NOORED
MEENUTUS KODUTÜTARDEST KUI HELISEV TUULEPUHANG AMMUSTEST AEGADEST Kaugelt siravad kollased tutid mütsidel, mis kogunevad õigeks ajaks koondumispunkti – just nõnda kirjeldab 15-aastane kodutütar Laine Univer 3. märtsil 1940. aastal talispordikoondusele siirduvaid rühmaõdesid. Tekst: MEHIS BORN, noorteinstruktor ja vabatahtlik ajaloopealik
S
ee tsitaat pärineb 1939. aasta septembris alustatud kodutütarde Pärnu ringkonna Edu rühma I ja II salga koltunud ja ajahambast näritud päevikust. Õhukesest kaustikust, mis ootas oma ilmsiks tuleku aega aastakümneid ühe Pärnu südalinna maja pööningul. Tänu tublidele Eesti inimestele on meil täna võimalus heita pilk tollele haruldasele leiule. Raamatukese avalehtedele on hoolikalt vormistatud tabelid rühma liikmete nimede ja täpsustavate isikuandmetega. Imetlust vääriva kohusetundega on peetud arvestust rühmaliikmete koondustel osalemise kohta. Lausa selliselt, et eraldi on märgitud vormirõivastes osalejad! Registritele järgnevad rikkalikult illustreeritud ülevaated koondustest. Ei midagi juhuslikku – kogunemised on toimunud täpse päevakava järgi ja kõiki ettevõtmisi on läbivalt looritanud pidulik isamaalisus. Alati alustatakse koondust mõne Eestile olulise laulusalmi esitamisega, järgnevad läbirääkimised ehk koosviibimise administratiivne plokk. Iga kord on päevakorras seltskondlik osa – näiteks tarvilike oskuste tudeerimine, õpetlikud mängud
4 X LAINE UNIVER/MEHIS BORN
56
2/2019
või siis suisa väike tantsuõhtu. Ikka ja jälle tehakse plaane saabuvaks suveks ning meenutatakse heldimusega juba toimunud välilaagreid. Ridade vahelt kõlab kirkalt vastu asjaosaliste pühendumus ja selge veendumus, et nende tegevus on ainuõige ning parim, mis olemas saab olla. Koondused lõpevad kombekohaselt armsale Eestile pühendatud lauludega. Selline maaliline idüll kestab 1940. aasta aprillini. Sealt edasi leiame ürikust üksnes kolm lakoonilist sissekannet, kus tõdetakse, et kogunemisele on ilmunud ainult üksikud tüdrukud ja koondus jäetakse ära. 16. aprilliga 1940 lõpevad sissekanded sootuks ning järgnevate tühjade lehekülgede põhjal võib edasist ainult aimata. Kas oli see, mis summutas kodutütarde toonased toimetamised, Riigikaitse Nõukogu 1939. aasta 2. oktoobri protokolli nr 27 (tuntud kui baaside leping) jäine hingus või ehk siiski midagi muud? Aeg on teinud oma töö ja vahetuid vastuseid ei ole meil täna enam kelleltki küsida … Kuid helisev tuulepuhang jääb meid siiski paitama! Kaitseliidu Pärnumaa malev on tänulik päeviku leidnud ja rariteedi naiskodukaitsja Maret Kommeri kätte usaldanud Andrus Arulale.
