Page 1

OMAVALITSUSJUHID VALMISTUSID KEERULISTES OLUDES TEGUTSEMA KAITSELIIDU AJAKIRI 2/2017

Vabatahtlikud panustavad oma aega Kaitseliitu mitmeti

8 RUUTMEETRIT AJALUGU


KAANEFOTO: REIN SÄINAS

2 | 2017

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul www.facebook.com/kaitsekodu

10

INIMENE Mitmekülgsed inimesed meie ümber

16

INIMENE Mees, kes võitis Kotkalennu

20

VÄLJAÕPE Põhjatähe õppus välismaalase pilgu läbi

24

KOOSTÖÖ Ka keerulistes oludes peab elu jätkuma

28

SÕJASPORT Tahta, julgeda, uskuda – Utria dessant 2017

32

KAITSELIIT Kaitseliidu uuenenud kodu(leht)

36

KAITSELIIT Hindamatu ressursi arvestus Võrumaa malevas

40

KAITSELIIT Sakala malev astus uude sajandisse

44

KAITSELIIT Mõtteid kaplani rollist ja staatusest

48

KAITSELIIT Kaplani ja usu rollist Kaitseliidus ja meie elus

50

SÕJARAUD Kongsberg – Norra kaitsetööstuse alustala

54

AJALUGU 8 ruutmeetrit ajalugu

58

NAISKODUKAITSE Ohutushoiu instruktorite kursusel õpetati ohutushoidu õpetama

62

NAISKODUKAITSE Vajadustest lähtuv erialaväljaõpe

64

NOORED 2 lennukit, 3 kopterit ja ligi 60 noort Ämaris

66

NOORED Talurahva laagrist jõuluballini ehk Kuidas me sooritasime kodutütarde esimest järku

70

NOORED Ursa retk viis ka lapsevanemad võistlustulle

72

MILITAARTURISM Tumedast turismist Leedu moodi

76

FILMIARVUSTUS Teekond sinna, aga mitte tagasi

78

RAAMATU ARVUSTUS Märgiline sõjaraamat ehk Sõda on kole, väga kole


Selles numbris

16

Tean täpselt, kes ta on, mis ta kutsung on ja mis rollis ta on. Seda huvitavam on ta tulek meie postile. Ta paneb suitsu ette ja annab meile termose, ilma sõnagi ütlemata.

20

Õppuste sisu on seevastu nii hea, et neid me ootame pikisilmi ja osaleme rõõmuga! Eelmised olid Tallinnas Kopli linnaosas ning Rummus. Sellistesse kohtadesse ei ole lihtsalt võimalik pääseda muidu, kui Kaitseliidu õppusel osaledes.

36

24 Igal kriisijuhtimise staabi liikmel on küll omad ülesanded lahendada ja omad volitused ressursse kasutada, kuid neid ülesandeid lahendati ühiselt, üksteist toetades – ehk võtmesõna oli koostöö.

Lihtne on olla passiivne liige, käia näiteks kord aastas väljas ja kõik. Või üldse mitte enam osaleda ja nii mitu aastat või rohkem.

4

2 | 2017


48 44 48

2 | 2017 Kaplan on inimese religioossuse esindaja tseremooniatel. Ta teostab seda avalikel tseremooniatel, palvuste kaudu rivistustel ja pärgade asetamisel.

Naljaga pooleks võib nentida, et metsavennad sõid õigel kellaajal korralikest nõudest sooja toitu ning kuulasid taustaks BBC-d või Moskva raadiot.

70

54

72

Metsavendlusest ja KGB-st saab iga huviline seal kuhjaga informatsiooni ning keldris kongide vahel kõndides ja iseenda sammude kaja kuulates kerkivad kahtlemata pähe igasugused mõtisklused.

Võistlejatele oli retk hea väljakutse, harjutamaks pimedas orienteerumist, sest öösel on ju kõik hoopis teistmoodi kui päeval.

2 | 2017

5


Sündmused Tallinna malev Peaminister Jüri Ratas kohtus 27. jaanuaril Tallinnas Kaitseliidu peastaabis Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga, kes andis talle ülevaate Kaitseliidu hetkeseisust ja lähiaja arengutest. Peaminister tundis erilist huvi Kaitseliidu rolli vastu laiapindses riigikaitses.

Lääne malev Jaanuari viimasel nädalavahetusel õppisid ja harjutasid Lääne maleva kaitseliitlased Lihulas talvistes tingimustes tegutsemist. Korrati üle põhitõed ja saadi uusi teadmisi nii riietumisest, maskeerimisest, juhtimisest kui ka tegevuste planeerimisest talvel. Suurimaks proovikiviks nii korraldajaile kui ka osalejatele kujunes jäätunud veetakistuse ületamine – kuidas käituda siis, kui jää jalge all peaks purunema?

Harju malev 24. jaanuaril külastas Tallinna ja Harju malevat kaitseminister Margus Tsahkna koos Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga. Tallinna maleva pealik kolonelleitnant Toomas Väli ja Harju maleva pealik kolonelleitnant Eero Kinnunen tutvustasid malevate tegevust ning arenguplaane. Margus Tsahkna ütles kohtumistel: „Kaitseliitlaste panus meie kaitsetahtesse on märkimisväärne ja Kaitseliit teeb igapäevaselt selle nimel tänuväärset tööd.“

Pärnumaa malev Jaanuari eelviimasel nädalavahetusel harjutasid laskur-sanitari erialakursusel osalejad esmaabi osutamist tsiviilmeditsiini mõistes. Esmaabimooduli õppe viisid koostöös läbi Kaitseliit ja Naiskodukaitse. Kursus jätkub veebruaris ja siis keskendutakse lahinguvigastuste käsitlemisele taktikalises olukorras.

6

2 | 2017


Viru malev Tavapäraselt tähistati Rakvere vabastamise aastapäeva laskevõistlusega politsei- ja piirivalveameti Rakvere jaoskonna sisetiirus. Koostöös Rakvere linnavalitsuse, Kaitseliidu Viru maleva ja Rakvere politseijaoskonnaga on sellist võistlust korraldatud alates 2011. aastast. Täiskasvanute seas osutus võitjaks Kaitseliidu Viru maleva võistkond Rakvere politseijaoskonna ja Virumaa Teataja Kotkasilmade ees.

Järva malev Jaanuarikuus alustas Kaitseliidu Järva malevas tegevliikme sõdurioskuste baaskursus (TSOBKkl), kus sel aastal osaleb 28 Kaitseliidu liiget. Kursuslasi on nii Järva, Jõgeva kui ka Viru malevast. Kümne nädalavahetuse jooksul antakse õppuritele põhiteadmised ja -oskused peamistes militaarvaldkondades. Kursus lõpeb juunis lõpurännakuga.

2 | 2017

Tartu malev 26. jaanuaril toimus Tartu maleva Nooruse tiirus kapten Indrek Raudsepa VIII mälestusvõistlus. Mälestusvõistluse autahvlile said oma nimed kirja Aimur Kruuse, Indrek Kriisa ja Ernst Tungel. Valgamaa malev 31. jaanuaril täitus 98 aastat kuulsusrikkast Paju lahingust, millel oli oluline mõju Vabadussõja käigule ja lõpliku võidu saavutamisele. Aastapäeva tähistamist alustati Valga Jaani kiriku seinale kinnitatud Põhjapoegade mälestuskivi ees. Seejärel liiguti Paju küla lähistel asuva Paju mälestussamba esisele platsile, kuhu olid kogunenud ümbruskonna omavalitsuste, ajalooühingute ja jõustruktuuride juhid. Lisaks sinimustvalgetele lehvisid meeste ja naiste käes ka Läti ja Soome värvides lipud. 2 | 2017

7


Kalender

Märts K

1

N

2

R

3

L

4

P

5

1879. aastal sündis kindral Andres Larka; 1919. aastal loodi meredessantpataljon; 1919. aastal saabusid Eestisse esimesed Taani vabatahtlikud

E

6

1944. aastal toimus Narva suurpommitamine; 1944. aastal likvideeriti Vaasa-Siiversti-Vepsküla sillapea

T

7

Veebruar K

N

R L

2

1919. aastal vabastati Valga ja Võru Punaarmeest; 1993. aastal taasloodi kaitseväe orkester; 1. jalaväebrigaadi taasasutamise aastapäev; Vahipataljoni taasasutamise aastapäev Tartu rahu aastapäev; 1919. aastal suri Julius Kuperjanov; 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahulepingule

3 4

1919. aastal jõudsid Eesti väed Petserisse

P

5

E

6

T

7

1994. aastal taasloodi õhuvägi

K

8

1944. aastal loodi 200. jalaväerügement

N

9

R

10

1879. aastal sündis kindral Ernst Põdder; 2010. aastal saabus Kosovost koju viimane riviüksus ESTRIF-6

L

11

P

12

1884. aastal sündis kindral Johan Laidoner

E

13

1919. aastal saabusid Eestisse Rootsi vabatahtlikud; 1944. aastal algas Meerapalu lahing

T

14

K

15

N

16

R

17

L

18

P

8

1

19

1944. aastal toimus Punaarmee dessant Merikülas

K

8

N

9

R

10

L

11 12

1880. aastal sündis kindral Jaan Soots

E

13

1998. aastal taasloodi luurepataljon; 1998. aastal taasloodi suurtükiväegrupp; 1998. aastal taasloodi miinilaevade divisjon; 1998. aastal moodustati kaitseringkonnad ja nende staabid; 2003. aastal lendas operatsioonile Afganistanis esimene EOD-üksus

T

14

K

15

N

16

R

17

1990. aastal asutati Alutaguse malev; 1998. aastal taasloodi KVÜÕA

L

18

1992. aastal taasloodi Kalevi pataljon; 1992. aastal taasloodi Kuperjanovi pataljon

P

19

2003. aastal loodi luurepataljon; 1919. aastal toimus Munamäe lahing

E

20

T

21

K

22

20

T

21

K

22

2002. aastal avati kaitseväe peastaabi uus hoone Juhkentali 58

N

23

1874. aastal sündis Konstantin Päts; 1918. aastal loeti Pärnus ette iseseisvusmanifest

R

24

Eesti iseseisvuspäev; 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik

L

25

1999. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

P

26

E

27

T

28

1905 sündis kolonel Karl Tarpak

2 | 2017

1990. aastal asutati Põlva malev; 2000. aastal heisati Saksamaal Wilhelmshavenis Eesti lipp miinijahtijal Wambola

N

23

R

24

L

25

Küüditamisohvrite mälestuspäev; 1949. aastal toimus Eestis suurküüditamine; 2004. aastal hõisati ISAF-i peakorteris Eesti lipp

P

26

1917. aastal (vkj) toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus; 1919. aastal ilmus ajakirja Sõdur esimene number

1919. aastal moodustati soomusrongide divisjon

E

1944. aastal toimus Tallinna suurpommitamine

P

1990. aastal taasloodi Järvakandis Kaitseliit

1872. aastal sündis kontradmiral Johan Pitka; 1944. aastal saabus 20. Eesti diviis Narva rindele

2000. aastal loodi Kaitseliidu jalgpalliklubi „Kalev“

E

27

T

28

K

29

N

30

R

31

2004. aastal liitus Eesti NATO-ga; 2001. aastal taasloodi Scoutspataljon (ESTBAT); 1990. aastal taasloodi Nõmme malevkond

11920. aastal jõustus Tartu rahuleping; 2004. aastal toimus esimene õhuturbe tutvumislend Eesti kohal


kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 2 | 2017

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Rein Säinas

Kaitseliit

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Naiskodukaitse

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred

Kaastööde saatmise tähtajad: 28. veebruar, 4. aprill, 16. mai. 25. juuli, 12. september, 24. oktoober, 5. detsember

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Tahta, julgeda, uskuda Teatavasti paljud asjad muutuvad ajaga. Enamasti ikka paremuse poole, kuigi esmapilgul ei pruugi see nii tunduda. Või siis mitte … Siin aga tulebki mängu usk. Mitte kõigevägevamasse või mõnesse üleloomulikku jõudu, kuigi ka selles pole midagi halba, vaid iseendasse ja seeläbi ka organisatsiooni. Miks muidu me seda Kaitseliidu asja ajame, kui me ei usu, et sellest võib kasu olla? Et see midagi muudab? Jah, vahel võib see usk ka kõikuma lüüa. See on täiesti loomulik. Eriti siis, kui me teeme ja teeme, kuid sellest hoolimata midagi ei muutu. Justkui poleks meie panusest ja pingutusest mingit tolku. Mõnel üksikul juhul võib-olla ei olegi, aga palju tõenäolisem on võimalus, et on küll. Ja märksa enam, kui me oskame ettegi kujutada. Eestlastele loomuomaselt me seda lihtsalt ei tunnista. Või tunnusta. Vähemalt mitte piisavalt tihti, sest me ju, noh, ükskord, nii kolm aastat tagasi, ütlesime, et hea töö ja jätka samas vaimus. Isegi teenetemärgi andsime kunagi … kuigi ükski märk ei asenda head sõna. Aga märgid tuhmuvad. Ja head sõnad ununevad aja möödudes. Kui neid just uuesti ei öelda. Mida ei tehta, kuigi tuleks. Siis inimesed tahaksid, julgeksid, usuksid rohkem, et nende muutustele pühendatud aeg pole olnud asjata vabatahtlikult antud. Parafraseerides tuntud Norra kirjanikku Herbjørg Wassmot: muutusi ei too mitte aeg, mis möödub, vaid see, mida mööduva ajaga tehakse. Karri Kaas, peatoimetaja

2 | 2017

9


MARKO REISEL

INIMENE

KRISTLIN KÕRGESAAR

Mitmekülgsed inimesed meie ümber AN U AS VA LD K NI

UL PA SE N

MA

KA

2 | 2017

NI MO

EP

ÕL D

KR

IST AK

I IL

RA

ID

O

A

RU SS I

LS TO

10


KRISTJAN PRII

7. jaanuaril kuulutasid Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming Haapsalu hotellis Fra Mare välja 2016. aasta naiskodukaitsja, kelleks valiti Kristlin Kõrgesaar Naiskodukaitse Järva ringkonnast, ning 2016. aasta kaitseliitlase, kelleks on Marko Reisel Kaitseliidu Lääne malevast. Tekst: KK!

Aasta naiskodukaitsja ja kaitseliitlase nominendid Anu Tolsa Harju ringkonnast. Kohalikus ringkonnas ega malevas ei leidu ilmselt ühtegi inimest, kes Anut ei tunneks. Ta on igal pool kohal ja see, mida ta teeb, on kõigile näha, kuulda ja maitsta. Ta on suurepärane kaaslane ning jagab hea meelega oma aega ja teadmisi teistega. Ta on hinnatud õpetaja, kelle kuulsus baasväljaõppe toitlustusmooduli läbiviijana ulatub oma ringkonna piiridest kaugele väljapoole. Tema korraldatud õppused on detailideni ettevalmistatud ja filigraanselt läbiviidud. Ta on üdini naiskodukaitsja ja selle üle väga uhke.

INIMENE

Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili sõnul oli aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat valida väga raske. „Kaitseliit on väga ühtlane ja tugev organisatsioon. Kõik nominendid on eeskujulikud riigikodanikud ja ennekõike kogukonna liidrid. Nad on teistele eeskujud kõige laiemas mõistes,“ ütles brigaadikindral Kiili. Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul on iga Eesti riigi kaitsja, olgu ta naiskodukaitsja või kaitseliitlane, oluline ja tema panus tänuväärne. „Nad on positiivseks eeskujuks oma kogukonnas ja vabatahtlikkusel on väga suur jõud,“ lisas Tsahkna. Aasta naiskodukaitsjat Kristlin Kõrgesaart iseloomustab aktiivsus ja osalemine väga paljudes ettevõtmistes, sealhulgas organisatsiooni arendamisel. 2016. aastal asutati tema algatusel uus Naiskodukaitse jaoskond. Lisaks on ta Naiskodukaitse uue baasväljaõppemooduli „Ohutushoid“ instruktoriks. Tema kireks on aga on sõjalis-sportlikud võistlused. Ka siin on ta tõeline meeskonna hing, kes hoolib ja hoolitseb, tagab, et ettevalmistus oleks laitmatu ning et ka kõige raskematel hetkedel leitaks üheskoos üles viimasedki jõuvarud. Aasta kaitseliitlane Marko Reisel on oma käitumise ja pühendumisega pälvinud nii kaasvõitlejate kui ka kogukonna usalduse ja austuse. Tema eestvedamisel sai Kaitseliit juurde uue üksikkompanii, mille väljaõppeürituste ja seltsielu korraldamisega ta aktiivselt tegeleb. Lisaks on ta tunnustatud riigikaitseõpetaja ja innukas langevarjusportlane ning patrullvõistlustel endast kõike välja paneva võitlejana on ta ka ise pannud aluse kunagisele populaarsele patrullvõistlusele Sügistorm. Võitjatele olid auhinnaks kaitseliitlase ja naiskodukaitsja pronkskujud. Lisaks said kõik nominendid Kaitseliidu ülema, kaitseministri ja kaitseväe juhataja hinnalised kingitused.

Raido Russi Tallinna malevast. Raido on aastaid pühendanud väga suure osa oma ajast teenistusele Kaitseliidus. Ta on teinud seda suurusjärgu võrra enam, kui tema ülemad temalt ootavad, ja sadu kordi rohkem, kui organisatsioon seda oma liikmetelt eeldab. Lisaks rühma juhtimisele, väljaõppe kavandamisele ja läbiviimisele ning seltsitegevuse korraldamisele on ta võtnud oma õlule ka kompanii tehnika hooldamise ja remondi. Krista Kiil Tallinna ringkonnast. Krista on rõõmsameelne ja soe inimene, kellega koos olles on seiklused ja muhe seltskond garanteeritud. Ta viib kõik alustatu alati perfektselt lõpule, sest vähemaga ei ole ta lihtsalt rahul. Staabi- ja tagalakompanii toidulao ülemana suhtub ta oma riigikaitselisse ülesandesse äärmise tõsidusega ning on õppustel alati kohal. Lisaks on ta vabatahtlikuks instruktoriks nii ringkonna kui riigi tasandil. Tema särtsakus ja positiivsus nakatavad alati ka teisi ning loovad raskuste kiuste tunde, et kõik läheb hästi. Manivald Kasepõld Rapla malevast. Manivaldi teekond Kaitseliidus on olnud pikk ja värvikas – kunagisest palgalisest kaitseväelasest on tänaseks saanud | 2017aastal eeskujulikult aktiivne vabatahtlik. Kui21990.

11


IJ

OH AN SO N I

IST LG PA

KR

K

LI

VA S

HE

MA RG US I

VI LL U VA LL IST E

I IV ER OH T LA

VA LL O

TA M

ME

SV E N

NE

UD

OR F

IV AR TA LL E

G

RS NA JA

RN AA

I IT

ET VA LG E

R BE

2 | 2017

PI R

RM

N SE RO

INIMENE

AN

VE UR

12


Monika Paulsen Rapla ringkonnast. Monika on igal pool kaasalööja ja pealehakkaja naine. Temata ei möödu ühtegi lastelaagrit, Põrgupõhja retke ega maakaitsepäeva. Üheks oma südameasjaks on ta võtnud Naiskodukaitse kohaliku ajaloo kogumise. Ta on hingega naiskodukaitsja, kes hoolib väga oma riigist ja selle käekäigust ega pea paljuks ise oma riigi heaks tegutseda. Ivar Tallerman Alutaguse malevast. Ivar on eestvedaja. Inimesena on ta siiras ja avatud, hea huumorisoonega. Alati abivalmina jagab ta oma teadmisi nii naiskodukaitsjate kui noortega. Ivar on korduvalt osalenud Utria dessandil, mitmeid kordi edukalt läbinud Põrgupõhja retke ning tema kogemustepagasisse mahuvad ka Scoutsrännak ja kindral Tõnissoni rännak-jooks. Oma tegevusega Kaitseliidus ja ka väljaspool organisatsiooni on ta võtnud südameasjaks väärtustada kogukonna hinge. Iive Rohtla Alutaguse ringkonnast. Kogu aja, mis Iive on organisatsiooni kuulunud, on ta olnud hästi aktiivne ja järginud üht Naiskodukaitse põhiväärtust – elukestev õpe. Pühendumus ja järjekindlus on teinud temast hinnatud vabatahtliku instruktori ning ringkonna kauaaegse esinaise. Ta on formeerimismeeskonna ülem ning korraldab formeerimisalast väljaõpet kogu malevas. Tema suust ei kuule kunagi, et ei saa või ei viitsi või ei taha. Alati leiab ta inimesed ja aja, et talle usaldatud ülesanne täita. Sven Neudorf Viru malevast. Sven on olnud Kaitseliidus peaaegu selle taasasutamisest saadik. Tema töid ja tegemisi iseloomustab pühendumus ja kohusetundlikkus, tahe täiendada oma teadmisi ja oskusi, ideede rohkus ning võime neid teostada. Tal on julgust vastu võtta otsuseid, mis tihtipeale panevad kukalt kratsima ja tunduvad esiti teostamatud. Urve Rosenberg Viru ringkonnast. Urve on inimene, kes teeb tõesti oma tööd südamega. Olgu see siis ringkonna juhtimine või noorkotkaste ja kodutütarde juhendamine. Ta ei ole lihtsalt juht, ta on hooliv ja abivalmis, aidates ka neid, kes ise abi küsida ei oska. Vallo Tamme Järva malevast. Vallo suureks ja tähelepanuväärseks teeneks on töö liikmeskonnaga. Ta ei ole pelgalt algataja, vaid teda saab iseloomustada ka kui elluviijat, teostajat. Vallo ei pelga ühtegi ametit, tavalisest realiikmest rühmaülemani. Ta ei jäta kedagi kuulamata, ei vaidle, vaid argumenteerib, tuues Kaitseliiduga seonduvates asjades välja aspekte, millele ise kohe ei mõtlegi. Tema kaitseliitlase pagasisse kuuluvad edukad osalemised Utria dessandil, Erna retkel, admiral Pitka luurevõistlusel, Põrgupõhja retkel ning maleva ja välisriikide patrullvõistlustel. Villu Valliste Jõgeva malevast. Villu juures võib esile tõsta tema jäägitut pühendumust, osalemaks kõikidel oma üksuse õppustel, ning autoriteeti kaasvõitlejate seas. Ta omab alati asjadest selget ülevaadet ja oskab anda sama selgeid korraldusi, unustamata seejuures tekitada alluvates olulist õlatunnet. Ta ei ütle kunagi ära abist naiskodukaitsjatele, olgu selleks siis väljaõpe, toetus vahenditega või lihtsalt hea nõu. Aktiivse riigikodanikuna on ta aastaid tegutsenud

abipolitseinikuna ning on ka seal oma teadmiste ja pühendumise poolest hinnatud. Heli Palgi Jõgeva ringkonnast. Heli on enesekindel, julge ja täis teotahet. Ei ole vist nädalavahetust, mil ta ei osaleks mõnel organisatsiooni õppusel, tema tegevusaktiivsus on suisa hirmuäratav. Mingil imelisel viisil on tal õnnestunud võitlejana osaleda vist küll kõigil Kaitseliidu möödunudaastastel suurõppustel, lisaks lugematul arvul sõjalis-sportlikel võistlustel. Pole vist vaja lisada, et isegi Pitka retk oli tema jaoks pigem jalutuskäik. Ja nagu muuseas on ta selle kõige juures veel ka ringkonna esinaine ja enesekaitseinstruktor ohutushoiu kursustel. Margus Ivask Tartu malevast. Elva abilinnapeana on Margus heaks sillaks kohaliku elanikkonna ja Kaitseliidu vahel. Ta on kindla iseloomuga ja usaldusväärne võitleja, kelle parimateks külgedeks on ettevõtlikkus, õppimisvõime ja organiseerimisoskus. Margus on visiooniga juht, kes näeb suurt pilti, kuid oskab väga selgelt tegutseda ka makrotasandil. Piret Valge Tartu ringkonnast. Pireti kohta öeldakse, et ta on usaldusväärne, sihikindel ja abivalmis naine, kes tugineb kindlatele väärtustele. Ta suudab oma entusiasmi ja hea huumorisoonega ka kõige keerukamad olukorrad lõbusaks ja lihtsaks muuta. Hea loodusetundjana on ta oma südameasjaks võtnud naiskodukaitsjate koolitamise ellujäämistarkuste vallas ning temast on saamas ohutushoiu kursuse instruktor. Ta töötab keskkonnaametis ning on ka seal väsimatu retkejuht ja looduse tutvustaja nii väikestele kui suurtele. Janar Saarniit Põlva malevast. Kaitseliitlasena on Janar osalenud aktiivselt väljaõppes ja saavutanud märkimisväärseid tulemusi erinevatel laskevõistlustel ning teda võib alati leida kõikidelt Kaitseliidu suurõppustelt. Ta on mees, kes oskab jääda märkamatuks, kuid on alati kohal. Tööst vabal ajal tegeleb ta võitluskunstiga ja jagab oma kogemusi treenerina kõigile huvilistele, eeskätt kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele. Igal vabal hetkel võtab Janar jalge alla matkaraja, et nautida Maarjamaa loodust.

INIMENE

Järvakandis Kaitseliit taastati, oli tema üks taasasutajatest. Teda kui väärikat ja organisatsiooniteadlikku kaitseliitlast võib rahulikult saata ükskõik kui tähtsale sündmusele, ükskõik kui nõudlike inimestega asju ajama.

Kristi Johanson Põlva ringkonnast. Kristi on alati särasilmne ja naerusuine. Tema jaoks ei ole sõnapaare „ei saa“ ja „ei oska“ – raskustes leiab ta võimalusi. Aktiivse naiskodukaitsjana lööb ta meelsasti kaasa kõikidel õppustel ja on tihtipeale ka ise korraldajaks. Ta on sisekaitsestruktuuris staabiassistent ning tegutseb valitud erialal suure pühendumusega. Ta on tubli sportlane, ent, mis veelgi tähtsam, ta innustab ja veab kaasa, nõnda on tervisespordipisikuga nakatunud paljud naiskodukaitsjad. Lisaks on ta aktiivne tõukerattaspordi propageerija terves maakonnas. Anu Jõgeva Võrumaa malevast. Võib julgelt väita, et ilma Anu panuseta, korraldamiseta, osalemiseta ei toimu Võrumaa malevas mitte ühtegi suuremat Kaitseliidu õppust, sündmust ega algatust. Sama kehtib ka isamaaliste ettevõtmiste puhul Vastseliina vallas ja piirkonnas. Ta on loonud toimiva ja püsiva koostöö naiskodukaitsjate ja kaitseliitlaste vahel, kaasates sellesse ka noorkotkaid-kodutütreid. Oma Kaitseliidu tegevustes on Anu olnud väga mitmekülgne, tulemuslik ja piirkonna inimestele nähtav. Jaanika Sild Võrumaa ringkonnast. Aktiivse naiskodukaitsjana lööb Jaanika kaasa väga mitmetes 2 | 2017 valdkondades ning kui näeb kitsaskohti, siis räägib

13


ÜL LE SÜ LL A

ID

O KI VI

KE RT H UM AL A

AK AD

KA

AK IN

AR M

ED AK IV IS I LD

DI

TM AR M

AR TI

NS ON

AN U

JÕ GE VA

JA A

NI

TS ME

TI

2 | 2017

MA LL EK

KA

KI

P

SIL D

ES

SIR

SV

AS TA T

NI

INIMENE

A JA

14


Jaanis Veskimets Valgamaa malevast. Oma tegemistes on Jaanis eeskujuks nii Kaitseliidus kui ka teistes eluvaldkondades. Laskesportlasena on ta Kaitseliitu esindanud kodustel ja ka välismaistel laskevõistlustel. Lisaks aktiivsele tegevusele Kaitseliidus on Jaanis ka ühiskondlikult aktiivne, olles tegev külaliikumises ja kohalikus omavalitsuses. Just tema kohta sobib ütlus: „Kes teeb, see jõuab!“ Asta Tsirp Valgamaa ringkonnast. Asta aktiivsustunde ei suuda küll keegi kokku lugeda. Suveperioodil ei ole harvad need korrad, kui ta ei jõua erinevate ürituste vahel kodus isegi pesu pesta ja puhata. Pakib koti ja edasi järgmisele missioonile. Kindla ja usaldusväärse partnerina aitab ta alati organiseerida nii ringkonna kui üle-eestilisi üritusi. Vanuse poolest on ta ikka juba veidi üle 25, ent julgus võtta vastutust ja tahe kaitsta oma riiki on seda suuremad. Ta kuulub kergejalaväekompaniisse ning osaleb oma üksuse tegevuses erilise kohusetundega. Ditmar Martinson Sakala malevast. Kuuludes maleva juhatusse, omab Ditmar kindlat visiooni ja nägemust Eesti riigikaitse olemusest ning julgeb seda ka esitleda. Aktiivse kaitseliitlasena on tema panus nii vabatahtlikuna kui ka juhatuse liikmena maleva üldisesse arengusse olnud märkimisväärne. Ditmar on nii meie noortele kui ka täiskasvanutele eeskujuks, kuidas olla ustav oma kodule, oma kodukandile ja oma riigile. Eda Kivisild Sakala ringkonnast. Eda on järjepidev ja kindlameelne tegevliige, kes pühendab Naiskodukaitsele hinge ja südame. Ta on hea kuulaja ja empaatiline juht, kes julgeb vastu võtta ka ebapopulaarseid, kuid vajalikke ja õiglasi otsuseid. Tema mitmekülgsus ja tegevusaktiivsus nii naiskodukaitsja kui kodanikuna on peadpööritavad. Ta on Viljandi Haigla siseaudiitor, hariduselt jurist ja ajakirjanik, lisaks hispaania keele asjatundja ja koorijuht ning rahvusliku käsitöö üliõpilane Viljandi kultuuriakadeemias. Tema eestvedamisel on loodud Kaitseliidus mitmed projektikoorid, ta on ajalehe Oma Maa peatoimetaja, staabiassistent, ringkonna esinaine … Tal on kaks poega ja seitse papagoid!

Kaido Kivi Pärnumaa malevast. Pärnumaa maleva orkestri vanemana on Kaido orkestri liikmete silmis hinnatud ja väärtustatud „inimhingede spetsialist“. Tänu tema suurepärasele organisaatorivõimele on orkester teinud koostööd ja andnud ühiseid kontserte mitmete teada ja tuntud muusikutega. Tänu Kaido toetusele, entusiasmile ja eestvedamisele on paljud orkestri liikmed leidnud endas kutsumuse asuda tööle professionaalsete muusikutena. Tiina Kadak Pärnumaa ringkonnast. Tiinal on palju lennukaid ideid, ent erinevalt keskmisest loovindiviidist on tema ka tegudeinimene. Käib välja mõtte, paneb kokku meeskonna ja teostab. Ta on rannakaitsekompaniis rühma parameedik ning õpetab esmaabi nii Naiskodukaitses kui noorteorganisatsioonides. Lisaks on ta tulihingeline harrastussportlane. Tema suur kirg spordi vastu motiveerib ringkonna liikmeid üha enam pingutama ja proovima uusi asju, et katsetada oma piire. Tublisti järgib ta ka organisatsiooni perekesksuse printsiipi – ka tema tütred on naiskodukaitsjad. Malle Karm Lääne ringkonnast. Malle on asendamatu ringkonna kõigis ettevõtmistes, olgu selleks siis toitlustamine või formeerimine. Lisaks on ta hinnatud võistkonnaliige sõjalis-sportlikel mõõduvõtmistel ning Naiskodukaitse erialavõistlustel. Tema mitmekülgsus lubab täita just neid ülesandeid, mida parasjagu vaja, ta on spetsialist nii esmaabi kui staabiassisteerimise vallas. Tublide rehkendajate arvepidamise järgi osales ta 2016. aastal organisatsiooni tegevuses 563 tundi. Kert Humala Saaremaa malevast. Oma tegevuse ja aktiivsusega Kaitseliidus on Kert paljudele kaitseliitlastele suureks eeskujuks ja autoriteediks. Iraagi ja Afganistani missioonide kogemused on andnud talle teadmisi ja oskusi, et olla oma rühmale innustav instruktor. Lisaks enda pidevale täiendamisele motiveerib ta ka üksuse liikmeid ennast täiendama taseme- ja erialakursustel. Jõudumööda lööb ta kaasa Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegemistes ega ütle ära ka kogukonna ettevõtmistele, nii et teda võib kohata kõikjal.

INIMENE

neist julgelt, pakkudes lahendusi, või likvideerib need ise mängleva kergusega. Oma tegevuse ja suhtumisega iseloomustab ta oma kaaslaste arvates imehästi Naiskodukaitse tõekspidamisi ja väärtusi. Kindlasti on ta ühtaegu nii tark kui ka osav. Olgu selle kinnituseks fakt, et 2016. aastal võitis ta koos kahe kaaslasega üle-eestilise esmaabi erialavõistluse ning noppis mitmeid häid kohti erinevatelt laskevõistlustelt.

Ülle Sülla Saaremaa ringkonnast. Kaaslaste sõnul on Ülle enesekindel, otsekohene ning äärmiselt abivalmis inimene. Ta lööb käed külge kõiges. Ka siis, kui vahel on tunne, et ei oska või ei suuda. Oma särava ja julge hoiakuga on ta eeskujuks paljudele. Naiskodukaitse on tema tegemistes tähtsal kohal ning kõike, mida ta ette võtab, teeb ta suure pühendumusega. Ta on Naiskodukaitsesse kuulunud juba 17 aastat ning olnud kogu selle aja jooksul tegus ja aktiivne.

LISAINFO

Aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat valiti seitsmendat korda. Varasematel aastatel on aasta naiskodukaitsjaks valitud: 2010 Kristiina ABEL Tartu ringkonnast 2011 Nele PERNITS Rapla ringkonnast 2012 Lembe LAHTMAA Sakala ringkonnast 2013 Anu SAUE Lääne ringkonnast 2014 Kaire LÕHMUS Järva ringkonnast 2015 Triinu KÜÜNAL Jõgeva ringkonnast

Aasta kaitseliitlaseks on varem valitud: 2010 Madis MINTEL Lääne malevast 2011 Kaupo VARIK Pärnumaa malevast 2012 Kristjan BACHMAN Tartu malevast 2013 Meelis TINNO Alutaguse malevast 2014 Tiia KIIS Võrumaa malevast 2015 Aare KABEL Järva malevast 2 | 2017

15


ERAKOGU

Mees, kes Külm on. Tuul surub mind vastu mahajäetud maja, nagu tahaks mind läbi otsida, valutab mu liigeseid ja proovib hingevarga kombel mu rinnakorvi pääseda. Kell on umbes neli hommikul, see on minu ja Johanna teine vahtkond õppuse Põhjatäht 2016 ainsa, kuid külma öö jooksul.

INIMENE

Tekst: MARTIN MÄGI

Tõnu Park liitus Kaitseliiduga juba taasloomise ajal, kuid jäi siis organisatsioonist pere ja töö tõttu kõrvale. Nüüd lööb ta vabatahtlike riigikaitsjate tegemistes taas aktiivselt kaasa

16

2 | 2017


Ühel hetkel ma murdun ja kui patrull on taas kord meie sektoris, jätan oma lahingupaarilise nende kaitse alla, jooksen nurga taha pargitud meedikute auto juurde ja võtan sealt endale villase kaitseväe teki. Patrull vaatab mu tekki ilmse kadedusega, kuid liigub pikemata edasi. Pimedusest astub meie juurde kõhn, pikka kasvu mees. Ma tunnen teda hästi, igasugune tunnussõna hõikumine jääb ära. Tean täpselt, kes ta on, mis ta kutsung on ja mis rollis ta on. Seda huvitavam on ta tulek meie postile. Ta paneb suitsu ette ja annab meile termose, ilma sõnagi ütlemata. Tee tundub päris tuline. Joome. Ta vaatab mu pontšoks seotud tekki, noogutab ja kaob sõnatult patrulli jälgedes nurga taha.

„Kes see oli?“

Ta on Kaitseliidus Kaitseliidu loomisest saadik. Ta läks Kaitseliitu kohe, kui see pärast Eesti iseseisvumist taasloodi. ERAKOGU

Nii küsib Johanna, esimest korda õppusel olev lahingupaariline. Park. Tõnu Park. Hea mees. Kotkalend 2016 parim kusjuures. Teist korda järjest on meie kompanii mees seersandikursusel parim. Eelmise aasta parim oli Evelin Luik, samuti meie kompaniist.

Johanna muigab mu sõnakasutuse üle – Evelin, parim mees. Ütlen, et Evelini sündimata laps on käinud õppustel rohkem, kui mõni kaitseliitlane terve aasta jooksul. Vot sellised inimesed on meie kompaniis. Räägin Johannale, kuidas ma esimest korda õppusel olin. See oli 2014 juunis toimunud Põhja kompanii Aegna dessant. Mul oli SBK-l käimata, ei osanud varustust pakkida ega midagi. Rääkimata jaotaktikast või muust sellisest. Eksisime seal jaoga ära. Pärast öeldi mulle, et ei eksinud me kuhugi, meie jao asukoht oli kogu aeg teada, sest kellegi katelok kolises üle terve saare. Õhtusöögi järel õpetas Park,

kes ise parasjagu SBK-l oli, mind korralikult katelokki pakkima. Ega seal midagi keerulist polnudki, väikesed trikid. Taskurätikute pakk läks kahvli ja põleti vahele ja vaikus majas. Tema õppis selle SBK-l ära nii, et pakkis veoauto kastis oma seljakotti ringi, kui teised samal ajal seda autot lükkasid. „Niimoodi käivad Kaitseliidus asjad?“ naerab Johanna. Käivad jah. Pool aastat hiljem SBK-l olin ise veokat lükkamas, kui vähem kogenud noorsõdurid autokastis varustusest kolinaid kõrvaldasid. Ja Kotkalend 2014. Väga intensiivne õppus oli. Kuulipildur jooksis ennast MG-3ga nii kokku, et ta määrati haavatuks ja saadeti telki taastuma. Park ülendati abist kuulipilduriks ja mind laskurist kuulipilduri abiks. Katelokid olid meil mõlemal kaasas, kuid sõjajumal ei tahtnud meile süüa anda. Iga kord, kui 20kilost supitermost käe otsas vedav kokk meile järele jõudis, kästi meie jaol ära liikuda. Kaks korda pakkisime oma söögivarustuse lahti ja kaks korda kästi meil ära liikuda. Kolmandal korral, kui higine ja ropendav kokk oma termosega meile järele jõudis, ei hakanud me katelokkidega vaeva nägema. Õigesti tegime. Enne veel, kui kokk kõnevõime tagasi sai, sai jagu taas liikumiskäsu. Jaoülem krahmas kokalt meile kaasa pool Kirde saia. Sõime seda Pargiga tulepositsioonil, vihm sadas selga ja saiale, ise lõõpisime, et ikka parem, kui kuiva saia süüa.

INIMENE

võitis Kotkalennu

„Park on siis kolm aastat Kaitseliidus olnud?“

Tõnu leiab, et sõdur peab olema valmis asendama jaoülemat ja jaoülem rühmaülemat. Siis tekib kontekst, suurem pilt toimuvast

Johanna uurib edasi. Tegelikult rohkem, aga mitte järjepidevalt. Ta on Kaitseliidus Kaitseliidu loomisest saadik. Ta läks Kaitseliitu kohe, kui see pärast Eesti iseseisvumist taasloodi. Oli Tartu malevas Meelis Säre üksuses. Käis putši ajal Tallinnas Toompead kaitsmas. Relvi ei olnud, vormigi ei olnud. Ainult jämedast kaablijupist „kumminuiad“ ja Molotovi kokteilid. Kujutad ette, kaab2 | 2017

17


ERAKOGU

lijupiga? Kui on teada relvastatud dessantväelaste ja tankide tulek? Seda postiga saadud väljakutset hoiab ta siiamaani alles. Tavaelus on Park aga selline mees, kes on elus kõike teinud. Rootsis talutöid jne. Viimased 20 aastat aga on ta lennujaamas. Seal on ta ka juba kõike teinud, näinud nii Estonian Airi sündi kui surma. Praegu töötab Nordicas. Tal on tütar. Pere oli tal siis Haapsalus ja tema käis sealt Tallinna Lennujaama tööle. Selline logistika läks liiga raskeks, Kaitseliidu asjad veel juurde. Ja loomulikult langes ära Kaitseliit. Uuesti tagasi tuli ta 2014, kui Ukrainas madinaks läks. Siis ta elas juba Kalamajas. Otsis netis n-ö kodukohajärgset üksust ja leidiski Põhja kompanii. See kõlab teatud kontekstis väga halvasti, aga ma arvan, et Ukraina konfl ikt tuli meile kõvasti kasuks. See tõi Kaitseliitu väga häid inimesi. Minu näiteks. Ja sinu. Ja Tõnu. Ja veel paljud. Inimeses, kes muidu ajavad oma asja, on autojuhid, kokad, juristid jne. Kui asi aga jamaks kipub minema, siis tulevad nad appi ja teevad oma asja hingega. Meil on tänu neile palju parem Kaitseliit ja kaitsevõime.

Üheksakümnendate alguses toimunud putši ajal oli Tõnu Park nende kaitseliitlaste hulgas, kes käisid Tallinnas teletorni kaitsmas

„Kuidas sa temast nii palju tead?“ Park on aktivist ja no mina ka natuke. Olime alguses samas rühmas ja jaos, siis viidi Tõnu üle teise rühma. Aga ikka trehvad ju inimest ja saad rääkida. Lõunapausid. Lasketiirus või hiljem relva puhastades. Või õllekas mõnikord. Me elame Tõnuga mõlemad Kalamajas, selle uue kõrtsi St. Vitus lähedal. Otsustasime selle ükspäev ära proovida ja ma küsisin seal Tõnu käest, millal ta aru sai, et ta on NAK 2016 parim. Ta ütles, et ei saanudki. Ta ei teadnud seda enne, kui see rivis-

tusel välja öeldi. Ja kui ta kõrvad kuulsid, et tema nimi öeldi, siis pea ei saanud aru, et jutt käib temast. Ja kui aru sai, siis läks talle suits silma. Tunnustust vastu võtma läks häguse pilguga. Ta ise oli ennast pidanud kursantide edetabeli teises pooles

Lisaks jaoülema oskustele kasvatab NAK väga palju ka sõdurioskusi. Sõdur peab olema valmis jaoülemat asendama ja jaoülem rühmaülemat. 18

2 | 2017

olevaks. Aga Kotkalennu manöövrite ajal õnnestus tal teha üks väga hea tiibamine ja võita sellega väike lahing. Samas järgmises kontaktis ta hävis. Ta ise arvas, et põhjus võis olla selles tiibamises, kuid tõelist põhjust teavad ainult instruktorid. Ma ise arvan, et asi ei olnud ainult selles tiibamises. Tõnus on selline vaikne tegutsemistahe. Kui ta on kohal, siis ta ei passi ja ei hoia tegevusest kõrvale. Talle meeldib vormi kanda. Ta arvab, et ta muutub paremaks inimeseks, kui vormi selga paneb. Inimesed vaatavad teda teistmoodi, kui tal vorm seljas on.


Üks sinise jopega naine… Nädal hiljem, taas St. Vituse maja tumedat mekkides, räägime Tõnuga möödunud õppustest ja muust ka. Mina samamoodi. Teostasin parasjagu mänguhaavatu teist läbivaatust, kui sisse tuli Terras kaaskonnaga. Paar elukutselist oli tal kaasas, üks oli kapten. Ja seltskond tsiviile. Üks sinise jopega naine tuli istus mu kõrvale maha, pani oma käed „See tundub mulle siiamaani ulme, haavatuks määratud higise ja määret meil on sellised liitlased nagu Ameerika sõdurid. Ja et nad on meie- dunud kaitseliitlase peale ja hakkas tehnilisi küsimusi küsima. Mis vigasga kõrvuti. Et me istusime sinuga Kaitseliidu õppusel Bradleys, vormis tus on, mis kannatanu vererõhk on jne. Kahtles minu anamneesi täielikja relvaga, õlg õla vastas Ameerika kuses. Mina vaidlesin talle vastu, mõtvõitlejatega. Ja harjutasime oma lesin, et see on keegi kaitseväe arst asju koos nendega. Ameeriklased või hakkaja naiskodukaitsja. Kuni on meie ainsad tõsiseltvõetavad tuli üks veebel ja pöördus tema poole liitlased. Kõik liitlased on abiks, aga „proua president“. Siis ma sain aru, et nemad on meie heidutuse selgroog, selle „haavatu“ kohal askeldades puukandev jõud.“ dutab minu pea meie presidendi pead. President ise tuli meile appi haaSamas olid sa valmis kaablijupiga vatut käsitlema! Ja tead, mulle jäi Pihkva dessantväelaste vastu sellest nii soe tunne. Et meil on selline minema? president, kes lihtsalt ei vaatle, vaid „Sa oleksid ju ka?“ küsib Tõnu vastu. tuleb ja teeb asju. On nii vahetu. Ja et Ma üritan endas vastust leida, aga ta ei käinud mitte ainult meie juures, see vastus ei tule kergelt. vaid ka Okkale tulnud reservväelaste ja ajateenijate juures. Kui palju sind aidati, kui NAK-il Naerame Tõnuga iseennast, kuidas olid? me oma suurimat ülemust, Eesti riigi„Oma töökaaslase tsiviilist, kes kaitse kõrgeimat juhti ära ei tundnud. suutis kogu aeg graafi kud teha nii, Meie inimestest saadud soe tunne et sain osaleda peaaegu aasta aega püsib minus pärast Põhjatähel külkestnud NAK-il, esitaksin ma küll metamist siiani ja tekitab tunnet, et mingi auhinna kandidaadiks.“ Kotkalennu tegelik võitja ei ole paraKas Põhjatähel presidenti nägid? doksaalsel kombel Tõnu, vaid hoopis meie sinuga, hea Kaitse Kodu! lugeja. „Nägin, aga ei saanud aru, et ta Ja meie kaasvõitlejad. Ja meie tsiviilipresident on. Ta tuli koos kaitseväe dest sõbrad. juhataja Terrasega. Me tegime oma Inimesed, kelle paremal poolel Kaitasja edasi. Alles hiljem taipasin, kelseliit esile võimaldab tõusta. lega tegemist on.“

Kui sul lapsena oleks olnud võimalus oma tulevikku vaadata, kas oleksid nähtut uskunud? Ajal, millal Ameerika Hääl oli keelatud ning närimiskumm ja kirju kilekott olid staatusesümbolid?

Tõnus on selline vaikne tegutsemistahe. Kui ta on kohal, siis ta ei passi ega hoia tegevusest kõrvale

Ise suhtub ka endasse teistmoodi. Ei kõnni, käed taskus, või halva rühiga. Kaitseväeline viisakus tuleb sisse.

„Kui palju üldse NAK-ist kasu on?“ Tõnu ütles, et tohutult. Võitleja olemus muutub seal. Kui oled saanud NAK-ile ja avastad, et võib-olla sinus ei ole ikkagi jaoülema kutsumust, siis see aeg pole maha visatud. Sinust saab palju parem sõdur. Lisaks jaoülema oskustele kasvatab NAK väga palju ka sõdurioskusi. Sõdur peab olema valmis jaoülemat asendama ja jaoülem rühmaülemat. Tekib kontekst, suurem pilt toimuvast. Ja edaspidi, igal järgmisel Kotkalennul kavatseb Park kohal olla. Puhtast austusest nende inimeste vastu, kes oma Kotkalendu lendamas on. Põhjatähel on ta jaoülem. Ainult inimesi on tal vähe. Tal on sisuliselt ainult kaks lahingupaari. Sellest hoolimata asub ta kompanii koosseisus ülesannet täitma. Me peame mingi plaani välja mõtlema, kuidas me Kaitseliitu rohkem inimesi saame, eriti oma Põhja kompaniisse. Seal õllekas tuli meil üks päris hea värbamise idee ka, praegu plaanime selle elluviimist.

Kui otsid endale Kaitseliidus kohta või tahad selle loo kohta küsida, siis kirjuta mulle. Me Tõnuga aitame Sinu Põhja kompaniiga liitumise korda ajada. martin.magi@pohjakompanii.ee 2 | 2017

19


Põhjatähe õppus Soome Tactical Training Group Finlandi liikmed on osalenud suurel hulgal Eestis korraldatud õppustel kõrvuti kaitseliitlastega. Viimane selline õppus oli möödunud aasta lõpus toimunud Põhjatäht. Tekst: JANI HELLBERG

Saabus järjekordne kutse osaleda Kaitseliidu õppusel. Sel korral siis Põhjatähel Tallinnas. Mõned meist olid varem juba osalenud mõnel Kaitseliidu õppusel, teistele oli see täiesti uus kogemus. Ise olen harjunud, et täpne eelinfo eesoleva kohta puudub ja isegi need asjad, millest on räägitud, ei pruugi toimuda. Seetõttu pakkisin kaasa hulgaliselt varustust, et saada vajadusel hakkama kõikides mõeldavates olukordades. Meil on kombeks võtta kaasa oma relvad ja isiklik varustus, et treenida sama varustusega, mida ise peame vajadusel kasutama.

Kaitsjate hea töö Õppuse algus laupäeva hommikul oli sel korral väga sujuv. Panin isikliku varustuse selga ja tutvusin baasi territooriumil oma jaoga, laadisime üksuse varustuse autole ja hakkasime liikuma. Sel korral olime osa rühmast, mille ülesanne oli varitseda ja peatada vastase kolonn ning kaitsta lennujuhtimiskeskust Lennart Meri nimelise lennuvälja ääres. Viiest soomlasest ja kahest eestlasest moodustati kolonni peatamiseks seitsmeliikmeline jagu. Vastane jäi miinivälja ja tankitõrjerelvade tule tõttu kiiresti jõe teisel kaldal seisma ja keegi neist ei soovinud ronida jäätuva jõe külma vette. Varitsuse järel tegime kiire positsioonide vahetuse lennujuhtimiskeskuse juurde, poolekilomeetrine sörk täisvarustuses ajas kõigil naha märjaks. Laupäevase õppuse eesmärk oli anda ründajatele võimalikult palju võimalusi harjutada tegutsemist 20

2 | 2017

REIN SÄINAS

VÄ L J A Õ P E

välismaalase pilgu läbi

varitsusele sattumisel. Esimene varitsus jõekaldal peatas kogu ründava üksuse. Järgmine varitsus ainult käsirelvade tulega toimus umbes tund aega hiljem teel ja metsas. Selleks ajaks ei olnud ründajatel enam sõidukeid, seega oli nende peatamine veelgi lihtsam. Meie rühm jagunes kolmeks, mõned võitlejad läksid positsioonidele metsa sisse, teed kattis täpsuslaskur koos paarilisega, kes oli relvastatud automaadiga. Lennujuhtimiskeskuse lähedal asus ülejäänud rühm koos teise täpsuslaskuriga. Kui ründajad olid lähenemisteel olnud varitsusest välja rabelenud, sunniti neid tule all eemalduma metsa kaudu, kus ootas juba järgmine varitsus. Tuli ja liikumine töötas hästi. MG-3 kasutamine andis samuti suure eelise, sest kui kuulipilduja oli


VÄ L J A Õ P E L I S A T E AV E

Põhjatäht 2016 Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond pidas 3. ja 4. detsembril õppust Põhjatäht, mis keskendus olukorrale, kus Kaitseliit peab kiirkorras reageerima AS Tallinna Lennujaama ning politsei- ja piirivalveameti abipalvele tagada lennujaama lähijulgeolek ja kaitse võimaliku vaenlase eest. Õppuse juhi, Tallinna maleva pealiku kolonelleitnant Toomas Väli sõnul on Põhjatäht õppus, mida Tallinna maleva Põhja üksikkompanii on traditsiooniliselt korraldanud iga aasta hilissügisel. „2015. aastal toimus see Koplis endise Balti Manufaktuuri hoonekompleksis. 2016. aastal on õppuse alaks Tallinna Lennart Meri rahvusvahelise lennujaama lähiümbrus. Loomulikult seab see teatud piirangud lahingutegevuse matkimisele, samuti on vajalik teavitada lennureisijaid lennujaama ümber toimuvast,“ lisas kolonelleitnant Väli. Õppuse aladeks olid peamiselt Suur-Sõjamäe piirkond Tallinnas ning Soodevahe, Rae raba ja Kangru küla ümbrus Rae vallas.

Kaitseliidu õppustel on rohkem üllatusi ja vajadust oma tegevust käigult muuta, mis õpetab kiiresti muutuva olukorraga toime tulema

hästi varjatud laskepositsioonil, oli ründajatel praktiliselt võimatu otse mööda teed positsioonile läheneda. Pealetungijate esimese laine jõudmine lennujuhtimiskeskuse lähedusse oli väga vaevaline, sest maastik oli vettinud ja pehme. Paljud oleksid ilmselt eelistanud välivormi asemel veekindlat tuukriülikonda. Õppuse plaani kohaselt jõudsid ründajad lõpuks eesmärgini ja vahekohtunikud noppisid välja võitlejad, kes jäid kaitsjate tule alla ning said „pihta“. Kaitsjatel oli suhteliselt lihtne eemalduda 50 meetri kaugusel asuvale järgmisele positsioonile ootama uute sihtmärkide ilmumist. Vastane tegutses samamoodi nagu tee peal, liiga palju võitlejaid 2 | 2017

21


VÄ L J A Õ P E

ikkagi hakkama. Me hoidsime oma positsioone ja jälgisime, kuhu teised lähevad.

ERAKOGU

Takerdunud rünnak

Viiest soomlasest, kelle hulgas oli nii täpsuslaskureid kui tavavõitlejaid, ja kahest eestlasest moodustati jagu, kelle ülesandeks sai vastase kolonni peatamine

oli samal positsioonil, kus lasti mitu valangut ilma positsioone vahetamata ja isegi salvevahetused tehti varjumata. Laupäevane kaitsjate tegevus oli hea, välja arvatud käskude andmine ja juhtimine. Kõik toimis inglise keeles väga hästi, kuid käsud muutusid nii kiiresti, et keegi ei suutnud neid piisavalt kiiresti täita. Eemaldudes oli ka eemaldumise suund ebaselge. Me oleme harjunud lühikeste ja sisukate käskudega, siis ei tule ka arusaamatusi. Õnneks koosnes kogu seltskond nii kogenud võitlejatest, et ülesannetega saadi käsuahela osalisest tõrkumisest hoolimata 22

2 | 2017

Skaudid olid takerdunud kaitseliitlaste teise varitsuse juures ega jõudnudki meie objektide lähedusse.

Pühapäeval oli meie põhiline ülesanne teha Scoutspataljonile vastutegevust, kaitsta lennujuhtimiskeskust ning radarijaama. Sama rühmaga läksime alustuseks positsioonidele lennujuhtimiskeskusesse viiva tee äärde. Skaute ei paistnud ja me asusime vaatlema igas suunas. Neli võitlejat jäid miinidega varitsema silla juurde, kolm sillalt pool kilomeetrit edasi tee äärde ja ülejäänud radarijaama lähedale. Ise olin tee ääres koos täpsuspüssiga, lisaks minule olid seal vaatleja ja granaadiheitur. Kiiresti tekis probleem sellest, et ei kontrollitud teed pidi saabuvaid sõidukeid. Enamik neist olid tõenäoliselt oma tavalisi sõite tegevad eraisikud, kes ei osalenud õppusel, kuid mitu kahtlast autot sõitsid meie positsioonide lähedusse ja jäid sinna seisma. Tumedate klaasidega pakiauto, maasturid jne. Seal passisime siis järgmised viis tundi, millisest autost ründajad välja hüppavad, kuid seda ei juhtunudki, sest skaudid olid takerdunud kaitseliitlaste teise varitsuse juures ega jõudnudki meie objektide lähedusse. Ise olen käinud 10 aastat Eestis koolitamas, õppustel ja võistlustel.


ERAKOGU

L I S A T E AV E

Tõlkija kommentaar HEIKKI KIROTAR Soome kaitseväe ja mittetulundusühingu MPK Ry õppustel toimetatakse varem täpselt kokku lepitud plaani ja ajagraafiku kohaselt. Samas on Kaitseliidu õppustel rohkem üllatusi ja vajadust oma tegevust käigult muuta, mis õpetab kiiresti muutuva olukorraga toime tulema, nii et Eesti õppusel osalemise võimalust hindavad soomlased väga kõrgelt. Olukord, kus maakaitseüksuses on kriisi tekkides mõned eestlased jaoülemateks, võitlejateks aga vabatahtlikud soomlased või mõne teise sõbraliku riigi kodanikud, on igati loogiline. Seega on juba täna kasulik liitlastena koos läbi harjutada olukord, et käsud tuleb anda inglise keeles inimestele, kes ei ole Eesti kaitseväe taustaga. Soome relvavendadele meeldib osaleda Kaitseliidu väljaõppes, sest eestlaste õppuste sisu on tavaliselt väga hea

semaks, sest kui ei tea ajagraafi kut, tuleb laevapiletite tellimine jätta viimasele minutile. Õppuste sisu on seevastu nii hea, et neid me ootame pikisilmi ja osaleme rõõmuga! Eelmised olid Tallin-

nas Kopli linnaosas ning Rummus. Sellistesse kohtadesse ei ole lihtsalt võimalik pääseda muidu, kui Kaitseliidu õppusel osaledes.

VÄ L J A Õ P E

Selle aja jooksul olen tähele pannud, et ajagraafi kuid siin küll tehakse, kuid praktikas ei peeta neist kunagi kinni. Eelinfo ei ole alati usaldusväärne või seda ei saa üldse. See teeb kaugemalt tulijatel elu keeruli-

Tõlkinud Heikki Kirotar

REIN SÄINAS

Põhjatäht keskendus olukorrale, kus Kaitseliit peab kiirkorras reageerima AS Tallinna Lennujaama ning politsei- ja piirivalveameti abipalvele tagada lennujaama lähijulgeolek ja kaitse võimaliku vaenlase eest

2 | 2017

23


24

2 | 2017

SILVER HINNO

KOOSTÖÖ


Läinud aasta Orkaanil tegutsesid Pärnumaa maleva staabi koosseisus kaks töörühma, kes ei juhtinud metsas tegutsevaid Kaitseliidu üksusi, vaid planeerisid – õppustega samas operatsiooniruumis – tsiviilelu korraldust erakorralise olukorra tingimustes. Tekst: ROMEK KOSENKRANIUS

Tegelikult on õppusesse Orkaan juba kolm viimast aastat integreeritud osa, mille sisuks on tsiviilelu korraldamine kriisiolukordades. Õppuse käigus mängis staabi tsiviil-militaarkoostöö element (CIMIC) läbi mitmesuguseid etteantud kriisiolukordi ja töötas välja tsiviilstruktuuridega seotud lahendused või käitumismudelid, mida hiljem on võimalik kasutada reaalsetes kriisiolukordades. Olgu selleks kriisiks siis laiaulatusliku mõjuga õnnetuse põhjustatud hädaolukord, erakorraline olukord riigis seoses massiliste korratuste või nn roheliste mehikeste tegevusega või ka otsene relvastatud konfl ikt meie riigi territooriumil. Kaitseliit ei pea õppima ainult seda, kuidas võidelda vastasega maastikul või viia oskuslikult läbi manöövreid, vaid ta peab õppima ka toetama ja kaitsma tsiviilstruktuure erinevates kriisiolukordades, võimaldamaks neil tagada riigis kord ja Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse.

Mis on mis? Lugejale väga lihtsalt ja lühidalt selgitades on hädaolukord selline seisund, mis häirib olulise hulga inimeste igapäevast elu ja on tekkinud looduse või inimeste põhjustatud õnnetuste tagajärjel. Näiteks suurem üleujutus, erakordselt külmad ilmad, ulatuslik tulekahju või keemiatehase plahvatus mõjutavad eraldi või kogumina paljude piirkonnas elavate inimeste argielu. Erakorralise olukorra või selle tunnustele vastava olukorra puhul on mängus sihilik inimtegevus mitmesuguseid ühiskonda destabiliseerivaid võtteid kasutades, et muuta elu riigis või riigi ühes osas paljudele elanikele häirivaks ja ohustada riigi julgeolekut. Tegelikult ei olegi kriisikomisjonile nii oluline, milline on olukorra

juriidiline definitsioon või kas mingi olukord on ametlikult välja kuulutatud või mitte, sest riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on kodanikele tagada või taastada normaalne elukorraldus, ükskõik mis põhjustel kriis on tekkinud. Kriisikomisjon tegutseb, et vähendada ja piirata juba tekkinud kahju, edasist kahju ära hoida ning olukord stabiliseerida. Eestis on aastaid tagasi loodud kriisikomisjonid: vabariiklikud, regionaalsed ja oma komisjonid ka suuremates omavalitsustes. Regionaalsesse kriisikomisjoni kuuluvad erinevate riigiasutuste esindajad, maavanemad ja suuremate omavalitsuste juhid. Vastavalt seadusele on igal riigiasutusel ja omavalitsusel kriisiolukorras täita omad ülesanded, näiteks omavalitsuste üks ülesanne on tagada viie erineva elutähtsa teenuse – elektrivarustuse, veevärgi ja kanalisatsiooni, prügiveo, ühistranspordi ja kaugkütte – toimimine. Teatud olukordades, kus ühiskonda püütakse destabiliseerida juba sihilikult ja hakkavad tekkima erakorralise olukorra tunnused, on mõistlik Kaitseliidu ja kriisikomisjonide tegevust integreerida, et lahendada olukordi edukamalt ning jagada paremini oma ressursse. Siit tekkis ka mõte tuua Kaitseliidu õppustele sisse tsiviilelu juhtimise korraldus kriisiolukordades. Pärnumaa malevapealik kolonelleitnant Tõnu Miil ja staabiülem major Kristjan Kivimäe olid plaaniga päri ning nii läksid asjad kolm aastat tagasi käima. Ka jõustruktuuride esindajad ja omavalitsusjuhid on õppustel osalemisest alati huvitatud olnud.

KOOSTÖÖ

Ka keerulistes oludes peab elu jätkuma

Õppus pani mõtlema lihtsatele asjadele Aasta tagasi Orkaanil toimunud staabiõppuse viisime läbi koos Pärnu maakonna omavalitsusjuhtidega, 2 | 2017

25


et koolitada vallavanemaid tegutsema kriisijuhtimise staabi koosseisus ning mõtlema võimalustele ja ohtudele, mis võivad esile kerkida erinevates kriisiolukordades. Õppus võimaldas vallavanematel tutvuda staabitöö spetsiifi kaga ning võimalustega, kuidas saab kriisiolukordades toetada nende tegevust Kaitseliit. Aga ka lihtsamate vajalike oskustega – näiteks kuidas lugeda kaitseväes kasutusel olevat kaarti. Eelkõige aga suunati omavalitsusjuhid mõtlema sellele, kuidas tagada või taastada normaalne elu olukorras, kui elekter või vesi maakonnas kaob, külapoe letid on tühjad või kohalikust tanklast pole enam võimalik kütust osta. Ehk siis planeerima tegevusi, mis tagaksid kriisiolukordades tavapärase elu toimimise nii palju, kui see on võimalik. Või siis mõtlema sellele, millised objektid on vallas elutähtsate teenuste tagamisel kriitilised ja kuidas säilitada kriisiolukorras võimalikult kaua normaalset elukorraldust. Viimasel õppusel Orkaan kuulusid kriisikomisjoni staabi koosseisu

KARRI KAAS

erinevate jõustruktuuride – politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, kaitsepolitsei, riigi ning kohalike omavalitsuste – esindajad, seda siis lisaks Kaitseliidu staabikoosseisule. Kokkuleppeliselt nimetame Kaitseliidu õppustel staabi juurde loodud kohalike omavalitsuste ja jõustruktuuride esindajatest moodustatud kriisijuhtimise staapi kriisikomisjoniks. Seda põhjusel, et enamik õppustel osalevatest tsiviilstruktuuride esindajatest kuuluvad ka LääneEesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu. Õppusel osalejatele tundus see variant kõige mõistlikum ja töökindlam, sest ühises operatsioonijuhtimise keskuses on ametkondadel võimalik teha paremini koostööd: jagada ressursse, toetada üksteist ning rakendada ühtseid protseduure, mis on Kaitseliidu staabiohvitseridele juba tuttavad. Näiteks on võimalik anda Kaitseliidu üksusi kasutada politsei ja piirivalve erinevate ülesannete täitmiseks, dubleerida sidesüsteeme, kui politsei, päästeameti või omava-

Tegelikult on õppusesse Orkaan juba kolm viimast aastat integreeritud osa, mille sisuks on tsiviilelu korraldamine kriisiolukordades. 26

2 | 2017

litsuste tavapärased sidesüsteemid on mingil põhjusel rivist väljas, või kasutada näiteks staabiruume Kaitseliidu turvatud alas kriisijuhtimise staabi turvaliseks tööks. Kohalike omavalitsuse esindajad saavad aga näiteks anda kriisijuhtimise staabile juurdepääsu võimalikele evakueeriLIINA TOOME

KOOSTÖÖ

Viimasel õppusel Orkaan kuulusid kriisikomisjoni staabi koosseisu lisaks Kaitseliidu staabikoosseisule veel politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, kaitsepolitsei, riigi ning kohalike omavalitsuste esindajad


Kriis ei pruugi alati endaga kaasa tuua vajadust relva järele haarata

misaladele ning -hoonetele, aidata korraldada evakueerimist, korraldada ressursside piiramist ja juhtimist või anda infot kohaliku infravõrgustiku kasutusvõimaluste kohta. Viimasel Orkaanil oli tsiviilelu kriisijuhtimise staabi ülesandeks mõelda välja tavapärase elu toimimise lahendused olukordades, kus esinesid mastaapse hädaolukorra (erakordselt madal välistemperatuur) ja erakorralise olukorra (rahutused, massilised korrarikkumised, diversiooniaktid) tunnused. Kriisijuhtimise staap sai õppuse käigus lahendada mitmeid erinevaid kriisiolukordi ja kuigi staabi töö on nn virtuaalne kaardiõppus, võisid töörühmad lahendusi pakkudes arvestada vaid reaalseid ressursse ja ametkondade võimalusi. Õppuse käigus jagunes tsiviilelu kriisijuhtimise staap kaheks osakonnaks, üks pool tegeles ressursside juhtimise planeerimisega ja teine kavandas olukorra lahendamiseks vajalikke tegevusi. Igal kriisijuhtimise staabi liikmel on küll omad ülesanded lahendada ja omad volitused ressursse kasutada, kuid neid ülesandeid lahendati ühiselt, üksteist toetades – ehk võtmesõna oli koostöö. Õppuse lõpuks valmisid tegevusplaanid kriisiolukordadeks ning ma usun, et kõik õppusel osalenud said väärtuslikke kogemusi, mida on võimalik kasutada reaalse vajaduse tekkides. Sarnaseid tsiviil-militaarkoostöö õppusi ja koostööd partneritega jätkatakse ka edaspidi.

KOOSTÖÖ

KRISTJAN PRII

Teatud olukordades, kus ühiskonda püütakse destabiliseerida juba sihilikult ja hakkavad tekkima erakorralise olukorra tunnused, on mõistlik Kaitseliidu ja kriisikomisjonide tegevust integreerida.

Kaitseliidu üksusi on võimalik anda kasutada näiteks politsei ja piirivalve ülesannete täitmiseks

2 | 2017

27


Tahta, julgeda, uskuda –

SÕJASPORT

Utria dessant 2017

KRISTJAN PRII

Tänavusel esimesel patrullvõistlusel Utria dessant 2017 tuli esimesele kohale Tallinna maleva Põhja kompanii võistkond. Uurisime ühe võitja, Marek Soopi käest muljeid tänavuse jõukatsumise kohta.

28

Tekst: MARTIN ANDRELLER

2 | 2017


„Korra kuus oli meil õppeõhtu, mis hõlmas relvade, meditsiini, laskmise, pioneeri- ja muude sõjatehniliste asjade ülekäimist. Lisaks toimus iga pühapäeva õhtul ühine üldfüüsiline treening.“

Milline oli sellel aastal kõige raskem ülesanne ja miks? Milline on üleüldse raskeim ülesanne olnud ja millisel võistlusel? „Sellel aastal oli meie jaoks kõige raskem IED valmistamine, sest jõudsime küll õige lahenduseni, aga tööle seda veel ei saanud. Osaletud võistlustel on aga seni kõige raskem ülesanne olnud üle-eelmise Utria alguses toimunud jooks Tuhamäkke ja sealt alla koos suuskade ja muu varustusega.“

L I S A T E AV E

Utria dessant 2017 12.–14. jaanuarini Ida-Virumaal väldanud Utria dessandi võitis Tallinna maleva Põhja kompanii võistkond, teiseks tuli Scoutspataljoni I ja kolmandaks 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni võistkond. Käesoleva aasta võistlus paistis silma väheste katkestajate poolest. 27 startinud võistkonnast lõpetas 24. Eestist võtsid omavahel mõõtu Naiskodukaitse, Kaitseliidu ja kaitseväe võistkonnad. Välisriikidest olid esindatud Soome, Saksamaa ja Poola. Võistlus lõppes laupäeva hommikul lõpujooksu finišiga Narva Hermanni kindluses, võitjad kuulutati välja Sinimäe koolis toimunud tseremoonial. Utria dessanti korraldab Erna Selts, keda toetavad Kaitseliit ja Vaivara vallavalitsus, alates 1999. aastast, meenutamaks Vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemusena puhastati 17.–19. jaanuarini 1919 punavenelastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn. Vabadussõja suurima dessantoperatsiooni üldjuht oli toona kapteni aukraadi kandnud Johan Pitka. Dessantrühmi juhtisid major Martin Ekström, staabikapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola.

Millise kontrollpunkti korraldus oli võistlejale kõige parem? Miks see nii oli? „Eks korraldajatel oli nii helgemaid kui ka kehvemaid kohti, aga üldjoontes võib korraldusega rahule jääda. Ainuke asi, mille kallal nuriseda, on see, et lund ei olnud piisavalt ja suusatada ei saanud. Aga see polnud juba korraldajate viga.“

ERAKOGU

„Sellel aastal oli kõige parema korral- Võrreldes varasemate võistluste dusega laskmise punkt automaadist, ja miks mitte ka teiste üritustega püstolist ja kuulipildujast MG-3. – kuidas üldine korraldus Parim oli see seepärast, et oli huvivõistlejale tundus? Kas oli tavalt korraldatud ja MG-3ga ei ole episoode, millele korraldajad seni saanud võistlustel lasta tõuspeaksid tulevikus rohkem vaid ja langevaid sihtmärke.“ tähelepanu osutama?

SÕJASPORT

Kuidas tegite ettevalmistusi käesoleva aasta Utria dessandiks?

Tallinna maleva Põhja kompanii võistkond Sirgala kaevanduse nõlvadel

2 | 2017

29


KARRI KAAS

SÕJASPORT

Tänavusest võistlusest võttis osa ohtralt väliskülalisi, pildil Saksa meeskonna liige meditsiiniülesannet lahendamas

Lõpujooksu ajal pidid võistlejad ronima Hermanni kindluse vallist üles

Kaart, millega opereeris Põhja kompanii tiim, roheliste nooltega Põhja kompanii liikumismarsruut

30

2 | 2017

„Meeldejäävaim hetk trassil oli hetk enne lõpujooksu, kui õnnestus 30 minutiks silm kinni lasta ja tunda pärast seda end uuestisündinuna. Teine huvitav hetk oli kohtumine

TANEL JÄRVET

KARRI KAAS

Milline oli kõige meeldejäävam hetk trassilt? Mõni naljakas või, vastupidi, raske hetk?


L I S A T E AV E

Mõned meeldejäävad hetked Utria dessandilt 2017 TANEL JÄRVET, kpt  Võistkonna start 13. jaanuaril 00:00. Tuul ca 15 m/s, -2 kraadi. Üle aastate ilma suuskadeta Utria. Ei taha

kuidagi trassile minna!  Teises punktis selgus, et IED valmistamisel oleme kobakäpad. Tehniline taiplikkus on patrullitiimile üliva-

jalik oskus!  Iga punkti eel saime ca 50 minutit puhata. Kohe sulejope selga, kerge madrats täis puhuda, magamiskotti

ja väike uinak. Nii oli pea värske iga ülesande alguses.  Tugimehed on Utrial ülitähtsad! Kuuma vett termosesse ja võid minna vastu ükskõik mis väljakutsetele.  Kuulipilduja MG-3 drillid ja laskmised Sirgalas olid Utria kõigi aegade kolme parima ülesande hulgas!

Instruktorid andsid kohe tagasisidet ning täitsime ülesandeid nagu päris olukorras.  Meditsiiniülesandelt oli võimalus liikuda otse mööda teed takistusribale. Adrenaliin oli üleval: kas teel on

vastutegevusega, kui sattusime ühel teeületusel kontakti ja pidime kiiresti eemalduma. Kolmas meeldejääv hetk oli lõpujooks, kus tundsin meeletult head tiimitunnet ja indu. Teadsime, et kui anname endast maksimumi, siis on kõik võimalik. Neljas ja parim asi pärast lõpujooksu oli Olgina sauna ülemisele astmele ronimine ja väsinud kehale korralikult leili andmine.“

Meeldejäävaim hetk trassil oli hetk enne lõpujooksu, kui õnnestus 30 minutiks silm kinni lasta ja tunda pärast seda end uuestisündinuna.

KOMMENTAAR

LENNART KOMP, srs

Mitmes militaarspordivõistlus see sul oli ja millal uuesti starti? Mis tõmbab sind sellistel võistlustel osalema?

Minu eredaim elamus Utrialt on tõenäoliselt see uskmatust täis hetk, kui olime jõudnud Sinimäe kooli parklasse ja nägime telefonist, et mitteametlikus tabelis olime esikohal. Ja saime natukese aja pärast kinnituse, et jah, võitsime. Meeldejääv on see tõenäoliselt seepärast, et pärast kolme ala olime ju 17. kohal ja liidritest kümnete punktide kaugusel. Kuid hoidsime meeskonna vaimu ja moraali kõrgel, keskendusime igale ülesandele maksimaalselt, et anda parim sooritus ka olukorras, kus tundus, et koha mõttes kõrgele pääsemise lootust on vähe.

KRISTJAN PRII

„See oli minu viies Utria dessant. Alustasin patrullvõistlustega 2013. aastal. Uuesti võib mind stardis näha Pitka retkel ja enne seda ka Valgel Laeval ja Scoutsrännakul. Võistlustel paneb mind osalema soov saada välja igapäeva mugavustsoonist, otsida ja leida iga võistluse lõpuks enda sisemusest midagi uut, hea tiimitunne ning parim võimalus katsetada rahuajal varustust ja näha kauneid ja ilusaid Eestimaa paiku.“ Allmärkus: „Tahta, uskuda, julgeda“ (pr. k. Vouloir, Croire et Oser) oli kuni 2009. aastani toimunud Šveitsi patrullvõistluse Swiss Raid Commando deviis. Põhja kompanii patrullitiim kannab SRC deviisi edasi oma tegevustes.

SÕJASPORT

vastutegevuse varitsus? Astusime, astusime ja siis lähenes suurem kolonn. Kraavist jälgides oli pilt selge: vabariigi presidendi sõiduk saatemasinatega. Kohe oli süda rahulik, sellisel teel ei saa vastutegevuse varitsust olla …  Reede ööl vastu laupäeva saime ka lörtsitormi. Pidasime vastu, kuigi vahepeal tuli liikuda metsas GPS-iga nähtavusega 10 meetrit.  Ja lõpujooks Eesti SEJ juurest Narva Hermanni kindluseni. Tahtejõuga hoidsime tempot ka rasketel hetkedel! Jooksime ühtlase tempoga ja kuna tundsime Narvat, siis polnud vaja kaardi lugemiseks peatuda.

Takistusrada Sirgalas, kus võistlejad pidid lisaks erinevatele tõketele trotsima ka pimedust ning lõikavat tuult

2 | 2017

31


Kaitseliidu

DDP EESTI

KAITSELIIT

DDP EESTI

uuenenud kodu(leht)

32

2 | 2017


Peamine infohankimiskanal on tänapäeval vaieldamatult internet. Nii puutub ka Kaitseliidust huvitatud inimene organisatsiooniga põhjalikumalt kokku just veebikeskkonnas ning esmamulje kujundamisel on kodulehel väga suur roll. Tekst: ANDER AVILA, reklaamiagentuur DDP Eesti art director

Sellepärast võtsime ülesandeks Kaitseliidu kodulehekülje kaasajastamise, et inimese esmakohtumine organisatsiooniga oleks lihtne ja mugav ning annaks kindlust järgmiste sammude ettevõtmiseks. Eelmise aasta augustis sõlmis Kaitseliit reklaamiagentuuriga DDB Eesti 3aastase raamhankelepingu, mille eesmärgiks oli järgnevatel aastatel Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine, värbamiskampaaniate korraldamine ning sise- ja väliskommunikatsiooni efektiivsemaks muutmine. Esimene samm selles protsessis oli ühtse visuaalse identiteedi loomine. Teine samm on tänapäevase veebi loomine ning enne selle kallal tööleasumist tuli selgeks teha, mis praegusel kodulehel vajaka jääb.

Fookuses on lihtsus ja mugavus

DDP EESTI

KAITSELIIT

Kaitseliidu kodulehe üks suuremaid puudusi on korraliku värbamissektsiooni puudumine. Praegune koduleht kõnetab uudiste ja sündmustega tegevliiget, kuid jätab unarusse inimese, kes tunneb huvi Kaitseliiduga liitumise vastu. Sellest tulenevalt oleme välja töötanud eraldi värbamislehe, mis annab ülevaate Kaitseliidu eesmärkidest ja vajalikkusest (1minutilise videoga) ning erinevatest malevatest ja suunab külastaja liitumislehele. Liitumislehel on senine dokumentide virvarr esitatud organiseeritud kujul ning

2 | 2017

33


DDP EESTI

KAITSELIIT

Tänu info korrastamisele oleme vähendanud Kaitseliiduga liitumiseks vajalike sammude arvu viielt kolmele. 34

2 | 2017

tänu info korrastamisele oleme see töö vilja kannaks, peavad kõik vähendanud Kaitseliiduga liitumimaterjalid, sealhulgas malevate seks vajalike sammude arvu viielt ühtlustatud embleemid, olema kolmele. Numbriliselt ei pruugi erikättesaadavad kõikidele malevatenevus näida suur, kuid Kaitseliidust le. Selleks oleme loonud malevate huvitatud inimesele teeb uuendatud lehele eraldi sümboolikalehe, kus on struktuur liitumise üksjagu lihtsavastavalt vajadusele võimalik alla maks ja mugavamaks. laadida eri formaatides, nii ekraaniSelleks, et huvilised saaksid kui ka trükikõlbulikke embleeme. selgema pildi eri malevatest, uuenEnam ei pea oma maleva logo dame ka malevate vahelehte. Enne otsima mälupulgalt või kõvakettalt oli lehel malevate nimekiri, nüüd on erinevate kaustade rägastikust – malevad nähtavad Eesti kaardil oma uuendatud embleemid on kenasti piirkondades koos seletusega, milliühes kohas ja lihtsasti kättesaadane on malevate roll Kaitseliidus. vad. Lisaks embleemidele saab sümTegime seda selleks, et inimesed, boolikalehelt kätte ka kõik vajalikud kellel on huvi liituda, saaksid parekirjatüübid, visiitkaardi-, diplomi- ja mini aru, kuidas Kaitseliit organiesitlusepõhjad ning juhendid, kuisatsioonina töötab. das sümboolikat kasutada, et komMalevate vahelehelt pääseb edasi munikatsioonimaterjal oleks ühtses juba uuenenud malevate lehele, kus stiilis ning toetaks terviklikult Kaitkasutame malevate uusi, ühtlustaseliidu üldist kommunikatsiooni. tud stilistikaga embleeme ning suuUudistesektsioon läbib samuti ri ilusaid fotosid. Fotodega püüame uuenduse – sellest saab eraldi leheedasi anda positiivseid emotsioone külg, kuhu kogutakse kõik uudised ja tähendusrikkaid hetki, mis kaasja artiklid ning talletatakse foto- ja nevad kaitseliitlaseks olemisega videogaleriid sündmustest. Sisuli– mets, värske õhk (segatuna püssiselt on meie eesmärgiks luua Kaitserohuga), parajalt koormust vaimule liidu uudisteportaal, kus on võimaja kehale ning suurepärased sõbrad lik Kaitseliidu üldisest infovoost kogu eluks. Samuti vaatame üle hõlpsasti välja fi ltreerida ka ainult sisu poole – praegu leiab allüksuste „oma“ malevat puudutavad uudised. lehtedelt päris suures mahus info Siiani on Kaitseliidul puudunud dubleerimist. Info ülekülluse korral keskne fotogalerii (praegune, mõne on aga tõenäoline, et tõesti tarvilik üksiku albumiga fotogalerii, mille info jääb üles leidmata ja tarbimata. viimane foto pärineb aastast 2015, ei lähe arvesse) – ka selle integreeriEesmärgiks on ühtne sõnum me uudistesektsiooni üheks osaks. Eelnevalt oleme kirjutanud KaitseArvestades, et juba kaks aastat liidu visuaalsest ühtlustamisest. Et tagasi ületasid nutitelefonides teh-


DDP EESTI

DDP EESTI

Kõik uuendused on mõeldud selleks, et koduleht oleks üldmuljelt selge ja mugav

KAITSELIIT

tud Google’i otsingud lauaarvutis tehtud otsingute hulka1, on nutitelefonisõbralik kodulehekülg täna juba kohustuslik. Kaitseliidu uus koduleht on üles ehitatud nii, et kõik kodulehel olev informatsioon on tarbitav ka väikesel ekraanil. Huvilistel on võimalik saada Kaitseliidust informatsiooni bussiga koju sõites ning tegevliikmed saavad oma maleva uudiseid lugeda kasvõi õppusel öises ahjuvalves. Kõigi ülalkirjeldatud tegevuste lõppeesmärgiks on tuua Kaitseliidu veeb tänapäeva – tagada kodulehele ligipääsetavus kõikide seadmetega; luua veebile värske väljanägemine ja lihtsam infostruktuur; ehitada üles sümboolikapank ja töötav värbamisleht. Kõik uuendused on mõeldud selleks, et koduleht oleks üldmuljelt selge ja mugav kasutada nii praegusele tegevliikmele kui ka inimesele, kes soovib Kaitseliiduga liitumiseks saada teavet või leida kinnitust oma valiku õigsusele. Allikad: 1 Sterling, G. 2015. It’s Official: Google Says More Searches Now On Mobile Than On Desktop. Search Engine Land (http://searchengineland.com/ its-official-google-says-more-searches-now-on-mobile-than-on-desktop-220369). 28.01.2017. 2 | 2017

35


KAITSELIIT AIVAR KROONMÄE

Hindamatu ressursi arvestus Võrumaa malevas Nagu nafta, on ka aeg taastumatu ressurss. Selle üle peab pidama arvestust, see on õiglane ja annab võimalikult täpse ettekujutuse iga kaitseliitlase panustatud ajast. Eriti tähtis on siin asjaolu, et 99% juhtudel pole see aeg tasustatud ning 99% juhtudel tuleb millegi arvelt. Tekst: TOOMAS PIIRMANN 36

2 | 2017


Kaitseliidus on palju tegevusi, mis tehakse koos naiskodukaitsjate, kodutütarde või noorkotkastega või hoopis mõne tsiviilorganisatsiooniga. Ka nendesse üritustesse panustatud aja üle tuleb arvestust pidada

Kandvast ideest tulenevalt on pilt lihtne ja selge: stopper läheb käima, kui paned kodus vormi selga ja astud uksest välja, kinni lüüakse see siis, kui jõuad tagasi koju. di. Lugeda panuseks vaid kaks tundi poleks õiglane ega kajastaks tegelikult kulunud aega. Imestama paneb, et näiteks malevapealiku sõit Võrust Tallinna ja tagasi teenistusaja sisse ei lähe (ju siis läheb kuhugi mujale?). Kui võitleja elab alaliselt Võru maakonnas, siis arvestame kohaletulekule umbes tund aega lisaks, kui ta elab Tartus, siis kaks tundi jne. Aluseks võtame inimese reaalse elukoha, mitte nn sissekirjutuse. Ka magamisaeg läheb arvestusse, miks mitte. Ei maga ju kaitseliitlane kodus oma soojas voodis, vaid telgis või Alus naril või saali põrandal, sellegi aja võtame inimeselt ära. Vabatahtliku aja arvestuses ei saa copy-paste lähtuda tööaja arvestusest vastavalt töölepingu seadusele. Põhimõtted on erinevad. Kasutusel on see meetod muutumatul kujul olnud juba 6 aastat. Tegevused, millele panustatud aega arvestatakse, on jagatud valdkondadeks: - sõjaline väljaõpe ja õppused; - sõjalise tegevusega seotud tegevused; - muud tegevused, näiteks politsei abistamine, ausamba valve, paraad, võistlustel osalemine Kaitseliidu esindajana jne (v.a vaba aja veetmine, pidu jne – erandina arvestatakse siin peo või vaba aja tegevuse organiseerija ja tema abiliste ajapanust); - vaba aja veetmine (ekskursioonid, peod).

KAITSELIIT

aastal, kui tubli Aivo Hütsi hakkas lihtsalt endatehtud Exceli tabelis kõigi sõjalistel õppustel käijate tunde kokku arvestama, tehes iga aasta kohta kokkuvõtte. Seda kokkuvõtet kasutas nii maleva palgaline kui vabatahtlik koosseis tublimate premeerimiseks, analüüsiks jne. See süsteem ei taganud veel kogu tegevuse jäädvustamist. Eks tänagi jääb palju tegevusi kahe silma vahele ja seda enamasti võitlejate endi või nende ülemate laiskusest oma tunde „üles anda“. Pilt aga on tõele suhteliselt lähedane ja annab meile aimu, kes, mida ja kui palju aasta jooksul tegi. Loo kirjutaja käis aastatel 2010– 2011 Kaitseliidu koolis kursustel. Hiljem selgus maleva tabelisse vaadates, et kuigi olin startinud reedel kell 15.00 ja tagasi jõudnud pühapäeval 17.00 (see teeb 50 tundi kodust eemal), läks arvesse vaid tunniplaanis kirjas olnud aeg ehk siis 24 tundi. Tundus ülekohtusena, et panustatud aega selliselt arvestatakse. Mitte ainult minule. Kõndisin maleva staabis korrus allapoole pealiku kabinetti (sel ajal Kalev Ader) ja ütlesin, et teen malevale uue ajaarvestuse süsteemi põhimõtted, mis kajastavad paremini tegelikkust. Kandvaks ideeks sai, et kaardistatud peab saama kogu panustatud aeg ja tegevusi peab olema võimalik eristada. Veel samal õhtul sai kondikava Suuremal osal meist on lisaks põvalmis, järgnesid mõned arutehitööle pered, sõbrad, hobid, ühislud maleva juhatusega, väljaõppe kondlikud tööd ja muud kohustused, omadega ning muidugi Aivo Hütsiga, mis hõivavad meie aega. Enamasti tänu kellele see arvestus tänaseni selle üle mingit arvestust ei peeta. töötab, ja nii see arvestuse plaan Ka kaitseliitlased pole selles valmis saigi. suhtes erandid, kuid lisaks tööle ja Kandvast ideest tulenevalt on pilt teistele asjadele panustavad nad valihtne ja selge: stopper läheb käibatahtlikult oma aega ka Kaitseliitu. ma, kui paned kodus vormi selga ja Seetõttu on oluline ka ühtne ajaarastud uksest välja, kinni lüüakse see vestuse süsteem, kus arvestatakse siis, kui jõuad tagasi koju. Oli erinekogu organisatsioonile pühendatud vaid arvamisi, kas kohalesõit peaks aega, sest see aeg on sisuliselt riigi arvestusse minema või ei. Peale jäi kaitsevõime heaks kulutatud aeg. arvamus, et vabatahtliku puhul on see ainumõeldav. Ta ei saa ju sõidu Miks selline arvestus ajal muude tegevustega tegeleda. malevasse tekkis? Eriti ilmekalt tõendab seda asjaolu, Aega hakati Võrumaa malevas et tihti kestab tegevus ise näiteks arvestama juba umbes 2004.–2005. paar tundi, aga sõidule kulub 8 tun-

Nagu eelnevalt sai öeldud, tegeleb kogu malevat hõlmava arvestusega 2 | 2017

37


saa. Meil see suuremat poleemikat ei tekitanud. Korraldamine pole lõbu, vaid tavaliselt suhteliselt pingeline tegevus, mis kestab oluliselt kauem kui üritus ise. Arvestusse panebki ürituse korraldaja enda ja abiliste tegelikult kulutatud tunnid. Kogu sõjalise väljaõppega seonduva arvestame eraldi. Miks nii, seda ei pea vist ajakirja lugeja jaoks seletama. Ta teab seda isegi.

38

Päris palju: me näeme, kui palju keskmiselt üksuste kaupa ja mis tegevustega meie liikmed ühel aastal on tegelenud. Saame neid arve võrrelda eelmiste aastatega. Näeme keskmist tulemust, näeme neid, kes pole üldse osalenud, ja neid, kes on hullult ponnistanud. Me ei ole seda arvestust veel rühma ja jao tasanditele laiali löönud, aga tunne on, et peame vist sinnani jõudma. Nii saab allüksuste ülematega täpsemalt rääkida inimestest, ajast ja ülesannetest. Täna näeme, et 500tunniliste kaitseliitlaste arv kasvab kiiresti, ka Võrumaa malevas kasvab organisatsiooni 500 tundi panustanud kaitseliitlaste arv kiiresti, millest järeldub, et ka 1000 tundi on käeulatuses 1000 tundi on võimalik. 200tunniliste arv tegi eelmisel aastal rekordi malevas Aivo Hütsi, kes on vabataht- mõne tsiviilorganisatsiooniga. Siis – ja meil polnud isegi Kevadtormi. likuna teinud seda juba aastaid. Küll peab üritusel osaleja ka ise vaatama, Näeme ka seda, et need inimesed et tema tunnid arvestatud saaksid. pole ma veel näinud, et ta ise oma kulutavad end liialt. Kannatama Kui see oma laiskusest tegemata sellele tööle kuluvat aega tabelisse võib hakata pereelu, sissetulek, jääb, ega siis olegi süüdistada kedagi hobid, kogukond jne. Võib-olla ühe arvestaks. peale iseenda. Eks on isegi laisk aasta jõuab nii, kõvemad ka rohkem, oldud. Näiteks malevkonna pealiKes ja millal neid arvestusi aga siis võib käia raks … ja inimest ku töö on selline, et jooksva tööaja esitab? pole kas organisatsiooni jaoks enam arvestamine oleks hullumeelsus. Kui üritust korraldab maleva staap, olemas või pole teda enam üldse, Oleme arutanud, et võib-olla tuleks siis annab ajapanuse arvestuse sest tervis ütles üles. Tänu sellele takirja panna mingi kindel arv tunde staap. On korraldajaks allüksus, siis belile näeme selliseid indikaatoreid. aastas neile vabatahtlikele ülemaallüksus. Reegel on selline, et iga Lihtne on olla passiivne liige, käia tele, kes aktiivselt oma üksustega ürituse või õppuse korraldaja vastunäiteks kord aastas väljas ja kõik. tegelevad. See tundub praegu parim Või üldse mitte enam osaleda ja nii tab arvestuse esitamise eest ja need variant olevat ja loodetavasti sellise esitatakse jooksvalt. mitu aastat või rohkem. otsuse kohe ka teeme. Lisaks toimub palju selliseid Oleme sellest andnud märku Küsimusi võib tekitada, miks tegevusi, kus tehakse midagi koos ka peastaabile, kahjuks pole seni näiteks vaba aja ürituse korraldaja näiteks Naiskodukaitse, kodutütarnäinud väljaõppeplaanides muutusi. saab oma tunnid kirja, aga osaleja ei Viskame järjest välja oma traditsioode või noorkotkastega või hoopis nilisi üritusi ja õppusi, sest selleks ei jätku liikmetel enam aega. Me ei saa ju hakata torpedeerima ülevalt tulVõib-olla tuleks kirja panna mingi kindel arv nud tegevuste plaani. Neid, kes näetunde aastas neile vabatahtlikele ülematele, vad kogu aasta tegevusplaani koos spordivõistluste, mälestusürituste, kes aktiivselt oma üksustega tegelevad. KARRI KAAS

KAITSELIIT

Mis me selle andmekoguga teeme?

2 | 2017


Võrumaa malevas peetakse arvestust näiteks sõjalisse väljaõppesse ja õppustesse ning sõjalise tegevusega seotud tegevustesse panustatud aja üle

noorte abistamise ja paljude teiste üritustega, võtab see mõtlikuks.

Kuidas me üritame oma liikmeid premeerida?

KARRI KAAS

Me pole veel jonni jätnud ja punnime edasi. Selline ajaarvestus annab meile andmebaasi, et premeerida liikmeid panuse eest ühe aasta tegevustesse. Maleva juhatus võttis palju aastaid tagasi otsuse premeerida nii 200- kui 500tunnilisi. 200lised saavad igal aastal särgi maleva sümboolikaga ja 500tunnilised midagi asjalikku lisaks. Kui vaadata tundide arvu, siis pole tasu suur. Küll aga jäime nüüd vist jalgu Kaitseliidu uuele premeerimise-tunnustamise eeskirjale. Enne järgmist tunnustuse jagamist peame end viima kurssi, kas me ikka võime seda selles ulatuses teha. Seni oleme kulutanud tunnustamisele maleva omatulu ja leidnud, et see on kulutatud otstarbekalt. Kulutatud raha ja saadud tulemus pole meie arvates võrreldavad ja on tugevalt organisatsiooni kasuks. Tore on see, et paljud tunnevad jooksvalt huvi, kas nad saavad 200 tundi täis, ja teevad seda juba aasta keskel. Maleva särk on vist tõesti hinnaline! Kõigile oma maleva sümboolikaga särk selga (no ikka tundide eest)!

KAITSELIIT

UNO MINKA

Vabatahtliku aja arvestuses ei saa copy-paste lähtuda tööaja arvestusest vastavalt töölepingu seadusele. Põhimõtted on erinevad

2 | 2017

39


Sakala malev astus uude sajandisse Kaitseliidu Sakala malev on Eesti vanim malev ja tähistab tänavu 7. septembril oma sajandat tegevusaastat. 4. jaanuaril sai malev omale moodsa staabi- ja tagalakeskuse.

KRISTJAN PRII

KAITSELIIT

Tekst: ANTS KALAM

40

Kuigi malev asutati juba 1917. aastal, saadi päris esimene malevakodu alles 10. augustil 1929, kui vanematekogu otsusega osteti Kaitseliidule maja Viljandis Jakobsoni ja Koidula tänava nurgal, aadressiga C. R. Jakobsoni 16. Kaitseliit omakorda andis maja kasutamiseks Sakala malevale, mis tegutses hoones kuni Kaitseliidu likvideerimiseni suvel 1940.

Taastamisjärgsetest raskustest uue hooneni Kaitseliit taastati Viljandimaal 9. veebruaril 1990, mil Karksi malevkond pidas taastamiskoosoleku. Koos Sakala maleva taastamisega hakati tagasi taotlema ka malevale kuuluvat vara. Maleva staabihoones Jakobsoni tänavas tegutses aga Viljandi lastemuusikakool, selle tagastamisest keelduti ning asemele pakuti hoonet Jakobsoni 8. Kuna antud kinnistu asus teiste majade vahel ega rahuldanud maleva vajadusi, jätkati otsinguid, kuni 1999. aastal koliti Viljandi linna piiril Karula teeotsas asuvale kinnistule, kus seni asus Viljandimaa Veterinaarkeskus. Hoone ülakorrusele kolis Viljandimaa riigikaitseosakond ja alumise korruse sai enda valdusesse Sakala malev. Ülakorruse ruumid remonditi kohe pärast kolimist, aga alakorrus omandas värskema kuue alles 2001. aastal.

Sakala maleva uus staabi- ja tagalakeskus Peetrimõisa külas Viljandimaal

2 | 2017


KAITSELIIT

lat: väliujula katusele, kust drenaaž Esimesena asus kõnelema kaitseenam vett ära ei viinud, ja siseujula minister Margus Tsahkna, kes ütles: keldrisse, kuhu vesi pressis plokki„Sakala malev on Kaitseliidu kõige de vahelt. Laod ja relvaruumid olid vanem malev ja mul on väga hea külmad ja niisked. meel viibida täna siin, uue hoone 2015. aasta tõi Sakala maleva avamisel. Ma tänan kõiki neid iniellu pöörde, sest hakati ehitama uut mesi, kes on panustanud selleks, et staabi- ja tagalahoonet. Uue hoone Sakala malev on saanud selles uues ehitamise vajaduse tingis olemaskeskuses reaalsed töö- ja arenguvõioleva hoone väga halb seisukord ja malused.“ ebapiisav funktsionaalsus KaitseTeisena kõneles Kaitseliidu ülem liidu ülesannete täitmiseks. Uuele brigaadikindral Meelis Kiili, kelle hoonele asetas nurgakivi Kaitseliidu sõnul peavad uuele staabi- ja tagaülem brigaadikindral Meelis Kiili 14. lakeskusele andma hinge Sakala märtsil 2016. Ehitustööd lõppesid maleva kaitseliitlased ise. sama aasta lõpus. „See tähendab seda, et siia tuuakse tegevused, antakse head väljaõpet Pidulik avamine Kärstna ja siia peab inimestel olema hea lahingu aastapäeval tulla. See peab olema avatud koguVinge tuule ja krõbeda külmaga konnale. See peab olema keskus, mis avati käesoleva aasta 4. jaanuaril ei ole ainult sõjaliseks väljaõppeks, pidulikult Sakala maleva uus staabi- vaid kohaks, kuhu tulevad noored ja tagalakeskus. Hoolimata lõikavast ja koostööpartnerid, see saab olema tuulest oli kohal arvestatav hulk Viljandi hingehall,“ ütles Kaitseliidu kaitseliitlasi. Kui aeg hakkas tiksuülem. ma ürituse algusminuteid, kutsuti Ta lisas, et iga uus hoone on progvanast staabihoonest rivi noorkotress, nagu on progress seegi, kui me kaid ja kodutütreid. Nüüd võis piduokupatsiooniaja jäänused lammulik jalutuskäik uue staabi- ja tagalatada suudame. „Me peame ja see on kompleksi esisele alata. Rivi paika meie kohus ja meie võimalus. Just kohendatud, kanti saabumisest ette selliste töötingimuste loomine ongi malevapealikule, kes tervitas malekõige parem panus. Siia tullakse hea vat, andis käsu heisata lipp ja laulda meelega ja siit minnakse hea meehümn, millele järgnesid pidulikud lega, tunnetades, et oleme teinud tervitused külalistelt. midagi Eesti riigi ja meie inimeste

SAKALA MALEV

Kui 2005. aastal Viljandimaa RKO likvideeriti, sai malev endale ka teise korruse ruumid. Samal aastal ehitati keldrikorrusele saun ja 25 m siselasketiir. Algaastatel hallati hoonet veterinaarkeskusega kahasse ja malevale kuulus kobarhoonest ainult üks tiib koos keldrikorrusega. Veterinaarkeskuse kaotamisega sai malev enda käsutusse kogu kompleksi. Mida aasta edasi, seda rohkem hakkasid ilmnema puudused ja ehitusvead. Suuremate vihmade või sula ajal sai malev endale kaks uju-

Uuele hoonele asetas nurgakivi Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili 14. märtsil 2016

2 | 2017

41


mul au olla siin koos teiega, teie uue staabi- ja tagalakeskuse avamisel. Ma soovin väga, et see hoone annab meile uued võimalused nii tsiviilkui individuaalkoostööks.“ Uue maja õnnistas Sakala maleva kaplan kapten Peeter Parts. Sümboolse kuulipilduja lindi lõikasid läbi kaitseminister Margus Tsahkna, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Sakala maleva pealik major Ahto Alas, Viljandi maavanem Erich Palm ja ehitaja esindajad. Koos lindilõikamisega algas ka ilutulestik uue hoone katuselt.

3. Pärast Vene vägede lahkumist kolis Sakala malev vanasse villasse Jakobsoni tänav 8. Aastail 1908–1910 ehitatud villa Dolli omanik oli Viljandimaa praosti August Westrén-Dolli vanem poeg Martin. Kahekorruseline ärklikorruse ja osaliselt välja ehitatud keldrikorrusega hoone on juugendstiilile omaselt sujuvate joontega. Hoone autoriks on peetud mitut arhitekti, viidatud on ka eesti rahvusliku arhitektuuri suurkujule Karl Burmanile. Karula teeristis asuvasse Viljandimaa Veterinaarkeskusesse koliti möödunud sajandi üheksakümnendate lõpus. Alguses jagati hoonet nii veterinaarkeskuse kui ka Viljandimaa riigikaitseosakonnaga, kuid uue aastatuhande esimese kümnendi keskel saadi see seoses esimese asutuse kolimise ja teise likvideerimisega täiesti enda valdusesse. 42

1

VILJANDI MUUSEUM

2. Algaastatel baseerus staap endise Viljandi sõjakomissariaadi ruumes C. R. Jakobsoni tänaval majas number 14, mis ehitati 1888. aastal historitsistlikus laadis kahekorruselisena kivist elumajana. Algselt kuulus hoone Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast taasiseseisvumist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond ja KL Sakala maleva staap.

Nüüd kutsuti kõik kohalolnud sisse, kus malevapealikust giidi juhatusel oli kõikidel võimalus tutvuda uue hoonega. Ringkäiku spetsiaalselt Kaitseliidu vajadustele projekteeritud hoones alustati selle uhkusest, 50meetrisest kolme rajaga siselasketiirust, mis on varustatud elektrooniliste märklaudadega. Lasketiiru kõrval asuvad relvahoidlad ja relvade hooldusruumid, koridoris aga õhutorustik, mida

2

ERAKOGU

KAITSELIIT

1. Enne teist maailmasõda asus maleva maja Viljandis Jakobsoni ja Koidula tänava nurgal, aadressiga C. R. Jakobsoni 16. Pärast taasiseseisvumist hoonet Kaitseliidule tagasi ei antud.

Kaitseliitlaste vajadustest lähtudes projekteeritud hoone

3

VILJANDI MUUSEUM

kaitseks. Ma soovin teile edu ja kasutage seda hoonet hästi.“ Nüüd oli kord kõneleda peoperemehel, Sakala maleva pealikul major Ahto Alasel. Oma lühikese sõnavõtu lõpetuseks soovis ta kõigile rõõmsat hoone kasutamist, tänas hoone ehitusprojekti autorit, ehitajat ja omaniku järelvalve teostajat ning andis neile üle meened. Õhtu pikima sõnavõtuga esines Sakala maleva pealiku abi, riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ning viimasena sai sõna Viljandi maavanem Erich Palm, kes ütles: „Täna on


L I S A T E AV E

Staabi- ja tagalakeskuse avamine pühendati Kärstna lahingule

varustusega jõusaal ja saunaruum. Tööruumid Sakala maleva palgalistele töötajatele on küll askeetlikud, kuid mugavad. Kõike uues staabi- ja tagalakeskuses asuvat pole siin mõtet üles lugeda, eks seda peab ikka ise nägema. Tulge meile külla, olete oodatud meie uude majja!

KAITSELIIT

tehnika remondiks ja hoolduseks. Seal on võimalus ka tehnika pesuks enne hooldustöid. Alumisel korrusel asuvad veel avarad õppeklassid ja kohaliku allüksuse kodu. Ülakorrusel paiknevad kasarmu tüüpi majutusruumid 40 inimesele koos kõige juurdekuuluvaga, ja kaks külalistetuba. Seal on ka korraliku

Sakala maleva uus hoone projekteeriti Kaitseliidu vajadusi silmas pidades

KRISTJAN PRII

kasutatakse relvade esmaseks puhastamiseks pärast väliõppusi. Relvahoidlate vastas asuvad laoruumid, kus ladustamine toimub allüksuste kaupa. See tähendab, et ühele allüksusele vajaminev varustus asub ühes laoruumis. Ladude kõrval asetseb ka hubane remonditöökoda, mis on varustatud kõige vajalikuga

ERAKOGU

See maleva seisukohast oluline sündmus pühendati vabadussõja ajal toimunud Kärstna lahingule, mis peeti 2.–6. jaanuarini 1919. aastal. Neli päeva kestnud võitlused Kärstna väljadel lõppesid meie vägede võiduga, lüüa said Eestisse sisse tunginud vaenlase hinnanguliselt ühe suurema ja parema üksuse, 49. kütirügemendi osad. Oma panuse andsid sellesse ka kaheksateist Kärstna lahingus hukkunud eesti meest, kelle nimed on raiutud Kärstna monumendile. Nende mälestuseks asetas monumendi jalamile kimbu Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Ahto Alas 4. jaanuaril. Auvalves seisid Kaitseliidu Karksi malevkonna pealik nooremleitnant Ervin Tamberg ja kohalikud kauaaegsed kaitseliitlased Priit Silla ja Jaan Roht.

2 | 2017

43


KAITSELIIT

SIIM VERNER TEDER / KAITSEVÄGI

Mõtteid kaplani rollist ja staatusest Kõik me oleme kuulnud väljendit, et lahinguväljal ei ole ateiste. Seda lauset aitab paremini mõista väide, et iga sõdur usub võitu. Tekst: major RAIVO NIKIFOROV, Kaitseliidu vanemkaplan

James Van Patten kirjutab: „Religioon on see, mis hõlmab inimese suhteid üleloomulike vägedega ja toob kaasa põimunud teenistuse, aukartuse ning palve või uskumuste kogumi, mis on kinnitatud usust ja kirest.“1 Kaplani ülesandeks on inimestes olevate põimunud uskumuste, teenistuse, palve ja kire säilitamine või süvendamine. Järgnevalt kirjeldan kaplani erinevaid rolle oma ülesannete täitmisel.

Kaplan on ohvitser Ohvitserilt eeldatakse juhtimist ja tema järgi kohandatakse käitumist. Kaplanilt eeldatakse kindlasti juhtimist religiooni valdkonnas. Kaplan teostab religioosset kontrolli teenistuste, tseremooniate ja õpetamise kaudu, kasutades selleks temale usaldatud oskusi ja vahendeid. Kui 44

2 | 2017

kaplan keskendub ainult religioossele teenimisele ja piirab seda ainult oma kitsa konfessiooniga, siis tema sotsiaalne kontroll on sarnane kaitseväes levinud sotsiaalse kontrolli mudeliga. Selles olukorras ei omaks ilmalik sotsiaalne kontroll kaplani tegevusega sidet, kuid samas kontrollivad nad kaudselt mõlemad teineteise tegevusi. Selline mudel sobib religioossetele liikumistele, kus hierarhia on hästi paigas ning sotsiaalsus on formaalne, näiteks katoliku ja õigeusu kirikus. Eesti kontekstis võib ka luterliku kiriku sotsiaalsus olla formaalne, kui rahva kiriku mõistele antakse riigi dimensioon. Selline tugev sotsiaalne kontroll on ka islami kultuuris, aga Eestis ei oma islam sotsiaalset kontrolli ka mitte moslemite üle ja seega on nende käitumine mitte-


formaalsem. Kui kaplan keskenduks ainult oma konfessiooni teenimisele, siis sotsiaalne rahulolu on sellise käsitlusega kindlasti tagatud, aga eriti optimaalne see ei ole. Eestit kaitsta sooviv kodanik, kes astub Kaitseliitu, ei vaheta kogudust ja tema religioosne õpetaja on jätkuvalt tema konfessiooni vaimulik juht. Eestis puudub riigikirik ja kaplan on riigi seatud korraldaja isikute usuliste väärtuste tagamiseks ehk erialapealik.

Kaplan on moraalsete normide edastaja ja religioossuse esindaja

Kui kaplan keskenduks ainult oma konfessiooni teenimisele, siis sotsiaalne rahulolu on sellise käsitlusega kindlasti tagatud, aga eriti optimaalne see ei ole.

Kaplan on hingehoidja Kaplanite õigus suhelda, järgimata subordinatsiooni, on kahedimensiooniline. Ühelt poolt saab kaplan sotsiaalselt tasandilt astuda väga kõrgele positsioonile. Teisalt annab see võimaluse suhelda inimestega hästi vahetult. Väikseima vastutusega inimeste konfl ikti lahendamisel on ta informeerija. Informeerija on isik, kes vahendab konfl ikti osapoolte infot, kuid ei tee ise midagi selleks, et seda konfl ikti lahendada. Nende panus on tavaliselt piiratud probleemi lahendamise varase staadiumiga ja selles rollis on isik

ARDI HALLISMAA / KAITSEVÄGI

KAITSELIIT

Kaplan õpetab Kaitseliidus ja kaitseväes käitumist lähtuvalt kristlikust maailmavaatest. See läheb kokku religioossete liikumiste doktriinidega, kus institutsioon on armu ja õndsuse vahendaja. Eesti ja kristlik maailmavaade on praegu nii põimunud, et nende lahutamine tekitab kindlasti inimestes konfl ikti. Siin on võimalik, et kaplani tegevust asendab keegi teine. Inimeste jaoks näiliselt valutult toimub see nii, nagu seda teostas nõukogude võim. Ainus, mis muutub, on inimeste suhtumine eetikasse. Ühes eetika õpetamises räägime mitteformaalsest sotsiaalsest kontrollist kolmanda osapoole kaudu. Teises räägime eetikast kui kolmanda osapoole formaalsest moralismist. Kaplan on inimese religioossuse esindaja tseremooniatel. Ta teostab seda avalikel tseremooniatel, palvuste kaudu rivistustel ja pärgade asetamisel. Seda rolli vähendades imestame, miks alahinnatakse kaplani vajalikkust inimestele ja miks religioossed inimesed ei ole rahul kaplani tegevusega.

Eestit kaitsta sooviv kodanik, kes astub Kaitseliitu, ei vaheta kogudust ja tema religioosne õpetaja on jätkuvalt tema konfessiooni vaimulik juht

2 | 2017

45


KAITSELIIT

ARDI HALLISMAA / KAITSEVÄGI

Kaplan on inimese religioossuse esindaja tseremooniatel

enamikul juhtudel jäänud saladusse. Sellised isikud on tuntud kui klatšimoorid. Nad saavad oma informatsiooni juhtidelt, teistelt informeerijatelt või on ise midagi kuulnud. Kaplanite puhul on sellisel juhul tegemist konfidentsiaalsuse nõude rikkumisega ja sellises olukorras ei võta keegi enam kaplanit tõsiselt ega pea teda usaldusväärseks isikuks. Informeerija rolli ei tohi ka üle dramatiseerida. Kindlasti on olukordi, kus on näha, et inimesed on üksteisest mööda rääkinud või jätnud endasse midagi, mida oleks pidanud jagama, see aga viib solvumise ja viimaks vihkamise ning ohvriks muutumiseni. Sellises olukorras on kaplani roll informeerijana väga oluline. Ta ei pea jagama inimeste konfidentsiaalset infot, aga ta saab anda inimestele vihjeid üksteisega suhtlemiseks. Eksootiline variant informeerijast on prohvet. Selles olukorras on informeerija isik, kelle poole pöördutakse selguse saamiseks õiguserikkuja isiku või tema plaanide osas. „Tavaliselt materiaalse kompensatsiooni eest võivad sellised spetsialistid kasutada informatsioo-

Kaplan jääb alati toetavaks ja teenivaks isikuks, isegi sellisel juhul, kui lahingusse on jäänud alles vaid üks reamehe auastmes sõdur. ni saamiseks rituaale: taimede lehti, kaarte, loomade sisikonda, transsiviimist, jne.“2 Meie ühiskonnas on telesaade „Selgeltnägijate tuleproov” sama sisuga. Religiooni vaatenurgast ei saa välistada kaplani prohvetiannet, aga kristlikust vaatenurgast lähtudes ei tohiks kaplan kindlasti tegeleda sellise tegevusega, mis ei lähe kokku kristlike põhimõtetega. Kaplan ei saa keelata inimestel sellega tegeleda, aga pigem peaks siin tema religioosne kogemus ja pagas aitama inimestel mitte lasta endaga manipuleerida ega ennast siduda tegevusega, mida peaks klassifitseerima eksortsismiks. Donald Black on jaganud konfl ikti lahendamise viiele tasandile: sõber, lepitaja, vahekohtunik, kohtunik ja surveavaldaja ehk represseerija. Kolmas osapool saab olla ka sotsiaalselt toetav. Black ütleb, et kolmas osapool peab asuma sotsiaalselt

Kristlikust vaatenurgast lähtudes ei tohiks kaplan kindlasti tegeleda sellise tegevusega, mis ei lähe kokku kristlike põhimõtetega. 46

2 | 2017

staatuselt võrdsel kaugusel konfl ikti osapooltest ja konfl ikti lahendamine toimib suurema tõenäosusega siis, kui kolmanda isiku sotsiaalne staatus on kõrgem kui konfl ikti osapooltel. See on ka põhjus, miks kaplan paikneb struktuuris üksuse staabis ja omab ohvitseri auastet. Sellest tulenevalt, et konfl ikti osapoolte staatus peab olema madalam kui kolmanda osapoole staatus, peaks kaplan olema üksuse ülema võimalikult vahetus alluvuses. See ei olene sellest, kui palju ülem vajab kaplani nõuannet, vaid eesmärgiks on parim tulemus nõustatavate jaoks. Kui kaplan kuulub staapi ja on ise samal tasandil staabi ohvitseridega, siis sotsiaalse kontrolli vaatenurgast ei saa kaplan olla lepitajaks sellesama staabi koosseisule. Staabis peaks kaplan alluma otse vähemalt staabiülemale.

Kokkuvõtteks Kaplan seisab kindlasti inimeste õiguse eest usule. Kaplan peab seletama, miks on vajalik austada inimeste usulisi vaateid ning sellest tulenevaid rituaale ja käitumisi. Selles rollis on kaplan spetsialist religiooni alal. Kõige enam on kaplan eetikaalane nõustaja. Siin ei tohiks


ARDI HALLISMAA / KAITSEVÄGI

temast saada moraalitseja, vaid ta peaks suutma eetikas välja tuua inimväärikuse. Kaplani ohvitseristaatus aitab kaasa parima tulemuse saavutamisele hingehoius, ta ei saa asendada ohvitseri lahingus. Sellel on mitu põhjust: a) kaplan on üksinda oma ala spetsialist ja ei ole kedagi, kes teda asendaks; b) kaplan ei oma sellist kompetentsust, et võtta riviohvitseri koht. Kaplan jääb alati toetavaks ja teenivaks isikuks, isegi sellisel juhul, kui lahingusse on jäänud alles vaid üks reamehe auastmes sõdur. Kui kaplan on jäänud lahinguväljale üksinda, siis on ta ülesandeks teostada väärikas viimse au avaldamine ning teenimise kaudu säilitada või süvendada usku ja kirge langenute lähedastes. Allikad: 1 James Van Patten, Religioon, TÜ loengkonspekt Sotsiaalkontroll ja religioon, lk 104 2 Donald Black, The Social structure of right and wrong, Academic Press, 1998, lk 99

KAITSELIIT

SIIM VERNER TEDER / KAITSEVÄGI

Eesti ja kristlik maailmavaade on tänapäeval nii põimunud, et nende lahutamine tekitab kindlasti inimestes konflikti

Kaplan on ohvitser, kellelt eeldatakse juhtimist religiooni valdkonnas

2 | 2017

47


Kaplani ja usu rollist Kaitseliidus ja meie elus Usk ja selle roll meie elus, mida annab usk inimesele ja millest jääb ta usuta ilma? Selliseid küsimusi on veel sadu ja neile otsime vastuseid koos Sakala maleva kaplani kapten Peeter Partsiga.

KAITSELIIT

Tekst: ANTS KALAM

Kuidas sai teist usumees ja kaplan?

ANTS KALAM

„Olen Mulgimaa mees, sündinud Mustlas Tarvastu kiriku pastoraadis (toonane Mustla haigla). Elasime Posti tänavas ja meist kolm maja edasi elas noorte- ja skaudijuht, Eesti üks tolle aja kuulsamaid kirikuõpetajaid Harri Haamer. Kodus kasvatas isa mind rahvuslikus vaimus, et kõik kuri ja halb siin maailmas on kommunistide tehtud. Kui auto maja ees peatus, siis kõik võpatasid ja jäid vaikseks, et nüüd tullakse ära viima! Kuna olin varasest noorusest suur iseõppija, siis teadsin juba esimeses klassis sellist tegelast kui Uku Masing, kes oli usuteaduskonna õppejõud ja võrdleva usundiloo arbuja. Eks see usaldus ja huvi usu vastu ning religioon kui selline viisid mind niikaugele, et pärast keskkooli astusin toonasesse Usuteaduste Instituuti. Kooli lõppedes kutsus Viljandi praostkonna praost Herbert Kuurme mind Mõisaküla ja Halliste kogudusse õpetajaks. See oli 1983. aastal, kui peapiiskop, punaväe major Edgar Hark andis käsu, et tuleb minna teenima. Nii et mul oli au teenida Halliste kirikut enne Kalev Raavet. Jumalateenistused toimusid endise õpetaja Paul Uibopuu

48

2 | 2017


Milline on teie arvates usu roll Kaitseliidus? „Usk, see on usk Eesti kaitsevõimesse, relvadesse ja kamraadlusesse. Ühesõnaga, usk Eestisse selle kõige paremas mõttes. See on usaldus käsuahela kui militaarmaailma ühe põhialuse vastu ja käsukuulekus. Vahel käsuahela kõige alumised lülid nurisevad või ei saa aru käsu tähtsusest. Nad nurisevad, et meie küll sellise Eesti eest ei sõdiks, aga kas see ikka on nii? See kõik ongi kaplani teema. Teisest küljest aga ka religioon. Kaplan on multikultuurne, ta ei rõhuta oma konfessiooni, vaid on kõikidele uskudele ühine. Meie noorte hulgas on nii maausulisi kui taarausulisi, on isegi sataniste ja muid erinevaid vaateid. Ka nende noortega tuleb tegeleda ja hoida kätt toimuva pulsil. Kaplan ei ole tegelane esireast, pigem on ta igapäevaelus nähtamatu taustajõud. Mind on õpetatud olema see taustajõud, kelle olemasolu kõik teavad, kellele on võimalik alati helistada ning kohtumise kokku leppida. Ka lahinguväljal ei ole kaplani ülesanne olla eesliinil, vaid tagalas.

Kaplan on multikultuurne, ta ei rõhuta oma konfessiooni, vaid on kõikidele uskudele ühine. NATO terminites kutsutakse meid kohalolekuteenistuseks. Need on teenistused, mis on alati kohal ning kelle alad ja telgid on tähistatud. Kui meditsiiniteenistuse telgil on punane rist, siis kaplani telgil must. Kaplani ülesandeks on langenute hooldus ja väärikas ärasaatmine. Kuid tegeleda tuleb ka haavatutega, sisendades neisse lootust ja usku peatsesse paranemisse. Kaplan ei ole propagandist. Ta ei suru kellelegi peale oma vaateid ja usku ega tohigi seda teha. Tänapäeva sõda on asümmeetriline, selle piirid on hägustunud ja siin puudub sageli rindejoon. Inimese psüühika muutub sageli, kui talle antakse kätte relv või ta satub piirsituatsiooni. Ka selliste nähtudega tuleb kaplanil tegeleda, proovides suunata neid võitlejaid õigele teele. Hain Rebas kui meie kaplanaadi rajaja 1993. aastal ütles, et kaplan on oma aastapalga välja teeninud, kui on kaitseväes hoidnud ära kas või ühe enesetapu. Enesetappude teema kaitseväes on raske teema, millel ei tahaks pikalt peatuda, kuid millega on mul ka isiklik kokkupuude. Tapal aset leidnud 2002. aasta sündmustes ei käitunud ma eriti professionaalselt ja toonane kolonel Urmas Roosimägi saatis mind selle eest vahipataljoni teenima. Targad mehed on ju öelnud, et kaitsekraavis ja haigepalatis ei ole

ateiste. Neis oludes kutsutakse sageli appi Jumalat, vaatamata sellele, kas ollakse usklik või ei.“

Kui suur tähtsus on jumalasõnal teie vastuvõttudel Kaitseliidus? „Eks see ole olukorra ja professionaalsuse küsimus. Tuleb vaadata, millised on kuulajate ootused ja ka soovid minu pöördumisele. Vahel on suitsunurgajutt tõhusam kui õpetlik jutlus. Samas aga võiks ka uurida pühakirja, lähtudes usupühadest ja tähtsündmustest. Ausus on hästi oluline. Mida ausam inimene on, seda austamisväärsemaks teda peetakse. Teisest küljest on meil traditsioonid ja need on meile olulised. Kirik ju ei sunni teid palvetama, kui te seda ei taha, aga see võimalus osaleda peaks olema tore kogemus. Meil on küll palju diplomeid ja oleme kõrgesti haritud, aga samas ei mõista me lihtsaid asju. See on kurb! Me hakkame unustama traditsioone, me ei hinda seda, mis on hoidnud meid elus sajandeid! Eks meie, kristlased, palveta ka nende eest, kes seisavad meie riigi kõrgetel ametipostidel. Kristlaste ülesanne ongi palvetada ja olla lojaalsed, et äratada kodanikuaktiivsust, mis on väga oluline. Kaitseliit on kodanikuaktiivsuse üks väljendusi, kuid seda võiks olla tunduvalt rohkem.“

KAITSELIIT

majas Kulla alevis, sest Halliste kirik oli varemeis ja võssa kasvanud. Nõukogude armeesse ma ei läinud, vaid susserdasin ennast sealt kõikide võimalike nippidega ära. Enne Eesti kaitseväkke jõudmist olin kümme aastat õpetajaks JärvaJaanis, Järva praostkonna praosti Harald Mere käe all. Mul oli au olla koos temaga Eesti Kongressil Estonia teatri saalis. Kui 1997. aastal tekkis võimalus läbida kaplanite kursused, olin meelsasti päri. Mulle hirmsasti meeldis sõjaväeline õhkkond. See olukord, kus kõik on reglementeeritud ja päev on ära planeeritud, samuti see isamaaline patriootlik kasvatus, mis mulle on väga tähtis ja millega peab tegelema ja tegeleb ka kaplan. Kursused läbisin keskpäraselt, kuid sellele vaatamata kutsuti mind teenima Viru pataljoni Jõhvis. Arvati, et las mees proovib, ja nii ma seal viis aastat olingi. See oli minu kaplanitee algus. Seal läbisin ka sõduri baaskursuse, käies läbi ellujäämislaagrid ja kõik muu sinna juurde kuuluva. Kuigi olen jõudnud kapteni auastmeni, pole ma sõjaliselt kuigi tugev.“

L I S A T E AV E

Kapten Peeter Partsi teenistuskäik Peetri põhitöö on Kolga-Jaani Johannese koguduse õpetaja amet. Tema tegevus kaitseväes algas 1997. aastal, mil ta lõpetas kaitseväe kaplanikursuse KOK-II ja teda kutsuti Jõhvi Viru pataljoni kaplaniks. 1998 lõpetas ta kaplanikursuse Soomes ning 1999 vastavad kursused Norras ja Kanadas. 2003 teenis ta kaplanina Tapa suurtükiväegrupis, 2004–2006 Tallinnas vahipataljonis, 2007 viibis Estcoy-IV koosseisus missioonil Afganistanis, 2008–2010 oli logistikapataljoni kaplan. Alates 2011. aastast on ta Kaitseliidu Sakala maleva vabatahtlik kaplan.

2 | 2017

49


SÕJAR AUD FLICKR.COM REIN SÄINAS

Kongsbergi tehnoloogiapark linnulennult

Selline toorhõbedatükk leiti 1938. aastal ja see kaalub 48 kg

50

2 | 2017


Kongsberg –

Norra kaguosas Buskerudi maakonnas asuva Kongsbergi linna nimi ei ütle enamikule meist midagi. See kaevanduslinnana tuntud asula asutati 1624. aastal Taani-Norra kuninga Christian IV ajal ning 1749. aasta rahvaloenduse ajal oli Kongsberg kõige suurema rahvaarvuga linn Ida-Norras. Tänapäeval on Kongsberg aga tuntud Norra riigikaitsetööstuse suurima ettevõtte Kongsberg Gruppen koduna. Tekst: REIN SÄINAS

Relvatööstus Kongsbergis alati hinnatud

REIN SÄINAS

Väike osa Kongsbergi relvatehase toodangust

Kongsberg on pikaaegsete traditsioonidega ettevõte. Ja traditsioonid ei ole seotud ainult hõbeda kaevandamise ja müntide vermimisega, mida on sealkandis tehtud juba mitu sajandit, vaid ka relvade ja relvastuse tootmise ning arendamisega. Kongsbergi relvatehas rajati juba 1814. aastal. Kaks ettevõtte tuntumat toodet on läbi aegade olnud Kongsberg Colt ja vintpüss KragJørgensen. Viimane võeti 19. sajandi lõpus standardrelvastusse Taani, Ameerika Ühendriikide ja Norra armees. Krag-Jørgenseni vintpüsse ja selle erinevaid modifi katsioone kasutati Taani armees 1889. aastast kuni 1940. aasta aprillini, mil sakslased Taani okupeerisid. Kuni teise maailmasõja lõpuni oli relv kasutusel ka Norra armees. Ameeriklastel oli see relvastuses kuni 1903. aastani, mil see vahetati oma toodangu, vintrelva M1903 Springfield vastu.

SÕJAR AUD

Norra kaitsetööstuse alustala

Kongsberg Colti valmistati USA Colt M1911 baasil. Relvade masstootmist alustati Kongsbergis 1918. aastal ning kokku valmistati neid relvi üle 32 000. Norra armees olid püstolid kasutusel veel kuni 1985. aastani, mil nad vahetati Glock P80 vastu välja. Kaitseliitlased on Kongsbergi relvatehase toodanguga tihedamalt kokku puutunud alates 2012. aasta lõpust, mil kaitseministeeriumi hanke tulemina jõudsid meile Norras moderniseeritud 7,62millimeetrise kaliibriga automaadid AG3 F2, mis on sarnased nii Eesti kaitseväes kui ka Kaitseliidus kasutusel olevate automaatidega AK4. Norrast saabunud automaadid on varustatud kokkukäivate teleskoopkabade, alumiiniumist laesäärte, sihikuliistude ja esikäepidemetega, mis muudavad automaadi kergemaks ja kompaktsemaks ning võimaldavad relvadele kinnitada lisaseadmeid. Norrakad ise vahetasid aastatel 1967–1974 modifitseeritud automaadid AG3 välja 2007. aasta aprillis. 2 | 2017

51


KVF.NO

Selline näeb välja Kongsberg Colt, mida Norra armee kasutas kuni 1985. aastani, mil see Glock P80 vastu välja vahetati

Tänapäeval on Kongsbergi toodang tunduvalt kõrgtehnoloogilisem. Üks, ehk enim kõneainet pakkuv ja arenev toode on Joint Strike Missile (JSM), mille kohta võiks maakeeli öelda ka pikamaalaevade vastane reaktiivmürsk. See rakett on loodud hävitama tugevalt kaitstud objekte. Möödunud aasta lõpus sai teoks ka edukas lennukatse Ameerika Ühendriikides. Norras arendatud reaktiivmürsk on USA-s leidnud suurt poolehoidu ning sealse firmaga Raytheon loodetakse kvalifi katsiooniprogramm 2018. aastaks lõpule viia. Praegu käivad katselennud ameeriklaste hävitajatega F-35, kuid ka Norra õhujõududel on plaanis oma järgmise põlvkonna hävitajateks muretseda F-35d. Katselendude tulemusena väitis Kongsbergi Kaitsesüsteemide president Eirik Lie, et tulemused vastasid igati ootustele. JSM-i kohta võib öelda, et see on „lase ja unusta“ - rakett. See on disainitud läbi tungima vaenlase õhutõrjest, vältides ka peibutisi. Juba enne lendu allalaetud sihtmärgi

koordinaadid ning missiooniplaneerimise funktsionaalsus võimaldavad mürsul optimaalselt ära kasutada ümbritsevat maastikku. Täpsed navigeerimisvahendid kindlustavad, et sihtmärk märgistatakse väga täpselt ning ka mürsk ise on väga hea tabavusega. Praegu käivad küll JSM-i arendustööd, aga tema eelkäija, Naval Strike Missile (NSM) on juba kasutusel paljudes NATO riikides ning mürsku saab lendu lasta laevadelt, autodelt, helikopteritelt ning lennukitelt.

Kaks ettevõtte tuntumat toodet on läbi aegade olnud Kongsberg Colt ja vintpüss KragJørgensen.

E24.NO

SÕJAR AUD

Kõrgtehnoloogia viib taevasse

Vaatamisväärset leiab muudki

Kongsbergi Kaitsesüsteemide kaugjuhitav relvaplatvorm soomukil

52

Remote Weapon Station (RWS) ehk kaugjuhitav relvaplatvorm on teine suurem kõrgtehnoloogiline toode, mille Kongsberg on välja töötanud ja edasi arendanud ning tegutseb ka ühe juhtiva varustajana maailmas. See, ennast lahingutes juba tõestanud platvorm võimaldab meeskonnal süsteemiga turvaliselt opereerida, istudes masina kaitsva soomuse taga või kusagil mujal. Seda süsteemi saab kasutada erinevatel masinatel. RWS on disainitud kerge või keskmise kaliibriga automaatrelvadele, kuid on niivõrd mitmekülgne, et sellel saab kasutada ka lühimaamürske, suitsugranaate, õhutõrjerakette. Ameeriklased on selle süsteemi juba kasutusele võtnud nii Humvee’de kui Strykerite peal ning nüüd tahab USA armee neid kasutama hakata ka tankidel M1A2 Abrams. Kongsbergi Kaitsesüsteemide osakonna president Espen Henriksen sõnas möödunud aasta lõpus tehingut kommenteerides, et sellega on nad tõestanud, et Kongsberg on usaldusväärne partner. „Oleme uhked, et saame anda oma panuse sõdurite turvalisusele. Protectorsüsteem kaitseb üksusi, lastes masina relvadega opereerida turvalisest kohast, olgu siis masina kaitsva soomuse tagant või mõnest muust turvalisest paigast.“ Oma tööd on Kongsbergi tehnoloogiaarendajad teinud tublisti, nad omavad pikaaegset kogemust kaugjuhitavate relvaplatvormide alal ning on viimase 15 aasta jooksul neid RWS platvorme tarninud üle 17 000 ühiku 18 riiki.

2 | 2017

2008. aastal ligi 900 miljoni Norra krooni eest tehtud investeering võimaldas Kongsbergi tööstuspargil ehitada uued tootmispinnad ning parandada töötingimusi. See suur ja uhke tööstusettevõte on linna peamisi tööandjaid. Kuna tegemist on Norra ühe tähtsaima kaitsetööstuse ettevõttega, ei ole selle territooriumile pääsemine ja seal ringi vaatamine niisama lihtne. Kuid Kongsbergis on veel teisigi vaatamisväärsusi, mida tasuks sinna sattudes külastada. Esiteks muidugi kaevandusmuuseum. Tegelikult asub ühe katuse all suisa mitu muuseumit. Kaevandusmuuseum annab ülevaate Norra


THE SWEDISH ARMY MUSEUM

Kongsbergis valmistatud vintpüss Krag-Jørgensen, 1892. aasta mudel, kaliiber 6.5 x 55 mm

Tänu hõbedakaevandusele on Kongsberg olnud koduks ka Norra kuninglikule rahapajale. Selles endises rahapajas asub praegu Norra mündikoda, mis valmistab mõningaid ametlikke Norra ja teiste riikide münte ning vermib igal aastal ka Nobeli rahupreemia medaleid. Mündimuuseumis saab iga külastaja ülevaate Norra müntidest, mida on sajandite jooksul kasutatud, alates Christian IV hõbedollarist kuni tänapäevaste nikkelmüntideni.

Suusasõpradele on Kongsberg tuntud kui suurte suusahüppajate sünnikodu. Tänaseks on Petter Hugstedi ning Birger Ruudi ja tema vendade võidetud taliolümpiamängude ja teiste rahvusvaheliste võistluste karikad ja medalid välja pandud suusamuuseumis. Väljapanekute hulgast võib leida enam kui 5000 trofeed, sealhulgas seitse olümpiamedalit. Kel tahtmist, saab Kongsbergis praegugi suusad alla panna ja proovida oma oskusi kohalikus mäesuusakeskuses.

Maailma tuntuimad ja hinnatuimad sihikud nüüd Eestis!

SÕJAR AUD

kaevandustööstusest ning loomulikult Kongsbergi enda vanadest hõbedakaevandustest. Pea kakssada aastat oli Kongsbergi peamiseks tuluallikaks hõbe. 19. sajandi alguses hakkasid aga hõbedavarud vähenema ning kui suur tulekahjulaine veel omakorda 1810. aastal linna laastas, otsustati Kongsbergi rajada hoopis relvatehas. Täna on muuseumis võimalik tutvuda kaevanduses kasutusel olnud tööriistadega ning seal on ka üks maailma suurimaid toorhõbeda kollektsioone.

Populaarseimad mudelid laos! Teiste tarneaeg 5 nädalat!

Eesti

Soome

ATACR™ 5-25 x 56 mm, ZeroStop™ , klikk .1 Mil , rist MIL-R

2 469 €

2 915 €

NXS™ 5.5-22 x 50 mm , klikk .1 Mil , rist MIL-DOT

1 861 €

2 345 €

NSX™ 5.5-22 x 56 mm , ZeroStop™, klikk .1 Mil, rist MIL-R

2 147 €

2 715 €

SHV™ 4-14 x 50 mm, F1, ZeroStop™, klikk .1 Mil, rist MIL-R

1 431 €

1 865 € www.finnaccuracy.com Nightforce’i maaletooja Soomes.

Jaemüük

Liising

Maaletooja Baltic Fox OÜ, Raua 1, 10124 Tallinn www.balticfox.ee, tel: 6895820

Spordi Täpsusrelvad OÜ www.tapsusrelvad.ee, tel. 5076117

2 | 2017

53


8 ruutmeetrit ajalugu

AJALUGU

25. märtsil 1950. aastal toimus Järvakandist vaid mõne kilomeetri kaugusel lahing Nõukogude okupatsiooni esindajate ja kohalike metsavendade vahel. 66 aastat hiljem „rünnati“ punkrit jälle. Tekst: MARTIN HEREM

Eelnenud kuudel oli julgeolek agentuuritöö tulemusena välja selgitanud siin tegutsenud metsavendade kolme punkri asukohad. 25. märtsi hommikul piirati punkrid ümber. Kui selgus, millises punkris metsavennad asuvad, siis koondati kõik jõud sinna ja tehti punkris olijatele ettepanek alla anda. Vastuseks anti piirajate pihta tuld. Järgnenud pooleteisetunnises lahingus tapeti kolm metsavenda: Järvakandi elanikud Johannes Aaspe ja Eduard Heiden ning Adolf Valler Veliselt. Julgeolekujõudude kaotustest andmed puuduvad. Punker ise põletati pärast lahingut maha. Nimetatud metsavendadest on pikemalt kirjutatud kogumiku „Järvakandi läbi aegade“ II ja III osas.

66 aastat vana kartulivaru 10. septembril 2016. aastal „rünnati“ punkrit jälle. Seekord oli eesmärgiks aga ajaloo uurimine, täpsemalt – punkri väljakaevamisega metsavendade eluolu ja punkrilahingu detailide selgitamine. Lisaks militaarse taustaga ajaloohuvilistele Tallinnast, Tartust ja Järvakandist olid

Nii telliste kogus kui nende päritolu annab vihjeid kohalike elanike toetuse kohta. 54

2 | 2017

tegevust juhtimas oma ala asjatundjad Mauri Kiudsoo ja Arnold Unt. Tänaseks meie hulgast lahkunud metsavaht Müntti sõnul kujutas kõnealune punker endast maapealset, umbes 4 x 8 meetri suurust „puhta nurga“ ja viilkatusega palkmajakest, kus olid narid, laud ja tellistest ahi. Punkri seinad olid väljastpoolt umbes meetri kõrguselt soojustatud turbamätastega. Punkrit külastas Müntti viimati 1947–48, kohtudes tookord ka metsavendadega. Tänaseks meenutavad punkrit vaid säilinud põlvekõrgused turbamätastest vallid. Õigemini küll meenutasid, sest väljakaevamiste käigus tehti punkri asukohta 8 x 1 meetrine läbilõige, sügavusega umbes 30 cm. Etteruttavalt tuleb lisada, et see on alles esimene etapp. Kaevamiseks valitud lõik jooksis risti üle punkrikoha. Kuna tegemist on endise maapealse ehitisega, mille puitosad on suuresti tules hävinud, siis ilmusid esimesed leiud juba minutitega. Esiteks tellistest, tänaseks lagunenud ahi. Suurem osa ehitusmaterjalist sarnaneb kõikide selleaegsete ahjude tellistega, kuid välja tuli ka kiilukujulisi šamott-telliseid, mida tõenäoliselt kasutati 1940. aastatel klaasivabrikus. Nii telliste kogus kui nende päritolu annab vihjeid kohalike elanike toetuse kohta. Tegelikult on teada, et selle punkri ehitamisel toetas metsavendi hobutranspordiga metsavaht Jüri Verbak. Kogu kaevamise jooksul ilmus nähtavale klaasi – akna-, pudeli- ja tarbeklaasi – ning ka keraamiliste toidunõude tükke. Punkri ühest küljest leiti kolme erineva relva padrunikesti, kokku 13 tk. Kestad


AJALUGU MARTIN ANDRELLER

Kaevamise initsiaator Martin Herem ja arheoloog Mauri Kiudsoo arutlevad pinnasest väljajoonistuva konstruktsiooni üle. Sellise ettevõtmise juures kiirustada ei saa ning pigem on mõistlikum kõike rahulikult teha. Kevadel jätkuvad väljakaevamised punkri põhiruumis ning avatakse ka n-ö sahvri seinastik

MARTIN ANDRELLER

kinnitavad piirajatele vastupanu osutamist ning küllap lisavad järgmised kaevamised teadmisi lahingu intensiivsuse kohta. Nii, nagu ka leitud käsigranaatide detailid. Vahemärkusena olgu öeldud, et laskemoona või relvi sealt enam leida ei õnnestu. Tookord, pärast lahingut, otsiti punker põhjalikult läbi. Kuid tänased kaevamised jätkusid sellegipoolest üllatustega. Punkri seinte konstruktsioon vajab veel täpsustamist, kuid sahvri avamise käigus leitu põhjal võib öelda, et vähemalt punkrinurkades on kasutatud okastraadiga kinnitamist. Sarnaseid lahendusi püstpalkide kasutamisega on varasemalt ka mälestustes kirjeldatud, kuid täpsema vastuse annavad kevadel jätkuvad kaevetööd

2 | 2017

55


3 X MARTIN ANDRELLER

AJALUGU

Mida kõnelevad leitud esemed? Püksinööp? Nagiks muudetud rihmakonks? Esmapilgul muidugi vähe, kuid arvestades nende paigutust punkrivaremes ja nende vigastusi on võimalik taasluua olukord nii, nagu see oli punkri viimasel päeval

Ühel hetkel ilmus ahjukivide vahelt välja ehet meenutava keti fragment. Edasisel uurimisel osutus see hoopis seinakellapommide ketiks, sest ketile lisandusid hammasrattad ja kellakorpuse tükid. Terve kaeve ulatuses tuli maa seest välja akupatareide osi. Nende leidude põhjal võib arvata, et kui julgeolek metsavendade raadiot ei konfiskeerinud, siis tuleb järgmiste kaevamiste käigus välja ka see. Naljaga pooleks võib nentida, et metsavennad sõid õigel kellaajal korralikest nõudest sooja toitu ning kuulasid taustaks BBC-d või Moskva raadiot. Retseptide järgimiseks oli neil olemas isegi kaal. Kaevamine andis teavet ka vähemalt ühe toiduaine kohta. Nagu eestlased ikka, sõid metsavennadki kartulit. Punkri ühest osast, mida võib ka sahvriks pidada, tuli välja kummaline, kartulit meenutav muna. Esimese hooga ei tahtnud seda keegi kartuliks pidada – see peaks ju 66 aastat vana olema. Kuid neid „munasid“ oli veel ja veel. Suure tõenäosusega olid sahvris asunud kartulid tänu punkri süütamisele sedavõrd üleküpsenud ja söestunud, et säilisid panipaigas tõesti 66

Kui selline varustuse tase tuginenuks vargustele või röövimistele, poleks punker mitut aastat vastu pidanud.

aastat. Tegelikult kinnitavad need kartulid ühes muude leidudega punkrielanike head olukorda. Kui metsavendadel oli veel märtsikuu lõpus kartulivaru, siis võib järeldada, et kohalike toetus oli märkimisväärne. Oli neil siis palju talvekartulit või sõid nad vähe punkri sahvrist, ilma kohalike toetuseta poleks see saanud sündida. Kui selline varustuse tase tuginenuks vargustele või röövimistele, poleks punker mitut aastat vastu pidanud. Teiste allikate põhjal ongi teada üsna mitmeid toetajaid ümbruskonnast.

Punkrilahingute paigus leidub pinnases padrunihülsse. Hülsside abil on võimalik eristada kaitsjate ja ründajate positsioone, kuigi kasutati sama kaliibrit. Ründajatel oli kasutada värske moon, seevastu kaitsjate moon oli vanem toodang. Tulepositsioone ja seega ka lahingu käiku on võimalik tänu sellele üpris täpselt paberil taasluua

Klaas on küll habras materjal, kuid siiski saab kildudest taastada punkriakna suuruse või saada pudelipõhja järgi aimu, milliseid anumaid kasutati punkris asjade või toiduainete hoidmiseks. On teada, et püstolkuulipilduja padruneid matsid mõned metsavennad maha just tihedalt suletud klaaspudelites. Kas ka selle pudeliga nii oli, ei oska muidugi enam keegi öelda

56

2 | 2017

Metsavendade toiduainetest on mälestustes räägitud nii siin kui seal. Kellele ei maitsenud (õigustatult) tangupuder kuu aega järjest, see pidi oma talvevarude eest hoolt kandma. Juuresoleval fotol on näha kahte sorti toiduaineid, mis varemest välja tulid: pähklid ja pea ämbritäie suurune kartulisaak. Kartulid olid muidugi säilinud tänu tules üleküpsemisele


Kestad räägivad lahingust Järgmised kaevamised planeeriti oktoobrikuusse. Enne järgmist kaevamist andis töö arhiivimaterjalidega punkri kohta täiendava kirjelduse: „Ehitatud palkidest 1 m maapinna kohale, põranda all kelder, välisküljed kaetud mullaga. Seintes 3 laskeava. Punkri kõrval on ruum kartulite hoidmiseks.“ (NKGB agent „Artur“ novembris 1949) Oktoobris jätkunud kaevamiste käigus puhastati lõplikult sahvriosa ja laiendati kaevet punkri ahjuriismete juures umbes 2 m² ulatuses. Samuti puhastati ümbritsevat ala võsast ja risust ning otsiti märke ründajate tegevusest. Oodatult lisandus sahvrist kartuleid, mida lõpuks kogunes umbes ämbri jagu. Lisaks tuli sahvrist välja paar peotäit pähkleid, mis sarnaselt kartulitele olid üsna hästi säilinud. Samuti üks 3liitrine keedupott, mille sisu vähemalt esialgu ei suudetud tuvastada, ning paari liitri jagu

On teada fakt, et punkrielanikelgi oli kasutusel sama laskemoonaga PPŠ, mille padruneid osteti näiteks 1948. aastal otse julgeolekuohvitseri käest.

mullast erinevat kõdunenud massi, mille algupära jääb esialgu samuti saladuseks. Sahvri ehituse juures võis märgata traadi süsteemset kasutamist seinadetailide sidumisel. Loomulikult leiti rohkesti klaasi- ja toidunõude fragmente ning erinevaid ehituslikke metallosi. Punkrist saadud leidudest väärivad märkimist 3 rihmapannalt ja reisikohvri metallnurgad. Kõigest sellest saab vaid kinnitust, et metsavennad olid end sellesse varjupaika üsna põhjalikult sisse seadnud. Kuid üht-teist jutustasid ka väljastpoolt punkrit leitud nn TT-padrunikestad. Punkri ühest väljapääsust vaid mõne meetri kauguselt leitud kümmekond hülssi annavad aimu laskekaugustest. Arvatavasti lõppes lahing lähidistantsidel ja punkri kaitsjatel praktiliselt puudus väljamurdmise võimalus. On teada fakt, et punkrielanikelgi oli kasutusel sama laskemoonaga PPŠ, mille padruneid osteti näiteks 1948. aastal otse julgeolekuohvitseri käest. Punkrist väljaspool asuvad kestad kuulusid tõenäoliselt siiski ründajatele. Nende tootmise aastaks oli 1949. Punkri seest leitud kestad kandsid aga aastaarvu 1947. Kindlasti annaksid nii punkri kirjeldusele kui lahingule palju selgitusi arhiivist seni veel leidmata NKGB eriettekanded. Kuid arhiivitöö ja kaevamised peavad nüüd ootama kevadet. Arhiiv kolib Tallinnast Tartusse ja kaevetööd nõuavad talvest paremaid tingimusi. Kuigi mõlemas suunas käed sügelevad. 2 | 2017

AJALUGU

Väljakaevamiste juures on hästi oluline täpsus ja muidugi kõrgel tasemel spetsialisti juhendamine – siis võib kindel olla, et meie lähiajaloo uurimises ei tule ette eksimisi ja kogu leidmaterjal saab vajaliku tähelepanu. Isegi kui tegemist on sedavõrd elementaarse tegevusega nagu ahjuaseme ümbruse väljapuhastamine

57


TRIINU KÜÜNAL

NAISKODUK AITSE

Ohutushoiu instruktorite kursusel õpetati ohutushoidu õpetama Jaanuari keskel said Naiskodukaitse instruktorid Sakala maleva uues majas kokku, et õppida, mida õpetada ohutushoiu kursusel. Tekst: MARGIT KAUR

58

2 | 2017

Veetsime naaberringkonnas kaks väga tegusat ja arendavat päeva. Kokku oli õppureid rohkem kui 40 ja vürtsi lisamiseks tuli pühapäeval külla Reporteri kaameramees, et meie tegevused ajalukku jäädvustada. Esimesel päeval otsisime materjali oma valitud tunni kohta ja mõtlesime, mida peaks tulevastele õppuritele rääkima, teisel päeval tegime oma aine kohta 15 minutit kestva näidistunni. Kokku oli 9 ainet ja kõik tunnid said eriilmelised. Esimene tund andis üldisi juhiseid hädaolukorras käitumiseks. Teise tunni teemaks oli kodu ja vara turvalisus. See tund tekitas vaimustust nii õppijates kui pealtvaatajates, sest instruktorid olid otsustanud kodu turvalisuse õpetamiseks kasutada vahvaid värvilisi makette. Kolmandas tunnis

oli teemaks tuleohutus ja neljandas füüsiline enesekaitse. Viies tund teemal „Ohutusreeglid looduskeskkonnas“ oli samuti tähelepanuväärne. Selleks, et panna õppurid kaasa mõtlema, kustutati klassis tuled ja kirjeldati olukorda, kus ollakse metsa eksinud ja saabub öö. Mida teha? Kuidas käituda? Kuuendas tunnis enesekaitsest infokeskkonnas oli tore telefonimäng tõestamaks, et infot on alati mõttekas otsida algallikast. Seitsmes tund teemal „Käitumisjuhised relvakonfl ikti korral“ oli see, mille väljatöötamise ja läbiviimise protsessis ise osalesin. Tegime näitliku, rahvaliku ja natuke humoorika etenduse, mis tekitas kõigis vaatajates palju emotsioone. Kaheksanda tunni teemaks olid turvareeglid teistes võimalikes


MARGIT KAUR

NAISKODUK AITSE MARGIT KAUR

hädaolukordades ning üheksandas tunnis regulatsioonid ja ressursid. Lisaks tundidele oli kõigil silme ees kaks olulist komplekti, mis võiksid olemas olla igas kodus. Üks neist sisaldab toidutagavara, millega üle elada kriisi esimesed päevad, teine raadiot, taskulampi, küünlaid, tikke ja muid vahendeid, mis aitavad hakkama saada, kui peab näiteks mitu päeva elama kodus ilma elektrita. Instruktoreid oli õppimas palju, osa neist olid suurte kogemustega, teised alles esimest korda elus õpetajarollis. Arvestades õppurite mitmekesisust, oli näidistunde vaadates meeldiv näha, et tunnid olid läbi viidud professionaalselt ning saadaolevaid ressursse kasutatud loominguliselt ja põnevalt. Ka Reporteri kaamera ei heidutanud vapraid instruktoreid. Kõrget taset näitas ka see, et materjali otsimiseks ja tunni ülesehituse kavandamiseks anti aega ainult mõned tunnid, lisaks paar tundi, et ette valmistada pühapäevahommikune näidistund. Ilma omavaheliste kokkulepeteta anti üheksa nii metoodiliselt kui esituselt erinevat tundi. Kuna otsustati, et kogenud instruktorid näidistundi läbi ei vii, sai selleks võimaluse nii mõnigi esmakordne õpetaja.

2 | 2017

59


Minul oli ääretult tore näha nii palju pühendunud ja õpihimulisi naiskodukaitsjaid ühise eesmärgi nimel tegutsemas. Tahe ennast proovile panna ja õppida oli koolituse läbiv emotsioon. Ikka ja jälle tuleb meelde, miks on Naiskodukaitse üks parimaid organisatsioone Eestis. Naiskodukaitsjaid ei heiduta uued proovikivid, teiste naiskodukaitsjate õpetamine on põnev ja kõige parema tunni saab siis, kui ise välja mõelda, mida huvitavat saab selle aine raames teha ja kuidas saaks kõige meeldejäävamaid tehnikaid kasutada. Ohutushoiu kursus saab olema ütlemata põnev, aga ega teisiti saagi, kui koos on nii palju toredaid inimesi.

L I S A T E AV E

Ohutushoiu kursus Jõgeval

60

20.–22. jaanuarini toimus Jõgeval ohutushoiu kursus, mille korraldas Naiskodukaitse Jõgeva ringkond. Päevaplaanis olid kõigepealt teemad kodu ja vara turvalisus, tuleohutus ning ohutusreeglid looduskeskkonnas. Viimases neist õppisime, kuidas käituda looduses viibides nii, et endal oleks turvaline ja ka ümbritsev loodus oleks hoitud. Tuleohutuse teema tundus algul lihtne, kuid ikka leidus, mida meelde jätta või siis meelde tuletada. Kasvõi seda, kui oluline on suitsuandur ja et seda tuleb kasutada ikka nii, nagu ette nähtud, s.t paigaldada andur lakke, mitte kapisahtlisse ning regulaarselt kontrollida selle korrasolekut. Väga tänapäevane teema oli enesekaitse infokeskkonnas. Jah, ka selles valdkonnas tuleb osata end kaitsta nii erinevate viiruste ja pahavara eest kui ka vägivalla ja kõikvõimalike pettuste eest. Vajadusel tuleb pöörduda veebikonstaabli poole. Eelkõige tuleb meil endil läbi mõelda, mida internetti postitada või mida alla ja üles laadida. Teadkem, et kõik, mis kord sotsiaalmeediasse postitatud on, sinna ka jääb. Enesekaitse füüsilise rünnaku korral oli praktilise õppega loeng. Sai läbi harjutatud, kuidas vabaneda haardest, hakata vastu ründajale ning tulla välja ohtlikust või ebamugavast olukorrast. Psühhosotsiaalse esmaabi eesmärgiks on olla kohal, kuulata, aktsepteerida, pakkuda hoolt ja praktilist abi. Kriisiolukordades, olgu need siis suuremastaabilised või üksikisikut puudutavad, on oluline, et kannatanule oleks toeks vastavate oskustega inimene. Veel käsitlesime tegutsemist ja turvareegleid eri hädaolukordades ja relvakonflikti korral. Saime teada, kuidas käituda ja mida kaasa võtta, kui tekib vajadus evakueeruda. Kodus peaks olema piisavalt varusid ja valmis mõeldud tegutsemisplaan. Viimasena saime ülevaate ohutushoidu puudutavatest regulatsioonidest eri- ja hädaolukordade puhul. Saime teada, kuhu ja kelle poole pöörduda ning kuidas infot edastatakse.

2 | 2017

MARGIT KAUR

NAISKODUK AITSE

KATRIN HANNOV


2. veebruar Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse kõikides Eesti maakondades organisatsiooni tegevust kajastavad fotonäitused. Käesoleva aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni tänapäevase hästi organiseeritud juhtimisstruktuuri ja väljaõppega Naiskodukaitse ülevaateni. Näituste avamisega anti avalöök sel aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele.

24. veebruar Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Kaitseväe paraadil on Naiskodukaitse esmakordselt väljas oma lipu ja üksusega. Naiskodukaitsel on väljas kaks rühma, mis on komplekteeritud Tallinna ja Harju ringkondade baasil. Liputoimkond ja üks rühm kannab Naiskodukaitse talvist pidulikku vormi, teine rühm on talvises välivormis rakmete, kiivrite ja tabelrelvastusega. Selline jaotus iseloomustab hästi kogu organisatsiooni olemust. Igal naiskodukaitsjal on võimalus olla ametikohal Kaitseliidu poolt ettevalmistatavates üksustes, samas täidetakse mitmeid ülesandeid, mis on riigikaitse mõistes toetava iseloomuga. Näiteks veteranide toetuskampaania „Anname au!“, tegevus noortega, elanikkonnakaitsesse panustamine jne.

16. aprill Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimub Naiskodukaitse 90. aasta juubelile pühendatud ajalookonverents, mis on ühtlasi tänu- ja tunnustusüritus nendele inimestele, kes on panustanud Naiskodukaitse taasloomisesse.

2. september Naiskodukaitse rahvusvaheline koostööseminar, kuhu on kaasatud meie väliskoostööpartnerid (Soome, Rootsi, Norra, loodetavasti ka Gruusia ja Ukraina). Samal õhtul Naiskodukaitse 90. aastapäeva pidulik kontsert-aktus „Estonia“ kontserdisaalis.

Ole juubeliaasta üritustega jooksvalt kursis: www.naiskodukaitse.ee


Vajadustest lähtuv

NAISKODUK AITSE

erialaväljaõpe

62

Naiskodukaitse töötab järjepidevalt ja süsteemselt, et parandada oma väljaõppe kvaliteeti ning viia väljaõpe vastavusse hetkevajadustega. Tegutsetakse eesmärgipäraselt ja kindla suunitlusega. Tekst: HELEN ALLAS

Meie väljaõpe jaguneb baasväljaõppeks, erialaväljaõppeks, juhtide õppeks ja instruktorite õppeks. Käesoleval aastal oleme muude arenduste kõrval võtnud fookusesse erialaväljaõppe, eesmärgiga koolitada konkreetseid erialaspetsialiste, kes leiavad rakendust oma valdkonna ametikohtadel. Naiskodukaitse tegevus on ehitatud üles erialagruppidele. Meil on 8 erialagruppi: meditsiin, toitlustamine, side ja staap, formeerimine, avalikud suhted, noortejuhid, sport ja kultuur. Erialagrupi liikmetel on oma eriala raames mitmed väljundid ja funktsioonid. Need hõlmavad ka kuulumist Kaitseliidu erinevatesse ettevalmistatavatesse üksustesse. 2016. aasta lõpu seisuga oli Kaitseliidu struktuuris mitmesugustel ametikohtadel üle 500 naiskodukaitsja. Nad leidsid rakendust näiteks sanitarina, parameediku või kompanii meedikuna, staabiassistendina, välikokana, reporterina, tsiviil-militaarkoostöö meeskonna liikmena, rindereporteri või -fotograafina. 2 | 2017

Loomulikult leiab naiskodukaitsjaid ka muudelt traditsioonilistelt ametikohtadelt alates sõdurist kuni rühmaülemani, nad on miinipildujad ja tulejuhid, tankitõrjurid, kuulipildurid, formeerijad jne.

Naiskodukaitse väljaõpe Kui viimaste ametikohtade väljaõpet teostab Kaitseliit oma sõjaväelise väljaõppe süsteemis, siis esimesena nimetatud ametid on omandatavad just Naiskodukaitse enda väljaõppe kaudu. Korraldame kursusi sanitaridele, parameedikutele, staabiassistentidele, avalike suhete spetsialistidele ning välikokkadele. Sanitari ja parameediku kursusel omandavad õppurid kõik vajaminevad käelised oskused ning teoreetilised teadmised. Õpitakse traumahaige käsitlemist, elustamist (BLS ja ACLS, sealhulgas defibrillaatori kasutamine), perifeerse veenitee rajamist, uurimisprotseduuride (vererõhk, veresuhkur, temperatuur, EKG) teostamist, haavahooldust, intramuskulaarse süste teostamist, nõeldekompressiooni teostamist

ventiilpingelise õhkrinna korral ning loomulikult TCCC (lahingus kannatanu taktikalise käsitlemise) põhimõtteid ja reegleid. Kõiki teadmisi kinnistatakse praktiliste harjutustega. Lisaks kursusel saavutatud praktilistele oskustele peavad kõik parameediku erialakursuse lõpetanud teostama 120tunnise praktika kiirabijaamades ja/või erakorralise meditsiini osakonnas. Kogemus näitab, et mitmed kursuse lõpetanud on pärast praktikat kiirabijaamas kutsutud sinna ka tööle. Staabiassistentide kursuse läbinu on suuteline täitma staabiassistendi ülesandeid kiiresti muutuvates oludes kõikide kaitseseisundite ajal üksuste ja allüksuste staapide erinevates sektsioonides. Staabiassistendid leiavad rakendust nii maakaitsestaabis kui maakaitseringkonna staabis. Staabiassistendid on osalenud erinevatel õppustel, nagu Siil, Orkaan, Kevadtorm, Läänetorm, Hunt, Põhjakonn jm. Staabitöösse on panustatud ka mitmetel militaarvõist-


ERIALAGRUPP

VÕIMALIK AMETIKOHT KAITSELIIDU ETTEVALMISTATAVAS ÜKSUSES

sanitar, parameedik, kompanii meedik

Meditsiin

PECC (kannatanute evakuatsiooni koordineeriva meeskonna liige)

CIMIC (tsiviil-militaarkoostöö meeskonna liige)

Avalikud suhted

rindereporter fotograaf veebmeister

Toitlustamine

välikoka meeskonnas kokk, koka abi, meeskonna ülem

Formeerimine

Side- ja staap

formeerimiskeskuse erinevad ametikohad

staabiassistent maakaitsestaabis, maakaitseringkonnas, kompaniis PECC (kannatanu evakuatsiooni koordineerimise meeskonnas)

NAISKODUK AITSE

lustel, nagu näiteks Admiral Pitka luurevõistlus ja Utria dessant. Avalike suhete erialaspetsialiste koolitatakse sisekommunikatsiooni ja mainekujunduse valdkonnas ning täiendõppel omandavad nad tsiviil-militaarkoostööks vajaminevad teadmised ja oskused. Kursuse lõpetanud on võimelised juhtima oma ringkonnas avalike suhete valdkonda ja erinevaid avalike suhetega seotud projekte. Mitmed meie erialaspetsialistid on kaasatud tsiviil-militaarkoostöö ülesannete täitmisesse, tegutsevad reporteri või fotograafina. Välikokkadele mõeldud erialakursus keskendub masstoitlustamisele, väliköögi toimimise põhimõtetele (väliköögi elementide ning köögi formeerimine, lahtiformeerimine ja ekspluateerimine), menüüde koostamisele ja kalkulatsioonile ning hügieeninõuetele väliköögis. Samuti õpitakse väliköögi meeskonna juhtimist. Kursuse lõpetanu on võimeline töötama välikokana nii üksi kui meeskonnas. Kursus koosneb teoreetilisest osast (mida on osaliselt võimalik läbida e-õppes) ning praktikast. Viimastel aastatel on välikoka kursuse praktikat läbi viidud Admiral Pitka luurevõistlusel ning sõjaväeliste tasemekursuste lõpuharjutusel Kotkalend.

Kõik võimalused on loodud Ringkondade selleaastase täiendõppe suunitluseks on ennekõike täiustada lahinguolukordades toimimise oskusi ja teadmisi. Näiteks välikokad saavad täiendõpet toitlustamisest lahinguolukorras, meditsiini erialagrupi liikmed omandavad praktilisi oskusi lahingumeedikutena ning avalike suhete täiendõpe on tänavu piirkondlikult just tsiviil-militaarkoostöö teemaline, et veelgi laiendada naiste hulka, kes on võimelised oma eriala piires panustama. Kõikidele kursustele ja täiendõppesse on instruktoritena kaasatud õpetama oma valdkonna erialaspetsialistid nii naiskodukaitsjate kui kaitseliitlaste seast, aga ka kaitseväest ja teistest avalik-õiguslikest organisatsioonidest, ametitest ja tsiviilstruktuuridest. Instruktorite taseme ühtlustamiseks viiakse läbi ka erialainstruk-

Noortejuhid

torite kursusi – esmaabiinstruktori kursus ning edaspidi ka toitlustusinstruktori kursus. Naiskodukaitses väljaõpet läbiviivatel instruktoritel on väga head erialased ja koolitajateadmised ning neid on rakendatud vastavalt nende pädevusele ja panustamisvõimalustele. Kõikidele huvitatud naiskodukaitsjatele leitakse nende oskustele, võimetele ning eelistustele vastav ametikoht Kaitseliidu ettevalmistatavates üksustes. Sellest tulenevalt peame pakkuma neile väljaõpet, mis võimaldab neil riigikaitsesse panustada mitmel moel.

evakuatsioonimeeskonnas (nt õppusel Sibul)

Mitmed naiskodukaitsjad on võtnud ka vabatahtliku kaitseväekohustuse. Suures osas tänu uuele riigikaitseseadusele, mis võimaldab isikliku sooviavalduse põhjal kaitseväekohustust võtta, kasvab naiste osakaal, kes annavad oma nõusoleku kuuluda kiirreageerimisüksustesse. Seega on naiskodukaitsjatele loodud kõik võimalused selleks, et igaühele sobival moel panustada riigikaitsesse. Sellest tulenevalt liigub ka väljaõpe järjepidevalt selles suunas, et võimalikult paljusid naisi oleks võimalik rakendada riigikaitselistes ülesannetes. 2 | 2017

63


Noorkotkastele ja kodutütardele pakub elu palju väljakutseid – ohtralt erinevaid järgukatseid ja lugematul hulgal laagreid, mille seovad ühtseks tervikuks toredad sõbrad. Aeg-ajalt satub sekka ka mõni erakordsem sündmus, olgu selleks siis mõni võistlus välismaal või kodumaine ettevõtmine. Tekst: KRISTJAN PRII

64

2 | 2017

Sel korral tõi palju lapsi kokku väga põnev ekskursioon Ämari lennubaasi. Haiguste hooajast hoolimata saabus ligi 60 Pärnumaa noort suure valge bussiga neljapäeva hommikul kell kümme Ämari lennubaasi väravasse. Seal võttis neid lahkelt vastu baasi kaplan Jana Laaneser, kes oli üks ekskursiooni korraldajatest ja ühtlasi giid. Pärast kiiret nägude kontrolli läksid kõik bussi tagasi ja algas kolme kilomeetri pikkune sõit paralleelselt lennuradadega ühe vanema angaari poole. Angaaris võttis noori vastu leitnant Pille Joala, kes rääkis väga pikalt ja põhjalikult An-2 tüüpi lennukist, mis on, nagu tema jutust välja tuli, maailmas kõige suurem ühe propellermootoriga lennuk. „Kui käime lennunäitustel, siis meie An-2 on enamasti põnevaimate ja enimkülastatud lennukite esikolmikus,“ ütles leitnant Joala. „Halvematel kordadel esiviisikus,“ lisas ta. Eestis oli veel mõned aastad tagasi kasutusel kolm sellist lennukit. Nendega tehti nii langevarjuhüppeid kui veeti ka reisijaid ja kaupa. Kuna lennuki tiivad on tehtud sisuliselt paberist, siis väga julma kohtlemist masin ei kannata. Joala üks eredamaid mälestusi seoses An-2ga oli juhtum, kui käidi kõigi kolme lennukiga Narva lähedal abis metsatulekahju kustutamas. Seal ligidal oli pisike lennuväli, kus tangiti kustutusvett. „Kogu ringi pikkus oli 6 minutit, mis tähendas, et iga kahe minuti

3 X KRISTJAN PRII

NOORED

2 lennukit, 3 kopterit ja ligi 60 noort Ämaris

tagant tõusis ja maandus lennuk,“ meenutas leitnant Joala. Tema sõnade kohaselt on lennukite nii tihe graafi k suhteliselt harukordne. Kuna aeg on edasi läinud ja lennukid vanad, üks isegi üle 50 aasta, siis on need ajapikku kasutusest maha võetud. See ei tähenda, et


Heade insenertehniliste lahenduste tõttu on Robinsoni kopteritega võimalik õhus harjutada tegutsemist mootoririkke korral

noored vastu üks toimekas mehaanik. Kui avanes järgmine angaariuks, vaatasid noorkotkastele ja kodutütardele vastu kolm Robinsoni kopterit. Noortele räägiti kopteri mehaanikast, kuidas sellega lennatakse

õhusõidukid poleks töökorras. Kaitseliidu lennuk puhkab küll Tartu lähedal lennundusmuuseumis, kuid kaks masinat on Ämaris veel igaks juhuks valmis. An-2 tutvustuse lõppedes liikus grupp tagasi bussi, mis sõitis kilomeetri võrra edasi. Seal võttis

ja kuidas juhitakse. Tutvustati ka ohutusnõudeid ja kopterile lähenemise nurki. Tehniku sõnade järgi on kopteriga vist isegi natuke keerulisem lennata kui lennukiga, sest piloot peab kogu aeg kangidega tööd tegema, et kopter käituks ootuspäraselt. Kuna Robinson R44 on tehniliselt hästi disainitud, siis üks lendurite regulaarseid drille on õhus kopterimootori tühikäigule lülitamisega vabalangemisse minek ning mõned meetrid enne maapinda mootori taaskäivitamisega sellest uuesti väljatulek. „Nii harjutatakse käitumist mootori rikke korral,“ selgitas tehnik. Külastus jätkus lennubaasi tuletõrjedepoos, kus vahtkonnaülem rääkis oma tööst lennubaasis. Tema jutust selgus, et tuletõrjujad on lennuväljal pidevas valmisolekus ning nad on vajadusel võimelised abistama ka tsiviilpäästeteenistust. Seda eriti juhul, kui inimeste elud on ohus. Samuti rääkis vahtkonnaülem ohtudest, mis kaasnevad lennuki süttimisega, ning kuidas ja milliste vahenditega erinevaid lennukid kustutatakse. Ekskursiooni Ämarisse lõpetas korralik sõdurilõuna lennubaasi suurepärases ja ilusas sööklas, seejärel suundusid lapsed edasi KeilaJoale.

NOORED

Kuigi An-2 on juba päris vana mudel, on kaks sellist lennukit Ämaris endiselt töökorras

Ämari lennubaasis on tuletõrjedepoo, kus tuletõrjujad on pidevas valmisolekus

2 | 2017

65


NOORED

LÄÄNE MALEV

Õhtul läksid noored ristteele, kus kohtuti Vanapaganaga, et päeval valmistatud kratid ellu äratada

Talurahva laagrist jõuluballini ehk Kuidas me sooritasime kodutütarde esimest järku Oma oskuste ja teadmiste põhjal jagunevad kodutütred kuude järku, millest kuues on madalaim ja esimene kõrgeim. Järkude saamiseks peavad kodutütred omandama teadmisi ja oskusi mitmetel elulistel ja isamaalistel aladel. Mida kõrgem järk, seda rohkem peab järgu sooritaja teadma. Lääne malevas korraldasid kodutütred esimese järgu saamiseks noorematele kodutütardele ja noorkotkastele suvel laagri, aasta lõpus aga glamuurse jõuluballi. Tekst: LIIVIA LINTS ja MARIS ESKO

66

2 | 2017

Kratid muutsid laagrielu põnevaks Suvine laager kandis talurahva laagri nimetust ning sellest võttis osa 27 inimest, kellest seitse olid täiskasvanud juhendajad, ja kaks kokka, kes kuuluvad Naiskodukaitsesse. „Kodutütarde organisatsiooni olen kuulunud juba üheksa aastat. Just seetõttu tuligi mul mõte korraldada noorematele kodutütardele ja noorkotkastele laager, kus noored saaksid õppida erinevaid vanarahvatarkusi, uskumusi, kombeid ja igapäevaelutegemisi ning mina saaksin selle korraldamisega ühtlasi soori-


LÄÄNE MALEV

Suvise „Talurahva laagri“ osalejad ühispildil

Mõte teha midagi glamuurset ja ilusat tuli mulle Kotkaretkel, kui kõndisin põlvini mudas.

Glamuurne ja tantsurohke õhtu Kui Maris Esko korraldas oma esimese järgu saamiseks suvise laagri, siis Liivia Lints valmistas Lääne maleva noortele ette hoopis isemoodi sündmuse. „Möödunud aasta lõpus toimus Kaitseliidu Lääne

NOORED

tada oma esimese järgu,“ selgitas Sajajalgsete rühma liige Maris Esko. Kahe laagripäeva jooksul said kodutütred ja noorkotkad õppida kaheksas erinevas töötoas: või ja kohupiima valmistamine, savikausside meisterdamine, leivaküpsetamine, lõngavärvimine, hingelinnu valmistamine, puust loomakeste meisterdamine (poisid) ja kaltsuvaiba kudumine (tüdrukud). Selleks, et laagrielu põnevamaks muuta, oli kavas ka krattide meisterdamine. Need valmistati päeval töötoas ning õhtul toimus krattide elustamine. Selleks pidid lapsed minema ristteele Vanapaganaga kohtuma. Öösel hakkasid kratid lastele hoogsalt varandust kokku vedama. Selleks aga, et varandus kätte saada, pidid laagrilised läbima pimedas metsas takistusraja. Peale töötubade oli laagris veel palju lõbusaid tegevusi: kodutütred ja noorkotkad said osavust näidata „talude“ vahelises teatevõistluses, kus olid mitmesugused teemakohased ülesanded, õhtul oli võimalus ratsutada hobustega ja osaleda väikeses matkamängus GPS-iga.

LÄÄNE MALEV

Laagris ühes õpitoas õpiti leiba küpsetama

2 | 2017

67


maleva kodutütarde ja noorkotkaste esimene jõuluball. Mõte teha midagi glamuurset ja ilusat tuli mulle Kotkaretkel, kui kõndisin põlvini mudas. Tundsin, kuidas mul lõi lambike pea kohal särama, ja prahvatasin tüdrukutele oma idee kohe välja. Laagris õpetati üht noormeestele vajalikku oskust – lipsusõlme sidumist

68

2 | 2017

LÄÄNE MALEV

LÄÄNE MALEV

NOORED

Enne balli harjutati hoolega kolme peotantsu: rumbat, tšatšat ja valssi

Tundus, et ka nemad olid minuga päri, seega teadsin, et seljatagune on kindlustatud.“ Järgnenud kuude jooksul mõte jõuluballist süvenes. „Võtsime Marisega asja ette ja käisime idee noortejuhtidele välja. Kuna me ise

olime oma ideest kõrvuni vaimustuses, ei jäänud ju nendel ka muud üle, kui meile vajalikud jah-sõnad öelda ja roheline tuli anda. Nüüd lõi mu pea kohal põlema uus lambike, äkki saan ka mina balli korraldamisega oma esimese järgu tehtud? Mõeldud,


KOMMENTAAR

Jõuluball avati pidulikult avavalsiga

küsitud, arutatud ja plaan sai paika – 28. detsembril toimub jõuluball!“ Selleks, et ball oleks võimalikult glamuurne ja teemakohane, korraldasid Liivia ja Maris enne laagri, kus õpiti kolme peotantsu – rumbat, tšatšat ja valssi –, valmistati ette kolm etüüdi, küpsetati piparkooke, õpiti triikima triiksärki, prooviti kätt uhkete soengutega, õpiti seltskonnatantse, mida saaks ballil üheskoos tantsida, ning valmistati ka suupisteid. Osalejad olid jagatud kolme gruppi. Ei saa mainimata jätta, et nende seas olid ka külalised Harjumaalt ja Hiiumaalt. Lõbus oli vaadata kõigi nägusid, kui näitasime ette valsi põhisammu. Mõnede noorte silmis oli rõõmu ja ootust, mõnede silmis aga puhas hirm, kuid tuleb tõdeda, et balli avavalsil sai iga neiu noormehega tantsida. Liivia: „Nähes kõiki uhketes kleitides ja mitut tooni ülikondades, muigasin endamisi – saingi kõik ilusti riidesse moositud. Marise ja Heli poolt tuli idee teha õhtu lõpus auhinnagala, kus jagasime tänukirju ja tiitleid, nagu aasta magaja, aasta kõige suuremad sõbrad jmt. Gala pani mänge ja tantsulusti täis õhtule ilusa punkti. Seistes ja vaa-

„Kodutütred ei käi vaid laagrites ja matkamas. Neil on ka oma õppekava, mis omandatakse kodutütreks olemise aja jooksul. Õppekava nimetame me järgukatsete kavaks ning kokku on kodutütardel kuus järku. Kõige kõrgem järk on esimene ja kõige madalama kuues järk. Kavas käsitletakse kuut põhiteemat: Eesti loodus, Eesti ajalugu, kodutütarde teadmised ja oskused, käitumine ja loovus, matkatarkused-skaudioskused, turvalisus. Esimese järgu kodutütar peab koostama loodusteemalise esse, ettekande või uurimuse; koostama referaadi organisatsioonist, riigist või tuntud Eesti naisest; aitama organiseerida ja läbi viia erinevaid üritusi; ta võib juhtida rühma; on oma käitumisega eeskujuks noorematele; väärtustab inimese tervist ja elukeskkonda; õpib õigesti hindama võimalikke ohtusid; oskab hädaolukordades rakendada teoreetilisi teadmisi; omab teadmisi pereplaneerimisest; teab ja on valmis omandama teadmisi ja oskusi; teab lapse arengu seaduspärasusi. Läänemaal on mindud teist teed. Meie eesmärgiks on saada rohkem noortejuhte meie oma noorte seast. Oleme püüdnud anda vanematele noortele rohkem vastutust, pannes noori laagrites tegevusi läbi viima ja rännakutel kontrollpunktide kohtunikeks. Loodame, et positiivsed kogemused juhirollis annavad noortele julgust oma teekonda noortejuhina jätkata. Nii on meil tavaks saamas, et esimest järku taotlev kodutütar võib korraldada noorematele ise laagri või õppepäeva. Korraldamine tähendab seda, et ka sündmuse planeerimine – kokkulepete sõlmimine, päevakava, osalejate registreerimine, lapsevanema infolehed jne – tuleb teha noorel endal. Ja kui üritus on korraldatud, tuleb see paberil vormistada ning noortejuhtidele ette kanda.“

Mõnede noorte silmis oli rõõmu ja ootust, mõnede silmis aga puhas hirm, kuid tuleb tõdeda, et balli avavalsil sai iga neiu noormehega tantsida.

NOORED

KAIDI SITS, Lääne maleva noorteinstruktor

dates etüüde, tantse ja mänge läks süda soojaks. Ma ei näinud mitte ühtegi mossis nägu!“ Kuulates hommikul tagasisideringis, kuidas iga osaleja tõi välja oma põhjuse, miks talle jõuluball meeldis, tuli Liiviale pisar silma. „Ma olen tänulik, et meile anti võimalus korraldada selline üritus. Veel tänulikum olen aga Maris Eskole, kellega me suutsime iga viimse kui ühe inimese näole naeratuse tuua.“ 2 | 2017

69


NOORED

Ursa retk viis ka lapsevanemad võistlustulle Pärast noorkotkaste ja kodutütarde rühma Ursa Major kümmet tegutsemisaastat võtsid ka lapsevanemad lõpuks julguse rindu, et metsaeluga tutvuma tulla. Nii saigi teoks idee korraldada võistlus Ursa retk. Tekst: KRISTI KIVISAAR

Tihtilugu tuleb kodudest tagasiside, et esialgu lapsed kirjeldavad oma seiklusi ning emotsioone üritustelt, aga mida aeg edasi, seda vähem lapsevanem nende muljeid kuuleb. Noorte endi sõnul on keeruline toimunut kirjeldada, kui vanemad ei oma ettekujutust, millest jutt. Noortejuhina arvan, et lapsevanemal on väga oluline näha oma võsukest ka teises keskkonnas ja rollis. Ega nad teagi, milleks nende pojadtütred võimelised on, kui asjalikud,

Võistluse tegi eriliseks asjaolu, et vastutegevuses olid tavapäraste kaitseliitlaste asemel lapsevanemad ise

70

2 | 2017

vastutustundlikud ja usinad võivad nad olla kodust väljaspool. Vanemad võtsid väljakutse vastu ja tulid esimesele Ursa retke võistlusele, mis oli mõeldud rühma vilistlastele ja vanematele kotkastele-tütardele.

Hästi motiveeritud lapsevanemad Reede õhtul kogunesid osalejad Kikeperasse Lähkma külamajja, et saada luurekäsk, pakkida varus-


Esimesel Ursa retkel läks võistlustulle 12 kaheliikmelist võistkonda

mängisid. Ka nemad tõmbasid näole maalingud, said esmakordselt ehitada laagrit, püstitada telki, kütta ahju, koguda lõkkepuid ja nii kogu öö. Usinalt patrullisid nad teedel, ise ärevil, magamata ja väga põnevil. Igal sammul oli neil rohkesti küsimusi: kas lapsed ka nii teevad, kuidas nad siin magavad, kas nad oskavad ise kütta jne.

tus ning anda näole rohelist jumet. Võistluspaarid viidi autoga tihedas udus pimedasse metsa, kus esialgu tuli välja selgitada oma asukoht ning siis alustada ülesande täitmist. Kokku läks rajale 12 võistluspaari. Kikepera on muust maailmast haruldaselt ära lõigatud, siin puudub igasugune võimalus telefoni kasutada, mis muudab raja läbimise tunduvalt ekstreemsemaks. Võistlejad läbisid sidega varustatud kontrollpunkte, kus tehti ettekanne oma

olukorrast ja saadi uusi korraldusi. Retkel tuli aidata metsa eksinud tsiviliste, kes nõudsid sooja lõket, võõrkeelsete kirjade tõlkimist, pahalaste auto alla salajase infoga kasti toimetamist ning laagri luuramist, kus lisaks kaardistamisele pidid võistlejad jõudma metsakaamerani ja tegema paarilisega selfie. Võistlejate liikumine trassil oli raskendatud tänu hästi motiveeritud lastevanematele (peamiselt emadele), kes mängu innukalt kaasa

Hommikuks olid kurnatud ja märjad võistlejad jõudnud külamajja finišisse sooja suppi sööma. Viimased pingutused luureraportite täiustamisel, auravad sokid, väsinud pead langenud kätele puhkama. Lapsevanemad, endiselt adrenaliinist energilised, vaatasid kõrvalt ja imestasid, mis keerulisi termineid ja jooniseid lapsed paberile sirgeldavad. Võistlejatele oli retk hea väljakutse, harjutamaks pimedas orienteerumist, sest öösel on ju kõik hoopis teistmoodi kui päeval. Emade-isade ettekujutus toimuvast oli kindlasti teisem kui reaalsus. Säravad, uhked ja rahul näod lubasid aga uskuda, et kogemus oli seda väärt. Juba on ukse taga järjekord vanematest, kes seekord rongist maha jäid. Ehk leiame ka neile võimaluse. Ühised seiklused loovad ühiseid mälestusi ja jututeemasid ning tugevdavad rühma sidemeid. Selle nimel tasub pingutada.

NOORED

KRISTI KIVISAAR

Ühiste seikluste ühised mälestused

Loomulikult kuulub ühe luurevõistluse juurde ka maskeering – seda kandsid ühesuguse entusiasmiga nägudele nii võistlejad ise kui vastu tegutsema tulnud lapsevanemad

2 | 2017

71


MARTIN ANDRELLER

MILITAARTURISM

Tumedast turismist Leedu moodi

72

Maailmas kogub populaarsust nn dark tourism, mis eesti keelde tõlkides võiks tähendada tumedat turismi – tegemist on turismiharuga, mis tegeleb keerulise ja/või traagilise ajalooga kohtade tutvustamisega. Olgu neiks siis lahingupaigad, metsavendade punkrid, salajased sõjasadamad või muud samalaadsed kohad. Tekst: MARTIN ANDRELLER

Allkiri: Kunagine KGB peakorter õhtuvalguses. Algselt asus selles Vene impeeriumi Vilniuse provintsi kohtumaja, seejärel Saksa Keisririigi valitsusasutused, vastasutatud Leedu sõjaväe värbamiskeskus, enamlaste revolutsioonitribunal, Poola okupatsioonivõimu kohus Vilniuses, Gestapo ja SD Leedu peakorter

2 | 2017


Selliseid totalitaarsete režiimide ajastust jäänud objekte on Eestiski päris palju – iseasi, kas me neid kõiki teame ja teadvustanud oleme. Vilniusesse sattudes aga soovitan kindlasti külastada sealset genotsiidi ja vastupanu uurimise keskust ning nende muuseumit, mis asub kunagises KGB hoones.

Küll aga saab öelda, et sellist rikkalikku fotoja dokumendimaterjali metsavendluse kohta Eestis teadaolevalt pole. mis tekitab tunde, et vahepeal räägib jutustaja ja siis kõike omal nahal kogenud inimene. Tekst on tehtud ka nii, et läänest pärit külastajadki, kellel enamasti puudub kokkupuude siinpool raudset eesriiet toimunuga, minevikust aru saaksid. Teisele korrusele minnes jääb esimese asjana silma suur Nõukogude Liidu kaart ja sellele märgitud kohad, kuhu saadeti leedulasi – nii küüditatud kui arreteeritud inimesi. Muidugi mõista sattus nendesse kohtadesse ka meie kaasmaalasi. Küüditamisest oli väljas kaks salaja tehtud fotot. Inimeste äraviimine ja selle eellugu on Leedus keerulisem ja laiem, sest küüditamisi ja küüditatuid oli seal rohkem kui Eestis. Ka see teema – nii küüditatute kui vangimõistetute lood – on lahendatud peamiselt fotode ja dokumentide toel, sekka autentseid esemeid, mis kaugel maal valmistatud. Siinkirjutajale meeldisidki enim tihti elusuurused fotod ja võimalus nende kohta täiendavat informatsiooni saada. Kui seda huvi aga pole, saab seintel olevatelt lühikestelt paneelidelt kõik vajaliku teada. Korrusel informatsiooni jagub. Küüditamised, arreteerimised, elu Siberis ja raskused tagasipöördumisel rulluvad näitusesaalides lahti erinevate inimeste lugude kaudu.

MILITAARTURISM

Erinevalt sarnased Nagu selle Tallinna analoog, Pagari tänava maja, nii oli ka Vilniuse KGB hoone aegade jooksul väga mitmesuguses kasutuses. „Tumeda turismi“ seisukohast on aga kõige kõnekam ajavahemik 1940–1991. Genotsiidiohvrite muuseumi püsiekspositsioon asub kahel korrusel, keldris asuvad kunagised kongid ning vangide menetlemise eriruumid. Muuseumit külastades soovitan kindlasti laenutada audiogiidi – see on seda kolme eurot väärt. Esimene korrus hõlmab endas ülevaadet Nõukogude korra kehtestamisest Leedus ja vastupanu sellele. Metsavendluse osa leiab põhjalikku käsitlemist, näha on ilmselt sadu fotosid ja palju esemeid. Mis tekitas vastupanu, kuidas seda organiseeriti, kes seda eest vedasid. Muidugi, paljuski tuleb see kõik Eesti metsavendluse tundjale tuttav ette, kuid nii see ongi. Meie rahvuste käekäikudes oli nõukogude ajal väga palju sarnast. Küll aga saab öelda, et sellist rikkalikku foto- ja dokumendimaterjali metsavendluse kohta Eestis teadaolevalt pole. Vitriinides on väljas metsavendadega, või, nagu Leedus ka öeldakse – partisanidega seotud esemeid. Väljakaevamistel leitud relvi, laskemoona, muidugi kirjutusmasin ja ideoloogilise võitlusega seotud dokumendid. Lisaks heale organiseeritusele üleriigilisel tasandil omas Leedu vastupanuliikumine ka suurel arvul ajalehti ja lendlehti, mida valmistati ja jaotati. Igapäevaelust, rõõmudest ja murerõõ aga ka matustest on dest, ag fotosid mitmes ruumis. foto GENOTSIIDISiin-seal on fotode Si OHVRITE kõrval ka audiogiidi k MUUSEUM number, mis aitab kõike palju pareAuku tänav 2A, Vilnius mini mõista. Piletihinnad: 4 eurot täisAudiogiid on kasvanu, 1 euro sooduspitõesti hästi tehtud let, 3 eurot audiogiid ja – teksti on sisse lu2 eurot fotografeegenud mitu inimest, ge rimise luba

Kuidas murti vastupanu Üle koridori on aga selle kõige vastaspool – elu KGB-s. Põhjalik ülevaade Leedu KGB tegevusest, struktuurist ja juhtidest, mis on kõik vürtsitatud punase värvuse ja nõukogude propagandale iseloomuliku kitšiga. Samas on näidatud rahva rahumeelset vastupanu ja meetmeid, kuidas julgeolek sellega tegeles. Keldris ei ole väga palju esemelist või dokumentidel põhinevat ekspositsiooni – kongid kõnelevad seal enda eest. Valvurite ruumid, vangide registreerimine ja fotografeeri2 | 2017

73


mine kõnelevad administratiivsest poolest ning kinnipeetavate kongid, kartser ja piinakambrid sellest, kuidas leedulaste vastupanu murti. Eraldi on ühte kongi kujundatud ekspositsioon holokaustist Leedus, et näidata hoone ja aja kulgu ka Saksa okupatsiooni ajal. Keldrist sisehoovi minnes leiab eest jalutusboksid ja selle kõrvalt kohe ukse, kust pääseb kunagisse hukkamisruumi. Sellele on tehtud klaaspõrand, mille all pinnasel lebavad inimestele kuulunud esemed. Loomulikult on juures inimeste lood, daatumid ja ka üks video – mida lastele kindlasti ei soovita. Kokkuvõtvalt saab öelda, et majas viibitud neli tundi möödusid väga kiiresti ning väga palju jäi veel kuulamata ja paljusse süvenemata. Ekspositsiooni ei saa kindlasti nimetada väga kaasaegseks – ekraane on vähe ja külastajat kaasavaid lahendusi praktiliselt pole, aga siiski on tegemist siinkirjutaja hinnangul õnnestunud väljapanekuga. Mingil hetkel tajusin ennast olevat justkui dokumentaalfi lmi keskel. Haarava dokumentaalfi lmi keskel. Kellel on mahti, soovitan tungivalt minna ja seda maja külastada, et tundma õppida meie saatusekaaslaste ajalugu, mis mõneti on

4 X MARTIN ANDRELLER

MILITAARTURISM

Kõndides mööda koridore hakkad tahes-tahtmata mõtlema sellele, mis toimus siia toodud inimeste mõtetes ja südametes, kui neid talutati ülekuulamiselt kongi või kartserisse

KGB tegevust käsitlevas osas olid koridoris kapid ja lahtrid – mõned olid pitseeritud, mõnedes olid aga gaasimaskid

74

2 | 2017


L I S A T E AV E

Vastupanu Leedus

Küüditamised Leedus

Leedu metsavendade koguarv oli suurem kui Eestis, nimetatud on arvu 50 000 võitlejat, kellest hukkus 22 000. Erinevalt Eestist oli sealne relvastatud vastupanu ka väga organiseeritud. Selle ilmekateks näideteks olid üleriigiline vastupanuvõrgustik ja juhtkond. Eriline oli ka püüd kanda ühtset vormirõivastust või vähemalt tunnuseid oma riietel. Kasutati isegi nõukogude vorme, kuid alati koos metsavendade sümboolikaga. Audiogiidi vahendusel on muuseumis võimalik kuulda ka tõlget omaaegsest vandetõotusest, mille pidid andma kõik metsavennad. Siiski ei suutnud metsavennad, nagu Eestiski, loodetud vabadust tagasi võidelda. Viimane Leedu metsavendade juht arreteeriti ja mõisteti surma (ta hukati 27.11.1957) ning sellega lõppes ka organiseeritud vastupanu. Viimane metsavend hukkus arreteerimiskatsel 1965. aastal ja viimane, kes tuli n-ö metsast välja, tegi seda 1986. aastal, kuigi tema surma põhjus on seni teadmata.

meie omaga sarnane, kuid siiski hoopis teiste mastaapide ja taustaga. Metsavendlusest ja KGB-st saab sealt iga huviline kuhjaga informatsiooni ning keldris kongide vahel kõndides ja iseenda sammude kaja kuulates tekivad kahtlemata pähe igasugused mõtisklused. Need, milleks selliseid kohti tutvustada vaja ongi – peamiselt eesmärgiga, et need ajad ei korduks.

Keldris ei ole väga palju esemelist või dokumentidel põhinevat ekspositsiooni – kongid kõnelevad seal enda eest.

Leedus olid küüditamised teiste mõõtmetega kui Eestis. Viidi ära suurem arv inimesi, mis oli muidugi seotud ka suurema rahvaarvuga, kuid suuremaid küüditamisi toimus samuti rohkem kui meil. Suurimad küüditamised olid 1948. aasta mais, 1949. aasta märtsis koos teiste Balti riikidega ja 1951. aasta oktoobris. Kokku küüditati 118 000 leedulast, nendele lisanduvad veel 1941. aastal küüditatud, keda on üle 17 000. Paljud küüditatutest ei pöördunud kunagi tagasi kas surma tõttu või muudel põhjustel. Leedu ajaloolased on Siberisse elama jäänud või seda tegema sunnitud inimeste arvuks nimetanud 37 505, koos lastega ligi 50 000.

MILITAARTURISM

L I S A T E AV E

Kong, mis on pühendatud Leedu relvastatud vastupanule ja selle juhtidele. Mõlemad fotodel kujutatud metsavennad elasid kuni oma kohtuotsuseni sellessamas kongis

Kuidas leida teed läbi n-ö punase öö? Ühele leedu metsavennale kuulunud ja 1941. aastal Nõukogude Liidus valmistatud kompass. Paljud esemed vitriinides olid leitud arheoloogiliste välitööde käigus või saadud metsavendade sugulastelt

2 | 2017

75


Teekond sinna, aga mitte tagasi Mulle Aasia filmid tegelikult täitsa meeldivad. Loogika käib neis kuidagi omi radu pidi, kuigi jah, mida aeg edasi, seda rohkem paistab Hollywoodi mõju. Punasel vaibal löntsida, ülehinnatud šampanjerit luristada ja auhinnakujukesega vehkida tahavad ju kõik, eks. Siiski on sealsed filmitootjad säilitanud selle „miski”, mis on neile omane. Mis on muidugi väga lahe.

CJ ENTERTAINMENT

FILMIARVUSTUS

Tekst: GUNNAR VASEMÄGI

76

2 | 2017

Pihusolevalt tulebki vaatluse alla Aasia, täpsemini Lõuna-Korea toodang „My Way”. 2011. aasta väljalase, saanud 2012 KOFRA (The Korea Film Reporters Association) auhinna parima kõrvalosa eest ja kandideerinud 2013 parima välismaise fi lmi kategoorias Academy of Science Fiction, Fantasy & Horror Films’i väljaantavale Saturn Award’ile, kuid edutult. Aga sisust. Nagu fi lmitegijad väidavad ning ajalugu neile takka kiidab, on tegu reaalsetel sündmustel põhineva fi lmiga. Samunegi, vastab tõele. Aga ärge arvake, et fi lm kajastab olnud sündmusi üks ühele, oh ei, kaugeltki mitte. Ajaloos peituv lugu, mille põhjal fi lm tehti, on üldjoontes selline: Elas kord ... Koreas üks noormees, Yang Kyoungjong nimeks. Kuidagiviisi jäi ta sel 1938ndamal aastal jalgu jaapanlastele, kes parasjagu Korea poolsaart, aga ka suurt portsu muid maid okupeerisid. Jaapanlased toppisid mehikesele mundri selga ja


L I S A T E AV E

„My Way“ Lavastaja: Kang Je-gyu Osades: Jang Dong-gun, Joe Odagiri, Fan Bingbing 1 tund ja 59 minutit Lõuna-Korea

FILMIARVUSTUS

Hinnang 10 punkti skaalal: Idee: 10 – nagu Korea „Juhansoni reisid” (lugege läbi Ilmar Talve „Juhansoni reisid”, suurepärane raamat) Teostus: 6 – eks ta ikka logises siit ja sealt Näitlejatööd kokku: 7 – peaosalistelt talutav töö, taustajõud olid nadivõitu Lavastaja: 6 – on potentsiaali paremaks

CJ ENTERTAINMENT

realane, teine okupantide võsuke, jaapanlane. Ega fi lmi saa teha ilma vastasseisudeta. Selleks, et teises vaatuses pauguks püss, peab see juba esimeses vaatuses kohal olema. Ja on ka. Paatost on samuti, kuid väga häirima ei hakka; verd, plöga ja ihuliikmeid lendab siis, kui on lahingustseen; näitlemist ka täitsa on; graafi kaosakond on samuti saanud kõvasti tööd lennukeid, tanke ja muud kraami joonistades, mida tänapäeval vaid üksikeksemplarides ja muuseumikonditsioonis ringi sahkab. Jaapanlased kui kunagised okupandid saavad muidugi ka oma osa. Vähemalt mulle tundus nii. Üldiselt on fi lm selline tugev keskmine. Ei midagi erilist, kuid minu jaoks kajastas üht osa ajaloost, millest ma varem suurt midagi ei teadnud. Lisaks veel huvitav elulugu, mis fi lmis on tegelikkusest veelgi huvitavamaks krunditud. Mu isa tavatses igasugu fi lmiliialduste kohta telekat vaadates öelda: „Nagu fi lmis!” Eriti siis kui vapper peategelane süldiks klohmiti, tema pihta tulistati ja tankiga üle sõideti, ent ta ometi natukese aja pärast elus ja tervena püsti kargas. Kõnealuses fi lmis ... eks vaadake ise. Sõjajõledusi on fi lmis muidugi nii, et küll saab. Ei pea pettuma. Kahjuks on fi lm üdini šovinistlik. Peale ühe erandi näidatakse seda, kuidas mehed tapavad mehi. Kole, eks. Lõuna-Koreas vist ei ole soovolinikku.

CJ ENTERTAINMENT

kupatasid Halin-Goli alla kogemusi omandama. Madina käigus oskas peategelane punaarmeelaste kätte vangi langeda. Nood omakorda saatsid noormehe (18aastane ikkagi) Siberisse metsatöödele aklimatiseeruma. Pahad germaanlased aga pressisid läänest peale ja nii vajutati korea võitleja 1942. aastal Nõukogudemaa mundrisse ning saadeti anastajaid peatama. Eelmainitud tegevuse käigus suutis Yang uuesti vangi langeda, seekord siis sakslaste kätte. Nood ei osanud riisikütusel töötava sõjamehega suurt midagi peale hakata ja pärast pikka arutelu kupatati nüüd juba Wehrmachti hilpudes sõdalane Normandiasse. Jah, vahetult pärast seda läks lahti nõndanimetatud D-day ja meie kangelane ... oli nii taibukas, et langes uuesti vangi, sedapuhku ameeriklaste kätte. Oma järgneva saatuse ja eluõhtu veetis Yang USA-s. Filmis käivad asjad natuke teistmoodi. Sisse on toodud võistlusmoment, maratonijooks. Kogu kompott saab alguse kahe peategelase Jun-shik Kim’i ja Tatsuo Hasegawa rivaliteedist lapsepõlves. Pägalikud küll, aga üks põlismaalane, ko-

2 | 2017

77


RAAMATU ARVUSTUS

Märgiline sõjaraamat ehk Sõda on kole, väga kole Õigus on neil, kelle sõnul on Eesti märgiks kujunenud sõda. Või täpsemalt selle ootamine ja selleks valmistumine. Võib liialdamata öelda, et ei möödu nädalat, ilma et mõnes maailma väljaandes ilmuks lugu, kuidas kolmas maailmasõda algab Eestist või Lätist või Leedust. Ootusärevus on suur. Tekst: SANDER SILM

Seetõttu pole ime, et ka Eesti raamatulettidele jõuab vastavat kirjandust. Jõulude ajal nägid praktiliselt samaaegselt ilmavalgust NATO Euroopa vägede ülemjuhataja endise asetäitja Richard Shirreffi teos „Sõda Venemaaga“ ning kolonelleitnant(r) Leo Kunnase „Sõda 2023“, mille kirjastus määratles kui dokumentaalromaani veel sündimata sündmustest. Kunnase raamat veel sündimata sündmustest sobiks suurepäraselt ulme valdkonda ning ulme Kunnasele ilmselgelt sobib, sest ta on juba pälvinud kolm ulmeauhinda Stalker. Kahjuks pole „Sõda 2023“ aga mingi ulme, vaid üsnagi reaalne pilt siinse regiooni võimalikest sündmustest. Niisiis, on aasta 2023 ja 26. septembri hommikul lõpeb Venemaa suurõppus Zapad, mis muutub sujuvalt üle Venemaa sõjaks lähinaabrite vastu. Sõjaks, milleks Venemaa on valmistunud juba 2000. aastate algusest.

Raamat koosneb kahest stsenaariumist, kus ühel juhul alustab Venemaa sõda oma nõrkuse ja teisel tugevuse tõttu. Stsenaariumi kohaselt, mis kannab nime Taavet, on Eesti kaitseplaneerijad teinud õigeid otsuseid ja ka NATO areng on liikunud õiges suunas. Teise stsenaariumi kohaselt, mis kannab nime Koljat, meil nii hästi ei lähe, NATO sisuliselt ei saa sekkuda, sest Baltikum lõigatakse liitlastest ära, meie lähinaabrid abikätt ei ulata ning sisuliselt tuleb loetud päevade jooksul jooksu pealt parandada vead, mis Eesti riigikaitses aastakümnete jooksul on Kunnase hinnangul tehtud. Kui Richard Shirreffi raamatu tegevus toimus staapides ja tipppoliitikute seas, siis Kunnas näitab sõjakoledusi läbi peategelase kolonel Peeter Tergensi ja tema perekonna silmade. Ja öelgem ausalt: see vaatepilt on kole.

Leo Kunnas Sõda 2023. Dokumentaalromaan veel sündimata sündmustest Kirjastus Küppar & Ko

78

2 | 2017


RAAMATU ARVUSTUS

KARRI KAAS

Leo Kunnas: peame pingutama, sest kõne all on riigi saatus Kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul peame tegema oma riigi kaitsmiseks suuri jõupingutusi, sest impeeriumi taastamise ihaluses kasvavad idanaabri sõjalised musklid hirmuäratavalt kiiresti. Tekst: SANDER SILM

Teie raamatus on kaks stsenaariumi, Taavet ja Koljat, millest viimane on Eesti jaoks üsnagi sünge. Mida peaks nüüd ja praegu tegema, et see stsenaarium ei teostuks? „Vastus on lihtne. NATO peab tegema U-pöörde ehk tulema tagasi oma territooriumi kaitsmise juurde. Kui NATO seda ei tee, siis pole tal ka tulevikku. Kõik sõltub sellest, mis tee NATO riigijuhid valivad. Vahepeal tuli ju NATO transformatsiooni idee, mille kohaselt NATO pidi keskenduma oma territooriumi kaitsmiselt

tegevusele väljaspool oma piire. See transformatsioon võttis aega 15 aastat ja on jõudnud nüüdseks enam-vähem lõpule ja seda ajal, mil Venemaa tugevdab oma relvajõude. Kuid tagasipöördeks meile keegi enam 15 aastat ei anna. Tegelikult ei räägi ju Trump midagi uut, vaid kordab, mida on rääkinud Obama ja Bush-noorem: Euroopa peab ennast ise kaitsma ja oma kaitsekulutusi ja relvajõude suurendama, kuid Euroopa riikidel pole enam sõjaaja relvajõude. Eesti on ainukene NATO riik Ida- ja Kesk-Euroopas, millel on 2 | 2017

79


alles reservarmee ja ajateenistus. Üks lääne ekspertide kõige suurem viga seisneb selles, et nad võrdlevad NATO ja Venemaa rahuaja relvajõude, kuid ei arvesta seda, kui suured on Venemaa sõjaaja relvajõud, ja siis pole pilt enam üldse roosiline.“

RAAMATU ARVUSTUS

Raamatus on kaks stsenaariumi, kumb tundub endale tõenäolisem?

80

„Praegu tundub, et Koljat on realistlikum, sest ei meie ega liitlased pole teinud otsuseid, mille puhul võiks tõenäoline olla Taaveti stsenaarium. Minu raamatu eesmärk ongi, et teeksime õigel ajal õigeid otsuseid. NATO U-pöörde teostamine ei ole nii lihtne, sest kapten võib ju kaptenisillal küll karjuda, kuid NATO on nagu suur laev, mis ei suuda ennast kiiresti pöörata ja liigub inertsi jõul vanal kursil edasi. Samal ajal käib aga Venemaal kiire ja põhjalik relvajõudude moderniseerimine. Venemaa sõjalise eksperdi Pavel Felgenhaueri sõnul on Venemaa kindralstaabi eesmärk 2018. aastaks luua 125 pataljoni taktikalist gruppi. Taaveti stsenaariumi kohaselt oli Venemaal 2023. aastal 42 brigaadi taktikalist gruppi, mis on väga lähedal 125 pataljoni taktikalisele grupile. Tempo ja ulatus, millega venelased oma relvajõude moderniseerivad, pole lääne ekspertidele veel kohale jõudnud. Kuid Venemaad on võimalik heidutada sõjalise tasakaaluga, täpselt nagu külma sõja ajal. Kogu NATO peab minema tagasi ohupõhisele operatiivplaneerimisele, sest praegused väevõime eesmärgid liikmesriikidele on pärast Ukraina sõda kaotanud igasuguse relevantsuse. Näiteks Eesti peamine väevõime, üks ümberpaigutav taktikaline pataljon, pole praeguses olukorras enam piisav. Liitlased peaksid siia saatma rohkem vägesid, sest meile pole vaja siia pataljoni, vaid hoopis brigaadi. Kuid Lääne-Euroopa riigid on muutunud sõjaliselt nõrgaks. Näiteks Soome sõjaaegne kahuripark on seitse korda suurem Saksamaa omast. Paraku ei näita see Soome tugevust, vaid hoopis Saksamaa nõrkust. Kompanii ja pataljon on sümbolid, brigaad on üksus, millega 2 | 2017

Venemaad on võimalik heidutada sõjalise tasakaaluga, täpselt nagu külma sõja ajal.

operatiiv-taktikaline sõjapidamine pihta hakkab. Loomulikult on meile ka vaja õhuturbemissiooni asemel õhukaitsemissiooni suurema hulga hävitajatega. Samuti keskmaa- ja kaugõhutõrjet, sest Balti riikidel need puuduvad.“

Mida Eesti kaitseplaneerijad peaksid praegu esmajärjekorras tegema? „Peame alustame sellest, et teeme sõjaaja kaitsejõud, mis vastavad meie operatiivvajadustele. Praegused 21 000 meest reservis on vaid pool rehkendust, kuid kes teeb sõja ajal pool rehkendust, see kaotab. Juhtimine peab olema regionaalne; kui


reeritud ja samas allpool killustatud kolmeks ahelaks.“

„Ressursse on vaja, kuid kust need tulevad? Tuleb ära lõpetada tegevused, mis ei toeta meie iseseisvat kaitsevõimet. Hea näide on siin merevägi, millel sellisel kujul pole mõtet. Tuleb valida, kas anda neile operatiivvõime, näiteks miiniveeskamis- või rannakaitsevõime, või lõpetada sinna panustamine. Sama on õhuväe lennuvahenditega ja neid tegevusi on veelgi. Milleks on meil vaja düsfunktsionaalseid ameteid – Kaitseressursside Ametit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust? Tuleb aru saada, et aeg tiksub meie kahjuks, sest Venemaa muutub selle kümnendi lõpuks meie jaoks veelgi ohtlikumaks. Peame suruma uhkuse alla, pöörduma liitlaste poole ja paluma abi. Kui ka siis meie kaitsekulutustest ei jätku, siis peaks neid ehk suurendama, kuid rahvas peab nägema, et riik on ennast pingule tõmmanud, siis soostutakse ka kaitsekulutuste suurendamisega, sest küsimuse all on meie riigi saatus.“

RAAMATU ARVUSTUS

Reservi suurendamiseks on vaja raha, kuid Eestil ju sellega priisata pole ...

KARRI KAAS

Kas sellised sammud on praegu realistlikud?

riigi juhtimissüsteemi korrastatakse praegu, siis peaks korrastama ka sõjaväelist juhtimist. Kaitseringkondade staabid ei pea olema suured, kuid seal peavad olema inimesed, kes kogu aeg on kohal, kogu aeg planeerivad ja vajadusel reageerivad.“

Tuleb taastada seega kaitseringkonnad? „Kaitsevägi põhjendas kaitseringkondade kaotamist asjaoluga, et neil pole selle jaoks piisavalt ohvitsere. Nüüd on kaitseringkondade ülesanne lükatud Kaitseliidu kaela. Kuidas peab siis Kaitseliit sellega hakkama saama? See on ju absurd! Kas kaitsevägi annab Kaitseliidule mingid

ressursid? Ei anna! Mina väidan, et praeguse juhtimisskeemi purustamiseks pole mingit lööki vaja, see kukub oma raskuse all kokku. Kui rahu ajal saad rahulikult pabereid liigutada, siis sõja ajal seda võimalust pole. Esitame lihtsa küsimuse: näiteks sõdivad koos kolm inimest: üks on Kaitseliidust, üks brigaadist ja üks logistik. Kes juhib keda, kes allub kellele? Kuidas toimuks alluvussuhte muutmine? Iga käsk peab sellisel juhul minema üles ja tulema sealt otsapidi alla tagasi. Kriisiolukorras pole see võimalik. Juhtimine peab olema ühtne ja detsentraliseeritud, kuid nüüd jookseb juhtimine kokku tippu, kus see on ülikontsent-

„Mind hirmutab kõige enam, et needsamad inimesed, kes kunagi rääkisid, kuidas peame täitma täpselt NATO soovitusi ja minema sõdima väljapoole oma piire; kuidas meil pole vaja „hiiglaslikku“ reservarmeed, Kaitseliitu ega soomusmanöövervõimet, on siiani ametis ja räägivad praegu, et Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Selles puudub usaldusväärsus. Meie jaoks on põhiküsimus, kas viime oma riigikaitse vastavusse operatiivvajadustega. Kas suudame vaenlase kuskil kinni pidada või jookseme Haapsalu või Pärnuni välja. Laiapõhjaline riigikaitse – kas kavatseme sõja korral oma elanike eest hoolitseda või peavad nad ise hakkama saama. Nendele küsimustele oleks pidanud vastama juba kümme aastat tagasi. Praegu hakkab aeg meie jaoks lõppema.“ 2 | 2017

81


Kaja Parker

IN MEMORIAM

Kaja suutis olla nii toimekas, et kohati tundub see uskumatuna. Ta vedas Osula noorkotkaste ja kodutütarde rühma – juba see töö üksi nõuab suurt ajapanust nii nädala sees kui ka nädalavahetustel. Pole kerge pole olla selliste rüblikute juht, nagu meie noored on. Selleks pidi Kaja olema väga mõistev ja suutma asetada ennast noorte olukorda, et näha nende muresid ja vajadusi ning pakkuda neile huvitavaid tegevusi. Kaja oli kogukonna üks vedureid. Lisaks heale tööle noortega Osulas abistas Kaja ka maakondlike noorteürituste juures ega jätnud abita malevat näiteks „Käve üle küngastõ“ korraldamisel. Kus vaid oli plaanis mõni loodusega seonduv üritus või matk, seal vajati ka Kaja oskusi ja abikätt. Eks meilegi jäi vahel tunne, et paljud asjad malevas jääksid toimumata, kui Kajat poleks. Kuidas aga ta nii palju teha jõudis? Vahel tundus, et meil on vähemalt neli Kajat. Ta jõudis teha kodutütarde ringkonnavanema tööd, osaleda kodutütarde keskkogu töös, panna mitmel pool käima maleringe, käia isegi maleva eest võistlustel orienteerumas … ja seda kõike pere kõrvalt. Jah, meile kõigile on tuttav see sõnapaar: jälle Kaitseliit. Kuulen isegi seda kodus tihti. Tundub ju uskumatu, et näiteks eelmisel aastal tegi Kaja vähemalt 800 tundi vabatahtlikku tööd. Kuskilt pidi ta selle aja leidma. Saan teha vaid sügava tänukummarduse Kaja pereliikmete ees ja paluda vabandust, et me organisatsioonina Kajalt nii palju aega endale saime. Ometigi on Kaja koos abikaasaga jõudnud üles kasvatada kolm last, neil on juba ka kolm lapselast. Lisaks jõudis Kaja tegeleda rahvatantsuga, käia matkamas, teha käsitööd, esindada Eestit sõjaväelaste MM-il – seda alles eelmisel aastal ja ta kavatses seda ka tänavu. Mõned inimesed lihtsalt jõuavadki palju … Kajaga seoses ei saa kuidagi rääkimata jätta malest. Kunagi vestluses selgus, et tal on males I järk. Lasin tookord kiirelt peast läbi oma noorusaja Võru maletajad ja – no ei tulnud meelde ühtki nii kõva naismaletajat meie linnast. Siis selgus, et Kaja nooruspõlv polegi möödunud siin, vaid hoopis Pärnumaal. Selle peale ütlesin, et ta peab vist mulle vähemalt ühe viguri ette andma, et mängus mingisugunegi võrdsus tekiks. Lisaks peaks mängima 5minutist välkmalet, siis oleks lootus suurem. Kahjuks jäigi meil koos mängimata ja maleringi, mille Kaja käima pani, ma samuti ei jõudnud. Sain karmi õppetunni, et elu ei ole liiga pikk, tuleb kasutada võimalust ja olla koos heade inimestega, teha head koos nendega ning tunda elust rõõmu koos nendega. Malega tahaksin ka lõpetada. Malevas hakkab tekkima hea tava jäädvustada tublide inimeste mälestus mingis iga-aastases tegevuses. Meil on juba Rene retk noortele ja nüüd tuleb kindlasti ka Kaja maleturniir. See mõte tuli korraga mitmele inimesele paari päeva jooksul. On ju tore mõelda, et kahesaja aasta pärast küsib üks väike tüdruk rühmajuhilt, miks seda maleturniiri Kaja turniiriks kutsutakse, ja siis saab see väike tüdruk teada, et ammusel ajal elas üks väga tubli punapäine ja rõõmsameelne noortejuht, kellele väga meeldis malemäng ja kes hakkas seda Võrumaa malevas teistelegi õpetama … Kaja Parker lahkus meie seast ootamatult 30. detsembril 2016. aastal. Võrumaa maleva vabatahtlike ja palgaliste nimel Toomas Piirmann

82

2 | 2017

AIVAR KROONMÄE

27.07.1965 – 31.12.2016


AUTORID

MARTIN MÄGI vabatahtlik autor Martin on Tallinna maleva Põhja kompanii laskur-sanitar ja Kaitse Kodu! vabatahtlik reporter, kes usub, et lugu tuleb kirjutada nii, nagu jutustaksid seda lõkke ääres oma võitluskaaslastele ANTS KALAM vabatahtlik teavituspealik Ants on Sakala maleva Karksi malevkonna vabatahtlik teavituspealik

MARTIN ANDRELLER vabatahtlik autor Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites ROMEK KOSENKRANIUS vabatahtlik autor Pärnu linnapea kapten(r) Romek Kosenkranius on Pärnumaa maleva pealiku abi ning ühtlasi maleva vabatahtlik tsiviil-militaarkoostöö ohvitser

MARTIN HEREM Kaitseväe peastaabi ülem Kolonel Martin Herem on militaarajaloo huviline, kelle fookuses on eestlaste vastupanuvõitlus II maailmasõja ajal ja selle järel GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik autor Noorte kotkaste Jõgeva maleva vabatahtliku noortejuhi Gunnari üheks suureks hobiks on joonistamine. Tema pilte on saanud näha näitustel mitmel pool Eestis SANDER SILM vabatahtlik autor Ajakirjanikutaustaga Sander Silm on Lõuna maakaitseringkonna tsiviil-sõjalise koostöö ja teavitusspetsialist

TOOMAS PIIRMANN vabatahtlik autor Võrumaa mees Toomas on aktiivne kaitseliitlane ja usin kirjutaja. 2014. aastal pälvis üks tema lugu ka lugejalemmiku austava tiitli REIN SÄINAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja


RIIDED

MEESTELE

2XL-8XL www.motleydenim.ee

Kaitse Kodu! nr 2 2017. a  

Kaitseliidu ajakiri

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you