MEIE LUGU LÄÄNE MOODI - PILK NAISKODUKAITSE LÄÄNE RINGKONNA AJALUKKU

Kui keegi arvab, et ajalugu on tolmused dokumendid ja elutud ajajooned, siis ei ole ta ilmselt veel lugenud raamatut „Naiskodukaitse Lääne ringkond 1928–1940“, mille on kokku pannud Kaja Lotman. See raamat on kui retk ajas tagasi, kus kohtuvad vaprad naised, tugev kogukonnavaim ning Eesti riigi rahvusliku eneseteadvuse ja koostegutsemise küpsemise aeg. Ning seda kõike serveerituna kaunilt kujundatud köites – tõeliselt väärikas austusavaldus Lääne ringkonna naistele.

Tekst: MIREY RÜTMAN , ajaloolane, Naiskodukaitse Harju ringkonna Kose jaoskond

Lääne ringkonna ajaloo uurimine ei ole olnud sugugi lihtne pähkel. Ringkond ei hõlmanud ainult mandriosa, vaid ka Hiiumaad ja Vormsit, ja kui juba saared mängu tulevad, siis on selge, et kõik ei käinud mööda sirgeid maanteid. Kuidas küll saarlased, hiidlased ja vormsilased ühte raamatusse ära mahtusid? Lisaks segab selgust asjaolu, et tänapäeval on endine Läänemaa jaotunud mitme ringkonna vahel –Rapla, Saare ja Pärnu saavad selle ajaloost kõik endale killukese. Ometi on Lotman suutnud need killud kokku panna niivõrd terviklikuks ja sisukaks tervikuks, et lugedes on tunne, nagu istuksid kuskil Haapsalu kaminatule ees, kuulates vanemate liikmete meenutusi.

Autor märgib, et tegemist ei ole lõpliku uurimistööga, vaid vaheetapiga –kogutud materjalide koondamine ühte kohta loob tugeva vundamendi, millele saab tulevikus edasi ehitada. Aga olgem ausad – see „vaheetapp“ ise on juba muljetavaldav saavutus. Materjal on põhjalikult läbi töötatud ja hästi viida­tud, fotod lisavad igale leheküljele elu ja inimlikku mõõdet ning – rõõmude rõõm! – raamatu lõpus on ka nimeregister.

Just see viimane detail rõhutab, kui suur töö on ära tehtud. Eesti Vabariigi aegsete liikmete nimede väljaselgita­mine ei ole lihtne, eriti kui arvesse võtta nimede eestistamist, abiellumisi, kolimisi ja kadumisi. Ometi on suudetud kindlaks teha koguni 1450 nime – see on tõeline kingitus nii ajaloolastele kui ka järeltulijatele, kes otsivad oma juuri. Iga nimi selles raamatus kannab endas lugu – lugu, mis väärib taas rääkimist.

Lugedes tekib tahtmatult tunne, et tahaks ka ise midagi ära teha. See ongi vist kõige parem kompliment, mida ühe ajalookäsitluse kohta öelda saab – et see ei jäta sind pealtvaatajaks, vaid paneb mõtlema, uurima, tegutsema. Raamat ei ole pelgalt Lääne ringkonna kroonika, vaid inspireeriv eeskuju kõigile teistele ringkondadele: meie lugu on väärt talletamist. Ja keegi ei tee seda paremini kui meie ise.

Seega – kui sa pole veel oma ringkonna ajalooga tegelenud, siis see raamat on justkui sõbralik nügimine õlale: „Vaata, kui äge lugu meil on. Äkki teeks ka midagi?“ Ja kui sa oled juba teel, siis on see kindel kinnitus, et sa pole üksi – me kõik kirjutame üheskoos seda suurt ja mitmekesist Naiskodukaitse lugu.

„NAISKODUKAITSE LÄÄNE RINGKOND 1928–1940“

Koostanud: Kaja Lotman

156

lehekülge Kaitseliit