EESTIMAA NAPOLEON JA TEMA SUVINE PÕHJALAAGER

Kohe Värska külje all, linnulennult umbes kilomeetri kaugusel Venemaa piirist, laiub paarikümnel hektaril Õrsava järv. Muidu järv nagu järv ikka. Eriliseks muudab Õrsava aga asjaolu, et just selle kallastele hakati 1920. aastate keskel rajama jala-, ratsa- ja suurtükiväelaste suvist väljaõppekeskust.

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Mis veelgi olulisem, mitte lihtsalt ei hakatud, vaid rajatigi. Pole ka ime, arvestades, et ettevõtmist vedas ei keegi teine kui legendaarne Vabadussõja kangelane ja hilisem sõjaminister kindralleitnant Nikolai Reek, keda vene päritolu ei takistanud jäägitult pühendumast Eesti riigile.

Või, nagu Kaitseväe juhatajana märkis Reegi kohta 2009. aasta 24. veebruaril Narvas kindralleitnant Ants Laaneots: „Tema ja teiste sarnaste meeste silmapaistev teenistus kinnitab, et mitte rahvus ei ole esmatähtis, vaid armastus oma kodumaa vastu ja ustavus talle ning pühendumus oma sõjameheametile.“

REEGIGA EI VAIELDA!

Ja täpselt sellise pühendumusega suupäraselt Põhjalaagrit, ametliku nimetusega Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaagrit rajatigi. Võiks isegi öelda, et pühendumust oli rohkem kui raha. Sest raha riigieelarvest sisuliselt ei antud. Kõik tuli valmis ehitada diviisi enda vahenditest. Peamiseks vahendiks mõistagi sõdurid, kes tegid, nagu neile öeldi.

Kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile, leivaküpsetushoone, kus valmis ligi tonn leiba päevas, tallid hobustele, pood, kasiino ja söökla ning muud abihooned – kõik selle ehitasid sõdurid oma jõududega. Ümbruskonnast lõigati palgid, veeti saekaatrisse, valmistati aknad, uksed, katuselaastud. Täpselt samamoodi, toore jõu ning lihtsa labida­ ja kirkatööga, valmis ka lasketiir.

Sest Reegiga ei vaieldud. Kaasaegsed mäletavad teda tahtejõulise, kindla­ käelise, energilise ja edumeelse juhina, kes võis samas olla ka vulgaarne, kapriisne ja üleoleva hoiakuga. Alama auastmega sõjaväelastesse suhtus ta kõrgilt, kuid hoidis neid, kes said tema soosingu vääriliseks. Kuna teda tunti sõjaväelaste hulgas laia žestiga mehena, kes oli lõpetanud Prantsuse kõrgema sõjakooli, sai tema hüüdnimeks Eestimaa Napoleon.

ELAB EDASI

Nüüd, ligi sada aastat hiljem, on enamik peaaegu neljakümnest hoonest ühel või teisel põhjusel hävinud. Selge see. Aeg ja võõras võim on teinud oma töö. Küll aga on oluline, märkimis­ ja vaatamisväärne, et hävinud ei ole mitte kõik hooned.

Tänagi saab veel oma silmaga näha ja käega katsuda ratsarügemendi sõduritele koduks olnud barakke. Räägitakse, et kui tiblad laagri üle võtsid, magasid nad barakkide kõrval telkides – kartsid, et on äkki mineeritud. Hea on. Tibla, raibe, peabki kartma.

Lisaks barakkidele on säilinud veel kümmekond hoonet, teiste seas näiteks söökla ja komandandi maja. Seega võib Põhjalaagrit nimetada kõige paremini säilinud vabariigiaegseks väljaõppelaagriks. Tõelise pärlina avati seal 2020. aastal taastatud kujul ka laagrihoonete kompleksi kuulunud kindral Nikolai Reegi enda juugendstiilis suveresidents.

Läinud aasta alguses valmis aga Põhjalaagri matkarada, mille ääres on infostendidega märgitud laagrisse kuulunud olulisemad hooned ja rajatised. Nõnda saab mööda valgete kividega ääristatud viie kilomeetri pikkust matkarada jalutades korraliku pildi sellest, milline oli elu ja teenistus toonases väljaõppelaagris. Minge vaatama ja talletage mällu.

Muide, kui need pole pelgalt kalamehejutud, siis on Õrsava järvest välja sikutatud nii haugi, ahvenat, särge kui latikat.

Video: https://youtu.be/7Uqp6cNm6JI

Lisalugu

SEITSMEMÄE TAASTAMINE PETSERI PÕHJALAAGRIS

Lähiaastatel on plaanis taastada kunagises Eesti Kaitseväe Petseri Lõunalaagris asunud Seitsmemägi. Kes, kus, kuidas ja miks?

Tekst: TOOMAS VALK , RMK külastuskorraldusosakonna Lõuna-Eesti piirkonna loodusvaht

Praegu on Eestis päevakorral Kaitseväe harjutusväljade arendamine. On ehk huvitav teada, et samasugune protsess toimus Eestis ka ligi sajand tagasi, kui meie noore riigi kaitsevägi otsis alasid, kuhu rajada väljaõppeplatse.

1920. aastate teises pooles alustati sõjaväe väljaõppealade rajamist Jägalasse, Kurtnasse ning Petseri lähistele. Selleks vajalikud maaalad võõrandas riik eraomanikelt ja külakogukondadelt. Harjutusväljade juurde ehitati ka laagrid, mis olid vajalikud sõdurite majutamiseks ja

teenindamiseks suvisel väljaõppeperioodil. Petseri laskevälja põhjapoolsele küljele Õrsava järve kallastele kerkis Värska Põhjalaager ning lõunaküljele Petseri Lõunalaager. Mõlemasse laagrisse ehitati suuresti ajateenijate enda tööjõuga mitukümmend hoonet.

MILITAARAJALOO RADADEL

Lõunalaager asus Petseri raudteejaamast paari kilomeetri kaugusel Piusa jõe ürgoru nõlval, Voropi ja Rääptsova küla maadel. Tähtsamad hooned, nagu staap, ohvitseride elamud ja kasiinod, asusid laagriala kõrgematel küngastel, kust avanes hea vaade alla sõdurite barakkidele. Lõunalaagris sai suvist väljaõpet muul ajal Võrus Taara kasarmutes paiknenud 7. jalaväerügement. Oma väeosa tähistamiseks kujundati laagri idaservas kõrgunud mäele suur valgetest kividest number seitse. Sellest tähisest pole tänaseks midagi säilinud. Kunagine lage mägi on metsa kasvanud ja uhkest maamärgist annavad tunnistust vaid vanad fotod, mõned kirjalikud mälestused ja Seitsmemäe nimetus kaartidel.

2010. aastal „taasavastati“ pärandkultuuri inventeerimise käigus Petseri Lõunalaager koos Seitsmemäega. Metsastunud alalt otsiti üles kunagiste hoonete asemed ja sõjaväelaagri tutvustamiseks rajas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) 2011. aastal Lõunalaagri matkaraja. Aasta hiljem rajati ka Laskevälja rattarada, mis ühendab Lõunalaagrit Põhjalaagriga ning tutvustab laiemalt Petseri laskevälja militaarset ajalugu.

Setomaa vald on koostöös RMK, Eesti Kaitseväe, SA Seto Kultuuri Fondi ja MTÜ Setomaa Turismiga asunud ellu viima Seitsmemäe taastamise plaani. Selle peaeesmärk on taastada Lõunalaagri rajamise sajandaks aastapäevaks 2026. aastal Seitsmemäe ajalooline ilme koos suure number seitsmega.

Lisaks on plaanis rajada parkla, juurdepääsuteed, infotahvlid ja muu külastuseks vajalik taristu. Petseri Lõunalaagris said omal ajal väljaõpet tuhanded Kagu­Eestist pärit mehed. Taastatav Seitsmemägi oleks mälestusmärk kunagisele sõjaväelaagrile, aga ka atraktiivne vaatamisväärsus turismi­marsruudil Seto Külävüü. Projekti esimesele etapile on rahalise toega õla alla pannud Eesti Sõjamuuseum ja MTÜ Piiriveere Liider.

JAGAGE MÄLESTUSI

Elavaid mälestusi Petseri Lõunalaagrist ja seal asunud Seitsmemäest arvatavasti enam leida ei õnnestu. Küll aga on neist säilinud fotomaterjale ja ka mõningaid kirjalikke mälestusi. Ehk on ka selle artikli lugejate hulgas inimesi, kelle esiisad ja sugulased on Petseri Lõunalaagris väljaõppel olnud.

Kui kellelgi leidub erakätes fotosid või mälestusi Lõunalaagrist ja seal asunud Seitsmemäest, palun võtke kindlasti ühendust artikli autoriga (53 008 799, toomas.valk@rmk.ee). Oodatud on ka info selle kohta, mis sai Seitsmemäest ja Lõunalaagrist Teise maailmasõja pöördeliste sündmuste keerises. Fotod ja mälestused on väärtuslik materjal, mida saaks kasutada Seitsmemäe juurde kavandatavatel infostendidel.