Miiniveeskamisest Eesti vetes Meremiinid on tõhus ja kuluefektiivne relvasüsteem. Siiski pole tegemist imerelvaga, mis võiks üksi sõja tulemuse otsustada. Meremiinide hankimist tuleks kaaluda, aga seda ei tohi teha uisapäisa ja kõiki võimalikke asjaolusid läbi mõtlemata.
WIKIMEDIA
SÕJAR AUD
Tekst: TAAVI URB
Ühel värbamisüritusel astus minu juurde üks aspirant ja küsis minu kui mereväelase arvamust, kas Eesti peaks tegelema miinitõrje või hoopis miiniveeskamisega. Kuigi küsimus oli aus ja rumalaid küsimusi pole väidetavalt olemaski, sattusin vastamisega raskustesse ja sellest sai pikem selgitus.
Miinitõrje või miiniveeskamine? Mereväe ülesanded ja ülesehitus otsustatakse poliitilisel tasandil. 32
4 | 2015
Need peaksid sõltuma riigi huvidest merel, aga ka võimalustest. Eesti merevägi on keskendunud miinitõrjele. Mõnikord väidetakse, et see on viga ja keskenduma peaks hoopis miiniveeskamisele. Miinitõrje ja miiniveeskamine on miinisõja kaks poolt. Nad ei vastandu teineteisele ja ammugi ei välista teineteist. (Sellest ka minu raskused küsimuse esitanud aspirandile lühikese ja konkreetse vastuse andmisel.) Sõjaõigus nõuab, et see, kes on miinid veesanud, peab need
