ajalugu
Igor Netto – eestlasest Euroopa meister ja olümpiavõitja
Moskvas tõsiusksete kommunistide perre sündinud Igor Netto oli puhastverd eestlane, kes võitis NSV Liidu koondise kaptenina nii Euroopa meistritiitli kui ka olümpiakulla. Venemaal tehtud erinevates kõigi aegade koondistes kuulub Igor Netto endiselt 11 parima mängija hulka, paljud asjatundjad peavad teda Vene/NSVLi kõigi aegade parimaks poolkaitsjaks ja mõned kõigi aegade jalgpalluriks üldse. Indrek Schwede
O
n hästi teada faktid, et eestlased on Nõukogude Liidu koondistes tulnud olümpiavõitjaks kolmel erineval spordialal: Viljar Loor võrk- ja Mait Riisman veepallis (mõlemad Moskvas 1980) ning Tiit Sokk korvpallis (Söulis 1988). Aga neist veelgi varem võitis olümpiakulla Igor Netto, kes 1956. aastal oli võiduka Nõukogude Liidu jalgpallimeeskonna kapten. 1960. aastal hoidis eestlane Netto esimese kaptenina käes Euroopa meistrivõistluste võidutrofeed – just sel aastal selgus esimest korda Vana Maailma meister.
Foto: ITAR-TASS/Scanpix
Täiesti erakordne Netto Loe millist allikat (internetist) tahad – Igor Nettot peavad venelased oma kõigi aegade üheks parimaks jalgpalluriks ja poolkaitsjatest polegi tal õieti vastaseid – Lev Jašin valvas ju puuri, legendaarsed Vsevolod Bobrov, Eduard Streltsov, Gri gori Fedotov ja teised olid aga ründajad. Isegi NLi ajal Euroopa parimateks mängijateks valitud ukrainlased Oleg Blohhin ja Igor Belanov olid ründajad. Ja pärast impeeriumi kokkuvarisemist pole venelased vutis õieti midagi saavutanudki. Aga nende enesetundele ning oma saavutuste ja mängijate hindamisel loeb see väga. Ning kuniks neid saavutusi pole, kuniks venelaste seas ei löö särama mõni Euroopa tippklubis helendav poolkaitsetäht, seniks võib end Venemaa kõigi aegade parimaks keskväljamängijaks pidada ... eestlane Igor Netto. Üks paljudest, kes on sellist sei-
Nõukogude Liidu jalgpalliföderatsiooni asepresident Andrei Starostin (vasakult), värskete Euroopa meistrite puurivaht Lev Jašin ja kapten Igor Netto karikaga, mille poole käesolevas tsüklis heitis isukaid pilke ka Eesti koondis.
sukohta väljendanud, on nõukogude jalgpalli üks korüfeesid, hilisem terava sulega ajakirjanik Viktor Ponedelnik, kes lõi muuseas võiduvärava 1960. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalmängus. Ponedelniku sõnul valdas Netto ebatavalist tehnikat, mille abil ta oli võimeline üle mängima kaks-kolm vastast, liikuma palliga oma vasakut külge mööda karistusalani ja tegema sealt ohtliku söödu. Netto oli väljakul ehtne liider, iga treeneri unistus ja käepikendus, kelle valju ja nõudlik hääl pigistas
partneritest välja viimasegi jõuraasu meeskonna heaks. Netto oli aus ja järsk ka väljaspool platsi ning jalgpallurina olnud tal ainult üks puudus – ta ei andnud pikki sööte. Sergei Dadõgin kirjeldab oma raamatus Igor Nettost viiekümnendate aastate lõpu dialoogi, milles Moskva Spartaki peatreener Nikolai Guljajev ütleb Nettole: “Mängisid täna hästi, aga miks sa ei kasuta sagedamini pikki sööte?” “Miks?” alustas Netto vastamist ja 2012 MÄRTS JALKA
41