SG koolileht Aeg Me Ümber nr 6/2024

PLAYBACK

Getter Meribel Kuulmata

4-9. klassidele mõeldud playback toimus reedel, 19. jaanuaril. Playbacki teemaks oli Eurovisioon läbi aegade. Etteasteid oli kokku 16.

Rahvale meeldis, kuidas lapsed vaeva nägid oma esitustega ja dekoratsioonidega. Publik elas kaasa ka oma lemmikutele esitustele.

Parimad esinejad valis välja žürii. Žüriiliikmed olid Noortekeskuse juhataja Evelin Orro, ajalooõpetaja Janar Välk ning Riigikogu liige Jüri Ratas.

7.-9. klasside parimaks valitud 8.b esitus. Foto: Karola Org

5.b klass, kes võitis 4.-6. klasside parima esituse tiitli. Foto: Karola Org

Tulemused

Žürii lemmik: 6.d klass

lugudega "Only teardrops”, ”Hold me” ja “Alcohol is free” (2013)

Parim lavastus: 5.c klass

Getter Jaani looga "Rockefeller Street" (Eesti 2011)

Parimad osatäitjad: 4.c klass

Pasha Parfeny looga "Lăutar" (Moldova 2012)

Õpilasesinduse lemmik: 5.a klass Waldo's People looga "Lose Control" (Soome 2009)

Rahva lemmik: 6.b klass Miki looga "La Venda" (Hispaania 2019)

4.-6. klasside parim: 5.b klass

Kalush Orchestra looga "Stefania" (Ukraina 2022)

7.-9. klasside parim: 8.b klass

Verka Serduchka looga "Dancing Lasha Tumbai" (Ukraina 2007)

7.g klass. Foto: Karola Org

9.b klassi esitus. Foto: Karola Org

SELGUSID SAKU PARIMAD SPORTLASED

Autorid Karel Paat ja Mark Roos

Saku valla parimad sportlased tänugalal 1. veebruaril 2024. Foto: Jelizaveta Martjonova

2023. aasta Saku valla noor meessportlane on Kaur Kennerth Tomann.

Korvpallur Kaur Kennerth on Eesti U18 rahvuskoondise mängija, kes treenib

Itaalia korvpalliakadeemias Stella Azzurra Rooma. Ta on G4S noorteliiga U16

Eesti meister ja võistkonna parim mängija, EYBL (European Youth Basketball League) U16 meister ja turniiri kõige kasulikum mängija. Lisaks on ta Koolispordi Liidu 8.-9. klasside meister Saku Gümnaasiumi võistkonnas.

Saku Gümnaasiumi poolt tunnustatud noorsportlased:

1.-5. klassi naissportlane Annabel Roondi, 6.-9. klassi naissportlane Marit Tarm, gümnaaasiumiastme naissportlane Saskia Samberg.

1.-5. klassi meessportlane Theron Tammin, 6.-9. klassi meessportlane Hugo Hendrik Orav, gümnaaasiumiastme meessportlane Mattias Reinaas.

Parim võistkond - Saku G Ultimate Frisbee tiim koosseisus Marleen Liivik, Marin Raba, Kenert Sepp, Oliver Ulmas, Ken Oskar Algre,Uku Martin Arpo, Rebecca Mossin, Laura Halliko, Jan Harri Rehemaa, Joonas Tohert, Kermo Kand, Hendri Krestinov.

SÕBRAPÄEV

Autor: Emilie Rüütelmaa

Saku Gümnaasiumis korraldatakse sõbrapäeval erinevaid huvitavaid sündmuseid.

Saku Gümnaasiumis pakutakse sõbrapäeval vahetundide ajal head paremat hamba alla ja see aasta oli isegi võimalik roose osta. Kes sõbrapäeva unustas, sai sellegi poolest sõbrale roosi osta ja tuju heaks teha!

Lisaks oli meil koolis stiilinädal, mis oli pühendatud sõbrapäevale. 7.-9. klassis sai igaüks valida, mis värvi riided ta sellel päeval soovib kanda. Iga erinev värv tähendas erinevat suhtestaatust.

Viimaks on ka Saku Gümnaasiumis viimastel aastatel traditsiooniks panna välja sõbrapäeva postkast. Sõbrapäeva postkasti saad saata headele sõpradele ja lähedastele kirju, mis teevad päeva rõõmsaks.

piltide autorid:

Sõbrapäeva

Emilie Rüütelmaa ja Helena Maasik.

EESTI VABARIIK 106

Autor: Emilie Rüütelmaa

Ülal: koolijuht Keit Fomotškin kõnet pidamas.

All: rahvatantsurühm esinemas. Fotod: Helena Maasik

Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva tähistati Saku Gümnaasiumis reedel, 23. veebruaril. Õpilased ja õpetajad said osa südant soojendavast aktusest.

Aktus algas lipu toomise ja hümniga. Väga ilus oli kuulata, kuidas kõik Eesti hümni kaasa laulsid.

Laval esinesid lapsed põhikoolist kui ka noored gümnaasiumist, laval oli nii laulu kui ka tantsu ja palju sära. Isegi mõned õpetajad esinesid ja koolijuht pidas maha õpetliku kõne sellest, kuidas igaüks saab olla osa meie riigist.

STREIK

Karoliine Männi, Ronja Kokk ja Ketrin Loit

Meie uurisime jaanuaris toimunud õpetajate streigi kohta.

Miks streik korraldati?

Õpetajate streik korraldati seetõttu, et õpetajad soovisid paremaid töötingimusi, sealhulgas suuremat palgatõusu, väiksemat töökoormust ja rohkem ressursse õppetööks. Õpetajad soovisid suuremat palgatõusu, et nende töö oleks paremini tasustatud ja vastaks nende panusele haridussüsteemi. Õpetajad nõudsid rohkem õppematerjale, tänapäevasemat tehnikat nagu nutiseadmed, projektorid, et toetada oma õpetamist ning luua kaasahaaravam õpikeskkond. Nad nõudsid ka õppevahendeid ning paremat ligipääsu kooli rajatistele ja

Streikivad õpetajad. Autor: Karin Kaljuläte / Delfi meedia

Küsitlesime õpilasi Saku Gümnaasiumi põhikoolist ja üht Saue kooli õpetajat.

Mida arvasid õpilased streigist?

Õpilased olid õpetajate streikimise vastu üldiselt toetavad. Õpilased olid enamjaolt üsna õnnelikud, et nad said vahelduseks kodus õppida. Aga kodus õppimine ei toimunud terve nädal, näiteks meie käisime koolis kolm päeva ja ülejäänud kaks olime kodus distantsõppel. Kuid näiteks mõned klassid olid kodus terve nädal.

Õpetajad streikimisest

Kõik õpetajad ei streikinud, kuna nad ei näinud vajadust suuremale palgale. Samas mõned teised õpetajad ei streikinud ka sellepärast, et streikimise ajal ei maksta palka. Enamus õpetajad siiski streikisid ja on meeleldi selle poolt, et nende palk suureneks. Streik algas 22. jaanuaril, aga täpset lõpukuupäeva polnud, see oli tähtajatu streik. Kuid see kestis lõpuks kaks nädalat.

Peaminister Kaja Kallas ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.

Autor: Mihkel Maripuu / Postimees

Ülevaade

KUIDAS TÕHUSAMALT ÕPPIDA?

Autor: Gregor Riimand

Sotsiaalpedagoog Marju-Riina Laugen annab nõuandeid, kuidas õppida nii, et sellest ka kasu oleks.

Ole puhanud, söönud ja joonud, siis

1. planeeri õppimine: kindel aeg päevas, kindla pikkusega õppimine. Näiteks alusta õppimist kell 17, õpi korraga 20-30 min.

2. mõtle läbi, mida hakkad õppima, nt 30 minutit matemaatikat, siis loen Snapchati 10 min ja õpin 20 minutit inglise keelt. Õpi ka siis, kui koduseid ülesandeid ei ole antud. Sel juhul vaata üle, mida koolis tegid, proovi meenutada kõiki ainetunde, mis päeval olid. Vaata, palju meelde jäi.

3. keskkond, milles õpid, peab olema sobiv. Eemalda kõik segajad, pane ära telefon - lülita hääletuks, sulge tv, raadio. Kui õpid arvutis, siis pane kinni aknad, mis ei ole õppimisega seotud.

4. ole süsteemne. On erinevaid abivahendeid, mis aitavad õpitut meelde jätta.

Skeemid: kui loed mingit teksti, siis loo endale märksõnadest loogiline skeem. Joonista see paberile. Seda vaadates tuleb loetust kõige olulisem meelde.

Sotsiaalpedagoog Marju-Riina Laugen. Foto: erakogu

Allajoonimine: loetavas tekstis jooni alla kõik need kohad, mis on sinu arvates olulised ja peaksid jääma meelde. Spikri kirjutamine on paljudele abivahendiks. Läbi kirjutades salvestub info paremini. Spikerdamist ma siiski ei propageeri, kuid hea abivahend õppimiseks on see siiski.

KOOLIJUHT KEIT FOMOTŠKIN

Kertu Allik, Matilda Allmann

Küsisime põnevaid küsimusi koolijuhi Keit Fomotškini käest.

Kuidas Te toetate õpilaste heaolu ja turvalisust koolis?

Toetan võimalikult turvalise ja toetava keskkonna loomist. Kõik algab sellest, kui turvaline on Saku vallas ning laiemalt ka Eestis elada. Saku vallas on nii valla spetsialistid, politsei, pääste kui ka erinevad vabatahtlikud organisatsioonid, kes turvalisuse teemaga tegelevad.

Koolisisene vaade on aga läbi kokkulepete, osalt on need kokkulepped klassipõhised. Näiteks võib tuua, milline on klassi sisekultuur ja kuidas teineteist toetatakse ning märgatakse. Laiem kokkulepe, kuidas me koolis toetame heaolu ja turvalisust, on kirja pandud kooli kodukorras. Samuti oleme kolm aastat tagasi liitunud koolirahu programmiga, mille me igal aastal 1. septembril koolitöötajate ja õpilastega välja kuulutame ja allkirjastame. Toetame ka läbi õpetajate, et nad ikka võimalikult palju pööraksid tähelepanu sellistele üldistele oskustele, mis loovad heaolu ja turvalisust koolis. Koolis ei toimu ainult ainepõhine õpe, vaid me õpime siin ka suhtlema, märkama ja aitama teineteist jne. Klassijuhatajate töö ja panus on samuti väga oluline. Klassijuhataja töö peab olema kvaliteetne ja seda rolli täitvad inimesed võimalikult motiveeritud.

Lähitulevikku vaadates on kõige tähtsam aspekt heaolu toetamisel see, et me hakkame kvaliteetsemalt ja tõsisemalt tegelema kiusuennetuse teemaga. Selleks hakkame alates 2024/25. õppeaastast rakendama teadusja tõenduspõhist kiusuennetuse programmi Kiusamisvaba Kool.

Kuidas Te käsitlete konflikte ja probleeme koolis?

Minu põhisõnum on kogu aeg olnud “Julge rääkida”. See on kõige parem viis konfliktide ennetamiseks. Kui aga konflikt on tekkinud, on seda võimalik lahendada, kui teadmine selle olemasolust on jõudnud teise osapooleni. Tähtis on kõigi konflikti või situatsioonigaseotud osapoolte ärakuulamine ja ühiselt lahendustele keskendumine.

Kuidas te motiveerite õpetajaid ja töötajaid koolis?

Seisan õpetajate heaolu eest. Õpetajad ei streikinud jaanuaris ju ainult töötasu pärast, vaid ka suure töökoormuse tõttu ja see on aspekt, mis on mul väga südamel. Kuidas luua õpetajatele võimalused ja selline keskkond, kus neil oleks tegelikult ka aega vahepeal hinge tõmmata? Kui alustasin koolijuhi rollis töötamist, nägin ma tundide jaotuse tabelites ligi 15 õpetajat, kelle töökoormus oli rohkem kui 33 tundi. See tekitas minus mitmeid küsimusi ja palusin õppejuhtidel võimalusel mitte panna kellelegi rohkem tunde kui 26. Isegi kui õpetaja ise ütleb, et ta tahab suuremat koormust, tekib ikka küsimus, millal õpetaja oma vaimset heaolu toidab, millal ta puhkab, millal ta tegeleb enesearenguga, valmistab ette uut tunnimaterjali jne. Koolijuhi roll on ka sellele tähelepanu pöörata ja vahel ka öelda mõnele õpetajatele, et vabandust, aga sa ei saa rohkem tunde, sest suure tunnikoormuse tõttu võib kannatada sinu vaimne heaolu ja õpetamise kvaliteet. Samuti hoolitsen selle eest, et leida võimalusi täiendada õpetajate motivatsioonipaketti. Näiteks transpordi kompensatsiooni lisandumine detsembris 2022 on olnud väljastpoolt Saku valda tööle tulevatele õpetajatele väga hinnatud motivatsioonielement.

Mida

teeb koolijuht igapäevaselt?

Liigub ringi mööda erinevaid õppehooneid ning püüab olla kõigi jaoks olemas.

Hoolitseb suure pildi elluviimise eest. Suur pilt on alati seotud meie kooli strateegilise vaatega.

Veab eest juhtkonna tööd.

Koordineerib kooli arengukava elluviimist.

Kui tuleb mingi hea mõte lauale, leiab võimaluse arutada, kas seda saab teostada ning kas selle teostamiseks on nii rahalist kui inimresurssi.

Vastab Stuudiumi kirjadele ja e-kirjadele ning suhtleb erinevate koostööpartneritega.

Seisab kooli kuvandi ja visiooni elluviimise eest.

On kõneisik koolikogukonnas ja ka laiema avalikkuse jaoks.

Tegeleb ootamatult tekkinud olukordade lahendamise ja inimeste toetamisega.

Lahendab koos juhtkonnaga uue õppehoonega seotud küsimusi - mh osaleb erinevatel koosolekutel ja koordineerib suhtlust osapoolte vahel.

Tegeleb uue õppehoone kasutuselevõtuga seotud juhtimisstruktuuri muudatuste ettevalmistamisega.

Loeb erinevaid uuringuid ja analüüse, mis aitavad toetada meie kooli arengukava elluviimist.

Miks kannab koolijuht aeg-ajalt t-särki kirjaga “Ennastjuhtiv õppija”? Peamiselt sellepärast, et anda ka visuaalselt edasi sõnum, mis on meie kooli arengukavast lähtuv fookus. Aga ka sellepärast, et on ka ise sel teekonnal koos kõigi koolikogukonna liikmetega õppija rollis.

Põnevad faktid koolijuhi Keit Fomotškini kohta

on teinud kaks langevarjuhüpet, on vedanud eest endise Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese valimiskampaaniat; on käinud moekoolis; tal on neli last; talle meeldib üldiselt kõik, mis on seotud tantsu ja muusikaga.

Koolijuht Keit Fomotškin. Foto: erakogu

TUTVUME UUTE ÕPETAJATEGA

2. OSA

Autorid: Karola Sillaots, Ketter Kaljund, Inger Marii Reinvelt ja Lysandra Talivere

Küsimused

1. Milline on Teie esmamulje Saku Gümnaasiumist?

2. Mis oli Teie kooliajal lemmik õppeaine? (Põhjendage lühidalt)

3. Mis on kõige naljakam olukord, mis on Teiega juhtunud? (Õpetajana või õpilasena)

4. Kui Te ei oleks õpetaja, siis mis ameti Te valiksite?

5. Mis on Teie hobid?

Merilin Valter

1. Esmamulje SG-st kui mammutkoolist on väga hea. Kolleegid on toredad ja juhtkond avatud meelega.

2. Minu lemmik õppeaine oli bioloogia ja kehaline kasvatus. Bioloogias meeldis mulle kõige rohkem teha ristsiirdamise ülesandeid ning kehalises olin ma lihtsalt üliandekas ja võimekas.

3. Kahjuks ei meenu ükski konkreetne olukord. Aga olukordi, kus koos õpilastega olen pisarateni naernud, on olnud.

4. Kui ma ei oleks õpetaja, siis ilmselt oleksin personaal-treener või juht mõnes ette-võttes.

5. Hobideks on matkamine, reisimine, sport.

Moonika Selberg

1. Saku Gümnaasium on mind hästi vastu võtnud ja esmamulje on väga positiivne. Kuigi tegemist on suure kooliga, on siin töö ladusalt korraldatud ja jooksvad küsimused saab kiiresti lahendatud. Kõige enam üllatas mind ennast, et suutsin päris kiiresti uue kooliga kohaneda. Kindlasti aitas sellele kaasa mõnus keskkond, toredad kolleegid ning toetav juhtkond.

2. Mul vist ei olnudki koolis eriti lemmikuid õppeaineid. Olin enamasti tavaline nelja-viieline õpilane. Aga meil oli täiega äge matemaatikaõpetaja, kes on kooliajast eriliselt meelde jäänud. Kuigi ma ei olnud mates just kõige teravam pliiats, oli tund lahe ja käsitletud läbi huumoriprisma. Õnneks oli õpetaja nii tore ja valdas hästi ka sirgjoonetehnikat, nii et eriti raskete teemade puhul ilutses mul aeg-ajalt tunnikontrolli all hinne "3" kahe pika sirge kriipsuga. Laulmine meeldis mulle ka.

3. Kuna töötasin eelnevalt vene koolis, siis ilmselt olid kõige naljakamad olukorrad tundides siis, kui õpilased äkki naerma purskasid või mind kahtlase pilguga vaatama jäid - sain aru, et midagi läks nüüd vist valesti. Näiteks jäi igaveseks meelde, et venelastega suheldes võiks vältida sõnu nagu "sukapüksid" või "siiski".

4. Jõudsin õpetajaameti juurde alles karjääripöörde tulemusena. Kui peaksin täna valima teise ameti, siis arvatavasti pühenduksin hoopis rohkem koertele ja oleksin koerte treener.

5. Meeleldi sisustan enda vaba aega lugemisega, samuti meeldib käia teatris. Laulan Saku segakooris Tuljak. Õpin ka hispaania keelt. Veel aitab vaimset ja füüsilist vormi hoida jõusaal.

Foto: erakogu

Tiiu Penter

1. Tegemist on väga suure kooliga, mis tegeleb miljoni erineva asjaga. Väga toetav ja inspireeriv juhtkond, kes on mind avatult ja oodatult vastu võtnud. Väga toredaid ja aktiivseid noori leian iga päev aina enam enda ümber. Väga meeldib, et koolis on 2 kogukonnajuhti, kes teineteist toetavad, ning väga tegusad ja huvitavate ideedega õpetajad.

3. Kunagi muusika tunni ajal põhikoolis oli midagi, mis tervet klassi naerma ajas ning ka mina naersin selle üle (üldse ei mäleta, mis see koomiline laulusõnum võis olla) ja siis... õpetaja vaatas mulle sügavalt silma ning ütles: "Ma oleks kõigist seda uskunud, aga Sina ka, Tiiu..." Ma ei tea, naljakas enam polnud ja punastasin vist varbaotsteni välja.

Minuga kuidagi neid väga naljakaid asju pole vist juhtunud, aga piinlikke küll. Näiteks gümnaasiumis näiteringis käies süvenesin oma rolli nii, et lavalt tagasi tulles ma ei mäletanud, mida ma seal tegin :)

Ükskord küsis minu juhendaja, kas ma olen valmis komöödiarolli mängima. Ma ei saanud aru, miks ta küsib... Ja lõpuks väga suure publiku ees mängides naiivset tüdrukut, ma sain aru... kui sa piisavalt oma rolli omaks võtad, siis kogu publik naerab. Mina sain hakkama ning võitsin isegi sel hetkel parima naisosatäitja auhinna. Aga see oli väga lahe kogemus.

2. Minu kooliaja lemmikained olid kirjandus, matemaatika ja ajalugu. Mulle meeldis ja tegelikult meeldib siiani väga lugeda, raamatutel on oskus mind endasse haarata. Võin täiesti vabalt unustada ennast täielikult ja põnevasse teosesse süveneda ennastunustavalt nii, et ma ei kuule mitte midagi enda ümber. Vist vanaema süstis selle huvi minusse kunagi. Ja matemaatika oli minu jaoks lihtne ning loogiline. Ajalugu on senini põnev, v.a sõjad ;)

Foto: erakogu

4. Ma oleksin ehk kodune ema. Samas mul hakkaks kindlasti kodus lõpuks igav ja peaksin kuidagi veel oma energiat rakendama. Võibolla oleksin koolitaja või tegeleksin põnevate ürituste korraldusega või hakkaksin raamatut kirjutama või oh, mida kõik veel teha võiks... Aga tegelikult mulle väga meeldib koht, kus ma hetkel olen.

5. Minu hobideks on eelkõige ajaveetmine koos oma tüdrukutega - nemad oskavad mu silma särama panna ;) Lisaks veel floristika, dekoreerimine ja üritus- ning pulmakorraldus. Ma kindlasti armastan teatrit, head kino, looduses jalutada (eriti rabas ja mere ääres), autoga sõita :D Lisaks on hetkel minu suureks hobiks koolis käimine, õpin TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Kogukonnaridust ja huvitegevust I kursusel ja seal mulle ka väga meeldib.

Rimantas Šimkunas

1. Esmamulje Saku Gümnaasiumist on üsna positiivne, kuid algus oli üsna keeruline. Peamiselt seetõttu, et olen alustav õpetaja ning pidin harjuma täiesti uue töökeskkonnaga ja mõttega, et olen pööranud enda elus täiesti uue lehekülje. Ärevust aitasid maandada uued töökolleegid, kes olid äärmiselt toetavad ja abivalmid ning on seda siiani! Suureks avastuseks oli see, et seistes õpetajana klassiruumis, avanes silmade ette hoopis teine maailm kui õpilase rollis. Ilmselt olin aastatega harjunud olema üliõpilane, aga nüüdseks võin enda Facebooki staatuse ära muutateacher.

2. Minu lemmikud õppeained koolis olid kindlasti ajalugu ja kehaline kasvatus. Põhikoolis õppides ei tundnud ma erilist sidet ajalooga, kuna pidin igas tunnis täitma töövihikut ja see tappis igasuguse huvi ära. Gümnaasiumis oli vastupidi, õpetaja suutis teha aine huvitavaks ja põnevaks, et õpikust jäi juba väheks ning hakkasin juba iseseisvalt uurima ajalugu.

Kehaline kasvatus meeldis seetõttu, et sain võistelda tugevamate õpilastega, oma võimeid alati proovile panna ning enda tulemust parandada.

3. -

4. Kui ma ei oleks õpetaja, siis sõidaksin väikese kaubikuga ringi ja oleksin jäätisemüüja. Helisev jäätiseauto äratab alati huvi inimestes ning oleksin kindlasti populaarne, sest kõik armastavad jäätist!

5. Minu hobiks on arheoloogia ja rahvatants. Arheoloogia pisiku sain endale, kui vaatasin lapsepõlves Indiana Jonesi filme. Olen juba aastast 2016 käinud regulaarselt väljakaevamistel ning maapind alati üllatab arheoloogiliste leidudega. Lisaks hakkab süda kiiremini lööma ja pulss tõuseb lakke, kui mõtled, et oled esimene inimene üle 400 või 500 aasta, kes hoiab seda eset käes. Rahvatantsimisega tegelen juba viis aastat. Tantsimine on muutunud osa elust, ei kujuta ettegi, milline oleks minu elu ilma tantsuta. Plaanin osaleda ka 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupeol.

Foto: erakogu

Tiina Tamm

1. Positiivne esmamulje tekkis juba eelnevalt praeguste kolleegide kaudu.

2. Lemmik õppeaine oli eesti keel. Olin väga suur raamatute lugeja, ristsõnade lahendaja ning kirjandite kirjutaja. Mulle väga meeldis õppida ka eesti keele reegleid.

3. Ma loodan, et selline põnev juhtum on veel ees.

4. Kirjanik

5. Mulle väga meeldib loodus ja kõik sellega seonduv: meri, päike, matkamine, rabas ujumine, oma kodumetsast seente ning marjade korjamine.

Viimasel ajal on ka erinevad rühmaja jõusaalitreeningud saanud minu nädalarutiini osaks. Samuti meeldib reisida ja avastada uusi põnevaid kohti nii kodu- kui ka välismaal.

Foto: erakogu

REISIMINE

Autorid: Hugo Gross ja Kristjan Kabanen

Vasakpoolsel pildil Rio De Janeiro. Al https://en.wikipedia.org/wiki/Rio de Jan

Parempoolsel pildil Barcelona linn. Allikas: https://www.bing.com/images/search?view

Kuhu reisida?

Rio de Janeiro on üks põnevamaid reisi sihtkohti, kuhu reisida, kuna seal on palju vaatamisväärsusi, näiteks nagu üle maailma kuulus Jeesuse sammas. Meie unistuste reis oleks just Brasiiliasse.

Kindlasti on üks sihtkoht Dubai, kuhu tahaks minna. Dubais on imeilus arhitektuur ja paar ilusat randa. Hotellid on seal hea kvaliteediga ja toit on väga hea.

Miks reisida?

Reisida tuleb võimalikult palju, sest selline tavapärasest teistsugune puhkus on meelele kasulik ja kui perega minnakse, siis saab perega kvaliteetaega veeta.

Reisimine arendab silmaringi ja nähes erinevaid vaatamisväärsusi on ka väga huvitav. Reisides kohtud paljude erinevate inimestega, kellel on erinev kultuur, nendega rääkides õpid tundma uut kultuuri.

Meie kogemused

Oleme mõlemad käinud Hispaanias Barcelona linnaosas. Üks kõige lahedamaid vaatamis väärsuseid on Camp Nou. Fc Barcelona staadion. Seal on umbes 105 000 istekohta. Barcelonas on ka kirik, mille nimi on Sagrada Familia, see kirik on üks lahedamaid vaatamisväärsusi Barcelonas.

ERI MAADE MÄNGUASJAD

Harri Aleksander Karelsohn

Mänguasjade ajalugu on osa inimkonna kultuurist ja see on ilmselt niisama vana kui inimkonna ajalugu. Mänguasjad olid olemas juba enam kui 3000 aastat tagasi. Vanimad mänguasjad on leitud Kreekas, Roomas, Egiptuses, Hiinas ja Kaug-Idas.

Eesti vigur oli eesti rahvakultuuris mänguasi, mille osad olid puualusele kinnitatud rõngad, millesse sai pista pika traataasa. Mäng seisnes selles, et traataas tuli algul rõngaste seest lahti harutada ja pärast seda sama moodi tagasi panna.

Daruma Otoshi (Jaapan)

Värvilistest puitklotsidest valmistatud Daruma on nukk, kelle nägu on maalitud budistliku preestri või samuraina. Otoshi tähendab “kukkumist”. Selle mänguasja idee seisneb selles, et keskplokid maha lüüa nii, et nukk ei kukuks ümber. Laps saab selle mänguasjaga mängida üksi või koos sõpradega. Samuti arvatakse, et Daruma nukk toob õnne.

Daruma Otoshi. Foto: https://www.indiatimes.com/culture/who-we-are/8-traditionaltoys-you-should-try-collecting-on-your-travels-around-the-world-259472.html

Diabolo. Foto: https://www.indiatimes.com/culture/who-we-are/8-traditional-toysyou-should-try-collecting-on-your-travels-around-the-world-259472.html

Diabolo (Hiina)

Diabolo on Hiina liivakellakujuline jojo, mis on seotud nööri külge, mis on ühendatud kahe pulgaga. Mängu eesmärk on tasakaalustada jojo pulkade vahel, liigutades seda üles-alla või visates.

Tuntud teatrigrupp Cirque du Soleil kasutab seda mänguasja oma ak jaoks.

La Pinata (Mehhiko)

Pinata on pigem mäng, mis hõlmab keraamilisest või pappnõust kommi korjamist, kuid see pole nii lihtne. Põhimängija silmad on kaetud riidega ja ta peab kasutama teisi meeli, et proovida piñata lõhkuda, et seal komme kätte saada

Kommidega täidetud pinata. Foto: https://www.indiatimes.com/culture/who-weare/8-traditional-toys-you-should-try-collecting-on-your-travels-around-theworld-259472.html

Bate-bate (Brasiilia)

See mänguasi koosneb kahest nööri otsas rippuvast kuulist. On vaja vaid käepidemest kinni hoida ja seda üles-alla, üles-alla liigutada, et pallid kokku lööksid. Mida kiiremini seda parem. Kui see tabab aga randmeid, siis saab haiget. Ai!

Bate-bate. Foto: https://portuguesewitheli.com/2019/09/5-controversial-and-weirdbrazilian-toys/

Pletokan (Indoneesia)

Pletokan on bambusest valmistatud mängurelv ja kuul on tehtud niisutatud paberist või seemnetest. See mäng on tüüpiline Indoneesias. Seda mängu mängivad tavaliselt 6–13-aastased poisid. Mänguasi on valmistatud kahjututest materjalidest, mis muudab selle mängu väga turvaliseks. Seda mänguasja on väga odav valmistada, kuna see on valmistatud bambusest.

Pletokan. Foto: ttps://www.fimela.com/lifestyle/read/3168859/hari-anaksedunia-7-mainan-jadul-ini-bikin-kamu-rindu-masa-kecil

PÕNEVAD SPORDIALAD MAAILMAS

Autorid Mark Roos ja Karel Paat

Monoratta hoki

See spordiala oli leiutatud aastal 1957. Mängus on viis mängjat ning kasutatakse tennisepalli ja hokikeppi mängides.

Selle spordialal on kolm liigat, mis asuvad Austraalias, Saksamaal ja Šveitsis

Tulekera jalgpall

See spordiala on leiutatud Indoneesias. Pall on kookos, mis on kaetud petrooleumiga ning oodatakse nädal, et mängida. Mängjad mängivad paljaste jalgadega, mis on kaetud soolaga.

MEELELAHUTUS

Autorid Tuule Maarja Vahtrik ja Dristan Jauk

Leia piltidelt 4 erinevust

Fotod: Nordecon

Aita meie direktoril kooli jõuda.

PJS and paint

1.

2.

tamaaR -26- Meelelahutus

3.

4.

5.

6.

Lahenda mõistatused

Hambad on, aga suud ei ole?

Ise ei räägi, aga teisi õpetab?

Õues mäena, toas veena?

Suure õuna suurune, penikoorma pikkune?

Kaks venda kaksikud, ülevalpool nina istuvad?

Mul on kübar, aga pole pead, mul on jalg, aga pole keha?

1. 2. 3.

4. 5. 6.

gaaS

imuL

arekagnõL

dillirP

Anagrammid

Oirtdker -

Uigsmaamnü -

Etvunhad -

Iateamtmaka -

Vethla -

Alpni -

Uonljaod -

Alsmskuiur -

Oloiktiot -

Hdenid -

rotkeriD

muisaanmüG

dnutehaV

akitaametaM

levhaT

laniP

dualnooJ

muurissalK

tiotilooK

dedniH

Foto: Väikelinn Saku

KOOSTAJAD

Koolilehe koostasid loovtöö raames 7. klasside õpilased: Kertu Allik, Matilda Allmann, Miia Hanelle Aun, Hugo Gross, Dristan Jauk, Kristjan Kabanen, Ketter Kaljund, Harri A. Karelsohn, Ronja Kokk, Getter Meribel Kuulmata, Ketrin Loit, Karoliine Männi, Karel Paat, Inger Marii Reinvelt, Gregor Riimand, Mark Roos, Karola Sillaots, Lysandra Talivere, Tuule Maarja Vahtrik; ning 9. klassi õpilane Emilie Rüütelmaa.

Tiitelleht: Miia Hanelle Aun

Õpilasi juhendas õpetaja Kadri Koppel.

Koolilehe koostajad. Pildit on puudu Ronja Kokk, Getter Meribel Kuulmata, Ketrin Loit, Karoliine Männi ja Emilie Rüütelmaa.

Foto: Kadri Koppel