Kirev Karlova
Küsimustele vastab Supilinna Seltsi pealik Mart Hiob Kuidas Supilinnal läheb? Mis teeb rõõmu, mis kurvastab? Supilinna elul ei ole viga. Möödunud aastal võimust võtnud masu on andnud pigem häid kui halbu tulemusi. Tuntavalt on vähenenud nn arendajate soov lammutada olemasolevaid elamuid ning täis ehitada kvartalisiseseid aedu. Loomulikult tullakse ehitamissooviga tulevikus uuesti välja, kui kinnisvaraturg ennast kogub. Seepärast loodame jõuda Karlovale järgi ning viia lõpuni Supilinna uue teemaplaneeringu koostamise. Siis oleksime uue ehitussurve korral juba palju paremas seisus ning saaksime üleliigset ning sobimatut hoonestamist tõrjuda ametliku dokumendiga.
seotud elanikkond. Annelinnas võime näha ulatuslikku vabaplaneeringu rakendamise näidet. Nii on ka Supilinna ja Karlova küll mõnevõrra sarnase hoonestusega, kuid sellele vaatamata märgatavalt erineva iseloomuga piirkonnad. Sellest tulenevalt on kindlasti suur erinevus ka Karlova ja Supilinna Seltsil. Seepärast ei saa kumbki selts teise teguviisi otseselt üle võtta, vaid tuleb leida oma tee.
mine. Teadmine, et sa ei ole üksi, on väga oluline. Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud Emajõe tänava haljastusega seoses jõuti linnavalitsusega kokkuleppele, et sealne allee taastatakse kaherealisena nagu Supilinna üldsus ja rohelised soovisid. Kuidas kommenteerite? Emajõe tn projekti osas kokkuleppe saavutamine on tõepoolest erakordne sündmus. Tegemist oli olukorraga, et linnavalitsus oli juba jõudnud lõpule ehitushanke korraldamisega ning Supilinna Selts ja Eesti Roheline Liikumine avastasid pooljuhuslikult, et projektlahendus ei ole sugugi parim võimalik. Antud projekti puhul ei saa öelda, et linnavalitsus ei oleks soovinud seltsi ja elanike arvamust teada saada - 2008. aastal korraldati projektlahenduse tutvustamiseks koosolek. Kahjuks ei viidud koosolekul tõstatud ettepanekuid projektlahendusse sisse ning sellest jäeti ka teavitamata.
Kui rääkida Supilinna Seltsi kogemusest, siis oluline märksõna on siin järjepidevus. Selts ei pea tegutsema väga aktiivselt. Ei ole oluline, et iga päev toimuks mõni sündmus või oleks lehes mõni uudis. Pigem võib liigne tormakus eestvedajad väsitada. Tegemist Mis puudutab igapäevast olemist, siis möö- on ikkagi vabatahtliku tööga, mis ei tohi dunud aastal korraldas linnavalitsus Supilin- muuta võimatuks ei palgatööd ega isikliknas kahe tänavajupi katmise nn vaese mehe ku elu. Kõige parem variant on ühendada asfaldiga. Kevadel lume sulades tuli aga välja, oma hobi ehk töö seltsis oma erialaga. Selliet asfaltkattes on sellised augud, et liiklemine selt saaks tabada mitu kärbest ühe hoobiga. on sama keeruline, kui enne katte paigalda- Enamikul meist ei ole see paraku võimalik. mist. Saime ehk järjekordse kinnituse tõsi- Seepärast lähtume põhimõttest, et igaüks Kui selts ja roheline liikumine küsimuse asjale, et kui midagi teha, siis parimal viisil. teeb seda, mis talle huvi pakub ning mida ajakirjanduse ning avaliku allkirjade koguPooles vinnas lahendused vaid suurendavad on rõõm ette võtta. Veidi suurem pingutus mise abil tõstatasid, oli esialgne reaktsioon rahulolematust. Selle tõttu toetab Supilinna linnaosapäevade ajal võib ehk esile tuua ka linnavalitsuse poolt ettearvatavalt tõrjuv. Selts jätkuvalt tänavate korrastamist vasta- väikese tüdimuse, kuid õnneks juhtub seda Avaldati artikkel, milles kaitsti oma lahenvalt muinsuskaitse eritingimustele, kus tä- vaid üks kord aastas. dust ning ka ametnikud navakattematerjalid ning tänavajaotus on Seltside koostöö Kõige parem variant on ühendaei olnud huvitatud kõigi määratud lähtuvalt sobivusest Supilinna võiks toimuda meid da oma hobi ehk töö seltsis oma asjassepuutuvate otsuste keskkonda. Eelkõige ootaksime jalgsikäigu ühendavate põhimõ- erialaga. ümbervaatamisest. Siisning rattateede korrastamist. Sõidutee võiks tete selgitamisel ning ki suutsime istuda ühise ehk isegi oodata. meie väärtushinnangute levitamisel. Oleme laua taha, arutada läbi erinevad variandid Vaatamata masule ning ehitusmahtude ju mõlemad säästlikult ning kultuuritundli- ning lõpuks ka kokkuleppele jõuda. Siinvähenemisele valisime siiski ka seekord Su- kult mõtlevad inimesed, kes soovivad anda kohal peab eelkõige ehk kiitma värsket pilinna Parima Maja. Valituks osutus Kroo- panuse oma koduümbruse, aga laiemalt ka abilinnapead Raimond Tamme, kes osales nuaia 34, mis on restaureeritud äärmiselt kogu ajaloolise keskkonna teadvustamisel töökoosolekutel ning oli valmis muudetud tundlikult säilitades isegi ajaloolise fassaa- ja väärtustamisel. Oluline roll koostöös on lahendust kaitsma nii linnavalitsusesiseselt dilaudise. Täiendavalt märgiti ära Tähtvere ka teineteise tunnustamine ning innusta- kui ka vajalikes asutustes. Seltsi poolt tuli loomulikult samuti tugevalt te38 hoone, mille uuendamisel on gutseda mitmel rindel. Muuhulgas kasutatud hoonele omast eriti laia korraldas selts tööjooniste jooksva laudist ning krohvipind on jäetud muutmise, et mitte jääda ootama iseloomuliku, lainelise viimistluseprojekteerija tööjärjekorras. Proga. Võiks öelda, et mõlemad majad jekti lõpliku lahenduse määramine on heaks eeskujuks nii Supilinna, ja vormistamine jäi aga siiski algse aga ka Karlova tulevastele restauprojekteerija kanda. reerijatele. Hetkel ei ole lõplikku otsust veel paigas, nii et me ei tea, kas muudeMida võiks Karlova Selts Supitud lahendus ka ellu viiakse. Loodalinna Seltsilt kui “vanemalt venme siiski kogu südamest, et Emajõe nalt” õppida? Millist koostööd tänava juhtum läheb ajalukku, kui võiksid linnaosaseltsid teha? näide eeskujulikust koostööst valitKui vaatame Tartu linnaosasuse ja valitsetavate vahel. sid, siis kõigil neil on oma nägu. Lisainfo: Supilinna Selts Tammelinn oma küllaltki vanade www.supilinn.ee ühepereelamutega esindab väljaKroonuaia tn 34 – Supilinna parim maja 2010. kujunenud majaomanike rajooni. Tähtveret iseloomustab ülikooliga Foto autor: Mart Hiob Küsitles toimetus