Persoon
Major
Mehis Born — sõjaajaloohuviline malevapealik Pärnumaa maleva pealiku major Mehis Borni jutule viib mind mitte tema pikk teenistus — Kaitseliidu ridades alates aastast 1990 —, vaid hoopis miski muu, algselt kõrvalisena tunduv teema.
PRIIT RÖÖP, Pärnumaa kaitseliitlane
A
uväärses ja suures mahus algsel kujul säilinud Kaitseliidu Pärnumaa maleva majas võtab pealik Mehis Born mu vastu töökabinetis, tavapärane muhelus silmis. Tervitame ja ääri-veeri alustan oma juttu, et saada pilt selle majori auastmes mehe ühest hobist. Ütle Mehis, mis mees sa oled? Kuidas sa jaotud teenistuse, koduse elu ja hobi vahel? Asi näeb nii välja, et pool on teenistust, teist samapalju pereelu ja kui jääb kusagilt kogemata aega üle, siis see kulub hobile. Abikaasa toetab minu harrastust – korjata sõjaajalugu – vaikimisi. Ma lihtsalt ei ole sättinud endale võimatuid eesmärke, võtan kogumist rahulikult ega kahjusta oma ajalookirega pere heaolu ega fiskaalsüsteemi. Millal avaldus see ajalookirg ja kas sul oli suunajaid — vanemad, sugulased, sõbrad? Algushetke on raske meenutada, ent see jääb kusagile algkooliaega, kui lugesin mõõdutundetult kõike sõjaajalooga seonduvat. Oli Nõukogude aeg ja põhiline kirjandus, mis kätte sattus, oli Nõukogude propagandast tugevasti mõjutatud. Saadava informatsiooni tasakaalustamiseks tuli lugeda ka vastaspoole trükiseid ja õnneks minu vanemad neid minu eest ei peitnud. Need olid riiulis, kuigi mitte kõige märgatavamas kohas. Sellegi põhjus oli lihtne: isa oli olnud kaks korda enamlaste poolt vangistatud. Samas ei võetud ta minult võimalust uurida ja teada saada ajaloo teisest käsitlusest. Kui lugesin kaht erinevat ideoloogiat esindavaid trükiseid, tekitas see minus järjest rohkem küsimusi, millele tuli leida vastused. Seega hakkasin oma hobiga tööle varakult ilma mingisuguse otsese suunamiseta ja sõpradele-kamraadidele olin ise pigem teejuhiks ja informatsiooni andjaks.
26
M
inu kogus on samuti mõni selline välismaine ese — näiteks sinimustvalge varrukakilp, milliseid valmistati siis, kui bolševikud olid Eesti juba üle ujutanud.
Sõjaajalugu on väga laiahaardeline teema. Milline on selles valdkonnas sinu sektor või huvitelg? Või tegeled kõigega alates kivikirvest kosmosevägedeni? Sõjaajaloost kui suurest valdkonnast on minule huvitav üsna lühike ja konkreetne teema, konkreetne valdkond. Telg, nagu sa küsisid, on eesti sõdur Teises maailmasõjas ja kõik see varustuse valdkonnas, mille külge sai eestlase käsi puutuda. Nagu öeldud, loen ma küll kõigi sõjas osalenud poolte ajalookäsitlusi, ent esemelise kogu põhiteravik on suunatud väljaspool Nõukogude Liitu toodetud asjadele. Selles valdkonnas ei ürita ma siiski täisvormis mannekeene kokku saada, vaid leida ja säilitada erinevaid varustuselemente. Võtame kas või need postisõduri puutaldade ja viltsäärtega jalatsid, mis tõmmati tavaliste poolsaabaste peale, kui oli vaja valvesse minna. Selliseid jalatseid, mis Kaitse Kodu! 5/2012