Koolileht nr 5
November 2023
AEG ME ÜMBER
SISUKORD Tutvume uute õpetajatega....................................................................................3 Koolipsühholoog Polina Hanenko vaimsest tervisest.......................................8 Mida koolis muuta?...............................................................................................9 Getter tahab teada................................................................................................10 Koolivormid maailma eri riikides........................................................................11 Koolitoit mujal.......................................................................................................16 Huvitavad faktid eri maadest...............................................................................17 Kunst meie kooli seintel.......................................................................................18 Meelelahutusnurk..................................................................................................20 Koostajad...............................................................................................................22
KULTUURILINE MITMEKESISUS
Selleaa st “Kultuu ane loovtöö t eema o riline m n itmeke erineva sisus”. te kultu N ii on le uride ja teemas hes id, mis riikide k h ohta koosta uvitasi vaid õp d kooli lehte ilasi.
li eie koo m n korda. o l e l e i t e s n a l pi eb t b, et õ see läh ilased koolis a j l Tundu e m da õp k süda da, mi e nad käekäi g u l ab datusi a u s u t s m e seid Leh ja milli d a v a arv . d näha i s k a h ta Põnevat lugemist!
KUIDAS LÄHEB, SG?
3
TUTVUME UUTE ÕPETAJATEGA 1. OSA
Ketter Kaljund, Inger Marii Reinvelt, Karola Sillaots, Lysandra Talivere
KÜSIMUSED 1. Milline on Teie esmamulje Saku Gümnaasiumist? 2. Mis oli Teie kooliajal lemmik õppeaine? (Põhjendage lühidalt) 3. Mis on kõige naljakam olukord, mis on Teiega juhtunud? (Koolitöötaja või õpilasena) 4. Kui Te ei oleks õppejuht, siis mis ameti Te valiksite? 5. Mis on Teie hobid? Fotod erakogudest.
KRISTI VILLAND 1.Saku Gümnaasiumi näol on tegemist neljanda kooliga, kus ma töötan. Minu sisseelamine on olnud sujuv ja muljed on positiivsed. 2.Minu lemmikõppeaineks oli kirjandus ja sellest tulenevalt võtsin ette teekonna, et saada eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Mulle meeldib väga lugeda ning kooli ajal meeldis, kuidas õpetaja aitas luua seoseid loetu ja ümbritseva elu vahel. See tekitas minus „ahaa“-momente. 3.Õpilasena on vist olnud kõige naljakam, kui enda teisel koolipäeval läksin kaks korda valesse koolimajja. Kool tegutses kolmes erinevas õppehoones, aga mina lapsena ei saanud aru, kus siis minu klass on ja nii ma seiklesin mööda Mustamäed. 4.Kui ma praegu ei oleks õppejuht, siis ma töötaksin ühes Harjumaa vallavalitsuse haridusosakonnas. 5.Mulle meeldib lugeda, jalutada, teatris/kinos käia, reisida – otsin elamusi ja sarnaseid „ahaa“-hetki, mida kunagi kirjandustunniski kogesin.
AIVI TOMSON 1. Minu esmamulje Saku Gümnaasiumist on see, et see on võrreldes minu eelmise töökohaga ikka väga suur. Inimesed, kes siin koolis töötavad on sõbralikud, lahked ja abivalmid. Lapse on igas koolis enamasti ühesugused, on aktiivseid ja rahulikumaid ning õpihimulisi ja vähem motiveerituid. 2. Minu kooliaja lemmik õppeaine oli kehaline kasvatus, sest õpetaja oli alati positiivne ja temaga sai ka muudel teemadel rääkida, mitte ainult ainealaselt. Mulle meeldis ka liikumine ja tema tunnid olid huvitavad. 3. Kõige naljakam olukord, mis minuga on juhtunud. Raske on meenutada naljakaid juhtumisi. Kahjuks jäävad alati meelde just mitte eriti positiivsed juhtumised. Üks lõbusamaid juhtumisi oli klassiekskursioonil, kus ööbisime vanas talumajas keset metsi ja seal oli ka üks vana katkine auto. Kui läksin lapsi õhtusöögile kutsuma, siis polnud kuskil kedagi näha, kuulsin ainult valju muusikat. Läksin vaatama, et mis toimub, siis istusid lapsed selles vanas autos nii sees kui katusel ja pagasnikus ning laulsid kõva häälega kõlarist tulevale laulule kaasa. Küsisin, et mis nad teevad, siis nad vastasid, et nad on ekskursioonil. Vaatepilt oli väga koomiline. 4. Kui ma poleks õpetaja, siis arvatavasti oleksin kaugsõidu autojuht või autokooli sõiduõpetaja, sest mulle väga meeldib autoga sõita. Õpetajaks olen ma aga tahtnud terve oma teadliku elu saada. 5. Minu hobideks on massaaž, kõndimine ja lumelauaga sõitmine.
KADRI PIHELO 1.Suur, rahvarohke, eriilmeline, töökas, sõbralik. 2. Kirjandus-meeldis juba siis lugeda, kirjandite kirjutamine ei valmistanud mingeid raskusi, selles tunnis sai enda arvamust avaldada, loovalt läheneda ja õpetaja oli ka väga lahe. 3. Eelmises koolis töötades mängisin algklasside jõulupeol päkapikku. Kui siis uuel aastal klassi ette astusin, hüüdsid lapsed rõõmsalt: "Päkapikk, päkapikk, kas Sa kommi tõid?" 4. Olen töötanud erinevates meediakanalites, kahe asutuste pressiesindajana, ühe suure valla noorsootöö keskuse juhatajana. Õpetaja ameti juurde jõudsin üsna hiljuti ja täiesti juhuslikult. 5. Meeldib reisida, lugeda, koeraga metsas kõndimas käia, mäesuusatamist teha, sõpradele õhtusööke korraldada, floristika.
4
5
KÄRT KANGUR 1. Esmamulje on Saku Gümnaasiumist soe - kui mul on mure või probleem, siis on alati inimesi, kes mind aitavad. Lisaks õpilased on mind soojalt vastu võtnud ja see on minu arust väga armas. 2. Mul ei olnudki lemmikut. Mulle enamasti meeldisid kõik õppeained, sest ma õppisin igas aines midagi uut ja kasulikku. 3. Neid juhtumeid on nii palju, aga ükski konkreetne ei meenu. Õpetajana on mu lemmikud alati õpilaste ütlemised olnud. Need on kulda väärt. Näiteks see aasta rääkisime 5. klassi inimeseõpetuses, kuidas on seotud süda ja trenn ning üks õpilane vastas: "Kui sa teed palju trenni, siis su süda on nii tugev, et see ei lähe peale lahkuminekut katki!" 4. Kui ma poleks õpetaja, siis ma oleks kindlasti kriminoloog. Kahjuks seda Eestis õppida ei saa, muidu ma oleks kindlasti seal vallas töötav. Samuti mulle väga meeldivad raamatukogud ja ma töötaks hea meelega ka raamatukoguhoidjana. 5. Mu hobid on trennis käimine, raamatute lugemine, videomängude mängimine ja filmide vaatamine.
LIINA INNO 1.Saku Gümnaasium väärtustab ennastjuhtiva õppija arengut ning sellest aastast on algklassides ka väga äge päevik, mis aitab õppijal järjepidevalt eesmärke seada ja neid saavutada. Esmamulje Saku gümnaasiumist on väga positiivne. Noored on väga toredad ja õppimine on tähenduslik. 2. Lemmikud olid bioloogia ja muusika, sest need valdkonnad pakkusid kõige enam huvi. 3. Ei meenu kohe midagi eriti naljakat. Kuid õpilasena meenub, et meil oli koolis üks õpetaja, kes ei pannud tähele, kui poisid terve tund teda takja viljadega loopisid ja tunni lõpuks oli terve ta riietus nendega kaetud. 4.Sellele küsimusele on raske vastata. Arvatavasti töötaksin loodushoiuga, keskkonnakaitsega seotud valdkonnas. 5. Mulle meeldib väga muusika, laulmine ja matkamine.
6
KATRIN AAS 1. Minu esmamulje Saku Gümnaasiumist oli väga positiivne, sest siin töötavad väga sõbralikud ja abivalmis kolleegid. 1. septembrist jäi mulle meelde rongkäik ning väga hea tunne oli koos õpilastega ja õpetajatega rongkäigus osaleda. 2. Mul pigem ei olnud päris lemmikut õppeainet. Mulle meeldisid reaalained ning õppeained, kus õpetajad olid toredad. 3. Sellele küsimusele on väga raske vastata. Oma kooliajast tuli esimesena meelde üks õpetajate päev, millal õpetajad õpilastele esinesid ning meesõpetajad tantsisid balletti. Läksin õpetajana tööle väga noorena ning mind on tihti peetud õpilaseks. Sellest on tekkinud palju naljakaid olukordi - olen saanud pahandada näiteks söökla järjekorras, raamatukogus ning ka selle eest, et liigun õpetajate ukse kaudu. 4. Kui ma ei oleks õpetaja, siis oleks minu amet seotud ikkagi matemaatikaga, näiteks oleksin raamatupidaja või pangas analüütik. Samas meeldib mulle väga tegeleda loomadega, äkki töötaksin hoopis loomaaias. 5. Vabal ajal teen käsitööd - mulle meeldib õmmelda ning kududa. Lisaks proovin võimalikult palju olla aktiivne ning trenni teha. Need ei ole otseselt hobid, aga mulle meeldib väga puslesid kokku panna ja perega/sõpradega lauamänge mängida.
7
KIRSTI SOLVAK 1. Mulje on positiivne. Enamus õpilasi tahavad õppida ja pingutavad. Olen Saku Gümnaasiumit alati pidanud väga heaks kooliks. 2. Koolis meeldis mulle õppida matemaatikat, sest selles valdkonnas oli mul hooliv ja minu loovust mitte piirav ning huvitavaid õppemeetodeid kasutav õpetaja. 3. Kõige naljakam juhtum õpetajana on mul olnud, et kaaskolleeg, ka füüsika õpetaja, tuli jõulude ajal õhtul kella nelja paiku, kui väljas oli juba pime, meie ühisesse vahekabinetti ja ütles: "Sinu fännklubi tõttu võttis mul 50 meetrise pimeda koridori läbimine poole minuti asemel pool tundi. Hea, et nad minu õpilased ei ole, mina siin koolis küll ööbida ei tahaks!" Nimelt tegid õpilased kõhuli maas kooli koridoris optika katseid ja iga paari meetri tagant pidi teine füüsika õpetaja tutvuma nende tulemustega ning minema väikese ringiga, et mitte katsevahendeid paigast ajada. Katsetajaid oli oma 20 õpilast ja takistusrada oli seetõttu ilmselgelt väga pikk. 4. Siis ma oleksin kooli direktor või arendusjuht. Ilmselgelt oleksin ikkagi seotud kooliga. Ütlen ikka, et hea kooli tegemine on minu kirg. 5. Mulle meeldib tegeleda hobustega, tikkida, õmmelda, heegeldada, kududa, aeda pidada, ehitada, õpetada, luuletusi kirjutada, kasvatada koeri, seenel ja marjul käia, ujuda eriti rabas ja meres, ning igasugustes põnevates ja ennast arendavates projektides osaleda. Nooremana meeldis mulle väga sporti teha. Korv- ja võrkpall, ratsutamine, lauatennis, suusatamine olid mu meelisalad, aga kahjuks on loodus ära võtnud võimaluse nende aladega tegeleda.
KOOLIPSÜHHOLOOG POLINA HANENKO VAIMSEST TERVISEST Matilda Allmann ja Kertu Allik
MILLAL VÕIKS KÜSIDA ABI PSÜHHOLOOGILT? Psühholoogi poole võib pöörduda erinevate muredega, näiteks, kui soovid teada saada kuidas pingete ja stressiga toime tulla, kuidas paremini hakkama saada suhetes, ehk näiteks sõprade, pere või teiste lähedastega (koolis võib selliste probleemidega aidata ka sotsiaalpedagoog). Veel võib pöörduda psühholoogi poole küsimusega, et kuidas paremini õppida, keskenduda, aega planeerida ning kuidas leida motivatsiooni, kui see on kadunud. Samuti ka, kui sul pole kellegagi oma probleemidest rääkida või hoopis sõbral on vaja abi, aga sa ei oska teda kuidagi aidata või nõu anda.
KUIDAS ENDA VAIMSET TERVIST KEERULISEL AJAL TURGUTADA? Vaimse tervisega on põhimõtteliselt nagu füüsilise tervisegagi, ning õnneks kui tead kuidas toetada oma füüsilist tervist, siis põhimõtteliselt tead sa ka kuidas toetada oma vaimset tervist. Kõige tähtsamad on, siis need kolm alusala, uni, söök ja liikumine, kui need on korras, siis on palju lihtsam ka probleeme lahendada ja palju lihtsam ka ennetada igasuguseid vaimse tervise probleeme. Ehk, siis kui keerulisel ajal on raske, siis küsi enda käest, et kas sa oled piisavalt maganud (koolilaps võiks magada 9-12h) ja ka puhanud, kas olen regulaarselt söönud ning kolmandaks kas oled piisavalt liikunud ja trenni teinud. Veel võid küsida endalt, et kas oled jõudnud oma sõprade ja lähedastega aega veeta või suhelda ning kas sul on olnud aega tegeleda endale meeldivate tegevustega.
MIDA TEHA, KUI EI OLE VÕIMALIK PSÜHHOLOOGI JUURDE PÖÖRDUDA? Kui psühholoogi juurde ei ole võimalik pöörduda siis võib alati võtta ühendust: Koolipsühholoogide nõuandeliin nr (1226) Peaasi.ee Lasteabi nr (116111)
HUVITAVAD FAKTID POLINAST Meeldivad strateegilised lauamängud. Tal on 15-aastane kass, kellega meeldib aega veeta. Valdab kolme keelt: eesti, inglise ja vene keelt. Eelistab taimset toitu.
8
9
MIDA KOOLIS MUUTA? Ronja Kokk, Ketrin Loit, Karoliine Männi, Gregor Riimand Me käisime kooli peal ringi ja küsisime õpilastelt, mis võiks meie kooli juures teisiti olla. Siin on nende vastused.
” uvalik d i o t em “Suur ümne anonü sviis”
i õppim m e g n m ra ümne “Vähe anonü
nid” hetun a v d ma “Pike ümne anonü
“Lühem
a”
ad päev ad” anonüüm ne
bid ile so g i õ k iks an võ a l p i n ümne “Tun anonü
”
jem is soo l o o k el “Talv ümne anonü
“Rohkem häid õpetajaid ” Cardo A nnola 6.a
Mis võiks olla kooli juures teisiti? “Iga päev v
õiks magus toit olla” anonüümn e “Mugavam
“Parem ko
“Kõik on n ormaalne” Kristo Palm iste 7.c
ad toolid” anonüümn e
olitoit, et õ pilased ei peaks poes käima” anonüümn e
“Parem koo litoit” Pirjo Kokk 5 .a
10
GETTER TAHAB TEADA Getter Meribel Kuulmata
KÜSIMUSED 1. Kuidas teile meeldib SG kool? 2. Mida te arvate meie koolitoidust? 3. Millise riigi toitu sooviksid, et meie koolis oleks? 4. Kuidas saaksid inimesed meie koolis paremini sotsialiseeruda? 5. Mida teeksite teie, kui teid koolis kiusatakse? 6. Kas teie arust on tõsi, et SG kool on tervist edendav?
VASTUSED Paljud õpilased vastasid esimesele küsimusele positiivselt, näiteks nagu cool, ok ja neile meeldib. Räägiti, et õpilastele meeldib koolitoit, kuid võiks olla rohkem riisi ning paljud sooviksid aegajalt meie kooli toiduks Jaapani või Korea toitu. Neljandale küsimusele vastati loogiliselt, nagu näiteks te võiksite lihtsalt ise juttu alustada ja kui teil pole sõpru, siis hakake suhtlema ja otsige sõpru, kuna see pole raske. Kui teid koolis kiusatakse, siis rääkige kiusajaga ja kui see ei aita, siis pöörduge sotsiaalpedagoogi poole ning ärge nutke, sest kui inimesed räägivad su seljataga, jäta meelde, et nad on su selja taga põhjusega. Viimasele küsimusele vastati väga negatiivselt, nagu ei, pigem mitte ja kindlasti mitte.
KOOLIVORMID MAAILMA ERI RIIKIDES Harri A. Karelsohn
Soovin tuua teieni ülevaate erinevate maailma riikide koolivormidest. See on põnev ja kirju maailm!
KOOLIVORMI AJALOOST Koolivorm sai alguse Inglismaal 16. sajandist. Heategevuskoolid, nagu Christ's Hospital, mis asutati 1552. aastal Londonis, olid esimeste koolide seas, kus õpilased hakkasid kandma vormiriietust. Pärast ka teistes riikides järk-järgult võeti kasutusele koolivorm. Vormiriietus sümboliseerib õpilaste võrdsust, kuid koolivormi on ka kritiseeritud, kuna see on sarnane sõjaväele, kus kõik peavad olema ühesugused ja ei tohi kuidagi eristuda. (https://www.wikiwand.com/en/School_uniforms_by_country , 07.10.2023) Eestis loobuti koolivormi kandmisest 1980. aastate lõpus, misjärel pilt muutus päris kirjuks. 1990ndate keskel hakkasid koolid taas kasutusele võtma vormimütse, millele edaspidi lisandusid kooli värvides või logoga kaunistatud pluusid, lipsud, vestid ja kampsunid. (https://novaator.err.ee/1006655/kust-sai-alguse-koolivormi-kandmise-traditsioon , 14.1.2023) Hetkel on Eestis koolivorm rohkem kui pooltel koolidel, eriti paljudel erakoolidel, muudes koolides on vabariietus või koolivormi kandmine on vabatahtlik. (https://sonumitooja.ee/koolivormi-poolt-ja-vastu/ , 14.10.2023)
HUVITAV FAKT Kas teadsite, et 2012. aastal loodi ka Saku Gümnaasiumile koolivorm?
11
12 Soovin tuua teieni ülevaate erinevate maailma riikide koolivormidest. See on põnev ja kirju maailm!
KOOLIVORMID TEISTES RIIKIDES JAAPAN Jaapanis koolivorm on väga tõsine asi. Seal väga rangelt jälgitakse õpilase sokkide ja kingade värvi, samuti jälgitakse ka seeliku pikkust ja pintsaku värve. Koolivorm peab olema ühtlane. Koolivorm peab olema korras mitte ainult kooli territooriumil, vaid ka väljaspool kooli. (https://www.lovetoknow.com/parenting/kids/j apanese-school-uniforms , 14.10.2023)
Pilt „Jaapani koolilapsed“ (https://elu24.postimees.ee/4191835/pildid-ulevaadekoolivormidest-mida-maailma-eri-paikades-kantakse , 07.10.2023)
HUVITAV FAKT JAAPANIS KANTAKSE SELLIST KOOLIKOTTI, MILLE NIMETUS ON RANDOSERU
SOMAALIA Põhikoolivormid koosnevad valgetest särkidest ja pluusidest ning sinistest seelikutest või pükstest. Enamus somaalastet on moslemid ja seetõttu tüdrukud peavad kandma koolis ka peakatet. (https://www.refworld.org/docid/3ae6ac212c.html , 15.10.223)
Pilt „Somaalia koolitüdrukud“ (https://elu24.postimees.ee/4191835/pildid-ulevaadekoolivormidest-mida-maailma-eri-paikades-kantakse, 07.10.2023)
13
HIINA Üldiselt ei pruugi Hiina koolivormid olla kõige moodsamad, kuid nende eesmärk on kasvatada õpilastes meeskonnatöö vaimu, vältida moekonkurentsi ja tagada vanematele väiksemaid kuulutusi. Veelgi enam,
haridusministeeriumist
lähtuvalt
on koolivormi kasutusele võtmine olnud avaliku
Pilt „Hiina koolilapsed“
hääletuse
tulemus,
mitte
(https://elu24.postimees.ee/4191835/pildid-
valitsuse otsus.
ulevaade-koolivormidest-mida-maailma-eri-
(https://sunicadesign.com/chinese-
paikades-kantakse , 07.10.2023)
school-uniforms-history-why-theyunappealing-now/ , 14.10.2023)
HUVITAV FAKT KAS TEADSID, ET HIINA LAPSED TEEVAD PEALE LÕUNAT ÜHETUNNISE UINAKU?
KUUBA Kuuba
koolilapsed
punaseid
peavad
pükse
või
kandma
koolivormi:
traksidega
seelikut.
Algklassilapsed kannavad lühikesi pükse. Lapsed kannavad
valgeid
pioneerrättidega. kommunistliku
särke
siniste
Kaks
värvi
partei
või
noorterühmas
punaste tähistavad osalemise
erinevaid etappe. (https://histclo.com/schun/country/cu/schuncu.html , 15.10.2023) Pildid „Kuuba koolilapsed“ (http://amorq.com/article/5161/15-different-school-uniformsin-countries-around-the-world , 07.10.2023)
14
SUURBRITANNIA Kooli
riietumisstiil
väga
range.
koolivorm
ja
on
Igal
Inglismaal
koolil
sümboolika.
oma Mõnes
koolis on isegi nii ranged reeglid, et nad ei luba õpilastel väga kuuma ilmaga lühikesi pükse kanda. Ühe kooli poisid tegid sellepärast streiki ja tulid kooli seelikutega. Peale seda
paljud
valmistama
koolid
hakkasid
sooneutraalseid
vormirõivaid.
Pilt „Suurbritannia poisid streigivad“
(http://amorq.com/article/5161/15-
(http://amorq.com/article/5161/15-different-school-
different-school-uniforms-in-
uniforms-in-countries-around-the-world,
countries-around-the-world,
07.10.2023)
14.10.2023) INDIA Poiste koolivorm on sageli hele särk, pikad püksid, tavaliselt sinised, valged või mustad, tüdrukutel aga särk ja seelik. Osariigi tasandil peavad keskkooli lapsed kandma Shalwar Kameezit ehk nö pikk kleit ja püksid all. (https://www.k12academics.com/School%20Uniforms/school-uniforms-india, 15.10.2023)
HUVITAV FAKT INDIA KOOLILASTE SEAS POPULAARNE MÄNG “LATTU”
Pilt „India koolitüdrukud“ (http://amorq.com/article/5161/15-different-schooluniforms-in-countries-around-the-world, 07.10.2023)
15 Saime tuttavaks erinevate maailmariikide koolivormidega ja paljud nendest oli seotud selle riigi kultuuriga, religiooniga või siis valitsuse korraga. Aga mis te arvate, kui Saku Gümnaasiumi koolivormiks oleksid rahvariided?
(https://ajapaik.ee/photo/592956/pohja-eesti-rahvaroivastes-poiss/, 15.10.2023) (https://triibuseelikud.blogspot.com/2016/04/hageri-tutarlapse-komplekt.html, 15.10.2023)
KOOLITOIT MUJAL Mark Roos ja Kristjan Kabanen
JAAPANI KOOLITOIT Jaapanis söövad õpilased koolitoitu klassiruumis, mitte puhvetis. Lapsed peavad ise tooma puhvetist toidu ning kahvleid ja lusikaid. Jaapanlased söövad tavaliselt riisi, suppi, salatit, liha või kala ning iga lõunaga antakse neile piima.
HUVITAV FAKT
PRANTUSMAA KOOLITOIT Lastele antakse Prantsusmaa koolides toiduks näiteks juurvilja- salatit, lõhet koos brokkoliga, mozzarella-juustu koos saiaga. Magustoiduks on tavaliselt puuvili.
Tavaliselt on Prantsusmaa koolides 4-käiguline eine.
SOOME KOOLITOIT Soome koolitoit on tasuta. Menüüd olid kaua aega tagasihoidlikud ja vaheldust oli nendes vähe. Näiteks 1930. aastatel söödi koolides peamiselt suppi ja putru. Õpilased tegid köögis abitöid, mh koorisid kartuleid ja tõid võimalusel kodust toiduaineid kaasa.
Jaapani koolitoidu retsept:
RETSEPTID 400 g kanafileeribasid (nt meemarinaadis) praadimiseks õli 1 sibul 2 küüslauguküünt 200 g tomatipüreed (passata) 200 g kohvikoort või vahukoort 1 tl grillmaitseainet soola ja musta pipart 600 g värskeid tagliatelle lintnuudleid
Prantsusmaa koolitoidu retsept
20 g kuivatatud wakame merevetikat 2 sl riisiäädikat 1-2 sl sojakastet 1 sl seesamiõli 1 tl suhkrut 0.5 tl ingverimahla soovi korral 1 sl röstitud seesamiseemneid 1 hakitud talisibul soovi korral 1-2 tl tšillihelbeid soovi korral
16
17
HUVITAVAD FAKTID ERI MAADEST Hugo Gross ja Karel Paat
1. Hiinas prinditi esimene raamat. 2. Taani on kõige puhtam riik. 3. Islandil pole kaitseväge.
Pildil on Lukla lennujaam, mis asub Nepalis. Allikas https://a-z-animals.com/blog/the-mostdangerous-airports-in-the-world-ranked/
4. Peruus on kõige rohkem kartulisorte. 5. Nepalis asub kõige ohtlikum lennujaam. 6. Egiptuses leiutati 365-päevane kalender. 7. Etioopia kasutab kalendrit, mis on meie kalendrist 7 aastat taga. 8. Austraalias on rohkem kängurusid kui inimesi. 9. Kolumbias peavad mõned lapsed trossiga kooli minema. 10. Filipiinidel on üks kool tehtud tühjadest taaskasutatud pudelitest.
Pildil on kängurud, keda on Austraalias 2 korda rohkem kui inimesi. Allikas https://www.nationalgeographic.com/ma gazine/article/australia-kangaroobeloved-symbol-becomes-pest
Pildil on Taani, mis on maailma kõige puhtam riik. Allikas https://greentotal.net/worldscleanest-country-denmark/
KUNST MEIE KOOLI SEINTEL Emilie Rüütelmaa
Autor Laura Rea Autor Kätlin Jeedas Autor Carl Kalju
Käisin meie koolis ringi ja pildistasin üles meie kooli õpilaste joonistusi ja maale, mis mind kuidagi kõnetasid.
Autor Marleen Valdmaa
Autor Kairiin Kõhelik
Autorid Amrita Gerretz, Mari-Liis Linkholm, Susan Sooäär
18
19
PILTIDE SÕNUM LÄBI MINU SILMADE
See pilt selgitab, kuidas toituda tervislikult ja kuidas hoida enda toitumist tasakaalus.
Mulle tundub, et see pilt iseloomustab inimest, kes on sündinud Kaljukitse tähtkujus.
See pilt jutustab, kuidas kohe, kui naine ennast üles lööb, siis mehed juba jalus ja see naine ei tundu kuigi õnnelik selle üle. Siin on näha erinevaid elulisi situatsioone, mida võib esile tulla ka inimestes: rõõmu, viha, segadust, kurbust.
Pildil on kujutatud tüdrukut, kes lamab elevandi peal ja unistab vabadusest ning loomade ja loodusega ühinemisest.
Siin on näha, kuidas Ironman uhkelt kaitseb oma linna ja on kõigeks valmis.
20
MEELELAHUTUSNURK Dristan Jauk ja
Tuule Maarja Vahtrik
SUDOKU Sudoku on põnev numbrimõistatus, kus pead täitma 9x9 ruudustikku numbritega 1-9. Eesmärk on täita ruudustik nii, et igas reas, veerus ja 3x3 ruudukesis oleksid numbrid ainult üks kord. Proovi erinevaid kombinatsioone, kuni leiad õige lahenduse.
Allikas: Daily Sudoku 2
SÕNARÄGASTIK Sõnad leidmiseks: direktor hinded kodutööd kontrolltöö õpetaja õpilane töövihik tund tunnikontroll õpik Programm: https://puzzlemaker.discoveryeducation.com/
21
MEEMID
Allikas: Pinterest
Koolileht nr 5
November 2023
AEG ME ÜMBER
KOOSTAJAD
Koolilehe koostanud õpilased. Puuduvad Hugo Gross, Getter Meribel Kuulmata ja Inger Marii Reinvelt. Foto: Kadri Koppel
Koolilehe koostasid loovtöö raames 7. klasside õpilased: Kertu Allik, Matilda Allmann, Miia Hanelle Aun, Hugo Gross, Dristan Jauk, Kristjan Kabanen, Ketter Kaljund, Harri A. Karelsohn, Ronja Kokk, Getter Meribel Kuulmata, Ketrin Loit, Karoliine Männi, Karel Paat, Inger Marii Reinvelt, Gregor Riimand, Mark Roos, Karola Sillaots, Lysandra Talivere, Tuule Maarja Vahtrik; ning 9. klassi õpilane Emilie Rüütelmaa. Tiitelleht: Miia Hanelle Aun Õpilasi juhendas õpetaja Kadri Koppel.
22