Page 1

KAITSE KODU! EELMISE AASTA PARIMAD KAASTÖÖD ON SELGUNUD

KAITSE

KODU! NR 4/2014 (128/574)

KAITSELIIDU AJAKIRI

ANZORI BARKALAJA: KELLEST SÕLTUB RIIGI JULGEOLEK?

Väljakaevamised metsavendade punkris

NOORTEJUHT TOOB POISID ARVUTI TAGANT ÕUE


NR 4/2014 (128/574) KAITSE KODU! EELMISE AASTA PARIMAD KAASTÖÖD ON SELGUNUD

KAITSE

KODU! NR 4/2014 (128/574)

KAITSELIIDU AJAKIRI

ANZORI BARKALAJA: KELLEST SÕLTUB RIIGI JULGEOLEK?

Väljakaevamised metsavendade punkris

NOORTEJUHT TOOB POISID ARVUTI TAGANT ÕUE

KAANEFOTO: KARRI KAAS

Mõttejalutuskäik mööda hajusaid radu. Kellest sõltub riigi julgeolek?

12

Embleemiga või embleemita? Millist juriidilist tähendust kannab eraldusmärk võitleja käisel

16

Noortejuht Kardo Ojassalu toob poisid arvuti tagant õue

20 22 24 30 32

Kevadtormil 2014 lööb kaasa seitse liitlasriiki

37

Metsavendade punkrid pajatavad seal elanud meeste argipäevast

42 45 46 49

Millog hooldab Soome kaitseväe tehnikat

66

„Kalevite kants“ avas Tallinna maleva orkestri kevadkontserdi

67 70

Risttuules seisavad mälupildidki

Sisukord

10

Kevadtormi söök keeb uues katlas Valge Laev läbi meie kõigi silmade Ülemereliitlased kohtusid ühisõppusel Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (VI)

Våpensmia NM149S on Kaitseliidu uus snaipripüss Nägu puhtaks — vee ja seebiga Keskjuhatus kehtestas uue vara kasutamise korra

Kaitse Kodu! 2013. aasta kaastööde koorekiht

NAISKODUKAITSE

51

Naiskodukaitse ajalooseminaril arendati virtuaalmuuseumi ideed

52 57

Naised kuuseonnis, tüdrukutest rääkimata

46

Rapla saalihokinaiskond kogub hoogu

NOORTEORGANISATSIOONID

59

Pojaga talvelaagris käinud isa: jääme metsas ellu küll

24

Kaitse Kodu! 4/2014

52

3


Peatoimetaja veerg

Kas riigikaitse on töö või stiihia?

O

n asju, mida peab teadma, ja teisi, mis tuleb üles leida, ning kolmandaid, mille üle võib arutleda. Mida tähistab vorm seljas ja embleem käisel, peab iga võitleja lihtsalt teadma. Et näha puutumatuna püsinud metsavennapunkrit, peab selle leidma. Aga arutada võib näiteks selle üle, kas nokkmüts on baretist šikim, või hoopis selle üle, kelle asi on minu eest hoolitseda. Kas ühe riigiks kasvanud maalapi ja rahvanatukese iseolemise turvamine on töö selle sõna trafaretses tähenduses? Sel juhul tuleks vist ülesanne usaldada osavatele oskustöölistele, proffidele, nagu öeldakse. Teine võimalus on, et oma karja kaitsmine on inimesele ja kogukonnale ürgpõhine asi — umbes nagu lapse kasvatamine. Postkaardiäri American Greetings pani emadepäeva eel kokku video töövestlustest, kus inimesed enda teadmata kandideerisid ema ametikohale. Kuuldes tööajareegleid, kohustustuste nimekirja ja palganumbrit, pidasid intervjueeritavad pakkumist ebahumaanseks ja absurdseks. Aga emad ju teevad seda tööd. Juba ligikaudu 200 000 aastat. Sarnaselt võiks küsida: käsi püsti, kes soovib olla vastase snaiprite sihtmärgiks? Aga soovijaid leidub, neid on 2% elanikest. Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja võrdleb selles Kaitse Kodu! numbris riigi kaitsmist osalemisega naabrivalves või hoolekogu töös. Ja imestab kaitseliitlasena, et nii loomulikke küla- ja kihelkonnapõhiseid üksusi ei ole veel isegi igas maakohas, linnadest rääkimata. „Küsimus on oma kodu ja lähedaste isiklikus kaitsmises,“ arvab Barkalaja. Järgmises numbris jalutab mööda arusaamalabürinti, mõttelõng peos, ilmarändur ja „Aktuaalse kaamera“ uudisteankur Priit Kuusk, kah kaitseliitlane. Ja järgmistes numbrites veel paljud mõttemõlgutajad, targutajad ja mõtisklejad erinevatelt elualadelt. Mõnusat kaasamõtlemist!

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Naiskodukaitse

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu

Noored Kotkad

Kodutütred

4

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaastööde saatmise tähtajad: 26. mai, 14. juuli, 25. august, 29. september ja 8. detsember

Kaitse Kodu! 4/2014


Uudised

Kalender 2003. aastal algas esimene õppus Kevadtorm

14. mai

2008. aastal kirjutati Brüsselis alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse loomise otsusele

15. mai

1997. aastal taasloodi Lennubaas

20. mai

1920. aastal asutati Võru Lahingukool

21. mai

2006. aastal suundus esimene jalaväeüksus ESTCOY-2 missioonile Afganistani

22. mai

1992. aastal taasasutati Viru pataljon ja Õhutõrjepataljon

Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse veterane Rahvakalendri jüripäeval, 23. aprillil tähistati teist korda Eestis veteranipäeva — missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud Eesti sõjameeste päeva —, mille keskseks ürituseks oli Veteranirock Tallinnas Vabaduse väljakul koos ansamblitega Metsatöll ja Tanel Padar & The Sun. Lisaks sellele korraldati rida veteranipäevaga seotud üritusi juba varem. 18. aprillil võeti Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikute jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestati langenud kaitseväelasi. 21. aprillil avati veteranide ja kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide teemaline näitus Eesti sõjamuuseumis. 22. aprillil võtsid veteranid omavahel mõõtu laskmises Männiku laskeväljal, Carolin Illenzeeri fond korraldas heategevusliku õhtusöögi hukkunud kaitseväelaste perede toetuseks ning Pirital sai teoks Kaitseliidu ja kaitseväe veteranide Sinilillejooks.

KAITSEVÄGI

2004. aastal taasasutati Kaitseväe Logistikakeskus 23. mai

1917. aastal asutati Soomes Lappeenrantas Eesti Sõjaväelaste Liit

24. mai

1919. aastal algas Eesti vägede pealetung Põhja-Läti vabastamiseks

25. mai

1919. aastal vallutasid Eesti väed Pihkva

4. juuni

1919. aastal vallutasid Eesti väed Jekabpilsi ja kohtusid Poola vägedega

5. juuni

1919. aastal algas sõda Landesveeriga

12. juuni

1998. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

14. juuni

1941. aasta suurküüditamine

17. juuni

1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti

20. juuni

2000. aastal asutati maaväe staap

WIKIPEDIA.ORG

TALLINNA MALEV

KAITSEVÄGI

13. mai

Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ning teeninud ära ühiskonna tänu ja toetuse. Veteranipäev on loonud uue traditsiooni, mille eesmärk on väärtustada veterane ja nende lähedasi.

Kaitse Kodu! 4/2014

WIKIPEDIA.ORG

Veteranipäeval, 23. aprillil avati Paldiskis Afganistanist Camp Bastionist toodud langenud Eesti kaitseväelaste mälestusmärk. Jumalateenistusel Tori Püha Jüri kirikus mälestati langenud kaitseväelasi ja õnnistati jürituli, mis lähetati haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadesse. Sõna võtsid kaitseväe peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere ja kaitseminister Sven Mikser, õnnistust jagas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder. Õhtul korraldasid Kaitseliidu ülem ja kaitseväe juhataja Nokia kontserdisaalis veteranidele vastuvõtu, millele järgnes kontsert Vabaduse väljakul.

ja esimene Eesti üksus ESTPLA-7 lendas missioonile Iraaki

5


KARRI KAAS

Uudised

Jüriöö ülestõus püsib meeles Jüriöö märgutuli jõudis tänavu Pärnusse Mädara linnamäelt Kaitseliidu Pärnumaa maleva Pärnu malevkonna ja Pärnu muuseumi ühisprojekt tõestas ilmekalt, et muistne vabadusvõitlus pole ununenud. 22. aprilli hilistel õhtutundidel muuseumi ette kogunenud inimesed said osa omanäolisest märgutulede eksperimendist. Jüriöö ülestõusu 671. aastapäeva tähistava ettevõtmise eesmärgiks oli mõõta tule liikumise kiirust mööda tuleketti maakonna piirilt linna südamesse. Kui möödunud aastal jõudis märgutuli 44 tõrvikust moodustatud rivis ligi 70 km kauguselt Koongast Soontaga linnamäelt Pärnu südalinna 59 minuti ja 38 sekundiga, siis tänavu võttis tule teekond Vändra-taguselt Mädara linnamäelt Pärnusse aega 59 minutit ja 35 sekundit. Peale selle avanes kohale tulnud pärnakatel võimalus vaadata ning oma käega katsuda Kaitseliidu relvastust ja varustust, õppida tule süütamist, valmistada tõrvikuid ja lustida niisama punkfolkansambli Legshaker saatel. Tuli viidi seejärel kaitseliitlaste juhtimisel rongkäiguga Munamäe tippu, kus pärast jüriöölõkke süütamist pidas sütitava isamaalise kõne Pärnumaa maavanem Andres Metsoja ja esines Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. „Üritus läks igati korda. Rahvast oli tänavu poole rohkem kui möödunud aastal,“ ütles Pärnu malevkonna pealik n-ltn Tarvi Markson, lubades, et traditsioon jätkub.

Põhja-Tartumaal meenutati Jüriöö ülestõusu Jüriretkega MARGIT SOIEVA Naiskodukaitse Tartu ringkond

Palal oli juba 30 aasta pikkune traditsioon korraldada jüripäeval tõrvikutega teatejooks, kuid iga asi vajab ühel hetkel uuendamist. Naiskodukaitse Tartu ringkonna Põhja-Tartumaa jaoskonnal tuli mõte korraldada Pala kooli õpilastele orienteerumismäng. Sellele ideele panid õla alla Kaitseliidu Tartu maleva Põhja-Tartumaa üksikkompanii mehed ning Jüriretk oligi sündinud. Jüripäeva ennelõunal täitus Pala kooli staadion sõna otseses mõttes roheliste meeste ja naistega. Nii palju laigulises vormis inimesi polnud Pala rahva silmad veel korraga näinud. Mitu tundi tööd punktide ülesseadmise ja põhimõtete ülekordamisega ning läkski lahti. Peakohtunik Risto Pool rivistas üles kõik kümme võistkonda, loositi stardijärjekord ja selgitati, mis toimuma hakkab, sest see oli kuni Jüriretke alguseni lastele suur sõjasaladus. Lisaks raja läbimisele oli Jüriretke kontrollpunktides vaja näidata teadmisi, osavust, ja mis kõige tähtsam, meeskonnatööd. Seda viimast jälgisime eriti hoolikalt ja andsime selle eest ka eraldi punkte. Kes metsast väsinult, ent võidukalt välja tuli, sai kausitäie suppi, ronida tuule eest peitu maskeeritud sõduritelki, uurida rakmeid ja nende sisu ning teha muidu tutvust Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega.

6

Kaitse Kodu! 4/2014


Uudised Sõjandussõnaus aitab otsida vasteid militaarterminitele US ARMY

14. märtsil kuulutasid kaitseministeerium ja Eesti Keele Instituut välja uute sõjandussõnade võistluse ehk sõjandussõnause, millega tähistatakse NATOga liitumise 10. aastapäeva. Võistlusega tahetakse leida uusi eestikeelseid sõjandussõnu nende mõistete tähistamiseks, milleks eesti keeles kõigiti sobivat oma sõna veel ei ole. Omakeelne tabav vaste loodetakse leida üheksale mõistele. Lühemaid vasteid oodatakse sellistele eestikeelsetele sõnadele nagu soomustransportöör ja jalaväelahinguliikur, eestikeelseid vasteid ingliskeelsetele mõistetele resilience, deconfliction ja missile.

Pärnumaa malev tahab tihendada koostööd omavalitsustega Kaitseliidu Pärnumaa malev tutvustas 10. aprilli töökohtumisel kohalikele avaliku sektori esindajatele Kaitseliitu ja võimalusi, mida organisatsioon neile pakkuda saab. Töökohtumise eesmärk oli Pärnumaa omavalitsuste liidu, jahimeeste liidu, riigimetsa majandamise keskuse ja Kaitseliidu koostöö tihendamine. Kuigi ühistegevus on Pärnumaal hästi toiminud, leidub valdkondi, kus see võiks olla veelgi tõhusam.

Uusi sõjandussõnu oodatakse kaitseministeeriumisse hiljemalt 19. maiks 2014. Parimad uued sõjandussõnad kuulutab kaitseminister välja Euroopa keelte päeval, 26. septembril 2014. Paremate sõjandussõnade loojatele on tänutäheks auhinnad. Lisateavet sõjandussõnause ja sellel osalemise tingimuste kohta leiavad huvilised kaitseministeeriumi kodulehelt.

Kohtumise juhatas sisse Pärnumaa maleva pealik mjr Tõnu Miil, kes rääkis Kaitseliidu olemusest ja ülesannetest nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. „Kaitseliidu põhiline tegevus on küll sõjaline, kuid see ei tähenda, et me midagi muud ei tohi teha,“ ütles malevapealik ning tõi näiteks maleva otsingu- ja päästerühma, mis on võimeline kriiside korral, olgu need siis loodusjõudude põhjustatud või inimtegevusest tingitud, elanikele appi tulema. Kriisireguleerimine on just see valdkond, milles malev tahaks kohalike omavalitsustega tihedamat koostööd arendada, jagades eelkõige juhtimisalast õpetust, kuid vajadusel panustades ka ise nõu ja jõuga.

Naiskodukaitset tutvustas maleva Naiskodukaitse instruktor Ave Rallmann ja noorteorganisatsioonide tegevust noorteinstruktor Rait Vaeno, kes kutsus omavalitusjuhte üles leidma inimesi, kes oleksid valdades nõus hakkama noorkotkaste ja kodutütarde juhendajateks. „Noored on meil olemas, ainult noortejuhtidest on puudus,“ ütles ta. Kohtumisel räägiti veel mitmetest koostöövaldkondadest, kus malev ja kohalikud omavalitsused ühiselt tegutsedes parema tulemuseni võiksid jõuda. Sooja vastuvõtu osaliseks sai ka mõte jätkata ühisürituste ja õppepäevade korraldamist.

Kaitse Kodu! 4/2014

KARRI KAAS

Seda oskavad hinnata ka kohalike omavalitsuste juhid. „Oma peas olen ma küll välja mõelnud, kuidas kriisi korral tuleb tegutseda, kuid kindlasti läheb meil selle juures abi vaja,“ nentis Halinga vallavanem Ülle Vapper.

7


Uudised

Kaks kaitsejõudude maadluskulda tuli Kaitseliitu

KAITSEVÄGI

Kirde kaitseringkonnas Tapal 18. ja 19. märtsil peetud Eesti kaitsejõudude meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses saavutasid Kaitseliidu vabatahtlikud kõrgeid kohti. Kehakaalus kuni 59 kg võitis üldarvestuses rms Cen Trossmann Järva malevast. Kuni 75 kg kaaluvate meeste üldarvestuses sai esikoha rms Argo Mitt Pärnu malevast ning kolmandat kohta jagasid Marek Saar Viru malevast ja rms Andre Kuldma Kuperjanovi jalaväepataljonist. Kehakaaludes kuni 98 ja 130 kg läksid taas jagamisele poodiumi madalamad astmed. Kuni 98 kg kaaluvate meeste seas jagasid kolmandat kohta v-vbl Martin Plaser Tallinna malevast ja n-srs Oliver Ainsalu Kuperjanovi jalaväepataljonist ning kuni 130 kg kaaluvatest meestest Anti Liivak Järva malevast ja n-srs Mihkel Raadik Vahipataljonist.

Võrumaa kaitseliitlased astusid Rõuge rahva ette

Kirde kaitseringkonnas peetud kaitseväe meistrivõitlustel kreeka-rooma maadluses võisteldi kuues kaalukategoorias ja jõudu katsus üle kuuekümne kaitseväelase ja kaitseliitlase.

UNO MINKA Kaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik JÄRVA MALEV

UNO MINKA

Võrumaa kaitseliitlased tutvustasid 10. aprillil Rõuge rahvamajas kohalikule rahvale Kaitseliitu. Välja oli pandud näitus, kus eksponeeriti kaitseliitlaste relvastust ja üksikvõitleja varustust. Lapsed said teha näomaalinguid. Huvilised said Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! koju kaasa võtta. Hiiumaa juurtega kaitseliitlane Indrek Hunt rääkis kuulajatele, et Kaitseliit on kohtumisele tulnud sooviga oma tegevust aktiivsemalt tutvustada, luua häid kontakte kohalike elanikega ja jagada asjahuvilistele teavet. Pikemalt tutvustas organisatsiooni Rõuge-Vastseliina üksikkompanii pealik lpn Taavi Pavlov, andes ülevaate, mis on Kaitseliit ning mida pakub organisatsioon täiskasvanutele ja mida noortele. Ka rääkis ta Kaitseliidu rollist ühiskonnas ja selgitas, kuidas organisatsiooniga liituda. Võrumaa maavanem Andres Kõiv jagas oma kogemusi Kaitseliidust. „Kaitseliidus on tugev meeskonnavaim, seda saab võrrelda üliõpilaskorporatsiooni tegevusega, kus on olulisel kohal aktiivsus, üksteise aitamine, toetamine ja ühiste eesmärkide saavutamine,“ ütles Kõiv. „Kaitsetahte suurendamise vajadus on esile kerkinud eriti viimaste kuude Ukraina ja Krimmi sündmuste taustal,“ lisas ta. Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktor Eva Vodi käsitles noorkotkaste ja kodutütarde tegevust Eestis, eriti Võrumaal. „Hea meel on tõdeda, et Võrumaal on üle 800 noore, kes on koondunud Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse, saades vajalikku isamaalist kasvatust, karastust ja indu, et olla täiskasvanuna vääriliseks vahetuseks praegustele kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele.“ Et üritusel oli mõju osalejatele ja Kaitseliidu maine on jätkuvalt tõusuteel, avaldas peaaegu pool tosinat kohtumisel osalejat soovi liituda Kaitseliiduga. „Algus on tehtud, samasuguseid kogupereüritusi oleks vaja korraldada kõikides Võrumaa valdades, sest kasu on vastastikune ja sellega suureneb rahva kaitsetahe,“ lausus maavanem Kõiv kokkuvõtteks.

8

Järva maleva saalihokiturniiri võitis Paide Väätsa tervisekeskuse võimlas peeti 6. aprillil Kaitseliidu Järva maleva saalihokiturniir, millest võttis osa neli võistkonda. Esikoha saavutas Paide üksikkompanii.

Tulemused Koht

Võistkond

I

Paide üksikkompanii

II

Türi üksikkompanii

III

Koeru üksikkompanii

IV

staabi võistkond

Kaitse Kodu! 4/2014


ESM

Eesti kaitseministeerium on alustanud läbirääkimisi jalaväe lahingumasinate CV9035 ostmiseks Hollandist. Tegemist on Rootsis loodud ja 1990. aastate keskel relvastusse võetud Põhjamaade kliimale sobivaks konstrueeritud soomusmasinaga. CV9035 on võimeline taluma raskeid ilmaolusid näiteks talvisel maastikul. Lahingumasin mahutab lisaks kolmeliikmelisele meeskonnale kuni kaheksa täisvarustuses jalaväelast ning selle relvastuses on 35 mm kahurid ja kuulipildujad.

Sõjamuuseum tutvustab: Maarit Murka maalid Afganistani missioonist Viimsis Eesti sõjamuuseumis — kindral Laidoneri muuseumis avati 21. aprillil veteraninädala puhul kunstnik Maarit Murka näitus „Operatsioon“. „Moodsa meedia ajastul võib tekkida tunne, et maali ei ole enam vaja, aga maalid ei kao kuhugi ja nende tähendus ei vähene. Maalid käivad põlvest põlve käest kätte ja hoiavad väärtusi,“ ütles kaitseväe juhataja kin-mjr Riho Terras. „Olgu need maalid mälestuseks neist, kes jäid lahingutandrile, aga ka meenutuseks nendele veteranidele, kes neil maalidel oma elu ja teenistuse ära tunnevad.“ Kindral Terras lisas, et veteranide teenistus välisoperatsioonidel on taganud Eestile liitlaste kindla toetuse ja veteranid väärivad, et neid tunnustataks ning nende mälestused ja teenistus jäädvustataks. Veteranipäeva eel avatud näitusele on välja pandud kaheksa fotorealistlikku maali, mis valmisid kunstnikul pärast Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste külastamist möödunud aasta sügisel. Maalid kujutavad, kuidas ja millises keskkonnas Eesti sõdurid Afganistanis Helmandi provintsis teenisid. Tegemist on esimese professionaalse kunstniku loodud maaliseeriaga kaitseväelastest Afganistani operatsioonil.

Riigikaitse arengukava üheks võtme-eesmärgiks on 1. jalaväebrigaadi varustamine ja relvastamine ning selle raames soomusmanöövrivõime väljaarendamine. Töötasandil on peetud konsultatsioone USA ja Hollandiga, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja. „Holland on oma kaitseväe kärpekavade raames vastu võtnud otsuse vähendada kulutusi manööverüksustele ja teatas seetõttu avalikult pataljonisuuruse üksuse CV9035-de müümise plaanist. Et see pakkumine on ajaliselt Eesti kaitseväe soomusvõimekuse arenguplaaniga kooskõlas, pöördusime nende poole läbirääkimisteks,“ ütles kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamäe. „Hollandi pakkumine on meile äärmiselt oluline ja huvitav, kuid kokkuleppeni jõudmiseks on veel pikk tee käia,“ lisas ta. Kaitseministeerium kaalub lisaks CV9035-dele ka Saksamaal toodetud liikursuurtükkide PzH2000 ostmist, kuid kõik sõltub läbirääkimiste tulemusest. Hollandi-Eesti kaitsealane koostööst algas 2004. aastal esmaste päringutega kasutatud varustuse ostmiseks Eesti kaitseväele. Eesti on Hollandiga sõlminud seitse hankelepingut kogumahus ligi 40 miljonit eurot. „Nende hangetega on Eesti oma kaitse-eelarves kokku hoidnud miljoneid eurosid, sest varustus on meieni jõudnud väga soodsate hindadega. Võrreldes samaväärse uue varustusega moodustab Hollandilt ostetud varustuse hind vaid 10—30 protsenti turuhinnast. Eesti ostis Hollandilt Scoutspataljonile 81 soomukit SISU 188 koos lisavarustuse ja tööriistadega,“ märkis asekantsler. Soomusvõimekuse suurendamiseks on Eesti pidanud konsultatsioone paljude NATO liikmesriikidega, et kasutada ära nende kogemusi ja soomukite kasutamisest tulenevaid teadmisi.

Maalide autori Maarit Murka sõnul mõjutas ja kasvatas see projekt teda üsna palju. „Kunstnik peabki end aeg-ajalt mugavustsoonist välja tooma ja võtma vastu uusi sisendeid. See on oluline osa kunstniku kasvamise protsessist,“ ütles Murka. „Afganistanis-käik, sealne elukorraldus ja sealsed sõdurid olid minu jaoks olululiselt teistmoodi kodusest ümbrusest. Sain sealt nii palju energiat ja tagasi tulles olin hoopis elujaatavam. Ka maalimiseks valisin enda jaoks keerulise tehnika. Tahtsin, et need pildid oleksid ühelt poolt turvalised ja realistlikud vaadata, aga teiselt poolt jutustab iga pilt loo ning inimestel on võimalik näha seal ka minu mõtteid ja allteksti.“

Kaitse Kodu! 4/2014

BNS

WIKIPEDIA.ORG

Eesti sõjamuuseumi direktori Kristjan Lutsu sõnul teeb Maarit Murka muuseumiga koostöös juba tükka aega. See tipnes nüüd temaatilise näitusega. „Näitus jääb avatuks kuni võidupühani. Siis lähevad kõik maalid heategevuslikule oksjonile,“ ütles Luts. Lisaks kunstinäitusele tutvustati kohaletulnutele ka internetipõhist veteranide ankeeti (http://veteran.esm.ee), mille vahendusel saavad erinevatel missioonidel osalenud Eesti sõjamehed talletada oma mälestusi.

Uudised

Eesti kaalub uute jalaväe lahingumasinate ostmist

9


Mõtisklus

Mõttejalutuskäik mööda hajusaid radu Kellest sõltub riigi julgeolek? ANZORI BARKALAJA, kaitseliitlane Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor

A

lapealkirjana esitatud küsimusele vastuse leidmine sõltub lähtealustest. Ühe lähtealuse järgi sõltub riigi julgeolek riigist endast. Riik selles tähenduses on teenus meile kui selle riigi kodanikele. Teenust osutavad kodanike grupid, kes on suutnud mobiliseerida vajaliku arvu teisi kodanikke, moodustamaks erakonna. Täpsemalt pakuvad nad oma kujutluses valitsemisteenust, mida nad siis riigi valitsejatena osutavad kõigilt kodanikelt korjatud maksude eest.

Kui aga läheneda küsimusele inimese, isiksuse tasandilt, läheb asi põnevamaks. Põnevamaks mitte ainult sellepärast, et iga isiksus on põnev ja tihti isegi üllatusi täis, vaid ka seetõttu, et niisuguselt aluselt ei saa me lihtsat, ennustatavat vastust. Julgeoleku lähtetõuke või -tõmbe koht nihkub inimese suhtes välisest ja praegusel ajal enamasti ka võõrandunud paigast, st riigist, inimese sisse. Julgeolek ja selle järele küsimine muutuvad kellegi osutatud teenusest inimese isiklikuks asjaks, millekski, mis sõltub sellestsamast inimesest endast. Ehk siis, tulles igapäevaelule lähemale, on julgeolek ja selle tagamine meie kõigi isiklik asi, igaühe asi eraldi võetuna.

Seda mõttelõnga edasi kerides tuleb tunnistada, Isikliku julgeoleku tagamine on üsna hästi teoset julgeolek sõltub valitsusest ja sealjuures kitsatatav ka eelkirjeldatud ostu-müügimaailmas. Niimalt võetuna kaitse- ja siseministrist, kes juhivad kaua, kuni oleme üksi ja mobiilsed. Kui Eesti riigi ametnikke. Tegelikult laieneb see loogika teistelegi teenused ei sobi, sõidame Soome, ministritele, sest julgeolekuriskid Norrasse või Saksamaale. Keegi ei saa võivad avalduda ka õigusloomes, tervastame, siinkohal suurt pahandada, sest tegu vishoius, sotsiaalsetes garantiides, et julgeolek on lääne ühiskonna individualistlikele hariduse kättesaadavuses jne. sõltub kom(loe: isekusepõhistele) alusväärtusele munikatsioonija toetuvate mängureeglitega. Muidugi Sealt edasi avastame aga, et julgeolek reklaamifi rmadest, satub Eesti riigi pidamise mõttekus sõltub kommunikatsiooni- ja reklaavarem või hiljem viletsama konkumifirmadest, kes pakuvad omakorda kes pakuvad erarentsivõime tõttu kahtluse alla ja erakondadele nõustamis- ja mõjuta- kondadele nõustapõhimõtteliselt on nii, et mida varem misteenust. Valitsuse moodustavad ju mis- ja mõjutamisagoonia lõpetada, seda parem. need erakonnad, kes saavad valimisteenust. tel piisava hulga kohti Riigikogusse, Hoopis teine olukord vaatab meile aga kohtade arv sõltub praeguste altkulmu vastu, kui meil on pere, lapsed ja kodu. hoiakute-tegude-tagajärgede põhjal valimiskamMingisugunegi vastutus peaks olema sel juhul ka paania nutikusest ja sinna paisatud rahast. Seega kõige lõbujanusemal tegelasel. Vastutuslõigud sõltub meie riigi julgeolek üsna suurel määral laienevad hüppeliselt, isiklik aeg ja jõudlus ei erakondadele eraldatavast rahast ja kopiraiterite jõua sel juhul vajadustele järele. See probleem on vaimu(rik)kusest (valitsemisteenuse kvaliteet on meie kõige kaugemaid esivanemaid kõnetanud siinjuures veel omaette teema). juba igiammu ja vastus on ka olemas: inimene on ühiskondlik olend. Sellest tulenevalt on näiMillises vahekorras on see sõltuvus meie julgeoleku teks sisejulgeoleku tasandil esmane abivahend sõltuvusega välismõjuritest, näiteks selle ilma heanaaberlikud suhted ümberkaudsetega ja selle suurjõudude omavahelistest vägikaikavedamistest ühe tulemina naabrivalve. Isikliku ja vabatahtliku või kokkulepetest, on näidanud minevikukogemus. panuse suunamiseks välisohu vastu on meil elule Sellega võikski kogu loo lõpetada.

A

10

Kaitse Kodu! 4/2014


K

Mõtisklus

kutsutud (ning taasiseseisvumisel ka taaselule näiteks välisjõudude mõjutustesse. Iga agressor kutsutud) Kaitseliit. Külapõhine jagu ja kihelkonarvutab tänasel päeval enne läbi, mis kasu ta ühest napõhine rühm ei tohiks olla midagi või teisest tegevusest saab ja kui palju üle jõu käivat. Linnas, kus asustustisee talle maksma läheb. Tsentraalsed üsimus pole jõud on võimalik suhteliselt kiiresti hedus on suurem, peaks käima arvesju kaitsetatava julgeolekujõu korraldamine rivist välja lüüa. Hajusvõrgustikega teenuse veel lihtsamalt. Küsimus pole ju kaittoimetulek on aga määramatum ning seteenuse ostmises, küsimus on oma ostmises, küsimus pigem tülikas ja kallis. Sel juhul on tal kodu ja lähedaste isiklikus kaitsmises. on oma kodu ja vastas mitte ainult riik või valitsusapaKoos naabritega. Samamoodi toimivad raat, vaid rahvas. Kui võimaliku ohvri lähedaste isiklikus valmisolek mõtestatult vastu hakata mehhanismid keskkonnakaitses, kooli hoolekogu ja lastevanemate koosoleku kaitsmises. on silmatorkav ja isegi suure jõu vastu kaudu laste haridusvõimaluste kaitses piisavalt tülikas, ning mis peamine, jne. Küsimus on pelgalt tahtmises. Kas me tahame ajab kallaletungi ebamõistlikult kalliks, otsitakse ise otsustada, panustada ja vastutada või ei taha? vähem vägivaldseid suhtlusvahendeid. Kui tahame, on riik selleks vaid abivahend. Esimene lahing oma lähedaste ja kodu vägivalla Sel juhul muutub huvitavalt määramatuks ka kogueest kaitsmisel on sel juhul juba võidetud. Sellisest konnavõrgustike ühise julgeoleku suhtestumine võimalusest ja eesmärgist võiks ju kinni hakata?

AUTORI FOTO: MATS ÕUN; KARIKATUUR: MEHIS BORN

Selle kirjutisega alustab Kaitse Kodu! uut rubriigiki „Kellest sõltub riigi kaitse?“ See on sari, kus kaitseliitlased ja ühiskonnategelased kõige erinevamatelt elualadelt mõtisklevad selle üle, kes peaks kaitsma meie kodu. Ideed ja ettepanekud selle kohta, kelle arvamust võiksime nende lehekülgede tarvis küsida, saab saata aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee.

Kaitse Kodu! 4/2014

11


Põhiteema

Embleemiga või embleemita?

ISTOCK

Millist juriidilist tähendust kannab eraldusmärk võitleja käisel

12

Kaitse Kodu! 4/2014


tingimusi, sh kandma „kaugelt eristatavaid kinnitatud eraldusmärke“. Viimane ei tähenda vormi, mille kandmist sellistelt vabatahtlikelt üksustelt oleks raske eeldada. Kust võtaks näiteks vastupanuliikumine vormid? Piisab ka mõnest muust eraldusmärgist (nt käelint, peakate), mis aitab selgelt eristada üksuste liikmeid tsiviilisikutest.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent

V

eebruaris-märtsis 2014 okupeerisid riigitunnusteta, kuid vormis üksused vähehaaval Krimmi poolsaare. Venemaa väitis, et need ei ole Vene relvajõudude üksused, vaid spontaanselt organiseerunud kohalikud enesekaitseüksused. Üksuste liikmete väljaütlemised, varustus ja tehnika, sh masinate numbrimärgid, viitasid aga asjaolule, et tegemist on siiski Venemaa üksustega. Selline tavapäraselt tähistamata üksuste kasutamine on tekitanud diskussiooni nende staatuse, õiguste ja kohustuste teemal. Kokkuvõtvalt võib küsida, mida toob kaasa identiteedi varjamine. Kohe alustuseks tuleb tõdeda, et Venemaa kasutab osavasti ära halli alla, mille puhul ei saa tingimata öelda, et toime on pandud õigusrikkumine. See artikkel annab teemast lihtsustatud ehk populaarteadusliku ülevaate.

Ühesõnaga, vormi või mõne muu eraldusmärgi funktsioon vastavalt relvakonfliktiõigusele on võitlejate eristamine tsiviilisikutest, et tagada viimaste kaitse vaenutegevuse mõjude eest. Seda nõuet täitsid ka Krimmis tegutsenud „rohelised mehikesed“, nagu neid on hakatud nimetama.

Kas peab näitama kuuluvust? Tänapäeval peetakse enesestmõisegulaarvägetetavaks, et riigi relvajõud kannavad de liikmed on vormi, mis aitab neil eristuda tsiviilisikutest ja näitab ka kuuluvust. Nagu oma õiguseespool öeldud, relvakonfliktiõigus likust staatusest ei nõua konkreetselt vormi kandmist tulenevalt võitlejad ega täpsusta, millised elemendid, sh riiklikku kuuluvust näitavad tähised, ja riiklikku kuuluvust peavad vormil olema. Riigi relvajõu- näitava tähise eedude ehk regulaarvägede liikmed on maldamine ei muuda oma õiguslikust staatusest tulenevalt seda staatust. võitlejad ja riiklikku kuuluvust näitava tähise puudumine või eemaldamine ei muuda seda staatust. Kui on tuvastatud, et Krimmis tegutsenud üksuste liikmed olid Venemaa relvajõudude liikmed, tuleb neid kohelda kui

R

Milleks üldse vorm? Relvakonfliktiõigus ehk rahvusvaheline humanitaarõigus nõuab, et relvakonflikti osalised peavad alati tegema vahet võitlejatel (kombatantidel) ja tsiviilisikutel, et kaitsta viimaseid sõjalistest operatsioonidest tulenevate ohtude eest. Rünnakud võivad olla suunatud üksnes elvakonflikti võitlejatele ja sõjaosalised listele sihtmärkidele. peavad Tsiviilisikutele ja -objektidele põhjus- alati tegema vahet tatud kahju võib olla võitlejatel (kombaaktsepteeritav üksnes tantidel) ja tsiviiljuhul, kui tegemist on proportsionaalse isikutel. kaasneva kahjuga, mis tekkis võitlejatele või sõjalistele sihtmärkidele suunatud rünnaku tagajärjel, nt tsiviilisik paiknes sõjaväebaasis ja hukkus sellele korraldatud rünnakus. Eraldi teema on tsiviilisikud, kes on „läinud paha peale“ ja osalevad vahetult vaenutegevuses, nt Talibani liikmed (käesolev artikkel ei käsitle seda teemat).

Kaitse Kodu! 4/2014

BBC.UK

R

Vorm on lihtne viis võitleja eristamiseks tsiviilisikust. Samas ei nõua relvakonfliktiõigus, et eristamiseks peab tingimata kasutama vormi. Genfi konventsioonide esimene lisaprotokoll (1977) toonitab, et soodustamaks tsiviilisikute kaitset vaenutegevuse mõjude eest, peavad võitlejad rünnakus osaledes või seda ette valmistades eristama ennast tsiviilisikutest. Rõhutatakse nõuet eristuda, kuid ei selgitata, kuidas seda teha tuleb. Sisukama vihje saame sõjavangide kohtlemise Genfi konventsioonist (1949), mis sätestab, et riigiga seotud vabatahtlike organiseerunud relvastatud üksuste liikmed, kes soovivad vastase kätte langemisel saada sõjavangi staatust, peavad täitma teatud

Põhiteema

RENÉ VÄRK, dr. iur.

Riikliku kuuluvuse varjamine on kindlasti ebaaus ja tavatu, kuid tegemist ei ole otseselt relvakonfliktiõiguse rikkumisega, sest „rohelised mehikesed“ on selgelt tsiviilelanikest eristatavad

13


Põhiteema

võitlejaid. Riikliku kuuluvuse selline varjamine on kindlasti ebaaus, kahtlane ja tavatu, kuid samas ei ole tegemist otseselt relvakonfliktiõiguse rikkumisega.

tegutsema (eeldusel, et sellised teod ei ärata vastases usaldust seoses võimaliku kaitsega ega riku relvakonfliktiõigust). Sõjakavaluse hulka kuuluvad pettemanöövrid ja peibutusvahendid, samuti selline lihtne asi nagu kamuflaažvõrk.

Kuuluvuse varjamist on raske pidada pettuseks. Viimaseks on teod, mis äratavad vastases usaldust ja panevad teda uskuma, et tal on õigus saada või kohustus anda kaitset, kuid seda usaldust kuritarvitatakse. Näiteks kui isik läheneb valge lipu all, tuleb eeldada, et ta soovib alla anda või pidada läbirääkimisi, ning seetõttu ei tohi teda rünnata. Aga kui isik kasutab valget lippu ja sellest tulenevat kaitset hoopis ohutult vastase juurde enfi konventsioonid pääsemiseks ja tolle tapmiseks, vigastamiseks või vangistamija nende lisaprotokoll kehtivad ka terri- seks, paneb ta toime pettuse ja tooriumi osalise või täieliku sõjakuriteo. Pettuseks peetakse ka tsiviilisikuks olemise teeskokupeerimise korral. lemist ja sellest tuleneva kaitse kuritarvitamist eelmises lauses kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. Tuleb tõdeda, et Krimmis tegutsenud üksused ei püüdnud jätta muljet, et nad on tsiviilisikud, ega kasutada sellest tulenevat kaitset Ukraina üksuste liikmete tapmiseks, vigastamiseks või vangistamiseks. Küll oleks pettusega tegemist, kui kõnealused üksused teeskleksid kaitsealuse seisundit, kasutades neutraalse või relvakonfliktis mitteosaleva riigi tähiseid, embleeme või vormi. Omaette teema on väited, et erinevate objektide hõivamisel kasutati tsiviilisikuid sisuliselt inimkilbina: eesliinina saadeti tsiviilisikud ja neile järgnesid vormis üksused.

Kellel on õigus sõjavangi staatusele? Sõjavangide kohtlemise Genfi konventsioon loetleb rea isikuid, keda tuleb vastase kätte langemisel kohelda sõjavangidena. Kuigi sõjavangideks on tüüpiliselt võitlejad, võivad selle staatuse saada ka mõned teised isikud. Seetõttu on ohtlik tuletada sõjavangi mõistest võitleja mõistet.

G

Genfi konventsioon ütleb tingimusteta, et sõjavangideks on relvakonfliktis osalevate relvajõudude liikmed ning ametlikult nende koosseisu kuuluvad maakaitse- ja vabatahtlike üksuste liikmed. Sõjavangi staatus tuleneb automaatselt relvajõudude liikmeks olemise faktist, st ametlikust seosest mingi riigiga. Taas ei saa seda fakti või seost muuta lihtsalt riiklikku kuuluvust näitava tähise puudumine või selle eemaldamine (see ei mõjuta kuidagi võitlejate kohustust eristada ennast tsiviilisikutest eespool selgitatud viisil). Kui Krimmis tegutsenud üksuste liikmed olid tegelikult Venemaa relvajõudude liikmed, oleksid ukrainlased pidanud neid vangilangemisel kohtlema sõjavangidena. Teistsugune on olukord selliste maakaitse- ja vabatahtlike üksustega, mis ei kuulu ametlikult relvajõudude koosseisu, kuid mis on sellest hoolimata seotud riigiga. Tüüpiliseks näiteks on organiseerunud vastupanuliikumised, mis võitlevad sama eesmärgi nimel relvajõudusid toetades ja riigi heakskiidul. Selliste üksuste liikmetele esitatakse neli tingimust: 1) nende tegevust juhib vastutav isik; 2) nad kannavad kaugelt eristatavaid kinnitatud eraldusmärke; 3) nad kannavad relvi avalikult; 4) nad järgivad sõjapidamise reegleid.

FREEIMAGES.COM

Selguse mõttes olgu öeldud, et keelatud on pettus, mitte sõjakavalus ehk teod, mille eesmärk on vastast eksitada või ajendada teda ettevaatamatult

Sõjavangi staatus tuleneb automaatselt relvajõudude liikmeks olemise faktist, st ametlikust seosest mingi riigiga. Embleemi olemasolu või puudumine üksi seda staatust ei muuda

14

Krimmis tegutsenud üksuste puhul on kõige problemaatilisem tuvastada seotus mingi riigiga (belonging to a Party to the conflict). See on tegelikult viies tingimus selliste üksuste liikmetele. Tuleb märkida, et see tingimus on kaduma läinud Genfi konventsiooni mitteametlikus eestikeelses tõlkes. Kui „rohelised mehikesed“ olid tõesti kohalikud enesekaitseüksused, kuid neil puudub seotus Venemaaga või seda ei ole võimalik tuvastada (nad ei näita ju oma kuuluvust), puudub nende liikmetel õigus sõjavangi staatusele. Seega on tegemist tsiviilisikutega, keda võib samuti kinni pidada, kuid lihtsalt teistel alustel. Tsiviilisikuid, kes osalesid vahetult vaenutegevuses, võidakse kriminaalkorras karistada. Näiteks kui selline isik oleks tapnud mõne Ukraina relvajõudude liikme, oleks see karistatav kuriteona. Kaitse Kodu! 4/2014


Krimmi kontekstis võib öelda, et relvakonflikt eksisteeris hoolimata asjaolust, et sõjategevust Venemaa ja Ukraina vahel ei toimunud, sest Genfi konventsioonid ja nende lisaprotokoll kehtivad ka territooriumi osalise või täieliku okupeerimise korral. Seejuures pole tähtsust asjaolul, et okupatsioonile ei osutata relvastatud vastupanu. Relvakonfliktiõiguse mõttes peetakse okupatsiooniks olukorda, kus mingi osa riigi territooriumist on vastase relvajõudude tegeliku kontrolli all. Venemaa üksused hõivasid olulisi objekte Krimmis, võtsid enda kontrolli alla maa-alasid, piirasid ümber Ukraina sõjaväebaase jne.

Kokkuvõtteks Venemaa on osavalt ära kasutanud halli ala relvakonfliktiõiguses. Viimane rõhutab ennekõike nõuet, et võitlejad peavad ennast eristama tsiviilTuleb eristada pettust kavalusest: näiteks valge lipu varjus vastase hävitamine on pettus ja sõjakuritegu, kamuflaaži kasutamine aga sõjakavalus

Kaitse Kodu! 4/2014

Relvajõudude liikmete sõjavangi staatus sõltub nende ametlikust staatusest, mitte riiklikku kuuluvust näitava tähise olemasolust või puudumisest. Aga olukord on teistsugune elvakonfliktiõi- seoses selliste maakaitse- ja vabatahtlike üksustega, mis guse reegleid ei kuulu ametlikult relvajõutuleb alati dude koosseisu. Nende liikmete puhul eeldab sõjavangi hoida lahus reeglistaatus seotust mingi riitest, mis vastavad giga. Et Krimmis tegutsevad küsimusele, kas ja üksused ei ole ilmses vastumillistel tingimustel olus sõjapidamise reeglitega tohib üldse relvasta- oma riikliku kuuluvuse varjamise tõttu, ei tähenda see, tud jõudu kasutada. et nende muu tegevus oleks õiguspärane.

Põhiteema

Eelnev diskussioon on relevantne ainult juhul, kui Krimmis eksisteeris relvakonflikt, mis on relvakonfliktiõiguse kehtimise eelduseks. Väljaspool relvakonflikti ei ole võimalik rääkida võitleja ja tsiviilisiku staatusest ning olukord lahendatakse õiguskaitseorganite poolt vastavalt rahuajal kehtivatele reeglitele (nii, kuidas iganes koheldakse vastavas riigis isikuid, kes relvastatult püüavad haarata võimu, hõivata objekte vms).

isikutest, ja Krimmis tegutsevad vormis üksused seda nõuet ka täidavad. Selle eesmärgi saavutamisel ei panda rõhku asjaolule, et võitleja näitaks selgelt oma riiklikku kuuluvust. See on lihtsalt elementaarne praktika, et relvajõud kannavad tähiseid, mis näitavad nende riiklikku kuuluvust.

R

Viimaseks olgu öeldud, et relvakonfliktiõiguse reegleid tuleb alati hoida lahus reeglitest, mis vastavad küsimusele, kas ja millistel tingimustel tohib üldse relvastatud jõudu kasutada (enesekaitseks ja ÜRO Julgeolekunõukogu loa alusel). Venemaa argumendid, et neil on õigus sekkuda Krimmis toimuvasse, ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega. FREEIMAGES.COM

Kas eksisteeris relvakonflikt?

15


Inimene

Noortejuht Kardo Ojassalu toob poisid arvuti tagant õue Paikuse põhikooli juurde sündis 2011. aastal Noorte Kotkaste rühm Lõvisüdamed. Rühma loojaks oli Pärnu noormees Kardo Ojassalu, kelle igapäevatöö on seotud sootuks teistsuguse valdkonnaga. Nimelt töötab Kardo tantsuõpetajana nii eespool nimetatud koolis kui ka Pärnu Kunstide Majas, lisaks on ta meelelahutusklubi Kuu kunstiline juht.

MAARJA KIRSCHBAUM, Võru gümnaasiumi huvijuht

Eriala juhuse kaudu Tuleb välja, et nii oma põhitöö – tantsuõpetamise – kui ka Kaitseliidu tegevuse juurde on Kardo jõudnud suuresti juhuse kaudu. Pärast keskkooli lõppu ei olnud tal kindlat plaani, mida edasi teha. Ühel suvendalegi hommikul helistas klassiõde, ootamakes teatas, et järgmisel hommikul on minek Viljandisse tult sai katsetele. Unesegasena oli Kardo tantsu noormees sellega nõus, teaderialale sisse. mata täpselt, mida katsetama minnakse. Järgmisel hommikul Viljandi poole sõites selgus ka tegelik plaan: Kardo pidi minema koos klassiõega Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala katsetele ja pärast seda tuleb klassiõde omakorda temaga sealsamas teatrikunsti eriala katsetele.

E

Juhtus aga nii, et endalegi ootamatult sai Kardo tantsu erialale sisse. Et noormees oli varem tantsuga vaid põgusalt kokku puutunud (algklassides rahvatantsu tantsides ja hiljem Pärnu Raeküla gümnaasiumi kultuuriklassis tantsukursust läbides), ei olnud tal täpset ettekujutustki, mida tantsukunst endast kujutab. Iga aastaga muutus see maailm talle aina sümpaatsemaks tänu väljendusviiside rohkusele ja interdistsiplinaarsusele. Muuseas, ka teatrikunsti eriala katsetel jõudis Kardo toona viimasesse vooru, kuid seal arvas tollane lavakunstide osakonna juhataja Kalju Komissarov, et Kardo sobiks pigem tantsima kui teatrilavale. Tantsumaailmale on noormees truuks jäänud tänaseni.

Hommikul algklassid, pärastlõunal noored, õhtul täiskasvanud

Kui tavaliselt õpetab Kardo positele noorkotkatarkusi, siis vajadusel võib ta ka ägedaid tantsunippe näidada

16

KRISTJAN PRII

Igapäevatööd teeb Kardo tantsupedagoogina Paikuse põhikoolis ja Pärnu Kunstide Majas. Viljandist Pärnusse sattus ta uuesti ülikooli viimasel kursusel, kui oli vaja sooritada õpetamispraktika. Tuttava tuttava kaudu jõudis noormees Pärnu Kunstide Majja Janne Ristimetsa vabatantsustuudiosse, kus õpivad tantsu lapsed ja noored vanuses 3–19 aastat. Pärast praktika lõppu kutsus Kunstide Maja direktor ta enda juurde ja tegi pakkumise tööle jäädagi. Kool läbi, asuski Kardo seal väikese koormusega tööle. Peagi hakkas lisaks tulema kõiksugu uusi Kaitse Kodu! 4/2014


ja huvitavaid pakkumisi ning varsti olid noormehel käed-jalad tööd täis. Nii on ta lisaks tööle Kunstide Majas ja Paikuse põhikoolis olnud ametis Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuse folkloorirühma Viisuke juhendajana, andnud tunde Tahkuranna lasteaed-algkoolis ja huvikoolis Shart, osalenud Pärnu linna ja maakonna noorte tantsulaagrites juhendaja ja tantsuetenduste kaaskoreograafina. 2012. aastal oli ta Pärnumaa tantsupeo „Pilte Pärnumaa ajalooalbumis“ 5.–9. klasside tantsurühmade liigijuht.

Ühel päeval tuli Kardole mõte hakata noorkotkaks ning ta marssis otsemaid Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoonesse oma nime kirja panema. Sellest ajast peale on ta organisatsiooniga ka seotud

Kui uurin, miks ta just lapsi ja noori õpetab ja kas nendega töötamine on põnevam kui täiskasvanutega, leiab Kardo, et tegelikult ei ole vahet, kellega töötada, ülesanded ja raskused on enamasti samad. Alles koolist tulnud algaja tantsupedagoogina proovis ta kinni haarata igast pakutud võimalusest ja on kujunenud nii, et tööd noortega on rohkem pakutud. Kuid ka täiskasvanud pole Kardole võõrad: ta tegutseb meelahutusklubi Kuu kunstilise juhina, juhendades seal täiskasvanute segarahvatantsurühma. Ka on ta töötanud teatris, näiteks Rakvere teatri lavastuse „Jane Eyre“ ja Nukuteatri lavastuse „Lugu kahest vereliblest“ liikumisjuhina. Näitlejatega äitletöötamine on omaette põnev jatega – nad on oma kehast teadlitöötami- kud ja heas füüsilises vormis, ne on omaette lisaks pingutavad nad hullupööra ja pakuvad pidevalt ise põnev — nad on oma kehast välja uusi lahendusi.

N

teadlikud.

Kardo ütleb, et pidev erinevate inimestega töötamine on põnev ülesanne: hommikul algklassid, pärastlõunal noored ja õhtul täiskasvanud. Kui last või noort inimest saab edukalt suunata ja voolida, siis täiskasvanu puhul on see raskem.

Kuidas Kardo aga kõige selle kõrvalt Kaitseliitu noorkotkaste juhendamiseni on jõudnud? Tantsimine ja Kaitseliidu noorte tegevused on ju erinevad nagu öö ja päev. Kardo ütleb, et see oli taas mõneti juhuslik ja ega ta ise ka selgelt tea, kust ta omal ajal noorkotkaks astumiseks tõuke sai, sest tema perekonnas ei olnud kellelgi sidet Kaitseliidu ega noorkotkaste või kodutütardega. Igatahes otsustas ta ühel päeval, olles ise 14 või 15 aastat vana, et temast peab saama noorkotkas. Olid selle idee põhjuseks toredad kaitseliitlastest naabrid või midagi muud, igal juhul marssis ta ühel päeval Kaitseliidu Pärnumaa maleva Pika tänava maja uksest sisse ja teatas korrapidajale, et tahab sellest päevast peale hakata tubliks ja eeskujulikuks noorkotkaks. Korrapidaja kutsus kohale Pärnumaa Noorte Kotkaste instruktori Rait Vaeno, kes poisi noorkotkaste koondusele suunas. Kaitse Kodu! 4/2014

KRISTJAN PRII

Tahan noorkotkaks, täna!

17


Inimene

KRISTJAN PRII

Kui metsalaagrisse saab poisse lihtsa vaevaga, siis klassitundidesse mitte nii väga. Ometi on olulised mõlemad

Seal, tõsi küll, jõudis Kardo käia vaid korra, sest arvati, et tal on selle rühma töös osalemiseks vanust juba liiga palju, vanemate poiste rühma sel hetkel aga ei olnud. Nii saadeti noormees edasi hoopis Kaitseliitu, kus ta tegutses aktiivselt keskkooli lõpuni.

Praegu on ta ise Paikuse noorkotkaste rühma Lõvisüdamed juht ja ka selle looja. Soovitus sealse rühma loomiseks tuli Anu Tammearu-Mežulelt, Paikuse kodutütarde juhilt, kellega Kardo Paikuse põhikoolis töötades tihedalt kokku puutub ja tihti koos laagreid korraldab. Rühma tegevust alustati 2011. aastal viie poisiga, vahepeal oli aktiivseid paarkümmend, praeguseks on neid kümmekond.

Paikuse koolis alustas Kardo viie poisiga, praegu on neid tema rühmas kümmekond

Arvuti versus seiklused Kui uurin Kardo käest, mida annab noorkotkaste või kodutütardega liitumine noorele inimesele, kel on vaba aja sisustamiseks palju valikuid, loetleb ta mitmeid põhjusi. Eelkõige leiab ta, et see on võimalus oma eluga midagi huvitavat ja kasulikku peale ga noor peaks hakata. Samas on tegu võimalusel tasuta huviharidusega. vähemalt ära Miks siis mitte võimalust kasutada? Organisatsiooni proovima mettöös osalemine annab salaagri, puhseikluslikke kogemusi ja talt kogemuse uusi sõpru, õpitakse ja pärast. omandatakse palju sellist, mida teised nendevanused noored tõenäoliselt ei õpi ega oska. Kasvab meeskonnatööoskus, õpitakse kollektiivselt hakkama saamist ja teistega arvestamist.

KRISTJAN PRII

I

18

Kardo leiab, et iga noor peaks võimalusel vähemalt ära proovima metsalaagri, puhtalt kogemuse pärast, nägemaks, kas ta saab iseendaga hakkama või mitte. See ei pea tähendama ekstreemseid olusid, mudas roomamist või öösel külmetamist, pigem just elementaarseid asju: kuidas välitinKaitse Kodu! 4/2014


Inimene

gimustes süüa teha, end vastavalt ilmastikule riidesse panna, hoolitseda isikliku hügieeni eest, kui soe vesi on küll olemas, aga see ei tule dušist, või kuidas kordamööda ahjutuld valvata, et kõigil oleks soe. Need on lihtsad asjad, mis tänapäeva noortele pole sugugi enesestmõistetavad. Kardo tutvustab noorkotkaste seikluslikku poolt: kus mujal saab noor tasuta paintball’i mängida, sõjaväetelke püstitada, turnida mööda seiklusradu ja osaleda põnevatel matkadel, seiklustel ja laagrites, kus kolm korda päevas saab kõhu sooja sööki täis ja aeg on sisustatud huvitavate tegevustega t midagi eakaaslaste seltsis. Kõige meelde jääks, selle taustal omandapeab õpitavat takse teadmisi, mis on pidevalt kordama vajalikud riigikaitseks.

E

Noorkotkaks olemine annab Kardo sõnul poistele huvitava kogemuse, millest võib ka igapäevaelus kasu olla

ja selgitama ning Noortele enamasti laag- leidma erinevaid ris meeldib, poisid tahalähenemisnurki. vadki pigem praktilisi tegevusi, siis ununevad ka arvutid ja nutitelefonid. Keerulisem on neid motiveerida osalema iganädalastes tundides, kus tegeldakse teoreetilise materjaliga. Raske on neile selgeks teha, et kõigi eespool nimetatud hüvede saamiseks peab ka vastavalt käituma ja organisatsiooni seadusi (noorkotka kümme seadust ja kolm raudset seadust) täitma. Kahjuks eksitakse nende vastu pidevalt ega taheta aru saada nende vajalikkusest.

Tulevikku vaadates

Kui aga uurin, kas Kardo õpetamise kõrval ei tunne vajadust ennast rohkem esiplaanile tuua, näiteks ise tantsides ja esinedes, ütleb ta, et loomulikult on aeg-ajalt selliseid mõtteid. Lavalaudadel on ta siin-seal ka üles astunud, viimane tõsisem ettevõtmine oli tantsulavastus „Urud“ 2012. aasta augustis koos kursusekaaslase Henri Hütiga. Niisama edevusest ta lavale ei kipu, sest see oleks publiku ja enda aja raiskamine. Kui lavale minna, peab olema publikule ka midagi pakkuda ja öelda. Küllap kunagi tuleb ka selleks taas õige aeg. Praegu on aga õige aeg õpetamiseks ja peamurdmiseks, kuidas kõige paremini noorteni jõuda, olgu tegu siis tulevaste kaitseliitlaste või väikeste tantsijatega. Kaitse Kodu! 4/2014

2 X KRISTJAN PRII

Kardo leiab, et noortele tantsu õpetamises ja noorkotkaste juhendamises on sarnaseid jooni, sest lapsed on igal pool lapsed, püsimatud ja vahetud. Selleks, et midagi meelde jääks, peab õpitavat pidevalt kordama ja selgitama ning leidma erinevaid lähenemisnurki. Ta kohtab nii tantsu õpetamisel kui ka noorkotkaste juhtimisel pidevalt uusi katsumusi, mida ületada. Tööd jätkub mõlemal rindel ja loodetavasti võrsub Lõvisüdamete rühmast mõne aja pärast järelkasv Kaitseliidule.

Kardo leiab, et praegu on õige aeg pead murda, kuidas kõige paremini noorteni jõuda, olgu siis tegu tulevaste kaitseliitlaste või väikesti tantsijatega

19


Väljaõpe

Kevadtormil 2014 lööb kaasa seitse liitlasriiki 5. mail algas kaitseväe iga-aastane suurõppus Kevadtorm, kus seekord osaleb rekordiline hulk — 6000 — reservväelast, kaitseliitlast ja kaitseväelast Eestist ning liitlasriikidest. LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! peatoimetaja

K

evadtorm 2014 toob kaitseväelased ja kaitseliitlased 5.–23. maini õppusele Viljandi-, Võru-, Tartu-, Valga- ja Põlvamaale. Toetavate keskustena on kaasatud Ämari lennubaas Harjumaal, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskus aitseliit Tartus ja Lääne kaitseringharjutab konna staap Eametsas. Kogu Kevadõppust juhitakse Käärikult, tormil eelkõige brigaadikindral Meelis Kiili juhitud ja kaitseliitlastega juhtimist mehitatud maakaitsestaap asub Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeastutuste matkekeskuses. Maakaitseringkonna staap asub maastikul ja seda juhib Kaitseliidu Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Laanisto.

K

Tänavusel Kevadormil on lahingutegevust oodata Pärnu-, Valga-, Võru- ja Tartumaal

Kaitseliit harjutab juhtimist Kaitseliit harjutab Kevadtormil eelkõige juhtimist, õppuse tulemusena peavad määratud staabid ja allüksused olema formeeritud, kokku harjutatud, nõutud väljaõppetasemel hinnatud ning sõjaaja ülesannete täitmisel koostöövõimelised kaitseväe ja tsiviilstruktuuridega. Esmakordselt osaleb õppusel maakaitsestaap, mis on formeeritud peamiselt Kaitseliidu peastaabi baasil. Ka maakaitseringkonna mehitamine on Kaitseliidule esmakordne. Kolonel Laanisto tõi välja kõige olulisema erinevuse varasematest Kevadtormidest: „Harjutame maakaitseringkonna juhtimist selliselt, nagu seda kirjeldab uus riigikaitse arengukava.“ Uuendused maakaitseringkonna ülemat ei heiduta, sest õppuseks valmistudes on Kaitseliit läbinud põhjalikud koostööharjutused kaitseväega. „Oleme õppuseks valmis ja üllatusi tulla ei tohiks,“ ütles kolonel Laanisto. Kaitseliitlasi on õppusel tuhatkond. Oma ülesandeid täidavad Kevadtormil Tartu, Põlva, Võru, Valga, Sakala, Viru ja Pärnumaa maleva üksused ning küberkaitsjad. Kompaniide hindamisse ja vahekohtu töösse on kaasatud Kaitseliidu kool. Naiskodukaitse paneb välja nii staabiassistendid kui ka väliköögimeeskonnad. Kaitseliidu osalemine Kevadtormil 2014 on jaotatud V etappi. I etapis koonduvad üksused malevate alale ja varustatakse õppuseks, II etapis tehakse rännak Antsla-Võru piirkonda, III etapis valmistutakse lahinguülesannete täitmiseks (koostegevusõppus), IV etapis täidetakse lahinguülesandeid maakaitseringkonna koosseisus ning V etapp on õppuse lõpetamine, rännak malevatesse, varustuse hooldamine ja tagastamine. Ameerika Ühendriikide Euroopa erivägede (SOCEUR) ülem kindralmajor Marshall Webb kinnitas juba jaanuaris Eestit väisates, et USA sõdurid plaanivad Kevadtormist osa võtta. 150 Ameerika sõdurit 173. õhudessantbrigaadist saabus Eestisse juba aprilli lõpul ning nad osalevad Kevadtormil koos teiste liitlasriikide üksustega.

Liitlased Kevadtormil ja pärast seda Teisteks liitlasteks on Läti, Leedu, Belgia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Poola, nii et kokku osaleb Kevadtormil seitse välisriiki. Lätlased osalevad õppusel jalaväekompanii ja pioneeriallüksuse, 20

Kaitse Kodu! 4/2014


3 X KARRI KAAS

Tänavune Kevadtorm toob õppusele kokku ligikaudu 1000 kaitseliitlast

leedukad luurerühma, belglased õhutõrjerühma, prantslased küberkaitsjate ja britid jalaväekompaniiga. Poola saadab õppuse ajal Ämarisse liitlastega koostegutsemise harjutamiseks kolm ründelennukit SU-22 ja õhutõrjeraketikompleksi SA-8. Õppuse esimeses faasis mängivad väliskülalised koos Scoutspataljoni ja ma ülesanKalevi pataljoni võitlejatega vastast. deid täida-

O

vad Kevad-

Ameeriklased suurtormil Tartu, Põlva, õppuse lõppedes koju tagasi ei sõida. 22. aprillil Võru, Valga, Sakala, teatas Ameerika Ühend- Viru ja Pärnumaa riikide Euroopa väeju- maleva üksused hatus, et Kevadtormile ning küberkaitsjad. saabunud üksus hakkab teiste USA üksustega roteeruma, tagades kohaloleku vähemalt käesoleva aasta lõpuni. Nagu Eestisse, nii paigutavad ameeriklased õhudessantkompaniisuuruse üksuse ka Lätti, Leetu ja Poolasse. Kaitseminister Sven Mikser väljendas ministeeriumi pressiteates Ameerika sõdurite saabumise ja siiajäämise üle head meelt. „NATO võimsaima liitlasriigi Ameerika Ühendriikide kohalolek suurendab oluliselt NATO heidutust Läänemere piirkonnas ja tõhustab oluliselt Eesti julgeolekut,“ ütles kaitseminister Mikser. Kaitse Kodu! 4/2014

Pärast Kevadtormi jäävad Ameerika merejalaväelased pikemaks Eestisse peatuma

21


Väljaõpe

Kevadtormi söök keeb uues katlas Hollandi väliköök töötab lennukikütusega ja tähendab toitlustusmeeskonnale senisega võrreldes ultramoodsat toiduvalmistamissüsteemi. KRISTA KIIL ja MARET VALNER naiskodukaitsjatest toitlustustajad

S

eoses peatselt algava suurõppusega Kevadtorm pakuti Naiskodukaitse Tallinna ja Pärnumaa ringkonna väliköögimeeskonna liikmetele võimalust osaleda Hollandi väliköögi FKH900 kasutamise väljaõppel. Väljaõppe viis läbi kaitsevägi ja kursusel osalesid lisaks naiskodukaitsjatele Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadetid, kes on valinud oma erialaks logistika. Kursus korraldati Logistikakoolis ja see kestis kaks päeva. Esimesel päeval katsetasime kööki Logistikakooli territooriumil ja järgmisel päeval oli praktiline harjutus Männikul.

MIL.EE

Ultramoodne köök ja pirtsakad põletid Tavapärasest Rootsi katlast erineb Hollandi väliköök tohutult. Kui seni olime harjunud, et tegevus köögis algab puude lõhkumise ja katla alla tule tegemisega, siis meie rõõmuks ei olnud Hollandi väliköögi tarbeks vaja puid lõhkuda. See töötab nimelt lennukikütusega F-35 ja tähendab

meile senisega võrreldes ultramoodsat toiduvalmistamissüsteemi, ehkki Hollandi väliköögid on kaitseväes kasutusel juba aastast 2006. Võrreldes Rootsi välikatlaga on Hollandi välikööki ka tunduvalt lihtsam transportida, sest see on ehitatud haagisele. Ka on katlad sisse ehitatud, mis tähendab ennekõike seda, et jääb ära raskete katelde tõstmine ja valmis toidu, näiteks supi, saab lasta katla spetsiaalsest kraanist otse termostesse. Hollandi väliköögil on olemas ka praeahi, mille maksimaalseks töötemperatuuriks on 140 °C, seega saab selles valmistada vormirooga ja lihtavapärasamaid küpsetisi, mis ei sest Rootsi eelda kõrgemat küpsemiskatlast temperatuuri.

T

erineb Hollandi väliköök tohutult.

Kõige keerulisemaks osaks Hollandi köögis on põletid. Käsiraamatu järgi peaks Hollandi köök töötama diisliküttel (suvel diisliõli, talvel diislikütus), kuid – mida koolitusel ka toonitati – kõige parema tulemuse annab hoopis lennukikütus F-35. Miks just see? Et Hollandi väliköögi kõige kriitilisem osa on põleti, mis on üsna pirtsakas, tekib manuaalis lubatud kütuste kasutamisel põletites palju tahma ja jääke, mis ummistavad pihustid ja aurustid. F-35 on tsiviillennunduses kasutatav gaasiturbiiniga lennukite kütus. Koolitajate sõnul on praktiline

Tavapärasest Rootsi katlast erineb Hollandi väliköök tohutult. Seda on tunduvalt lihtsam transportida, sest köögisüsteem koos kateldega on ehitatud haagisele

22

Kaitse Kodu! 4/2014


Koolitusel saime kõik proovida põleteid süüdata, kuid väljaõppe kulminatsiooniks oli terve köögisüsteemi ülespanek maastikule ja supi keetmine kogu koolitatavate seltskonnale. Hämmastavalt kiirelt saadi üles köögitelk, paika läks väliköögisüsteem ja köögiinventar. Hollandi väliköögi haagisel on tööriistakapid koos vajalike tarvikutega ja vajadusel saab lisaplaatidega tekitada täiendavaid tööpindu. Pinnad on hõlpsasti puhastatavad ja vajaliollandi välikuks tööpinnaks toidu köögi kõige valmistamisel piisab kriitilisem osa ainuüksi tööriistakappipealsetest. on põleti, mis on

H

kokkadele ja köögimeeskonnale tunduvalt lihtsamaks. Samas nõuab selle köögi kasutamine palju spetsiifilisemat koolitust ja aega kulub ettevalmistustele rohkem. Kuid suurõppuste ajal on selle väliköögiga kindlasti mugavam ja kiirem toitu valmistada. Tõdesime, et vähema hulga inimeste puhul ei ole mõtet seda kööki tööle panna, vaid on ökonoomsem kasutada väiksemat Rootsi oma.

Väljaõpe

kasutuskogemus näidanud, et see sobib ka Hollandi väliköögile kõige paremini.

Kõige ägedam oli mõistagi see, et kui supp valmis, ei pidanud seda katlast välja kallama ega muu anumaga tõstma (katlad on köögis sisse ehitatud), vaid sai spetsiaalsest kraanist otse termosesse lasta.

üsna pirtsakas.

Korraga saab Hollandi väliköögis valmistada neljakäigulise eine maksimaalselt 250 inimesele või ühekäigulise lõuna maksimaalselt 500 toitlustatavale. Kõige rohkem võtab toiduvalmistamisel aega põletite ettevalmistamine ja katla soojenemine, edasi läheb kõik väga kiiresti. Ühekäiguline eine maksimaalselt 500 inimesele valmib kahe tunniga. Supi keetmist Hollandi väliköögis katsetasime ka ise ning tõepoolest valmis see kiirelt ja lihtsalt.

Nõuab tasast maad ja kuut inimest Siiski on Hollandi väliköögil omad piirangud. Raskel maastikul seda kasutada ei saa, sest ta pole selleks mõeldud. Et köögisüsteem on ehitatud haagisele, tuleb köök paigaldada piisavalt tasasele kohale. Haagisel on käsipidur ja tugijalad, mis tuleb köögi ülespanekul paika loodida. Köök peab asuma tasapinnal juba seetõttu, et sisseehitatud kateldes peab toit valmima ühtlaselt. Kui haagis jääb mingil põhjusel viltu, tekib oht, et katlas hakkab toit ühelt õige ägepoolelt kõrbema, ent dam oli teisel poolel on alles leige.

Enam ei pea suppi pajast kulbiga tõstma. Nüüd saab seda lasta kraanist

K

mõistagi see, et kui supp valmis, ei pidanud seda katlast välja kallama.

Köögimeeskond peaks ideaalis koosnema vähemalt kuuest inimesest, kellest üks peaks olema köögiülem, teine kokk, kolmas kokaabi ning neljas ja viies inimene peaksid reaalselt tegelema põletitega. Köögimeeskonda kuulub ka kokk-autojuht. Põletitega tegelemise all on mõeldud põletite hooldamist ja puhastamist, kütuselisamist, rõhu juurdepumpamist, põletite vahetamist (kui põletil saab kütus otsa, on taas vaja rõhku juurde pumbata). Et põletid püsiksid töökorras, tuleb neid puhastada nii enne kui ka pärast kasutamist. Hoolimata esialgsest hirmust põletite ees, olime kõik ühisel arvamusel, et Hollandi väliköök viib toitlustamise uuele tasemele ning muudab selle Kaitse Kodu! 4/2014

Puude lõhkumine jääb edaspidi ära, uued Hollandi välikäägid töötavad lennukikütusega

23


Matk

URMAS LAURI

Võitjameeskonna liikmed õnnitlemas napilt teiseks tulnud malevakaaslasi

Valge Laev läbi meie kõigi silmade

Linnulennult 20 kilomeetri pikkusele rajale oli paigutatud kümme kontrollpunkti, kus võistlejad pidid täitma mitmesuguseid ülesandeid. Et lõpptulemusest poole andis trassi läbimise kiirus ning teise poole tegevus kontrollpunktides ja luureülesande täitmine, tuli valida õige taktika. Võitjatel see õnnestus. „Meile tõi võidu kiirus,“ selgitas Sinivee Vändra võistkonna taktikat. „Kuigi mõne ülesande juures kaotasime seetõttu mõned punktid, tõi hea tempo meile lõppkokkuvõttes siiski edu,“ täiendas ta. Kergemal rajal võistelnud noorkotkaste seast olid parimad Lääne maleva Martna noorkotkad ning naiskodukaitsjate kergema raja võistkondadest võitsid Naiskodukaitse Rõõmurullid. Kokku osales võistlusel 40 võistkonda. 24

Valget Laeva on Lääne malev korraldanud juba 18 korda. Esimene sellenimeline võistlus peeti 1997. aastal. Tänavuse Valge Laeva korraldajate ja võistlejate arvamused sellest pika ajalooga retkest kogus Kaitse Kodule! kokku Lääne ringkonna naiskodukaitsja Kati Ojaver-Heidemann.

Kommentaar

K

aitseliidu Lääne maleva igakevadise patrullvõistluse Valge Laev raskema raja kaks esimest kohta tulid tänavu Pärnumaale. Kolmanda koha sai Tallinna maleva Põhja kompanii meeskond. Võitjateks kroonitud Vändra meeskonda kuulusid Kristo Sinivee, Peedu Perner, Tõnis Tetsmann ja Ats Paberits. „Võistlus oli igati tore,“ võttis nende hulka kuulunud Kristo Sinivee selle kokku. Tema sõnade kohaselt jäi tänavune Valge Laev meelde eelkõige vastutegevuse poolest. „Vastutegutsejaid oli tõepoolest palju, kuid õnneks olid nad viisakad ega teinud kellelegi liiga,“ lisas ta

Karussellstart ja online-protokoll HEINO REBANE peakorraldaja

Kaheksateistkümnendat korda Lääne maleva korraldatav patrullvõistlus Valge Laev oli 2014. aastal eriline kahe asja poolest: katsetasime karusellmeetodil ühisstarti ja pidasime protokolli reaalajas (online). Karusellmeetodil ühisstart tähendas kõikide võistkondade startimist samal ajahetkel kuskilt kontrollpunktist ja liikumist ringiratast: kergem rada (rohelised) päripäeva ja raskem rada (punased) vastupäeva. Igast kontrollpunktist startis (ja seal ka lõpetas) neli võistkonda. Karusellmeetodil ühisstart õigustas end igati. See andis võistkondadele võrdsed valgustingimused ja võistluse lõpetamine jäi enam-vähem ühte ajavahemikku. Ka olid kontrollpunktikohtunikud ühtlasema töökoormusega rahul.

Kaitse Kodu! 4/2014


Matk

Kommentaar

Ooteaega naljalt ei tekkinud SULEV LUIGA punktikohtunik

Nagu ikka Valge Laeva puhul, tuli ärgata vara. Hea oli, et eelmisel päeval ei pidanud toimetama minema, nagu algselt plaaniti. Olin granaadiviskekohtunikuks teist aastat ja mingit sisemist värinat seetõttu ei tundnud. Eelmisel aastal oli pisut keerulisem, sest kahekesi olles ja võistkondade kuhjudes oli koormus suur. Sel aastal oli mul kaks abilist — Anu ja Eha — ning kõik läks nagu lepse reega. Õhtuks tekkis tunne, et mul ei ole neile enam midagi selgitada ja nad haaravad kõike lennult.

HEINO REBANE

Võistkondade ooteaega pidime fikseerima vaid kahel korral. Mulle meeldis sel korral noorkotkaste ja kodutütarde esitus — Lihulas õpitu ei olnud mööda külgi maha jooksnud. Arvan, et sellise koolituspäeva võiksid enne Valget Laeva läbida ka teised.

Granaadiviskekohtunikul polnud tänavu mingit muret, sest tal olid abiks tublid Lääne ringkonna naiskodukaitsjad

Tulemused kontrollpunktidest edastati raadio teel sidesse ja sealt telefoni teel protokollipidajale, kes täitis tabelit reaalajas (väikese viivitusega). Kasutasime Google OneDrive’i teenust. Rajal ringi liikudes oli näha, et see tekitas osavõtjate ja esindajate hulgas palju elevust. Oli ju nutiseadmega võimalik jälgida enda ja teiste tulemusi reaalajas. Et kontrollpunkti tulemust arvestati skaalal 0—10, oli viga, sest vaatleja ei saanud aru, kas võistkond sai soorituse eest nulli või on kontrollpunkt veel läbimata. Järgmine kord tuleks kindlasti võtta kasutusele skaala 1—10 või peaks algselt protokollis asetsema X.

Valge Laev saabub kindlasti ka 2015. aastal. Läbiviijad arvestavad sellel aastal tehtud organiseerimisvigu ja kindlasti võetakse kaasa hästi toiminud organiseerimisprotseduurid. Kontrollpunktidesse tulevad uued tegevused, sest praegused olid kasutusel juba mitmendat aastat.

Kaitse Kodu! 4/2014

URMAS LAURI

Positiivne oli oma maleva võistkondade rekordiline hulk. Rohelisele rajale ei olnud võimalik võtta ühtegi välisvõistkonda, sest kõik 20 kohta täitis oma maleva rahvas. Punasel rajal saime kümme soovi avaldanud võistkonda siiski starti lubada.

Valge Laeva 2014 peakorraldaja Heino Rebane

25


ÜLLE REINBACH Mina sain koha varustuse kontrollis, Grete määrati lõkketegemise kontrollpunkti ja Eha läks granaadiviset läbi viima. Sõitsime laiali, igaüks oma kontrollpunkti, ja hakkasime võistkondi ootama. Varustuse kontrollis oli ülesanne üsna lihtne: võistlejatel tuli laiali laotada kaasavõetud kraam ja kohustuslike asjade olemasolul said nad plusspunktid. Peaaegu kõigil oli nõutud varustus olemas, ainult paaril noorel juhtus, et mõni asi oli ununenud teise, mahajäänud kotti. Võistkonnad saabusid kontrollpunktidesse erinevate vaheaegadega, vahepeal tuli korraga kolm võistkonda ja juhtus ka seda, et ootasime terve tunni järgmisi võistlejaid. Tihti kajas ümbruses püssitärin, sest vastutegevus toimis täiega. Hiljem selgus, et eriti tugev segamine käis luurepunktis, oli võistkondi, kellel kulus selle läbimiseks tunde.

HEINO REBANE

Kommentaar

Matk

Tihe tegevus kontrollpunktides

GRETE OJAVER-GRAUBERG Mulle väga-väga meeldis. Mina sain sellise töö, et pidin olema lõkke juures ja võtma seal aega, kui kiiresti õnnestub võistlejatel nöör läbi põletada. Seda oli väga lahe kõrvalt vaadata, sest ise ei pidanud ju võistlema ning seetõttu olid tegutsemine ja olemine pingevabad. Teinekordki võiks olla kohtunik, kui selleks võimalus tekib.

EHA GROSSEV

HEIKI MAGNUS

Oli see alles kiire päev! Aga kõigega peab harjuma. Laupäevast on mitmeid meenutusi, suuremas jaos positiivseid. Meil Anuga oli tegemist palju, kui võistkonnad tulid korraga, aga seetõttu saime ka palju teadmisi juurde ja järgmisel aastal oleme juba n-ö vanad tegijad. Eriliselt võimas oli päeva lõpp, kui lasime viimasel võistkonnal granaati ikka veel visata ja siis läksime kõik nagu üks mees (juba kolmandat korda sellel õhtul) seda rohu seest otsima. Et sütikud lõppesid otsa enne kui võistkonnad ja viimased viskasid seetõttu n-ö kuivalt, polnud ka tossu, mille järgi otsida. Kuigi oli juba täiesti pime, lahendas meie juht Sulev kõik probleemid perfektselt ning tõi kastanid tulest välja ehk leidis granaadid rohu seest üles, sest metsast võis väljuda ju ainult täisvarustusega.

26

Kaitse Kodu! 4/2014


Lihula üksikkomapnii

Lihula üksikkompanii võistkond osales tänavu Valgel Laeval pärast vahepealset aastatepikkust pausi. Nimelt otsustas kompanii eelmisel aastal, et paneb peale vastutegevuse võistlusele ka võistkonna välja, sest kompanii liikmed on osalenud Valgel Laeval tegelikult juba selle loomisest saati. Võrreldes eelmise aastaga oli tänavu rada läbida füüsiliselt kergem, sest ilmaolud olid kevadised ja polnud lund, milles sumpamine nõudis eelmisel aastal füüsilist pingutust. Nii võistluse algus kui ka raja ülesehitus erinesid sel aastal tavapärasest. Ringliikumine kontrollpunktist kontrollpunkti oli huvitav ja tundus, et sellist meetodit kasutades on võimalik võistluse korraldamiseks vajalikku inim- ja tehnilist ressurssi paremini jagada. Veidi peaks veel läbi mõtlema infoedastuse kontrollpunktidest juhtpunkti või staapi, sest võistkonnal puudus pärast lõpetamist info enda soorituste kohta või oli see puudulik. Ka võiks täpsemini olla lahti kirjutatud vastutegevuse reeglid, sest need ei olnud alati üheselt mõistetavad. See väldiks hilisemaid pretensioone.

Paljudele võistkondadele valmistas peavalu vastutegevus, mis polnud nende meelest piisavalt selgelt piiritletud

3 X URMAS LAURI

Kommentaar

MARKO REISEL

Kontrollpunktides lahendatavad ülesanded oli jõukohased ja asjalikud, kohtunikud professionaalsed. Tegevus kontrollpostides kulges kiirelt ja ilma erilise ajakuluta. Ülesande täitmiseks vajalik varustus oli kontrollpunktides olemas, ka olid väga head paberkandjal juhised, et vältida arusaamatusi. Valgel Laeval on alati hea osaleda, sest hea kontakt võistluse korraldajate ja kohtunikega tagab emotsionaalselt ja füüsiliselt nauditava võistluse.

Ka leidsid võistlejad, et infoedastus peaks olema kiirem ja sujuvam

Kaitse Kodu! 4/2014

27


Sport

Pärnakad näitasid Kärneri mälestusvõistlustel taas taset Märtsi lõpul Kaitseliidu Sakala maleva korraldatud Jaak Kärneri 8. mälestusvõistlustel lahingurelvast laskmises osales 14 võistkonda, nende seas kaks külalisvõistkonda Lätist. Kolmandat aastat järjest võidutses jõukatsumisel Pärnumaa malev. Võistluse peakohtuniku, Sakala maleva väljaõppeülema ltn Andrus Põldma sõnul tõi pärnakatele võidu laskjate ühtlane tase. „Kui võistkonna kõik liikmed lasevad ühtlaselt, pole individuaalseid tipptulemusi vajagi,“ sõnas ta. Lasta tuli saja meetri pealt kolmest asendist — lamades, põlvelt ja püsti — kümme lasku. 1096 punkti saanud Pärnumaa malevale järgnesid 1087 punktiga Harju ja 1085 punktiga Rapla. Individuaalselt oli tänavu parim Valgamaa maleva kaitseliitlane Leo Libov. Teine oli Pärnumaa maleva esindaja st-vbl Aare Väliste ja kolmas ltn Allar Eesmaa Põlvast.

PÄRNUMAA MALEV

Jaak Kärner (1892—1937) oli Kaitseliidu Sakala maleva Paistu malevkonna relvurpealik. Ta kuulus aastatel 1932—1936 Eesti laskmiskoondisse. 1935. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta kolm medalit: vabapüssist 40 lasku põlvelt individuaalse kulla, 3x40 lasku individuaalse pronksi ja meeskondliku hõbeda (püsti esimene, lamades teine ja põlvelt kolmas koht). Suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises (1935).

Laskeuudised

Rahvusvaheline Laskespordiföderatsioon kinnitas kehtivaks maailmarekordiks Kaitseliidu Alutaguse liikme Anžela Voronova 2013. aasta Euroopa meistrivõistlustel 300 m standardharjutuses 3x20 lasku lastud tulemuse 586 silma. Euroopa meistritiitli taganud tulemus on läbi aegade viiendaks Eesti laskurite lastud individuaalseks maailmarekordiks, kusjuures eestlaste eelmine maailmarekord lasti 77 aastat tagasi.

KAITSEVÄGI

Anžela Voronova sai ametlikult maailmarekordi omanikuks

Eesti laskurite püstitatud individuaalsed maailmarekordid Aasta

Laskur

1935

Gustav Lokotar

väikesekaliibriline püss

Relv

50 m

Distants

40 lasku põlvelt

Laskeharjutus

389 silma

Tulemus

1937

Kristjan Vilberg

armeepüss

300 m

20 lasku püsti

172 silma

1937

Elmar Kivistik

vabapüss

300 m

40 lasku põlvelt

381 silma

1937

Elmar Kivistik

vabapüss

300 m

3x40 lasku

1124 silma

2013

Anžela Voronova

300 m

standardharjutus 3x20 lasku

586 silma

Lisaks on Eesti laskmismeeskond püstitanud aastatel 1935—1939 seitse võistkondlikku maailmarekordit.

28

Kaitse Kodu! 4/2014


SIGRID HARTMAN SIGRID HARTMAN

Veteranid võtsid mõõtu laskmises Kaitseväe Männiku laskeväljal võtsid 22. aprillil laskevõistlusel Sinilill 2014 mõõtu kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid. Võistlejad pidid sooritama 10 lasku lamades automaadist Galil ja 10 lasku püsti püstolist USP. Võistluse võitis 178 silmaga Gabriel Parm, kellele järgnesid Eero Säde 173 ja Priidik Sepp 167 punktiga. Teiste hulgas osalesid võistlusel maaväe ülem kol Artur Tiganik, kaitseväe peastaabi ülem mv-kpt Igor Schvede ja kol-ltn Oleg Vanner. Samas tutvustati Kaitseliidu ja kaitseväe relvi.

Jüriöö karika võitis Tallinna malev 20. aprillil peeti 13. rahvusvaheline Jüriöö karikavõistlus, kus täiskasvanud võtsid mõõtu taktikalises laskmises ja noored väikesekaliibrilisest õhkrelvast laskmises. Jüriöö karika võitis Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii I võistkond koosseisus Kalvi Abel, Oliver Purik ja Argo Altmäe. Teiseks tuli Rapla ja kolmandaks Viru maleva võistkond. Noorteklassis arvestati võistkondlikku tulemust harjutuses 20 lasku toelt ja võitjaks tuli Alutaguse maleva II võistkond, mis koosneb Narva spordikooli õpilastest. Teiseks tuli Rapla ja kolmandaks Viru maleva võistkond. Taktikalise laskmise võistlus koosnes kuuest ülesandest, millest kolm olid püstoli ja kolm nn rifle’i klassis. Rajale läksid üks Taani, kaks Soome, kaks Leedu ja üheksa Eesti neljaliikmelist nais- või meeskonda ja 27 individuaallaskurit täiskasvanute klassis ning seitse noorte segavõistkonda. Esmakordselt korraldati Jüriöö karikavõistlus rahvusvahelise IPSC punktikoha võistlusena ja osaleda võis ka individuaalvõistlejana. Jüriöö karikavõistlust korraldatakse Kaitseliidu Tallinna maleva algatusel ning KL Laskurklubi MäLK ja laskurklubi Armatus koostöös.

Naiskodukaitse parimad laskurid on endiselt Alutagusel Naiskodukaitse laskevõistlus väikesekaliibrilistest spordirelvadest sai teoks 26. aprillil Pärnus Raba tänava lasketiirus. Võistlusel osales 16 võistkonda kõigist 15 ringkonnast, Lääne naised olid kohal koguni kahe võistkonnaga. Püstoliharjutuses oli tegemist sõjalise kiirlaskmisega, mis oli esmakordselt kavas eelmisel aastal Kaius peetud võistlusel. Harjutus nägi ette kahe viielasulise seeria laskmist 10, 8 ja lõpuks 6 sekundi jooksul. Spordipüssist lasti 30 lasku lamades. Laskevõistluse võitis Alutaguse ringkond koosseisus Alla Milogradskaja, Veera Rumjantseva, Julia Soboleva ja Valeria Koljuhhina (1094 punkti), teise koha sai Rapla ringkond koosseisus Kristel Kaasiku, Triin Tähtla, Aivi Tarvis ja Mervi Kreem (1080 punkti) ja kolmandaks tuli Valga ringkonna võistkond, kuhu kuulusid Viia Kaldam, Oksana Leesik, Annika Pang ja Janne Salumäe (1034 punkti). Individuaalarvestuses olid spordipüssist laskmises parimad Alutaguse ringkonna võistlejad Julia Soboleva (293 punkti) ja Valeria Koljuhhina (287 punkti) ning Võrumaa ringkonna liige Marina Piirisild (282 punkti). Spordipüstoli laskmise võitis Kristel Kaasiku (273 punkti) Rapla ringkonnast, järgnesid Maire Arro (268 punkti) Järva ja Triin Tähtla (266 punkti) Rapla ringkonnast. Üle-eestiline Naiskodukaitse laskevõistlus korraldatakse igal aastal. Ka kahel eelmisel korral on võidukarika koju viinud Alutaguse naised. KARMEN VESSELOV

Kaitse Kodu! 4/2014

29


Koostöö

KARRI KAAS

Enne pärismoonaga laskmist tuleb ka kuiva trenni teha

Ülemereliitlased kohtusid ühisõppusel Saaremaa ja Gotlandi vahel on linnulennult 145 km TOOMAS KASK, nooremleitnant Kaitseliidu Saaremaa maleva Kuressaare malevkonna pealik

S

el ajal, kui saarlased muistset vabadusvõitlust pidasid, olid gotlandlased jätkuvalt iseseisvad. Tõsi, nad olid sõlminud koostööleppe Rootsi kuningaga. Kuningale küll koguti maksu, viimane aga tagas selle eest sõjalise kaitse.

pinnale. Just selle sündmuse ajel otsustati saarel end edaspidi ise kaitsta ja pandi alus kodukaitse ideele. Hiljem on Gotland andnud varjupaika paljudele pagulastele. Mõlema ilmasõja ajal on sadu eestlasi riskinud elu ja tervisega, seilates üle tormise Läänemere, et pääseda sõja jalust sakslaste, kuid valdavalt ikka Punaarmee käest, silm otsimas silmapiiril Slite tehase korstnaid kui esimest maamärki lähenemisel Gotlandile.

Vaba saare lugu See Balti mere suurim saar on oma ajaloos kuulunud siiski nii Taani kui ka Rootsi krooni alla. 1808. aastal Rootsi-Vene sõja ajal oli 23-päevane periood, kui saarel viibis Vene laevastik. Alles siis saabus abi suurelt maalt, mis peletas võõrad kiiresti laevadele ja tuldud teed tagasi. (Just selle sõjaga vabanes Soome Rootsi ülemvõimu alt, langedes Soome suurvürstiriigina sisuliselt Vene keisri võimu alla.) Ja see oli viimane kord ajaloos, kui vallutaja astus Gotlandi 30

Saaremaa kaitseliitlased nii suurt riski sellisel põhjusel ei pidanud võtma. Kasutasime turvalisemat liikumisvahendit, et jõuda oma koostööpartnerite juurde Gotlandile. Siinkohal olgu lisatud, et laevasõidule Saaremaalt Gotlandile ja tagasi kulus kokku 46 tundi. Sõidu põhjuseks järjekordne ühisõppus Rootsi Kodukaitse Gotlandi pataljoniga: tankitõrjelahinglaskmised oma headuses tuntud 84 mm Carl-Gustaviga. Ühisõppus oli oma praktilises rakenduses senise koostöö loogiline jätk. Kaitse Kodu! 4/2014


Mis sai selgeks? Loomulikult nägime nüüd oma silmaga, et rootslased tunnevad enda valmistatud Carl-Gustavit maailmas kõige paremini. Ja seda, et jaol ja rühmal on Carl-Gustavi kujul suurepärane universaalne võimekus ja tulejõud, kui jagub moona, tunned relva ja drillid on selged. Selgeks sai sealjuures veel mõnigi asi, näiteks, et Carl-Gustavi meeskonnas on vajad kolme võitlejat: granaadiheiturit, tema abi ja ülemat-tulejuhti, kelle ülesandeks on määrata sihtmärgid ja kaugused. Lahingumüras pole hästi kuulda (pimedas pole ka näha) jaoülema või jaoülema abi korraldusi ega käemärke. Eriti kiirtule ajal lamades tulistades ei jõua tankitõrjelaskur ja tema abi lisaks laadimisele ja laskmisele määrata sihtmärki, selle kaugust ja tuua moona lisaks. Oleme harjunud õppustel mõne laenguga. Aga kui on vaja kasutada paarkümmend lasku? Tabavuse suurendamiseks on vajalik kaugusemõõtjat distantsile kuni 1200 m. Pimedas valgustatud sihtmärki lastes segab suits.

Suhted kahe saare elanike vahel on juba ajalooliselt head ning suhtlemishuvi ja -vajadus kasvavad. Gotlandi Kodukaitse pataljonis osaleb vabatahtlikuna koguni saarlaste järeltulijaid. Meie üheks eesmärgiks oli harjutada koostööd Gotlandi saare kodukaitsjatega ja parandada praktilisi oskusi 84 mm tankitõrjegranaadiheitjast Carl-Gustav laskmisel. Gotlandi Kodukaitse 18.–23. märtsini korraldatud regulaarõppusele kaasati Saaremaa maleva kaitseliitlased tankitõr jemeeskondadena. uhted kahe Varem, 2013. aasta suvel, saare elanike olime osalenud sadama- ja rannikukaitse õppustel vaatvahel on juba lejatena. Seekord olime kohal ajalooliselt head kahe tankitõrjemeeskonnaga ning suhtlemishuvi jagude koosseisus.

S

ja -vajadus kasvaEsmalt tutvustati kohaliku vad. pataljoni struktuuri ja ülesandeid. Seejärel oli üldrivistus, kus pataljonile esitleti Eestist saabunud osalejaid. Rahvusvaheline õppus on suureks motivaatoriks kõigile osalejatele. Huvi meie vastu oli suur. Nendel päevadel kohtusime Rootsi Rikstagi saadikuga ja andsime intervjuu kohalikule raadiole, rääkides lühidalt oma tegemistest. Rootslaste huvi oli suur ning küsimused puudutasid mh meie arvamust Krimmis toimuvast ja koostöövajadusest meie silmade läbi. Järgnevalt viidi läbi põhjalik AK4 punatäppsihiku ja 84 mm Carl-Gustaviga laskmise väljaõpe. Punatäppsihikuga laskmise täiendõpe sai teoks Visby lasketiirus ja 84 mm Carl-Gustavi täiendõpe Tofta laskeväljal. Meid juhendanud instruktori ema on pärit Saaremaalt Atla külast. See aitas vastastikusele mõistmisele kõvasti kaasa. Sooritasime mitmeid taktikalisi AK4 laskeharjutusi lahingumoonaga. 84 mm tankitõrjegranaadiheitjast CarlGustav tegime laskmisi nii 20 mm alakaliibriga kui ka 84 mm lahingumoonaga. Kolmandal päeval osalesime kahe tankitõrjemeeskonnana kompanii õppustel maastikul ja sooritasime koos rühmadega lahinguharjutusi, nagu jagu rühma koosseisus kaitsepositsioonidel koos positsioonivahetuse ja sellega kaasneva positsioonide väljaluuramisega. Varitsused, jao rünnak, eemaldumise ja eemaldumise katmine. Ja kogu aeg liikuvad sihtmärgid erinevatel distantsidel ning julgestamised reaalsete külgmiinidega. Nii päevavalgel kui ka ööpimedas. Kogu õppuste aja olid salved ja relvad lahingumoonaga laetud ning kaitseriivistatud. Kaitseriiv eemaldati vaid laskmiseks. Kogu jao ja rühma moon, miinid ja varustus olid kaasas. Jaod liikusid Volvodel või kuni 500 m jalastunult maastikul. Prillid ja topeltkuulmekaitsmed olid kogu aeg kohustuslikud. Kaitse Kodu! 4/2014

Koostöö

Saaremaa tankitõrjujad Gotlandi kodukaitsjate seas

Inglise keel töökeelena sobis väga hästi. Käemärgid on aga rootslastel teistsugused ja vajasid harjutamist. Lisaks praktika ja veel kord praktika. Võimalikult reaalses situatsioonis. Ja mis peamine, motivatsioon, liitase õlatunne ja toetav tuli. Leppisime edasiseks kokku Gotlandi Kodukaitse võistkondade osalemise Kuressaare malevkonna korraldataval sõjalis-sportlikul Sõrve retkel ja Saaremaa kaitseliitlaste osalemise sügisestel linnalahinguõppustel Rootsis. Gotunatäppsihilandi kodukaitsjatel on huvi osaleda ka õppusel Orkaan. kuga laskmise

P

täiendõpe sai teoks Visby lasketiirus ja 84 mm CarlGustavi täiendõpe Tofta laskeväljal.

Koostöö juures algusest peale olnu ja kahel ühisõppusel vahetult osalenuna kinnitan, et huvi on kahepoolne ja väga tõsine. Analoogseid välisuhteid peaks arendama iga malev. Nõudke seda ka staapidelt! Sellelaadsed õppused tuleks muuta regulaarseteks, lisada rahvusvaheliste õppuste koostööplaanidesse ja Kaitseliidu ülema aastakäsku. Sellised õppused on rahvusvaheliseks koostööks julgustavad ja annavad kogemusi. Tegu on vabatahtlike initsiatiiviga, mida Kaitseliidu palgaline struktuur peaks toetama. Meid võõrustanud kompanii ülema tagasiside tegi tuju igati heaks: The teams had a very high hit rate with the Carl Gustavs, and engaged targets at long ranges with good precision. Once again. We were all very impressed of your soldiers during their visit and participation in our exercise. [Meeskondade tabavusprotsent Carl-Gustavitest oli väga kõrge, sihtmärke tabati pika vahemaa tagant väga täpselt. Ja veel kord: teie sõdurid avaldasid selle külastuse ja õppusest osavõtu ajal meile sügavat muljet.] 31


Ajalugu

Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (VI) tama. Kuidas selline „loovutamine“ tegelikult oleks toimunud ja lahingute käiku mõjutanud, ei kujuta ette, aga eks ta oleks üsna tobe välja näinud.

Jõuavad lõpule 2013. aasta Kaitse Kodu! 6. numbris alguse saanud Eesti Maaülikooli emeriitprofessori Jaan Lepa mälestused teenistusest Nõukogude armees Teises maailmasõjas ja pärast seda.

Meie olime valmisolekus „padrun rauas“ ja marssisime nii kiiresti kui jalad võtsid eespool kuulda oleva tulistamise suunas. Ei olnud ju tookord meil, jalaväelastel, mingit transporti – kogu tee tuli läbida kand ja varvas. Esialgu marssisime veel kolonnis mööda maanteed, mille lähikonnas oli näha hobuste ja vist ka sõdurite laipu. Kumma poole omi, ei saanud kontrollida.

Sõda sai läbi Ja oligi käes 8. mai 1945. Meid äratati üsna vara, söödeti kõhud täis ja öeldi, et Eesti Korpus läheb nüüd sõda lõpetama. Et selle lõpetamisega oli juba alustatud, andis märku intensiivne tulistamine eespool ja parajasti eesliinil olevad väeosad ei kibelenud peaaegu et tehtud viimase paugu au meile loovu-

Hakkas hämarduma ja jäime peatuma hõredasse kuusemetsa. Ka tulistamine oli eespool peaaegu vaibunud. Meile teatati, et pooled meist võivad paar tundi tukkuda. Teine pool pidi olema ärkvel ja säilitama lahinguvalmiduse. Üks naljamees küsis, et mida te jamate, sõda on ju läbi, kuid keegi teda ilmselt ei uskunud. Kui valgenes, tundus äkki, et kellelgi polnud enam kuhugi kiiret. Mingi ülemus lubas ka padrunid rauast välja võtta. Saime aru, et asi on naljast kaugel – midagi oli tõesti juhtunud. Meid viidi lähedalasuvale tühjale platsile metsatukkade vahel, kus olid üles rivistatud või rivistamisel juba diviisi teised polgud ja muud allüksused. Siis astus platsile diviisikomandöri polkovnik Feldmanni poliitasetäitja alampolkovnik Raadik, kes teatas meile Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonist ja õnnitles sõja võiduka lõpu puhul. Hakkasime kõik täiest kõrist „Hurraa!“ karjuma. Kõik meie kasutuses olevad torud pöörati taeva poole ja ragistati seni, kuni kogu „sõja võidukaks lõpetamiseks“ ettenähtud laskemoon oli täiesti ebasihipäraselt vastu taevast põrutatud. Keegi ei rääkinud enam sõnagi laskemoona kokkuhoiu vajadusest. Meil oli püha. Lõunaks saime kätte ka selle sõja viimased sada grammi ja siis algas argielu, mis oli kohati isegi ohtlikum kui mõned sõjapäevad.

Metsas ja miiniväljal

ERAKOGU

Meie järgnevate päevade lahinguülesandeks oli ümberkaudsete metsade, sh ka miiniväljade läbikammimine. Algas see kolmandal või neljandal päeval pärast sõja lõppu.

Pärast sõda kodumaale naasnud Jaan Lepa teenistus Punaarmees kestis veel viis aastat

32

Meid viidi mingi metsa äärde ja öeldi, et tuleb läbida kümmekond kilomeetrit eesolevat metsa, kusjuures mõnisada esimest meetrit sellest oli miiniväli või miiniohtlik ala, mis võib sisaldada Kaitse Kodu! 4/2014


ERAKOGU

erinevat tüüpi jalaväemiine. Et meil puudus igasugune arusaam miinidest, püüti meile mõnekümne minuti jooksul anda nendest lühiülevaade. Tavalistest maassekaevatud miinidest olime siiski üht-teist kuulnud. Nende avastamiseks pidi igaüks valmistama endale puitkepist ja 4–5-millimeetrise läbimõõduga traadi jupist miiniora. Sellega maapinda torkides oli võimalik niisuguseid miine leida ja vältida nende peale astumist. Teist tüüpi miinidest polnud me varem isegi kuulnud. Need kujutasid endast maa sisse löödud mõnekümnesentimeetrise teibajupi otsa kinnitatud lõhkekeha, mille ülemises otsas oli sütik. Selle küljest olid metsa alla laiali veetud peened traadid, mille puudutamisel miin plahvatas, paisates ümbruskonda sadu suure läbimisvõimega kilde. Traadid võisid miinidest ulatuda mitmekümne meetri kaugusele, nii et sinu läheduses oleva miini võis plahvatama panna hoopis kaugem naaber. Ainus kaitse selliste miinide vastu oli äärmine ettevaatlikkus. Mina kui jupijumal pidin liikuma kõige ees ja juhtima teiste tähelepanu traatidele ning samal ajal kontrollima oraga ka esimest tüüpi miinide puudumist. Kõige taga liikus rühmakomandör nooremleitnant Petrov. Roodukomandör leitnant Pintman oli koos pataljoni juhtkonnaga miinivälja läbinud juba varem mööda miinidest puhastatud teed ja püüdis meie liikumist miiniväljal venekeelsete käsklustega igati kiirendada. Mina muidugi saatsin ülemuse mõttes pikalt, sest mängus oli minu ja minu alluvate elu. Kaitse Kodu! 4/2014

Sõjaväeosa välipost nr 28634. 105. üksikpataljoni staabi kirjutajad 1948. aasta suvel. Esireas heledas pluusis toitlusala vanemkirjutaja vanemseersant Ruudi, tema kõrval paremal loo autor jefreitor Lepa

Et roodukomandöri märkused muutusid üha teravamaks, ei pidanud rühmakomandöri närvid enam vastu. Ta käratas mulle vene keeles trus (argpüks) ja asus ise rühma etteotsa. Jõudnud joosta kümmekond sammu, käis korraga pauk. iis astus platsile Plahvatas minust diviisikomandöri mõned meetrid poliitasetäitja, kes eespool olev miin. teatas meile Saksamaa Minu poole paistingimusteta kapitulat- kunud killud pidas õnneks kinni umbes sioonist. pooleteise meetri kõrgune poolmädanenud puutüvi, kuid minust kümmekond meetrit ette trüginud Petrovil nii palju ei vedanud. Ta kukkus ja hakkas oigama. Relva ähvardusel kohaletiritud roodusanitar Nareika rääkis hiljem, et kõige suurem kildudest oli läbinud rühmakomandöri reie, purustanud luu ja jäänud lõpuks pidama naha alla. Plahvatusi oli rohkemgi, kuid meie rühmast rohkem ohvreid polnud.

S

Kohtumine sakslasega Järgmiseks pidime läbi kammima mõne kilomeetri laiuse metsariba, et leida lahingutest mahajäänud, ilmselt haavatud Saksa sõjaväelasi. Juhtunust 33


Ajalugu

mõneti šokeerituna lonkisin, automaat õlal, rahulikult hõredas metsas, kontrollides mõningaid võimalikke peidupaiku. Mingil põhjusel olin teistest pisut maha jäänud.

saksa keeles rääkinud Baieri noormehe Heinziga, kelle üksus oli 1944. aasta varakevadel minu vanematekoju paigutatud. Temalt muide kuulsin esmakordselt elus väljendit „Hitler Kaputt!“.

Järsku märkasin eespool mahamurdunud kuuse ladva all mingit liikumist. Okste vahelt ilmus nähtavale käsi valge taskurätikuga ja lõpuks ka inimkogu Saksa mundris. kste Nihutasin automaaditoru vahelt selja tagant ettepoole ja jäin ootama asjade arengut. Saksilmus lane, mundri ja õlakute järgi nähtavale käsi otsustades ohvitser, seisis pisut kõikudes ühel jalal, leh- valge taskurävitas ühes käes valget rätikut tikuga ja lõpuks ja näitas teise käega oma ka inimkogu rinnale korrates vene keeles: Saksa mundris. „Plen, plen (vang)“.

Nii alustasingi vastasele täiesti ootamatult vestlust ilmselt mitte perfektses, kuid siiski arusaadavas saksa keeles. Ohvitser vaatas mind esialgu nagu kummitust, ohkas siis kergendatult, naeratas ja vastas minu jutule nii tempokalt, et pidin paluma tal pisut aeglasemalt rääkida.

O

Olin esialgu ootamatusest jahmunud, ent sain peagu aru, et tüli võõras minuga norida ei taha. Esiteks oleks ta võinud mind oma peidupaigast juba ammu maha kõmmutada ja teiseks ümbritses meid mõnesaja meetri raadiuses vähemalt pataljonijagu sõdureid. Korraga tuli mulle mõte proovida lapsepõlves õpitud saksa keelt. Tänu koolivend Jüri erilisele huvile saksa keele vastu olin seda sõprade ringis varemgi rääkinud. Peale selle olin üsna palju

Oli aeg ka staabi poole liikuma hakata, sest pikemat vestlust vaenuliku armee ohvitseriga poleks Punaarmee jefreitorile andestatud. Enne teeleasumist palus sakslane mul välja võtta tema sambla alla peidetud püstoli. Ta märkis seejuures, et relv saab vähemalt korraliku inimese kätte, kuigi minu taskusse jäi see vaevalt kolmveerand tunniks.

ERAKOGU

Eesti brigaadi autoremonditöökoja isikkoosseis 1949. aasta oktoobri lõpul või novembri algul. Keskel ohvitserivormis kapten Evald, tema kõrval vasakul brigadir seersant Eduard, esiplaanil loo autor jefreitor Lepa

Selgus, et minu vangil oli Wehrmachti Hauptmann’i (kapteni) auaste ja ta oli pärit mingist Kesk-Saksamaa linnast. Eraelus oli ta olnud kooliõpetaja ning kodus ootasid teda abikaasa ja kolm last, kelle pilte ta mulle kohe näitama hakkas. Ta oli vigastanud oma jalga miinile astudes. Haava oli ta ise kinni sidunud ja murdnud endale kepiks mingi äbariku lepamalga. Staažika karjapoisina ei suutnud ma mõista, miks inimesed ei kanna kaasas korralikku taskunuga. Kuni sakslane mulle oma elulugu jutustas, otsin lähedasest võsast korraliku kaheharulise lepateiba, millest meisterdasin talle midagi kargutaolist.

34

Kaitse K i Kodu! K d ! 4/2014


Ajalugu ERAKOGU

Umbes kümneminutise teekonna järel jäi ta korraga seisma ja pakkus mulle oma käekella, tänades ühtlasi korraliku kargu eest. Ei saa öelda, et mul kiusatust poleks tekkinud, aga eesti karjapoisi aus nimi maksis ka midagi. Pealegi oleks selline kell jefreitori käel staabis üleandmisel tähelepanu äratanud. taažika Takkaperra meenutades karjapoisina tundub palju väärtuslikum tema sõbralik käeei suutnud surve metsaserval enne ma mõista, miks kohalejõudmist koos inimesed ei kanna veelkordne tänuga kargu eest, mis ilmselt tõesti kaasas korralikku taskunuga. asja ette käis.

S

Hirmu õppetund Staabis ei pööratud minule mingit tähelepanu, vaid saadeti pikema jututa roodu tagasi, isegi minu nime ei küsitud. Mina aga veendusin, et sakslaste hulgas on väga toredaid inimesi ja eks nemadki olid tegelikult selle jubeda sõja ohvrid. Nii lihtsalt see asi mulle siiski ei lõppenud. Leidus valvsaid seltsimehi, kelle kõrva minu mõningane saksa keele oskus riivas ja kes sellest sinna, kuhu vaja, ette kandsid. Varsti kutsutigi mind kahe eriosakonna (sõjaväe KGB) „seltsimehe“ jutule. Üks neist oli major ja teine vist leitnant. Mind tähelepanelikult üle vaadanud major nagu pisut muigas, noorem mees aga hakkas kohe pinnima. Ta uuris, kes mind värbas, palju mulle makstakse, jne. Olin muidugi üsna pabinas ja kokutasin mis kole, sest kuulu järgi need „seltsimehed“ nalja ei teinud. Kaitse Kodu! 4/2014

Osa Eesti brigaadi autoremonditöökoja töötajatest. Esireas (vasakult) seersant Eduard ning lukksepad, loo autor Jaan Lepa ja Ants

Major siiski nähtavasti taipas, et minu pinnimine on tühi töö ja vaimu närimine, küsis minult ainult üsna korralikus saksa keeles, et kus ma saksa keelt õppisin. Kui vastasin, et koolis, kehitas ta õlgu ja ütles leitnandile: „Eh, kakoi on špion takoi (mis spioon see selline on).“ Nüüd sain lõplikult aru oma täielikust kõlbmatusest sõjaväeliseks karjääriks – isegi korralikuks spiooniks ma ei sobinud.

Kuramaad puhastamas Et kõik Kuramaa metsaalused olid täis relvi ja laskemoona – mürske, miine, automaadi- ja vintpüssipadruneid – ning aeg meie kojumarsiks polnud veel küps, saime korralduse neid koguda ja likvideerida. Enamikul meie hulgast puudusid igasugused kogemused selles valdkonnas, mistõttu anti meid eidus valvsaid lihtsalt sapööride käsutusse. seltsimehi, kelle See tähendab, et meie ülesandeks oli piisavalt sügavate kõrva minu mõaukude kaevamine ja sinna ningane saksa keele laskemoona sissetassimine, oskus riivas. mille sapöörid siis õhkisid.

L

Mõned naljamehed püüdsid asja lihtsustada. Näiteks avastasime raudtee ääres laudadega kinnilöödud akendega raudteevahiputka, mille läheduses oli käimla. Üks abijõududest tolvan arvas, et hoiame käimlat ebasihipäraselt kasutades kokku nii aega kui ka jõudu, ning viskas sinna mõned granaadid ja miinid. Meie sapöörist seersant kukkus esialgu 35


Ajalugu

karjuma ja käskis lõhkekehad kohe välja koukida, siis aga lõi käega. Asusime kiiresti tegutsema, sest uut auku kaevata tähendanuks üsna tihedat tööd ja lõhkekehade väljakoukimise võimalus ei rõõmustanud kedagi.

M

eie ülesVarsti oli käimla parajal määral lõhkekehadega andeks oli täidetud ja sapöörid piisavalt viskasid sinna peale sügavate aukusüütenööriga varustatud sütiku. Ise lippasime de kaevamine ja kähku paarisaja meetri sinna laskemoona kaugusel metsa ääres sissetassimine, asuva kiviaia taha. Ning mille sapöörid siis korraga avanes meie õhkisid. teada tühja vahiputka uks ja sellest väljunud vanamees võttis suuna käimla poole. Meie „ülemsapöör“ läks näost valgeks ja hakkas kõigest kõrist eesti ja vene keeles karjuma, et see on mineeritud ja kohe käib pauk. Ätt aga kas ei kuulnud, ei saanud aru või oli tal kiire, igatahes astus ta rahulikult edasi. Nüüd muutus asi kriitiliseks ja sapöörid hakkasid automaadist tema jalgade ette tulistama. Vana-

Ja siis käis pauk. Ätt lendas õhusurvest selili ja jäi mõneks ajaks lamama. Mõtlesime algul, et nüüd on temaga aamen, kuid ta tõusis püsti ja näis olevat tõsisemate vigastusteta. Ainult kogu maailm, tema ja meie kaasa arvatud, haises kohutavalt. Vanamehe keelepaelad pääsesid nüüd valla ja ta hakkas meid õnnistama vihase sõnadelaviiniga. Olime tõsiselt õnnelikud, et läti keelt ei mõistnud, kuigi mõned hetked tagasi oleksime selle keele oskamise eest ükskõik mida andnud. Pidasime siis tükk aega aru, mida peale hakata, ja jõudsime otsusele, et kõige targem on järgmisele objektile siirduda, sest lätlase ees me vabandada ei osanud ja talle võinuks see isegi mõnitamisena tunduda. Liikusime metsa kammides mõned kilomeetrid edasi, kus tundus olevat mingi abiladu, ning asusime sinna igasuguseid plahvatavaid ja paukutegevaid kodinaid kokku tassima. Enne aga kaevasime tõeliselt sügava augu. Igal juhul kaebusi meie tegevuse kohta enne meie Kuramaalt lahkumist kuulda ei olnud. Ning ühel kenal päeval öeldi meile lõpuks, et on aeg hakata astuma kodu poole.

EHA JAKOBSON

Eesti Maaülikooli emeriitprofessorile Jaan Lepale andis Punaarmee hea kogemuse, kuidas uue korra ja seda juurutavate inimestega toime tulla

mees jäi hetkeks seisma ja meie püüdsime talle vene keeles selgeks teha, milles on asi. Tema aga arvas ilmselt, et soldatid teevad lolli nalja, ja pööras uuesti peldiku poole.

36

Kaitse Kodu! 4/2014


Ajalugu

Metsavendade punkrid pajatavad seal elanud meeste argipäevast

Kunagisest punkrist on esmapilgul ääretult vähe alles jäänud, kuid siiski peitub sisu maapõues. Välitööde ajal tuleb olla hoolikas ja ettevaatlik, et varemetes liikudes midagi jalgade all ei puruneks

Kaitse Kodu! 4/2014

KARRI KAAS

Metsvendade uurimisel tuleb tegelda mh nende elukohtade — punkritega — ja seda mitte ainult arhiivimaterjali põhjal, vaid ka välitöödel. Taastamaks metsavendade liikumisteid, paiknemist maastikul ning igapäevast elutegevust on vaja üles otsida ja uurida punkrikohti.

37


Ajalugu

MARTIN ANDRELLER metsavendluse uurija

T

P

Siinkirjutaja arvas varem, et hoolimata legendidest, mis on alguse saanud 1960ndatel ja hiljemgi, kui oli veel võimalik kuidagimoodi püsinud punkreid metsades ja rabades leida, pole neid tänapäeval, st 21. sajandil võimalik näha ega uurida. Puutumata metsavenna või metsavendade punker tundus ja tundub senini uutumata justkui Püha Graal, millest kõik metsaon kuulnud, kuid mille leidmiseks venna või on vähe lootust.

metsavendade punker tundus ja tundub senini justkui Püha Graal.

KARRI KAAS

änaseks on punkrid üldjuhul hävinud isegi siis, kui julgeoleku- ja siseväed neid maha ei põletanud ega õhkinud. Siiski on ka varemete põhjal võimalik üht-teist järeldada, nt rünnatud punkrite puhul saab vaadelda lahingukäiku jms.

Isolaatorid koos traatidega, akukest, laialilammutatud koorelahutaja ja teised detailid võivad viidata käepärasele elektritootmisvahendile. Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi ekspositsioonis olevas punkris on üks selline käsigeneraator näha. Siiski ei saa täie kindlusega veel midagi öelda

Eelmise aasta 19. juulil sain paraja šoki, kui pildistasin üht sellist Püha Graali. See hetk, mida ma ei uskunud end kunagi kogevat, oli saabunud. Minu Püha Graal oli saanud tõelisuseks.

Harukordne leid Metsvendade punkreid on kolme tüüpi: maapealne, maa-alune ja osaliselt maa-alune. Lisaks veel kerged suvepunkrid, mis võisid olla sisuliselt muldvalliga kindlustatud telgid, seega sõjategevusele mittevastupidavad rajatised.

Arhiivis leidub nii ülekuulamisprotokollides kui ka operatsiooniaruannetes kirjeldusi punkritest, kuid need pole mõistagi kuigi täpsed, vaid pigem ülevaatlikud á la punker oli maapealne majake, laskeavadega, maskeeritud pilliroomattidega jne. Näha aga reaalselt konstruktsiooni – metsavendade ehitusinsenerliku taipu – ja mitte ühes fragmendis, vaid peaaegu terves punkri konstruktsioonis, oli imeline ja ainulaadne kogemus.

Pidagem aga meeles, et kui vaenuvägi oli jõudnud juba punkri ukse ette, oli ainuke ellujäämisvõimalus sealt väljamurdmine. Punkreid päevi kaitsta polnud võimalik ja sellel ei olnud ka mõtet. Punkris elati seni, kuni see oli võimalik ja ohutu. Vastavalt piirkonnale on võimalik kohe oletada, kus ja milline võis punker olla. Lääne-Eestis olid valdavalt maapealsed või osaliselt maa-alused punkrid, kõrgustikel ja kuivemates kohtades maa-alused. Rabas on võimalik aga ehitada vaid kuivematele kohtadele ehk rabasaartele. Kuid ei, siiski mitte ainult rabasaartele. Saarnakõrve punker paikneb kohas, kust ka mina poleks osanud seda otsida. See tundub absoluutselt ebaloogiline ehituspaik, kui arvestada seni leitud ja uuritud punkreid, kuid siiski väga loogiline koht: tasane siirdesoo ja kaheinimesepunker selle keskel.

KARRI KAAS

See oli esmakordne, kui arheoloogiliste välitööde käigus õnnestus läbi uurida metsavendade punkrikoht, mida ei ole hävitatud ega rünnatud ning mis on omasoodu kokku varisenud. Töö hõlbustamiseks oli kokku kutsutud erinevatest ekspertidest koosnev töörühm ja tulemused olid rabavad.

Pudelid, potsikud, pesukäsn, käekelladetailid… Punkrielu igapäev tuleb välitöödel välja ning aitab paremini kirjeldada ja mõista meie minevikku

38

Punker jutustab Punkri alumine seinakonstruktsioon ja põrand olid säilinud koos voodite ja isiklike esemetega. Seal leidnud pisidetailid aitavad lahti mõtestada punkrielanike igapäevaelu ja näitavad, milliseid võimaKaitse Kodu! 4/2014


Kui kiht kihi haaval pinnast eemaldasime, paljastusid punkri püstpalgid ja põrandalauad. Paljastus ohtralt kasetohtu, millega oli tekitatud hüdroisolatsioon punkripalkide ja turba vahele. Voodite kõrguselt oli punker kaetud väljapoolt – ilmselgelt külma tõkestamiseks – turbamätastega. Katusel olnud korstnat ümbritsenud plekkämbrist saadud plekk oli säilinud ideaalselt.

Lisaks konstruktsioonile ja taristule andsid leitud esemed infot ka igapäevase hügieeni ja ravimise kohta. Punkrist õnnestus leida kaks hambaharja ning erinevaid potsikuid ja purke kreemide ja vedelikega, mis kõik tundusid olevat kasutatud ravimitena. Metsavennad pididki end ise ravima, sest haiglasse nad enamasti minna ei saanud. Punkri kaitsesüsteemiks on ehitamise käigus võimaliku rünnaku poolsele küljele kaevatud kraavid, KARRI KAAS

Saagimispuki juures olnud palgijuppide põhjal võib arvata, et viimast korda on punkrist lahkutud kevadel. Puud tuuakse saagimiseks ja lõhkumiseks ikka vastu kevadet, et neid pärast suvi läbi kuivamist järgmisel talvel saaks kasutada. Mäletate Alfred Käärmanni juhiseid küttepuude valikuks, et küttes mitte reeta punkri asukohta? Ümbritsev taristu oli samuti hämmastav. Pesukuivatustraat puude vahel, kaev ja mitmesugused piimanõud – korralikult tõrvaga suletud ning rabapinnasesse peidetud. Tuli välja ka tõrvamiseks valmistatud kulp. Tõsi, peab ütlema, et ühest nõust leitud orgaaniline materjal ei omanud enam esialgseid lõhna- ja tõenäoliselt ka maitseomadusi.

mille küljel oli kiri „Ford“. Kuid väljakaevamistel leiti ka esemeid, nt punkris kasutusel olnud Saksa päritolu laskemoonakast, mis annavad aluse dateerida objekt kindlalt Teise maailmasõja järgsesse aega. Muude asjade hulgas leitud meeste käekella mehhanism ja osa kapslist on loodetavasti identifitseeritavad veelgi täpsemalt.

Ajalugu

lusi kasutati punkrielu mugavamaks muutmiseks. Tõenäoliselt hukkusid punkris elanud metsavennad mingil operatsioonil. Isegi kui nad oleks arreteeritud, oleksid nad ilmselt oma punkrit pärast vabanemist külastanud ja isiklikud asjad ära viinud.

Punkris ja selle ümbruses oli erineva vanusega esemeid. Seal leidus nt Eesti vabariigi aegseid piimanõusid ja ilmselt sõjaeelsest ajast pärit autoaku,

KARRI KAAS

Arutelu käigus selgub tõde. See punker on olnud väga erilise arhitektuurilise lahendusega. Punkri tagaseina konstruktsioonid koos seina- ja/või katusetaladega. Tegemist on telgikujulise ehitisega. Õnneks aitab see tänu sisearhitektuuri tuvastamisele öelda, kui pikad võisid olla metsavennad, kes selles punkris elasid. Nimelt keset punkrit paikneva ahju ja magamisasemete vahele mahtus liikuma ainult kitsale alale. Selle koha pealt on aga võimalik mõõta jooniste abil lae kõrgus. Seega on võimalik öelda, kui pikk inimene punkris vabalt liikuma mahtus

Kaitse Kodu! 4/2014

39


samas on pinnas kuhjatud soojustuseks seinte äärde. Praegu on kraavid osaliselt veel hästi näha, kuid sellest hoolimata õnnestus siinkirjutajal ennast ühest sellisest tõkkest leida. Niisugused vahejuhtumid mõistagi otsija indu ei vähenda. KARRI KAAS

Ajalugu

Punkri juures on säilinud kunagine vahipuu — mänd —, mille tüvesse on löödud jämedad raudnaelad. Neid mööda ronis ümbrust jälgima kunagi seal punkris elanud metsavend, täpselt samamoodi, nagu seda teeb pildil Mauri Kiudsoo

Esimene Põrgupõhja punker Sama suve 20. augustil õnnestus teha veel üks ootamatu avastus. Otsides 11. jaanuaril 1945 vanal Läänemaal hävitatud metsavendade punkrit, suutsime selle asukoha lõpuks tuvastada. Siinkohal peab ütlema, et maa-aluste punkrikohtade tuvastamine on lihtne – süvend on tavaliselt selgelt näha –, kuid maapealsete või natuke pinnasesse süvendatute puhul on tegemist raskema ülesandega. Kui punker maha põletati, ei pruugi olla säilinud isegi märgatavat valli, eriti kui maastik on võsane.

Lisainfo

Seekord paljastas punkri asukoha säilinud nurgapost. Teadaolevalt pandi see punker pärast läbiotsimist põlema, kuid mingil põhjusel säästis tuli üht nurgaposti, mis on küll osaliselt söestunud, kuid muidu seisab täpselt nii, nagu metsavennad selle punkri ehitamisel umbes 70 aastat tagasi paika panid.

Saarnakõrve punkri arheoloogilised uuringud MAURI KIUDSOO Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut

Esimene inspektsioonireis Saarnakõrve punkri asukohta leidis aset 15. mail 2013. Jõudnud Harjumaal Kose vallas paiknevasse soodest ja metsadest ümbritsetud muinasajast tuntud Aela külla, laadisime autodelt maha kogu uurimistööks vajaliku varustuse ja jätkasime teekonda jalgsi. Kui olime kõndinud mitu kilomeetrit, laius meie ees äkki maaliline rabamaastik. Enne punkri juurde jõudmist tuli ületada salakaval laugastik. Äkitselt meie ette kerkinud punkrijäänused ületasid aga kõigi ekspeditsiooniliikmete ootused. Tardunud viivuks sõnatult paigale, ei aimanud me veel, et tagasiteel metsasügavusest tuleb meil karuotiga tõtt vaadata. Sama aasta 19. juunil plaanistasime Saarnakõrve punkrit ja selle ümbruskonda. Fikseerisime muu hulgas ka mitmeid värskeid kaeve- ja lõhkumisjälgi. Rüüstajad, kes olid abivahendina kasutanud metallidetektorit, polnud punkrit ennast õnneks puudutanud, küll aga olid nad marodööritsenud kaevu ja mõne panipaiga kallal. Lisaks oli lõhutud ka siiani tervena säilinud saagimispukk. Seoses reaalse ohuga veel läbi uurimata punkrikompleksile võtsime tarvitusele täiendavad turvameetmed. Punkri ümbruses vedelev lahtine kraam sai tassitud aga ohutus kauguses paiknevatesse peidikutesse. Kuigi punker oli ehitatud maapealsena, osutasid arheoloogilised eeluuringud sellele, et eluaseme alumine osa (umbes 50 cm) on siiani koos sisustusega säilinud. Et tegemist oli esimese analoogse leiuga Eestis, alustati pärast rüüstejälgede fikseerimist ettevalmistustöödega punkrikoha põhjalikeks uuringuteks. Eesti riigi poolt väljastatud loa alusel korraldasime 2013. aasta septembri lõpul Saarnakõrve punkri täismahulised päästekaevamised, mille käigus rakendati moodsaimaid arheoloogilisi uurimismeetodeid. Sealt pärinev leiumaterjal osutus kogu Eesti metsavendluse uurimise seisukohalt ülioluliseks allikaks. Eesmärgiga avastada veel teisigi läheduses paiknevaid punkreid või nende süsteeme, inspekteerisime 11. oktoobril 2013 ümbruskonna soosaari, millest mõnesid on mainitud rahvapärimustes muistsete pelgupaikadena. Tuntuim neist on Kaskevõhma soolinnus. Kuigi termin „metsavennad“ võeti eesti keeles kasutusele alles 19. sajandil, ulatub nähtus kui selline juba sajanditetagusesse aega. 13. sajandi Henriku Liivimaa kroonikast saati on kroonikud kirja pannud, kuidas eestlased põgenesid suurte sõdade ajal rabadesse ja soosaartele, varjates seal end aastaid, vahel isegi aastakümneid.

40

Kaitse Kodu! 4/2014


ARNE KIVISTIK Saarnakõrve punkri avastaja

Ajalugu

Lisainfo

Sood varjavad saladusi

KARRI KAAS

Metsavendade teema on mind maast-madalast huvitanud. Ennekõike seetõttu, et ka mu isa kuulus aastail 1944—1945 nende hulka ja juhatas mulle esimesed peidupaigad metsades kätte. Hiljem juba iseseisvalt padrikutes ja soodes uidates olen avastanud nii mõndagi, aga see, mis 2011. aastal Kõrvemaal silma alla sattus, ületas seninähtut.

Tunnistus metsavendlusest. Pooleksmurtud hülsid ja eemaldatud kuulid

Ettevaatlikult sambla ja huumusekihi alla piiludes selgus, et punkri põrandalauad on küll hävinud, kuid põrandatalad ja seinte alumised palgid on vallides säilinud. Seega on võimalik rekonstrueerida selle punkri ehituslik pool. Et samade metsavendade ehitatud oli ka hilisem, Põrgupõhja nime kandev punker, võib arvata, et ka viimases kasutati samasuguseid lahendusi. Hea meel on ka tunnistada, et möödunud aastal okupatsioonide muuseumis avatud olnud näituse tarbeks loodud Põrgupõhja puhul sai kasutatud samasugust lahendust. Punkrist suundub lähedal asuvasse magistraalkraavi mingi maa-alune tunnel – ilmselt on tegemist põgenemisteega. Et metsavendi osati oodata sellise maapealse majakese uksest ja sellest ka lähtuti, siis kümmekond meetrit eemal kraavi väljunud metsavendadel oli üllatusmomendi tõttu teatav võimalus eluga pääseda. Kokkuvõtvalt saab öelda, et metsavendluse uurimise käigus annavad ka vanad punkrikohad veel palju väärtusliku infot uurijatele, kui neid uurida professionaalselt.

Tegelikult viibisin selles soos hoopis teise eesmärgiga. Parajasti oli käimas märgalade teine inventeerimine ja see töö nõudis sooelupaikade risti ja põiki läbi kõndimist. Soomassiivi lõunapiiri markeerivalt liivaseljandikult (kunagiselt järveäärselt luitelt) alla puisrabasse jõudnuna ületasin järgnevalt põhjasuunas liikudes üksikute jändrike mändide ja väheldaste laukasilmadega lageraba. Kilomeetripikkuse sumpamise järel jõudsin Pirita jõe lähtekraavi kaldale ja suundusin ettejuhtunud loomarada kasutades raba nõlva katvasse männikusse. Siinselt siirdesooilmelise taimkattega turbapinnaselt leidsingi ilmselgelt inimtekkelise struktuuri, mis ulatus ümbritsevast pinnast kõrgemale. Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist on turbapätsidest laotud onniga, mille eesmärk oli ilmselt kellelegi peavarju pakkuda. Ümbruskonnas vedeles arvukalt sõjaeelse tegumoega piimanõusid ja vaate. Rajatise pikemaajalisele kasutuses olekule viitas soliidne küttepuude varu koos saagimispukiga seal kõrval. Puude vahele veetud rõivaste kuivatamise traat, pingijäänused ja sissetaotud raudpoltidega vaatluspuu andsid kinnitust, et tegemist on ilmselt metsavendade varjupaigaga. Onni ehituslaad ja seal ümber paiknevate esemete hulk tekitasid veendumuse, et siin tuleb läbi viia põhjalikum uurimistöö.

KARRI KAAS

Väga hästi on säilinud punkripõrand ja otsaseina konstruktsioon, mis on korraliku hüdroisolatsiooniga. Võib öelda, et punkri ehitanud inimesed teadsid, mida ja kuidas teha

Kaitse Kodu! 4/2014

41


Sõjaraud PATRIA

Patria soomukid on kasutusel paljudes maailma riikides. Tänu sellele loodab firma tütarettevõte Millog oma turgu ka väljapoole Soomet laiendada

Millog hooldab Soome kaitseväe tehnikat

K

PUOLUSTUSVOIMAT.FI

eskkond, milles tegutseb Euroopa kaitsetööstus, muutub pidevalt. Kaitsetööstussektoris on vähenenud ressursside ja suurenenud konkurentsi tõttu aktuaalne säästlike lahenduste otsimine, mis toob endaga kaasa nii uusi katsumusi kui pakub ka võimalusi. Nagu mitmes teiseski sektoris, püsivad majanduskriisi mõjud kaitsetööstuses pikalt. Majanduslanguse tõttu on mitmed Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Soome, kaitse-eelarvet kärpinud. Seetõttu muutuvad ka aastal 2012 alanud Soome kaitsejõude laiaulatusliku reformi käigus kaitsejõudude struktuur ja töömeetodid. Kaitsere-

Rahuajal on lihtne kutsuda tsivilistist tehnik parandama katki läinud sõjatehnikat, aga lahingu käigus ilmselt enam mitte

42

formi eesmärk on muuta kaitsejõud kuluefektiivsemaks ja pidada ametis vähem inimesi, säilitades samas riigikaitse piisava võimekuse. Vastavalt 2012. aasta lõpul avaldatud Soome änu stravalitsuse uuele julgeteegilisele oleku- ja kaitsepoliitika partnerlusearuandele on ka tulele kaitsetööstusetvikus Soome riikliku kaitse põhialusteks kogu tevõtetega saavad Soome territooriumi kaitsejõud keskenkaitsmine ja üldine duda oma peamisajateenistuskohustus. tele tegevustele. Kuid nende eesmärkide täitmine eeldab nii suurt eelarvet, mida riik ei saa endale tänapäeva majanduslikes oludes lubada. Tulevase riigikaitse üheks mudeliks, mis võimaldab kokku hoida, on partnerlussuhted. Tänu strateegilisele partnerlusele kaitsetööstusettevõtetega saavad kaitsejõud keskenduda oma peamistele tegevustele ja samal ajal tagada, et tööstuses täidetaks kokkulepitud ülesanded nii rahuajal kui ka erakorralistes oludes.

T

Heaks näiteks siinkohal on Patria tütarettevõte Millog, mis pakub strateegilise partnerina mitmesuguseid militaartehnika ja -varustuse eluringi tugiteenuseid. Kaitse Kodu! 4/2014


Millog Oy on Soome kaitsejõudude strateegiline partner, mis pakub Soome kaitseväele kaitsevarustuse eluringiteenuseid. See hõlmab soomustamata ja soomustatud sõidukite, elektroonikaplatvormide ja relvasüsteemide hooldust, varustuseteenuseid ning kõikide süsteemide modifitseerimisi ja paigaldusi. Millog osaleb Soome kaitseväe varustuse projektides, mis põhinevad ettevõtte maaväealasel oskusteabel. 2012. aasta alguses lõppenud restruktureerimise käigus omandas Millog ainuosaluse ettevõttes, millele kuuluvad Oricopa Oy ja Insta DefSec Oy. Uus ettevõte tegutseb Oricopa Oy nime all ja on täielikult Millog Oy-le kuuluv tütarettevõte. Peale selle pakub Millog ka ühitamisteenuseid ja arendab optroonilisi seadmeid kliendi vajadustest lähtuvalt. Põhjamaades on Millog valdkonna suurim optroonikatootja. Emaettevõttena keskendub Millog Oy strateegilise partnerluse lepingu täitmisele, samal ajal kui Oricopa keskendub ühitamis- ja moderniseerimisprojektidele.

Millog suudab pakkuda kaitsejõududele igasuguses valmisolekuastmes varustusele vajalikke eluringiteenuseid. Pakutavad teenused ei hõlma muidugi ainult varustuse ja tehnika eluringiteenuseid, vaid ka konfiguratsioonijuhtimist, eluringikulude arvutamist ning toote andmeteenuseid ja hooldustöid. Kaitsejõudude ja Millog OY strateegilist koostööd käsitlev kaheksa-aastane leping sõlmiti 2008. aasta suvel, eelleping sama aasta märtsis. Lepingu maht on 54–63 miljonit eurot aastas. Lepingu sõlmimise ajal küündisid põhjanaabrite kaitsejõudude varustuse aastased halduskulud umbes 100 miljoni euroni.

Sõjaraud

Lisainfo

MILLOG OY

Strateegilise partnerluse raames kaasatakse tööstuspartnerid rahuajal kaitseväe tegevusse, arendaTänapäeva sõjatehnika korrashoidmine nõuab laialdasi teadmisi nii mehaanikast kui ka programmeerimisest. Sõduritele paraku kõike korraga õpetada pole võimalik

Millog — usaldusväärne partner varustuse hooldamisel Millog on Soome kaitsejõudude strateegiline partner, kes pakub kliendile varustuse eluringi teenuseid. Millogil kui eluringiteenuste eksperdil ja partnerlussuhete arendajal on aktiivne roll klientide tehnika ja varustuse eluringikulude kavandamisel ja juhtimisel. Millog hoolitseb erinõuete eest alates tooteinfo juhtimisest kuni praktilise remondi ja hoolduseni ning pakub hea hinna ja kvaliteedi suhtega teenindust.

PATRIA

PATRIA

Millogi teeb kõik selleks, et sõdurid saaksid sõdida, muretsemata varustuse hoolduse pärast

Kaitse Kodu! 4/2014

43


Lisainfo

Sõjaraud

des selle kaudu valmisolekut eriolukordadeks ning hooldus- ja tarnekindlust. Sõjavägi võtab kasutusele kahetasandilise hooldussüsteemi, milles Millog vastutab teise tasandi eest.

Sõduritest tsivilistideks 2009. aasta alguses andis kaitsevägi Millogile üle elektroonikakeskuse ja sõidukilao ning Kuopios, Lievestuores ja Tervolas asuvate ladude hooldamise kohustuse. Garnisoni remondi- ja hooldustöökojad kuuluvad endiselt kaitseväele. Selline partnerlus toob kaasa ligi 660 kaitseväe töötaja üleviimise Millogi teenistusse.

PATRIA Patria toodete hulka kuuluvad ratassoomukid ning kaudtule-relvasüsteemid, nagu liikurmiinipildujad ja -suurtükid, laskemoon ja nende toodete eluringiteenused. Lennunduses kuuluvad Patria peamiste tegevusalade hulka peale lennukite ja kopterite eluringi tugiteenused ja piloodikoolituse andmine. Ettevõttel on oskusteave paljude õhusüsteemide teenindamiseks. Lisaks pakub Patria kaitsejõududele ja riigi julgeolekuasutustele keerukaid seadmeid ja varustust. Oskusteave on Patrial ka luure-, seire- ja juhtimissüsteemide osas, nagu ka nende ühitamise ja eluringitoetuse osas.

Millog on ka Soome kaitseväe moderniseerimisprojektide edukas partner. Rakettide tulejuhtimissüsteemi uuendamine on edenenud plaanide kohaselt ja lõpeb 2014. aastal. Selle projektiga süvendab Millog oma erialateadmisi ja arendab kõnealuse süsteemi hooldamise oskusi, mis ongi selle kodumaise uuendusprojekti peamisi eesmärke.

2011. ja 2012. aastal osales Millog Soome kaitseväe juhitud sõjaväelise varustuse hooldamise ja hoiustamise hindamisel. 2012. aastal analüüsisid Soome kaitsejõud selle põhjal kaht võimalust kaitseväe varustuse hooldamisel: sõjaväepoolsel isemajandaval tegevusel põhinev mudel aitsejõuja laiapõhjalisel koostööl põhinev mudel. Millog juhtis dude ja viimase planeerimist. Millog OY

K

Lisaks kõigele muule suudab Millog rääkida kaasa lennunduses, pakkudes nii õhusõidukite hooldust kui ka remonti

Kuigi Millogi ja Soome strateegilist kaitseväe leping sõlmiti esi- koostööd käalgu kaheksaks aastaks, on sitlev kaheksamõlemad huvitatud koos- aastane leping töö jätkamisest. Pikemas sõlmiti 2008. perspektiivis on ettevõte eesmärgiks hakata pakkuma aasta suvel. oma teenuseid lisaks Soome kaitsejõududele ka teistele klientidele. Teeninduse parandamiseks ja eluringiteenuste parima kvaliteedi ja hinna suhte hoidmiseks on Millog loonud võrgustikud Põhjamaades ja Euroopas.

PATRIA

Tõlkinud Tage Talvoja

44

KAITSELIIT

Et suur osa Soome kaitsejõudude varustusest tuleb Patria tehastest, on firma tütarettevõttel lihtne ka sellele remondi- ja hooldusteenust pakkuda

Kaitse Kodu! 4/2014


Varustus

Lukk põhineb suuresti Mauser M98 poltlukul

Schmidti & Benderi 6x42 optiline sihik

Reguleeritav kaba on valmistatud lamineeritud pöögist

Nelja vindiga raud on valmistatud Saksamaal Päästikut saab laskja järgi seadistada

Våpensmia NM149S on Kaitseliidu uus snaipripüss Kaitseliidu relvastust on täiendatud snaiprirelvadega Våpensmia NM149S.

K

Lisainfo

aitseliidu relvastus on saanud täiendust Norra snaiprirelvadega Våpensmia NM149S. Snaipripüssi NM149S on välja töötanud Våpensmia koostöös Norra kaitseväega ja see on

leidnud alates 1988. aastast kasutamist nii Norra kaitseväe kui ka politsei üksustes. Snaiprirelva lukk põhineb suuresti 1945. aasta järel Norrasse sõjast jäänud ja Teises maailmasõjas töökindlust tõestanud Mauser M98 poltlukul. Relvakaba pikkus on reguleeritav ja see on valmistatud lamineeritud pöögist. Kuigi relv ise on välja töötatud Norra relvatehases, on selle vintraud valmistatud külmsepisena Saksamaal. Vintrauas on neli parema käe vinti. Relval on kergesti laskja vajadusi silmas pidades seadistatav päästik, mille tehase päästetugevuseks on 1,5 kg, ning Schmidti & Benderi 6x42 optiline sihik. Huvitava faktina nimetagem, et relvad said relvanumbri just sihiku järgi. Juhul, kui relvanumber ning Schmidti & Benderi 6x42 mm optilise sihiku number on identsed, on tegemist tehase originaalrelva ja -sihikuga.

VÅPENSMIA NM149S TEHNILISED ANDMED Kaliiber: 7,62 mm NATO (.308 Win) Salve mahutavus: 5 padrunit Vintraud: 23,62“ ehk 600 mm, 4 parema käe vinti Lukk: poltlukk Efektiivne laskekaugus: 800 m Relva kaal (koos optikaseadmetega): 5,6 kg Relva kogupikkus: 1120 mm

KARRI KAAS

Kaba: lamineeritud pöögivineer Sihik: 6x42 mm Schmidti & Benderi optiline sihik

Kaitse Kodu! 4/2014

45


Test

Nägu puhtaks — vee ja seebiga KRISTJAN PRII vabatahtlik testija

T

estida võtsime asjad, mis olid reaalselt metsas kaasas: vesi ja seep, piiritus- ja puhastuslapid. Hindamiskriteeriumideks olid hind, kaal, efektiivsus ja näo puhstamise aeg,

KARRI KAAS JA KRISTJAN PRII

Eelmisel aastal testisime, milliseid maskeerimisvahendeid kasutada, tänavu katsetasime, millised vahendid aitavad kõige kiiremini näo uuesti puhtaks saada.

Piirituslappe on mõistlikum kasutada sihtotstarbeliselt, st desinfitseerimiseks. Maskeeringu saab nendega küll maha, kuid selleks kulub liiga palju aega ja vaeva

46

Kaitse Kodu! 4/2014


Kaal

Piirituslapid

+

++

Värskendavad lapid

+

++

Vesi ja seep

+

mida hindasime plusside süsteemis, kus mitte ühtegi plussi tähendas väga halba, kaks plussi aga väga head tulemust. Testi käigus katsetasime ka, kas näokreemi kasutamine enne maskeerimist aitab hiljem maskeerimisvärve paremini eemaldada. Selgus, et aitab küll, kuid maskeering kulub seetõttu ka ise natukene kiiremini maha.

Efektiivsus

Jäägid

Kokku 3

+ ++

Test

Hind

4 ++

5

KRISTJAN PRII

Eemaldusvahend

Piirituslapp Lapp on üsna väike ja puhastab vaid tillukese pinna. Et nägu enam-vähem puhtaks saada, kulub kõvasti üle kümne lapi. Samas ei kaalu see kogus suurt midagi ega võta ka kuigivõrd ruumi pakkimisel. Ent piirituslapid on pakendatud üksikult ja seetõttu tekib neist üksjagu prügi. Kõva hõõrumise järel panevad piirituslapid näo punetama ja kipitama, mistõttu võib tunduda, nagu nühiks nahka peenikese liivapaberiga. Raske on maskeeringut nendega maha saada juustepiirilt, kõrvade ja kukla tagant ning muudest õõnsustest. Jõudsime järeldusele, et piirituslappe on mõistlikum kasutada sihtotstarbeliselt, milleks on desinfitseerimine. Maskeeringu saab küll maha, kuid selleks kulub liiga palju aega ja vaeva.

Värskendavad lapid Üks värskendav lapp puhastab kaks korda suurema pinna kui piirituslapp. 90 grammi kaaluvas pakendis on 50 lappi. Seljakotis tuleb esmalt otsida koht, kuhu karp mahutada, ka rakmetes võtsid lapid koos karbiga liiga palju ruumi. Ükshaaval saab lappe küll igale poole toppida, kuid sel juhul ei pruugi neid õigel hetkel üles leida. Värskendavad lapid sisaldavad alkoholi ja õlisid. Võrreldes piirituslappidega on nende toime nahale leebem. Ka on värskendavad lapid efektiivsemad, kuid sarnaselt piirituslappidega ei saa nendega maskeeringut maha juustepiirilt. Näo puhastamiseks kulub üle kuue lapi. Kaitse Kodu! 4/2014

Erinevad puhastavad ja värskendavad lapid toimivad tavalistel juhtudel küll üsna hästi, kuid keerulisemates oludes võib nendega jänni jääda

47


Test

Testi käigus märkasime, et raskemini eemaldatavate maskeerimisvahenditega jäävad ka värskendavad lapid jänni.

Vesi ja seep Seep peaks leiduma iga sõduri seljakotis. See tuleks valida võimalikult looduslik, sest petrooleumi baasil valmistatud seebid kuivatavad ja kahjustavad nahka. Ka peaks seep olema lõhnatu. Joogivett tuleb hoida joomiseks, looduses leiduva vee

puhul aga jälgida, et see oleks puhas. Vesi seab ka maskeeringu eemaldamisele olulise piirangu: kui erinevaid lappe saab kasutada peaaegu kohe, siis piisava koguse puhta vee leidmine võib võtta üksjagu aega. Seep kaalub umbes 40 grammi ja mahub pakkides peaaegu igale poole. Õnneks leidub ka vett meil peaaegu igal pool. Vesi ja seep puhastavad näo ilusasti, piisab enamasti kolmest pesemiskorrast.

Tulemus

KRISTJAN PRII

Testi võitsid napi edumaaga teiste puhastusvahendite ees vesi ja seep. Vesi ja seep võitsid eelkõige just tänu efektiivsusele ja keskkonnasõbralikkusele. Kuigi piiritus- ja muudel puhastuslappidel on oma eelised, ei saa neile lootma jääda. Seepi on enamasti ka raskel ajal saada ja seda on võimalik koguni ise valmistada, mida muude vahendite kohta öelda ei saa.

48

Seep peaks leiduma iga sõduri seljakotis. Erinevatest puhastusvahenditest on see kõige levinum ja lollikindlam

Kaitse Kodu! 4/2014


ERIK AMANN Kaitseliidu peastaabi jurist

K

äesoleva aasta 6. veebruari Kaitseliidu keskjuhatuse koosolekul kehtestati kolm uut vara kasutamist reguleerivat dokumenti. Nendeks olid esiteks lepingute sõlmimise, teiseks vara kasutamise ja kolmandaks riigieelaveväliste uigi Kaitsevahendite kasutamise liidu-siseselt kord. Kõik nimetatud dokumendid on käteristatakse n-ö tesaadavad Kaitseliidu riigiraha ja omatulu, koduleheküljelt rippon väljastpoolt vaamenüü „Kaitseliit“ kaudu alammenüüst datuna Kaitseliidu „Õigusaktid“. Vajadus eelarve ühtne. uute vara kasutamise reeglite kehtestamiseks tulenes Kaitseliidu uuest seadusest, mis võrreldes vana seadusega muutis mõnevõrra vara kasutamise põhimõtteid. Ka tekkis vajadus ühtlustada vara kasutamise kordades esinevad mõisted seaduses kirjas olevatega.

K

Riigielarvevälisest rahast Nii lepingute sõlmimise kord kui ka vara kasutamise kord on vanad tuttavad ja olnud olemas juba n-ö aegade algusest, ent riigieelarveväliste vahendite kasutamise korra puhul on tegemist uue dokumendiga, mis peegeldab ehk kõige rohkem uues Kaitseliidu seaduses vara kasutamise küsimustes tehtud muudatusi. Selle lohiseva nimetusega kirjeldatakse tegelikult varem omatuluna tuntud eelarvevahendeid. Riigieelarvevälise raha kasutamise korra eesmärk on kinnitada asjaolu, et allüksustele liikmemaksude, annetuste ja muu allüksuse enda teenitud tuluna laekuv raha on ja jääb valitseda ja kasutada sellele allüksusele, millele need laekusid.

Eelkõige reguleerib see kord seega üksuste juhatuste tööd rahaliselt hinnatavate otsuste langetamisel. Nagu tänapäeval kohane, ei saa me siinkohal mööda ka teatud piirangutest, nimelt riigihangete seadusest. Kuigi Kaitseliidu-siseselt eristatakse n-ö riigiraha ja omatulu, on väljastpoolt vaadatuna Kaitseliidu eelarve ühtne ja olenemata sellest, millisest allikast raha on saadud või kelle pädevuses on seda kasutada, saab seda teha üksnes Kaitseliidule kui organisatsioonile kehtestatud reegleid järgides.

Riigihangete seadusest Siinkohal oleks ilmselt paslik korrata üle mainitud riigihangete seaduse põhimõtted, mida on kohustuslik järgida ka omatulu kasutamisel. Esiteks, raha kasutamisel tuleb tagada konkurentsi teel parim võimaliku hinna ja kvaliteedi suhe. Parim hinna ja kvaliteedi suhe on küll väga subjektiivne kriteerium ja teadupärast ei ole kõige odavam asi alati kõige parem, mistõttu on oluline järgmine põhimõte. Selleks põhimõtteks on läbipaistvus ja kontrollitavus. See tähendab, et hiljem peab olema võimalik tuvastada, mis kriteeriumide alusel edukas pakkumine välja valiti. Raha kasutamist otsustav juhatus peab enne pakkumiste küsimist fikseerima kriteeriumid,

RUTH LIVINGSTONE/FREEIMAGES

Kuigi Kaitseliidu-siseselt eristatakse riigiraha ja omatulu, on väljastpoolt vaadatuna Kaitseliidu eelarve ühtne ja seda saab kasutada üksnes Kaitseliidule kui organisatsioonile kehtestatud reegleid järgides.

Kaitseliit

Keskjuhatus kehtestas uue vara kasutamise korra

Ükskõik, kas ostudele kulutatakse riigieelarvest või omatuludest pärit raha, tohib näiteks kontoritarbeid osta siiski vaid riigihanke võitnud partnerilt

Kaitse Kodu! 4/2014

49


Kaitseliit

mille kohta pakkumisi soovitakse ja mille pinnalt neid hiljem hinnatakse. Eelnevalt tuleb paika panna, kas selleks on odavaim hind, teenuse osutamise aeg või mõni muu objektiivselt hinnatav kriteerium. Kui konkurentsi võimalust pole (näiteks teatud toodet valmistabki ainult üks tootja või konkreetses piirkonnas tegutseb ainult üks vastava valdkonna ettevõtja), tuleb ka see asjaolu juhatuse otsuses fikseerida. Igal juhul peab olema hiljem võimalik tuvastada nii nne raha kapakkumuste küsimise tingimusi kui ka seda, millised sutamist tuleb pakkumised esitati ja mille veenduda, et põhjal pakkuja välja valiti.

E

Kaitseliidus ei ole juba korraldatud riigihanget sama asja või teenuse ostmiseks.

Kolmas asjaolu, mida tuleb silmas pidada, on piirmäärad. Enne raha kasutamist tuleb veenduda, et Kaitseliidus ei ole juba korraldatud riigihanget sama asja või teenuse ostmiseks. Ostude dubleerimine võib tahtmatult kaasa tuua riigihangete seaduses sätestatud piirmäärade ületamise, sest, nagu eelnevalt mainitud, võetakse Kaitseliitu kui ühtset tervikut. Seda ka riigihangete piirmäärade arvestamisel. Kui iga allüksus ostaks näiteks kiivrialuseid mütse iseseisvalt ja nende ostude koondsumma oleks nii suur, et ületaks mõnd piirmäära, oleks see tõlgendatav hanke osadeks jaotamisena eesmärgiga varjata selle tegelikku maksumust.

Hangete osadeks jaotamine on aga keelatud, kui sellega kaasneb hanke maksumuse moondumine. Funktsionaalselt koos toimivaid ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asju või teenuseid on seetõttu soovitatav osta koos. Infot käimasolevate või planeeritavate hangete kohta saate oma struktuuriüksuse tagalaülemalt või peastaabi tagalakeskusest. Kui ost on kallim kui 10 000 eurot, tuleb avaldada riigihangete registris teade soovi kohta osta teatud asju või teenuseid. Summa kasvades karmistuvad protseduurireeglid veelgi ning sellisel juhul on mõistlik kaasata ostutehingu korraldamisse oma struktuuriüksuse tagalaspetsialist või küsida nõu peastaabist.

O

tsustuskogude liikmed peavad üha enam olema kursis erinevate õigusaktidega ja ka vabatahtliku juhi töö muutub bürokraatlikumaks.

Võib ju öelda, et uut ei ole siin midagi, sest riigihangete seadus oma erinevates redaktsioonides on kehtinud alates 2000. aastast ja ka põhimõtted on jäänud üldjoontes samaks. Siiski tähendab see seda, et otsustuskogude (kollegiaalsete organite) liikmed peavad üha enam olema kursis erinevate õigusaktidega ja ka vabatahtliku juhi töö muutub aina reglementeeritumaks ja bürokraatlikumaks. Kahjuks on siin tegemist üleüldise tendentsiga – sama võib öelda ka kõigi muude elualade kohta. Kaitseliidu ülesannete kaalukuse kasvades võib eeldada, et suureneb ka tähelepanu Kaitseliidu tegevuse üle, mistõttu on aina tähtsam, et kõikvõimalikud toimingud rahaga on tehtud läbipaistavalt ja selliselt, et seda läbipaistvust oleks võimalik hiljem dokumentaalselt tõestada.

UROS KOTNIK/FREEIMAGES

Kui ostu rahaline maht ületab 10 000 eurot, tuleb ostusoovist teada anda riigihangete registris

Bürokraatia suureneb

50

Kaitse Kodu! 4/2014


Ajaloohuvilised naiskodukaitsjad peaaegu kõikidest ringkondadest kogunesid 5. aprillil Viimsis asuvasse Eesti sõjamuuseumisse.

kaasata võimalikult palju asjast huvitatud liikmeid ja erinevaid eksperte. Seekord andsid meie ideedele tagasisidet ja omapoolseid soovitusi Eesti ajaloomuuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder ja Saksa okupatsiooni näituse projektijuht Laura Kipper.

AVE PROOS Naiskodukaitse ajalookomisjoni liige

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse ajalooseminaril arendati virtuaalmuuseumi ideed

Kohaletulnud naiskodukaitsjad said ajalookomisjoni juhi Kadi Kassi eestvedamisel välja hõigata ja paberile kirja panna kõik mõtted, ootused ja küsimused, mis neil seoses virtuaalmuuseumiga tekkisid. Otsiti jalookomisvastust küsimusele, milliseid jon on võtlugusid võiks tulevane virtuaalnud üheks muuseum hakata jutustama. Ajalookomisjon kaalub ettepanekuid oma eesmärgiks ja mõtteid hoolikalt ning plaanib mälestuste kogukõikide ringkondade liikmeid mise jätkamise. kaasata aruteludesse ka edaspidi. Osalejate arvamustest jäi kõlama, et virtuaalmuuseum oleks uudne lähenemine, mis väärib kindlasti ühisel jõul teostamist. Töö selle nimel käib.

A

astajagu tegutsenud Naiskodukaitse ajalookomisjoni eestvedamisel korraldatud seminari raames keskenduti kahele teemale: mälestuste kogumisele ning Naiskodukaitse virtuaalmuuseumi idee edasiarendamisele.

A

Mälestuste kogumine jätkub Naiskodukaitsjad tegid oma eelkäijate mälestuste kogumisega algust juba mõnd aega tagasi. Näiteks 2011. aastal kutsuti Leane Moritsa eestvedamisel koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ellu mälestuste kogumise projekt Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevuse kohta aastatel 1927– 1940.

Et kogu päev ei mööduks ainult istudes ja tõsistel teemadel arutelusid pidades, tegi Leho Lõhmus Eesti sõjamuuseumist naistele ringkäigu, rääkides huvitavaid lugusid ja näidates sõjamuuseumi põnevamaid aardeid.

Ajalookomisjon on võtnud üheks oma eesmärgiks mälestuste kogumise jätkamise. Aasta jooksul on muu hulgas koostatud organisatsiooni liikmetele mälestuste kogumise juhis. Sõjamuuseumis peetud seminaril aitasid kutsutud külalistena teemat arendada Sandra Vokk ja Anne-Mai Saar sihtasutusest Unitas. Nad tutvustasid sihtasutuse tegevusvaldkondi ja peatusid pikemalt projektil „Kogu me lugu“, mis ühendab Eesti mälestuste kogumise ning mäletatava ajastu uurimisega tegelevaid organisatsioone Eestis ja välismaal. Ühenduse eesmärgiks on kooskõlastatult talletada, üldistada ja levitada Eesti inimeste mälestusi, elulugusid ja teisi sellega seotud materjale. Sellesse organisatsioonide võrgustikku kuulub kevadest saadik ka Naiskodukaitse.

Virtuaalmuuseum kui uus lähenemine Pärastlõunal peeti mõttetalguid Naiskodukaitse virtuaalmuuseumi projekti teemadel. Kuueliikmeline ajalookomisjon soovib juba planeerimisfaasis Kaitse Kodu! 4/2014

MERLE OJASALU

Seminaril koorusid välja mitmed ühisteemad ja küsimused ning meie koostöö jätkub kindlasti. Sihtasutuse hakkajad noored on valmis filmima näiteks lugusid naiskodukaitsjate saatustest nii vahetute kui ka vahendatud jutustajate esituses. Lisateave sihtasutuse kohta leidub veebilehel http://kogumelugu.ee/.

Eesti sõjamuuseumis üles seatud pop-up-näitus Naiskodukaitse ajaloolistest esemetest ja raamatutest

51


Naiskodukaitse

Naised kuuseonnis, tüdrukutest rääkimata Kui paljud meist metsa minnes kontrollivad, et mobiiltelefoni aku oleks laetud, kaasas oleksid töötavad tuletegemisvahendid, nuga ja veidi sööki-jooki ning riietus oleks ilmastikukindel? KAISA-MAI HÜTT ja KERSTI KRUUS Naiskodukaitse Jõgeva ringkond

K

eegi meist ei lähe metsa sihilikult eksima, kuid ometi eksitakse seal viimastel aastatel üha sagedamini. Selleks, et meiega nii ei läheks, sai kavva võetud üleelamisõpe. Eesti vabariigi aastapäevale eelnenud nädalavahetusel korraldati Kirna õppekeskuse territooriumil Jõgeva ja Tartu ringkonna naiskodukaitsjate ja kodutütarde ühine talvine üleelamiskoolitus.

Näpuosavus vajab harjutamist Reede õhtupoolik algas talvistes oludes ellujäämiseks vajalike teoreetiliste teadmiste omandamisega. Mõne tunniga läbisime palju teemasid: sobilik riietumine, külmakahjustuste ja alajahtumise vältimine, tegutsemine vettekukkumise korral, toiunumist tumine, terariistade käsitalustades semine, ohutustehnika jne.

P

mõistsid kõik, et näpuosavuski vajab harjutamist.

PIRET VALGE

Kui teooria sai omandatud, oli aeg anda kätele veidi tegevust, ülesandeks igaühel kolme meetri pikkuse nööri punumine. Nobedate näppudega naistele oli see sobiv töö, kuid punumist alustades mõistsid kõik, et näpuosavuski vajab harjutamist. Kui liigutused selgeks said, muutus laual olev lina kiiresti peenteks ribadeks ja kõigi Esimeseks ülesandeks metsas oli sobiva laagripaiga valimine sõrmede vahel pikenesid nööriotsad hämmastava kiirusega. ja onni ehitamise alustamine

52

Kaitse Kodu! 4/2014


Esimene öö möödus kõigil Kirna pehmetes voodites ootusärevas unes. Laupäeva hommikul matkasime juba enne kella seitset kogu varustusega metsa poole.

Kui laagripaika jõudsime, näidati meile erinevaid tuletegemisvõimalusi. Seejärel uudistasime instruktorite valmivat onni ja tutvusime edasiste plaanidega. Esimeseks ülesandeks anti mõlemale viieliikmelisele grupile sobiva laagriplatsi otsimine ja onni ehitamise alustamine. Igaüks sai sobiva rakenduse, kes tulevalvuri, kes metsast materjali tooja, kes ehitajana. Hommikusest unisusest ja väikesest jahedustundest sai ruttu hoogne saagimine, raiumine ja vedamine. Kell üks päeval oli esimene tähtaeg, valmis pidid olema nii onni karkass kui igaühel lisaülesandena isiklik puulusikas. Suundusime instruktorite juurde vee ja muude materjalide järele. Üllatuseks oli meile valmistatud lõkkepannkooke, sõime neid koos šokolaadikreemiga. Söök viis lausa keele alla. Uudistasime instruktorite tehtud onni ja õppeprotsessi täiustamiseks anti meile veel ülesandeid. Järgmiseks hommikuks pidime valmistama räätsa – puust talla, mis on tuntud ka metsaplätu nime all –, plekkpurgist õlilaterna ja kolmnurkse raami, mille abil märssi seljas kanda. Tagasi onnide poole liikusime vee-, kile- ja toidutoiduvaruga.

Hügieen ennekõike Esimeseks eineks oli seasüda köögiviljadega. Kokkamisoskused panid proovile sööjate toidueelistused. Kuid üllatust valmistasid ka lihtsad maitsed, uutsime näiteks mustika- ja pohlaleida hiljuti varretee. Onni karkassile tormiroaks tuli kile peale panna ning kõik kuuseokste ja samb- saanud kuuse laga vooderdada. Pidime ja onn sai üsna tõdema, et eelnevad eeskujulik. ellujäämiskoolitujad olid ümberkaudsete kuuskede alumised oksad juba ära kasutanud, kuid õnneks suutsime leida hiljuti tormiroaks saanud kuuse ja onn sai üsna eeskujulik.

S

Kõhutäiteks toodi meile suitsukala, mida osa grupi liikmeid isukalt sööma hakkas. Samal ajal saabus ka meedik, kes tegi jalgade korrasoleku kontrolli. „Hügieen ennekõike,“ kordas ta. Kui pimedus juba vaikselt ligi hiilis, meenus meile, et peame ööseks küttepuid varuma, ning läks agaraks tegutsemiseks. Puude saagimine ja lõhkumine osutus kurnavaks. Teisel meeskonnal küttepuude varuga probleeme ei olnud, küll aga selgus, et nad Kaitse Kodu! 4/2014

PIRET VALGE

Lõkkepannkoogid viisid keele alla

Esimeseks eineks oli seasüda köögiviljadega. Kokkamisoskused panid proovile sööjate toidueelistused

olid varustatud puudega, mis hästi põleda ei tahtnud. Seepärast võtsid nad maha mõned kuivanud kuused. Nii et õppimist jagus kõigile.

Teritamise põhimõtted Enne magamaminekut toodi meile kotiga kolm kala ja üks suur kana. Hommikuks taheti ainult luid ja konte näha. Taimetoitlasi see eriti ei rõõmustanud. Kuigi peab ütlema, et nii head kana, nagu sellel korral sai valmistatud, pole ma enne saanud. Teise grupi laagriplatsi poolt kostev kiljatus pakkus meile mõtteainet. Põhjuse saime teada järgmisel päeval. Nimelt oli nende kala otsustanud puhastamise ajal siplema hakata, mis puhastajat ennast ja teisigi korralikult ehmatas. Öö saabudes hakkas jahedus ihu ligi hiilima. Puud olid märjad ja korralikust lõkkest ei tulnud midagi välja. Koidu lähenedes muutus meel siiski rõõmsamaks. Kuid õige pea tegi meid morniks kohustus oma uhke kätetöö lammutada. Mõttes mõlkus instruktorite antud ülesanne edukalt veekogu ületada ja kui hommikul Kirna õppehoone juurde tagasi jõudsime, tuli meil silmitsi seista maja taga laiuva tiigiga. Tiigi ääres võtsime eeskujulikult järjekorda ja astusime kordamööda augu servalt jäisesse vette. Nii nobedalt pole meist keegi veekogust välja tulnud! Kuid kõigi suureks rõõmuks oli saun mõnusalt leilivalmis. Elasimegi üle! Ees ootas viimane teooriatund „Terade olemus ja teritamise põhimõtted“. Kümme naist seisis reas ja teritas oma nuge. Instruktor tunnistas kodustes tingimustes sobilikuks meetodiks ka nugade tassi kareda põhja vastu hõõrumine. Koolituse lõppedes tunnistati meid edukalt ellujäänuteks ja kiideti usinuse eest. 53


Naiskodukaitse keskkogu töine päev tõi selgust sümboolikasse

AVE PROOS Naiskodukaitse esinaise asetäitja

AIRI TOOMING Naiskodukaitse esinaine

Tallinnas Vabaduse väljakul 8. märtsil korraldatud heategevuslikul koguperepäeval „Naistelt naistele“ koguti Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu (EPNÜL) tegevuse toetuseks 435 eurot. Naiskodukaitse, Eesti Politsei Naisühenduse ja Sisekaitseakadeemia korraldatud heategevusliku koguperepäeva tulu otsustati neljandal tegevusaastal annetada uuele koostööpartnerile Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidule, et toetada erivajadustega naiste kaasamist ühiskonda. Külastajad said kohapeal annetusi teha, lisaks koguti raha heategevuslikul loteriil ja oksjonil. Perepäeva korraldamisse andsid sellel aastal suure panuse peale peakorraldajate ka Eesti Naisjuristide Liidu liikmed, Tallinna munitsipaalpolitsei ametis töötavad naised, kodutütred ning Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste Tallinna maleva liikmed. Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu tegevuse eesmärgiks on erivajadustega naiste ja nende perede lõimimine ühiskonda, sotsiaalse aktiivsuse ja teadlikkuse kasvatamine ning soolise võrdõiguslikkuse ideede propageerimine puuetega inimeste seas koolituste, aktsioonide ja teiste ühistegevuste kaudu. „Oleme koguperepäeva eestvedajatele väga tänulikud. Te aitasite üritusega suurendada ühiskonna teadlikkust puuetega naiste probleemidest, mis omakorda aitab ehk mõista ja ennetada soolist ebavõrdsust ning mitmekordset diskrimineerimist,“ ütles EPNÜLi juhatuse esinaine Mare Abner.

Naiskodukaitse keskkogu kogunes 29. märtsil Viljandis Pärimusmuusika aidas. Päev oli töine, täis diskussioone, emotsionaalseid mõttekäike ja arukaid otsuseid. Naiskodukaitse keskkogu kuulas ära Naiskodukaitse esinaise, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni 2013. aasta aruanded ning kinnitas Liiliaristi statuudi, sümboolika korra ja sõrmuse kavandi. Traditsiooniliselt olid päevakorras ka valimised. Naiskodukaitse keskjuhatusse valiti uue liikmena Erle Johanson Tallinna ringkonnast ja teiseks ametiajaks Siiri Sepp Alutaguse ringkonnast. Keskjuhatuse asendusliikmeks sai Triinu Küünal Jõgeva ringkonnast. Keskrevisjonikomisjoni liikmeks valiti Ene Leitud Alutaguse ringkonnast ja asendusliikmeks Tiina Mäe Harju ringkonnast. Kaitseliidu keskkogu liikmeks valiti Triinu Küünal Jõgeva ja asendusliikmeks Merle Kodu Alutaguse ringkonnast. Täname kõiki Naiskodukaitse keskkogu liikmeid, kes andsid hindamatu panuse parimate otsuste nimel! Keskkogu on Naiskodukaitse kõrgeim juhtorgan, kus osalevad kõikide ringkondade esinaised, aseesinaised ja kaks valitud liiget igast ringkonnast.

NKK VÕRUMAA RINGKOND

Naiskodukaitse

Koguperepäev „Naistelt naistele“ teenis üllast eesmärki

Koguperepäev „Naistelt naistele“ on igal aastal naistepäeva paiku korraldatav heategevusüritus, millega jõustruktuuride naisühendused tutvustavad naistele võimalusi parandada lähedaste turvalisust. Annetusi EPNÜLi tegevuse toetuseks saab teha Swedbanki arveldusarvele EE232200001120280327.

Võrumaa pingutab uue jaoskonna loomise nimel MERLIT ALDOŠIN Naiskodukaitse Võrumaa ringkond

TIIT TAMBERG

Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna juhatuse liikmel Marina Kõval tekkis juba ammu idee luua Haanja kanti Naiskodukaitse jaoskond. Selle nimel on Marina ka tegutsema asunud. 8. aprillil korraldati Ruusmäe rahvamajas tantsutrenn, millele järgnes MTÜ Ruusmäe Maanaiste Seltsi koosolek. Just sellele koosolekule läksime ka meie Marinaga. Marina tutvustas Naiskodukaitset ja meie tegemisi ning rääkis, miks tasub liituda meie organisatsiooniga. Õhtu lõpetuseks valmistas iga osaleja endale imeilusa ja isikpärase prossi. Koosolekule oli tulnud Ruusmäelt ja selle lähiümbrusest 17 naist, kellest mõnigi võttis pärast kaasa Naiskodukaitsesse astumise avalduse blanketi.

54

Naiskodukaitse on naisorganisatsioon, kus leidub harivat ja põnevat tegevust igale naisele. Naiskodukaitse Võrumaa ringkonnas on neli jaoskonda (Võru, Antsla, Vastseliina ja Urvaste) ning 119 liiget.

Kaitse Kodu! 4/2014


JAANIKA LÄÄNESAAR Naiskodukaitse Jõgeva ringkond

BIRGIT VAARANDI

Naiskodukaitse Jõgeva ringkonnakogul, mis peeti 16. märtsil, tuli meil korraga valida ringkonnale uus esinaine, aseesinaine, kaks juhatuse liiget ja revisjonikomisjoni liige. Lisaks oli vaja leida ka keskkogu kandidaadid. Kerge see ei olnud. Kui teiste ametite peale leidus vabatahtlikke, kes oma kandidatuuri ise üles seadsid, siis esinaise vastutusrikka ametikoha täitmiseks olime sunnitud koosolekul pausi tegema, et kõik võimalused hoolikalt läbi kaaluda. Enamik kohaolijaid oli juba ametis erinevate tasemete juhatustes ja ka puudujate seast oli raske leida kedagi, kes oleks valmis sellise koorma enda õlule võtma. Pärast põhjalikku arutelu, planeerimist, olulisi telefonikõnesid ja kandidaatide endassevaatamist oli valmis esinaise ameti enda kanda võtma Põltsamaa jaoskonna tegevliige 29. juulist 2010 Heli Palgi. Ta on side ja staabi erialagrupi juht ning oli enne valimisi Põltsamaa jaoskonna esinaine. Hakkaja naisena on ta jõudnud osaleda kolmel Naiskodukaitse koormusmatkal ja läbinud lisaks baasväljaõppele ka tegevliikme sõduribaaskursuse Kaitseliidus ja staabiassistentide baaskursuse.

Männiku naised mõtlevad roheliselt ANU TOLSA

Asjaliku toimetamise kestel tuli naiskodukaitsjate juurde Kaitseliidu Männiku malevkonna pealik, kes tutvustas ennast, Kaitseliidu meeste tegemisi, rääkis plaanidest ja arutas koostöövõimalusi. Et Männiku malevkonna pealik vahetus alles hiljuti, nägid paljud naiskodukaitsjad uut pealikut lpn Daniel Nüüdi esmakordselt. Tegemist on hakkamist täis noore mehega, kellega koos loodame kõik ideed ellu viia.

Kaitse Kodu! 4/2014

Uueks ringkonna aseesinaiseks valiti Merit Viitman, juhatuse liikmeteks Jaana Sepper ja Hanali Riisk ning revisjonikomisjoni uueks liikmeks sai meie eelmine esinaine Maris Mäeotsa. Kõik nad on staažikad naiskodukaitsjad ja valmis andma oma panuse organisatsiooni arenguks. Keskkogule valiti Jõgeva ringkonda lisaks esinaisele ja aseesinaisele esindama Triinu Küünal ja Kätlin Ridal. Asendusliige on Jaanika Läänesaar.

Harju ringkonna uus esinaine on Helen Allas Helen Allas (pildil) on ise endale tööandja. Ta müüb ettevõtetele konsultatsiooniteenust majandus-, õigus- ja finantsalal. Tänu sellele on ta ise oma aja planeerija ja leiab ehk keskmisest rohkem aega Naiskodukaitse tegemisteks. „Esinaise ametikoht toob kaasa suure vastutuse ja hulga kohustusi, olen valmis need enda kanda võtma. Esindan ringkonda väärikalt ja edukalt,“ lubab Harju ringkonna uus esinaine Helen Allas. „Läbi aegade olen näinud erinevaid häid liikmeid juhtimisorganites. Mis eristab eriti head lihtsalt headest, on tõeline pühendumus organisatsiooni ühistele eesmärkidele. Samuti liikmete motiveerimine organisatsiooni ühiste eesmärkide poole liikumisel,“ tutvustab Helen end Naiskodukaitse kodulehel. „Soovin parandada kommunikatsiooni ringkonna juhtimise ja jaoskondade vahel. Pooldan info liikumist ja jagamist mõlemas suunas. Kindlasti jätkan juba alustatud tööd. Viimane aasta on olnud heaks proovikiviks, kas, kuidas ja kellega muuta ringkonna töö sujuvamaks,“ räägib ta.

NKK HARJU RINGKOND

Naiste käe all valmis lopsakate paabulinnusulgedega ja minimalistlike abstraktsete mustritega kotte. Kui salvrätitehnikas on tulemus enam-vähem ette näha ja suuremat sorti üllatusi ei saa tulla, siis värvi läbi šablooni kangale kandes näeb lõplikku pilti alles pärast šablooni eemaldamist. Sellega sai nalja, kui üks pealtnäha lihtne siksakmuster nägi lõpuks kotil välja nagu Stockmanni logo. Et eesmärgiks polnud kaubamajale reklaami teha, tuli kasutada veel üht tekstiilivärvimistehnikat — värvitempleid. Kui siis asjale veel pisut pintsliga kaasa aidati, tuli välja rahvuslikus stiilis väljapeetud ühevärviline muster. Mõne koti kaunistus sai sedavõrd elegantne, et sobiks vajadusel ka Naiskodukaitse piduliku vormi juurde kingakotiks. Kuid iga kaunistatud riidest poekott leiab kindlasti kasutust.

LIINA LAURIKAINEN

Naiskodukaitse Harju ringkond

Traditsiooniliselt kogunevad Harju ringkonna Männiku jaoskonna naiskodukaitsjad iga paariskuu teise teisipäeva õhtupoolikul, et arutada jooksvaid küsimusi ja koos midagi vahvat ette võtta. Kui talvel oli vajalik helkur, mida ka koos meisterdati, siis kevadel on fookuses roheline mõtlemine. Nimelt hoolivad naiskodukaitsjad loodusest ja kasutavad võimalikult vähe kilekotte. Et iga päev kasutatavad riidest poekotid oleksid erilised ja hakkaksid silma, korraldati 8. aprillil Värvikeskuses tekstiilivärvimise õpituba. Kes soovis, sai valida meelepärast värvi riidekoti, mida oli võimalus kaunistada kahel viisil: šablooniga värvides või salvrätitehnikas.

Naiskodukaitse

Jõgeva ringkonnas vahetusid juhid

55


Naiskodukaitse

Külalisõhtu tõi kokku saalitäie pärnakaid KRISTIINA TARVIS Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond

Vaba tahe teeb elu põnevaks

MIRELL LATTIK

MIRELL LATTIK Naiskodukaitse Põlva ringkond

Põlva naiskodukaitsjad kogunesid 5. aprillil Räpinasse, et veeta mõnus päev üksteise seltsis ja meisterdada. Keskpäeval alustasime Ülle Viksi juhitud koolitusega „Vabatahtlikkus ja vaba tahe“. Arutlesime vabatahtliku tegutseja ja tegevuse üle. Vabatahtlik on inimene, kes panustab oma aega, energiat või oskusi vabast tahtest ja tasu saamata. Vaba tahe on tihedalt seotud motivatsiooniga, julgen väita, et eelkõige sisemise motivatsiooniga. Toodi näide eduringist. See algab usust, kasvab potentsiaalist ja tegutsemisest ning lõpeb tulemustega, seejärel hakkab ring taas otsast peale. Üldiselt on inimesi kaht sorti: need, kes leiavad endas ja ümbritsevas maailmas võimalusi ja lahendusi, ning teised, kes näevad ainult probleeme ja piiranguid. Julgen väita, et kõik Naiskodukaitse liikmed on loovad. Seetõttu tõi koolitaja välja ka loovuse avaldumised.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas 25. märtsil Kaitseliidu Pärnumaa maleva hubases saalis külalisõhtu. Hoolimata tuulisest ja hallist ilmast saabus kohale igas vanuses huvilisi, kellele jagasime teavet Naiskodukaitse tegevuse kohta. Esmalt andis hingemineva ülevaate Naiskodukaitse ajaloost Pärnumaa ringkonna endine esinaine Maie Pitsal. Seejärel sai kuulata ringkonna praeguse esinaise Jana Otsa juttu organisatsioonist ja tema enda kogemustest Naiskodukaitses. Entusiastlik Anneli Rabbi ärgitas kõiki osalema heategevuslikus sinilillemärgi kampaanias. Kristiina Tarvis luges ette noppeid sellest, mida tähendas 25. märtsil tähistatav paastumaarjapäev ehk marjapunapäev meie esivanematele. Õhtu jätkus vabas vormis. Külalised jõid teed, kohvi ja marjapuna ning maitsesid kommi-küpsist ja karaskit vaarikamoosiga. Tutvuti Naiskodukaitse kodulehe ja erialagruppide plakatitega ning jagati muljeid elamuste kohta naiskodukaitsjatena. Täname kõiki, kes kohale tulid. Loodame peagi kohtuda Naiskodukaitse uute liikmetega.

Koolituse lõpetasime teemal „Mis innustab vabatahtlikke tegutsema?“. Siin toodi välja tunnustus, vaheldus ehk rutiini on minimaalselt, koostöö ja kuulumisvajadus, põnevus ja seiklused ning väärtustamine. Pärast lõunasööki algasid õpitoad: savikojas kruusi tegemine ja saalis ehtekarbi meisterdamine. Mis motiveerib sind? LIINA TOOME

Muidugi kuslapuu! Ja teisi tarkusi looduses EHA JAKOBSON

EHA JAKOBSON

Naiskodukaitse Tartu ringkond

Naiskodukaitse Tartu ringkonnas aprilli algul korraldatud teine Tamme jaoskonna õhtu viis huvilised Vapramäele, kus õpiti hindama kaugusi ja tundma puid. Kohale jõudnud, küsis kaitseliitlane Arvi Uiga: „Kui kaugel asub loodusmaja siit parklast?“ Nii alustasime vahemaade hindamise õppust. Seisime autode juures ja igaüks pakkus midagi. Lõpuks leppisime kokku kõige pikema ja kõige lühema hinnangulise vahemaa ja võtsime neist keskmise. Saimegi üsna õige tulemuse — 65 meetrit. Seejärel pidid kõik meenutama, kui pika distantsi läbivad nad saja paarissammuga. Kellel meeles ei olnud, sai proovida. Kontrollimiseks kasutas Arvi lasermõõtjat, mille punast täppi silm küll iga kord ei seletanud. Käepäraseid nippe vahemaade hindamiseks jagas ta teisigi.

56

Silmaga vahemaade mõõtmise kõrval võttis keskkonnaametis töötav Piret Valge ette jaoskonnakaaslaste harimise looduse vallas. „Mis puu see küll võiks olla, mille pungad asuvad kahekaupa vastamisi ja mille peened haruoksakesed on kui viikingi sarved?“ küsis ta meile pingsalt otsa vaadates. Et keegi seda ära ei arvanud, hüüdis ta lõpuks ise rõõmsalt: „Muidugi kuslapuu!“ Õpiti tundma ka raagus toomingat, pihlakat, tamme, pähklipuud, sirelit. Metsa all lamandunud kulus ja kõdulehtedes sinetasid siin-seal sinililled. Elva jõe kaldad näitasid välja kopra tegevuse jälgi. Tõus Vapramäe harjale lõppes piknikuga. Kaitse Kodu! 4/2014


ANNIKA TAMMUS

Naiskonna koosolekul ütlesid kõik võistkonna liikmed, et neil on huvi ja tahtmist treenida ja võistelda ka järgmisel hooajal. Loodan, et praegune naiskond jääb püsima, tehnika ja koostöö arenevad ning uuel hooajal pakume põnevaid mänge. Eesti naisteliigas mängib neli naiskonda. Kui läheb nii, nagu loodame, et Energialiigast areneb naiste esiliiga, jätkame ehk uuel hooajal seal. On kindel, et meil on koos tore treenida ning Kaitseliidu seltskond ja saalihoki on neile, kes selle on avastanud, muutunud asendamatuks energiaallikaks.

saalihokinaiskonna kapten

K

aitseliidu Rapla maleva saalihokinaiskond loodi nädal enne Eesti Naiste Saalihoki Energialiiga esimest etappi detsembris 2012. Ettepaneku võistkonna loomiseks tegi üks Energialiiga korraldajatest Taiga Lauri. Nädalaga sai otsitud mängijad Naiskodukaitsest (ja lisaks üks väljapoolt organisatsiooni) ning tellitud võistlussärgid.

Naiskodukaitse

Rapla saalihokinaiskond kogub hoogu

Rapla maleva saalihokinaiskonna liikmed on Aljona Glivenko (väravavaht), Annika Tammus (kapten), Mai Laurimaa, Tiiu Varik, Kaire Kranich, Reelika Rohuste, Marit Kuus, Evelyn Gold, Margit Härm, Kristel Teets, Õie Kopli, Mervi Kreem, Marju Prosin, Kadi Peedo, Triin Tähtla, Anni Madisson ja Janne Vaarma.

Kõik see mees on Kaitseliidus Esimesel võistlusel 2. detsembril 2012 Kuusalus oli naisi võistkonnas seitse, neist vaid üksikud olid enne hokit mänginud. Kohapeal sai kätte näidatud hokikaigas, pall ja suund, kuhu see lüüa tuleb. Võistluspäev oli innustav ja naistel tekkis plaan leida treener, iga nädal trenni teha ja uusi trennikaaslasi värvata. Tegime reklaami Faceboorennis on kis, panime kuulutused võimalik Rapla spordisaalidesse ja käia kolm saime nõusse treenerid. Nüüd, Energialiiga teise korda nädalas. hooaja lõpul on hokihuvilisi naisi koos 17, neist üheksa alustas sel hooajal. Kahjuks on mõned eelmisel hooajal liitunud lahkunud tervise tõttu või läinud teise linna kooli.

T

Oleme seadnud tingimuseks, et võistkonna liige peab esimese hooaja jooksul liituma Naiskodukaitse või Kaitseliiduga. Seetõttu on kõik naiskonna liikmed naiskodukaitsjad või kaitseliitlased. Trennis on võimalik käia kolm korda nädalas, treeneriteks on maleva hokimeeskonnas mängiv relvur Tarmo Tammus ja Rapla Saalihokiklubis mängiv Tauno Sau. Varustust naiskonnale on aidanud projektidega taotleda Rapla maavanem, Kaitseliidu Rapla maleva tegevliige Tiit Leier.

Energialiigas jäime esimesel hooajal kaheksast naiskonnast kuuendaks, teisel hooajal tulime kümnest naiskonnast viiendaks. Tuleb arvestada, et meid edastanud naiskonnad olid väga hea tehnikaga ja mänginud koos pikka aega. Siiski ei lasknud me end kellelgi kergelt võita ja naiskond oli väga tubli, näiteks Energialiiga tänavuse hooaja võitjale Tartu Tornaadole kaotasime vaid 1:2. Kaitse Kodu! 4/2014

NKK RAPLA RINGKOND

Kergelt end võita ei lase

57


Noorte Kotkaste Järva maleva pealik on alates 1. aprillist Karin Kont. Malevas ja Noorte Kotkaste organisatsioonis tervikuna on see esimene kord, kui noorkotkaid juhib naismalevapealik.

ANTS LEPPOJA

„Esimene suurem eesmärk on muuta paremaks maleva teavitus- ja avalike suhete töö. Avalikkusel peab olema selgem ülevaade sellest, millega meie organisatsioon ja selle liikmed tegelevad,“ ütles uus malevapealik Karin Kont. „Eesmärgiks on ka noorkotkaste väljaõppe mitmekesistamine, kaasates kodutütreid, kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid. Uuenduslikumate ühisüritustena on praeguseks juba korraldatud side- ja esmaabikoolitusi, kus täiskasvanute kõrval on võrdsetena osalenud meie vanemad noorkotkad. Leian, et samalaadsed ühisüritused võiksid aset leida ka edaspidi,“ lisas ta. „Pean Karinit võimekaks noortejuhiks. Maleva juhtimisel tulevad talle kasuks eelnevad juhtimiskoolitused ja neljaaastane töö noortejuhina. Karinil on selge ülevaade maleva tööst, ta on kuulnud pika aega maleva juhatusse ja täitnud lühiajaliselt malevapealiku kohuseid. Kindlasti määrab palju tema Kaitseliidu tegevliikmeks olemine,“ ütles Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert. Enne Karin Konti on juhtinud malevat Allar Ansjaki, Siim Tischler, August Albert, Aarne Sibrik, Urmas Piigert ja Janis Baranin. Enne Teist maailmasõda juhtis Noorte Kotkaste Järva malevat Arnold Salk.

EVA VODI

Noorte Kotkaste maleva pealiku valib maleva pealikekogu ja kinnitab ametisse kolmeks aastaks Noorte Kotkaste peavanem. Noorte Kotkaste Järva maleva pealikekogu valis malevapealiku 8. märtsil Kabalas peetud korralisel koosolekul. Senine malevapealik Allar Ansjaki loobus kandideerimast seoses tööga Soomes, kuid ta jääb vabatahtliku kaitseliitlasena toetama noorkotkaste tegevust.

REINIKA TATTER

Noored

Järva noorkotkad said uue pealiku

Vabatahtlikud noortejuhid vallutasid Järvakandi REINIKA TATTER Kahel nädalavahetusel, 28. veebruarist 2. märtsini ja 4.—6. aprillini, kogunesid Kaitseliidu vabatahtlikud kodutütarde ja noorkotkaste juhid Järvakandi avatud noortekeskusesse. Kokku ei tuldud, et lihtsalt omakeskis aega veeta, vaid ikka selleks, et uusi teadmisi ammutada ja kogemusi jagada. Kursuse ülema, Kaitseliidu Rapla maleva noorteinstruktori Leho Rohtla eestvedamisel anti ülevaade vajalikest õigusaktidest noortega tegelemisel, õpetati korraldama lastelaagreid ja koondusi ning laiendati silmaringi. Metsavendlusest rääkis Martin Andreller. Õppeprogrammi „Otsi Otti!“ tutvustas Toomas Tõnisson. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem kõneles kaasakiskuvalt teemal „Kaitseväe müüdid“ ja Kaitseliidu kooli lektor Nele Pernits rääkis avalikust esinemisest. Et tegemist oli üle-eestilise kursusega, andsid esimesel nädalavahetusel Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevusest ülevaate ka peavanemad Angelika Naris ja Silver Tamm. Kuus õppepäeva kujunesid pingeliseks, kuid nende jooksul ei puudunud nali ja naer ega Järvakandiga tutvumine. Õpetliku Järvakandi linnamänguga said üle Eesti kokku tulnud noortejuhid paari tunni jooksul ringi liikudes pilgu peale visata ka alevile. Paljudele oli see esmakordne külaskäik Järvakanti. Noortejuhtidele jäid meelde nii klaasimuuseum, kaunis kirik, ööklubi Cinema maitsvad toidud kui ka Kase talu Panga mägedes asuv allalaskumisrada.

Võrumaa poisid tulid turnipeolt koju kuldplaadiga Tänavusel Eesti spordiseltsi Kalevi korraldatud meeste turnipeol esindas Noorte Kotkaste organisatsiooni kümmekond noorkotkast Võrumaalt. Nad õppisid ja harjutasid kava üksnes viimased kolm nädalat enne pidu. Võrumaa poisid tulid turnipeolt tagasi kuldplaadiga, sest Thea Turulinna koostatud kava „Sport teeb tugevaks“ õpiti Tea Kõrsi juhendamisel hästi selgeks. Tallinnas veetsid võrokesed kaks õpetlikku ja sportlikku päeva, mille jooksul külastati ka teletorni ja Lennusadamat.

58

Kaitse Kodu! 4/2014


Noored

2 X MERLE RÜÜTEL

Et lapsevanemad oma talvelaagris viibivate võsukeste pärast ei muretseks, kutsuti nad Järva malevas lastega laagrisse kaasa

Pojaga talvelaagris käinud isa: jääme metsas ellu küll Eelmisel talvel olid Paide ja Väätsa rühmade poisid ja tüdrukud telkidega metsas ligikaudu 30-kraadise külmaga ja loomulikult arutles murelike emade koor Facebookis selle üle, kuidas nad seal hakkama saavad. INDREK RÜÜTEL lapsevanem noorkotkaste ja kodutütarde talvelaagris

S

uvel oli hea võimalus külastuspäeval näha, mismoodi see noorte laagrielu välja näeb. Oh seda rõõmu: selleks, et oleks koht, kuhu telk püsti panna, tuli alustuseks võsa maha raiuda. Seda võsa polnud vähe. Ja seda tuli raadata päris töövahenditega. Ühtegi äppi pole selleks ju olemas. Nüüd aga seekordsest laagrist.

Oli talv, taevas oli hall ja pori lirtsus jalge all Selgub, et mina, kes vaatasin halli taevast ja kaht soojakraadi ning otsustasin paksude talvetunkede asemel sooja pesu ja viledate teksade kasuks, polegi kõige veidram laagriline. („Kui omal ajal hundikoer Kaitse Kodu! 4/2014

Indrek Rüütel

Bessie’t jalutasin, käisin kogu aeg sedasi ringi,“ õigustasin end kodus asju pakkides naise ees ja toppisin tunked sohi korras kilekotti, mis läks auto pagasiruumi.) Vaatan meie rivistust. Mina ise, mu abikaasa Merle ja Vivika Naiskodukaitsest ning meie poja Joosepi klassivenna Ako vanemad Ade ja Andrus moodustame lastevanemate esinduse. „Oleme ilusasti politsei järelevalve all,“ õik lapsed poetan kommentaarina, sest Ade on nimelt politseinik. viivad Laagripealik Raid Saar ei oma telelase meie elevusel kaua isefonid sellesse voolu kulgeda. „Ühte viirgu autosse. paigale!“ kõlab korraldus.

K

„You’re in the Army now! Oh-oh-oh – you’re in the Army, now…“ (Status Quo). Kardetavasti jäävad selle laulu peened vihjed, Vietnami sõja vastased protestinoodid ja muu kultuuriline sidusus mulle hoomamatuks, aga see feeling! Asi on naljast kaugel, seesinane siin on sõjaväeline üritus. „Tervitan teid talvelaagrisse saabumise puhul!“ 59


Noored

Vaikust! Pealik peab kõnet „Sellist talvelaagrit pole meil varem olnud,“ sõnab pealik Saar. „Ilmselt saame siin vihma ja nii mõndagi… Igal juhul oleme kõik õige varsti puusadeni porised.“ „See on küll kunstiline liialdus,“ mõtlen endamisi. „Mis me nüüd järgmiseks teeme, on see, et kõik lapsed viivad oma telefonid sellesse autosse seal!“ Saar osutab – mida asja? – meie pere linnamaasturi suunas. Vallandub kaootiline liikumine: noored tunglevad korrapäratult meie auto juurde ja selle parempoolne esiste täitub kõikvõimalikest nutikatest ja võib-olla mitte nii tarkadest seadmetest.

E

„Esimene päevakorrapunkt on silla kontrollimine,“ teatab Saar, kui rivikord on taastunud. „Suvise laagri ajal tegime koos lastega jõe peale suurema koguse nööri ja,“ pöördub ta Paide noorkotkaste II rühma pealiku Urmas Vaheri poole, „õigupoolest kui mitme naelaga? Seitsme?“ „Vist neljaga,“ meenutab Vaher. „Suurema koguse nööri ja mõne naelaga sai sild tehtud,“ ütleb Saar. „Vaatame, mis seisukorras see on.“

i ole midagi lihtsamat, kui olla sõjaväelises välilaagris.

Rahvas rivistub tee teisele servale vaatama, kuidas Saar, Vaher ja kolmas Kaitseliidu mees, Noorte Kotkaste Paide II rühma pealiku abi Mati Kalda ületavad silla ja kontrollivad selle kandevõimet. Olgu öeldud, et neid saadab edu – sild on hästi tehtud.

4 X MERLE RÜÜTEL

Silla ligiduses võsaveerel seisab veoauto Unimog, millest igaüks saab endale jõukohase kandami üle silla laagriplatsile viimiseks. „Silda ületate

ükshaaval!“ kõlavad vaheldumisi Saare ja Vaheri korraldused. „Milline osa sõnast „ükshaaval“ teile arusaamatuks jäi? Rõhutan: üks-haa-val!“ Jõnkadi-jõnkadi olen oma kandamiga laagrialal. Väga laias laastus jääb maa-ala teest lõuna poole: Lintsi jõgi kulgeb mõnikümmend meetrit teega enam-vähem paralleelselt, et teha seejärel lookeid lõunasse, idakaarde ja kuskil kaugemal metsa sees lõplikult lõunasse ja edelasse. Jõgi ja võpsik on laagriplatsi looduslikud piirid. Seesama plats, kus noored suvises skaudioskuste laagris pidid alustuseks võsa maha võtma, et oleks üldse ruumi, kuhu telk püsti seada. Seekord on meil natuke lihtsam, tuleb vaid üks või teine lagedaks raiutud koht välja valida ja puhtaks teha. Eelmise suve raietöö tagajärjed on siin-seal maas.

Püstkoda lahti, püstkoda kokku „See kõik oleks hea ära põletada,“ tähendab pealik Saar, osutades erinevas pehkimisastmes roigaste ja okste kuhjatistele. „Leidke oma telkidele kohad! Tehke need puhtaks! Tooge kuuseoksi! Näete, seal eemal on mahalangenud puid. Pange oma telgid püsti! Tehke lõke üles!“ Ei ole midagi lihtsamat, kui olla sõjaväelises välilaagris. Noored tormavad agaralt tegudele. Igaüks mu ümber näikse justkui teadvat, mida teha. Ja mina olen see ainus loll, kes ei saa millestki aru ega oska end kasulikuks teha. Lõpuks on mul käes punt oksi ja selle improviseeritud luuaga pühin lehti ja pisirisu kokku platsilt, mille meie rühm telkimiseks valis. Päeva esimene pool koosneb mitmesugustest tegevustest, nagu telgi püstitamine, suvel üles

Kui läbi jää vette kukud, liigu tagasi tuldud suunas ja vääna kaldale jõudnult välja kõik oma riided, ka aluspesu

Laagripealik Raid Saar proovis jääauku kukkumise ühe, kümne, viie ja kuuekümne minuti reegli omal nahal järele

60

Kaitse Kodu! 4/2014


Mõned minutid hiljem on meil (vist) selge, kuidas kolm pikka ritva koormarihma abil niimoodi ühendada, et need pärast püstitõstmist end laiali lükkavad ja koormarihma sedavõrd pingule tõmbavad, et pole karta ritvade kokkuvarisemist. Need on praktilised oskused, mida vanasti iga karjapoiss teadis. Aga mina pole paraku karjas käinud. Kuus ritva, koormarihm, kolm koormakatet, mõned meetrid heinapakinööri. Rohkem ei olegi püstkoja ehitamiseks vaja. Elu on tegelikult üpris lihtne. Laagris selgub korduvalt, et pole midagi praktilisemat heast teooriast. Selleks hetkeks, kui lõunaaeg kätte jõuab, on selgunud, et „puusadeni poriseseks“ ei olnud kunstiline liialdus, vaid olude tagasihoidlik alahindamine. See, mis alguses oli jalge all külmunud maapind, sulab usinasti ja tulemuseks on kooslus erinevas voolamisastmes lögast, mudasest veest, püdelast porist ja noh – igaüks võib endale seda ollust ise ette kujutada. Kuskil mu seljakoti põhjas on vahetussaapad. Sellest on hea mõelda. Seni on mu jalad veel kuivad.

Tops, pulber ja soe vesi

Teine talvelaager peeti koos lapsevanematega

Noored

Kommentaar

seatud püstkoja tugiritvade lahtilammutamine, tule süütamine ja kuuseokste tassimine telgi põhja magamismattide aluseks. Seda kõike teen pideva imestuse tähe all. Kui pealik Saar viimaks teatab, et nüüd on vaja püstkoda uuesti üles sättida, lihtsalt mõned meetrid laagrilõkkele lähemale, tekib vägisi kummastav tunne, mis paneb mind ja Adet küsima: „Kas see on mingi nali või?“ „Ei ole, pange see siia üles,“ osutab pealik Saar väljavalitud kohale.

KÄRT OJALA Noorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik

Noorte Kotkaste Väätsa ja Paide II rühm korraldasid 22. ja 23. veebruaril juba teist aastat talvise välilaagri. Seekordne laager sai taas teoks Väätsa vallas suvise skautlike oskuste laagri alal, kuhu viimasest laagrist jäid alles noorte püstitatud ehitised, mida selleski laagris aktiivselt kasutati. Laagris osales 18 noort (viis noorkotkast Väätsa rühmast, viis kodutütart Paide gümnaasiumi Paepiigade rühmast ja kaheksa noorkotkast Paide II rühmast) ning viis lapsevanemat. „Mõte lapsevanemad laagrisse kutsuda tuli sellest, et eelmise aasta talvise laagri ajal olid nad väga ärevil. Kutsusime nad tänavusse talvelaagrisse, et nad katsuksid selle ise läbi,“ selgitas lapsevanemate kaasamist Paide II rühma pealik Urmas Vaher.

temperatuuril H2O-ga moodustub kartulipüree peekoni- ja röstsaiakuubikutega. Minul, Merlel ja Joosepil on õnnestunud kolme peale kokku ajada lausa kaks katelokki, seega on mul ütlemata hea meel loputada suurepäraselt maitsenud kartulipüree jäägid topsipõhjast välja ning asendada need magusa teega. Kui tahad teada, kui hea on Mõne naela ja mõõtmatu hulga nööri abil ehitatud sild lubab ületada — ehkki ükshaaval — jõe kuiva jalaga

Lõunasöögiks on keemialaborist välja lastud kraam, mille segamisel tavapärasest kõrgemal Roigastest ja talvejopest improviseeritud kanderaam või lohisti hädaolukorras, puhas lust laagriolukorras

Kaitse Kodu! 4/2014

61


Noored 3 X MERLE RÜÜTEL

Kuigi taskulambiäpiga telefon ootab turvaliselt autos, tuleb valgust ikka kuidagi saada

toit tegelikult, tuleb pooleks päevaks õue minna ja natuke füüsilist tööd teha. Ei ole tarvis end seal poolsandiks kurnata, mõistuse piires liigutamisest piisab täiesti. Kui tee on otsas, sätin oma topsi hoolega mingi puunoti servale õhtut ootama. See on mu toidunõu, see on mu sõber, selle seest ma söön ja joon, sellel hoian ma silma peal. See on minu oma! aagris sel-

L

gub korduSöögipausile järgneb valt, et pole teatav mõttepaus. „Päris ühtejärge ei saa lapsi midagi praktilisetegevuses pidada. Moraal mat heast teooläheb alla. Natuke peab riast. andma aega hinge tõmmata,“ selgitab Saar meile, lastevanematele, kes me avaldame imestust selle üle, et kõik noored on kadunud telkidesse. Esmaabi metsas Pärastlõuna võtab tuurid üles rivistusega. Oleme olnud edukad: telgid püsti, latriin ehk välikäimla (auk paari puu vahel, prügikottidest kolm seina ümber) kaevatud, lõke põleb, sooja vett saab, Tule hakatamise töötoas kulus marjaks ära karp tampoone, mille kuiv vatt hästi tuld võtab

püstkoda on teisaldatud ja kõhud täis. Kaks rühma jagunevad töötubadesse. Vaher juhendab teise rühma õppetegevust. „Alustate sellest, et leiate paari peale kaks korralikku leparitva,“ ütleb ta. „Umbes nii jämedat,“ näitab ta oma käe rannet, „ja umbes kolme meetri pikkust. Vaadake, et need pehkinud ei oleks!“ Ridvad leitakse. „Mõnikord, kui olete metsas,“ seletab Vaher, „juhtub mingi jama, väänate jala välja või juhtub see teie kaaslasega. Ise käia enam ei saa. Mida teha, mis on käepärased vahendid? Jopp või mingi üleriie on ikka olemas. Ritvasid saab metsast ka. Nüüd proovime nende Rootsi sõjaväe ürpidega ritvade abil kanderaami või lohisti teha.“ Iga paar saab lisaks kahele leitud ridvale kaks Rootsi sõjaväe kaitsevärvi jakki. „Keerake varrukad sissepoole ja nööpige need kinni!“ juhendab Vaher. „Seejärel ajate ridvad läbi varrukate.“ Ja ongi kanderaam valmis. Eeldusel, et ridvad kannavad, on võimalik lohistada Vaherit. Minu 80 kg pluss riided kannatab see asjandus samuti välja. „Kuidas te lähenete kannatanule?“ küsib Vaher meilt, kui oleme lohistamisharjutustega ühele poole saanud. „Rauno!“ ütleb ta. „Tule viska siia koormakattele pikali ja mängi kannatanut!“ Rauno heidab sinna selili ning hakkab kuulekalt oigama ja natuke rabelema. „Kuidas sa talle lähened?“ küsib Vaher minult. „Mida sa teed?“ Astun Rauno juurde, kükitan tema kõrvale ja vaatan talle otsa. „Mis sul viga on?“ küsin. „Oletame, et ta hakkab rabelema, üritab sinust kinni haarata?“ No mida ikka! Surun põlvega kannatanu ühe käe vastu tema külge ja hoian teise käega temast kinni, et ta mulle virutada ei saaks. „Sellega võite kannatanu põhimõtteliselt maha kanda,“ kuulen. Oletades, et tal on näiteks luumurd, olen kannatanule niisiis tõsiselt haiget teinud, ja kui tal, vaesekesel, olnuks mõni sisemine vigastus, ilmselt kergendanuksin tema piinasid igaveseks. „Ole nüüd ise kannatanuks!“ käsib Vaher mul Raunoga kohad vahetada. Heidan koormakattele selili ning hakkan oigama ja kätega kõhust kinni hoidma. „Alati lähenege kannatanule pea poolt,“ selgitab Vaher ja kummardub mu kohale. „Sedasi saate temaga silmsidet hoida. Te ei põhjusta talle lisakannatusi, tal endal on kõige vähem jõudu,“ ta vaatab mulle otsa, „virutada mulle.“ Proovin teda tõugata ja lüüa. Ei saa hakkama, ausõna. Vaher demonstreerib noortele, kuidas kannatanu vigastusi kombata. „Nii, Joosep, tule harjuta kompamist!“ Joosep kummardub mu kohale. „Ma sul siin kompan!“ teatan talle naerdes. See saab ükskord huvitav olema, kui ta on minust

62

Kaitse Kodu! 4/2014


peajagu pikem ja mõne kilogrammi raskem. Kodused maadlusmatšid võtavad siis kummalise pöörde.

Käepärased vahendid Kui oleme esmaabiharjutustega lõpetanud, on meie kord minna pealik Saare töötuppa püstkotta. Seal õpitakse käepäraste vahenditega tuld süütama. Käepärasteks vahenditeks on kasetoht (mida saab metsast), süütepulk (leidub matkapoes) ja tampoonid (tavakaubandus). Nüüd ma siis tean, mida metsa kaasa võtta. Selleks, et võiksin võidukalt hüüatada „Välekil on tuli!“, pole tarvis muud, kui tampoon lahti kruttida, kusjuures kiirus on oluline, sest see asjandus imab kiirelt niiskust, kindlal alusel süütepulgalt natuke magneesiumipuru vati sisse krõhvitseda ja siis üks korralik pikk tugev tõmme, et sädemed süütaksid puru ja vati. Edasi tuleb õrnalt ja hoolitsevalt seda väikest tulukest kasetohuga toita. Muidugi võiks mingi lõkkematerjal ka käepärast olla. Põhimõtteliselt võin oma katset õnnestunuks pidada. Võti peitub natuke ka tohus: seda peab olema palju, hea, kui see on õhukeste ribadena.

Üks, kümme, viis ja 60 minutit Hommik. Kahvatu ja jätkuvalt mudane. Tõttöelda oli jõeveeres ka natuke lund ja aeglasema vooluga kohtadel korralik jää. Pealik Saar on pidanud üpris tõsiseid jääkamakaid välja raiuma, et tekitada jääauk, milles viia läbi õppus selle kohta, mida teha, kui talvel vette kukud. Selleks ajaks on hommikusöök juba minevik. Päästeameti instruktor: „Sul on talvel vette kukkudes aega üks minut, et oma hingamine taastada. Sest külm tekitab šoki ja sa hakkad kontrollimatult õhku ahmima. Ära endale vett kurku tõmba! Seejärel on sul aega kümme minutit, et veest välja saada. Sa peaksid minema tagasi sinna, kust tulid. Sealpool jää kandis.“ Ta demonstreerib meile ka päästerõnga kasutamist. „See on tegelikult kõva asi. Ära sihi sellega kannatanut. Jama, kui vaene inimene saab otsa seetõttu, et sa talle päästerõngaga vastu pead viskasid.“ Pealik Saar läheb näitlikustamiseks ettevaatlikult jääle, heidab sinna külili ja laseb end „ära päästa“. „Kui veest välja oled saanud, on sul viis minutit, et riided vahetada,“ jätkab päästeameti mees. „Juhul, kui sul kuivi rõivaid käepärast pole, tea, et sa pead välja väänama kõik oma riided. Ka aluspesu.“ Seedime kuuldut ja tuleb tõdeda, et jutus on peidus praktiline tarkus. „Seejärel, kui oled saanud riided selga tagasi, on sul üks tund, et jõuda kuhugi sooja. Ära jää tee Kaitse Kodu! 4/2014

Lõpurivistusel tuli tunnistada, et alguses lubatud „puusadeni porised“ oli olukorra alahinnang

peale magama! Kui oled koju jõudnud, ära jää sooja vanni magama. Oleks ütlemata nõme, kui oled pääsenud suurest jamast lihtsalt selleks, et kodus vanni uppuda.“ Pealik Saar, instruktor Vaher ja paar noormeest proovivad jääaugu kogemuse omal nahal ära. Käsi südamel: laagriplatsil viibivad sel ajal päästeameti töötaja ja kiirabi. Minule teadaolevalt keegi kannatada ei saa.

Midagi positiivset ja midagi negatiivset Koristamised on tehtud, varustus pakitud, saapad vees puhtamaks leotatud ja autoistmetele kiled laotatud, sest oleme tõesti kaelani t võiksin võiporised. Olema valmis koju sõitma.

E

dukalt hüüa-

Viimane rivistus. „Teeme nii, et igaüks tada „Välekil ütleb ka midagi positiivset ja midagi on tuli!“, pole tarvis negatiivset laagri kohta. Aga pori ei tohi keegi mainida!“ Tagantjärele tunnen muud, kui tamsiirast kahju, et lapsevanemaid rohkem poon lahti kruttida, ei olnud. Kui minu kord on, sõnastan kusjuures kiirus on oma mõtted: „Kui ma vaatan teie oluline. varustust, olen kadedusest roheline.“ „Selle vastu aitab üks lihtne avaldus,“ tuletab Vaher meelde. Silmas on peetud Kaitseliitu astumise avaldust. Noh, eks see ole näha, mis mu perearst arvab arvab. Kuidas sa tead, kas miski sulle sobib, on n-ö sinu rida, kui sa seda ise omal nahal ei proovi? „Sa ju ikka tead, et Kaitseliit tegeleb esimeses järjekorras riigikaitsega?“ küsib maleva referent Vivika Barnabas minult, kui helistan Järva maleva staapi. Ilmselt veendumaks, et ma pole endale loonud illusiooni, justkui seisneks asi noortega metsas telkimas käimises. 63


OLIVER KUKS

Noored Viru Tarvas alustas võidukäiku Aprilli alguses Lääne-Virumaal Mõedaku spordibaasis korraldatud noorkotkaste ja kodutütarde esimesel võistlusmatkal Viru Tarvas krooniti võitjateks Harju esimene võistkond, teiseks tuli Rapla I ja kolmandaks Viru III võistkond. Võistlusjuhendi järgi alustasid neljaliikmelised võistkonnad pärast reede keskööd jalgsi maastikul ligi 40-kilomeetrist teekonda. Võistlejad ei tohtinud teel kasutada kõrvalist abi ja pidid hakkama saama stardist kaasa võetud varustuse ning järgukatsetel õpitud teadmiste ja oskustega. Teel tuli neil kaardi järgi liikudes leida üles kontrollpunktid ja näidata seal oskusi esmaabis, kauguste määramises, relvade tundmises ja veel paljudel aladel. Vastutegevus kõigil metsateedel välistas võimaluse liikumist lihtsa jalutuskäiguna võtta ja sundis orienteerumisoskust rakendama. Laupäeva õhtul tagasi finišisse jõudnud võistlejaid ootas pühapäeva hommikul ees veel hulk jõukatsumisi Mõedaku spordibaasi lähiümbruses. Võistluse korraldas Noorte Kotkaste Viru malev ja peakohtunikuks oli noorteinstruktor Lembit Kerov. Ettevõtmist toetasid Kaitseliidu Viru malev ja Naiskodukaitse Viru ringkond.

Erialade laager kasvas lauamängude päevaks VIKTORIA LATKIN ja EVA-KRISTINA KÖSTER Kodutütarde Saaremaa ringkond

Märtsikuu lõpul kogunesid Saaremaa kodutütred Võhma külaseltsi majja laagrisse. Sel korral oodati eelkõige neid, keda huvitasid sport, keskkond, laskmine, metsloomad, matkamine ja tants. Avarivistusel tutvustati laagri kodukorda ja päevakava. Järgnesid tegevused õues, kus sai lasta vibu ja õhupüssi. Kõigil soovijatel oli kahe proovikatse järel võimalus osaleda võistlustel. Jätkati saalis, kus sai kuulata loenguid metsloomadest ja jahimeeste tegemistest, lektoriks Heimar Põld. Matkamisest, varustusest ja võistlustel käimisest rääkis Aire Pahapill. Loengutele järgnes tantsutund, kus Mustjala rühma juhendaja Liili Ader õpetas omaloomingulist tantsu „Päike“. Tants meeldis kõigile väga. Suvelaagris saame seda uuesti tantsida.

TIIA KÜTT

Õhtu jätkus veel sportlikumalt: algas võrkpallimäng sulega. Mängu eesmärgiks oli sulg teise võistkonna poolele maha puhuda. Nalja ja naeru jätkus. Kes pärast seda mängu veel väsinud polnud, neil oli võimalus lauamänge mängida. Lõpuks väsisid ka kõige vapramad.

64

Laupäeva hommik tervitas rõõmsa päikesega ja kogu laager läks matkale Võhma külla, giidiks Rain Jano. Matkal saadi teada, et ka Võhmas on linnusevaremed. Pärast matka ja sellele järgnenud hommikusööki algas kodutütarde iga-aastane lauamängude päev. Traditsiooniliselt on seal kavas kaks mängu: kabe ja lauatennis. Alati lisandub üllatusmäng — seekord oli selleks õhuhoki. Lauamänge mängisid kõik 52 kodutütart.

Kaitse Kodu! 4/2014


NK TALLINNA MALEV

Noored

Noored parandasid Männikul laskeoskusi

Tiigrid õppisid koostegutsemist ja kasvatasid meeskonnavaimu Männikul korraldati 4.—6. aprillini Noorte Kotkaste Tallinna maleva Tiigrite rühma esimene välilaager, mille eesmärgiks oli õppida koostegutsemist ja kasvatada meeskonnavaimu. Laagri ajal said noorkotkad ülevaate maskeerimisest ja laagrirutiinist. Nad õppisid toiduvalmistamist välitingimustes ja erinevaid liikumisviise, läbisid aja peale improviseeritud takistusraja ning harjutasid salgana maastikul tegutsemist. Laagris mängiti ka mitmesuguseid mänge, mille eesmärk oli õpetada noorkotkaid tegutsema nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Laupäeva õhtul said poisid kõike õpitut harjutada, sest nende laagrit tabas airsoft-rünnak. Selleks olid appi tulnud professionaalsed airsoft’i harrastajad (http://www. airsoftgames.ee/).

Kevadvaheaja alguses kogunes Kaitseliidu Männiku lasketiiru paarkümmend noorkotkast ja kodutütart üle Eesti, et paranda oma laskeoskusi ja olla laskevõistlustel üha edukamad. Nelja päeva jooksul said noored treenerite juhendamisel näpunäiteid ja kasulikke nippe, kuidas lasketulemusi parandada. Laagrisse olid kutsutud nimelt need noored, kellel on varasemaid laskmiskogemusi, nende seas ka mõned regulaarselt lasketreeningutel käijad. Viimaste hulgas oli Tallinna maleva noorkotkas Kaur Laurimaa, kes on õhupüssist laskmises tulemusega 384 silma 400st Eesti 2014. aasta noortemeister. Laagris õpiti lisaks laskmisele ka muud noorkotkastele ja kodutütardele vajalikku ning tehti üksjagu sporti. Lõpuks peeti pisike laskevõistlus, kus õpitut kohe ka järele prooviti. Parimaid laskureid autasustati meenetega. Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmetele on selliseid laagreid korraldatud ka varasematel kevadistel koolivaheaegadel. Iga malev on võinud saata laagrisse kuni kaks noort laskehuvilist.

NOORED KOTKAD

Pühapäeva hommikul viis Kaitseliidu Tallinna maleva Ida üksikkompanii pioneer Rustam Babajev läbi tutvustava pioneeriõppe, kus õpetati õppemiinide paigaldamist ja tegevust miiniväljale sattumisel ning räägiti ohutusest plahvatusohtlike esemete leidmisel. Noorte Kotkaste Tiigrite rühm loodi 2013. aastal Põhja-Tallinna vene õppekeelega Ranniku ja Karjamaa gümnaasiumi õpilastest. Praegu kuulub rühma üheksa liiget. Lisateavet rühma tegemistest saab nende kodulehelt (http://nktallinn.weebly.com/-kopli-ruumlhm-tiigrid.html).

Raplamaal korraldati 29.—30. märtsini esimene MPP-välilaager, kus kõik registreerunud rännulised said korrata üle eesootavaks Mini-Põrgupõhja retkeks vajalikud teadmised. Laagris räägiti riietusest, varustusest, villide parandamisest ja paljust muust rännakul olulisest. Sellele järgnes õhtune söögitegemine, kus korrati üle põhitõed toitumise vajalikkusest rännakul ja anti selle kohta häid näpunäiteid. Vaatamata sellele, et kavas ei olnud võistlust ega selgitatud välja tublimaid, olid kõik noored osavõtlikud ega krimpsutanud nägu ka pühapäevasel üllatusorienteerumisel. Täname major Leppa ja instruktoreid, kohtunikke, vabatahtlikke kaitseliitlasi ja noori, kes olid kohale tulnud, et aidata kaasa välilaagri õnnestumisele.

Kaitse Kodu! 4/2014

RAPLAMAA NOORED KOTKAD JA KODUTÜTRED

Raplamaal harjutati Mini-Põrgupõhja retkeks

65


Meelelahutus

„Kalevite kants“ avas Tallinna maleva orkestri kevadkontserdi MARIS AMON

T

allinna maleva puhkpilliorkestri 14. aastapäeva kontsert anti 12. aprillil Salme kultuurikeskuses. Muusikahuvilisi oli kogunenud saalitäis ja nad ei pidanud pettuma: kahe tunni jooksul esinesid nii suur puhkpilliorkester (peadirigent Kalev Kütaru) kui ka bigbänd (juhendaja Tanel Villand) kumbki tunnise kavaga. Kontserdipoolte vaheaega sisustas naisliikumisrühma esinemine. Puhkpilliorkestri koosseis on aasta-aastalt täienenud noorte mängijatega. Praegu on orkestril 43 liiget, kellest seekord esines 39. Näiteks flöödirühm on kaheksaliikmeline. Esmakordselt esines orkestriga susafonimängija Anti Martensoo.

T

ore oli vahelduseks kuulata õrna ja hingeminevat lugu armastusest.

Maleva bigbändis on võrreldes eelmise aasta kevadkontserdiga vahetunud nii juhendaja (Jüri Kõlvart) kui ka vokaalsolist (Maria Väli). Praegune solist Karmen Kõrnas laulis neli laulu: Kustas Kikerpuu „Kuldkollase“, Arne Oidi „Kaks kuukiirt mu toas“, Raimond Valgre „Pärnu ballaadi“ ja inglise muusikute Leslie Bricusse & Anthony Newley „A Wonderful Day Like Today“. Bigbändi 16 mängijast soleerisid Avo Joala tenorsaksofonil, Hannes Altrov altsaksofonil, Ivo Jürisson trompetil, Tobias Rannut klahvpillil ja kogu tromboonirühm (Tanel Villand, Anti Kaprei, Enn Siim ning Kristjan Jurss). Kuulajatelt sai enim tunnustust Kjeld Lauritseni pala „Silver Street“. Peadirigent Kalev Kütaru andis teada, et orkestri 15. tegevusaastat tähistav kontsert on kavas ette kanda 25. aprillil 2015 Salme kultuurikeskuse teatrisaalis.

TALLINNA MALEV

Kontserdikavas, mille panid kokku peadirigent Kalev Kütaru ja Alf Theophil Puskai, esitati neli eesti ning neli välisautori muusikapala. Kontsert algas traditsiooniliselt Priit Veebeli särtsaka „Kalevite kantsiga“ Ülo Raudmäe seades, millele järgnes kiiretempoline Camille Saint-Saëns’i Pas Redoublé op. 86 (originaalis klaveripala neljale käele) Arthur Frackenpohli seades. Rahulikku meelolu pakkus Jaak Karlise dirigeeritud Ott Kase „Targa rehealune“. Seda lugu saab suurema koosseisu ettekandes kuulata XXVI laulu- ja XIX tantsupeol juulis 2014. Eestlaslikule vaoshoitusele pakkus kontrasti

popurrii ameeriklase John Kanderi (snd 1927) muusikalist „Kabaree“ Norman Leydeni seades, mida dirigeeris samuti Jaak Karlis. Rumeenia päritolu prantsuse helilooja Vladimir Cosma (snd 1940) mahukast filmimuusikaloomingust kõlas pala „Only Love“ seriaalist „Mistrali tütar“ Frank Bernaerts’i seades. Tore oli vahelduseks kuulata õrna ja hingeminevat lugu armastusest. Edvard Griegi „Anitra tants“ süidist nr 1 näidendile „Peer Gynt“ esitati Sammy (Samuel Louis) Nestico jõulises seades. Arvi Miido seatud „Lõbus meremees“ eelnes lõpupalaks valitud Eduard Tamme marsile „Tsäpino“.

66

Kaitse Kodu! 4/2014


Meelelahutus

ALLFILM

Meeldib või mitte, külmaks ei jäta film ilmselt kedagi

Risttuules seisavad mälupildidki Märtsiküüditamise aastapäeval jõudis laiema kinopubliku ette uus kodumaine mängufilm „Risttuules“, mis räägib nendest eestlastest, kellele oli määratud võtta jalge alla teekond külmale maale. Linateost ei tee siiski huvitavaks lugu ise, vaid hoopis viis, kuidas seda on jutustatud. KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

E

esti rahvas on oma ajaloo jooksul pidanud palju kannatama, mistõttu on ka mõistetav, et suur osa meie proosast, luulest ja heliloomingust on ühel või teisel viisil keskendunud nendele kannatustele. Filmikunst pole selles suhtes erand. Küll on vaatluse all olnud episoodid eestlaste mitmesaja aasta pikkusest orjapõlvest, küll koolinoorte vahel valitsev põhjendamatu vaen, küll lihtsa inimese toimetulekuraskused tänapäeva ühiskonnas, kuid ilmselt on kõige rohkem tähelepanu pälvinud Nõukogude ajal sündinud ebaõiglus. „Risttuules“ toob vaatajad päris selle perioodi algusesse, mil Punane Kurjus paljastas oma tõelise palge ja asumisele kaugele Siberisse küüditati teiste rahvaste hulgas ka kümme tuhat eestlast.

Suurriikide mängukannid Selle eestlaste eneseteadvust oluliselt mõjutanud sündmuse juured peituvad tegelikult pisut varaKaitse Kodu! 4/2014

semas ajas. 1939. aasta augustis sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungilepingu, millega jaotati Euroopas põhimõtteliselt kahe suurriigi vahel. Pakti tulemusena sai Nõukogude Liit Ida-Euroopas vabad käed. Balti riikidele suruti kohe peale vastastikuse abistamise lepingud ning Eestisse, Lätisse ja Leetu rajati Punaarmee sõjaväebaasid, kuhu paigutati 25 000 meest. Varsti pärast seda korraldati nimetatud riikides Nõukogude Liidu toetusel riigipöörded ja uued kommunistlikult meelestatud „rahvavalitsused“ avaldasid tungivat soovi liituda suure sotsialistlike rahvaste perega. Uus võim hakkas kohe tegutsema. Et protsess kulgeks tõrgeteta, otsustati okupeeritud aladelt „ümber asustada“ hulk inimesi, keda peeti nõukogude korrale ohtlikuks. Sellejuures ei omanud erilist tähtsust tõsiasi, et suurem osa nendest olid naised, lapsed ja vanurid. 1941. aasta 14. juuni öösel algas küüditamine, mille käigus deporteeriti Kesk-Venemaa avarustesse üle 40 000 inimese Eestist, Lätist ja Leedust. Paljud surid teel Siberisse või uutes asulates haigustesse 67


Meelelahutus

Filmi väline ilu matab tahtmatult enda alla selle sisulise koleduse, mistõttu ei avalda linateose sõnum loodetud mõju

rida stseene, mis tõepoolest mõjuvad võimsalt, kuid enamasti ainult tänu keerulisele kompositsioonile, mitte sügavalt emotsionaalsele sisule. Kui enamik auru läheb pildile, jääb süžee paratamatult tagaplaanile, ja seda võib täheldada ka filmi „Ristuules“ juures. 2 X ALLFILM

Lugu ise on võrdlemisi tavaline ja tõenäoliselt ei üllata kodumaist publikut. Tõenäoliselt ka mitte kedagi kaugemalt.

ja nälga, ainult vähesed jõudsid tagasi kodumaale ja sedagi kümneid aastat hiljem. Filmi „Risttuules“ algidee pärineb kogu selle kannatusteraja läbi teinud noore naise päevikukatkest, kuid tegelikult on linateosesse kokku pandud kõikide eestlaste kirjad, joonistused, fotod, intervjuud ja memuaarid. Sõnaga kõigi eestlaste mälestused, mis on taasesitatud ühe noore naise kogemuse kaudu. Erna on õnnelikus abielus väikese tütre ema. Tema rahulik elu saab lõpu ühel juuniööl, kui võõrvõimu esindajad kisuvad tema ja ta pere eemale nende ühisest kodust ja sunnivad teekonnale, mida iseloomustavad nälg, viletsus ja surm. Erna jaoks peatub aeg sel hetkel, mil küüditajad ta veoauto kasti suruvad, ja taaskäivitub uuesti kodumaa pinnale naastes. Siber omandab hoopis teise mõõtme, mida filmitegijad rõhutavad üsna ühemõtteliselt omapärase tehnika, tableau vivant’i kasutamisega. Selles peitub linateose peamine tugevus ja kahjuks ka nõrkus.

Mälupildid filmikeeles Tableau vivant on prantsuskeelne termin, mille vaste eesti keeles võiks olla ‘elav pilt’. Näitlejad võtavad kohad sisse ja tarduvad. Liigub ainult kaamera, mistõttu tekib vaatajatel tunne, nagu läheksid nad pildi sisse. Tegemist pole sugugi uue tehnikaga, oma populaarsuse tippu jõudis see juba eelmise sajandi esimestel aastakümnetel. Filmikunsti kiire võidukäigu tulemusena kaotas tableau vivant oma tähtsuse, sest film on oma olemuselt juba ise elav pilt. Aga iga uus on taasavastatud vana ja sellest lõikab kasu ka „Risttuules“.

Sõnum Filmi režissöör ja stsenarist Martti Helde on erinevates usuteludes rõhutanud, et tema eesmärgiks oli juhtida inimeste tähelepanu Nõukogude holokaustile. See tähendab Punaimpeeriumi poolt toime pandud vägivalda väikerahvaste suhtes. Igati kiiduväärt ideaal, mis paraku ei tundu kohale jõudvat. Vähemalt sellise nime all mitte, sest kõnealust terminit kasutab üks teine rahvas. Et Baltimaade väikerahvaste lugu sama tugevalt läbi murraks, läheb vaja midagi enamat kui ilusat pildikeelt. „Risttuules“ seda aga ei paku. Film on liiga neutraalne ja kohati ka allaheitlik. Eriti lõpus, kus jutustaja leiab, et tegelikult oleks võinud ka põgeneda. Sellest avaldusest võib järeldada, et oligi ainult kaks võimalust. Kuid kas see ikka oli nii? Tegelikult oli võimalusi rohkem, kuid see linateosest välja ei paista. Kuigi meie vaevad moodustavad üleüldises kannatustemeres kõigest piisa, ei ole need siiski ebaolulised. Kui mitte kellelegi teisele, siis vähemalt meile endile, mis tänast maailmapilti arvesse võttes on isegi tähtsam. Nendest asjadest peab rääkima, et me ei unustaks, ja diskussiooni tekitajana toimib „Risttuules“ suurepäraselt. Võib-olla pole rohkematki vajagi?

Kahtlemata avaldab selline lähenemine muljet, kuid ainult teatud maani. On Filmi „Risttuules“ kõige tugevamaks küljeks võib pidada tehnilist teostust, mis kohati on hingematvalt kaunis ja suurejooneline

68

Kaitse Kodu! 4/2014


MÕISTATUSED VEEBIS: HTTP://RISTSONAD.NETII.NET/

TELGIÜLESANNE Proovi kõik nõutud telgid loodusesse paigutada! Telgid tuleb paigutada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, samas ei tohi ükski telk puutuda kokku ühegi naabertelgiga. Telkide arv igas reas ja veerus on ette antud.

Meelelahutus

NUPUTAMIST

KENDOKU ülesannetes peavad asetsema igas reas ja veerus numbrid 1st 5ni. Ülesandes märgitud arvud näitavad vastava tehte tulemust jämedate joontega piiratud alas: näiteks: -

7+ tähendab summat 4+3;

-

24x tähendab 2x3x4;

-

/ (kaldkriips) tähendab lihtsalt ühte numbrit (5/ tähendab, et üks number on 5);

-

– (miinus) tähendab, et ühest numbrist tuleb lahutada teine.

KAKURO ülesandes näitavad olemasolevad arvud numbrite summat ridades ja veergudes (numbrid 1—9; samas reas ja veerus peavad olema erinevad numbrid).

Kaitse Kodu! 4/2014

69


18 kg värvi koos hoole ja armastusega kulutustest Kapten Lipu ülevaate järgi tehtud Uued akud, moodustavadki suurima osa rehvid. maksma üle nõutav vilkur ja rehvide montaaž läks remondiks on 700 euro. Värvid ja kulumaterjalid – omadest soetatud ilma otseselt raha kulutamata 18 kilogrammi varudest. Soomuki selga võõbati kehtima värvi. Tulemus on ilus ning vastavalt laikooskõlas värvikaardiga ka hakkavale nõudele kõrvalepõige gutatud. Siinkohal on paras hetk teha soomuki enda juurde.

Sõjaraud sõnutsi hakTaastajate ühe eestvedaja kapten Lipu kõigile malekavad rehvid tegema peavalu ilmselt vatele. Teabekirjandust – manuaale ja muud aleva sellist – saab õnneks soomusvõi- omavahel jagada, nagu mekus on ka informatsiooni võivaruosade malikest tekitanud liikmete „ladudest“. Nagu teame, värbamisel tuntaüht-teist privativat efekti: inimesed, siis seeriti lahkuvate Vene kes on kunagi teevahendusel sõdurite ninud soomukitel, ning ka spetsiifilisi BTRide varuosi on veel on Kaitseliidu teinfot gemiste vastu huvi siin ja seal. Kel seda selle kohta, võiks tundma hakanud. jagada – kas või anda teada Järva malevasse, küll see sealt asjahuvilistele edastatakse.

kaks Järva Tänavu 10. mai hommikul saabusid uude asupaika. malevale määratud soomukit oma (ühe Napp üheksa päeva hiljem sai kogemustega Scania Vabise soomuki elule äratanud jms) peaaastajate taastaja Raimets juba ühe eestet nentida, rõõmsalt vedaja kap- mootor on täiesti korras.

T

ten Lipu sõnutsi hakkavad rehvid tegema peavalu ilmselt kõigile malevatele.

Sihiks oli soomukit presenteerida esimest korda 23. maakaitsepäeval, juunil. Nii sai ka tehtud. Kui peamine tegevus mehaanika poole pealt ning seadisoli lihtsalt kontrollimine-pingutamine suuremat tamine, valmistas parajat ja ilmselt kõige ettenähtud peavalu jalavarjude probleem. BTRile probleemist rehve pole kerge leida, kuid sellest transpordisaadi üle koos Kaitseliidu peastaabi jaoskonnaga.

Üheksa päeva pärast soomuki kättesaamist olid mootoril juba hääled sees

... ja pärast taastamist

M

Raimetsa Soomukil tundub ressurssi jaguvat. erialakirsõnul on ees mototunde umbes 1100, mototunni jandus räägib remondivajadusest 6000 järel järel. Loomulikult on masina kasutuselevõtu parandada tulnud välja vigu, kuid neid saabki ainult kasutuse ajal. vabaNagu käskkiri soovitas, tegid taastamistöid tulemini tahtlikud, ja vaadates töötempot, millega ka initsiatiivi. jõuti, jagus neil nii tegevust kui spetsiaalse Üksnes rehvide montaaž velgedelt jäeti – 16 koortöökoja hooleks, mis oli igati mõistlik turvaliselt diga kuulikindlaid rehve ei ole lihtne soomuki töötundidest aga Rääkides monteerida. tugeva tahte ülekäimisel, kõlas number 160, kuid neid kindlasti ja suure huviga mehed ei pannud tähele. Muu hulgas mainigem, et maleva soomusvõimekus efekti: on tekitanud liikmete värbamisel tuntavat

Soomuki interjöör enne...

KARRI KAAS

visiidil Järva töökorras ja äsja, Kaitseliidu ülema käigus paika malevasse 11. oktoobril, pandi arutelu jää tõenäoliselt ka teise soomuki taastamine, mis ei eeskujuks. erandiks, vaid saab teistele malevatele

RIHO RAIMETS

RIHO RAIMETS

Sõjaraud

Et soomuk alguses iseseisvalt ei liikunud, toodi see Järvamaale treileril

Enne soomuki taastama hakkamist tuli välja selgitada, mida kõik need venekeelsed kirjad täpselt tähendavad

RIHO RAIMETS

Nagu eelmisel, nii selgi aastal valis Kaitse Kodu! toimetus möödunud aastal ilmunud heade ja huvitavate lugude seast välja oma lemmikud. RIHO RAIMETS

Kaitse Kodu!

Kaitse Kodu! 2013. aasta kaastööde koorekiht

29 KARRI KAAS

Kaitse Kodu! 8/2013

Kaitse Kodu! 8/2013

28

PARIM LUGU: Martin Andreller, „Turvavaibale veereb Järva maleva soomuk“ (Kaitse kodu! nr 8, lk 27—32). Järva malev oli esimene kuuest, mis talle Kaitseliidu ülema 20. novembri 2012 käskkirjaga eraldatud soomustransportööri BTR-80 liikuma sai. Martin Andreller kauples ennast uudishimust proovisõidule kaasa ja oskas sellest Kaitse Kodule! ütlemata paeluva artikli kirjutada, kus juttu pole ainult soomukist, vaid ka (või eelkõige) inimestest. PARIM KAANEPILT: Velli Ehasalu, „Põhjakonn“ (Kaitse Kodu! nr 8). „Jaoülem hindab mõtlikult, kas sai piisavalt mehi eesliinile saadetud,“ kirjutas Velli Ehasalu oma foto allkirjaks. Tema tabatud hetk keskendunud jaoülemast kattesuitsusel maastikul Viru maleva suurõppusel Põhjakonn meeldis kõige enam nii toimetusele kui ka Kaitse Kodu! Facebooki sõpradele.

Parim kaanepilt: Velli Ehasalu, „Põhjakonn“

PARIM FOTOREPORTER: Sigrit Säinas, artiklite „Väle Jänes ehk kuni kaheksa tundi seiklust“ (Kaitse Kodu nr 4, lk 67) ja „Kannad villi ja varbad rulli — nii läbiti Kuperjanovlaste rada“ (Kaitse Kodu! nr 8, lk 72—74) pildiseeriad. Parim fotoreporter võlus toimetust oskusega tabada õigeid hetki, liikumist ja meeleolu. Seda kõike leidis Sigrit Säinas noorkotkaste ja kodutütarde tegemistest. * Toimetus tõstab esile ka Liina Laurikaineni fotolugu artiklile „Seadus toob selgust“ (Kaitse Kodu nr 3, lk 10—17) ja Madis Minteli fotolugu „Ungru Loss varjab sõjaväelennuvälja“ (Kaitse Kodu! nr 5, lk 45—48). PARIM PROBLEEMLUGU: Tarmo Pihlik, „Kaitseliidu koolitusmudel vajab reformimist“ (Kaitse Kodu! nr 8, lk 34—38).

Parim fotoreporter: Sigrit Säinas, „Kannad villi ja varbad rulli — nii läbiti Kuperjanovlaste rada“

70

Tartu maleva malevkonnapealik Tarmo Pihlik vajutas väljaõppetemaatika konnasilmale, kui tõi pieteeditundeta välja senise süsteemi nõrkused. Kuid hea probleemlugu erineb labasest torisemisest selle poolest, et pakub välja ka lahendusi. Tarmo Pihliku loos on tunda tõsist süvenemist teemasse ja soovi liikuda paremuse poole, kui ta teeb artiklis ettepaneku hakata sõdurioskuste taseme saavutamiseks vajalikku väljaõpet läbi viima moodulite kaupa.

Kaitse Kodu! 4/2014


1 ülejakirja üleeelmises numbris sai antud vaade mehitamata õhusõidukite maailmast. on Areng on olnud tormiline ja ka eestlased nii tõsiselt võeselles usinasti kaasa löönud. Meil on unistusi tavat tegutsemist, ambitsioonikaid algatusi, kui ka õnnestumisi.

A

estis on droonide Eesti esimene edulugu arendamise lipulaevaks firma Eli Eestis on droonide arendamise lipulaevaks firma Eli Airborne Airborne Solutions, Solutions, mis asutati juba mis asutati juba 1987. aastal. Tõsi, esimesed 1987. aastal.

E

kümme aastat tegeldi seal antennide, suure võimsusega loomise ning raadiosaatjate ja sidesüsteemide mudellennu paigaldamisega. Firma asutajate huvi omal rahasvastu viis aastatel 1997–1999 mitmete tusel arendatud raadiojuhitavate vaatluslennukite 20 km on loomiseni, mille juhitav tegevusraadius ka tänases kontekstis suurepärane tulemus.

sünnipäeseda võib auga pidada Eesti droonide jooksul katsevakuuks. Järgneva kolme aasta õhusõidukeid. tati intensiivselt mitmesuguseid on Tähelepanuväärseimad tollastest saavutustest Vehicle, eesti esimesed UAVde (Unmanned Aerial katsetukeeles mehitamata õhusõiduk ehk droon) Kevadtormil sed koostöös kaitseväega, osalemine katapult, pneumaatiline esimene 2007, ja 2006 pööratav suundantenn jne.

2

2 X ELI AIRBORNE SOLUTIONS

1

Aastal 2011 algas ka rooni lähivaatlusmultiro otoSWAN võib rite arendamine, millest nimetada tänaseks on välja kasvanud prototüüp ELIX-4. Eesti uuema See on seljakotti pakitav iseseisvusaja võimekas vaatlusseade, tervikmis sobib kasutamiseks esimeseks lähiümbruse vaatluseks tooteks, mis on militaar- ja tsiviilotstarbel võetud kasutuse(fotod 3 ja 4). Eli Airborne le mõne teise riigi Solutions on endiselt Eesti relvastuses. juhtiv droonitootja. Peagi on valmimas neljanda kui põlvkonna SWAN ja töö käib ka multirootorite tulevikudroonide arendamise suunas.

Vt Tamboom, Andrus. On saabunud

stabiilse videopildi tootmise võimekus on äratanud mitme

Threod Systems’i asutasid filmikompanii tähe2012. aastal drooninduse lepanu. kogenud spetsialistid, kes tahavad pakkuda klientidele täisspektrit, alla 500 kg klassi lennuvahendite hõljukid mille hulka kuuluvad seljakotti mahtuvad tegevusraadiuja elektrimootoritega kuni 15 km ja langevarjuga sega lennukid, katapuldist tõusvad õhukid maanduvad kuni 50 km tegevusraadiusega kg kandevõining ööpäevase lennuaja ja kuni 25 mega taktikalised droonid.

väärib Eesti Ka aastal 2007 asutatud firma Helicam Selle järglane droonide arenguloos esiletoomist. Helicam Services on kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks, millel on esindused Suurbritannias, Euroopa kui Soomes ja Rootsis ning mis täidab nii

tulevik — mehitamata õhusõidukite

Sõjaraud

E

miseks. Kogu toodang läheb ekspordiks.

Konkurents on tihe

Kas tead midagi, mida meie ei tea? muuta Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 1

Coptercam, ELIX-4 seljakotti pakituna Aastal 2008 asutati Läänemaal firma ale kallis, samuti mis kohe alguses spetsialiseerus aerofotograafi transport suure lennukiga on liialt suurepäraste ja mitmeja jätkab senini edukalt seda tegevust ülikvaliteetsete aerofotode tegemisel tegemisega. Mereseires on 360-kraadiste aeropanoraamfotode suguste seireülesannete täitmisel. kõrval omaseetõttu 2009. aastal algas seal teenusmüügi oluline kütusereostuste kiire avastamine, nende vältootena kopteril põhineva drooni väljatöötamine. tuleks tankereid jälgida õhust alates autopiDJI-innovations’i sai kindlaks Selle juhttuumaks jumisest sadamast, tegemaks varakult loot. Coptercami mehitamata lekked. Threod Systems teeb koostööd võimalikud võimning teadus- ja kopterid on seni kõige riti väärivad nii kohalike kui ka välismaiste äriparimaid samad Eestis loodud droonid. tähelepanu arendusasutustega, et luua klientidele tooted. Suurimate mudelite kasuliku ja ajakohaseimaid lahendusi rakendavad Helicami enda lasti kandevõime on kuni 22 peetakse nii ettevõtte kui Konkurentsieeliseks platvorme, kg, lennuaeg kuni 4 tundi ja loodud multirootorka toodete paindlikkust. Pakutakse tegevusraadius ca 50 km. Need kopterid ja kaamevõimalik paigaldada vastavalt kasutaja on millele 5). on mõeldud erinevate seire- ja rahoidikud, mille soovidele erinevaid seadmeid (foto täittelemeetriaülesannete

D

firmalt UAV Esimene autopiloot AP40 osteti USA otsese Flight 2003. aastal. Esimene õnnestunud 2003, inimsekkumiseta lend sooritati septembris

4

on küll spetsiaka Araabia ja India tellimusi. Firma pakkumisele, liseerunud õhust filmimise teenuse suures osas kuid selleks vajalik lennutehnika on Eriti väärivad Eestis projekteeritud ja valmistatud. tähelepanu Helicami enda loodud multirootorkopvideopildi terid ja kaamerahoidikud, mille stabiilse mitme filmitootmise võimekus on äratanud autopiloodina kompanii tähelepanu. Kopterite ning kasutatakse vabavaraprogrammi Ardupilot ettevõttes Saksa päritolu MikroKopterit ja Hiina (vt infokasti DJI-innovations loodud autopiloote inseneritööst“). Helicami „Näited

kaitseväega 2006. aastal alanud viieaastane koostöö Seda projekti pani aluse drooni SWAN loomisele. on saatsid mitmed raskused, kuid tulemuseks ekspordiedu. tippklassi tootesari, mida on saatnud iseseisvusaja SWANi võib nimetada Eesti uuema kasutusele esimeseks terviktooteks, mis on võetud III on kuni 15 mõne teise riigi relvastuses. SWAN langevarjuga ja startiv kg stardimassiga katapuldist maanduv mitmeotstarbeliste vaatlusõhusõiduk, lennukm, 50 kuni on mille tegevusraadius sidega lastist 6–8 kõrgus kuni 2 km, lennu kestus sõltuvalt ja 2). tundi ja kiirus 70–130 km/h (fotod 1

Kaitse Kodu!

ANDRUS TAMBOOM

ELIX-4 tegevusulatus on kuni 5 km, lennukõrgus kuni 500 m, lennukestus kuni 30 minutit ja maksimaalne kiirus 57 km/h, tühikaal 2,5 kg ning kandevõime kuni 1 kg

ELI AIRBORNE SOLUTIONS

Mehitamata õhusõidukit areng Eestis

3

ELI AIRBORNE SOLUTIONS

Sõjaraud

Tulevik on siin e

päästeEttevõte näeb oma sihtrühmana näiteks Näiteks ametit ja kaitseväge, kuid ka erasektorit. veol, mille võiks droonidest olla abi väikepakkide

võidukäik. Kaitse Kodu! 2/2013, lk 23—28.

Teadlaste ja kaitseliitlaste koostöö koostöös ArlTechSystemsi asutasid 2012. aastal ning Tallinna Kaitseliidu Harju maleva liikmed kes viis Tehikaülikooli tudengid ja teadlased, ülesannete aastat tagasi said aru, et taktikaliste õhuvaattäitmiseks maastikul oleks hea kasutada on tudengid lusvahendeid. Nende loomise käigus elektroonilise lennuki nii magistritöid kaitsnud kohta. Üht kui ka mehaanilise osa projekteerimise üliõpilaste kaitseministeeriumi ka tööd hinnati teadustööde konkursi auhinna vääriliseks. rma asutamist, Et arendustööd alustati juba enne fi millest on tänaseks valminud viis prototüüpi, Praegu on üht katsetati 2011. aasta Kevadtormil. 43

Kaitse Kodu! 4/2013

Kaitse Kodu! 4/2013

42

PARIM TEST: Hannes Aus ja Kristjan Prii, „Rakmed versus lahinguvest: universaalseid lahendusi ei ole“ (Kaitse Kodu! nr 6, lk 23—25). PARIM REPORTAAŽ: Reimo Soosaar ja Kirsti Paavel, „Kõik autod on kuulikindlad ainult Hollywoodi filmis“ (Kaitse Kodu! nr 2, lk 31—34). Eks me kõik ole näinud, kuidas kangelane filmis autoukse taha varjudes kriimustusteta pääseb. Kuidas selle asjaga tegelikult on, proovisid Reimo Soosaar ja Kirsti Paavel ise järele. Ja jagasid oma teadmisi Kaitse Kodu! lugejatega, sest jagatud tarkus on kõige parem tarkus.

venis. Talv oli tänavu pikk ja kevade saabumine läheb Nüüd on lumi õnneks sulanud ja loodus vabas üha haljamaks. See seab oma nõudmised õhus ringi müttavatele kaitseliitlastele. KRISTJAN PRII vabatahtlik fototoimetaja

uurest soojast ja suveootusest kiputakse õpitut. tihti unustama sõduri baaskursusel Eelkõige hõlmab see maskeerimisoskust

S

raskesti jäl– kunsti muuta ennast nähtamatuks, ütles kunagi, gitavaks ja varjatuks. Üks instruktor koos et nägemistreening on vaatlustreening tähendab teadmistega varjumise kohta. Vaadelda tähendab näha läbi vaenlase varjumist, varjuda valdkonnurja ajada vaenalase vaatlusi. Mõlemas suureks nas väljaõppe saanud sõdur on vaenlasele ohuks. ehk kuju, Varjumise juures on oluline moondamine ka varju ning silueti, välispinna ja teataval määral Alljärgnev äratuntavate kontrastide vältimine.

3

1

2

kaasa: vaaTeatud reeglite järgimine aitab varjumisele mööda või läbi, aga dake teid varjavast kattest kõrvalt vaatama, vältige sirmitte üle. Kui peate sellest üle olemasolevaid gete piirjoonte katkestamist. Kasutage ja eraldiasuvaid varje. Vältige taeva taustale jäämist jälgib juba varjumiskohti, sest vaenlane tõenäoliselt teie riietuse ja neid. Liikuge taustal, mis sobib kokku peitu või peidust relvastusega, eriti siis, kui liigute välja.

Noored

julgeolek on Alusta maskeerimist alati siis, kui sinu vedelema, tagatud. Ära jäta relva kuskile kaugele riided, millega hoia seda käeulatuses. Võta ära kiivrialune sul hakkab palav, näiteks kindad, sall, kui võimalik, müts. Tõmba käised üles nii kõrgele korralikult ligiava hõlmad, et t-särgi kaelus oleks kaasvõitleja pääsetav. Kui sul pole peeglit, kasuta abi.

NÄPUNÄITEID VARJUMISEKS

„Sel hetkel, kui ma selle pildi tegin, tiirutas üks helikopter parajasti meie pea kohal ja me olime sunnitud puude alla varjuma,“ meenutab Künnapuu pildi saamislugu. „Nägin siis seda võitlejat seal puu najal ja tegin klõpsu ära.“ Foto ilmus Kaitse Kodu! 3. numbris lk 23.

Väljaõpe

rõkka-

Nägu

Esmakordselt katsetati praktikas Kaitseliidu lahingufotograafide kontseptsiooni 2012. aasta Orkaanil. Üksuste juurde istutati võitlejad, kelle ülesandeks oli jäädvustada oma üksuste tegevust. Lahinguüksuse teistest liikmetest eraldas neid üksnes fotoaparaat. Muus osas neile hinnaalandust ei tehtud. Nad pidid kandma sama relvastust ja varustust ning osalema lahingutegevuses nagu nende kaasvõitlejadki. Samal ajal pidid nad ära tabama ka õige hetke, mil kaamera fotokotist välja võtta ja teemakohane pilt teha. Facebooki fotohääletuse võitjal Koit Künnapuul see õnnestus, kuigi tegemist ei olnud lihtsa ülesandega.

maskeering ja Üldreegel: päeval tehakse heledam tuleb masöösel tumedam. Vastavalt maastikule

mis Vestlusest kooruvad välja edu saladused, tahaksid peavad olema täidetud, et tüdrukud metsas käia ja saavutaksid seal edu.

ja tutKas siis nende tüdrukute klassikaaslased pidutseb,“ on tavad ei pidutsegi? „Enamik ikka tuttavaid tüdrukute ühine vastus. „Ja enamik Meie lugusid ei mõista, miks me metsas käime. ei suudaks,“ kuulates öeldakse, et issake, mina küll nad küll, kui räägib Ita. „Tegelikult suudaksid ja mõistaksid, ainult tahaksid, julgeksid proovida kui lahe see metsas käimine on.“

peab alusvärv Suvisel ajal on kõik roheline. Seega värvi ühtlane olema roheline. Kanna rohelise et kõik õnarukiht näole, kaelale, kätele. Jälgi, sh juustepiir, sed, kumeruste tagused ja augud, korralikult kõrvaaugud ja kõrvatagused, saaksid ka paar senrohelisega kokku ning värv ulatuks ka maskeetasub Eemaldada alla. timeetrit särgi kõrvarõngad, ringut rikkuda võivad asjad, nagu sõrmused, iluneedid. kumerustele Pärast baasvärvi tee näo kõrgematele – tumedamad – nina, põsesarnad, otsaesine ja lõug värv mööda laigud peale. Seejärel tõmba käega nägu laiali, et piirjooned hajuksid.

et igalt poolt vad? Ja mis on nende edu saladus, võitudega tagasi tullakse?

1. samm: valikute küsimus

KOIT KÜNNAPUU

pakub lühikest ülevaadet, kuidas rohelusest jääda. vas metsas paremini märkamatuks

Kõik läheb roheliseks, ka kaitseliitlased

Lisainfo

Väljaõpe

* Toimetus märgib ära ka Toomas Piirmanni reportaaži „Võru linn matkiti sõjatandriks“ (Kaitse Kodu! nr 4, lk 24—26) ja Urmas Aidi „Orkaan 7 ehk kolm päeva lätlaste vahekohtunikuna kümnes vaatuses“ (Kaitse Kodu! nr 1, lk 15—19).

Facebooki fotohääletuse võitjaks tuli Koit Künnapuu

„Kui tüdKristi Kivisaar reedab väikese saladuse: neis sõltuvus rukud organisatsiooni astuvad, tuleb veidi taganttekitada. Algul vajavad mõned ikka ja meelde utsitamist, mõnikord peab helistama osaleda. tuletama, et on lubatud meie üritusel viimasel minuVanaema juubel ei tohiks meenuda kus perest, osa on et mõistma, til. Nad hakkavad on paljudele iga liige on tähtis ja tunnustatud. See kasvab kohuharjumatu ja uus kogemus. Noortes oma meeskonsetunne ja märkamatult sõltuvus tuuakse kus metsast, nast, rühmast ja loomulikult nad saavad esile nende tugevamad küljed ja kus aastat paar „Veel olla nemad ise.“ Ita meenutab: tagasi oli mõnigi metsaminek eneseületamine.“

17-aastane (sündinud 8. augustil

1996).

Tallinna Tehnikagümnaasiumi 11.

klass.

3. samm: oskus nautida metsaelu uut, olgu see „Me õpime metsas iga kord midagi Kunagi pole laagris, rännakul või võistlustel. samaühtemoodi. Isegi siis, kui käime korduvalt See on del võistlustel. Iga võistlus on omamoodi. proovilepanek lihtsalt nii huvitav ja lahe, see enese ja kogemused, ja meeskonnatöö. Need on oskused kokku tüdRebeka võtab mida ei unusta kunagi,“ rukute mõtted.

17-aastane (sündinud 13. märtsil

Ranne hobidest: Laulmine, muusika, tustel osalemine.

sest see kipub

ITA KUUSIK Pärnu Hansagümnaasiumi 10. klass. Kodutütar aastast 2009. ja visa adrenaliiVaga vesi sügav põhi. Hulljulge ka teisi. nisõltlane, kes motiveerib oma julgusega Laval kõige silLuurel taltsutab tavaliselt karusid. ja roomav mämapaistvam kloun, metsas mudane snaiper. rulifilmi staar. Ilmselgelt sündinud

IIRIS PROSA sport, metsas käimine ja kodutütarde

üri-

17-aastane (sündinud 5. augustil

1996).

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi 11. klass. Kodutütar aastast 2009. kas Iiris hobidest: Ma ei oskagi öelda, käingi see on just hobi, aga peamiselt ja igasugustel Kodutütarde üritustel hobi. metsas. Mulle on see rohkem kui Liigub Vaimselt tugev kui Hiina müür. jutt väledalt, motiveerib kaaslasi ja jookseb nagu Sky Plusi „Hommikuprogläheb rammis“. Kui seinast üle ei saa, siis peale, läbi, rüüpab veidi kodenspiima mõttes naeratab ja liigub edasi. Igas võitleja.

(puudub pildilt) 18-aastane. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi 12. klass. Teab alati, mida teha. Usaldusväärne kui MacGyver, kes leiab lahenduse igale probleemile. Oskab oma kogemusi jagada, õppida ja õpetada. Kui kardab, siis väriseb, aga teeb ära, kui ei jõua, siis möirgab nagu lõvi, aga alla ei anna.

Vale

lausa võiKatkestamine näib kõigi meelest olevat „Alla matu. Iiris selgitab tüdrukute seisukohta:

(tegelikult Rebeka hobidest: Laulmine, jooksmine üldse igasugune sport), metsas käimine.

PIRGIT TAMM

kinnitamiseks Varustuse juures võib maskeeringu tagada kiire kasutada nööri või kummipaela. Tuleb

1996).

Kodutütar aastast 2009.

tiilähenemisviiside ja ideedega väsimatu Kukub ja komistab. Omapäraste tekib lepitaja maailma rahu tooja. Kui mikaaslane. Värviline meelelahutaja, samblasse kukkunud, põõsasse kinni vaikus, on teada, et Ranne on nägupidi jäänud või kraavi suplema läinud.

on Kiivri maskeerimise esmasteks abivahenditeks oksi ja rohtu, kiivrikate ja -kumm, millele lisatakse alla tekkiv et kaotada peakatte kuju ja selle äärte ei varjaks nähvari. Jälgida tuleb, et maskeering demaskeeritavust. Ka tuleb tähelepanu pöörata korralikult vatele elementidele, mis võivad muidu teostatud maskeeringu rikkuda.

tahe

võistluMari-Ann jätkas Norras sõjalis-sportlikul jalaga. sel võistlemist kuni lõpuni ka väljaväänatud ei lase mul „Jalg tegi küll valu, aga tiimikaaslased ise tahaksin, ei kunagi alla anda. Ka siis mitte, kui oma meessaaks ma seda teha, sest siis veaksin konda alt,“ selgitab Mari-Ann.

i 11. klass. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Kodutütar aastast 2009.

keeringut ka muuta ja värskendada, maha kuluma.

4. samm: tugev tahtejõud ja sisemine teha kõike maksimumile

REBEKA VAHKAL

Teele juhAukartustäratavalt tugev ja vastupidav. rühib väsimatult tuvad raskused viskab üle õla ja Motivatedasi. Seab kaaslaste heaolu esikohale. südamest. siooni kuninganna, räägib siiralt ja

RANNE KULDMAA

Varustus

Õige

2. samm: sõltuvus oma meeskonnast, rühmast, metsast

Noored

Mehitamata õhusõidukite maailma rullis Andrus Tamboom lahti parimal võimalikul viisil asjatundjana, kes ei karda lihtsate sõnadega rääkida.

KOIT KÜNNAPUU

PARIM TEHNIKALUGU TEHNIKALUGU: Andrus A d Tamboomi T b i droone d tutvustavad artiklid „On saabunud tulevik — mehitamata õhusõidukite võidukäik“ (Kaitse Kodu nr 2, lk 23—28) ja „Tulevik on siin. Mehitamata õhusõidukite areng Eestis“ (Kaitse Kodu! nr 4, lk 42—47).

MARI-ANN VUNK 18-aastane (sündinud 19. novembril

1994).

mi 12. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiu klass. fotoMari-Ann hobidest: Jõusaal, tantsimine, graafia.

KARRI KAAS

meesKui metsa vahelt paistab kolmeliikmeline ta kond, siis üks tüdrukutest ei ole katkestanud, et isegi lihtsalt liigub nii vaikselt ja nähtamatult, väga vähe, blondid kiharad ei reeda teda. Räägib ja kui, siis ainult tarka juttu.

33 FOTOD: KRISTJAN PRII JA KARRI KAAS

Kaitse Kodu! 4/2013

Kaitse Kodu! 4/2013

32

57 Kaitse Kodu! 7/2013

Kaitse Kodu! 7/2013

56

PARIM ÕPETUS: Kristjan Prii, „Kõik läheb roheliseks, ka kaitseliitlased“ (Kaitse Kodu! nr 4, lk 32—35).

PARIM NOORTE TEGEVUST KAJASTAV LUGU: Jana Ots, „Kümme sammu, et kodutütardele järele jõuda“ (Kaitse Kodu! nr 7, lk 55—59 ).

Aastatega pildipanka kogunenud fotod vigadest kamuflaažis said kevade hakul kokku artikliks, mis tuletas meelde neid praktilisi ja vajalikke oskusi enese peitmisel.

Jana Ots portreteeris Pärnu tüdrukuid kui tippsportlasi, kelle saavutusi ihkaks järele teha iga Kaitseliidu liige.

Kaitse Kodu! 4/2014

71


Test

Test

KRISTJAN PRII

ja varustusetaskuid saab tänu MOLLE-süsteemile Vesti eeliseks vastavalt vajadusele ümber tõsta. ülakehale on ka see, et kogu raskuse saab jaotada ühtlaselt.

KRISTJAN PRII

kuid Vesti miinuseks on selle vähene mahutavus, patrullkoseda annab väga lihtsalt kompenseerida varustuse, tiga, kuhu saab panna kogu vajamineva patrullkotist toidu ja laskemoona. Lahinguolukorras ja loobudes kasvab aga sõdurite tegutsemisvabadus sest võit-kiirus, mis rakmete puhul on välistatud, kandma. leja peab kogu aeg oma varustust kaasas Universaalseid lahendusi ei ole Abi korras saadud Ida-Saksa rakmed olid üsna kompaktsed ja kergesti kasutatavad

arendatud ja Eesti jalaväerakmeid on juba aastaid miinuseks on need pole sugugi halvad. Suurimaks mõningate asjaolu, et need on raskesti kohaldatavad sõjaväepolitsei erialadele tarbeks, nagu autojuhid,

Kallim

Rakmetega on oluliselt lihtsam roomata, sest rinnaesine on vaba. Vestiga on lugu vastupidine

Liikuvus

Paradoksaalsel ja soomukitel liikuvad jalaväelased. kombel kehtib sama ka vestide kohta. kogu kaitseVaja on aga lahendust, mida kasutaks millel on soovägi, välja arvatud ehk väikeüksused, ei saa lubada, tuks teistsugused funktsioonid. Me oluliselt erineet profisõdurid kannavad muudest piisavalt hea vat varustust. Kui mingi lahendus on see sobima ka või optimaalne profisõduritele, peab reservkomponendile.

Võimaldab varustust paremini paigutada Saab lisada igasuguseid taskuid Saab lisada suurema veekoti

Kaitsejõud Jätame hinnafaktori esialgu kõrvale. Kui suured peaksid kandma ühtset varustust. seda ka meie. armeed seda suudavad, siis suudame kuulivest) Lahinguvest (universaalne taktikaline tervikust. Nii versus rakmed on ainult üks osa nõrgad küljed, rakmetel kui ka vestil on tugevad ja on võimalik analüüsides ja võttes arvesse mida ei tasuks jõuda ka optimaalse lahenduseni. Samas sest nii kõrvale heita ka võitlejate endi eelistusi, palju, kui on inimesi, on ka arvamusi.

KRISTJAN PRII

KRISTJAN PRII

Vestiga on oluliselt mugavam sõjamasinas ja veokis, sest enamik varustust on paigutatud rinnale. Rakmete kasutamise kitsastes oludes teevad keeruliseks ümber vöökoha asetsevad paunad

KRISTJAN PRII

Roomata ebamugavam Ilma patrullkotita mahutab vähem varustust

Lihtsam kasutada sõidukites ja kitsastes oludes

Varustuse, mis vesti peale ei mahu, saab panna patrullseljakotti

Kaitse Kodu! 6/2013

25

Kaitse Kodu! 6/2013

ka õppimise eest maha arvates). Nii on võistlusel tähendus ja osalejatele jääb hea mälestus.

Kindlasti on kaitseliitlastele ja kaitseväelastele vajalik Eesti oma mastaapne patrullvõistlus. Nii saab treenida luurepatrullidele vajalikke oskusi juba võistluseks valmistudes ja koguda võistluse käigus oskusteavet (vt lisainfot lk 11).

võistlejate

TANEL JÄRVET, leitnant

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii

mikul kell 8 nii, et sellele järgneb kohe varustuse kontroll.

osaleda raegu kulub peaaegu töönädal, et punkAdmiral Pitka luurevõistlusel. Paljudes tides oli võimalik enne ülesannet kaks-kolm tundi (sh kaks tundi magada ja luureks oli aega 34 päevas ööd magamiseks). Võistlejad, kes suudavad kas või viis liikuda 40 km, suudavad seda jätkata patrullpäeva järjest. Ajaliselt pikaks venitatud võistlus kulutab lihtsalt õistlusalad tuaega, mitte ei näita enam suutlikkust. leks teada anda võistlejate Spordis toimib valda2014. aasta valt põhimõte, et tapab jaanuaris, et võistlejad tempo, mitte distants.

ülesanReedel kell 9–19 täidetaks militaaroskuste arvestus deid, mida võiks olla näiteks 20. Ajaline järgmisesse seejuures oleks järgmine: liikumiseks ülesandepunkti 10 minutit, ettevalmistusaeg tulemuste fik5 minutit, sooritus 10 minutit ning seerimiseks ja patrulliülema poolt allkirjastamiseks peab 10 tunni 5 minutit. Igast ülesandepunktist on igal jooksul läbi käima 30 patrulli ja seepärast minutit. Seepatrullil võimalik kulutada seal kuni 20 senikaua, juures lubataks patrull ülesannet täitma on jäänud kas kui kümneminutilisest sooritusajast näiteks püsvõi 5 sekundit (selle ajaga suudab tiim tolilaskmisel veel mitut märki veel tabada).

P

V

saaksid vajalike oskus-

Allpool kirjeldan, kuidas te omandamiseks enne võiks minu meelest Admi- patrullvõistlust väljaral Pitka luurevõistlust õpet kavandada. edasi arendada, et sellest saaks tõepoolest kaitseaasta tähtsaim väe ja Kaitseliidu luurepatrullide et paljud põhiõppus-võistlus. Olgu kohe öeldud, Raid Commõtted on pärit patrullvõistluselt Swiss korraldatud. mando, mida neli aastat pole enam

kuni 1 km, on Kui ülesannete vahel tuleb läbida piisav. kümneminutiline kontrollpunkti liikumine ülesannet Oluline on, et iga ala juures, kus patrull punkte selle täita ei oska, neid õpetataks (tõsi,

ja varustuKõik ülesanded tuleb sooritada relva olema sõjalissega. Võistlusalad peaksid valdavalt hindamine (vt tehnilised, mitte lihtsalt füüsise (vt lisainfo lisainfo 2). Viimased taktikaülesanded relva2: 18–20) tuleks sooritada laseranduriga oli taktikaline dega, et välistada vaidlusi, kui õige meesliikumine või kes enne pihta sai. Nimetatud ka järgmise konnataktikad aitavad valmistuda päeva lahinguülesandeks. 2014. aasta Võistlusalad tuleks teada anda juba oskuste jaanuaris, et patrullid saaksid vajalike patrullomandamiseks enne 2014. aasta augusti kavanvõistlust oma üksustes-malevates väljaõpet läbiviijatele dada. Võistlusalade juures tuleks lisaks ja Kaitseliidu ka kohtunikutöö usaldada kaitseväe Erna kui ka vastava ala spetsialistidele. Nii varem kohtuet probleemiks, olnud on nüüd Pitka retkel nikud ei juhi ülesande sisulist läbiviimist. kokku arvesMilitaaroskuste faasi tulemused saab kella 21ni tada kella 20ks, misjärel antaks kuni patrulliülematele üldkäsk ja ilitaaroskusvalitaks militaaroskuste faasi alusel te faasi kuus paremusjärjestuse lahinguülesanne (missioon). parimat tiimi Samal ajal lasevad patrulli kolme minusaaksid teised liikmed paukpadrunivalida oma tega sisse relvade laserandu- ti jooksul rid. Lahinguülesande valikul lahinguülesande. tasuks kasutada formaati, mis oli kasutusel Swiss Raid Comkõrvalruumis mandol: üldkäsu andmise ruumi trassi kaardid, on seintel kõigi lahinguülesannete distants, lahinguülesandele mineku ja väljatuleku ülesande ülesande kirjeldus ja punktide summad eest, trassi eest ja elu kaotamisel. Militaaroskuste kolme minuti faasi kuus parimat tiimi saaksid Seejärel valijooksul valida oma lahinguülesande.

M

raudTõsi, Nõukogude ajal korraldati väiksemaid kaasamine teed tutvustavaid laagreid. Noorte raudraudteeasjandusse on olulise tähtsusega ning teekultuuri ja -traditsioonide säilitamiseks

Vedur Kc4 alustab liikumist

kus tutvustati Ka käidi ekskursioonil turbarabas, eeliseid turbatootmist, turbatooteid ja raudtee Lisaks toimus turba transpordil rabast tööstusesse. sõipraktika sõiduplaanijärgsetel muuseumrongi tudel ja tehti depootööga seotud majandustöid.

märkimisväärtagasihoidlik, kuid saadud kogemused järeldusi ja saadud sed. Laagri põhjal on võimalik teha muuseumiga edasise kogemused annavad hea lähtealuse millest võib tulekoostöö arutamiseks ja arendamiseks, vabavikus tõusta kasu nii noortele raudteehuvilistele,endale muuseumile tahtlike entusiastide najal püsivale MTÜ Eesti kui meie ühiskonnale laiemalt. Koostööd jätkata. Muuseumraudteega on kindlasti kavas Puude kogumine ja laadimine auruveduri tendrile

ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUSE ÕNNESTUMISED MänKomplekslaskmine päevasel ajal ka niku lasketiirus (nii automaat kui püstol) — sihtmärgid olid grupeeritud nii, et patrull pidi jagama, kes laseb püsti, kes põlvelt jne. otse81 mm miinipilduja ülespanek ja sihtimisega imitaatorist laskmine. disÖine laskmine Klooga lasketiirus — tants oli ca 40 meetrit ja ka tavaliste öösihikutega oli võimalik sihtmärke tabada. Meditsiiniülesanne, kus haavatuid päästa miini otsa sõitnud BTRist.

korraldatud lennuNurmsi lennuväljal 20. ja 21. augustil noored ja huvilaagris osalesid Kaitseliidu lennuhuvilised said algteadmised noortejuhid. Laagris osalenud noored Kaitseliidu ja kaitlennuväljal tehtavatest töödest, nägid lennuväljatehnikat ning seväe kasutuses olevat lennu- ja küleidsid vastused neid huvitanud lennundusvaldkonna lennukeid, helikopterit, simustele. Laagris tutvustati neile Samuti näidati, purilennukit, langevarjusid ja paraplaane. lennuvälja on millised ja kuidas toimub lennujuhtimine lennukitega AN-2 ja päästevõimalused. Neid viidi lendama Wilga 35A.

Pilootprojekti eesmärgiks oli koostöövõimaluste tegevuste selgitamine ning noortele raudteealaste väljaselgijõukohasuse ja tingimuste sobivuse noortele on tamine. Selgus, et 12–16-aastastele raudteel suurem osa ülesandeid kitsarööpmelisel oli see jõukohased, muuseumi vabatahtlikele samas esmakordne õpetamiskogemus. täiesti „Tingimused muuseumraudteel osutusid läbiviimipiisavaks noortele huviõppetegevuse seks. Eriti oluline on toimiva kitsarööpmelise Lavasraudteevõrgu, taristu ja veeremi olemasolu ja ohutult saares, mille najal on võimalik tõhusalt õpetada olulist ja põnevat,“ lisas Asberg.

oli Võimas tunne, kui võistluse stardis kohal Kaitseliidu ülem brigaadikindral edu Meelis Kiili, kes soovis patrullidele ja vastupidavust.

minuti jooksul vad oma lahinguülesande kolme faasis patrullid, kes saavutasid militaaroskuste patrulli jne. 7.–12. koha, seejärel järgmised kuus ülesanded, Kuna üldvõitu ihkajad võtavad rasked kõige keepole vaja karta, et nõrgematele jäävad rulisemad. mõelLahinguülesande kirjeldus ja võistkonnale samas laua dud neli kaarti oleksid ümbrikute sees välja võtta peal. Seejärel tuleb võistkonal laost plaaniga sobiv kogus laskemoona (paukpadrunite sest lahinmaksimumkogus võitleja kohta on 500, padruni kaasas gumoona ei võitleja jõuaks üle 500 i kanda), tankitõrjerelv(ad), lõhkeaineimitatsioon jm vahendid.

Esimesel päeval Männiku karjääris pidid võistlejad rakendama oskusi paadisõidus ja pinnaltpäästmises

jaotatud kahte Võistlus võiks olla suures plaanis ka vastupidafaasi (tulevikus võib algusesse lisada kahefaasilise vusfaasi, kuid esmalt peaks piirduma kokku võistlusega). Esiteks tuleks aega oluliselt töö kõrvalt suruda, sest lisaks osalejatele peavad kontrollpunkte aega leidma ka paljud abilised, kes mõttekas koron ette valmistavad. Avarivistus reede homraldada vahetult enne algust, näiteks

Kas tead midagi, mida meie ei tea? muuta Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

PÄIVI-PÄÄSU KREUTZWALD

Militaaroskuste faas

Järvakate korraldatud meditsiiniülesanne sai osalejatelt oma eheduse tõttu palju kiidusõnu

Sobivate lasketiirude nappus seob võistluse kindlate piirkondadega

KARRI KAAS

Kaitse Kodu! 7/2013

Kaitse Kodu! 7/2013

10

vaatamiseks langevarjuLisaks eeltoodule pakuti noortele purilennuki ja helikopteri rite demonstratsioonhüppeid ning jagatud kahele päevale: lende. Et huvilisi oli palju, oli laager noortele ka Jõgeva laupäeval osalesid lisaks Järva maleva lennundusega Viru ja maleva omad. Pühapäeval tutvusid Sakala noored.

tunNoortele meeldis laager väga ja tegevused laagri mastaap dusid põnevad. Asbergi sõnul oli

63 Kaitse Kodu! 7/2013

Maja

Maja

62

Kas tead midagi, mida meie ei tea? muuta Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

PARIM NOOR AUTOR: Oliver Kuks, „Tallinna noorkotkad raudteelaagris“ (Kaitse Kodu! nr 7, lk 62—63).

Üks Pika tänava maja

Mahe huumor ja ladus kirjastiil lubavad loota, et saame tulevikus Oliver Kuksi kirjutatud artikleid veel ja veel lugeda.

tänav, tänav Mitmes Eesti linnas on selline Pikk mille ajalugu on pikem kui tänav ise. MAREK LAANISTO, kolonelleitnant Viru maleva pealik

HANNES REINOMÄGI Viru maleva teavituspealik

ERIK SILD Viru maleva kaitseliitlane

Viru ui minu uueks teenistuskohaks määrati tervitusmalev, siis Rakverre sõites ja oma Pärkõnele mõeldes taipasin äkki, et kolin 20, Rakvenumaa maleva staabist, mis asub Pikk Viru maleva res Pikk 15 asuvasse staapi, meenutab Alljärgnev pealik kolonelleitnant Marek Laanisto. Kaitselugu räägib Rakvere Pikas tänavas asuvast autorid Kirjutise liidu Viru maleva staabihoonest. – selle majaga on – kes pikemalt, kes lühemalt teavitusmeeskonna seotud. See on ka hea näide ajakirja Kaitse koostööst, sest artikli idee sündis samas majas. Kodu! toimetuse avatud koosolekul

K

Johanson, keljõukamaid kaupmehi Julius Jakob lest hiljem sai ka Voore mõisa omanik. on Maleva teavituspealik Hannes Reinomägi teavet temani saanud hoone ja kinnistu ajaloost mille autor jõudnud masinakirjas dokumendist, viitab Eesti tundmata, kuid mis oma allikatena fotokogule ajalooarhiivile ning Rakvere muuseumi autori ja arhiivisäilikutele. Just selle tundmatu ajalugu uurimistöö põhjal võib arvata, et kinnistu kirjas. allpool nagu selline, oli enam-vähem

kivihoone on säilinud tänaoksjonile. 1908. aastal valminud mitmeid hooPärast tema surma pandi kinnisvara tingis seni. Johansonile kuulus Rakveres Soodsa asukoha ja hulga soovijate olemasolu inimesena oli ta valitud 4800 rub- neid ja kinnistuid, tuntud alghinnaks olnud 2000 rubla kasvamise Seltsi peameheks. 1911. aastal trahteripidaja Rakvere Tuletõrje lani. Omanikuks sai kaupmees ja kinnisvara pärisid tema teada, et krun- surnud Julius Johansoni Julius Stegemann. 1876. aastast on 1933. aastal oli 4/5 kinnisvara tänava äärses abikaasa ja lapsed. Parkali ja Tivas Otto oli Hasselblatt ja 1/5 diomanik trahter. omanikuks tema tütar Carmelita puumajas paiknes Londoni nime kandnud valdas poeg Heinrich Johanson. veinipood. ja koloniaalTivase Otto Majja lisandus Põder, ent 1893. aastal oli trahteri nimeks Kuldne äärsetes ruumides asusid ärid. mantelkorst- Hoone Pika tänava J. Siiraku samal aastal põles ühekorruseline Peauksest vasakul oli 1920. aastatel naga puumaja maha.

Hoone Parkali tänava poolne külgvaade 1908. aasta projektil

kinnistu Ajalooürikutes algavad andmed Rakvere sajandi teisel nr 85 (Pikk tänav 15) kohta 18. 1 Tiesenhauseni poolel. Rakvere mõisniku von Parkali (sel ajal omanduses olnud krunt ulatus piki Tiesenhausen Põrgu) tänavat kuni Soolikaojani. aastal Rakmüüs krundi koos puitelamuga 1781. RosenAndreas Johann vere jõukale kaupmehele krundi omanimarckile. Aastatel 1814–1843 olid poeg tema ja kud sadulsepp Johan Jakob Eler(t)z kes oli aastal valgeparkal David Michael Elenzer(?), 105-aastase maja lugu Järgmisena oli 1828 ka Rakvere linna kohtufoogt. Heinze. nurgal valmis krundi omanik lihunikmeister Christian Rakveres Pika ja Parkali tänava kivimaja. 1908. aastal esinduslik nurgatorniga mõisa tollast eest soetatud 1 Ilmselt on mõeldud Rakvere ja Tudulinna (1729—1784). Selle ehitas 1904. aastal 4800 rubla omaniku Jakob Johann von Tiesenhausenit Rakvere põlenud puumaja varemetega krundile

PARIM PORTREELUGU: Asso Puidet, „Täppislaskur Aili Popp: Kõige parem lask on tegemata jäänud lask“ (Kaitse Kodu! nr 4, lk 17—20).

77 ANDRES TARTO

Kaitse Kodu! 4/2013

Kaitse Kodu! 4/2013

76

* Toimetus märgib ära ka Ave Proosi portreeloo „Arnold Juhans — missioonitunde ja kogujakirega malevapealik“ (Kaitse Kodu! nr 5, lk 16—20). PARIM ARVUSTUS: Jana Ots, „Kuidas muuta tüütu kokkamine lahedaks loominguks“ (Kaitse Kodu! nr 3, lk 48—51). Ka Kaitseliidu liikmed loevad ja kirjutavad raamatuid. Miks siis mitte muljeid raamatutest omavahel jagada ja miks mitte teha seda niivõrd praktiliselt ja mänguliselt, nagu Jana Ots, kes sõsar-naiskodukaitsja Merike Jürjo kokaraamatu lahti lõi ja kokkama kukkus.

72

tuli

Lõppjooksu lõpus takistusrada Murru aherainemäel ja Rummu järves.

PARIM AJALOOARTIKKEL: Mari Pukkonen, „Metsavendlusest Kagu-Eestis“ (Kaitse Kodu! nr 3, lk 42—47).

Nurmsi lennuväljal käis põnev elu

a

Koostöövõimalused muuseumraudteeg

Kaitse Kodu! 7/2013

LY MENOV/SLK

raudteeterLaagris õppisid noorkotkad peamiselt kokkumineid ja -märguandeid, raudteeveeremi ehk ja lahtihaakimist, rongimatka valmistamist seadmist ning jaamas liikuvale rongile pöörangute ja vedurijuhi tehti praktilist tutvust vedurijuhi abi ametiga. Tutvuti auruveduri tööpõhimõttega, seati sõiduüles, noortega koos see misjärel köeti kahekivalmis ning tehti väike lõbusõit muuseumi lomeetrisel raudteelõigul.

Põhiteema

Mõtteid Admiral Pitka luurevõistluse arendamiseks

EHA JAKOBSON

Põhiteema

24

Elu täis kirjeldused, mis lugeja kaasa haaravad ja baasväljaõppesse peaaegu ninapidi sisse torkavad tõid Anneli Lookenile parima Naiskodukaitse-teemalise artikli auhinna.

Esimene tõeline raudteelaager

5 X OLIVER KUKS

Miinused

Raskus jaotatud kogu ülakehale

abi, laagrivanem, Eesti

pole Eestis Sellist raudteeteemalist noortelaagrit on siinmail teadaolevalt varem korraldatud. „Küll ebaõnnesüritatud Nõukogude ajal kahel korral lasteraudteed,“ tunult panna tööle kitsarööpalist sõnas laagriülem Ander Asberg.

arendamiseks.

Veduriga ESU-2 Lavasaarest tagasi

Praegu on nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus kasutusel Galvi-Lindas valmistatud jalaväerakmed

KRISTJAN PRII

olid Lisaks tavalistele Iisraeli rakmetele mis võiEestis kasutuses ka patrullrakmed, maldasid võtta kaasa rohkem varustust

MOLLE-süsteem

Rootsi abina saadud jalaväerakmed olid ebamugavad ja kohmakad, mistõttu tehti neid sageli ümber. Head tulemust ei saadud ka siis

PARIM NAISKODUKAITSE TEGEVUST KAJASTAV LUGU: Anneli Looken, „Argipäevast hüppes ehk ära iial ütle iial“ (Kaitse Kodu nr 2, lk 50—52).

Noored

Noored Veduri TU4 haakimine reisivaguni Pafag ette

Taskuid ümber paigutada keerulisem

Plussid

Teiseks lemmikuks osutus Tallinna maleva militaarspordihuvilise kaitseliitlase leitnant Tanel Järveti arutlus möödunud aastal esmakordselt korraldatud Admiral Pitka luurevõistluse teemadel. Pikalt ja põhjalikult analüüsib Järvet patrullretke kordaminekuid ja puudujääke ning pakub omapoolseid argumenteeritud ettepanekuid luurevõistluse parendamiseks tulevikus. Järvet kirjeldab, kuidas tema meelest võiks Admiral Pitka luurevõistlust edasi arendada, et sellest saaks tõepoolest kaitseväe ja Kaitseliidu luurepatrullide aasta tähtsaim õppus-võistlus.

Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealiku Muuseumraudtee vabatahtlik

Ebamugavam kasutada sõidukites ja kitsastes oludes

Roomata lihtsam

Lahinguvest

Üheks lemmikuks valisid lugejad veebel Hannes Ausi artikli, milles ta võrdleb jalaväerakmeid ja lahinguveste. Kirjutamisel võttis ta abiks oma pikaajalised kogemused, mis on omandatud nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus teenistuses olles. Fotode eest kandis hoolt vabatahtlik fotograaf Kristjan Prii, kelle sõnul oli antud loo juures kõige keerulisem rakmete ja lahinguvestide erinevuste pildile püüdmine, mille juures ta pidi lähtuma oma teadmistepagasist. „See eeldab teatavat laadi isiklikku kogemust,“ ütles Prii. „Et sa oled nii rakmeid kui ka veste ise kasutanud ja tead, mis neil vahet on. Siis oskad seda ka üles võtta,“ lisas ta.

OLIVER KUKS

MOLLE-süsteem

Odavamad

Möödunud aastal ajakirjas ilmunud artiklite heast tasemest annab tunnistust ka tõsiasi, et kuni viimase hetkeni polnud päris selge, millise loo lugejad oma lemmikuks valivad. Tiitlile oli mitu pretendenti, mistõttu see läks jagamisele.

ja MTÜ Eesti Noorte Kotkaste Tallinna maleva Pärnumaal Muuseumraudtee koostöös korraldati Lavassaares 16.—18. augustini raudteeteemaline Eesti laager. Osalejatel oli võimalus tutvuda ja proovida ise kitsarööpmelise raudtee ajalooga töid. mitmesuguseid raudteel tehtavaid

Varustus kogu aeg kaasas Raskus õlgadel ja puusadel

Varustus kogu aeg kaasas

Saab reguleerida rihmade pikkust

Lugejate lemmikud: Hannes Aus ja Kristjan Prii ning Tanel Järvet

Tallinna noorkotkad raudteelaagris

Miinused

Plussid

Lisainfo 1

Kaitse Kodu!

Jalaväerakmed

HEA MÕTTE ERIAUHIND: Marek Laanisto, Hannes Reinomägi ja Erik Sild, „Üks Pika tänava maja“ (Kaitse Kodu! nr 4, lk 76—81). Mõnus mõte jutustada ühe Kaitseliidu ilusaima maja saamis- ja taastamislugu tuli värskele malevapealikule pähe Kaitse Kodu! toimetuse avatud koosolekul. Aga heast mõttest üksi artiklit ei sünni. Toimetus oli pisut üllatunudki, kui sai üsna varsti kätte suurepärase sissevaate ühte Kaitseliidu majja, mis (nagu mõni teinegi) asub Pikas tänavas.

Kaitse Kodu! 4/2014

11


Kaitse Kodu! avaldab muutamata kujul ajakirjas Sõdur nr 2/2014 ilmunud taktikalise otsustusmängu, et ka kaitseliitlastel oleks võimalus end seda lahendades proovile panna.

Ajakirja Sõdur taktikamäng

Taktikaline otsustusmäng „Org”

C

-jalaväekompanii ülesanne oli vastasest puhastada pataljoni paiknemisalalt põhja jääv Roopa küla. Luurerühma andmetel oli külas vastase poolrühmasuurune jalaväeüksus, mille tõenäoline ülesanne oli koguda informatsiooni meie üksuste kohta. Kella 12.48-ks oli Roopa küla teie kompanii kontrolli all. Küla hõivamisel vastasega kontakte ei olnud. Teie 1. jalaväerühm sai ülesande saata välja patrull külast väljuvale kirdesuunalisele teele kuni idajooneni 6050, et kontrollida teed ja julgestada ala kompanii pealetungi jätkamiseks. Olete 1. rühma ülem. Liikusite rühmaga välja rühma malelaua formatsioonis. Jõudnud 2 km kaugusele külast,

Kaitse Kodu! 4/2014

AUTOR JA GRAAFIKA

Mario Mõttus

sattusite vastasega kontakti. Teie juhtjao pihta avati tuli, nägite vaid, kuidas 2. jagu üritas end drillijärgselt kontaktist välja rebida teist eemalduses. Raadioeetrist kuulsite hetkeks sahinat, tõenäoliselt sai teie 1. jao ülem pihta. Hetk hiljem tabasid vastase kuulid 2. jagu ning teie sidemees sai tõenäoliselt täpsuslaskurilt tabamuse. Raadiojaam purunes, kui sidemees tabamuse sai, ning käsijaama kaudu puudub teil side kom-

paniiga. Näete, et ka tagajulgestuseks olnud jagu on vastase tule all. Teie pihta avati tuli kolmelt positsioonilt. 2. jaos, kus te asutute, on kaks raskelt haavatut. 3. jao ülem annab eetrisse: „Suutsime kontaktist lahti rebida, olen 6010 3310. Mis teeme?” Andke rühmaülemana käsud allüksustele ja koostage manöövriskeem. Olulised kutsungid: JVP ülem (YANKEE 50), MPPa (MIKE 50), StVP (SIERRA 50), JVKo ülem (ALFA 60), KÜA (ALFA 61), KTO (ALFA 62), KVBL (ALFA 40), MPRÜ (ALFA 50), 1. RÜ (ALFA 10), 1. RV (ALFA 14), 1. jagu (ALFA 11), 2. jagu (ALFA 12), 3. jagu (ALFA 13). 2. RÜ (ALFA 20), 3. RÜ (ALFA 30).

73


Ajakirja Sõdur taktikamäng

Taktikalise otsustusmängu „Org” lahendus

TAKTIKALINE OTSUSTUSMÄNG AJAKIRJAS SÕDUR Taktikaline otsustusmäng (TOM) avaldatakse ajakirja Sõdur vahelehena, mille ühel küljel on olukorra kirjeldus, olukorra kaart ja ülesanne ning teine külg on jäetud vastuse kirjutamiseks. Kaitseväe koduleheküljel asuval ajakirja Sõdur veebiväljaandel on TOM-i lehekülg prinditav. Mängus osaleja lahendab TOM-i vastuselehel, selleks: „visandab mängija kaardile allüksuse manöövri, mida ta on käskinud; „sõnalises osas kirjutab mängija käsklused, mis ta on andnud; „kui mängija peab vajalikuks, siis kirjeldab ta manöövrit; „lisab lahendusele oma kontaktandmed. Lahendatud vastuse edastab mängija postiga kaitseväe ühendatud õppeasutustesse hiljemalt 30. juuniks 2014 aadressil „Taktikaline otsustusmäng”, KVÜÕA, Riia 12, 51013 TARTU, kus lahendusele antakse hinnang. Ülejärgmises ajakirjanumbris avaldatakse võitnud TOM koos kommentaaridega. Parim lahendaja saab oma soorituse kinnituseks KVÜÕA-lt Leatherman Wave’i. Taktikalise otsustusmängu koordinaatorid on ajakirja Sõdur tegevtoimetaja major Ivar Jõesaar, ivar.joesaar@mil.ee, ja KVÜÕA taktikalektor kapten Jaan Kessel, jaan.kessel@mil.ee.

74

Kaitse Kodu! 4/2014


Telli KK! postkasti! Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 â‚Ź Ajakiri on sulle tasuta, maksad vaid postikulu Vormista tellimus Eesti Posti tellimiskeskkonnas www.post.ee vĂľi postkontoris Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! ilmub 8 korda aastas


Profile for Kaitse Kodu!

Kaitse Kodu! nr 4 2014. a  

Kaitseliidu ajakiri

Kaitse Kodu! nr 4 2014. a  

Kaitseliidu ajakiri