Kaitse Kodu! nr 4 2015. a

PROOVISÕIT STRYKERIGA KAITSELIIDU AJAKIRI 4/2015

KODUTÜTARDE MEEDIAPÄEV

10 PERSOON Kaitseliitlased numbrites KAANEFOTO: TANEL JÄRVET

14 VÄLJAÕPE Põhja kompanii harjutas kõrghoone puhastamist terroristidest 18 VÄLJAÕPE Munast ja kanast ehk esimene digitaalse õpiobjekti valmistamise seminar 22 MILITAARSPORT Hiidlased müttasid Valge Laeva soodes ja põldudel

4 | 2015

26 SÕJARAUD Isamaa auks ole valmis! Alati valmis!

32 SÕJARAUD Miiniveeskamisest Eesti vetes 36

ÜLEELAMINE Janu pole probleem. Mõned lihtsad viisid, kuidas vett puhastada

40 SÕJARAUD Armee kaitsevestidest V 47 AJALUGU Suurtükitornis näeb lahingumoona tapvat ajalugu 52 NAISKODUKAITSE Alutaguse naiskonna laskurid olid taas võidukad 54 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse vabatahtlikud sinilille saadikud 58 TEST Pehme voodi, mis mahub taskusse

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

60 NOORED Raplamaa aasta noorkotkas ja aasta kodutütar valiti tänavu 21. korda 63 NOORED Jüripäeva matkamäng tõestas, et Võrumaa noored tunnevad kaarti 64 NOORED Kodutütarde meediapäev 68 NOORED Väle Jänes pani jalad ja pead proovile 73

www.facebook.com/kaitsekodu

KAITSELIIT Loodud on võimalus saada väljaõppes osalemiseks lisapuhkust

14

Kui oled relva koridori suunanud, ära tagasi tõmbu, isegi kui vastane tulistab

Jättes kõrvale relvastuse selle tavapärases mõistes, on Kaitseliidu kõige tähtsamaks relvaks tema liikmed

22

10 Poistel olid jalad märjad juba pärast paari esimest kontrollpunkti, nii tuli heinaküünis peatus teha ja sokke väänata

Caterpillari turbodiisel rebib soomustatud elukat edasi kiiremini kui minu ilma turbota diiselmootoriga Peugeot seda suudab 4

4 | 2015

26

40

4 | 2015 Briti armee meedikute poolt Afganistanis läbi viidud uuringutest selgub, et enamik killuhaavadest tekkis sõduritel isevalmistatud lõhkeseadmete plahvatuse tagajärjel

60 Raplamaa aasta noorkotka ja kodutütre valimised käivad käsikäes maakonna kevadlaagriga, mis seekord korraldati Kehtnas

54 Naiskodukaitse on oma väljaõppe ja muude põhitegevuste kõrval viimasel viiel aastal vedanud ka mitmeid väiksemaid ja suuremaid heategevusprojekte

Lääne ringkonna Lihula valla kodutütred võtsid meediapäeva raames üles õppefilmi, mis räägib Eesti riigipeadest

64 4 | 2015

5

Sündmused

Valge Laeva punase raja kaksikvõit läks Pärnumaale 4. ja 5. aprillil Läänemaal Martna ja Kullamaa valla territooriumil peetud patrullvõistluse Valge Laev punase raja (23 km) kaksikvõit läks Pärnumaale – esikoha noppis Korbe malevkonna Vändra võistkond koosseisus Peedu Perner, Hannes Reinup, Kristo Sinivee ja Tõnis Tetsmann. Teine koht läks Aruvälja meestele ning kolmandale kohale tuli Tallinna maleva Kalevi malevkond. Kollasel rajal (19 km) olid tüdrukute arvestuses parimad Läänemaa tüdrukud, poiste arvestuses Haapsalu noormehed ja kõige tublimad Naiskodukaitse arvestuses olid tulnud võistlusrajale Kasari jõe lõunakaldalt.

Rohelise raja (13 km) esikoht läks Kärdla kodutütardele.

HEINO REBANE

Kaitseliitlased harjutasid koostööd politseiga 25. ja 26. aprillil harjutasid kaitseliitlased peaaegu kõigis malevates tegutsemist politsei- ja piirivalveameti (PPA) abistamisel, mis on nende üks Kaitseliidu seadusega ettenähtud kohustusi. „Koostöös PPAga on võimalik saada õppetunde, mille alusel on võimalik anda hinnang, kuidas ja mismoodi on Kaitseliidul võimalik toetada edaspidi PPAd siseriikliku turvalisuse tagamisel,“ selgitas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Kaitseliitlased on PPA ametnike käe all harjutanud sõiduki ja isiku kinnipidamise ja läbiotsimise protseduure, tegevusi valvatava objekti patrullis ja kontrollpostil ning julgeolekuperimeetril jt politseilisi tegevusi.

6

4 | 2015

PPA

Kaitseliitlased olid edukad Talveotsal 2015 20. märtsil Männiku lasketiirus peetud politsei- ja piirivalveameti militaarspordivõistlusel Talveots 2015 saavutasid lahingupaaride militaarkrossis esikoha meeste arvestuses Marek Zahkna ja Marek Soop Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompaniist.

Veteranide arvestuses olid parimad Toompea malevkonna kaitseliitlased Steven Rehelem ja HeldurValdek Seeder.

MARK GRIMITLIHT/KAITSEVÄGI

Jaak Kärneri mälestusvõistlusel oli edukas Tallinna malev Märtsi viimasel nädalavahetusel Jaak Kärneri mälestusvõistlusel laskmisel lahingurelvadest oli parim Tallinna maleva võistkond, individuaalselt parim oli Lauri Erm Rapla malevast.

Võistkondlikult teiseks tuli Viru maleva I ning kolmandaks Pärnumaa maleva võistkond. Kokku osales võistlusel 13 võistkonda. Võistluse kohustuslik relvaliik oli AK-4, millest tuli lasta kümnelasulised seeriad kolmest asendist: lamades, püsti ja põlvelt.

Kaitseliitlased said Rapla meistriks saalihokis 11. aprillil selgitati Sadolini spordihoones Raplamaa parim saalihokimeeskond. Selleks osutus Kaitseliidu Rapla maleva võistkond.

Põnevas ja kaasahaaravas finaalis alistati lisaajal kuldse väravaga SK Märjamaa. Võistlustel osales seitse võistkonda.

4 | 2015

Võhandu paadimaratonil võidutses Põlva malev Kaitseliidu Põlva maleva võistkond sai esikoha 18. aprillil peetud Võhandu maratoni RAFT-klassis.

RAFT- ehk kummipaatide klassis osales 53 võistkonda, neist lõpetas 39. Põlva maleva võistkonna võiduaeg oli 13 tundi ja 10 minutit ning teise koha saavutanud paatkonda edestati 20 minutiga.

Võhandu maratoni rada kulgeb mööda Võhandu jõge Võrust Võõpsusse ja distantsi pikkuseks on ca 100 km.

VÕHANDU MARATON

KAITSELIIT

Tartus pühitseti Tamme malevkonna lipp 30. märtsil pühitseti Tartus Raekoja platsil Tamme malevkonna lipp, mis anti Tamme malevkonnale üle malevkonna 25. aastapäevaks. Mälestusnaelad lõid lipuvardasse Tartu linnapea Urmas Klaas, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tartu maleva pealik major Kalle Köhler, Tamme malevkonna tegevliikmed major Neinar Seli ja kapral Kalle Kaldmäe.

Lipu pühitses Tartu maleva kaplan lipnik Priit Pärn ja lipuvande andis Tamme malevkonna pealik lipnik Tarmo Pihlik.

ALDO LUUD/ÕHTULEHT

RAPLA MALEV

LAURI LIIVA

Põhja maakaitseringkonna õppus Hunt 2015 oli edukas Kaitseliitlased harjutasid 24.–26. aprillini Põhja maakaitseringkonna õppusel Hunt 2015 pataljoni raamistikus kaitse- ja viivituslahingut. Tallinna, Harju ja Rapla maleva allüksustest moodustatud maakaitsepataljonile lisaks olid maastikul vastutegevuses Kalevi jalaväepataljon ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased tankidega Abrams M1A2. Kokku viibis maastikul 1500 kaitseliitlast, kaitseväelast ja liitlaste sõdurit.

4 | 2015

7

Juuni

Mai

Kalender

8

1 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga

2

3

4 1993. aastal kinnitas Riigikogu kaitseväe juhatajaks Aleksander Einselni

5

6

7

8 1945. aastal kapituleerus Saksamaa, lõppes Teine maailmasõda Euroopas

9 1907. aastal asutati hiljem Vabadussõjas osalenud korp!

Fraternitas Estica

10

11

12 1919. aastal algas eestlaste maipealetung; 1995. aastal tegi esmalennu õhuväe esimene kopter Mi-2

13 2003. aastal algas esimene õppus Kevadtorm

14 2008. aastal kirjutati Brüsselis alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse loomise otsusele

15 1997. aastal taasloodi lennubaas

16

17

18

19

20 Kaitseväe Võru Lahingukooli aastapäev

21 2006. aastal suundus esimene jalaväeüksus ESTCOY-2 operatsioonile Afganistanis

22 1992. aastal taasloodi Viru pataljon ja õhutõrjepataljon

23 1917. aastal loodi Soomes Lappeenrantas Eesti Sõjaväelaste Liit

24 1919. aastal algas Eesti vägede pealetung Põhja-Läti vabastamiseks

25 1919. aastal vallutasid Eesti väed Pihkva

26

27 Noorte Kotkaste aastapäev (organisatsioon loodi 1930. aastal)

28

29

30

31

1

2

3

4 Eesti lipu päev; 1919. aastal vallutasid Eesti väed Jēkabpilsi ja kohtusid Poola vägedega

5 1919. aastal algas sõjategevus landesveeriga

6

7 1920. aastal tunnustas Soome de jure Eestit

8

9

10 1919. aastal sõlmiti vaherahu landesveeriga

11

12 Balti Kaitsekolledži aastapäev (kolledž asutati 1998. aastal)

13

14 Leinapäev.

1941. aastal toimus suurküüditamine

15

16 1940. aastal esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Eestile ja Lätile

17 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti

18

19

20 2000. aastal loodi maaväe staap; 2003. aastal siirdus esimene Eesti üksus ESTPLA-7 operatsioonile Iraagis

21 1940. aastal peeti Raua tänava lahing

22

23 Võidupüha.

1919. aastal saavutas Eesti Võnnu (Cēsise) lahingus võidu landesveeri üle

24 1994. aastal loodi mereväe staap; 1908. aastal sündis kolonel Alfons Rebane

25 1992. aastal taasloodi toetuse väejuhatuse logistikapataljon kaitseväe peastaabi autokompaniina

26

27

28 1949. aastal langes Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) juht Endel Redlich

29 1992. aastal alustati Soomes Eesti kaadriohvitseride koolitamist

30 1919. aastal jõudsid Eesti väed Riia alla

4 | 2015

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 4 | 2015

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 20. mai, 20. juuli, 31.august, 12. oktoober

Kodutütred

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Avastamata maardla 1955. aastal leiutasid kiratsevas seebiäris tegutsenud vennad Joseph ja Noah McVicker pehme ja voolitava, puhastusainetega rikastatud massi, mida hoolsad koduperenaised saaksid määrdunud tapeedil edasi-tagasi rullida nii, et õrn paber jääks seina, aga mustus puhastusmassi külge. Naisteajakirjad kiitsid uut kraami taevani. Tõeline edu ootas seda massi aga hoopis teises funktsioonis. Algsest koostisest jäeti välja abrasiivsed ained ja lisati värvid ning saadi plastiliin. Massi leiutamist tõukasid tagant ühed põhjused, selle tänast kasutust teised.

Selles numbris teeb personalispetsialist Helle Jürna ülevaate Kaitseliidust nii, nagu personalistatistika seda näitab. Eriti huvitav oli statistiline leid, mille kohaselt on meil noorteorganisatsioonides palju Kaitseliidu noorliikme vanuses poisse ja tüdrukuid, keda me pole märganud Kaitseliitu ega Naiskodukaitsesse värvata. Mõned tulevad. Aga võrreldes potentsiaaliga on neid tõesti vaid mõned.

Tõe huvides peab ütlema, et Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esmane ülesanne ei ole kasvatada liikmeid Kaitseliidule ja Naiskodukaitsele. Aga ka abrasiivne puhastuspasta polnud mõeldud lastele voolimiseks. Sedasi tekibki noorte numbreid nähes tunne, justkui vaataks otsa kasutamata võimalusele või avastamata maardlale.

Väga tahaks teada, milliseid mõtteid tekitavad Helle Jürna artiklis leiduvad numbrid sinu peas. Kas sa jagaksid neid Kaitse Koduga!.

Facebooki lehel või kaalutletud mõtisklusena ajakirja külgedel?

peatoimetaja 4 | 2015

9

PERSOON

Kaitseliitlased numbrites Jättes kõrvale relvastuse selle tavapärases mõistes, on Kaitseliidu kõige tähtsamaks relvaks tema liikmed. Kuid milline on Kaitseliidu liikmeskond?

Tekst: HELLE JÜRNA

Uuringust „Avalik arvamus ja riigikaitse 2014“ ilmneb, et 45% eestimaalastest nimetab Eesti üheks suurimaks julgeolekutagatiseks iseseisva kaitsevõime arendamist. Seda eelkõige olukorras, kus kaks kolmandikku elanikkonnast on arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus.

Kaitseliidu kasvust Endine Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste on öelnud ühes Kaitseliidu aastapäevakõnes, et selgelt on väljendatud tahet Kaitseliitu eelisarenda ja planeerimisse kaasata. Kaitseliidul on kindel koht riigikaitse terviklikku arengut määravates alusdokumentides ja selgepiirilise sõjalise riigikaitse ülesannete määratluse kaudu on kindlustatud Kaitseliidu territoriaalsus. Kaitseliit on nii täna kui ka tulevikus varustatud ja relvastatud parimate võimaluste järgi.

Jättes kõrvale relvastuse selle tavapärases mõistes, on Kaitseliidu kõige tähtsamaks relvaks tema liikmed. Kuid milline on Kaitseliidu liikmeskond?

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Kaitseliidu liikmeskond suurenenud igal aastal. Kaitseliidu liikmeskond on alates 2000. aastast suurenenud enam kui 11 300 liikme võrra ehk kasvanud peaae10

4 | 2015

gu kaks korda (vt joonis 1). Alates 2000. aastast on kaitseliitlaste hulk suurenenud üle kahe korra, seega absoluutarvudes kõige enam, ning naiskodukaitsjate hulk üle kuue korra. Liitumise ajendiks võib pidada nii eelnimetatud tegureid kui ka Kaitseliidu kui institutsiooni usaldusväärsust elanikkonna silmis, sest 74% elanikkonnast peab Kaitseliitu usaldusväärseks.

Liikmeskonna iseloomustus Kaitseliidu liikmeskonna keskmine vanus (kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred) on 37,8 eluaastat. Noorteorganisatsioonide noorliikmed kõrvale jättes on keskmine vanus 40,5 eluaastat.

Liikmestaatuste järgi jagunevad liikmeskonna keskmised vanused järgnevalt: auliikmetel 82, tegevliikmetel 41, toetajaliikmetel 47 ja noorliikmetel 14 aastat. Kogu Kaitseliidu liikmeskonna jaotus vanusegruppidesse kuuluvuse alusel on näha joonisel 2. Kõige suurema liikmete arvuga grupid moodustuvad 20–29- ja 30–39-aastastest, keda on kokku 40% kogu Kaitseliidu liikmeskonnast. Samas ei maksa vähem tähelepanu pöörata vanemaealiste suurele osale ja seda eriti olukorras, kus elanikkonna keskmine vanus on aasta-aastalt kõrgem.

Kaitseliidu liikmeskonnast (sh naiskodukaitsjatest, noorkotkas-

PERSOON

Vaatamata liikmeskonna 체ldisele kasvule, n채itavad noorteorganisatsioonide liikmeskonnad kahanemistendentsi.

MARKUS SEIN

L채채ne maleva kaitseliitlane Aivo oli selle pildi tegemise ajal 40. Just nii vana on ka Kaitseliidu statistiliselt keskmine liige

4 | 2015

11

test ja kodutütardest) moodustavad 29% naised ja 71% mehed (vt joonis 3) ja ainult kaitseliitlaste seas on 9% naisi ja 91% mehi.

L I S A T E AV E 









Statistikaameti andmetel elab rahvastikuprognoosi järgi Eestis 2040. aastaks 1 195 000 inimest, mis on ligi kümnendiku võrra praegusest vähem. Elanikkond on keskmiselt tunduvalt vanem ja sündide arv aastas väheneb, mis toob endaga kaasa ka ülalpeetavate hulga kasvu tööealiste suhtes.

Esialgsete andmete põhjal oli 1. jaanuaril 2015 Eesti rahvaarv 1 312 300 inimest, mis on 3600 inimese võrra vähem kui aasta varem samal ajal.

Keskmiselt 2,8% eestlasi vanuses 15–85 eluaastat ja vanemaid on Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed, mis on 0,1% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noorteorganisatsioonide liikmeks on keskmiselt 6,7% elanikkonnast (eestlased vanuses 5–19 aastat). Kõige suurem hulk noori vanusegrupis 5–19 aastat on noorteorganisatsioonidega seotud Võru (13,9%) ja Põlva maakonnas (12,6).

Kõige väiksem osa kuulub Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse Tallinna (1%) ja Harju maakonna (1,4%) noortest.

Mure noorteorganisatsioonide pärast VaatamataKaitseliidu liikmeskonna üldisele kasvule näitavad noorteorganisatsioonid kahanemistendentsi.

See on ühelt poolt seotud rahvastikus vastavates vanusegruppides aset leidnud muutustega, teisalt viimastel aastatel ka õigusaktides kehtestatu tagajärgedega. 2013. aastal kehtima hakanud Kaitseliidu seaduse nõude järgi pidid olemasolevad liikmed esitama lapsevanema nõusoleku liikmeks olemise kohta.

Nõusolekute mittesaamine päädis liikmesuse lõppemise, selle raames tehtud korrastuse ja liikmeskonna vähenemisega. Ka võib langus olla seotud üleriigilise koolivõrgu muudatustega, mis on kaasa toonud väiksemate koolide sulgemise ja

PERSOON

Kaitseliidu liikmete arv seisuga 31.12.2014 (kaitseliitlased + naiskodukaitsjad + kodutütred + noorkotkad = KOKKU; % elanikkonnast*) Kaitseliitlaste osa Eesti kodakondsusega elanikkonnast 1—2% 2,1—3% 3,1—4% Üle 4%

KOKKU (15 073 + 2171 + 3437 + 2931 = 23 612) Küberkaitseüksus 116 Tallinna malev (2432 + 273 + 116 + 211 = = 3032); 1,4%

Lääne (1030 + 184 + 185 + 197 = = 1595); 4,7%

Harju malev (1723 + 190 + 192 + 189 = = 2294); 2,0%

Viru (764 + 131 + + 190 + 156 = = 1241); 2,1%

Alutaguse (1016 + 142 + + 184 + 211 = = 1553); 4,8%

Järva Rapla (690 + 118 + 83 + (647 + 133 + 311 + + 131 = 1022); 3,0% + 262 = 1353); 3,2% Jõgeva (624 + 136 + 183 + 123 = = 1066); 3,2% Saaremaa (717 + 146 + 311 + 174 = = 1348); 3,2%

Pärnumaa (1559 + 75 + 256 + 166 = = 2056); 2,7%

Sakala (645 + 95 + 185 + + 158 = 1083); 1,9%

Tartu malev (1548 + 223 + 278 + + 144 = 2193); 1,7%

Valgamaa (461 + 94 + 274 + + 223 = 1052); 2,6% * Elanikkonna andmed pärinevad statistikaameti andmebaasist „Rahvastik soo, vanuserühma ja maakonna järgi. 1. jaanuar 2015, eestlased“.

12

4 | 2015

Põlva (494 + 100 + 297 + + 229 = 1120); 2,7%

Võrumaa (607 + 131 + 393 + + 358 = 1489); 2,7%

Joonis 1. Kaitseliidu liikmeskond (sh kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad) 25 000 20 000 15 000 10 000 5000

2001

2002

2003

2004

riigigümnaasiumidele ülemineku.

Samas selle mõju ei ole veel Kaitseliidu kontekstis uuritud.

Lisaks eelnevale on jätkuvalt vähene ka noorteorganisatsioonide liikmete ületulek Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse täisealiseks saades.

Viimasel neljal aastal on Kaitseliiduga liitunud noorkotkaid, Naiskodukaitsega liitunud kodutütreid ja Kaitseliiduga liitunud kodutütreid kõigest 147. Kaitseliitlastest noorliikmetest, keda on noorteorganisatsioonide noorliikmetest kümnetes kordades vähem, on tegevliikmetena jätkanud samal perioodil 186.

Seda kõike olukorras, kus noorteorganisatsioonide liikmete vanusegrupis 15–19 eluaastat on ca 37% kogu noorteorganisatsioonide liikmeskonnast.

Lähtuvalt eeltoodust on noorteorganisatsioonide liikmete seas Kaitseliidu ja Naiskodukaitse järelkasvuks üsna arvestav hulk noori.

Tegelikult on ka Eesti riigikaitse strateegias välja toodud Kaitseliidu arendamise üheks suunaks liikmeskonna valdkonnas noorte ulatuslikum kaasamine Kaitseliidu tegevusse ja organisatsiooni sidususe suurendamine maakondlikul tasandil. Just sellele tuleb meil jätkuvalt tähelepanu pöörata ja sellega ka aktiivselt tegelda.

Kaitseliidu liikmeskonna statistilisi andmeid tuleks võrrelda vähemalt viie aasta tagant, et näha liikmeskonnas aset leidnud muudatusi ja sellest lähtuvalt planeerida tegevusi. Tuleb leida oluline koht arengukavas ja aastaplaanides, et kaasataks rohkem noori ja noorteorganisatsioonidest täiesealiseks saades jätkataks panustamist riigikaitsesse Kaitseliidu või Naiskodukaitse ridades.

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Vaatamata Kaitseliidu liikmeskonna üldisele kasvule näitavad noorteorganisatsioonid kahanemistendentsi.

9% kaitseliitlastest on naised, 91% mehed

PERSOON

2000

MARKUS SEIN

0

Joonis 2. Kaitseliidu liikmete (sh naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred) jaotus vanusegruppide lõikes

Joonis 3. Kaitseliidu liikmeskond (sh kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad)

70 ja vanemad 4% 60–69 6%

kuni 14 13%

50–59 10%

Naised 29%

15–19 13% 40–49 14%

Mehed 71% 20–29 19% 30–39 21%

4 | 2015

13

TANEL JÄRVET

Tekst: TANEL JÄRVET, leitnant Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii

Aeg: 7. ja 8. aprill 2015 Koht: Tallinn, Suur Ameerika 1 (rahandusministeeriumi hoone) Korruseid: 14 + katusekorrus Õppus oli hoogne, natuke kuiva treeningut ja juba pidi rühm hakkama rahandusministeeriumi hoones korruseid hõivama. Rühmaülem R. pani alluvad hästi tööle ja jaod asusid hoones korruseid puhastama.

Kui tegime lõpurivistust hoone katusel, kõlas kell 20.20 Toompealt Pika Hermanni tornist riigilipu langetamise muusika.

Rühm valvel! Lipule vaat!

Väga ülev tunne.

RICHARD TUISK

VÄ L J A Õ P E

Instruktor K. tehtud kokkuvõte: peamine viga oli omavaheline info liikumine, sest hoonet läbis kaks trepikoda, mida korraga puhastades oli oma jagude vahel ka tulekontakti.

Mis veel meelde jäi? Kui oled relva koridori suunanud, ära tagasi tõmbu, isegi kui vastane tulistab. Sest uuesti nina välja pista ja seda sektorit endale saada on veel raskem.

Aga õppus polnud veel läbi, alla tuli liikuda samuti taktikaliselt, st 360-kraadise julgestusega 3D suunas.

14

4 | 2015

Põhja kompanii

ANDRES PUTTING

VÄ L J A Õ P E

harjutas kõrghoone puhastamist terroristidest

KOMMENTAAR

Kommenteerida on raske, sellist kogemust tuleks ise kogeda RICHARD TUISK Liitusin Kaitseliiduga 2013. aastal ja ei oleks osanud ettegi kujutada, et kahe aasta pärast seisan, relv käes, Tallinnas rahandusministeeriumi kõrghoone katusel. Osalesin õppusel nii 7. kui ka 8. aprillil ja selle jooksul käisime trepist üles-alla mitu-mitu korda. Õppusele lisas raskust särav päike, mis muutis ülemised korrused mõnusalt soojaks, nii et pärast katusel olles oli tunda jahutavat tuult. Kindlasti oleks vaja selletaolisi õppusi tihedamini ja eri paigus, sest mitmeid kordi samas kohas harjutades hakkab „maastik“ pähe kuluma. Reaalse olukorra puhul aga ollakse uues kohas, kus iga nurk, koridor ja tuba kujutab endast ohtu.

4 | 2015

15

TANEL JÄRVET

ANDRES PUTTING

VÄ L J A Õ P E

Kui oled relva koridori suunanud, ära tagasi tõmbu, isegi kui vastane tulistab.

KOMMENTAAR

Meenutusi rahandusministeeriumi vabastamisest Tekst: MARTIN MÄGI, reamees

TANEL JÄRVET

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii

Kui aktiivse kaitseliitlase lapse käest küsida, kus isa on, vastab laps nii: „Isa on metsas, valged püksid, kirjud nöpsid“1 . Ütleb ta seda uhkustundega, mõeldes isa kaitseliitlikku tegevust. Valged püksid ja kirjud nöpsid on loomulikult winter camo.

Selline emotsioon oli ka minu naisel, kui teatasin, et lisaks laupäevale ja pühapäevale pole mind kodus näha ka kahel järgneval tööpäeval, sest kavatsen meestega kesklinnas sõda mängida. Nimelt andis kompanii võimaluse osaleda linnalahingutreeningul ja palus ennast kirja panna ühele kahest päevast – 7. või 8. aprilliks. Mina loomulikult registreerusin mõlemale.

Mis nad ikka teevad. Saadavad mind koju või? Kohapeal selgus, et minusuguseid kavalpäid oli veel palju.

1

16

Kontoris tööl käisin mõlemal päeval vormis. Kollektiiv on meil suur ja seal on nii aktiivseid kaitseliitlasi, reservohvitsere kui ka reavõitlejaid. Firma kõrgeim auaste, mida mina tean, on kapten. Nii juhtuski, et jäin lipnikule silma, kandes siseruumis mütsi. Vähesed viis meetrit liftist välisukseni, aga kord on kord. „Mägi tuleb siia ja teeb viisteist kätekat mütsi kandmise eest!“ Väikestest vormirikkumistest aga pakkus rohkem huvi see, miks ma üldse keset valget tööpäeva vormis olen.

Uhke tunne oli saladuslikult öelda, et vaata õhtul „Ringvaadet“, saad teada.

Põhja kompanii on linnalahinguüksus ja meile polnud see esimene kord linnalahingut harjutada.

Pihta hakkasin sellest, et kohendasin oma varustuse kitsamaks, sest ma pole niigi kuigi kiitsakas tüüp.

Võtsin külgedelt taskuid ära ja paigutasin nad ette ja taha. Frentši toppisin püksi, varrukad ja krae tihedalt

Lüganuse vanasõna. Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik FES. URL http://www.folklore. ee/justkui/sonastik/.

4 | 2015

VÄ L J A Õ P E

RICHARD TUISK

kinni. Kõik selleks, et mahuks ukseavades ja täistopitud koridorides paremini liikuma. Tegelikult kartsin ka seda, et terve Eesti näeb teleris, kuidas ma korruse puhastamisel takerdun varustusega ukselingi külge või käin prügihunnikus pikali.

Esimesel päeval osalesingi selles üksuses, kes kaamerate silme all mööda koridore kurjameid karjatama asus. Kui me seal formatsioonis liikusime, jäi mulle tunne, et meil on veel kõvasti vaja oskusi lihvida.

Sama tegevust hiljem telerist vaadates jäi tunne, et polnud hullu midagi, liikusime ja tegutsesime nagu üksus. Kui me lõpuks viimaseid korruseid võtsime, hakkas võitlejate hulgast kostuma juba nalju, et võiks ikka liftiga sõita. Jalad jäid valusaks, sest trepijooksu ei tee meist keegi kuigi tihti.

Hinnalisimaks kogemuseks pean järgmist päeva, kus sain ise olla vastalise rollis. See oli väga õpetlik kogemus. Näiteks rivistus üks jagu koridori puhastama. Oma seljataguselt ülemiselt korruselt unustasid nad katte alla võtta. Nii sain lasta formatsiooni viimase võitleja maha. Tema asemele astus alt uus võitleja, tundmata huvi selle vastu, kuidas eelmine

mees surma sai. Lasin ka tema maha. Alles kolmas võitleja märkas trepid oma kontrolli alla võtta ja mind „kattetulega“ minema kõssitada.

Teiseks kogemuseks oli paljuräägitud kõrvutiasetsevate tubade puhastamine. Ei saa niimoodi, et lahingupaar lendab ainult ühte tuppa. Seekord neil ei vedanud, nad läksid valesse tuppa ja ma lasin mõlemad selja tagant maha. Pean nentima, et sain ka ise päris korralikult pihta. Jalgade, käte ja näo peal oli üsna mitu väikest sinikat.

Huvitav koht oli ka paukpadruniga mineeritud sissepääs, mida kaugemalt kaitsesin. Võitlejate tähelepanu oli jäägitult minul ja kui nad mu lõpuks maha lasid ja edasi tormasid, ei märganud keegi üle ukse tõmmatud miinitraati. Põmm!

Kokkuvõtlikult: see, mida meie instruktorid on meile kogu aeg pähe tagunud, on ehtne, praktiline ja töötab. Tuleb piisavalt harjutada, kontrollida emotsioone ja adrenaliini ning järgida instruktorite juhised. Kas keegi teine ei tahaks meile oma kõrghoonet harjutamiseks anda? Aitäh neile, kes Põhja kompaniile selle võimaluse andsid.

4 | 2015

17

VÄ L J A Õ P E

Munast ja kanast ehk esimene digitaalse õpiobjekti valmistamise seminar Kes teab, see teab, ja kes ei tea, see kuuleb nüüd, et napilt aasta tagasi loodi Kaitseliidu koolis juba pikalt tegutsenud sõjaväelise juhtimise ja inimressursi arendamise õppesuundade kõrvale teadmus- ja arendusjaoskond.

Tekst: NELE PERNITS

18

4 | 2015

Muuhulgas on uue jaoskonna ülesandeks see, millest tänapäeva haridusmaailmas enam ammu mööda vaadata ei saa ehk kaasaaitamine digiõppe loomisele ja juurutamisele Kaitseliidus.

Praktilise tulemiga seminar Aasta jooksul on digiõppe arendamise osas väiksemaid ja suuremaid samme astutud, aga esimeseks suurema märgilise tähendusega verstapostiks selles vallas võib pidada 22. ja 23. aprillil Alus korraldatud digitaalse õpiobjekti valmistamise seminari. See oli senini kõige suurem püüe haarata digiõppe ja digimaterjalide koostamise maailma korraga terve hulk instruktoreid ja teha üheskoos ka reaalselt kasutusse minevad õpiobjektid valmis.

Seminar viidi läbi sõbralikus koostöös Taani Kodukaitse Akadeemia arendusosakonnaga ning digimaailma sukelduti vaheldumisi taanlaste ja eestlaste käe all.

Seekordne seminar oli suunatud väga kindlalt kahele sihtgrupile: esiteks neile instruktoritele, kes tegelevad parajasti Kaitseliidu kooli instruktorikursuse kodutöö uuendamisega, ja teiseks neile naiskodukaitsjatest instruktoritele, kes on mingil moel seotud välikokakursusega ja on valmis kaasa lööma kursuse e-osa loomisel. Seminari ühe positiivseima küljena tõidki osalenud ise välja kõigi ülesannete seotuse konkreetse tulemiga. Palju

mõnusam on teha ja õppida tegema asju mingi konkreetse tulemi, nt välikokakursuse jaoks, kui et lihtsalt niisama õppimise pärast midagi katsetada, proovida ja luua.

Kahe päeva jooksul õppisid mõlemad grupid tundma uusi vahendeid põnevate õpiobjektide loomiseks.

Nii valmisid motiveeriv multikas, innustamaks tulevasi välikokki, interaktiivne foto õpistiilidest tulevastele instruktoritele, mitu õpetlikku videot ja muud esitlust. Võib küll öelda, et midagi sai päriselt valmis ja mõlema kursuse e-osa loomisele on tugev alus pandud. Siinkohal võib lubada, et juba järgmisel välikokakursusel ei pea üsna suure tõenäosusega teooriateadmiste omandamiseks reedel pärast tööpäeva teise Eesti osta sõitma, vaid seda saab teha mõnusalt kodus laua taga või diivanil. Millal aga täpselt instruktorikursusele tulijad juba moodsamalt kodutöid sooritada saavad, ei julge veel lubada. Ütlen siis lihtsalt, et varsti.

Seminari tulemustest Millised olid seminari peamised tulemused lisaks valminud õpiobjektidele?  Esimesena nimetan sädet, mis tekkis enamiku osalenute silmadesse, ja tahet kohe homme oma kursuse digiõppe loomisega jätkata. Selle motivatsiooni tekkimisele aitas kindlasti kaasa see, et midagi juba tehtigi päriselt oma käe ja peaga valmis ning see

Kaitseliidu kooli teadmus- ja arendusjaoskond liigub praegu edasi n-ö projekthaaval.

NELE PERNITS

ei olnud kursuslaste jaoks ületamatu. Edu loob uut edu.  Teiseks võiks ju arvata, et ingliseeesti-taani segakeeles läbiviidavasse ja eestlaste-taanlaste ühisel juhtimisel kulgevasse seminari on suur segadus juba sisse kodeeritud, aga tegelikult kulges kõik üllatavalt sujuvalt. Igal pisimagi vajaduse ilmnemisel räägiti kõik sobivas keeles üle ja koostööd võib pidada ennast igati õigustanuks.  Kolmandaks ei saa märkimata jätta asjaolu, et taanlased, kelle eeskujul ja osalusel mäletatavasti ju terve Kaitseliidu kool on loodud, on meile siiani olnud alati suureks vennaks, kujundlikult öeldes kanaks, kes õpetab oma äsjasündinud munakest. Selle seminari järel taanlastega kokkuvõtteid tehes ja mõtteid vahetades sai selgeks, et sel korral õpetas muna juba ka kana ning taanlastel on plaanis mitmeid meie mõtteid ja seminaril kogutud praktikat oma töös rakendada. Õpikogemus oli mõlemapoolne.

Lõpetuseks ütlen, et Kaitseliidu kooli teadmus- ja arendusjaoskond liigub praegu edasi n-ö projekthaaval. Kui välikoka- ja instruktorikursuse e-osad valmis, mõtleme uutele digiprojektidele ja uute inimeste

digimaailma võludesse kaasamisele.

Lai tööpõld ootab ees ja entusiastlikud kündjad on teretulnud kaasa lööma. Muna on selleks korraks rääkinud.

4 | 2015

19

Kaitseliidu kooli kalenderplaan.

August

Esmaspäev

3 10

Teisipäev

4 Inimressursi arendamise õppesuund Sõjaväelise juhtimise õppesuund 11 Teadmus- ja arendusjaoskond

Kolmapäev

Neljapäev

5

6

12

13

* SERE – survival, evasion, rescue, escape – , üleelamisõpe.

17

18

19

20

24 Instruktori treeneri kursus, 24.–27.08

25

26

27 Juhtimiskursus II (pr (probleemilahendus), 27.–30.08

1

2

3

7

8

9

10

14

15

16

17

21

22

23

24

28

29

30

VÄ L J A Õ P E

September

31

Detsember

November

Oktoober

1

20

5

6

7

8

12 KOTKALEND 2015, 12.–18.10

13

14

15

19

20

21

22

26 Väljaõppetehnoloogia kursus 1, 26.–29.10

27

28

29

2

3

4

5

9

10

11

12

16 Väljavõppetehnoloogia kursus 2, 16.–19.11

17

18

19

23 Väljaõppetehnoloogia kursus 3, 26.–29.11

24

25

26

1

2

3

7

8

9

10

14

15

16

17

30

4 | 2015

August–detsember 2015 Reede

Laupäev

Pühapäev

1

2

7 Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursuse 1. nv, 07.–09.08

8

9

14 Rühmaülema kursuse 8. nv, 14.–16.08

15

16

Nädal 31 32

Rühmavanema kursuse 8. nv, 14.–16.08

33

Kompaniiülema kursuse 8. nv, 14.–16.08 Kompaniiveebli kursuse 8. nv, 14.–16.08 21 Tulejuhi kursus (laskmine), 21.–23.08

22

23

Rühmaülema kursuse 8. nv, 21.–23.08

34

Rühmavanema kursuse 8. nv, 21.–23.08 28 Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursuse 2. nv, 28.–30.08

29

30 35

SERE* koolitajakursuse 4. nv, 28.–30.08

36 4 Juhtimine praktikas 1, 04.–06.09

5

6

Rühmaülema kursuse 8. nv, 04.–06.09

36

Rühmavanema kursuse 8. nv, 04.–06.09 11 Igapäevaturvalisuse instruktori kursus, 11.–13.09

12

13

Rühmaülema kursuse 9. nv, 11.–13.09 Rühmavanema kursuse 9. nv, 11.–13.09

37

Kompaniiülema kursuse 9. nv, 11.–13.09 Kompaniiveebli kursuse 9. nv, 11.–13.09 Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursuse 3. nv, 11.–13.09 18 Instruktorikursuse 1. nv, 18.–20.09

19

20

25 Juhtimine praktikas 2, 25.–27.09

26

27

38 39

SERE* instruktorite täiendõpe, 25.–27.09

40 2 Instruktorikursuse 2. nv, 02.–04.10

3

4

Avaliku esinemise kursuse koolitajate seminar, 02.–04.10

40

9

10

11

16 Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursus, 16.–18.10

17

18

23

24

25

30 Avaliku esinemise kursus, 30.10–01.11

31

1

41 42 43

Laskeinstruktori kursuse 2. nv, 30.10–01.11

44

Laskeinstruktori kursuse II 1. nv, 30.10–01.11

1 6 Juhtimiskursuste arendusseminar, 06.–08.11

7

44

8 45

A, B lõhkaja 1. nv, 06.–08.11 13 Juhtimine praktikas 1, 13.–15.11

14 NAK katsed, 14.–15.11

15

20 Instruktorikursuse 1. nv, 20.–22.11

21

22

47

27 A, B lõhkaja 2. nv, 27.–29.11

28

29

48

46

SERE* koolitajakursuse 5. nv, 13.–15.11

49 4 Instruktorikursuse 2. nv, 04.–06.12

5

6

49

11

12

13

50

18

19

20

51

4 | 2015

21

MILITAARSPORT

Hiidlased müttasid Valge Laeva soodes ja põldudel Aprilli esimesel nädalavahetusel müttasid hiidlased teiste hulgas Läänemaal Martnas patrullvõistlusel Valge Laev, kus soos, metsas ja küntud põldudel vantsides toodi koju mitu auhinnalist kohta.

Tekst: HELJA KAPTEIN

22

4 | 2015

Kaitseliidu Lääne maleva korraldatud patrullvõistlus Valge Laev kulges tänavu Martna mail.

Võistluspäeva hommikul kogunes sadakond noorkotkast, kodutütart ja naiskodukaitsjat Martna kooli ette, et startida rohelisele ja kollasele rajale. Neljaliikmelised võistkonnad pidid maastikul üles leidma kontrollpunktid ja täitma seal ülesanded.

Võistluspäev tuli pikk ning noorte ja naiste hommikul alustanud võistkonnad jõudsid sihtpunkti alles pimeduse saabudes.

MILITAARSPORT 2 X MAIT KARUKÄPP

Kaitseliitlased läksid rajale alles siis, kui noorte ja naiste, seega kahel kergemal (rohelisel ja kollasel) rajal võistlejad olid tagasi tulnud, sest neil tuli teekond läbida ööpimedas.

Vibulaskmisel segas võistlejaid tugev tuul

Eri raskusega rajad Rohelise raja pikkus oli 12,5 km ja jõuda tuli viide kontrollpunkti. Alustuseks jaotati võistkonnad kontrollpunktide vahel ära, et kõik ei stardiks ühest kohast. Hiiumaalt suundus rohelisele rajale viis võistkonda: kaks Paladelt, kaks Kärd4 | 2015

23

Pükste külge teibitud kummikud osutusid sel Valgel Laeval väga heaks jalavarjuvalikuks

MAIT KARUKÄPP

MILITAARSPORT

last ja üks Laukalt. Ülesanneteks kontrollpunktides oli mõne eseme või objekti kauguse hindamine, käepärasest materjalidest tule tegemine, „vaenlase“ tegevuse luuramine, nööride kokkusõlmimine erinevate sõlmedega ja viktoriiniküsimustele vastamine. Veel kontrolliti võistlejate teadmisi esmaabi vallas ning tähelepanuvõimet Kimi mängus ja täpsuslaskmises.

Võistkondadel oli kontrollpunktides viibimiseks ette antud kindel ajavahemik, nii et kes jõudis kohale varem, pidi aega parajaks tegema.

Hilinejad said ülesannete lahendamiseks ettenähtust vähem aega või hoopis nulli kirja ja uue punkti koordinaadid.

Teedeta maastikul liikudes peletati mõnigi lind ja loom varjulisest paigast plehku. Rühmad pidid liikuma varjatult, sest teedel sõitsid ringi kaks autot „vastastega“. Kui varjumine ei õnnestunud, võis kaotada elu ehk kollase lipiku. „Küll võib olla suur hasart, kui ollakse paberitüki nimel nõus märjas soos ja rägastikus liikuma,“ ütles patrullvõistlusel osalenud Inna Lepik.

Ennast tugevamalt tundvad noorkotkad ja kodutütred võistlesid

24

4 | 2015

Kõige raskem oli küntud põldudest üleminek. Märg muda kittis saabaste külge.

koos Naiskodukaitsega kollasel rajal.

Sellel rajal oli kontrollpunkte ja ka ülesandeid rohkem kui rohelisel.

Tuli näiteks lasta vibu, panna kokku relvakompott, kus olid segi Galili, AK-4 ja USB osad, taastada traatside, ületada köite abil veetõke ja pidada värvikuulilahingut. Rajal oli pikkust umbes 18,5 km.

Rännakulised ajasid jänesed metsast välja Kustu Künnapas Kärdla rühmast rääkis, et nad ajasid isegi jänesed metsatukast jooksu oksterisus ragistamisega. „Kõige raskem oli läbi soo tulemine,“ ütles tema võistkonnakaaslane Aiko Kaasik. Ta rääkis, et Kustu määras kõige otsema sihi järgmise punktini, aga otse tulemine tähendas ka märjas soos sumpamist. „Vähemalt mul tuli vesi üle saapasääre, seega olin põlvini märg,“

ütles Andres Aleksander Kase. Ta rääkis, et sai peatuspaigas, milleks nad valisid vana küüni, sokkidest vee välja väänata. Ka teistel tiimi võistlejail olid jalad märjad juba teises punktis.

Palade tüdrukute rühm oli valinud jalanõudeks kummikud, mille sääred nad pükste külge teipisid. „Meie jalad on kuivad,“ ütles Merje Reisma. Ta rääkis, et nad on juba aastaid erinevatel rännakutel osalenud ja õpivad nii enda kui ka teiste kogemustest. Tema rühmakaaslane Triin Jürimäe ütles, et kõige raskem oli küntud põldudest üleminek. „Märg muda kittis saabaste külge, raske oli käia,“ ütles ta.

Palade kooli noormehed Julius Mänd ja Mihkel Mägi olid Valgel Laeval vastavalt kolmandat ja teist korda. Kui möödunud aastal jäi võistlus pooleli, siis seekord oli hoopis vastupidine probleem – aega jäi üle. „Tulime vist liiga suure tempoga. Eelmistel aastatel pole niimoodi olnud, et peab tulema kindlaks kellaajaks. Eelmisel aastal jäime hiljaks ja ei lõpetanud,“ rääkis Julius Mänd.

Esimeses punktis olid noormehed lahendanud sideülesannet. „Seal oli traatside, mille traat oli katki tehtud.

Tuli leida katkine koht, ära parandada, seada telefon üles ja taastada ühendus,“ kirjeldas Mänd. Hiidlaste eesmärk oli saada parem koht kui mullu. See ka õnnestus.

Palade poiste esimene võistkond on koos treeninud ja ka võistlustel käinud üle paari aasta. „Meil on juba omad naljad ja jutud, millest teised ei pruugi arugi saada,“ ütles tiimi liige Julius Mänd. Tema vend August rääkis, et terve teekonna viskasid nad nalja mulluste tulemuste üle. „Mullune tulemus oli halb, väga halb,“ ütles August. Ta rääkis, et mullu pärast võistlust oma käike analüüsides selgus, et nad olid palju asjatult tiirutanud ja kontrollpunktidest lähedalt mööda põrutanud. „Noh, seda võtsime naljana ja tänavu püüame samu vigu mitte korrata.“

järele,“ ütles ta. Väga head tulemust laste oma, ja kollasele, 18,5 km rajale ta siiski ei saanud, sest segas tugev 17 võistkonda. Hiidlastest valisid tuul, millega ta ei osanud arvestada. selle raja üks naiste- ja kaks noorteKarl Karukäpale meeldis enim võistkonda. luurepunkt. „Meil oli oma tehnika Õhtul kell 22 anti start 14 võistvälja töötatud, kuidas üksteisele mär- konnale, kes suundusid raskeimale, ku anname ja kust keegi objektile punasele 23 km pikkusele rajale. läheneb,“ selgitas ta. Karukäpp lisas, Nende teekonnal oli kümme kontet see ülesanne õnnestus neil hästi. rollpunkti, kus tuli lahendada erineRohelisele, 12,5 km rajale asus vaid ülesandeid. Hiiumaalt startis kaheksa võistkonda, neist neli hiidüks võistkond.

MILITAARSPORT

MAIT KARUKÄPP

Hiiumaa poiste eesmärk oli jõuda kaugemale kui möödunud aastal

HELJA KAPTEIN

Mis oli raske ja mis meeldis Seekordsel võistlusel olidki raskeimad ülesanded punktides, sest nende asukohad olid kaardi järgi üsna lihtsalt leitavad. Vastutegevuse mehi poisid eriti ei näinud, sest maanteed mööda nad ei liikunud ja metsa neid kollitama ei tuldud.

Mihkel Mägi rääkis, et kõige põnevam võistlusala oli vibulaskmine. „Hakkasin vibulaskmistrennis käima ja see punkt oli enim meele

Poistel olid jalad märjad juba pärast paari esimest kontrollpunkti, nii tuli heinaküünis peatus teha ja sokke väänata

4 | 2015

25

SÕJAR AUD

WIKIPEDIA.ORG

Soomustransportöör Stryker on saanud nime kahelt Kongressi Aumedaliga pärjatud Ameerika võitlejalt, kelleks olid Teises maailmasõjas langenud Stuart S. Stryker ja Vietnami sõjas hukkunud Robert F. Stryker

Isamaa auks ole valmis!

Alati valmis!

Need kaks lauset ühendavad noorkotkaid ja USA 2. ratsaväerügementi, mis nüüd enam küll Eestis ringi ei kappa, vaid veeres oma Strykeritega märtsi lõpus Tapalt Saksamaa poole.

Tekst: MARTIN ANDRELLER

26

4 | 2015

„Alati valmis!“ tähendab nimelt ka nende deviis „Toujours Prêt“, mida on näha käiseembleemilgi. Alati valmis peab olema ka Kaitse Kodu! vabatahtlik sõjakirjasaatja ja lahingufotograaf. Kunagi ei tea, millal helistatakse ja tuleb kuhugi minna. Õigemini, pakutakse võimalust kuhugi minna ja midagi põnevat teha.

Nii ka sellel korral läks.

Hilistalvine või varakevadine aeg. Väljas kipub vahelduva eduga kevade poole ja siis laseb taevas lume- ja lörtsiluugid taas valla.

Midagi põnevat ja huvitavat justkui ei oleks. Elu veereb oma ebamääraselt rahutut rada pidi ja rutiin kui selline justkui on ja ei ole ka. Kui igapäevaelu üldse kuidagi iseloomustada, siis sõnadega: vähem möla, rohkem tööd. Siis heliseb telefon ja küsitakse, ega ma soovi

Strykeriga proovisõidule minna.

Sekundi jooksul jooksevad peast läbi USA ühest tuntuimast snaiprist Chris Kyle’ist kõneleva raamatu fraasid, mis puudutavad Strykerite kasutamist lahinguväljal. Teisel sekundil kostab toimetaja telefonitorus juba „Jah, surmkindlalt. Millal?“ Asi lükatakse käima ja saabub esimene ärevus. Hea küll, soomukiga ringiveeremine rahusituatsioonis pole midagi väga erilist. Aga kuidas sellest täpsemalt kirjutada?

Tegemist ei ole ju taastatud ja uuesti sisuliselt vanarauahunnikust ülesvuntsitud metalse elajaga, vaid oma aktiivseimad päevad juba lahingutes mööda saatnud, ent väljaõppes teenistust jätkavate soomukitega. Soomukitega, mille puhul Eestist väga võrdlusmomenti leida ei saa – meil neid pole ja mehi,

kes nendest midagi lähemat rääkida oskaksid, pole samuti kuigivõrd.

Idast lähtuva ohu tõttu kaaluvad ameeriklased Strykeritele 30 mm kahurite paigaldamist

MARTIN ANDRELLER

SÕJAR AUD

Esimene mälupilt 21. märtsi hommik oli siinkirjutajale raske. Pikad koolituspäevad Tartus ja öine kojujõudmine olid võtnud oma osa. Hommikul natuke pärast üheksat Pärnus lörtsist ja vihmast ilma nautides ning lasketiiru suunduvaid vändralasi vaadates ei valitsenud sisemuses ükski emotsioon. Tuima enesekindlusega lõhkusin lahti toimetuse koostatud kingipaki ameeriklastele ja pakkisin selle ümber oma seljakotti.

Kamuflaažikreemid, tassid, märkmikud, torusallid – väikesed, aga sisukad asjakesed, meenutamaks Eestit ja eestlasi – liitlasi. Kamuflaažikreeme kotti toppides meenus suvine Pitka luureretk, kus samuti ameeriklastega intervjuud tehes ja nendega ringi sõites sai üle antud samasugune karp sõnadega: „Make-up does not ruin a real man.“ Sõnaga, peenelt vihjates, et metsas võib kamuflaaživärvidest kasu olla ja selline make-up annab pigem eelise. Peatselt saabunud noored, kes said samuti võimaluse Strykeritel Tori-Seljalt Pärnusse sõita, olid indu ja ärevust täis. Kas nad seda just pidevalt välja näitasid, on iseasi. Kuid kui sa oled uurinud julgeoleku arhiivimaterjale ja analüüsinud erinevaid intervjuusid, märkad neid hetki, kus silmad eriliselt säravad või vaimustusest midagi üle huulte lipsab. Istusin toolil ja unelesin. Vanadus või väsimus?

Erinevaid internetilehekülgi lugedes ja videosid YouTube’ist vaadates olen saanud selgeks, et ega Stryker midagi ülimüstilist olegi. Kaheksa „Huvitav, kuidas see ilm ameerikratast. Vints. Automaatkäigukast. lastele istub,“ käis peast läbi järgSoomus kah. Kuulirahe all eelistakmine mõte. „Kellele selline lörts ikka sin Strykerit pisikesele punasele meeldiks,“ jõudis järgmisena pärale Peugeot’le, millega ma tavaliselt arusaam. Tori-Seljal oli näha sõjaväeringi sõidan. Kui sohu sõita, jääb kinni. Kui tahavaatepeeglisse satub, politseid, diplomaatilist korpust ning igat sorti foto- ja videokaameraid. Ja muutub ilm millegipärast pimedasiis nad tulid. Eesotsas rida Strykemaks – paras mürakas ikkagi. reid, seejärel muu tehnika. Tuul oli lõikavalt vilu. Hummereid vaatasin Teine mälupilt nagu vanu tuttavaid. Ameerika sõdu„Ega sa tea, kes silla juures olevat ritel küljesolevad rakmed ja „sabad“ avalikku tualetti haldab?“ Mõmiseei tekitanud enam imestust. Browninsin vastuseks midagi ebamäärast. gut käsitleval võitlejal on alati köis Päevase ürituse organiseerimine käis sabas, et ta ettenägematus olukorras pidevalt ja kätt hoiti malevakaaslaste sõidukist välja ei lendaks. poolt pidevalt pulsil, et kõik sujuks.

Kõrval sebib ringi kaameramees. Fotograafid pildistavad – nii kaitseväe teavituskeskuse kui ka Kaitseliidu omad. Kõik pildistavad ja naera(ta)vad. Järjekord tankla tualettruumi ukse taga pikeneb ja energiajookide rivi külmikus lüheneb. Meestel ja naistel on Saksamaale veel pikk tee ees, kuigi ilmselgelt jagub nendest jookidest parimal juhul järgmise hommikuni.

Küsimusele, kes siis soomukite peale lähevad, viibatakse laste suunas ja mainitakse: „Ajakirjanik ka.“ Ma ei hakka midagi ütlema. Kaitse Kodu! vabatahtliku rinnakaart jäi ka koju.

4 | 2015

27

möödusid meie alt nii, et iste ei värisenud ega hüpanud. Tallinnas oleks hea sellisega ringi liikuda, mõtlesin ja samas taipasin, et parkimine oleks keeruline ja väga kulukas kahjunõuete tõttu. „Tornis“ – seda küll sõltuvalt soomuki modifikatsioonist – peaks kindlasti keegi abiks olema. Kuigi soomukil on videosüsteem, mille abil juht seda hõlpsasti juhtida ja sellega manööverdada saab.

Sõit on natuke igav. Fikseerid ümbritseva mõne pilguga ja sätid end mugavamalt istmele. Neljapunktikinnitusega turvavöö ripub rahulikult üle õlgade. Vastas istuv naine on rõõmus. Noorkotkas, kes meiega samas soomukis on, samuti.

Kolmas mälupilt Võitlejad tõmbavad samal ajal teise „Vaata siis nooremate järele ka!“ Nii kindapaari kätte. Võdistan mõttes ma nendega Strykeri poole liikusin. õlgu ja ei kadesta neid üldse. Mulle Meie pisike grupp jaotati kaheks ja meeldib soomukis kindlasti sees olla, istutati välkude sähvides ja mämitte väljas. Seda enam, et kevad on lukaardile salvestuva info saatel asendunud talvega. Piilun periskoosoomukitesse. Mahtusin istmele üsna pe ja näen mööduvaid puid. Soonormaalselt. Ruumikas, saab öelda. muki sisemus on täis panipaiku ja Hüdraulika hääletu tegutsemise saatel sulgus meie taga luuk ja olime val- torusid, juhtmeid ja seadmeid. Ühel oleva sildi järgi saan aru, et kui sinmis… Ilmselt ükskõik milleks. Ja siis na sõrmed sisse toppida, on võimalik oli minek. Üritasin tajuda, kas Caterkohtuda erakorralise meditsiini osapillari turbodiisel rebib seda soomuskonnas töötavate õdedega. Ilmselt tatud elukat edasi kiiremini kui minu ka arstidega. Juhul, kui kõrgepinget ilma turbota diiselmootoriga Peugeot suudab. Ilmselt küll. Võrreldes kunagi maitsta saanuna sinnani üldse jõuad. See selleks. Soomuk on seest sõidetud „Peetriga“ oli Stryker seest ja seda isegi meeskonnaruumist oluliselt vaiksem ja mugavam. Vedrustuse tööd silmas pidades ei saanud vaadatuna oluliselt keerulisem kui „Peeter“. Samas on ruumi nagu isegi öelda, et midagi oleks tunda olnud, rohkem. teekonarused, mida kindlasti leidus,

SÕJAR AUD

Las ta siis olla. Kõrvalt patsutab üks saatkonna töötaja õlale ja ütleb eesti keelde tõlgituna: see juunior ka.

Mõned tunnid hiljem kommenteeritakse sotsiaalmeedias fotot minust Strykeris: „Nagu oleks karupoeg Puhh mesitarusse kinni jäänud.“ Talvevorm lisab tõesti kilosid, nagu ka šokolaad, pasta ja kõik muu.

Ameeriklaste huumor on alati soe ja sõbralik. Kõik inimesed Tori-Seljal on soojad ja sõbralikud. Võib-olla siiski terve tee „luugist väljas“ olnud võitlejad mitte nii väga. Nendel on tegemist mitte just kõige tavapärasema ilmaga.

Alati valmis peab olema ka Kaitse Kodu! vabatahtlik sõjakirjasaatja ja lahingufotograaf.

ARMY-TECHNOLOGY.COM

Ameeriklaste Strykeri aluseks on kanadalaste LAV III, mis omakorda põhineb šveitslaste sõjamasinal MOWAG Piranha III 8x8 (pildil)

28

4 | 2015

Neljas mälupilt Suleti luuke, et oleks vähem tuuletõmbust. Soojendussüsteem toimetas samas piisavalt normaalselt, et mitte külma tunda. Mõnes mõttes oli sõit igav – midagi ei kolisenud, ragisenud ega mürisenud ja tõenäosus, et midagi juhtub, oli olematu. Silma jäi tulekustutussüsteem, mille düüsid olid suunatud meeskonnaruumi poole.

Nurgas seisid kustutusaine mahutid ja suurelt kleebiselt oli aru saada, et kätt rambimehhanismi vahele pannes on tulemuseks midagi halba. Arusaadav. Valge põrand ja suured seljakotid.

Tabasin end mõtlemast, et varsti on Pärnu ja siis linn juba paistiski. Avatud katuseluugist.

Mürisedes veereme mööda linna ja hakkan mõlgutama mõtteid, mida meestelt küsida ja kas nad üldse jõuavad rääkida. Pikk tee seljataga ja veelgi pikem ees. Kuidagi ei saa aru, kus me täpselt oleme. Aeg-ajalt luu-

SÕJAR AUD

MARTIN ANDRELLER

Soomustransportöör Stryker: kaal kuni 20 tonni, pikkus peaaegu 7 meetrit, laius 2,72 ja kõrgus 5,64 meetrit

kidest paistev kinnitab, et Papiniidu ristmik on ületatud. Varsti saab see sõit järelikult läbi ja tuleb tööle hakata.

MARTIN ANDRELLER

Viies mälupilt Väljusin soomukist Endla teatri parkimisplatsil. Rahvast oli kuidagi vähe ja siis järsku oli seda väga-väga palju. Avasin turvavöö või õigemini neljapunktikinnitusega vöö pandla ja rabasin seljakoti käe otsa. Libistasin ennast rampi mööda maha ja taipasin, et selles osas oli „Peetrist“ väljumine halvem, õigemini, kas ma selle kitsast küljeluugist oma tänase kaaluga enam nii lobedalt välja mahtunukski. Vanarahvatarkus on, et karu pidi ka mesipuusse minema, kui jõud taga. Aga kas ma tahaksin see karu olla? Momentaalselt kadusid silmapiirilt mehed, kellega koos olin soomukis olnud, kuid siiski sain kontakti soomukijuhi seersant (Private First

Afganistanist saadud tagasisidest lähtuvalt alustati massiivse Strykerite ümberehitusprogrammiga, mis soomukite suure hulga tõttu pole tänaseni lõpule jõudnud. Sellepärast pole ka kõigil teenistuses olevatel soomukitel veel V-kujulist põhja

4 | 2015

29

Olenevalt versioonist mahutab Stryker kuni 12 reisijat. Soomuki meeskonda kuulub tavaliselt kaks sõdurit

Küsimusele, kes siis soomukite peale lähevad, viibatakse laste suunas ja mainitakse: „Ajakirjanik ka.“

Ainult hooldus, ei mingit remonti Erialasõdur (SPC) mehaanik Jose Ceja kirjeldab oma hoolealuseid.

Kaheksane automaatkäigukast, üheksa mudelit, meeskonda mahub 12 inimest koos varustusega. Tsentraalne õhusüsteem – rehve on võimalik käigu pealt tühjemaks lasta ja täita. Muuhulgas täituvad need ise vastavalt kiirusele uuesti. Caterpillari turbodiisel, mille jõudu ma juba tunda sain, öeldakse olevat väga hea. Ainult hooldus ja mitte mingit remonti. Enne nähtud vedrustus on samuti juhitav – soomukit saab langetada ja kõrgemale tõsta.

Mu uuele sõbrale John Biggiole meeldib, kui soomuk on kliirensi poolt madalamas asendis, sest nii on parem välja näha, kuigi digitaalne

videosüsteem aitab seda juhtida sõltumata ilma- või valgusoludest.

Ja tõepoolest on parklaski näha, kuidas osa Strykereid on kõrgemad kui teised ja ühel nendest on nina lausa püsti. Järelikult saab süsteemi ka sedamoodi sättida. Huvitav. Urgitsen ja uurin, kuidas sellist soomukit remontida on. Ceja naerab ja ütleb, et igav – seda praktiliselt ei tulegi teha. Tavapärane hooldus ja õlivahetus ongi peaaegu kõik.

Silme ette kangastunud pilt Eesti Sõjamuuseumi soomustransportööri BMP mootoriruumist ja selle ilmselgelt inimvaenulikust ehitusest hakkab silme eest kaduma. Masohhistlike kirjeldusi täna ei ole ega tule. Kui asi on töökindel, siis ta ongi seda. Tuleb vaid väljastpoolt imetleda. Et soomukitele pikaks rännakuks paigaldatud lisatuuleklaas juhi tarbeks takistab kapoti täielikku avamist, ma n-ö karu kõhtu vaatama ei pääse. Aga diisel on diisel.

Isegi kui see on Caterpillari toodang.

Või just seda enam.

Alati valmis!

Sõduritega juteldes saan veel ühtteist soomukite kohta teada.Aga kas see ongi kõige olulisem? Pigem on oluline see, et meie liitlased sellise rännaku ette võtsid. Ja muidugi ka see, et nad olemas on. Soomukid on

MARTIN ANDRELLER

SÕJAR AUD

Class) John Biggioga, kes oli nõus vabatahtlikule kirjatsurale soomukist rääkima. Käisime üle tehnilised andmed (kaal, mõõdud ja muu) ning rääkisime Strykeri omadustest ja seejärel otsisime üles mehaaniku.

Seljakott käes, pressime ennast koos seersant Biggioga rahvamassist läbi ja silmanurgast fi kseerin, et kusagil jõe pool pakub Kaitseliit suppi. Leida Endla teatri parklast üles mehaanik on isegi tavalisel päeval keeruline, kuid selles möllus veelgi keerulisem. Mille kohta ma siis infot otsin? Ühe põlvkonna soomukite kohta, millel on üsna palju eri variante. Erineva relvastusega, erineva kerega. Uuematel, moderniseeritud Strykeritel on nimelt kõhualune V-kujuline. Ikka selleks, et isevalmistatud lõhkekeha poolt ülespaisatav energia mööduks soomukist seda ja selles olevat meeskonda tõsiselt kahjustamata.

Kükitan korra, sõltumata hirmust, et kõik Pärnu elanikud (nii mulle tundub) on kohal ja talluvad mind jalge alla, ning kiikan, mis põhja all paista. V-kujulist kere pole, täitsa lame on. Vedrustus, mis on muuhulgas sõltumatu, paistab paganama soliidne.

30

4 | 2015

MARTIN ANDRELLER

Soomustransportööri Stryker peamisteks relvadeks on tavaliselt 0,50 cal M2 kuulipilduja ja/või MK19 40 mm granaadiheitja ning teisesteks 0,50 cal M2 ja 7,62 mm M240 kuulipildujad

SÕJAR AUD

Caterpillari turbodiisel rebib seda soomustatud elukat edasi kiiremini kui mu ilma turbota diiselmootoriga Peugeot suudab.

Loo autor koos soomukijuhi seersant John Biggioga Pärnu keskväljakul

KARRI KAAS

kahtlemata head – no hea küll, sohu ma nendega siiski ei läheks. Kes see ikka sohu läheks?

Muidugi tuleb alati valmis olla.

Minu päev koos USA 2. ratsaväerügemendi ja Strykeritega hakkab läbi saama. Õigemini ei mahu ma enam nende juurde: inimesi liigub jätkuvalt palju ringi ja uudistamist jagub nii noortele kui ka vanadele. Sätin ennast natukene kõrvale ja vaatan seda kõike. Hea tunne on. Esiteks oli muidugi soomukiga tore sõita. Isegi päike tuli selleks puhuks välja. Kuid ennekõike on hea meel näha, et koostöö erinevate riikide sõjaliste jõudude ja vabatahtlike vahel on enam kui võimalik. See on tänane päev.

Strykereid Eestil küll relvastuses pole ja ilmselt ka ei tule, kuid sellegipoolest on hea teada, millega meie liitlased ringi liiguvad. Seda enam, et neid kasutatakse veel pikka aega – päevakorral on panna soomukitele peale 30 mm kahurid, mis näiteks Nõukogude päritolu BMP-le üsna palju haiget teeksid. Soomukite tähtsust näitab seegi, et juhi kohale ei lubatud mingi nipi ega palve peale. See, mida seal näha on ja kuidas seda kõike käsitsetakse, on jätkuvalt saladus. Ent meeskonnaruumiski jagus uudistamist piisavalt.

Hea on teada, kes meiega koos veerevad ja millega nad seda teevad.

Mehed ja naised Strykeritel vastavad oma lipukirjale „Alati valmis!“.

Täpselt samamoodi peame ka meie kõigiks ootamatusteks valmis olema.

Nii koos kui ka ilma Strykerite ja ranger’iteta.

4 | 2015

31

Miiniveeskamisest Eesti vetes Meremiinid on tõhus ja kuluefektiivne relvasüsteem. Siiski pole tegemist imerelvaga, mis võiks üksi sõja tulemuse otsustada. Meremiinide hankimist tuleks kaaluda, aga seda ei tohi teha uisapäisa ja kõiki võimalikke asjaolusid läbi mõtlemata.

WIKIMEDIA

SÕJAR AUD

Tekst: TAAVI URB

Ühel värbamisüritusel astus minu juurde üks aspirant ja küsis minu kui mereväelase arvamust, kas Eesti peaks tegelema miinitõrje või hoopis miiniveeskamisega. Kuigi küsimus oli aus ja rumalaid küsimusi pole väidetavalt olemaski, sattusin vastamisega raskustesse ja sellest sai pikem selgitus.

Miinitõrje või miiniveeskamine?

Mereväe ülesanded ja ülesehitus otsustatakse poliitilisel tasandil.

32

4 | 2015

Need peaksid sõltuma riigi huvidest merel, aga ka võimalustest. Eesti merevägi on keskendunud miinitõrjele. Mõnikord väidetakse, et see on viga ja keskenduma peaks hoopis miiniveeskamisele.

Miinitõrje ja miiniveeskamine on miinisõja kaks poolt. Nad ei vastandu teineteisele ja ammugi ei välista teineteist. (Sellest ka minu raskused küsimuse esitanud aspirandile lühikese ja konkreetse vastuse andmisel.) Sõjaõigus nõuab, et see, kes on miinid veesanud, peab need

sõrme päästikul hoidma. Nagu maamiinid, on meremiinidki psühholoogiliselt hirmutavad, sest neid pole näha ja nad tekitavad raskeid vigastusi.

Muidugi on miinidel ka puudusi. Miiniväljad on statsionaarsed ja „ühekordseks kasutamiseks“. Kord juba veesatud miine ei saa üles korjata ja kusagil mujal kasutada ning meremiinid ei tee vahet omade ja vastaste vahel. (Ehkki kalleid moodsaid miine saab üsna täpselt seadistada.) Ükski miiniväli ei ole igavene ega läbimatu. Kui miinivälja ei kaitsta, rajatakse sellest varem või hiljem läbipääs.

Kuhu veesata?

konfl ikti lõppedes ka ohutuks muutma. Ka veesatud õppemiinid tuleb ühel hetkel välja tuua. Seega eeldab miiniveeskamine vähemalt mingi miinitõrjevõime olemasolu. Teisest küljest on miinitõrje harjutamiseks vaja vähemalt õppemiinide veeskamise võimet. Samuti on vaja tunda miiniveeskamise teooriat. Eestis on kirjutatud rohkem miinitõrjest ja internetifoorumites levib miiniveeskamise kohta palju väärarvamusi.

Seepärast allpool pikemalt just miiniveeskamisest.

SÕJAR AUD

Tuukri- ja toetuslaev EML Tasuja on ehitatud kaabelmiiniveeskajaks

Asukoha järgi jaotatakse miiniväljad ofensiivseteks (offensive mine fields), defensiivseteks (defensiive mine fields) ja kaitsvateks (protective mine fields). Ofensiivsed miiniväljad rajatakse vastase merealale tema mereliikluse takistamiseks. Teoreetiliselt oleks võimalik punalipuline Balti laevastik oma kodusadamatesse kinni mineerida. Iseasi, kui teostatav selline operatsioon reaalselt on.

Defensiivsed miiniväljad rajatakse neutraalsetesse vetesse eesmärgiga takistada mingi mereala kasutamist. Eesti kontekstis võiks selline Milleks miine veesatakse? miiniveeskamine olla kõige kuluMeremiine veesatakse selleks, et takistada mingi mereala kasutamist, efektiivsem. Miinimumprogrammina piisaks laevaliikluse peatamiseks vigastada ja uputada vastase laevu Soome lahel usutavast miiniveesning aeglustada vastase liikumist. kamisvõimest ja teadaandest, et Miiniväljast läbi pääsemiseks tuleb oleme rajanud miinivälja Paldiskist käivitada aeganõudev miinitõrida poole. Ükski reeder ei taha oma jeoperatsioon või leppida teatud laevu ohtu seada ja suunaks need kaotustega.

Meremiin on tõhus relvasüsteem: pigem mõnele ohutumale merealale ümber. Balti laevastikku see siiski ei ta on suhteliselt odav (sellest pikepeataks, sest nemad kas rajaksid enmalt allpool) ja autonoomne. Kord dale miiniväljast läbipääsu või lepikveesatuna „tegutseb“ ta iseseisvalt sid kaotustega. Sellisest miiniväljast edasi ega vaja kedagi sihtima ega 4 | 2015

33

Kust miine saada?

SÕJAR AUD

Õlitünnideks maskeeritud LUGM-145 tüüpi miinid kinnipeetud Iraagi pargasel

saaks ka Soome vete kaudu mööda sõita (kui just Soome oma miinivälja ei raja) ja selle saaks rajada kas enne vaenutegevuse algust või peaksid meie miiniveeskajad olema kaitstud õhu- ja pealveeohu eest. Esimene variant oleks vastasele suurepärane ajend sõja kuulutamiseks. Teine eeldab liitlasvägede kohalolu.

Kaitsvad miiniväljad rajatakse oma vetesse ranniku ja sadamate kaitseks. Üllataval kombel osutub selline mineerimine Eesti kontekstis kõige kallimaks. Eesti rannik on pikk ja dessandiohtlikke piirkondi on siin palju. Pealegi ei saaks kasutada ainult kõige odavamaid ja primitiivsemaid miinitüüpe, sest otsustav vaenlane suudab neid väikese ajakuluga tõrjuda.

Millelt veesata?

Sageli kurdetakse, et Eesti oleks pidanud miinijahtijate asemel hoopis miiniveeskajad hankima. Tegelikult on Eestil mõned miiniveeskajad olemas. Tuukri- ja toetuslaev EML Tasuja on ehitatud kaabelmiiniveeskajaks. Miinisadamas seisab ka EML Tasuja sõsarlaev, mis pole küll praegu sõidukorras. Õigupoolest saab miine veesata igalt aluselt, millel on piisavalt kandevõimet ja tekipinda. Teises Pärsia lahe sõjas veeskasid iraaklased miine suvalistelt pargastelt ja kalalaevadelt.

Muidugi oleks parem, kui need pargased ja kalalaevad oleksid juba rahuajal valmis vaadatud. Ka võiksid valmis olla miinirelsid, mida tekile keevitada, ja väljaõpetatud meeskonnad. Aga kõigepealt on vaja miine endid.

34

4 | 2015

Meremiin on tõhus relvasüsteem: ta on suhteliselt odav ja autonoomne.

Teise maailmasõja eelses Eestis toodeti oma meemiine. Selleks kasutati tsaarilaevastikust mahajäänud miinide detaile. Ka Balti laevastikust jäi Eestisse, eelkõige Naissaarele, maha suures koguses meremiine, aga tänaseks on need kõik saanud vanarauaks, kaminateks või Matti Karmini taiesteks.

Siiski on Eestis tehtud väike partii õppemiine.

Meremiine toodab ja müüb mitu riiki ning meremiin on suhteliselt odav relvasüsteem. Ühe laevavastase raketi hinna eest saaks osta 7–830 meremiini. Vahemik on suur, sest nii rakettide kui ka miinide hinnad on väga erinevad. Veelgi soodsam näib meremiini hind, kui võrrelda seda kahjudega, mida ta tekitada võib. Esimeses Pärsia lahe sõjas sai miinide tõttu vigastada kaks USA sõjalaeva. USS Tripolit vigastas LUGM-145 kontaktmiin, mille hind on 1500 Ameerika dollarit. Laeva remont läks maksma 5,5 miljonit dollarit. USS Princetoni vigastasid kaks Manta tüüpi põhjamiini hinnaga 10 000 dollarit, laeva remont läks maksma 25 miljonit dollarit.

Iraani-Iraagi sõja ajal vigastas USS Samuel B. Robertsit SADAF-02 tüüpi kontaktmiin hinnaga 1500 dollarit. Laeva remont läks maksma 136 miljonit dollarit. Selliseid arvutusi tehes ei tohi muidugi unustada, et sugugi iga miin ei leia ohvrit.

Miinide hankimisel on ka poliitiline mõõde. See on poliitiliselt väga tundlik ja halva mainega relvasüsteem. Kui Eesti deklareeriks, et han-

Meremiinide korpused Naissaarel

gib meremiine, ei jätaks Vene propaganda seda kindlasti kasutamata.

Sellepoolest võiks just praegu olla meremiinide hankimiseks soodne hetk, sest Vene propagandarelv on Ukraina sõja käigus nüriks kulunud ja sellel pole vähemalt Läänes enam nii suurt mõju kui varem. Ka ei saa Venemaal hüsteeriat enam suuremaks puhuda, kui see juba niigi on.

Kus miine hoida?

Miinide hoiustamine võib osutuda kallimaks kui nende hankimine.

Nagu iga relvasüsteem, vajavad ka

Kogu Eesti rannikul ei leia naljalt lappi, mis poleks erakätes, looduskaitseala või asula.

miinid korrapärast ülevaatust ja hooldust. Vahetada tuleb patareisid, kontrollida lõhkeaine ja sütikute, tihendite ja muu töökorda. Miine ei saa suvalisel platsil eg kuuris ladustada. Ammugi ei saa seda teha asulate sees. Enne Teist maailmasõda hoiti meremiine Paljassaare poolsaarel. Balti laevastiku suurim meremiiniladu asus Naissaarel.

Nüüd on need mõlemad looduskaitsealad ja miine seal hoida ei saa.

Kogu Eesti rannikul ei leia naljalt lappi, mis poleks erakätes, looduskaitseala või asula. Ammugi niisugust, kust oleks hea ligipääs sadamale. Meremiinide hoidmine Tapa ladudes pole samuti hea lahendus.

Esiteks on seal lõhkeainet juba praegu küllaga. Teiseks on sealt raske miine kiiresti sadamasse ja laevale saada. Selles valguses on väitel, et miine on odavam hoida liitlaste kui oma ladudes, mõte sees. Iseasi, kas ja kuidas me miinid liitlaste ladudest õigel hetkel kätte saame.

SÕJAR AUD

USS Samuel B. Roberts teel koju pärast Iraani kontaktmiini SADAF-02 plahvatust. Miiniplahvatus tekitas laevakeresse 5 m diameetriga augu, murdis kiilu, ujutas üle masinaruumi ja viskas kaks gaasiturbiini alustelt maha.

Kümme meeskonnaliiget sai vigastada.

Laev muutus sisuliselt liikumisvõimetuks, kuid radarid ja raketisüsteemid jäid töökorda

USS Tripoli vigastused pärast Iraagi päritolu kontaktmiini LUGM-145 plahvatust. Lekketõrje kestis 20 tundi ja remont 30 päeva. Laev oli pärast plahvatust jätkuvalt operatsioonivõimeline, kuid ei saanud kasutada helikoptereid, sest helikopterikütuse tank sai vigastada

4 | 2015

35

Janu pole probleem ÜLEELAMINE

Mõned lihtsad viisid, kuidas vett puhastada

Kogu meie koduplaneedi pindalast on umbes 70% kaetud veega, millest magedat vett on ainult 3% ja joodavat alla protsendi. See tähendab, et risk kahjustada oma tervist, juues puhastamata vett, on väga suur.

Tekst: KRISTJAN PRII

Ka inimene koosneb umbes 70% osas veest, millest ühe protsendi kaotamine tekitab juba janu. 3%st ilmajäämine halvab osaliselt töövõimet ja sealt edasi muutub olukord ainult hullemaks. Et inimene normaalselt funktsioneeriks, peab ta pidevalt vett tarbima.

Aga mida teha siis, kui puhastatud vett pole parasjagu käepärast?

Kannatada janu ja surra vedelikupuudusesse? Loota kõigevägevamale või lihtsalt juhusele? Loomulikult mitte, sest vett on võimalik ka ise puhastada, tehes fi ltri käepärastest vahenditest või ostes selle poest, kuid vahel piisab ka keetmisest, destilleerimisest, aurutamisest ja sulatamisest.

Keetmine ja filtreerimine Kui aus olla, siis labori abita on väga raske selgeks teha, kas vesi on puhas või mitte. Pigem anname hinnangu vee kvaliteedile oma silmadele ning maitsmis- ja haistmismeelele tuginedes, mis teatavasti ei pruugi alati kõige turvalisem olla.

Bakterite hävitamiseks piisab tavaliselt vee keetmisest, kuid sõltuvalt regioonist tuleb mõnes kohas seda teha ainult minut, teises jällegi kümneid kordi kauem. Kui aga on 36

4 | 2015

plaanis vett meditsiiniliselt kasutada, siis alla 20 minuti ei saa. Oluline on ka teada, et vesi tuleb võimalikult kiirelt keema ajada, sest on olemas organisme, kes suudavad aeglase temperatuurimuutusega kohaneda.

Samuti on võimalus, et bakterite paljunemisrakud võivad ellu jääda, kui vee temperatuur ei tõuse 130 kraadini.

Kui tuld parasjagu üleval ei ole, saab ka vett filtreerida nii käepäraste kui ka kaubandusest soetatud vahenditega. Mahupiirangute tõttu vaatleme praegu ainult esimest varianti. Meil on tavaliselt kombeks teha veefi ltreid turba ja söega. Neid ei pea valmistada tingimata looduses, vaid saab kasutada ka poest ostetud turvast. Kindlasti tasub jälgida, et see oleks väetistevaba. Ka tuleb seda enne kasutamist niisutada. Looduses tuleks turvast võtta umbes 50 cm sügavuselt.

Sütt saab lõkkest, kuid võib võtta ka grillilt. Viimase variandi puhul on oluline, et see ei oleks segatud süttimist soodustavate õlidega.

Süsi tuleb peenestada ning segada turbaga vahekorras umbes 35% sütt ja 65% turvast. Seejärel on vaja anumat. Sobivad kõikvõimalikud plekkpurgid, plastpudelid, ämbrid

ÜLEELAMINE

KARRI KAAS

jne, mille põhja tehakse väiksed augud. Avade peale tuleks panna kas turbasammal või riie. Paarisentimeetrisest kihist piisab, et turba ja söe segu, mida on anuma mahust umbes pool, välja ei jookseks. Järgmise kihina võib kasutada riiet, liiva või turbasammalt, mis suudab kinni pidada suurema sodi. Kõige peal kasutatakse väikseid kivikesi, et fi ltreeriv segu vees hõljuma ei hakkaks ja servadest fi ltreerivaid omadus ei ei kaotaks.

Optimaalne veefi ltri tihedus on saavutatud, kui see suudab minutis läbi lasta 100 milliliitrit vett. Plekkpurgist valmistatud fi ltri eluiga on 50 liitrit ja soovitav on lasta paar esimest liitrit sissetöötamiseks sellest lihtsalt läbi.

Liivafi ltrid on turba omadest pisut erinevad, sest peavad olema palju suuremad. Üks toimivatest lahendustest on kolme 20-liitrise ehituspange süsteem, kus anumad asetsevad üksteise peal ja on täidetud 10–15 cm kihtidena segamini liiva ja söega. Tähtis on, et iga pange

KRISTJAN PRII

Kuigi Eestis leidub looduses magedat vett piisavalt, on siiski mõistlik seda enne tarbimist puhastada

põhi oleks katud riidega, et fi ltreeriv segu välja ei valguks.

Samase kategooriasse jäävad ka kaevud. Üldine reegel on, et kaev tuleks kaevata sinna, kus loodu-

Kõige lihtsam viis vee puhastamiseks on keetmine.

Anumana võib kasutada kõiksugu asju, ka plastikpudelit

4 | 2015

37

Oluline on ka teada, et vesi tuleb võimalikult kiirelt keema ajada, sest on olemas organisme, kes suudavad aeglase temperatuurimuutusega kohaneda.

2 X KRISTJAN PRII

ÜLEELAMINE

Käepärastest vahenditest valmistatud veefiltri läbilõige

38

ses on vesi juba olemas. Seal teeb keskkond fi ltreerimistöö ise ära.

Rabakaev rajatakse rappa, kus puid ja heinalisi on vähem. Kaevata tuleb auk, mis on 30 cm lai ja kuni 50 cm sügav. Seinad vooderda näiteks kuuseokstega. Esimesed paarkümmend minutit sinna sisse jooksnud vesi tuleks välja visata, pärast mida võib sinna kogunevat vett juua.

Selline kaev annab palju vett ja on lihtne rajada.

Veevõtukoht tehakse võimaluselt lahtisest veekogust 4 meetri kaugusele ning tavaliselt on need suuremad ja laiemad kui rabakaevud, kuid üldreeglid on samad. Muidugi ei ole alati võimalik vajalikku dis-

tantsi saada. Siis on hea, kui saad vähemalt 30 cm pinnast pealt ära, enne kui vesi hakkab sisse imbuma.

Tulemus on ikkagi parem kui lihtsalt veekogust otse vee joomine.

Destilleerimine, aurustamine ja sulatamine Destilleerimine aitab meid kahel juhul: kui vesi on reostunud või kui see on soolane. Esmalt tuleb leida anum, mis oleks suletav ja kannataks suurt kuuma. Selle külge on vaja toru või voolikut, mille teise otsa kinnitatakse veel üks nõu.

Suurde anumasse pannakse vesi ja sellele tehakse tuli alla. Kui vesi läheb keema, tekib aur, mis juhitakse

Üleelamiskursustel õpetatakse veefiltreid valmistama käepärastest vahenditest: turbast, puusöest, samblast, väikestest kividest ja plastikpudelist

Vett saab keeta ka nii: aja kivid lõkkes kuumaks, kaeva maa sisse auk ja vooderda selle seinad kile või mõne muu vetthülgava materjaliga, vala vesi auku ning pane kuumad kivid sinna sisse

Mõistlik on teha kuuma jooki, näiteks männiokkateed. Selleks on vaja lund sulatada. Lumes on 90% õhku ja 10% vett. See tähendab, et liitri lume sulatamisega saab 100 milliliitrit vett. Seega on mõistlik sulatada lume asemel jääd, kus õhu ja vee suhe on vastupidine. Jää ja lume sulatamise viise on ohtralt ja enamik inimesi on neid ühel või teisel viisil proovinud. Vaja on vaid

tuld ja mingit anumat, kuhu jää või lumi sisse panna.

Kahjuks kaasneb destilleerimise, sulatamise ja aurustamisega ka üks halb kõrvalmõju, milleks on mineraalide puudumine. Kuid sellepärast ei tasu muretseda, sest mineraalide puudusest tingitud vaevused annavad tunda alles kolme kuu pärast.

Vedeliku mittetarbimine tapab aga kolme päevaga.

ÜLEELAMINE

KRISTJAN PRII

mööda voolikut teise nõusse, kus see jahtudes kondenseerub uuesti veeks.

Olenevalt süsteemi suurusest on nii võimalik destilleerida umbes liiter vett tunnis. Kui toru otsast väljub koos veega ka auru, on vaja kas pikemat toru või sellele lisajahutust.

Aurustamine on väga sarnane destilleerimisele. Selleks tõmmatakse kilekott ümber roheliste lehtedega puu või põõsa okste. Oluline on, et kilekott oleks läbipaistev, tavaline must ei toimi. Kilekotti ühte nurka pannakse kivi, mis kergelt nöörga kinni seotakse, et päikese käes kondenseerunud vesi ühte kohta koguneks. Samuti seotakse kinni ka kotisuu, et sealt midagi ei väljuks.

80-liitrine kilekott võib toota suvel nelja tunniga kuni 250 milliliitrit vett. Aurustamiseks on loomulikult ka teisi mooduseid.

Talvel on vedelikutarbimine suur probleem, sest väljas on jahe ja ei taha ka eriti külma vett juua, mistõttu on vedelikupuudus kiire tekkima. Suu hakkab kuivama, mis viib lõpuks lume söömiseni. Samas ei ole see kuigi mõistlik tegevus, sest lumi võib olla reostunud ja seda ohtralt suhu toppides võib kahju teha nii suuõõnele kui ka üldisele kehatemperatuurile.

KEIO RAAMAT

Kuuma ilma ja suure füüsilise pingutuse korral kaotab inimene kiiresti vedelikku, mistõttu tuleb pidevalt jälgida, et alati oleks käepärast piisavalt vett

4 | 2015

39

ÜLEELAMINE

Armee kaitsevestidest V Jätkub möödunud aasta Kaitse Kodu! 6. numbris alguse saanud artiklisari kaitsevestide teemal.

Tekst: HEIKKI KIROTAR

Artiklis kirjutan pikemalt Soome armee kaitsevestidest ja tänapäevase kaitsevarustuse näitena Verseidagi uuest Tacticumi komplektist. Vaatame, kui palju kehapinnast ja elunditest kaitsevestid tegelikult kaitsevad ja kui palju see kõik kaalub.

Killuvest, kuulivest või plaadikandja?

20. sajandi lõpul kasutati Soome kaitsejõududes peamiselt kodumaist aramiidkangast pehmete plaatidega killuvesti M91. Eriüksustele ja välismissioonil teenivatele sõduritele 40

4 | 2015

anti sama kaitsevest kuulikindlate plaatidega täiendatuna või osteti vastavalt vajadusele väiksed kogused eri valmistajate kaitseveste. Killuvest M91 on Soome kaitsejõududes kasutusel praegugi.

Paarikümne aasta jooksul kulunud killuvestide kandvad osad uuendatakse ja uutele vestidele on võimalik lisada nii ette kui ka taha kuulikaitseplaate ning katta vestid varustuse kinnitamiseks MOLLEpaelaga. Vestide pehmed kaitseplaadid vahetatakse välja ainult siis, kui need on märgatavate kahjustustega.

2 X ERAKOGU

Kaitsevest M05, mis võeti Soome kaitseväes kasutusele 2005. aastal

Aramiidkiud muutub hapramaks otsese päikesevalguse ja niiskuse mõjul ning selle kihid on kaitsevesti sees ümbritsetud veekindla materjaliga. Katsetustel ei märgatud aramiidkiudude nõrgenemist. Ametlikult on aramiidkiu garantiiaeg 5–7 aastat, kuid korralikult hoitud kaitseplaadid kestavad oluliselt kauem.

Kaitsevest M05 Soome ohvitser kapten Timo Haapamäki uuris 2011. aasta kevadel avalikustatud Soome riigikaitseakadeemia staabiohvitseride täiend-

seejärel vesti esiosa tagaosa takjakinnituse külge. Enamikul moodsatest rasketest kaitsevestidest kasutatakse kõhuvööd, selle eesmärgiks on hoida kaitsevesti kindlamalt kandja ümber ja vähendada õlgadele langevat koormust, sest kaitsevest võib kaaluda kuni paarkümmend kilo.

Kaitsevest M2010 Afganistanis oli vest M05 liiga palav, samuti kritiseeriti aramiidkangast rinnakaitseplaati, mis oli suhteliselt lai ja jäik, takistades võitlejal oluliselt käte liigutamist. Saadud tagasiside põhjal töötati Verseidagis aastal 2010 välja uus kaitsevesti mudel M2010, mille ehituses oli arvestatud kuumas kliimas tegutsemise ja Soome eriüksuste vajadustega.

Uue kaitsevesti pehmed plaadid pidid olema NIJ IIIA kaitseklassiga ja koos lisaplaatidega NIJ IV kaitseklassiga. M2010 põhivest on kiiravatav, võimaldades vajadusel selle

ÜLEELAMINE

kursuse lõputöös, kas Afganistanis teenivate soomlaste kaitsevarustus on piisav. Selleks analüüsis ta sel ajal kasutusel olnud kaitsevestide M05 ja M2010 sobivust. Tema lõputöö tulemused on senini aktuaalsed.

Kaitsevesti M05 nimetus viitab aastale 2005, kui võeti kasutusele Soome kaitsejõudude uus varustuskomplekt ja mindi üle digimustriga maskeeringule. Kaitsevest M05 loodi vastavalt Soome kaitsejõudude nõuetele koostöös Soome kaitsevahendeid valmistava ettevõttega Burgmann, mis alates 2007. aastast kannab seoses omanikuvahetusega nime Verseidag.

Vesti M05 kandev osa on digitaalse maskeerimismustriga ja esikülg kaetud MOLLE-paelaga, millele saab kinnitada lahinguvarustuse taskud.

Vest koosneb viiest osast: esiküljest ja tagaküljest, kaelusest, vajadusel eemaldatavast alakõhukaitsest ja paarist käevarre kaitseplaadist.

Vesti seljal on allosas lai takjapaelariba, millele saab vajadusel kinnitada killukaitseplaadi. Vesti pehmed kaitseplaadid koosnevad kokkuõmmeldud aramiidkanga kihtidest ning kaitsevad kasutajat kildude ja kuni 9 mm püstolikuulide eest. Vesti rinnal ja seljal olevatesse taskutesse saab lisada kõvad kuulikindlad kaitseplaadid, tavaliselt kasutatakse NIJ IV kaitseklassi kaitseplaate. Pehmet kaitsevesti kantakse killuvestina, koos kuulikaitseplaatidega saab sellest kuulivest.

Vesti kandev osa on ühe õla pealt kinni õmmeldud, vesti selgapanemiseks tuleb teise õla peal olev takjakinnis avada. Vest pannakse selga üle pea. Esimesena pingutatakse takjariidest kõhuvöö ja

Kaitsevesti M05 juures kritiseeriti aramiidkangast rinnakaitseplaati, mis oli suhteliselt lai ja jäik ning takistas oluliselt võitleja käte liigutamist

4 | 2015

41

2 X ERAKOGU

ÜLEELAMINE

Afganistanist saadud tagasiside põhjal töötati Verseidagis aastal 2010 välja uus kaitsevesti mudel M2010, mille ehituses oli arvestatud kuumas kliimas tegutsemise ja Soome eriüksuste vajadustega

kiiresti eemaldada näiteks esmaabi andmiseks. Vesti sisemine pool on õhuvahetuse parandamiseks kaetud võrkkangaga. Rinnakaitseplaat on mõned sentimeetrid kitsam, kaitstes jätkuvalt tähtsamaid siseelundeid, kuid võimaldades käsi kergemini liigutada.

Kui vestil M05 on 25x30 cm suurused kuulikaitseplaadid ainult ees ja taga, siis M2010 on täiesti modulaarne, võimaldades kasutajal vastavalt vajadusele vesti kaitseomadusi muuta, lisades ja eemaldades kaitsvaid elemente. Näiteks saab lisada väiksemaid, 15x15 cm suurusi kuulikaitseplaate ka külgede ning alakõhu ja käte kaitseks, ka on uue vesti komplektis lisaks M05st tuttavatele osadele kuulikindel kõrikaitseplaat. Vesti kõik küljed on kaetud MOLLE-paelaga.

Lisakaitseplaadid muutsid uue vesti ka mitu kilo raskemaks. Kui M05 kaalub 8–10 kg, siis M2010 kaal ulatub kuni 16 kiloni.

Plaadikandja M13 Olukorras, kus killuvigastuse oht on väike, kuid tuleb kaitsta võitlejat 42

4 | 2015

Pehmed kaitseplaadid vahetatakse välja ainult siis, kui need on märgatavate kahjustustega. kuulide eest, eelistatakse pigem plaadikandjat kuulikindlate plaatidega. Verseidagi plaadikandja M13 on aastast 2013 kasutusel peamiselt Soome eriüksustes ja välismissioonidel, näiteks kandsid seda Somaalias kaubalaevu mereröövlite eest kaitsnud Soome sõdurid.

Plaadikandja ees ja taga on 25x30 cm suurused kaitseplaadid, näiteks NIJ IV kaitseklassi ja kaaluga 3,4 kg tükk, lisaks saab külgedele kinnitada 1,3 kg kaaluvad küljekaitseplaadid. Plaadikandja on kaetud MOLLEpaelaga varustuse kinnitamiseks.

Selle seljale on võimalik kinnitada ka üheksaliitrine väike seljakott või veemahuti.

Plaadikandja peamine eelis võrreldes kaitsevestidega M05 ja M2010 on maksimaalne kergus ja õhuvahetus. Miinuseks on väike kaitstud pind.

Kaitsekostüümikomplekt Tacticum Kaitsevestid M05 ja M2010 on valmistatud vastavalt Soome kaitsejõudude tellimusele ja nõuetele ning nende müügi kolmandatele isikutele on Soome kaitsejõud keelanud, kuid plaadikandjat M13 müüakse kõikidele huvilistele näiteks militaarvarustuse netikaupluste kaudu. Nüüdseks on Verseidag loonud modulaarse kaitsekostüümikomplekti Tacticum.

Tacticumis on hästi näha tänapäevase kaitsevarustuse nõuded.

Kui külma sõja ajal oli vaja kaitsta vägesid vastase killurahe eest, siis rahulikumatel aastakümnetel muutusid järjest suuremaks ohuks varitsusest tulistatud kuulid ja erinevad lõhkekehad. Kaitsekostüümikomplekt koosneb mitmest elemendist, mida saab omavahel kombineerida.

Kuulikaitseks kaetakse olulisemad

Tabel 1. Kaitsekostüümi Tacticum suuruse L eri osade pindala ja kaal kaitseklassi IIIA korral Kaal (kg), suurus L, klass IIIA

Pindala (m 2)

Alusvest

3,4

0,38

Plaadikandja

2,3

0,15

Killukaitsevöö

1,8

0,15

Nimetus

Killukaitsevöö traksid

0,1

Kaela ja õlgade kaitse

1,0

0,10

Alakõhu kaitse

0,5

0,06

Käevarrekaitsed (2 tk)

0,9

0,18

Reiekaitsed (2 tk)

1,0

0,12

Kõrikaitse

0,3

0,02

kogemuse põhjal ei suuda võitleja pikemalt tegutseda üle 10 kilo kaaluva kaitsevestiga.

Mille eest kaitsevest tegelikult kaitseb? Ühendriikide armee andmebaasist lahingukaotuste kohta, mis sisaldab andmeid Teisest maailmasõjast Pärsia lahe sõjani, ilmneb, et 85% kaotustest põhjustasid killud ja 15%

Kui vestil M05 on 25x30 cm suurused kuulikaitseplaadid ainult ees ja taga, siis M2010 on täiesti modulaarne.

võitlejatest langes muudel põhjustel.

Surmavad vigastused tabasid põhiliselt pead, rindkeret ja kõhtu.

Briti armee meedikud uurisid juulikuust kuni oktoobrini 2012 Afganistanis Camp Bastioni välihaiglas, kui palju vähendavad kaitsevahendid killuhaava saamise ohtu. Selgus, et kiivri kandmine lahinguväljal vähendab killuhaavu 2,7-kordselt ja kaitsevesti kandmine rindkere ja kõhu killuhaavade ohtu 4,1-kordselt. Killuhaavad tekkisid peamiselt isevalmistatud lõhkeseadmete plahvatuste tagajärjel. Sõjalise konfl ikti korral Eestis kasutaks Venemaa massiliselt kaudtuld, nii et korralik kiiver ja kaitsevest peaksid kuuluma iga Eesti sõduri varustusse.

Killuveste testitakse, tulistades nende pihta 2-, 4-, 16- ja 64-graaniste silindriliste terasetükkidega,

ÜLEELAMINE

kehaosad kõvade kuulikindlate plaatidega, isetehtud lõhkeseadmete ohu korral kaetakse ka võitleja käed ja jalad ning alakeha killukindlate kaitseplaatidega.

Tacticumi komplekti saab koostada kaitsevesti või plaadikandja M13 ümber. Kõiki teisi osi saab lisada vastavalt vajadusele. Pehmed plaadid on NIJ IIIA kaitseklassiga ja plaadikandja sisse või alusvesti peale saab lisada NIJ III või IV kaitseklassi kuulikindlaid plaate.

Kaitsekostüümi Tacticum suuruse L eri osade pindala ja kaal kaitseklassi IIIA korral on näha tabelis 1.

Inimese ülakeha pindala on kokku 0,42, kätel 0,16 ja jalgadel 0,33 ruutmeetrit. Alusvest koos kaela ja õlgade ning alakõhu kaitsega varjaks 0,54 ruutmeetrit. Kaitsekostüümiga oleks vajadusel kaetud kogu ülakeha kaelast kubemeni, küünarvarred ja reite välisküljed.

Kokku kaalub fotol olev täiskomplekt alusvestiga 9 ja plaadikandjaga 7,9 kilo.

Soovitav on juurde hankida vähemalt kaks kuulikindlat plaati – rinnale ja seljale. Üks NIJ IV klassi plaat kaalub 2,8 kilo ja kahe plaadiga suureneb komplekti kaal kaitsevestiga 14,6 ja plaadikandjaga 13,5 kiloni, küljekaitseplaadid kaaluvad mõlemad keskmiselt kilo. Alusvest kuulikindlate IV klassi plaatide ja alakõhu ning kaela ja õlgade kaitsega kaaluks 10,5 kilo. See oleks ka optimaalne komplekt, sest minu

Soome ohvitserid Banguis vestidega M2010

4 | 2015

43

ÜLEELAMINE

3 X ERAKOGU

mille kaal on vastavalt 0,13, 0,26, 1 ja 4,2 grammi. Silindrite suurus vastab kildmiini tavalistele killusuurustele, nii et väikseim neist on riisiterasuurune. Kõva terasetüki peatamiseks peab killuvesti kangas olema suhteliselt tihe ja koosnema peenikestest niitidest.

Miini või mürsu lõhkemisel tekivad 0,1–0,3 millisekundi jooksul peamiselt 0,5–100 grammi kaaluvad ja valdavalt 2–3 mm läbimõõduga killud, mille algkiirus on sõltuvalt lõhkekeha kesta ehitusest 1000–1800 m/s. Uuemate miinide, mürskude ja rakettide korpused on ehitatud nii, et tekiks võimalikult palju sobiva suurusega kilde.

Näiteks 122 mm raketiheitja BM 21 Grad kildraketi korpusesse on tehtud ristuvad sisselõiked, mille tõttu umbes 40% kildudest on suurusega 2–4 grammi. Võrdluseks: ilma sisselõigeteta 122 mm suurtükimürsul kaaluvad pooled kildudest 0,5–2 grammi.

81 ja 82 mm miinipilduja kildmiinid kaaluvad üle 4 kilo, millest veerandi kaaluvad lõhkelaeng, sütik ja paiskelaeng. Miini kesta kaaluks on maksimaalselt 3 kg. Laskemoona valmistajad peavad keskmiseks kildude hulgaks sõltuvalt miini kesta materjalist 1000–3000 keskmise kaaluga 1–2 grammi, mis tabeli järgi suudaksid läbistada killuvesti 25–40 m kauguselt. Neljagrammine kild on eluohtlik kuni 70 m kauguselt.

Inimese naha läbistamiseks vajalik kineetiline energia on 10 džauli (J), samas killuvesti läbistamiseks

Soome M10 ja M05 kuulikaitseplaadid

Killuhaavad tekkisid peamiselt isevalmistatud lõhkeseadmete plahvatuste tagajärjel.

tasemel, kaitstes nii kildude kui ka püstolikuulide eest. Kapten Haapamäki lõputööst ilmneb, et veerand Afganistanis langenud ISAFi sõduritest sai kuulitabamuse. Surmavad tabamused saadi pähe või küljelt, kus puudus kuulikindel plaat, rindkeresse. Lisaks olid eluohtlikud ohtralt veritsevad haavad jäsemetes, näiteks jäseme osaline või täielik amputatsioon miiniplahvatusel.

ja vigastuse tekitamiseks peab killu kineetiline energia olema vähemalt 80 J. Tabelis 2 on välja toodud, mitme meetri kauguselt säilitavad eri kaaluga killud killuvesti läbistamiseks vajaliku energia 80 J kildude algkiirusega 1200 m/s.

Enamik killuveste suudab peatada ka 9 mm püstolikuuli ja tänapäevase armee kaitsevesti pehmed osad on tavaliselt NIJ IIIA kaitseklassi

Kui palju kehapinda katab kaitsevest?

Tabel 2. Kildude killuvesti läbimiseks vajaliku energia säilimise kaugus Killu kaal (g)

Kaugus (m)

Kiirus (m/s)

0,5

13

560

1

25

400

2

40

280

4

70

200

8

120

140

Tabel 3. Kaitstavate kehaosade pindalad Pikkus 175 cm, kaal 75 kg

44

Pindala (m 2)

Kehaosa

Eest

Küljelt

Pea

0,035

0,047

Käed

0,11

0,053

Ülakeha

0,26

0,16

Jalad

0,21

0,12

4 | 2015

Kaitsevestid on kompromiss ohtude ja võitleja kandevõime vahel ning nende vastupidavust väljendatakse NIJ, GOSTi või mõne muu standardsüsteemi kaitseklassiga. Tänapäeva sõjaväe kaitsevesti alusvest ja selle pehmed lisaplaadid on tavaliselt NIJ kaitseklassiga IIIA, mis sellisena on kasutatav kaitseks kildude ja püstolikuulide eest, mille kineetiline energia ei ületa mõndasada džauli.

Lahingurelvade kuulide algkiirus on 700–1000 m/s ja kineetiline energia 1390 J (5,45x39 mm) kuni 3300 J (7,62 NATO). Lahingurelvade kuul läbib killuvesti või pehme kaitsevesti relva kogu praktilise laskekauguse ulatuses, eriti hea läbivusega on kiired ja väikese kaliibriga 5,45 ja 5,56 mm kuulid.

Tähtsamate elundite kaitsmiseks lisatakse kaitsevestile III või IV klassi kuulikindel plaat, millest viimane suudab peatada 15 m kauguselt lastud 7,62 NATO soomustläbistava kuuli. Suuremakaliibriliste relvade, nagu snaipripüss kaliibriga 338 Lapua Mag või raskekuulipilduja kaliibriga 50 BMG, kuulide peatamiseks kaitseveste ei toodeta.

Arvestuslikult on keskmise võitleja pikkuseks võetud 175 cm ja kaaluks 75 kg ning nende andmete järgi arvestatud kehaosade mõõtmed ja pindala ruutmeetrites. Selles artiklis huvitab meid peamiselt ülakeha kaitse, mis on arvestuslikult 80 cm kõrge ja 40 cm lai ning 25 cm paks (vt tabel 3).

Kui kaitseveste M05 ja M2010 on keelatud kõrvalistele isikutele müüa, siis plaadikandjat M13 saavad soetada kõik huvilised näiteks militaarvarustuse netikaupluste kaudu

Tähelepanelik lugeja on märganud, et standardse kuulikindla kaitseplaadi mõõtmed on tavaliselt 25x30 cm, mis teeb ühe plaadi pindalaks 0,075 ruutmeetrit. Küljekaitseplaadid on tavaliselt 15x15 cm suurused ehk kaitsevad 0,0225 ruutmeetrit. Nende III või IV kaitseklassi kuulikaitseplaatidega kaitstakse rindkere tähtsamaid organeid, peamiselt südant ja suuri veresooni, samuti vahelihast ning kopse, maksa, magu ja neerusid.

Südamevigastusse sureb inimene kiiresti, ka südamest väljuvate suurte veresoonte vigastuse tõttu tekib kergesti surmaga lõppev sisemine verejooks. Inimene kaotab tavaliselt teadvuse, kui on kaotanud 40% ehk 2–3 liitrit verd, mis vigastatud südameaordi korral võib juhtuda ühe minutiga. Vahelihas ehk diafragma on kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest ja võimaldab inimesel hingata. Selle vigastuse korral inimene lämbub. Ka kopsuverejooks, õhkrind ja maksavigastus on ohtlikud, kuid inimene ei sure nende vigastuste tõttu loetud minutitega.

Kaitsevesti tuleb kanda nii, et esimene ja tagumine kuulikindel plaat kataksid südame ja suuremad veresooned ning oleksid samal kõrgusel nii rinnal kui ka seljal. Liiga tihti näeb kaitseveste, mille esimene osa ripub vööni või seljaplaat on nihkunud kuklasse, sest need on vale suurusega või halvasti kinnitatud.

Õiget kõrgust leida ja seda kontrollida on lihtne, selleks tuleb püsti seistes leida kõrisõlme alt kombates rinnaluu ehk rinnaku ehk sternumi ülemine serv. Kaitsevesti rinnaplaadi ülemine osa peab olema rinnaku ülemise serva kõrgusel, kõrgemal olles võib kaitsevest takistada hingamist ja madalamal olles ei kata piisavalt suuremaid veresooni.

Kaitsevesti alumine osa peab olema nabast 2–3 cm kõrgusel. Liiga pikk vest pressib istudes või kükitades reitele, takistades vereringet jalgades, mida on tunda esimeste sammude ajal jalgade surina või nõrkusena. Alakõhu ja -selja kaitseks tuleb kasutada vajadusel alakõhukaitset ja killukaitsevööd. Vesti pehmed kaitseplaadid peaksid külgedel omavahel kattuma 2–3 cm. See on vajalik, et ka liikudes oleksid küljed kaitstud, liiga väikese vesti korral jäävad külgedele katmata osad.

Verseidag on loonud modulaarse kaitsekostüümikomplekti Tacticum, mille juures on hästi täidetud tänapäevase kaitsevarustuse nõuded

ÜLEELAMINE

Kaitsevesti ja plaadikandja sobitamine

Nende III või IV kaitseklassi kuulikaitseplaatidega kaitstakse rindkere tähtsamaid organeid, peamiselt südant ja suuri veresooni.

4 | 2015

45

Suurtükitornis näeb lahingumoona tapvat ajalugu 24. märtsil avati Tallinnas endise suurtükitorni, praeguses linnamuuseumi filiaali Kiek in de Kök teise korruse näitusesaalis väljapanek lahingumoonast, mida on sõjajäänukina leitud kõikjalt: metsast, rannast, heinamaalt, vanadest küla- ja talukohtadest.

Tekst: MARGUS KURVITS

Eesti on läbi aegade olnud sõdade tallermaa. Maa on olnud üle külvatud lahingu- ja laskemoonaga sellistes kogustes, et neid vilju nopime veel tänapäevalgi. Mainitud moonaga igapäevaselt toimetavatele kaitseväelasele, demineerijatele ja teistele vastava valdkonna spetsialistidele on need esemed tõenäoliselt igati äratuntavad. Ent mille alusel peaksime eeldama, et iga tavakodanik plahvatusohtlikud esemed ära tunneb? Tal puudub ju vastav ettevalmistus ja nii erilisi teadmisi ei õpetata ka üheski haridusasutuses.

Sellest sündiski mõte viia lõhkekehad sellisesse kohta, kus inimesed on harjunud käima – muuseumi.

Päevade, nädalate ja kuude jooksul käib sellises auväärt kohas nagu

KRISTJAN PRII

AJALUGU

Taasiseseisvunud Eesti viimase 23 aastaga on päästeameti andmetel Eestis plahvatustes hukkunud 66 ja saanud vigastada 303 inimest. Tänaseni on leitud ja hävitatud enam kui 67 000 lõhkekeha

Kiek in de Kök tohutu hulk külastajaid ja see annab võimaluse jõuda lühikese ajaga märkimisväärse hulga inimesteni.

Meie eesmärk on anda inimestele võimalus oma silmaga näha ohtlikke esemeid, mida muidu on võimalik vaadata vaid arvutikuvarilt või fotolt, ning pöörata tähelepanu lahingumoona leidmisega kaasnevatele ohtudele ja kasvatada sellelaadsete leidude puhul teadlikult käitujate hulka. Külastaja saab oma silmaga näha, missugune on pomm, mürsk või granaat tegelikkuses ja missuguseks muutuvad need plahvatusohtlikud ohtlikud esemed siis, kui nad on aastaid maapõues lebanud.

Välja on pandud ka Andres Puttingu demineerimisväljakutsel tehtud fotod, mis näitavad nii 4 | 2015

47

On teada, et fotol kujutatu ei anna reaalselt tajutavaid mõõtmeid ja nii võib pildil olev granaat jätta mulje, et tegu peaks olema vähemalt kümme korda suurema esemega. Sellel põhjusel kasutavad spetsialistid pildistamisel mõõtkava

DEMINEERIMISKESKUS

AJALUGU

L I S A T E AV E

Teemapäev „Demineerijad suurtükitornis“ 25. aprillil korraldati Kiek in de Kökis teemapäev „Demineerijad suurtükitornis“. Teemapäeval tutvustati väljapanekut „Lahingumoona tappev ajalugu“ ja räägiti demineerijate vastutusrikkast tööst. MTÜ DEMI tänab kõiki, kes aitasid teha teoks selle, mis on praegu väljapanekuna Kiek in de Kökis, olgu selleks siis õigesti käitunud lahingumoona leidja, kutsele reageerinud demineerija või ideega kaasa tulnud inimesed.

demineerijate igapäevatööd kui ka seda, missuguste plahvatusohtlike leidudega tuleb nendel inimestel igapäevaselt oma töös tegelda.

Ka saab tähelepanelik külastaja võrrelda, kas suurelt pildil olev ja tegelikkuses pisike, aga suure tapmisjõuga ese on leidmise korral äratuntav.

Väljapanek sündis MTÜ DEMI ja päästeameti Põhja-Eesti pommigruppi koostöös. Suure panuse näituse õnnestumisse andis ka Tallinna linnamuuseumi fi liaali Kiek in de Kök juhataja Toomas Abiline oma meeskonnaga.

Väljapanek jääb avatuks kuni 14. juunini.

L I S A T E AV E

Pange õlg alla!

Meie pakutud võimalusele väljapanek korraldada saime ootamatult suure huvilistegrupi tähelepanu. Praegu on olemas ajaline jaotus ja plaan, kuidas väljapanekut mööda Eestimaad liigutada. Kas väljapanek ka reaalselt edasi liigub, sõltub sellest, kas leiame toetajaid või jääbki see töö toetuma vaid entusiasmile ja ühingu liikmete panustele. Kui entusiasmi veel leiab, siis praktilises maailmas muutub toimetamine vaid oma säästudest peaaegu võimatuks.

Et tegemist ei ole ühekordse projektiga ning ühingul on ka muid plaane ja ideid, otsime ise toetust ja abi ning kaasalööjaid. Kui lugeja arvab, et meie ühing kannab väärtusi ja ideid, mida maksab toetada, võib ta võtta meiega ühendust ja külastada meie kodulehte www.mtudemi. ee. Teeme koos elu turvalisemaks ja väldime soovimatuid plahvatusi, mis röövivad meie või meie lähedaste tervise või elu.

48

4 | 2015

L I S A T E AV E

KRISTJAN PRII

Lahingumoona areng Lahingumoona arengu alguseks saab pidada relvade kasutuselevõttu. Esimesteks relvadeks olid käepärased esemed, nagu kivid, kaikad ja muu kättejuhtuv, mis löögi toimet tugevdas. Vibude, ambude, heitemasinate ja muude keerukamate seadmete areng võimaldas vastast tabada kaugemalt. Algul õpiti kasutama kuumaksaetud kive, hiljem põleva ainega täidetud potte, et tekitada vastase leeris tulekahjusid.

Sündis süütemoon. Teadaolevalt leiutati püssirohi Hiinas 9. sajandil. See andis tõuke laskurrelvade ja suurtükkide valmistamiseks. Lahingumoonaga kokkupuutel peab olema ettevaatlik. Eesti looduses leidub hulgaliselt sõdadest jäänud ohtlikku lahingumoona, mida isegi spetsialistidel võib olla raske tuvastada.

Granaadid

AJALUGU

Granaat on käsitsi heidetav lõhkekeha. Esimesed granaadid võeti Euroopas kasutusele keskajal. 17. sajandil leiutati granaadid, mida sai süüdata rõngast tõmmates, ja 19. sajandi lõpul võeti kasutusele metallist sütikud. 19. ja 20. sajandi vahetusel leiutati aga granaadid, mis plahvatasid takistusega põrkumisel. Esimene löökmehhanismi ja pürotehnilise viitega granaat konstrueeriti Venemaal 1912. aastal. Tänapäeval on võetud taas kasutusele lööktoimeline sütik, mis rakendub tabamiskohas. Kasutusele on tulnud elektroonilised sütikud.

Suurtükimoon Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm. Esimesed suurtükid kasutasid lahingumoonaks kive, nooli ja isegi puupakke. Esimene püssirohul töötav suurtükk võeti kasutusele 1348. aastal Rudelsburgi juures. 15. sajandil tulid kasutusele malmist valatud kahurikuulid, leiutati lafett ja suurtükid asetati ratastele.

Lõhkevaid kahurikuule hakati kasutama 16. sajandi teisel poolel. 19. sajandil leiutati Šveitsis heitelaengute süsteem ja Saksamaal tagantlaetav suurtükk. Mürskudele konstrueeriti esimesed mehaanilised sütikud, mis rakendusid löögist takistuse tabamisel. 19. sajandi keskel, kui ilmusid vintraudsed suurtükid, hakkasid mürsud omandama tänapäevast kuju.

Algas erinevat tüüpi mürskude tormiline areng.

4 | 2015

49

11. aprillil kogunes Ida-Virumaale Saka mõisa Naiskodukaitse keskkogu.

Päev oli töine, vaadati tagasi möödunud aastale, arutleti organisatsiooni seisukohalt olulistel teemadel ja valiti erinevatele kesktasandi ametikohtadele uusi liikmeid. Naiskodukaitse keskkogu kuulas ära Naiskodukaitse esinaise, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni 2014. aasta aruanded ning valis uued liikmed nii keskjuhatusse, keskrevisjonikomisjoni kui ka ühe uue Naiskodukaitse delegaadi Kaitseliidu keskkogule.

Naiskodukaitse keskjuhatusse valiti uute liikmetena Eda Põldma Harju ringkonnast ja Kaire Lõhmus Järva ringkonnast. Keskrevisjonikomisjoni liikmeks valiti Sigrid Laanemets Tallinna ringkonnast. Naiskodukaitse delegaadiks Kaitseliidu keskkogule valiti Helen Saal Tartu ringkonnast.

Keskkogu on Naiskodukaitse kõrgeim juhtorgan, kus osalevad hääleõigusega kõikide ringkondade esinaised, aseesinaised, igast ringkonnast kaks valitud liiget ja Naiskodukaitse esinaine.

UUDISED Märjamaa naised käisid külas Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond, mis ise sai tõuke tekkeks just ürituselt „Naiskodukaitse tuleb külla“, on tava jätkanud ja ikka aeg-ajalt siin-seal külas käinud. Sel kevadel on jõutud käia Sipas ja Valgus. 29. märtsil käisid naiskodukaitsjad külas Sipa mõisas. Rääkisime Naiskodukaitsest ning vaatasime ka videoid Märjamaa jaoskonna esimese aasta tegevusest ja noorte tegemistest. Seejärel algas vaba suhtlus.

9. aprilli õhtul koputasid Märjamaa naiskodukaitsjad Valgu külakeskuse uksele. Sedakorda kutsusime naisi mitte ainult naiskodukaitsjatega kohtuma, vaid ka õppima, kuidas teha aknale kevadist kaunistust.

NAISKODUK AITSE

Naiskodukaitse keskkogu peeti Ida-Virumaal

Mentorid ammutasid teadmisi seminaril 21. märtsi hommikul kogunes Viljandisse 17 Naiskodukaitse mentorit – kes vähem, kes rohkem tegutsenud –, et kogemuste vahetamise kaudu saada selgust mentorluse rollist organisatsiooni arengus. Mentorlusprogrammi koordinaatoritel Riina Kütil ja Marilin Prantsil on koolitustel alati plaanis midagi huvitavat. Seekord leidsid kursusel vastuse küsimused aruandluse, dokumentatsiooni jm kohta. Mentor on võrreldav taksojuhiga, kes võtab peale reisija, teeb kindlaks sihi ja viib sõitja kohale. Praktiliselt saime seda harjutada treeningul. Põnev oli kaaskursuslastega kaasa mõelda, sest nagu inimesed on erinevad, on ka olukorrad erinevad. Heatahtlike grupikaaslaste ja instruktori tehtavad analüüsid on edasiviiv jõud. Päeva lõpul heitsime pilgu mentorluse osale Naiskodukaitse kodulehel, siseveebis ja õpihaldussüsteemis Ilias.

4 | 2015

51

Alutaguse naiskonna laskurid olid taas võidukad Imeilusal kevadhommikul kogunes hulk naerusuiseid naiskodukaitsjaid Kaitseliidu Männiku lasketiiru Tallinna ringkonna korraldatud üleriigilisele laskevõistlusele.

Tekst: BERIT CAVEGN

Esindatud olid Põlva, Valga, Sakala, Pärnumaa, Lääne, Alutaguse, Võrumaa, Tartu, Rapla, Viru, Tallinna, Saaremaa ja Harju ringkond. Viimasest kahest oli lausa kaks naiskonda.

Kaugemad osalejad hakkasid sõitma enne päikesetõusu. Ehk oligi hea, nad said autos oma strateegia korralikult läbi arutada. Sakala naiskond valis ka ohutuma tee, et kindlasti võistlusele jõuda.

Märklehtedest ja linavästrikutest NAISKODUK AITSE

Kohale saabunud, ootasid juba toitlustustiimi valmistatud võileivad ja aurav kohv. Kui kõik ringkonnad olid oma neljaliikmelised võistkonnad üles andnud, algas rivistus, kus kohtunik Karin Muru juhatas võistluse sisse. Seejärel mindi lasketiiru, kus tuli kõigepealt endale koht leida ja siis end paika sättida.

Võisteldi kahel alal: väikesekaliibrilise spordipüssi ja püstoli laskmises. Osalejaid oli palju, seepärast

võisteldi kahes vahetuses. Igast võistkonnast kaks liiget lasid püssi ja kaks püstolit. Esialgu said kõik osalejad aega harjutuslaskude tegemiseks, seejärel läkski võistluseks.

Nii püssi kui ka püstoli puhul oli võistlejatel kasutada kuus lehte, 30 padrunit ja 30 minutit.

Märklehti vaadates paistis tase erinev. Oli nii täpsete tabamuste kogumeid kui veidi hõredamaid mustreid. Ühel võistlejal õnnestus isegi naerunäo kujutis märklehte lasta.

Osalejate grimassid olid võistluse ajal erinevad: kes oli vaikselt oma tegevusse süvenenud, kes viskas nalja. Aeg-ajalt kuuldus üle tiiru hõikeid, et märkleht ära vahetataks.

Pärnumaa naistes tekitasid elevust tulejoonel lennanud linavästrikud.

Küsides võistlejate arvamusi enda soorituse kohta, vastati enamjaolt tagasihoidlikult, et oleks võinud paremini minna. Kohtunikud lõpetasid laskmise ja algas punktide kokkuarvestamine.

Läks! Ja nüüd tuleb olla pool tundi peaaegu liikumatult

52

4 | 2015

Rändkarikas läheb tiitlikaitsjatele Alutagusele

Alutaguse üleolek L I S A T E AV E

Näpunäited Võistlejad jagasid ka näpunäited heaks soorituseks: kõik võistlejad peavad oluliseks treeninguid ja kuivtrenni tegemist. Ka juhendaja või instruktori soovitusi peab kuulda võtma. Mõned arvavad, et osalemine iseenesest ongi oluline.

Alutaguse: pidev trenn ja keskendumine.

Tallinn: laskmisel peab olema stabiilne. Margiti arvates on tähtis nn külmutatud asend, st asendit ei tohi võistluse jooksul muuta. Pidev harjutamine toob võistlustel head tulemused. Anna teeb võistlusele eelneval päeval füüsilist trenni: kepikõndi, rattasõitu, ujumist vms. Sirle meelest on oluline kuivtrenn. Aija lihtsalt tuleb kohale ja laseb.

Rapla: Lõdvestus on väga oluline. Triin ja Teele nõustuvad, et nemad mõtlevad laskmise ajal muule. Aivi rõhutab, et ei tohi vaadata märklehte, vaid kirpu-sälku. Üheskoos peavad nad tähtsaks harjutamist, harjutamist, harjutamist... Mervi järgib mõtet, et eelmisel päeval ei tohi laskmistrenni teha, muidu läheb võistlus tuksi. Ja üle mõtelda ka ei tohi.

Sakala: Kogu naiskond nõustub, et ka võistlused on harjutused. Et neil on võimalus kasutada kasutada kodus vaid väikest, 25 m pikkust tiiru, saavad nad võistlustel kasutada 50 m pikkust tiiru harjutamiseks.

Pärnu: Maie ja Jaana on ühel meelel, et trenn viib sihile – kuivtrenni tegemine, hea juhendaja ja varustus. Lisaks on oluline jälgida, et viimasel treeningul üle ei pingutataks. Ja muidugi on vaja õiged relvad kaasa võtta ning enne väljasõitu seda kontrollida. Hea tiir, instruktor ja relvad on kõige alus. Maie on laskmisega tegelnud juba 1974. aastast.

Hiiumaa: Võtame asja positiivselt, oluline on osaleda.

Meil on vaba stiil Hiiu huumoriga.

4 | 2015

NAISKODUK AITSE

Pärast kõhukosutust olid tulemused kokku loetud ja aeg parimad välja kuulutada.

Peakohtunik Mart Puusepp kuulutas välja esikolmikud. Võistkondade arvestuses sai esikoha, võib öelda, et juba traditsiooniliselt, Alutaguse ringkond 1115 silmaga (võistkonna koosseisus olid Alla Milogradskaja, Kristina Zahharova, Valeria Koljuhhina ja Julia Soboleva).

Teise koha teenis 1093 silmaga välja Tallinna ringkond koosseisus Margit Gendorf, Aija Klinduhhova, Anna Kulešova ja Sirle Baldesport-Märss ning kolmandaks tuli 1085 silmaga Rapla ringkond (Teele Smirnov, Triin Tähtla, Aivi Tarvis ja Mervi Kreem).

Individuaalarvestuses olid Alutaguse esindajad püssist lastes teistest üle.

Esimese koha sai Valeria Koljuhhina 289 silmaga ja teiseks tuli Julia Soboleva 286 silmaga, kolmanda koha sai Võrumaa esindaja Kaisa Sikk 278 silmaga. Esikümne punktide vahe oli üpris väike. Püstolist laskmise võit jäi võõrustajate rõõmuks Tallinna esindajale: Anna Kulešova sai 278 silmaga esikoha. Teine ja kolmas koht läksid seekord Raplasse: Teele Smirnov lasi välja 277 ja Triin Tähtla 275 silma.

Ka püstolilaskmisel oli esiviisikus tihe rebimine. Ülejäänud võistkondade tulemustest oli näha, et mõned pakkusid kõva konkurentsi, mõned olid relvi varem näinud ja ehk katsunudki, mõned alles alustasid oma laskjakarjääri. Uurides laskjate ettevalmistuse kohta, sai ikka ja jälle vastuseks, et laskmist peaks tihedamini harjutama, mitte piirduma relva katsumisega vahetult enne võistlust. Ehk pidev harjutamine teeb meistriks.

53

Naiskodukaitse vabatahtlikud NAISKODUK AITSE

sinilille saadikud Juba teist aastat aitab Naiskodukaitse MTÜ-l Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing viia ellu suuremahulist kampaaniat „Anname au!“ Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetuseks.

Sümboliks sai sinilill Eesti veterani toetussümboli loomise idee sündis veteranide endi keskel veteranipoliitika väljatöötamise käigus 2012. aastal. Veteranid

tõid eeskujuks eelkõige Suurbritannias, Kanadas ja Austraalias levinud kombe kanda veteranide austuseks punast mooniõit. Inspireerituna mooniõie kampaaniast ja Vabadussõja-aegsest laulust „Enne veel, kui kustub eha“, pakkusid veteranid toetussümboliks sinilille. Sinilill valiti veteranide toetussümboliks 2013. aasta kevadel avaliku ideekonkursi tulemusena. Konkursile saadeti 31 ideekavandit, mille seast veterani-

TRIINU KÜÜNAL

Tekst: AVE PROOS

Meie hulgas on 2700 inimest, kes on kodust kaugel seisnud Eesti julgeoleku eest. Nendel meestel ja naistel on hindamatu töö- ja elukogemus ning nad on valmis andma kõik Eesti riigi ja inimeste eest.

54

4 | 2015

RUTO VOLMRE/KAITSEVÄGI

dest ja ekspertidest koosnev žürii tunnistas parimaks disainer Heino Prunsvelti töö „Sinilill“.

Naiskodukaitsjad üle Eesti on võtnud oma südameasjaks sinilillekampaaniat tutvustada ja tuua see inimestele lähemale. Kui eelmisel aastal oli osa ringkondi lillede müügiga seotud ettevõtmistes pisut tagasihoidlikum – ei teatud ju täpselt, kuidas rahvas kampaaniasse suhtub –, siis tänavu korraldasid naised peaaegu kõikides maakondades juba omaalgatuslikult erinevaid kampaaniaga seotud üritusi.

Naiskodukaitse vabatahtlike roll on igas Eesti linnas, vallas ja külas tutuvustada kampaania eesmärki ja koguda sinilille rinnamärke müües annetusi. Oleme väljas ka kõikidel suurematel ja väiksematel veteranipäevaga seotud üritustel.

Sinilillemärke müüvad sellel aastal ka mitmed erapartnerid, aga et meie kaudu jõuab inimesteni ka rohkelt taustinformatisooni, võime ennast julgelt nimetada sinilille saadikuteks.

ANDRII VYTVYTSKYI/KAITSEVÄGI

4 | 2015

55

L I S A T E AV E

Head tegevad naised!

56

Eelmisel aastal kogusid naiskodukaitsjad heade inimeste abiga kokku 25 000 eurot, mis oli peaaegu pool vajaminevast summast, et soetada Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule vigastatud veteranidele vajalik kõnniabiseade – antigravitatsiooni tehnoloogial põhinev linttrenažöör.

Tänavu on annetustega abiga kavas osta Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele uuenduslik mobiilne kõnnirobot eksoskeleton, mis laseb kasutajal püstises asendis iseseisvalt ruumis liikuda ning kõndida ka treppidel ja ebatasasel pinnal. Uuenduslike robotseadmete valmistamine on alguse saanud militaarvaldkonnast, kus tuli leida lahendus sõduritele rasketes oludes liikumise hõlbustamiseks. Ekspertide hinnangul aitab mobiilne kõnnirobot valmistada patsienti paremini ette haiglast koju naasmiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks.

Miks naiskodukaitsjad seda kõike oma väljaõppe ja muu tegevuse kõrvalt teevad? Me teeme seda, sest tahame näidata, et välismissioonidel teeninud meeste ja naiste panus on meile oluline. Need inimesed on riskinud kodust eemal olles oma elu ja tervisega ning teinud seda meie kõikide, kogu Eesti turvalisuse nimel. Veteranipäeva tähistamisega 23. aprillil täname ja tunnustame neid mehi ning naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranipäev on uus kasvav ja laienev traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Rohkem infot vt www. annameau.ee.

Tänavu on annetustega abiga kavas osta Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele uuenduslik mobiilne kõnnirobot eksoskeleton.

RUTO VOLMRE/KAITSEVÄGI

NAISKODUK AITSE

Naiskodukaitse on oma väljaõppe ja muude põhitegevuste kõrvalt viimasel viiel aastal vedanud ka väiksemaid ja suuremaid heategevusprojekte.

Mõned projektid on üleriigilised, peale selle on peaaegu kõikidel ringkondadel välja kujunenud oma tradtsioonid, kuidas maakondades abivajajaid aidata.  Projekt „Kindad missioonisõduritele“ sai alguse 2010. aastal, mil tekkis koostöös kaitseväega mõte teha jõulukingitus Afganistanis missioonil viibivatele sõduritele. Nüüdseks oleme koostöös kaitseväe tugikeskusega neljal aastal saatnud jõuludeks Afganistanis, Kosovos, Iisraelis, Inglismaal, Gruusias, Malis, Leedus ja mujal missioonidel teenivatele Eesti kaitseväelastele ja tsiviilekspertidele kokku üle 800 paari hoole ja armastusega valminud sooje kindaid ja sokke.

Naiskodukaitse peamine sõnum on: heategemise soovist valminud kingitused on täis ürgset väge ja tuletavad missioonil olijatele meelde, et kaugel kodumaal mõeldakse nende peale, sest võlgneme neile oma kodu- ja jõulurahu.  Meie suurim projekt sai teoks 2014. aastal, kui kutsusime üles kõiki Eesti naisi osalema heategevuslikus kudumisprojektis „Ukraina heaks“.

Meie üleskutsega liitus sadu naisi nii Naiskodukaitsest kui ka väljastpoolt ja me saatsime MTÜ Eesti Pagulasabi ning MTÜ Vaba Ukraina kaudu Ukrainasse nii üksustele kui ka sisepagulasele üle 1700 paari isetehtud sooje kindaid ja sokke.

Suurem osa kudumitest olid sümboolselt EestiUkraina lipuvärvides. Tagasiside Eesti kudujatelt: „On hoopis teistsugune ja eriline tunne anda oma panus just sellise projekti heaks.“ Tagasiside Ukrainast: „Meile on äärmiselt oluline, et Eesti inimesed Ukraina peale mõtlevad ja meid ka reaalselt väga palju erinevates valdkondades abistavad. Teame, et me pole üksi.“

Raha kõnniroboti soetamiseks

4 | 2015

UUDISED Sakalas ehitati lindudele pesakaste Sakala kodutütred ja naiskodukaitsjad meisterdasid märtsikuu viimasel laupäeval lindudele pesakaste. Ülensi küla Miku talu lahke pererahva juures tuli igaühel pesakast ise otsast lõpuni valmis ehitada. Kõigepealt saagisime välja linnukodu detailid: küljed, põhja ja katuse. Kõige sobivam on pesakast valmistada lehtpuulaudadest. Siis tegime esiküljele ümmarguse avause, et linnud ilusti sisse saaksid lennata. Lõpuks said kõik detailid naelte ja kruvidega kinnitatud. Tore oli vaadata, kuidas naishinged üpris osavalt saagisid ja kopsisid. Kasti ilus välimus on ehk oluline inimesele, kuid linnud eelistavad võimalikult naturaalset kodu.

Petseri Naiskodukaitse selts 1930. aastatel

Ajaloohuwilised naised saiwad Pernaus kokku

AVE PROOS

Kodukaitse tarwiliste ülesannete hulka on ikka kuulnud ajaloolise mälu ja kultuuralise tegevuse püsimajäämise eest seismine. Ega siis naine ei saa waadata kodunurga ajalugu ahju kombel tuimana pealt, waid peab ise edu wõimsana kaasa tõmbama.

Eesmärgiks oli aidata kaasa kodukaitse tööle ja wabastada naispere tardunud ja mahajäänud olekust.

Et rakendada kõik kohaletulnud meie organisatsiooni ajaloopärimuse kogumise sihtide kohaselt kawapärasele, omawahel teadlikult organiseeritud tegewusele kõigi ajalooliste teadmiste mõjuwamaks süsteemiliseks korrastamiseks, kutsus ajalookomitee aprilli keskel Pernaus (ehk moodsamas keeles Pärnus) kokku hoogtööpäewaku, mis meelitas kohale rohkesti rahwast, kes juba warawalges riigi kõigist osadest kohale hakkasid saabuma. Päew oli eeskawa poolest mitmekesine ja wahelduw. Eriti tagajärjerikas oli ajaloopäew oma praktilise loomuse tõttu, misläbi paljud päewalehtede kajastused, lindile üleswõetud pajatused, päewapildid ja muu tarwilik kõigele rahwale kättesaadawamaks tehti.

Päewakorras oli Kaitseliidu wäljanäituse külastamine, millise oli kokku pannud Merike Jürjo ja mida lahkesti tutvustas Rait Waeno. Päevak wõeti osalejate poolt wastu suure rahuldustundega. Meeleolu oli kogu kokkutuleku kestel ülew.

Ülemaalisest kodukaitse ajaloo kokkutulekust osawõtjad 2015. aastal

Kuidas ära tunda rähni toidusahvrit ja mida teha, kui satud kokku metssea või karuga ning kas on tark mõte maitsta imekaunite õitega näsiniine marju, seda kõike rääkis 21. märtsil Tartu ringkonna naiskodukaitsjatele metsamees Vahur Sepp Pala metsas. Imeline ilm ja kohati ülijäine ja liueldav metsarada – need olid lisaboonused, millega ei osatud arvestadagi. Metsast naastes jätkus õppepäev kultuurimajas, kus sai oma silmaga vaadata ja näpuga katsuda erinevate loomade nahka ja sarvi ning panna teadmised proovile viktoriinis. „Üritus metsamees Vahuriga oli vaimustav kõikide tema looma-, metsa- ja metsaelulugudega,“ tõdes Tamme jaoskonna esinaine Silvi Tenjes. „Pala naised aga olid korraldanud suurepärase vastuvõtu hea toiduga. Pala naiskodukaitsjatega on pealegi alati kaasas kadestamisväärselt rõõmus meel. Üritus oli tõeline rahvaüritus,“ lisas ta.

NAISKODUK AITSE

Tartlased uurisid, kes elab metsa sees

Risti jaoskonna naistepäev kloostris Ilmselt ei juhtu sageli, et naistepäevaks minnakse kloostrisse. Aga just sinna suundus 8. märtsil 12 naiskodukaitsjat Risti jaoskonnast koos ringkonna esinaisega. Asjalike naistena pidasid nad teel maha juhatuse laiendatud koosoleku ja põikasid enne kloostrisse sisenemist pealinna botaanikaaeda orhideesid imetlema. Pirita kloostris ootas Risti naisi Lagle Parek, kes juhatas naised hubasesse konverentsisaali, kus laual aurasid kohv ja tee. Lagle rääkis huvitavaid fakte Pirita kloostri ajaloost (nii palju, kui selle kohta üldse andmeid on säilinud), uue kloostri ehitusloost ja enda seotusest selle kõigega. Ning loomulikult tegi ta põhjaliku ekskursiooni nii varemetes kui ka uues kloostris ning selle juures tegutsevas mugavas ja kõrgtehnoloogiaga varustatud külalistemajas.

Risti naiskodukaitsjatel olid kingituseks kaasas omavalmistatud trühvlid omatehtud karpides ja Pirita kloostri raamatukogu sai kolme Naiskodukaitsest kõneleva raamatu võrra rikkamaks.

57

TEST

Pehme voodi, mis mahub taskusse

58

4 | 2015

ÜLESKUTSE

Oleme juba harjunud kogu oma elu taskusse mahutama: seal on ühes tillukeses seadmes koos telefon, fotoaparaat, kalender, pildialbum, kokaraamat ja teab mis veel. Nüüd mahub (tõsi, natuke suuremasse) taskusse ka mõnus pehme voodi.

Oled näinud või kasutanud mõnd üliägedat varustusevidinat?

Jaga oma kogemusi Kaitse Kodu! külgedel! Kirjuta meile: kaitsekodu@ kaitseliit.ee

Pärast rasket ja väsitavat päeva metsas on hea uni kerge tulema. Et lühikese uneaja jooksul saavutada ka maksimaalne taastumine, on väga oluline mugavus. Ja maksimaalse mugavuse saavutamiseks on oluline hea varustus. Looduses ööbimisel saame tagada oma mugavuse kvaliteetsete magamisaluste, telkide ja magamiskottide või bivy bag’ide ehk kõnekeeli lihtsalt bivide (telkmagamiskottide) abil.

grammi ja on kokkupakituna tavalise spordijoogipudeli suurune: 7,62 x 20,3 cm. Kerge kaal ja kompaktsus teevad magamisaluse kaasaskandmise väga lihtsaks. Lahti pakituna on Static V2 183 cm pikk, 59 cm lai ja 6,5 cm kõrge. Static V2 saab täis puhuda kõigest 10–15 hingetõmbega.

Magamisaluse kerge kaal on saavutatud uudsete, õhukeste ja kergete veekindlate materjalide (75D alumine ja 30D pealmine) kasutamisega.

Klymit Static V2

Mugavus lisab kaalu

Seekord räägime lähemalt uudsest ja laia kasutust leidnud magamisalusest Klymit Static V2. Enamik Eesti võitlejaid on harjunud NATO magamisalusega, mis ka hästi kokku rullituna moodustab poole suure seljakoti suurusest ja pole just parimate isolatsiooniomadustega.

Klymit kasutab magamisaluste valmistamisel soojustuse saavutamiseks ja säilitamiseks nn taskute loogikat. Tavapärase, sileda kokkupuutepinna asemel magamiskoti ja magamisaluse vahel on sellel kumerused ja nõgusused, mis säilitavad magamiskoti kohevuse ja sellest tulenevalt ka soojustusvõime. Lisaks on Klymiti magamisalused konstrueeritud, arvestades inimkeha puutepunkte alusega magamise ajal. Sõltumata kehaasendist (selili, kõhuli või külili) on õhu jaotus magamisaluse sees alati ühtlane.

Klymit Static V2 on väga praktiline kerge kaalu ja kompaktsuse tõttu. Magamisalus kaalub kõigest 463

Magamisalusele on antud tootja poolt R-väärtuseks 1,5. R-väärtusega mõõdetakse madratsite vastupidavust soojusvoole. Mida suurem on R-väärtus, seda paremini hoiab

materjal soojust. Külmema ilma tarbeks on ka eraldi soojustatud Insulated Static V Lite, millele tootja on R-väärtuseks andnud 4,4. Paremast soojustusest tulenevalt on Insulated Static V Lite natukene raskem, kaaludes 556 grammi.

Eriti mugavatele inimestele on mõeldud kolmas versioon Klymit Static V magamisalusest Klymit Static V Lux. See kaalub 750 grammi ja on lahtipakituna 193 cm pikk, 76,2 cm lai ning 7,5 cm kõrge. Klymit Static V Luxi R-väärtus on 1,3. Selle täispuhumiseks kulub ligikaudu 20–30 hingetõmmet.

Klymit Static V mudelite komplekti kuuluvad magamisalus, paranduskomplekt ja ümbriskott. Static V on saadaval rohelist ja kõrbevärvi ning kamuflaažimustriga, aga V2 on praegu vaid rohelist värvi.

Klymit Static V seeria magamisalused on hinna ja kvaliteedi suhte järgi ühed parimad ning turul leiduvatest enimnõutud. Tänu oma V-kujulisele mustrile juhib see ka hästi ära maapinnal sulava lume tagajärjel tekkiva vee, mis tagab öösel kuivema olemise.

Magamisalustele on tootja andnud eluaegse garantii. Kuid ettevaatust, teravad esemed magamisaluse all võivad kogu rõõmu siiski rikkuda.

TEST

Tekst: KERT MEIDRA

Loe lisaks: www.klymit.com ja www.reorg.ee

4 | 2015

59

Aasta kodutütre ja aasta noorkotka valimine on mainekas üritus, mida Kaitseliidu Raplamaa noorteorganisatsioonid korraldavad võimalikult hariva, aga samas meelahutuslikuna.

21. märtsil kuulutati Kehtna põhikoolis välja tänavused võitjad, kelleks osutusid Mariliis Reimann ja Madis Niinemets.

Tekst: KAIE KENSAP-KUKK

Raplamaa aasta noorkotkas 2015 Madis Niinemets ja aasta kodutütar 2015 Mariliis Reimann

60

4 | 2015

Valimistel saavad osaleda tublid Raplamaa noorkotkad ja kodutütred, kes on olnud aktiivsed ja tahavad ennast proovile panna teiste omasugustega mõõtu võttes publiku ja žürii ees. Tänavu võttis aasta kotka ja aasta tütre valimistest osa viis poissi ja viis tüdrukut.

Iga aastaga on žüriil raskem Igal aastal muutub valimiste kavas nii voorude kui ka osalejate iseloom.

Arenetakse aina edasi ja nii läheb ka žürii töö aasta-aastalt keeruli-

semaks. Seekord võistlesid noored viies voorus. Nendeks olid: enesetutvustus teemana „Mina 15 aasta pärast“, playback, talendivoor, ennast tutvustav plakat ja üllatusvoor.

Sinna juurde arvestati osalemine väljaõppes ja edasiminek järkudes.

Enesetutvustusteema „Mina 15 aasta pärast“ andis võimaluse hinnata, kas kandidaat on oma elule ja eesmärkidele mõelnud, seadnud sihid ning kas tal on juba mingi plaan, kuidas neid ellu viia. Või sahmib ta lihtsalt siia-sinna ja ootab, RAUNO VAHTRE

NOORED

Raplamaa aasta noorkotkas ja aasta kodutütar valiti tänavu 21. korda

millal õnn ise sülle kukub. Nägime naiskodukaitsjast õpetajat, kaadrikaitseväelast, veebitehnikut, arsti ja mitmeid teisi toredaid ameteid.

Playback’is jäljendasid võistlejad tuntud ja vähemtuttavaid lugusid, pannes proovile koostööoskuse ja näitlejameisterlikkuse. Talendivoorus, nagu nimigi ütleb, tutvuti osalejate parimate külgedega. Iga osaleja sai näidata ja tutvustada just seda, milles ta arvas ennast tugev olevat.

Plakati pidid osalejad enda kohta valmis tegema juba eellaagris.

Nendega sai tutvuda enne konkursi algust. Nii said kandidaadid näidata oma kunstilisi võimeid ning oskust teistest eristuda ja tähelepanu võita, ise kohal olemata.

Üllatusvoor üllatas Üllatusvoor oli üllatus kõigile, välja arvatud korraldajatele. Kui tavaliselt on üheks vooruks žürii esitatav küsimus osalejatele, et hinnata viimaste oskust erinevates valdkondades orienteeruda ning anda sisulisi vastuseid, vahetati seekord rollid. Osalejad pidid hoopis žüriile küsimuse esitama. Eellaagris vihjati vaid, et oleks soovitav end ajakohaste uudistega kurssi viia. Eesmärk oli jälgida, kui palju oskab kandidaat end erilistes situatsioonides huvitavaks teha ja sellistele ülesannetele reageerida.

KOMMENTAARID

Raplamaa aasta kodutütar 2015 Mariliis Reimann: Lahked ja toredad kandidaadid, kes koos minuga võistlesid aasta kotka ja aasta tütre tiitlile, muutsid 2015. aasta valimised ilusaks. See väike hirm, mis enne lavale astumist meis paljudes oli, kadus tänu konkurentide toetusele ja julgustusele. Üks ilusamaid hetki oli mulle 2015. aasta valimistel see, mil öeldi välja, kes on aasta kodutütar 2015.

Lõpuks oli jõudnud kätte aeg, mil ma sain aasta kodutütre tiitli, mida ma olin järjepidevalt ja mitte allaandlikult mitmeid aastaid püüdnud. Olen õnnelik, et suutsin tõestada žüriile, et just mina väärin seda sel aastal kõige enam.

NOORED

RAUNO VAHTRE

Aasta kodutütre ja aasta noorkotka valimine on Raplamaal mainekas üritus, mis tänavu sai teoks 21. korda

Raplamaa aasta noorkotkas 2015 Madis Niinemets: Noorte Kotkaste organisatsiooniga liitusin 12. aprillil 2013 venna eeskujul. Olen käinud erinevatel võistlusretkedel, paraadidel, koondustel ja laagrites.

Sellel aastal otsustasin osaleda aasta noorkotka valimistel. Laval olles tundsin ärevust ja nii mõnigi asi läks sassi, aga ma ei lasknud end sellest häirida.

Tutvustuses pidime rääkima endast 15 aasta pärast.

Playback’is jäljendasid kõik lauljaid. Mina valisin Valeri Leontjevi loo „Casanova“, sest see lugu on tempokas ja kaasahaarav. Kanditaatide tase oli suurepärane. Kui Alari kuulutati I kotkaks, aimasin, et minust on saamas aasta noorkotkas. See tiitel on mulle suur tunnustus.

4 | 2015

61

L I S A T E AV E

NOORED

Raplamaa noorte kevadlaager Raplamaa aasta noorkotka ja aasta kodutütre valimised käivad käsikäes maakonna kevadlaagriga. Seekord korraldati laager Kehtnas. Reede õhtul saadi üksteisega tuttavaks viktoriinis peamurdmise ja seltskonnamängude abil. Ent sealtmaalt pühapäevani olid ka peaaegu sajal osalisel käed-jalad kogu aeg tegemisi täis.

Seekordses laagris olid külalised Lätist Jaunsardze organisatsioonist. Seetõttu said kõik kontrollida oma vene ja inglise keele oskust. Kõik mängud ja viktoriin tuli meeskondadel selgeks teha kõigile kas verbaalselt või jalgade ja käte abil.

Laupäeva sisustasid töötoad. Päästeametis räägiti hädaabikõnede tegemisest ja nende vajalikkusest. Sai tutvuda päästeameti auto varustusega ja kustutada tuld. Koolimajas oli sisse seatud esma abitöötuba, kus prooviti erinevaid abivõtteid juhuks, kui abi on vaja metsas matkal ja kiirabi saabumiseni on veel aega.

Käsitöötoas õpiti tegema kinkekotte. Taaskasutusse läksid nurka kogunenud tapeedid ja plakatid. Õues harjutati orienteerumist ja õhtul valiti Raplamaa aasta noorkotkas ja aasta kodutütar.

Pühapäev kuulus sportlikele võistlustele. Et lätlased polnud varem Raplamaal käinud, tehti neile lühiekskursioon Kaitseliidu koolis, Rapla kirikus, Rapla maleva staabis ja muidugi said nad käia poes kommi ostmas.

Tagasiteel peatuti Kärus Balti keti mälestusmärgi juures.

Et žüriil oleks võimalikult raske otsust teha, oli kandidaatide ülesandeks meisterdada eellaagris ja kodus žüriiliikmetele meelepärane kingitus, et neid n-ö ära osta. Õhtu algul andis žürii küll lubaduse, et ükskõik, kuidas osalejad neid ka ei mõjuta, nad rohkem punkte ei pane, kui kandidaat väärt on. Kas see aga pärast kingituse kättesaamist ka kehtis?

Eellaagris algas netikotka ja netitütre valimine, mis andis noortele võimaluse planeerimis- ja strateegiaoskusi ka veebis tõestada. Kes paremini ja kaugemale end suutis nähtavaks teha, sai ka rohkem hääli.

Ja see ei olnud veel kõik. Kohapeal sai publik valida oma lemmiku.

Arenetakse aina edasi ja nii läheb ka žürii töö aasta-aastalt keerulisemaks. Seekord võistlesid noored viies voorus.

Raplamaa noorte kevadlaagris oli töötuba, kus prooviti erinevaid abivõtteid juhuks, kui metsas matkal on abi vaja, aga kiirabi saabumiseni on veel aega

Raplamaa aasta noorkotka ja aasta kodutütre 2015 valimise tulemused

62

Tiitel

Tiitlisaaja

Rühm

Aasta kodutütar 2015

Mariliis Reimann

Juuru

Aasta noorkotkas 2015

Madis Niinemets

Märjamaa

I tütar 2015

Kadi-Triin Varik

Järvakandi

I kotkas 2015

Alari Errit

Kohila

II tütar 2015

Kärt Kukk

Vigala

II kotkas 2015

Slavik Deklavs

Kohila

Netitütar 2015

Mariliis Reimann

Juuru

Netikotkas 2015

Slavik Deklavs

Kohila

Publiku tütar 2015

Kadi-Triin Varik

Järvakandi

Publiku kotkas 2015

Madis Niinemets

Märjamaa

4 | 2015

KRISTINE HAUKAMÄGI

selt kukerpallitada. Kõige rohkem kukerpalle tegi Haanja rühm: kahe minuti jooksul 50 kukerpalli. Palju nalja ja naeru oli kontrollpunktis, kus pptasod „Aliase“ kaardid ja oli ilmselge, et tuleb sõnu seletada.

Kuid selgus, et ei piisa niisama lihtsalt seletamisest, enne pidi panema kaks suhkrutükki ülemise huule alla ja alles siis võisid hakata oma seletamisoskust näitama. Proovi sa siis tõsine olla, kui seletajal on n-ö kaks jänesehammast ees ja diktsioon nõnda naljakas.

Uuelaadseks ülesandeks oli Kimi mängust tulenev mälu treeniv harjutus. Kastis olid matkal vajaminevad esemed. Võistlejad ei näinud neid, küll aga said kompida. Kastil oli neli auku, kust sai käe sisse pista ja tunnetada esemeid. Kastis olevaid asju sai kompida kolm minutit ja ühe minuti jooksul pidi kirja panema, mis sellest kraamist ära tunti.

Jüripäeva matkamänguks oli pla22. aprill 2015 korraldas neeritud kolm tundi. Ilmaga vedas, Kaitseliidu Võrumaa ma- sest ilmataat saatis ilusama ilma kui eelnevatel päevadel. Matkamängu lev Pikakannu metsades korraldamisele aitas kaasa ka artikli noorkotkaste ja kodutüautor, kes Tartu kutsehariduskeskuse õpilasena tegi lõputööpraktikat tarde jüripäeva matkaKaitseliidu Võrumaa malevas. mängu. Osalesid noored Ilmakaared on selged Pole see kaart nii tundmatu Korraldaja sai kinnitust, et noorkotvanuses 7–12 eluaastat ühti kad ja kodutütred teavad hästi, kus ning meeskonnas oli kaks Matkamäng põhines orienteerumi- asub põhi ja kus lõuna. Oli ülesanne, kus meeskonnaga pidi määrama noorkotkast ja kaks kodu- sel. Korraldajana kartsin, et noored pole võib-olla suurt orienteerumiskõigepealt põhjasuuna. Kui suund tütart. kaartidega kokku puutunud ja võivad paigas, pidi meeskond liikuma etteTekst: KRISTINE HAUKAMÄGI

metsa eksida. Läksime riskile ja liiguti just kaardi järgi. Keegi ei eksinud metsa, mis on väga positiivne ja millest võib järeldada, et osatakse kaarti lugeda küll. Läbida tuli 15 kontrollpunkti ja matkalisi lasti rajale viieminutiliste vahedega. Traditsiooniliselt kontrolliti enne starti, kas võistkonnal on vajaminev varustus kaasas. Osa võttis 12 rühma. Ka rühmajuhid said ülesanded – nemad olid kontrollpunktides kohtunikud.

Et matkamäng sai teoks jüripäeval, oli kaasatud programmi jüripäeva tavasid ja kombeid. Näiteks tuli hea tervise nimel ja seljavalu peletamiseks vana uskumuse koha-

NOORED

Jüripäeva matkamäng tõestas, et Võrumaa noored tunnevad kaarti

antud juhise järgi 13 sammu põhja suunas, 4 sammu lõuna suunas, 7 sammu ida suunas ja jõudma ühte kindlasse kohta. Kõik võistlejad jõudsid õigesse kohta.

Kolm tundi värskes õhus seiklemist, kaardi järgi orienteerumist ja kontrollpunktides osavuse näitamist andsid võistlejatele paraja annuse head tuju ja piisavas koguses rõõmsat meelt. Punktide kokkuliitmisel selgusid parimad. Mõistagi olid kõik võistlejad väga tublid. Aitäh teile! Eriti suured tänud noorteinstruktor Evele, kes hüppas pea ees vette ja lasi praktikandil jüripäeva matkamängu korraldada.

Jüripäeva matkamängu tulemused Koht

Rühm

Võistlejad

I

Antsla

Kadi Aripman, Kristina Siska, Heikko-Hardi Reinhold ja Trond Bearte Tagamets

II

Varstu

Laura Baranov, Anne-Mai Vaikjärv, Ander Kokk ja Reikko Valge

III

Haanja

Kristjan Sok, Villu Kõva, Merli Mari Utsal ja Kärg Valner 4 | 2015

63

Kodutütarde meediapäev 24. aprill oli kodutütarde meediapäev, mille puhul igas ringkonnas midagi meediaga seotut ette võeti.

Põlva

NOORED

Kodutütarde Põlva ringkonnas korraldati meediapäev 12. aprillil koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse, naiskodukaitsjate ja noorkotkastega matkapäevana Põlvamaa kauneimas kohas Taevaskojas. Kohal käisid kohalikud ajakirjanikud ja kodutütred ise jäädvustasid ürituse videoklippidena.

Ettevõtmise kuulutus meelitas kohale ligi sada huvilist. Osalejaid oli isegi Tallinnast.

Rapla

AIVE OTT

LISETE VALS

Rapla ringkonna kodutütred koos külaliste, endise kodutütre Reet Kruusmanni ja endise noorkotka Andres Läänega matkatarkuste laagris.

64

4 | 2015

LIIS PÄRNA

Viru Viru ringkonna kodutütred külas Virumaa Teataja toimetuses. Pildil tüdrukud koos peatoimetajaga Aarne Mäega.

BÄRBEL SALUMÄE

Tallinn Kodutütarde Tallinna ringkonnas tähistati meediapäeva 25. aprill meediaalase võistlusega „Meedia mullitab“. Võistlus nõudis pikaajalist ettevalmistamist: tuli lugeda läbi kõik sellel aastal ilmunud Kaitse Kodu! numbrid ja jälgida „Aktuaalse kaamera“ uudiseid 1.–18. aprillini, samuti lugeda selle ajavahemiku Postimeest, tutvuda Eesti meedia ajalooga, jälgida Kodutütarde Tallinna ringkonna blogi ja Kaitseliidu kodulehe uudistevoogu. Võistlus lõppes tiheda rebimisega: esikoht läks Seguvõistkonnale (koosnes mitme rühma liikmetest) 52 punktiga, teiseks tuli noorkotkaste võistkond Aatomposs 50 kolmandaks Naiskodukaitse võistkond Jamamika 49 punktiga.

Harju

Järva

KAI ORASTE

Järvamaa kodutütarde looduslaager korraldati RoosnaAllikul.

NOORED

Harju maleva meediapäeva teema oli „Märka sinilille“. Üle Harjumaa tehti 25. aprillil fotosid sinilille kampaania teemal.

MARGIT AMER

Pärnu Pärnus korraldati meedialaager 24. ja 25. aprillil. Ajakirjanik Riina Martinsoni juhendamisel kirjutasid tüdrukud jutu Pärnu Postimehele.

Pildid tegi rühmavanem Kai Oraste.

4 | 2015

65

Lääne

NOORED

GUNNAR VASEMÄGI

HELI ESKO

Lääne ringkonna Lihula valla kodutütred ja noorkotkad osalesid filmivõtetel. Valmimas on õppefilm, mis räägib Eesti riigipeadest. Läänemaa noored räägivad filmis Ülo Uluotsast, kes oli pärit endisest Kirbla vallast ja on maetud Kirbla kalmistule. Pildil on Erik Mikkus, Liisa Raavel ja Karmen Murumets.

Alutaguse Alutaguse ringkonna lõbusad kodutütred ammutasid 25. aprillil ehk meediapäeval Sinimäe koolis teadmisi.

KRISTINA VARJEND

Valga Jõgeva Jõgevamaal korraldati meediapäeval maakondlik luureretk. Pildil on kontrollpunkt, kus noored pidid luureraporti täitmiseks infot koguma. Kogu üritust kajastas otseülekandes re:tv (https://www.youtube.com/ watch?v=jInCas3aihA).

66

4 | 2015

Meediapäev Valgamaa ringkonnas.

MAIKO MARKUS

MAARIKA KOPPEL

Kärdla

Sakala

Võru

Tartu Kas nutitelefon teeb parema pildi kui profikaamera ehk Arabella rühma loodusfotograafiateemaline kokkusaamine Urmas Tartesega linnalooduses.

Võrumaa ringkonna Kreutzwaldi rühm külastas meediapäeva puhul Võru trükikoda Täht. Algul räägiti, mida Võru trükikojas trükitakse, hiljem tehti majas ringkäik. Näidati suurt trükimasinat, millel trükiti järgmise päeva ajalehti. Kõigile meeldis külastus väga ja saadi palju uusi teadmisi.

NOORED

MIRJAM LINK

Kärdla kodutütred ja noorkotkad osalesid 24. aprillil linna südameorienteerumisel mitme võistkonnaga. Ka Hiiumaa malevkonna staabi juures oli üks tegevuspunktidest. Meie pildid ei tulnud päikese tõttu kuigi head välja, aga emotsioonid olid meil väga head.

Sakala kodutütred näitavad pildil Jaapanist pärit kõnekäändu: ei näe kurja, ei räägi kurja, ei kuule kurja.

4 | 2015

67

NOORED

Väle Jänes pani jalad ja pead proovile Kevad on aeg, mil jänes ronib urust välja ja hakkab ringi liikuma. Enim nägi pikk-kõrvi 19. aprillil Valgas ja selle lähiümbruses, kus korraldati noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk Väle Jänes.

Tekst: EGLE KÕVASK

Võistlusest said osa võtta 8–18-aastased noored, kellel tiimis vähemalt kolm liiget ja kes kuuluvad Kaitseliidu noorteorganisatsiooni. Noorema astme võistlejatel tuli jalgsi läbida 6, keskmise omadel 12 ja vanematel 18 kilomeetrit.

Avastart anti kell kümme hommikul porgandite söömise ja esimese võistkonna stardiga. Lõpp oli kell seitse õhtul. Võistlusel osales 32 võistkonda. Esindatud oli Valgamaa, Tallinna, Võrumaa, Tartu ja Sakala malev.

Rada parem kui varem Rada läbinud noortele oli see hea võimalus oskusi meelde tuletada ja lihvida. „Sel aastal oli rada parem kui varem, mil täiesti läbi vettisin.

Küll aga oleksin sel korral pigem tahtnud olla vettinud kui käia talla alla tekkinud valusate villidega,“ võrdles Valgamaa kodutütar Anete-Eliise Kangur tänavust matka eelmisega.

Matkaraja kontrollpunktides puutus kokku päästeameti, politsei, esmaabiülesannete, granaadiviske, kauguse mõõtmise, vaatluse, Kimi mängu, teadmistekontrolli, miinivälja ja takistusraja ning õhupüssist laskmisega. Raskeimaks pidasid võistlejad esmaabi. „Punktis oli kaks kannatanut, kellest ühel oli jalavigastus ja teisel metanoo68

4 | 2015

limürgitus. Jalavigastusega saime päris hästi hakkama, aga metanoolimürgitusega kannatanuga polnud varem kokku puutunud ja sellepärast olime tegevuses ebakindlad,“ nentis Võrumaa noorkotkas Artur Vodi.

Nagu matkarajal ikka, ei tasu alati valida kõige otsemat teed läbi võsade või märgalade, vaid marsruut tuleb korralikult läbi mõelda.

Nii saigi ühele võistkonnale šokeerivaks maopessa sattumine. „Astusin pisikestele ussidele peale ja sain šoki, sest mul on tõsine hirm madude ees.

Ma lihtsalt hakkasin nutma,“ meenutas Anete-Eliise.

Mitu võistkonda oli tänavusel Väledal Jänesel väljas esmakordselt.

Oma teadmised ja oskused pani arvestuseväliselt proovile ka Val-

SIGRIT SÄINAS

ANDRES KAAS

NOORED

Raskeimaks ülesandeks kujunes võistkondadele esmaabi

Takistusrada oli hea koht näitamaks meeskonna ühtsust

4 | 2015

69

SIGRIT SÄINAS

Matkaraja põnevaks tegemiseks olid punktid sisutatud huvitavate ülesannetega

Jalavigastusega saime päris hästi hakkama, aga metanoolimürgitusega kannatanuga polnud varem kokku puutunud.

NOORED

gamaa noorsootöökeskuse Tankla tiim, mis osales militaarsel võistlusmatkal esmakordselt. „Matk oli väga hea katsumus: kontrollpunktides küsiti asju, mida peaksime kõik teadma ja oskama, ning teekond ise oli paras füüsiline pingutus,“ tõi Tuuli Mekk välja olulise.

Selline matk annab ettekujutuse oma toimetulekust ekstreemsetes oludes: esmaabi, kaardi lugemine

Valgamaa noorte patrullvõistluse Väle Jänes tulemused Koht

Malev

Liikmed

Noorem vanuserühm I

Tallinn

Sten-Ragnar Kaselaid, Kaur-Mihkel Toomse, Janar Palm ja Rasmus Valk

II

Valgamaa

Brit-Mary Lutsar, Ruben Rahnu, Romeo Reinhold ja Andrea Mäesalu

III

Sakala

Karoline Volkov, Loretta Silm ja Lisete Vaaran

Keskmine vanuserühm I

Valgamaa

Laura Põder, Maša Bõstrova ja Merit Letlane

II

Valgamaa

Kaisa Kerge, Mariis Fuchs, Pauliine Saega ja Maileen Pillaroo

III

Valgamaa

Andra-Liis Põder, Anete-Eliise Kangur, Karmen Melnik, Lili Mariin Behrsin ja Angeelika Lõiv

Vanem vanuserühm

70

I

Võrumaa

Andri Alliksoo, Artur Vodi ja Egert Kanep

II

Valgamaa

Tõnu Vahtra, Erki Vessin, Paul Poderat ja Karel Sarv

III

Valgamaa

Simm Paap, Erik Kortšinski, Raigo Kõvask ja Kaido Kõvask

4 | 2015

ja maastikul liikumine, meeskonnatöö.

Meeskonnatööl oluline roll Heaks meeskonnatööülesandeks pidas Artur miinivälja. „See oli huvitav ja ka infot anti enne ülesande kallale asumist üsna vähe. Me ei teadnud isegi seda, mis siis juhtub, kui me mõne miini aktiveerime, või kas üldse midagi juhtub. Polnud aimugi, kas maas miine leidub, ja seega liikusime erilise ettevaatusega,“ sõnas Artur.

Veel on matka juures tähtsad riietus, jalanõud, joogi- ja söögivarud. Esimesele kohale tuleb seada toimetulek antud tingimustes ja parim oma tervisele. „Kõik punktid olid õnneks suuresti koostööle üles ehitatud, seega võis üksteist aidata. Näiteks õhupüssiga laskmisel oli lubatud teisel võistkonna liikmel laskjale kuule anda ja takistusrajal võis kaks kaaslast palki hoida, kuni üks üle tuli. Minu arvates olid punktid hästi üles ehitatud, sest kuskil mingeid probleeme ei tekkinud. Ka rada ja selle läbimise aeg olid üsna täpselt arvestatud, sest üheski punktis pikalt ootama ei pidanud ja lõpetamine toimus ka kava järgi,“ rääkis Artur.

Tuuli, kes peab Kaitseliidu korraldatud üritusi alati meeldivaks, nentis, et ka võistlusel nägi ta kohtunike ja korraldusmeeskonna sõbralikkust. „Sellisest matkast võtaksin osa ka edaspidi,“ ütles ta.

17.–19. aprillini korraldas Viru malev noorte patrullvõistluse Viru Tarvas. Neljaliikmelised võistkonnad läbisid reede õhtust laupäeva õhtuni enam 40 kilomeetri pikkuse raja, kus täideti mitmeid ülesandeid, nagu luure, jõeületamine, strateegiline lasermäng laserstrike, värvikuulimäng, pioneerindus, side ja laskmine õhupüssist.

Pärast öist puhkust ootasid võistkondi kolmandal päeval ülesanded Rakvere linnuse ümbruses: kauguste määramine, esmaabi, mäest laskumine, sõlmede tegemine jne. Ülesanded olid jõukohased, arvasid võitjad ise. „Kõige lahedam ülesanne oli laserstrike,“ ütles Mikk Juuse Alutaguse võistkonnast. Võistluse peakohtunik ja peakorraldaja noorteinstruktor Lembit Kerov oli rahul ka tulemusega, sest ükski võistkond ei katkestanud. Võistlusel osales kolm kodutütarde võistkonda ja seitse noorkotkaste esindust viiest malevast.

Võitjaks tuli Alutaguse võistkond koosseisus Laur Pärn, Rait Kivi, Jaan Paljak ja Mikk Juuse. Teise koha saavutas Viru maleva Roela noorkotkaste võistkond ja kolmandad olid Rapla noorkotkad. Kodutütarde arvestuse võitja Rapla võistkond pärjati Viru Pistriku rändauhinnaga. Teisena lõpetasid Alutaguse maleva kodutütred, jättes kolmandaks Tallinna maleva võistkonna.

Rändauhinna andis pidulikul lõpurivistusel võitjatele üle Rakvere Tarva kuju autor skulptor Tauno Kangro.

UUDISED Krabil selgusid Võrumaa nutikaimad noored 27. ja 28. märtsil võistlesid Võrumaa kodutütred ja noorkotkad Krabil, kus rühmade esindusvõistkonnad panid end proovile paljudes teadmistes ja oskustes: sõlmed, pusle, kateloki kasutamine, kodutütarde ja noorkotkaste vorm, telgi püstitamine, loodus, esmaabi jne. Päeva lõpetasid viktoriin ja loovtöö etteantud materjalist teemal „Meedia-aasta“. Kodutütarde arvestuses pälvis esikoha Osula, teise Antsla ja kolmanda Kreutzwaldi rühm, noorkotkastest oli parim Krabi rühm Haanja ja Kääpa ees.

Tallinna merekotkad viimistlesid ajaloolise päästepaadi koopiat 19. aprillil 2015 käisid Mererühma liikmed Kalamajas ajaloolise jäämurdja Suur Tõll ajaloolise päästepaadi koopiat külmpressitud linaõliga immutamas. Tööd tehti koostöös Raudlaeva Maja MTÜga Ilmar Tamme tähelepaneliku pilgu all.

Merenoorkotkad said töökogemusi ja päästepaat üleni õlikihiga kaetud. Töö oli noortele jõukohane ja sai aktiivsete poiste poolt tehtud isegi kavandatust poole kiiremini. Immutustööd tuleb veel mõne korra korrata. Paat valmis eelmisel aastal Haapsalus ning toodi viimistlus- ja muude tööde jätkamiseks Tallinna, kus sellest saab uhke ja ka sõiduvalmis eksponaat jäämurdja tekil.

NOORED

Viru Tarva esikoht läks Alutagusele

RUTO VOLMRE

Kodutütreid ootab 2016. aastal palju huvitavat Noorteinstruktorite kokkusaamisel 14. ja 15. aprillil lepiti mh kokku Kodutütarde järgmise aasta üleriigiline tegevusplaan.

Traditsioonilistest üritustest saavad teoks Ernake (Viljandimaal), suurlaager (mille korraldab Rapla ringkond), pealinnalaager ja väikeste kodutütarde matkamäng (Võrumaal). Lisaks ootavad kodutütreid ees suur olümpiaprogramm (korraldab Põlva ringkond), spordiseltsi Kalev võimlemispidu ning esmakordselt on kavas noorte kevad- või suvekool, kus tehakse algust ka nn mõttevabrikuga. Kevadel korraldatakse koostöös Noorte Kotkastega turvalisuse erialavõistlus. Üle mitme aasta on võimalus tegelda omaloominguga: kavas on fotovõistlus. Lisanduvad ettevõtmised rahvusvahelise koostöö raames ja pidulikud üritused.

4 | 2015

71

KRISTJAN PRII

KAITSELIIT

Kõige enam võidavad uuest määrusest sel aastal noorteorganisatsioonid, mis saavad tuge suurlaagrite korraldamiseks

Loodud on võimalus saada väljaõppes osalemiseks lisapuhkust Uue määruse kehtestamisega tekib võimalus taotleda sõjaväelises väljaõppes osalemiseks kuni viis päeva palgata puhkust, mille hüvitab keskmise palga alusel Kaitseliit. See võimalus on siiski pigem erand ja õppused, mille puhul hüvitamine kõne alla tuleb, nimetab oma käskkirjas Kaitseliidu ülem.

Tekst: HELLE JÜRNA

1. aprillist 2015 hakkas kehtima Kaitseliidu seaduse § 57 lõigete 3 ja 5 alusel kaitseministri määrus „Kaitseliidu tegevliikme, auliikme ja noortejuhi tasustamata lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord ning lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“.

Määruse tekst on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel https://www.riigiteataja.ee/akt/124032015001.

Mida saab taotleda?

Uue määruse järgi saab ühe kalendriaasta jooksul taotleda kuni 72

4 | 2015

Kes saavad taotleda?

Puhkuse saamise õigus on Kaitseliidu tegevliikmel ja Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel auliikmeks valitud liikmel ehk tegevliikmel, kes on valitud auliikmeks, Kaitseliidu ülesandel Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punkt 4 alusel sõjalises väljaõppes osalemisel ja Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punkti 2 alusel, kui ta võtab osa hädaolukorra lahendamisest, päästetööst ja turvalisuse tagamisest.

Kaitseliidu noortejuhil on õigus saada ühe aasta jooksul kuni kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse korraldamiseks. Lisapuhkust on õigus saada juhul, kui õppetegevus kestab ühtejärge vähemalt 48 tundi.

Kaitseliidu tegevliikmel on õigus tasustamata lisapuhkusele kokku kuni kümme kalendripäeva aastas. Näiteks noortejuhil, kes on ühtaegu ka Kaitseliidu teise struktuuriüksuse koosseisus, on aastas õigus puhkusele nii noorliikmetega õppetegevuse korraldamiseks kui ka sõjaväelises väljaõppes osalemiseks ja Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktis 2 sätestatud ülesannete täitmiseks, aga kokku on tal õigus saada aastas puhkust siiski vaid kuni kümme kalendripäeva.

Kuidas käib taotlemine?

Lisapuhkuse saamiseks peab Kaitseliidu tegev- või auliige või noortejuht

L I S A T E AV E

2015. aastal on Kaitseliidu ülema käskkirja alusel võimalik taotleda hüvitist järgmistel üritustel osalemiseks:  Kotkalend, II etapp,  Välikokakursuse praktika,  Kodutütarde suurlaager,  Noorte Kotkaste suurlaager,  Kodutütarde ringkonnalaager,  Noorte Kotkaste malevalaager.

Organisatsiooni vabatahtlikku iseloomu arvestades eeldatakse, et enamikul väljaõppeüritustel osalemiseks võetava lisapuhkuse eest hüvitist ei maksta. avaldama Kaitseliidus soovi lisapuhkust taodelda ning saama Kaitseliidu struktuuriüksuse juhilt oma tööandjale esitamiseks kirjaliku taotluse, millel on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikukood, taotletava vabastuse ajavahemik ja vabastuse põhjus (näiteks taotletakse liikme tööülesannetest vabastamist sõjaväelises väljaõppes osalemiseks).

Naiskodukaitse tegevliikmete puhul koostab taotluse Naiskodukaitse esinaine. Noortejuhtidele koostab taotluse Noorte Kotkaste või Kodutütarde peavanem.

Kaitseliidu tegevliikmel on õigus puhkust nõuda kas kalendripäevade kaupa või korraga kümneks järjestikuseks kalendripäevaks. Lühemad perioodid võivad olla vajalikud näiteks hädaolukorra lahendamisel osalemiseks (metsapõlengu kustutamine jms). Pikem periood võib olla seotud sõjaväelise väljaõppega.

Selleks, et tööandjal oleks piisavalt aega Kaitseliidu liikmest töötaja puhkuse ajaks töö ümber korraldada, tuleb taotlus esitada hiljemalt 30 kalendripäeva enne ülesande täitmist. Tähtaega võib tööandja ja Kaitseliidu liikme kokkuleppel

lühendada. Etteteatamisaja lühendamine võib vajalik olla näiteks hädaolukordade lahendamisel, sest hädaolukorra tekkimist ei saa ette planeerida. Sõjaväelise väljaõppe üritused kinnitatakse kalenderplaanina iga aasta alguses terveks aastaks ja on seetõttu ka pikemalt ette teada. Samas võib ette tulla ka plaanivälist sõjaväelist väljaõpet, milles osalemisest ei saa tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitada.

Kaitseliidu ülem kehtestab käskkirjaga, millistel väljaõppeüritustel osalemiseks makstakse lisapuhkuse ajal hüvitist. Organisatsiooni vabatahtlikku iseloomu arvestades eeldatakse, et enamikul väljaõppeüritustel osalemiseks võetava lisapuhkuse eest hüvitist ei maksta ja hüvitamisele kuuluvad vaid Kaitseliidu seaduse alusel hüvitatavad kulud. Lisapuhkuse hüvitamine on põhjendatud eelkõige suurematel või erakorralistel ja väga lühikese etteteatamisajaga korraldatavatel väljaõppeüritustel. Enne väljaõppes osalemist teavitatakse Kaitseliidu liiget, kas väljaõppeürituse ajaks võetava lisapuhkuse eest makstakse hüvitist või mitte.

4 | 2015

KAITSELIIT

kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmiseks ja lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuses osalemiseks.

Kaitseliidu ülema otsusel võib maksta tasustamata lisapuhkuse hüvitist kuni viie kalendripäeva eest kalendriaastas. Tasustamata lisapuhkuse eest makstava hüvitise arvutamise aluseks on statistikaameti viimasena avaldatud keskmine brutokuupalk.

73

AUTORID KAIE KENSAP-KUKK Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine Kaie alustas oma teekonda Kaitseliidus kodutütarde rühmas rühmajuhina.

Seejärel oli ta rühmavanem, ringkonnavanem ja noorteinstruktor. Alates 2015. aasta aprillist on ta Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine

KAITSELIIT

HELLE JÜRNA Vabatahtlik reporter Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna arendusja koolitusjaoskonna spetsialist. Naiskodukaitse Tallinna ringkonna liige alates 2002. aastast.

HELJA KAPTEIN Vabatahtlik reporter Naiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes.

MARTIN ANDRELLER Vabatahtlik reporter Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele keskendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui ka soomukiga sõites.

TAAVI URB Kaptenmajor Taavi Urb alustas teenistust mereväes 1998. aastal.

Alates 2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem.

Tal on bakalaureusekraad ajaloos.

74

4 | 2015

AVE PROOS Naiskodukaitse esinaise asetäitja Lisaks Naiskodukaitsega seonduva kajastamisele ei põlga Ave ära teisi Kaitse Kodu! vabatahtliku reporteri ülesandeid.

NELE PERNITS Vabatahtlik reporter Nele töötab Kaitseliidu kooli teadmus- ja arendusjaoskonna haridustehnoloogina ning on Naiskodukaitse Märjamaa jaoskonna esinaine.

MARGUS KURVITS Vabatahtlik reporter Tööpäeviti on Margus päästeameti demineerimisinstruktor, vabadel hetkedel toimetab ta MTÜs DEMI. KERT MEIDRA Vabatahtlik reporter Kert Meidra on Tallinna maleva vabatahtlik spordipealik ja Kaitseliidu kooli koolitaja. Tema igapäevatöö on seotud taktikalise ja matkavarustuse poega reorg.ee.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja