Militaarsport
Esimesed viis kohta võideti Magnumi kaliibriga püssidega, kuid kõige tähtsamad on siiski laskuri oskused oma relvastust ja varustust efektiivselt kasutada. Parim täpsuspüssi M14-TP kasutanud laskur jäi kuuendaks, mis näitas, et hea laskur suudab töökorras täpsuspüssiga ka oluliselt võimsama padruniga relvasüsteemidele tõsist konkurentsi pakkuda. M-14 eeliseks on selle laskekiirus, mis mõnes olukorras on ülimast lasketäpsusest tähtsam. Tegelikult täiendavad poolautomaatne täpsuspüss kaliibriga 7,62 NATO ja Magnumi kaliibriga snaiprirelv teineteist, sest kui M-14 maksimaalne laskekaugus on 900 ja praktiline 600 meetrit, siis 338 Lapua Magnumi kaliibriga vintpüssid lasevad kaks korda kaugemale.
Väljaõppest Kaitseliidu snaipriväljaõpe on väga põhjalik. Snaipri baaskursuse eelduseks olevad jalaväelase oskused ja regulaarne treening võimaldavad edukalt täita erialaseid ülesandeid. Kaitseliidu väljaõppe suureks eeliseks on lähtumine lihtsusest. On see siis taotluslik või mitte, kuid väga oluline on osata täita oma ülesandeid tehnilistest abivahenditest sõltumata. Näinaipri baaskur- teks ei tohi metsa ära eksida, kui GPSi patasuse eeldurei tühjaks saab. Alles seks olevad nende baasoskuste jalaväelase oskused najal saab abivahendid ja regulaarne treeenda heaks efektiivselt ning võimaldavad tööle panna.
edukalt täita erialaseid ülesandeid.
Snaipri laskeharjutustel on oluline pöörata tähelepanu ebatavalistele laskeasenditele ja laskmisele ajapiiranguga erinevatele kaugustele. Maastikul ei ole sihtmärke täpselt sajameetriste vahedega ja lamades lasta saab peamiselt lasketiirus, mitte snaipri varjatud positsioonilt. Positsioonil peab oskama lasta istudes, põlvelt või isegi püsti, toetades relva selle asendi stabiliseerimiseks seljakotile või jämedamale puuoksale. Kauguste hindamist tuleb harjutada regulaarselt, sest mõõtmisviga üle 5% toob kaasa möödalasu. Inimfiguuri saab optilise sihikuga mõõta kuni 500 m kaugusele, sellest alates peab kasutama laserkaugusmõõdikut, mida Kaitseliidu üksustele ei ole välja antud; olemasolevad vähesed laserkaugusmõõtjad on valdavalt snaiprite endi hangitud. Fotol 4 on näha 300–900 m kaugusel paiknevad sihtmärgid 12-kordse suurendusega. Erinevalt Hollywoodi ja Lenfilmi filmides nähtust on sihtmärk mõõtmetega 50x100 cm ka suure suurendusega päris pisike. 900 m sihtmärk on näha optilise sihiku niitristiku keskel. Iga viga laskekauguse, tuuleparanduse või isegi õhutemperatuuri arvestamisel tähendab möödaKaitse Kodu! 8/2012
SNAIPRIGILD
S
Foto 2. 900 m sihtmärk. Viis lasku on tabanud sihtmärgi keskele 25 cm pikkuse küljega väikesekaliibrilise vintpüssi 50 m standardmärklauda. Snaipri heaks lasketäpsuseks loetakse 1 MOA, nende tabamuste hajuvus on 0,75 MOA. Lastud puhangulise küljetuulega 2—4 m/s
lasku. Samas on hea laskur korraliku relvaga võimeline sellistelt kaugustelt tabama täpselt ettenähtud kohta, fotol 2 on autor koos viie tabamusega, mille hajuvus 900 m kauguselt on 0,75 MOA (lastud puhangulise küljetuulega). Poolfiguuri keskele on kinnitatud väikesekaliibrilise püssi standardmärklaud küljepikkusega 25 cm. Pika maa laskmisel võib isegi derivatsiooni ehk kuuli keerlemisest tuleneva külgsuunalise liikumise mittearvestamine tähendada möödalasku. Tuule kiirust ja mõju õpib hindama ainult regulaarse treeninguga laskeväljal, mitte vallidega piiratud 100 või 300 m lasketiirus. Eestis on selliste pikemate laskeväljade puudus, mis pärsib laskmise arengut.
Relvastus Kui töötada snaipripaari või -meeskonnana, on hea relvastust ja lisavarustust jagada. Kõige universaalsem on kanda kaasas kaht erineva kaliibriga täpsusrelva, näiteks kaitseväes kasutusel olev 37
