Fotod: Simone Cassano
Kirev KARLOVA 19
mõne kuu Eestis ja siis jälle Itaalias. Kuna mu tüdruksõber töötas toona haiglas, siis mul oli palju vaba aega ja ma veetsin seda oma fotoaparaati kaasas kandes ja maju pildistades. Alguses pildistasin ma ainult mustvalgele filmile kohti, mis olid itaallase silmale kummalised või võõrad ja naljakad. See oli suurepärane võimalus näidata mu Itaalia sugulastele ja sõpradele, kus ma elan.
Oled sa Karlova päevadel käinud? Karlova päevad on minu jaoks midagi fantastilist ‒ ma mäletan, et esimesed Karlova päevad, mida ma külastasin, olid Tähe tänaval. Lõpuks ometi nägin inimesi tänaval, lapsi ringi jooksmas, toimusid väikesed kontserdid, täika jne. See on midagi fantastilist, tänavad on liikluseks suletud, lastele on palju tegevust. Ja muidugi paraad!!! Aga kahjuks toimub see ainult kord aastas ja seda on vähe. Ma ei ütle, et Itaalias või minu kodulinnas Baris toimuks väga palju festivale, aga vähemalt on Itaalias olemas sotsiaalne tänavaelu. Kui sa kodust välja lähed, siis seal on köögiviljapood, kalapood, lihapood ‒ palju väikesi asju, mis loovad tuttava sotsiaalse keskkonna. Isegi kui sa ei osta lihamüüja käest midagi, saad sa temaga rääkida ilmast või jalgpallist või kuidas mingit liha valmistada. See on midagi, mida ma väga igatsen. See on midagi, mida ma tahaksin Itaaliast Karlovasse tuua. Ma loodan, et ühel päeval avatakse Barlova. Kui keegi peab sarnast plaani, siis võtke kindlasti minuga ühendust.
Mina kujutan ette sellist kohta, kus saab juba hommikul tulla Itaalia (või Eesti) hommikusööki sööma, lõunaks paninisid hea singi ja juustuga, bruschetta’sid ning nautida head Itaalia tänavatoitu. Mis on Karlovas su lemmikkoht? Mulle meeldivad väga need tänavad, kus ma olen elanud ‒ Tolstoi, Salme ja Eha. Kõige rohkem meeldib mulle suvel rattaga läbi Karlova sõita ‒ Linda, Kuu ja Sõbra tänaval. Mulle meeldivad mitmesugust värvi puumajad päikeselisel suvepäeval, mil tekib tunne et, oled muinasjutus. Sama kehtib talve kohta, kui kõik tänavad ja majad on lumega kaetud, sa näed tulesid kumamas ja iga hetk on tunne, et kohe-kohe tuleb mõnest aiast välja haldjas. Veel meeldib mulle väga Päeva tänav, mis on lihtsalt imeline. Kui ma kunagi saaksin osta maja, siis ma ostaksin selle Päeva tänavale. Kas sa oled tegelenud ka fotograafiaga? Alguses ei plaaninud ma Tartusse püsivalt elama jääda, ma mõtlesin et elan
Mida sa sooviksid karlovlastele ja Karlovale? Jagage rohkem! Näiteks see kollane tänavaraamatukogukast Eha ja Tähe tänava nurgal on väga tore. Aga oleks tore, kui jagamine kaasaks ka teisi asju ‒ näiteks võiks selleks olla ühisaed, kus saaks oma juurikaid kasvatada… Ma ootaksin väga avatud aedu ja kohvikuid. Eriti tore, kui need asjad ei juhtuks ainult kord aastas Karlova päevade ajal. Eesti suvi on niigi lühike, seega võiks avatud aiad ja kohvikud toimida kogu suve jooksul. Vähemalt kord iga suvekuu jooksul võiks Karlovas organiseerida lastele ekskursioone ja rattamatku. Õnneks meil on Sõbra tänava mänguväljak, seega oleks tore korraldada üks mänguväljakute tuur Sõbra tänavalt Tamme staadionile jne. Kas sa sooviksid midagi lisada? Mulle meeldib Karlovas välja minnes see tunne, et ma võin seda teha kas või pidžaamas. Loomulikult saaksin nii toimida ka Tallinnas, aga inimesed peaksid mind hulluks, Karlovas oleks see aga OK ja arvataks, et ma olen lihtsalt laisk. Karlova on suvel nagu suvilapiirkond, kus ei ole sotsiaalset survet käituda teatud viisil. Mulle meeldib tervitada Karlovas inimesi, keda ma isiklikult ei tunne, aga mulle tundub, et on viisakas tere öelda. Umbes viiendal korral öeldakse sulle tere vastu. Näiteks Tolstoi tänaval oli mul naabriks üks vanaproua, kes oli otsekui raamatust välja astunud vanaema arhetüüp. Ma hakkasin teda teretama ja kui ta siis ükskord mulle tere vastu ütles, oli ta näol täiesti uus naeratus ning ma tundsin, et ma võitsin midagi suurt.