Investeeri 3 2018

lhv ajakiri nr 3/2018

Noor edukas trendilooja Instagram avas Anett Velsberg-Tiedemanni jaoks maailma A JA LU G U: MA AILMA VANIMAD ÜLIKOOLID G U R U: VITALIK BUTERIN Ü L E VA A D E: NOORED TÖÖJÕUTRUL E T T E VÕT E: VERIFF AITAB TUVASTADA P E N S I O N: K APITAL TEEB IMET

inve ste e ri – nr 4 /20 17

Juhtkiri

Sisukord 4

10

tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht

seekordne investeeri on suures osas noortest ja noortele. Kuigi meie ajakirja loevad kindlasti ka need, kellele LHV uus Noortepank otseselt mõeldud ei ole, puudutavad noorte teemad meid kõiki – need lood räägivad ju tulevikust. Üks oluline valdkond, mida seekord kajastame, on sotsiaalmeedia. Selle üle võib arutleda üht- või teistpidi, kuid selge on, et uued meediakanalid, nagu Instagram või YouTube, mõjutavad meie elu rohkem, kui tahaksime tunnistada. Tutvume mõnede tegijatega, kelle tuntus sotsiaalmeedias vallutab tippe, kuid kes näiteks paberlehele üldse ei trügigi.

Arutame ajakirjas, mida ootavad noored tööturult, ja leiame ka mõned põnevad näited, kuidas varakult ettevõtlusega alustanud on oma ideed teoks teinud. Kaarel Kotkas muudab traditsioonilisi finantsteenuseid, samas kui maailmakuulsal krüptoraha leiutajal on visioon terve maailma muutmiseks.

Põnevaid teemasid on kindlasti veel, kuid lugeda võiks neid nooruse fookust meeles pidades. Sel kuul tutvustame uut Noortepanka – uurige järele ja levitage sõna!

18

22

26

32

36

44

50

54

60

62

64

68

70 72 74

kaanelugu anett velsberg-tiedemanni edulugu persoonid Tutvustame Eestiga seotud persoone, kes on kogunud Instagramis suurt tähelepanu investori abc Mikroinvesteerimine toodab vaikselt kasu tutvustus Uued tooted noortele klientidele ajalugu Kõrgharidusest läbi aegade ülevaade Ettevõtlusmudel on muutumises, millega peavad kohanema kõik osapooled ettevõtted Tõelised puiduväärindajad ülevaade Uued üürimajad avardavad võimalusi uue kodu otsijatele ettevõte veriff tuvastab inimesi guru Venemaalt pärit programmeerija ja visionäär vitalik buterin muudab maailma kolumn LHV asutaja rain lõhmus mõtiskleb nooruse teemadel kolumn henrik roonemaa arutleb, kuidas sotsiaalmeedia liidab ja lahutab pension Kapitali toel sünnivad suured asjad pensioniuudis III sammas kolis pensionikontole lhv uudised uued raamatud ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Tiit Efert Trükk: Kroonpress Trükiarv: 47 500

Reklaam: Menu Meedia Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 3/2018

FOTO: TIIT E FER T

inve ste e ri – nr 3/20 18

4

Kaanelugu

Andekas Anett tallinnast pärit anett velsbergtiedemann on särav ja õnnelik naine, kes elab unelmate elu. tema huvist toidu vastu on välja kasvanud globaalne äri, tema teenuseid kasu­ tavad maailma­kuulsad ettevõtted ja ta võib töötada seal, kus süda hetkel lustib. tehke järele või makske kinni! anett on kosmopoliit juba koolipõlvest. Selle pisiku istutas temasse Inglise Kolledž, kus valitseb rahvusvaheline meeleolu ja vahetusõpilased käivad maailmaga tutvumas. Koolist sai Anett ka suurepärase inglise keele oskuse, millega ta pole kordagi hätta jäänud ja mis on aidanud laias maailmas hakkama saada.

Amsterdamis ärijuhiks Nii ei olnud mingi üllatus, et ka Anett läks peale gümnaasiumi lõpetamist Hollandisse Amsterdami rahvusvahelist ärijuhtimist õppima. „Tahtsin minna õppima kuhugi Euroopa suurlinna, mis oleks ilus ja kultuurne. Ingliskeelne London mulle näiteks ei meeldi, küll aga on Amsterdam üks Euroopa ilusamaid linnu,” selgitab Anett.

5

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/2018

FOT OD: A N ET T VEL S BERG- T I EDEM A N N

Kaanelugu

Isuäratav Aneti Instagrami lehekülje ette peaks panema soovituse: tühja kõhuga mitte vaadata. Piltidel kollektsioon võileibu, chili sin carne, croissant’id ja marjad, loomasõõrikud ja kodumaale pühendatud smuutikausikesed.

inve ste e ri – nr 3/20 18

Amsterdamis hakkas ta vaikselt tegelema fotograafiaga ja tegi oma blogi, aga kuna ta oli õppinud ärijuhtimist, siis tundis kihku tegeleda ettevõtlusega. Tal oli Eestis sõbrannaga kahasse loodud catering’i-firma. Eestisse tagasi jõudes tegeleski ta kaheksa kuud toitlustusega, kuid tunnistas endale siis, et tema tõeline kirg on kokkamine. Kire kokkamise vastu sai ta oma emalt, kes on siiani suurepärane kokk ja kelle valmistatud road pakuvad alati elamust.

Anett mõistis, et tal tuleb kokandust tõsiselt õppida. Internetis näidatavatest kokandusvideotest ja järeletegemisest enam ei piisanud ning tal tekkis kinnis­ idee minna kokakooli. Aga mitte Eestisse. „Kui sa oled juba välismaal olnud ja näinud palju kultuure, siis tahad veel näha,” selgitab Anett.

Euroopa sel hetkel teda enam ei köitnud. Amsterdamis elades oli ta palju ringi liikunud, sest sealt on kõik justkui peopesal. „Kõik oli nii lähedal ja samas ka nii sarnane, tahtsin minna hoopis mujale,” räägib Anett.

Ta uuris internetist erinevaid riike ja neis asuvaid kokakoole. Ameerika

Ühendriigid pidi ta välistama hirmkalli õppemaksu tõttu. Lõpuks jäi silma Lõuna-Aafrikas Kaplinna naabruses Stellenboschis asuv Institute of Culinary Arts, mis on piirkonna hinnatumaid koka­ koole, kus õpetatakse huvilistele professionaalset kokkamist väikestes klassirühmades. Pealegi asub kool keset veiniistandusi. „Näis ideaalne koht,” lisab Anett. Hind ei olnud ka nii hull kui Ameerikas. „Võtsingi selle sammu ette – olen selline inimene, et kui tahan kuhugi minna, siis lihtsalt lähen,” lisab ta.

Intensiivne Instagram Nagu eespool mainitud, tegi Anett juba Amsterdamis õppides oma blogi, kuhu kirjutas ka oma portfoolio ja retsepte.

Kuna talle ei meeldinud palju kirjutada, siis avastas ta Instagrami, kuhu hakkas üles laadima pilte oma reisidest ja elust Hollandi pealinnas. Aga tulid ka toidupildid. Ta mäletab täpselt, kui riputas üles pildi lahtisest ricotta-pirukast, kus olid peal kirsstomatid ja basiilikulehed. See sai oma paarkümmend laiki. Anett oli vaimustuses, et üks toit võib nii palju huvi tekitada. „Inimesi hakkas minu elu 6

Mõni asi tundub mõeldamatu.

Seni kuni ta on kohal.

Neljaukselise luksuskupee elegantsus, mitmekülgsus ja väljendusrikas disainikeel .

U u s A u d i Q 8 . Te r e t u l e m a st 8 d i m e n s i o o n i .

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee Aasta Auto As Sepa 24A Tartu Telefon: 7308 000 E-mail:info@aastaauto.ee www.audi.ee

T E R E T U L E M A S T

8

D I M E N S I O O N D A S S E I

Kaanelugu

Vaja läheb 2 keskmise suurusega tomatit, hakitud 3 sl tooreid India pähkleid 125 ml vett 2 sl päevalilleõli 1 keskmise suurusega sibul, peenelt hakitud 4 küüslauguküünt, peenelt hakitud 1 sl peenelt hakitud ingverit 0,5 tl hakitud punast tšillit 1,5 sl garam masala’t 1 tl kuivatatud paprikat 1 tl sinepiseemneid 0,5 tl jahvatatud vürts­ köömneid 0,5 tl jahvatatud koriandrit 500 g lillkapsast, õisikuteks lõigatud 80 ml kookospiima soola ja pipart, maitse järgi peotäis värsket koriandrit, serveerimiseks keedetud basmatiriisi, serveerimiseks lameleiba, serveerimiseks

kirjade absoluutne tipptase. „Salamisi tahtsin just selle ajakirjaga koostööd teha, ja nemad ainukesena ka vastasid – see oli lihtsalt supervedamine,” räägib Anett, kes sai ajakirja juures tööd stilistina.

Kuigi ta oli seni kasutanud ajast ja arust Sony kaamerat, tuli piltidelt tema käekiri kenasti välja ja stilistika avaldas muljet. „Toidufotograafia on kunst,” räägib ta. Ta soetas endale uue fotokaamera ja hakkas oma oskusi fotograafia vallas arendama.

Anett kirjeldab põhjalikult, kuidas tänapäeval käib peenete piltide tegemine, kus iga lüli eest on oma vastutaja. Ta on osalenud ka sellistel sessioonidel, kus stilist juhendab fotograafi. Stilist omakorda ei kokka ja abikäsi jätkub igale poole.

Oma tugevuseks peab Anett mitmekülgsust. Kokandusharidus on andnud talle oskuse toitu valmistada ja lisaks on

F O T O JA RE T SE PT: AN E T T V E L SBE RG -T I E DE MAN N

Lillkapsa tikka masala karri neljale

Valmistamine Aseta tomat, India pähklid ja vesi blenderisse ning peenesta 3–5 minutit, kuni segu on täiesti ühtlane.

Kuumuta õli kõrge äärega pannil või potis. Lisa sibul, küüslauk, ingver ja tšilli.

Prae madalal temperatuuril 2–3 minutit, seejärel lisa garam masala, paprika, sinepiseemned, vürts­ köömen, koriander ja supilusikatäis vett. Prae 3–5 minutit.

Lisa pannile lillkapsas, tomati-pähklisegu ning kookospiim. Keeda ilma kaaneta ja madalal kuumusel 15–20 minutit, kuni kaste on paks ja lillkapsas pehme. Maitsesta soola ja pipraga ning serveeri värske koriandri, riisi ja lameleivaga.

inve ste e ri – nr 3/20 18

Anetil on Insta­gramis pea 300 000 jälgijat huvitama, nad vaatasid mu pilte ja jälgijaid tuli järjest juurde,” räägib Anett.

Oma blogiga alustades tegi ta seda eelkõige enda jaoks ja nendele, kes olid tema retseptidest huvitatud. Ta ei arvanud kunagi, et tema tagasihoidlikust lehest võib kujuneda päris töö. Ta meenutab, kuidas jälgijate arvu kasv tõstis enesekindlust. Kui tal täitus Instagramis 40 000 jälgijat, siis mõistis ta, et elu võib pakkuda uusi väljakutseid.

Ta oli endale selgeks teinud, et kokaks saamine pole tema jaoks. Küll aga avastas ta, et tema kireks on toidustilistika.

Tekkisid ka juba esimesed kliendid, aga sellest ei piisanud. Kolm aastat tagasi saatis ta enda tutvustuse Lõuna-Aafrika Vabariigis ilmuvatele toiduajakirjadele.

Vastas Taste Magazine, sealsete toiduaja-

jumal andnud hea silma toitu kaamera ette isuäratavalt sättida. Niimoodi saab ta ise tegutseda ega sõltu teistest.

Aneti populaarsus hakkas vaikselt kasvama ja täna on tal Instagramis pea 300 000 jälgijat. See on võimas turunduskanal, kus ta on paljudele muljet avaldanud ning mille kaudu saanud palju kontakte ja tellimusi.

Tehtud tööd on omakorda andnud head tagasisidet. „Kui ma olen kokaraamatusse fotosid pildistanud, siis seal on ju nimi kirjas, ja kui kellelegi meeldib, siis võib jälle minu poole pöörduda,” räägib ta. Nii see masinavärk käib.

Ajakirjadega pole ta viimasel ajal enam koostööd teinud. Retseptide ja stilistikateenust on tellinud erinevad toidubrändid üle maailma, samuti eelpool maini8

Elupaiga otsinguil Kliente on Anetil üle maailma, kaasa arvatud Eestis. Aga hetkel pole tal püsivat elupaika. Aasta alguses kolis ta Kurtiga Lõuna-Aafrika Vabariigist Seišellidele, kust mees on pärit ja kus elavad tema vanemad. Aneti sõnul on see puhkamiseks ideaalne paik, kus on vapustav loodus. Aga toidustilisti jaoks õudusunenägu, sest kohapeal ei kasvatata praktiliselt midagi ja vajalik toidu­ kraam tuuakse kohale Euroopast. „Seal on kaubandus samal tasemel, kui Eestis kümmekond aastat tagasi,” räägib Anett. Üks viimaseid projekte oli tema jaoks Jaapani stiilis kokaraamatu pildistamine. „60 protsenti toorainest pidin tellima kaugelt ja see osutus üpris kulukaks,” sõnab Anett.

Nüüd otsitakse elupaika Euroopas.

Võib-olla minnakse elama Aneti jaoks tuttavasse Amsterdami. Augustis reisitakse ringi Itaalias. Sinna ta statiivi kaasa ei võta ja tööd teha ei saa. Instagramist võib siiski näha, et pilte laekub. „Need on ühe vanema fotokaga tehtud,” selgitab Anett. Tema kinnitusel oleks tal väga raske tööst ära öelda. „Nii keeruline on ei öelda. Ma olen üsna usin; kui midagi luban, siis tahan ka kohe kiiresti ära teha, 9

FO T O: T I I T EFER T

tud raamatute kirjastajad nii Inglismaalt kui ka Ameerika Ühendriikidest.

Uueks trendiks on Aneti väitel videoretseptid, mille tegemisse ta on kaasanud ka oma abikaasa Kurti, kellega ta kohtus Lõuna-Aafrikas. „Ta on hästi loomingu­ line inimene,” iseloomustab Anett. Kurt loob muusikat, mis videotes taustaks ­kõlab. Neil on loodud ühine produktsioonifirma.

Kuigi Anett on pildistanud teiste autorite kokaraamatute tarbeks, ei ole tal veel oma kokaraamatut. Selleks peaks tal enda sõnul retseptide laekas olema sadu retsepte, mille hulgast pärlid välja valida. „Tahaks, et iga retsept, mis raamatusse läheks, oleks minu jaoks klassika,” sõnab Anett.

aga nüüd pean vastama, et oodake septembrini,” räägib ta.

Lõpetuseks On kaunis suvine hommik Tallinna vanalinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi juures keskaegsete linnamüüride ääres.

Anetile meeldib Tallinna vanalinn väga, abikaasa Kurt on aga suisa vaimustuses.

Nii ei välista nad, et tulevad elama hoopis Eestisse. „Tänapäeval on toiduainete kättesaadavus ka siin oluliselt paranenud, ja kui millestki jääb puudu, siis võin Helsingist tuua,” lisab Anett. „Eks aeg näitab,” vihjab ta salakavalalt.

Aneti soovitused Instagramis 1. Kuna inimesed söövad silmadega, siis peavad pildid olema ilusad.

2. Sinu Instagrami lehekülg peab teistest millegagi natukenegi erinema.

3. Tee seda, mis on su hingele lähedane, naudi ja jää endale kindlaks ning siis tuleb ka edu.

i nve ste e ri – nr 3/2018

Sotsiaalmeedia

Instaimed tutvustame siinkohal eesti populaarsemaid sotsiaalmeedia kangelasi, kes on kogunud suurt tähelepanu ja muutnud sotsiaalmeedia enda jaoks sissetulekuallikaks.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 3/20 18

Tommy Cash Üks kuulsamaid eestlasi sotsiaalmeedias on muusik-räppar-kunstnik Tommy Cash ehk Tomas Tammemets.

Instagrami (tommycashworld) lehte jälgib üle 311 000 inimese. YouTube’is jälgib teda üle 185 000 tellija.

Tommy Cashi 2016. aastal avaldatud „Winaloto” videot on YouTube’is vaadatud pea kuus miljonit korda. Tema uusim singel „Little Molly” on aga kahe kuuga saanud juba rohkem kui kolm miljonit vaatamist.

Tommy Cash esindab erinevat tüüpi inimesi ja näitab, et kõigil inimestel on supervõimed. Tommy enda supervõi-

FOTO: MIA HAGGI

tommycashworld Instagram: 317 000 jälgijat YouTube: 185 000 tellijat

10

meks on loomingulisus ja inspireerimine. Cashi eesmärk on aidata inimestel unustada oma igapäevaprobleemid ja panna neid mõtlema teisiti. Ta astub vastu negatiivsetele eelarvamustele ning on kaasatuse, seksuaalse vabaduse ja positiivse kehapildi poolt.

Tommy kujutab oma fotodel ja videotes kõike seda, mida ta ise varem näinud ei ole. Ta mõtleb välja, mida ta näha tahaks, ja siis teeb seda. Oma muusika kohta ütleb Tommy, et see tähistab kõike ja mitte miskit samal ajal. Igaüks leiab endale sealt midagi. Tommy hakkas tegema muusikat, ehitades seda iseendaks olemise ümber – tehes neid asju, mida ta teeb.

Talle meeldib kunst üldiselt, ja muusika oli tema jaoks järgmine loogiline samm.

Muusikaga tegeledes saab ta ühendada kõik oma huvid ja oskused.

Victoria Villig Esimene kokkupuude sotsiaalmeediaga oli Victorial kümneselt, kui isa tegi talle esimese konto, milleks oli blogi. Tänaseks on sotsiaalmeedia Victoria jaoks väga tähtsal kohal.

Ta armastab filmindust ja fotograafiat ning sotsiaalmeedia on koht, kus ta saab oma kirge ja loomingut jagada suure jäl11

gijaskonnaga. „Hetkel on see andnud mulle võimaluse teenida taskuraha. Tulevikus saan seda kõike loodetavasti teha täiskohaga,” lisab ta. Sotsiaalmeedia ei too küll igakuist kindlat sissetulekut, aga talle makstakse brändidega koostöö eest.

Pool aastat tagasi viis Victoria läbi turu-uuringu oma persoonibrändi Victoria Villigu kohta, millele vastas üle 5500 inimese. Selle järgi on tema sihtrühm 11–15-aastased neiud Tallinnast.

Tänaval talle siiski kuigi tihti ligi ei tulda. „Seda juhtub tegelikult palju vähem, kui arvatakse. Sellegipoolest tunneb ta end väikest viisi eeskujuna. „Minus ongi

vvillig Instagram: 35 900 jälgijat YouTube: 33 366 tellijat

i nve ste e ri – nr 3/2018

Sotsiaalmeedia

hensugusta Instagram: 24 000 jälgijat YouTube: 33 600 tellijat

inve ste e ri – nr 3/20 18

asju, mida tasub eeskujuks võtta. Näiteks karskus, tervislikud eluviisid, ettevõtlikkus, positiivsus ja töökus,” loetleb ta.

Jälgijaskonna kasvatamiseks on tal kolm põhimõtet: toota originaalset sisu, teha seda regulaarselt ja teha seda alati hea tujuga. „Muidu ei naudi seda ei mina ega mu jälgijad,” lisab ta. Samuti suunab ta oma vaatajaid ühelt sotsiaalmeediaplatvormilt teistele platvormidele, et need kõik kasvaks.

Victoria peamine eesmärk on jagada teistega oma loomingut ning arendada end filminduse ja fotograafia vallas.

Kaudsem eesmärk on valmistuda ülikooliks. Victorial on suur soov minna välismaale filmindust õppima. Selleks on tal aga vaja piisavalt kogemust ja videoid, mida ette näidata.

Kus ja kellena näeb Victoria ennast kümne aasta pärast? „Oh, see on raske küsimus! Arvan, et kümne aasta pärast olen välismaal lõpetanud ülikooli režii alal ja teinud ühe täispika filmi, mis on jõudnud ka kinoekraanidele,” sõnab ta. „Usun, et olen loonud oma ettevõtte, mis pakub nii filmi- kui ka koolitusteenuseid.” Juba praegu õpetab ta teisi looma YouTube’i kanalit ning tänaseks on ta oma lugu rääkinud juba rohkem kui 2500 inimesele üle Eesti.

Hensugusta Henri Karpovi ehk Hensugusta esimene kokkupuude sotsiaalmeediaga oli Orkuti kaudu. „Puhaku ta rahus,” lisab ta.

Järgmisena avastas ta, nagu iga teine nooruk 2005. aastal, rate.ee ja MSN-i.

Hensugusta jaoks on sotsiaalmeedia väga tähtis, sest ta üritab sellest teha oma sissetulekuallikat. „Eks igaühe unistus on muuta hobi oma tööks,” lisab ta. Peale positiivse emotsionaalse tulu saab Hensugusta sotsiaalmeedias figureerides tulu erinevate koostööprojektide kaudu ja AdSense’i reklaamide pealt.

Enam ta oma elu ilma sotsiaalmeediata ette ei kujutaks. „See kõlab täpselt nagu kahjulik sõltuvussuhe,” räägib ta.

Sotsiaalmeedias tegutsedes on tal ainult üks eesmärk: tuua stereotüüpilise, ilma üle vinguva eestlase näole naeratus või vähemalt muiegi.

Oma jälgijaskonna kohta teab ta nii palju, kui näitab statistika. Need on peamiselt noorukid, kes tulevad talle vahel ka koduukse või heki taha passima, ja täiskasvanud, kes kukuvad õhtuti baaris teda embama. Sihtgruppi kui sellist pole ta enda jaoks välja mõelnud. „Tuleb aina tihedamini ette, et ära tuntakse, kuna Eesti on väike – väljend, mida kuuleb päevas vähemalt korra. Väga lahe on pä12

UUS!

MAASIKAMAITSELINE DŽINN

THE BEEFEATER PINK & TONIC • Beefeater Pink džinn • vabalt valitud toonik • värsked pooleks lõigatud maasikad VALMISTAMINE: Täida pokaal jääkuubikutega, lisa koostisosad ning sega läbi.

Sotsiaalmeedia

alisatsitseronova Instagram: 112 000 jälgijat YouTube: 6 049 tellijat

riselus näha, et tegu ei olegi Venemaa botide (robotid), vaid päris inimestega, kes vaatavad mu videoid,” sõnab Hensugusta.

Eeskujuna ta ennast absoluutselt ei näe ja pole kunagi tahtnud seda ka olla. „Olen jäänud iseendaks, ütlemata isegi, et inimesed jälgiksid mind või telliksid mu kanalit, sest olen seda meelt, et kui mulle isiklikult keegi meeldib, siis ma hakkan teda jälgima niikuinii,” räägib ta.

Pikalt ta plaane ei tee. „Ma olen kas natuke hooletu ellusuhtumisega või on see generatsiooni viga, aga ma keeldun oma elus mõtlemast üle kuu aja ette. Palju põnevam on, kui kindlustunne ja raamid puuduvad,” ütleb Hensugusta. Lisaks sotsiaalmeediale tegeleb ta kalapüügi, rahvatantsu ja akvaristikaga ning õpingutega Tartu Ülikoolis.

Alisa Tsitseronova Tallinnast pärit Alisa on aktiivne tantsija, kes on löönud laineid ka USA telekanali NBC tantsusaates „World of Dance”, kus ta esines koos oma elukaasla-

inve ste e ri – nr 3/20 18

se Joseph Tsoshiga. Ühte tema esinemist seal saates on vaadatud YouTube’s ligi miljon korda Alisa esimesed sammud sotsiaalmeedias jäävad ajajärku, kui populaarsed keskkonnad olid one.ee ja myspace.com. „Isikliku konto tegemine ja see, et tükikesi oma elust sai jagada sõprade ja maailmaga, tekitas elevust,” räägib ta.

Tänaseks on sotsiaalmeediast saanud Alisa jaoks midagi palju tähtsamat, mida ta kasutab enda kui artisti promomiseks. „Ma võin elada ka ilma sotsiaalmeediata, aga see oleks palju keerulisem,” ütleb ta ja lisab, et samas ei tohi langeda sotsiaalmeediast liigselt sõltuvusse ja tuleb leida viisid selle parimaks kasutamiseks. „Minu eesmärk on promoda oma kunsti ja inspireerida teisi inimesi oma eluga,” räägib Alisa. Ta usub, et suurem osa tema jälgijaid on seotud üht- või teistviisi tantsuga või siis on nende teed ristunud tema enda või tema sõpradega. Või on need lihtsalt inimesed, kes leiavad, et Alisa elu on huvitav jälgida.

14

„Mulle meeldib mõelda, et ma olen paljudele eeskujuks. Ma saan palju sõnumeid inimestelt, kes ütlevad, et nad saavad minult inspiratsiooni hakata tantsima või pöörduda uuesti tantsu juurde tagasi või saada hoopis paremaks tantsijaks. Mõned ütlevad, et ma annan neile motivatsiooni muuta oma toitumisharjumusi tervislikumaks. See kõik teeb mind õnnelikuks ja annab minu tegutsemisele sotsiaalmeedias eesmärgi,” räägib Alisa.

Midagi erilist ta jälgijate arvu kasvatamiseks ei tee. Ta on lihtsalt tema ise, ja on tore, kui see inimestele meeldib. Mõned nipid tal siiski on: ta ei postita kunagi hilisõhtul või varahommikul ja püüab olla postitamises aktiivne.

Alisa ei tunne, et on nii kuulus, et teda peaks tänaval ära tundma. Vahel siiski tullakse ligi ja küsitakse, kas tema ongi Alisa. „See paneb mind alati naeratama,” sõnab ta.

Kümne aasta pärast loodab ta olla jätkuvalt õnnelik naine, kes elab ilusat elu oma pere ja sõprade keskel. Ja kui tema karjääriredelil peaks toimuma muudatus, siis loodab ta, et naudib seda samavõrra kui praegu tantsimist. Ainus, mille vastu tal veel on juba ammusest ajast suur kirg, on kokkamine. Loodetavasti kasvab sellest kirest ühel päeval välja midagi suuremat.

Juhani Särglep ja Katri Palm Juhani esimene kokkupuude sotsiaalmeediaga oli aastaid tagasi, kui tema onu, kes tegutses aktiivselt rate.ee keskkonnas, tutvustas talle seda. Seejärel avastas Juhani YouTube’i, kus ta esialgu niisama videoid vaatas. Mingi hetk hakkas ta aga neid ise üles laadima, aimamata, milliseks see platvorm võib tulevikus kasvada.

Tänaseks on Juhani koos oma kihlatu Katri Palmiga loonud sotsiaalmeediast sissetulekuallika. „Kõik, mis ma postitan, on seotud minu tööülesannete täitmisega või promotsiooniprojektidega,” räägib Juhani.

Tulu oli ka üks peamisi põhjuseid, miks nad sotsiaalmeedias nii aktiivseks 15

muutusid. Tõuke andis koostöö hotelliketiga Four Seasons, kellele tehti üle maailma erinevates hotellides promovideoid.

Aga kuna kohalikke näitlejaid oli raske leida, astusid Juhani ja Katri ise kaamera ette.

Juhani arvates kasvatas see ka nende jälgijaskonda Eestis läinud sügisel ja talvel, kui siin olid kehvad ilmad, aga nemad postitasid pilte kauni loodusega päikeselistest paikadest. Samuti leiab ta, et inimestele meeldib nende julgus jätta igapäevatöö ja minna selle asemel maailma avastama ning proovida niimoodi elus läbi lüüa.

Videote juurde jõudis Juhani läbi ekstreemspordi. „Ma olen välja kasvanud rulakultuurist. Üks hetk aga mõistsin, et ma ise ei saa rulaga nii palju sõita, sest trikid muutusid päris keeruliseks ja enda vigastamise oht suureks. Kuna rulatamise juurde käib filmimine, siis see jäi järjest rohkem minu kanda, kuni lõpuks olingi mina see, kes kogu aeg filmis,” räägib ta.

foureyestwosouls Instagram: 99 400 jälgijat katrikats Instagram: 73 500 jälgijat juhanisarglep Instagram: 49 100 jälgijat YouTube: 11 752 tellijat

i nve ste e ri – nr 3/2018

Sotsiaalmeedia

I LLUS T RAT S I OON : I S T OC K

Uus meedia ilmselt õpib eesti koolides täna hulk algklassiõpilasi, kes on oma ameti juba välja valinud – „minust saab youtuber”. see hulk on suurem, kui me arvata oskame. ja kusjuures, ilmselt mõned neist ei eksigi.

tekst: brait pilvik

Creatly tegev- ja produktsioonijuht inve ste e ri – nr 3/20 18

kui nende jaoks ameti valimise hetk kätte jõuab, on ilmselt „sisulooja” juba „sissekäidud” amet, nagu laulja, pianist või näitlejagi. Sel hetkel nad ilmselt juba omakorda vaatavad viltu oma laste peale, kes tahavad saada „virtuaalseks lapsehoidjaks” (see viimane amet on hoo pealt välja mõeldud). Täna aga on meil Eestis kümneid noori, kes ühtse jäälõhkujana tõestavad vanemale generatsioonile järjest rohkem, et meedia ei pea enam kuuluma suurkorporatsioonidele. Enam ei pea meieni jõudnud saated või seriaalid olema projektid, mis on finantsjuhi poolt heaks kiidetud, vaid need saated võivad vabalt olla ühe isiku loodud videoseeriad, kus keegi ei eelda, et kaamera ei värise ja tekst on sujuv.

Kvaliteet on küll tore asi, aga „uues meedias” loeb video puhul ainult üks: lugu. Ja lugu ei pea tekkima pärast salvestusnupu vajutamist. Sellega saab

vaeva näha lõpmatult enne seda, kui vajutada „record”.

See on põnev valdkond, kus Eesti noored juba täna teevad suuri tegusid – edukamatel sisuloojatel on YouTube’is üle 30 000 jälgija, kes väga pingsalt elavad oma iidoli tegemistele kaasa ja ootavad iga videot kannatamatult. Ja YouTube on ainult üks nendest populaarsetest platvormidest – Eestis on ka Instagrami sisuloojaid, kellel on jälgijaid sadades tuhandetes.

Need sisuloojad on leidnud enda jaoks õige formaadi, optimaalse produktsioonitaseme ja loo, mis läheb vaatajaskonnale korda. Aga ikkagi ei saa nad loorberitele puhkama jääda, sest nad tegutsevad valdkonnas, kus täna toimib tänane asi, kuid homme on juba uued asjad. Eile Face­ book, täna YouTube, aga homme? Ja millal hakkavad noored VR-lahenduste abil sisu looma? Seega on „sisulooja ametijuhendis” kõige olulisem punkt „areng”.

16

I L L UST RAT SI O O N : L E MBI T U MI KKE R

Tasa ja targu ratsutama ei pea perutades ning ka ajapikku võib kenakese varanduse kokku koguda. algust tasub homse asemel teha juba täna.

tekst: gert siniloo

LHV nooremanalüütik inve ste e ri – nr 3/20 18

öeldakse, et kes senti ei korja, see krooni ei saa. Kui seda ütlust järgiks oma iga­päevaste rahaasjade korraldamisel enamik inimesi, väheneks ilmselt tugevasti nõudlus investeerimisalase nõu järele.

Paraku kipub aga suur osa inimesi jätma asja pooleli veel enne, kui on selle korralikult kätte võtnud, ning aktsiate, võlakirjade, indeksfondide või muude variantide vahel kaalumiseni sageli ei jõutagi. Üks põhjus, mis inimesi eemal hoiab, on kahtlemata see, et enamikul meist pole kohe võtta suuri rahasummasid, mida investeerimiseks välja käia. Mõelge oma tutvuskonna peale: kas kuulete sagedamini juttu sellest, mida teha päranduseks saadud korteriga, 20 aastat tiksunud kolledžifondiga või iga kuu

palgast üle jääva 100 euroga, või tuleb rohkem ette kurtmist, et raha on iga kuu vähem, üle ei jää midagi ning hea oleks, kui saaks kelleltki palgapäevani 100 eurot laenata? Inimesele, kes peab kuu lõpus kõvasti kokku hoidma, ei pruugi soovitus iga kuu kas või 20 eurot kõrvale panna just eriti palju korda minna.

Parim võimalus rahalise kindlustunde saavutamiseks on alustada säästmist ja investeerimist just väikeste summadega.

Eeskuju võib võtta Kristi Saarest, kes töötab õpetajana ja peab populaarset ajaveebi „Kristi investeerib”. Tema esimene investeering kuus aastat tagasi oli 10 eurot, praeguseks paigutab ta raha ühisrahastusse, aktsiatesse ja kinnisvarasse ning tema eesmärk on loo18

buda 40. eluaastaks palgatööst.

Väärib märkimist, et Kristi palk oli investee­rimisega alustamisel 640 eurot (bruto). Kristi näide on julgustav just seetõttu, et ta alustas väga väikese summaga ja seda sissetuleku juures, mis oli toona mitu­sada eurot alla Eesti keskmise palga.

Mida varem, seda parem Väikeste summadega alustamise kasulikkust tõestab ka klassikaline näide S&P 500 tootluse kohta. Standard&Poor’s 500 on börsiindeks, mis põhineb New Yorgi börsil ja NASDAQ-il noteeritud 500 turuväärtuselt suurima USA börsifirma aktsiatel. Tegemist on ühe jälgituma ja esinduslikuma börsi­ indeksiga maailmas ning ühtlasi ka USA majanduse käekäigu indikaatoriga. Kui oleksite investeerinud S&P 500 indeksisse 50 aastat tagasi ühe dollari, oleks sellest tänaseks saanud 125 dollarit (nominaalväärtuses ja koos dividen­ didega). Ehk mida nooremalt investee­ ringutega algust teha, seda parem.

Igal juhul tasub meeles pidada, et ükskõik kui suur rikkus on kunagi alguse saanud tunduvalt väiksemast summast.

19

Sülle kukkunud lotovõidust on tore unistada, kuid päevatööga teenitu kas­ vatamiseks ja rahalise kindlustunde tõstmiseks on parem alustada investeerimisega juba täna.

Parim on alustada Kasvukontost Kasvukonto on mõeldud just neile, kes soovivad investeerimist alustada väikeste summadega: investeerida saab juba alates ühest eurost ja väga madalate kuludega indeksfondidesse. Nii on lihtne hoida teenustasud kontrolli all ja kätte jääb rohkem raha. Kasvukonto kaudu saab hetkel raha paigutada 38 võlakirja- või aktsiafondi – erineva suurusega ettevõtetesse eri regioonides. Populaarseimad fondid on seni olnud juba eespool mainitud S&P 500 indeksfond ja sellega sarnane, 600 Euroopa suur­ettevõtet jälgiv EXSA fond. Hiljuti on lisandunud globaalseid megatrende jälgivad fondid.

Näiteks on nüüdsest võimalik panustada robootikafirmade või krüptovaluutade käekäiku, maandades samas riske riikide võlakirju sisaldavate fondidega.

Portfelli ja selle investeeringute osakaalu paneb otsast lõpuni kokku

UUENDUS KASVUKONTOL: MIKROINVES­ TEERIMINE Mikroinvesteerimise funktsionaalsusega investeerid automaat­ selt iga deebetkaardi maksega kuni 1 euro enda Kasvukontole.

Näiteks maksate kaar­ diga summas 9,2 eurot.

Sellele järgnev esime­ ne täisarv on 10 eurot.

10 euro ja 9,2 euro vahe on 0,8 eurot – see ongi summa, mille eest tehakse mikroinvestee­ ring ehk kantakse 0,8 eurot arvelduskontolt Kasvu­kontole.

Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank.

Pane tähele, et investeeri­ misega kaasnevad riskid ning väärtpaberite väärtus võib nii tõusta kui ka lan­ geda. Minevikutootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus. Tutvu tingimus­ tega ja riskidega lhv.ee ning küsi nõu meie asjatundjalt. i nve ste e ri – nr 3/2018

Investori ABC

Kes senti ei korja, see krooni ei saa 10% reegel Oleme loonud ka erireegli, mis aitab soovi korral vältida liiga suuri mikro­ inves­teeringuid väikeste maksete korral, mida sagedasti teevad näiteks lapsed ja noored. Erireegli rakendamisel saab alla 10-euroste tehingute puhul piirata mikroinvesteeringu summa maksimaalselt 10 protsendini deebetmakse summast. Näiteks maksate kaardiga summas 1,2 eurot. Vaikimisi rakenduks 0,8-eurone mikroinves­ teering, kuid erireegliga kaasneb väiksemate summade korral 10 prot­ sendi suurune maksimum­ määr ehk 1,2-eurose tehingu puhul tehakse mikroinvesteering summas 0,12 eurot.

Tähelepanu, noored!

Edendamaks säästmist ja rahaasjade teadlikku korraldamist pakub LHV kuni 26-aastastele kasutajatele Noortepanga raames Kasvukontot ilma haldustasuta. inve ste e ri – nr 3/20 18

investor ise. Seejuures pole regulaarsed sissemaksed Kasvukontole kohustus­ likud ja investeerida saab ka püsikorral­ dusega: kliendid saavad valida, kui sageli ja kui palju nad soovivad raha investee­ rida. Kokku saab oma portfelli hajutada kuni kuue erineva fondi vahel, ent luba­ tud on ka ühe fondi põhine inves­teering.

Portfellide arv kliendi kohta pole piira­ tud: kes soovib, võib korraga omada piiramatul hulgal Kasvukontosid. Kõiki Kasvukontol olevaid väärtpabereid saab soovi korral igal hetkel ka ära müüa.

Seega on Kasvukonto mugav ja lihtne võimalus alustavale investorile, kel on esialgu välja käia ainult väikesed summad ja kes ei soovi liigselt riskida.

Indeksfondides osakute omamine on näiteks aktsiatega võrreldes väiksema riskiga, sest olenevalt indeksist peegel­ dub seal korraga sadade ettevõtete väär­ tus. S&P 500 fondi riski aitab vähendada ka asjaolu, et nimekirja valitakse ainult suured ja elujõulised firmad. Juhul kui portfellis omada globaalseid suurette­ võtteid, on ka riskid madalamad. Näiteks S&P 500 ja EXSA fondidesse sisuliselt vaid 1 euroga investeerides on võimalus saada oma­nikuks 1100 ettevõttes, mis tegutsevad erinevates sektorites. Ühe sektori või isegi terve maailmajao majandusolude kehvemaks muutumisel aitab teine fond kaotusi tasakaalustada.

Väikeste summadega investeerimine ei pea tähendama väiksemaid summasid pikas perspektiivis: kui näiteks 25-aastane inimene säästaks täna igas

kuus 100 eurot ja paigutaks selle Kasvukonto kaudu S&P 500 fondi, oleks – eeldusel, et ajalooline tootlus jätkub – põhjust 45. sünnipäeva tähistada juba 100 000 euroni küündiva portfelliga (nomi­naalväärtuses ja koos dividendi­ dega). Lisaks sunnib raha õppima: väikeste summadega alustamisel tekib justkui imeväel huvi ja ka aeg selleks, et rahakasvatamisele hoogu juurde anda ning mõelda kaasa firmade käekäigule.

Mugav rahapaigutamine Alates 27. augustist hakkab LHV pakkuma unikaalset säästmislahendust ehk Kasvukontoga seotud mikro­inves­ teerimist. Mikroinvesteerimine võimal­ dab kasvatada oma investeerimisportfelli märkamatult ja mugavalt iga deebet­ kaardiga tehtud makse kaudu.

Mikroinvesteerimise kasutamise eelduseks on Kasvukonto olemasolu. Kui seda veel pole, tuleb sõlmida investeeri­ misteenuste leping ja seejärel Kasvu­ konto leping. Mõlemat saab mugavalt teha internetipangas. Järgmine samm on aktiveerida internetipangas Kasvukonto valikutes mikroinvesteerimise teenus.

Seejärel pole muud, kui teha mõni makse LHV deebetkaardiga ja teada, et iga maksega toimub ka automaatne inves­ teering, mis kantakse Kasvukontole.

Mikroinvesteeringute kaudu Kasvu­ kontole kogunenud summa investee­ ritakse kord nädalas kolmapäeva õhtul.

Mikroinvesteerimine kehtib kliendi kõigi kasutatavate deebetkaartide osas.

Teenuse aktiveerimine ja kasutamine on tasuta ning teenuse valikuid saab alati muuta LHV internetipangas.

Seega iga kord, kui ostate poes toidukraami või einestate restoranis ja maksate selle eest kaardiga, saate lisaks maksele teha ka mugavalt ja märka­ matult investeeringu, mis kantakse Kasvukontole. Kasutades mikro­ investeerimist järjepidevalt, võib aastate jooksul üsna märkamatult tekkida arvestatav investeerimisportfell.

20

kia.ee

MULJETAVALDAV VÕIMSUS JA LAITMATU STIIL.

Uus Kia Stinger – ikooniline jõulisus, mis jätab teised varju Hingelt ehtsa Gran Turismona ja EyesOn Design Award auhinnavõitjana ühendab uue Kia Stingeri iga millimeeter endas muljetavaldava võimsuse, laitmatu stiili ja kõrgtehnoloogilise meisterlikkuse.

AWD ja 3.3-liitrise kahekordse turboga 370 hj V6 mootori erksus viib teid silmapiirile. Mitte vähem sõidurõõmu pakkuv 2.2-liitrine, 200 hj diiselmootor annab aga ökonoomset alternatiivi igapäevasõitudeks. stinger.kia.ee

AASTAT GARANTIID

KINDLUSTATUD KVALITEET

21

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51.

TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73.

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22.

i nve ste e ri – nr 3/2018

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Keskmine kütusekulu 6,4 kuni 10,6 l/100 km ja CO2 emissioon 169 kuni 244 g/km.

FOT O: K ER T I N VA S S ER

Noorte pank kui sa oled noor, siis loe see artikkel kindlasti läbi. kutsume sind liituma meie uue noortepangaga. kohe saad teada, mida see endast kujutab. tekst: e rki ki lu

noorus on ilus aeg. Eriti suvel, kui päike käib kõrgel ja aega on palju. Sõlmid uusi tutvusi, liigud uutes kohtades.

Maailm avardub ja valikuid on palju. Ja kuigi mõned valikud võivad ka rasked olla, on ise otsuseid teha ju samuti põnev.

LHV Panga juhatuse esimees inve ste e ri – nr 3/20 18

Noored omakeskis Põhikooli või keskkooli aega jääb ka see, kui hakkad tegema esimesi iseseisvaid

finantsotsuseid. Mida osta ja mida mitte?

Kuidas raha kõrvale panna ja kuidas seda juurde saada? Kus raha üldse hoida, kui seda veidi kogunema hakkab? Pangakonto on küll varasemast ajast olemas, kuid miks seda vaja on ja mida sellega teha saab? Küsimusi võib olla palju.

Pangana võib meidki veel nooreks pidada, kuid rahaasjades oleme spetsialistid.

Meil on vastused raha puudutavatele küsi22

Ainult noortele

mustele. Viimastel aastatel oleme kiiresti kasvanud, kuid tõtt öelda oleme olnud nii ametis põhiliste pangateenuste loomisega, et pole jõudnud noortele erilist tähelepanu pöörata. Nüüd peab see muutuma. Tõstame noored senisest rohkem fookusesse.

Tahame, et sa teaksid: LHV Pank ootab sind. Tahame sinuga rääkida ja pakkuda sulle uut noorte panka.

Tõsi on see, et pangakonto tehakse tänapäeval juba seitsmeaastastele lastele.

Enamasti teeb konto lapsevanem ja samasse panka, mille teenuseid isegi kasutab. See on arusaadav, sest niimoodi on kõige mugavam arveldada. Kuid mingil hetkel, võib-olla keskkooli lõpus, ei pruu23

Soodustustega viipemaksekaart Igapäevane maksete tegemine poes, kinos või kohvikus peab olema mugav.

Tommy Cash LHV Noortepanka kutsu­ sime appi tutvustama ühe tuntud LHV fänni. Tema nimi on Tommy ja tema cash on LHV-s. Tommyt võite märgata igal pool üle linna, internetis ja sotsiaalmeedias. Tommy on igal pool.

Reklaamikampaanias tuletab Tommy meelde, et pole hea, kui raha vedeleb niisama – see tuleb tööle panna.

Samuti on mõtet valida pangateenused, millest on kasu ja mis annavad sulle väge juurde. Kui vaja, peab raha liikuma kiirelt. Seda kõike LHV Noortepank pakub.

FOT O: A N U H A M M ER

gigi enam ema tehtud konto olla see kõige mugavam ja siis ongi õige aeg ise ringi vaadata, milliseid panku ja teenuseid veel olemas on.

LHV on Eesti pank ja siinsete noorte elu läheb meile korda. Soovime, et noored saaksid oma raha majandada lihtsasti ja muretult, nutitelefoni kasutades. Et nad saaksid oma küsimustele vastused, kogudes rahatarkust, mis neile elus hiljem kasuks tuleb. Et nad saaksid tegeleda sellega, millega tahavad, õppidahuvipakkuvat, nautida vabadust. Aktiivsus, sportlikkus, avatus, maailma paremaks muutmine on kõige selle juurde kuuluv. Sellest oleme lähtunud ka noortele pangateenuseid luues.

Mis me siis teeme? Me käivitame uue LHV Noortepanga, mis on loodud noortega suheldes ja nende ettepanekuid arvesse võttes. Meie noored on targad ja iseseisvad – jah, nad teevad mõnesid asju teisiti kui varem kombeks, kuid see ongi tulevik. Toome välja nüüd ja edaspidi uuenduslikke teenuseid, millest kõik, aga eriti noored kasu lõikavad. Meie noorte pangal saab olema noortest koosnev nõukoda, mille näpunäidete järgi uue põlvkonna lahendusi arendama hakkame.

Meil on plaanis käivitada ka ürituste sari, mis tooks kokku rahatarkusest huvitatud noori. Mis annaks hea aluse finantsteadmistele ja kus saaks arutada olulisi raha puudutavaid küsimusi. Need, kes valivad oma pangaks LHV, saavad tulevikus kindlasti oma rahaasju ise ajada ja teha seda targalt, ettenägelikult ja kasulikult.

Alustame Noortepangaga nüüd, 27. augustil 2018. Esimese hooga toome teie ette kolm olulist Noortepanga tugi­ tala: uus soodustustega pangakaart, õppelaen õpingute rahastamiseks ja mikro­ investeerimise võimalus investeeri­misega alustamiseks.

Noortepank on oluline Minu arvates on tänapäeva noored erilised. Me saame rohkem kui kunagi varem ise oma tulevikku kujundada, seda suunata ja sellesse investeerida. Meie täna tehtud otsused teenivad meid veel pikalt ning hästi läbimõeldud valikud toovad kasu just siis, kui seda enim vajame.

LHV Noortepank vaatab noorte tulevikku, pannes õla alla meie haridusteele, julgustades meid investeerima ning innustades meid olema aktiivsed. Noortepank ei saa olema pelgalt pangateenuste platvorm, vaid võimalus noortel ühiskonnas enda eest rääkida, koos õppida ja suurelt mõelda. Olen põnevil ja juba ootan meie ägedate noortega kohtumist!

Liis Lepik LHV Noortepanga projektijuht i nve ste e ri – nr 3/2018

Ainult noortele

LHV Noortepank Kuni 25-aastastele (k.a) klientidele mõeldud uus pakkumine.

• Noortekaart • Õppelaen • Mikroinvesteerimine Vaata lähemalt lhv.ee/noor.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Vaata lähemalt ja tutvu tingimustega lhv.ee.

LHV õppelaen Riiklikult tagatud õppelaenu peamised tingimused on 2018/2019. õppeaastal järgmised: laenusumma kuni 2000 eurot; intress fikseeritud 5 protsenti aastas; laenu saavad Eestis ja välismaal õppijad. Tagatiseks on kas kahe eraisiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale.

Laenu tagasimakseperiood on seotud õpingute nominaalajaga. inve ste e ri – nr 3/20 18

LHV Noortekaart on mugav viipekaart, mis nagu LHV-le kombeks näeb ka hea välja ja on igatpidi kasulik. Me ei tahtnud teha sulle uut (üli)õpilaspiletit, vaid midagi sellist, mida märgates tead, et kaardiomanik kuulub LHV Noortepanka.

Tegemist on tipptasemel deebetkaardiga. Noortekaardiga saad maksta nii Eestis, välismaal kui ka internetis. Pangakaardi saad tellida mugavalt tasuta koju.

Euroopa makseid teed meie juures tasuta – ülekannetel teenustasu ei ole. Noortekaardiga saad teha kontaktivabasid viipemakseid, mis on mugav ja kiire viis kuni 25-euroste maksete tegemiseks. Lisaks on kaardil ostukindlustus, mis kaitseb 180 päeva jooksul pärast ostu sooritamist kõiki kestvuskaupu, mille eest oled maksnud Noortekaardiga.

Mäletan, et teismelisena oli raha vähe ja see, mis oli, kulus ära. Lisasime kaardile mitu kasulikku soodustust, et raha kauem jätkuks. Esiteks saab selle pangakaardiga makstes soodsalt sooja suutäie R-kioskist, kuna Noortekaardiga maksmisel on soojad toidud ja soojad joogid kõikides R-kioskites 20 protsenti soodsamad. Teiseks pääsed Noortekaardiga linnade vahele liikuma: kaardi ettenäitamisel saad LuxExpressi bussipileti 30 protsenti odavamalt.

On selge, et Noortepangaga hakkab tihedalt kokku käima sportlik eluviis. Tahaksime, et noorte terve vaim pesitseks terves kehas. LHV Noortekaart annab soodustuse MyFitnessi treeningkeskustes. Kaardi ettenäitamisel on liikmeks hakkamine tasuta ning täispakett maksab vaid 54 eurot. Samuti kehtib soodustus Sportlandi kauplustes: iga kuu on ühe kaubamärgi tooted 20 protsenti soodsamad.

Lisaks soodustustele on kõigil LHV Noortekaardi omanikel võimalik võita kaardi aktiivsel kasutamisel auhindu.

Oma Noortekaardiga makstes osaled iga kuu loosimises. Mida tihedamini oma Noortekaardiga maksad, seda suurem on auhind ja võiduvõimalus. Loosime välja

Apollo Kino kinkepileteid ning Partneri ja Sportlandi kinkekaarte. Õppelaen Noorte jaoks oluline pangateenus, mis seni LHV laenude valikust veel puudus, on õppelaen. 27. augustist tõime turule riiklikult tagatud õppelaenu, et suurendada õppijate valikut oma õpingute rahastamiseks.

Eri eluetappides läheb vaja erinevaid finantsteenuseid, ja õppelaen on üks esimesi laenutooteid, mida võib vaja minna.

Oma õpinguid saab rahastada mitut moodi, kuid on hea teada, et ka laen on üks võimalus. Selle sammuga on LHV era­ klientidele pakutavate laenutoodete valik täielik. Lisaks õppelaenule pakume ka kodulaenu, eralaenu, liisingut ja teisi laenutooteid.

Investeerimisega alustamine Üks põhilisi viise, kuidas jõukust kasvatada, on säästmine ja investeerimine.

Soovime, et meie klientidel – ja see käib kindlasti ka Noortepanga klientide kohta – oleks parimad võimalused säästmise ja investeerimisega alustamiseks. LHV Noortepanga raames hakkame pakkuma uudset mikroinvesteerimise teenust, millest on juttu ka käesoleva ajakirja „Investori ABC” rubriigis.

Lühidalt, mikroinvesteerimine tähendab seda, et iga kord, kui maksad kaupmehele deebetkaardiga, maksad ka endale säästmiseks. Ehk sinu Kasvukontole laekuvad väikesed summad, mis igal nädalal investeeritakse sinu enda valitud börsil kaubeldavatesse investeerimisfondidesse. Kasvukonto teenus on disainitud nii, et ka väikeste summadega oleks võimalik riske hajutades investeerida. Fondide valik on lai ja alla 26-aastaste jaoks puudub Kasvukontol ka haldustasu. Julgustan kõiki selle võimalusega tutvuma ja osalema meie tasuta investeerimisseminaridel.

Tere tulemast, noored! Noortepank on käivitatud ja ootab teid.

24

h s a c y m m to t l e r i i k b u liig

25

i nve ste e ri – nr 3/2018

FOTOD: GE TTY IM AGES

inve ste e ri – nr 3/20 18

26

Ajalugu

Ülikool alates 11. sajandist tekkis lääne-euroopa kiiresti kasvanud linnadel vajadus kaitsta juriidiliselt oma õigusi suurfeodaalide eest. õpetatud meeste abi vajasid ka kuningad ja katoliku kirik. nii pandi alus esimestele ülikoolidele. enamik tolleaegsete ülikoolide õppejõude ja üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning maakohtadest, mistõttu neil puudusid ülikoolilinnas igasugused kodanikuõigused. Oma huvide kaitsmiseks tuli ühineda tsunftitaoliseks organisatsiooniks. Sellist ühendust hakati ladina keeles nimetama universitas magistrorum et scholarium. Universitas tähendas ühtekuuluvust või kogumit – keskajal kasutati seda mõistet eelkõige käsitööliste tsunftide kohta. Seepärast võib ülikoolide ladinakeelset nimetust tõlkida ka kui „õpetajate ja õppijate tsunft”. Õpetamise tsunft see oligi oma meistrite (doctor), sellide (baccalaureus) ja õpipoistega (scholarius või ka studiosus).

Terminid tänases päevas Keskajal oli ladina keel rahvusvahelise suhtluse keel, mida ülikoolides kasutati nii õppe- kui ka kõnekeelena, seega kujunes ülikoolide terminoloogia välja just ladina keeles. Studiosus ehk student (siit eesti keelde mugandatud sõna 27

„tudeng”) tuletati verbist studere, mis tähendas „hoolsalt õppima, millegi poole püüdlema” – see pidas enamiku üliõpilaste osas ka paika. Õppejõud moodustasid fakulteedi (facultas tähendab võimet ja oskust õpetada mingit teadust). Fakulteedi õppejõudude hulgast valiti dekaan, kes esindas teaduskonda ülikooli juhtkonna ees. Ülikooli juhtis rektor. Rektor valiti kõrgele ametikohale lühikeseks ajaks, tavaliselt pooleks aastaks. Seejuures ei pruukinud ta olla õppejõud, vaid oli sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), kooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vaheliste tüliküsimuste lahendamine. Nende ülesannete täitmisel olid rektorile abiks palgalised prorektorid, sekretärid, notaariused, sündikud ja teised ametimehed.

Põhja-Aafrikas alustati varem Egiptuse pealinnas Kairos asuv Al-Azhari ülikool, mis omandas ülikooli staatuse alles 1961. aastal, loodi tegelikult juba aastal 970. Sajandeid oli see tuntud islamiõpetuse keskus, kus õpetati ka ilmalikke aineid.

Veelgi vanem õppeasutus on Marokos Fezi linnas asuv Al-Qarawiyyini ülikool, mis asutati 958. aastal.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/2018

Ajalugu

Euroopa vanim ülikool Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tegutses 12. sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ja sõnaseletajana. Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud nende õpetamisega enam üksi toime ning asutas 1119. aastal kooli.

1158. aastal andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. inve ste e ri – nr 3/20 18

F OT OD: GET T Y I M A GES

Vanim ingliskeelne ülikool Oxfordi ülikooli täpne asutamisaeg pole teada, kuid vanimad tõendid õpeta­ misest pärinevad aastast 1096. Kuningliku harta sai kool kuningas Henry III valitsemisajal 1248. aastal.

Oxfordi suur rivaal Cam­bridge on asutatud 1209. aastal.

Ülikooli politseimeistri ülesandeid täitis pedell, kes viis ellu rektori ja dekaanide korraldusi. Pedelli ametikohta peeti tähtsaks ja auväärseks, mistõttu paljudes ülikoolides võis pedelliks saada üksnes aadlik. Kuna keskajal ei tehtud vahet kesk- ja kõrgema hariduse vahel, võisid ülikooli astuda õige noored poisid (alates 14. eluaastast) – eeldusel, et nad valdavad piisavalt ladina keelt. Üliõpilased ei tohtinud aga olla abielus, sest abielu peeti tõsiseks takistuseks hariduse ja teadusega tegelemisel, seda nii tudengite kui ka õppejõudude puhul. Õppeaasta ülikoolides algas hilissügisel ja kestis kahe pikema vaheajaga järgmise aasta septembrini. Kogu õppetöö ja omavaheline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja usuteaduskond.

Vaidlused ja loengud Õpetati peamiselt kahes vormis: loengud ja dispuudid ehk teaduslikud vaidlused.

Loeng oli vahend, dispuut aga eesmärk, mille nimel käidi loengutel ja hangiti raamatutest teadmisi.

Immatrikuleeritud üliõpilasel oli kohustus osaleda loengutes. Puudumise korral tuli maksta trahvi. See reegel keh-

tis nii tudengitele kui ka õppejõududele.

Loengud algasid sageli õige vara, sest kunstvalgus puudus ja päevavalgust peeti väga kalliks, ning üliõpilased jälgisid hoolega, et doktor või magister ei lõpetaks loengut varem, vaid kasutaks ära kogu ettenähtud aja. Hommikupoole keskenduti tähtsamatele raamatutele õppeprogrammist, sest siis oli tudengi meel veel värske. Õhtupoolikul loeti ette vähem tähtsaid teoseid.

Keskaegne ühiskonna hierarhiline korraldus peegeldus ka loengusaalis: esimesed read olid määratud aadlikest tudengitele, tagumised madalamat päritolu noorukitele. Kuna kuninga või paavsti ülalpeetavaid ülikoole oli esialgu õige vähe, elatus enamik õppejõude kuulajatelt saadud honorarist. Ajapikku muutus kokkuleppeline honorar kindlaks õppemaksuks, millest vabastati vaesemad ja eriti usinad üliõpilased.

Enamasti puudusid üliõpilastel raamatud. Õppejõududele oli ette märgitud kindel loengute plaan. Keelatud oli sõnaline dikteerimine ning nõuti, et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt, nagu kirikus jutlustades. Vahetevahel saatsid aadlikest üliõpilased enda asemel loengusse kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani.

Tudengite seas olid aga rohkem hinna28

F OT OD: GET T Y I MAG E S

Ajalugu

Tartu Ülikool 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensise asutamisüriku, millega algas ka Tartu Ülikooli ajalugu. Tartu Ülikoolist sai esimene kõrgem õppeasutus Eesti alal (ning teine Rootsi kuningriigis). Eestlastest üliõpilasi oli tol ajal vähe, õppuriteks olid peamiselt sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased.

EBS 1988. aastal rajasid professor Madis Habakuk, professor Marshall Fitz­ gerald ja hr Ilmar Martens Eestis esimese eraõppeasutuse, kus õpetati inglise keeles. Tänaseks on Tallinnas ja Helsingis tegutsev Estonian Business School vanim äriharidust pakkuv hariduskontsern Balti­maades. inve ste e ri – nr 3/20 18

Mitte ainult õppimine Tudengielu juurde on alati käinud ka lõbusad seltskondlikud sündmused.

Piltidel Oxfordi tudengite peod erinevatel ajajärkudel.

tud dispuudid. Neid peeti kõigis teaduskondades, kõige sagedamini filosoofia- ja usuteaduskonnas. Samuti toimus teaduslik vaidlus promoveerimise ehk teadusliku kraadi andmise puhul. Tolleaegsete arvamuste kohaselt olenes õppejõu teadlasemaine eelkõige oskusest vaielda. Üliõpilasi võeti vastu kogu õppeaasta vältel. Ametlikule immatrikuleerimisele järgnes mitteametlik vastuvõtmine üliõpilaspere liikmeks. Korraldajate arvates oli see üksluisesse üliõpilasellu meeldivat vaheldust toov nali. Tõeliselt oli aga tegemist uustulnuka pilamise ja narritamisega, mis sarnanes tänapäevase rebaste ristimisega. Pärast neid toiminguid saabus nooruk ülikoolilinna, kus otsis kõigepealt üles teised oma kodulinnast või kodukohast pärit üliõpilased, et need aitaksid tal kohaliku eluga kohaneda. Nii tekkisid üliõpilaste ühendused, mida hakati nimetama natsioonideks. Ühes natsioonis võis olla õige erinevate maakohtade esindajaid. Üliõpilase jaoks oli küllaltki raske ka

sobiva peavarju leidmine, sest ülikoolilinna majaomanikud kasutasid olukorda ära ja tõstsid üüre. Väljapääs leiti ühiskorterite ehk kolleegiumite näol. Kolleegiumil oli oma majapidamine, mis aitas üle saada toidu- ja rahamuredest. Taolistes ühiselamutes elasid üliõpilased koos nooremate õppejõududega, kes sageli ise jätkasid õpinguid mõnes kõrgemas teaduskonnas. Ühiselamutes püüti juurutada pooleldi kloosterlikke eluviise, kuid ilma suuremate tulemusteta. Nii näiteks pidid üliõpilased kandma vaimuliku riietust meenutavat pikka musta mantlit ja baretti ning käituma tagasihoidlikult ja väärikalt.

Keskaegne teadus õpetas formaalse loogika alusel oskuslikult klassifitseerima, süstematiseerima ja vaidlema.

Tolleaegsetes ülikoolides kujunes välja nüüdisajani säilinud kõrgkoolide struktuur koos vastava terminoloogiaga, samuti teaduslike kraadide kaitsmise kord. 16. sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli.

30

I LLUS TR AT S I OON : I S T OC K

Kohane või sure! tekst: ragne maasel

LHV tööandja brändi juht inve ste e ri – nr 3/20 18

organisatsioonide ja inimeste vahel toimub sarnaselt loodusega pidev olelusvõitlus: nõrgimad lülid heidetakse turul kõrvale ja asendatakse millegi uuega, mis suudab paremini ellu jääda. kas teadsid, et 2017. aasta jooksul kuulutati väljasurnuks seitse erinevat liiki elusolendeid, kelleks olid kaslane, tigu, nahkhiirelaadne, kolm sisalikuliiki ja üks kalaparasiit? Liigid kaovad, sest nad ei suuda adapteeruda ja toime tulla

laastava inimtegevusega, või siis kaob miski, millest nende ellujäämine sõltub.

Koaalade ellujäämine sõltub eukalüptipuude olemasolust, jääkarude ellujäämine külmunud liustikest, ja väljasurnud kalaparasiit ei suutnud ellu jääda, sest 32

Ülevaade

näitab, et areenile tulevad noored ei ole enam sobivad peremeesloomad vana kooli organisatsioonikultuurile. Areneb kultuur, mida toidetakse ja mida viljeletakse, kuid noored toovad ka uusi tuuli, mis sunnivad ettevõtteid muutustega kaasa liikuma.

peremeesloomast kala arvukus vähenes alla kriitilise piiri.

Organisatsioonidest rääkides näeme seda hästi Y- ja Z-generatsiooni esindajate puhul, kes on tööturule sukeldunud.

Kui noor ei soovi, ei vaja või ei poolda teatud organisatsioonikultuuri, siis töötajana ta hoidub sellest kultuurist ja väldib seda ka siis, kui temast peaks saama ettevõtja. Kui organisatsioon aga ei suuda oma mõttelaadi ja keskkonda muuta noortele vastuvõetavamaks, pärsib ta sellega iseenda edu.

Generatsioonide uuenemine tööturul 33

Tööl käimine ja töö tegemine Paindlikust töökorraldusest ja kaugtöö tegemise võimalusest on saamas enamiku organisatsioonide töökultuuri loomulik osa. Tööl käia saab ju ainult tööl, tööd teha saab aga igal pool. Väärtust ja eneseteostustunnet loob tehtud töö, mitte tööl käimine. Y- ja Z-generatsioon teab, et tööd saab teha igalt poolt, ja tööandja peab seda mitte ainult võimaldama, vaid ka sellele kaasa aitama. Kui mõned aastad tagasi nägid tööandjad vaeva, et kontorid oleksid hubased, pakuksid ägedust ja vaheldust, tasuta kohvi ja puuvilju, siis uus generatsioon eeldab, et see kõik on hügieenifaktorina kaetud.

Aina enam ootavad noored ka seda, et organisatsioon võimaldab neil olla produktiivne ja kaasatud ka siis, kui nad ei ole füüsiliselt kontoris. Seega on tööandjate jaoks uus katsumus see, kuidas juurutada kaugtööd ja paindlikke töötamisviise nii, et keegi ei tunneks ennast kõrvalejäetuna.

Globaalsel tasemel ei ole enam küsimus, kas seda teha, vaid pigem, kuidas seda teha – see tuleneb suuresti just uue mõttelaadiga noortelt, kes ei lepi vähemaga kui täielik tasakaal era- ja tööelu vahel ning paindlik korraldus.

Y-Z Y-generatsioon ehk millenniumi põlvkond on noored, kes sündinud vahemikus 1981–1996.

Z-generatsiooni kuuluvad noored, kes on sündinud alates aastast 1997.

(Pew Research Center, 2018) Kaks väljakutset Ühe suurima globaalse talendiuuringu Mercer Global Talent Trends 2018 tulemustest selgub, et tänapäeva ettevõtete kaks suurimat väljakutset seoses kaugtöö ja paindlike töö­ vormidega on järgmised: esiteks, kuidas teha nii, et ettevõttes saaks paindlikult töötada kõik inimesed, ja teiseks, kuidas ja milliste tehnoloogiatega aidata kaasa, et meeskonnatöö ja kommunikatsioon toimiks sama hästi kui näost näkku suhtluse käigus.

Palk ühest kohast Noorte tööelul on üks tahk, mida küpsemal generatsioonil on tihti veidi raske mõista, kuid millega tuleb hakata vaik­selt harjuma – gig economy ehk „tööampsumajandus”. Just nagu jagamismajandus on saanud esialgse tõuke digitaalsetest arengutest, mis võimaldavad sul kalli takso asemel võtta odavama Uberi või hotelli asemel soodsama Airbnb, võimali nve ste e ri – nr 3/2018

Ülevaade

Vabakutselised ruulivad Oma sissetulekut mitmekesistada on tänapäeval juba nii lihtne, et Ameerika Ühendriikides (kus on tänaseks erinevad gig economy platvormid märksa enam levinud kui Eestis) töötab 2017. aasta rahvastiku-uuringute järgi 35 protsenti tööealisest elanikkonnast vabakutselisena, kas siis täistööna või teise töö kõrvalt.

davad erinevad online-platvormid ja pidev connectedness tegeleda tööampsumajanduse kaudu kasvõi igal kuul erine­vate tulusate projektidega. Tööampsumajandus on eriti populaarne just noorte seas, kes leiavad kas isiklike kontaktide või siis platvormide-portaalide kaudu töövõimalusi, mis ei nõua ilmtingimata liiga pikaajalist pühendumist või seotust ühe ettevõttega.

Projekti- ja vabakutselise töö ei välista täiskohaga tööl käimist. Trendid liiguvad paindlikust töökorraldusest veelgi paindlikemate töötamisvormideni, ja seda eeldab ka noor talent.

Tahes-tahtmata peavad tööandjad nende muudatustega kaasa minema ja olema

teen, mis on kõrgem eesmärk, miks just see organisatsioon ja mitte midagi muud? Sotsiaalne vastutus, võrdsus, mitmekesisuse toetamine ja jätkusuutlik keskkonnasõbralikkus – kõik see mõjutab otseselt seda, kas noored tõmbuvad organisatsiooni poole või mitte.

Ettevõtete väärtuste kirjapanek strateegiapäeval või karjäärilehel ei tekita noorte hulgas emotsiooni ega tõmba tähelepanu. Väärtustesse investeerimine oma aja ja ressursiga, mis ka välja paistab, saab aga uueks normaalsuseks tööandja maine ja sotsiaalselt vastutustundliku organisatsiooni kujundamisel. Et organisatsioonis oleksid väärtused, millesse kõik usuvad, peavad need organisat-

Uue generatsiooni noored on harjunud no-bullshit-lähenemisega aina rohkem avatud meelega nägemaks, et noored mitmekesistavad oma sissetulekuallikaid ega pühenda kõiki oma teadmisi-oskusi ilmtingimata vaid ühele ettevõttele.

Strateegiapäeval kirjapandud pseudoväärtused Uus generatsioon töötajaid ja tööotsijaid on eelnevatest generatsioonidest spirituaalsem, universalistlikuma mõtteviisiga ning oluliselt vähem orienteeritud rahale ja materiaalsetele väärtustele.

Palga suurus pole enam nii oluline, küll aga on oluline mõtestatud töö ja seotus ettevõttega, kellega jagatakse väärtusi.

Kuna noored on võrreldes eelmiste generatsioonidega oluliselt rohkem informeeritud, on nad harjunud pidevalt küsima „miks?”: miks ma just seda tööd inve ste e ri – nr 3/20 18

sioonis juurduma orgaaniliselt seest ehk inimestest ülespoole, mitte juhtidest allapoole. Ja et väärtused atraktiivselt väljapoole paistaksid, peab organisatsioon väärtusi väljendama läbi tegude. Uue generatsiooni noor on harjunud no-bullshitlähenemisega ja pseudoväärtustest nähakse kergesti läbi – heal juhul esimesest kontaktist organisatsiooniga, halvimal juhul pärast paarikuist töötamist.

Turundav tööandja bränding Digitaalturunduses on levinud tore väljend banner blindness, mis viitab tehnoloogiaajastu inimese loomulikule kalduvusele eirata veebis igasuguseid reklaame, sest alateadlikult teame, et bännerid asuvad kogu aeg suhteliselt samas kohas ja mingit väärtust need tegelikult ei loo. Keskmiselt näeme kuus 34

I L L US T RAT S I OON : I S T OC K

2000 internetireklaami, kuid reageerime vähem kui ühele protsendile neist ja sellest omakorda umbes pooled reageeringud on ekslikud klikid.

Tööandja bränding on samuti turundus, kuid selle käigus vormitakse inimeste arusaama organisatsioonist kui tööandjast. Banner blindness on hea näide, kuidas liiga agar turundamine võib tegelikult muuta sihtgrupi sinu sõnumitele praktiliselt immuunseks. Tööandja brändi liigse turundamisega on sama probleem. Traditsiooniline osta-mind-kampaaniaturundus on ärimaailmas asendunud storytelling-sisuturundusega, mille keskmesse seatakse kliendikogemus ja emotsiooni loomine. Sarnaselt on hääbumas ka vajadus teha tööandja brändingut vaid turundussõnumite edastamise eesmärgil. Tööandja bränding on muutumas turundustaktikast organisatsiooni sisemiseks toimimise edendajaks, mis transformeerib kultuuri, töökeskkonda, inimeste mentaliteeti, juhib muudatusi ja teeb ettevõtte sise-elu parimad palad nähtavaks ka välispidiselt.

Võime 2000 korda olemasolevatele või potentsiaalsetele töötajatele värvilisel kleepekal või Facebooki postituses öelda, et LHV-s on äge töötada, ja saada sellest 35

kümme reageeringut, CV-d või karjäärilehe külastust ning kukkuda turunduslikult täiesti normaalse, tavapärase conversion rate’i piiridesse. Aga me ei pruugi sellest reaalselt absoluutselt mitte midagi võita. Kui aga suudame oma 350 töötajale pakkuda tugevaid emotsioone, rahulolu, suurepärast organisatsioonikultuuri, coach’ivat juhtimisstiili, head töökeskkonda, paindlikkust, eneseteostus- ja arenemisvõimalusi ning era- ja tööelu tasakaalu, siis laieneb see 350 head kogemust täpselt nii mitme teise inimeseni, mitu korda meie endi inimesed on valmis oma emotsiooni ja kogemust jagama.

Loodan, et kõik noored, kes otsivad endale sobivat töökohta ja organisatsiooni, millega tekib klikk, hoiavad meeles, et kasvab see, mis saab toitu. Parasiit suri ka välja, sest peremeesloomast kala ei olnud piisavalt. Millele sa energiat ei anna, see hääbub. Kui võimalikult palju inimesi annab energiat selleks, et tekiks mingisugused muutused, millesse nad ise täielikult usuvad, ning teevad tööalaseid valikuid oma rahulolu ja õnnetunnet silmas pidades, muutuvad organisatsioonid, mentaliteedid ja nii-on-alati-tehtud-normid inimeste järgi, keda need organisatsioonid tegelikult püüavad ja kõige rohkem vajavad.

Tühjad sõnad Kuigi Eestis on ettevõtete sotsiaalse vastutuse programmid veel vähe levinud, näitab ülemaailmne trend, et üsna pea asendavad väärtustest lähtuvad reaalselt elluviidud projektid ja väärtuspõhine organisatsioonikultuur tühje sõnu, mis kirja pandud trükimustaga või kollastel Post-it’idel.

Culture hacking Inglise keeles on tööandja brändingut hakanud asendama termin culture hacking, mis juba päris õigesti viitab sisuga tegelemisele, mitte välispidise maine kujundamisele. i nve ste e ri – nr 3/2018

FOTO: RA IDO PR OS A

inve ste e ri – nr 3/20 18

36

Ettevõtted

Puit mida kõike puidust valmistada ei saa? tutvustame tõelisi puiduväärindajaid, kelle käsitöö tulemusena valmivad loodust saastamata suurepärased tooted, mis tutvustavad nii kohalikku disaini kui ka armastust puidu vastu.

Kadakaseib tekitas loomepuhangu Raido Prosal sündis idee valmistada puidust tooteid tänu puhtale juhusele, kui ta valmistas kadakaseibidest mosaiikplaati ja üks seibidest kukkus käele täpselt nii, et meenutas kella. Sealt hakkaski idee arenema. Ta lõi ettevõtte ProsWood, kuhu kaasas partneriteks Priit Elbe, Elar Asukülli ja Märt Leimani, ning täna on ettevõtte toote­ valikus kellade kõrval ka päikeseprillid, nägemisprillid ja telefonikorpused.

37

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/2018

F O T O D: RAI DO PRO SA

Ettevõtted

Kaasteelised Raido Prosa (fotoaparaadiga) kaasas ettevõtte partneriteks Märt Leimani, Elar Asukülli ja Priit Elbe.

inve ste e ri – nr 3/20 18

Kuna tootevalik on lai, ei saa ka üheselt vastata küsimusele, millist puitu kasutatakse ja palju seda kulub. „Põhilised puidusordid on pähkel, sebrapuu ja sandlipuu, kuid katsetame pidevalt väga erinevate puiduliikidega,” räägib Raido.

Ka tööprotsess on toodete puhul väga erinev. „Olenevalt tootest ostame puitosad sisse kas juba töödeldud kujul või toorikutena. Lõppviimistluse saavad kõik tooted ikka meie käe läbi,” selgitab Raido.

Millest aga tekib inspiratsioon, et luua pilkupüüdev puidust käekell, stiilsed päikeseprillid või üdini praktiline telefonikorpus? „Eks ikka loodusest. Nagu elu on näidanud, ei teki ükski hea mõte kunagi punnitades, vaid selleks tuleb lasta oma emotsioonid vabaks ja rahustada meel.

Võime julgelt väita, et enamik meie tooteid on alguse saanud just loodusest, olgu

see siis mõnus lõkkeõhtu kodumaisel järvekaldal või karge hommik Norra mägedes,” räägib Raido.

Pärast seda, kui idee algsest disainist on oma koha leidnud joonistevihikus ja seda on seal mitu korda üht- ja teistpidi katsetatud, saabub aeg hakata ideed ellu viima. Prototüüpimine on kõige aeganõudvam. „Tuleb leida sobivad lahendused, näiteks õige prilliraamide kuju või täpselt parajas mõõdus ja õigest puidust kellakorpus. Kuna oleme olemuselt perfektsionistid, siis nõuab iga ruutmillimeeter meie tootest lausa piinlikku tähelepanu. Nii võibki vahel juhtuda, et kuigi toode on paberil justkui ideaalne, ei saa see kunagi päriselus teoks,” lisab Raido.

Näiteks pole midagi erilist olukorras, kus kõik peale kellaseierite tooni oleks nagu paigas, kuid toodet turule tuua ei saa.

38

pakendada toode sama kvaliteetselt. Täpselt samamoodi, nagu ühe käekella või prillipaari disaini valmimisele võib kuluda kuid, on lugu ka karpidega. „Kõige selle tulemusel ei oskagi me kunagi vastata küsimusele, kui kaua ühe toote tegemine aega võtab. Kui arvestada kogu protsessi alates inspiratsiooni kogumisest kuni hetkeni, mil puidust päikeseprille, käekella või nägemisprille saab kandma hakata, siis võime julgelt väita, et seda ajahulka saab mõõta aastates,” sõnab Raido.

Toodete müümisel on rõhk pandud epoele. Seda tehakse soovist hoida toodete hind taskukohane kõigile soovijatele ja samal ajal müüa tooteid üle maailma.

Kõikide toodete hing, meel ja sünnikodu on pärit Eestist Oma aja võtab ka õigete töötlusvahendite valik. „Üritame oma toodete loomisel alati kasutada võimalikult keskkonnasõbralikke materjale ja tehnoloogiaid, tegemata seejuures kvaliteedilt järeleandmisi,” selgitab Raido.

Otsus, kas tuua toode lõpuks müüki või mitte, pole kergete killast ning tihtipeale kutsutakse arvamust avaldama ka sõbrad ja tuttavad. Vaid ühehäälne heakskiit viib edasi järgmisesse faasi ehk tootmise korraldamisse.

Kõiki komponente ei tehta ise ja isegi mitte Eestis. Kui arvestada ProsaWoodi meeskonna hulka ka kõik head partnerid välismaalt, toimub tegevus suisa kaheksas eri riigis. „Sellest hoolimata on kõikide toodete hing, meel ja sünnikodu pärit siitsamast Eestist,” lisab Raido.

Järgmiseks suureks väljakutseks on 39

Õpilasfirmast edukaks ettevõtteks Wooch sai alguse 2014. aasta septembris, kui Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 11. klassi õpilastel tuli mõte luua õpilasfirma. „Teadsime kohe, et tahame luua midagi eriti vägevat ja kauakestvat, midagi, mis inimestele korda läheks,” sõnab üks ettevõtte asutajatest ja praegune tegevjuht Henri Hallik. Kuna käekell on inimeste jaoks personaalne ese ja samas ka staatuse sümbol, siis otsustatigi selle kasuks. Toona ühtegi teist kellatootjat Eestis ei teatud ning sooviti olla esimesed. Koolis oli olemas ka puutööklass, ja kuna puit on unikaalse ja kordumatu mustriga, siis leiti, et see on personaalsete käekellade valmistamiseks parim valik. Sobiva kelladisaini leidmine ning samal ajal kvaliteedi ja vastupidavuse tagamine nõudis palju katsetamist ja

Tooted ProsaWood valmistab puidust raame nii päike­sekui ka nägemisprillidele ning kellasid ja mobiil­ telefonikorpuseid, mida saab igaüks ise ka soovi korral disainida.

Fakte Eesti metsa kohta • Metsaseaduse kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on metsamaa nii seal kasvava saja-aastase puistuga kui ka just seemnest võrsunud puutaimedega.

• Eesti on metsarikas maa: üle poole maismaast on kaetud metsaga. Meil on metsamaad 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 51% maismaa kogupindalast (koos Peipsi ja Võrtsjärvega).

• Eesti metsad on suure loodusliku ja ökoloogilise väärtusega. Nende majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioonid ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted.

• Mets on koduks ligikaudu 40 000 looma-, taime- ja seeneliigile. Eestis on kaitse alla võetud 570 haruldast ja ohustatud liiki, ligi pooled neist on metsaliigid. i nve ste e ri – nr 3/2018

FOT OD: A RGO I N GVER (EK S P RES S M EEDI A )

Ettevõtted

Ühest puup saaks mõni Kellameistrid Peeter Kompus (pildil vasakul) siirdub laia maailma ja jätab Magnus Loosi ning Henri Halliku kelli kahekesi edasi tegema.

Fakte Eesti metsa kohta • Täidetud on eesmärk võtta range kaitse alla 10% metsamaa pindalast: kokku on range kaitse all 12% metsamaa pindalast. Sellega on kõikides metsatüüpides, k.a laane- ja salumetsades, tagatud range kaitse ulatuses, mis loob eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks.

• Kokku on veerand ehk 24,6% meie metsamaast erinevate kaitserežiimidega. inve ste e ri – nr 3/20 18

spetsialistidega konsulteerimist. Esimese kella valmimine võttis aega neli kuud.

Inimestele aga puidust käekellad meeldisid ning Wooch valiti Eesti aasta õpilasfirmaks 2015. Seepeale mõistsid asutajad, et tegevust tuleb jätkata ka pärast õpilasfirma aega, ning 2015. aasta augustis loodigi päris ettevõte. Sellest ajast on palju arenetud ja kasvatud. Täna on Woochil oma töökoda ja vajalik seadmepark. Kokku on tehtud kellasid oma 3000 tükki, millest esimesed 132 käekella valmisid Miina Härma Gümnaasiumi puutööklassis.

Woochi üks eesmärke on oma puidust käekellade kaudu tutvustada Eesti disaini ja imelist loodust kogu maailmas. Kellamudelid on neljast erinevast puidust, sealhulgas ka Eesti puidust, nagu mudelid nimega Tamm ja Vaher. Samas on kellasid valmistatud vastavalt kliendi soovile ka pähkli- ja kirsipuust, mustast tammest ja isegi Saaremaa kadakast.

Ühest puupalgist saaks mõni tuhat kella, seega kulub materjali üsna vähe. Kuigi üks Woochi käekell koosneb 48 erinevast detailist, on need imekerged: üks käekell kaalub alla 40 grammi. Mehhanismina kasutatakse Miyotat, mis tuleb otse tootjalt Jaapanist.

Kella valmistamine võtab aega kaheksa kuni kümme tundi. Lisandub veel kvaliteedikontroll ja värvi ning liimi kuivamine.

Kella valmistamise esimene samm on kvaliteetse materjali valimine. Materjal tuleb lõigata parajasse paksusesse ja mõõtu, et hiljem kella välja lõigates oleks materjalikadu võimalikult väike. Seejärel lõigatakse välja kella kontuurid ja puuritakse vajalikud augud. „Trummeldame detailid läbi, et sorteerida välja praagid. Samuti vaatame veel käsitsi kõik üle,” räägib Henri. Kõik detailid lihvitakse nii käsitsi liivapaberiga 40

algist tuhat kella kui ka masinaid kasutades ja õlitatakse mitme kihiga. „Lakke või kemikaale me ei kasuta, ainult loodus- ja nahasõbralikke õlivahasid,” täpsustab Henri.

Järgmisena valmib kella sihverplaat, mis on samuti puidust ja millele saab teha ka personaalse graveeringu, ning kellassepp oma valvsa pilguga paigaldab külge mehhanismi ja klaasi. Kuna ajanäitaja puhul on ülioluline, et korpuse mõõdud oleksid millimeetri täpsusega õiged, mõõdab kellassepp üle kõik korpused ja sorteerib välja praagi. „Siis paneme kokku kellarihma ja ühendame selle korpusega, teeme valmis kella pakendi ja paneme kella karpi. Eks iga protsessi juures ole veel detaile, aga üldpilt on selline,” kirjeldab Henri. Ühes kuus suudaks ettevõte praeguste jõududega valmistada 70–100 kella. „Sõltub sellest, kui pikad tööpäevad teha,” lisab Henri muiates.

41

Puidust kikilips Puidust kikilipsu idee sündis Wooden Lifestyle’i asutajal Siim Kirsipuul täiesti spontaanselt 2013. aastal, kui tal tekkis vajadus muuta oma müügiboks puidumessil eristuvaks ja meeldejäävaks. Kuna Siim puitu tunneb, hakkaski ta nuputama.

Algselt sündis spoonist vest, siis puidust pikk lips ning kogemata spooni käes painutades kujund, mis meenutas puidust kikilipsu. „See oli ahhaa-moment,” meenutab Siim. Tähelepanu messil oli tagatud ja uus toode sündinud. Puidust kikilipsude tootmiseni ei jõutud aga kohe.

Enne toote turuletulekut tehti korralik turuanalüüs ning alles pärast pikka kaalumist ja erinevate prototüüpide katsetamist registreeriti ettevõte – esimene Eestis, mis hakkas valmistama puidust 3D-kikilipse.

Fakte Eesti metsa kohta • Raiemaht perioodil 2011– 2016 oli keskmiselt 9,9 miljonit kuupmeetrit aastas.

2016. aasta juurdekasv Eesti metsades oli u 16 miljonit kuupmeetrit.

• Raiemahud ei ole ületanud juurdekasvu ning on oluliselt väiksemad arengukavas võetud eesmärgist kasutada 12–15 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Seega on Eesti metsade pindala ja tagavara suurenenud. Võttes arvesse ka raiemahte, on meie metsa tagavara aastatel 2008–2016 ehk kaheksa aastaga kasvanud kümnendiku võrra.

• Küpsete metsade osakaal küll langeb, kuid metsade üldine vanus kasvab, sest vanuseline jaotus tasapisi paraneb – juurde on tulemas nii valmivat kui ka keskealist metsa.

• Investeeringuid metsa uuendamisse tehakse jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades.

Era­metsaomanike huvi investee­rida metsade uuendamisse on madalam.

See võib kaasa tuua era­ metsade loodusliku uuenemise lehtpuuga ning metsaressursi tarbimis­ väärtuse vähenemise.

FOTO: WOODE N LIFE STYLE

Oma töös kasutatakse erinevaid pinke, trumlit, freese ja lihvmasinat. Samuti on kellassepal omad seadmed.

Kellasid saab osta ettevõtte veebilehelt wooch.ee ning Goldtime’i kauplustest Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Samuti on kellad müügil Tallinna lennujaamas. Igapäevaselt valmistavad käekelli Henri ja ettevõtte teine asutaja Magnus Loos. Neile on abiks kaks kellassepa, kes tegutsevad vastavalt tellimusele.

i nve ste e ri – nr 3/2018

Ettevõtted

Puidufanaatik Puidust 3D-kikilipsu idee autor Siim Kirsipuu on tõeline puidufanaatik, kes on puiduga kokku puutunud terve oma elu.

Fakte Eesti metsa kohta • Tänased vanad metsad on istutatud või ise kasvama hakanud 1930. ja 1940. aastate ulatuslikele raielankidele või tekkinud endise põllumajandusmaa metsastumise tulemusena.

Seetõttu domineerivad hetkel pigem vanad metsad ning keskealiste metsade osakaal on madalam.

Kuna metsad on valdavalt küpsed, siis nende kasutamisel küpsete metsade osakaal väheneb.

Faktide allikas: Keskkonna­agentuur inve ste e ri – nr 3/20 18

Siim käis lapsena oma isa juhitud mööblitootmisettevõttes praktikal ning sealt ta oma puidupisiku saigi. Tänaseks on ta sellega nakatanud ka oma naise Marje, kes vastutab puidust kikilipsude disaini ja tootearenduse eest ning juhib igapäevaselt kaheksaliikmelist meeskonda, kes kõik annavad toodete valmimisse oma positiivse energia ja panuse. „Kasutame 15 erinevat puiduliiki. Puitu ostame Eesti edasimüüjatelt, kes omakorda toovad seda siia üle maailma,” räägib Siim. Puitu ei kulu mahuliselt palju, sest tooted on väikesed, aga aastatega on lipsudeks painutatud juba sadu ruutmeetreid. Ühe kikilipsu valmistamiseks kulub keskmiselt 24 tundi. Kõigepealt toimub spooni lõikamine, seejärel liimimine, painutamine, kuivamine, lihvimine, viimistlemine, kuivamine ning siis õmblemine ja pakkimine. Iga tööprotsessi järel käib tugev kvaliteedikontroll, et kindlustada toote vastupidavus ja kvaliteet.

Lisaks puidust kikilipsudele on toote-

FOT O: W OODEN LI FES T YLE

Meie kliendid on julged ja eristuda soovivad inimesed valikus ligi 12 erinevat tootegruppi. Ühes kuus valmib 700–1000 toodet, sealhulgas väiksemal määral ka kangast aksessuaare. Põhirõhk on siiski puidust toodetel.

Vähesel määral kasutakse lihvmasinat, kuid suurem osa tööst on puhas käsitöö.

Tootearendus käib loovalt ja vastavalt inspiratsioonipuhangutele. Disainer loob kaks korda aastas uue kollektsiooni. Selleks tellitakse kangad ja need sobitatakse puidumustritega. „Paneme paika soovitud müügiprognoosi, ja kui mõni toode kohe eriti hästi läheb, siis võtame selle põhikollektsiooni,” selgitab Siim. Erinevaid aksessuaare katsetatakse järjepidevalt. Praegugi on üht-teist uut juba valmimas, aga selle kohta tulevad uudised sügisel. Wooden Lifestyle’i tooteid saab osta stuudiopoest ja e-poest, aga ka ligi 60 edasimüüja juurest Eestis, Soomes ja Rootsis. „Meie kliendid on julged ja eristuda soovivad inimesed, kes ei pelga innovaatilisi ja unikaalseid moetrende,” sõnab Siim.

42

Bryan Pierce Rogue Wave tegevjuht Kogemuslugu: Eesti idufirma ZeroTurnaround ost

Philip Sweens HHLA International GmbH tegevdirektor Baltimaade tugevused ja Transiidikeskuse omandamine

Henrik Igasta Superia Corporate Finance partner Baltimaade M&A turu trendid ja perspektiiv

Ragnar Meitern ING Banki tegevjuht Kogemuslugu: 20 aastat rahvusvahelises rahandussektoris

Valdo Kalm Tallinna Sadam, tegevdirektor Erastamise hetkeseis

Nils Mengailis Luminor Group AB nõukogu esimees

Mustpeade maja

18.–19. oktoober Parim ülevaade Baltimaade M&A ning era- ja riskikapitalituru võimalustest ja väljakutsetest Konverentsi soodushind kuni 31. augustini 2018 on 425 € + km!

Registreerimine ja lisainfo: jekaterina@aripaev.ee / +372 667 0416 või kodulehel: www.balticforum.ee Koostööpartnerid:

Luminor panga sünd

Aurimas Martišauskas Euroapotheca juhatuse liige, strateegilise arengu juht 43

Kogemuslugu: Rootsi Apoteksgruppeni ost

Toetaja: i nve ste e ri – nr 3/2018

FOT O: I S T OC K

Ülevaade

Üüriturg tallinna kasvavat üüriturgu toidab siseriiklik migratsioon, sest mujal eestis leviva tööpuuduse tõttu koonduvad inimesed pealinna. kui kohe pole võimalik korterit osta, siis tuleb leida peavari üürikorteri näol. samas on järjest rohkem ka neid, kes ei soovigi korterit omada. tallinna elanike arv on viimase kümne aastaga kasvanud 50 000 inimese võrra ehk 12 protsenti ja tänavu 1. juuli seisuga oli Tallinnas kokku juba 453 000 elanikku.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 3/20 18

Pakkumiste arv kasvab Kinnisvarabüroo Ober-Haus maakleri Oliver Kulla sõnul moodustavad enamiku üürnikest üliõpilased ja teistest Eesti piirkondadest ning välismaalt tulnud töötajad. Suurem osa lühiajalisi üürnikke on turistid. Kogu üürituru klientidest

moodustavad enamiku füüsilised isikud. Äriklientide osakaal on viiendik.

Musta turu maht on Tallinnas umbes pool. Enamik eraisikuid ei deklareeri ega tasu teenitud üüritulu pealt tulumaksu.

Samas on märgata suhtumise muutust ja üüritulult laekub järjest rohkem makse.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakleri Eve Kaunise hinnangul on hinnatase viimaste aastatega võrreldes mõnevõrra tõusnud, keskmiselt viis protsenti aastas, kuid tehingute arv on jäänud samaks.

Oliver Kulla sõnul olid 2017. aastal üüri44

pakkumiste hulk ja hinnad suhteliselt stabiilsed, kuid aasta lõpus oli märgata pakkumiste hulga kiiret kasvu ja see peatas ka hinnatõusu. „Kuna pangahoiuste intressid on madalad ja samas on piisavalt nõudlust üürikorteritele, siis viimaste aastate jooksul on üüriturule saabunud investorid, kes soovivad osta väljaüürimise eesmärgil sadu kortereid,” räägib Oliver. Uutes arendusprojektides ostetakse 10–20 protsenti korteritest väljaüürimise eesmärgil ja umbes pooled tehingutest tehakse ilma pangalaenuta. Tallinnas on keskmine üürikorteri pakkumishind 11 eurot, kesklinnas 12 eurot ja Lasnamäel 9 eurot ruutmeetri eest.

Noorte pärusmaa Kortereid soovivad üürile võtta pigem noored, nooremad pered ja välismaalased. „Vanemad inimesed elavad reeglina 45

enda korterites. Üha rohkem on üürilisteks ka kliendid, kes on oma kodu müünud ja otsustanud erinevatel põhjustel korterit üürida,” räägib Eve Kaunis.

Nooremad üürnikud elavad reeglina väiksemates korterites, kas siis üksinda või paarina, perekonnad üürivad suuremaid kortereid või suisa maju ja eelistavad elamispindu, kus sisustus juba olemas.

Tallinna puhul on kõige aktiivsem üüriturg siiski kesklinnas. Üha enam soovitakse kortereid üürida pigem uuematesse majadesse. „Praegu otsivad inimesed elukohta oma töökoha või kooli lähedusse, et ei peaks pikki vahemaid sõitma,” selgitab Eve. Üüriturg sõltub tema hinnangul eelkõige sellest, kui palju on konkreetses kohas töökohti ja õppeasutusi. „Teisisõnu, kui palju on antud piirkonnas elamas inimesi, kes ei oma kinnisvara, kuid peavad siin ühel või teisel juhul olema,” selgitab Eve. Üüriturg on suvel reeglina aktiivsem ja üürihinnad on kõrgemad, teistel aastaaegadel on turg võrreldes suvega vaiksem ja ka hinnad on mõnevõrra madalamad.

Väga tihti võrreldakse laenumakset ühe kuu üürisummaga. Kui laenumakse on madalam kui kuu üürisumma, siis valitakse Eve sõnul sageli korteri soetamine. Aga kui ostja on investor, siis vaadatakse reeglina vaid asukohta ja tootlust.

Oliveri hinnangul ollakse Eestis üldiselt taas kinnisvarausku, kuigi eelmise mulli lõhkemisest on möödas kümmekond aastat ja madalad intressid mõjuvad uinutavalt. „Ebakindlas majanduslikus olukorras eelistatakse pigem üürida, kui osta,” lisab Oliver.

Investorid eelistavad kesklinna Investorite ehk üürimise nimel korterite kokkuostjate aktiivsus keskendub täna valdavalt kesklinna, mida näitab ka suur uute korterite osakaal kesklinnas. Pirital on enamik müüdavatest korteritest uued, seetõttu antakse seal ka uusi kortereid üürile – sellest ei selgu aga, et Pirita oleks investoritele atraktiivne piirkond.

Märgata on ka Haabersti suurt osakaalu: sinna on viimastel aastatel kerkinud suur hulk väikese toaarvuga korteritest koosnevaid arendusi, nagu Aurora Park, mis on investoritele igati atraktiivne. Teistes magalapiirkondades domineerib täna veel vana korter, ja reeglina ostetakse uus korter omatarbeks.

Eve Kaunis Uus Maa maakler

Nõudlikkus kasvab Eve Kaunise sõnul on inimeste ootused üürikorterite osas kõrgemaks muutunud.

Soovitakse elada pigem uues või renoveeritud vanemas majas, eelistatumad on väga heas korras olevad kvaliteetse sisustusega korterid. Sageli soovitakse, et i nve ste e ri – nr 3/2018

Ülevaade

Lumi Kodude ärijuht Hannese Talli sõnul on üürimajad suunatud laiale sihtgrupile alates eakatest ja peredest kuni oma karjääri alustavate noorteni.

korteri juurde kuuluksid ka parkimiskoht ja panipaik. „Üürnikud jälgivad väga täpselt ka seda, kui suured on kõrvalkulud ning mille eest nad täpselt igakuiselt maksma peavad,” lisab Kaunis. „Lühiüüri eelistajaid, eriti mujalt Eestisse ajutiselt saabujaid, on aina rohkem ja sellega võiksid ka omanikud enam arvestada,” lisab Eve. Ka Oliveri kogemus kinnitab, et reeglina soovitakse üürida väga heas või heas korras kortereid töökoha või kooli läheduses. Viimaste aastate trend on minikorterid. Samas on nõudlus kasvamas keskmisest suurematele, nelja- ja viietoalistele korteritele, sest neid pakutakse turul vähem. Enamik turul pakutavad üürikorterid on ühe- või kahe­toalised.

Tallinna äärelinnas on kõige likviidsemad korterid hinnaklassis 200–400 eurot kuus, kesklinnas 400–600 eurot kuus.

Kui me ei räägi lühiajalisest üürist, näiteks turistidele, siis eelistatakse tavaliselt

Pikem eesmärk on rajada 500 üürikorterit

üheaastase tähtajaga üürilepingut. Pikemat üüriperioodi pakutakse üürilistele vanemate majade korterites. Oliveri sõnul kestab üürileping tavaliselt ühe aasta ja üle kolmeaastased lepingud on väga erandlikud.

Turgu on reeglina kõikidele objektidele, mis ei ole üle hinnatud. Nagu ikka kinnisvara puhul, sõltub kõik korteri asukohast, korteri seisukorrast ja sisustusest ning hinnast. „Keerulisem on leida üürnikke näiteks Lasnamäe vanemates majades asuvatesse suurematesse korteritesse,” lisab Eve. Vaikselt on tema hinnangul levimas euroopalik mõttelaad, mille puhul omada ei taheta. Selle on ära tabanud ka kinnisvaraarendajad.

Lumi Kodud Üks selliseid arendajaid on Lumi Capital, kelle Lumi Kodude esimesed kaks üürimaja ehitatakse Põhja-Tallinna Manufaktuuri kvartalisse, kus saab

inve ste e ri – nr 3/20 18

46

Lumi Kodud

olema kokku 127 korterit. Tegemist on Lumi Capitali ja LHV pensionifondide investeerimisstrateegia esimese etapiga, pikem eesmärk on rajada Tallinna eri elamupiirkondadesse 500 üürikorterit.

Korterite keskmine suurus on 44,5 ruutmeetrit. „Oleme aktiivselt osalenud korterite projekteerimisel, seega on kõik rajatavad korterid praktilise planeeriguga ehk elanik maksab ruutmeetrite eest, mida tegelikult ka vajab,” selgitab Lumi Capitali üürimajade ärijuht Hannes Tall.

Manufaktuuri üürimajades on ühekuni kolmetoalised korterid. Ühetoalisi on kokku 25, kahetoalisi 50 ja kolme­ toalisi 52. Üürimajad on Hannese sõnul suunatud laiale sihtgrupile alates eakatest ja peredest kuni oma karjääri alustavate noorteni. „Lumi Kodud on mõeldud kõigile, kes hindavad kvaliteetset ja professionaalselt juhitud üürikorterit,” lisab ta. „Lumi Kodud on suunatud just inimeste47

Tartu üüriturg Tartu üürituru hinnatase on püsinud stabiilselt sama, sesoonse kõikumisega varasuvest sügiseni, kui üüriturul on aktiivselt liikvel tudengid. Tehingute arv on samuti stabiilne, pakkumine on kasvanud, nõudlus jäänud samaks.

Nõudmised üürikorteritele on aasta-aastalt järjest kasvanud. Eelistatakse heas seisukorras renoveeritud või uusi kortereid, mis on täielikult möbleeritud ja esmavajalik kodutehnika olemas. Hinnatase peaks jääma keskmise turuhinna lähedale. Remonti vajavasse ja sisustamata korterisse on raske üürnikku leida.

Kõige aktiivsem on üüriturg kesklinnas ja selle lähiümbruses, samuti ka Veeriku linnaosas (TÜ Kliinikumi lähiümbrus).

Kolmandik üüriturul olevatest pakkumistest asub kesklinnas, pakkumises on nii ahiküttega lihtsamad väikesed kööktoa tüüpi korterid kui ka väga eksklu­ siivsed suured avarad kõrghoone viimase korruse apartemendid.

Heilin Reimand Uus Maa Tartu maakler

Rakvere üüriturg Nõudluse ja pakkumise suhe on jäänud Rakveres samaks, jätkuvalt on vakantsest korralikust üüripinnast puudus. Küll aga on hinnatase tõusnud kümme protsenti. Keskmine üürikorter on kahetoaline möbleeritud kõigi mugavustega korras korter, hinnatasemega 250–300 eurot kuus.

Eelistatum piirkond on kesklinn või selle lähedus.

Olulisem faktor, mis siin piirkonnas üüriturgu mõjutab, on mõne suurema ehitusprojekti elluviimine, mille tõttu otsivad ajutist elamispinda nii ehitajad kui ka projektijuhid. Näitena võib tuua veemajandusprojekti ja teede ehituse. Kui levinum üürikorter on ühe- või kahetoaline, siis viimasel ajal on rohkem huvi tuntud ka kolmetoaliste vastu, mida paraku turul eriti ei pakuta. Võib ära märkida näite, kus noor pere on ehitamas maja ja soovib ajutiselt ehituse ajaks üürida suuremat elamist.

Margus Punane Uus Maa Rakvere maakler

Pärnu üüriturg Pärnu on kuurortlinn ja iga aasta kordub tsükliline olukord, kus aasta alguses ja suvel on pakkumisi vähe ja üürnikud on hädas üürikorteri leidmisega, kuid alates augusti lõpust tuleb mõneks ajaks turule suur hulk üürikortereid. Omanikud, kes tegelevad magusate suveüüride jahtimisega (olenevalt korteri seisukorrast ja selle asukohast võib üks ööpäev maksta 80–200 eurot), hakkavad nüüd otsima üheksaks kuuks uut üürnikku ja üürnikud saavad kortereid juba ka valida. Piltlikult väljendudes – aasta esimesed kaheksa kuud nutavad üürnikud, st üüripakkumisi peaaegu pole (saada on vaid kallimas hinnaklassis eluruumid), aasta viimased neli kuud aga omanikud, sest korraks tuleb üüriturule palju pakkumisi. Olukord muutub aastavahetuse paiku ja uue aasta alguses lähevad ära ka viimased veidigi soodsama hinnaga üüripinnad.

Hinnad on kasvanud. Kui veel mõni aasta tagasi sai Mai elamurajoonis kahetoalise korteri 150–250 euro eest kuus, siis nüüd kipuvad hinnad algama 250 eurost.

Kõige nõutumad on kaheja kolmetoalised keskküttega ja möbleeritud korterid hinnaga kuni 300 eurot kuus. Kõige rohkem antakse ja võetakse kortereid üürile Mai elamurajoonis, eelkõige pikaajalisele üürile.

Feliks Krapp Uus Maa Pärnu maakler

i nve ste e ri – nr 3/2018

Ülevaade

I LLUS T RAT S I OON : A RH I T EK T UURI BÜROO P L US S

Vaade tulevikku Moodne Lurichi maja kerkib hoone ajalooliste paekivimüüride vahele ning ehituse käigus säilitatakse ka sealsed nõukogude aegsed telfrid.

Huvi uute ja kvaliteetsete üürikorterite vastu on kõrge Üürimajad muudavad turgu Sadade korteritega üüriturule tulevad investorid võivad lähiperspektiivis oluliselt muuta kogu üüriturgu, kuna nende jaoks on raha n-ö soodsam ning tänu mastaabiefektile teeb arendaja neile reeglina olulist allahindlust. Samuti on üüriklientidel selliste projektide puhul oluliselt suurem kindlustunne. Väikeinvestorite jaoks võib see tähendada tootluse langust ja oma investeeringute ülevaatamist, mis omakorda võib tähendada pakkumiste arvu kasvu müügiturul.

Oliver Kulla Ober-Hausi maakler inve ste e ri – nr 3/20 18

le, kes eelistavad üürida, ja neile, kes teatud põhjustel ei saa lubada oma kodu soetamist. Tegemist on kontseptsiooniga, mis täna turul puudub.”

Hannese sõnul on huvi uute ja kvaliteetsete üürikorterite vastu kõrge. Elaniku seisukohalt on üks kaalukaid argumente kindlustunne, et eluaset saab üürida nii kaua, kui selleks on vajadus. Üürilepinguid sõlmitakse vähemalt 12 kuuks, kuid lepingut saab sõlmida ka pikemaks perioodiks – piirangut ei ole. „Pikemat perioodi on huvilised ka juba ise küsinud. See on oluline näiteks mujalt riigist pärit spetsialistidele, kes on tulnud Eestisse elama mõne kindla projekti elluviimiseks, sageli mitmeks aastaks,” lisab Hannes. Esimesed elanikud saavad korteritesse sisse kolida 2019. aasta kevadel.

Ülemiste Citysse elama Tänavu sügisel lööb kopa maasse ka Mainor Ülemiste, asudes linnakusse ehitama esimest elukondlikku hoonet, lisaks hostelile, mis valmis eelmisel aastal. „Tuleb üürikorterite maja,” paljastab Mainor Ülemiste juhatuse liige Ursel Velve. „Me näeme turul nõudlust. Erakätes on palju üüripindu, mille puhul sa üürnikuna ei tea, kas pead juba homme välja kolima või mitte. Meie tagame kindlustunde.” Ülemiste üürikorterid pakuvad ka paindlikkust. „Kui tekib vajadus suurema või väiksema pinna järgele, siis leitakse samasse piirkonda uus pind,” märgib Ursel.

Lurichi nime kandvas 13-korruselises hoones hakkab asuma 75 üürikorterit, millest enamik on ühe-, kahe- ja kolmetoalised, lisaks üks neljatoaline penthouse. Maja valmib 2020. aasta esimeses pooles.

48

Müüa loft-tüüpi pinnad Pärnu maantee ajaloolises Luterma (Lutheri kvartali) tööstushoones Erwini majas.

1-2 tuba

22-52 m2

4965 000-119 000 €

tel 51 20 378 Valmis sisse kolimiseks juba september 2018

www.erwinimaja.ee i nve ste e ri – nr 3/2018

FOTO: V E RIFF

inve ste e ri – nr 3/20 18

50

Veriff

Ettevõte

hiiumaalt pärit kaarel kotkas lõi 3 aastat tagasi 20-aastasena isikutuvastusteenust pakkuva ettevõtte, mis on tänaseks võitnud nii suurte ettevõtete kui ka maailmakuulsate investorite usalduse. hiiumaa poisina leidis Kaarel, et hiidlastele tehakse ülekohut, kui nad peavad iga finantstoimingu tegemiseks sõitma mandrile. Ta tegi prototüübi, kuidas arvuti vahendusel isikuid tuvastada, ning hakkas mõttekaaslaseid otsima.

Sama probleemi otsas istus ka Eesti e-residentsuse projekt. Kui ükskõik kus maailma otsas elav ja töötav e-resident soovis Eesti tegutsevas pangas kontot avada, pidi ta seaduse järgi tingimata kohale tulema, et ennast pangatöötajale näidata.

Algus oli raske „Ei olnud kerge minna 20-aastasena LHV juurde sõnumiga, et mul on plaan, kuidas kliente distantsilt kaasata,” meenutab Kaarel. Ta kinnitab, et alustaja jaoks on kõige olulisem olla endas ja selles, mida sa tutvustad, üdini kindel. „Lahendus peab olema hästi läbi mõeldud. Usalduse võitmine on suur töö, aga pöördvõrdeliselt lihtne on seda ka kaotada. Üks viga võib maksta terve äri,” lisab ta.

2015. aasta oktoobris registreeris Kaarel ettevõtte Identification Solutions. Sisuline arendus oli selleks hetkeks kestnud juba mitu kuud. Kaubamärgina ei sobinud ettevõtte nimi aga oma kohmakuse tõttu sugugi. Algas kõlava nime otsimine, millesse oli kaasatud palju inimesi.

51

Ühe variandina oli kaalumisel SavvID, mille peale küsisid vanemad inimesed, et mis saviga siis tegeletakse. Lõpuks jäi sõelale Veriff, mis tuleb sõnast „verification”, aga meenutab ka sõna „šerif”. Üheks esimeseks suuremaks kliendiks sai e-kaubandusettevõte Hansapost. Kaareli sõnul õnneks mõisteti, et võrreldes olukorraga, kus iga ettevõte peaks ise leidma endale mingi lahenduse, on isikutuvastamisele spetsialiseerunud ettevõte igal juhul võimekam ja suudab pahalasi tuvastada paremini.

Idee osatähtsust start-up’i loomise juures Kaarel üle ei tähtsustaks, sest ideid võib osta ämbritäie ühe dollari eest. Kõige olulisem on meeskond ja kirg idee vastu.

Samuti on oluline ajastus, millal ideega välja tulla. „Turg teab kümme korda paremini, kas seda toodet või teenust on hetkel või lähitulevikus vaja,” sõnab Kaarel.

Inimest on lihtsam ära petta Isikutuvastuseks peab klient end esialgu autentima ID-kaardi abil. Seejärel tuleb veebikaameraga teha dokumendist ja iseendast pilt. Pärast piltide edastamist kontrollib Veriffi töötaja nende samasust.

Seejärel kontrollib kõik üle nutikas algoritm, mis võrdleb isiku näo ja dokumendipildi vastavust. Kui mõni klient ei

Mõjukas ettevõtja Tänavu kevadel paigutas Nordic Business Report Kaarel Kotkase PõhjaEuroopa 25 kõige mõjukama noore ettevõtja hulka.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/2018

F O T O D: V E RI F F

Ettevõte

Y Combinator Ameerika Ühendriikides Silicon Valleys tegutsev ärikiirendi, kus idufirmade arendajad saavad tutvustada oma ideed maailma kõige võimekamatele investoritele võimalusega saada rahastus oma ettevõtte kiireks arendamiseks ja laienemiseks üle kogu maailma, lisaks teadmised ja võrgustiku tugi.

Y Combinatorist on 80 miljardi dollari vääringus alguse saanud ettevõtteid, mis muudavad maailma, nt Dropbox, Airbnb, Stripe, Reddit jpt.

läbi automatiseeritud kontrolli või on seadusest tulenev kohustus läbida ka videointervjuu, siis Veriffi töötaja esitab veel lisaküsimusi.

Lisaks töötab taustal ka algoritm, mis kontrollib erinevates andmebaasides olevaid andmeid. Automaatne taustsüsteem kontrollib, kas dokument on kehtiv ning kas inimene on tehingu- ja teovõimeline.

Eestis on Veriffil ligipääs erinevatele riiklikele andmebaasidele, millest kogutud andmete põhjal saab kliendilt küsida kontrollküsimusi veendumaks, et inimene veebikaamera ees on tõepoolest see inimene, keda ta väidab end olevat.

Näotuvastusalgoritmid on isegi paremad kui inimese silmavaade. Kaareli sõnul läks möödunud aastal Ameerika Ühendriikides valedesse kätesse 16 miljardit dollarit, mis on meeletu summa. „Tehnoloogia suudab isikusamasust paremini tuvastada kui inimene. Me kontrollime näos biomeetrilisi punkte, mis aja jooksul ei muutu,” selgitab Kaarel.

Kõiki nüansse ta avaldada ei taha, kuid lisab, et neid on veel, mida avalikkus ja eriti pahatahtlike soovidega inimesed ei peaks teadma. Veriffil on ette tulnud olukordi, kus on üritatud petta, aga pole läbi läinud.

Kuidas jaguneb vastutus?

Kas aga see, kui kellelgi õnnestub Veriffi tuvastusteenust kasutades hirmsa kuriteoga hakkama saada, tähendaks ettevõttele lõppu? Kaarel jääb küsimust kuuldes rahulikuks. „Meil on oma reeglistik – kui see on meie poolt täide-

inve ste e ri – nr 3/20 18

tud, siis on tegemist force majeure olukorraga,” kirjeldab Kaarel. Kui aga viga on tulnud Veriffi poolt, siis tuleb võtta ka vastutus.

Tänaseks on riigikogu vastu võtnud uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse. Tänu seadusemuudatusele ei pea e-residendid pangakonto avamiseks enam füüsiliselt Eestisse tulema. Ja kui algselt seostus kogu tuvastamisvajadus pangandusega ehk valdkonnaga, kus Veriff oma tegevusega alustas, siis nüüdseks on pankade osakaal Veriffi töös langenud kümnekonna protsendini.

Maailmas tervikuna on Veriffi kasutus lõpmatu. Veriffi suurem eesmärk on teha miljon tuvastust päevas, mis tähendab ka süsteemi võimalikult suurt automatiseeritust. Kaareli sõnul on ka selliseid kliente, kes võivad vajada kuni 100 000 tuvastust päevas. Loomulikult ei asu need kliendid Eestis, ja töö nende usalduse võitmiseks käib. Kui teenust tuleb küsima mõni Eesti klient, siis kedagi tagasi ei lükata, kuid suurt müügitööd Eesti turul ei tehta. „Müügitöö on ikka üks, aga võimalikud tellimuste mahud võivad olla suurusjärgu52

ti erinevad,” räägib Kaarel. Müügitööga tegeleb ta ise ja seetõttu tuleb tal ka suur osa oma ajast veeta teisel pool maakera.

Kaareli sõnul on mahuka töö tulemusena tuvastatud, et maailmas on 3376 erinevat isikut tõendavat dokumenti, millest 1150 on Veriffi jaoks olulised. Näiteks Ameerika Ühendriikides on osariigiti erinevad dokumendid. Kõik dokumendid peavad olema siiski väljastatud riigi poolt.

Mõnel pool on hästi oluline autojuhiluba, kuid näiteks õpilaspilet ei sobi isikutuvastamiseks kusagil.

Kasvab mühinal Veriffi kontor asub Tallinna kesklinnas pilvelõhkujate vahel, kuid ettevõte peab sealt varsti ära kolima, sest ruumi jääb väheks. Igas kuus lisandub uusi töötajaid: augustis kuus, septembris tuleb seitse.

Aasta lõpuks on sada koos. Veel selle aasta esimeses pooles töötas ettevõttes veerandsada inimest. Ettevõttega liitus ka endine Skype’i juht Tiit Paananen.

Tänavu suvel kaasas Veriff investoritelt 7,7 miljonit eurot, kusjuures ettevõttesse süstis raha ka tuntud näitleja Ashton Ku53

tcher, kellega Kaarel isiklikult kohtus ja seni ühendust peab. Kutcher teadvat Eestit hästi, sest ta oli ka Skype’i investorite hulgas.

Kokku on Veriff kaasanud 8,4 miljoni dollari ulatuses investeeringuid 25 institutsionaalselt ja erainvestorilt. Varem on ettevõttesse investeerinud teiste seas ka Sten Tamkivi, Ragnar Sass, Taavi Kotka ja endine LexisNexise tegevjuht Andrew Prozes. Viimase investeerimisringi juhtinvestor oli Mosaic Ventures. Raha panid sisse veel Taavet Hinrikus, Paul Buchheit, Elad Gil, Y Combinator, SV Angel, ACE Ventures, LIFT99 ja Superangel.

Veriff kasutab investeeringut, et laiendada meeskonda SaaS-toote arendamiseks, mis teeb identifitseerimisteenuse kättesaadavaks ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Investorite leidmisele aitas kaasa osalemine Silicon Valley ihaldatuimas ärikiirendis Y Combinator. Eestil on seal Kaareli sõnul hea maine ja investorite huvi siia investeerida on olemas. Varem on Eesti ettevõtetest Y Combinatoris olnud Upgraded ja Click & Grow.

FO T O: GET T Y I M A GES

Tegus meeskond Kaarel Kotkase hinnangul mängib ühe ettevõtte eduloos võtmerolli õige meeskonna kokkupanek.

Christopher Ashton Kutcher 40-aastane Hollywoodi filminäitleja. On õppinud Iowa ülikoolis biokeemiat.

1998. aastal tegutses lühidalt enne Hollywoodi siirdumist Calvin Kleini modellina.

16. jaanuaril 2009 sai Kutcherist esimene üle miljoni tellijaga Twitteri kasutaja. Sellega võitis ta miljoni tellija konkursi CNN-i ees.

Konkursi võiduga kaasnes auhind 100 000 dollarit, mille Kutcher annetas võitluseks malaariaga. Kutcheri varanduse suuruseks hinnatakse 200 miljonit eurot. i nve ste e ri – nr 3/2018

FOTO: GE TTY IMA GES

inve ste e ri – nr 3/20 18

54

Guru

Vitalik venemaal sündinud vitalik buterin soovis muuta bitcoini, aga kui teda kuulda ei võetud, lõi ta hoopis oma krüptoraha.

teda on iseloomustatud kui rahutut poissi, kes reisib palju. Ta on üdini andekas ning eriti kiidetakse tema head matemaatilist taipu. Mõnikord pälvib ta meedias hoopis tähelepanu oma silmatorkavate moevalikute tõttu. Ta on avatud suhtlemisega ning esineb palju konverentsidel üle maailma.

Moskva piirkonna poiss Vitalik Buterin on sündinud Venemaal Moskva oblastis, pealinnast kagu suunas 113 kilomeetri kaugusel asuvas 150 000 elanikuga Kolomna linnas arvutiteadlase Dmitri Buterini ja Natalia Ameline, neiupõlvenimega Tšistjakova, pojana.

55

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/2018

FOT OD: GET T Y I M A GES

Guru

Krüptoraha Rahasüsteem, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. inve ste e ri – nr 3/20 18

Kui Vitalik oli kuuene, otsustasid vanemad paremate töökohtade ja heaolu huvides kolida Kanadasse, kus Vitalik läks kooli. Kolmandas klassis lõi välja tema anne reaalainetes ja poiss paigutati andekate laste klassi. Ta suutis kolmekohaliste numbritega arvutada kaks korda kiiremini kui eakaaslased.

Hiljem õppis Buterin neli aastat Torontos asuvas Abelardi erakõrgkoolis, kus ta veetis enda sõnul oma elu kõige huvitavamad ja tõhusamad aastad. Talle meeldis õpilaste ja õpetajate vaheline tihe suhtlemine ning koolitöö põhjalikkus pani ta õppima ja keskenduma õppimisele kui elu peamisele eesmärgile. Ta polnud varasemalt traditsioonilise haridussüsteemi austaja, aga kui ta nägi, et õpetatavaid teemasid käsitleti koolis sellise pühendumisega ja keskendumisega intellektuaalsele uurimisele, siis muutusid kardinaalselt nii tema suhtumine kui ka õpitulemused. Ta on öelnud, et haridus on tema jaoks hoopis midagi muud kui ainult üksikute faktide või mõistete pähetuupimine: kõige tähtsam on õppida

mõtlema, õppida mõistma ja õppida, kuidas omandada uusi teadmisi. 2013. aastal saavutas noormees rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil kolmanda koha.

Bitcoin Bitcoinist kuulis Vitalik esimest korda oma isalt 2011. aastal ja vaimustus sellest.

Ta hakkas käima internetifoorumites, kus räägiti Bitcoinist. Seal hakkas ta suhtlema mehega, kes soovis interneti­ avarustes luua Bitcoini blogi. Blogipidaja pakkus igaühele, kes kirjutab sinna artikli, viis bitcoin’i-münti. Vitalik haaras võimalusest kinni ja tegi lehele kaastööd, kuni see kinni pandi. Põhjuseks oli avalikkuse liiga väike huvi Bitcoini vastu.

2011. aasta septembris pakuti Vitalikule võimalust lüüa kaasa Bitcoini ajakirja loomisel. Ta esitas kaasalöömisel tingimuse, et temast saab ajakirja üks kaas­ asutajatest ja peamistest autoritest.

Samas jätkas ta artiklite kirjutamist ka teistele krüptorahateemat käsitlevatele väljaannetele, nagu Bitcoin Weekly.

2012. aastal hakkas Bitcoini ajakiri 56

ilmuma ka paberkandjal. Ajakirja on peetud esimeseks tõsiseltvõetavaks krüptorahasid käsitlevaks väljaandeks.

Vitaliku panus sellesse oli suur, enda väitel kulutas ta iga nädal kuni 20 tundi artiklite kirjutamisele.

Ajakirja saadeti tellijatele üle maailma ja seda sai osta ka raamatukauplustes või lugeda veebis reaalajas. Ühe kuu tellimus maksis 2012. aastal üheksa dollarit, kuigi enamikku artikleid sai internetis lugeda ka tasuta.

2014. aastal omandas ajakirja meedia­ ettevõte BTC Media, kes kirjastab teisigi

Vitalik on avatud lähtekoodiga tarkvarade veendunud toetaja krüptorahateemasid käsitlevaid välja­ andeid. Vitalik jätkas mõni aeg veel kaas­autorina.

Ethereum Mida rohkem Vitalik Bitcoinist kirjutas, seda enam mõistis ta, et süsteem vajab edasiarendamist. 2013. aastal suundus ta reisile, et suhelda teiste arendajatega, kes jagasid tema seisukohti. Jõudnud tagasi Torontosse, avaldas ta nn valge paberi, kus pakkus esimest korda välja Ethereumi loomise. Valgeks paberiks kutsutakse raportit või suunist, milles tuuakse välja probleeme ja pakutakse neile lahendusi.

Oma dokumendis väitis Buterin, et Bitcoini süsteem vajab muutust. Kui ta ei saanud oma ideele toetust, pakkus ta välja uue platvormi loomise.

2014. aastal läks Buterin õppima Ontario provintsis asuvasse Waterloo ülikooli, kuid kukkus sealt välja, kui sai 100 000 dollari suuruse Thieli stipendiumi, mida antakse neile, kes suudavad luua midagi uut ja huvitavat. Seepeale pühenduski Vitalik täielikult Ethereumile.

57

Vitaliku kirjelduse kohaselt pidi Ethereumist saama hajutatud juhtimisega ühiskaevandusvõrgustik ja tarkvara arendamise platvorm, mis hõlbustab uute krüptovääringute loomist, jagades vaid ühte plokiahelat. Kui Bitcoin pakub krüptograafiliselt tagasipöördumatuid makseid, siis uue keskkonna Ethereumi lubaduseks sai pakkuda nutilepinguid, mille täitmise tagab krüptograafia.

Arvutuste ja maksete tegemiseks liigub Ethereumis ka krüptoraha nimega ether ning võrgus töötab detsentraliseeritud virtuaalmasin, milles saab nuti­ lepinguid ehk programmeeritavat koodi tööle panna.

Buterin on öelnud, et ta on tõeliselt tänulik võimaluse eest töötada sellises huvitavas ja interdistsiplinaarses tööstusvaldkonnas, kus saab suhelda nii krüptograafide, matemaatikute kui ka majandusprominentidega aitamaks neil luua tarkvara ja vahendeid, mis on mõjutanud juba kümneid tuhandeid inimesi üle maailma, ning töötada iganädalaselt akuutsete probleemidega, mis puuduta-

Hajutatud krüptoraha Lähtekood on avalik ja krüptoraha saab kasutada ilma kolmandate osapoolte, näiteks pankadeta. See tähendab, et raha saab saata üle interneti ükskõik kellelt kellele ilma keskse vahendajata.

Plokiahel Inglise keeles blockchain on hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi.

i nve ste e ri – nr 3/2018

Guru

Ethereumi hind (august 2017 – august 2018) 1250 $ 1000 $ 750 $ 500 $ 250 $

Oktoober 2017

Jaanuar 2018

Aprill 2018

Juuli 2018

vad arvutiteadust, majandust ja filosoofiat. Vitalik on avatud lähtekoodiga tarkvarade veendunud toetaja ja ta on osalenud mitmete arendamises, nagu näiteks KryptoKit, pybitcointools, multisig.info ja btckeysplit.

Kodumaal hinnatud 2017. aastal külastas Vitalik Buterin Peterburi rahvusvahelist majandusfoorumit, kus sai väga sooja vastu­ võtu osaliseks. Tal õnnestus vahetada mõned sõnad ka president Vladimir Putiniga, kes vägagi toetas mõtet, et Vitaliku loodud tehnoloogiaid võiks kasu­ tada ka Venemaal ja leida Venemaalt partnereid, kellega koostööd teha. inve ste e ri – nr 3/20 18

Libauudis kukutas väärtust Ethereumi algus oli aeglane. 2015. aasta septembris loodud krüptoraha hakkas tuure üles kerima alles 2017. aasta kevadel, kui selle hind jõudis aasta alguse kaheksalt dollarilt 19. juuniks 358 dollarini.

Ilmselt tõusis Ethereum sel ajal Bitcoini järel maailmas tuntuselt teiseks krüptorahaplatvormiks. Sarnaselt Bitcoiniga kasutavad ka Ethereumi enamasti need investorid, kes tunnevad ühelt poolt krüptorahade vastu huvi, kuid teiselt poolt leiavad, et see on hea valuuta, millega spekuleerida.

Kui Bitcoini looja on siiani saladus – teatakse vaid, et selle on leiutanud isik või grupeering nimega Satoshi Nakamo-

FOT O: GET T Y I M A GES

Libauudis Buterini surmast kukutas väärtust poole võrra to –, siis Vitalik ei ole oma osa Ethereumi loomisel kunagi varjanud. Ilmselt just Buterini isik ja tema avalikud esinemised on osaliselt selle taga, et Ethereumi krüptoraha on osutunud nõnda edukaks.

Seda kinnitab ka fakt, et kui läinud suvel avaldas 4chan libauudise Buterini hukkumisest autoõnnetuses, kukkus Ethereumi hind keskeltläbi poole võrra. „Fataalsest autoõnnetusest taastumine on Ethereumile keeruline, kogu krüptosfäär on nüüd suures jamas,” anti uudistes teada. Libauudisejuhtum näitas analüütikute hinnangul, kui kergesti saab krüptoraha väärtust kõigutada.

Pärast seda, kui turuosalised mõistsid, et Buterin pole surnud ja tegemist on libauudisega, hüppas Ethereum taas kõrgustesse ning ether’i hind kerkis tänavu aasta alguses üle 1200 dollari. Arvatakse, et Buterinile kuulub ligikaudu 400 000 ether’it. Tema varanduse väärtus küündis loetud päevadel poole miljardi dollarini.

Tänaseks on ether’ite hind langenud jälle alla 300 dollari.

58

Nepali algajate retk 15.-25.10.2018 / 1490.Vietnami matkareis 19.10.-02.11.2018 / 2690.Poon Hill Nepalis 02.-15.11.2018 / 1490.Aastavahetus Bhutanis 27.12.-07.01.2019 / 3990.Austraalia ja Uus-Meremaa 09.-27.01.2019 / 3990.Annpurna baaslaager 13.-29.03.2019 / 2190.Jaapani matkareis 19.-27.04.2019 / 2390.Ameerika rahvuspargid 18.-26.04.2019 / 2390.Baikal, Kaug-Ida ja Tokyo 05.-22.06.2019 / 2990.Kamtťatka loodusreis 21.07.-01.08.2019 / 2790.Baikali avastusretk 22.-29.07.2019 / 1490.Baikali järv ja Mongoolia 22.07.-06.08.2019 / 2590.-

Weizenbergi 20/1, Tallinn.

Tel 6 08 08 69 Email info@sandberg.ee www.sandberg.ee

Kolumn

Noorus lhv asutaja ja hing rain lõhmus arutleb tänapäeva laste, noorte ja täiskasvanuks saamise teemadel.

tekst: rain lõhmus LHV asutaja inve ste e ri – nr 3/20 18

„issi, kui vana on DanTDM?” DanTDM ehk Daniel Middleton on 26. Hetkel on ta maailmas enim teeniv YouTuber, kellel on 19 miljonit jälgijat. Alustas kaamera ees „Minecrafti” mängimist kuus aastat tagasi. Lõbus, positiivne, õpetab läbi kogemuse. Aitäh, poja, sain ka mina teada. „Issi, kui vana on Tommy Cash?” Tommy, pärisnimega Tomas, on 26. Käisime äsja koos teda Sweet Spotil vaatamas.

Väljaspool YouTube’i – for real, man. „Issi, aga mis on Childish Gambino pärisnimi?” Ee... Donald midagi, pean järele vaatama.

Need on mu igapäevased jutuajamised.

Viimased kolm aastat olen võimsalt enim veetnud aega koos oma kuueaastase pojaga. Danieliga, keda kõik tunnevad Dannyna. Lõputud küsimused-vastused. Aga sugugi mitte ühesuunaliselt.

Tegelikult olen enamiku oma elatud ajast koos veetnud endast noorematega.

Alates Hansapanga trading room’i päevadest 1990. aastate alguses. Kahtlustan, et see on olnud alateadlik valik. Enne seda,

koolis/ülikoolis olin mina oma grupis alati kõige noorem. Öeldakse, et inimesed ei muutu, vaid muutused toimuvad siis, kui vanem põlvkond taandub surma läbi ja uued tulevad peale. Aga võib-olla on probleem osaliselt hoopis kapseldumises? Suheldakse, veedetakse aega koos omaealistega mikromaailmas, mis on aastaid tagasi paika pandud?

Täiskasvanute maailm on suht staatiline, kusagilt on tulnud moraal, mis õige ja mis vale, ja seda võimendatakse pidevalt.

Riskijulgus on taandunud. Vaadatakse institutsioonide suunas. Rohkelt aega ja energiat kulub minevikuga klaarimiseks.

Laste maailm on loominguline. Õppimine käib läbi katsetuste ja vigade – peaaegu nagu teaduslik meetod täiskasvanute maailmas. Lisaks nooruslik energia.

Tänane interneti/YouTube’i maailm annab õppimisele/arengule uue dimensiooni. See on dünaamiline ja vajadusepõhine. Õpitakse seda, mida tarvis.

Klassi­kalises mõttes ei oska Daniel veel lugeda ja arvutada. Tõenäoliselt feiliks klassikalistel koolikatsetel.

60

61

i nve ste e ri – nr 3/2018

FOTO: A NU HA MME R

Ta oskab lugeda, kirjutada ja arvutada, kui on vaja – tema elus, mängus. Oskab lugeda wasted, 2 hours later, lahendada ülesandeid teenimaks mängukrediiti.

Navigeerida ekraanil, lugeda kaarti, põgeneda vanglast. Ka teadmine, et 1+1=2, ei tule läbi autoriteedi õpikust või õpetajalt, vaid läbi katsetuse, praktilise vajaduse. Nagu laps omandab emakeelt või oma esimesi keeli ümbritsevas keskkonnas.

Vanema generatsiooni suurim kuritegu võib olla noortelt lapselikkuse röövimine.

Struktuuri, autoriteedi varajane pealesurumine. Kuniks lapsed mängivad, on nad ennekõike lapsed. Eelistavad omasuguseid, vahetavad teadmisi omavahel. Uudishimu ärakasutamine, mängulisus – kestku see palju-palju aastaid.

Mulle ei imponeeri karvavõrdki, kui kellelegi on peale surutud klassikaline kirjaoskus viieaastaselt. Milleks? Iga asi käib millegi arvelt – see, mis kaotatud, ei paista kohe lihtsalt välja.

Mida me üldse elus taga ajame? Hedi Slimane on minuealine, kelle tegemistel aeg-ajalt, aga juba üle aastakümnete silma peal olen hoidnud. Tema loomingu defineerivaks jõuks on olnud „noorus, muusika ja seks”. Kas pole see midagi, mida inimkond universaalselt taga ajab?

Salajane ideaal.

Elukaare alguses on kõik see antud, naturaalne. Hiljem üritame seda kuidagi kompenseerida, enamasti läbi tarbimismaailma. Teeme tööd, teenime, vaatame reklaame, kulutame. Vaatame peeglisse, raputame pead ja teeme jälle tööd, vaatame reklaame, kulutame… Samal ajal piirame noortel noorust, tunneme rõõmu, kui nad näevad välja ja käituvad palju vanematena, kui tegelikult on.

Võib-olla vajame ise suunamuutust?

100% suunamuutust. Haakida end külge noortele. Nakatuda nende energiast, optimismist, elu võlude sisseimemise võimest. Vanus ja kogemus säilivad nagunii.

Lisada mängulisust.

Näha uut, näha tulevikku.

Heh, noorus…

FOT O: I S T OC K

Facebookist saab kas te olete mõnikord võtnud endale aega tõsiselt mõelda selle üle, mis asi ikkagi on facebook? kas sõpradega suhtlemise keskkond? meediaväljaanne? kuulutusteleht? turuplats või linna keskväljak? propagandakanal? või veel midagi muud?

tekst: henrik roonemaa Geenius.ee kaasasutaja inve ste e ri – nr 3/20 18

vaevalt, et enamik meist seda teinud on.

Me lihtsalt ärkame hommikul ja hakkame seda kasutama ning paljud meist uinuvad õhtul seda kasutades. Facebook on meie jaoks olemas siis, kui kass on kadunud või vaja hea elektrik leida, kui vaja müüa lapsekäru või teada saada, kuidas ikkagi täpselt kurke marineeritakse. Facebookist saab teada, kes kellega käib või enam ei käi, ning muidugi saab Facebookist teada, kui kellelgi maailmas on sünnipäev, ja oma sünnipäevade ajal

saab kokku lugeda, kui mitusada või mitu tuhat õnnitlust tänavu laekus.

Facebook lihtsalt on olemas ja me lihtsalt kasutame seda, sest me oleme viimase mõne aastaga niivõrd harjunud seda tegema. Ilma selleta tundub meile, nagu oleks meie elus üks suur tühi koht, mida me ei oskaks millegagi täita. Facebook on ju kogu aeg olemas olnud. Nagu õhk.

Ses mõttes on kummaline, et me sellest nii palju räägime. Õhust ei räägi ju keegi.

Inimesed ei aruta selle üle, kui palju 62

Kolumn

Tehnoloogia tekkimise teine pool on see, et alati läheb aega, kuni tekib n-ö kasutamise normaalsus. 1990. aastate alguses oli ehk paljudel meist tunne, et pliitidest ja ahjudest võime nüüd loobuda, sest mikrolaineahjud on nii palju mõttekamad, aga tegelikult selgus, et mikro­ laineahjudel on küll oma vajalik, kuid üsna kitsas nišš, kuhu need sobivad.

Samamoodi oleme harjumas uue olukorraga sotsiaalmeedia puhul. Kas on vaja saada tuhandelt võõralt inimeselt standardseid sünnipäevaõnnitlusi? Kas on vaja oma puhkuse- ja perepildid kõigile vaatamiseks välja panna? Kas on vaja igast pähe tulnud mõttest teha emotsionaalne postitus ja kas on vaja iga sellist postitust kirglikult kommenteerida, vallandades pooltja vastukirjutajate laviini? Ja laiemalt, kas on vaja olla peensusteni kursis väga suure hulga pooltuttavate isikliku elu ja mõtetega ning neis eludes läbi virtuaalmaailma

Henrik Roonemaa Pika kogemusega tehnoloogiaajakirjanik, uudisteportaali Geenius.ee kaas­ asutaja, raadiosaate „Digitund” saatejuht ning endine ajakirja Digi pea­ toimetaja. Ta on hoidnud interneti arengul silma peal juba 20 aastat ja sotsiaalmeediat nii kasutanud kui ka proovinud sellest loobuda. Mõnel juhul isegi edukalt.

mikrolaineahi... õhku on ikka tervisele kasulik ja kas ehk ei peaks oma õhutarbimist piirama.

Nagu me Eesti filmiklassikast teame, ei ole ka liiga palju värsket õhku tervisele hea – võib saada osoonimürgituse. Aga see on meie arvates hoopis naljakas.

Tõeliselt läbilöövate tehnoloogiatega ongi nii, et neid ei ole olemas, kuni nad on, ja siis tundub kõigile, et nad on kogu aeg olnud. Iga põlvkond on saanud läbi elada oma nn Facebooki saabumise, olgu selleks kogu maa elektrifitseerimine, hobuste vahetamine autode vastu, televisiooni tulek või midagi muud. Selleks, et tehnoloogia omaks võetaks, kulub üks inimpõlv. Tehnoloogia on tehnoloogia ainult neile inimestele, kes olid selle saabumise ajal juba täiskasvanud. Nende jaoks, kes on sellega lapsest saati üles kasvanud, on see iseenesestmõistetav normaalsus.

63

aktiivselt osaleda? Ma arvan, et enamik neist küsimustest hakkab inimeste peades saama vastust „ei”. Loodetavasti tabab sama saatus ka küsimust „Kas on vaja uskuda iga inimese iga lauset, mida ta sotsiaalmeedias nii veenvalt esitab?”.

Kusagil läheb normaalne piir enda elu ja teiste elude elamise vahel ning küllap paljud meist on sellest piirist üle ja me hakkame vaikselt tagasi tõmbama. See on see, miks inimesed kustutavad oma telefonidest sotsiaalmeedia äppe või püüavad teadlikult vähendada sotsiaalmeedias veedetavat aega. See on lihtsalt meie viis otsida uuele ja kindlasti vajalikule tehnoloogiale vastuvõetavat kasutusmudelit, mahutada see enda 24 tunni sisse koos muude tegevustega, mis vahepeal võib-olla natuke vähe ruumi leidsid. Normaalne, ühesõnaga. i nve ste e ri – nr 3/2018

FOT O: H UDS ON YA RDS

Pension

Kapital teeb imet uus südalinn, pilvelõhkujad, lennujaam ja rongiliin. need on näited pensionifondide üllatavatest rahapaigutustest laias maailmas.

tekst: romet enok

LHV fondijuht inve ste e ri – nr 3/20 18

martin scorsese loodud filmi­ karakter ütles kunagi, et vaba maailma suur raha asub pensionifondides. Kui me tema ees seisnud küsimusele (raha­ vajadus investeeringuteks) mõeldes seda väidet veidike laiemalt sõnastada soovik­sime, võiksime öelda, et „suurel rahal” on teistsugused tingimused kui pankade poolt pakutaval rahal – pensioni­fondid saavad investeerida pikaajalisemalt ja osaleda projektides ka (vähemus)osanikuna.

Laiemates võimalustes ja kapitali pakkumises ettevõtetele pikemaks ajaks peitubki pensionifondide väärtus. Pangad,

kuigi mahult pensionifondidest suuremad, toimivad peamiselt (väga) lühikese tähtajaga sisselaenatud raha edasi­ suunajatena, mis piirab oluliselt nende võimalusi. Pensionifondid koguvad kliendi sissemakseid keskmiselt aasta­ kümneid ja seetõttu on ka võimalikud investeeringud suurusjärgu võrra pikemad.

Suurema osa pensionifondide investeerimisportfellidest moodustavad börside vahendusel ostetud aktsiad ja võlakirjad. Siiski on nende kõrval üha suurem osakaal börsivälistel inves­ teeringutel. Ajalooliselt on pensioni­ fondide jaoks üks peamisi avaliku turu 64

Pension

väliseid varaklasse olnud infrastruktuur, mis katab väga laia investeeringute ringi ja mille kohta võime leida näiteid ka siitsamast meie lähedalt. Kui Soome riiklik energiaettevõte Fortum otsustas paari aasta eest oma strateegia ümber­ tegemise käigus müüa elektri­jaotus­ võrgud mitmes riigis, oli Rootsis 6,6 miljardi euro suuruses tehingus ostjaks konsortsium, millest enamuse moodustasid Ontario provintsi omavalitsustöötajate pensioni­fond ja Rootsi kohalik pensionifond AP1. Möödunud aastal, kui müüki tuli ligemale veerandine osalus Kopen­ haa­geni lennujaamas, oli ostja taas kohalik ATP pensionifond; Kanada OTTP pensionifond oli ettevõttes investor juba varem. Tänu tugevale omanikestruk­ tuurile viib lennujaam hetkel läbi üht viimaste aegade suurimat laiendustööd.

Pensionirahaga Helsingit uueks tegema Aktiivset investeerimist kohalikesse projektidesse võime näha ka Soomes. Nii näiteks ostis eespool mainitud Fortumi 65

FOT OD: M A LL OF T RI P LA

Linnadele uued südamed New Yorgis kerkivad pensioniraha toel uued pilvelõhkujad ja meie põhjanaabrite pealinnas Helsingis valmib ligi poole miljardi Euro eest nii kaubandus-, äri-, hotelli- kui ka elamispindu ulatuses, mille puhul võib julgelt öelda, et muudetakse terve linna väljanägemist.

puhul Soome võrguäri konsortsium, mida juhtisid Kanada ja Soome pensionifondid. Lisaks aitab kohalik pensioniraha kaasa uue infrastruktuuri loomisele, näiteks osales suurim pensionivarahoidja Ilmarinen mööda Soome lõunarannikut suunduva maantee E18 idapoolse osa väljaehitamise finantseerimises. Kõige selle juures ollakse vägagi keskendunud võimalikult kõrge tootluse saamisele. Omapärase meetodina on pensionifondid finantseerinud laenurahaga Fingridi (n-ö Soome Elering) aktsiapositsiooni, tõstes seeläbi oodatavat tootlust. Konservatiivse Põhjala kujutelmaga mitte eriti hästi

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga. i nve ste e ri – nr 3/2018

Raha metsas KontserniTornator omanduses on üle 670 000 hektarit metsa Soomes, Eestis ja Rumeenias. Ettevõttes on osalused ka pensionifondidel.

LHV on Eesti metsa arenguks investeerinud kaheksa miljonit eurot pensioniraha. Investeeringud Eesti metsa moodustavad LHV II ja III samba pensionifondide portfellist ligi kaks protsenti.

inve ste e ri – nr 3/20 18

kooskõlas olevalt tähendab see, et esmalt on Fingrid võtnud ettevõttena laenu elektrivõrgu ehitamiseks, seejärel on aga pensionifond võtnud ettevõtte aktsiate ostmiseks laenu. Investorit ehk VER pensionifondi ennast võib tegelikult kaudselt pidada Soome valitsuse võlakirjadega finantseerituks, kuivõrd riik on teinud valiku omada nii tulevaste pensionide maksmiseks kõrvalepandud varasid kui ka samal ajal emiteerida valitsuse võlakirju. Seejuures kuuluvad ligemale pooled Fingridi aktsiad kohalikele pensionifondidele.

Investeeringud reaalmajandusse ei piirdu kaugeltki infrastruktuuriga.

Eestlastele üks tuntumaid ettevõtteid, kus pensionifondidel on suur roll, on kindlasti Tornator. 2000. aastate algul Stora Enso metsatagavara baasil loodud ettevõte tõusis muuhulgas 2014. aastal Eesti suurimaks erametsaomanikuks, omades nüüdseks enam kui 60 000 hektarit. Soomes on ettevõttele kuuluva metsa pindala siiski pea kümme korda suurem. Viimasel neljal aastal kokku ligi 100 miljonit eurot dividende jaotanud ettevõttes on suuruselt teine aktsionär Ilmarinen ja kolmas Varma pensioni­ fondid, vastavalt 23,1-protsendise ja 15,3-protsendise osalusega.

Soome kohalike pensionifondide ja suurte ettevõtete ühiste äride jälgi leiab

FOT O: RÉS EA U EX P RES S M ÉT ROP OL I TA I N

F OT O: T ORN AT OR. F I / P E KKA KI I RAL A

Pension

mujaltki Eestist, näiteks asutasid YIT ja Ilmarinen 2016. aastal ettevõtte YCE Housing I, mis tegeleb elamukinnisvara arendamisega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide pealinnades. Ettevõtte üks projekt on seejuures Vibu 6 arendus PõhjaTallinnas. Soomes kohapeal on fondidel loomulikult käsil märksa laiahaarde­ lisemad arendusprojektid. Ilmarisel on Helsingis ehitusjärgus 550 üüriks ehi­ tatavat korterit ja ärikinnisvaras on investeeringud veelgi suuremad, näiteks on fondil 30-protsendine osalus SRV arendatavas REDI keskuses ja 38,75-protsen­dine osalus YIT-i veetavas Mall of Tripla projektis. Vastavalt ligi 500 miljoni euro ja 600 miljoni euro suurused projektid hõlmavad endas nii kauban­ dus-, äri-, hotelli- kui ka elamispindu ulatuses, mille puhul võib julgelt öelda, et muudetakse terve linna väljanägemist.

Kanada näitab teed Varasemalt mainitud Kanada pensioni­ fondide investeeringud Skandinaavias ei ole kaugeltki juhuslikud. Sealsed 66

F OT O: K OP EH N A A GEN I L E N N UJAAM

pensioni­fondid on juba aastaid vedanud otseinvesteeringute trendi: edukas tegutsemine on pakkunud väga head tootlust pensionikogujatele ja olnud eeskujuks mujal maailmas. Kanada pensionifondid on oma lähenemises palju ettevõtlikumad, juhtroll võetakse tihti mitme osapoolega infrastruktuuri­ tehingus või siis börsiväliste osaluste omandamises ettevõtetes.

Huvitava lähenemisena on ühel maailma suurimal pensionifondil CDPQ lausa eesmärk maksimaalse tulemuse saavutamise kõrval panustada ka kodu­ regiooni ehk Québeci majanduse aren­ damisse: lisaks infrastruktuurile inves­teeritakse ka väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtetesse ning huviorbiidis on globaliseerumise finantseerimine. Vii­mase aja ühe suurima projektina algas aprillis Montreali uue, enam kui 65-kilomeetrise linnaliiniraudtee ehitus. Märkimisväärne on, et erinevalt tava­lisest PPP-st (avaliku ja erasektori koostööprojektist) on Kanada fondide kogemus nüüdseks selline, et 67

projekti ollakse nõus võtma enda kanda juba alates planeeringufaasist. Veelgi enam, saadud kogemust pööratakse ka ekspordi vormis tuluallikaks: mais selgus, et Uus-Meremaa kohalik suur pensionifond on kutsunud CDPQ endale partneriks sealse pealinna Aucklandi uue kergraudtee ehitamise projektis.

CDPQ tegutses regioonis juba ka varem: 2015. aastal juhiti konsortsiumi suurima liikmena Sydney ja Canberra linnu teenindava elektriülekandeliinide ettevõtte eras­tamist ja 2013. aastal osteti ligi 30-prot­sendine osalus Brisbane’i sadamas (võites tihedas konkurentsis teist Kanada pensionifondi, mis omandas ka Fortumi Rootsi elektrivõrgud). Mahust ja aktiiv­sest juhtimisest tulenevalt ulatus Kanada pensioniraha keerulisemate infrastruk­tuuri­projektide kõrval ka projektidesse üle maailma, näiteks globaalsed kinoketid või kinnisvara­ arendused New Yorgis (Hudson Yards) ja Pariisis (Duo) .

Väga madal või olematu intress võlakirja­turgudel, kõrgelt hinnastatud aktsiaturud ja valitsuste suur võlakoor­ mus loob eeldused selleks, et pensioni­ fondidesse korjatavaid sääste kasutatakse edaspidi üha enam ja enam reaalmajan­ duse arendamiseks. Sellest sünnivad omakorda uued finantseerimis­ võimalused ja ärimudelid.

Infrastruktuuri arenguks Kanada Quebeci piirkonna metropolis Montrealis valmib pensioniraha toel enam kui 65-kilomeetrine linnaliiniraudtee.

Paljudele eestlastelegi tuttavas Kopenhaagenis käib aga pensionifondide toel hoogne lennujaama laiendamine.

Kindlam lennuliiklus LHV pensionifondid ja LHV Pank on investeerinud 25 miljonit eurot riigile kuuluva Transpordi Varahalduse OÜ võlakirjadesse, tänu millele on lennufirma Nordica saanud endale kaks Bombardieri lennukit. Pensionikogujad said hästi tagatud investeeringu ja Eesti laiema lennuvõrgustiku.

i nve ste e ri – nr 3/2018

Pensioniuudis

III sammas augusti esimesel nädalavahetusel toimus pensionisüsteemi ühes alustalas – iii sambas – oluline muudatus, kui täiendav kogumine kolis väärtpaberikontodelt pensionikontole.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.

tekst: julia garanža LHV Varahalduse turundusja kommunikatsioonijuht inve ste e ri – nr 3/20 18

pensionikonto on kohustusliku kogumispensioniga liitunu personaalne konto, mis kajastab kõiki pensioniks kogumisega seotud andmeid: avalduste ajalugu, fondivalikut, pensionifondide osakute arvu ja väärtusi ning palju muud.

Pensionikeskuse veebilehel kui kontohalduritest pankade vahendusel.

Muutub lihtsamaks Kolimisel pensionikontole on veel üks positiivne külg: fonde saab valida ja vahetada lihtsamini, kuna nüüd sarnaneb Asi selgem see II samba fondide vahetamisega. Need, Pikalt ette valmistatud muudatus teeb III kellel puudub II sammas, kuid on soov sambasse kogumise mugavamaks ja koguda täiendavalt pensioni, saavad koguselgemaks. Alates mise alustamiseks esitada 6. augustist näevad III valikuavalduse, millega sambasse kogujad oma määratakse fond või fondid, sääste ühest kohast – kuhu edaspidi hakatakse pensionikontolt, kus koguma. Erinevalt II samba asuvad ka kohustuslikvalikuavaldusest, millega ku sambasse kogutud suunatakse igakuised osakud. Nii tekib sissemaksed ainult ühte Pensionifond X terviklik ülevaade fondi, on III samba valikuPensionifond Y erinevatesse sammasavalduses võimalik märkida Pensionifond Z tesse kogutud varast. mitu fondi.

Kui kogujal on III Eestis tegutseb üheksa samba fondiosakuid, III samba pensionifondi, kuid ta ei ole teise neist ainus passiivse juhtisambaga liitunud, avab misega ja soodsaima valitPensionikeskus talle III semistasuga on LHV Pensamba jaoks pensionisionifond Indeks Pluss.

Vabatahtlik pensionifond 1 konto. Koguja ise ei pea Augusti alguse seisuga Vabatahtlik pensionifond 2 selleks midagi tegema. oli III sambasse kogutud Oma pensionikonto ligi 164 miljonit eurot seisu saab vaadata nii pensionivara.

68

LHV uudised

LHV tunnistati Eesti parimaks pangaks

F O T O : AN U H AMME R

7DOOLQQ 6KRZ FDUG

3lUQX

6KRZ FDUG

hKLVNDDUW hKLVNDDUW

Pangakaardi viipe­ maksed ßhistransporti Ridango, LHV, Tallinna Transpordiameti ja Mastercardi koostÜÜs sßndis uus innovaatiline ßhistranspordi piletisßsteemi liides, mis vþimaldab tasuda Tallinna ßhistranspordis sþidupileti eest pangakaarti kasutades viipemaksega.

Tänu uuendusele pole juhureisijatel vĂľi Tallinna kĂźlastavatel turistidel Ăźhistranspordi kasutamiseks enam vaja osta juhilt piletit ega omada Ăœhiskaarti.

Tallinn on Euroopa pealinnadest Ăźks esimesi, kus saab Ăźhistranspordis pangakaardiga viipemakseid teha. Lahendus jĂľuab kĂľikidesse Tallinna trammidesse, bussidesse ja trollidesse hiljemalt novembriks, kui vajalikud uuendused ja seadistused tehtud.

Suurendame ettevþtete laenuvþimalusi Suvel hankis LHV Pank juurde finantseerimisallikaid, et laiendada ja mitmekesistada väikese ja keskmise suurusega ettevþtete laenuvþimalusi.

Juulis sĂľlmisime lepingu Euroopa juhtiva hoiuste kaasamise platvormiga Raisin, mille kaudu saame kaasata hoiuseid Saksamaalt ja Austriast.

Juunis sþlmis LHV Pank tagamata viieaastase laenulepingu Pþhjamaade Investeerimispangaga summas 20 miljonit eurot, mis laenatakse edasi konkurentsivþime tþstmiseks ja loodus­säästlike investeeringute tegemiseks. inve ste e ri – nr 3/20 18

hKLVNDDUW

Rahvusvaheline majandusajakiri Euromoney kuulutas LHV esmakordselt Eesti parimaks pangaks.

Finantssektori Ăźhed mainekamad Awards for Excellence auhinnad anti Ăźle 11. juulil Londonis. LHV-le tĂľid konkursil edu panga kiire kasv ning innovaatilisus igapäevaste panga- ja investeerimisteenuste pakkumises. Tähelepanu pÜÜrati LHV laienemisele Ăœhendkuningriiki.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sþnul on Eesti pangad digipanganduse esirinnas kogu maailmas. LHV pþhimþte on olla finantsuuenduste eesliinil, et pakkuda mugavaid ja lihtsaid teenuseid, ning Euromoney parima panga tiitel on Kilu sþnul tunnustus pßhendunud tÜÜle.

Tänavu pälvis maailma parima panga auhinna Bank of America. Parimaks Lääne-Euroopa pangaks tunnistati Banco Santander ning Kesk- ja Ida-Euroopa parimaks OTP Group.

LHV teenindajate suvekleidid on Hanna Korsari ja Karl Korsari looming.

Väikemaksed PIN-i sisestamata Lubades interneti- ja mobiilipangas väikemaksed, saab LHV eraklient kuni 30-eurosed Euroopa maksed teha varasemast mugavamalt, PIN2 makse kinnitamiseks sisestamata.

LHV väikemaksed on mþeldud eelkþige neile eraklientidele, kes teevad makseid sageli ja soovivad mugavust. Lahendus laseb teha ka mitu väiksemat makset järjestikku – PIN2 tuleb turvalisuse huvides sisestada pärast viit väikemakset.

Kliendil tuleb endiselt end autentida internetipanka sisse logides vĂľi mobiili kasutades.

Funktsionaalsust ei ole vĂľimalik kasutada noorematel kui 18-aastastel.

70

F O T O : AN U H AMME R F OT O: T RI I N RA A

Investeerimiskool alustab septembris Juba 11. septembril avab taas uksed LHV tasuta investeerimisseminaride sari, mis nagu varasemaltki sügishooajal, on pühendatud alustavale investeerijale.

Kui tunned investeerimise vastu huvi, soovid teada turgude ja väärtpaberite kohta, kuid pole veel reaalselt tehinguid teinud, tule kuulama. Kindlasti leidub kavas ka seminare, mis sobivad juba esimesi investeerimissamme teinutele.

Investeerimiskool algab seminariga „Investori ABC” 11. septembril Tallinnas ja 12. septembril Tartus. Lisaks saab kuulata, kuidas alustada väikeste summadega, kuidas investeerida USA ja Balti turgudel ning milliseid tööriistu selleks kasutada. Seminaride kõrval korraldame kohtumisi ka Balti börsiettevõtetega.

Kuna huvi tasuta seminaride vastu võib olla suur, palume osaleda soovijail end registreerida aadressil lhv.ee/kool.

Jätkub võimalus võita topeltpalk Igal kuul loosime kõigi pangaklientide hulgast, kelle regulaarne sissetulek laekub LHV Panka, ühele kliendile välja topeltpalga – pank lisab võitja kontole tema ühe kuupalga.

Augusti võitja oli Kersti Mikker, juulis võitis Marek Kram ja juuni võitja oli Hanna Aruoja. Palju õnne!

Juba järgmisel kuul võid võita sina.

Osalemiseks peab sinu igakuine sissetulek laekuma LHV-s asuvale kontole.

LHV-s arveldades võidavad tegelikult kõik, kuna siin on madalad teenustasud, head ja otstarbekad teenused ning lihtsalt kasutatav mobiili- ja internetipank.

71

LHV uus jaepanganduse juht on Kadri Kiisel Jaepanganduse valdkonda LHV Pangas juhib alates 21. augustist Kadri Kiisel, kes varem oli LHV Finance’i juhataja. Lisaks parimale klienditeenindusele on juhatuse uue liikme vastutada jaeklientidele mõeldud kaardi-, arveldus-, finantseerimis- ja investeerimisteenused. „LHV on alati olnud minu kui töötaja jaoks parim tööandja ja minu kui kliendi jaoks parima teenindusega pank,” ütles Kiisel. „Olen veendunud, et organisatsiooni sisemine rahulolu kiirgab välja ning muudab selle atraktiivseks ka uutele klientidele. LHV keskendub edaspidigi digitaalsetele lahendustele, et pakkuda kliendile tervikuna paremat kogemust.”

Senine LHV jaepanganduse juht Andres Kitter jätkab panga juhatuses ja juhib maksevahendajate ärisuunda.

LHV valmistab ette pensioni digilahendust Lähikuul saavad pensionikogujad uue põneva tööriista, mille abil langetada oma pensionivalikuid. LHV pensioniveeb saab täiendust mobiilirakenduse näol, mis võimaldab kasutajal mugavalt ja laiapõhjaliselt võrrelda Eestis tegutsevaid pensionifonde ning teha pensionialaseid otsuseid samuti uudsel viisil. Püsige lainel!

Finantsteenuseid pakuvad AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Tutvu kampaa­ niaga lhv.ee/palk i nve ste e ri – nr 3/2018

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Aktsiamänguri EDWIN LEFÈVRE

Raamatud aitavad avardada maailma.

Lugemine annab uusi teadmisi, motivatsiooni, inspiratsiooni.

Kauplemine, juhtimine, investeerimine, psühholoogia, krüptorahandus – huvipakkuvat on palju. Esitleme eestikeelseid teoseid LHV raamatukogust, mis neid teemasid tutvustavad.

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlus­ alase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või info@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 3/20 18

pihtimus Mis on juhtunud minevikus, juhtub ka tulevikus ikka ja jälle. Inimloomus ei muutu mitte kunagi.

Just psühholoogia ning selle seos aktsiaturgude ja kaup­ lemisega on läbiv teema Edwin Lefèvre’i raamatus „Aktsiamänguri pihtimus”.

Autor jutustab 20. sajandi alguses USA aktsiabörsil tegutsenud kaupleja Larry Livingstoni teekonnast Wall Streeti tipptegijate hulka.

Peategelase prototüüp on legendaarne kaupleja Jesse Livermore, kes teenis kaup­ lejana arvestatava varan­ duse tänu sellele, et tundis turul ära korduvad mustrid – käituvad ju inimesed tea­ tud olukordades sama­ moodi ajast, riigist ja rahvu­ sest olenemata. Kuigi väi­de­tavalt polnud Lefèvre’il endal aktsiaturgudega vähimatki seost, oli neil Livermore’iga tekkinud erakordne omavaheline sünergia, mille tulemusel sündis tänase päevani kõrgelt hinnatud meistriteos. „Aktsiamänguri pihtimus” keskendub paljuski pea­ tegelase kauplemis­stra­ teegiale ja tema kõige olulisemaid tehinguid ana­ lüüsitakse üsna põh­jalikult.

Teiste hulgas vaa­deldakse neid, mis pais­kasid Larry Livingstoni püü­nelt põrmu, sest – nagu raamatuski öeldud – kahju­mit toonud tehingutes peegelduvad kõige selge­mini vead, millest peab õppima.

Raamatu lakooniline toon aitab rõhutada eduka kaupleja kõige olulisemaid omadusi: head rutiinitalu­ vust ja enesekontrolli.

Valdav enamik raamatus kirjeldatud lugudest on

2018

reaalselt aset leidnud ja see­ ga viiakse lugeja muu hul­ gas ka tormiliste ajaloo­ sündmuste keskele, mis maailma aktsiaturge toona mõjutasid.

Paljud meetodid, mida Livingston börsidel kasutas, on tänapäeval kriminaal­ korras karistatavad, sest kauplemine on saanud pä­ he märksa tugevamad päit­ sed. Nagu paljud praegu­ sed kauplejadki nendib Livingston, et turul raha­ teeni­mine on muutunud palju keerulisemaks kui 19. sajandi keskpaigas. See tõmbab jämeda joone alla raamatu peamisele sõnu­ mile: ei ole midagi uut siin päikese all.

See ei ole pelgalt edulugu, sest peategelase tee tippu polegi selles ehk kõige tähele­panuväärsem. Pigem rullub meie ees lahti kohati üsna hullumeelne ja kinnis­ ideedest kannustatud risti­ retk, mille vältel ulatuvad võidud ja kaotused lausa äärmusteni. Sihikindlus, mille­ga Livingston end sügavast august uuesti välja kaevab, on ühtaegu imetlus­väärne ja hirmutav, ja just seal jagab autor meile Livermore’i kõige väärtus­ likumaid nõuandeid. Selleks et jõuda tasemele, kus vankumatu usk endasse ja oma oskustesse toob edu, on vaja tihtipeale roomata läbi kõige madalamatest põhjakihtidest, vanduda alla oma uhkusele ja tunnistada oma eksimusi. „Aktsiamänguri pihtimus” oli esimene börsiteemaline raa­ mat, mida ma 17 aastat tagasi lugesin. Tõeline äratundmisrõõm (ja ka kibeda maiguga samas­

tumisefekt) valdab lugejat siis, kui ta on ka ise börsi­ karussellil mõne sõidu kaasa teinud ja püüdnud kobamisi leida väljapääsu selle emot­ sioonide laviini alt, mille kõigile tunnetele ei oska isegi nime anda. See raamat annab kinnituse, et kauplejana oledki sa tõepoolest ise oma õnne sepp. Sinu ainus kohtu­mõistja on börs ja oma ebaõnnestumistes saad süüdistada ainult iseennast.

Raamatu peategelase tegutsemisest börsil õhkub vankumatut usku endasse ja oma ideedesse ning ta põleb nii ereda leegiga, et kõrvetab raamatu lugejatki.

Kuid justkui kurva alltekstina teame nüüd, et Jesse Liver­ more’i nii tuline võitlusvaim rauges lõpuks siiski. Iroo­ nilisel kombel murdis see­ sama heitlik inimloomus, mille etteaimatavus tegi Livermore’ist väga rikka mehe, kahjuks tema enda.

NJ

tekst: nelli janson

LHV vanemmaakler 72

RICHARD J. DAVIDSON

RICHA RD BRA NS O N

ANTHONY ROBBINS

Aju emotsionaalne elu 2016

Virgini viis 2017

Raha – valitse mängu 2017

Aju toimimist on kasulik tunda nii kauplejal, juhil, müügimehel kui ka muudes ärivaldkondades tegutse­ jatel. Neuroteadlane Richard Davidson annab hea ülevaate oma mahu­ kate uuringute järeldustest ja näitab, et iga inimese aju töötab erinevalt. Üksikisikule omane emotsionaalne stiil ehk aju „sõrmejälg” koosneb Davidsoni arvates kuuest komponendist: vaimu vastupidavus ehk kui kiiresti me taastume altminekutest; hoiak ehk kui positiivselt me suudame mõelda; sotsiaalne intuitsioon ehk kui hästi me mõistame teiste sotsiaalseid signaale; eneseteadlikkus ehk kui hästi me saame aru oma keha ja tunnete seosest; konteksti tundlikkus ja tähelepanelikkus ehk meie fookuse teravus.

Autor näitab, kuidas üks või teine omadus meie elu mõjutab ning kuidas igaüks meist saab aju toime­ mehhanisme suunata ja arendada. Teos puurib ka detailidesse, andes näiteks hea ülevaate Davidsoni meditatsiooniuuringutest.

Eesti keeles on ilmunud legendaarse Richard Bransoni juhtimisraamat. 40 aastat Virgini juhtimist on andnud Bransonile hea pagasi, et humoorikalt ja praktiliselt näidata, mis on see miski, mis on tüürinud ülemaailmse Virgini tipp­ ettevõtete hulka.

Virgin on tuntud hullu­ meelsete lahenduste ja hea tiimitöö poolest. Branson selgitab, kuidas kuulata, õppida, naerda ja juhtida – kõike samal ajal. Tema juhtimisstiil on uljas. Ta teeb asju kirglikult ja rõõmuga. Ta ei lase end raamidest sega­ da. See ongi see Virgini viis.

Richard Bransonil on ärikogemust sellest ajast, kui ta 16-aastase noorukina kooliõpingud pooleli jättis, ja iga lugeja leiab tema lugudest mingi mõtte, millele varem pole peale sattunud.

Tony Robbins on tuntud motiveerija, elu-coach ja eneseabiraamatute autor.

See võib mõne lugeja eemalegi peletada, kuid Robbins ei ole kindlasti soolapuhuja, pigem põhineb tema populaarsus sellel, et tema nõuanded toimivad.

Selles teoses, mis on pika vaheaja järel Robbinsi sulest ilmunud, püüab ta leida vastust küsimusele, kuidas tavaline inimene võiks rahaga sõbraks saada ja raha enda kasuks tööle panna. Ta soovib seda seletada inimkeeli ka nendele, kes finantsidest palju ei jaga. Appi on ta võtnud rahandusmaailma superstaarid; nii mõnigi selles raamatus esitletud intervjuu võib silmi avada ka kogenud investoril.

Näiteks on Carl Icahn, Ray Dalio ja Paul Tudor Jones panustanud oma väärtus­ likku aega, et anda edasi hinnalist informatsiooni.

Endale omaselt pühendab Robbins lehekülgi, et motiveerida lugejat saama oma elu ja raha pere­ meheks, juhendades teda esitama suuri olulisi küsimusi.

73

WALT E R M I SC H EL

ASSE SAUGA

Vahukommikatse.

Miks enesekontroll on edu mootor 2016

Kõik sai alguse Bitcoinist 2018

Paar aastat tagasi eestikeelsena välja antud teoses kirjutab tuntud psühholoog Walter Mischel, miks on enesekontroll elus tähtis ja edasiviiv, andes ühtlasi näpunäiteid enesekontrolli ja tahtejõu arendamiseks.

Vahukommikatse ja selle tulemused on kuulsad.

Katse mõtles Mischel välja, kui ta töötas Stanfordi ülikoolis. Kokkuvõtvalt – lapsed, kes näitavad noores eas üles suuremat enese­ valitsemisvõimet, on edas­ pidises elus tõenäoliselt edukamad ja tulevad endaga paremini toime.

Kuigi täna võib vahukommikatse tule­ mustele ka vastu vaielda, on enese­kontrollioskus hindamatu väärtus.

Maailma suuremaid eksperte enesekontrolli alal tõdeb, et enesekontroll ei ole vaid kaasa antud omadus, seda saab parandada ja arendada.

Kuidas? Raamatus on see kirjas.

Krüptorahade kirgi kütnud lumepall on juba viis aastat järjest suuremaks veerenud. Meie kõrval on inimesi, kes krüptorahaga aktiivselt kauplevad või seda lausa kaevandavad.

On neidki, kes leiutavad pingsalt uusi lahendusi, mida plokiahela põhjal arendada. Kui uskuda Asse Saugat, siis kõik see sai alguse Bitcoinist.

Sauga, kes on töötanud ka LHV-s, on Eesti krüpto­ rahandusekspert, koolitaja, konsultant ja investor.

Selles raamatus soovib ta kõigile, kellele krüptoraha tundub kauge, võõras ja osati ohtlik, pakkuda mõnusat lugemist, mis annab tervikpildi krüpto­ rahanduse maailmast ausalt ja lihtsas keeles.

Lugeja saab teada, kuidas tehnoloogia reaalselt toimib ja kuidas tagatakse süs­teemi usaldusväärsus.

Sauga ei ilusta ega promo krüptoraha, vaid toob välja sellega seotud ohud ja reaalsed riskid. Raamat sisaldab hulgaliselt viiteid edasilugemiseks. Kuna plokiahel mängib tulevikus olulist rolli, tasub viia ennast kurssi.

i nve ste e ri – nr 3/2018

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Sisustuslaen aitab teha kodu hubasemaks“.

Võitjaks osutusid Eha Rennu, Jane Suits ja Marko Mägi.

Palju õnne! inve ste e ri – nr 3/20 18

74

UEFA RAHVUSTE LIIGA AVAMÄNG!

ESITLEB: RAGNAR KLAVAN Eesti koondise kapten

EESTI - KREEKA

8. SEPTEMBER 2018 A. Le Coq Arena

Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45.

Pääsmed saadaval Piletilevis!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER