Kaitse Kodu! nr 3 2015. a

2014. AASTA KAITSE KODU! PARIMAD LOOD VALITUD KAITSELIIDU AJAKIRI 3/2015

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE: KUIDAS UKRAINA MEIE HOIAKUID MUUDAB?

SOOVID PAREMAT VORMI? TELLI TREENER JUBA ENNE SUVE! Kaitseliidu kooli poolt 2015. aasta kevadel Instruktorikursuse lõpetanute seas läbi viidud küsitlusest selgus, et paljud kursuse lõpetajad tunnevad vajadust koolipoolse toetuse järele pärast kursuse lõpetamist instruktorina iseseisvalt kodumalevas praktiseerides.

Alates käesolevast aastast on Kaitseliidu koolil võimekus saata instruktor-treenereid malevatesse vastavat soovi avaldanud vabatahtlike instruktorite tunde vaatlema ja neid treenima ning lihtsalt head nõu andma.

Kui sina praktiseerid vabatahtliku instruktorina ja tunned, et soovid arenemiseks ja paremaks instruktoriks saamiseks oma tunde koos treeneriga analüüsida, palun pane ennast kirja Kaitseliidu kooli kodulehe kaudu.

http://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-kool

10 PERSOON Peaaegu sada aastat Kaitseliitu Iisakul

14 PÕHITEEMA Aasta, mis muutis meie hinnangut riigikaitsele

18 MEDITSIIN Sidemerull kotipõhjast välja

3 | 2015

24 AJALUGU Järvakandi – tähtis samm Kaitseliidu taastamise rajal

28 AJALUGU Kuklalasud naistele. Miks?

32 AJALUGU Leidurist apteeker ja kaitseliitlane Ivo Lillioja

35 KOOSTÖÖ Hüppelaud Elva gümnaasiumis KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

38 SÕJARAUD Kui jala ei jaksa ja maasturiga ei mahu

42 SÕJARAUD Mida nad teevad seal vee all?

45 NAISKODUKAITSE Staabiassistent: et kord oleks metsas

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

www.facebook.com/kaitsekodu

51 NOORED Projektituba, hakkajad noored ja Amerite „perefirma“

57 TEST Kõik sprotid õlis ei ole ühesugused

60 TUNNUSTAMINE 600 lehekülge kaitseliitlikku lugemist

Iisaku rühma kaitseliitlased väärtustavad oma kogukonda ja on võistlusmomendi asemel orienteeritud koostööle

14

Kõik ülemad peavad meditsiinialast tegevust arvestama, planeerima ja läbi harjutama täpselt samuti nagu rünnakut või patrullimist

24 Kaitseliidu taastamine tervikuna kestis kolm aastat, aastatel 1990– 1992. Kõige suuremaks takistuseks Kaitseliidu tunnustamisele oli see, et ühtset organisatsiooni ei olnud, seega ei olnud ka ühtset jõudu

Et ATVd üldjuhul arvestatavat kaitset ei paku, pole nad otseselt lahinguülesannete täitmiseks just kõige parem valik. Küll aga sobivad kiired ja kerged sõidukid eriülesannete täitmiseks 4

3 | 2015

38

18

Mis tunne see on, kui sa lähed kodust ära, jätad oma ema-isaga tavalist moodi nägemiseni, lihtsalt viipad ukselt ja kaod oma teed. Sest sa kavatsed ju varsti jälle tulla ja nendega koos aega veeta. Saabudes aga avastad, et kodu on tühi…

3 | 2015

28

Staabiassistendi töö on operatiivne, kiire, täpne ja tänuväärne. Staabiassistent saab abiks olla peaaegu kõigis staabi sektsioonides: personalis, operatiivtegevustes, tagalas ja sides

45

Väikese Loksa linna noortel on oma maja, kus nad saavad vaba aega veeta ja muud põnevat teha. Seal on oma koha leidnud ka Loksa noorkotkaste ja kodutütarde rühm

51

2014. aastal ilmus ajakiri Kaitse Kodu!

608 leheküljel ja mahutas umbes 150 pikemat-põhjalikumat artiklit, mida aitasid kirjutada, piltide ja faktidega täita ligi 130 vabatahtlikku. Kaitse Kodu! toimetus koos Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonnaga valis märtsi keskpaigas välja kõige paremad palad möödunud aasta ajakirjadest

60 3 | 2015

5

Sündmused

Kaitseliidu ja Soome MPK koostöö jätkub Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Soome riigikaitselise väljaõppeorganisatsiooni Maanpuolustuskoulutusyhdistys (MPK) tegevjuht Pertti Laatikainen allkirjastasid 23. veebruaril Tallinnas kahe organisatsiooni koostöö raamlepingu, mis paneb paika Kaitseliidu ja MPK koostöö põhiprintsiibid. Vastavalt Kaitseliidu ja Soome vabatahtlike riigikaitseliste organisatsioonide lepingule osaletakse teineteise õppustel, harjutustel, kursustel ja võistlustel.

TIIT TAMBERG

Lääne maleva pealikuks sai Mehis Born Kaitseliidu ülem määras alates 28. veebruarist Lääne maleva pealikuks major Mehis Borni.

Senine Lääne maleva pealik major Arnold Juhans lahkus teenistusest omal soovil.

Kaitseliiduga liitus major Born 1990. aastal. Ta on eelnevalt teeninud mitmetel ametikohtadel nii kaitseväes, kaitseministeeriumis kui ka Kaitseliidus, muu hulgas Sakala ja Pärnumaa maleva pealikuna. Major Born on lõpetanud Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika erialal ning läbinud ohvitseri sõjalise väljaõppe kuni brigaadi tasemeni erinevatel kursustel Riigikaitse Akadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juures.

ANDRII VYTVYTSKYI/KAITSEVÄGI

KAITSELIIT

NATO löögirusikas peatus Pärnus 21. märtsil peatus Pärnus Saksamaale suunduv NATO soomustatud löögirusikas, mille tuumiku moodustavadd soomustransportöörid Stryker ning neid saatvad lahingu- ja toetusmasinad. Oktoobris Tapale jõudnud ja nüüd rotatsiooni korras Saksamaale suunduva USAs Texase osariigis paikneva 8. ratsaväerügemendi soomuskolonn üksnes ei läbinud Pärnut, vaid osa sellest, 14 masinat, rivistati südapäeval teatriesisele väljakule kõigile huvilistele uudistada. Lisaks said külastajad tutvuda ka Kaitseliidu tehnika ja varustusega, mille väljapanemise eest kandis hoolt Pärnumaa malev.

6

3 | 2015

Keskkogu kinnitas tänavuse eelarve 28. veebruaril peeti Kaitseliidu keskkogu istung, kus anti heakskiit 2015. aasta eelarvele ja võeti vastu otsused Kaitseliidu kinnisvara küsimustes. Kaitseministrile otsustati teha ettepanek mitte kehtestada rakendusakti Kaitseliidu keskjuhatuse valitud liikmega sõlmitava leppe kohta. Arutlusel olid sümboolika küsimused ja tutvustati juba tehtud ettepanekuid Kaitseliidu seaduse ja kodukorra muutmiseks.

ANU ALLEKAND

SIGRID HARTMAN

Tallinlased tegid ameeriklastele vastutegevust 7. märtsil tegid Kaitseliidu Tallinna maleva lahingukompanii võitlejad Ameerika liitlastele vastutegevust.

Legendi järgi soovisid relvastatud mässulised võtta pantvangi Eesti poliitikud, kes olid salajasel kokkusaamisel Rabasaares mahajäetud kahekordses majas.

Ameerika võitlejate ülesanne oli vabastada poliitikud ja murda läbi lahingukompanii moodustatud piiramisrõngast. Mässulisi oli umbes 50 ja ameeriklasi umbes 100, toetatuna kuuest soomustransportöörist Stryker.

HANNES TOOMSALU

Kirnas harjutati kriisilahendamist Kaitseliit taasalustas märtsi keskel Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses tsiviil-sõjalise koostöö (CIMIC) kursuste läbiviimisest. Kursuste eesmärk on valmistada Kaitseliidu malevates ette meeskonnad, mis kriisi, erakorralise seisukorra ja sõjalise konflikti korral suudaksid olla koordinaatoriteks tsiviil- ja sõjalise poole vahel. Tsiviil-sõjalise koostöö meeskondade väljaõpe koosneb teoreetilistest alustest, staabitööharjutustest ja praktiliste ülesannete täitmisest õppustel.

WIKIPEDIA.ORG

3 | 2015

URMAS VAHTER

135 aastat kindral Sootsi sünnist 12. märtsil kogunesid Kaitseliidu Valgamaa maleva ja Helme vallavalitsuse esindajad Helme vallas Linna küla lähistel oleva Küti talu õuele tähistama Vabadussõja ühe legendaarseima juhi kindralmajor Jaan Sootsi 135. sünniaastapäeva. Ühiselt asetasid Helme vallavanem Tarmo Tamm ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org kindral Sootsi mälestuskivi jalamile lillepärjad. Kindrali 135. sünniaastapäeval seisis mälestuskivi juures ka tema suguvõsa tänane esindaja, Tõrva gümnaasiumis õppiv Valgamaa maleva verivärske liige Christin Soots.

Kaitseliidu meistrid võrkpallis on Valgamaal 14. märtsil peeti Võru spordikeskuses Kaitseliidu meistrivõistlused võrkpallis. Võistlused viidi läbi kahes alagrupis, millest väljusid võitjatena Valgamaa ja Tartu maleva võistkond. Finaalmängus oli Valgamaa maleva võrkpallitiim koosseisus Ants Kronberg, Igor Koroljov, Oliver Koroljov, Siim Kukk, Juhan Püvi, Sander Rannakivi, Olesja Kaart, Brenda Rosenberg ja Marge Tamm 2:0 üle Tartust.

Kolmandaks jäi Rapla maleva võistkond. Meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Oliver Koroljov Valgamaa malevast. Võistlustele registreerus üheksa võistkonda Valgamaa, Tartu, Rapla, Harju, Järva, Võrumaa, Põlva, Pärnumaa ja Tallinna malevast.

3 | 2015

7

Kalender

2

3 Kõrgema Sõjakooli aastapäev (kool loodi 1919. aastal)

4

5

7 1870. aastal asutati hiljem Vabadussõjas osalenud Eesti Üliõpilaste Selts

8

9 1919. aastal loodi kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon; 1919. aastal formeeriti soomusautode kolonn

10

11

12 1917. aastal formeeriti Tallinnas 1.

Eesti polk; kaitsepolitsei aastapäev; Kaitseliidu Rapla maleva aastapäev

13 1994. aastal taasloodi õhuväe staap; 1994. aastal taasloodi maaväe staap

14

15

16

17 1875. aastal sündis kindral Aleksander Tõnisson; 1944. aastal peeti Krivasoo lahing

18

19 2004. aastal jõudsid Soomest Eestisse esimesed soomukid Sisu XA-180

20 1990. aastal taasloodi Kaitseliidu Saaremaa alev malev

21 1909. aastal asutati hiljem Vabadussõjas osalenud üliõpilasselts Liivika

22 1997. aastal nimetati riiklik lennusalk ümber piirivalve lennusalgaks

23

24

25 1. jalaväebrigaadi 98. aastapäev

26 Kaitseliidu küberkaitsepäev; 1919. aastal peatati lõplikult Punaarmee pealetung Võrule

27

28

29 1997. aastal formeeriti rahuvalve üksikkompanii rahuoperatsioonide keskuseks; 1997. aastal taasloodi mereväebaas

30

1 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga

2

3

Aprill

6

4 1993. aastal kinnitas Riigikogu kaitseväe juhatajaks Aleksander Einselni

5

6

7

8 1945. aastal kapituleerus Saksamaa, lõppes Teine maailmasõda Euroopas

9 1907. aastal asutati hiljem Vabadussõjas osalenud korp!

Fraternitas Estica

10

11

12 1919. aastal algas eestlaste maipealetung; 1995. aastal tegi esmalennu õhuväe esimene kopter Mi-2

13 2003. aastal algas esimene õppus Kevadtorm

14 2008. aastal kirjutati Brüsselis alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse loomisele

15 1997. aastal taasloodi lennubaas

16

17

18

19

20 Kaitseväe Võru Lahingukooli aastapäev

21 2006. aastal suundus esimene jalaväeüksus ESTCOY-2 operatsioonile Afganistanis

22 1992. aastal taasloodi Viru pataljon ja õhutõrjepataljon

23 1917. aastal loodi Soomes Lappeenrantas Eesti Sõjaväelaste Liit

24 1919. aastal algas Eesti vägede pealetung Põhja-Läti vabastamiseks

25 1919. aastal vallutasid Eesti väed Pihkva

26

27 Noorte Kotkaste aastapäev (organisatsioon loodi 1930. aastal)

28

29

30

31

Mai 8

1 1927. aastal loodi iseseisva üksusena merejõudude baas; 2004. aastal heisati kaitseväes NATO lipp

3 | 2015

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 3 | 2015

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 20. aprill, 20. mai, 20. juuli, 31.august, 12. oktoober

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Toimetus missugune!

Kui kirjutasin Põlvamaa kaitseliitlasest kirikuõpetajale, et mul on hädasti tarvis paari pilti Valga linnapeast, oli selle asjaga juba kiire. Eks linnapeadest ole ikka pilte, aga meie valduses ei olnud ühtki väga head, iseloomuga pilti. Palusin toda kaitseliitlast, et ta teeks – kui leiab aega Valka minna – paar erinevat võtet. Ehk saame siis kasutada mitut pilti.

Kui portreesari vähem kui nädala pärast minu postkasti jõudis, kajas mu töölaua tagant üsna vali sõjahüüd. Ainult et see oli tegelikult juubeldus, sest ootuspäraseid linnavalitsuse fuajees akna all pildistatud palmiga (ja palmita) kaadreid selles seerias ei olnud. Nägin hoopis sarja läbimõeldud ja komponeeritud pilte, igaüks erinevas võttepaigas Valgas. Igaüks oli tähenduslik, justkui sümbol. Ja väga hästi teostatud: hea rakurss, õiged värvid. Kõik klappis. Need oli teinud ülalviidatud kaitseliitlane Toomas Nigola, Kaitse Kodu! eelmise aasta parima portreepildi autor.

Selliseid võidurõõmsaid hetki oli möödunud aastal veel ja veel, nii et meie kaastöödest parimate valimine ei olnud sugugi vormistamise küsimus. 150 artiklit ja 130 vabatahtlikku autorit, kelle peale sõnapaar „sa pead“ üldse ei hakka. Nad tahavad. Ja tahtmisest sünnivad pildid ja lood, millega võrdset käsu peale teha ei saagi.

Aitäh teile!

peatoimetaja 3 | 2015

9

PERSOON

Peaaegu sada aastat Kaitseliitu Iisakul Tänavusel Eesti vabariigi aastapäeva pidulikul kontsertaktusel kohalikus rahvamajas omistati Kaitseliidu Iisaku rühmale aunimetus aasta tegija 2014.

Tiitel tuli kohalikele kaitseliitlastele mõnevõrra üllatusena, kuid andis põhjust taas meie tegevusele tagasi vaadata ja – mis seal salata – rõõmustada, et meid on tunnustatud ning märgatud. Kuigi aunimetuse saime möödunud aasta tegevuse eest, ulatub Kaitseliidu ajalugu Iisakus ligi saja aasta tagusesse aega.

Tekst: ANNELI REINO

Kaitseliit Iisakus aastatel 1918–1940 Rühma saamisloo ametlikuks alguseks peetakse 12. novembrit 1918, kui 11. novembril likvideeritud maakaitseorganisatsiooni asemele loodud Eesti Kaitse Liit jaotati 12. novembri päevakäsuga jaoskondadeks ja

määrati nendele juhid. Nii sai alguse Kaitseliidu Iisaku jaoskond.

Et veel käis Vabadussõda, kohustati meeskodanikke vanuses 18–35 eluaastat astuma Kaitseliitu ning esimesed üksused, mis koosnesid lisaks Iisaku meestele Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna kaitseliitlastest, saadeti Vasknarva lähistele punaste sissetungi peatama. Ülekaalukatele jõududele vastu seistes jätsid kaitselahingutes oma elu paljud Iisaku kandist pärit rindemehed.

Eesti Kaitse Liidu tagaplaanile tõrjumine pärast Vabadussõja lõppu põhjustas ka Iisaku jaoskonna ajutise varjusurma. Kaitseliidu uuestisünniga pärast detsembrisündmusi

3 X IISAKU RÜHM

Sõjaeelsed õppelaskmised: vabatahtlikud Iisaku lasketiirus oma laskeoskusi lihvimas

10

3 | 2015

1924 ärkas ellu ka Kaitseliidu Iisaku rühm: loodi Iisaku malevkond, mille ametlik nimetus tol ajal oli Kaitseliidu Viru ringkonna Iisaku jaoskond.

Edasised aastad reformisid kohalikku rühma mitmeti, tulenevalt liikmete arvust ja riiklikest ümberkorraldustest: 1925. aastal nimetati jaoskond ümber malevkonnaks ja 1927. aastal Iisaku kattekompaniiks.

Seejärel, 1935. aastal, muudeti kompanii üksikrühmadeks, kuid et kaitseliitlaste hulk kiiresti suurenes, nimetati üksikrühmad mõne aja pärast uuesti kompaniideks ja 1937. aastal taastati Iisaku malevkond.

Kuni aastani 1940. aastani tegutsesid Iisakus nii Kaitseliit, Naiskodukaitse kui ka Noored Kotkad ja Kodutütred. Nii Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitse liikmeid oli 40–60.

Taasloomine 1992: kuumad üheksakümnendad Kaitseliidu Alutaguse maleva Avinurme malevkonna Iisaku rühm taasloodi novembris 1992. Asutajaliikmeid oli tollal üheksa, neist enamikku meie liikmeskonnas erinevatel põhjustel enam ei ole. 1990ndad olid Alutaguse mail tormilised nagu

PERSOON

Alutaguse maleva retk on tänaseks jagunenud kaheks vaheldumisi korraldatavaks sõjalis-sportlikuks jõukatsumiseks: Avinurme lahingu mälestusretkeks ning Metsavenna retkeks. Mõlemalt võistluselt on ka Iisaku mehed kõrgeid kohti koju toonud

Kaitseliidu Iisaku rühma taasloomise protokoll

mujalgi Eestis.

Kõik oli algusjärgus, polnud vahendeid, relvi ega tegevust reguleerivat seadusandlust.

Sellest hoolimata kasvas Iisaku rühma liikmeskond kiiresti: rühm alustas 18 liikmega, ga, tippajal kuulus sellesse ellesse rohkem kui 40 inimest.

Juba esimestest kuudest alates oli Iisaku rühm aktiivne. Osaleti väljaõppes, õppustel ja võistlustel nii oma maleva piires kui ka üleriigiliselt.

Taasiseseisvunud Eesti pidi toime tulema eelmise riigikorra jäänukite ja veel ülesehitamata süsteemidega, kuid kaitseliitlased pöörasid keerulised olukorrad enda ja riigi kasuks.

Näiteks 1994. aasta ühisõppusel Jõgeva ja Avinurme kaitseliitlastega (viimaste hulka kuulusid ka Iisaku

mehed) korraldati reid Torma alla, kus Jõgeva kaitses vana Nõukogude sõjaväeobjekti. Sellega harjutati ootamatut rünnakut. 1990ndatesse jääb ka avaliku korra kaitsmine Peipsi põhjarannikul ja sellealane koostöö politseiga.

Laskesport oli Iisaku rühmas populaarne nii sõja eel kui on ka praegu. Iisaku rühma liikmetel oli varemalt võimalik laskeharjutusi läbi viia asula lähedal liivakarjäärist kohandatud välilasketiirus ja seda 3 | 2015

11

PERSOON

3 X IISAKU RÜHM

Iisaku kompanii 1938. aastal

võimalust kaitseliitlased aktiivselt kord kuus ka kasutasid. Laskevõistluste medalikohti ei jõua siinkohal üles lugeda. Ümbritsevad Alutaguse metsad on andnud meie kandi kaitseliitlastele hea võimaluse nii oskuste harjutamiseks kui ka retkede läbiviimiseks. Muidugi oli tulenevalt noorest organisatsioonist liikmetel ka rohkem tegevus- ja otsustusvabadust ning nende enda poolt algatatud treeninguid, retki ja mittemilitaarseid ettevõtmisi oli rohkesti. Sageli oli olukordi, kus võistlustest ja retkedest osavõtjaid oli rohkem, kui rajale oleks mahtunud, ja tuli teha valik või keegi välja jätta – olukord, mis tekitas vahel ka pingeid.

Selline harjutamine oli tulemuslik. Lisaks laskevõistlustele saavutasid Iisaku kaitseliitlased häid kohti spordis ja sõjalis-sportlikel võistlustel nii piirkondlikult kui ka üleriigiliselt. 1998. aastasse jääb meie meeste Erna retke võit.

21. sajandi rühm Uus sajand on Kaitseliidu Iisaku rühmale toonud kaasa palju muutuAsutamisest alates on ühena vähestest Iisaku rühma ridadesse jäänud rühmaülem Kalvi Kivimäe, kes peab seda ametit ka praegu.

Tänavusel maleva aastapäeval autasustati teda Valgeristi II klassi teenetemärgiga

12

3 | 2015

Paljusid piirkondlikke militaarretki, näiteks Must Auk ja Alutaguse maleva retk, enam ei korraldata või on nende nimi ja sisu sootuks teine.

si. Meid, nagu ka kõiki teisi rühmi, malevkondi ja malevaid, on mõjutanud nii riigisisesed kui ka välissündmused. Meist on üle käinud nii masu kui ka liikmete (eriti noorte) mujale õppima-töötama siirdumine.

Paljusid piirkondlikke militaarretki, näiteks Must Auk ja Alutaguse maleva retk, enam ei korraldata või on nende nimi ja korraldus sootuks teine. Näiteks on sisu muutuse läbi teinud Alutaguse retk, mis praeguseks on kahe malevkonna korraldada: ühel aastal Lüganuse poolt Metsavenna retkena (langenud metsavendade mälestuseks) ja järgneval aastal Avinurme malevkonna poolt Avinurme lahingu mälestusretkena. Need on mitmepäevased retked, mille Iisaku võistkond (mõnel aastal ka võistkonnad) on mitmel korral võitnud – viimati möödunud, 2014. aastal.

Iisaku kaitseliitlased on käinud nii militaarsetel kui ka sportlikel eesmärkidel kodust üsna kaugel.

Pärast

Rühm on juhi nägu Asutamisest alates on ühena vähestest Iisaku rühma ridadesse jäänud

Meie rühma liikmed soovivad panustada ühiskonna ja perekonna turvalisusesse ning osaleda otsustusprotsessides ja ühiskondlikus elus.

rühmaülem Kalvi Kivimäe, kes peab seda ametit ka praegu. Kalvi Kivimäe on alates aastast 1979 olnud Iisaku gümnaasiumis (kuni aastani 1996 Iisaku keskkool) kehalise kasvatuse ja juba enam kui 15 aastat ka riigikaitseõpetuse õpetaja. Tema algatusel loodi MTÜ Iisaku Laskeklubi ja rekonstrueeriti aastatel 2010– 2011 Iisaku gümnaasiumi ruumides asuv siselasketiir.

Ta on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid aunimetusi nagu kaitseministeeriumi hõberinnamärk (2006 – riigikaitsealaste teadmiste õpetamise eest), maavanema tänukiri (2012), Ida-Viru maakondliku spordiliidu teeneteplaat (2014), Valgeristi II klassi teenetemedal (2015) jne. Ta on Iisaku valla aukodanik 2012. aastast. Kuid meie kui rühmaliikmed hindame eelkõige oma rühmaüle-

mat tema järjekindluse, eesmärgile pühendumuse, heatahtlikkuse ja objektiivsuse pärast ning – nagu ka tema õpilased – muheda huumori pärast. Kindlasti ei oleks me siin ega sellised, kui meie ees poleks sellist juhti.

Mis on siis see, mis meid koos hoiab ja tegutsema paneb? Oma käsilolevas uurimustöös Kaitseliidu Iisaku rühma kohta leidis Iisaku gümnaasiumi õpilane noorkotkas Mikk Juuse küsitluse tulemusel, et meie rühma liikmed soovivad panustada ühiskonna ja perekonna turvalisusesse ning osaleda otsustusprotsessides ja ühiskondlikus elus. See tähendab, et väärtustame oma kogukonda ja oleme olnud võistlusmomendi asemel orienteeritud koostööle.

Järjepidevus ja koostöö on väärtused, mida oleme õpetanud ka nooremale põlvkonnale ja mille tulemusel on edukad olnud nii Mini-Ernad kui ka muud võistkondlikud võistlused. See on ehk ühtlasi põhjus, miks oleme üle elanud mõõnaperioodid ja säilinud kogukonnana siin suhteliselt eraldatud asustuspiirkonnas Alutaguse metsade keskel. Oleme osaks saanud tunnustuse eest tänulikud ja loodan, et mida suuremaks kasvab meie liikmeskond ning mida rohkem teab kogukond Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide tegevusest, seda suurem on ka teadlikkus ja mõte, et Kaitseliit kui „teie seal“ asendub mõttega „meie kõik“.

PERSOON

osalemist Alutaguse maleva alpinismikursusel käis kaks korda Mont Blanci vallutamas Rein Sabolotni.

Missioonidel Bosnias ja Kosovos osales meie kaitseliitlane Krister Paas.

Ka 2007. aasta pronksiöö Tallinnas ei jätnud puudutamata meie kaitseliitlasi, kes kaitsesid avalikku korda ja neutraliseerisid rahutusi Jõhvis ja mujal Ida-Virumaal.

Iga-aastasel kohalikul Kindral Tõnissoni rännakjooksul on alati kohal Iisaku kaitseliitlaste esindajad. Osaletakse ka Scoutsrännakul. Kohaliku külalaada korraldajad on aastaid teinud meiega koostööd juunikuise külalaada parkimise korraldamisel ja turvalisuse tagamisel.

Siitkandist mujale õppima-tööle siirdunud või Kaitseliidu ridadest lahkunud inimesed ei ole kohaliku rühma tegevusele selga pööranud. Retkedeks, võistlusteks ja paraadideks tuleb neid kohale nii Tallinnast kui ka Põhjamaadest.

Ka need, kes on küll Kaitseliidust välja astunud, aitavad nõu ja jõuga – näiteks on retkedel hindamatuks abiks ja rajameistriks Sander Sabolotni ning kohalikel ettevõtmistel ka toetajaliikmed. See artikkelgi poleks valminud ilma ajaloohuviliste rühmaliikmete abita ning kõigi nende Iisaku rühma liikmete toeta, kes lahkelt oma pilte ja mälestuskilde olid nõus jagama.

Lisaks laskevõistlustele saavutasid Iisaku kaitseliitlased häid kohti spordis ja sõjalis-sportlikel võistlustel nii piirkondlikult kui üleriigiliselt. 1998. aastasse jääb meie meeste Erna retke võit

3 | 2015

13

RAGNAR TAGEL

PÕHITEEMA

Aasta, mis muutis meie hinnangut riigikaitsele Kaitseliidu olemus vajab ühiskonnas paremat selgitamist Mäletan hästi aastatagust Krimmi okupeerimise algust Venemaa poolt. Reedeõhtune sõnum valmisolekuks hommikul kella 6st. Seljakoti pakkimine, ärev väljasõit varavalges. Enam kui tuhande kilomeetri kaugusel sündis midagi veidrat ja naaberriik on alustanud suuremõõtmelise äkkõppusega meie piiri taga.

Sellest alates ongi seljakott jäänud poolenisti pakituks.

Tekst: IGOR TARO

14

3 | 2015

Kallaletung Ukrainale kõigepealt Krimmis ja seejärel riigi idaosas toimis korraliku äratuskellana. Selle häire oli palju kõlavam ja selgem kui aastatetagune eelhoiatus Gruusias.

Gruusia sõtta suhtuti läänes ikkagi teatud reservatsiooniga – selle aluseks olid 1990ndate alguse külmutatud konfl iktid ja kohaks suuresti juba pikka aega keskvõimu kontrolli alt väljunud alad. Venemaal oli seal tehtud korralik eeltöö ja seetõttu kadus osa teise riigi rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist hundi kõhtu enne, kui keegi jõudis korralikult imestada.

Joonis 1. Kaitseliidu usaldusväärsus aastatel 2000–2014: eestija muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %, N = kõik vastajad) 100

Kõik Eestlased

80

Mitte-eestlased

60

40

20

0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014

Joonis 2. Eesti julgeoleku tagatised (kuni kolm olulisimat): eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%, N = kõik vastajad) Kuulumine NATOsse

PÕHITEEMA

Nüüd on olukord mõnevõrra teine. Venemaa katsed legitimeerida kallaletungi naabrile ei kanna vilja. Seekord rikkus Moskva lisaks rahvusvahelisele õigusele endale aastate eest võetud kohustust tagada tuumarelvast loobunud Ukraina piiride puutumatus. Nii leiamegi end aasta hiljem hoopis teistsuguses julgeolekuolukorras: meie valmidusaste, plaanid ja tegutsemine on oluliselt muutunud. Harjutamise iseloom on oluliselt teistsugune kui varem ja riigikaitse ühiskondlik kuvand samuti.

Või kui palju on õieti avalik arvamus riigikaitset muutunud?

Viimane kaitseministeeriumi tellimusel Turu-uuringute ASi meeskonna tehtud uuring annab sellest põhjaliku pildi. Küsitlused on tehtud läinud aasta novembris ja sellele eelnenud uuring möödunud aasta märtsis. Seega peegeldab järgnev kokkuvõte just perioodi, mil Venemaa kallaletung Ukrainale on avaldanud mõju avalikule arvamusele.

Selgub, et totaalselt pole aastaga maailmapilti pahupidi pööratud, kuigi on märgata huvitavaid suundumusi. Eesti ajaloolise kogemuse õppetunnid on enamjaolt kooskõlas tänapäeva rahvusvahelise olukorraga. NATO on enamiku silmis endiselt peamine julgeolekugarant. Siin on muidugi oluline vahe eesti- ja venekeelse inforuumi vahel: venelased enamjaolt NATOst lugu ei pea ja hindavad kõige tähtsamaks sõbralikke suhteid Venemaaga. Selles suhtes pole vaatamata ulatuslikule Vene propagandale ka muukeelsele inimesele tarvis selgitada, kes mängib Eesti julgeoleku mõjutamisel olulist rolli. Lihtsalt eesmärgi saavutamiseks vahendite valik on erinev: eestlased panustavad rohkem rahvusvahelisele heidutusele, samas kui venelased peavad reaalseks arendada häid suhteid Moskvaga. Jälgides venekeelset meediapilti, oleks imelik eeldada ka oluliselt teistsugust tulemust.

Vaadates seda, kui paljud peavad vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist kallaletungi korral Eestile,

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine Koostöö ja head suhted Venemaaga Balti riikide kaitsealane koostöö Kuulumine Euroopa Liitu Koostöö ja head suhted USAga Kaitsealane koostöö Põhjamaadega Kuulumine OSCEsse Kuulumine ÜROsse

Kõik

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Eestlased Mitte-eestlased

Ei oska öelda 0

15

30

45

60

75

90

Joonis 3. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osa: eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus aastatel 2000–2014 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %, N = kõik vastajad) 100

80

60

40 Eestlased 20

Mitte-eestlased (kodanikud) Mitte-eestlased (mittekodanikud)

0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014

Avalik arvamus ja riigikaitse

3 | 2015

15

aega võimuvaakum, Venemaal olid piirkonnas kasutada Musta mere laevastiku baasid ja Ukraina kaitsevõime oli aastatega kulunud nullilähedaseks. Just need kolm asjaolu otsustasid Krimmi poolsaare saatuse ja panid paika ka Venemaa edasise ekspansiooni ebaõnnestumise IdaUkrainas laiemalt. Venemaa vastu sõdivad Ukraina armee ridades nii venelased kui ka ukrainlased – vene keel on Ukraina armee keel.

Eesti kaitsevägi on juba paarkümnemaa kaitsva tiiva alla. Donetski ja mend aastat toiminud eduka integRahvus on oluline, kuid Luganski oblastis alustatud sõjaline ratsiooniprojektina.

Kui mõned ükmitte alati kampaania rajanes usul, et üheksas sikjuhtumid välja arvata, teenivad Rahvuspõhisele konfl iktile mängiUkraina oblastis ei kohta annekteeEestis vene ja eesti keelt emakeelena des tegi Venemaa Ukrainas olulise rijad mingit relvastatud vastupanu, kõnelevad ajateenijad õlg õla kõrval vea. Kremli režiim langes kogemata nagu see oli Krimmi poolsaarel. ning on reservi arvatud samades iseenda teadliku propaganda küüsi.

Krimm oli muidugi etnilise üksustes.

Sellist vennastumist ei Aastaid on Vene meediapildis sijaotuse suhtes eriline piirkond, aga ole tekkinud Kaitseliidus ja suhtusendatud usku, et Ida-Ukraina oma ka selle hõivamise aeg oli Ukrainamine organisatsiooni on mõnevõrra venekeelse keskkonnaga soovib Vele väga eriline. Kiievis oli lühikest erinev. Eesti- ja muukeelse vastaja Joonis 4. Kaitseliidu peamised ülesanded (kuni kolm olulisimat): ees- puhul on selge vahe, et muukeelsete seas on kaks korda rohkem neid, kes ti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%, N = kõik vastajad) mingil juhul ei liituks Kaitseliiduga, Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja ja kaks korda vähem selliseid, kes katastroofide korral kindlasti või arvatavasti liituks.

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks Erinevusi on teisigi. Näiteks Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine selles osas, kuidas näevad inimesed elanikkonna hulgas Kaitseliidu peamist rolli. Muukeelne Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud seab esikohale päästetöödel osalekaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) mise, tsiviilkaitse ja sisejulgeoleku Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred ja noorkotkad) riskidega tegelemise – nende nägeOsalemine siseriiklike julgeolekukriiside muses sarnaneb kaitseliitlane pigem lahendamisel abipolitseinikule. Küllap on siin Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine oluline roll meediakuvandil. Väljaspool organisatsiooni näeb kaitseliitSõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit Eestlased lasi meediapildis inimeste otsinguil Mitte-eestlased Ei oska öelda ja päästeõppustele kaasatuna, samas kui sõjalise väljaõppe pool jääb varju.

0 20 40 60 80 100 Võib-olla pole muukeelsele inimesele vabatahtliku relvastatud üksuse Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete vorm riigikaitses kuigi harjumuspäelanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %, N = kõik vastajad) rane, olgugi, et Venemaa maskeerib oma agressiooni Ukrainas „vabaPäästeamet tahtlike puhkajate“ osalusena. Tegelikkuses näevad ju seda bluffi läbi Kaitsevägi nii need, kes seda hukka mõistavad, Kaitseliit kui ka õigustajad. Mul oli eelmise aasta kevadel huvitav kogemus: üks Politsei ja piirivalve vene rahvusest võitleja teatas soovist Kaitseliidust välja astuda sõnadega: NATO „Ma ei soovi olla osaline ameeriklaste Euroopa Liit sõjamängudes.“

PÕHITEEMA

pole arvamused sugugi diametraalsed: 83% eestlastest ja 70% venelastest. Samas ise oleksid nõus kaasa lööma vastavalt 60% ja 45%. Riigi kaitsetegevuses osalemise valmidus erineb rahvuseti tegelikult samavõrd kui soolises lõikes. Keskmise venelase valmisolek piltlikult öeldes kodumaa kaitseks relv haarata on enam-vähem samasugune kui keskmisel naisel – nii selgub küsitlusest.

Väiksem küll, aga mitte olematu.

Keskmise venelase valmisolek piltlikult öeldes kodumaa kaitseks relv haarata on enam-vähem samasugune kui keskmisel naisel.

President

Kuidas kasvatada Kaitseliitu?

Peaminister

Eestlased Mitte-eestlased

Valitsus Riigikogu 0

16

3 | 2015

20

40

60

80

100

Nii et siin on ilmselgelt osa teatud kahtlustel Kaitseliidu suhtes. Sama vastajate rühma hinnang ajateenistuse vajalikkusest on eesti- ja muukeelses sihtrühmas peaaegu ühesugune. Kindlasti või pigem

Kaks protsenti vabast ajast Mis puudutab neid 19 protsenti, kes arvatavasti liituksid, siis nendega tuleb teha põhjalikumat tööd.

Enamiku kahtlejate meelest, kellega olen suhelnud, võtab Kaitseliit liialt palju vaba aega. Kaitseliidu seadu-

Kui riik panustab kaitsevõimesse rahaliselt kaks protsenti, siis miks ei võiks kodanik panustada mitterahaliselt sama palju ehk kaks protsenti oma vabast ajast. ses märgitud piirnorm – 48 tundi aastas – on enam kui leebe. Olen oma „Ukraina päeviku“ avalikes ettekannetes toonud lihtsa näite: kui riik panustab kaitsevõimesse rahaliselt kaks protsenti, siis miks ei võiks kodanik panustada mitterahaliselt sama palju ehk kaks protsenti oma vabast ajast. Ütleme nii, et kaks nädalavahetust aastas kellelgi konti ei murra ja on oluliselt vähem levinud kuvandist pidevalt metsas passivatest kaitseliitlastest. Üksuse ülemana piisaks mul baasväljaõppe saanud koosseisuga kohtumisest umbes kaks korda aastas, et hoida seda asja rea peal. Niimoodi, et kõik teaksid, mis üksusesse nad kuuluvad, milline varustus peab kodus olema ja kuhu vajaduse korral tulla. Ega Kaitseliidul muud praktilist väljundit olegi, kui tagada vabatahtlikele see teadmine, kuidas nad saavad ohu korral riigi julgeolekusse panustada. Täiendõpe on juba väiksema ringi privileeg, kelle ambitsiooniks on panustada rohkem.

Muide, kaitsekulutuste suurendamist pooldab peaaegu kolmandik Eesti elanikest (29%) ja peaaegu pooled (47%) toetavad nende hoidmist vähemalt samas mahus. Kolmandik

kõigist on nõus panustama isikliku rahalise annetusega. Seetõttu ongi oluline ühiskondlik selgitustöö, et riik ei vaja esmajärjekorras mitte inimese raha, vaid pisut tema aega ja pühendumist.

Eelnevat arvesse võttes ei ole Eesti inimeste kaitsetahte osas põhjust muret tunda, kuid päris loorberitele ei saa ka puhkama jääda. Üldise Kaitseliidu liikmeskonna kasvu taustal on võrdlemisi tagasihoidlik uute liitujate hulk Kagu-Eestis. Kagu-Eesti on riigi julgeoleku seisukohalt oluline piirkond nii geograafi lise asendi kui ka majandusliku mahajäämuse tõttu. Paraku ei kuulu näiteks Põlva malev vaatamata oma rohelisele piirile lähiaastate investeeringutes prioriteetsete piirkondade sekka. Piiri kaitstus on ka vaadeldava avaliku arvamuse uuringu võtmes probleemiks. Piir on kaitstud halvasti või väga halvasti enam kui poolte vastajate arvates ja selle taustal piirimaakondade unarusse jätmine on selge julgeolekurisk.

Ukraina stsenaariumi kordumine Eestis pole sama enesestmõistetav, sest nii kaitsetahe kui ka valmidusaste on meie riigis üpris kõrge juba enne relvakonfl ikti puhkemist.

3 | 2015

PÕHITEEMA

MIL.EE

vajalikuks peab seda mõlemal juhul umbkaudu 90% vastajatest. Täiesti mittevajalikuks mõlemal juhul vaid üks protsent ja vastuse „pigem mittevajalikuks“ osakaalu vahe on statistilise vea piirimail – vastavalt kolm ja kuus protsenti. Seega tõmbavad muukeelsed justkui jämeda joone vabatahtlike ja kaitseväe vahele, samamoodi nagu seda on teinud Vene propaganda Ukraina sündmuste puhul, rõhutades alati, et sõda käib justkui mitte Ukraina armee, vaid mingite kontrollimatute ebaseaduslike relvarühmitustega.

Mis puudutab Kaitseliiduga liitumist, siis põnev on jälgida hoopis eestikeelsete vastajate arvamuse seost reaalse eluga. Vastajate seas oli kolm protsenti kaitseliitlasi ja ülejäänutest väljendas soovi kindlasti Kaitseliiduga liituda 5% ja arvatavasti liituda 19% vastajatest. Näib, et see ongi seesama kündmata põld, mida Kaitseliidu vabatahtlikud üksusepealikud peaksid harima hakkama.

Kasvõi üheprotsendiline liikmeskonna kasv elanike üldarvust tähendaks selle maagilise numbri saavutamist, mis on eesmärgiks võetud praeguses arengukavas. Tõsi on see, et motiveerivaid ja kaasahaaravaid värbamisüritusi pole potentsiaalsetele kaitseliitlastele korraldatud kuigi palju. Mina ise tean kahte näidet akadeemilistest malevkondadest Tartus ja Tallinnas, kus on liikmeskonna kasvatamisele pandud suurt rõhku ja saadud ka tulemusi. Veebruaris korraldasime ka Põlvamaal Räpina üksikkompanii uute ruumide avamisega paralleelselt perepäeva ja värbamisaktsiooni ning tulemuseks oli kohe hea mitu avaldust.

Tihtipeale piisaks sellesama liitumise osas positiivselt meelestatud viie protsendi kaasamiseks mõnest korraldatud üritusest, kus on käepärast nii avalduste ja perearsti tõendite blanketid, foto tegemise võimalus kui ka võimalikud soovitajad.

Mida vähem takistusi inimese teele veeretada, seda suurema tõenäosusega ta oma positiivse meelestatuse liitumisotsuseks vormistab.

17

MEDITSIIN

Sidemerull kotipõhjast välja!

Eelmises Kaitse Kodu! numbris ilmunud Kuido Külma ja Andrus Rummi isiklikel vaatlustel põhinevad tähelepanekud Ukraina lahingupiirkondadest peavad juba täna panema liikuma rühmatasandi juhtide mõtted selle üle, mis on meditsiinivaldkonnas nende arvates oluline. Milline on elementaarne meditsiinivarustus, mis peab üksuses igal sõduril, jaol ja rühmal olemas olema?

Tekst: ERMO KARILAID

18

3 | 2015

Milleks üldse kaitsejõududele meditsiin? See on küsimus, mis on paljusid oma eriala kretiine meditsiinivaldkonnas kiusanud juba kaua, isegi kümneid aastaid. Miks? Sest meditsiin on suurte sõjapidajatetaktikute meelest üks järjekordne element, millega peab arvestama ja mis justkui ei kuulu kuidagi „selle õige“ sõjaplaneerimise juurde ja sellega ei taheta tegelda.

Milleks lahingumeditsiin?

Tegelikkus on loomulikult midagi muud ja mida aeg edasi, seda vähem näeme õppustepõhist sõjapidamist, mis on minu hinnangul väga lähedal Švejki unistusele sõdimisest deviisi all: „Sõda on seni tore, kuni seal surma ei saa!“ Me kõik teame, et saab. Lisaks surmasaamisele saab lahingutes ka vigastada ehk maakeeli: kohe ära ei sure, aga hästi valus on ja hiljem võib juhtuda, et sured või jääd invaliidiks.

Sellest lähtuvalt peavad kõik ülemad meditsiinilise tegevusega arvestama, seda planeerima ja läbi harjutama täpselt samuti nagu rünnakut või patrullimist. Kui ülemad seda teha ei taha, peavad alluvad neilt seda nõudma ja on olnud näha, et nõuavadki ning see teeb rinna rõõmsaks. Lõpuks on meditsiin üldiselt igas osas moraalihoidja: sõdur, kes teab, et teda ei jäeta lahinguväljale surema, vaid vigastuse puhul osutatakse talle oskuslikku meditsiinilist tähelepanu, võtab

relva kätte ja astub vaenlasele vastu märksa motiveeritumalt.

Mida kiiremini saadakse aru meditsiini olulisusest lahingute pidamisel, seda vähem on meil lahingute ajal „tagantjärele tarku täppisteadlasi“. Gruusia sõja järel ei tahetud lahingumeditsiini osas kuigivõrd järeldusi teha, ent pikalt väldanud Ukraina konfl ikt on minu hinnangul viimane piir, kus peab järeldusi tegema hakkama. Eelmises ajakirjas ilmunud Kuido Külma ja Andrus Rummi isiklikel vaatlustel kirja pandud tähelepanekud peavad juba täna panema liikuma rühmatasandi juhtide mõtted selle üle, mis on meditsiinivaldkonnas nende arvates oluline. Kas on olemas vastava väljaõppega isikkoosseis, milline on kogu üksuse meditsiinilise väljaõp-

rühmataseme meditsiinitarvikute miinimumvajadusest ning annan hinnangu ka transpordivahenditele, millega meditsiin opereerida saab.

SILVER HINNO

Üksikvõitleja meditsiinikomplekti kuuluvad sidemepakk, kolmnurkrätik, MIST-kaart ja žgutt.

Sidemepakk pannakse iga üksikvõitleja välivormi taskusse üksusepõhiselt selliselt, et selle saaks võimalikult kiiresti kätte nii kannatada saanud sõdur ise kui ka abistaja.

Alates rühmaparameedikust otsustatakse selle asukoht välivormil ja kästakse sidemepakk sinna panna kõikidel üksuse võitlejatel, et igaüks teaks, kus asub abivajaja esimene esmaabivahend ega kulutataks aega seda otsides või – veel vähem – kasutataks esimese valikuna ära abiandja enda isikliku esmaabisideme. Parim on, kui see on ühtselt paika pandud terves kompaniis ja seda nõuet täidab iga üksuse liige, sest pihta saavad lahingutes kõik, ka kindralid. Minu soovitus on kanda esmaabisidet välivormijaki vasakus Ukrainasse, peaksime juba praegu käisetaskus, talvisel ajal talvejope hankima ja jagama ka kaitseliitlastele. vasakus käisetaskus.

Teatud mõttes on isegi nukker mõelda, Esmaabisideme ülesanne, nagu et mõistame hädasolijate vajadust nimigi ütleb, on esimene valik sellise varustuse järele, aga enda hätvenoossete või kapillaarsete veretasattumisega lähitulevikus justkui ei jooksude peatamiseks ja neid tuleb arvesta või hakkame arvestama alles üsna tihti ette ka rahuaja õppustel. siis, kui rahvakeeli „sõnnik on propel- Narr on sellise õnnetuse puhul katki leris“. Mõelgem lihtsustatult: kas on rebida oma mittesteriilne sõdurikergem jagada ja õpetada varustuse särk, kui tegelikkuses peab pisike kasutamist siis, kui pead ei pea õlgade sidemepakike alati kaasas olema. vahel hoidma, või siis, kui selle kasuMinupärast ka ilma välivormita. tamisega on juba kiire?

Kolmnurkrätik ei käi mitte kuuKõrgem juhtkond on käskkirma suveilmaga higi takistamiseks jadega määranud minimaalse ümber pea, vaid on samuti üksusemeditsiiniliste vahendite vajaduse põhiselt määratud taskus ja kiiresti alates üksikvõitleja tasandist. See kättesaadav. Kasutada saab seda tähendab, et see on vähim, mida lihtsat, aga tubli riidetükki nii laiga üksus ja tema võitlejad peavad hastamisel kui ka viimase valikuna endale nõudma ja hankima. Kirjusuurte lõikehaavade puhul haavasitan siinkohal üksikvõitleja, jao- ja sese tampoonina.

MEDITSIIN

Üksikvõitleja meditsiinikomplekt (MK1)

pe tase ja kuidas planeerida meditsiinivarustust?

Mida on vaja?

Veel täna leiab malevate tolmunud varustusriiulitelt rootslastelt humanitaarabi korras saadetud üleõlarihmaga halle meditsiinipaunu ja mõnel õppusel peab kurvalt nentima, et kui üldse mingi meditsiinilise poolega on arvestatud, on vajaminev varustus kaasa pandud just selle „lähkriga“. Kehvemates tingimustes ja parema puudumisel ajab ta asja loomulikult ära, aga rahuajal, eriti tänases õitsvas majanduses, võime endale lubada natuke efektiivsemaid esmaabitarvikud ja nende kaasaskandmise vahendeid.

Samasugust meditsiinivarustust, nagu kogume ja saadame abi korras

3 | 2015

19

2 X AIVAR PILV

Veebel Karilaid hoiab käes üksikvõitleja meditsiinikomplekti MK2, tema ees Rootsist pärit meditsiinipaun, mida kasutajate seas lähkriks kutsutakse

MEDITSIIN

kannatanu käsitsemise väljaõpe (TCCC).

Jaosanitari meditsiiniseljakott (MK2) Jaosanitari meditsiiniseljakott on kõige väiksem üksuse esmase meditsiinitoetuse tagamise täiendatud lisa kaasaskantavas ranitsas, kus peavad olema esmaabivahendid, toetamaks MK1 varustuskomplekti, ja lisaks vastava väljaõppe saanud jaosanitari esmaabivahendid, millega tagada õnnetuste puhul spetsiifilise abi andmine. Eelkõige on selles paunas lisasidumismaterjal ja arteriaalse verejooksu esmaseks peatamiseks vajalikud lisažgutid. Vastavalt jaosanitari väljaõppe läbiviijate ja läbijate isiklikule professionaalsusele näen ma, et see on ka esimene koht, kus kantakse kaasas veenipunktsiooniks ettenähtud kanüüle.

Miks on veenipunktsioon juba nii madalal tasemel esmatähtis, vajab eraldi selgitamist. Nimelt kipuvad haavatutel, kellel on tekkinud suur

vahendeid. Nagu annab pildi juba MIST-kaart võib mõnelegi võitleviidatud Külma ja Rummi artikkel jale olla täiesti uudne ja tundmatu, ometi on lahingutes kasvõi märkmi- Ukraina kogemustest, ei täida isegi kulehele kirja pandu ja kannatanuga iganenud selleotstarbelised vahendid oma ülesannet korrektselt. kaasa antuna sellest nii abivajajale Alternatiivsed vahendid annavad kui ka abiandjaile väga suur tugi veel nukrama pildi. (Mis ei tähenda, igas evakuatsioonietapis. Et selle artikli eesmärk on pigem tutvustada et muu puudumisel peaks alternatiivvahendite kasutamist vältima vajalikku ja nõuetekohast meditsii– fortuuna võib olla meie poolel, kui nivarustust, jätan selle märkimisvaid lotopileti ostame.) Parim, mis vahendi tutvustamise järgmistesse meie vägedes liigub, on CAT-žgutt, meditsiiniteemalistesse artiklitesse mis teeb oma töö ära efektiivselt, on ja lugejaile, kellele MIST on uudissõkorduvkasutatav ning mille kasutana, kodutööna endale välja uurida. mine ja kasutamise õpetamine ei ole Žgutt on kättesaadavuse ja kasukeerulised. tuse poolest MK1 kõige keerulisem MK1 varustusega peab elemenosa. Ometi ei saa lahingus seda kuidagi kõrvale jätta ja olgem ausad, taarselt kaasas käima ka lahingus parandamatu realistina ootan juba ammu aega, mil žguti puudumine mõnel õppusel tõsisemaid tüsistusi põhjustaks, et selle vajadust Mida kiiremini saadakse aru meditsiini varustusehankehaldjaile rohkem olulisusest lahingute pidamisel, seda põhjendama ei peaks. Žguti ülesanne on aidata sulgeda arteriaalseid vähem on meil lahingute ajal „tagantjärele verejookse ja selle saavutamiseks tarku täppisteadlasi“. on vaja korralikke, väljatöötatud 20

3 | 2015

Üksikvõitleja meditsiinikomplekti kuuluvad sidemepakk, kolmnurkrätik, MIST-kaart ja žgutt. arvestanud ka kannatanu transportimisega ja selleks on tal minimaalselt kandematt. Uued magamisalused on sellise ehitusega, et neid on väga hea kasutada kandematina.

Kui võimalik, on jaosõidukil peale kandemati korralik kanderaam, mis lihtsustab oluliselt kannatanute stabiilsuse saavutamist transportimisel. Iga oma jao liikme kohta on ka jaosanitaril kaasas MIST-kaart.

Dubleerimine on vajalik mitmel põhjusel. Lohakamad sõdurid kaotavad isiklikku varustust, vigastada saamise tagajärjel võib kannatanu isiklik MIST-kaart kasutuskõlbmatuks muutuda või on jakku lisatud uusi liikmeid, kellele on MIST-kaart jäänud väljastamata.

Praegune sõda Ukrainas näitab selgelt, millega peavad sanitarid kui esimese liini parameedikud arvestama: killuhaavad, pahatihti koos kaasuva põrutusega, kuulihaavad ja põletused. Asjalik jaosanitar ei jää kinni etteantud raamidesse, vaid teeb vastavalt oma võimekusele korrektuurid varustuses. Head üksuseülemad, kellele on oluline meeste moraalne rahulolu, leiavad ja määravad oma üksuse meditsiinilise poole eest vastutama võimekad

MEDITSIIN

verejooks, veenid kollabeeruma ehk kokku langema ja ära kaduma ning muutuma seetõttu raskesti leitavateks ja punkteeritavateks. Et aga suure verekaotusega kannatanule, kelle süda ilma vajaliku verekoguseta kuivalt pumpab, on iga hetk vastava abi saamisel oluline, abiandmise edasilükkamist tuleb vältida ja õpetada juba jao tasemel, kuidas ja kuhu vastav abivahend kiirelt ja oskuslikult paigaldada. Kaitseväe missiooniüksuste meedikud koolitasid oma meeskondi veenipunkteerimisel kuni üksiksõduriteni välja.

Seda loomulikult õe ja arsti valvsa pilgu all. Lisaks on kanüülid ka kiired abivahendid pingelise õhkrinna lahendamisel.

Veel peab jaosanitari paunas leiduma esmaseid lahastamisvahendeid, fikseerimaks jäset edasiste vigastuste vältimiseks, kui deformatsioon on juba tekkinud, põletusvastaseid geele – minu soovitus on Burnshield nii geeli kui ka lappidena –, käärid, mis aitavad ilma kannatanut oluliselt liigutamata pääseda riiete alla –, seega siis korralikud suured käärid, millega saab lõigata välivorme, ja kindlasti termolina, sest traumakannatanutel algab allajahtumine trauma saamise hetkest.

Viimase, aga kindlasti mitte tähtsusetu osana peab jaosanitar olema

3 X AIVAR PILV

Kui esmaabivahendid on kõigil üksuse liikmetel kokkulepitud taskutes, ei kulu abi andmisel väärtuslikku aega sidemerulli otsimiseks. Žgutt peaks käima parema, sidemepakk vasaku käe õlavarretaskusse, MIST-kaart koos kolmnurkrätikuga vasakule pükste küljetaskusse

3 | 2015

21

latsioonivahendid, st hingamist tagavad torud kuni intubatsioonini välja, stetoskoop eelkõige hingamishäirete leidmiseks ning infusiooni- ja süstevahendid vere mahu stabiliseerimiseks. Sidumisvahendite valik on suurem ja kindlasti ei puudu rühmaparameediku varustusest traumakannatanute katmiseks vajalik termolina või -tekk.

Alates rühmaparameedikust võime rääkida ka kergemast ravimivõimekusest, mis loomulikult ei vasta kompaniiõe oskustele, aga esimesed kergemad sümptomid suudab siiski leevendada (nohu, köha, kerged valud, kõhuhädad ja haava lihtsam steriliseerimine).

Niimoodi istub MK2 võitlejale koos lahingurakmetega selga

ja arvestatavad isikud. Tihtipeale näen õppustel jagude juures meditsiini eest vastutavaks määratud isikuks kõikide suurte meeste kõrval… Keda? Ma ei taha siinkohal tublisid naisvõitlejaid maha teha, ent pragmaatiline kaalutlus ütleb, et 60 kg kehakaalu puhul tekib 90–100 kg liigutamisel lihasmassi defitsiit.

Mõtlemiskoht kõigile.

Rühmaparameediku meditsiinivarustuse seljakott (MK3) Rühmaparameedik on võitleja, kes minu hinnangul ideaalis kasvab välja kogenud jaosanitarist. Tema väljaõpe on pikem, keerukam ja spetsiifi lisem ning kui jaovõitlejate ja sanitari esmategevusesks on lahingus kannatanu käsitsus tuleliinil, peab rühmaparameedik olema suuteline temani jõudnud kannatanut stabiliseerima sellisena, et tollel püsiks ca 1 tunni jooksul stabiilne tervislik seisund, st see ei muutuks hullemaks. Selle aja jooksul peavad 22

AIVAR PILV

MEDITSIIN

Kannatanute transport

3 | 2015

Kannatanu vähimaks efektiivseks MEDEVACi transpordiks on vaja kolmeliikmelist meeskonda, parimaks ja optimaalseimaks oleks neljaliikmeline.

kannatanud, kes vajavad kõrgendatud tähelepanu, olema toimetatud kõrgemasse ravietappi.

Seetõttu on MK3 lisaks jaosanitari varustusele täiendatud oluliste spetsiifi lisemate vahenditega.

Lisaks MK2 varustusele kuuluvad sinna kindlasti triaažikaardid – esmane tiraaž võib ja peakski hakkama juba varem, aga rühmaparameediku juures on see vältimatu –, kaelalahas(-ed) ja vaagnalahas kaitsmaks kõige keerulisemalt lahendatavaid luumurde, venti-

Kõigepealt tuleb lahti rääkida mõisted CASEVAC ja MEDEVAC. CASEVAC (casualty evacuation) tähendab kannatanute transporti ükskõik millise sõiduvahendiga ja enamasti kasutatakse rühmaparameediku haavatute kogumispunktist äraveoks rühmavanema sõidukit, millega viiakse kannatanud kiiremas korras rühmast kompanii tasemele. See tähendab, et tegemist on kannatanute transpordiga ükskõik millise sõidukiga, minupärast olgu selleks või jalgratas, mille pakiraamil veetakse kannatanu kõrgemasse etappi.

MEDEVAC (medical evacuation) on meditsiinisõiduk, mis on kohandatud kannatanute meditsiiniliseks transpordiks ja evib selleks vajalikke vahendeid alates kanderaamist ja lõpetades südamerütmimonitoriga koos kõigega, mis sinna vahele jääb, k.a väljaõppinud meeskond.

Meeskond. Kannatanu vähimaks efektiivseks MEDEVACi transpordiks on vaja kolmeliikmelist meeskonda, parimaks ja optimaalseimaks on neljaliikmeline. Sõiduk vajab juhti, meeskonnaülemat ja abiandvat (või -andvaid) parameedikut (parameedikuid). Optimaalseimasse MEDEVACi meeskonda kuulub autojuht, kellel on lisaks sõiduki juhtimise oskusele ka vähemalt jaosanitari tasemel väljaõpe kannatanute käsitsuseks, meeskonnaülem, kes on pädev taktikalistes otsustes, oskab korrektselt kaarti lugeda ega aja sidekanaleid umbe, kuid ei jää info osas defitsiiti ja kellel on minimaalselt rühmaparameediku oskused, ning üks või pigem kaks rühmapa-

arvestada, seega sobivad kompanii ja pataljoni vahele toimetama juba GD-d ja pataljonist edasi haiglasse viimiseks võib kasutada ükskõik millist kiirabisõidukit.

Tapma õpime. Aga ellu jääma?

Pärast rühmaparameedikut võib struktuurides kohata kompanii- ja vanemparameedikuid, kes oma varustuse poolest erinevad vaid tänu spetsiifi lisematele oskustele kuni haavaõmblusvõimekuseni välja.

Neid võitlejaid kasutatakse eelkõige teadmistepõhiselt muu meditsiinilise koosseisu juures: kompaniis õe juhi ja nõustaja ning assistendina, pataljonis sidumistelkides administreerija ja assisteerijana.

Kõik need inimesed peavad olema läbinud eelneva väljaõppe ja saanud

teenistuskogemuse. Selle tagamiseks peavad üksuste ülemad oma võitlejaid koolitama ja varustama vajalike vahenditega, et püsiks motiveeritud meelestatus ja tahe valitud erialaga tegelda.

Artikli üks eesmärke on juhtida tähelepanu sellele, et vesteldes paljude Kaitseliidu üksuste võitlejatega, on selgelt tuntav huvi üksusepõhise meditsiini vastu, aga jõudes varustatuse ja väljaõppeni, põrkame tihti kokku meditsiinivarustuse defitsiidi teemaga.

Et Kaitseliit on rahva meelsuspõhine üksus, saab asju lahendada mitmeti. Paljud on endale oma raha eest varustust soetanud ja selle eest tuleb vaid kiita. Inimesed on endale selgeks teinud, mis on esmatähtis. Ometi on teisigi lahendusi.

MEDITSIIN

Haavatute veoks rühmast kompaniisse on soovitatav planeerida hea läbivusega sõidukeid, näiteks Unimoge.

LIINA TOOME

rameediku tasemel võitlejat, kelle ülesandeks on sõidukisse paigutada ja transpordi ajal monitoorida autole võetud ja õiges järjekorras paigutatud kannatanuid selliselt, et sihtkohta jõudes on vigastatud samasuguses stabiilses seisundis kui pealevõtmishetkel.

Sõidukid, mida kasutatakse MEDEVACiks, on mitmesugused.

Oluline ei ole minu hinnangul siinkohal mitte veoki tüüp ega väljalaskeaasta, vaid see, milliste etappide vahel need toimetavad. Et eesliinilt rühma me sõidukeid ei kasuta, võime sealt edasi arvestada juba mingisuguse teedevõrgu ja ligipääsetavuse, kuid üldjuhul mitte kuigi hea ligipääsetavusega.

Seega haavatute veoks rühmast kompaniisse on soovitatav planeerida hea läbivusega sõidukeid, näiteks Unimoge. Kui tegemist on puhtalt maastikul toimuva operatsiooniga, tuleks kasutada pigem Bandwageneid, äärmisel juhul ka Unimoge. Mida kõrgemasse etappi, seda paremate teedega võime

AIVAR PILV

CASEVAC ja MEDEVAC: kui esimene tähistab mistahes veokit, millega haavatu evakueeritakse, siis teine selleks spetsiaalselt kohandatud sõidukit

3 | 2015

23

Muinsuskaitseklubi Ugandi, ühe taastatud Tartu maleva eelkäija liikmed tõenäoliselt 1988. aastal

Harju maleva kaitseliitlased 1990. aastate algul

Järvakandi – AJALUGU

tähtis samm Kaitseliidu taastamise rajal Mõni aasta tagasi meenutasime sõpradega erinevaid sündmusi ajaloost, ka Pärnumaa maleva taastamist.

Igaüks meist teadis asju omamoodi. See õpetas, et oma ajust absoluutset tõde otsida ei tasu, ja ka seda, et tark oleks sündmused aegajalt kirja panna.

Tekst: HANNES TOOMSALU

24

3 | 2015

Kuigi Eesti rahvusliku taasärkamise ilmingud olid märgatavad juba 1986. aastal, peetakse vist ametlikuks ärkamisaja alguseks 1987. aastat, kui Hirvepargis korraldati esimene avalik poliitiline meeleavaldus, said teoks fosforiidikaevandamisvastased demonstratsioonid ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. aasta oli aga vabadusliikumise ajaloo üks aktiivseimatest. Üles võib lugeda ridamisi olulisi sündmusi, mis mõjutasid üht või teist moodi edasisi arenguid.

Kaitseliidu taastamise taust 1988. aasta lõpuks oli ühiskond jagunenud kolme vaate vahel: ühed, kes tahtsid riiklikku iseseisvust (MRP-AEG, ERSP, muinsuskaitse selts), teised, kes tahtsid ühiskonda parandada (nn reformikommunistid EKPst ja Rahvarindest NLKP 1985. aasta aprillipleenumi vaimus või siis rohelised keskkonna säästmise eesmärgil), ja kolmandad, kes tahtsid senist olukorda säilitada (Interrinne ja osa EKPst).

Sellisel vaadete jagunemisel oli Kaitseliidu taastamisele suur mõju ja ilmselt on seda mingil määral praegugi. 1990ndate alguses liitusid Kaitseliiduga eelkõige need, kes seisid iseseisvuse eest, kuid ei näinud, et seda saab teha üksnes poliitika abil, vaid olid veendunud, et on vaja

ka rusikat. Teisitimõtlejaid ehk riikliku iseseisvuse taotlejaid nimetati siis nii, nagu seda tehakse ka täna – radikaalideks ja provokaatoriteks.

Kahjuks on sellest perioodist informatsiooni kõige vähem talletatud. Esimesed ideed Kaitseliidu ja kaitseväe taastamisest tekkisid just aastatel 1987–1988. Nagu ka 20. sajandi alguses, levisid need ideed sõpruskondades, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonides. Niinimetatud esimesed „Kaitseliidu pääsukesed“ olid Kaitseliidu üksus Tabiveres Jõgevamaal ja rakendusspordiselts Tarapita Tartus. Järgmisel, 1989. aastal loodi erinevates kogukondades Kaitseliidu allüksusi, sealhulgas mõni ka registreeriti kohalikus omavalitsuses, kuid suuresti oli tegemist „mängudega oma pisikeses liivakastis“.

Nagu Eestis tervikuna, ei tundnud Pärnumaal tegutsevad Kaitseliidu grupid üksteist. Pärnu linnas lahutas jõgi ühe grupi teisest.

Maakonnas olid erinevad allüksused, kuid sealgi ei tuntud üksteist. Ilmselt oli Nõukogude aeg inimesi nii palju mõjutanud, et sõjaväestatud organisatsiooni taastamisest kõva häälega ei räägitud.

Järvakandi tähtsusest Kõik need barjäärid kõrvaldas ja andis tõuke üleriigilise organisatsiooni

Kaitseliitlase varustuse demonstratsioon Alutaguse malevas 1990. aastatel

Balti kett 23. augustil 1989

Eksiilvalitsusele allumist ei pidanud tekkeks Kaitseliidu taastamise koos- oli Järvakandis heaks kiidetud, sest paljud õigeks, sest 24. veebruaril olek Järvakandis 17. veebruaril 1990. käärid viimase kehtinud kodukorra 1990 valiti Eesti Kongress. Sõjaline ja ajutise kodukorra vahel olid liiga Sellel ei ole minu silmis tähendust, organisatsioon ei saa aga iseseisvalt suured. Seda enam, et kogu iseet „siis taastati Kaitseliit“, vaid see eksiteerida. seisvuse taastamise kontseptsioon oli stardipauk Kaitseliidu taastamirõhus järjepidevusele. seks ilma milleta oleks taastamine Sellest tulenevalt oli Kaitseliidu Kellele peaks alluma võinud jääda venima või poleks taastamise üks ülesanne ühtsete Kaitseliit? seda üldse toimunud, sest siis oleks alusdokumentide heakskiitmine Eesti Kongressi kolmandale istungKodukaitse ehk olnud edukam. järgule läksime konsolideeritud Kaitseliidu taastamine tervikuna sõnumiga juhtimise kohta erinevakestis kolm aastat, aastatel 1990– telt Kaitseliidu allüksustelt. Redakt1992. Mitmed sõbrad on öelnud, et sioonikomisjonist tuli Mart Laar 1990. aasta oli Kaitseliidule kõige ettepanekuga, pakkudes sellesse viljakamaks aastaks, seda nii Tänavu täitub 25 aastat täiendavad punkti: organisatsiooni kasvus kui ka Kaitseliidu taastamisest. Kait„Eesti Kongress peab vajalikvalitatiivses arengus. Kuid seliidu ülemal on kavatsus kutsukuks EV kaitsevägede ja vassee on olnud üheks kõige da 15. augustil kella 12ks kokku kõik tavate teenistuste kiiremat keerulisemaks aastaks Kaitseliidu liikmed, kes olid Kaitseliidus loomist ja nõuab EV valitsuse Kaitseliidus.

1990. aastal ja varem. Kokkusaamine saab ja Ülemnõukogu poolt seniKõige suuremaks takisteoks Järvakandi kultuurikeskuse territoosest efektiivsemat tegevust tuseks Kaitseliidu tunnusriumil. Kõikidel kaitseliitlastel, kes on olnud nende taastamiseks. tamisele oli see, et ühtset organisatsioonis vähemalt 25 aastat, palun Eesti Kongress nõuab, et Kaitseliitu ei olnud, seega kontrollida maleva personalipealiku juuÜN võtaks kiiremas korras ei olnud ka ühtset jõudu. res enda kohta käivate andmete õigvastu „Eesti Vabariigi kaitsePärast Järvakandit tekkis sust. Abi ja initsiatiiv kokkusaamise seaduse“, milles sätestatakse E.V. juurde ja ilmus välja mitmeid korraldamisel on teretulnud. kodanike sõjaväekohuslikkus E.V. allüksusi, kuid need olid kõik kaitsevägedes ja ühtlasi keelataküksikud ja malevateks organiseese E.V. kodanike ka vabatahtlikku rimata. Kaitseliit oli nii tugev, kui ajateenistusse minekut N. Liidu suure seltskonna suutis üksuse pearelvajõududesse.“ lik mingi ülesande tarbeks koguda. järjepidevust säilitades. Nende Selle ettepaneku tulemusel jaguPärnumaal suutsime kõik ühe mütsi alla koguda ja 5. augustil 1990 väljatöötamiseks ja heakskiitmiseks nesid saadikud jälle erinevatesse moodustati korraldustoimkond, mis leeridesse ja seisukoht jäi vastu võtPärnumaa maleva taastada. Olime korraldas siis aasta jooksul kohtumata. 8. novembril võttis seisukoha ühed esimestest, kuid igas maamisi ja vaidles ning kooskõlastas vastu Eesti Komitee, kus alluvuse konnas tuli samasugune protsess põhikirja, mis lõpuks 10. novembri kohta ei ole sõnagi. See esitati 10. läbi teha. Mõnes läks see lihtsamalt, suurkogul Tartus Kaitseliidu majas novembril 1990 Kaitseliidu suurmõnes raskemalt. Viimane malev heaks kiideti. kogul. Küll aga võttis Kaitseliidu moodustati ametlikult 1992. aastal.

Probleeme tekitas ka juhtimine. suurkogu 1990. aastal vastu otsuse, Ühelt poolt seetõttu, et oli mingis mis muuhulgas ütles: Dokumendid ja vaidlused „Kaitseliidu ülema ja Kaitseliidu Killustatusega kaasnes see, et erine- osas autoritaarne, vahetevahel ei arvestatud vaba tahet. Kerkisid peakorteri ülema valimisi suurvatel allüksustel olid erinevad alusvaidlused, kas pealik peab olema kogul ei toimu ning nende amedokumendid (välja arvatud Järvavalitud või määratud. Ning arutetikohtadega seotud ülesannete ja kandis kooskäinutel), kui neid üldse lu, kellele peab Kaitseliit alluma. kohustustega seonduvad paragraholi. Paljud polnud rahul sellega, mis 3 | 2015

AJALUGU

Pr Protestimiiting Tapa linnaväljakul 23. augu gustil 1989 nõudmisega avalikustada Moloto tovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid

25

L I S A T E AV E

Vabadusliikumine 1988. aastal 









AJALUGU

  

 

    

 

  

26

2. veebruaril 1988 korraldas MRP-AEG Tartus Tartu rahu aastapäeval rongkäigu, mida ründasid kilpide ja koertega varustatud miilitsatöötajad.

24. veebruaril 1988 kogunesid tuhanded Tallinnas kirjanik Tammsaare mälestusmärgi juurde poliitilisele meeleavaldusele.

1. ja 2. aprillil sai Tallinnas teoks loomeliitude ühispleenum, millel käsitleti Eesti demograafilist olukorda, fosforiidiprobleemi, rahvussuhteid ja emakeele staatust ning nõuti Karl Vaino tagasiastumist.

14.–17. aprillini korraldati Tartus muinsuskaitsepäevad, kus toodi välja rahvusvärvid, küll veel kolme eraldi lipuna.

Mais korraldati roheliste rattaretk „Kuidas elad, Virumaa?“, kus osales 1500 noort. Ühe loosungina toodi välja „Eestimaa aeg ei oota“.

14. mail kanti Tartu levimuusikapäevadel esimest korda ette Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu.

23. mail 1988 asutati Eesti Roheline Liikumine.

4. juunil korraldati Tallinnas Eesti sõltumatu noortefoorum, millel nõuti muuhulgas Eestile sisuliselt sõltumatust, riigikeeleks eesti keelt ja rahvusvärvide puutumatust.

Juunikuised (10.–14. juunini) vanalinna päevad kasvasid üle laulvaks revolutsiooniks.

16. juunil vabastati ametist venemeelne EKP keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino ja tema asemele määrati Vaino Väljas.

Eesti Ülemnõukogu presiidium tunnistas 23. juunil sinise, musta ja valge Eesti rahvusvärvideks.

Suvel algas Vabadussõja mälestussammaste taastamine, üks esimesi avati 26. juunil Pärnumaal Mihklis.

19. juulil loodi Interrinne.

20. augustil 1988 asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).

11. septembril korraldati lauluväljakul „Eestimaa laul“, kuhu tuli kokku 300 000 inimest. Heinz Valk ütles maha oma unustamatu lause „Ükskord me võidame niikuinii!“ ja Trivimi Velliste nõudis esimesena avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

1. ja 2. oktoobril peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress.

Oktoobris mõistis ENSV Ülemnõukogu hukka 1940.– 1950. aastate massirepressioonid Eestis ja tunnistas need kuritegudeks inimsuse vastu.

16. novembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest.

1. detsembril taastati Tartus Eesti vanim üliõpilasselts Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS).

Detsembri algul kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele Eesti NSV riigikeeleks.

3 | 2015

vid Kaitseliidu ajutises põhikirjas peatatakse. Ajutiselt hakkab Kaitseliidu ülema ja peakorteri ülema kohustusi täitma Kaitseliidu keskjuhatus kui ülemaaline kollektiivne juhtiv organ.“

Keeruline aeg 1990. aastal oli Kaitseliidul ka mitmeid ettevõtmisi, mis pälvisid avalikkuse tähelepanu. Seda nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Positiivne keerati tavaliselt meedias negatiivseks.

Tähelepanuväärseks võib pidada Eesti Kongressi valimiste ja istungjärkude turvamist. Esimesel istungjärgul oli üpris demonstratiivne ahelik ümber Estonia, hiljem üksnes turvamehed ustel ja sees.

Palju lärmi oli Lenini kuju mahavõtmise pärast Tartus ja piirioperatsiooni pärast.

Palju oli artikleid Kaitseliidu ühtsuse ja juhtimise üle, mis said enam-vähem lõplikult maandatud 1992. aasta alguses.

Kodukaitsega üldiselt ei kakeldud, pigem tehti koostööd. Oli malevaid, kus kaitseliitlane oli ka Kodukaitses kirjas, ja omavalitsusi, kus Kodukaitset ei tekkinud ning ressurss läks Kaitseliidule. Järgnevatel aastatel üritati Kodukaitsega mingit raamlepingut sõlmida, kuid sellest ei saanud asja. Aastate jooksul Kodukaitse kadus – liikmeskond hajus piirivalve ja politsei vahel. Usutakse, et Kaitseliiduga ei juhtunud sama seetõttu, et Kaitseliit loodi erinevalt Kodukaitsest rahva initsiatiivil.

Tollal ei olnud Kaitseliidul ei avalike suhete osakonda ega kommunikatsiooniplaani – kõiki neid vahendeid, mis on täna kasutada. Kindlasti oleks saanud mitmed negatiivsed teemad maandada, kui sõnumite edastamine oleks olnud paremini läbi mõeldud. Kuid enamik meist oli siiski selles valdkonnas suhteliselt harimatu.

Kokkuvõtvalt oli 1990. aasta Kaitseliidule erakordne. Järvakandis ei taastatud Kaitseliitu, vaid anti stardipauk Kaitseliidu taastamiseks. Taastamine algas juba 1987. aastal, kuulutati välja Järvakandis ja alused ühtse üleriigilise organisatsiooni tekkeks loodi 10. novembril Tartus peetud suurkogul.

Pärnumaal suutsime kõik ühe mütsi alla koguda ja 5. augustil 1990 Pärnumaa maleva taastada.

18. APRILL 2015 KELL 10:00

ALUTAGUSE PUHKE- JA SPORDIKESKUSES

XI KINDRALI JOOKS

TÕNISSON 140 KINDRAL

SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDATUD:

MILITAAR RÄNNAK JOOKS.........................20KM RAHVA JOOKS.........................................7,5KM LASTE JOOKS.............................................2KM MINIJOOKS.............................................0,3KM KÕIK STARDID ALUTAGUSE PUHKE- JA SPORDIKESKUSEST AUTASUSTAMISTSEREMOONIA KINDRAL TÕNISSONI AUSAMBA JUURES

***

16:00

ALUTAGUSE.KAITSELIIT.EE

Kuklalasud naistele. Miks?

Hukatud naiskodukaitsja poeg pani kirja loo sellest, kuidas rööviti temalt ema.

Olgu lugeja hoiatatud, et see pole kerge lugemine.

AJALUGU

Tekst: HEINO NOOR

Iga aasta kevadel, just aprilli ehk jürikuu kolmandal pühapäeval tähistavad Naiskodukaitse, Kaitseliit ja koos meiega kogu üldsus Naiskodukaitse mälestuspäeva. Eriliselt mälestame nimeliselt teadaolevat neljateistkümmet naiskodukaitsjat, kes Eestis oma kodus 14. juunil 1941 vangistati. Nad viidi loomavagunites sügavale sõdiva Venemaa tagalasse. Piinatud ja piinelnud nn Sevurallagi (Severno-Uralski lager, üks osa tollase vangilaagrite süsteemist GULAGist, mis hoidis

kinni miljoneid vange) nime kandvas või mõnes teises surmalaagris, viidi need naised 1942. aasta aprillis Sverdlovski, nüüdse Jekaterinburgi erivanglasse. Tollases keelepruugis nimetati seda rasstrelnaja tjurma – mahalaskmisvangla. Seal tulistati need naised väljaõppinud timukate poolt kuklalaskudega surnuks. Üks timukaist kirjeldab seda nii: „Sellel, kelle sa viid mahalaskmisele, on käed tingimata traadiga selja taha kinni seotud. Käsid tal enda ees edasi astuda, ise tema kannul, laetud nagaan käes. Kus vaja, käsutad „paremale“ või „vasemale“, kuni jõuad paigani, kus on põrandal valmis paks liiva ja saepuru kiht. Seal surud talle toru tihedalt kuklasse ja… trahh… ja samaaegselt virutad talle jalaga tagumikku. Milleks? Et verepritsmed ei määriks sinu vormipluusi ja naine ei peaks seda jälle ja jälle pesema.“ (Jaques Rossi „The Gulag Handbook. A Historical Dictionary of Soviet Penitentiary Institutions“, London, 1987.)

Samas mahalaskmisvanglas mõrvati ühel päeval, 24. aprillil 1942 kokku 115 Eestist 14. juunil 1941 viidud vangi. Minu emale Salme Noorele oli see tema ainsa poja kahekümnes sünnipäev.

Siinkirjutaja ema-isa surmateekonna paikapanek ja vormistamine said alguse sellest, et juba 11 päeva enne nende vangistamist teatas Haapsalus advokaadina

Salme Noor – halastajaõde Vabadussõja rindel

28

3 | 2015

L I S A T E AV E

tuntud Boris M-ts kohaliku, juba tol ajal tegutsenud NKVD juhile leitnant Vainbergile oma tunnistuses, et politseikomissar Noor ja tema naine olid osa võtnud nõukogudevastasest Vabadussõjast ja pooldasid omaaegset vapside liikumist ning Salme Noor oli aktiivne tegelane „naiskaitseliidus“. Ligilähedaselt sama teatas tšekistile samal ajal ka teine tunnistaja, linna tollane elektrimees August L-er. Aastaid tagasi rääkis mulle lapsepõlvesõber Hans Alver jun, kuidas ta leidis oma isa, Haapsalu linnapea Hans Alveri surmamäärusest samade meeste „tunnistused“.

Tollaseid sovetivõimudele ülesandmisi ja reetmisi võib vaadelda sotsiaalpsühholoogilise nähtusena, mis seisnes hirmu all elades enda identifitseerimises vaenlase ehk agressoriga, tegelikult vaenlasele pugemises ja okupandiga samastumises. Aga see on vaid seletus, mis ei õigusta reetmist.

Peame veel kord rõhutama, et nende naiskodukaitsjate üle ei toimetatud iialgi mingit tegelikku juurdlust, ei peetud iial mingit kohut, isegi kohtufarsina mitte. Ainsateks nn tunnistajateks olidki nende elukohas selleks NKVD poolt värvatud inimeste ütlused. Nn süüdistusena panid tšekistid surmalaagris kirja Vene NSFV kriminaalkoodeksi § 58 p 13, mis kõlas nii: „Aktiivne tegevus ja võitlus töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu, kui see võitlus on aset leidnud vastutaval või salastatud ametikohal ja selle teenistuses olles või tsaarivalitsuse

AJALUGU

Süüdistuskokkuvõtte osaline tõlge vene keelest: „14. juunil 1941 on Eesti NSV NKVD poolt arreteeritud Noor, Salme Kustavi tütar. Uurimise käigus on tuvastatud, et Noor, S. K. on olnud alates 1929. aastast kontrrevolutsioonilise organisatsiooni Kaitseliit liige, täites juhatuse liikme kohustusi naiskaitseliidus. Aktiivse töö eest organisatsioonis on kodanliku Eesti valitsuse poolt autasustatud ordenitega. Ülaltoodud süüdistustes on Noor, S. K. ennast süüdi tunnistanud. /…/ Vastavalt süüdistusele § 58 p 13 järgi /.../ kohaldada karistus – mahalaskmine.“

Käsitsi kirjutatud vene keeles: „Naiskaitseliidu liige, saanud 2 ordenit aktiivse tegevuse eest.“ Alla kriipsutatud „saanud 2 ordenit“ ja sama pliiatsiga juurde kirjutatud „mahalaskmine“

L I S A T E AV E

Salme Noore viimane kiri pojale „Meil on vedanud, oleme vagunis ainult kolmekesi. Ela ausalt minu mälestusele, abiellu niipea kui võimalik. Me ei näe vist iial enam, sinu õnnetu Ema.“ Kiri oli rulli keeratud, Heino nimi peal, ja Risti raudteejaamas vagunist välja poetatud, selle tõi üks raudteelane nende kodumajja Haapsalus. Heino Noor sai selle kätte 11 aastat hiljem, kui ta vangist tagasi jõudis.

3 | 2015

29

EHA JAKOBSON

Oma Naiskodukaitsesse kuulumise eest surma läinud naisi mälestavad Tartu Raadi Maarja kalmistu terroriohvrite mälestussammas ja Haapsalu toomkiriku Emaaltar. Muuhulgas nendesse paikadesse asetavad naiskodukaitsjad mälestuspäeval, jürikuu kolmandal pühapäeval lilli. Igal aastal ikka ja jälle sovetliku hirmuvalitsuse ohvrina surma läinud neljateistkümmet naiskodukaitsjat leinab ja mälestab Emaaltar Haapsalu toomkirikus

AJALUGU

KOMMENTAAR

LEANE MORITS, Naiskodukaitse ajalookomisjoni ja sümboolikakomisjoni liige, 2012. aasta Naiskodukaitse mälestuste kogumise projekti eestvedaja

Juuresoleva loo (mis on kahjuks mitte ainuke omataoline, meenutagem kasvõi Alice Kuperjanovi saatust) põhjal peaks olema kõigile täiesti selge, miks on Naiskodukaitse mälestuspäeva tähistamine vajalik. Muidugi on ülekohtust tingitud jõuetu viha aastate jooksul muutunud vaikseks kurbuseks, nooremate inimeste juures näeme hoopis arusaamatuses õlakehitust, viisakat huvi või lillede asetamise kui lihtsalt tüütu kohustuse täitmist.

Aga mõelgem, mis tunne see on, kui sa lähed kodust ära, jätad oma ema-isaga tavalist moodi nägemiseni, lihtsalt viipad ukselt ja kaod oma teed. Sest sa kavatsed ju varsti jälle tulla ja nendega koos aega veeta. Saabudes aga avastad, et kodu on tühi, su vanemad on kadunud, vägisi ära viidud ja sa ei näe neid enam iial. Mitte iialgi.

Mina ei taha seda tunnet kunagi tunda, ma ei taha, et meie lapsed seda tunneksid, kindlasti ei taha seda keegi. Sellepärast on meie ülesanne pidada meeles ja teadvustada kogu õudust selleks, et see kunagi ei korduks. Et me mõtleksime asjaolu peale, et meie ise peame tegema kõik selleks, et see kunagi ei korduks.

Sest nagu me teame, on ajalool komme ennast korrata. Aga mitte alati. Ja meie käes on võimalus mitte lasta sellel korduda.

30

3 | 2015

ajal või mõne teise kontrrevolutsioonilise korra või kodusõja tingimustes. Nimetatud tegevuste puhul tuleb rakendada sotsiaalse kaitse vahendina kõrgeimat karistusmäära – mahalaskmist koos süüaluse kogu vara konfiskeerimisega.“ Töörahva õelaimate vaenlaste, nagu Eesti hambuni relvastatud Kaitseliidu ja veel pealegi „naiskaitseliitlaste“ puhul, süüd kergendavaid asjaolusid ju ei saanudki olla.

Eesti naiskodukaitsjate kallal toime pandud inimsusevastaseid aegumatuid kuritegusid on aegade jooksul tõlgendatud ja seletatud üsna erinevalt. Teadagi seletatakse neid praegugi veel paratamatu klassivõitluse paratamatute kõrvalnähtude või tagajärgedena stiilis „kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad“ (Stalin). Eesti naised olid vaid üks osa nendest laastudest. Mets sai ju raiutud ja proletariaadi diktatuur kehtestatud.

Ka Nõukogude Eesti kõrgkoolides kohustusliku õppeainena õpetatud dialektiline materialism õigustas neid kui sotsialismi-kommunismi ehitamise paratamatuid kõrvalnähte. Aastakümnete jooksul inimteadvusse juurutatud arusaamad ja tõlgendused võivad püsida siiani.

Omapärase inimsusevastasuse tõlgendusena püsib praegugi veel arusaam, et see kõik ei olnud miski muu kui Jehoova karistus. Rahva ühissüü ja patuelu andis juba 1930ndate lõpul nüüd prohvetiks nimetatud Karl Reitsile põhjuse kuulutada, et tuleb ränk häda ja ränk karistus. Ja nagu nüüd teame, häda ja karistus tulidki ja päädisid 14. juunil ja sellele järgnevas.

Eesti lugu sisaldab ju ka sõjaeelsel ajal üsna populaarseks kõneaineks olnud varjatud või varjamata vaenlase salaagentuuri, nn viienda kolonni mõistet. Selles seoses oli naistele kerge omistada vägagi otsustavat rolli. Pealegi etendasid 1939/1940. aasta Soome Talvesõjas kangelaslikud lotad tõepoolest otsustavat osa. Tolleaegsed sovjeti sõjardid kartsid lotasid nagu tuld, aga naiskodukaitsjad ja lotad olid ju „üle lahe õed“. Lotadele kätte tasumata viha langes ilmselt naiskodukaitsjate peale.

Neljateistkümne naiskodukaitsja, eesti ema, martüürium, nende piina pigistused ja vägivaldne surm

PEEP VARJU, Tallinna Memento ühendus

14. juunil 1941 korraldatud küüditamise ajal olid nemad erandlikult poliitvangidena koos meestega ning saadeti otse vangilaagritesse.

Kohtuväline erinõupidamine ehk nn troika mõistis neile surmaotsuse ja reeglina toimusid hukkamised vanglates (Sverdlovsk, Kirov jt).

Hukati tavaliselt öösel ja surnukehad toimetati Sverdlovskist metsa 12. kilomeetrile Moskva maantee ääres.

See ülimalt salastatud ja kümnete tuhandete ohvrite matmispaik tuli avalikuks 1970.–1980. aastatel ehitustööde ajal. Nüüdseks on Venemaa Memoriaali algatusel rajatud sinna mälestuskompleks ja plaanis on kivisse raiuda võimalikult palju nimesid.

Meie nimekiri on koostatud Memento liikmete 25-aastase uurimistöö tulemusena. Suurt abi osutasid saatusekaaslased Venemaa Memoriaalist. Nende abiga saime nimekirju nn Stalini mahalaskmiste raamatuist, mis asuvad siiani endise KGB, nüüdse FSB erifondis nr 7. Näitena on üks selline nimekiri 13. aprillist 1942 ära toodud meie raamatus „Kannatuste aastad 1940–1991“, 2. raamat, Tallinn 2012 (lk 43, 44, 50, 51 ja 52). Seal on üks trükiviga, sest Abjast pärit MariaRosalie Tõrvandi ametiga on eksitud. 13. aprilli 1942 nimekiri lõpeb erandliku märkusega, et surnukehad on maetud, kuid riigi tuludesse on kantud neli palitut (vene k daamide palitud). Nende nelja mantli omanikud olidki Naiskodukaitse juhid Amanda Kannes, Mare Suik, Maria Tõrvand ja Linda Ude. Mementol pole kahjuks andmeid kõigi ohvrite autasudest, siin on kirjas kättesaadud info.

kostku meile kustumata. Kogu südamest. Uskugem teispoolsusse, kus tähtede taga näeme kõike uues kevades hoopis teisiti. Ja mina oma kodukaitsjana surmatud Emakest kindlasti.

1. Greenfeldt, Elfriede, sündinud 07.04.1900; arreteeritud Haapsalus, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 24.04.1942. Naiskodukaitse.

2. Kannes, Amanda, sündinud 14.03.1897; arreteeritud Tallinnas, erinõupidamine 28.02.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Hukatud 13.04.1942 Sverdlovski sisevanglas. Naiskodukaitse, Valgetäht.

3. Kuperjanov, Alice, sündinud 05.11.1894; arreteeritud Tartus, erinõupidamine 17.06.1942, surmaotsus, Sevurallag Stupinos. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 17.07.1942. Naiskodukaitse.

4. Kuut, Aliide, sündinud 06.12.1900; arreteeritud Kuressaares, Kirovi oblasti kohus 24.08.1941, surmaotsus, Kirov. Hukatud 17.11.1941.

Naiskodukaitse.

5. Käis, Anette, sündinud 02.05.1891; arreteeritud Võrus, erinõupidamine 17.06.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Suri enne otsuse täideviimist 01.08.1942. Naiskodukaitse.

6. Malla, Helmi, sündinud 30.09.1897; arreteeritud Rakveres, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 24.04.1942. Naiskodukaitse, Kotkarist.

7. Noor, Salme, sündinud 25.12.1894 Järvamaal; arreteeritud Haapsalus, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas.

Hukatud Sverdlovski sisevanglas 24.04.1942. Naiskodukaitse, Valgetäht või Kotkarist?

8. Rüütel, Alviine, sündinud 29.07.1900 Võrumaal; politseijaoskonna sekretär, arreteeritud Võrus, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 20.04.1942. Naiskodukaitse.

9. Saral, Ebba, sündinud 10.05.1890 Võrumaal; arreteeritud Tartus, erinõupidamine 12.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 20.04.1942. Naiskodukaitse, Valgetäht, Kotkarist.

10. Suik, Mare, sündinud 31.07.1900 Tallinnas; arreteeritud Keilas, erinõupidamine 28.02.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 13.04.1942. Naiskodukaitse, Kotkarist.

11. Treimann, Linda, sündinud 01.01.1900 Tartus; arreteeritud Võrus, maavalitsuse ametnik, erinõupidamine 17.06.1942, surmaotsus, Sevurallag, Sosvas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 17.07.1942.

Naiskodukaitse.

12. Tõrvand, Maria, sündinud 25.09.1896 Abjas; talupidaja, arreteeritud Abja vallas, erinõupidamine 28.02.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 13.04.1942. Naiskodukaitse.

13. Ude, Linda, sündinud 01.05.1895 Vaimastvere vallas; arreteeritud Tartus, erinõupidamine 28.02.1942, surmaotsus Sevurallag Sosvas.

Hukatud Sverdlovski sisevanglas 13.04.1942. Naiskodukaitse, Valgetäht.

14. Vaher, Olga, sündinud 20.05.1894 Pärnumaal, koduperenaine; arreteeritud Aaspere vallas, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 20.04.1942.

Naiskodukaitse.

AJALUGU

Naiskodukaitse juhid, vahistatud 14. juunil 1941 ja hukatud samal või järgmisel aastal

Nende naiskodukaitsjate üle ei toimetatud iialgi mingit tegelikku juurdlust, ei peetud iial mingit kohut.

3 | 2015

31

AJALUGU

Lilliojade perepilt Ristil 1935. aastal

Leidurist apteeker ja kaitseliitlane Ivo Lillioja 27. veebruaril tähistas Lääne maleva Risti malevkond Risti käsitöömajas tagasihoidliku mälestusõhtuga oma esimese pealiku 120. sünniaastapäeva. Kes oli see teenekas kaitseliitlane?

Johannes Aleksander Voldemar (1936. aastast eestistatult Ivo) Lillioja sündis 27. (vkj 15.) veebruaril 1895 Tõrvas ning kasvas üles Viljandis lasterohkes peres, kus pereisa pidas limonaadivabrikut. Lõpetanud Viljandi linnakooli, jätkas Lillioja õpinguid Tartu Ülikoolis, kust ta mobiliseeriti Esimesse maailmasõtta.

Ta teenis aastatel 1915–1918 tsaariarmees 1. jalaväepolgus reamehena.

Tekst: VILJAR ANSKO

Apteekritöö ja Läänemaa elu algus 23. detsembril 1919 sooritas ta apteekriabilise kutseeksami Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juures.

1920. aastal jätkas Lillioja teenistust Eesti kaitseväe keskapteegilaos ja Juhkentali sõjaväehaiglas keemiabakterioloogialaboratooriumi assistendina. Aastatel 1920–1923 töötas ta Tallinnas Opermanni apteegis ja 32

3 | 2015

Raeapteegis, kus tutvus ja abiellus apteekriabilise Anna Maria Rootsiga (1896–1983). Koos otsustati ülejäänud elu siduda Läänemaaga.

Rohuteadlaste Koja liikmed Johannes ja Anna Lillioja avasid 22. veebruaril 1923 Risti raudteejaama juures II järgu apteegi. Laenurahadega ehitati Risti asula keskele uus apteegi- ja elumaja.

Ristil võttis Johannes Lillioja aktiivselt osa kohalikust seltskonnaelust. Ta osales näiteringi tegevuses ja esperanto keele kursustel ning mängis orkestris viiulit. Ta olevat isegi lühikest aega juhatanud Haapsalu Kaitseliidu orkestrit.

Juba 1927. aastal valiti Risti apteeker Piirsalu vallavolikogu liikmeks.

Ta oli volikogu esindajaks kohaliku avaliku raamatukogu nõukogus ja kuulus ka Risti Ühispanga juhatusse.

Peale apteegi registreeris Kauban-

odavam, tuntakse kaitseliidu ringkondades leiutise vastu suurt huvi. Leiduriga on astutud lähemasse ühendusse ja võib arvata, et kogu kaitseliit „kalitoli“ tarvitamisele üle läheb.

Hiljem tulid veelgi täiustatumad püssiõlid ja määrded Ivol, Kotkaõli, Risto jt. (Alates 1937. aastast tulid ka tekstiilitööstuses revolutsiooni tekitada lubanud tekstiiliõlid.) Peale Kaitseliidu kasutasid Johannes Lillioja universaalõlisid ka Eesti kaitsevägi ja politsei. Läti sõjaväele valmistas ta nende tellimisel relvaõli, mis sai nimeks Latviol. 22. jaanuaril 1931 autasustati Johannes Lillioja Kotkaristi V klassi teenetemärgiga.

Risti malevkonna asutajaliige 1924. aasta detsember oli punaste mässukatse järel pärast Vabadussõda laialisaadetud Kaitseliidu taastamise aeg. 17. detsembril 1924 kinnitas Johan Laidoner Tallinnas Kaitseliidu reorganiseerimise ajutise põhikirja. Läänlased olid kiired reageerima. Juba 21. detsembril 1924 peeti maakonna rahvaväe ülema ajutise kohusetäitja R. Siltsi kokkukutsutuna Haapsalus Läänemaa Kaitseliidu asutamiskoosolek, millest võttis osa hulk Läänemaa seltskonnategelasi, riigiametnikke, haridus- ja omavalitsustegelasi, kellest enamik avaldas kohe soovi Kaitseliitu astuda.

2. veebruaril 1925 kinnitas Eesti vabariigi valitsus uue Kaitseliidu põhikirja. Sellest ajast kannab Läänemaa Kaitseliit Kaitseliidu Lääne maleva nime. 7. juulit 1925 peab Lääne malev oma taasasutamise ajaks.

KGB arhiiviist pärit Ivo Lillioja toimikus leidub 23. juuli 1925 kuupäeva kandev J. Lillioja sooviavaldus astumiseks asutajaliikmena Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna (?) Risti kompaniisse.

Seega osales ta aktiivselt Kaitseliidu Lääne maleva loomisel, oli algusest peale selle gaasikaitse pealik ja II Haapsalu malevkonna (7. septembril 1928 nimetati ümber Risti malevkonnaks) III kompanii (Piirsalu-Risti) organiseerija ja pealik.

Ivo Lillioja

ja -määrded. Esimene õnnestumine oli Junol, mis leidis kiiresti laialdast tunnustust. Järgnenud Kalitõli (Kaitseliiduõli), mille eksperdid tunnistasid peaaegu kõigi näitajate osas välismaistest õlidest paremaks.

17. jaanuari 1931 Lääne Elu kirjeldab artiklis „Risti apteeker leidurina“ Johannes Lillioja järjekordset leiutist: [...] Risti apteegi juhataja Johannes Lillioja on leiutanud püssiõli „kalitoli“, mis oma heade omaduste poolest kõik seni tarvitatud püssiõlid varju jätab.

Läinud suvel katsetati uue püssiõliga kaitseliidu peastaabis. Selgus, et „kalitol“ kõrvaldas puhastamisel püssirauast väga kiiresti igasuguse mustuse, nikli- ja tinajätted ning neutraliseeris pooridesse tunginud gaasid. Rooste tekkimise hoidis „kalitol“ ära.

Kuna „kalitol“ peale oma suurepäraste omaduste on teistest odavamatest püssiõlidest veel neli korda

Suurepärane laskur ja organisaator 9. augustil 1932 määrati tunnustatud leidur Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna pealikuks.

Hea organiseerijana pani ta erilist rõhku laskeasjanduse arendamisele malevkonna kompaniides, et tagada malevlaste 100%-line osavõtt laskevõistlustest ja lasketulemuste punktisumma parandamisest. Sellega tõi ta Risti malevkonna ühe aastaga Lääne malevas viimaselt kohalt esimeseks (1933), esikoht võideti ka 1934. ja 1935. aastal, seejuures 100%-lise osavõtuga. Tema ajal soetati üksustele juurde uusi laskerajatisi ja kohendati vanu, Piirsalu-Risti kompanii sai enesele rahvamaja.

Johannes Lillioja oli ka ise suurepärane laskur. 1934. aasta detsembris omistati talle laskmistulemuste põhjal I klassi küti nimetus. 1938. aastast alates võisteldi Lääne malevas laskmises malevkondade vahel Ivo Lillioja rändauhinnale.

Tänu Kaitseliidu erilisele tähelepanu pööramisele laskerajatiste lisamisele ja võistlusprintsiipide

AJALUGU

dus-Tööstuskoda 1930. aastatel Lilliojade karastusjookide tehase ja õlitööstuse.

Ka Anna Lillioja oli seltskondlikult aktiivne. 1928. aastal valiti ta Risti Naiskodukaitse jaoskonna asutamiskoosolekul selle esimeseks esinaiseks ja esindajaks ringkonnakogus. Peresse sündisid lapsed Maret, Reet ja Ando.

Selles majas tegutses Risti apteekripere: Ivo omaniku ja leiutaja, abikaasa apteegi juhatajana

Uudsete relvaõlide leiutaja 1927. aastast alates tegeles tollal veel eesnime Johannes kandnud Lillioja Kaitseliidu peastaabi tellimisel oma apteegi laboratooriumis universaalsete püssiõlide leiutamisega. Ta üritas luua relvaõlisid, mis püssitoru määrimis- ja kaitseomaduste parandamise kõrval eemaldaksid sellest ka tahma-, vase-, nikli- ja muud laskejäägid. Katsetuste tulemusena valmisid universaalsed püssiõlid 3 | 2015

33

AJALUGU

Õlitööstuse reklaamsilte jagus nii pudelile, plankudele kui ka Kaitse Kodu! külgedele

juurutamisele tõid juba 1930ndail Eestile suurt kuulsust meie laskesportlased, kes tulid korduvalt maailmameistreiks ning püstitasid maailmarekordeid. Tervelt kahel korral – 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis – toodi koju laskurite ihaldatuim meeskondlik trofee – Argentiina karikas. Asjatundjate arvates mängisid sealjuures rolli peale heade eesti meeste suurepärased Tallinna Arsenalis valminud püssid ja kodumaine (Ivo Lillioja loodud) relvaõli.

ta märtsis vabastati mees ka Lääne maleva gaasikaitsepealiku kohalt.

Samal aastal eestistas ta oma eesnime Ivoks.

Juba 1937. aastal kutsuti ta tagasi Kaitseliidu juhtorganeisse ja ta kuulus Lääne maleva staabi koosseisu kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal. 1939. aasta alguses ennistati ta taas ka Risti malevkonna (ajutiseks?) pealikuks. 17. septembril 1937 autasustati Ivo Lilliojat Kaitseliidu Lääne maleva rinnamärgiga (23/24–37).

Mahalaskmine Siberis Vaps, kes kähku rehabiliteeriti

1940. aasta novembris natsionaliseeriti Risti apteek. Ivo Lillioja jätkas Tõelise aatemehena osales Lillioja ka äravõetud apteegis töötamist juhaEesti suurimas poliitilises rahvaüri- tajana, tema naine assistendina. 14. juunil 1941 Lilliojade pere küüditati. tuses – vabadussõjalaste liikumises.

Pereisa eraldati meestevagunisse, Ta oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu mille teekond viis GULAGi surma(EVL) Piirsalu-Risti osakonna asutalaagritesse. Arreteerimismääruses ja ja juht, kuulus ka EVLi Läänemaa maakonnaorganisatsiooni juhatusse, süüdistatakse Ivo Lilliojat kuuluolles 10. jaanuarist 1934 selle laekur.

Märtsis 1934 – Pätsu-Laidoneri riigipöörde aegu – ta arreteeriti, kuid vabastati vahi alt juba järgmisel päeval.

Ent uue diktatuurivalitsuse repressioonid jätkusid. 18. veebruaril 1935 anti Lilliojale KaitseliiKalitõli (Kaitseliiduõli) du keskjuhatuse poolt Kaitseliidu tunnistasid Valgeristi III klass, kuid juba sama aasta detsembris vabastati ta Risti eksperdid peaaegu malevkonna pealiku kohalt „omal kõigi näitajate osas soovil“, tegelikkuses vapside liikumisest osavõtu pärast Kullamaalt välismaistest õlidest saadetud „riigi ustavate kodanike“ paremaks. anonüümkaebuse põhjal. 1936. aas-

34

3 | 2015

mises Läänemaa Kaitseliitu selle õhutõrje-(?) ja gaasikaitseülemana ning Risti rajooni vapside liikumise juhtimises. Lisatud on, et ta „omab sõjaliste õlide valmistamise saladust“.

Sama aasta 14. oktoobril Sverdlovski oblastis Sosvas Sevurallagi 2. laagriosakonna NKVD vanglas korraldatud ülekuulamisel relvaõlide saladus enam NKGB uurijat Filimonovit ei huvitanud. Jutt käis ainult kuulumisest kontrrevolutsioonilisse organisatsiooni Kaitseliit ja fašistlikusse organisatsiooni Vaps.

Sellest piisas, et 5. jaanuaril 1942 koostatud süüdistuskokkuvõttes anda kaasa soovitus: Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58 p 13 alusel määrata karistuseks mahalaskmine.

Otsuse kooskõlastas ENSV NKVD uurimisosakonna ülema asetäitja, kurikuulus Idel Jakobson, kelle allkiri ehib tuhandete eesti poliitvangide surmaotsuseid.

NKVD erinõupidamise otsus 21. märtsist 1942 oli lühike: „VMN (võšaja mera nakazanija – kõrgeim karistusmäär) – mahalaskmine.“ NKVD 1. eriosakonna „Täiesti salajane” teatis 30. juunist 1942 kinnitab, et NKVD erinõupidamise otsus Lillioja, I. J. suhtes on täide viidud 5. juunil 1942 (allkiri: Krotov).

Ivo Lillioja aatelisus ja teened Eesti vabariigi ees vääriksid mälestusmärki Risti alevikus. Selleks oleks parim koht Lilliojade apteegimaja kõrval. Kahjuks takistab seda ennekõike 2002. aastal erastatud maja uute omanike soovimatus.

2015. aasta sügisel alustab Elva gümnaasiumis kodanikukaitse õppesuunal õpinguid kolmas lend. Selle õppesuuna eesmärgiks on pakkuda mitmekesist haridust Eesti riigist ja selle toimimisest huvitatud noortele ning olla hüppelauaks teenistuseks jõustruktuurides.

Tekst: KALLE KÕLLI

Huvi riigikaitse ja julgeoleku vastu on muutund viimastel aastatel järjest suuremaks. See on märgiks, et rahvas väärtustab üha enam oma riiki ja mõistab meie kõigi ühist vastutust panustada riigikaitsesse.

Kodanikukaitse õppesuund 2015. aasta sügisel alustab Elva gümnaasiumis õpinguid kodanikukaitse õppesuunal kolmas lend. Õppesuuna eesmärk on pakkuda laiapõhjalist ja mitmekesist haridust Eesti riigist ja selle toimimisest huvitatud noortele. Peamine sihtgrupp on need noored, kes näevad oma tulevast karjääri riigistruktuuri-

des. On tõsi, et riigi leib on peenike, aga pikk, kuid kui samas pakub töötamine riiklikes struktuurides kohusetundlikule, distsiplineeritud, laia silmaringiga ja entusiastlikule inimesele suurepäraseid karjäärivõimalusi, rohkelt täiendkoolitust ning põnevust ja huvitavaid ülesandeid aastateks.

Elva gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuuna ülesanne on koolitada laia silmaringi, hea eneseväljenduse ja igakülgse ettevalmistusega noori, kes on lisaks põhiainetele omandanud põhjalikud teadmised Eesti riigistruktuuride toimimise kohta. Õppeprogrammi saab tinglikult jagada kolmeks osaks.

KOOSTÖÖ

Hüppelaud Elva gümnaasiumis

Õppesprogrammi kolm osa 1. Traditsioonilised gümnaasiumi õppeained, kuhu on integreeritud õppesuunale omased teemad ja ülesanded. Näiteks õpetatakse kehalises kasvatuses judot ja enesekaitset, lisaks kooli poolt pakutud kolmele kursusele on võimalik läbida ka vanglateenistuse enesekaitse valikkursus. Geograafiasse on lisatud topograafia ja geoinformaatika kursus ning tundides käivad oma missioonipiirkondi tutvustamas nii sõjalistel kui ka tsiviilmissioonidel teeninud ohvitserid kaitseväest ja päästeametist. Kirjanduses on lisakursus „Kirjandus ja ühiskond“. Keemia lisakursuse „Toksikoloogia ja mürgid“ raames omandatakse teadmisi ja oskusi igapäevaelu probleemide lahendamiseks, tehes seda eetiliselt ja oma tegevuse võimalikke tagajärgi hinnates. Õpitakse võimalikult probleemipõhiselt, igapäevaeluga seostatult. Selleks 3 | 2015

35

KOOSTÖÖ 36

rakendatakse erinevad õppevorme: probleem- ja uurimuslik õpe, arutelud, ajurünnakud ja õppekäigud.

2. Ainult kodanikukaitse õppesuunale mõeldud programmi koostamisel oleme võtnud aluseks riigikaitse laia käsitluse.  Esmalt mõtestame õppekursusel „Kodanik ja ühiskond“ lahti riigi ja kodaniku rolli ja vastutuse. Räägime sise-, välis-, julgeoleku- ja eelarvepoliitikast. Anname ülevaate kohaliku omavalituse ülesannetest ja koostame grupitöö kodulinna arenduste teemal, mille esitame Elva linnavolikogu saalis linnapea Toomas Järveoja juhitud komisjonile.

Kursusesse mahub ka ühepäevane meediakoolitus, mis lõpeb intervjuu andmisega kaamera ees ja selle ühise analüüsimisega.  Riigikaitseõpetust on kolme aasta jooksul tavapärase kahe kursuse asemel poole rohkem. Sinna mahub piisavalt teoreetilist osa, et mõista riigi kaitsmine vajadust ja riigikaitse ülesehitust, iseseisvaid uurimustöid erinevatest relvasüsteemidest ja praktilisi tegevusi nii talvises kui ka suvises välilaagris.  Äärmiselt huvitav aine õppesuuna programmis on suhtlemispsühholoogia, mille eesmärk on toetada tervikliku, iseseisva ja teisi arvestava kodaniku kujunemist.  Sellel kevadsemestril teeme esimese vetelpäästekursuse, mille viib läbi vetelpäästeühingu eestvedaja ja rahvusvahelise päästemeeskonna liige Gert Teder. Kursuse läbinutele avaneb juba eeloleval suvel võimulus kandideerida tööle vetelpäästjana, sest koolis õpitu vastab rahvusvahelise vetelpäästja litsentsi nõuetele.  Programmi mahub veel esmaabikursus, mille läbimise järel saavad õpilased meditsiinitõendi autokooli esitamiseks. Esmaabikursuse läbiviimiseks teeme koostööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga.  Juhtimiskursus on programmi lisatud eesmärgiga ana3 | 2015

lüüsida juhi rolli ja vastutust ning hinnata enda võimeid ja stiili juhina erinevates situatsioonides.  „Sisekaitse ja päästestruktuurid“ on kursus, milles anname ülevaate politsei, piirivalve ja päästeameti struktuuridest, ülesannetest, koolidest ja karjäärivõimalustest.  Järgmisel aastal planeerime leida aega küberkaitse ja militaartehnoloogia teemadele.

Tänu kaitseministeeriumi ja Elva linnavalitsuse toele mahub programmi hulgaliselt õppekäike ja külastusi kaitseväe väeosadesse, Kõrgemasse Sõjakooli, Sisekaitseakadeemiasse ning ka õppereis Brüsselisse.

3. Programmi kolmandaks osaks on kodanikukaitseteemalise uurimusvõi praktilise töö koostamine.

Loovust toetavad avatud noortekeskus, noortevolikogu, kooli ja huvikooli ringid (voolimine, kunst, näitekunst, laulmine, pilliõpe, animatsioon, tantsimine). Loodusest kõneleb kasvõi see, et Elvat kutsutakse linnaks, mis puhkab metsas, seetõttu on Elva ümbruses ka ohtralt matkamisvõimalusi.

Muusikaga saab sinasõbraks muusikakoolis, kus on võimalik õppida klaverit, akordioni, viiulit, klarnetit, flööti, plokkflööti, saksofoni, trompetit, trombooni, metsasarve, eufooniumi, kitarri, löökpille, jazz-pop-klaverit ja estraadilaulu.

Koolis tegutsevad neidudekoor ja poisteansambel, samuti koolibänd.

Sportimisvõimalused on Elvas mitmekesised ja täienevad pidevalt vastavalt nõudlusele. Praegu võib harrastada korvpalli, aeroobikat, võimlemist, laskmist, võistlustantsu, jalgrattasporti, tennist, kergeElva – suurepärane keskkond jõustikku, judot, võrkpalli, jalgpalli, Lisaks huvitavale kooliprogramlaskesuusatamist ja kahevõistlust mile ja headele õpetajatele on Elva ning käia jõusaalis. suurepärane keskkond gümnaasiuKoolil on olemas õpilaskorterid mihariduse omandamiseks. Elvas on kaugemalt tulnud õpilastele ja stiloovust, loodust, muusikat ja sporti. pendiumiprogramm.

Kodanikukaitse suuna õppurid talvises metsas Elva gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuunasuuna 10. ja 11. klassi õpilased läksid 6. veebruaril esimesse talvisesse välilaagrisse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Uniküla harjutusalale.

Tekst: ANNA PERK

Enne väljasõitu jagati noortele kätte kaitseväe vormirõivad, mis tuli 15 minutiga tsiviilriiete asemel selga panna. Kõik riides, korraldati fuajees lühike rivistus ja pärast seda suundusid kõik veokisse. Et rivistus sattus vahetunni ajale, oli elevust koolimajas nii õpilaste kui ka õpetajate hulgas kõvasti. Tunniajase autosõidu ajal sõjaväe veoauto kastis olid kõik elevil ja ootasid põnevusega kohalejõudmist.

Nii see algas Metsas otsisid jaoülemad Anna Perk ja Gero Mekk ning rühmaülem Kristjan Kumberg sobiva paiga laagri püstitamiseks. Samal ajal laadisid teised rühmavanem Karolin Illuse juhendamisel veokilt varustust (telgid, seljakotid, toidupakid, telgiküte, veevarud jne) maha. Kui telgid püsti, oli aeg toidupakid kätte jagada.

Pakke sai igaüks kaks, kumbki eri sordist.

Õppisime ka lahingupaari koostööd „söösta – katan“ põhimõtte omandamisega, kust saime mõned sinikaid, põhjuseks vale maandumine söösthüppel. Kui ka see selgeks saadi, läks kõik juba libedalt ja major Kalle Kõlli seadis üles vaenlast kujutava sihtmärgi, keda pooljao koosseisus paukpadruneid kasutades „söösta – katan“ põhimõttel rünnati.

Päev kiskus varakult pimedaks ja oli aeg õhtustada. Enne seda tuli paika panna laagri julgestusplaan ja ringkaitse positsioonid (koht, kuhu joosta häire korral). Söödud ja puhatud ning patrulli- ja vahiposti mehitamise ajad paigas, oli kell juba üheksa ja algas laagri öine rutiin.

Taktikalised liikumisviisid Väljaõpet alustasime relvakontrolliga major Kalle Kõlli käskluste järgi. Relvad kontrollitud ja patsutused õlale saadud, tegime selle veel kord läbi – lihtsalt igaks juhuks, et tegevused relvadega ümberkäimisel kindlasti selged oleksid. Pärast seda võeti jagude kaupa järjestikku. I jagu oma ülema järel, II jagu oma ülema järel. Alustati taktikaliste liikumisviiside õppimisega. Õpilased pidid erinevad käemärgid meelde jätma, et jaoliikmetele hääletult märku anda, mis ülesanne on järgmine.

Taktikaliste liikumisviiside läbimängimisele ja harjutamisele kulus 3–4 tundi.

Ööst ja hommikust Vahiposti ülesanne oli jälgida, et vaenlane laagrisse ei tuleks, ja patrulli ülesanne oli valvata telkide ümbrust ning telke kütta, et teised

Relvad kontrollitud ja patsutused õlale saadud, tegime selle veel kord läbi – lihtsalt igaks juhuks.

jaoliikmed puhata saaksid. Öösel kell 1.50 tõsteti üles meie telgiuks ja patrull andis häire: „Vahipost nägi kahtlast liikumist.“ Kohe kõlasid ka püssilasud.

Telkides olijad ronisid kiirelt magamiskottidest välja, panid saapad jalga ja joped selga ning jooksid oma ringpositsioonile. Et vahipost sai vaenlase tagasi löödud, läksid kõik, kelle kord ei olnud olla patrullis või vahipostil, pärast isikkoosseisu kontrolli tagasi magama. Öö jooksul rohkem intsidente ei juhtunud. Äratus ja hommikuvõimlemine käisid jaoülemate juhendamisel.

Seejärel sõime hommikust, pakkisime laagri kokku ja liikusime lasketiiru, kus ootas laskeharjutus automaatrelvast AK-4. Kõik õpilased said lasta 26 lasku 25 ja 100 meetri distantsilt. Tabamuseta ei jäänud ükski märkleht.

Ja oligi laager läbi. Laadisime varustuse veoautole ja alustasime sõitu Tartusse Kõrgemasse Sõjakooli. Seal laadisime asjad jälle maha ning läksime relvi puhastama ja varustust hooldama. Pärast seda jäi pisut aega kiireks saunaskäiguks ja siis juba sõit väsinu, kuid rõõmsana Elvasse.

Nüüd ei jõua enam ära oodata järgmist välilaagrit, mis tuleb mai lõpul. See on juba kolmepäevane ja koos teiste Tartumaa koolides riigikaitseõpetust õppivate õpilastega.

3 | 2015

KOOSTÖÖ

Pakid käes, tuli teha raske valik, kumb enne avada. Kui see keeruline valik tehtud sai, hakkasime endale priimuse ja katelokiga süüa valmistama. Kes tegi hernesuppi, kes guljašši ning kes näris lihtsalt soolaseid kreekereid. Leidsime hea varjualuse, kuhu toidu valmistamise ajal tuule eest peitu pugeda. Kõhud täis, oli aeg seada sammud tagasi laagriplatsile, kus korraldati enne tõsise õppetöö algust uus rivistus. Õppetöö algas sideõppega, milles omandasime raadio- ja traatside kasutamisese aabitsatõed. Rühmaülem, rühmavanem ja jaoülemad said raadiosaatjad, panime paika ka kutsungid ja siis anti igaühele automaatrelv AK-4.

37

SÕJAR AUD

Kui jala ei jaksa ja maasturiga ei mahu Veebruari algul täienes Kaitseliidu masinapark kümne John Deere’i Gator XUV 550 võrra, mis läksid seitsme maleva valveüksuste kasutusse, kus need on abiks keerulise maastikuga kohtades paiknevate riigikaitseobjektide valvamisel.

Need sõidukid on varustatud jõulise 12,1 kW ja 3600 p/min tegeva õhkjahutusega V-twin-bensiinimootoriga.

Isegi kõige keerukamate maastike läbivuse tagavad 4WD-neljarattavedu, tagumine diferentsiaalilukk ja täielikult sõltumatu vedrustus nii ees kui ka taga. See on just see, mida vaja.

Lihtsus ja jõulisus

KRISTJAN PRII

Tekst: ASSO PUIDET

Veebruari algul täienes Kaitseliidu sõidukiapark kümne John Deere’i Gator XUV 550 võrra, mis läksid seitsme maleva valveüksuste kasutusse

38

3 | 2015

„Valveobjekti perimeetri valve ja sellel patrullimine nõuab sõidukeid, mis on tavasõidukist parema maastikuläbivusega. UTV (utility vehicle – A.P.) on just selline valveobjektidele sobiv töövahend, mida tohib juhtida B-kategooria juhiloaga. Lisaks on UTV-l kast, mis võimaldab varustust vedada,“ on selgitanud vanemleitnant Kristjan Peegel Kaitseliidu peastaabi info- ja julgeolekuosakonnast.

Sääraste kergekaaluliste ja hea läbimisvõimega sõidukite kasutamisel militaarstruktuurides ei ole midagi uut. Juba 1956. aastal veeres Willys Overlandi tehastest välja mehaanilise muula nime all tuntuks saanud M-274 – edasiarendus Teise maailmasõja lõpuaastatel konstrueeritud haavatute evakueerimiseks mõeldud sõidukist.

Edasiarenduseks on mehaanilisest muula tõttöelda pisut kummaline nimetada. Askeetlikumat sõidukit on raske ette kujutada. Ratastega platvorm, iste ja rool. Kõik. Kogu luksus. Otsekui oleksid liigagarad konstruktorid inseneri töölaualt joonised ülearu tõtakalt pihta pannud ja kärmelt tootmist alustanud.

Kõrb dikteeris Järgnenud kahel aastakümnel oli ATVdel militaarringkondades pigem marginaalne tähendus. Tagasi pil-

dile tulid need pärast seda, kui New Yorgis langesid põrmu kaksiktornid ning USA sõdurid leidsid ennast Iraagi ja Afganistani kõrbemaastikel madistamas. Just seal sündisid teadmine ja arusaam, et on vaja midagi, mis täidaks tühimiku Humwee ja jalaväelase vahel. Selleks millekski saigi ATV. Et ATVd üldjuhul arvestatavat kaitset ei paku, pole nad otseselt lahinguülesannete täitmiseks just kõige parem valik. Küll aga sobivad kiired ja kerged sõidukid eriülesannete täitmiseks. Näiteks luurel ja päästeoperatsioonidel. Praegu on Ameerika sõjaväes kasutusel tuhandeid ATVsid ja UTVsid. Enamik neist, nagu Kaitseliidule soetatud XUV 550dki, sisuliselt sarnased tsiviil-

WIKIPEDIA.ORG

Ent sõjas loeb mugavusest märksa enam läbimisvõime. Selles kategoorias Vietnami džunglites proovile pandud muulale vastast polnud.

Vaevatult pääses kerge, vähem kui viissada kilogrammi kaaluv masin müttama neiski kohtades, kus superläbimisvõimega lausa mütoloogilist kuulust kogunud Willyse Jeep alistunult piduritulesid pidi näitama.

Valdavalt kasutati ligi 500-kilose kandejõuga sõidukeid transporditöödel, seda nii moona kui ka elavjõu vedamiseks. Ka haavatute veoks. Ent mitte ainult. Teinekord paigaldati muula selga ka kergemad, tagasilöögita tankitõrjerelvad.

Sattus selline veok aga tule alla, ja seda ikka juhtus, oli juhil võimalik viimases hädas nihutada roolisüsteem ettepoole ning lasta see nii palju madalale, et sõidukit oli võimalik juhtida kõhuli lamades.

Muulasid toodeti kuni aastani 1970, kokku valmis neid 11 240 ning nad olid armees kasutusel kuni aastani 1980, mil vahetati välja võidukäiku teinud HMMWVde vastu.

käibes olevatega, kuid täiendatud vastavalt armee vajadustele.

Kaubamärkidest, mis kamufl aaži selga saanud, on esindatud sellised nimed nagu Kawasakilt Mule, Hondalt Rancher ja Foreman, Yamahalt Rhino ja Arctic Cat ning aina laienev valik juhtiva militaar-ATVde tootja Polarise mudelid. 2013. aastal sõlmis Polaris viieaastase lepingu Ameerika erivägede keskusega (SOCOM) kaheistmeliste MRZR2 ja MRZR4 tarnimiseks ja eraldi viieaastase lepingu ühekohaliste Polaris Sportsmani baasil valmistatud MV850de peale, millel on nii infrapuna- kui ka black-out-valgustid ning innovaatilised mesilaskärjelaadsed rehvid, mis tagavad liikumisvõime ka pärast 50-kaliibrilisest relvast saadud tabamust.

Enne MV850 turule tulekut jõudis Polaris tarnida sõjaväele sõidukeid MV700 ja MV800. MV700 puhul on tegemist nende tsiviiltarbeks tehtud Polaris 700cc Twin Sportsmani sõjaväestatud versiooniga, millele on lisatud ette ja taha vintsid, kaheosaline kütusepaak suuremate vahemaade läbimiseks, tugevdatud raam ja põhi ning veel mõningast militaarvarustust, millega põllumeestel või niisama metsas müttajatel suuremat peale ei ole hakata.

Nagu Polarise ATVd, on nende kõrval nii Iraagis kui ka Afganistanis edukalt kasutatud John Deere'i

SÕJAR AUD

KRISTJAN PRII

Maailma ühe suurima ATVde tootja Polarise sõidukeid kasutavad hea meelega Ameerika eriüksused

1956. aastal veeres Willys Overlandi tehastest välja mehaanilise muula nime all tuntuks saanud M-274, mida võib tinglikult pidada kõikide ATVde ja UTVde eelkäijaks

3 | 2015

39

KARRI KAAS

SÕJAR AUD

M-Gatorid, mis on samutivarustatud relvatugede, pagasirestiga kapotil ja mõningate teiste elementidega, mis on rantšodes kasutud, ent lahingutsoonis vajalikud. 750 kilogrammi kaaluv sõiduk suudab kanda peaaegu oma kaalu jagu ehk täpsemalt öeldes 570 kilo kraami.

Mootori võimsusest piisab kergemate järelkärude ja suurtükiosade vedamiseks. Muudetava kujuga kast tagaosas, mille küljed on eemaldatavad, võimaldab sõidutada punktist A punkti B pagasit, mis on mõõtmetelt sellest väiksest, ent visast putukast suuremgi.

Hiljem valmisid ka M-Gatori täiendatud versioonid A1, mis on 20 hobujõu võrra võimsam kui algne 20-hobujõuline M-Gator, sellele järgnev tugevdatud raamiga A2, mis on veelgi parem raskuste vedamiseks ja pukseerimiseks, ning A3, milles on ühendatud A1 ja A2 positiivsed omadused.

Tuleristsed said M-Gatorid tegelikult juba 1997. ja 1998. aastal

40

Kuna Willyse Jeep ei suutnud siiski tungida päris kõikjale, hakati otsima talle parema läbimisvõimega alternatiivi

3 | 2015

Bosnias, kus meditsiinibrigaadid kasutasid neid haavatute evakueerimiseks. Samas vähendasid need ka omal jalal liikuvate sõdurite koormust, vedades nende asemel kraami, mida vastasel korral oleks tulnud turjal tassida.

Tulid, et jääda Kui enamik jõustruktuurides kasutusel olevatest ATVdest on modifi katsioonid tsiviiltarbes kasutatavatest sõidukitest, on ka mõned erandid. Neist silmapaistvaimad on Phoenix Internationalis valmistatud Prowleri nime kandvad sõjaratsud, mida on kasutatud edukalt üle maailma kõikvõimalikel lahingu-, luure- ja päästemissioonidel. Toot-

ja väitel on nende esmakordselt kümme aastat tagasi tutvustatud ja erioperatsioonide läbiviimiseks loodud sõidukite puhul üle saadud kitsaskohtadest, mis on iseloomulikud tavakasutuses olevatele ATVdele ja ka nendele, mis on armee tarvis modifitseeritud, seda nii juhitavust, vastupidavust kui ka ohutust silmas pidades.

Olles ehituselt ja suuruselt väliselt sarnane tavalisele ATVle, on Prowler ometi totaalselt erinev nii oma konstruktsiooni kui ka suutlikkuse poolest. Ta on kiirem, vastupidavam ja stabiilsem ning suudab nii järel vedada kui ka kanda suuremaid raskusi kui teised samalaadsed sõidukid. Näiteks kui tavalise ATV

Tuleristsed said M-Gatorid tegelikult juba 1997. ja 1998. aastal Bosnias, kus meditsiinibrigaadid kasutasid neid haavatute evakueerimiseks.

John Deere’i M-Gatorid on varustatud relvatugede, pagasirestiga kapotil ja mõningate teiste elementidega, mis on rantšodes kasutud, ent lahingutsoonis vajalikud

ARMY-TECHNOLOGY.COM

DEERE.COM

puhul peab juht sõiduki tasakaalu säilitamiseks oma kehaasendiga pidevalt mängima ning kasutama manööverdamiseks, kiirendamiseks ja pidurdamiseks mõlemat kätt, sarnaneb Prowleri juhtimine pigem auto juhtimisele.

Ent lõpuks pole vahet, kas Prowler, Gator, MV850 või mõni teine ATV või UTV – kontseptsioon ja kasutusvaldkond on neil kõigil sarnane. Ja on selge, et oludes, kus kaitsekulutusi laias laastus vähendada üritatakse ning laiamahulise konventsionaalsõja asemel väiksemamõõdulist, kindlale sihtmärgile orienteeritud susimist harrastatakse, on kergekaalulised ja kiired väikesõidukid liitunud armeega selleks, et teenistusse jääda.

Olles oma ehituselt elt elt ja suuruselt väliselt TVsarnane tavalisele ATVeti le, on Prowler ometi ma totaalselt erinev nii oma konstruktsiooni kui ka suutlikkuse poolest. Ta daon kiirem, vastupidang vam ja stabiilsem ning da suudab nii järel vedada id kui ka kanda suuremaid maraskusi kui teised samaid laadsed sõidukid

3 | 2015

41

SÕJAR AUD

Mida nad teevad seal vee all?

42

Möödunud sügisel hoidis maailma meeli ärevil nädal aega väldanud tundmatu veealuse objekti jaht Rootsi vetes, märtsi keskel nähti allveelaevu Läti meres. Mida teevad allveelaevad võõrastes vetes ja kuidas neid jahitakse?

Tekst: TAAVI URB

3 | 2015

Allveelaevad on väga erinevad ja sama erinevad on ka nende ülesanded. Neist suurimad, strateegilised tuumaallveelaevad (SSBN), on loodud külma sõja ajal. Nõukogude Liidu Akula klassi allveelaevad olid 175 m pikkused, nende veeväljasurve sukeldunult oli kuni 48 000 tonni ja relvastusse kuulus 20 kontinentidevahelist tuumaraketti.

Strateegilised tuumaallveelaevad loodi kättemaksurelvaks: maailmameredele hajutatud väga suure autonoomsusega tuumajõuseadme ja kontinentidevaheliste ballistiliste tuumarakettidega relvastatud allveelaevad pidid vastase esimese tuumarünnaku üle elama ja suutma ise anda sellise tuumalöögi, mis vastase hävitab.

Ründeallveelaevad (SSN) on samuti külma sõja sünnitised. Ka ründeallveelaevade jõuseadmeks on tuumareaktor, kuid pearelvaks torpeedod. Mõlemad vaenupooled üritasid vastase strateegilistele tuumaallveelaevadele oma ründeallveelaevu märkamatult sappa haakida, et need sõja puhkedes kiirelt uputada. Ründeallveelaevu võib kasutada lennukikandjate ja teiste suurte pealveelaevade vastu, tiibrakettidega relvastatult ka maasihtmärkide ründamiseks.

Kõige levinumad on konventsionaalsed diiselelektrilised või õhust sõltumatu jõuseadmega allveelaevad (SSK). Ka nende pearelvaks on torpeedod ja peaülesandeks pealveelaevade uputamine, aga nad võivad veel miine veesata ja eriülesandeid täita. Eelmistest väiksemad ranniku- ja miniallveelaevad (SSC, SSM) võivad samuti rannikuvetes laevu torpedeerida ja miine veesata, aga nende peaülesandeks on erioperatsioonid: luure ning luure- ja diversiooniüksuste maale toimetamine või äratoomine. Selline allveelaev tegutses tõenäoliselt ka Rootsi vetes.

Mida see laev (või laevad) seal täpselt tegi(d) (õppis(id) tundma faarvaatrit, paigutas(id) mingeid seadmeid või näitas(id) oma kohalolekut), võib ainult spekuleerida.

Kuidas neid üles leida?

Allveelaeva võib avastada silmaga.

Iga allveelaev peab kunagi pinnale tõusma vähemalt varustamiseks ja remonditöödeks, diiselelektrilised allveelaevad ka akude laadimiseks.

Kogenud silm, eriti kui seda abistavad optilised või öövaatlusseadmed, võib allveelaeva avastada periskoobi, raadioantenni või vee liikumise järgi. Madalas vees liikuva tuumaallveelaeva võib avastada satelliidilt:

tuumareaktor eraldab nii palju soojust, et seda on märgata. Allveelaeva võib avastada magnetsensori abil. Abiks on side- ja elektrooniline luure.

Kõige olulisem vahend allveelaevade avastamiseks on siiski sonar.

Iga vees liikuv keha tekitab müra.

Müra tekitavad ka laevamootorid, sõukruvid, pumbad ja muud seadmed. Passiivsonariga on seda müra võimalik avastada. Hea andmebaasi ja tundlike seadmete abil on selle müra (signatuuri) järgi võimalik tuvastada laevatüüp, klass või isegi konkreetne laev. Aktiivsonar saadab ise välja helilaineid ja võtab vastu tagasipeegeldunud heli. Aktiivsonari tegutsemisulatus on küll väiksem ja see on allveelaevale märgatav, kuid selle abil saab määrata objekti täpse suuna ja kauguse. Passiivsonariga saab allveelaeva avastada kaugemalt, kuid selle abil ei saa otseselt määrata müraallika kaugust.

SÕJAR AUD

H-3 Sea King veeskab dipping-sonarit

Sonaripoide abil määratud allveelaeva asukoht

Kontinentidevaheliste tuumarakettidega Bulava relvastatud Borei klassi strateegilised tuumaallveelaevad vahetavad välja maailma suurimad Akula klassi allveelaevad. Praegu teenib Vene mereväe Vaikse ookeani ja Põhjalaevastikus kolm Borei klassi allveelaeva

3 | 2015

43

SÕJAR AUD

Merepatrull-lennukeid iseloomustab pikk lennuaeg ja -kaugus. Nad võivad kanda nii sonaripoisid kui ka allveelaevavastaseid torpeedosid. Tavaliselt on need propellerlennukid, mis suudavad sama kütusekogusega reaktiivlennukitest kauem õhus püsida. Pildil on merepatrull-lennuk Lockheed P-3 Orion. Lennuki sabas on näha iseloomulik väljaulatuv magnetsensor.

Kere all on näha sonaripoide pesad

Kerremonteeritud ja järelveetavaid sonareid kasutatakse pealvee- ja allveelaevadel. Merepatrulllennukitelt ja helikopteritelt saab veesata nii aktiivseid kui ka passiivseid sonaripoisid. Helikopterilt saab vette lasta dipping-sonari. Kõige tõhusam allveelaevavastane relv ongi tänapäeval helikopter, sest see on allveelaevast kiirem, allveelaeva poolt raskesti avastatav ja rünnatav. Sellest ka rootslaste kurtmine helikopterite puudumise üle oma allveelaevatõrjeoperatsiooni ajal.

Sonarisüsteeme võib paigutada statsionaarselt merepõhja. Tuntuim selline süsteem on ameeriklaste SOSUS,

Nende peaülesandeks on erioperatsioonid: luure ning luure- ja diversiooniüksuste maale toimetamine või äratoomine.

mis kattis kõiki külma sõja olulisimaid lahingutandreid. Selles mõttes asub väga huvitavas kohas Nord Streami gaasijuhe. Läänemeres sõidab nii allvee- kui ka pealveelaevu, mille signatuur on väärt salvestamist ja analüüsimist. Nii suure ehitise nagu gaasijuhe juures ei torka väikesed „lisaseadmed“ silma.

Samuti vajab gaasitoru aeg-ajalt kontrollimist ja hooldust.

Eesti kontekst Tuvastatud merepildi loomine ei ole mereväe ülesanne ning seepärast puuduvad mereväel ka selleks vajalikud vahendid ja inimesed.

Vahendid puuduvad ka politsei- ja piirivalveametil. Ometi asub Eesti allveelaevatõrje kontekstis väga huvitavas kohas. Vene allveelaevad sõidavad Sankt-Peterburgi ja Kaliningradi vahel Eesti majandusvööndi kaudu ja territoriaalvete vee peal ning tõenäoliselt ka vee all.

See annab võimaluse nende akustilise signatuuri tuvastamiseks.

Põhimõtteliselt saab iga kalur või hobipaadimees allveelaevatõrjele (ja tuvastatud merepildi loomisele) kaasa aidata, kui ta pinnale tõusnud allveelaevast või periskoobist teada annab. Üllataval kombel avastatakse õppuste käigus allveelaevad kõige sagedamini silmaga. Võimalusel tuleks nähtud objekti ka pildistada.

Vene Kilo klassi allveelaev pildistatuna läbi EML Sakala sihtimisseadme

44

3 | 2015

AVE RALLMAN

Üks hea assistent on saanud eelnevalt väljaõppe kas üle-eestilisel Naiskodukaitse korraldataval kahe nädalavahetuse pikkusel staabiassistendi baaskursusel või on Kaitseliit viinud oma malevates ise läbi side- ja staabiassistentide koolitusi

NAISKODUK AITSE

Staabiassistent: et kord oleks metsas Side- ja staabi erialagrupp on Naiskodukaitse üks kaheksast erialagrupist. Eelkõige tuleneb staabiassistendi töö vajadus Kaitseliidust seestpoolt ja naiskodukaitsjad tahavad õppustel anda oma panuse, et dokumendid oleksid korras.

Tekst: HEIDI TORMET

Staabiassistendi töö on operatiivne, kiire, täpne ja tänuväärne. Peamine eesmärk, miks õppustel staabiassistente kasutatakse, on vabastada staabiohvitserid administratiivsetest ja rutiinsetest ülesannetest.

Staabiassistent saab abiks olla peaagu kõigis staabi sektsioonides: personalis, operatiivtegevustes, tagalas ja sides.

Mäletan oma esimest staabiassistendikogemust. Aasta oli 2009, olin mõne kuu ees liitunud Naiskodukaitsega, kui esinaine Airi Tooming saatis üleskutse leida Erna retkele staabiassistente. Kuigi mul puudus igasugune eelnev kogemus raadiojaamadega ja lahingupäevikut polnud ma kunagi täitnud, selgus, et julge pealehakkamine oli pool võitu. Mulle näidati staabis töökoht kätte, öeldi, et minu kutsung on Zulu Mike viis üks ja arvutis tuli hakata täitma lahingupäevikut. Mäletan, et küsisin veel, mis asi see zulu on.

Tänaseks olen tegutsenud aktiivse staabiassistendina kuus aastat.

Staabiassistent on staabiohvitseri käepikendus Üks tubli staabiassistent on minu arvates staabiohvitseri käepikendus. Kõik saab alguse usaldusest staabiohvitseride ja staabiassistendi vahel, sest sellest sõltub koostöö tulemus. Hea assistent on saanud eelnevalt väljaõppe kas üle-eestilisel Naiskodukaitse korraldataval kahe nädalavahetuse pikkusel staabiassistendi baaskursusel või on Kaitseliit viinud oma malevates ise läbi side- ja staabiassistentide koolitusi.

Ka on vajalik iga-aastane täiendõpe ja muidugi kõige paremini omandab ja kinnistab teadmisi praktiliste kogemuste saamine.

Staabiassistendi teekonna alguses võib õpitava materjali maht tunduda suur ja sisu väga võõras.

Milleks on vaja teada NATO tähestikku ja viie punkti käsku, kümneid erinevaid lühendeid, osata joonistada üksuste tingmärke, dešifreerida kooditablit jpm? Need kõik on vajalikud teadmised staabi operatiivseks 3 | 2015

45

L I S A T E AV E

NAISKODUK AITSE

Staabiassistendi peamised ülesanded             

Lahingupäeviku täitmine Sideprotseduurid Töö topograafilise kaardiga: kiletamine, paigutamine, kopeerimine, tingmärkide pealekandmine Seab tööruumides lauad, toolid, stendid Toob juurde kantseleitarbeid (tagala) Täiendab rutiintabeleid koosseisu ja varustuse osas Kogub sissetulnud erialaettekanded Kopeerib ja komplekteerib kirjalikke käske Kirjutab üles ülema juhised Uuendab asendajana olukorrakaarti Asendab lühiajaliselt sidepidajat Täidab asendajana lahingupäevikut On tõlk, kui omab vastavat kompetentsi

tööks, sest õppuste ajal on iga minut arvel. Kui ma esimest korda NATO tähestikku õppisin, tundusid mõned sõnad mulle kummaliste valikutena just seda tähte esindama ja ei jäänud ka kohe meelde. Nüüd, aastaid hiljem võin ma kogu tähestiku kasvõi une pealt ette kanda ja olen avastanud end kasutamas NATO tähestiku tähenimesid ka igapäevaelus. Ka muud lühendid on vaid üks osa staabiassistendi tööks vajalikust infost.

Võin kinnitada, et kõik see on õpitav ja omandatav.

Lisaks paberitööle rakendatakse staabiassistente ka sidepidamisel. Võib-olla on see meie naiselik omadus, aga raadiojaamade käsitsemine ning sõnumite edastamine ja vastuvõtmine tuleb kõigil naistel suurepäraselt välja. Kahju vaid, et ametlikku eetriaega on korraga lubatud vaid viis sekundit. Kaitseväe

AVE RALLMAN

Staabiassistent töötab võrdselt staabiohvitseridega ja tagatud peab olema ööpäevane toetus kogu õppuse ajal, seetõttu töötavad assistendid mitmekesi ja vahetustega

46

3 | 2015

Kõik saab alguse usaldusest staabiohvitseride ja staabiassistendi vahel, sest sellest sõltub koostöö tulemus

ja Kaitseliidu sideprotseduure peab teadma ja side-eeskirjadest kinni pidama. Need naised, kes on Kaitseliidu sideeriala kursuse kas rühma või kompanii tasemel läbinud, oskavad raadiomaste üles panna, ühendada välitelefonid välikaabliga kas omavahel või kommutaatoriga ning kasutada sidekuudis korraga erinevaid raadiojaamu.

Ka võtab staabiassistent vastu või edastab vastavalt ülema korraldustele erinevaid ettekandeid: olukorra ettekanne, personali olukorra ettekanne, varustuse olukorra ettekanne, kontakti ettekanne ja teised üldkasutatavad ettekanded.

2 X AVE RALLMAN

Millistel õppustel saab staabiassistente kasutada? Olen ise osalenud aastate jooksul erinevatel suurõppustel: Erna retkel, Kevadtormil, Baltopsil, Maitähel, Kotkalennul, Orkaanil, Hundil ja Admiral Pitka luurevõistlusel. Staabiassistendi saab appi kutsuda mistahes maleva kaardiharjutusele või muule õppusele, kus staabiohvitseridel on vaja tegelda planeerimisega ja paberimajandamise vastutust saab delegeerida.

Olles töötanud nii pataljoni staabis, kompanii juhtimis-tagalarühma sidejaos kui ka õppuste vahekohtu staabis, julgen öelda, et ülesanded on oma olemuselt sarnased, ainult mastaabid võivad erineda. Staabiassistent töötab võrdselt staabiohvitseridega ja tagatud peab olema ööpäevane toetus kogu õppuse ajal, seetõttu töötavad assistendid mitmekesi ja vahetustega. Kui olukord nõuab, tõuseb ka staabiassistent raadiojaama tagant püsti, haarab relva ja läheb koos teistega staapi kaitsma.

Oma kuue tegutsemisaasta jooksul olen staabiassistendina jõudnud palju teha ja õppida. Esimesel paaril aastal koolitasin end nii teoorias kui ka praktikas. Kolm aastat olin Naiskodukaitse Tallinna ringkonna side ja staabi erialagrupi juht. Olen saanud osaleda suurematel õppustel, organiseerinud ja läbi viinud staabiassistendi täiendõppeid, osalenud üle-eestilisel staabiassistentide võistlusel ja toonud koduringkonda

NAISKODUK AITSE

Staabiassistent on abiks mistahes õppusel

Loomuomadustelt peaks staabiassistent olema sõbralik, viisakas, muutustega kiiresti kohanev, täpne ja igati abivalmis.

võidu ning propageerinud üha enam staabiassiste ennast Kaitseliidu struktuuriüksustesse sisse kirjutama. Leian, et sellega on tagatud malevkondade või kompaniide vajadus täita vastavad ametikohad ning see pakub paremat spetsialiseerumist ja koostöötamist oma üksusega.

Iga staabiassistent on erinev, nagu me igapäevaeluski oleme erinevad. Loomuomadustelt peaks staabiassistent olema sõbralik, viisakas, muutustega kiiresti kohanev, täpne ja igati abivalmis. Staabiassistendilt ootab staap dokumentide nõuetekohasest töötlemist, operatiivsust ja meeskonnatööd, sest 3 | 2015

47

KOMMENTAAR

Staabiassistentidest infohalduri silmaga VILJAR HALLIK,

Staabiassistent võtab enda kanda palju rutiinseid, aga väga olulisi toiminguid, mis võimaldab staabiohvitseridel ja -allohvitseridel suunata oma põhijõupingutuse juhtimisele, olukorra analüüsile ja planeerimisele. Minu silmis on kõige olulisem staabiassistendi funktsioon informatsiooni haldamine.

Mistahes taseme staap toetub oma töös informatsioonile ja kvaliteetne informatsioon on kriitilise tähtsusega ressurss. Informatsiooni puudumine, selle üleküllus või vähesus põhjustavad ebaadekvaatseid otsuseid, mis omakorda viivad ressursside raiskamiseni, varustuse või halvimal juhul inimelude kaotuseni.

Seega on informatsiooni korrektne haldamine, selle vastuvõtmine, salvestamine ja edastamine nii, et informatsioon oleks hiljem kergesti leitav ja taaskasutatav, üks staabi kõige kõrgematest prioriteetidest ja staabiassistendid selle prioriteedi saavutamisel oluline jõud.

Soovitan staabiassistente alati õppustele kaasata.

Lisaks sellele, et staap töötab efektiivsemalt ja staabiassistent saab uusi kogemusi, on väga meeldiv töötada kõrvuti heatujuliste ja motiveeritud inimestega ning just sellised meie staabiassistendid on.

Staabiassistendi saab appi kutsuda mistahes maleva kaardiharjutusele või muule õppusele, kus staabiohvitseridel on vaja tegelda planeerimisega ja paberimajandamise vastutust saab delegeerida

AVE RALLMAN

NAISKODUK AITSE

staabiveebel, Kaitseliidu infohaldusjuht

kokkuvõttes töötame kõik alati ühe eesmärgi nimel. Abiks tuleb arvuti kasutamise oskus nii tekstitöötluses kui ka tabelarvutuses (Word, Excel, Powerpoint), hea kontoritehnika tundmine ja näiteks joonistamisoskus, sest paljundada tuleb nii käsitsi, paljundusmasinaga, kopeerida kilekaarte kui ka joonistada NATO põhilisimaid tingmärke. Veel võiks üks hea staabiassistent osata võõrkeeli.

Kuigi täna ei pruugi veel kõik Kaitseliidu malevad osata staabiassistentide teadmisi, oskusi ja panust piisavalt ära kasutada, loodan, et lähiaastate jooksul töötavad kõikides malevates väljaõppinud staabiassistentidega üksused. Omalt poolt julgen kõikidele naiskodukaitsjatele soovitada staabiassistendi töö proovimist.

Bravo Charlie Tango Over and Out!

48

3 | 2015

UUDISED

Välikokakursust alustas rekordhulk osalejaid 19. märtsil alanud kahe nädalavahetuse pikkuse teooria ja nädalase praktikaga välikokakursus on tänavu erakordne oma suure osalejaskonna poolest: kursust alustas 39 kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat.

Kursuse teoorianädalavahetused viiakse läbi Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses, pool õppegruppi sooritab praktika Võrumaal Admiral Pitka luurevõistlusel 2015. aasta augustis ja teine pool Raplamaal Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõppharjutusel Kotkalend. Õppepraktika käigus kogevad kursuslased töötamist väliköögis – n-ö reaalolukorras –, aga juhendaja juuresolekul, mis annab võimaluse kergemaks üleminekuks kursuselt päris ellu kokakohuseid täitma. Praktika viiakse läbi kõigile õppuritele korraga mõnel Kaitseliidu suurõppusel või üritusel, kus valmistatakse väliköögis süüa 150 või enamale inimesele vähemalt viiel päeval järjest (praktika maht 106 akadeemilist tundi).

2015. aastal avaldas soovi asuda välikokaks õppima 44 inimest peaaegu kõikidest Kaitseliidu üksustest, neist arvati kursusele 39, sh 24 naiskodukaitsjat ja 15 kaitseliitlast. Välikokakursust korraldab teist aastat Naiskodukaitse Jõgeva ringkond, enne seda on kursuse korraldajateks olnud Alutaguse ja Viru ringkond. Tänavu alustab välikokkade 12. lend.

Rapla ja Järva ringkonna naised said 7. märtsil juba kolmandat aastat kokku, et suhteid tugevdada ja midagi ühiselt õppida. Traditsiooniliselt on püütud seada nii, et ühisel koos- ja käsitööpäeval omandataks mõni uus käsitöövõte ja lisaks midagi teistsugust. Tavapärase tutvumisringi järel selgitas Maret Rapla ringkonnast, mis on Rootsi tikand ja kuidas seda tehakse ning seejärel said juba kõik asja ise proovida. Päeva teisel poolel tuli külla psühholoog Heidi Antons, kes rääkis positiivsest vanemlusest.

Kindlasti kuulis igaüks sellel loengul midagi uut, üllatavat ja mõtlemapanevat, sest olla hea ema on ilmselt igaühe soov.

Tallinna naised valisid ringkonnakogul uued juhid Veebruari viimasel neljapäeval peeti Naiskodukaitse Tallinna ringkonna ringkonnakogu, kus olid koos kõik hakkajad juhid. Nagu tavaliselt, arutati möödunud aasta tegude, murede ja kordaminekute üle. Eriliseks tegi 2015. aasta ringkonnakogu see, et vahetus kogu ringkonna juhatuse koosseis. Tallinna ringkonna esinaiseks valiti järgmiseks kolmeks aastaks Berit Cavegn, aseesinaiseks Heidi Tormet ja ringkonna juhatuse liikmeteks Jette Aus, Velli Ehasalu ja Triin Kravets. Ka ringkonna revisjonikomisjon sai uue ja tarmuka liikme Tiina Kallasmaa.

NAISKODUK AITSE

SIIM TEDER/KAITSEVÄGI

Rapla ja Järva naised tegid taas koos käsitööd

Admirali vääriliselt

Tartu ringkonnal on uus esinaine 18. märtsil nimetati ametisse Naiskodukaitse Tartu ringkonna uus esinaine, kelleks on Triin Viltrop.

Triin on olnud aktiivne Naiskodukaitsja neli aastat, millest kolm on ta tegutsenud jaoskonna juhatuse liikmena. Ühtlasi on Triin viimasel kahel aastal täitnud Tartu maleva teavituspealiku kohustusi.

Oma sõnavõtus rõhutas uus esinaine koostegemise ja -minemise väärtust. Perspektiivis pidas Triin oluliseks Tartu ringkonna laienemist Tartu maakonnas ja koostöö arendamist maleva ja noorteorganisatsioonidega. Ühtlasi kutsus ta kõiki Tartu ringkonna liikmeid jagama oma mõtteid, ettepanekuid ja muresid. „Ei tea iial, kelle mõttevälgatus aitab Tartu ringkonnal liikuda järgmisele tasemele,“ sõnas ta. Pidulikule tseremooniale oli tulnud külalisi nii Naiskodukaitse Tartu ringkonna jaoskondadest kui ka Tartu maleva malevkondadest. Kohal oli ka Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

15. veebruaril matkasid naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad admiral Pitka auks ka Keilas. Juba teist korda korraldas Keila jaoskond rahvamatka oma kodulinnas, et pakkuda liikumisvõimalust värskes õhus samal ajal 20 km pikkuse Pitka matkaga Järvamaal. Keila Pitkakene oli vaid 5,5 km pikkune ning sobiv nii lastele kui ka vanematele. Sel korral lisandus keilalastele matkajaid Tallinnast, Turbast, Kurtnast, Sauelt ja Paldiskist. Osavõtjad said rinda sinimustvalged lindid ja paljudel olid kaasas lipud. Naiskodukaitse pakkus teed ning küpsiseid ja kommi. Lõpetajad said diplomi.

3 | 2015

49

UUDISED

NAISKODUK AITSE

13. märtsil, mis langes tänvu reedesele päevale, tähistasid Naiskodukaitse Avinurme jaoskonna naised kohalikus kultuurikeskuses jaoskonna 15. aastapäeva. Peo avasõnad ütles endine jaoskonna esinaine Merje Mälton, kes viis saalis istujad ajas tagasi algusaastatesse. Jagatud sai tänukirju ja Naiskodukaitse logoga meeneid parimatele ja aktiivseimatele naistele. Tänukirja said teiste seas Avinurme vallavanem Aivar Saarela ja Laekvere vallavanem Aarne Laas Naiskodukaitse, ennekõike Avinurme jaoskonna igakülgse toetamise eest. Muusikalist vahepala pakkusid pidulistele Richard Sepajõe ja Liisa Uukkivi imeilusate lauludega.

Silmailuks esinesid ja panid kohalolijate jala tatsuma Simuna line-tantsu tüdrukud tantsutrupist Lustiline eesotsas jaoskonna endise esinaise Merje Mältoni ja aseesinaise Silvi Sirelpuuga.

50

Sakala ringkond jätkab uute juhtidega 18. märtsil peetud Sakala ringkonnakogu tegi eriliseks see, et valida oli vaja peaaegu kogu ringkonna juhatuse uus koosseis. Ametiaeg täitus ringkonna esinaisel Tiina Otil ja aseesinaisel Lembe Lahtmaal. Tiina Ott juhtis kindlal käel neli aastat ringkonda ja ette võeti tõeliselt suuri projekte: tegeldi heategevusega, valmisid ringkonna arengukava ning liikmete ja koostööpartnerite tunnustamise kord.

Sakala ringkonna uueks esinaiseks valiti Eda Kivisild, kelle juhtimise all tegutseb Sakala ringkond järgmised kolm aastat. Uus esinaine tõdes: „Tiina on olnud hea juht ja seda rolli on keeruline võtta. Olen meeskonnatöö usku ja tunnen, et olen esinaise rolliks valmis. Üks asi, mida soovin, on, et oleksime malevale ja malev meile vajalik.“ Aseesinaiseks valiti Egle Reinup.

20 hääleõiguslikku naiskodukaitsjat otsustasid, et ringkonna juhatuse liikmeteks saavad Aili Mägi, Tiina Ott ja Margit Rei. Asendusliikmeks valiti Lembe Lahtmaa. Ametiaeg sai täis ka ringkonna revisjonikomisjoni liikmel Ene Sügaval, kes oli ringkonna revisjonikomisjonis lausa üheksa aastat.

Ringkonna revisjonikomisjoni valiti uus ja kogemustega liige Malle Lohk.

3 | 2015

NKK SAKALA RINGKOND

Reede, kolmeteistkümnes tõi naeratuse näole

Naiskodukaitsja on naiselik Üle 2000 naise Eestis saavad kindlal meelel öelda, et naiskodukaitsja olla on uhke ja hää. Aga millise mulje suudame me endast jätta väljapoole organisatsiooni?

Teame kõik, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Aga palju sõnu ja pilt koos? Avalike suhete grupi liikmena tean, kui vajalik on endast jälg jätta. Kõige lihtsam viis internetiajastul on jätta endast jälg Naiskodukaitse kodulehele. Oleme Sakala ringkonnas seda võimalust kasutanud üpris aktiivselt. 2014. aastal kirjutasime Naiskodukaitse alamlehele oma tegevusest 23 kajastust.

Kirjutasime küll, kuid kas keegi ka luges? Ja mida loetakse kõige rohkem? Siin tuleb appi statistika. Vaieldamatult kutsub lugema lööv pealkiri. Kõige rohkem klikke teenis Margit Rei humoorikas võtmes lugu „Neli kanuud, kümme sõudjat ja loendamatu hulk kive (parkimiseks)“, milles oli juttu kanuumatkast. Teise koha klikkide arvult saavutas Lembe Lahtmaa „Riigi sünnipäevapidu lumikellukestega“ ja kolmanda Ülle Riineri lugu „Stardipauk uutele uudistele“.

Muidugi ei pretendeeri see statistika absoluutsele tõele. Mõne kuu möödudes võib järjekord olla hoopis teistsugune. Kuid mingisuguse pildi saame ikka. Millise signaali saadame organisatsioonist väljapoole, kui eeldame, et Naiskodukaitse kodulehte ei loe ainult naiskodukaitsjad, vaid ka inimesed väljastpoolt organisatsiooni?

Mina tegin kõige eelneva põhjal järelduse: naiskodukaitsja on positiivne (kanuusõit), patriootlik (vabariigi aastapäev), õpihimuline (teksti koostamise põhimõtted), sportlik ja naeruhimuline (võrkpall), edasiliikuv (uue jaoskonna loomine) ja osav (ehete valmistamine). Koondportree naiskodukaitsjast on väga naiselik ja sellised me olemegi.

Kriisiõppepäev tõi ärksad inimesed Keilasse 22. märtsil tulid Kaitseliidu Keila majja kokku ärksad inimesed, kes tahtsid oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda heade instruktorite ja pädevate ametnike käsitletavaid teemasid. See oli teine praktiliste oskuste päev teemal kriisiõpe.

Päev algas meditsiiniteemaga. Kogenud meedik Kristina Kahr, Naiskodukaitse Harju ringkonna Männiku jaoskonna värske liige, õpetas kokku panema koduapteeki. Teine teema oli ellujäämine kriisiolukorras linnatingimustes, mida juhendas instruktor Rene Toomse Kaitseliidu Harju maleva Keila malevkonnast. Viimane, kuid mitte vähemtähtis oli vestlusring Keila piirkonnapolitseiniku Kristiina Oissaare ja Lääne-Harju patrullpolitseiniku Allar Lohuga.

Loksa linnas Tallinna maanteel asub isevärki päritolu maja. See on kunagiste Käsmu kaptenite maja, mis pärast Teist maailmasõda palkideks lahti võeti ja Loksale toodi – siis asutati sinna koolipoiste internaat.

Tarmo Amer, Noorte Kotkaste Harju maleva pealik, meenutab, et maja on noorkotkaste vastuvõtutseremoonia raames külastanud muuhulgas ka üks vanahärra, kes jutustas ajast, mil ta ise poisikesena internaadis elas.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, sest täna asub kahe-

Väikese Loksa linna noortel on oma maja, kus nad saavad vaba aega veeta ja muud põnevat teha. Seal on oma koha leidnud ka Loksa noorkotkaste ja kodutütarde rühm.

Projekt „Tuba korda“ Toa korrastamisel on suure panuse andnud Marko Kurisoo. Marko on üks hakkaja Harju maleva Loksa rühma noorkotkas, kes kirjutas

VELLI EHASALU

Tekst: VELLI EHASALU

kordses tibukollases hoones Loksa noortekeskus, mille juhataja on Kodutütarde Harjumaa ringkonna vanem Margit Amer. Juba viis aastat on ka Kaitseliidu Loksa noored just sellesse majja koondunud ja nüüd on neil majas oma tubagi, mille üle on Tarmol hea meel. Sellest toast ma kirjutada tahangi.

NOORED

Projektituba, hakkajad noored ja Amerite „perefirma“

Projekt „Tuba korda“ sai rahastuse MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koordineeritud programmist „Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine“ aastatel 2011–2012.

Projekti rahadega remonditud tuba, kus Kaitseliidu noored koos käivad ja oma rühma asju ladustavad

3 | 2015

51

projekti „Tuba korda“, mis sai ka rahastuse. Selle rahaga remontisidki poisid koos rühmajuhiga toa, mis jäi nende kasutusse. Kogukonna vaimus kaasati ettevõtmisse lapsevanemaid, nii tuli näiteks elektritöödeks appi ühe noorkotka isa.

Küsimusele, kust tuli mõte kirjutada toa korrastamiseks projekt, annab Marko lühikese ja praktilise vastuse: „Vajadusest.“ Saanud noortekeskuse juhatajalt idee ajahambast puretud tuba korda teha, alustatigi koostööd projekti valmimise nimel.

Margitil jagub ettevõtliku noormehe kohta ainult kiidusõnu. Keskuse juhataja toob välja, et tema osa kirjutamisel oli väike – kogu projekti sõnastuses tunneb ära Marko käekirja.

„Tavaliselt, kui keegi kirjutab projekti millegi jaoks, mis on vajadusest tingitud, on kindel plaan see ära teha ka siis, kui rahastust ei saa.

Kui aga selgub, et keegi kasvõi poole rahaga toetab, annab see hea tunde ja motivatsiooni asi korralikult lõpuni viia,“ mäletab Marko tunnet, kui sai teada, et tema projekt saab rahastuse. „Minu pingutused olid hakanud vilja kandma ja asuda võis toa tegeliku korrastamiseni.“

Margit ja Tarmo Amer meenutavad toa uksel, kuidas tüdrukud aitasid vana tapeeti maha võtta, poistel oli pikkadeks õhtuteks hoogu uut tuba ehitada ja mismoodi põrandat kaks korda maha sai pandud, sest indu täis noored mõistsid, et toa keskelt alustamine polnudki hea mõte.

Kuigi pärast remonti valdas Markot suur uhkustunne ja värskelt valminud tuba vaadates tuli muhe naeratuski suule, peab ta kohale-

Toa korrastamisel on suure panuse andnud Marko Kurisoo, kes kirjutas projekti „Tuba korda“, mis sai ka rahastuse.

NOORED

Majas on üsna vaba olemine, kodukorda tuleb küll järgida, kuid tegevuste osas on kindel päevakava üldiselt vaid Kaitseliidu noortel, kes osalevad järgukatseteks õppimise tundides, millele järgneb lasketreening imitaatoril

VELLI EHASALU

Kodukorda tuleb järgida, kuid tegevuste osas on kindel päevakava enamasti vaid Kaitseliidu noortel, kes osalevad järgukatseteks õppimise tundides.

52

3 | 2015

3 X VELLI EHASALU

jõudmisest tähtsamaks teekonda: head kaaslased ja koos tegutsemine, suur töö sai ju tehtud koos kõigi projektis osalenutega. „Ise tehtud, hästi tehtud,“ võtab ta lõpptulemuse klassikaliste sõnadega kokku. „Tuba korda“ oli küll Marko Kurisoo esimene, kuid mitte ainus projekt. See oli lihtsalt tõukeks projektikirjutamise maailma. „Peale seda olen veel kirjutanud, käinud projektikoolitusel ning pisut juurde õppinud. Kindlasti on see oskus suureks boonuseks tulevikus ja hea meelega olen võimalusel alati valmis uusi projekte ette võtma.“ Tänaseks 11. klassi õpilane Marko peab oluliseks, et peale kõige muu andis „Tuba korda“ talle ka usu oma tegemistesse ning arusaama, et miski pole võimatu, kui selle nimel piisavalt pingutada.

Marko ei kahtle, et projekti kirjutamine oli vajalik. Loksa noortekeskus ja Kaitseliit on tema silmis asjad, mis on täiesti omal kohal. Lisaks sellele, et keskuses on alati keegi, kellega piljardit mängida või juttu puhuda, saab sealt vajalikku teavet noorte kotkaste tegevuste kohta.

Marko plaanib pärast gümnaasiumi minna ajateenistusse. Tema hinnangul on oluline, et noored õpiksid distsipliini. „Kindlasti ei jookse mööda külge maha ka teadmised, kuidas metsas hakkama saada,“ on noorkotkas rõõmus, et oskab toime tulla, kui peaks metsas ära eksima või vajadusel looduses ilma telgita ööbima. Kiirest elust hoolimata püüab ta noorkotkaste laagritest ja tegemistest osa võtta nii palju kui võimalik.

Loksa noorkotkad ja kodutütred Loksa noortekeskuses tegutseb kodutütarde ja noorkotkaste segarühm. Amerid tunnistavad, et esialgu ei suhtunud nad sellesse kuigi hästi, kui kuulsid, et segarühma kutsutakse nende perefirmaks, kuid nüüd kasutavad nad seda väljendit ise ka, mõistagi naljaga pooleks.

Tegutsevad ju noortekeskus ja Kaitseliidu noored koos ühes majas ja abikaasa Tarmo on Margiti silmis kõige järjekindlam vabatahtlik abiline, kellele noortekeskuse töös alati loota saab.

NOORED

Täiesti omal kohal

Keskuses on alati keegi, kellega piljardit mängida või juttu puhuda, sealt saab vajalikku teavet noorkotkaste tegevuste kohta. Vahel ka lihtsalt telerit vaadata

3 | 2015

53

Loksa noortekeskus loodi 2003. aastal ja see töötab avatud noortekeskuse põhimõttel.

Keskus on kohaks, kus noor saab olla tema ise.

Loksa noortekeskuse eripäraks on kakskeelsus, mis annab noortele väga hea võimaluse teist keelt praktiseerida ja arendada. Kodutütred ja noorkotkad on noortekeskuses märksõnadeks.

Tegevustuba. Seinal näha materjalid agressiooni asendamise treeningust

54

3 | 2015

VELLI EHASALU

NOORED

Noortekeskuse võlu Miks on noortekeskus kohalike laste hulgas nii populaarne? Amerid arvavad põhjuseks koolide – Loksa gümnaasiumi ja muusikakooli – läheduse. Lapsed, kes elavad kaugemal ja peavad koolibussi ootama, astuvad ikka läbi, sest soe tuba tegevuste ja teiste noortega on parem kui bussijaam.

Majas on üsna vaba olemine. Kodukorda tuleb järgida, kuid tegevuste osas on kindel päevakava enamasti vaid Kaitseliidu noortel, kes osalevad järgukatseteks õppimise tundides, millele järgneb lasketreening imitaatoril. Sellest tulenevalt on majas ka korrused jagatud: esimene on avatud (seal käib ka palju vene keelt emakeelena kõnelevaid noori), teine korrus on korraldatud tegevusteks, kus osalevad valdavalt eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed.

Lisaks tavapärastele tegevustele pakub noortekeskus lastele võimalust osaleda laagrites ja projektidest rahastatud väljasõitudel. Kakskeelse linna puhul peab Margit mh oluliseks lõimumislaagreid.

Amerid usuvad, et suureks väärtuseks on noortekeskuse puhul see, et püütakse olla kogukonnale lähedal. Nii on näiteks noorkotkaste ja kodutütarde pidulik koondus avalik üritus ja sel puhul on maja alati rahvast täis. Just selle ürituse tõttu sattus maja külastama ka kunagine koolipoiste internaadi elanik. Jõuamegi vestluses tõdemuseni, et rahvale lähemale pääsemiseks peaks Kaitseliit ennast rohkem siduma oluliste kohalike asutustega. Loksal on selliseks paigaks noortekeskus.

L I S A T E AV E

MARGIT AMER

Margit on teinud statistikat, kuidas Kaitseliidu noored Loksal jagunevad. Arvuta, kuidas tahad, igapidi on pooleks: linnast ja maalt, poisse ja tüdrukuid, nooremaid ja vanemaid. Rühmast on läbi käinud ca 180 noort, vastu võetud umbes 80.

UUDISED

Valgamaa tugevdas koostööd Rootsiga 26. veebruarist 7. märtsini Rootsis taliõppusel käinud Valgamaa noorkotkad ja kodutütred tulid tagasi pagasitäie uute teadmiste ja kogemustega. Õpiti hakkamasaamist talvistes tingimustes, pannes proovile suusatamisoskused ja rahvusvahelise meeskonnatöö.

Lähisarktilises kliimavöötmes, kus on karge ilm ja meetri jagu lund, on ülioluline osata õigesti riietuda ja enda eest hoolt kanda.

Nagu öeldakse, et terves kehas on terve vaim, nõnda said ka rühmad osaleda hügieeniloengul, millele järgnesid praktilised harjutused metsas. Üheksa välisriigis oldud päeva jooksul tegutseti segarühmades.

Vaatamata sellele, et magamisaseme ülesseadmiseks tuli kühveldada meeletult lund ja koguda kuuseoksi, saadi eduka meeskonnatöö tulemusel telk püstitatud ja ase valmis seatud. „Laagri üks peadmurdvaimaid ülesandeid oligi telgi püstitamine, sest lume kühveldamine oli aeganõudev ja selle tegid veelgi raskemaks lume alt välja tulnud kolm kraavi, mille peal oli halb magada, ning probleemi lahendamine võttis palju aega,“ meenutas Valgamaa noorkotkas Paul Poderat.

Nagu aimata võib, on põhjamaades olulisel kohal talisport. Nii ei möödunud laagrilistelgi hetki suuskadeta. Ühiselt õpiti jälgi ette tegema ja puude vahel manööverdamist. Võistlusmomendi tekitamiseks korraldati laskesuusatamisvõistlus. Noorte üheks suurimaks rõõmuks oli suusatamine Bandwageni taga, mis nõudis tasakaalu hoidmist. Oma suuskade eest tuli hoolt kanda terve laagri jooksul – neid puhastati, sätiti ja vajadusel määriti suusataldadele parafiini. Õhtud sisustati võistkonnamängudega, kus pandi proovile kiirus, koostöö ja Segwayga sõitmine. Laager lõppes varasemalt omandatud sideoskuste praktiseerimisega metsade vahel orienteerudes.

8. märtsil osalesid Lääne maleva noorkotkad Eesti spordiseltsi Kalevi korraldatud meeste turnipeol, kus teenisid 65 punktiga kuldplaadi. Rändkarika võitjatele jäid Lääne noored alla vaid 4 punktiga. Lääne malevast osalesid meeste turnipeol rühmad Raudsed Kotkad ja Mustad Tiigrid, keda juhendas kodutütarde rühma Päikesekiired noortejuht Ülle Kõva. Ülle sõnul on poisid igati kiitust väärt, sest lühikese ajaga õpitud kava esitati professionaalsete võimlejate kõrval suurepäraselt.

Noored esitasid tantsulise kava Eliisa Soki koreograafia järgi, seda saatis Metsatölli lugu „Merepojad“.

Võrumaa noortelaager korraldati Osulas 6. ja 7. märtsil korraldati Osulas Võrumaa kodutütarde ja noorkotkaste Antsla-Varstu jaoskonna ja malevkonna laager. Osalejaid oli seal 160. Õpitubades omandati teadmisi ja oskusi: õpiti sõlmede tegemist, kuuldekoode, morsesignaali, luuramist ja meeskonnatööd ning tantsiti. Õhtu oli sisustatud luuremängu ja diskoga. Laagripäeval sai igaüks proovida kätt vibu, õhupüssi ja täpsusvisetega ning treenida osavust köierajal, lisaks riviõppus ja meeskonnatööharjutused pimerajal.

NOORED

2 X VALGAMAA NOORED

Lääne noored pärjati turnipeol kuldplaadiga

Balti sõjamängud olid Eesti noortele edukad Veebruari lõpul peetud 2. Balti talvistel sõjamängudel Leedus teenisid Kaitseliidu noored hulganisti medaleid. Et ka Leedu vaevles lumepuuduses, jäi laskesuusatamine ära ja asendati murdmaasuusatamisega.

Vaprad naabrid ei andnud alla ja suutsid võistlusteks tagada 1 km pikkuse raja, mida läbiti korduvalt (vastavalt distantsi pikkusele). Eesti noored olid rajal tublid ja teatesõidus (poiss + tüdruk) teeniti välja nii kuld kui ka pronks. Kuldmedali said Brita Liivamaa (Harju malev) ja Mart Všivtsev (Valga malev) ning pronksi Epp Paalberg (Harju malev) ja Taavi Perv (Võru malev). Individuaalsõidus said poodiumile taas Harju kodutütred Brita Liivamaa, kes saavutas teise koha, ja Epp Paalberg, kes tuli kolmandaks.

3 | 2015

55

UUDISED

Alutaguse noorkotkaste Eesti vabariigi 97. aastapäeva matkapäev korraldati tänavu 22. veebruaril Lüganuse valla maadel. Matk algas Mehide mändide lähedal ja lõppes Sirtsi rändrahnu juures, kus rändajaid ootasid lõke, pirukas, soe supp ja jook. Eesti vabariigi aastapäeva matkale pani traditsiooniliselt punkti ilutulestik. Tänavusel matkal osales ligi 40 noorkotkast Kiviõli, Jõhvi, Iisaku, Tudulinna, Järve ja Narva meriskautide rühmast. Korraldajateks olid noortejuhid ja Alutaguse maleva instruktor eesotsas Lüganuse noortejuhi Lembit Alametsaga.

NOORED

Merekotkad meremessil 21. märtsil külastasid Viru ja Tallinna maleva merenoorkotkad Tallinnas Eesti Näituste paviljonis avatud meremessi. Tutvuti merendusvaldkonnaga laiemalt, hangiti kontakte ja saadi ka materjale.

Järgmisel aastal võiks kaaluda oma messiboksi sisustamist. Noored tegid endast grupilildi Ajalooliste Laevade Seltsi väljapaneku taustal.

Juhtumisi ei sattunud pildile suuremat osa Tallinna noorkotkastest, kuid peale jäid Viru noorkotkad koos noorteinstruktoriga ja värske merenoorkotkaste juht Pärnust.

Põlva noorkotkad ja kodutütred said kokku Ahjal Naistepäeva eel korraldati Ahjal Kaitseliidu Põlva maleva kodutütarde ja noorkotkaste oskuslaager.

Kahe päeva jooksul õpiti esmaabi, lõhkekeha leidmist, välitelefoni kasutamist, sooritati järgukatseid ja harjutati rivi. Esimese laagripäeva lõpetas Ahja rühma noorte korraldatud öine matkamäng 5,4 km pikkusel metsarajal. Noortejuhid vaatasid noortekeskuse kinos Elmo Nüganeni filmi „1944“. Seekord kogunes laagrisse ligi 80 noort ja noortejuhti. Tegevused viidi läbi Ahja koolimajas, spordihoones ja noortekeskuses. Osalesid Laheda, Põlva, Räpina, Kõlleste, Saverna, Kanepi, Vastse-Kuuste, Mooste ja Ahja rühm.

56

3 | 2015

2 X MARCO SEPP

Alutaguse talvematk viis Sirtsi sohu

Tallinna noored pidasid kodumaa sünnipäeva aktuse taas Reaalkoolis 15. veebruaril tähistasid Noorte Kotkaste Tallinna maleva ja Kodutütarde Tallinna ringkonna liikmed traditsiooniliselt Tallinna Reaalkoolis Eesti vabariigi 97. aastapäeva.

Pidulikul koondusel peeti kõnesid, võeti vastu uusi liikmeid, tunnustati tublimaid ning jagati järgu- ja erialamärke. Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik leitnant Henri Ley rõhutas oma sõnavõtus, et järjest enam peame väärtustama vabatahtlikke noortejuhte, kes kulutavad oma väärtuslikku vaba aega ja ressursse noorte kasvatamisle ja õpetamisle meie organisatsioonis. „Rühmapealikud ongi see sammas, mille peal kogu meie organisatsioon püsib.

Teeme omalt poolt kõik, et neid igakülgselt toetada ja väärtustada,“ sõnas leitnant Ley. Aastapäevaüritusel jäi kõlama ka mõte, et järjest rohkem tuleb panustada koostööle Kaitseliidu malevkondade ja üksikkompaniidega. Eesmärgiks peab olema Kaitseliidu allüksustega samas piirkonnas tegutsevate Kaitseliidu noorteorganisatsioonide rühmadega sidususe suurendamine. Parema sidususe tulemusena suureneb piirkondlik isamaalise kasvatuse ja noorsootöö kvaliteet ning suureneb Kaitseliiduga liituvate noorte hulk.

Aastapäeva piduliku koonduse eel võeti käskkirjaga Noorte Kotkaste Tallinna malevasse vastu 30 noorkotkast ja Kodutütarde Tallinna ringkonda 13 kodutütart. Suur osa nimetatud uutest liikmetest olid kohal ka Reaalkoolis, kus nad andsid piduliku tõotuse.

Eeskujuliku teenistuse eest rühmapealikuna anti välja üks Noorte Kotkaste Tallinna maleva teeneterist, mille pälvis Lilleküla ja Laidoneri rühmade pealik nooremleitnant Argo Kivi. Piduliku koonduse vahepalade eest hoolitsesid noorkotkad ja kodutütred: oma esimese kontserdi andis Tallinna noorkotkaste ja kodutütarde puhkpillitrio.

TEST 2 X KRISTJAN PRII

Kõik sprotid õlis ei ole ühesugused Märtsi keskel käis Kaitse Kodu! toimetus Kärdlas, et koos hiidlastega paika panna tänavu Hiiumaal aset leidva võidupüha paraadi erinumbri plaan. Lisaks tõsisele arutelule testisime üheskoos ka Selveris saadaolevaid sprotikonserve.

Teatavasti tähendavad sprotid suitsutatud kilusid õlis. Kuigi sprottide valmistamise tehnoloogia on laias laastus üks, ei ole kõik sprotikonservid siiski ühesugused, mistõttu otsustasimegi välja selgitada, milline on neist parim.

Hindamisest Test sai teoks tänu Hiiumaa kaitseliitlasele ja naiskodukaitsjatele, kes võtsid osa Kaitse Kodu! avatud toimetuse koosolekust Kärdlas. Testi läbiviimise hõlbustamiseks oli ajakirja toimetus paberil varem valmis 3 | 2015

57

TEST

7 X KRISTJAN PRII

Rannaküla sprotid õlis 240 g Suitsutatud kilu või räim (vähemalt 168 g), taimne õli, keedusool (mitte üle 2,5%).

100 g toodet annab keskmiselt 1743 kJ (356 kcal) energiat ning sisaldab 17 g valke ja 32 g rasvu, millest 4,8 g on küllastunud rasvhapped, 18,6 g monoküllastumata rasvhapped ja 8,6 g polüküllastumata rasvhapped, neist 4,2 g omega-3 rasvhapped. Ei sisalda süsivesikuid, sh suhkruid.

Sprotid õlis Amberfish Suitsutatud kilud (70%), taimne õli, keedusool.

100 g toodet annab keskmiselt 1473 kJ (356 kcal) energiat ning sisaldab 32 g rasvu, 17 g valke ja 1 g soola. Ei sisalda süsivesikuid.

Eranditult kõik vastajad olid nõus Rannaküla sprotte ka metsa õppusele kaasa võtma.

teinud vastavasisulised ankeedid, kuhu vastajad said oma maitse-eelistused lihtsa vaevaga kirja panna.

Hinnati kolme sprotikonservi, mis Selveri poelettidel saada on. Hindeid jagati nende välimusele, maitsele, konsistentsile ja lõhnale, mille juures kaks punkti tähendas parimat ning null halvimat tulemust. Eraldi küsiti ka, kas testija võtaks antud konservi metsa õppusele kaasa või mitte. Siin tähendas jah kaht ning ei nulli punkti.

Tulemused Testi võitsid Rannaküla sprotid õlis 133 punktiga, mis on konkurentsi-

Sprotid õlis Maseko Suitsutatud räim või kilu 70%, taimne õli, keedusool maksimaalselt 2,5%.

100 g toodet annab keskmiselt 1473 kJ (356 kcal) energiat ning sisaldab 17 g valke ja 32 g rasvu.

Süsivesikuid ei sisalda.

58

3 | 2015

Tulemused Rannaküla

Maseko

Amberfish

Välimus

27

17

29

Maitse

29

15

24

Konsistents

29

16

21

Lõhn

22

16

24

Kas võtaks metsa kaasa?

26

15

11

Kokku

133

79

109

L I S A T E AV E

Sprotiõlilamp Lisaks kõhu täitmisele saab sprotikonservi kasutada ka õlilambi meisterdamiseks. Alljärgnevalt väike juhend, kuidas seda kõige lihtsamini teha.

Selleks sööge sprotid ära, kuid jätke õli alles. Uuristage noa või mõne muu terava asjaga konservikarbi kaane sisse väike auk. Rebige paras tükk kaltsu, immutage see õlis läbi, keerake rulli ning toppige läbi avause. Suruge kaas uuesti kinni. Ja lamp ongi valmis.

Kindlasti tasub meeles pidada, et temperatuuridel alla 0 kraadi muutub õli tahkemaks. Kaitse Kodu! testis osalenud sprotikonservidest säilitas mõne miinuskraadi juures oma voolavuse ainult Maseko oma, ülejäänud hangusid aga ära. Põlema läksid siiski kõik.

TEST

tult parim tulemus. Konserv pälvis maksimumi kolmes kategoorias ja tuli kahes teiseks. Väärib äramärkimist, et eranditult kõik vastajad olid nõus Rannaküla sprotte ka metsa õppusele kaasa võtma.

Teisele kohale tuli paljuski üllatuslikult Läti tootja Amberfish konserv 109 ning kolmandale Maseko sprotid 79 punktiga. Võrreldes võitjaga sai lätlaste konservile saatuslikuks kalade omapärane maitse ja ebatavaline konsistents. Samuti sooviti seda kõige vähem metsa kaasa võtta, kuid seda pigem klaasist pakendi, mitte millegi muu pärast, sest esinduslik välimus tõi Amberfishi sprottidele ka kategooriavõidu.

Maseko kolmas koht on seletatav ühtlaselt keskpäraste tulemustega, mis ei tähenda, et tegemist on halva tootega. See on lihtsalt liiga tavaline.

Siiski on Maseko sprotte lihtsam metsa kaasa võtta, kui teiseks tulnud Amberfishi konservi.

3 | 2015

59

600 lehekülge kaitseliitlikku lugemist 2014. aastal ilmus ajakiri Kaitse Kodu! 608 leheküljel ja mahutas umbes 150 pikemat-põhjalikumat artiklit.

TUNNUSTAMINE

Tekst: KAITSE KODU!

Nende lehekülgede täitmiseks mõtete, lausete, piltide ja faktidega nägi aasta jooksul vaeva ligi 130 vabatahtlikku. Järelikult oli Kaitse Kodu! toimetus sel aastal 130-liikmeline – mitte just pisike. Kaitse Kodu! kitsam toimetus (need, kes ajakirjaga iga päev tegelevad) koos Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonnaga valis märtsi keskpaigas

välja kõige paremad palad möödunud aasta ajakirjadest. Lugejatelt palusime tagasisidet veebiküsitluse ja Facebooki hääletuse kaudu, lisaks saime arvesse võtta ka Kaitse Kodu! elektroonilise versiooni külastatavuse ja loetavuse statistikat.

Jagasime välja parima tiitli kuues foto- ja 14 artiklikategoorias. Et vaidlused kohati väga pikale ähvardasid venida, märkisime nii mõneski kategoorias ära ka võitja kõige tugevamad konkurendid. Nii et olgu öeldud: iga äramärkimine on kõigiti välja teenitud.

Kaitse Kodu! parimad pildid 2014. aastal 

Parim kaanepilt: Irina Mägi, Kaitse Kodu! nr 3 kaanepilt.  Parim foto: Põhja kompanii pilt dessantõppuselt Rohuneemes (nr 7, lk 26 keskmine pilt).  Facebooki kasutajate lemmikfoto: Silver Hinno foto kuulipilduripaarist Orkaanil (nr 2, lk 3).

Parim kaanepilt: Irina Mägi, Kaitse Kodu! nr 3 kaanepilt

Parim foto: Põhja kompanii pilt dessantõppuselt Rohuneemes (nr 7, lk 26 keskmine pilt)

60

3 | 2015

Parim portreefoto: Toomas Nigola portree Valga linnapeast Kalev Härkist veduril (nr 5, lk 16).

Esiletõstetud foto: Aare Nõmme foto tossupilve mähkunud tankitõrjepositsioonist (nr 2, lk 36–37)

Kaitse Kodu! parimad artiklid 2014. aastal



Parim test: Kersti Podmošenski, „Pane ennast proovile: kas sina pääseksid parameediku erialakursusele?“ (nr 6, lk 21–23).  Parim õpetus: Raigo Sõlg, sari „Tankitõrjest“ I–III (nr 2, lk 36–39, nr 3, lk 34–36 ja nr 8, lk 20–22).

Noored

tred Põlva noorkotkad ja kodutü panid Lätist karika pihta MARGIT ÕKVA Põlva Koit

neist õistlustest võttis osa 11 võistkonda, ning ülejäänud üks Eestist ja üks Leedust Kahes etapis olid Läti noortevõistkonnad. ees kaks takistusrada, peetud jõukatsumisel ootas teise minuteid, kulus millest esimese läbimiseks Lühem rada tuli läbida ületamiseks tund ja üle selle. kolm noorkotkast kahes võistkonnas, kummaski noorem vanusrühm. ja üks kodutütar. Alustas a. võistkonnan ühise juba Suurele rajale suunduti Põlva noortele teise Kõik kolm katsumust lõppesid andis kokku parima kohaga, mis üldarvestuses tulemuse.

Tagel märkis, et Noorte saatjaks olnud Ragnar meeskonnatöö ja mõlema raja puhul oli oluline suurepäraselt toime.

Põlva noored tulid sellega selle vea, et Tageli sõnul tegi mitu võistkonda ületamisel poisid kontsentreerusid takistuste tüdrukud hätta. Põlva isiklikule sooritusele, jättes märgatav. noorte puhul oli aga koostöö

V

RAGNAR TAGEL

noorkotkast ja Septembris osalesid kuus Põlva militaarsportlikul kaks kodutütart Lätis Bauskas Cup ja naasid koju võistlusel Colonel J. Dalbinš korda peetud võidukarikaga. Seitsmendat selt Lätist välja. esmakord karikas viidi võistlusel

Pikemal rajal tuli noortel läbida läbivettinult

mitu veetakistust ja finišisse

jõuti

TUNNUSTAMINE

Parim fotolugu: Ragnar Tageli fotoreportaaž Margit Õkva artikli „Põlva noorkotkad ja kodutütred panid Lätist karika pihta“ juures (nr 8, lk 68–69)

ei tundunudki esmaNoored ise ütlesid, et rajad poole maa peal oli pilgul nii keerulised, kuid juba tuli noortel läbida kops n-ö koos. Pikemal rajal jõuti nii läbivettinult, mitu veetakistust ja finišisse võistlust tundus et meeleolukas kümblus pärast et saite taas saasuisa loomulik. Küsimuse peale,

Enne Läti jõukatsumist käisid võistlejad oma taset testimas Kuperjanovi jalaväepataljoni NATO standarditele vastaval takistusrajal

RAGNAR TAGEL

Noored

bastest vett välja valada, vastasid noored, et mitte ainult saabastest, vaid mütsist ka.

Lisaks veele tuli noortel trotsida kõrgusi, roomata, püsida tasakaalus, sõuda ja isegi sõjaväemasinat lükata.

Lätti võistlustele ei mindud siiski niisama lambist. Enne käidi võistlejate üldist taset testimas Kuperjanovi jalaväele pataljoni NATO standardite vastaval takistusrajal. Põlva maleva noorteinstruktor Maive Tõemäe kommenteeris, et juba Kuperjanovis nähtu kinnitas usku noorte edusse.

Mitmel võistkonnal oli see viga, et poisid kontsentreerusid takistuste ületamisel isiklikule sooritusele, jättes tüdrukud hätta.

Põlva noorte puhul oli aga koostöö märgatav

Kaitse Kodu! 8/2014

on Lätis võidetud karikas rändkarikas, mida järgmisel aastal kaitsta tuleb. Igaks , juhuks palusid korraldajad et kui Põlva noored järgmisel aastal võistlustel ei osale, saadaksid nad karika siiski Lätti tagasi.

RAGNAR TAGEL

Parim fotoreporter: Eha Jakobson püsivalt suurepäraste, komponeeritud ja läbimõeldud piltide eest kogu aasta jooksul.  Parim fotolugu: Ragnar Tageli fotoreportaaž Margit Õkva artikli „Põlva noorkotkad ja kodutütred panid Lätist karika pihta“ juures (nr 8, lk 68–69).  Parim portreefoto: Toomas Nigola portree Valga linnapeast Kalev Härkist veduril (nr 5, lk 16).  Esiletõstetud fotod: Aare Nõmme foto tossupilve mähkunud tankitõrjepositsioonist (nr 2, lk 36–37), Martin Andrelleri fotod Admiral Pitka luurevõistluse reportaaži „240 kaotatud elu hiljem“ juures (nr 7, lk 45–47), Velli Ehasalu võitleja pilt ühisõppusest Põhjakonn kõneleva artikli „Stsenaariumita ühisõppus Põhjakonn paneb juhid proovile“ juures (nr 1, lk 10) ja Koit Künnapuu foto Läti võitlejatest Orkaanil (nr 2, lk 33).

RAGNAR TAGEL



Raul Kübard, Tamur Meelis Oru, Margo Saarna, Võidukarika tõid Põlva malevasse (Orava) ning AdLaheda rühm), Alvar Mällo Ostra, Lauris Pikk (Noorte Kotkaste Mehevets (Mooste) Räpina rühm) ja Renate-Ly riana Konsing (Kodutütarde

69

Kaitse Kodu! 8/2014

68



Parim lugu: Tanel Järvet, „Kui palumisest ei piisa. Jõu kasutamise alused Kaitseliidu tegevuses“ (nr 7, lk 14–22).  Lugejate lemmik: Toomas Piirmann, „160 tundi ehk üle küngastõ korraldaja pilguga“ (nr 8, lk 17–19).  Parim probleemlugu: Marek Miil, „Uusi ülesandeid riigikaitses. Mida sina sõja korral tegema hakkad?“ (nr 7, lk 33–37).  Parim tehnikalugu: Reimo Soosaar, „Öönägemisest, lühidalt“ (nr 5, lk 46–49). Lugu kogus ka väga palju lugejaid veebis.

Facebooki kasutajate lemmikfoto: Silver Hinno foto kuulipilduripaarist Orkaanil (nr 2, lk 3).

61

Põhiteema

3) vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on vältimatu eesmärgi saavutamiseks.

Näide 3: „Kui Te ei lahku viivitamatult siit kaitseväe harjutusväljalt, kasutame teie eemaldamiseks füüsilist jõudu ja käeraudu.“ Hoiatamisest võib loobuda, kui tegemist on kiirelt tekkinud ründega (ründaja haarab lähidistantsil noa ja püüab lüüa).

Tulirelva kasutamise nõuded Lisaks üldreeglitele (proportsionaalsus, anda korraldus, st hoiatada) on seadustes (KorS, KaLS) kirjas tulirelva kasutamist kitsendavad nõuded.

Vahetu sunni liigid raskenevas järjekorras 1. Füüsiline jõud isiku või asja vastu (sh autoakna või -ukse purustamine ja tehnika kasutamine võõra sõiduki eemaldamiseks objektilt).







TUNNUSTAMINE







O

Põgeneva isiku suhtes võib tulirelva kasutada ainult juhul, kui on hõivatud (näiteks kullerilt) salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus.

JAREK JÕEPERA/VALITSUSE KOMMUNIKATSIOONIBÜROO

Tulirelva kasutamine sõiduki või muu objekti suhtes on lisaks inimese vastu lubatud alustele võimalik ka siis, kui on oht suure väärtusega varalisele hüvele (vähemalt 35 500 eurot) või suure keskkonnakahju tekkimise risk (KorS § 81 lg 1).

Näide 4: Kaitseliidu objektile on tunginud isik, kes ronis üle aia. Ta haarab kaasa veoki kastist raadiojaama ning jookseb aia poole ja hakkab tagasi ronima.

Et ta pole rünnanud kellegi elu ega tervist, ei tohi tema suhtes tulirelva kasutada.

Levinud arvamus tunnimehe (valveposti) õigusest kasutada Kaitseliidu või kaitseväe objektile tunginud isiku suhtes tulirelva, on vastuolus Eesti seadustega. Jah, kui rünnatakse valveposti ennast ja on reaalne oht elule ja tervisele, on tulirelva kasutamise alus olemas.

tud);

On oluline, et kaitseliitlastel oleks kasutada erineKui vaid vahetu sunni liike, näiteks gaas või nui. kaitseliitlane on saadetud valvepostile vaid tulirelvaga, on selge, et tal on varguselt tabatud isiku suhtes võimalik kasutada vaid enda füüsilist jõudu.

Lähidistantsil maadeldes võib aga varas ootamatult haarata noa ning arterivigastus ja verejooks on surmav juba 90 sekundi jooksul.

Julgeolek õppustel

LIINA TOOME



n oluline eriEt seadustega pole võimalik nevus, kas jõu ette näha iga juhtumit, on seal kirjas tegevuste üldreeglid. kasutamise Eespool esitatud kuueastme- vajadus on alal, kus lisest vahetu sunni meetmete viibida vaid õigus on arsenalist konkreetsel juhtuüksusel, mil meetme(te) valimiseks Kaitseliidu tuleb lähtuda korrakaitsesea- või viibitakse avalikus duse § 7 sisalduvast proport- kohas linnaruumis. sionaalsuse põhimõttest: 1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis isikut eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) meetme valikul arvestatakse, kui kiiresti tuleb olukord lahendada ja et oleks võimalik ka eesmärk saavutada (või kuni eesmärk on saavuta-

Kaitse Kodu! 7/2014 16

Et lapsevanemad oma talvelaagris viibivate võsukeste pärast ei muretseks, kutsuti nad Järva malevas lastega laagrisse kaasa

Noored



Parim reportaaž: Kainar Kruus, „Euroopa Liidu väljaõppemissioon Malis“ (nr 3, lk 26–33).

Parim noorte tegevust kajastav lugu: Indrek Rüütel, „Pojaga talvelaagris käinud isa: jääme metsas ellu küll“ (nr 4, lk 59–63).

Parim portreelugu: Asso Puidet, „Alu mõisa köis ei lohise – seda hoiab kindlalt Olev Kalmus“ (nr 3, nr 68–74).

Parim Naiskodukaitse tegevust kajastav lugu: Eda Leola, „Välikokapraktika kasvatas meeskonnaks“ (nr 7, lk 61–63).

Parim meditsiinilugu: Katrin Hannov, „Ka hing vajab esmaabi“ (nr 3, lk 22–23).

Parim arvustus: Aare Nõmm, „„Leegionärid“ – monoloogid teispoolsusest“ (nr 2, lk 51–52).

Parim ajaloolugu: Martin Andreller, „Metsavendade punkrid pajatavad seal elanud meeste argipäevast“ (nr 4, lk 37–41). See oli ka kõige loetum lugu veebis.

Parim noor autor: Sandra Võsaste, „Jõgeval õpetati noorkotkaid meedikuteks“ (nr 3, lk 67).

Portreeloo kategoorias väärib esiletõstmist Taive Saare artikkel

§ Tulirelva võib kasutada inimese vastu (KorS 81 lg 2 kohaselt) ainult tema ründamis- ja vastupanu võimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga ja kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või raske kehavigastuse tekitamiseks; või 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist (esimese astme kuritegu on tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, röövimine, vägistamine ja terroriakt).

2 X MERLE RÜÜTEL



2.–3. Gaas.

2.–3. Erivahend (käerauad, sidumisvahend).

4. Kumminui, teleskoopnui.

5. Tulirelv kummikuuliga.

6. Tulirelv tavamoonaga, tääk.

Pojaga talvelaa gris käinud isa: jääme metsas ellu küll Eelmisel talvel olid Paide ja Väätsa rühma poisid ja tüdrukud de telkidega metsas ligikaudu 30-kraadise külma ga ja murelike emade koor loomulikult arutles Facebookis selle üle, kuidas nad seal hakkam a saavad.

Indrek Rüütel

Bessie’t jalutasin, käisin kogu aeg sedasi ringi,“ õigustasin end kodus asju pakkides naise toppisin tunked sohi ees ja korras kilekotti, mis läks auto pagasiruumi.)

INDREK RÜÜTEL

Vaatan meie rivistus t.

Merle ja Vivika Naiskod Mina ise, mu abikaasa ste ja kodutütarde talvelaagris ukaitsest ning meie Joosepi klassivenna poja Ako vanemad Ade uvel oli hea võimalu ja Andrus moodustame lastevan s külastuspäeval emate esinduse. „Oleme näha, sasti politsei mismoodi see noorte ilujärelevalve laagrielu välja näeb.

Oh seda rõõmu: selleks, poetan kommentaarin all,“ et oleks koht, kuhu a, telk püsti panna, tuli õik lapsed Ade on nimelt politsei sest alustuseks võsa maha nik.

Seda võsa polnud raiuda.

Laagripealik Raid viivad vähe.

Saar ei töövahenditega. Ühtegi Ja seda tuli raadata päris lase meie elevusel kaua iseäppi pole selleks ju oma teleNüüd aga seekord olemas. voolu sest laagrist. kulgeda. „Ühte viirgu fonid selless e paigale!“ kõlab korrald autoss us. lapsevanem noorkotka

S

K

e.

Oli talv, taevas oli

hall ja pori lirtsus

jalge all Selgub, et mina, kes vaatasin halli taevast soojakraadi ning otsusta ja kaht sin paksude talvetu asemel sooja pesu nkede ja viledate teksade kasuks, polegi kõige veidram laagrilin e. („Kui omal ajal hundik oer Kaitse Kodu! 4/2014

„You’re in the Army now! Oh-oh-oh – you’re in the Army, now…“ (Status Quo). Kardetavasti selle laulu peened jäävad vihjed, Vietnami sõja vastased protestinoodid ja muu kultuuriline sidusus hoomamatuks, aga see feeling! Asi on naljast mulle seesinane siin on kaugel, sõjaväeline üritus. „Tervitan teid talvelaagrisse saabum ise puhul!“

Parim noorte tegevust kajastav lugu: Indrek Rüütel, „Pojaga talvelaagris käinud isa: jääme metsas ellu küll“ (nr 4, lk 59–63).

59

Esiletõstetud foto: Koit Künnapuu foto Läti võitlejatest Orkaanil (nr 2, lk 33)

Esiletõstetud foto: Martin Andrelleri fotod Admiral Pitka luurevõistluse reportaaži „240 kaotatud elu hiljem“ juures (nr 7, lk 45–47)

62

3 | 2015

Alustuseks lõik 2014. aasta Tallinna maleva suurõppuse Hunt vastutegevusest: „Grupeering avastas jälgitaval alal „sinise“, kes seadis parasjagu üles juhtimispunkti. Eraisikutel lasti vabalt liikuda võitlejate vahel. Grupeeringu võitlejad mängisid sisseimbumiseks purjus kohalikke. Grupeering

augustil Valitsus andis hädaolukorra seaduse alusel 28. seo2014 korralduse Kaitseliidu tegevliikmete kaasamiseks ses USA presidendi visiidi julgeoleku tagamisega (https://www.riigiteataja.ee/akt/329082014008)

hävitas „siniste“ võitlejad, võttis kaks vangi, otsis juhtimispunkti läbi ja lasi seejärel õhku.“ 2014. aastal on tsiviilisikud tundnud mitmetel õppustel tavapäratut huvi Kaitseliidu üksuste vastu. Paljud kaitseliitlased on küsinud juba õppuse alguses, et mis on tegevusjuhis nn kahtlaste orrakaitseisikute tuvastamisel. Mõned seaduse § 14 aastad tagasi tegi Tallinna maleva Põhja kompanii vastup 3 sätestab tegevust mereväe baasikaitse igaüheõiguse kinni harjutusel Kunda sadamas. pidada kuriteo toiKasutati purjus kalameeste tabamepanemiselt legendi ja siinkohal meenutus tud isik ja toimetada ühelt osalenult: „Ajateenija vaatas kuidagi kohmetunult ta politseisse. otsa ja samas nägin, kuidas ta aju ketras: kas on vastutegevus või tõesti mingi purjus kohalik? Käsi tahtnuks nagu automaadi õlga tõmmata, kuid käsklusi ei tulnud.“ Need ongi rasked olukorrad, mida tuleb õppustel harjutada koos eelneva juriidilise instruktaažiga.

K

Parim lugu: Tanel Järvet, „Kui palumisest ei piisa. Jõu kasutamise alused Kaitseliidu tegevuses“ (nr 7, lk 14–22)

kas Kohe tuleb märkida, et on oluline erinevus, viijõu kasutamise vajadus on alal, kus on õigus bida vaid Kaitseliidu üksusel (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) taotletud maa-ala õppuseks või kaitseväe harjutusväli), või viibitakse

17

Kaitse Kodu! 7/2014

„Kalev Härk – esmalt kaitseliitlane, siis linnapea“ (nr 5, lk 16–20), reportaaži kategoorias Martin Andrelleri „240 kaotatud elu hiljem“ (nr 7, lk 45–47) ja Jana Otsa „Miks me seda teeme? Mõtisklusi Pitka matkalt“ (nr 1, lk 33–40), tehnikaloo kategoorias Asso Puideti „Willys on võimeline kõigeks, ainult kooki ei küpseta“ (nr 8, lk 4–52) ning probleemloo kategoorias Helle Jürna „Eesmärgiks on 30 000“ (nr 8, lk 30–31).

Lisaks tänab toimetus toimekaid kaastöötajaid, kelle lood ja fotod on ajakirja külgedele jõudnud tihedamini kui teistel. Aitäh teile, Helja Kaptein, Kati Ojaveer-Heidemann, Margo Sai, Mehis Born ja Riinu Urban!

Autasustamine teenetemärkidega VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU KESKJUHATUSE OTSUSEST NR K-0.1-1/15/3023PR VALGERISTI II KLASS Sakala malev Helir-Valdor SEEDER VALGERISTI III KLASS Harju malev Raivo KALLAS Andrus KARULA Arved LAUL Lääne malev Aarne INDRES Rapla malev Andrus ILLOPMÄGI Tallinna malev Jaak KARLIS TEENETEMEDALI I KLASS Harju malev Tõnu MÄNNIK Lääne malev Rein REIMETS Pärnumaa malev Margo SAI Rapla malev Sven SOOMETS Leino LUKS Tallinna malev Mihkel TIKK Tartu malev Daimar ELP Sulev LOMP Olev LOMP TEENETEMEDALI II KLASS Harju malev Mati TREI Järva malev Raul REISKA Lääne malev Meelis VINTER Jaak RÜNKORG Sakala malev Andu HEINSOO Rein KIKAS Tallinna malev Viktor KOKK Tartu malev Rene BIENE Tõnn-Siim PEEDOSK Viivika LEPPIK Kaido KAHA Helen SAAL

963

964 965 966 967 968 969

519 520 521 522 523 524 525 526 527

1636 1637 1638 1639 1640 1641 1642 1643 1644 1645 1646 1647

1648 1649 1650

TEENETEMEDALI III KLASS Harju malev Egert JÄRVE 4090 Andero KOIT 4091 Hannes KRUSTA 4092 Kalmar KÕIVOMÄGI 4093 Mati LÕHMUS 4094 Robin METSVA 4095 Daniel NÜÜD 4096 Ants PALGI 4097 Heikki SAUL 4098 Raili UMDA 4099 Lääne malev Piret VEEVO 4100 Henn MARTINSON 4101 Kaja ORUL 4102 Rapla malev Karl PENTER 4103 Eno HERMANN 4104 Kairo EDVAND 4105 Aivo SMITT 4106 Aimar MAISTE 4107 Marko JÜRIMAA 4108 Raimond KADAK 4109 Raigo RANNAVÄLI 4110 Illimar LAHE 4111 Ivo REBBASE 4112 Raido RAHKEMA 4113 Edy MURUMÄGI 4114 Martin BRECHER 4115 Hendrik ROSS 4116 Eduard MERESMÄE 4117 Viktor BERESNEV 4118 Magnus SOOMAA 4119 Saaremaa malev Taavi TUISK 4120 Sakala malev Tauno KAIS 4122 Viljar SEDRIK 4123 Tallinna malev Timmo SAARESTIK 4121 Ardi AOLAID 4124 Anneliis KIVISIV 4125 Allan KRUUS 4126 Raine EENMA 4127 Marek ZAHKNA 4128 Leo TUGA 4129 Kalvi ABEL 4130 Tõnu KÕRGE 4131 Kainar KRUUS 4132 Tartu malev Erkki KOLSAR 4133 Hanno KROON 4134 Olev SÕRO 4135 Aivo KAPTEN 4136

Noimi PANNIK Egge EDUSSAAR-HARAK Indrek REBANE Veiko SEIM Olev JUURSALU

4137 4138 4139 4140 4141

TEENETEMEDALI ERIKLASS VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU ÜLEMA 10. DETSEMBRI 2014 OTSUSEST Kaitseliidu peastaap, koostööpartner Pekka TUUNANEN 776 VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU KESKJUHATUSE OTSUSEST NR K-0.1-1/15/3023PR Harju malev Kai LENONEN Pekka LAITILA Lääne malev Kristi ERKMAN Tallinna malev Sakari VÄLIAHDE Kaido MÄGI Eno KASK Võrumaa malev Andres KÕIV

778 779 780 777 781 782 783

TUNNUSTAMINE

Lauri LOKKO Tarmo PIHLIK Ragnar LOOT

EESTI VABARIIGI 97. AASTAPÄEVAL

ALUTAGUSE MALEVA AASTAPÄEVAL VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU KESKJUHATUSE OTSUSEST NR K-0.1-1/15/5308PR VALGERISTI II KLASS Alutaguse malev Kalvi KIVIMÄE

970

VALGERISTI III KLASS Alutaguse malev Elle VINNI Robert NAGEL

971 972

TEENETEMEDALI I KLASS Alutaguse malev Veiko REINO Valeri MALINOVSKI

528 529

TEENETEMEDALI II KLASS Alutaguse malev Urmas ROODEN Andrus KURS Tarmo ANTON Iive ROHTLA

1651 1652 1653 1654

3 | 2015

63

Auastmed VÄLJAVÕTE VABARIIGI PRESIDENDI 16. VEEBRUARI 2015 KÄSKKIRJAST NR 81 TEGEVVÄELASED VANEMOHVITSERID kolonelleitnant Pärnumaa malev Tõnu Miil Tallinna malev Lauri Abel major Põlva malev Janel Säkk Kaitseliidu peastaap Taavi Otsalainen NOOREMOHVITSERID

TUNNUSTAMINE

leitnant Kaitseliidu peastaap Ülle RUSSE VÄLJAVÕTE VABARIIGI PRESIDENDI 16. VEEBRUARI 2015 KÄSKKIRJAST NR 80 RESERVVÄELASED NOOREMOHVITSERID kapten Saaremaa malev Jaak HAAMER Tallinna malev Jaanus PEET leitnant Harju malev Toomas KUTSAR Pärnumaa malev Kaupo VARIK Vaigo VASKE Põlva malev Toomas NIGOLA Peeter PAU Tallinna malev Daniel HAAB Toomas KALJO Alar NIGUL Tiit ROSENBERG Marek ZAHKNA nooremleitnant Alutaguse malev Mati SARAP Harju malev Lauri LASIMER Sven PÄRAND Heiki TIIKOJA Pärnumaa malev Indrek KUMM Jaanus MEHIKAS 64

3 | 2015

Helen SANG Põlva malev Igor TARO Saaremaa malev Andres LEMBER Olaf ORGSE Tallinna malev Igor KOPÕTIN Tambet MÄGI Toomas NIINEMÄE Priit PALMISTE Mihkel TIKK Tanel VIKS Tartu malev Kadi SALU Valgamaa malev Riho KARU Kaitseliidu peastaap Sten BERGLUND lipnik Alutaguse malev Andrei OBIDIN Harju malev Henn PÕLLUAAS Tarmo TÄHT Janek VAHTRAS Pärnumaa malev Mait JANSON Ivar LAUR Kristjan PAHK Põlva malev Rain NOOBEL Silver TAMM Rapla malev Koit MAARAND Martin PÕDRA Saaremaa malev Jüri LINDE Tallinna malev Alan BIIN Martin KIRK Allan OJASU Tartu malev Janek HAAR Margo TULF Viru malev Janek LEVIN Võrumaa malev Kurmet MÜÜRSEPP Timo PIIRMANN VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 12. VEEBRUARI 2015 KÄSKKIRJAST NR 81P TEGEVVÄELASED VANEMALLOHVITSERID veebel Tartu malev Ragnar Tagel

NOOREMALLOHVITSERID vanemseersant Alutaguse malev Aivar Jundas seersant Pärnumaa malev Allar Vaet VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 12. VEEBRUARI 2015 KÄSKKIRJAST NR 80P RESERVVÄELASED VANEMALLOHVITSERID veebel Saaremaa malev Kert HUMAL Andrei TŠERNOBROVKIN nooremveebel Harju malev Risto PÄRN Järva malev Urmas KÕONURM Kaido METTUS Pärnumaa malev Tanel MITT Rapla malev Andrus ILLOPMÄGI Tallinna malev Tauno NIKKER Kristjan PÜTSEP NOOREMALLOHVITSERID vanemseersant Harju malev Rinaldo ANNI Järva malev Aivar KOKK Kalev REINASTE Urmas TOOMAS Pärnumaa malev Aigar OLDEKOP Aivo SELBERG Põlva malev Toomas BIRJUK Margus KLAOS Sakala malev Ats TARTO Tartu malev Urmas MÄNNIK seersant Alutaguse malev Andres KARU Indrek RUMMEL Harju malev Kaspar HAAVEL Jaanus PUUSEPP Silver VALTER Järva malev Jüri HIIEMÄE Lembit ROSINA Siim TISCHLER Pärnumaa malev Jorma NÕMMIK

Tauri PALBERG Erkki SASSIAD Harri SILGO Põlva malev Rene KINTSIRAUD Allan KOLPAKOV Taimar PLAADO Rapla malev Martin BRECHER Jaak UUSKÜLA Saaremaa malev Andres BRÕSOV Sakala malev Madis SOOLO Tallinna malev Anneli ALEKAND Grete ARRO Rait KAPP Tõnu KOPPEL Redrik RAHU Andrus SOON Hannes VALLNER Jorgan VÖÖRMANN Olle ZVIRIK Tartu malev Meelis BURGET Lemmit KAPLINSKI Sander KLETTENBERG Lauri SUIT Viru malev Riivo MASING nooremseersant Harju malev Vahur KOLLOM Lääne malev Jaan STOLETOV Tõnis TREI Pärnumaa malev Riho KALDA Leo LIHTNE Remo MARTINSON Mart PÖÖR Ingvar SAARE Rapla malev Janek NELSON Saaremaa malev Aivar KRUSTA Tallinna malev Arbo-Karl BRAMANIS Indrek EICHE Janek KIVIRAND Arno KUUSIK Meelis KÄHRI Mario KÄÄRA Margus LAAR Priit PAAP Ivory REA Bruno SUVI Tambet TAMM Kaili UUSOJA Tartu malev Daimar ELP Jaak KIRSIPUU Andres-Kristjan KUURA Andrus RUUS Võrumaa malev Dmitri KULAGA Ahti LIND

Osvald Bernhard Preegel 14. jaanuar 1931 – 18. veebruar 2015 Koos rajati kaunis kodu Nõmmele Lootuse puiesteele.

Osvald oli suur loodusesõber, sportlane ja hea jahimees. Tuntud on tema tegevus murdmaa- ja laskesuusatamisinstruktori ning spordikohtunikuna, millest annavad tunnistust lugematud au- ja tänukirjad ning teenetemärgid. Suure Eesti ja Nõmme patrioodina sidus Osvald 1990ndate alguses oma elu Kaitseliidu Nõmme malevkonnaga. Ta oli alati sõbralik, abivalmis ja kohusetruu relvavend ning sõber, kes oskas ja tahtis teha seda, mida temalt oodati. Tema puhkuseks oli töö. Ka Kaitseliidu heaks, mida jäävad meenutama talle antud autasud.

Osvald Bernhard Preegel saadeti Nõmme-Rahu kirikust viimsele teekonnale ja sängitati mulda Hiiu-Rahu kalmistul 28. veebruaril 2015.

Leinajate nimel Kuno Raude

Naiskodukaitse Lääne ringkonna auliige Reet Kark

IN MEMORIAM

Osvald Bernhard Preegel sündis Hageri kihelkonnast Kohila vallast Oravate-Kinkarite sugusõsast pärit Akilina ja Rapla kihelkonnast Järvakandi vallast Portsmuthide-Kaltmannide suguvõsast pärit Johannes Preegeli perekonna kaheksanda lapsena 14. jaanuaril 1931 Harjumaal Keila valla Tuula küla Saare talus.

1946. aastal lõpetas ta Tuula 6-klassilise algkooli. Samal aastal jätkas õpingud Tallinna 1. keskkoolis ehk Gustav Adolfi gümnaasiumis, millele tegi lõpu talude lagunemine ja suur tulekahju Saare talus. Aastatel 1947– 1948 õppis ta Tallinna 2. tööstuskoolis, kus omandas elektriluksepa kutse.

Järgnesid tööaastad Tallinnas kunstsarve tehastes (1948–1953) ja kompvekitehases Karamell (hilisemas kondiitritoodete vabrikus Kalev) aastatel 1953–1991 ning AS Sunorekis. 16. augustil 1952 abiellus ta Nõmmelt pärit Lidia Alvistega, kellega jäädi kokku 62 ja pooleks aastaks.

17. juuni 1913 – 31. oktoober 2014 „Kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truudus oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis!“ Need Anton Hansen Tammsaare mõtisklusest „Truudus“ võetud read on järelhüüdeks Naiskodukaitse Lääne ringkonna auliikmele Reet Kargule. Reet Kark elas pika ja väärika ea, tema helge ja asjalik meel saatis teda läbi elu. Ka läbi raskuste. Reet Kark oli tubli naiskodukaitsja noores Eesti vabariigis. Ta elas üle isa ja vendade küüditamise, kasvatas üles oma kaks poega ja varalahkunud õe kaks poega. Ta suutis oma meelsust vapralt hoida ja sisendada truudust ning kodanikujulgust nii oma lastesse ja lastelastesse kui ka kaaslas-

tesse. Ta oli lahke ja armas koolitädi paljudele lastele. Nõukogude ajal oli ta hakkaja kultuurimaja juhataja, kelle algatusel kunagine õigeusu kirik sõnnikust puhtaks roogiti ja rahva kooskäimiskohaks kohandati.

Eesti taasiseseisvumise ajal astus ta Kõpu külaseltsi Valguskiir, osales selle tegemistes ja elas kaasa oma kunagise koolimaja, nõukogudeaegse Kõpu kultuurimaja veel ühele pikale ja keerulisele taastamisprotsessile. „Poiss, ma ei saa enne surragi, kui rahvamaja korras ei ole,“ ütles ta toonasele Kõrgessaare vallavanemale. Kõpu rahvamaja hakkab valmis saama ja on ääretult kahju, et see nii kaua aega võttis, et tädi Reet, nagu omad inimesed teda kutsusid, selle avapeol osaleda ei saa.

Reeda eeskujust saime me kõik tuge, et mitte miski ei tee võimatuks olla hea ema, tubli kaaslane, truu ja lojaalne Eesti riigi kodanik. Kõik hea saab alguse iseenda positiivsest

ellusuhtumisest, oskusest näha head ka seal, kus seda tõesti lausa otsida tuleb. Naiskodukaitsel oli suur au, et Reet Kark kuulus Lääne ringkonna auliikmena meie ridadesse, hoides ajasilda eelmise Eesti vabariigi ja tänase vahel. Üks pikk ja oluline elu on lõppenud, läbi on ka üks etapp meie ajaloos. Üks ilus hing on saanud tiivad, aga me ei unusta teda. Armas Reet, sinu mälestus on meile vägaväga kallis, püüame olla selle väärilised. Sügav kaastunne omastele.

Helja Kaptein, Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskond, ajaleht Hiiu Leht 3 | 2015

65

TUNNUSTAMINE

AUTORID

66

3 | 2015

TAAVI URB Kaptenmajor Taavi Urb alustas mereväeteenistust 1998. aastal.

2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem. Tal on bakalaureusekraad ajaloos.

HANNES TOOMSALU Erukolonel Hannes Toomsalu on Kaitseliidu peastaabi planeerimis- ja koostööjaoskonna juhataja.

ASSO PUIDET Vabatahtlik reporter Asso ajakirjanikukarjäär on viinud teda nii Afganistani kõrbetesse kui ka Eesti rabadesse. Kaitseliidu liige on ta alates 2012. aastast.

VELLI EHASALU Vabatahtlik reporter Velli Ehasalu kuulub Naiskodukaitse Tallinna ringkonda, kus ta täidab muuhulgas ka ringkonna juhatuse liikme kohuseid.

ERMO KARILAID Nooremveebel Ermo Karilaid on Kaitseliidu kooli sõjalise juhtimise õppesuuna instruktor ja vanemparameedik.

Tal on seljataga teenistus Afganistanis evakuatsioonimeeskonna ülemana.

HEIDI TORMET Vabatahtlik reporter Naiskodukaitse Tallinna ringkonna liige Heidi Tormet oli esimest korda staabiassistent juba 2009. aastal, kõigest mõned kuud pärast organisatsiooniga liitumist.

VILJAR ANSKO Vabatahtlik reporter Viljar Ansko, luuletajanimega Kaarna, on arstist luuletaja, karikaturist, tõlkija, ajakirjanik, toimetaja ja kirjastaja ning Lääne maleva Risti malevkonna kaitseliitlane.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

ANNELI REINO Vabatahtlik reporter Anneli Reino on Alutaguse maleva Avinurme malevkonna vabatahtlik teavituspealik.

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

TUNNUSTAMINE

Järgmised katsed toimuvad: 06.–19.04.2015 Täpsem info www.elukutse.ee/eog lpvalik@mil.ee 3 | 2015

67