SÕJAR AUD
Leida Kikka, Samelini hing Kuidas tõusis visa naine suure jalanõusid tootva tehase etteotsa ja kui kaugele on taasiseseisvunud Eestis jõutud militaarjalanõude valmistamisega, räägib Samelini legendaarne juht Leida Kikka. Tekst: SVERRE LASN
Tuumapommi energiaga Leida ütles mulle intervjuu alustuseks, et tema unistus ei olnud saada eraettevõtjaks. Ta on hariduselt jurist, kelles on kaduma läinud hea advokaat. Sellest on aga praeguses ametis kõvasti kasu.
Kuidas juristist hoopis ettevõtja sai?
„Lõpetasin ülikooli ja mõtlesin erialasele tööle minna, aga kohtusüsteemis töötamiseks ei läinud mu ankeet nõukogude ajal läbi. Siis uuriti ju ka vanemate ja vanavanemate ankeete ja minu oma nõukogu- Siis toimus ühiskonnas raputus, de juristile ei sobinud. Olin ise väga algas erastamine? korralik, aga, nagu öeldakse, vane„Kuni meil oli riiklik aktsiaselts Elmate patud nuheldakse laste kätte. kar, oli kõik lihtne, täitsime ülevalt tulnud ülesandeid ja plaane, aga kui moodustasime aktsiaseltsi Samelin ja vabriku erastasime, siis tekkis kohe esimesel päeval küsimus: mida L I S A T E AV E edasi teha? Kuna Eesti suurim jalatsitootja Kommunaar oli laiali tassitud, polnud seal oma tooteid arendanud itaallastel mujale tulla, kui meie AS Samelin on Eesti kapitalil juurde. Kui saime nende abiga põhinev pikaajaliste jalatsitootmise käima, läks maailm lahti ja tootmise traditsioonidega mujal hakati ka märkama, et kusagil ettevõte, mille ajalugu ulatub Eestis tehakse häid jalanõusid. See aastasse 1945. meelitas kohale soomlastest allhanKäesoleval ajal on ettevõtte kijad ja norralaste Alfa, kellest algas põhitoodanguks militaar- ja meie tehase kokkupuude militaarjatööjalatsid, matkasaapad, lanõude tootmisega, sest norralaste turvajalatsid, samuti vabaajasuurfirma Alfa varustas ju Norra jalatsid meestele, naistele ja kaitseväge jalanõudega.“ lastele. Alates aastast 2007 valmisKuidas Eesti kaitsevägi teie tatakse jalatseid ka NATO eri juurde jõudis? armeeüksustele. „Kõik võttis muidugi aega. Eesti kaitsevägi hakkas käima Norras õppus-
Samelin
62
5 | 2017
Mis siis ikka, kui ankeet ei sobi, eks siis lähen juristiks kuhugi ettevõtlusse. Tartu naha- ja jalatsikombinaat otsis parasjagu dekreedis oleva töötaja asenduseks kaadriinspektorit. Ütlesin: „Okei, ma tulen.“ See oli 1987. aasta novembris. Aga kuna ma kogu aeg tegin poole rohkem kui vaja, siis poole aasta pärast olin kaadri- ja koolitusosakonna juhataja. Aastaga tõusin tehase asedirektoriks ja kui mu koht koondamisele läks, pakuti juba kommertsdirektori kohta.“
