Page 1

lhv panga ajakiri nr 3/2011

Kaardid, laenud, kliendid LHV Panga juht Erki Kilu räägib tulemustest ja plaanidest V E ST L USR I N G : J Ü R G EN LI G I I N D R EK N EI VELT AN D R ES T U P I T S PE R SO O N : RAUNI TILLISOO G UR U: J. K. ROWLING PI L G UH E I T: KREDIITKAARDID


Räägi äripartneriga kõigis Balti riikides 0 €/minut! Kui tegutsed suurelt, siis pakume Sulle esimesena Eestis Baltimaade kõnepaketti.

Esimesena Eestis!

Lisainfo: tele2.ee/ariklient või helista 1205.


Juhtkiri

Sisukord 6

t ekst : rain lõhmus LHV Panga nõukogu esimees

Valmis! mida tähendab valmis? Kas Tallinn saab kunagi valmis? Kas iPhone oli mudeliga I valmis? Kaks aastat tagasi litsentsi saanud LHV Pank on kui kaheaastane väikelaps. Ta hakkab kuju võtma ja iseloomu näitama, näitab esimesi saavutusi, ent on kaugel, et olla valmis. Kes me siis oleme? Oleme kohalik pank. Kõik meie otsused – head ja halvad – sünnivad siin ning need on teinud teadaolevad inimesed. Minu enda jaoks on pangasuhte valikul juba aastaid olnud tähtsaim kriteerium kliendisuhe. See on teadmine, et sinu pank ei paku sulle vihmavarju mitte üksnes päikeselise ilmaga ega küsi seda tagasi kohe, kui vihmale kisub. Ükski pank ei saa kunagi täita kõiki soove ja ka meie ütleme vahel ei. Aga iga otsus peab olema põhjendatud ja arusaadav. Me tahame olla selged, kiired, ausad ja otsekohesed. Meie läbinisti kohalik otsustusprotsess annab meile võimaluse olla mõistetav ja selgete inimeste nägu. Oleme ennekõike kombinatsioon kohalikest hoiustest ja moodsast tehnoloogiast. Kahjuks pole võimalik pidada panka, kus kõigile makstakse head intressi, jagatakse üliodavaid pikaajalisi laene ning mis seejuures oleks kliendile ohutu koht. Me saame panna oma moodsa tehnoloogia kliendi jaoks tööle ööpäev läbi ja iga päev. Me saame olla kiired ja ausad. Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Andres Kask 3

Toimetamine ja kujundus: OÜ Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

vestlusring jürgen ligi, indrek neivelt ja andres tupits euro tulevikust 20 investori abc Kuidas tekkis euro? 24 persoon Mitmekülgne rauni tillisoo 30 Ajalugu Mineviku ja tuleviku seosed 34 intervjuu Vastab Eesti Panga värske asepresident madis müller 40 Guru j. k. rowlingu teekond rikkaimaks kirjanikuks 50 intervjuu LHV Panga juhatuse esimees erki kilu minevikust, olevikust ja tulevikust 54 pilguheit Kes valitsevad maailma krediitkaarditurgu? 60 pensionid Euroopasse tasub uskuda 64 arvamus Kunst või kuld? 66 lhv pank toetab Jalgpallikaardid 68 suur uudis LHV Pangal Tallinnas uus teeninduskeskus 70 lhv uudised Spordisaavutused. Algab seminarihooaeg 72 uued raamatud 74 ristsõna Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ning uuri lisainfot lhv.ee.

Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Trükk: Kroonpress Trükiarv: 70 000

Reklaam: LHV/Nordicom Ajakiri on trükitud FSC-sertifikaadiga keskkonnasõbralikule paberile. Investeerimisalaseid kaastöid ootame aadressil investeeri@lhv.ee. Tellimise ja reklaamiga seotud küsimused: lhv@lhv.ee või 6 800 400. i nve ste e ri – nr 3/201 1


TähelepanU! ValMiS olla! TalV.

Oled uue talve lumisteks seiklusteks valmis? BMW X5 ja BMW X6 on igal juhul valmis. Sind ootavad 16 BMW xDrive nelikveo meistriklassi tippmudelit. Ja kõige parem osa viimasena ‒ kuni oktoobri lõpuni kõik erihinnaga ja võtmed kiirelt kätte! Vaata lisaks: www.bmw.ee/x

United Motors aS Tallinn, Paldiski mnt 108, tel 659 3700; Peetri, Reti tee 4, Rae vald, tel 663 0000; Tartu, Võru tn 242, tel 730 2870;

inve steTallinna e ri – mnt nr 82, 3/20 1 1740; Kohtla-Järve, Järveküla tee 22, tel 336 4700. Pärnu, tel 1448

2


United Motors

www.bmw.ee

3

Sõidurõõm

i nve ste e ri – nr 3/201 1


FOTOD: MIHKEL PAJU

Vestlusring

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

6


7

Valikud

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Vestlusring

euroopas tekkinud finantskriisi lahendamiseks häid valikuid ei ole. ometi on euro kasulik nii euroopale kui ka eestile ning sellega liitumist ei ole vaja kahetseda. nii selgus asjatundjate vestlusringis. küsit les: t iit efert

jürgen ligi

i ndre k ne ive lt

andre s tupits

Toimetaja

Rahandusminister

Bank Sankt-Peterburgi nõukogu esimees

Advokaadibüroo Sorainen jurist

Kuidas on Eestil esimesed kaheksa kuud euroala liikmena läinud? Meie inflatsioon on üle Euroopa keskmise. Kas see on ootuspärane? Ligi: Inflatsioonimäär oli enne kõrgem, aga lähenemisprogrammi tõttu oli seda ka oodata. Küll aga ei eeldanud me nii hoogsat inflatsiooni. Põhjus pole mitte baasinflatsioonis, vaid tõusnud toiduaineja mõningal määral ka kütusehindades. Kuidas meil üldiselt läinud on? Kindlasti ei oodanud me euroalal sellist olukorda nagu praegu. Teiselt poolt jällegi tahtsime täie teadmisega ja kindlatel põhjustel euroalaga ühineda. Seda ei pea kahetsema. Tuleb rõhutada, et praegu pole tegemist mitte spetsiifilise euroala probleemiga, vaid kogu arenenud maailma probleemiga. Sarnased mured on ka USA-s ja mõnel määral Jaapanis. Tupits: Nõustun, et inflatsioon on probleem, sest pikas plaanis halvendab see Eesti konkurentsivõimet ja annab investoritele mitte just kõige soovituma inve ste e ri – nr 3/20 1 1

märguande paigutada raha teadus- ja arendustegevuse asemel betooni ja klaasi. Neivelt: Minu meelest läheb Eestil euroalal hästi, aga euroalal tervikuna läheb halvasti. Mis puudutab inflatsiooni, siis minu arvates on ainus variant see, kui praegu hädas olevad riigid suudavad oma laenukohustusi täita. Lühiajaliselt mõjub inflatsioon muidugi ostujõule halvasti, kuid alternatiivid on veel hullemad. Ligi: Inflatsioon halvendab konkurentsivõimet siis, kui ta kasvab kiiremini kui tootlikkus. Õnneks on inflatsioon praegu veel tootlikkusest väiksem. Kas inflatsioonile on laenumaksmisel alternatiivi? Mina väidan, et on. Tegelikult on riiklikud eelarved ja sotsiaalprogrammid õhku täis. Sotsiaalne retoorika on see, mis materialiseerub praegu võlgades. Inflatsioon ohustab elatustaset, kuid vananevas Euroopas on veel kurvem see, et säästud hävivad. Kui laenuandjate ja hoiustajate olukord halveneb, siis alaneb elatustase. 8


Saksamaa on eurost kindlasti kõige rohkem võitnud. Kas see viib lõpuks olukorrani, kus euroalalt ei visata välja mitte hädasolevad riigid, vaid hoopis Saksamaa loobub esimesena eurost? Ligi: Seda ütleb Saksamaa valija. Saksa majandus on õilmitsenud paljuski tänu stabiilsusele, mida euro on mõjuka valuutana toonud. Selline valuuta on majandusruumile hädavajalik. Ka rahvusvaheliselt on vaja suuremat nihet dollarist eemale, eriti kui arvestada USA tohutuid võlgu ja 9

eelarvepuudujääki. Eesti vajab mõjukat valuutat, samuti teised väikeriigid. Neivelt: Euroalal on eksportivatel riikidel, eriti suureksportijatel Saksamaal, palju lihtsam tegutseda. Saksamaa on eurost kindlasti kõige rohkem võitnud. Paistab, et rahvas siiski ei mõista euro vajalikkust. Merkeli populaarsus muudkui väheneb. Ligi: Rahvas kipub üldse olema poliitikute suhtes kriitiline, aga euro iseenesest on i nve ste e ri – nr 3/201 1


vestlusring

hea. Paljude riikide võlaprobleem on see, mis sööb Merkeli populaarsust. Tupits: Saksamaa probleem on ka selles, et sakslased käsitlevad eurot suuresti enda projektina. Saksamaa ühines euroalaga teadmisega, et tegemist on valuutaliiduga, mitte föderaalse struktuuri moodustamisega. Alates hetkest, kui otsustati Kreekale abi anda, pettusid paljud sakslased. Selle tõttu algatati eelmisel aastal Saksamaa konstitutsioonikohtus mitu menetlust. Kas euroalal olemine ja selle rahapoliitika on Eestile üldiselt kasuks tulnud? Ligi: Ikka on. Me oleme 2004. aastast inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Euroopa Liidus ja paremat alternatiivi ma igatahes ei tea. See on aidanud meie majandusruumil avarduda. Häda on selles, et rahaliidu suurt ideed ei ole siiani eelarvepoliitikas jõuga peale surutud. Alles nüüd on hakatud sellest rääkima. Võlgu elamine, statistika võltsimine ja sanktsioonid on viimastel aastatel arutelude tulipunktiks saanud. Neivelt: Tervikuna läheb euro meile päris kalliks maksma. Seni oleme ajanud rehepapi stiilis poliitikat. Kui kriis oli haripunktis, garanteeris Rootsi keskpank Eesti laenud. Soome ja Rootsi võtsid kõvasti laenu, et meie ehitajad saaksid seal töötada, Euroopasse lendasime AirBalticuga, mille maksis kinni Läti maksumaksja. Meie ise võlgu ei võtnud, pingutasime ainult püksirihma. Nüüd, kui läksime eurole üle, peame esimest korda hakkama ka ise teistele maksma. Ligi: See on ebaõige väide. Rootsi pensionärid ja pangaomanikud teenisid sellest samast panganduse seotusest väga hästi. Teiseks said Soome ja Rootsi tänu meie ehitajatele oma maksumaksja raha eest kindlasti odavamaid ehitisi. Meil on sellest kõigest tõesti abi olnud, aga ka teine pool on võitnud. Tupits: See on tööjõu vaba liikumise põhimõte, üks neljast Euroopa Liidu põhivabadusest. 10


Juubeliaasta väärikaks tähistamiseks oleme valinud kolm Mercedes-Benzi suurepärast mudelit, millele pakume 125. juubeliaasta varustuse eripakette.

Mercedes-Benz. Isiksustele, kes teevad ajalugu. Mercedes-Benz on maailma esimese auto looja. See on tippsaavutus omaette, kuid tõelised tegijad ei jää loorberitele puhkama. Mercedes-Benz, see tähendab juba 125 aastat innovatsiooni - tehnoloogilist kõrgtaset ja ahvatlevat disaini, mis harmoonias pakuvad ületamatut sõidunaudingut. Mercedes-Benz ei ole lihtsalt auto, vaid austusavaldus iseendale. Auto isiksustele, kes oskavad tõelisi saavutusi hinnata ja neid ise ajalukku lisaks kirjutada.

Mercedes-Benz C-klass “Edition 125” varustuspaketi eripakkumine

Mercedes-Benz E-klass “Edition 125” varustuspaketi eripakkumine

Mercedes-Benz GLK-klass “Edition 125”

4440.- €

4680.- €

3360.- €

sama varustuspaketi tavahind hinnavõit

10764.6324.-

sama varustuspaketi tavahind hinnavõit

11898.7218.-

varustuspaketi eripakkumine

sama varustuspaketi tavahind hinnavõit

7824.4464.-

Vaata kampaaniatingimusi ja “Edition 125” varustuspakettide eripakkumisi www.silberauto.ee/edition125

125! aastat innovatsiooni CO2 emissioon 117-280 g/km, keskmine kütusekulu 4,4-12,0 l/100km

11

Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto www.silberauto.ee: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 i nveRakvere, ste e ri Haljala – nr 3/201 1 tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee


vestlusring

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

12


Kas euroga liitumiseks oli ikka õige aeg? Võib-olla oleks pidanud aasta või paar ootama ja vaatama, kuidas eurokriis laheneb? Ligi: Mina poliitikuna ütlen, et õigemat aega ei ole. Kui on kohustus, tuleb see esimesel võimalusel täita. Ma arvan, et me tabasime õige hetke nii inflatsiooni kui ka valitsuse teovõime seisukohalt. Kuidagi õnnestus muuta eurole ülemineku projekt kriisi ajal avalikkuse ees populaarsemaks ja tulla kriisist eelarveliselt välja tänu sellele, et meil oli selline tugev sümbol. Samuti loeb üldine kindlustunne, mille euro tõi. Baltikum oli kogu selle

Jõuame võlakriisi teemani. Miks on ikkagi vaja hädasolevatele riikidele laenu anda? Neivelt: Minu meelest on võlakriis vale sõna. Tegelikult on asi selles, et üks osa seltskonnast elab üle oma võimete. Kui me räägime võlast, siis tegeleme justkui tagajärje likvideerimisega, aga põhjus on üle jõu elamises. Võlg on juba nii suureks läinud, et see on probleem omaette. Ligi: Võlg on probleem omaette, sellepärast on see sõna õigustatud. Fakt on see, et kogu aeg tuleb laene refinantseerida. Isegi kui need riigid teeksid 10-protsendilise kärpe ja läheksid selgesse ülejääki,

Kui ühist juhtimist ei ole, läheb asi lõhki. kriisi ajal hädaorg, ei piisanud sellest, et Kreeka tuli asemele. Meil oli vaja end sellest mainest lahti haakida. Neivelt: Probleem ongi ehk selles, et Euroopa Liidus ei ole ühist eesmärki, mida selle ühisrahaga teha. Keegi peab päästma Kreeka, keegi Iirimaa ja Portugali, aga nüüd tundub, et juba eurot ennast tuleb päästa. Sellist ülesannet ei ole ükski liikmesriik endale seadnud. Tupits: Euro kasutuselevõtt oli liitumislepingu järgi Eesti kohustus, seega võtsime kasutusele euro siis, kui kõik tingimused said täidetud. Euroala võlakriisi tuleks ära kasutada, et muuta valuutaliit tugevamaks. Probleem on selles, et võlakriisiga seonduvat üritatakse kajastada Euroopa Liidu murena, kuid tegelikult peaksid riigid kõigepealt ise oma majanduse korda saama. Ligi: Jah, kodune töö on tegemata ja arvepidamised vigased.

13

mis on poliitiliselt tihti võimatu, siis uus fondide lunastamise tähtaeg ootab 20. septembril. See on surnud ring. Valitsuse ülemäärased lubadused ja programmid on need, mis tekitavad jäikuse. Samas on Euroopa Keskpangal väga selge reegel, et valitsusi ei tohi otse rahastada. Tupits: Riigivõlakirjade puhul eeldavad turud, et riigid jäävad püsima. Isegi kui riik ei jää püsima, on tal üldiselt alati õigusjärglane, kes võtab kohustused ja õigused üle. Võlausaldajad eeldavad, et valitsus kogub makse ja seepärast on talle hea kindel laenu anda, sest ta maksab kogutud maksudest võetud laenu kindlasti tagasi. Ligi: Aga elu näitab, et neetult keeruline on valitsusel oma maksevõimet tagada, kui ta on kogu maailmale rääkinud oma suurtest võimalustest ja need ka seadustesse kirjutanud.

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Vestlusring

Kui tõsiseltvõetav on võimalus, et neile riikidele ei anta rohkem laenu? Tupits: Kui vaadata Maastrichti lepingu esialgseid kommentaare, siis ehitati kogu süsteem algselt üles põhimõttele, et iga riik vastutab oma kohustuste eest ise. 2010. aastal tekkis aga probleem, sest Kreeka valitsuse võlakirjad olid väga populaarsed ja neid oli tervel Kreeka finantssektoril, rääkimata Saksa ja Prantsuse pankadest. Võla restruktureerimine oleks sisuliselt tähendanud kogu riigi finantssektori ärapühkimist maa pealt, samuti oleksid sellega kaasnenud probleemid kõigile teistele riikidele, mille finantsvahendajatele kuulus Kreeka valitsuse võlakirju. Seega oli tegemist hädaseisundiga, nagu siis, kui näed naabri maja põlemas – siis võtad lihtsalt oma ämbri kaasa ja lähed kustutama. Ligi: See on ikkagi ka ligimesest hoolimine. Kui riigid hätta jäävad, siis on selles palju inimlikku traagikat. Kardetakse sotsiaalseid rahutusi, mõnes riigis isegi relvastatud konflikte. Mina nii dramaatiline ei ole. Kui vaadata pilti laiemalt, siis põhjusinve ste e ri – nr 3/20 1 1

tas Lehman Brothersi pankrot doominoefekti. Usaldamatus, mis sealt alguse sai, tõmbas kaasa otsatu hulga doominokivisid. Kardetakse, et keegi ei jõuaks kokku lugeda neid kahjusid, mida Kreeka kokkukukkumine kaasa tooks. Turg on niigi ebastabiilne ning see annaks väga tugeva löögi pankadele ja pensionifondidele. Lahendus on anda riigile aega korrastuda. Kreeka programmid on paberil üsna usutavad, ent kreeklased viivad neid väga viletsalt ellu. Räägitakse, et Iirimaa seevastu tuleb oma reformidega väga hästi toime. Portugal on oma uue valitsuse ja rahandusministriga samuti tegus. Tupits: Euroala riigid on solidaarsed selles, et koos tegutsedes ja probleemsetele riikidele aega andes hoitakse võlakirjaturud stabiilsena. Euroala päästemehhanismide idee on võimaldada probleemsel riigil oma majandust reformida. Neivelt: Kui Kreeka läheks pankrotti, tekiks olukord, kus pangad ja pensionifondid peavad poole Kreeka võlakirjadest maha kandma. Aga keegi ei tea, kelle käes need täpselt on. Tekib Lehmani efekt, kus keegi ei usalda enam kedagi. 150 miljardit eurot, mis sellisel juhul maha kantakse, on ikkagi suur summa. Ja kui siis mõnelt teiselt riigilt järgmine hoop tuleb, siis päästjaid enam ei ole. Ligi: Kreeklased on hädas intressidega. Minu meelest on nad praegu juba esmases ülejäägis, st ülejäägis ilma intresse 14


15

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Vestlusring

arvestamata. Seega ei saa öelda, et nad on väga viletsas seisus. Aga nende maksude kogumise kvaliteet ja reformid on nii nadid. Kõige hullem ongi selle ühiskonna kvaliteet – kas nad on suutelised hakkama saama. Kas neil on tahtejõudu? Ligi: Pigem on küsimus aususes. Maksumaksjana õigustatakse ennast iga päev riiki petma. Neivelt: Kreeka on ikkagi väike probleem. Ligi: Lehman Brothers oli ka väike. Neivelt: Tegelikult on Kreeka ikkagi väike probleem, sest kui vaatame teisi riike, siis paljud neist pole Kreekast paremad. Kõik arvutused on tehtud eeldusega, et majandus kasvab, aga praegu näitavad arvud, et see hakkab hoopis kahanema, mistõttu võlakoorem läheb suuremaks.

Neivelt: Kuna ei ole olemas ühtset Euroopat, siis tirib igaüks tekki enda poole. Kui ühist juhtimist ei ole, läheb asi lõhki. Ligi: Mina arvan, et Euroopa saaks toimida ühtsena. Turg on küll kallal, aga poliitiliselt ei ole võimalik sellist eesmärki nagu ühtne juhtimine kiiresti täita. Kokku tuleks leppida tasakaalunäitajates ja selles, et neis ei tehtaks kompromisse. Räägime sanktsioonidest. Kas hädas olevatelt riikidelt võetakse veel rohkem ära? Ligi: Sanktsioonid on väikesed, tähtsam on poliitiline surve. Ükski poliitik ei taha, et tema riiki karistatakse. Tupits: Aastal 2004 või 2005 oli olukord, kus Saksamaa ei hääletanud Prantsusmaale sanktsioonide määramise poolt ja Prantsusmaa ei hääletanud Saksamaa vastu.

Kreeka on ikkagi Võrdleme näiteks Saksamaad ja Prantsusmaad, kelle riigivõlg on ligikaudu 80% SKP-st ning eelarvepuudujääk ületab Maastrichti kriteeriumi. Kui näiteks Saksamaa majandus kasvab rohkem kui Prantsuse majandus, siis avaldub see kohe võlakirja intressis Prantsusmaa kahjuks, mistõttu peaks Saksamaa justkui miinusesse minema. Praegu on Saksamaa kümneaastase võlakirja tulusus 1,93%, Prantsusmaa oma 2,71%. Seega on ka see 80% probleem ja tegelikult kriis alles kogub hoogu. Mis juhtub siis, kui hätta satub Saksamaa? Tupits: Võlakriisi üks õppetund on see, et ei Brüssel ega ka Frankfurt saa otsustada riikide eest. Seega on Euroopa Liidust küll mingil määral abi, aga vastuseid küsimustele peavad otsima riigid ise. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Ligi: Seda ei taha keegi meenutada, see on suur häbi. Tupits: Nüüdseks on süsteemi veelgi nõrgemaks tehtud. Ette nähakse kuut menetlust varasema kahe asemel, kuid keegi ei ole kindel, et uued sanktsioonid on tegelikult ka sissenõutavad. Ligi: Kui läheb reaalseks otsustamiseks, siis tekib oht, et rahandusministrite nõukogu Ecofin blokeerib sanktsiooni. Aga vähemalt on reeglistik uuendatud. Neivelt: Natuke naiivne oleks arvata, et kui ümber laua on 17 riiki, siis nad hakkavad kõik tulevikus reeglistikust kinni pidama. See on mission impossible. Milleks on vaja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)? Ligi: See on nagu Euroopa rahvusvaheline valuutafond – õiguslikult selgem, ettemääratum ja alaline. See otsustati luua sellepärast, et teistsugust riikide 16


väike probleem. päästmise mehhanismi ei suudetud luua. Neivelt: Seda on vaja ühelt poolt riikide toetamiseks, teisalt raamatupidamisliku triki tegemiseks. Tupits: ESM on rahvusvaheline mehhanism, mis vahetab välja Euroopa finantsstabiilsusvahendi (EFSF). Praegu annab hädas valitsustele laenu EFSF. Aga mure on selles, et see on Luksemburgis registreeritud aktsiaselts. Esiteks tekib küsimus, kes on EFSF-i omanikud? Need on euroala liikmesriigid. Teine probleem on see, et üks euroala liikmesriik ei tohi vastutada teise euroriigi kohustuste eest. Ligi: Jah, see õiguslik vorm on vildakas. Neivelt: Jah, kuid keegi peab ikkagi valitsuste võlakirju ostma. Kust võtavad riigid raha teiste väljaaitamiseks? Ligi: Meie suur eelis on see, et Eesti on 17

maksevõimeline. Teised vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Selles suhtes on olukord muidugi kurb. Meie pluss on see, et me saame panustamisega hakkama, aga rahast ilma jääma ei ole nõus. Kui riik saab ESM-ilt raha, kas siis ESM võtab riigi juhtimise üle, nagu see oli Rahvusvahelise Valuutafondi ja Läti puhul? Ligi: Me oleme juba praegu võtnud ära iseseisvuse Kreekalt, Portugalilt ja Iirimaalt. Nad ei ole enam oma otsustes sõltumatud. Nad võivad olla kasvatamatud – näiteks kreeklased, kes ütlevad kohe, kui tõrge tuleb, et nemad rohkem kaasa ei mängi. Seega nad saavad iseenesest küll vastu hakata, aga siis jääb nende raha välja maksmata. Ma näen, kuidas ühel hetkel hakkavad ministrid rääkima sellest, mis päevaks ja kellaajaks nad i nve ste e ri – nr 3/201 1


Vestlusring

oma otsused teevad, mitte enam seda, et nad ei pea neid tegema. Kui tõenäoline on see, et Eestile tema tagatis kunagi tagasi makstakse? Ligi: Euroopas ei ole see nii lihtne, et raha jäetakse lihtsalt tagasi maksmata. Kõik nõuded hoitakse kehtivana, kas 50 või 100 aastat. Neivelt: Keegi tuleb vist ikkagi euroalast välja visata, kas või teiste hirmutamiseks. Ma arvan, et üldsus ja pangad on selleks juba valmis. Ligi: Mille poolest erineb siis see olukord Lehman Brothersi pankrotist? Siis on olemas otsus, süüdlane ja väljaheitja. Sellega kaasneb tohutu paanika finantsturgudel. See võimalus peaks olema silmapiiril näha, kuid keegi ei tea, kuidas seda ilma katastroofita teha.

Neivelt: Põhimõtteliselt on kolm võimalust, kuidas praegusest võlakriisist välja tulla. Esimene variant on pangad kapitaliseerida. See on vajalik olukorras, kus hoiustajad – õigemini säästjad – on kaotanud osa oma rahast. Teine variant on tekitada suurem inflatsioon kui laenuintressid ning lasta laenudest õhk vaikselt välja, nii et laenuvõtjad saaksid jälle oma laenukohustusi täita. Kolmas variant on tõsta makse. Siis võetakse neilt, kellelt võtta on, kuid tegelikult tuleb sealt ainult väike kopikas. Rohkem tasakaalustusvõimalusi tegelikult ei olegi. Tuleb valida emb-kumb tee: tunnistada, et sääste on vähem alles või et maksejõud on väiksem. Samas tähendab inflatsioon uut mulli. Ligi: Sisuliselt on see mull. Kuid kuidas saab vananev rahvas lubada endale 10%

Keskmine elatustase Euroopas peab langema. Tupits: Protseduurireeglite järgi ei ole võimalik euroalast kedagi välja visata. Ligi: Neid protseduure saab kehtestada rahvahääletusel. Võimalik, et see läheks nüüd juba läbi. Kuidas hakkab see kriis mõjutama Eesti majandust? Ligi: Ega ta hästi ei mõjuta – majanduskasv aeglustub igal juhul. Nii ekspordi- kui ka sisenõudlus väheneb, üldine ebakindlus suureneb, intressimäärad tõusevad. Keegi ei julge midagi teha, investeeringud lükatakse edasi, samuti tarbimine. Siis on kõik sama nagu 2008. aastal? Ligi: Mitte päris, sest õhku on vähem. Üldine hoiak on kõvasti muutunud. Kui mõistus on paigas, siis see on juba suur eelis. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

inflatsiooni? Mida teha pensionäridega? Me oleme praegu olukorras, kus meie pensionäride säästud on inflatsioonis ära põlenud. See teeb meie olukorra keeruliseks. Inimestel ei ole enam nooruses kogutud sääste. See kõik jääb sotsiaalsüsteemi kanda. Et sellest olukorrast välja tulla, tuleb kõigepealt teha ikkagi struktuursed muutused. Raiskamist on liiga palju. Heaolu tagamine kõigile on arusaamatu. Tuleb tagada inimeste toimetulek nii, et initsiatiivi ei tapetaks. Kulukas sotsiaalsüsteem pidurdab üldises plaanis ka majandusaktiivsust. Neivelt: Keskmine elatustase Euroopas peab langema. Ligi: Meie oma peab tõusma. Aga olen nõus, et Euroopa peab laskma oma lati allapoole ja aru saama, et võlg tuleb ära maksta. 18


Uutest ootustest sündinud. Progressiivne disain, sportlik sõidudünaamika – just nõnda kehtestab uus Audi Q3 end moodsas urbanistlikus maailmas ja näitab teed SUV-segmendi autode tulevikku.

m. 6 g/k n: 15 issioo m e CO 2 mine ; kesk 77 hj) 00 km 1 1 / l/ 0 kW lu: 5,9 ic (13 useku e küt S tron kmin attro s u e k q ; I sek .0 TD /h: 8,2 Q3 2 Audi 00 km s 0-1 u d n Kiire

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee 19Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee Audi

Vorsprung durch Technik i nve ste e ri – nr 3/201 1


Investori ABC

euroopa liidule pandi alus 1993. aastal jõustunud maastrichti lepinguga, millega loodi ühtlasi ka ühisraha euro. ühine vääring ei olnud aga äkkotsuse tulem, vaid selleni jõuti mööda pikka ja käänulist teed, kus ristusid nii poliitilised, majanduslikud kui ka keskpankurite huvid.

tekst: risto sverdlik

Risto Sverdlik on LHV Panga valuutaturgude analüütik. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

euroopa ühendamise idee üheks põhjuseks võib pidada kontinenti räsinud korduvaid sõdu, mida loodeti vältida ühiste majanduslike huvide kaudu. „Mitte ühtegi omavahelist sõda enam!” oli kolme Euroopa suurima riigi juhi Robert Schumani, Konrad Adenaueri ja Alcide de Gasperi ühine moto. Esimese sammuna asutati 1951. aastal kuut riiki ühendav Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega loodi strateegiliselt tähtsate toorainete ühisturg. See oli Euroopa ajaloos esimene riikideülene institutsioon, millele kõik liikmed loovutasid pisikese osa oma riigi suveräänsusest.

Valuutad kõikusid Järgmisel aastal üritati luua samas koosseisus ka Euroopa kaitseühendust, kuid Prantsusmaa vastuseisul jäi see plaan ellu viimata. Seejärel pöörduti tagasi majanduslike huvide teema juurde ja 1957. a asutati Rooma lepinguga Euroopa Majandusühendus, mille peamine eesmärk oli luua ühisturg kaupade, teenuste ja inimeste vabaks liikumiseks. Majanduslik areng ja ühisturg said hoo sisse ja hiljem liitusid ühendusega ka Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Kuid poliitilise ja majandusliku liidu loomist pidurdasid veel mitu kriisi. 20


Euro tinglikuks eelkäijaks on 1979. aastal loodud Euroopa Rahasüsteem (EMS), millega üritati reguleerida valuutade vahetuskursside kõikumist lubatud piirides. EMS oli määratud läbikukkumisele, sest peaaegu kõik keskpangad suurendasid oma valuutade pakkumist kiiremini kui tunduvalt konservatiivsemat rahanduspoliitikat viljelenud Saksamaa Bundesbank – sakslased olid ühe põlvkonna vältel kaotanud kaks korda kõik oma rahalised säästud: 1923. aastal oli hüperinflatsioon ja 1948. aastal rahareform. EMS-ga lubati vahetuskursside kõikumist algul 2,5% piires, kuid juba esimese nelja aasta jooksul tehti eeskirjadesse seitse kohandust. 1993. aastaks oli lubatud kõikumispiir juba 15% ja 1997. aastaks – mis tähistab ühtlasi EMS-i lõppu – oli eeskirju muudetud kokku 22 korral. George Sorose kurikuulus Suurbritannia naelsterlingi vastu panustamine on samuti seotud EMS-ga, kui naelsterling sattus 1992. aastal tugeva surve alla ja Briti valitsus otsustas süsteemist lahkuda. 1986. aastal täiendati Rooma lepingut ühtse Euroopa aktiga, millega määrati piirideta ühisturu loomise tähtajaks 1. jaanuar 1993. Aastal 1989 esitas Euroopa komisjoni president Jacques Delors 21

kolmeetapilise plaani euro kasutuselevõtuks. 1. jaanuaril 1999 võeti ühisraha kasutusele sularahata tehingutes, käibele lasti euro kolm aastat hiljem. EKP sünd Amsterdami leppega loodud Euroopa Keskpank (EKP) pidi olema poliitiliselt sõltumatu Bundesbanki koopia, millega loodeti saavutada Saksamaa keskpangale omane rahanduslik stabiilsus terves Euroopas. Tegelikult on erinevus kahe institutsiooni vahel üpris suur. Kuigi EKP ja Bundesbanki ametlik eesmärk on hinnastabiilsuse tagamine, siis EKP-l on lisaülesanne toetada ka euroala üldist majanduspoliitikat. Kõige olulisem sisuline erinevus kahe panga vahel seisneb aga rahapoliitiliste otsuste tegemises. Kui Bundesbank jälgis peamiselt ainult kõrvalekaldeid rahapakkumise kasvu üldises suundumusest, mida kohandati vajadust mööda, siis EKP võtab oma otsuste tegemisel arvesse ka kõikvõimalikke majandusnäitajaid. EKP võib reageerida rahapoliitika koordineerimisel ükskõik millisele majandusnäitajale. Tema käed on seega tunduvalt vabamad ka ekspansiivse rahapoliitika rakendamisel. i nve ste e ri – nr 3/201 1


Investori ABC

F O T O D: C O RBI S

Kõiki kriteeriume on rikutud Kogu praegune Euroopa rahasüsteem tugineb reeglitepõhisele raamistikule, millel puudub peaaegu täielikult poliitiline infrastruktuur. Raamistik on suuremalt jaolt paika pandud Maastrichti leppega ja hiljem on seda täiendatud stabiilsuse ja kasvu paktiga. Raamistik määrab majandus- ja rahaliidus olevate riikide eelarvepuudujäägi ja riigivõla kontrollväärtuse sisemajanduse kogutoodangu suhtes. Lisaks esitatakse sellega nõuded inflatsioonimäärade ja nende lubatud piirtaseme kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingus on eraldi punkt, millega valitsustel ja Euroopa Liidul tervikuna on keelatud päästa teisi liikmesriike laenupakettidega. Euroopa Komisjoni endine president Romano Prodi ütles 2002. aastal antud

hädas olevate riikide võlakirju reeglitevastaselt kokku ostma. Poliitiline liit Euroopat painav võlakriis on algusest peale europrojekti sisse kirjutatud. Euro tulek aitas Lõuna-Euroopa riikidel alandada inflatsioonisurvet ja ühtlasi ka intressimäärasid. Selle tõi ühelt poolt kaasa Bundesbankilt üle tulnud EKP maine ja teiselt poolt investorite kindlustunne selle suhtes, et probleemide korral ulatavad tugevamad riigid abikäed, sest euroalast väljaviskamine pole juriidiliselt võimalik. Alanenud intressimäärad toitsid omakorda riigivõlga Kreekas ja kinnisvarasektori buumi Hispaanias. Kas rahaliidu pika ea eelduseks on poliitilise liidu – föderaalse Euroopa super-

Stabiilsuse pakt on rumal... nagu kõik jäigad otsused. intervjuus väga ettenägelikult: „Stabiilsuse pakt on rumal... nagu kõik jäigad otsused.” Nüüdseks on ajalugu näidanud, et reeglitepõhine süsteem ei ole olnud vajalik ega piisav, ühtlasi pole ka vahendeid nende reeglite täitmiseks. Kõikidest kriteeriumidest on üle astutud ja seda pole teinud mitte ainult „paindliku” eelarvepoliitikaga ääreala riigid. Nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa ei suutnud 2003. aastal eelarvepuudujäägi nõuet täita, Saksamaa ei teinud seda ka kahel järgmisel aastal. Kreeka puhul on välditud maksejõuetust laenupakettide abil kaks korda, Iirimaa ja Portugali puhul korra. Kui Itaalial või Hispaanial peaks oma võlakohustuste täitmisel raskusi tekkima, pole ükski abipakett nende aitamiseks piisavalt suur. Lõpuks näitas oma poliitilist „sõltumatust” väga selgelt ka Euroopa Keskpank, kes hakkas inve ste e ri – nr 3/20 1 1

riigi – olemasolu? Ajakirjanduse vahendusel on juhtivad Euroopa liidrid pooldanud kriisiolukorda ära kasutades uute, suurema võimuga institutsioonide loomist. EKP president Jean-Claude Trichet tuli suve alguses välja ideega Euroopa rahandusministeeriumist, kes võtaks kontrolli alla liikmesriikide eelarved. Samalaadse ühisavaldusega esinesid augustis ka Nicolas Sarkozy ja Angela Merkel. Kui veel korra Romano Prodit tsiteerida, siis 2001. aastal kirjutas ta Financial Times’is: „Euro sunnib vastu võtma uusi majanduspoliitilisi meetmeid, mille esitamine on praegu poliitiliselt võimatu. Kuid ühel päeval tuleb kriis ja siis luuakse ka uued instrumendid.” Seega tundub, et Euroopa arhitektide visioon poliitilisest liidust on realiseerumas ja euro on selle visiooni üheks vahendiks, mitte eesmärk omaette. 22


KUIDAS SINA SINNA LÄHED – OMAL JÕUL VÕI TEISTE ABIGA? TULE INVESTEERIMISMESSILE JA ÕPI OMA TULEVIKU EEST SEISMA!

Investeerimismess

RAHAKOMPASS 2011

Nokia Kontserdimajas 2. oktoobril kl 10-19 Mess on kõigile tasuta. Kava www.rahakompass.ee

23

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Persoon

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

24


2kirge

Persoon

25

FOTOD: J ARE K J ÕE PE RA

pikka aega bulgaarias kinnisvaraprojekte juhtinud rauni tillisoo naasis eestisse, et tegeleda siin surfamisega ning esindada legendaarset ja ajaloolist eksklusiivse kinnisvara müüjat sotheby’s international realtyd. rauni tillisoo alustas kinnisvarakarjääri peaaegu kõige madalamalt astmelt: ta plaanis 2002. aastal kandideerida Arco Varasse juristi assistendiks, kuid ootamatult pakuti talle hoopis võimalust liituda vahendusbürooga. „Tegin äkkotsuse ja võtsingi selle koha vastu. Minust sai maakler,” meenutab Tillisoo. „Alustasin tööd tühja laua taga, mul oli ainult mobiiltelefon ja ajaleht Kuldne Börs. Mul ei olnud ka selget ettekujutust, mida ma tegema pean, aga nii see algas.”

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/201 1


Persoon

Enesearenguks on vaja pikemat ajahorisonti ja plaani.

Elulugu Alates 2011 Baltic Sotheby’s International Realty Eesti tegevjuht. Alates 2011 Eesti Purjelaualiidu juhatuse liige. 2009−2010 IT-kontserni Adastra Bulgaria asepresident ja arendusjuht. 2008−2009 ECE Projektmanagement Bulgaria müügijuht. 2006 Arco Real Estate Bulgaria juhataja. 2003−2004 Arco Vara projektijuht. Alates 2002 Arco Vara kinnisvarakonsultant.

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Nullist peale Rauni meenutab, et tegi tollal palju kõnesid kuulutuse avaldanud kinnisvaramüüjatele ning väga palju oli nn musta tööd, et üldse midagi müüa. Algus oli väga töine ilma ühegi vaba õhtupooliku ja nädalavahetuseta. Ühel hetkel hakkasid aga asjad edenema: rahulolevad kliendid soovitasid Raunit edasi ning nii tekkiski tal oma kliendibaas. Kas praegu on maaklerina alustada raskem? „Kui võrdleme praegust olukorda aastatega 2006–2007, siis kindlasti,” vastab ta. Aga kui võrrelda aastaga 2002? „Arvan, et see on suhteline. Kujutelm, et maakleriks võib hakata igaüks, on visa kaduma – arvatakse, et mis see siis nii väga ära ei ole,” selgitab Tillisoo. „Tegelikult on see töö siiski nii nüansirohke, et selle hästi tegemiseks peaksid inimesel olema teatud isikuomadused.” Tarvis läheb näiteks väga head suhtlemisoskust ja võimet tekitada usaldust. Ehkki Rauni Tillisoo jõudis kinnisvarabuumi eelõhtul juhtida Arco Investeeringute ühte esimest ja suuremat arendusprojekti Tallinnas Meriväljal, otsustas ta Eestis ameti maha panna. Ta võttis Arco Varast palgata puhkuse ja siirdus Bulgaariasse. Kas ta tagantjärele ei kahetse, et just enne buumi sellest ärist lahkus? „Olen sellele mitu korda mõelnud, aga ma ei kahetse, mitte mingil juhul. Mulle meeldib mõelda, et enesearenguks on vaja pikemat ajahorisonti ja plaani,” põhjendab ta. „Minu otsus minna Bulgaariasse sündis

just sellepärast, et ma mõtlesin, et kui ma nüüd ei lähe välja oma mugavustsoonist, siis ma võin manduda.” Bulgaariat peab Rauni Tillisoo põnevaks riigiks – see pole Eestiga võrreldes liiga suur, aga seal on rohkesti arengupotentsiaali. Istudes mäenõlval kohvikus, kus Bulgaaria kaunis pealinn Sofia on justkui peopesal, tekkis Raunil sähvatus, et selles linnas peab midagi korda saatma. Kui aastane projekt äripartneritega Eestist lõppes, jõudis Rauni Tillisoo koos Arco Vara juhtkonnaga ühisele seisukohale, et Bulgaarias tuleb asuda äri ajama. Nii sai aastal 2006 Tillisoost Arco Vara Bulgaaria vahendusbüroo käivitaja ja juht. Saksa täpsus Koos käivitati mitu projekti, kuni Raunile tuli pakkumine võimsalt Saksamaa kinnisvaraarendajalt ECE Projektmanagement asuda ühe kolossaalse projekti müügijuhiks Sofias. Projekt sisaldas A+ tasemel büroo- ja elukondlikku hoonet ning kaubanduskeskust Sofia kesklinnas. „See oli tegelikult minu jaoks isegi suurem samm kui Eestist Bulgaariasse minek, sest sattuda Saksa ettevõttesse võõras riigis oli päris suur proovikivi,” meenutab ta. „Selle ettevõtte töökeskkond oli hoopis teine maailm, kui see, millega ma seni harjunud olin. Sain üsna varsti aru, mida tähendab mõiste Saksa täpsus. See oli äärmiselt süsteemne, bürokraatlik ja väga kindla hierarhiaga korporatsioon.” 26


Rauni Tillisoo osa projektist oli tegeleda 40-korruselise hoone seitsme ülemise korrusega, kus asusid eksklusiivsed korterid. „Paraku jõudis masu ka Bulgaariasse. Et tegu oli vana Euroopa väga konservatiivse ettevõttega, kes panustab omavahendeid projektide arendusfaasis vähe, siis otsustati detsembris 2008 projekt seisata.” Kuna aga ECE Projektmanagement andis lootust, et projekt võib ühel päeval edasi minna, ei lahkunud Rauni Tillisoo Bulgaariast. IT-ettevõtte juhtkonda Pärast kinnisvaraprojekti külmutamist liitus Rauni rahvusvahelise korporatsiooniga Adastra, mis oli senise töökogemusega võrreldes täiesti teine valdkond. Adastra Group on rahvusvaheline IT-ettevõte, mille põhiline tegevusala on teabehaldus (data warehouse, business intelligence). „Minu roll oli olla asepresident ja ärijuht, see tähendab luua ja arendada 27

kliendisuhteid,” selgitab ta. „Oli tõepoolest väga huvitav ja arendav protsess käia läbi kõik Bulgaaria suurimad pangad, telekomiettevõtted, ministeeriumid jt – kõik suurettevõtted, kellel on palju teavet, mille põhjal tuleb teha äriotsuseid.” Ent kui 2010. aastal jõudis lõpuks ka finantskriis Bulgaariasse, sai kiiresti selgeks, et sellise mastaapse IT-ettevõtte nagu Adastra turg kuivab sealkandis kokku. Seejärel võttis Rauni pooleks aastaks aja maha, puhkas LõunaAmeerikas ja tuli kevadel Eestisse. „Kokkuvõttes olen oma Bulgaaria-perioodiga ja sinna investeeritud ajaga väga rahul. Usun, et jään selle maaga seotuks veel pikkadeks aastateks, sest mul on seal tohutu hulk väga häid sõpru ja äripartnereid. Katsun oma tegemisi sättida nii, et lisaks otsesele vajadusele saaksin Bulgaarias käia mitu korda aastas lihtsalt sõpradel külas,” kinnitab Tillisoo. „Bulgaaria on perspektiivikas riik, kui soovi-

Müügis Rauni Tillisoo juhitud Baltic Sotheby’s International Realty vahendusel otsitakse Euroopast ostjaid Eesti kauneimale kinnisvarale.

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Persoon

-klubi eestvedamine on suures osas entusiastide missioon. See rikastab vaimu ja parandab elukvaliteeti, niisiis tundus see plaan mulle äärmiselt ahvatlev.” Pirita surfiklubis ja purjelauakoolis saab varustust rentida ja surfamist õppida. Korraldatakse ka põnevaid klubiüritusi, näiteks kontserte ja filmiõhtuid. „See on naudingut tekitav tunne, kui saad surfamisoskused kätte: suudad purjelauda kontrollida ja juhtida ning oskuste arenedes isegi vee peal „lennata””, kirjeldab Rauni Tillisoo ja kutsub kõiki huvilisi klubisse treeningutele.

FOT O: C ORBI S

takse arendada oma ettevõtet Baltikumist kaugemal, ehkki see pole kindlasti mitte koht, kuhu tasuks minna mütsiga lööma.”

Sotherby’s Üle maailma tuntud ja tunnustatud Sotheby’se oksjonimaja asutati aastal 1744 Londonis. Juhtiv eliitkinnisvara kaubamärk Sotheby’s International Realty® registreeriti 1976. aastal. Alates selle aasta juulist on Baltic Sotheby’s International Realty kaubamärk esindatud ka Eestis, pakkudes esmaklassilist kinnisvara kõigis Balti riikides.

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Igatsus mere järele Sofias elades tundis Rauni Tillisoo suurt puudust merest. „Ainuke asi, mis tekitas minus sügavat nostalgiat ja Eesti-igatsust, oligi meri ning surfiseltskond. Olen hobi korras purjelauasõiduga tegelenud juba aastast 1999. See on üks tõeliselt mõnus ala – pigem elustiil kui sport,” räägib ta. „Oma Bulgaaria-elu algusaastail osalesin küll üsna aktiivselt neil võistlustel, kuid hiljem tegin seda rohkem oma lõbuks, käies merel üksinda. Selle alaga seotud kogukond ja inimesed on osa minu vaba aja elust.” Enne kodumaale naasmist oli Rauni just avastanud, et Pirital asuvasse Battery Surfiklubisse otsitakse tegevjuhti, ning ta hakkas mängima mõttega, et oleks ideaalne ühendada Eestis oma hobi ja töö. „Ühel päeval ütlesin selle mõtte ka reaalselt klubi juhatusele välja ja mu soov muutus seepeale konkreetseks ettepanekuks,” meenutab Rauni. „Seepärast hakkasin aktiivselt otsima võimalusi, kuidas oma ideed ellu viia, sest purjelauakooli ja

Tagasi kinnisvaraärisse Ometigi vajas Rauni Tillisoo Eestis põnevat uut ülesannet ka kinnisvara alal. „Hakkasin aktiivselt otsima lisavõimalusi oma Bulgaaria-kogemuse ellurakendamiseks. Sukeldusin internetis tööportaalidesse, et leida ettevõtteid, kes otsivad väljundeid uutele turgudele minekuks – et pakkuda neile oma oskusteavet. Sealt leidsin aga oma suurimaks heameeleks, et Sotheby’s International Realty soovib avada Tallinnas esinduse,” kirjeldab Tillisoo oma tollast rõõmu. „Nüüdseks olengi leidnud kaks mulle kõige suuremat rahuldust ja pinget pakkuvat tegevust, mis sobivad mulle ideaalselt ja hoiavad mu elu tasakaalus – kinnisvara ja surfamine.” Sotheby’s International Realty ei ole klassikaline kinnisvarabüroo: vahendatavad tehingud on eksklusiivsed ja erakordsed. „Meie kliendid on nagu kinnisvara kollektsionäärid, see on neile elustiili küsimus,” tutvustab Rauni Tillisoo oma tööandjat. Sotheby’s International Realty on välja kasvanud mitmesaja aasta vanusest Sotheby’se oksjonimajast. Nende kahe koostöö ja kliendivõrgustik on midagi, mille kohalolek Eestis pakub selliseid võimalusi, mida pole meie piirkonnas varem nähtud. Ehkki Eesti on väike, leidub siingi kinnisvara, mida eurooplastele pakkuda. 28


3. - 28. oktoober Baltimaade populaarseim investeerimismäng. 4 nädalat titaanide heitlust. Auhinnad võitja valikul*

2012 Londoni Olümpiamängud (kergejõustik)

Gurmeereis Pariisi

Registreeri ennast mängule lhv.ee/hai *Võitja saab valida ühe kahest pakutud reisist, vastavalt korraldaja poolt kindlaks määratud paketile ja toimumisajale.

29

i nve ste e ri – nr 3/201 1


FOTOD: JARE K JÕE PE RA

Ajalugu

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

30


Minevik vs. tulevik

Ajalugu

Kui seni oleme avaldanud artikleid majandusajaloost, siis seekord uurime, mis tähtsus on majandusajalool ning milliseid seoseid võib leida majanduse ajaloo ja tuleviku vahel. vastab tallinna tehnikaülikooli majandusajaloo õppejõud allan kasesalu. Mis Teid majandusajaloos kõige enam köidab? Võimalus näha ja selgitada ajaloosündmusi märksa teistsuguse nurga alt, kui seda on tehtud ning tehakse poliitika- ja sõdadekeskse ajalooõpetuse raames. Majandusajalooga esimest korda kokku puutuv, kuid nii-öelda tavalist ajalugu tundev inimene näeb maailma, oma riigi või kodukoha ajalugu läbi omapärase spektri. Sellest kumab vastu paljugi tuttavlikku, mida on mõnikord ootamatu nurga alt esitatud ja tõlgendatud. Aga kui ta veidi põhjalikumalt uude ainesse süveneb, võib tal tekkida tunne, et ainult nii saabki ajaloolisi sündmusi käsitleda. Kui liitlasväed alustasid USA juhtimisel 1991. aasta jaanuaris Iraagi vastu operatsiooni Kõrbetorm, siis teadis kogu maailm, et Iraak ei olnud täitnud ÜRO nõuet viia oma väed Kuveidist välja – mindi vabastama Kuveiti, kaitsma selle väikeriigi iseseisvust ja inimõigusi. Millegipärast ei tule sellist õilsat sekkumist eriti sageli maailmas ette. 31

Majandusajaloolased ei otsigi põhjuseid mitte ideoloogiast ega ideaalidest, mida keegi justkui kaitseb, vaid sealt, kust king tõeliselt pigistab ja mis tegutsema paneb – majanduslikest huvidest. Lääne positsioonid maailma ühes naftaunetuiksoone piirkonnas sattusid ohtu ning kõik järgnev tuli juba iseenesest. Samalaadseid näiteid maailma ajaloost, kus tuntud konfliktide põhjustena nähakse kõike muud kui majandushuve, on ridamisi. Millist perioodi peate Eesti ja maailmamajanduse ajaloos põnevaimaks? Eesti majandusajaloos, mille alla kuulub ka mõisamajanduse ja talumajapidamiste üleviimine kapitalistlikele-turumajanduslikele alustele, on mind enim köitnud just see, kuidas sai keskajast tänapäev. Millised olid pärisorjusena tuntud süsteemi moderniseerimise liikumapanevad jõud ja tegelikud põhjused Vene impeeriumis? Skeem, mille järgi see muudatus ellu viidi, oli Lääne-Euroopas juba ammu tuntud ning seepärast aitab selle

küsitle s: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/201 1


Ajalugu

Allan Kasesalu Lõpetanud 1993. aastal Tartu Ülikooli ning omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi Tampere Ülikoolis 1998. aastal.

Eesti majandusajalugu vajab uurimist „Juba ammu oleks tarvis kirjutada kokku Eesti viimase kahekümne aasta majandusajaloo ülevaade. Maailmasõdade vahelise Eesti majandusajalugu on märksa põhjalikumalt kajastatud ning selle edasiuurimist ei takista enam ka kartus pühadust rüvetada – taasiseseisvunud Eesti algusaastail poleks meie avalikkus suutnud võtta vastu näiteks Pätsi või Laidoneri arvustamist. Võimsa avalöögi on teinud meie juhtiv majandusajaloolane Jaak Valge oma 2003. aastal avaldatud raamatuga „Lahtirakendamine”, mis räägib Eesti Vabariigi majandusajaloo murrangulistest aastatest 1918–1924.”

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

analüüsimine mõista ka inimühiskonna arengut terviklikumalt. Maailma majandusajaloos – distantseerudes veidi Euroopa-kesksest vaatenurgast – on põnevad kõik need murdehetked, mil otsustatakse ühe või teise tsivilisatsiooni ellujäämine, esiletõus või langus. Riik võib maailmakaardilt kaduda pelgalt poliitilistel põhjustel, aga ühiskonna allakäik on alati seotud majandusliku kõrbemisega. Võtkem kaks üldtuntud näidet: Rooma impeerium ja Nõukogude Liit. Võime ju rääkida barbaritest ja rahvuslikust taasärkamistest, mis neile riikidele saatuslikuks said, ent veenvamalt kõlavad põhjusena siiski kummalgi juhul erinevat liiki majanduslikud probleemid.   Kummad on ajaloos huvitavamad uurida, kas kriisid või buumid? Nende uurimist ei saa teineteisest lahutada, sest igale buumile järgneb kriis. Umbes poolteist kuud enne New Yorgi börsi kurikuulsat musta neljapäeva – 24. oktoober 1929, mida hiljem hakati pidama üleilmse majanduskriisi avapauguks –, kui puhkes müügipaanika, olid

sealsed aktsiahinnad jõudnud kõrgpunkti, et kaotada juba kolme nädala pärast pool oma väärtusest. Langus jätkus ning nii see läks, nagu ütlevad tuntud laulusõnad. Kuidas on seotud majandusajalugu ja prognoosid? Me pole suutnud kuigi täpselt prognoosida lähima kümne aasta demograafilisi arenguidki, näiteks seda, millal Maa rahvaarv jõuab järjekordse miljardini. Alles nüüd, kui see näitaja on jõudnud rohkem kui 6,9 miljardini, julgeme öelda, et kohe-kohe, jooksva aastanumbri sees täitub 7 miljardit. Meenutagem, et veel kümmekond aastat tagasi arvati, et sellise rahvaarvuni jõutakse alles 2020. aastal – mis siin siis veel majandusarengu ennustamisest rääkida. Rahvastiku juurdekasv ja sellega seonduv äratoitmise suutlikkuse küsimus on olnud üks kesksemaid probleeme läbi kogu (majandus)ajaloo.   Mis teeb prognoosimise nii keeruliseks? Nimetaksin eelkõige ühiskonna arengut mõjutavate tegurite paljusust. Ettemääramatuse eest pole kaitstud isegi totalitaar32


ne käsumajandus, meenutagem kas või N. Liitu, kus kõik püüti käsu korras ette määrata ja ära planeerida – siit pärinebki üpris levinud ja eksitav arvamus, nagu oleks tegemist olnud plaanimajandusega. Börsidel toimuv on turumajanduse käekäigu hindamisel üks vahetumaid indikaatoreid. Isegi siis, kui saaksime luua sellise kõrvalmõjudele suhteliselt vähe alluva aktsiaturu, millesse tohiksid investeerida ainult majandusanalüütikud, ei pruugiks tulevik olla üheselt prognoositav. Asi on selles, et sageli tõlgendavad eri koolkondadesse kuuluvad teadlased majanduse toimemehhanisme erinevalt. Kõigile avatud börsidel kaupleb aga väga palju ja rikkaid inimesi, kelle otsused lähtuvad eelkõige emotsioonidest, mida ei saa ette näha.

mõistes alles noorepoolne riigiametnik Briti rahandusministeeriumi teenistuses – Versailles’i rahukonverentsil Saksamaale dikteeritavaid rahulepingu tingimusi kritiseeris, sai ta selle eest kohe sule sappa. Nimelt ei tahtnud otsustajad kuulda võtta, et sakslastelt nõutakse liiga suuri reparatsioone ning et need võivad kahjustada kogu Euroopa majanduse tulevikku. Kui majandusajaloos on nii rohkesti näiteid buumidest ja kriisidest, siis miks ei osata nende tekkimist nüüdseks ära hoida? Kogemusi ajaloost peaks olema ju küll. Näiteid on tõesti palju, kuid ühtki järgmist kriisi ei saa eelmisega üksüheselt võrrelda, sest liiga palju asjaolusid on

Põnevat Eesti Vabariigi majandusajaloost „Kui rääkida taasiseseisvumise järgsest Eestist, siis oleks ilmselt kõige huvitavam vaadelda siin toimunut erastamise vaatenurgast. Ma ei pea silmas mitmesuguseid ajakirjanduse huviorbiiti sattunud afääre, vaid kogu protsessi kui sellist. Võib-olla pole aeg selliseks uurimuseks veel piisavalt küps, sest paljud asjaosalised võiksid end puudutatult tunda.”

Tegelikkuses ajalugu ilmselt ei kordugi. Kas poliitilisi sündmusi on siis lihtsam ennustada? Lühiajalist perspektiivi silmas pidades võib tunduda, et see on tõesti lihtsam, ent kaugem tulevik paistab olevat samamoodi ettearvamatu. Äraleierdatud näitele N. Liidu ootamatust kokkuvarisemisest – mida ei suutnud ette näha terve sovetoloogide armee – võiks lisada vastupidise näite Kuuba Vabariigist, mille n-ö kokkuvarisemine kestab juba üle kahekümne aasta. Kui paljude suurte majandusotsuste tegemise juures uuritakse näiteid ajaloost? On sel üldse mõtet? Eks sellega ole täpselt nii, nagu otsustajatele meeldib. Kui möödunud sajandi üks nimekamaid majandusteadlasi John Maynard Keynes – kes oli tollases 33

muutunud, alates rahvusvahelisest olukorrast kuni poliitiliste jõudude tasakaaluni. Samas toidab meid usk, et ega meiega – võib-olla küll teistega – midagi halba ei juhtu ja ega nii halvasti ometi enam ei lähe. Tegelikkuses ajalugu ilmselt ei kordugi, sest poliitiline ja majanduslik olukord muutuvad pidevalt ning status quo taastamine pole reaalne.   Kui palju teevad majandusteadlased ajaloolastega koostööd? Eks seda tehakse täpselt nii palju, kui see on võimalik. Meie praeguses turukeskses ühiskonnas pole olemas sellist ametikohta nagu ajaloolane või majandusajaloolane. Kui keegi peab sellist koostööd mingil konkreetsel eesmärgil vajalikuks, siis kutsutakse vastav projekt ellu ning leitakse selle jaoks ka raha.

Kasu majandusajaloo uurimisest „Küsimus on ju tegelikult murrangulisematele majandusajaloo sündmustele hinnangu andmises, ent vägisi kipub jääma mulje, et majanduse juhtimist mõjutab mittemajanduslike tegurite ülemvõim. Lihtsamalt öeldes ei võimalda mitmesugused poliitilised kaalutlused ja rahvuslikud huvid arvestada majandusteoreetiliselt põhjendatud seisukohti.”

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Ase presi dent

Intervjuu

maailmapangas töötanud ja septembrist eesti panga asepresidendina tööd alustanud madis müller ütleb, et eesti riigi rahandust on juhitud konservatiivselt ning see paistab mitme põhinäitaja poolest enamiku teiste euroopa riikide seast hästi välja.

küsit le s: erki ki lu

LHV Panga juhatuse esimees inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Esinesid viimati Eestis avalikult eelmise aasta lõpus, kui pidasid ettekande teemal „Miks investeerida Eestisse?”. Milline pilt välisinvestoritel tekib, kui neile tutvustatakse Eesti majandust poole tunni jooksul ja nad ei ole sellest suurt midagi varem kuulnud? See pilt on üldiselt hea. Eesti riigi rahandust on juhitud konservatiivselt ja see paistab mitme põhinäitaja poolest enamiku teiste Euroopa riikide seast 34


F O T O D: JARE K JÕ E PE RA

35

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Intervjuu CV Sündinud 20. jaanuaril 1977. Abielus, kaks poega. Alates septembrist Eesti Panga asepresident. 2006. a kuni 2011. a augustini IFC (International Finance Corporation) / Maailmapank, portfellijuht, aktsiainvesteeringud. 2003−2006 World Bank, Põhjamaade-Balti valijaskonna tegevdirektori nõunik/vanemnõunik. 2002−2003 Eesti peaministri nõunik. majandusküsimustes 1999−2002 Eesti rahandusministri majandusnõunik. 1998−1999 PricewaterhouseCoopers (Tallinnas) ettevõtte rahanduse konsultant. Veel olnud Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise SA nõukogu liige ja AS-i Tallinna Sadam nõukogu liige. Akadeemilise hariduse omandanud EBS-is ja George Washingtoni Ülikoolis. Tal on CFA (Chartered Financial Analyst) ja FRM-i (Financial Risk Manager) litsentsi.

hästi välja. Samuti näitab majandus pärast 2008.−2009. aasta väga sügavat kukkumist nüüd jõulist kasvu. Need on kindlasti asjad, mida üks võimalik investor silmas peab. Samal ajal on aga ilmne ka Eesti turu väiksus ja sellest tingitud piiratud võimalused viia ellu kohalikule sisetarbimisele mõeldud suuremaid projekte. Isikliku suhtluse põhjal võin lisada, et väljastpoolt Euroopat pärit inimestele seondub Eesti ühe suhteliselt eksootilise, üsna edumeelse ja kardetult külma kohana.

meil on hoopis suur tööjõupuudus? Kahtlemata on tööpuudus endiselt probleem, sest töötuse määr on ligikaudu 13%, sealhulgas noorte seas 23%. Samas oli üldine tööpuudus alles 2010. aasta alguses umbes 20%. Uusi töökohti on Eestis viimase aasta jooksul loodud väga kiires tempos ja ka mina olen kuulnud, et mõnes valdkonnas on tööjõupuudus täiesti tuntav. Kahjuks ma ei usu, et on kiireid ja lihtsaid lahendusi olukorrale, kus vabade töökohtade ja tööotsijate profiil on liiga erinev.

Välisinvesteeringud on Eesti poliitikas alati aukohal olnud. Milline on Sinu hinnangul peamine eesmärk, mida üks Eestisse tehtav välisinvesteering peaks täitma? Kõigepealt ei tasu minu arvates mõelda, et välisinvestorite ja kohaliku kapitali jaoks on tähtsad erinevad tingimused. Eesti peab olema piisavalt atraktiivne keskkond ka kohalikele ettevõtjatele. Ootused on nii siinsetel kui ka välismaistel investoritel ilmselt üsna sarnased. Valitsus võiks tähele panna, millised tunduvad olevat kõige tõsisemad probleemid, millele viitavad Eesti ettevõtjad. Samuti võiks valitsus üritada mõista, miks mingid suured investeeringud, mis oleksid võinud tulla Eestisse, leidsid kodu siiski mõnes muus riigis. Kui küsida, millistele tingimustele üks tõeliselt kasulik investeering peaks vastama, siis eelistatud võiks olla uue kapitali paigutamine sektoritesse, kus li-sandväärtus on suurim ning mis toetaksid Eesti majanduse järkjärgulist liikumist kõrgemale tasemele. Eesmärk peaks olema areng võimalikult teadmismahuka ja uuendusliku majanduse poole, mitte valdavalt konkureerimine oma toodete ja teenuste hinna ning tegevuse kulutõhususega.

Aga pikema aja jooksul? Kui Eesti proovib liikuda suuremat lisandväärtust loovate majandusharude arendamise poole, siis selleks on eelkõige vajalik sobiva hariduse ja ettevalmistusega töötajate olemasolu. Ja neid ei teki üleöö.

Palju on räägitud tööpuuduse probleemist. Kas korralike investeeringute saamiseks ei tuleks siiski öelda, et inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Kas seniks võiks lubada Eestisse rohkem välismaiseid spetsialiste? Selles vallas on kindlasti arenguruumi. Kuigi levib kartus võõramaise tööjõu pärast, peame tegelikult endale aru andma, et me räägime selles kontekstis inimestest, kelle siiameelitamise nimel tuleb pingutada. Julgen arvata, et paljude jaoks neist ei ole Eesti elamiseks ja töötamiseks eelistatuim ega kõige loomulikum sihtkoht. Töötasid viimased viis aastat aktsiainvesteeringute portfellijuhina Maailmapanga kontserni kuuluvas International Finance Corporationis (IFC). Räägi palun veidi lähemalt sellest tööst. Töötasin IFC keskses, nn aktsiainvesteeringute grupis, mille peamised ülesanded olid esiteks portfelli üldiste suundumuste ja riskide hindamine ning teiseks soovituste andmine teatud investeeringutest väljumise kohta. Noteeritud aktsiate puhul vastutas meie grupp otseselt ka müügi eest börsidel, sest kõik kontaktid eri turgude maakleritega olid koondatud meie kätte. 36


Millise osa moodustas see portfell IFC koguinvesteeringutest? IFC aktsiaportfelli kuulub praegu osalusi umbes 600 ettevõttes, portfelli väärtus on üle 14 miljardi dollari. Sellest üle poole on börsidel noteerimata ja sisuliselt börsivälise kapitali investeeringud. Meie grupp keskendus eelkõige just noteeritud osalustele, mille puhul on võimalik kiiremini reageerida. Sa ütled „meie grupp”. Kui suur see oli? Minuga sama tööd tegi veel viis kolleegi. Lisaks oli palju suurem hulk spetsialiseerunud inimesi nn tööstusharu osakondades, kellega me töötasime tihedalt koos. Mina keskendusin viimasel ajal IFC investeeringutele Ida-Euroopas ja loodusvaradega seotud sektorites. Samas mäletan, et esimene projekt, millega 37

ma ametisse asudes tegelesin, oli hoopis osaluse müümine ühes Kenya pangas. Kuidas said hakkama 2008. aastal? Kuivõrd IFC investeerib peaaegu eranditult arenevatele turgudele ja on valmis suhteliselt palju riskima, siis muidugi vähenes portfelli väärtus 2008. aastal ja 2009. aasta alguses üsna tuntavalt. Siiski õnnestus meil mitmest suurest investeeringust enne kriisi väljuda ja kuna IFC jätkas ka kriisi ajal panustamist uutele projektidele, ületab portfelli väärtus praegu kriisieelset tippu. Üldiselt on IFC olnud aktsiainvestorina vägagi edukas ning portfelli tootlus on pikka aega üsna stabiilselt ületanud näiteks Morgan Stanley Capital Internationali (MSCI) üleilmse arenevate turgude indeksi tootlust.

Rahvusvaheline mees Enne Eesti Panka tulekut töötas Madis Müller Maailmapangas.

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Intervjuu

Oled ka varem öelnud, et Eestis on üheks probleemiks õhuke kapitaliturg: meil peaaegu puudub kohalik võlakirjaturg, börs on oma mahult madalseisus. Mida võiks teha, et kohalikku kapitaliturgu parandada ja arendada? Üldeesmärgina võiks tagada erinevas arengufaasis Eesti ettevõtetele võimalikult hea ligipääsu kõikvõimalikku tüüpi finantseerimisele. See tähendab muu hulgas, et meil peaksid olema toimivad riskikapitalifondid, võimalikult likviidne aktsiaturg ja pangalaenudele alternatiivi pakkuv aktiivne võlakirjaturg. Ma ei ole

mine turul ja see, et Eestis tegutsevad pangad oleksid hästi kapitaliseeritud, riskide poole pealt pädevalt juhitud ja tagatud likviidsusega ka näiteks siis, kui mõne emapanga asukohariigis tekib probleeme. Seepärast oleks hea, kui turul tegutseks küllaldaselt erinevaid panku, mis täidaksid kõik vajalikud nišid. Oled alates 1. septembrist Eesti Panga asepresident. Kas saad veidi täpsemalt selgitada, milline on tööjaotus kahe asepresidendi vahel ja milliste valdkondadega hakkad Sina tegelema?

Peamine on piisava konkurentsi tagamine turul. aga kindel, kas meie majanduse väiksuse tõttu on seda kõike võimalik korraldada ainult Eesti-keskselt. Arvan, et seadusandlik raamistik, mis toetaks tegevust kõigil neil turgudel, peaks Eestis praegu täiel määral toimima. Probleem on pigem selles, et ettevõtetes puudub selle järele nõudlus, sest näiteks võlakirjade emiteerimine laenuvõtmise asemel muutub tõenäoliselt mõistlikuks alles siis, kui maht on suhteliselt suur. Aga piisavalt suure mahu puhul on jällegi mõistlikum korraldada võlakirjaemissioon väljaspool Eestit, sest siis võib oodata paremat nõudlust investoritelt. Samuti on loomulik, et isegi kui luua Eestis aktsiaturu arenguks kõik võimalused, oleme endiselt huvitatud võimalikult tihedast seotusest teiste Balti riikide ja Põhjamaade turgudega. Üksinda tegutsedes ei mahu me paratamatult väga paljude investorite jaoks lihtsalt kaardile. Kas pead vajalikuks, et areneks ka kohalik pangandus Eestis? Peamine on piisava konkurentsi tagainve ste e ri – nr 3/20 1 1

Kokkuleppe kohaselt jääb minu kureerida neli valdkonda: finantsstabiilsus, keskpanga reservide juhtimine, makse- ja arveldussüsteemid ning infotehnoloogia. Teine asepresident Ülo Kaasik vastutab rahapoliitika, majandusanalüüsi, maksebilansi ja -statistika ning Eesti Panga raamatupidamise ja eelarve eest. Eesti Panga roll on viimasel ajal muutunud. Eesti Panga tegevus on euroalaga liitumise järel küllaltki palju muutunud ja vastutus on selgelt suurenenud, sest me osaleme kogu Euroopa rahapoliitika kujundamisel. Eesti Panga täielik kohanemine oma uue rolliga ei ole veel lõpule jõudnud ning muudatused töökorralduses ja prioriteetides tulenevad osaliselt sellest. Ka riigisiseselt on tähtis jätkata tööd selle nimel, et Eesti Pank täidaks võimalikult edukalt oma ülesannet anda majanduspoliitilistes küsimustes valitsusele nõu ja tegutseda majandusvaldkonna kompetentsikeskusena kogu ühiskonna jaoks. 38


Seminaride algus 18.00

Tasulised seminarid LHV kliendikontoris nii Tallinnas kui Tartus T 20.09

Investeerimise ABC, Erko Rebane

K 21.09

Investeerimise ABC, Erko Rebane

T 04.10

Alustajate vead, Nelli Janson

K 05.10

Alustajate vead, Nelli Janson

T 08.11

Esimesed sammud ettevõtete analüüsimisel, Kristo Oidermaa

K 09.11

Esimesed sammud ettevõtete analüüsimisel, Kristo Oidermaa

T 29.11

Trendid maailma majanduses, Rait Kondor

K 30.11

Trendid maailma majanduses, Rait Kondor

(Seminarid etteregistreerimisel ja kohapeal 10 EUR, kõik neli seminarid kokku 20 EUR.)

Tasuta turuülevaated ja tooteseminarid LHV kliendikontoris nii Tallinnas kui Tartus N 29.09

Aktsiakauplejatele: LHV Trader, Alari Ülemaantee

K 28.09

Aktsiakauplejatele: LHV Trader, Alari Ülemaantee

T 11.10

Investeerimisideed Balti turgudelt, Nils Vaikla; Kristo Oidermaa

K 12.10

Investeerimisideed Balti turgudelt, Nils Vaikla; Kristo Oidermaa

N 20.10

Valuutakauplejatele: LHV Broker, Risto Sverdlik

K 19.10

Valuutakauplejatele: LHV Broker, Risto Sverdlik

T 25.10

Mis toimub maailma turgudel? Joel Kukemelk

K 26.10

Mis toimub maailma turgudel? Joel Kukemelk

N 03.11

Valuutaturud alustajatele, Risto Sverdlik

K 02.11

Valuutaturud alustajatele, Risto Sverdlik

T 16.11

LHV Trader edasijõudnutele, Alari Ülemaantee

K 17.11

LHV Trader edasijõudnutele, Alari Ülemaantee

Kliendikontorid / Tartu mnt 2, Tallinn / Kaluri 2, Tartu

39

i nve ste e ri – nr 3/201 1


inve ste e ri – nr 3/20 1 1

40


Võlur teada-tuntud legend on see, et j. k. rowling, kodanikunimega joanne rowling, elatus esimese „harry potteri” kirjutamise ajal sotsiaalabist ja tema kabinettideks olid kohvikusaalid. nüüd on ta miljardär.

41

te kst: ants vi ll FOTO: BULLS

1995. aastaks oli töötu üksikema kandnud ühel rongisõidul tekkinud romaaniideed mõttes juba viis aastat. Ta rikastas materjali oma 30 eluaasta jooksul saadud kibedate elukogemustega ja lõi kogu muinasjutusaaga ümber mehaanilisel kirjutusmasinal, sest muud vahendit parasjagu õpetajaks ümber õppinud Joanne’il lihtsalt polnud. Lapsest saadik fantaasiajutte kirjutanud Rowling võttis paljude tegelaskujude aluseks inimesed, keda ta oli kohanud väikelinnades veedetud lapsepõlves. Potteri kaaslane Hermione olevat aga vaba tõlgendus Joanne’ist lapsena. Kui romaan „Harry Potter ja tarkade kivi” 1995. aastal kaante vahele sai, selgus, et nähtud vaeva ei tõtanud keegi eriti tunnustama. Rowling mõistis, et kirjanik ilma kirjastajata pole keegi. Õnneks asus


Guru

FOT OD: C ORBI S

Rahulik algus Esimese raamatu esimesed austajad said kirjanikult autogrammi üpris rahulikult kätte.

J. K. Rowling (kodanikunimega Joanne Rowling) sündinud 31. juulil 1965 Yate’is Inglismaal. Kathleeni (K) lisas ta endale oma vanaema nime järgi. 1990. aastal tekkis tal rongisõidul Londonist Manchesteri idee noorest poisist, kes astub võlukunstikooli. Veel samal rongisõidul asus ta ideid kirja panema. 1992 abiellus ta Portugali telereporteri Jorge Arantesega. Neil sündis 27. juulil 1993 tütar. Lahutati sama aasta novembris. Töötanud inglise keele õpetajana. 1997. aastal võitis ta oma esimese auhinna – Nestlé Smarties Book Prize’i. Rowlingust on arvatavasti saanud maailma kõige rikkam kirjanik. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

kirjastus Christopher Little Literary Agents debüüti ihkavale kirjanikule kirjastajat otsima. Kaksteist kirjastust ütlesid ära. Lootusetuid olukordi pole Seis ei olnud siiski lootusetu: kulus aasta ja jõuti õige inimeseni, väikese Londoni kirjastuse Bloomsbury toimetaja Barry Cunninghamini. Raamatu avaldamise otsust mõjutas kirjastuse juhi kaheksaaastane tütar Alice, keda kasutati proovilugejana. Kuna Alice nõudis pärast esimese peatüki lugemist kohest lisa, otsustati anda raamatule roheline tee ja kirjanik Joanne’ile anti nimi J. K., et poisid ei ehmuks naise nimest eemale. Ühtlasi sai Rowling ka esimese avansi 1500 naelsterlingit. Seni ennast maailma suurimaks läbikukkujaks pidanud

Rowlingul hakkasid sestpeale asjad kiiresti ülesmäge minema. Sellegipoolest soovitas toimetaja Cunningham tal hankida täiskohaga töö, sest lasteraamatutega pole ju keegi eriti teeninud. 1997. aastal sai aga Joanne Šoti kultuurkapitalilt 8000 naela, et tal oleks võimalik täielikult kirjutamisele pühenduda. Juba järgmisel kevadel peeti USA-s romaani kirjastamisõiguste omandamiseks oksjon, mille võitis 105 000 naelaga Scholastic Inc. Rowling polnud siis veel rahaga harjunud ja nentis hiljem, et oli seda uudist kuuldes peaaegu hinge heitnud. 1997. aasta suvel andis Bloomsbury välja „Tarkade kivi” 1000-eksemplarise proovitiraaži, pool sellest raamatukogude tarvis. Praegu on toonased esmatiraaži eksemplarid müügil hinnaga 16 000– 25 000 naela. Juba enne 1997. aasta jõule 42


F OT OD: CO RBI S

Fännid hulluvad Iga uue raamatu ilmumine on põhjustanud kauplustes pikki järjekordi ja tohutut tunglemist.

Kaksteist kirjastust ütlesid ära. tuli esimene tunnustus, Nestlé’i raamatuauhind Smarties Book Prize; veebruaris 1998 sai autor aga Briti raamatuauhinna aasta lasteraamatu eest. Järgmised köited „Harry Potter ja saladuste kamber” ning „Harry Potter ja Azkabani vang” said taas Nestlé’i auhinna. Kõikvõimalikke auhindu tuli üha suurema hooga; kirjanik kogus järjest enam avalikku tunnustust ja üldist tuntust, saades muide ka hulga ülikoolide autiitleid, Briti Impeeriumi ordeni ja Prantsuse Auleegioni ordeni. Noid algusaegu meenutades kahetseb Rowling, et ei seisnud piisavalt enda eest, kuid lisab, et seda poleks tema tagasihoidlik positsioon ka võimaldanud. Kuid juba esimese köite ilmumise aegu oli ta avalikult kuulutanud, et Potteri seiklusi on ta plaaninud seitsme köite jagu ja see saaga moodustab ühtse terviku. 43

Neljas raamat „Harry Potter ja tulepeeker” nägi trükivalgust Ühendkuningriigis ja USA-s korraga. Teosest oli saanud müügihitt. Senised rekordid ületati mõlemal pool lompi: näiteks Suurbritannias müüdi esimese päevaga ligikaudu 373 000 eksemplari. See on kogus, milleni jõudmiseks läks eelmisel raamatul terve aasta. USA-s müüdi kahe ööpäevaga kolm miljonit köidet. Viienda raamatu „Harry Potter ja fööniksi ordu” ilmumiseni kulus kolm aastat. Hakati rääkima Rowlingu kirjutamiskrambist. Samal ajal oli ekraanidele jõudnud Potteri-sarja esimene film, sest 1998. aastal oli filmistuudio Warner Bros. ostnud esimese kahe raamatu filmiõigused. Selleks ajaks oli Joanne juba nii söakas, et esitas filmitegijale karmid ja üksikas-

„Harry Potter ja tarkade kivi” („Harry Potter and the Philosopher’s Stone“) on Briti kirjaniku J. K. Rowlingi Harry Potteri romaanisarja esimene raamat. Ilmus 1997. aastal. Eesti keeles ilmus 2000. aastal.

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Guru

„Harry Potter ja saladuste kamber” („Harry Potter and the Chamber of Secrets”) on briti kirjaniku J. K. Rowlingi „Harry Potteri” sarja teine romaan, olles jätkuks teosele „Harry Potter ja tarkade kivi”. Ilmus 1998. aastal. Eesti keeles ilmus kaks aastat hiljem.

FOT OD: BULLS

Kõik algas rongis Rowling sümboolsel platformil 9 3/4, kust Potteri seiklused said alguse. Nii nagu sai Potteri idee alguse rongist, on rongil ka muinasjutus väga oluline roll.

Viimane peatükk jalikud nõuded. Filmida tuli Inglismaal inglise näitlejatega, samuti võttis kirjanik enda kontrolli alla filmide loomingulise poole, kiitis isiklikult heaks käsikirjad ja täitis lõppfaasis ka produtsendi ülesandeid. Mõneaastaste vahedega linale jõudnud kaheksat filmi on väiksematest loomingulistest vajakajäämistest hoolimata saatnud enneolematult suur rahvusvaheline edu ja loomulikult ka suur tulu.

„Harry Potter ja Azkabani vang” („Harry Potter and the Prisoner of Azkaban”) on Harry Potteri sarja kolmas raamat, mis ilmus 1999. aastal. Eesti keelde tõlgiti aasta hiljem. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Fenomenaalne publikuõhin Kuuenda raamatu eel kõneldi Rowlingust juba kui proua miljardärist. Autor ise oli tagasihoidlikum ja märkis, et on saavutanud seisundi, kus tal on palju raha, kuid miljardit veel mitte. Kuues raamat „Harry Potter ja segavereline

prints” lõi taas rekordeid: ööpäevaga läks müügiks üheksa miljonit eksemplari. Erilise tähendusega oli sarja seitsmes raamat „Harry Potter ja surma vägised”, mille üle nii andunud fännid kui ka muud huvilised kaua aega enne selle ilmumist mõtteid vahetasid. Sarja üldiselt sünge toon ja karmid pöörded panid paljusid muretsema, ega kuri emakirjanik Harryt lõpetuseks loojakarja ei saada. Pinget lisasid kuuldused, et viimane peatükk olla kaduma läinud või lausa varastatud. Igatahes olevat raamat isegi kirjastamise ajal olnud ilma viimase peatükita. Tegu oli ülimalt hästi hoitud saladusega, mis lahenes alles 2007. aasta 21. juuli keskööl, mil paisati müüki sarja viimane raamat. Rowlingu sõnul oli tal see viima44


„Harry Potter ja tulepeeker” („Harry Potter and the Goblet of Fire”) on J. K. Rowlingu romaanisarja “Harry Potter” neljas jagu, mis ilmus 2000. aastal. Juba samal aastal ilmus ka eesti keeles.

Potter suurel ekraanil Hermione (Emily Watson), Ron (Rupert Grin) ja Harry (Daniel Radcliffe) peidavad end professor Snape’i (Alan Rickman) selja taha.

sai valmis aastal 1990. se köite viimane müütiline peatükk tegelikult valmis juba 1990. aastal, Potteri idee tekkimise aegu. Otse loomulikult sai seitsmendast köitest taas maailma kõige kiiremas tempos müügiks läinud teos – ühe päevaga sai septoloogia täieliku kogu omanikuks 11 miljonit USA ja Ühendkuningriigi fänni. Rowlingu eeposekirjutamise viimasest aastast tehti ka dokfilm, milles ta tunnistab oma esimese köite kirjutamise aegset korterit uuesti vaatamas käies läbi pisarate, et see on koht, kus ta tegi oma elus täieliku pöörde. Elu omandab tugevat jumet Potteri „ema” sai üha uute raamatute ja filmide valmimise aastate jooksul sama kuulsaks kui tema fantaasiapoeg, sest 45

temast sai rikas naine napi viie aastaga. Joanne Rowlingu elu loksus paika ka muus mõttes: abielu purunemise üle elanud ja üksinda tütart kasvatanud naine on 2001. aastast uues abielus ning nüüd on tal veel üks poeg ja tütar. Neile järsu tõusu aastaile järgnes veelgi suurem edu. Kirjanik on kuhjanud kokku üha uusi kullamägesid, ostnud maid ja maju, tema ainumüügiõigus toob pidevalt lisamiljardeid. 4195 lehekülge Harry kasvulugu on praeguseks tõlgitud umbes 70 keelde, raamatuid on müüdud 400 miljonit eksemplari. Raamatute ja filmide enneolematult suure edu taga on massturustus igas maailma paigas, nende kõrval on välja arendatud terve kaasnevate toodete tööstus. Näiteks tõi teine i nve ste e ri – nr 3/201 1


F OT OD: BUL L S

Guru

Oodatud külaline Edukas kirjanikukarjäär on viinud Rowlingu ka Inglise kuninganna Elizabeth II ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy seltskonda. Viimane autasustas aastal 2009 Rowlingut Auleegioni rüütli tiitliga.

„Harry Potter ja Fööniksi ordu” („Harry Potter and the Order of the Phoenix”) on Harry Potteri romaanisarja 2003. aasta juunis ilmunud viies romaan. Samal aastal ilmus ka eesti keeles. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

film sisse tollal kolossaalsed 866 miljonit dollarit, see summa jäi aga ainult 100 miljoni dollari võrra maha Potteri mänguasjade ja muu lisakraami müügituludest. Müügil on Harry prillid, ka võlukepikest võib vaja minna, arvutimängu juba veelgi kindlamalt. Sobib ka teemakohane odekolonn ja isegi Sigatüüka ürtidega tembitud maagilised oad. Harry Potter kui kaubamärk on väärt vähemalt 15 miljardit dollarit. Filmidega koos üles kasvanud peaosalised on samuti järjele saanud ja muutunud rahvusvahelisteks megatähtedeks. Õpetajadki on rahul, sest tuhandete põnevate lehekülgede neelamine on koos Potteriga suureks kasvanud noortes sütitanud juba ammu kustunuks peetud lugemishuvi. Tootev kaubamärk on pannud tegutsema ka palju piraatlike kalduvustega inimesi. Joanne, tema kirjastajad ja filmide õiguste omanik Time Warner on olnud sunnitud ette võtma arvukaid sõjakäike autoriõiguste kaitseks. Kohalikke, kodukootud Potteri-järgesid ja muid nendega seotud tooteid pole just vähe, sest paljud tahaksid näpata peadpööritavalt suurest rahaedust oma osa. Eraldi valdkonna moodustavad õigusvaidlused, mille taga on Rowlingu ja tema kirjastajate hangitud kohtutõkendid, mille kohaselt pole lubatud ametlikult veel ilmumata raamatuid

kellelgi lugeda. Selle vastu võitlejad viitavad kodanikuvabadustele ja sõnavabadusele, rõhutades näiteks õigust lugeda. Elu pärast Potterit Inimeste rikkust mõõtev ajakiri Forbes tegi 2008. aastal kindlaks, et toona esimese miljardi saanud Rowling on esimene kirjutamisega rikkaks saanud inimene, rikkuselt teine naissoost meelelahutustegelane ja üleilmses rikaste edetabelis auväärsel 1062. kohal. Selleks ajaks olid raamatud ilmunud, viimane film linastus alles tänavu suvel. Poisikesest meheks saamise epopöa kestis seega 1997. aastast 2011. aastani ning jätkub tegelikult ilmselgelt veel palju viljakaid aastaid. 2001. aastal ostis tollal Inglismaal rikkuse poolest 144. kohal olnud Rowling Šotimaale Tay jõe kaldale 19. sajandist pärineva Killiechassie mõisamaja. Tal on kodu ka Šotimaa pealinnas Edinburghis ja umbes viie miljoni naelane George’iaegne maja Londonis Kensingstoni linnaosas, tänaval, mis on ööpäevase valve all. Sel suvel aga ostis kirjanik 10 miljoni dollari eest oma perele suvekodu Austraalias Tasmaania saarel, samuti soetas ta 1,3 miljoni dollariga oma Edinburghi valduse kõrvale veel ühe mõisa, et see maha lammutada ja laiendada selle arvelt praegust aiaala. 46


Tere tulemast A.Le Coq Arenale! Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

Ela mõnusalt mängule kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Samuti on võimalus rentida TrioBet Business Clubi ruume erinevate ürituste korraldamiseks.

Järgmine mäng A.Le Coq Arenal:

Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php, kirjutage meile 47 kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958

EESTI - UKRAINA

Teisipäeval, 11. oktoobril kell 20:00

i nve ste e ri – nr 3/201 1 Rahvusvaheline sõprusmäng


Guru Taas õnnelik 2001. aastal abiellus Rowling teistkordselt. Seekordne väljavalitu oli Neil Murrey, kellega tal on tänaseks poeg ja tütar.

“Harry Potter ja Surma vägised” (Harry Potter and the Deathly Hallows) on seitsmes ja viimane raamat J. K. Rowlingu romaanisarjas . Raamat ilmus suvel 2007, eestikeelne tõlge on müügil alates novembrist 2007. Viimases osas võtab Rowling kõik eelnevad juhtlõngad ja vihjed eelmistest romaanidest ning seob need ühtseks tervikuks.

FOT OD: C ORBI S

“Harry Potter ja segavereline prints” (Harry Potter and the HalfBlood Prince) on Harry Potteri romaanisarja 6. raamat, mis avaldati 2005. aastal. Kohe samal aastal tõlgiti ka eesti keelde.

Rowlingul on ringireisimiseks erareaktiivlennuk, autodest eelistab ta vähem silmatorkavaid sõidukeid. Tal on ennekuulmatu 250 000-dollarilise palgaga ihukaitsja, peale selle isiklik assistent ja kaks sekretäri. Koos sissetulekutega muutus kirjaniku elulaad ja tutvusringkond, kuhu kuulub muu hulgas endise peaministri Gordon Browni abikaasa Sarah. Joanne lööb kaasa paljudes heategevusprojektides. Juba 2000. aastal asutas ta 5,1 miljoni naela suuruse aastaeelarvega heategevusfondi, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsusega, aidata lapsi ja ühe vanemaga peresid. Fond rahastab ka 1990. aastal kirjaniku ema surma põhjustanud hulgiskleroosi ravi uuringuid: 2006. aastal annetas Rowling uuringukeskusele 10 miljonit naela. Heategevust on ta koos teiste, peamiselt lastekirjanikega edendanud üha suuremas mahus, aastatega on ta kulutanud hinnanguliselt mitusada miljonit naela. Ka poliitikat on Rowling toetanud: Browni leiboristidele annetas ta 2008. aastal miljon naela. Saaga ei lõppe Joanne Rowling on öelnud, et kirjutamine on haigus, mis ei lähe üle. Seega

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

kavatseb ta ka edaspidi kirjutada. Ilmselt teeb ta seda aga pseudonüümi all ja tema sulest ei tule enam fantaasialood, sest tal pole võimalik luua uut maailma, millel poleks Sigatüüka universumiga kattuvaid osi. Potteri kaheksanda osa sündi ta küll ei välista, aga mitte enne kümmet aastat. Küll aga on koostamisel Harry Potteri entsüklopeedia, millest saadav raha läheb heategevuseks. Sel suvel teatas Rowling, et kõik tulevased Potteri projektid ja elektrooniliselt allalaaditavad tooted koondatakse veebilehele Pottermore. Seal antakse lisateavet tegelaskujude ja tegevuspaikade kohta, nagu ka valmivas entsüklopeedias. Potteriga on maailma praeguseks tuntuim naiskirjanik tabanud sadade miljonite noorte ja ka vanade lugejanärvi, mis on juba iseenesest Nobelit väärt saavutus. Kui sellele lisandub oskus seista ka oma rahaasjade eest, on tulemuseks maailma kõige aegade rikkaim kirjanik, kelle kullavool ei näita kahanemise märke. Selle kõigeni on J. K. Rowlingu viinud tema kõigutamatu usk endasse ja oma tegemistesse, leppimatus läbikukkumise ja tagasilöökidega. Ta on öelnud, et selg on vastu seina, polegi mujale liikuda kui ainult edasi. 48


49

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Intervjuu

FOTO D: JA R EK JÕ EP ERA

Eesti pank

lhv pank on võtnud endale eesmärgiks olla just selline pank, nagu iga eestimaalane sooviks. panga sünnist, hetkeseisust ja tulevikuprognoosidest räägib juhatuse esimees erki kilu. Millal ja kuidas üldse sündis otsus teha LHV-st pank? Rääkisin Rain Lõhmusega sel teemal esimest korda 2007. aasta lõpus. Kuna selleks ajaks olid investeerimisteenused LHV-s juba korralikult üles ehitatud ja teenustasutulu enam nii kiiresti ei kasvanud, tekkis mõte astuda järgmine samm − hakata keskenduma laenutegevusele ja kasvatama intressitulusid. küsit le s: t i it efert inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Kas oli ka kõhklusi, et see otsus on õige? Kui me esitasime 2008. aasta mais

pangalitsentsi taotluse, hakkasid panganduses ja kogu majanduses asjad parajasti allamäge minema. Septembris saabus uudis Lehman Brothersi pankrotist ja üleilmne panganduskriis. Paljud inimesed küsisid, miks me sellisel ajal panka teeme, ja oli ka neid, kes soovitasid sellest mõttest üldse loobuda. Meile tundus see aga, vastupidi, veelgi parema võimalusena turule tulla. Arvestasime, et lähiajal hakkavad teised pangad tegelema oma halvaks läinud laenude portfellidega ja muude siseprobleemidega ning turukon50


kurentsile pööratakse vähem tähelepanu. 2009. aasta märtsis ütles isegi Alan Greenspan ühes Wall Street Journalile antud intervjuus, et kui ta oleks 50 aastat noorem, alustaks ta ise uue pangaga. Kuidas pank käima läks? Pangalitsentsi saime 2009. aasta mais ning siis alustasime kohe hoiuste ja ärilaenude pakkumist. Kui vaatame era- ja äriklientide hoiuste praegust mahtu, siis peaksime olema suuruselt juba kuues pank Eestis. Nüüdseks on meie laenu51

portfellis peaaegu sada Eesti ettevõtet, kelle tegevust või projekte oleme rahastanud. Viimastel kuudel on meie intressitulu olnud suurem kui teenustasutulu ja me võime öelda, et oleme saanud ka sisuliselt pangaks ehk krediidiasutuseks.

Kindel siht Lähiaastate eesmärgiks on saada suuruselt viiendaks pangaks Eestis.

Kas sellepärast Te nüüd ütletegi, et pank on valmis? Mitte päris. Ainuüksi laenud, hoiused ja väärtpaberid ei tee LHV-st tavainimese jaoks veel panka. Et kliente hästi teenindada, on vaja kõiki peamisi tavateenui nve ste e ri – nr 3/201 1


Intervjuu

ka asjaolu, et LHV Panga aktsionärid ja nõukogu liikmed on kõik Eestist ja neil on pikaajaline panganduskogemus.

Lai kliendibaas Erki Kilu sõnul on LHV Panga klientideks eelkõige eraisikud ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

seid. Praegu võime öelda, et LHV Pank on igapäevasteks pangatoiminguteks valmis – pakume arveldusi, netipanka ja pangakaarte. Kõike saab ja tulebki edasi arendada ja paremaks teha, kuid kõik põhilised pangateenuste pakkumise osad on nüüd olemas. Miks LHV Pank nimetab end Eesti pangaks? Mida see tegelikult tähendab? Sellel on päris mitu põhjust. Esiteks, kui vaadata meie naabreid, siis pole riiki, kus poleks olemas oma pankasid ja arenenud kohalikku pangandust. Usun, et pikas plaanis on siiski hea, kui Eestis areneb kohalik pangandus ja finantsturg paremini välja ning väheneb sõltuvus välissüsteemidest. Teiseks juhime LHV Panka Eestist ja teeme seda nii, nagu kohalikule turule võiks kõige paremini sobida. Ettevõtjad saavad suhelda otse nende inimestega, kes teevad meil laenuotsuseid või analüüsivad nende äri laenuprojektide jaoks. See on pikaajalise ja mõlemapoolse usaldusväärse suhte puhul ülioluline. Kolmandaks ei ole vähetähtis

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Miks Te arvate, et see annab LHV Pangale turueelise? Siin tuleb vaadata pigem seda, kes on meie kliendid ja mida me neile pakume. Pangateenused võib tinglikult jaotada kolme suuremasse rühma: igapäevapangandus, investeerimine ja finantseerimine. Võrreldes teiste pankadega oleme seni olnud keskendunud esmajoones klientide varade kasvatamisele ja investeeringute haldamisele. Praegu oleme suurimaid maaklereid Balti börsidel, kuid tulude mõttes annab see vaid 15% meie teenustasudest. Palju kaalukam osa tuludest tuleb klientide tehingutest, mida vahendame välisbörsidel. Ka LHV pensionifondid on jõudsalt uusi kliente saanud – me hoiame selles vallas nüüd kolmandat kohta Eestis. Igapäevaste pangateenustega seoses oleme seadnud endale eesmärgiks, et inimestel oleks kõiki teenuseid lihtne, mugav ja soodne kasutada. Oleme lähtunud sellest, kuidas me ise kliendina tahaksime neid asju näha, näiteks meie netipank on võimalikult lihtne, maksed tasuta ja kaardid ilma hooldustasuta. See ei ole mingi revolutsioon, vaid ära unustatud vana hea kliendikeskne mõtlemine. Meie jaoks on tähtis, et arveldused, mis ei maksa panga jaoks tegelikult kuigi palju, oleksid ka klientide jaoks õiglase hinnaga. Tasuta maksed ja arvelduskonto parem intress on just need kaks tegurit, mis on meid veidi rohkem kui aastaga tõstnud Eestis tehtavate maksete arvult kuuendaks pangaks. Eestimaise pangana soovime kasutada infotehnoloogiat, mida arendatakse just Eestis, olgu nende pakkujateks meie oma töötajad või tellitud tööde puhul teised spetsialistid Eesti ITettevõtetest. Eestis siiani tehtud internetipangad on olnud maailmatasemel ja ma usun, et ka meie suudame seda taset kõrgel hoida. Kui mõelda veidi pikemalt ja laiemalt, siis on see ju konkurentsieelis, 52


mida võiksime ära kasutada. Laenude puhul on aga peamine, et klient ja pank mõistaksid teineteist ning saaksid oma vajadustest ja võimalustest otse rääkida. Seni oleme tegelenud ainult ärilaenudega, ent meie järgmine suurem eesmärk on arendada eralaenude valdkonda ja kasvatada mahtu. Kas eraisikutele laenude andmine tähendab ka hüpoteek- ehk eluasemelaenude väljastamist järgmisest aastast? Pikaajalise ja madala intressimääraga eluasemelaenu andmiseks on vaja veidi teistsugust bilansistruktuuri, kui meil praegu on. Alustame lühemate ja väiksemate laenudega. Teatud juhtudel võib see olla abiks ka eluaseme soetamisel.

Millisena näete LHV Panka viie või kümne aasta pärast? Viie aasta pärast tahame olla kaalukas pank Eesti pangandusturul. Eestis oleme ilmselt suuruselt viies, kuid väga raske on prognoosida, kas ja kui palju oleme oma tegevust jõudnud selleks ajaks arendada välisriikides. Meie koduturg on ikkagi Eesti ja me tahame siin võimalikult hästi hakkama saada. Tõenäoliselt on keeruline tulla välja uute pangatoo-

Kas Eesti pangandusturul võiks konkurents veel suureneda? Ei usu. Ükski suurem pank Eestisse tulema ei hakka, sest neil on praegu

Tahame siin võimalikult hästi hakkama saada. muid tähtsaid teemasid, millega tegeleda. Pigem arvan, et mõni välispanga filiaal võib siit veel lahkuda või oma tegevuse kellelegi siin edasi müüa. Seega konkurents isegi väheneks. Päris uue panga tegemine nullist on aga väga keeruline, kui mitte lausa võimatu. Uue pangaga kaasnevad investeeringud ja püsikulud on väga suured ning nende tasuvus võtab aega aastaid. See, et LHV Pank on olnud tugev väärtpaberite ja investeerimisteenuste valdkonnas ning teeninud sellega jooksvat tulu, võimaldabki meil nüüd panka üles ehitada. Tagantjärele vaadates hakkab meile alles praegu kohale jõudma, kui suure asjaga me hakkama oleme saanud. 53

detega, kuid teeninduse ja tehnoloogia vallas võib nende aastate jooksul toimuda üsna palju uuenduslikku. Kui kaua suudate hoida LHV-d Eesti pangana? Kas mingis kasvufaasis ei teki vajadust kaasata väliskapitali? Kui pank kasvab kiiremini, kui ta kasumit teenib, on vaja kaasata lisakapitali. Järgmise viie aasta prognoosides eeldame, et peame igal aastal LHV Panga aktsiakapitali suurendama. Võib-olla tuleb nendel aastatel ka välisinvestoreid, kuid praegust aktsionäride struktuuri vaadates olen üsna kindel, et kontroll ettevõtte üle on ka viie aasta pärast Eesti inimeste käes.

LHV Pank Seisuga 31.08.2011: bilansimaht 185 miljonit eurot, hoiuste maht 169 miljonit eurot, laenude maht 53 miljonit eurot, klientide arv 27 000, töötajate arv 125. i nve ste e ri – nr 3/201 1


Krediitkaart

FOTOD: SCANP IX, CORBIS

Ettevõtted

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

54


krediitkaarte arveldusvahendina tunnustavad kaupmehed saavad müüdud kauba ja teenuste eest raha kohe kätte, klient ei pea aga ihaldatud asja või teenuse järel kaua ootama. nii arvavad ka miljardite krediitkaartide valdajad üle maailma. maailma suurimal krediitkaarditurul USA-s on see kõiki soove kohe täitev võlukaart kolmveerandil elanikest, igal neist keskmiselt 3,5 tükki, usinamatel isegi 10–12. Madalama sissetulekutasemega riikides – näiteks Indoneesias – on aga elanikel kolme inimese kohta umbes üks krediitkaart. Kuigi võiks arvata, et majanduskriis on põhjustanud kehvemaid aegu ka krediitkaarditurul, on pakkumine muutunud hoopis energilisemaks: väiksema sissetulekuga klientidele mõeldud kaardipakkumised on kasvanud mullusega võrreldes kahe kolmandiku võrra. Mull pole tegelikult lõhkenud Selles USA majanduse ühes mõjukamas valdkonnas nagu ei kehtikski mujal harudes toimivad majandusseadused. Kitsastele aegadele vaatamata pole ameeriklaste krediitkaartidega võetud võlakoorem üldse kahanenud ja küünib praeguseks ligi 4000 dollarini iga täiskasvanu kohta. Kodumajapidamise keskmine krediitkaardivõlg on umbes 16 000 dollarit. Üleriigiliselt avaldab krediitkaardisektor suurt mõju kogu riigi majandusele: tänavu mais ulatus USA tarbimisvõlg 2,5 triljoni dollarini ja ligi kolmandiku sellest moodustas krediitkaardideebet. On mitu põhjust, miks krediitkaardimajandus on jätkuvalt populaarne. Majanduse üldseis vajab elavdamist ning krediitkaartidega võimendatud impulsstarbimine annab sellele suurt hoogu juurde. Osa teoreetikuid käsitleb krediitkaardivõla kasvu kui majanduse taastumise ettekuulutajat – ligi 70% majandus55

aktiivsusest sõltub tarbimiskulutustest ja majanduse normaliseerimist ei tasu ilma krediidikasutuse kasvuta loota. Nimetamist väärib ka tõik, et inimesed on üha enam õppinud kaardikasutust juhtima. Nad hoiavad kulusid all ja loodavad, et riigi majanduse viivad tõusuteele hoopis nende naabrite ohjeldamatud ostud. Beebibuumi ajastu laps Krediitkaarti ja sellesarnaseid maksemeetodeid on kapitalistlikus universumis kasutatud kaua aega. Esimesed võrsed levisid USA-s juba 1920. aastail ja enamasti kasutati tolleaegseid vahendeid krediitarveldamiseks ühe teenuse- või kaubapakkujaga. Esimese moodsa krediitkaardi tõid 1950. aastal turule Ralph Schneider ja Frank X. McNamara, kes asutasid paljude äride kaupu ja teenuseid koondava krediitkaardi Diners Club. Aastal 1958 tuli aga turule American Express, kes suutis välja arendada üleilmse kaardi, ehkki esialgu veel mitte tänapäevase krediitkaardi võrgustikuga. Alles Californias asuv Bank of America oli esimene, kes suutis seni makseahelast kõrvale jäänud kolmanda osapoole ehk pangad viia niikaugele, et käima pandi toimiv rahastamisskeem – automaatkrediidi (ingl revolving credit) nime kandev finantsinstrument, mida kaupmehed usaldaksid. Septembris 1958 tuli Bank of America välja BankAmericardiga, millest kujunes üleilmse laienemise järel välja Visa süsteem. Aastal 1966 nägi ilmavalgust MasterCardi esivanem MasterCharge, mille lõi California pankade rühm, et konkureerida BankAmericardiga.

Mees trükkimas trükimasinal Visa krediitkaarte.

te kst: ants vi ll i nve ste e ri – nr 3/201 1


Pilguheit

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

56


Neil aegadel suruti krediitkaarte aktiivselt tarbijatele peale. Kaarte saadeti lausa masspostitusega kõikvõimalikele aadressidele, mille tulemusena said krediitkaardi ka töötud, joodikud, narkosõltlased ja impulsslaenajad. Asjade sellist käiku võrdles president Lyndon B. Johnsoni majandusassistent suhkru andmisega suhkruhaigele. Vallandunud finantskaos lõpetati 1970. aastal kirjeldatud masspommitamise üleriigilise keelamisega, ent jaole jõuti alles siis, kui laiali oli jagatud juba 100 miljonit kaarti – üks kaart kahe ameeriklase kohta, imikud ja raugad kaasa arvatud. Ehkki USA-s, Kanadas ja Suurbritannias on krediitkaardid väga levinud, on muu maailm selle elukorraldusviisiga vähem kaasa läinud. Paljudes riikides on keskendutud peamiselt sularahata arveldamise ja internetipanganduse rolli suurendamisele.

(38,5%), MasterCardi (24,3%) ja American Expressi (23,2%) vahel. Kõik ülejäänud kaardipakkujad peavad leppima 14%-ga. Börsiandmete põhjal teenis Visa aktsia 2010. aastal rekordilise tulu nelja dollari ringis, samasugune oli ka MasterCardi aasta.

Kolm kuningat Maailmas tehakse aastas krediitkaarditehinguid rohkem kui 2,5 triljoni dollari väärtuses ning maksekohti on rohkem kui 200 riigis või nende territooriumil üle 24 miljoni. Praegu on USA ja ka üleilmsel turul siiski ainult kolm tõeliselt suurt kaardipakkujat: American Express, MasterCard ja Visa. Neist esimesel oli USA-s möödunud aastavahetuse seisuga 50 miljonit klienti, teisel 171 miljonit klienti (lisaks 123 miljonit deebetkaardi omanikku) ja kolmandal 269 miljonit klienti (pluss 397 miljonit deebetkaarti). Visa kaardi omanikke arvatakse maailmas olevat üle miljardi. Nende kolme suure firma kaudu liikus mullu makseraha kokku ligikaudu kolme triljoni dollari eest, suurima ehk Visa oma küündis 38 miljardi tehinguni. Teave nende firmade kaudu tehtud maksete hulga kohta on siiski üksnes osaliselt kättesaadav. Lühidalt on USA turu jaotus lihtne: 1,4 miljardit kaarti ja 181 miljonit kaardiomanikku; 86% tehinguist jaguneb Visa

American Express Esimese toimiva ja üleilmse krediitkaardifirma praegune aastakasum oli 26 miljardit dollarit. Finants-, kindlustus- ja reisiteenuseid pakkuva börsifirma palgal on 61 000 töötajat ning Manhattanil paikneva peakorteriga rahvusvahelise firma toodeteks on krediitkaardid, maksekaardid ja reisitšekid. American Expressi kaubamärgi väärtuseks hinnatakse 15 miljardit dollarit, millega see on üleilmses arvestuses 22. kohal. Aastal 1850 asutatud firma on nüüdseks üks 30 komponendist, mis on Dow Jonesi tööstussektori keskmise indeksi taga. Mitme firma liitumisel tekkinud American Express alustas ekspresspostifirmana, toimetades koostöös raudtee-, laeva- ja veofirmadega peale kaupade ja posti edasi ka väärtpabereid, raha ja rahakaarte. Firma asutajad lõid ka legendaarse Wells Fargo &Co, mis toimetas posti toona kullaõitsele puhkenud California ja arenenud idaranniku vahel. 1891. aastal võeti kasutusele firmale palju tulu ja kuulsust toonud reisitšekid. Sel-

57

Legendaarsele Hollywoodi vesternistaarile John Wayne’ile kuulunud American Expressi krediitkaart aastast 1978.

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Pilguheit

lest hetkest peale muutuski American Express rahvusvaheliseks. 1958. aastal sai firmast Diners Clubi järel esimene suurem krediitkaardipakkuja, lastes käibele veerand miljonit kuuedollarilise aastase hooldustasuga kaarti. Kaarte lasti käibele mitmele tarbijarühmale (näiteks praeguse plaatinakaardi aastane tasu on 450 dollarit). Ent alles 1987. aastal võttis American Express automaatkrediidi juurutamise teel kasutusele päris krediitkaardi, sest seni oli tulnud eelmise kuu kulud korraga ära maksta. Kuni 1990. aastate alguseni oli American Expressil isekas komme anda kaupmeestele soodustust, kui nad aktsepteerivad oma äris ainult nende firmat. Konkurendid Visa ja MasterCard polnud sellega sugugi rahul. 1991. aastal hakkasid paljud Bostoni restoranid vastu võtma ka Visa ja MasterCardi krediitkaarte, sest nende tasu oli tunduvalt väiksem (1,2%) võrreldes American Expressi 4%-ga, mõned aga katkestasid ahne firmaga sidemed hoopiski. Bostoni mõju laienes kiiresti üle riigi 250 restorani. Sellele reageerides alandas American Express tasumäära ning liikus edasi supermarketitesse ja apteekidesse. Laienemistingimusi üha lihvides otsustati asuda vallutama kõikvõimalikke elualasid.

Mullu novembris sai American Expressi Suurbritannia osakond kaubandusinspektsioonilt hoiatuse kaardivõlgnike üleliia karmi kohtlemise pärast. Nimelt soovis firma pöörata kaardivõla püsivaks võlakohustuseks koos sellest tulenevate tagajärgedega. MasterCard Ka Ameerika suuruselt teise krediitkaardifirma MasterCardi peakorter on New Yorgis. Mullu 5,6 miljardit dollarit aastatulu teeninud ettevõtte põhitegevus on üleilmne maksete teostamine teenusepakkujatest ettevõtete ja tarbijaile kaarte välja andvate pankade või krediidiühistute vahel. Firma asutasid Louisville’i kaks ettevõtjat Raymond Tanenhaus ja Stanley Benovitz. Aastal 1966 liideti see United California Bankiga ja turule toodi MasterCardi eelkäija Master Charge, mis pidi konkureerima Visa eelkäijaga. 1990. aastal ostis firma ära Briti Access Cardi ning 2002. aastaks oli MasterCard paisunud juba üleilmseks. Ta ühines suurfirmaga Europay International SA, mis oli välja andnud Eurocarde. Nüüdseks 5600 töötajaga ettevõte on börsil 2006. aastast, kuid juba enne seda kuulus firma rohkem kui 25 000-le krediitkaarte välja andvale finantsasutusele. Nende seas oli muide ka Wells Farfo pank ja California pank. Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma muret MasterCardi domineerimise pärast. 2009. aastal jõudis firma euroliiduga kokkuleppele kartellivastase seaduse täitmises ja vähendas deebetkaartidega seotud hooldustasusid. Mullu detsembris aga kutsus Euroopa Keskpanga üks juhtidest üles murdma Visa ja MasterCardi monopoli ning looma ühtses euromaksete piirkonnas ühiskaardi. Kui WikiLeaks paljastas dokumendid, kust selgus, et Ameerika võimud olid teinud Venemaal Visa ja MasterCardi huvides lobitööd, asusid need kaardifirmad blokeerima WikiLeaksile tehtavaid makseid. Seepeale leidsid Euroopa Parlamen-

Eestimaise LHV pangakaardid

LHV Pank väljastab oma klientidele ainult MasterCardi logoga krediitkaarte.

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

58


di liikmed, et Euroopa firmale tehtavaid eurooplaste makseid ei peaks kontrollima Ameerika firma, ning kutsusid kaardihiidude enamusosalust Vanas Maailmas kahandama. Visa 1958. aastal lasi Bank of America Californias posti teel levitades käibele BankAmericardi, mille esimene tiraaž oli 60 000. Teenuse uuenduslik külg oli see, et paljude teenusepakkujate automaatkrediidid koondati nüüd ühele kaardile. Paaniliselt kiire laienemise tõttu oli järgmise aasta lõpuks laiali saadetud juba kaks miljonit kaarti ja sõlmitud leping 20 000 teenusepakkujaga. Sellega kaasnesid tõsised probleemid: 22% kaardiomanikest jäi võlgu (prognoos oli 4%), esines hulgaliselt kaardipettusi. Esialgse kampaania kogukahju ulatus 20 miljoni dollarini. Bank of America leidis siiski, et asi on päästmist väärt, saatis välja kolm miljonit vabanduskirja ja asus uuesti asja kallale. Aastatega laieneti üle USA ja muudesse riikidesse, kaartide levitamine posti teel jätkus. Kui 1970. aastaks oli umbpostitusega laiali jagatud 100 miljonit kaarti, keelati see lõpuks seadusega ära. Viie aasta pärast ühendati seni erinevaid nimesid kandnud välis- ja siseharud üheks Visaks. Aastal 2006 läks osa Visa harudest börsile ja alates 2008. aastast on börsil kogu restruktureeritud ettevõte. Delaware’is asutatud rahvusvaheline maksetehnoloogiafirma sai mullu aastakasumit üle kaheksa miljardi dollari. Firma põhitooteks on elektroonilised rahaülekanded maailmas, enamasti Visa kaubamärki kandvate krediit- ja deebetkaartide kaudu. Visa ise kaarte välja ei anna, ta ei määra krediiditingimusi ega teenustasusid, vaid pakub finantsasutustele oma kaubamärgiga maksetooteid, mida nood kasutavad oma tarbijaprogrammides. 2009. aastal tehti Visa üleilmse võrgustiku VisaNet kaudu 62 miljardit tehingut kokku 4,4 triljoni dollari väärtuses. Californias paiknev Visa tegutseb Aa59

sia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides, Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Lähis-Idas. Euroopa Visa on Euroopa piires toimiv omaette üksus, mis annab välja oma kaarte.

2009. aastal tehti Visa üleilmse võrgustiku VisaNet kaudu 62 miljardit tehingut kokku 4,4 triljoni dollari väärtuses.

Imeveskid jätkavad kullajahvatamist kiirenevas tempos Selle aasta lõpuks peaks uuenduslikke, kontaktivabasid ja väikesummade puhul isegi PIN-koodita kasutatavaid kaarte olema USA-s 100 miljonit ja Suurbritannias 20 miljonit. On arvestatud, et raha liigub õhu kaudu lausa kaks korda kiiremini kui seni ja eriti väiksemate ostude hulk kasvab hüppeliselt. Uut hoogu saavad ka mobiiltelefoni kaudu toimivad krediidisüsteemid. Kuidas võlakaardifirmad on majanduskriisi üle elanud ja viimased aastad kasumit teeninud? Head ja hiilgavat äri eristab muust tavaliselt see, kas pakutakse klientidele kaupa, mida nad vajavad – näiteks leiba – või seda, mida nad tahavad – näiteks egopurset, vaevatasu või muinasjutulist mänguasja. Enamikul inimestel pole tegelikult tarvidust kulutada krediitkaardi abil oma sissetulekust rohkem, kuid paljud teevad seda sellegipoolest ning soetavad asju, mida nad himustavad. Ja muidugi ei jäta krediitkaardifirmad ja investorid juhust kasutamata. Seni veel kõik toimib. i nve ste e ri – nr 3/201 1


Pension

Ühtne Euroopa juba kaks aastat kestnud ja järjest intensiivistunud euroopa valitsuste võlakriis paneb euroopa liidu ühtsuse tõsiselt proovile, kuid euroopal on piisavalt jõudu sellega toime tulla.

t e kst : andre s vi isemann

LHV pensionifondide fondijuht inve ste e ri – nr 3/20 1 1

neliteist aastat tagasi, kui ma alustasin oma magistriõpinguid Prantsusmaal INSEAD-is, rahvusvahelises ärikoolis, kutsus tollane rektor meid avaaktusel üles üksteist abistama ja julgustas vajaduse korral ka abi paluma. INSEAD-i hindamissüsteemis võrreldi igat magistranti õpingukaaslastega. Sul võisid olla väga head teadmised, aga kui teiste omad olid paremad, võisid ikkagi saada kõige kehvema hinde. Küsisime vajaduse korral üksteiselt abi ja ka saime seda, kuigi hindamissüsteemi silmas pidades oli see ebaratsionaalne. Me uskusime, et solidaarsus on väärtus iseenesest, et see on üks Euroopa ja INSEAD’i põhiväärtustest. Olime veendunud, et see eristab INSEAD-i Ameerika ärikoolidest, kus vahendeid valimata võideldakse, et ennast upitada ja õppeedukuse edetabelis tõusta. Juba kaks aastat kestnud ja järjest intensiivistunud Euroopa valitsuste võlakriis paneb Euroopa Liidu ühtsuse tõsiselt proovile. Eeskätt väljaspool Euroopat

on palju neid, kes ei usu, et Euroopa riigid suudavad oma eripärade ja lahkarvamuste tõttu sellele probleemile ühise lahenduse leida, ja panustavad euroala lagunemisele. Jätkatakse tugevamana Mina nii pessimistlik ei ole. Ma ei arva, et see on kerge ülesanne, aga usun, et Euroopa juhid saavad sellega hakkama. Usun, et Euroopa Liit jääb truuks oma väärtustele ja põhimõtetele. Kui ta järgib kokkulepitud protsesse ja otsib liikmesriikide vahel üksmeelt, saadakse sellest raskest ajast üle ja jätkatakse tugevamana. Euroopa võlakriis avaldab väärtpaberiturgudele suurt mõju, ükskõik mis suunas see ka ei areneks. Kui majandus- ja rahaliit peaks lagunema, vajab suurem osa Euroopa pangasüsteemist toibutamist, laenuintressimäärad tõusevad ja laenude kättesaadavus väheneb kõikjal Euroopas. Kui aga võlakriis peaks viima suurema riikidevahelise lõimumiseni, siis rahaliidu liikmesriikide intressimäärad ühtlustuvad 60


− nõrgemates riikides need langevad, tugevamates tõusevad. Praeguseid võlakirjade hindu vaadates paistab, et pessimiste on rohkem. Infrastruktuur töötab edasi Kuigi usun Euroopa suutlikkusse oma probleemidega hakkama saada, olen ma

tuludest väljastpoolt Portugali, on ka riigi poolt erastatavate ettevõtete nimekirjas. Praegu kaalun aga investeeringut Iirimaa gaasivõrkude ettevõtte võlakirjadesse, mille tootlus on samuti kaheksa protsendi lähedal. Isegi kui nende riikide valitsused peaksid ise hätta jääma, tuleb infrastruktuuri ju endiselt töös hoida.

Usun, et Euroopa Liit jääb truuks oma väärtustele ja põhimõtetele. fondijuhi ja investorina võlakriisi arengu suhtes pigem ettevaatlik. LHV pensionifondid ei ole kunagi investeerinud Kreeka, Portugali ega Iirimaa valitsuse võlakirjadesse*. Küll aga on mind viimasel ajal hakanud huvitama niinimetatud Euroopa äärealade ettevõtted, eelkõige need, kus on suur riigi osalus. Juuli lõpus investeerisin Portugali Energia pikaajalistesse võlakirjadesse, mille oodatav tootlus oli siis üle kaheksa protsendi aastas. Ettevõte, mis saab suure osa oma 61

Usun, et nüüdsel ajal on mõõdukalt riskides võimalik leida võlakirjaturgudelt huvitavamaid investeeringuid kui aktsiaturgudelt. Olukorra keerukust silmas pidades hoian aga suurt osa fondide varadest lühiajalistes hoiustes, et kaitsta investorite vara ja olla valmis raha ümber paigutama, kui olukord selgineb ja investeerimiseks saabub õige aeg. Euroopa võlakriisi kiiresse lahendusse ma ei usu, sest igasugune areng ja ehitamine nõuab oma aja.

*Tutvu LHV pensionifondide tingimuste ja prospektiga ning küsi lisainfot lhv.ee/pension.


Muutused pensionifondide tingimustes Uuest aastast muutuvad LHV kohustuslike pensionifondide tingimused. Kõige ulatuslikumalt puudutab see LHV Pensionifondi XL, mille puhul suurendatakse aktsiaturgude maksimaalset osakaalu 50%-lt 75%-le. Selle tulemusena muutuvad pensionifondid XL ja L üksteisest praegusega võrreldes tunduvalt erinevamaks. Samamoodi eristatakse tingimuste muutmisega rohkem pensionifonde S ja XS.

LHV Pensionifondi XL tingimuste muudatused • Fond võib investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja aktsiatega sarnastesse instrumentidesse varasema 50% asemel 75%. • Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiipide hulgast kustutatakse viide arenevatele turgudele. • Fondi haldustasu suureneb 1,88%-lt 2%-le (sama mis LHV Pensionifondil L). LHV Pensionifondi L tingimuste muudatused • Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiipide hulgast kustutatakse viide arenenud turgudele. LHV Pensionifondi S tingimuste muudatused • Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiipide hulka lisatakse säte, mille kohaselt investeerib fond olulise osa varadest võlakirjadesse, mille on emiteerinud erasektori äriühingud. LHV Pensionifondi XS tingimuste muudatused • Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiipide hulgast kustutatakse viide lühiajaliste võlakirjade eelistamisele. • Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiipide hulka lisatakse säte, mille kohaselt investeerib fond ainult sellistesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud riik,

riigi enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing või rahvusvaheline organisatsioon. Kõigi kohustuslike pensionifondide tingimuste muudatused • Kustutatakse viide osakuomaniku õigusele tutvuda fondivalitseja veebilehel fondivalitseja juhatuse liikmete nimekirjaga (see teave on siiski avalik, sh LHV veebilehel). • Kustutatakse viide investeerimiskomiteele, mis investeerimisotsuste korda faktiliselt ei muuda, ent kaotab vajaduse võtta vastavaid otsuseid vastu komitee istungitel. • Depootasu viiakse kooskõlla depoolepinguga ning see esitatakse käibemaksu määrast eraldi. Nii välditakse olukorda, kus fondi tingimused ja depooleping lähevad omavahel vastuollu. • Lisatakse säte, mille kohaselt võib fondivalitseja kasutada osakuomaniku kontaktandmeid talle teabe saatmiseks teiste fondide kohta, mida sama fondivalitseja valitseb, samuti toodete ja teenuste kohta, mida pakuvad fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted. Osakuomanikule jääb õigus loobuda ülalnimetatud teabe saamisest, esitades fondivalitsejale vastavasisulise tahteavalduse.

Kõigi fondide puhul loetakse muudatusi oluliseks ning osakuomanikel on võimalik väljuda fondiosakutesse tehtud investeeringust ilma lisakuludeta. See tähendab fondiosakute tagasivõtmistasu 0% nende osakute vahetamise avalduste puhul, millega müüakse osakuid 2012. aasta 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval. Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja registripidajale laekunud hiljemalt 30. novembril 2011. Muudetud tingimuste ja prospektiga, tingimuste muudatuste põhjendustega, muudatustega fondide arengule ja osakuomanike huvidele avaldatava mõju analüüsiga saab tutvuda aadressil www.lhv.ee/pension.


Silme eest kirjuks kiskuvaid teadusuudiseid lahkab lihtsaks Forte.

63

i nve ste e ri – nr 3/201 1 Pildi enkrßptimiseks on vaja sinu nutitelefonile QR Code readerit.


Arvamus

Kunst

närvilistel majandusperioodidel on ikka pööratud tähelepanu alternatiivsetele investeerimisvõimalustele, nagu näiteks kuld. ajalooliselt on samasse kategooriasse kuulunud ka kunst.

t e kst : indre k k asela

Investeerimispankur ja kultuuriaustaja inve ste e ri – nr 3/20 1 1

ma ei taha lugejat sugugi veenda selles, et majanduskollapsi vastu kaitseb teda õlimaal, kuid sama (eba)ratsionaalne on tormata praegu kulla järele. Kunsti eristab kullast oluline tegur: kuld ei paku mingeid esteetilisi naudinguid – küllap ainult uusrikka mentaliteedi või psüühikahäirega inimesele. Kunst seevastu paitab südant ka hüperinflatsiooni tingimuses. Kunst kui investeering on jäänud meil lühikesest ajaloost tingituna siiani tähelepanuta. Sellel on hulk põhjusi, alates asjaolust, et tõeliselt n-ö likviidse, see tähendab rahvusvaheliselt koteeritud kunstiteose omandamiseks on vaja algkapitali, mis käib meil enamikule üle jõu. Teiseks on kunstis tunduvalt keerulisem orienteeruda kui kullagrammides või aktsiate suhtarvudes. Kolmandaks tundus Eestis kunst olevat mõnekümne rikkama kodaniku omavaheline eralõbu ning rahva kõrvu jäi kõlama ainult mõne ärimehe või advokaadi järjekordne Eduard Viiralti või Konrad Mäe teose ost. Kümned miljardid Sellest, et kunst ei ole marginaalne turg, annavad aimu ajalehepealkirjad kümnete miljonite dollarite eest müüdud Picassodest, Warholidest või prantsuse impressionistidest. Need tehingud tunduvad olevat stratosfäärilises kauguses meie igapäevamaailmast. Veel kumma-

lisem tundub, et sedasama miljonite eest ostetud-müüdud teost võib peaaegu tasuta vaadata muuseumides või galeriides. Kas see on prestiiž, mis sunnib inimesi kulutama kunstile meeletuid summasid? Kindlasti on ta ka seda. Sellest annab tunnistust näiteks Vene ja Hiina oligarhide hiljutine väga jõuline ja raharikas sisenemine kunstiringkondadesse. Tänavu prognoositakse rahvusvaheliste oksjonipidajate kogukäibeks 11 miljardit dollarit – see on isegi rohkem kui USA kinode käive. Ent see summa kajastab ainult institutsionaalse turu käivet. Peame arvestama, et väga suur osa kunsti liigub uue omaniku kätte väljaspool rahvusvahelisi oksjoneid, näiteks otse galeriide kaudu või vahel ka nähtamatumaid kanaleid pidi. Tootlikum kui võlakirjad New Yorgi Ülikoolis tehtud uuring aastate 1875–2000 kohta näitas samuti, et investeeringud kunsti on olnud tootlikumad kui riiklikud võlakirjad, ent jäänud siiski märgatavalt allapoole USA aktsiate tootlikkust. Kunstiturg on nimelt maailma aktsiaturgudega võrreldes teatud ajalises nihkes. Hiljuti võis seda täheldada Damien Hirsti, kalleima praegu elava kunstniku puhul. Ta müüs põhimõtteliselt samal päeval, kui varises kokku Lehman Bro 64


thers, oma uusi teoseid ühe päevaga rohkem kui 130 miljoni dollari eest. Ka tänavu on kunstiteoste hinnad teinud rekordeid, sest esiteks on turul rohkesti n-ö sünteetilist raha, mis on tekitanud palju uusi ostjaid, ning teiseks on kunst olnud tõhus kaitse inflatsiooni vastu. Väärt kunstil on omadus olla märksa vastupidavam kui mõne riigi valuuta ning ka tema eluiga on keskmise ettevõtte omast pikem. Minulgi on kodus vanavanematelt saadud pakid vana paberraha, mille väärtus on praeguseks nullilähedane, kuid mulle kingitud Malle Leisi 1968. aasta maalist ei loobuks ma isegi väga hea pakkumise korral. See teos meeldib mulle väga ja ma tean, et isegi siis, kui ma pärandan selle kas muuseumile või oma lastele, on see midagi jäävat. Ars longa, vita brevis est. Kõlab banaalselt, aga on tõsi. Kunstnik vaatab kõrvalt Kunstituru üks omapärasemaid tegureid on n-ö esmase turu suletus: tavaliselt ei osteta kunstiteost mitte otse autorilt, vaid galerii vahendusel. Isegi kui aja jooksul tõuseb teose hind rekordkõrgustesse, jääb

Kunst on elu, kunstiturgu huvitab ainult raha. Damien Hirst selle autoril üle üksnes pealt vaadata, kuidas ostjad omavahel kauplevad. Kui kõnealuse teose autor on veel elus, on tal muidugi alati võimalus oma järgmiste tööde alghinda märkimisväärselt tõsta. Galerii ei ole mitte lihtsalt tavaline kinnisvaramaakler, vaid tema roll on anda ostjale kindlus, et pakutav vastab selle väärtusele käesoleval hetkel. Parimad galeriid pingutavad selle nimel, et müüdavate teoste hinnad ja saadavus turul oleks kontrollitavad. Nii nagu igal turul, pane65

vad ka kunstiteoste puhul hinnad paika pakkumine ja nõudlus. Kuulsamatelgi kunstnikel on tihti tekkinud kihk üleprodutseerimise järele, mis võib tekitada ootamatuid hinnaliikumisi või, mis veel hullem, tuua kaasa kunstilise kvaliteedi allakäigu. Kui eelnev kõlas väga kalkuleeritult ja steriilselt, siis kunsti puhul ei maksaks unustada peamist: kunst võib olla küll varaklass, ent tema esmane väärtus on siiski esteetiline nauding.


LHV toetab LHV Pank on Eesti Jalgpalli Liidu peatoetaja Jalgpallikaart on ka Eesti Jalgpalli Liidu ametlik fännikaart, mille omanik pääseb Eesti koondiste mängudele soodsamalt ja saab soodustusi Eesti Jalgpalli Liidu teiste ametlike toetajate juures.

Moodne kaart LHV jalgpallikaardil pole väljastamis- ega hooldustasu. Kaart on varustatud kõige kaasaegsemate ja turvalisemate kiipidega. LHV pangakaardi tagaküljelel on kaardiga seotud konto number, et seda oleks vajadusel mugav leida.

Jalgpallikaart

lhv panga jalgpallikaardi omanik saab nüüd iga ostuga toetada oma valitud eesti jalgpalliklubi või rahvuskoondist.

* Krediitkaardi krediidi kulukuse määr tüüpnäitena on 15,42% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidilimiit 1200 €, intress 16%, kuutasu 0 €, intressivaba periood 20 päeva, kaardimaksete lisatasu ehk jalgpalli toetusfond 0,25% maksete tehingusummalt. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning tagastatakse ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

lhv jalgpallikaart on pangakaart, millega tehtud igale ostule arvestatakse maksja poolt juurde 0,25% tehingu summast. Kogutav raha laekub kaardiomaniku poolt valitud jalgpalliklubi toetusfondi. Hooaja lõpuks kogunenud summale lisab LHV Pank omalt poolt veel sama palju juurde. Toetatavate valikus on kõik Eesti klubid meistriliigast kuni madalamate liigade klubideni välja, lisaks naiste jalgpalliklubid ja noorte klubid. Veel on võimalik toetada Eesti rahvuskoondist, valides toetuse saajaks Eesti Jalgpalli Liidu. „Sellisel kujul partnerlus ühe spordiliidu ja panga vahel on Eestis esmakordne. Tegemist ei ole mitte ainult kahe organisatsiooni omavahelise koostööga, vaid siia on kaasatud kõik inimesed, kelle jaoks on

jalgpalli toetamine oluline,” ütles LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu. „Jalgpallikaart võib olla kas deebet- või krediitkaart*. Kaardiomanik saab valida kahe kujunduse vahel – olemas on roheline väljakukaart ja fänni lipukaart.” „Koostöö LHV Pangaga on meie jaoks väga tähtis. Me püüame alati leida uusi võimalusi ja pikaajalisi vahendeid, millega Eesti jalgpalliklubide arengule kaasa aidata. Meie siht on tekitada ühiseid väärtusi jagavate inimeste vahel sünergiat. LHV jalgpallikaart pakub peale klubide lisavõimaluse ka fännidele, sest see tagab Eesti koondise mängudele soodsama pileti ning noortekoondise matšidele lausa tasuta sissepääsu,” ütles Eesti Jalgpalli Liidu juht Aivar Pohlak. 66


67


FOT O: M A RGUS JOH N A S ON

Suur uudis

Avamine et oma kliente veelgi paremini teenindada, avas lhv pank augusti lõpus suurejoonelise peoga uue teeninduskeskuse city plaza kontori-hoone esimesel korrusel, aadressil tallinn, tartu mnt 2. vajaduse suurema kliendikontori järele tingis LHV Panga soov pakkuda senisest veelgi paremat klienditeeninduskvaliteeti. Uues avaras teeninduskeskuses saab klient kõikvõimalikku investeerimis- ja pensioniinfot ning nõuandeid oma raha säästmiseks ja kasvatamiseks. Samas saab teha väärtpaberitehinguid, sõlmida lepinguid ning muidugi avada ka arvelduskontot ja taotleda pangakaarte. Tulevikus pakutakse teeninduskeskuses ka võimalusi täiendada oma investeerimisalaseid teadmisi. Näiteks saab kohainve ste e ri – nr 3/20 1 1

peal lugeda erialast kirjandust ja kuulata investeerimisseminaride ettekandeid. Enamik LHV kliente kasutab tehinguteks ja pangatoiminguteks internetti. Kliendikontorit külastavad peamiselt uued kliendid konto avamiseks ja need, kes soovivad küsida nõu investeerimise või raha paigutamise kohta. LHV avas uue teeninduskeskuse vaatemängulise valgusetendusega City Plaza kontorihoone seinal. Valgusetendust saab järele vaadata YouTube’ist (märksõna: LHV Panga video mapping). 68


Väärikas tähistamine LHV Pank tähistas krediitkaartide ja uue teeninduskeskuse valmimist ERSO kontserdiga Anu Tali dirigeerimisel Tallinnas Viru keskuse katusekinos ja Taavi Varmi loodud valgusinstallatsiooniga City Plaza kontorihoonel, kus asub ka LHV Pank.

Vastsesse teeninduskeskusse pääseb Tallinna Kaubamaja poolselt küljelt A. Laikmaa tänavalt. 20. septembril avas LHV Pank oma esimese kontori ka Helsingis, kus pank soovib kasvada keskmise suurusega tarbimislaenude turul. LHV Pank kaalub tegevuse alustamist Soomes ka investeerimispanganduse valdkonnas, et võimaldada soomlastel investeerida Baltimaade aktsiaturgudele. 69

i nve ste e ri – nr 3/201 1


LHV uudised

Algab sügisene seminarihooaeg Rahvusvaheline tunnustus Mainekas finantsajakiri World Finance valis LHV Panga 2011. aastal Baltikumi parimaks investeerimispangaks. World Finance on iga kahe kuu tagant Londonis väljaantav majandusajakiri, mis tunnustab finantssektori silmapaistvaid ettevõtteid alates 2007. aastast. LHV pensionifondide turuosa kasvab LHV pensionifondid on Eestis suuruselt kolmandad. Kui klientide arvult tõusime sellele kohale juba aasta alguses, siis septembris läksid LHV fondid ka mahtudelt Sampo pensionifondidest mööda. LHV-s kogub oma pensionit 75 000 inimest ehk ligikaudu iga kaheksas II sambaga liitunu.

sügishooaja seminarikava on suunatud eelkõige neile, kes pole varem väärtpaberiturgudega kokku puutunud. Esimestel kohtumistel antakse ülevaade sellest, mida investeerimine endast täpsemalt kujutab ja millist taktikat praegune börsikliima investorilt nõuab. Järgmistel seminaridel on vaatluse all tüüpilisemad lõksud, millesse esimesi samme tehes astutakse. Hiljem õpetatakse juba ettevõtteid analüüsima ja üleilmseid majandustrende uurima. Seminaride kava on jaotatud kolmeks plokiks. „LHV Investeerimiskool” koondab üldteemasid, LHV turuülevaated annavad konkreetseid ideid väärtpaberitur-

gudel tegutsemiseks ning LHV eriseminarid tutvustavad spetsiifilisi investeerimistooteid ja -instrumente. „Investeerimiskooli” ühe seminari osalustasu on 10 eurot. Võimalik on osta ka hooajapilet, mis lubab osaleda neljal seminaril 20 euro eest. Seminarid toimuvad samal ajal nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinna seminaridele oodatakse huvilisi LHV Panga uude teeninduskeskusse aadressil Tartu mnt 2 (sissepääs Tallinna Kaubamaja poolt), Tartu seminaridele aga Tartu hotelli konverentsikeskusse (Soola 3 / Kaluri 2). Lisateave ja registreerimine: www.lhv.ee/kool.

Pankadevahelisel jalgpalliturniiril teine koht 27. augustil, kuumaval päikselisel päeval, peeti Tallinnas Lilleküla staadioni harjutusväljakutel pangaliiga jalgpalliturniir „Va Banque 2011”. Viie panga (SEB, Swedbank, Nordea, LHV, DnB Nord) meeskonnad osutasid kõik head vastupanu – lagipähe paistnud päikesele vaatamata. Pingutusest suutis maksimaalse tulemuse võtta SEB võistkond, kes võitis kõiki vastaseid. Teise koha saavutas LHV ja kolmanda koha karika pälvis Nordea.

inve ste e ri – nr 3/20 1 1

70


XL võib aktsiatesse investeerida kuni 75% Järgmisest aastast võib LHV pensionifond XL investeerida aktsiaturgudele praeguse 50% asemel kuni 75%. Pensionikeskus.ee on lahterdanud II samba pensionifondid maksimaalse aktsiaturgude osakaalu alusel kategooriatesse, mille järgi liigub XL nn progressiivsete fondide (aktsiate osakaal kuni 50%) alt nüüd nn agressiivsete fondide (kuni 75%) alla. Seni puudus LHV valikus selline II samba fond, mis võib nii suurel määral aktsiaturgudele investeerida. Samas jääb LHV valikusse alles ka progressiivne pensionifond L.

LHV ZUXU sai Muhu väina regatil pronksi 17. juulil lõppes Tallinnas Eesti avamere karika kolmas etapp – 54. Muhu väina regatt. See kujunes Eesti uue iseseisvusaja rohkeima osavõtjate arvuga regatiks. Kohal oli peaaegu 700 purjetajat 109 jahil Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt, kes läbisid nädala jooksul distantsi Pärnu-Roomassaare-Virtsu-HeltermaaTallinn. Teiste hulgas osalenud purjeka LHV ZUXU pardal oli ka seitse LHV töötajat. Grupis ORC1 saavutas LHV jaht kapten Peter Šaraškini juhtimisel kolmanda koha. LHV ZUXU meeskonnas purjetasid Muhu väina regatil Andres Kask, Erki Kilu, Liis Roosimaa, Indrek Sinivee, Rainer Tikk, Madis Toomsalu ja Taavi Vaigla.

71

Võidukas LHV meeskond koosseisus (vasakult) Indrek Sinivee, Rainer Tikk, Andres Kask, Erki Kilu, Liis Roosimaa ja Taavi Vaigla.

„Buum” nüüd Kuku raadio eetris Kui kuni suve alguseni sai raadiosaadet „Buum” kuulata ainult internetis (aadressil www.raadio1.ee), siis nüüd on seda võimalik teha ka Kuku raadios laupäeviti kell 15–16. Kordussaade on eetris kaks korda: teisipäeviti algusega kl 21.30 ja laupäeviti algusega kl 22. Investeerimissaates „Buum” tehakse kokkuvõte möödunud nädala peamistest majandussündmustest ja antakse temaatilist nõu. Saatejuhid on Ede SchankTamkivi ja Erki Kert LHV Pangast. i nve ste e ri – nr 3/201 1


Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus LHV Panga uue teeninduskeskuse avamine annab meie raamatukogule veelgi parema võimaluse jõuda kõikide investeerimisalase kirjanduse huvilisteni. Me suhtume igasse ettevõtmisse algusest peale täie tõsidusega ning seda ka raamatukogu puhul, mis täienes septembris rohkem kui saja uue teosega.

TIM CL IS SO L D Mr China (2010) Lugematu arv rahvusvahelisi ettevõtteid on nüüdseks leidnud tee Hiinasse, et krabada tükike sealsest turust. Kuid äritegevuse alustamine on sotsialistlikus riigis kõike muud kui lihtne. Seda tõestab ka käesolev raamat, jutustades loo ühe investori reaalsetest seiklustest kaheksakümnendate aastate lõpus ja üheksakümnendate alguses – ajal, mil Hiina avas end maailmale. Clissold lootis koos ühe Wall Streeti pankuriga investeerida odavatesse riigile kuuluvatesse ettevõtetesse ligi 400 miljonit dollarit, et pöörata see kiireks kasumiks. Tegelikkus ei kujunenud siiski päris selliseks, nagu arvati.

T O DD A. H AR R I SO N

M I C H AEL J . M AUB O USSI N

The Other Side of Wall Street: In Business it Pays to be an Animal, in Life it Pays to be Yourself (2011)

Think Twice: Harnessing the Power of Counterintuition (2009)

Finantsteemalise kodulehekülje/blogi Minyanville looja Todd Harrison jutustab autobiograafilises loos oma teekonnast finantstööstuse eliidi sekka. See teos ei anna spetsiifilisi investeerimis- ega kauplemissoovitusi, vaid on pigem aknaks pankurite ellu, mis võib ühest küljest tähendada suuri boonuseid, kuid samal ajal ka eluisu võtvat töökeskkonda.

Tihti arvame, et intuitsioonile tuginedes oleme teinud ratsionaalse otsuse, kuid paraku ei ole kõhutunne alati see, millele võiks loota. Mason Capital Managementi investeerimisstrateeg ja Columbia ärikooli professor Michael Mauboussin õpetab lugejat täiustama oma otsustusvõimet ning vältima kõikvõimalikke käitumuslikke auke, millesse on eri valdkondade liidrid kukkunud.

t e kst : e rko rebane

LHV Panga analüütik inve ste e ri – nr 3/20 1 1

72


TAY L OR L A R IMORE, MEL L INDAUER, MIC H AEL LEBOEUF The Bogleheads’ Guide to Investing (2006) Osa investoreid otsib kapitali kasvatades võimalust näidata turust paremat tootlust, teised aga eelistavad jääda konservatiivseks ja panna oma raha teenima väiksemate riskide juures. See raamat on suunatud eelkõige viimasele rühmale, tehes selgeks investeerimise põhiprintsiibid, kuid puudutades samal ajal ka muid teemasid, nagu näiteks maksundus, pensioni planeerimine ja pärandamine.

73

P E TE R L . BE RNS TE IN Against the Gods: The Remarkable Story of Risk (1996) Paljud väiksemad ja suuremad asjad on elus seotud riski ja tõenäosusega. Kuidas tekkis finantsriski mõiste ning milline on olnud selle ligi tuhande aasta pikkune evolutsioon kuni tänapäeva keeruliste derivatiivinstrumentideni välja, selle võtab oskuslikult kokku Peter Bernstein oma põhjalikus uuringus.

G E RA L D M . L O E B The Battle for Investment Survival (2007) 1935. aastast pärit klassika toob osta-ja-hoia-strateegia kõrvale veel ühe kontseptsiooni – investeerimine spekulatiivsel moel. Loeb pole väga tulihingeline diversifitseerimise pooldaja, sest see vähendab võimalust keskenduda individuaalsetele ettevõtetele. Autori arvates on tõusval turul kasulikum paigutada kapital üksikutesse aktsiatesse, olles eelnevalt õppinud neid põhjalikult tundma nii fundamentaalselt kui ka tehniliselt. Niipea kui ettevõte pole enam võimeline näitama keskmisest paremat tootlust või kui investeerija ei usu enam trendi jätkumisse, tasub Loebi sõnul kaaluda aktsiate müümist.

N O UR I E L R O UB I N I , ST E PH EN M I H M

C H AR L E S GOYETTE

Crisis Economics: A Crash Course in the Future of Finance (2010)

The Dollar Meltdown: Surviving the Impending Currency Crisis with Gold, Oil, and Other Unconventional Investments (2009)

Möödunud finants- ja majanduskriisi kohta on juba avaldatud lugematul arvul teoseid. Oma mõtted on pannud kirja ka Roubini ja Mihm, kes ei piirdu pelgalt tagajärgede selgitamisega, vaid asetavad sündmused ajaloolisesse konteksti. Raamatu teine pool vaatab aga tulevikku ja jagab soovitusi, kuidas vältida edaspidi kaardimaja kokkukukkumist. Raamatu keel on lihtne ja sestap arusaadav nendegi jaoks, kes ei tunne ennast majandus- või finantsteemade ringis koduselt.

Raamat annab ülevaate katastroofiliselt halbadest poliitilistest otsustest minevikus ning USA ühiskonda parasjagu koormavatest probleemidest, mis on saanud vundamendiks dollari edasisele väärtuse kaotamisele. Ent investoritel on võimalik otsida selle eest kaitset või lõigata isegi kasu – Goyette selgitab toorainete tähtsust keskkonnas, kus inflatsioon kiireneb.

i nve ste e ri – nr 3/201 1


Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm pääset LHV korraldatud seminaridele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „MEIE HOIUSTEL ON HEAD INTRESSID”. Pääsmed seminaridele võitsid Sven Varushkin, Hendrik Pärnamägi ja Ingrid Raud. Palju õnne! inve ste e ri – nr 3/20 1 1

74


III 2011  

Vestlusring: Jürgen Ligi, Indrek Neivelt, Andres Tupits. Intervjuu: Madis Müller. Intervjuu: Erki Kilu. Pension: Euroopasse tasub uskuda. LH...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you