Page 1

lhv ajakiri nr 2/2018

Vennad tajusid edumudelit Taxify asutajad valiti aasta ettevõtjateks E T T E VÕT E: TALLINNA SADAM G U R U: RAY DALIO I N T E R VJ U U: RIHO TERRAS ERKKI-SVEN TÜÜR Ü L E VA A D E: MIS TOIMUB BÖRSIL? A JA LU G U: 10 A ASTAT NUTITELEFONE


inve ste e ri – nr 4 /20 17


Juhtkiri

Sisukord 4 tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht

kevadine investeeri läheb kaasa börsielevusega. Tallinna kohalikul aktsiaturul on nii mõndagi toimumas ja muidugi hoiame ka oma ajakirjas sellel silma peal. Riigiettevõtete börsile toomise võimalusest on räägitud pikalt ja nii mõnigi on leidnud, et see võiks oluliselt elavdada börsi ja ehk ka anda kogu kapitaliturule uut hingamist. Miks see hea on? Meile kõigile on kasulik, kui majandusel läheb hästi ja ettevõtlussektori masinavärk toimib korralikult. Kapital on justkui veri, mis peab majanduse organismis korralikult liikuma. Inimeste ja ettevõtete investeeritud säästud võimaldavad raha vajavatel ettevõtetel oma plaane rahastada, pakkudes samas investorile võimaluse saada osa ettevõtete arengust. Loodetavasti lähevad Tallinna Sadama ambitsioonikad plaanid korda ja see annab kindlust nii riigile kui ka äriringkondadele, et aktsiate avalikule turule toomine, vähemalt osaliselt, on hea mõte. Seekordses numbris vaatamegi, kuidas aktsiate ostmisega alustada ja mida börsil lisaks Tallinna Sadama IPO-le veel toimumas on. Kuid nende kaante vahel leiab muudki lugemist väärt. Näiteks tutvustame mitut Eesti edulugu, vaatame tagasi nutitelefonide ajaloole ning uurime, miks ja kuidas võiksid ettevõtted panustada riigikaitsesse.

10 14 20 28 36

44 52 54 58 63 64 70 72 74

kaanelugu taxify autod kuuluvad kindlalt tuleviku linnapilti investori ABC 10 küsimust, mida investorid peaksid endalt küsima ettevõte tallinna sadama aktsiad jõuavad börsile ülevaade Põnevad ajad Tallinna börsil loovad uusi investeerimisvõimalusi ajalugu 10 aastat nutiajastut intervjuu Kaitseväe juhataja kindral riho terras räägib kaitseväe ja ettevõtluse seostest guru Põhimõtetega mees ray dalio õpetab, kuidas elada ja töötada kolumn Riigikogu esimees eiki nestor mõtiskleb tööandjapensionist pension Kogu tõde indeksfondidest ülevaade LHV jõudis Londonisse lhv toetab Tervisesport massidesse lhv toetab erkki-sven tüüri maailm täis helisid lhv uudised Pensionifondide raha IT innovatsiooni. Igal kuul läheb loosi topeltpalk uued raamatud ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Tiina-Liina Uudam Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Meedia Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 2/2018


FOTO: TA XIFY

inve ste e ri – nr 2/20 18

4


Tax ify

Kaanelugu

jagamismajanduse lipulaeva taxifyd on saatmas üleilmne edu. tänavu võitsid firma austajad markus ja martin villig ey eesti aasta ettevõtja tiitli. markus jagab oma visooni tuleviku linnapildist ja transpordikorraldusest. kui taxify 2014. aastal Ajujahi konkursil osales, näis väljapakutud idee esiti vaid ühe järjekordse mõttena, millesarnaseid pritsitakse nutiajastul välja kümnetes. Kuid konkursi arenedes sai selgeks, et sellest võib välja kooruda midagi palju enamat. Taxify oli nimi, mis tasus meelde jätta. Ajujahi konkursil võidetigi publiku lemmiku tiitel. Žürii valis samal aastal võitjaks puidu mõõtmise rakenduse Timber Diameter. Taxify idee taga on vennad Markus (24) ja Martin (39) Villig, kellest noorem – Markus – alustas Taxifyga kui ta oli veel 19-aastane. Mitmete hulljulgete ideede

5

Taxify Taxify on asutatud 2013. aastal. Ettevõte arendab ülemaailmset transpordiplatvormi. Taxify areneb äärmiselt kiiresti. Iga kuu laieneb ettevõte uude riiki või linna ning palkab keskmiselt 15 inimest. Taxify rakendus on saadaval nii iOS’i kui ka Androidi platvormidel.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2018


F OT O: Ä RI P ÄE V

Kaanelugu

FOT O: TA X I FY

Isesõitvate autode areng on kiirem, kui me arvata oskame

FO TO: E RAK OG U

taga ongi tema nooruslik uljus. Nüüdseks on ta noorim tunnustatud juht Forbesi alla 30-aastaste talentide listis. Vanemal vennal Martinil oli varasemalt aga töökogemus Skype’ist ja Fortumost. Uljus ja kogemus kokku panidki Taxify eduloole aluse.

Kommentaar Usk põhines meeskonnal 100%. Kuna tegemist polnud unikaalse ideega (Uber jt olid juba turul), siis oli tegemist puhta executionmänguga ja tiimi vaadates oli selge, et nad suudavad asja ära teha. Ega ma tol hetkel ei uskunud, et see lend nii kõrgele läheb, aga see on juba lisakompliment tiimile. Priit Alamäe Nortali juhatuse esimees Ajujahi žürii liige inve ste e ri – nr 2/20 18

Ideede generaator Markus on tõeline ideede generaator. Vend Martin on võtnud oma kohuseks neid ellu viia. Markus osales juba 16-aastaselt Garage48 hackathon’il, olles siis noorim osaleja. Juba järgmisel aastal juhtis ta mKooli meeskonda, mis võitis Garage48 nädalavahetusel esikoha. Tema väitel on ideid paljudel, kuid läbi lööb see, kes oma ideid testima ja teostama hakkab. Martin asutas oma esimese ettevõtte ülikooli esimesel kursusel 1997. aastal. Toona loodud veebifirma XXL.EE ostis kaks aastat hiljem ära Tallinna Börsil noteeritud PCT Grupp.

XXL.EE laienes äriga Läti ja Leedu turule, kasvas 70 töötajani ning arendas välja mitmeid olulisi Eesti internetiteenuseid: Estonian Airi esimese e-piletimüügisüsteemi, City24 kinnisvaraportaali ja palju muud. Tõeliseks pärliks on vendade jaoks siiski 2013. aastal asutatud Taxify, millest on saanud juba iseenesestmõistetavalt peamine taksotellimislahendus nii Eestis kui ka paljudes kohtades mujal maailmas. Kui täna moodustab sõidujagamine vaid kaks protsenti kogu linnatranspordist, siis näib, et kasvuruumi on veel küllaga, sest transport on üks kolmest peamisest kuluartiklist majapidamiste jaoks. Ja nii terves maailmas. Taxify juhtide hinnangul tähendab see, et ruumi kasvada alternatiivseks teenusepakkujaks eraautode ja ühistranspordi kõrval on veel palju. Vennad töötavad selle nimel, et tulevikus kuluks igal inimesel, kes soovib linnas ringi liikuda, vaid mõni minut alates nupuvajutusest kuni auto saabumiseni. 6


Küsimustele vastab Markus Lisaks ideede genereerimisele, on Markus ka visionäär. Tal on selge ettekujutus, kuidas hakkavad välja nägema tulevikulinnad ning kuidas sinna mahub ka Taxify. Millised näevad tulevikus välja tänavad ja mis liiklusvahendid seal sõidavad? Alustades kõigepealt tänasest päevast, peab ütlema, et linnad ja linnaliiklus on riigiti ja maailmajaoti kolossaalselt erinevad. Kui hetkel kurdavad inimesed Tallinnas teedeehituse tõttu ummikute üle, mis võivad tööle- või kojusõidu venitada tunni aja pikkuseks, siis Lagoses võib tavaolukorras 15 minutit kestev autosõit venida hommikuse või õhtuse tipptunni ajal nelja tunni pikkuseks. Samuti tähendab ühistransport Euroopas midagi muud kui Aafrikas. Me oleme harjunud linnades nägema kohaliku omavalitsuse korraldatud bussi- või trammiliiklust, Nairobis ühistransport aga praktiliselt puudub ja selle rolli täidavad 7

värvilise grafitiga kaetud väikebussid ehk matatu’d, mis on reisijatega kaetud ka väljastpoolt ja mille kõlaritest üürgab kohalikku popmuusikat. Autode ja busside vahel sõeluvad lisaks väikesed mootorrattad ehk boda boda’d, mis samuti soovijaid sõidutavad. Nõrganärvilised liiklejad seal toime ei tule. Taxify eesmärk on laieneda iga turu eripärasid arvesse võttes. Kui mõned kuud tagasi Ida-Aafrikas boda boda ja tuktuk’i sõite pakkuma hakkasime, oli eesmärk tuua see teenus välja mustalt turult, kus mootorrattajuhid sageli ilma juhilubadeta sõidavad ja mingeid ohutusjuhiseid ei järgi. Koolitasime oma bodajuhte, varustasime nad elementaarsete ohutusvahenditega ja lõime võimaluse tellida sõite äpi kaudu. See annab meile ka oluliselt parema pildi liiklusest tervikuna – me näeme, kus tegelikult sõidud toimuvad ja mismoodi saaks liiklust optimeerida. Minnes nüüd tuleviku juurde, siis eri-

FOT O: ERA K OGU

FOT O: Ä RI P Ä EV

Võitjad Tänavu kevadel valiti vennad Villigid EY Eesti aasta ettevõtja konkursi võitjateks.

Kommentaar Taxify on ju absoluutselt muljetavaldav edulugu. Nad pole enamikus riikides, näiteks Aafrikas, kus nad on oma äri edukalt avanud, kunagi isegi kohal käinud. Samas äri toimib. See näitab väljatöötatud lahenduse unikaalsust ja skaleeritavust. Kui siia juurde lisada nende viimase aja sisuliselt geomeetriline käibekasv, on Taxify vennad Villigid oma auhinna kuhjaga ära teeninud. Viljar Arakas EfTEN Capitali tegevjuht EY Eesti aasta ettevõtja konkursi žürii liige i nve ste e ri – nr 2/2018


FOT O: Ä RI P Ä EV

Kaanelugu

Generaator Markus Villig genereerib ideid ning motiveerib oma töötajaid neid ellu viima.

nevused linnade vahel jäävad alles veel pikaks ajaks. Seepärast on meil ka Taxify puhul plaanis pakkuda transporti nii mootorratastel kui ka väikebussidel – vastavalt konkreetse linna ja sealsete reisijate vajadustele. Autonoomsete sõidukite lisandumisel linnapilti leiavad ka need meie platvormil oma koha, aga see võtab veel aastaid. Mil moel isesõitvad autod linnatransporti mõjutavad ja kuidas need Taxify pilti mahuvad? Isesõitvate autode areng on kiirem, kui me arvata oskame või tunnetame. Kui täna piirab isesõitvate autode levikut veel tehnoloogia, siis ilmselt juba mõne aasta pärast on piiravaks teguriks pigem seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. Võib loota, et Eesti püsib edumeelsete maade esirinnas. Üks oluline tähelepanek on, et tehnili-

inve ste e ri – nr 2/20 18

selt on isesõitvale autole lihtsam „õpetada” ühel liinil sõitmist, enne kui sõiduk suudab kogu linnas liigelda. Seepärast näeme esimesi isesõitvaid sõidukeid sõitmas just transpordiplatvormidel ja püsimarsruutidel, mitte eraomanike kasutuses. Samas peame juba täna mõtlema, millised on linnad aastal 2022. Me näeme, et ka viie aasta pärast teevad enamiku sõite veel autojuhid. Aga samas oleme äsja koos Robotexiga välja kuulutanud masin­ õppespetsialistide võistluse, mille ülesanne on välja arendada intelligentne algoritmide süsteem, mis suunaks isesõitvatest autodest koosnevat autoparki. Paljud väljakutsed meie valdkonnas ongi seotud just masinõppe ja andmeteadusega ning meie tiim kasvab iga kuuga. Kui täna moodustab on-demand-transport kogu linna sõitudest umbes kaks protsenti, siis kümne aasta pärast on see 8


Maksmisest on transpordi puhul saanud taustategevus osakaal üle 25 protsendi. Seda osalt just seetõttu, et on-demand-teenus muutub kättesaadavuse paranemisel ja hinna langemisel arvestatavaks konkurendiks eraautodele. Kesklinnas elavate inimeste jaoks on juba täna käes see punkt, kus neil tegelikult oleks odavam sõita Taxifyga kui kulutada raha ja aega oma auto ülalpidamisele ja parkimisele. Kuidas transporti tarbima hakatakse? Kas samamoodi nagu täna või tekivad muud mudelid? Kui Taxify 2013. aastal alustas, puudus enamikus taksodes kaardimaksevõimalus. Juba täna kasutab suur osa Taxify klientidest äpisisese makse võimalust. Teisisõnu, nad astuvad autost pärast sõitu välja, ilma et peaksid muretsema sularahas või kaardiga tasumise pärast. Maksmisest on transpordi puhul saanud taustategevus. Näiteks supermarketis või riidepoes me täna veel sellist mugavust kogeda ei saa, ehkki kindlasti liigub maailm selles suunas. Sõitude hind on Taxify ja ka meie konkurentide tulekuga läinud järjest läbipaistvamaks. Sõidu hinda on võimalik näha juba enne auto tellimist. Ka see on suur hüpe taksoajastuga võrreldes. Me arvame, et ennustatavus kasvab veelgi, mida rohkem transpordi tarbimise mudelid liiguvad püsitellimuse mudelite suunas. Nii nagu Netflixi või Spotify tellimuse eest tasud teatud summa kuus, saad tulevikus püsitasu eest kasutada hulka erinevaid transporditeenuseid. Kui täna on autoomanikud motiveeritud ka9

sutama eelkõige oma sõidukit, siis transporditellimuse mudeli puhul on tõenäoline hoopis, et juhiga auto sõidutab sind linnasüdamesse, kust saad istuda jalgrattale või trammile ja katta nii viimase kilomeetri. Millist rolli Taxify-sugused ettevõtted mängivad isesõitvate autode tootjate või traditsioonilise autotööstuse kõrval? Sageli püütakse transpordiplatvorme, autonoomsele tehnoloogiale keskendunud ettevõtteid ja autotootjaid üksteisele vastandada. Meie meelest ei ole selline pilt, kus võistlusest väljub üks võitja, päris õige. Kõigil tegijatel on oma tugevused: autotööstuse puhul on see „riistvara”, ettevõtted nagu Waymo mõistavad hästi isesõitvate autode mikrotasandit, platvormid nagu Taxify aga liikluse makrotasandit. Kui viimast kahte võrrelda, siis Taxify ja Waymo lahendavad erinevaid probleeme. Kui Waymo keskendub sensoritele ja AI-le, et panna auto liikluses intelligentselt liikuma, siis meie kasutame suuri andmeid ja masinõpet, et pakkuda personaalset transporditeenust. Näiteks, kui me teame inimese liiklemismustreid, oskame tema vajadust ennustada ja hoolitseda selle eest, et vajaduse tekkimisel oleks sõiduk juba läheduses. Nii saame muuta linnaliiklust efektiivsemaks. Kõigi kolme osapoole koostöö tähendab puhtamaid, ummikutest vabasid linnasid, vähem stressi parkimise või üleüldse liiklemise peale mõtlemisest, rohkem aega päriselt oluliste asjade jaoks.

Partner Hiinast Läinud sügisel ostis sõidujagamisteenust pakkuv Hiina ettevõte Didi Chuxing Taxifys 13-protsendilise vähemusosaluse. Didi Chuxing on transporditeenust pakkuv IT-platvorm. Ettevõte vahendab erinevaid mobiilseid sõidu-, kulleri- ja renditeenuseid rohkem kui 400 miljonile kasutajale. 2016. aasta oktoobri seisuga vahendas Didi iga päev üle 20 miljoni sõidu. Augustis 2016 võttis Didi Hiinas üle Uberi tegevuse. Suured linnad, palju kliente Hiinast pärit maailma suurima sõidujagamisteenust pakkuva platvormi Didi Chuxing investeeringu toel saab Taxify äpi vahendusel tellida auto 22 riigi 36 linnas, teiste seas Pariisis, Bakuus, Sidneys, Viinis, Kaplinnas, Torontos, aga ka Bagdadis. Kõigi kontorite peale kokku on palgatud üle 400 töötaja, kellele lisanduvad tuhanded ja tuhandeid teenust pakkuvad juhid. Rohkem kui 20 riigis sõidavad Taxifyga miljonid kliendid.

i nve ste e ri – nr 2/2018


I L L UST RAT SI O O N : LE MBI T U MI KKE R

10küsimust

tarbijahinnaindeksi kasv tähendab, et sukasäärde kogutud raha kaotab iga aastaga ostujõudu. parimat kaitset selle vastu pakub ettevõtlus, kuid see ei sobi kõigile. võimalus on omada osa mõnest börsiettevõttest. millega tuleb aktsiaostu korral arvestada?

tekst: sander pikkel

LHV maaklertegevuse juht inve ste e ri – nr 2/20 18

Mida ettevõte teeb? Üsna lihtne küsimus, kuid vastus ei pruugi olla see, mida esmapilgul arvatakse. Näiteks laevafirma Tallink puhul võiks eeldada, et ettevõtte põhitegevus on reisijate ja kaupade vedu. Tegelikkuses tuleb ettevõtte müügitulust üle 55 protsendi hoopis laevadel ja maismaal asuvatest restoranidest ja kauplustest. Vastava info leiab üsna lihtsalt ettevõtte majandusaasta- või kvartaliaruannetest ja investoresitlustest. Kas ettevõte suudab teenida raha? Kasumlikkus ei näita veel seda, et ettevõte suudaks oma põhitegevusest raha teenida. Raamatupidamislik kasum võib tekkida ka vara ümberhindlusest. Raha teenimise võime on oluline näiteks

võimalike dividendide maksmise seisukohast. Lihtsustatult võiks investor välja arvutada vaba rahavoo, kasutades järgmist valemit: rahavoog äritegevusest miinus investeeringud. Sisuliselt tähendab see raha, mida ettevõte on võimeline teenima pärast kulusid, mis on tehtud ettevõtte käimas hoidmiseks ja arendamiseks. Kui konservatiivne on ettevõtte bilanss? Kiire kasvu finantseerimiseks kasvaval turul on laenukapital hea, sest tänu sellele suudab ettevõte kiiremini kasvada. Samas võib see juhul, kui asjad peaksid minema halvemuse poole, tähendada, et teenitud rahavoost ei suudeta enam tasuda laenumakseid. Lisaks laenukoormusele tasub välja 10


Investori ABC

küsida tarbijalt kõrgemat hinda. Konkurentsieelis võib aja jooksul kaduda, kuid ilma selleta ei tasu ettevõttesse investeerida.

arvutada ettevõtte raamatupidamislik väärtus. See näitab, kui palju oleks ettevõte väärt, kui see homme likvideeritakse ja kõik varad maha müüakse. Üks väärtusinvesteerimise tuntumaid õpetajaid Benjamin Graham on välja toonud, et ettevõtte raamatupidamislik väärtus aktsia kohta ehk P/B suhtarv peaks olema alla 1,2. See näitaja ei saa kindlasti olla ainus kriteerium, kuid annab hea ettekujutuse ettevõtte väärtusest. Milline on ettevõtte konkurentsieelis? Inglise keeles kasutatakse konkurentsieelise väljendamiseks sõna moat, mis tähendab vallikraavi. Keskaegsed valitsejad ehitasid oma kindluse ümber võimalikult suure vallikraavi, varustasid selle ümbruse kahuritega ja panid müüridele vibumehed, et teha kindluse vallutamine vastase jaoks võimalikult raskeks. Konkurentsieelised võivad näiteks olla tugev bränd (Kaubamaja grupile kuuluv Selver), monopoolne, kuigi reguleeritud turupositsioon (Tallinna Vesi) või tugev disain (Apple) – kõik need võimaldavad 11

Kes ettevõtet juhivad? Kõrvaltvaatajal võib olla keeruline hinnata ettevõtte juhtkonda, kuid üsna hea pildi saab, kui lugeda juhatuse iga-aastast ülevaadet aktsionäridele. Jälgima peaks, kas juhatus suudab oma eesmärgid ellu viia, ja kui mitte, siis kas ebaedu korral süüdistatakse väliseid tegureid või kas ettevõtte strateegiat muudetakse tihti. Esimese kahe küsimuse vastused viitavad selgelt juhtkonna võimekusele täita püstitatud eesmärke. Taustainfot juhatuse kohta saab koguda kõige lihtsama internetiotsinguga. Võimalusel tasub külastada ettevõtte aktsionäride üldkoosolekut (kui oled aktsionär) või ettevõtte investoresitlusi. Nendel üritustel on huvilistel reeglina võimalus uurida, milline on juhtkonna nägemus ettevõtte tulevikust. Milline on ettevõtte dividendipoliitika? Mul on hea meel, et järjest rohkem Tallinna börsil noteeritud ettevõtteid on selgelt välja öelnud oma dividendipoliitika. See pakub aktsionäridele läbipaistvust ja vähendab igakevadisi üllatusmomente. Mida arusaadavamalt see on kirja pandud, seda parem. Veelgi parem, kui dividendipoliitika järgi saab jooksvalt välja arvutada dividendi potentsiaalse suuruse. Mõned näited Tallinna börsi ettevõtete dividendipoliitikast: vabast rahavoost 80 protsenti aktsionäridele (bruto)dividendideks; kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist; vähemalt 25 protsenti aktsionäridele kuuluvast maksude-eelsest kasumist; 50–70 protsenti aastakasumist. Tähele tuleks panna, et kasvufaasis ettevõtted reinvesteerivad teenitud kapitali veelgi kiiremaks kasvamiseks ning suuremaid dividende maksavad küpsusfaasis olevad ettevõtted.

Kellest võtta eeskuju? Algajale investorile võib tunduda eduka investeeringu tegemiseks läbitöötatava info maht hoomamatu. Investeerimismaailmas orienteerumiseks võib võtta eeskuju mõnest juba ennast tõestanud investorist. Eeskuju valimisel peaks kindlasti hindama tema teadmisi ja kogemusi. Jälgitaval võiks olla vähemalt kümne aasta pikkune kogemus ja süsteemne lähenemine turule. Tõusval turul võib edu saata ka lihtsalt õnneliku käega huvilisi, kes teevad otsuseid emotsiooni pinnalt või siis huupi. Kriisiaastad tavaliselt nende vastu armulised ei ole. Üks, kelle tegemisi üsna palju jälgitakse, on Äripäevas välja mõeldud investor Toomas. Kuna tema taga on terve Äripäeva börsitoimetus, siis on tegemist igati informeeritud ja kaalutlevaid otsuseid langetava investoriga. Tema puhul tasub jälgida seda, kuidas ta põhjendab oma tehingute tegemist. i nve ste e ri – nr 2/2018


Investori ABC

Kuidas koheldakse väikeinvestoreid? Väikeinvestor on sageli suuromanike otsuste meelevallas ja tema võimalused ettevõtte arengus kaasa rääkida on piiratud. Leidub ettevõtteid, kelle ainus suhtlus väikeinvestoritega toimub kvartali- ja aastaaruannete kaudu ning aktsionäride üldkoosolekul. Õnneks osaleb enamik kodubörsi ettevõtteid hea meelega erinevatel väikeinvestoritele suunatud üritustel ja konverentsidel. See annab ühelt poolt võimaluse tutvustada oma ettevõtet, teisalt saada tagasisidet enda tegemiste kohta. Siinkohal tuleb mängu ka eelnevalt kirja pandud dividendipoliitika: juhul kui divi-

ettevõte ilmselt hea koht, kuhu oma raha paigutada. Üsna palju infot leiab börsi kodulehelt www.nasdaqbaltic.com. Miks ma peaksin sinna investeerima? Kõigi eelnevate küsimuste põhjal on vastus üsna lihtne. Näiteks, ettevõttel on head kasvuvõimalused, võimekas juhtkond, kindel konkurentsieelis, väikeinvestoreid koheldakse hästi, dividendipoliitika on paigas ja ettevõte kaupleb odavatel kordajatel. Investeeringu väärtust hinnatakse peamiselt ettevõtte võimena teenida kasumit tulevikus. Tulevikku ei oska teadupärast keegi ette

Enne otsuse tegemist on lausa kohustuslik lugeda ettevõtte majandusaasta aruannet Mida on vaja selleks, et omada aktsiaid? Balti aktsiate omamiseks on vaja arvelduskontot ja EVK kontot mõnes börsiliikmest pangas. Konto avamisel tasub kindlasti arvestada selle haldustasuga. LHV Pangas saab hoida Balti aktsiaid tasuta ja ka investeeringute hoidmiseks vajaliku konto avamise eest ei võeta teenustasu. Juhul kui pangakonto on LHV-s juba olemas, saab EVK konto avada internetipangas paari hiireklõpsuga, liikudes menüüs „Info ja seaded” jaotisesse „Lepingud” ja „EVK konto”.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. inve ste e ri – nr 2/20 18

dendipoliitika sõltub tuumikinvestori otsusest, on väikeinvestor kehvemas olukorras kui siis, kui dividendid on konkreetselt seotud ettevõtte majandustulemustega. Kust leida ettevõtte kohta informatsiooni? Enne investeerimisotsuse tegemist on lausa kohustuslik lugeda ettevõtte majandusaasta aruannet, eriti selle auditeeritud versiooni, mis peaks tagama, et kogu oluline finantsinfo on kirja pandud korrektselt ja selle on üle kontrollinud audiitor. Lisaks tasub ise proovida ettevõtte ja tema konkurentide tooteid või teenuseid. See annab juba hea võrdlusbaasi ja pildi sellest, mida ettevõte teeb oma konkurentidest paremini. Üsna hea ülevaate vastavast majandussektorist saab ka konkureerivate ettevõtete aruandeid lugedes. Eesti firmade kohta on need äriregistrist väikese tasu eest kättesaadavad. Juhul kui ettevõtte tegevusest puudub arusaam, ei ole antud

ennustada, kuid ajalugu on siiski näidanud, et see riimub üsna palju minevikuga. Seega peaks aktsiavalikul vaatama eelkõige neid kriteeriumeid, mis on edu toonud minevikus. Ühtegi garantiid see muidugi tulevikutootluse kohta ei anna. Kuidas investeeringuid hoida? LHV soovitus on hoida oma investeeringud igapäevastest arveldustest eraldi. Vajaliku lisakonto loomine on tasuta ja käib internetipangas paari hiireklõpsuga. Nii on hiljem lihtsam tulusid deklareerida, olgu siis kasutusel investeerimiskonto või tavasüsteem. Esimesel juhul saab tulumaksu maksmise lükata tulevikku ja teenitud kasumi uuesti teenima panna. Tavasüsteemi kasutades tuleb küll kasumilt maksta tulumaks pärast järgmise tuludeklaratsiooni esitamist, kuid investeeringuid eraldi kontol hoides on lihtsam omada ülevaadet investeeritud varast ja selle tootlusest. 12


FOT OD: TA LLI N N A S A DA M

Ettevõte

Tallinna Sa tallinna sadam on aastaid riigile toonud kopsakalt dividende. see poliitika ei muutu ka pärast ettevõtte aktsiate noteerimist tallinna börsil juuni keskel.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 2/20 18

tallinna sadama juhatuse esimees Valdo Kalm on merehuviline mees. Töötades oma eelmisel ametikohal juhatuse esimehena Eesti Telekomis, mis asus kõrgel Lasnamäe nõlval, oli tal kabineti akna juures pikksilm, et käia lõõgastumiseks merele vaatamas. Ka nüüd, kui tema kabinet asub A-terminali kõrval kontorihoones, sisuliselt merekaldal, on tal aknalaual kollast värvi binokkel. „Olen merehuviline ja mulle meeldib merd jälgida,” sõnab Kalm. Mere ääres on ka mehe Viimsi poolsaarel asuv kodu ning merel oli oluline roll Kalmu kandideerimisel Tallinna Sadama juhatuse esimehe ametikohale. Oma varasemat töökogemust rakendades tegeleb ta Tallinna Sadamas tõsiselt

digiteerimisega, et anda juurde kiirust ja paindlikkust. Kõik laevade kohta täidetavad dokumendid tulevad digitaalselt ja süsteem on X-tee kaudu ühendatud riigiametitega. Reisijate autode numbrid fikseerib kaamera ja vaid dokumentide kontrollimine käib käsitsi. Eesti Telekomi näol on Kalmul olemas ka börsiettevõtte juhtimise kogemus. Ta töötas Eesti kontserni tütarettevõttes Elion, kui selle aktsiad 1999. aastal börsil noteeriti, ent siis ta ei olnud vahetult projekti juures. Valdo Kalmule on Tallinna Sadama börsile viimine meelepärane. Tema sõnul ei tee riik sadama omanikuna seda mitte ainult riigieelarve täitmiseks, vaid finantsturgude elavdamiseks, ning inimes14


dam

tele antakse lisainstrument säästma õppimiseks. Praegust tööd võrdleb Kalm ka Eesti müügimeheks olemisega, sest börsil noteerimisele eelnevad kohtumised rahvusvaheliste analüütikute ja investoritega, et tutvustada Tallinna Sadamat ning Eesti riiki ja majandust. Nüüd, kui börsile jõudmise kuupäev on avalikus­ tatud, algab Kalmu jaoks eriti aktiivne kohtumiste periood. Dividendiaktsia Valdo Kalmu kinnitusel saab Tallinna Sadama aktsia olema dividendiaktsia. Seda kinnitab ka vabariigi valitsuse aprilli keskel tehtud otsus, mille kohaselt on Tallinna Sadamale seatud eesmärk maksta pärast börsile minekut, perioodil 2019–2020, aktsionäridele netodividende vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning pärast seda vähemalt 70 protsenti puhaskasumist. Tallinna Sadamast võtab riik tänavu dividende 105 miljonit eurot, mis on suurem osa Tallinna Sadama jaotamata kasumist. Läinud aastal 15

Tallinna Sadama grupi ettevõtted OÜ TS Laevad Tallinna Sadama tütarettevõttel TS Laevad on pikaajaline leping Eesti riigiga parvlaevaliikluse korraldamiseks mandri ja suursaarte (Saaremaa, Hiiumaa) vahel. TS Laevad opereerib Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliine.

Valdo Kalm

maksis Tallinna Sadam riigieelarvesse 48 miljonit eurot dividende. 2016. aasta lõpus oli Tallinna Sadamal jaotamata kasumina arvel 98 miljonit eurot. Möödunud aastal teenis riigifirma auditeerimata andmetel 26,4 miljonit eurot puhaskasumit. Kõige tähtsamad on reisijad Tallinna Sadama jaoks on mahult suurim valdkond reisijatevedu ja reisijate heaoluks on lähiajal plaanis ka suured investeeringud. Käesoleval aastal plaanib Tallinna Sadam alustada D-terminali laiendustöödega 7000 ruutmeetri võrra. Lisaks on plaanis ehitada sild üle Admiraliteedi basseini, et võimaldada jalakäijatele mugavam liiklemine kahe reisiterminali ja terminalide juurde jäävate alade vahel. Kui kõik läheb hästi, alustatakse ka kruiisiterminali ehitust. Plaanide järgi on uude loodussõbraliku ehituslahendusega hoonesse ette nähtud vesiküte ja vesijahutus. Kruiisiterminali kolib ka seni väljas tegutsenud suveniiri-

OÜ TS Shipping TS Shipping on Tallinna Sadama tütarettevõte, mis osutab multifunktsionaalse laevaga Botnica jäämurdeteenust Eesti riigile ning teeb veealuseid või -pealseid töid avamerel nafta- ja gaasitööstusele. AS Green Marine Green Marine on Tallinna Sadama ja AS-i NT Marine loodud ühisettevõte, mille majanduslik tegevus on suunatud keskkonnaalaste laeva- ja sadamateenuste väljaarendamisele ning merereostuste ennetamise, lokaliseerimise ja likvideerimisega seotud praktiliste küsimuste lahendamisele ning nende tegevuste vastavusse viimisele rahvusvaheliste standarditega. Samuti teostab Green Marine laevadele jäätmekäitlusteenuse osutamise ja korraldamise koordineerimist Tallinna Sadamale kuuluvates sadamates (Muuga sadam, Vanasadam, Paljassaare sadam, Paldiski lõunasadam ja Saaremaa sadam).

i nve ste e ri – nr 2/2018


Ettevõte

Kommentaar Tallinna Sadama börsile minekuga kaasneb ettevõtte rahvusvahelise nähtavuse ja tuntuse kasv, mis on ettevõtte arengule kindlasti kasuks. Uute institutsionaalsete aktsionäride tagasiside annab meile täiendavat infot äristrateegia kujundamiseks ning muudab ettevõtte veelgi tugevamaks ja läbipaistvamaks. Eesti investoritele soovime anda võimaluse paigutada oma raha hea arengupotentsiaaliga ettevõttesse ning seeläbi osaleda meie ettevõtte väärtuse kasvatamises ja lisatulu teenimises. Eesti riigi ühe tugevama ettevõtte börsile viimine suurendab ka meie riigi rahvusvahelist tuntust ja Eesti mainet eduka investeerimiskeskkonnana. Tallinna Sadam on stabiilne ja hästi kapitaliseeritud ettevõte. Meie äristrateegia on ehitatud üles neljale valdkonnale: reisijate ja kaubavedude teenindamine, laevandus ja kinnisvara. Neid suundi tasakaalustatult arendades tagame ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse ja kasumlikkuse. Tallinna Sadam on aastaid maksnud märkimisväärses summas dividende, positsioneerime ennast edaspidigi kui hea dividendivõimekusega ja arengule suunatud ettevõte. Aare Tark Tallinna Sadama nõukogu esimees

inve ste e ri – nr 2/20 18

turg. „See on esimene mulje, mis külalistele Eestist avaneb, ja see peab olema ilus,” sõnab Kalm. Peale selle soovitakse linnarahvale avada sadama muul. Reisijate teenindamine on Tallinna Sadama jaoks kõige olulisem valdkond (40 protsenti käibest). Reisijate arvu poolest – 10,6 miljonit reisijat – on Tallinna Sadam neljas sadam Euroopas. Eespool on vaid Doveri sadam Lõuna-Inglismaal ning naabruses asuvad Helsingi ja Stockholmi sadam. Ühest küljest on Stockholm ja Helsingi konkurendid, teisalt aga tehakse nendega koostööd, sest teenindatakse ju samu kliente. „Need on meie partnersadamad,” ütleb Kalm. Tallinna Sadamat läbivate reisijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Üks kasvu allikas on Aasia kliendid, kes saabuvad Helsingisse lennukiga ja külastavad meritsi teisi riike. Viiendiku võrra kasvas aastaga ka kruiisituristide arv, mis näitab kasvutendentsi tänavugi. „Kruiisiäri kasvab maailmas tervikuna. Meil on head kaid ja suudame vastu võtta kõige suuremaid kruiisilaevu, mis Taani väinadest läbi mahuvad,” räägib Kalm. Ühest küljest ei mõjuta reisijate arv Tallinna Sadama käivet kuigi palju, sest laevafirmad maksavad tonnaaži järgi. Teisest küljest aga, kui poleks reisijaid, siis laevad ei liiguks ja sadamas oleks vaikus. Kaubavedu ootab raudteed Kaubavedu on Tallinna Sadamas näidanud aastatega langust, peamiselt Vene transiidi ärakukkumise tõttu. „Palju enam sellel kuhugi kukkuda ei ole,” sõnab Kalm. Mullu kaubaveo maht stabiliseerus ning tänavu esimeses kvartalis näitas isegi väikest kasvu. Läinud aastal kahanes kaubaveo kogumaht viis protsenti 19,2 miljonile tonnile. Seejuures kahanes ainult vedellast, mis on seotud Vene transiidiga, kõik ülejäänud kaubaliigid olid tõusuteel. Venemaaga püütakse suhteid siiski hoida, sest Tallinna Sadam teenindab pisut Vene-

maa importi. Sinna veetakse rongidega autotööstuse komponente ja muud kraami. Kaubavedu käib läbi Muuga ja Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadamast on Tallinna Sadam loobumas. Kaupa ei käidelda Paljassaares juba pikka aega ning maad ja positsioonid on suures osas juba müüdud, sest kauba- ja reisijateäril pole Tallinna Sadama jaoks seal Kalmu kinnitusel perspektiivi. Tallinna Sadamale on jäänud vaid mõned tükid maad ja ka natuke kailiini. Need soovitakse maha müüa avalikul enampakkumisel. Nii Paldiski Lõunasadam kui ka Muuga on multifunktsionaalsed sadamad, kus teenindatakse erinevate klientide erinevaid kaupu. Kuna ida-läänesuunaline kaubavedu on vähenenud, otsib Tallinna Sadam võimalusi kaubaveo arendamiseks põhja-lõuna suunal. Läinud aastal pani Tallinna Sadam koostöös Transiidikeskuse ja Tallinkiga käima laevaliini Muuga ja Vuosaari sadama vahel. Liin läks kohe hästi käima, ent mahtu loode16


Esimese kvartali numbrid Tänavuse aasta kolme kuu kokkuvõttes läbis Tallinna Sadama sadamaid 5,01 miljonit tonni kaupa ning 1,92 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aastaga suurenes esimeses kvartalis kaubamaht 0,3 protsendi ning reisijate arv 0,2 protsendi võrra. Mandri ja suursaarte vahelises reisijateveos teenindas Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad esimeses kvartalis kokku 325 600 reisijat ja 154 000 sõidukit.

takse veel kõvasti kasvatada. Kaubaveole peaks suure hoo sisse andma Rail Balticu raudtee projekt, mille alguspunkt ongi plaanitud Muuga sadamasse. Muuga sadamast võiks seejuures saada Skandinaavia impordi- ja ekspordikeskus, kust saab rongiga kaupa saata Vahemere äärde välja. Pärast Rail Balticu käivitumist saab aastas vedada kuni viis miljonit tonni kaupa. Kalmu kinnitusel on Soome eksportööridel huvi olemas ja lõuna pool on olemas ka nõudlus, näiteks on soomlastel soov transportida raudteeühenduse kaudu puidutooteid Türki. „Kauba omanikud otsivad senisele laevatranspordile alternatiivi, sest laevaga maailma teise otsa kauba vedamine on aeganõudev ja kulukas,” räägib Kalm. Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamist Kalm lähikümnenditel ette ei näe. Kui see tuleb, siis põhineb see juba täiesti uuel tehnoloogial. „Seda, et saadame lihtsalt rongi maa alla, seda ma ei usu,” vangutab Kalm pead. Ta tunnistab, et Eesti majandusele oleks tunnel kind17

lasti kasulik, sest see looks Tallinnast ja Helsingist omanäolise kaksiklinna. Oma laevad Käibe järgi kolmas oluline valdkond Tallinna Sadama jaoks on Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise reisijateveo korraldamine, millega alustati ülemöödunud aastal. Kalm tunnistab, et kuigi algus oli raske ja rabe ning kõrvaltvaatajale võis jääda mulje, et valdkond sunniti Tallinna Sadamale peale, on kõik hakanud siiski laabuma. Läinud aastal teenindati kahte miljonit klienti ja üle mere viidi miljon sõidukit. „See äri on meie jaoks kasulik,” kinnitab Kalm. Tallinna Sadamal on riigiga kümneaastane leping, mille järgi riik maksab ettevõttele dotatsioone. Lähima kümne aasta jooksul ei pea Kalm ka Muhu saare ja mandri vahele silla rajamist reaalseks. Viimased tasuvusanalüüsid on näidanud, et sild läheb kallimaks, kui on räägitud, ja riik peaks dotatsioone praeguse parvlaevaliiklusega

Mullune reisijate arv 2017. aasta kõige populaarsem laevaliin oli jätkuvalt Tallinna-Helsingi liin, kus reisis aasta jooksul kokku 8,83 miljonit inimest ehk 83 protsenti kõikidest reisijatest. Helsingi liini reisijate arv oli eelmise perioodiga võrreldes 3,8 protsenti suurem. Tallinna-Stockholmi liini reisijate arv kasvas aastaga 4,8 protsenti, ületades esmakordselt miljoni piiri (1 030 029 reisijat). Rootsi suunal reisis üheksa protsenti ja Vene suunal üks protsent kõigist reisijatest ehk 83 400 inimest. 2017. aasta populaarseim laev oli Tallinki uus TallinnaHelsingi liinil seilav Mega­ star, mille pardal reisis 1 997 312 inimest. Viking Line’i Soome vahet sõitev Viking XPRS oli 1 751 820 reisijaga populaarsuselt teine laev ning kolmanda tulemuse tegi Tallinki Soome suunal sõitev Star 1 668 454 reisijaga.

i nve ste e ri – nr 2/2018


Ettevõte Tuleviku sadam Selline peaks välja nägema Vanasadama piirkond, kui kõik plaanid teoks saavad.

Infot investoritele AS Tallinna Sadam kavatseb emiteerida kuni 75 404 968 uut aktsiat ja tänane ainuaktsionär Eesti Vabariik kavatseb täiendavalt müüa kuni 11 300 000 olemasolevat Tallinna Sadama aktsiat. See on kuni kolmandik ettevõttest. Aktsiate eeldatav märkimisperiood on 25. maist 6. juunini 2018. AS Tallinna Sadam plaanib kuulutada aktsiate avaliku pakkumise välja sellekohase teatega 25. mail. Aktsiate avaliku pakkumise väljakuulutamisel avalikustatakse ka pakkumisega seonduv Finantsinspektsioonis regist­reeritud prospekt.

Artiklis sisalduv teave on vaid informatiivse tähendusega ning pole mõeldud investeerimisotsuse langetamiseks. Potentsiaalse kapitalikaasamise korral koostatakse ja avalikustatakse vastavalt kehtivate õigusaktide sätetele pakkumise prospekt. Inves­ teerimis­ot­suste tegemisel tutvu riskidega ning vaja­ likku olulist teavet sisaldavate materjalidega ja küsi nõu as­jatundjalt. inve ste e ri – nr 2/20 18

võrreldes hoopis suurendama. Tema hinnangul tuleks riigil pigem kaaluda suurte maanteede neljarealiseks ehitamist, sest laevaliiklus on hästi korraldatud ning saarte ja mandri vahel pole liikumisega probleeme. Küll aga tuleb kümne aasta pärast uus konkurss, kus Tallinna Sadam kavatseb kindlasti osaleda, ja välistatud pole, et konkursile tehakse ka konkureerivaid pakkumisi. „Me peame olema heas vormis,” sõnab Kalm. Tallinna Sadama eelis on head jääklassiga laevad, mis on spetsiaalselt ehitatud siinsete liinide tarvis. Kui aga peaks juhtuma, et Tallinna Sadam konkursil ei võida, siis on võimalik laevad maha müüa. „Laevadel on oma turg olemas,” kinnitab Kalm. Kinnisvaraäri Tallinna Sadam on landlord-tüüpi sadam, mis tähendab, et maa kuulub sadamale. Kinnisvara arendamises keskendutakse Muuga ja Paldiski tööstusparkidele, aga ka sadamaaladele. Vanasadama 55-hektarilise ala kujundamisel on võetud

õppetunde Hamburgi linnast, kus ehitatakse sarnast linnakut Elbe jõe äärde – HafenCity kvartali idee sai alguse juba 2000. aastal, kuid arendusplaanid kestavad veel vähemalt 2025. aastani. Kuigi Vanasadamas võiks maaomanikuna arendada kinnisvara, plaanitakse maa pärast detailplaneeringu kehtestamist anda hangete kaudu arendajatele pikaajaliselt rendile. Praeguse seisuga on kavandatud nii, et elamukvartal peaks jääma eelkõige lõuna poole; tulevase kruiisiterminali ja linnahalli vahelisse põhjakvartalisse on planeeritud eeskätt ärikvartal, meelelahutus ja majutus ning mingil määral ka kaubandust, kuid mitte eraldiseisvaid suuremaid kaubanduskeskusi. Samuti on mõttes luua Admiraliteedi basseini äärde midagi linnaväljaku sarnast, et ala ei jääks liialt turistikeskseks. Selles äris ootab ettevõte tulu nelja-viie aasta perspektiivis. Praegu saadav renditulu pole teiste äridega võrreldes märkimisväärne. Kuna sadam ise kinnisvara ei arenda, on ka kasumlikkus väike. 18


Esimesena helsingis! Nüüd väljume Tallinnast juba varahommikul kell 06.00 ja saabume Helsingisse esimese hommikuse laevana juba kell 08.15! Kuni kuus väljumist päevas annab Sulle varasemast suurema valiku ja pole vahet, kas sõidad autoga või ilma — soodsad hinnad ja mõnus meresõit ootavad igal juhul!

PILETID alates

15€

AUTOPAKETID alates

39€


Ülevaade

Põnev börs

viimased kaks-kolm aastat on balti börside jaoks olnud väga põnevad. lisandunud on uusi ettevõtteid ja horisondile on kerkinud ka uusi potentsiaalseid börsiga liitujaid.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 2/20 18

„võtame aga numbrites kokku. Alates 2015. aastast on Nasdaq Balti turule lisandunud 11 ettevõtet First Northile, 13 ettevõtet võlakirjanimekirja, kuus ettevõtet aktsianimekirja ja üks ettevõte fondinimekirja. Meie turu suurust ja varasemate aastate lisandumisi arvestades on need väga korralikud arvud,” räägib Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots. Tema hinnangul toovad investorite hulga suuruses üldjuhul märkimisväärseid hüppeid mastaapsete ja tuntud ettevõtete börsiletulekud. „Kindlasti tõi palju uusi investoreid näiteks LHV börsile­ tulek. Ka EfTENi kinnisvarafondi IPO märkis enam kui 1800 investorit. Samas on hea meel näha, et ka väiksemad ettevõtted pälvivad järjest enam suure hulga investorite tähelepanu, võtame kasvõi Läti kosmeetikatootja MADARA

Cosmetics’i, mille IPO-s osales üle 700 investori,” räägib Ots. Aktiivne periood Viimane pool aastat on Balti börsidel olnud eriti aktiivne. Möödunud aasta novembris korraldas 2,6 korda üle märgitud IPO ja kaasas kolm miljonit eurot MADARA Cosmetics, mille aktsiad läksid kauplemisele First Northi turul. Detsembris noteeriti põhinimekirjas EfTEN Real Estate Fund III aktsiad, mille IPO märgiti üle 5,7-kordselt ja ettevõte kaasas 3,5 miljonit eurot (IPO-s osales üle 1800 investori). Selle aasta alguses korraldas avaliku võlakirjapakkumise ja kaasas 1,8 miljonit eurot Admiral Markets (pakkumises osales 306 investorit), mille võlakirjad noteeriti Balti võlakirjanimekirjas. Märtsis korraldas 20


FOT O: N A S DA Q TA LLI N N A BÖRS

F OT O: T RI I N RAA

Lootusrikkalt tulevikku Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots töötab igapäevaselt selle nimel, et börsile tuleks uusi ettevõtteid.

IPO ja kaasas üle 20 miljoni euro reisi­ büroo Novaturas, mille aktsiad noteeriti Balti põhinimekirjas. „Lisaks tuletan meelde, et juba börsil olevad ettevõtted kaasavad agaralt raha kasvamiseks ja uute projektide elluviimiseks,” lisab Ots. Näiteks kaasas fondinimekirjas noteeritud Baltic Horizon Fund 2017. aasta lõpus täiendava avaliku pakkumise käigus 16,9 miljonit eurot uut kapitali. First Northi võlakirjaturul kaubeldav Mainor Ülemiste kaasas mitme märkimise käigus 10 miljonit eurot ja lisanimekirjas kaubeldav Pro Kapital Grupp kaasas täiendava avaliku pakkumise käigus 4,35 miljonit eurot. „Aasta alguses saabus rõõmustav sõnum ka tehingute vahendamise rindelt, kui Interactive Brokers sai Nasdaq Balti 21

börside liikmeks, pakkudes investoritele kauplemisvõimalust kõigil Balti börside reguleeritud turgudel ja alternatiivturul First North,” räägib Ots. Siiski on Eestis ja mujal Baltimaades päris palju ettevõtjaid, kelle teadlikkust börsist ja börsil pakutavatest teenustest saab veel oluliselt täiendada. Töö selles suunas on järjepidev ja seda ei tehta börsil üksi. Samas jagub Otsa kinnitusel ka neid ettevõtjaid, kes börsi pakutavat hästi teavad ja mõistavad, kuid pole veel muudel põhjustel börsile tulnud. Oluline on, et saadaks aru, millised on eelised börsi kaudu raha kaasamisel, olgu instrumendiks siis aktsiad, võlakirjad või fondiosakud. „Börs on hea pika raha pakkuja ja hindab suuri riske hästi, börside vahendusel on maailmas raha kaasatud juba üle 400 aasta,” räägib Ots. Ettevõtte jaoks

Kommentaar Tallinna Sadama IPO on kindlasti positiivne nähtus. Nii väikeses riigis kui Eesti, kus riigiettevõtetel on suur mõju, on igati mõistlik, et riigiettevõtted on börsil ja väikeinvestoritel on võimalus ettevõtete edust kasu saada. Samas on hetkel veel raske hinnata sadamat kui ettevõtet, sest täpseid andmeid IPO hinna ja tingimuste kohta veel ei ole. Üldisemalt sõuavad Balti börsid jätkuvalt tasa ning Olympicu lahkudes jääb ilmselt veelgi vaiksemaks. Tahaks loota, et niigi pisikeselt börsilt keegi rohkem lähiajal ei lahku, sest see hakkaks juba murendama investorite usku meie börsi. Mitmed ettevõtted on viidanud, et börsiletulek võiks neile huvi pakkuda (nt Inbank), ent üks-kaks ettevõtet mitme aasta peale ei näita just väga suurt börsi kasvu. Siiski, üht-teist on parem kui mitte midagi ning investoritele pakub Balti börs jätkuvalt atraktiivseid tootluse teenimise võimalusi, mis samas ka kodulähedased. Kristi Saare Õpetaja ja investor

i nve ste e ri – nr 2/2018


Ülevaade

F OT O: N A S DA Q TA L L I N N A BÖRS

Oodates järgmist Viimati lisandus Tallinna börsi põhinimekirja EfTEN Real Estate Fund III, mille aktsiatega sai kauplema hakata detsembri algusest. Pildil EfTENi esindajad Arti Arakas ja Viljar Arakas ning Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

on börsilt raha kaasamise suurimaks eeliseks suurenenud nähtavus ja tuntus, mida on eriti soodne ära kasutada välisturgudel tegutsedes. Ega ilma asjata ei kasutata Otsa väitel väljendit „börsi kvaliteedimärk”. „Ettevõtteid meil praegu pipeline’is on. Eks peatsed uudised räägivad enda eest,” avaldab Ots. „Lühidalt öeldes, maa, mida harida, on suur ja peame murdma mitut dogmaatilist seisukohta korraga.” Nasdaq Tallinna börs Börsiettevõtete turukapitalisatsioon: 2,6 miljardit eurot Ettevõtteid aktsianime­ kirjades kokku: 18 Ettevõtteid aktsiate põhinimekirjas: 14 Ettevõtteid aktsiate lisanimekirjas: 3 Ettevõtteid First Northi aktsiaturul: 1 Võlakirjaemissioone: 7 Võlakirjaemissioone võla­ kirjanimekirjas: 4 Võlakirjaemissioone First Northi võlakirjaturul: 3 Aktsiakäive 2017. aastal: 151,5 miljonit eurot Aktsiatehingute arv (2017): 60 337 Võlakirjakäive (2017): 1,7 miljonit eurot Võlakirjatehingute arv (2017): 236 inve ste e ri – nr 2/20 18

Tallinna Sadam tõotab läbimurret Kuna paljud suuremad Eesti ettevõtted on riigi omanduses, on Tallinna börsi juhil rõõm näha, et lõpuks on Tallinna Sadama börsiletulek esimene riigiettevõtte aktsia­te noteerimine 20 aasta jooksul. „Riik on astumas jõulisi samme kapitalituru arengu hoogustamiseks ja loodetavasti sügavamalt ümber mõtestamas riigi rolli ettevõtluses,” räägib Ots. Tema väitel on mujal maailmas riigiettevõtete kasvõi osaline börsil noteerimine igas mõttes tavapärane ja loomulik nähtus. „Muu hulgas ka selleks, et anda oma riigi elanikele võimalus olla koos riigiga ettevõtetes otseomanik. Riigi osaluse säilitamine võib olla paljude vähem riskialdiste inimeste jaoks oluline argument positiivse investeerimisotsuse tegemiseks, sestap on ka

riigiettevõtete osaline noteerimine igati kiiduväärt,” lisab Ots. Tallinna Sadam on end positsioneerinud stabiilseks dividendiaktsiaks, mis seetõttu pakub eeldatavasti huvi päris laiale hulgale investoritele. Selliste aktsiate lisandumine on Otsa sõnul äärmiselt tänuväärne, sest annab inimestele võimaluse teha kõige paremas mõttes pikaajalisi investeeringuid. „Suurte riigi­ ettevõtete börsile lisandumisega kasvab eeldatavasti ka kogu börsi kauplemis­ aktiivsus, näidates suunda ja aidates avalikule turule tulemist propageerida ka eraettevõtete seas,” räägib ta. Olympicu lahkumisest börsilt Tallinna börsi ühe suurema ettevõtte Olympic Entertainment Groupi lahkumist Ots liiga tumedates toonides ei näe. „Ühinemised, börsiletulekud, börsilt lahkumised, taastulemised – see kõik on maailma suurtel börsidel tavapärane,” lisab ta. Börsi normaalne eluring eeldab ikka, et aeg-ajalt lisandub kauplemisele uusi ettevõtted, samuti lahkub börsilt ettevõtteid. „Meie turgu arvestades oleks aga muidugi kahju, kui plaanitud börsilt lahkumine teoks saab. Suures plaanis on see jällegi tavaline äritegevuse osa,” sõnab Tallinna börsi juht. 22


Bang & Olufsen on üks maailma tuntumaid audio ja video kaubamärke, mis on olnud juba üle 90 aasta oma valdkonna disaini, tehnoloogia ja innovatsiooni teerajaja.

Bose on hinnatud USA helisüsteemide tootja, kelle eesmärgiks on muuta kõrgtehnoloogilised audiosüsteemid kasutajasõbralikuks tegemata seejuures kompromisse kvaliteedis.

BANG & OLUFSEN / BOSE SALONG Endla 16 Ärimaja Tallinn 23

Avatud: E-R 09.00-19.00 . L 10.00-17.00

e-pood: www.miterassa.ee i nve ste e ri – nr 2/2018


F OT O: C RY O T E C H N O RDI C

Ülevaade

FO TO: E RAK OG U

Mis on külmaravi? Krüoteraapia ehk külmaravi on valuvaigistav ja põletikuvastane protseduur, mis parandab lihasjõudlust ning liigutuste amplituudi ja kiirust. Protseduur on eriti oluline spordivigastuste esmaabis. Külmaravi (kabiinis –110...–150°C) kestab 2–3 minutit. Selle ajaga toimub koe pealispinna jahutamine. Pika krüoteraapia puhul kestab protseduur 3–10 minutit ja sel ajal toimub lihaste sisemise temperatuuri alandamine.

Kõrged sihid Cryotech Nordic müügi- ja turundusdirektori Jean-­ Patrick Martinsi ülesandeks on Eestis toodetud seadmetega saavutada maailmas oma valdkonnas turuliidri positsioon.

inve ste e ri – nr 2/20 18

First North väärib tähelepanu Arvestades, et 99,9 protsenti Eesti ette­võtetest on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, on Kaarel Otsa sõnul viimasel ajal absoluutarvudes kõige suurem huvi olnud First Northi turule tulemise vastu. Aktsiate noteerimine põhiturul on mahu ja eeldatava kauplemisaktiivsuse mõttes iga börsi põhileib ja unistus, kuid paraku pole Eestis nii palju suurettevõtteid, et saaksime igal nädalal või kuul rääkida uue ettevõtte lisandumisest. Nagu ülaltoodud numbritest nähtub, neid ettevõtteid aeg-ajalt börsile siiski lisandub. Üks näide ettevõttest, mis kaalub Firth Northiga liitumist, on AS Cryotech Nordic, mille peamine toodang on külma­ raviseadmed. Ettevõtte müügi- ja turundusdirektori Jean-Patrick Martinsi väitel ei soovita First Northile tulla pelgalt investoritelt raha kogumise eesmärgil. Valdkonnas, kus tegutsevad vaid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võimaldab aktsiate börsil noteerimine Cryotech Nordicul silma paista ja avada uusi uksi, mis muidu jääks suletuks. Lisaks pakutakse huvilistele võimalust investeerida ettevõtte tehnoloogiasse ja toodetesse, mis on esile kutsumas revolutsiooni. Martinsi sõnul on tegevusvaldkonnas murdehetk, kus nõudlus teenuse järele on järsult kasvanud kogu maailmas. Et sellega kaasa minna, on vaja kapitali. Ettevõte on siiani hakkama saanud ilma laenamata ja seda põhimõtet kavatsetakse hoida. „Meil on mitmeid finantseeri-

misvõimalusi, aga laenuraha asemel eelistame küsida kapitali investoritelt,” selgitab Martins. Cryotech Nordic on üsna noor ja kiirelt kasvav ettevõte, mille profiil ja äriambitsioonid klapivad hästi First Northiga ja seda jälgivate investorite huviga. „Cryotech Nordic on Eesti ettevõte ja sobib kohalikule finantsturule hästi. Ettevõtte nõustajad jagasid seda seisukohta, mistõttu otsus oli päeva lõpus üsna lihtne,” sõnab Martins. Eesmärk on viia ettevõte uuele tasemele. Viimastel aastatel on tootevalikut täiustatud ja loodud on professionaalne müügivõrk enam kui 25 riigis üle maailma. „Praegu on hetk, mis vajab ärakasutamist, ja eesmärk on saada maailmas turuliidriks. Selleks on vaja piisavalt kapitali ja töötajaid. Samuti peame investeerima tootmistehnoloogiasse, peamiselt töövahenditesse, et tõsta tootlikkust ja efektiivsust,” räägib Martins. Miks Eestis? Külmaraviseadmete tootmise Eestisse toomisel on Martinsi sõnul mitu põhjust: siin on loodud alustavale ettevõttele soodne maksukeskkond, siit leiab kvalifitseeritud töötajaid ja vajalikke tarnijaid ning kui tootmine toimub peamiselt Eestis, võimaldab see pakkuda tellijatele konkurentsivõimelist hinda. Eesti on piisavalt lähedal ka Soomes asuvale teadus- ja arenduskeskusele. Selline ärimudel on toiminud väga hästi. Cryotech Nordic toodab unikaalseid krüoteraapia- ehk külmaraviseadmeid ilu- ja tervisekliinikutele, olles ainus tootja Põhjamaades ja Baltikumis. Olulisemad seadmed on Cryo Cabini külmaravikabiin inimestele, aga ka VET Cryo kabiin koertele ja EQ Cryo seadmed hobustele. Lisaks toodetakse seadmeid rasvaeemaldamiseks, kehakontuurimiseks ja näonaha trimmimiseks. Kõigi seadmete ühine omadus on see, et muutused kutsutakse esile ilma kirurgilise sekkumiseta: kasutatakse külmaravi, 24


FOT OD: A UGA GROUP

raadiolaineid, laserit ja ka uusimat ultrahelitehnoloogiat. Martinsi sõnul on lähitulevikus oodata uusi murrangulisi tooteid. Mahetootmise lipulaev Börsi vahendusel plaanib kasvamiseks täiendavat raha koguda ka leedulaste AUGA Group, mis on Baltimaade suurim mahepõllumajandust viljelev ettevõte. Selle asutaja ja juhatuse esimees on Šiauliai linnast pärit Kęstutis Juščius, kes asutas oma esimese eduka äri koos sõpradega juba ülikooli ajal. Ettevõte tegeles riiete tootmise ja müügiga. Olles veidi raha teeninud, otsustas Kęstutis hakata seenekasvatajaks ning ostis 1993. aastal kodulinnas ruumid oma esimese seenefarmi rajamiseks. 1997. aastal, kui tootmisvõimsus oli 30 tonni kuus, hakkas ettevõte teenima kasumit. Pärast võimekuse tõstmisse investeerimist jõuti 2007. aastaks 700 tonnini kuus. 2012. aastal ostis Juščius oma esimese põllumajandusettevõtte ja hakkas Šiauliai lähedal katsetama mahedalt kasvatatud köögiviljade väetamist seenekompostiga. Seenekasvatusega tekkis piisavalt komposti, et väetada 3000 hektarit maad. Eesmärk oli integreerida põllumajan25

dusäri vertikaalselt seenekasvatusega. Juščius tegi arvutusi: seente turu kogukäive Euroopas oli umbes miljard eurot, mahetoodete turul aga umbes 30 miljardit eurot ja aasta keskmine kasvutempo 10 protsenti. 2013. aastal alustas ta läbirääkimisi Leedu suurima valdusettevõttega Agrowill Group, mis oli parasjagu silmitsi finantsprobleemidega ja saneerimisel. 2014. aastal allkirjastati tehing ja Juščiuse seenekasvatusettevõte Baltic Champs ühines Agrowill Groupiga, mis spetsialiseerus põllumajandusele ja loomakasvatusele. Tehingu tulemusel sai Juščius uue ühinenud ettevõtte üle kontrolli. Esimesel kahel aastal vahetus ettevõtte juhtkond, loobuti äridest, mis polnud põhitegevusega seotud ja kasumlikud, ning saneerimine viidi edukalt lõpule. 2015. aastal avaldas Agrowill Group oma uue strateegia ja alustas täielikku üleminekut

AUGA Groupist • 38 000 hektarit maad teravilja ja köögiviljade, kaasa arvatud oma loomade tarbeks mahesööda kasvatamiseks. • 3500 piimalehma. • Vabalt peetavad kanad elavad uue ajastu mobiil­ setes kanakuutides. Kanu söödetakse mahesöödaga ja nende eluaeg on vähemalt 10 nädalat. • Baltikumi suurim seenekasvataja Baltic Champs kasvatab aastas 11 000 tonni valgeid ja pruune šampinjone, portobellosid, shiitake-seeni ning kuningja austerservikuid. • AUGA Groupi 2017. aasta käive oli auditeerimata andmetel 48,8 miljonit eurot ja brutokasum 15,2 miljonit eurot. • AUGA Group AB aktsionärid on Baltic Champs Group (88,8%), Multi Asset Selection Fund (5,83%) ning muud füüsilised ja juriidilised isikud (6,04%). Aktsiakapital on registreeritud Leedu Vabariigi äriregistris ja koosneb lihtaktsiatest, mis on täiel määral sisse makstud. Aktsiatega kaubeldakse Vilniuse ja Varssavi börsidel.

Artiklis sisalduv teave on vaid informatiivse tähendusega ning pole mõeldud investeerimisotsuse langetamiseks. Potentsiaalse kapitalikaasamise korral koostatakse ja avalikustatakse vastavalt kehtivate õigusaktide sätetele pakkumise prospekt, mille eesmärk on anda investeerimisotsuse tegemiseks vajalikku olulist teavet. Investeerimisot­suste tegemisel tutvu riskidega ning vaja­likku olulist teavet sisaldavate materjalidega ja küsi nõu as­jatundjalt. i nve ste e ri – nr 2/2018


F OT OD: A UGA GROUP

Ülevaade

AUGA tooted AUGA tootesarja kuuluvad köögiviljad (10 toodet), seened (7 toodet), konserveeritud tooted (10 toodet), supid (5 toodet), teravilja­tooted (4 toodet) ja kana­ liha. Tänavu toob AUGA jaeturule uute toodetena piima ja piimatooted, kanamunad ja suhkru.

Mahemeelne mees Kęstutis Juščius on Leedus üles ehitanud piirkonna suurima mahepõllumajandusettevõtte, mille toodangut müüakse üle maailma.

inve ste e ri – nr 2/20 18

mahepõllumajandusele, hakates kogu hallatavat maad harima vastavalt mahepõllunduse põhimõtetele. Mahesertifikaadi saamiseks tuli läbida kohustuslik kaheaastane üleminekuperiood. Sel perioodil järgiti mahetootmise nõudeid, kuid toodangut müüdi endiselt tavahinnaga. Oma uue visiooni esiletoomiseks muudeti 2016. aastal ettevõtte nimi AUGA Groupiks. Üleminek mahepõllundusele lõppes läinud aastal ning saagi eest saadi ka õiglast hinda. Järgmise arenguetapina otsustati hakata väärindama toorainet, millest asuti valmistama lõpptarbijale valmistooteid: suppe, konserveeritud köögivilju ja seeni, erinevaid teravilja- ja piimatooteid. „AUGA Group püüab rakendada uusimaid teaduslikke teadmisi, et parandada kõiki mahepõllunduse tootmisprotsesse ja pakkuda mahetoitu taskukohaselt,” sõnab Juščius. Börsilt raha kasvamiseks AUGA Groupi hallatava maa pind kasvab tänavu 38 000 hektarini. Jaanuaris 2018 allkirjastati ettevõtte Arginta Engineering ostuleping. Tegemist on Leedu ühe parima tehnikaettevõttega, mis spetsialiseerub prototüüpide ja kohandatud seadmete tootmisele. Ettevõttel on tugev rahvusvaheline kliendibaas ja ekspordiks läheb 98

protsenti toodangust. Omandatud tootmisbaas, oskusteave, kogemus ja professionaalne personal võimaldab AUGA Groupil arendada innovatiivseid seadmeid ja ainulaadseid tehnoloogilisi lahendusi mahepõllunduse ja loodussäästliku toiduahela tarbeks. „Ettevõte peab säilitama õige tasakaalu äri ja keskkonnavastutuse, ökoloogia ja kaasaegse tehnoloogia, tootmise ja tarbimise vahel. Seepärast valmistatakse AUGA toiduaineid keskkonda säilitades ning kõige kaasaegsemat mahepõllumajandustehnoloogiat kasutades,” räägib Juščius. 80 protsenti Auga toodangust läheb eksporti. Peamised piirkonnad on Soome, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Lõuna-Korea. Toodete lipulaev on mullu turule toodud valmissupid, mis said kohe edukaks. Neid pakutakse ka näiteks IKEA poodides Jaapanis. AUGA valmistooted moodustasid 2017. aastal ligikaudu 45 protsenti kogu müügist. Ettevõte on tänaseks investeerinud 15 miljonit eurot mahepõllumajanduse arengusse. Tänavu jaanuaris avaldati soovi koguda 20 miljonit eurot täiendavat omakapitalirahastust läbi avaliku pakkumise. Seda on plaanis kasutada käimasolevate ostude finantseerimiseks ja äri laiendamiseks tulevikus. AUGA Groupis töötab hetkel üle 1200 inimese ja see number kasvab uute ettevõtete omandamisega pidevalt. Juščiuse sõnul õitseb maheturg kogu maailmas ja on viimase kümne aastaga kolmekordistunud. Probleem on aga see, et pakkumine ei suuda käia kaasas nõudlusega. Juščiuse andmetel kasvas mahepõllumajandusmaa pind Euroopas 2016. aastal 6,7 protsenti, samas kui mahetoodangu müük kasvas 12 protsenti. Leedu on suurepärane paik mahepõllumajanduse viljelemiseks, kinnitab Juščius. Seal on palju puhast loodust ja pikad põllumajanduse traditsioonid. AUGA farmid asuvad riigi kõige viljakamates piirkondades. 26


MOODNE ELEGANTS KADRIORUS Raua 59

INSPIREERITUD KAUNITEST METALLIDEST

AVARAD RÕDUD JA TERRASSID ENERGIASÄÄSTLIK PÄIKESEPANEELIDEGA HOONE MÜÜK ON ALANUD! kaamos.ee/ferro

MUGAV PARKIMINE MAA-ALUSES PARKLAS

3-AASTANE EHITUSGARANTII 27

i nve ste e ri – nr 2/2018


FOT O: I S T OC K P H OT O

Ajalugu

10 nutiaastat võib öelda, et enam-vähem kümme aastat tagasi algas aeg, mil hakkasime ekraane sõrmega puutuma. nüüd teavad juba sõimelapsed, et kui ekraanil midagi helendab, peab seda puudutama, et soovitud toimingut teha. kuid see pole ainus muutus dekaadi jooksul. Kui mõtleme end aastasse 2008, siis ei tunneks praegust nutimaailma äragi. Areng on olnud meeletu.

t e kst : kai d o ei nama inve ste e ri – nr 2/20 18

Aina täpsem puudutus Kuigi puutetundlik tehnoloogia leiutati juba 1960. aastatel, leidis see tee massidesse alles eelmise sajandi lõpul. 1993. aastal välja tulnud IBM-i mustvalge

ekraaniga kommunikaator Simon reageeris puutepliiatsi puudutusele ja töötas survetundlikult, kuid ekraanile tuli avaldada survet üsna tugevalt, et see reageeriks. Eelmise sajandi lõpul tuli välja juba palju pihuarvuteid, mida sai kasutada oma kalendri, kontaktide ja märkmete hoidmiseks ning vingeimad olid ka netiühenduses. Puuteekraanide murrang tänapäevase kasutusmugavuse 28


Uskumatu, aga tõsi Kes oleks võinud arvata, et juba sellistel arvutitel olid puutetundlikud ekraanid.

29

ekraanile joonistada nagu tavalise pliiatsiga, vajutades jämedama joone jaoks tugevamalt ja peenema triibu jaoks õrnemalt. Nutitelefonid olid enne iPhone’i küll olemas, kuid neid ei ostetud massiliselt. Microsofti mobiilse operatsioonisüsteemiga ja puutetundliku ekraaniga telefonid olid suunatud äriklassile. Ehkki neil olid puutetundlikud ekraanid, tuli neid opereerida puutepliiatsiga, sest tegemist oli n-ö survetundlike ekraanidega. Sõrm

FOTO: ARHIIV

Enne iPhone’i Ulmelisena tundunud puutetundlik tehnoloogia jõudis mobiiltelefonidesse 2006. aastal, kui LG Electronics tutvustas mobiili Prada, mille ekraani ei pidanud enam näpuga suruma, vaid piisas õrnast puudutusest. LG jõudis välja tuua veel mitmeid uute puuteekraanidega tooteid, enne kui Apple 2007. aastal avalikkusele sama tüüpi ekraaniga esimest iPhone’i esitles. Sellest ajast alates on sõrmega puudutatav ekraan saanud tavaliseks. Endiselt on liikvel ka puutepliiatseid (näiteks Samsungi Galaxy Note’i seeria), kuid moodsad puutepliiatsid on ülimalt tundlikud ja neid ei pea vastu ekraani suruma. Samas oskavad need ära tunda ka survetugevust, nii et pliiatsiga saab digi­

FOTO : G ET T Y I MAG ES

juurde tuli aga alles sel aastatuhandel. 2002. aastal esitles Sony nn Smart Skini tehnoloogiat, mis registreeris õrna sõrmevajutust ja oli mitmikpuutetundlik: korraga sai vajutada mitme sõrmega.

Enne iPhone’i Puutetundlik tehnoloogia jõudis mobiiltelefonidesse 2006. aastal, kui LG Electronics tutvustas mobiili Prada. i nve ste e ri – nr 2/2018


F OT OD: GET T Y I M A GES

Ajalugu

Arvuti areng 2008. aastal ostetud hea arvuti parameetrid olid tõenäoliselt midagi sellist. Protsessor: Intel Core 2, neljatuumaline, 2,4 GHz Mälu: 4 GB Kõvaketas: 320 GB Sülearvutid kaalusid 4–5 kg ja neid kanti õlakottides, ekraanid olid suured, klaviatuurid kõrged ja klõbisevad. Tänapäeval on ekraanid üllatuslikult hoopis väiksemaks läinud, arvutid on pisemad ja mobiilsemad, neilt on kadunud ka pea kõik ühenduspesad, mis dekaad tagasi määrasid arvuti headuse. Kõvakettad on valdavalt asendunud SSD-dega ehk pöörlevate osadeta välkmäludega, mis kestavad kaua ja on kümneid kordi kiiremad. Kõvakettamahtudes seevastu pole toimunud line­ aarne kasv, vaid pigem paigal tammumine. Põhjus on selles, et me oleme aastal 2018 kolinud pilve ja enamik meile vajalikest andmetest on seal. Arvutis hoitakse vaid hädavajalikku. Küll aga on oluline kiire internetiühendus. Ja see ühendus peab olema kõikjal. Seepärast on süleritel tihti ka 4G-kaart ja kiire WiFi, kontoritingimustesse. inve ste e ri – nr 2/20 18

vajutas peent Windowsi operatsioonisüsteemi graafikat liiga ebatäpselt, sellele sai pihta vaid stiiluse ehk spetsiaalse plastmassist pulgaga. Siiski olid juba olemas ka Microsofti platvormile tehtud spetsiaalsed „sõrmesõbralikud” äpid, näiteks Garmin tootis mobiilinavigaatoreid, mida sai sõrmega juhtida tänu suurtele selgetele nuppudele. Nuputelefonist tehisintellektiks Niisiis, aasta 2008 oli üsna murranguline. Apple’ilt oli iPhone juba välja tulnud, Eestis oli taas käes aeg, kus rikastuti spordikotiga välismaalt elektroonikat tuues – toodi iPhone’isid, mida siin veel ametlikult osta ei saanud. Apple võttis kasutusele mahutundliku puuteekraani, mis töötas teisel põhimõttel kui seni levinud puutetundlikud ekraanid. Põhierinevus seisnes selles, et sõrmega puudutades ei pidanud enam kõvasti ekraanile suruma – mahtuvuslik ekraan tundis ära ka üsna õrna puudutuse. Seega sai hakata tegema telefone, millel polnud enam tüütut puutepliiatsit. Apple tõi mobiiliekraanidele suured ikoonid, äpipoe, kust saab osta äppe, ning ülilihtsa kasutajaliidese, tänu millele polnud enam vaja kaevuda seadetesse või küsida spetsialistilt abi mõne vajaliku sätte leidmisel.

Isemõtlev telefon? Tänavu räägivad kõik tehisintellektist. Jah, ka 2008. aastal ennustati, et tehismõistus tuleb ilmselt juba lähema dekaadi jooksul, kuid praegustes telefonides sisalduv erineb sellest fantaasiast. Jättes vahele kogu evolutsiooni, mis kümne aasta jooksul on toimunud, hüppame kohe aastasse 2018, sest see on taas revolutsiooniline aasta. Kui vahepealsetel aastatel kippus mobiilimaailm stagneeruma ja tegeleti vaid kiiremate protsessorite, rohkema mälu ja õhema korpuse disainimisega, siis aasta 2018 toob suuri muutusi – juba esimestel kuudel ongi need jõudnud müügilettidele. Meil pole (veel) isemõtlevaid masinaid, kuid on iseõppivad. See on samm isemõtlemise poole, aga läheb veel mitu suurt sammu, enne kui masinad hakkavad iseseisvalt mõtlema. Iseõppivad seadmed oskavad aja jooksul targemaks saada ja ülesandeid kiiremini ning täpsemalt lahenda30


Gates ja Jobs Microsofti asutaja Bill Gates unistas juba sajandi alguses näiteks nutikast külmkapi­magnetist. Tõelise nutirevolutsiooni viis aga ellu Apple’i juht Steve Jobs, tutvustades 2007. aastal esimest iPhone’i.

da. Mobiilis tähendab tehisintellekti tugi praegu spetsiaalset kiipi, mis teeb neurovõrkude arvutusi riisvaraliselt väga kiiresti ning kasutajate eelistusi ja käitumist arvestades hoiab näiteks mobiili akut või keerab pildiseadeid õigeks. Samuti aitab iseõppiv masin teha paremini näotuvastust ja vastata kasutaja häälkäsklustele. Kolme megapiksli asemel kolm sensorit 2008. aastal tuli välja võimas Samsungi klapiga telefon FlipShot SCH-U900, mida sai pöörata nagu videokaamerat filmima ekraaniga külje peal. Sensor – 3 megapikslit – oli üsna kõva sõna. 2,2-tolline ekraan oli pisike, kuna tegemist oli ikkagi klapiga telefoniga, kuid see-eest olid klahvid, mida osati eelmisel kümnendil väga hinnata. Vanemad inimesed otsivad numbriklahve siiamaani taga, sest kehvema nägemise ja kohmakamate näppudega polegi puuteekraanil nii lihtne toimetada. 31

Mobiiltelefon aastal 2008 HTC Touch HD Väljalaskeaasta: 2008 Oma aja kohta oli see Windows Mobile’i operatsioonisüsteemiga nutitelefon kaugel teistest ees nii kasutajaliidese disaini, vastupidavuse kui ka kiiruse poolest. HTC oli tipptegija (mida ei saa enam öelda 2018. aastal), nende telefon oli küll Windowsiga, aga sellele oli peale ehitatud väga kasutajasõbralik ja ilus disain. Tehnilisi näitajaid: Ekraan 65 000 värviga, 480 × 800 pikslit, viipega navigatsioon, käekirjatundmine. Operatsioonisüsteem Microsoft Windows Mobile 6.1 Professional. Selfie-kaamera: VGA-­ video. Aku vahetatav, 450 tundi ooteaega, 6,5 tundi ­kõneaega. Hind väljatuleku ajal 290 eurot. i nve ste e ri – nr 2/2018


FOT O: K A I DO EI N A M A

FOT O: GET T Y I M A GES

Ajalugu

Pilt pimedusest Foto on tehtud kolme tagakaameraga nutitelefoniga Huawei P20 Pro hilisõhtuses Pariisis.

Digiseebikad on kadumas Kui kümme aastat tagasi ei ennustanud veel keegi, et mobiilikaamerad võiks hakata digikaameraid välja tõrjuma, siis nüüd on see juhtunud. Peegelkaamerad on loovutamas oma kohta peeglita hübriidkaameratele, rahvakeeli n-ö digiseebikad aga kaovad vaikselt tähelepanu alt, sest mobiilid teevad nüüd nii häid pilte, et võistlevad edukalt kompaktkaameratega. inve ste e ri – nr 2/20 18

Kaameral oli juba autofookus, reguleeriti ISO, pildistada sai ka panoraami, st telefon pani mitmest pildist kokku ühe laiformaadis pildi. Salvestada sai ka 10 minutit VGA kvaliteedis videot – ajal, mil arvutimonitor oli veel vanamoodne VGA, sellest piisaski. Üsna uus, messidel küll juba mitu aastat tutvustatud täiendus oli aga kaamera tehtav OCR ehk visiitkaartide pildistamine, mis võimaldas kanda andmed pildilt otse telefonikontaktidesse. Täpitähtedega oli muidugi probleeme. Aastal 2018 hakkab aga mobiilide kvaliteet järele jõudma mitte ainult digikompaktkaameratele, vaid ka peegelkaameratele. Kui peegelkaameratele saab luua aina keerulisemaid läätsesüsteeme, mida objektiividena kerele külge keeratakse, siis mobiilides läätsede jaoks ruumi eriti pole. Mobiili õhukesse kesta ei mahu ka muudetav ava, mis annab pildikvaliteedile palju juurde. Fikseeritud ava puhul on keeruline mängida teravussügavusega, samuti tekib hämaras suure avaga pildistamisel palju müra. Müra vähendatakse erinevate algoritmidega ja sensori tundlikkuse suurendamisega, nüüd tegeleb digitaalse müra­ eemaldamisega ka tehisintellekt.

Huawei P20 Pro, mis just välja tuli, pakub juba kolme tagakaamerat ja tehisintellekti, mis miksib kolme sensori pildi kokku parimal viisil – valgust suudetakse nii koguda kolm korda rohkem ja pildi­ kvaliteet läheneb peegelkaamera omale. Ekraanid – äärest ääreni 2008. aastal oli üks väga suur tehnoloogiline saavutus HTC uus telefon Touch HD. Selle ekraan oli 65 tuhande värviga, 3,8-tolline diagonaal andis ekraani ja korpuse suhteks napilt 57 protsenti, piksleid oli 480 × 800. Värve ja punktitihedust oli oma aja kohta külluses, kuid nüüd, kümme aastat hiljem, on maailm täielikult muutunud. Värve mõõdetakse miljonites ning hiljuti välja tulnud Huawei P20 Pro 6,1-tollise diagonaaliga ekraani suhe korpuse pinda on esiküljel juba 81,9 protsenti. Selle aasta trend ongi äärte kadumine telefonidelt, sest painduvaid ekraane saab korpusele paigutada nii, et mingit füüsilist äärt pole enam vajagi. 1080 × 2244 piksline ekraan on hõivanud ka telefoni ülemise ääre, kus varem asusid lähedussensor, kuular ja esikaamera. Kuhu need küll said? Xiaomi esimese uut tüüpi mobiili Mi 32


Püha selfie Ülipopulaarne pildistamisviis on jõudnud ka Vatikani. Vana kooli mees paavst Franciscus tunneb rõõmu, kui temaga soovitakse koos pilti teha.

Mixi 6,4-tollise ekraani ääred on nii õhukesed, et telefoni korpus on sama suur kui tavalistel 5,7-tollistel äärtega telefonidel. Kaotatud on ääred nii külgedelt kui ka ülalt, kinni saab hoida kitsast ribast korpuse allservas. Esikülje selfie-kaamera on viidud mobiili allserva ja enam pole ruumi ka kuularile ekraani kohal. Heli tekitatakse nüüd piesoelektrilise keraamilise plaadi abil ja lähedussensor, mille ülesandeks on ekraan välja lülitada, kui mobiil kõrva vastu pannakse, töötab infrapuna-anduri asemel ultrahelisensoriga, mis oskab vaadata serva taha. Sellise anduri saab panna telefoni küljele, mitte esipaneelile, kus laiutab nüüd äärest ääreni ekraan. Ulmest on saanud argipäev Kui 20 aastat tagasi tulid välja esimesed arvutite lisaseadmed, mis oskasid lugeda sõrmejälge, oli tegemist tõelise ulmega. Kohmakad ja aeglased seadmed tegid aga palju vigu. Nüüd on sõrmejäljelugejad tavalised ka odavates mobiilides. Uuemad kallima klassi mobiilid teevad ka näotuvastust – ükskõik, kas päikese käes või hämaras, habemesse kasvanud näoga või prillidega, omanik tuntakse ikka ära. 33

Mobiiltelefon aastal 2018 Huawei P20 Pro Väljalaskeaasta: 2018 Äsja välja tulnud Huawei P20 Pro on selleaastase mobiilirevolutsiooni ehe esindaja: kolm tagakaamerat, tehisintellekti kiip, äärest ääreni esiekraan, näotuvastus, veekindlus jne. Huawei kolm tagakaamerat teevad kohati pilti nagu peegelkaamerad, isegi hämaras. Tehisintellekt tunneb ära, mis või kes on pildil, näiteks isegi koera: tagantvaates pildistamisel parandatakse fotod „koera pildistamise seadetega”, mis tähendab, et koera karvad teravustatakse detailideni, vähendatakse koera „kollasilmsust” ja teravustatakse sinna, kuhu koer võib pildistamise hetkel jõuda. Tehnilisi näitajaid: Ekraan AMOLED, puutetundlik, 16 miljonit värvi, 1080 × 2244 pikslit, kümne sõrme tugi. Operatsioonisüsteem Android 8.1 Oreo. Selfie-kaamera: Full HD video. Aku mittevahetatav, 528 tundi ooteaega, 25 tundi kõneaega (reaalsel kasutamisel aku tööaeg 2 päeva). Hind väljatuleku ajal u 900 eurot. i nve ste e ri – nr 2/2018


Ajalugu

FOT O: GET T Y I M A GES

Puutetundlik pesumasin Samsungi pesumasinad on juba valdavalt puutetundliku ekraaniga – niimoodi toota on odavam ja lihtsam, kui masinale nupurida panna.

Nüüd on protsessori ja graafika­ kaardi võimsus lõpuks piisav, et telefonist saaks arvuti asendaja

Nupuvaba kell Ilmselt kõige odavamad puuteekraaniga seadmed on mõnikümmend eurot maksvad lihtsad pulsikellad. See Hiina toode LY 107S, mis mõõdab pulssi ja vererõhku ning loeb samme, maksab paarkümmend eurot, kuid sellest hoolimata on tasuvam teha ekraan puute- ja viipetundlikuks selle asemel, et lisada külgedele traditsioonilised kellanupud. inve ste e ri – nr 4 /20 17

Sõrmejälge aga oskab mõnel telefonil juba lugeda ekraan ise, näiteks on India mobiilitootja Vivo teinud sõrmejäljetundlikuks pool ekraani – paned sõrme vastu ükskõik mis kohta ekraani alumisel poolel ja sõrmejälg loetakse ära, ilma et oleks vaja eraldi sensorit. Näotuvastus oli küll olemas pea viiskuus aastat tagasi, kuid seda palju ei kasutatud, sest vigade arv oli suur. Viimastel aastatel on aga tehnoloogia täius­tunud, nii näiteks oskavad Apple’i, Samsungi ja Huawei telefonid kasutaja eksimatult ära tunda igasugustes oludes. Mobiilidokk – dekaadide ühendaja Tegelikult on idee ühendada ekraan, klaviatuur ja hiir mobiiliga, et siis sellega

tööd teha, juba aastakümneid vana unistus. Eks on ka katseid tehtud, mäletame näiteks Microsofti katseid Lumia telefonidega, kuid varem jäi nutitelefon suurel ekraanil toimeta­ miseks liiga lahjaks. Nüüd aga on protsessori ja graafikakaardi võimsus lõpuks piisav, et telefonist saaks arvuti asendaja. Nii uuendas Samsung telefoni Galaxy S9 väljatulekuga oma dokkimissüsteemi ja uus DeX Pad lubab tavaarvuti kogemust, kui ühendad mobiili vastava alusega ning paned juurde hiire, klaviatuuri ja suure ekraani. DeX Padil lamav telefon võib ise olla ka suure ekraani puuteplaat või lisaklaviatuur.

34


Puuteekraanid igal pool Praegust aega võib õigusega nimetada puuteekraanide ajastuks, sest need paneelid on läinud nii odavaks, et neid lisatakse juba igale poole. Isegi mõne-eurosed Hiina pulsikellad on varustatud ülilihtsa puuteekraaniga – mehaanilise nupu asemel, mis ajaks ju ka asja ära, saab menüü vajutamiseks puudutada ekraani või lehekülje vahetamiseks viibelda sõrmega. Seega ei maksa nutiekraanid enam midagi, et neid panna pesumasinate, auto armatuurlaudade või isegi väiksemate koduseadmete külge. Seda vaatamata asjaolule, et puuteekraanide tootmiseks on vaja mõnesid haruldasi metalle. Praegu paistab neid vähemalt Hiinas jätkuvat. Lähiajal saavad teadlased ilmselt hakkama ka esimeste väärismetallivabade puuteekraanidega: katsetatud on süsiniknanotorukestega puuteekraane ja muid odavamate materjalidega, kuid oluliselt raskemini teostatavaid tehnoloogiaid. Külmkapp käib ise poes Samsung tuli kaks aastat tagasi välja külmikumudeliga Family Hub Smart Fridge, mis on varustatud paljude kaamerate ja suure puutetundliku ekraaniga. Ekraanist olulisem on aga see, et seade on ühendatud ka võrku ning poes olles saad oma nutiseadmest külmkapi sisu üle vaadata. Peale ukse sulgemist jäädvustab kapis sees olev kaamera iga kord kapi sisust pildi. Külmkapi ekraani abil võib tänapäeval juba sooritada ka poest oste, mille kuller sulle koju toob. Loomulikult saab külmkapi ekraanil ka ise kapi sisu üle arvet pidada ja nädala toidumenüüsid koostada. Kui mõelda, milline areng võiks aset leida järgmise kümne aasta jooksul, siis ilmselt tellib külmkapp juba ise toidu poest koju ja genereerib menüüsid. Süüa ta aga ilmselt veel valmistama ei hakka, sest robotitel puudub selle juures kõige vajalikum – maitsemeel. 35

Puuduta ekraani ja kohv tuleb Puutetundlik kohvimasin HLF 4600TS Touchscreen.

Nutikas pangakaart Ka tavalistele pangakaartidele on lisatud puuteekraane. See Concuri seade töötab tavalise plastikust pangakaardina, kuid sisaldab ka e-paberist (üliökonoomset, taustavalgustuseta) ekraani, mis on puutetundlik. Sellel saab kuvada kontojääki, vahetada aktiivset maksekaarti ja näha muud pangaga seotud infot.

Tuttav ekraan Rimi kauplustes saavad kliendid puuteekraanil kliendikaarti vormistada ja pakkumisi uurida. i nve ste e ri – nr 2/2018


FOTOD: KAITSE VÄ GI

inve ste e ri – nr 2/20 18

36


Intervjuu

Terras mees

kaitseväe juhataja kindral riho terras räägib intervjuus kaitseväe koostööst ettevõtetega ja kaitseväe panusest noorte arengusse. Kuidas ettevõtjad saavad toetada kaitseväe arengut? Kaitsevägi on üks osa ühiskonnast, nii nagu ettevõtjadki. Ühiskonna erinevad osad peavad omavahel koos töötama. Kaitsevägi on kodanike kokkulepe tagada riigi julgeolek, et ettevõtted saaksid toimetada ja toimida. Otsene taktikaline koostöö on see, kui ettevõtted mõistavad kaitseväe vajalikkust. 90 protsenti Eesti elanikkonnast peab kaitseväge oluliseks ja toetab praegust süsteemi – küsitluste põhjal pole see aastate jooksul muutunud. Sellest peavad ettevõtjad ka lähtuma. Loomulikult on ettevõtjate kõige tähtsam eesmärk tegeleda ettevõtlusega edukalt. Seeläbi aga maksavad nad riigile makse ja tõstavad sisemajanduse kogutoodangut, toetades nii ka Eesti riigikaitse-eelarvet, mis on praegu kaks protsenti SKT-st. Mida kõrgem on kogutoodang, seda suurem on riigikaitses kasutatav raha. Meil on väga otsene seos.

37

Riho Terras Sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Järvel. Lõpetanud 1985. aastal Jõhvi Gümnaasiumi. Õppinud 1989–1993 Tartu Ülikoolis ajalugu. Saanud militaarset täiendõpet erinevatel kursustel üle Euroopa. Alates 2011. aastast Eesti Kaitseväe juhataja. Auastmed 1992 nooremleitnant 1993 leitnant 1996 kapten 2000 major 2005 kolonelleitnant 2008 kolonel 2011 brigaadikindral 2013 kindralmajor 2015 kindralleitnant 2017 kindral

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2018


Intervjuu

Aasta tähtsaim sündmus Riho Terras vabariigi aastapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul sõjaväe paraadi vastu võtmas.

Riho Terrase teenetemärgid Kotkaristi I klassi teenetemärk Kaitseväe teenetemärk (riigikaitselised teened) Kaitseministeeriumi II klassi teenetemärk Kaitseväe peastaabi teeneterist Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist Teabeameti teenetemedali II klass Kaitseliidu Valgeristi III klass NATO medal inve ste e ri – nr 2/20 18

Mis puutub igapäevasesse tegevusse, siis selleks, et kaitseväes toimuvat mõistetaks, on meil ellu kutsutud kõrgemad riigikaitsekursused, kus ettevõtjad saavad osaleda ja meelsasti ka osalevad. Loodetavasti ka tulevikus. Õppuste ajal võtame me täiselujõulisi inimesi, nii mehi kui ka naisi, ettevõtlusest välja, kuid minu hinnangul anname vastu paremad ja kvaliteetsemad inimesed. Kaitsevägi koolitab ajateenistuse jooksul päris suure hulga spetsialiste, rääkimata sellest, et ajateenistuse läbinud noored on enesekindlamad iseenda ja ühiskonna suhtes. Me õpetame igal aastal välja pea 1500 keskastmejuhti, kes suudavad juhtida kümnest kuni mõnel juhul isegi saja inimeseni. See on oskus, mida tsiviilis saab kindlasti hinnata ja kasutada. Me oleme ka suurim autokool Eestis, õpetame kokki ja IT-spetsialiste. Ma arvan, et kait-

seväe läbinud noored on tööturul igal juhul konkurentsivõimelisemad. Kaitsevägi on justkui koolitussüsteemi osa. Me ei saa lahendada neid probleeme, mis on lahendamata jäänud koolis. Me ei hakka kellelegi keelt õpetama, aga suudame keeleoskust natuke parandada. Me ei saa teha tippsportlast kellestki, kes ei suuda kümmetki kätekõverdust teha, ja noorte vorm on üldiselt kehvakene, aga see on üleüldine tendents kogu maailmas. Me õpetame eeskätt ikkagi sõdima ja sealjuures õpetame teatud hulka inimesi juhtima – nemad saavad süsteemset õpet. Eesti mõistes on kümne inimesega ettevõte juba keskmise suurusega ja kui võtta 30 inimest, siis see on juba tubli keskmine. Need inimesed, kes suudavad juhtida 30 inimest kriisi38


Kaitseväe läbinud noored on tööturul igal juhul konkurentsivõimelisemad olukorras – ja me testime neid õppuste käigus surve all –, on ka väärtuslikud juhid tavaelus. Milline on kordusõppustele tulevate meeste vorm? Vanematel meestel on üldiselt parem. Elu on neid tugevamaks muutnud, aga mis põhiline, nad ei ole ajateenistuses õpitut unustanud. Rutiinid on selged. Mõne päeva möödudes suudavad nad täita ülesandeid paremini kui värsked ajateenijad. Elukogemus mängib rolli. Lähiaastatel kavatseme teha ka etteteatamata õppekogunemisi – ettevõtjad peavad mõistma, et vastavalt seadusele on nad 24-tunnise etteteatamise korral kohustatud lubama reservväelasi oma kohuseid täitma. Viimasel kogunemisel tekitas see küsimusi, aga 77 protsenti tuli kohale, mis näitab, et meie reservarmee toimib. 39

Aga kui perega on plaanid tehtud? Eks me ole paindlikud. Tuleb tulla kohale, näidata üles huvi ja mõistmist. Meil on näide, kus mees tuli kohale ja küsis, kas ta peab tühistama oma samaks päevaks broneeritud lennupileti perepuhkusele. Vastav ülem võttis vastu otsuse, et mine lenda puhkusele, me teame, et tulid, ja saame ilma sinuta seekord hakkama.

Kaitsevägi õpetab juhtima Aastas on nooremallohvitseride kursuse lõpetajaid 1100 (10-liikmelise jao juhtimise oskus ja kogemus) ning ligi 80 reservrühmaülemate kursuse lõpetajat (ligi 40-liikmelise rühma juhtimise oskus ja kogemus).

Kuivõrd sõltub kaitseväkke tulek üldisemast majandusolukorrast? Kui ehitusettevõtetel läheb hästi ja käiakse Soomes ehitustöödel, siis on meil vähem inimesi. Aga me oleme palgaga konkurentsis ja tõstame seda järgmisel aastal. Eesmärk on hoida palgatase Eesti keskmisest 30 protsenti kõrgemal. See puudutab siis ohvitsere, allohvitsere ja skaudisõdureid. i nve ste e ri – nr 2/2018


Õppus Siil 2.–14. maini peetud taasiseseisvumisaja suurimal sõjalisel õppusel Siil 2018 osalesid 16 riigi sõdurid. Peamised harjutused viidi läbi Lõuna- ja Kagu-Eestis ning kaitsevägi vabandab kõigi ettevõtjate ees, kelle põllumaa sai õppuste käigus kannatada. Õppuse peamine eesmärk oli kontrollida Kaitseliidu võimekust.

inve ste e ri – nr 2/20 18

Mitmed ettevõtted maksavad kordus­ õppustele kutsututele palka edasi. Kuidas te seda hindate? See on väga tänuväärne, kui ettevõtted teevad seda oma inimeste toetuseks. Praegu on neid ettevõtteid, kes seda teevad, üle saja. Kas ettevõtetel peaksid olema seoses riigi julgeolekuga ka oma kriisiplaanid? Päris kindlasti. Sõda on kõige laiaulatuslikum kriis, mis ühte riiki saab tabada. Igal organil on oma roll. Meie kriisiplaanid näevad kriisi korral ette ka teatud tsiviilkäibes olevate varade ja teenuste kasutamist kaitseväe hüvanguks, seda vastavalt kaitseväe sundkoormiste seadusele. Eks ettevõtted peavad aru saama, milliseid valdkondi tuleb kriisi ajal hoida ja milliseid mitte, ja kindlasti tuleb arvestada sellega, et teatud inimesed lähevad rindele. Kõige tähtsam on see, et ühiskond toimiks edasi ka kriisija hädaolukorras. Kui kerkib küsimus, et

mida mina pean tegema siis, kui sõda algab, siis vastus on: tee seda, mida sa pead tegema, kui sul ei ole kaitseväe poolt määratud teisiti, ja tee seda veel paremini kui tavaliselt. Seda on vaja, et riik toimiks tervikuna edasi. Kas rünnakud Eesti majanduse vastu on ka kaitseväe teema? Laiaringse riigikaitse mõistes me käsitleme ikkagi kõiki teemasid. Diplomaatilised, majanduslikud, inforuumis toimuvad ja sõjalised ohud on võrdselt käsitletavad. Majanduse vastu suunatud ohtudega tegeleb vabariigi valitsuse tasemel koordinatsioonibüroo, neil on omad planeerimised, ka kaitseväkke puutuvas, kuid otsest seost meil ei ole. Vene kapitalile ma kahuritega vastu ei astu. Kas te kujutaksite ette maailma ilma sõjaväeta? Absoluutselt kujutan, juhul kui kõik riigid on nii otsustanud. Olen seda näinud ka 40


Intervjuu

„Star Treki” filmis, kus on planeetide föderatsioon, mis on kokku leppinud, et nad omavahel ei sõdi. Aga ka sel planeetide föderatsioonil oli oma sõjavägi. Niikaua kui lapsed kooliõuel kaklevad, on maailmas konfliktid. Ja nende konfliktide ärahoidmiseks on ka meetmed, milles inimesed on omavahel kokku leppinud. Kaitsevägi on ju kodanike kokkulepe. Milline võiks olla maailm, majandus ja eluolu, kui raha, mis läheb sõjaväele, kulutataks muul otstarbel? Ega see nüüd nii kohutavalt suurt protsenti maailmamajandusest ei moodusta. Suuremad kulutajad SKT arvestuses on Venemaa, Hiina ja Ameerika Ühendriigid – seal jääb see viie-kuue protsendi kanti. Kokku on see summa muidugi suur. Teisalt oli 10–15 aastat tagasi kogu sõjategevuse arendamisele kulutatud ressurss teadusuuringutesse suurem. Internet, e-post, kosmose avastamine, satelliidid – kõik see on 41

olnud survestatud riigi sõjalistest arengutest. Täna on pigem tendents, et sõjalisel otstarbel kasutatakse kõiki seadmeid, mis on igapäevaeluski kasutusel – ei ole mõtet osta löögikindlat kümme korda kallimat iPadi, millega saad teha täpselt samu asju, mida iga iPadiga. Pigem kasutame ära neidsamu tavalisi seadmeid. Ainult relvastusse ja relvasüsteemide arengusse tuleb teha eraldi investeeringuid. Aga tööturult tõmbate inimesi ära? Minu arvates tõmbavad ülikoolid pikkadeks aastateks palju rohkem inimesi tööturult ära, ja ma ei ole kindel, et see on kõige otstarbekam. Õpitakse kaua ja see ei too majandusele midagi juurde. Ajateenistus on väga piiratud aeg, 8–11 kuud. Õpid ära midagi konkreetset, oled enesekindlam ja oskad riigikaitses osaleda. Tegelikult saab meilt juurde väga palju oskusi, mida järgnevas elus ratsionaalselt ära kasutada. Mul on oma poja pealt näide, et

Kaitsevõime vajab raha Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab hoida kaitsekulu püsivalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning valdkonda stabiilselt arendada. Lisaks kahele protsendile finantseerib valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi. Valitsus alustab 2021. aastal ka uut kaitseinvesteeringute programmi laskemoona soetamiseks. Praeguse ja tulevase programmiga hangitakse aastatel 2018– 2022 täiendavalt 100 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ja miinipildujatele. Tähelepanuväärsed on ka Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine ning investeeringud mereseiresse ja miinilaevade moderniseerimisse.

i nve ste e ri – nr 2/2018


Intervjuu Hanked ja investeeringud Kaitseinvesteeringute Keskus viis möödunud aastal läbi 698 hanget, neist 387 olid kaitseotstarbelised ja 311 majandushanked. Sõdurite individuaalvarustuseks, milleks on uued killu- ja kuulivestid, öövaatlusseadmed ja uus välivorm, kulub aastatel 2018–2021 kokku 60 miljonit eurot. Praegu on nii seljakottide kui ka vormide valmistaja Eesti ettevõte Galvi Linda. Toitlustamise hangete maht järgnevaks 3–4 aastaks on 8,3 miljonit eurot ning kuivtoidupakke kavandatakse osta 33 miljoni euro eest. Enamasti on toiduainete pakkujad samuti kohalikud tootjad või tarnijad. Oluline investeeringute valdkond on kaitseväe taristu: kasarmud, laopinnad, remondihallid, garaažid. Kokku 558 hoonet, lisaks neile polügoonid ja harjutusväljad, mille arendamiseks kulus möödunud aastal 75 miljonit eurot.

mõistus tuleb pähe ja noor inimene hakkab tegema mõistlikke asju. Milline on noorte kaitsetahe? Kaitsetahe kasvab iga aastaga. See on selline veidi konfliktis olev areng. Kaitsetahe küll tõuseb, aga kogu maailma liberaliseerumine ja avatus paneb inimesi vähem mõtlema riskidele ja rohkem arvutimängudele. Tasakaalu on raske hoida. See pole ainult kaitseväe probleem, nii on see ka teistes valdkondades. Riigi tähtsus ja soov täita riiklikke kohustusi väheneb kogu maailmas. Me oleme igal aastal saanud rohkem vabatahtlikke, aga alati on ka neid, kes ütlevad, et see on raisatud aeg. Mis on normaalne, sest vastasel juhul me ei oleks demokraatlik riik. Aga kohustus on kohustus. Kui arvate teisiti, avaldage arvamust parlamendi valimistel ja kohustus kaob. Täna ma seda ei näe. Mida on kaitsevägi teinud kaitsetahte suurendamise heaks? Juba koolides selgitame noortele, millega on tegu, et riigikaitset ei kardetaks kui midagi tundmatut. Elu on näidanud, et seal, kus on riigikaitseõpetus, on valulävi kaitseväkke minemisel palju madalam. Teisalt, kaitseväest lahkudes peab inimene ütlema, et äge oli, minu ülemad olid targad, nad ei andnud mulle lolle käske, ma sain aru, mida ma tegin ja miks ma seda tegin, ja ma tahan tulla tagasi, et riiki kaitsta. Kui saavutame selle nii õppekogunemistel kui ka ajateenistuses, siis tõstame juba oluliselt ka kaitsetahet. Kui noormees läheb kaitseväest koju, räägib vanematele ja sõpradele, et talle meeldis, siis lähevad need inimesed valima ja valivad partei, kes toetab kahe või enama protsendi eraldamist SKT-st kaitseväele. Me oleme osa ühiskonnast, meid ei saa eraldi võtta Kahe protsendi eraldamist SKT-st ei ole ükski erakond vaidlustanud. Jutt käib sellest, kas kaks protsenti või

inve ste e ri – nr 2/20 18

rohkem. Kaks on miinimum. Tegelikult on ka selle kahe protsendi puhul palju lünki ja auke sees, aga me oleme väike riik ja meil on kogu aeg probleeme. Meie põhimure on ju tegelikult see, et meil on liiga vähe inimesi. Toetan väga neid poliitikuid ja ärimehi, kes arvavad, et rõhku tuleb panna laste arvule. Mida rohkem on lapsi, seda rohkem toodetakse SKT-d ning seda rohkem on, keda ja mida kaitsta, ja ka neid, kes kaitsevad. Riik ise tekib suuremana. Praegune tendents, kus me pigem kahaneme, ei ole riigi jätkusuutlikkuse seisukohast kuigi hea. Mis iganes meetodeid me otsime ja leiame, et suurendada Eesti elanikkonda, seda parem. Käsi südamel, kas seda kahte protsenti kulutatakse efektiivselt? Alati saab paremini, aga viimastel aastatel oleme läinud efektiivsemaks. Teeme ühe asja valmis, siis teise ja kolmanda. Me oleme kontrollimehhanismi aasta-aastalt parandanud, et rahad läheksid õigesse kohta, aga ikka ja jälle tuleb välja, et keegi kuskil on midagi kõrvale pannud. Pätid on igas ühiskonnas, vargad ka. Meil ei oleks vanglaid, kui pätte ei oleks. 42


Olen veendunud, et protsessid on läinud lihtsamaks ja arusaadavamaks. Kümneaastase planeerimistsükliga vaatame me pikas perspektiivis väga palju ette, et mitte teha valesid kulutusi. Kõige suurem muutus on see, et me ei vaata enam asjade hinda, vaid elutsükli hinda. Siin on tuhat erinevat joont, mida me iga võime arendamisel vaatame komplektis. Kui me ühe relvasüsteemi ära võtame, siis on meil vaja vähem inimesi, vähem remonditöid, vähem raha jne. Samas kui paneme tankikompanii juurde, siis tank tahab sõita, sel on treilerit ja remondibaasi vaja, see maksab palju raha, tankil on kilomeetrihind. Kõike seda võtame arvesse igas valdkonnas. Neid on üle saja ja igal neist tuhat mõjutajat. See on peen töö. Mis on kõige suurem kuluartikkel? Kõige suurem kuluartikkel on investeeringud, mis moodustavad üle 40 protsendi. Me oleme täna kõige suurem ehitustellija Eestis – ettevõtteid on seinast seina, kõik ehitavad kõrvuti, samal platsil. Ehituskulu moodustab aga ainult viis protsenti. Suurem osa kulub ikka relvastusele ja varustushangetele. Personalikulu on kolmandik eelarvest. 43

Aga toidu kokkuost? Seda ma ei oska öelda. Kindlasti on meile kuuluv söökla suurim Baltimaades, võib-olla ka Põhjamaades. Tapale rajatud söökla suudab korraga toita 4000 inimest. Vastavalt hankeseadusele peame me hanget tehes lähtuma hinnast ja seega ei pruugi kogu toit tulla Eestist. Niipalju kui võimalik, püüame koostööd teha kohalike tootjatega. Milline on teadus- ja arendustegevus­ alane koostöö Eesti ettevõtjatega? Kaitsetööstuse liiduga on viimastel aastatel olnud sügav ja tihe koostöö. Mul on hea meel näha, et Eesti kaitsetööstus on viimaste aastatega jalad kindlalt alla saanud. Tugevam pool on olnud ettevõtted, kes on välja tulnud uute tooteideedega, neid meie toetusel arendanud ja suutnud pääseda välisturgudele, näiteks küberkaitse ja IT valdkonnas. Lisaks on väga moodsaid lahendusi, nagu mehitamata maismaaja õhusõidukid, tehisintellekt, laserseadmed. Ka teaduse, riigi ja ettevõtete koostöö on oluline. Oleme astumas praktilist sammu, et tuua need kolm valdkonda ühe laua taha.

Tapa linnak Möödunud aastal avati Tapa linnakus laiendus, kokku 20 hoonet, sealhulgas kolm moodsat kasarmut, Baltimaade suurim toitlustuskompleks, hooldus- ja õppehallid, teenindavad hooned ja rajatised – ligi 38 000 ruutmeetrit pinda maksumusega 43 miljonit eurot. Ehitasid Nordecon ja Merko. Sel aastal ehitustegevus Tapal jätkub: valmimas on veel kaks kasarmut ning toetusrajatised väljaõppeks ja tehnika hoolduseks.

i nve ste e ri – nr 2/2018


FOTOD: GE TTY IM AGES

inve ste e ri – nr 2/20 18

44


Guru

Ray Dalio kaasaja üks suuremaid investoreid ja ettevõtjaid ray dalio on klassikaline self-made man, kellele kuulub maailma suurim riskifond ja ameerika ühendriikide tähtsuselt viies ettevõte bridgewater associates, mille ta asutas 40 aastat tagasi. ajakiri time on Dalio valinud maailma mõjukamate hulka ja ajakiri Forbes reastanud maailma rikkamate sekka. Mehe nimi pole siinmail kuigi tuntud, aga väärib seda. Läinud aastal avaldas ta raamatu oma põhimõtetest, mis peaksid aitama elada edukalt. Lihtne poiss Itaalia päritolu Raymond Dallolio sündis New Yorgis Queensi linnaosas 1949. aastal. Isa, kes kandis nime Marino Dallolio, teenis elatist klarneti ja saksofoni mängimisega Manhattani džässiklubides. Ema Ann oli koduperenaine. „Ma olin tavaline laps, me elasime tavalises majas ja ma olin halvem kui tavaline 45

Raymond Dallolio Sündinud 8. augustil 1949 New Yorgis. Haridus: C.W. Post Campus of Long Island University, Harvard Business School. Varandus: 17,7 miljardit dollarit. Elab Greenwichis Connecticuti osariigis.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2018


Guru

Vestluspartner Ray Dalio vestlemas Banco Santander juhi Ana Patricia Botiniga Šveitsis Davosi maailmamajanduse foorumil 2015. aastal.

Oluline mõjutaja Varateismelise Ray Dalio jaoks oli suur eeskuju president John F. Kennedy, kes oli ametis 20. jaanuarist 1961 kuni 22. novembrini 1963. Daliole avaldas muljet, kuidas Kennedy tuli keerulisel ajal toime rahvusvaheliste suhetega ning panustas maailma rahusse. inve ste e ri – nr 2/20 18

õpilane,” meenutab Dalio oma lapsepõlve. Talle meeldis semudega tänaval jalgpalli taguda ja tagahoovis pesapalli mängida. Oma suurimaks nõrkuseks peab Dalio halba mälu, näiteks ei suuda ta meelde jätta ühtegi telefoninumbrit. Küll aga jäävad talle meelde faktid, mis tekitavad mingeid olulisi seoseid. Koolis õppimine ei meeldinudki talle põhjusel, et õpetajad nõudsid teadmisi, mis tundusid Daliole tühised. Kuigi ema sundis poissi kehvade hinnete tõttu tundide viisi toas õppima, enne kui lubas tal minna välja palli mängima, polnud sellest kasu – Dalio lihtsalt ei võtnud ennast kokku. Isaga olid poisil nõrgad suhted, sest isa käis õhtuti tööl, saabus koju alles kella kolme paiku öösel ja puhkepäevadel lihtsalt magas. Pärast ema surma – Dalio oli siis vaid 19-aastane – sai ta isaga aga väga lähedaseks ja eriti soojaks muutusid suhted pärast seda, kui Daliol tekkis oma perekond. Esimene teenistus Kuigi kodutööd olid poisile vastumeelsed, oli ta kodust väljaspool üliaktiivne. Dalio ütleb, et kui ta on millegi vastu, siis ta võitleb lõpuni, aga kui teda miski köidab,

siis ei hoia teda ka miski tagasi. Ja teda köitis raha. Dalio hakkas juba kaheksaaastaselt käima juhutöödel: pesi restoranis nõusid, lükkas lund, täitis kaubanduskeskuses riiuleid ja käis golfipoisiks. Ta ei mäleta, kuidas vanemad suhtusid tema rahateenimisse, aga kinnitab, et nii varases eas isikliku raha omamine ja erinevatel ametikohtadel õpitud oskused andsid talle õppetunni, mille sarnast ta poleks saanud üheski koolis. Tohutut mõju avaldas poisile president John F. Kennedy, kes üritas muuta maailma paremaks paigaks. Noorele Daliole avaldasid muljet kosmoseuuringud, Kennedy lubadused võidelda vaesusega ja see, kui tähtsaks pidas president võrdseid õigusi. Ameerika Ühendriikide majandus moodustas sel ajal 40 protsenti maailmamajandusest (praegu ligikaudu 20 protsenti). Dollar oli maailmaraha ja Ameerika Ühendriikide sõjaline jõud oli ületamatu. Tundus, et kõik läheb õiges suunas. Dalio tunnistab, et võib-olla oli ta naiivne, aga kindlasti polnud ta ainus. Kõik rääkisid sel ajal aktsiaturgudest, sest aktsiaturgudel läks hästi ja inimesed teenisid palju. Selliste inimestega kohtus 46


Tutvu tingimustega lhv.ee/sisustuslaen

Sisustuslaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee/sisustuslaen ja küsi nõu asjatundjalt. Igakuise osamakse suurus on 121,32 € ja krediidi kulukuse määr on 17,63% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 5000 €, intress 15,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 50 €, laenu tasumise periood 60 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 7331,41 € ja tagasimaksete summa 7331,41 €.


Guru

Isiklikku Abikaasa Barbara Dalioga (paremalt teine) on Rayl neli poega. Vanim poeg Paul Dalio on filmilavastaja, vanuselt järgmine poeg Matthew Dalio juhib mittetulundusühingut, mis kogub toetusi orbudeks jäänud Hiina lastele. Kohe näha, et vanad sõbrad Muusikamaailma rikkaim mees räppar ja promootor Sean Combs kätlemas Daliot Forbes Media pidustustel läinud aasta detsembris.

inve ste e ri – nr 2/20 18

ta golfipoisina golfiväljakul. Just sealt teenitud rahaga ostis ta 12-aastaselt lennukompanii Northeast Airlines aktsiaid – põhjusel, et talle teadaolevalt oli see ainus aktsia, mille hind jäi alla viie dollari. Ühtlasi leidis ta, et mida rohkem ta aktsiaid ostab, seda suurem on võimalus raha teenida, ning kulutas aktsiatele 300 dollarit. See oli õnnelik ost. Northeast Airlines ühines Delta Airlinesiga ja aktsia hind tõusis kolm korda. Küll aga ei teadnud poiss siis veel, et see oli juhuslik õnn, ja arvas, et aktsiaturgudel rahateenimine ongi nii lihtne. Neil päevil sattus Dalio kätte ka ajakirja Fortune kupong, millega sai tasuta tellida ajakirja koostatud aruandeid Fortune 500 ettevõtete kohta. Ta tellis need kõik ja pani sellega aluse oma investeerimisteemalisele raamatukogule, kuid veel tänini on Daliol meeles väljaandeid kohale tassinud postiljoni rahuolematu nägu. Investeerimishuvi kõrvalt jätkas Dalio õpinguid ja omandas bakalaureusekraadi Long Islandi ülikoolis. Ameerika majandusel läks jätkuvalt hästi. Suur depressioon ja Teine maailmasõda meenusid justkui halva unenäona. Dalio elas lõbusat tudengielu ja arvas, et teab aktsiaturgudel toimetamisest kõike. Tagantjärele ütleb ta, et see oli suur viga.

Edulugu hakkas murenema 1960. aastate lõpp tõi Ameerika Ühendriikide majandusse muudatusi. Ebaõnnestumised ja inimkaotused Vietnami sõjas muutsid ühiskonna depressiivseks ning Ameerika ei tundunudki enam nii kõikvõimsana. Samal ajal sidus Prantsusmaa president Charles de Gaulle frangi dollarist lahti, kuna kahtlustas, et Ameerika Ühendriigid rahastavad oma ülisuuri kulutusi rahatrükiga. Kõrvutades uudiseid ja aktsiaturgude liikumist, mõistis Dalio otsest seost. Pärast hariduse omandamist töötas Dalio New Yorgi börsil, kaubeldes kaubafutuuridega. Ta jätkas ka õpinguid ja asus magistrikraadi omandama Harvard Business Schoolis. See oli talle sobiv kool – tahvli ees ei seisnud õpetajat, kes ütleks, mida peab meelde jätma, vaid tudengitele anti lahendada reaalsed juhtumid ja nad said nende üle arutleda. Daliole avaldab siiani muljet üle maailma kokku tulnud seltskond, kellega ta Harvardis koos õppis. Omandanud magistrikraadi, kutsuti Dalio kauplemisdirektoriks keskmise suurusega sajandivanusesse maaklerfirmasse Dominick & Dominick. Aastapalk oli 25 000 dollarit ja see oli Harvardi lõpetaja jaoks hea pakkumine. Kui Dominick & Dominick aasta hiljem oma jaeäri sulges, 48


Fotol: Arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architectsi loodud Tallinna Vanasadama arenguvisioon aastaks 2030

MINU SADAM, MINU LAEVAD, MINU KINNISVARA! Saa osa Eesti kui mereriigi edust, omanda Tallinna Sadama aktsiaid! Eesti on läbi aegade olnud edukas mereriik. Seda tõestab ka Tallinna Sadama kasv Läänemere üheks suuremaks sadamaks. Et toetada ettevõtte pikaajalist arengut, lähebki Tallinna Sadam börsile. Igal Eesti inimesel on nüüd unikaalne võimalus osaleda Tallinna Sadama aktsiate märkimisel 25. mai – 6. juuni 2018 ja saada sedasi eduka ja uuendusmeelse ettevõtte aktsionäriks. Omanda Tallinna Sadama aktsiaid, saa osa Eesti kui mereriigi edust!

AS Tallinna Sadam plaanib kuulutada aktsiate avaliku pakkumise välja üleriigilise levikuga päevalehes ning avalikustada prospekti ASi Tallinna Sadam ning Finantsinspektsiooni veebilehtede www.ts.ee ja www.fi .ee vahendusel (25. mail 2018 a). Enne investeerimisotsuse tegemist palume tutvuda ASi Tallinna Sadam aktsiate avaliku pakkumise prospektiga ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. Aktsiaid on plaanis pakkuda avalikult üksnes Eestis.


Guru

VALIK RAY DALIO ELU PÕHIMÕTTEID Ole hüperrealistlik! Unistused + reaalsus + otsusekindlus = edukas elu Ole avatud ja läbipaistev! • Avatus ja läbipaistvus on kiire õppimise ja efektiivsete muutuste seisukohalt hindamatud. • Ära karda seda, mida teised sinust arvavad. • Tõe mõistmine ja läbipaistvuse saavutamine toovad endaga kaasa mõtestatud töö ja asjalikud suhted.

inve ste e ri – nr 2/20 18

läks Dalio maaklerina tööle pisut suuremasse ja edukamasse firmasse Shearson Hayden Stone. Aga ka see teekond, kuigi Dalio sõnul väga edukas, jäi lühikeseks. Ees ootasid hoopis tähtsamad otsused. Alustades oma fondiga 1975. aastal asutas Dalio investeerimisfirma Bridgewater Associates. Õigemini, nagu ta ise ütleb, taasasutas, sest pärast Harvardi lõpetamist oli ta plaaninud koos koolikaaslasest sõbra Bob Scottiga luua ettevõtte, et müüa Ameerika Ühendriikidest pärit väärtpabereid teistesse riikidesse – ettevõtte nimigi tuli sellest, et sooviti luua silda üle vee. 1975. aastani oli ettevõte jäänud vaid paberile, kuid nüüd otsustas Dalio sellele elu sisse puhuda. Ta töötas oma kahe magamistoaga korteris

ja kui ülikoolikaaslane välja kolis, tegi Dalio tema magamistoast kontori. Appi kutsus ta endale ühe oma sõbra, kellega käis koos ragbit mängimas, tööle palgati ka sekretär ning Bridgewater oligi käima lükatud. Järgnevalt uuris Dalio turge sellise pilguga, nagu seda võiksid teha tema kliendid. Tänu sellele oli tal hõlpsam selgitada oma klientidele, kuidas ta riskidega toime tuleb. Klientide rahaga turgudel läbilöömine oli Dalio jaoks lahe tegevus, mida ta igal juhul eelistas palgatööle. Samal ajal jätkas ta ka oma portfelliga kauplemist. 1977. aastal abiellus ta Hispaaniast pärit eksootilise Barbara-nimelise tüdrukuga, kellega oli juba paar aastat käinud kohtingutel. Veel samal aastal said nad esimese lapse ja kolisid suuremasse korterisse Manhattanil. Uude elukohta viis Dalio kaasa ka oma kontori. Pulmareisile suunduti Moskvasse, kuhu jõuti vana-aastaõhtul. Osaliselt oli tegu tööreisiga, sest venelased, kes ostsid sel ajal maailmaturult kõvasti vilja, palkasid Dalio, kes oli muude investeeringute kõrval pühendunud ka viljaturgudele, endale nõu andma. Esialgu oli Bridgewateri idee müüa koproratiivklientidele nõu, kuidas toime tulla valuutakursside ja intressidega seotud riskidega. Uus strateegia nägi aga juba ette suurte kompaniide ja valitsuse nõustamist. 1981. aastal kolis Dalio ettevõtte oma New Yorgi korterist välja ja avas kontori New Yorgist 50 kilomeetri kaugusele jäävas Connecticutis. 1982. aasta õppetund Erinevalt paljudest leidis Dalio, et Ameerika Ühendriikide pangad laenavad liiga palju raha arenevatele LadinaAmeerika riikidele. 1982. aasta alguses olid Ameerika pankurid veel lootusrikkad, et laenatud raha annab sealsele majandusele tõelise hoo sisse, arvestamata asjaoluga, et üheksa suurema panga antud koguvõlg ulatus juba 327 miljardi 50


Dalio varandust hinnatakse ligi 18 miljardile dollarilile dollarini. Kuid juba sama aasta augustis teatas Mehhiko rahandusminister riigi suutmatusest maksta tagasi 80 miljardit dollarit, millest 20–30 miljardit kuulus Ameerika Ühendriikide pankadele. Naftahinnad kukkusid ootamatult, Mehhiko devalveeris peeso ja intressid tõusid. Mehhiko majandusunistus oli kustunud ja valitses hirm, et see tõmbab endaga kaasa ka ülejäänud 15 LadinaAmeerika riiki. Dalio panustas aktsiaturgude suurele kukkumisele, kuid läks vastupidi: föderaalreserv sekkus ja aktsiaturud läksid üles. Dalio keskendus Ladina-Ameerika kriisile sedavõrd, et ei võtnud arvesse kogu teavet, mis oleks tal võimaldanud teha parema otsuse. „Ma kaotasin palju enda ja klientide raha,” ütleb ta tagantjärele. Kriisiolukorrast väljatulekuks oli ta sunnitud laenama oma isalt 4000 dollarit. „See oli valus, väga-väga valus,” meenutab ta, kuid lisab, et ühtlasi oli see kõige parem asi, mis temaga sai juhtuda, sest see muutis ta mõtlemist. Tekkinud olukord sundis teda juurdlema selle üle, mida ta teab, kuidas ta seda teada sai ja mida seejärel ette võttis, ning määratlema ka kõik selle, mida ta endiselt ei teadnud. Tänu sellele sai ta oma panuseid mitmekesistada. „See andis mulle avatud mõtteviisi, millega kaasnes ka hirm, mis omakorda tasandas minu agressiivsust,” kirjeldab Dalio. Tema sõnul ongi tema edasise edu taganud arusaam, et olulisem on tegeleda sellega, mida ta ei tea, kui teha otsuseid selle põhjal, mida ta teab. 51

Maailma suurimaks 2005. aastaks kasvas Bridgewater maailma suurimaks riskikapitalifondiks. 2017. aasta oktoobri seisuga oli ettevõtte hallata 160 miljardit dollarit ja ettevõttes oli üle 1700 töötaja. Ray Dalio sõnul on Bridgewater Associates ülemaailmse haardega ettevõte, mis kasutab kvantitatiivseid investeerimismeetodeid uute investeeringute väljaselgitamiseks, vältides ebarealistlikke ajaloolisi mudeleid. Ettevõte aktsepteerib ainult institutsionaalseid kliente, nagu pensionifondid, sihtasutused, sihtkapitalid ja keskpangad, kuid mitte erainvestoreid. 2007. aastal ennustas Bridgewater ette puhkevat finantskriisi. Aasta hiljem avaldas Dalio artikli selgitamaks, kuidas majandus toimib ja millises olukorras me hetkel oleme. Tänaseks on Dalio oma ligi 18 miljardi dollarilise varandusega maailma rikkaimate inimeste hulgas. Bridgewater Associatesi juhtimisest on ta aktiivselt loobunud ja jätkab nõuandja rollis. 2000. aastate keskel, kui ettevõte palkas sadu uusi töötajaid, kirjutas Dalio neile käsiraamatu pealkirjaga „Põhimõtted”, kus ta tutvustab oma investeerimisfilosoofiat ja jagab kogemusi, mille on omandanud oma pikaajalise töö käigus maailma suurima riskifondi juhina. 2017. aastal ilmus see juba paksu raamatuna, kuhu on põimitud Dalio autobiograafia ja needsamad põhimõtted, millest kinnipidamine aitab tagada eduka karjääri ja elu. Raamatust sai otsekohe bestseller.

Vaata loodust mõistmaks, kuidas elu tegelikult käib! • Ära jää kinni vaadetesse, et kuidas asjad peaksid olema, sest siis me ei õpi nägema, kuidas asjad tegelikult on. • Et olla milleski “hea” peab see olema kooskõlas reaalsusega ja aitama kaasa arengule tervikuna. Seda hinnatakse kõige rohkem • Evolutsioon on universumi suurim jõud. See on pidev protsess ja juhib kõike. • Arene või sure Arenemine on elu suurim saavutus ja suurim tasu • Individuaalsed stiimulid peavad olema kooskõlas rühma eesmärkidega. • Reaalsus toimib terviku, mitte sinu jaoks. • Kohanemine läbi katse­ tamise ja vigade on hindamatu. • Mõista, et sa oled korraga kõik ja mitte midagi - ja otsusta siis, kes sa ­tahad olla. • See, kes sa oled, sellest sõltub sinu tulevik.

i nve ste e ri – nr 2/2018


Kolumn

Tööandjapensionist kuna pensionipõlveks raha kogumisele tegelikku töötavat alternatiivi ei ole, siis on vastutustundetu kutsuda üles lõpetama säästmist tänasel kujul. Mis see on? Praegune tööandjapensioni maksuskeem kehtib 2012. aasta algusest. Iva seisneb selles, et ettevõte maksab oma töötaja eest vabatahtliku kolmanda pensionisamba makseid. Need on tulumaksust vabastatud 15 protsendi ulatuses brutopalgast (kuni 6000 eurot aastas). Seega on tööandja maksed riigi poolt soodustatud samamoodi kui töötaja enda tehtud maksed.

tekst: eiki nestor

Riigikogu esimees inve ste e ri – nr 2/20 18

vastupidi, kui soovime tulevikus suuremaid pensione, siis tuleks veelgi rohkem koguda. Mingil moel on meil tekkinud arusaam, et Rootsi või Saksamaa kõrged pensionid on seal sündinud otsekui imeväel. Nende riikide pensionisüsteeme natukenegi tundes on ju kohe selge, et kõrge tase on saavutatud just tänu kogumisele ja säästmisele. Põlvkondade vahelisel solidaarsusel põhinev väljamakse pensionäridele, näiteks Saksamaal, katab ära ainult kolmandiku kogukulust. Nii et mõelda tasuks hoopis sellele, kuidas rohkem koguda. Vaadates vabatahtliku kolmanda samba tulemusi, olen skeptik – kuidas ka ei sooviks, ei saa ilmselt oodata priitahtlikku liitumist nii suures mahus, kui loodeti. Küll aga on tunda suunamuutust tööturul, kus kahekümne aasta tagune, mingis mõttes pillav suhtumine tööjõudu peaks tänaseks ümber olema. Tõsised tööandjad võistlevad hea tööjõu nimel, aga seda ei pea tegema ainult palgasse puutuvas. Motivatsiooni saab tõsta ka muul moel, näiteks tööandjapensioniga. Eestis peaks ju selline olema aastast 2012 igati ontlikult olemas. Kerkib see aga pagana aeglaselt, võiks isegi öelda juhuslikult või siis üle riigipiiride ulatuvate ettevõtete traditsioonide abil. Hoogu saaks juurde anda erisoodustuse piiri ni-

hutamisega ja kindlasti ka sotsiaalmaksu reeglite muutmisega. Täna tuleb maksta pensionikontole kantud summalt sotsiaalmaksu, milles on oma loogika olemas, eelkõige sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, aga kui tööandja on valmis omalt poolt panustama inimese tulevasse pensioni, tuleb tal seda teha kõigis kolmes sambas korraga. Kas seda pole mitte palju nõuda? Tänaseks on ka tööandjapensioni korraldust muudetud ja hirmu, et palka hakatakse maksma mustalt, enam ei ole. Teine ja samuti täiesti arvestatav ettepanek on lubada tööandjal teha sissemakseid juba olemasolevale töötaja teise samba kontole. Oleks ehk isegi lihtsam korraldada, aga ka selle idee korral ei saa üle ega ümber vajadusest siluda sotsiaalmaksu. Kuuldes aga ettepanekuid teine sammas ära lammutada, jään ma alati mõttesse. Kui keegi kogub uue televiisori ostmiseks raha, aga selgub, et ahi on läbi mis läbi, siis on ilmselt mõistlik ahi ära parandada ja uue teleka ostuga oodata. Kui aga keegi kogub raha ahju parandamiseks, sest muidu talve üle ei ela, siis oleks ikka imelik küll, kui ahju parandamise asemel hoopis televiisor ostetakse. Paraku selliseid üleskutseid aga tehakse. 52


KALEVIPOJAD MM-ILE JÕUDNUD MAROKO VASTU!

EESTI - MAROKO

9. JUUNI 2018 MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER


Pension

Pensioni indeksfondide esimene aasta eesti pensioniturul on ii samba pensioni indeksfonde pakkunud neli fondivalitsejat juba vähemalt aasta ja iii samba pensioni indeksfondi üks fondivalitseja poolteist aastat. vaatame, kuidas fondidel on läinud ja mis on nende sisu.

* Fondide tootlus on toodud AS Pensionikeskuse andmetel ja hõlmab perioodi 30.04.2017–30.04.2018.

JK

tekst: joel kukemelk

II samba fondi LHV Pensionifond Indeks ja III samba fondi LHV Pensionifond Indeks Pluss fondijuht inve ste e ri – nr 2/20 18

lhv hakkas pensioni II ja III samba indeksfondide loomist ette valmistama 2016. aasta kevadel, turule jõudsime sama aasta novembri alguses. Mõned nädalad hiljem tulid SEB ja Swedbanki II samba indeksfondid ning 2017. aasta märtsis Tuleva omad. Eestis tegutsevate pensioni indeksfondide tasud jäävad kõik vahemikku 0,29%–0,49% aastas ja neis kogub oma pensionit kokku 11 000 inimest. Passiivsete fondide turuosa on mahu järgi mõõdetuna u 2%. Pensioni indeksfond on II samba fond, mis on pidevalt turgudele investeeritud, jälgib ettekirjutatud indeksite liikumist ja sõidab börsidel täislastis n-ö iga ilmaga. See annab pensionikogujale võimaluse võtta kõrget rahvusvaheliste turgude riski madalate kulude juures, kuid seda riski tuleb ka taluda ja arvestada, et fondiosaku väärtus kõigub suures ulatuses. Fondijuht ei saa müüa turu languse ajal. Indeksfondide suurim miinus lisaks suurele kõikumisulatusele on see, et nen-

dega liigub kogu pensioniraha Eestist välja, kuid elades-töötades Eestis oleks oluline vähemalt osa oma tulevasest pensionirahast Eestiga siduda. Lisaks tasub meeles pidada, et mida suurem on passiivse raha osa turgudel, seda rohkem võimalusi on aktiivsel rahal – sisuliselt ei saa Eesti ja Balti börsidele nende väiksuse tõttu passiivselt üldse investeerida ja siin tuleb kõik investeerimisotsused teha aktiivselt. Vaadates Eesti pensionikeskuse veebilehelt, kuidas siinsetel pensioni indeksfondidel on läinud, näeme, et tulemused on erinevad: „käärid” fondide tootluses on üle 2%. Agressiivse strateegiaga passiivselt juhitud fondide viimase 12 kuu tootlused on järgmised: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond +0,51%; Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia) +1,80%, SEB Energiline Pensionifond Indeks +2,74% ja LHV Pensionifond Indeks +2,61%.* Miks on need tulemused nii erinevad? Vastus peitub selles, et jälgitavad alusindeksid on erinevad ja seetõttu saab luua 54


Passiivsete pensionifondide simuleeritud tootlused 06.2002 – 4.2018* 225% 200% 175% 150% 125% 100% 75% 50% 25% 0% -25% -50%

6.2002

12.2002 12.2003 12.2004 12.2005 12.2006 12.2007 12.2008 12.2009

LHV Pensionifond Indeks

Tuleva Maailma Aktsiad

00,012 12.2011 12.2012 12.2013 12.2014 12.2015 12.2016 12.2017 4.2018

Tuleva Maailma Võlakirjad

SEB Energiline Pensionifond Indeks

Simulatsiooni tegemisel on arvestatud järgnevate lihtsustustega: portfelli limiitidega kooskõlla viimine toimub 1 kord aastas; kogu raha investeeritakse kohe täies ulatuses; konkreetsete instrumentide asemel on kasutatud alusindekseid, millest on maha arvatud hinnanguline kogukulumäär; mudelportfellis olevad protsendid on ajas muutumatud.

lõpmatu arvu erinevaid indeksfonde. Ei ole olemas ühte ainuõiget indeksfondi. LHV II samba pensioni indeksfondi LHV Pensionifond Indeks on tänaseks päevaks valinud endale rohkem kui 1000 klienti. LHV Pensionifond Indeksil puudub ainsana võlakirjakomponent, see on asendatud kinnisvarafondidega. Arenevate turgude osakaal on võrreldes teiste indeksfondidega oluliselt kõrgem: 26% fondi varast on paigutatud arenevate ja piiriturgude aktsiaturgudele (Swedbankil 0%, Tuleval ja SEB-l 7%). Kõrgemate energiahindade ja vaikselt tõusvas intressimäära keskkonnas võiks indeksfondi valikul eelistada fondi, kus puuduvad võlakirjad ning arenevate turgude osakaal on võimalikult kõrge. Kui vaadata portfelli sisu, siis on LHV Pensionifond Indeks konkureerivate indeksfondidega võrreldes heal positsioonil. Neile, kes usuvad, et arenevad turud jätkavad arenenud turgudest kiiremini kasvamist ja kinnisvara toob pika perioodi 55

jooksul parema tulemuse kui võlakirjad, ja kes soovivad pikaajaliselt kõrget riski, on LHV Pensionifond Indeks sobivaim. Pea meeles, indeksfondi puhul ei saa fondijuht vähendada keerulistel aegadel riske sinu eest. Fondijuhi roll indeksfondide puhul on tagada, et fond järgiks täpselt fondi prospektis ja tingimustes välja toodud investeerimispoliitikat. LHV indeksfondi puhul investeerime fondi vaba raha 5 tööpäeva jooksul, kui raha on rohkem kui 2%, ja lähendame investeeringutega fondi pidevalt mudelportfellile, kus oleme välja toonud instrumendid, mida kasutame, ja välja arvutanud arenenud, arenevate ja piiriturgude aktsiate osakaalud vastavalt maailma SKT-le. Kord aastas käime läbi kogu ETF-i maailma, et leida uusi ja odavamaid/paremaid instrumente, mida lisada meie indeksfondi portfelli. 2017 oli hea, 2018 algas keeruliselt 2017. aastal börsid tõusid ja indeksfondide jaoks oli see hea aasta. Euros mõõdetuna

Swedbank Pensionifond K90-99

Kasutatud alusindeksid (indeksist lahutatud aastane tasumäär): * LHV Pensionifond Indeks (indeks –0,75%) 47,1% MSCI World 23,4% FTSE Emerging Markets 2,5% MSCI Frontier 27,0% FTSE EPRA NAREIT Developed Real Estate * Tuleva Maailma Aktsiad (indeks –0,50%) 73% MSCI ACWI 27% Barclays Global Aggregate Bond * Tuleva Maailma Võlakirjad (indeks –0,50%) 50% Barclays Euro Aggregate Bond 50% Barclays Global Aggregate * SEB Energiline Pensionifond Indeks (indeks –0,50%) 73% MSCI ACWI 27% Barclays Euro Aggregate Bond * Swedbank Pensionifond K90-99 (indeks –0,80%) 73% MSCI World 27% Barclays Euro Aggregate Bond Arvestatud 5% kasvu, mis on lähedal pikaajalisele keskmisele palgakasvule. i nve ste e ri – nr 2/2018


Pension

Indeksfondi puhul ei saa fondijuht vähendada keerulistel aegadel riske sinu eest Eesti ainus LHV Pensionifond Indeks Pluss on Eesti ainus passiivselt juhitud vabatahtlik III samba pensionifond, mis pakub 0,39%-lise haldustasu juures odavaimat võimalust turul pideva aktsiariski võtmiseks. Fond pai­gutab aktsiaturgudele kogu vara, millest läheb arenevatele turgudele kokku 36%. LHV fondi Pensionifond Indeks Pluss teeb sissemakseid üle 550 kliendi.

Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui ka kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti, mudelportfelli ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga. inve ste e ri – nr 2/20 18

tõusis MSCI maailma aktsiaturgude indeks +7,5% ja Barclay Euroopa võlakirjaindeks +0,7%; FTSE arenenud turgude kinnisvaraindeks aga langes –2,4%. 2018. aasta jaanuari lõpus toimus börsidel muutus: turud on alates veebruarist liikunud suures vahemikus üles-alla ja kõigi indeksfondide tulemused on aasta algusest mõne protsendi jagu miinuses. Indeksfondide tulemuste suurim mõ-

jutaja möödunud aastal oli kindlasti USA dollari 12%-line nõrgenemine euro suhtes, mis euros mõõdetud tootlust kõvasti ära sõi, kuna kõigil indeksfondidel on USA dollariga otseselt või kaudselt seotud üle poole investeeritud varadest. LHV indeksfondi toetas teistest oluliselt suurem arenevate ja piiriturgude osakaal, kuna arenevad turud tõusid arenenud turgudest seitse protsendipunkti enam. Simuleerime ajaloolisi tulemusi Aktiivselt juhitud pensionifondide puhul on meil teada nende ajaloolised tulemused, kuid tegevuse algusest tahapoole minna ei saa, sest me ei tea, kuidas fondijuhid oleksid ühes või teiseks olukorras tegutsenud. Teadupärast on „oleks” üks väga paha poiss. Indeksfondi puhul saab aga hõlpsalt minevikku rännata ja vaadata, milline oleks olnud tulemus siis, kui raha oleks paigutatud fondi Eesti pensionireformi alguses ehk u 16 aastat tagasi. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna – simuleeritud tulemused indeksfondide lõikes erinevad sel perioodil kordades. Ehk veel kord: kui soovid pensioni indeksfondi, siis vali hoolega, millist indeksit sinu pensioni­ raha peaks jälgima.

Indeksfondide ajalugu Esimene börsil kaubeldav fond ehk ETF (exchange traded fund) noteeriti Kanada börsil 9. märtsil 1990. USA börsil toimus esimene ETF-i noteerimine 3 aastat hiljem ja Euroopas 10 aastat hiljem. Börsil kaubeldavate toodete/fondide turumaht on sellest ajast saadik hüppeliselt kasvanud, hoogustudes just viimasel aastakümnel. Koos pika pullituruga on raha sissevool passiivsetesse toodetesse viimastel aastatel eriti kiirenenud. Näiteks Euroopas

on üks ETF listitud keskmiselt kolmel erineval börsil. S&P500 indeksit jälgivat ETF-i saab täna osta rohkem kui 20 erineva pakkuja käest ja seda mitme börsi lõikes. EURO STOXX 50 ETF-i pakub rohkem kui 15 erinevat ettevõtet. Ainuüksi Euroopas pakub ETF-e rohkem kui 50 ettevõtet. Kokku on börsil kaubeldavate toodete maht kasvanud 2017. aasta aprilliks 4 triljoni dollarini. ETF-ide pakkujate seas on turg üksikute tegijate vahel kont-

sentreeritud. 70% turust omab kolm tegijat: iShares (37%) (BlackRock), Vanguard (18%) ja State Street (14%) (SPDRs). Kuna ETFide turg on sisuliselt välja kujunenud alles viimase 10–15 aastaga, on ühelt poolt oodata turul konsolideerumist ja väikeste turuosaliste kadumist või liitmist ning teiselt poolt veel turul puudu olevate suurte osaliste lisandumist. ETFGI andmetel on varadega läbikaalutult börsil kaubeldavate fonditoodete

keskmine aastane kulu 0,31%. Kõige suuremaid ja tuntumaid indekseid jälgivate fondide tasud võivad olla aga nii madalad kui 0,05% (nt Source’i S&P500 indeksfond) või 0,07% (nt iShares’i FTSE 100 indeksfond). ETF-ide populaarsust kasvatavad jätkuvalt nende madalad tasud (tihe konkurents), lihtne ligipääsetavus ja päevasisene kauplemislikviidsus.

56


LIHTSALT MEISTERLIK Iga roog, iga grillimine

GRILLIMEISTER ENN TOBRELUTS: grillimine ei ole kunagi olnud nii lihtne – Kamado Joe “Meisterlik keraamilise grilli ülesseadmine võtab vaid paar minutit ja iga

grillimise tulemuseks on kulinaarne meistriteos, mis on nii hea, et ka mina paneks julgelt sellele oma nime alla. www.kamadojoe.ee

57

i nve ste e ri – nr 2/2018


FOT OD: T H E OFFI C E GROUP

London * „Jah, kohtume siis. Nägemiseni!”

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 2/20 18

vaatamata suurbritannia plaanitavale irdumisele euroopa liidust avas lhv märtsis seni siiski maailma ühes suuremas finantskeskuses londonis filiaali, mille eesmärk on finantstehnoloogiaettevõtete teenindamine. jüri istub kolmnurkses toas laua taga ja räägib asjalikul toonil telefoniga. „Yes, we will meet you then. See you!”* Tege­mist on järjekordse märgiga, et LHV jõudmist Londonisse on märgatud – finantsvahendusettevõte, kellega kohtumist pikka aega oodatud, võttis nüüd ise ühendust. Tegelikult on makselahenduste juht Jüri Laur ja tema töökaaslased pakkunud finantstehnoloogiaettevõtetele pangateenuseid juba mitu aastat. Makse­ vahendajate teenindamisest on kuju­nenud LHV jaoks uus oluline ärisuund.

Mainitud kolmnurkne kontoriruum asub Londoni City kiiresti arenevas piirkonnas Old Streeti metroojaama vahetus läheduses. Büroohoone nimega White Collar Factory või Valgekraede Vabrikumaja on asukohaks LHV Ühendkuningriigi filiaalile, mis esialgu hõlmab endas kontoriruumi 12 inimesele. Ruum on valgusküllane, moodne, seina kaunistab ettevõtte logo. Kui avada kolmanda korruse aken, kostavad tuppa suurlinna tiheda liikluse hääled. Viimased aastad on Londoni finants58


Ülevaade

sektorile olnud kiire arengu ajad. Ja areng tähistab siinkohal lisaks kasvule ka kiiret uuenemist. 2017. aastal tehti Suurbritannia fintech-ettevõtetesse pea 1,6 miljardi euro eest riskikapitali investeeringuid. Seda on rohkem kui kusagil mujal Euroopas. Londonisse on kogunenud finantstehnoloogia arendajad kõikjalt Euroopast ja maailmast laiemalt. Neid ettevõtteid ongi Ühendkuningriiki teenindama suundunud ka LHV. Järgnedes klientidele Eesti selle kümnendi tuntumaid edulugusid räägib TransferWise’ist, ettevõttest, mille kahel aktiivsel asutajal sündis valuutavahetuse uuendamise idee. Ideest kasvas miljardiäri. Juba päris alguses oli TransferWise’i kõrval euromaksete ja muude vajalike pangateenuste pakkujana LHV. Sarnaseid lugusid on tänaseks mitu, kokku on 59

LHV praegu oma teenustega toeks 40 maksevahendajale. Selleks, et uue põlvkonna teenuseid klientidele pakkuda, on finantsteenuste vahendajatel vaja pangateenuseid. Uue ajastu pangana on LHV finantstehnoloogiaettevõtetele loogiliseks panganduspartneriks mitmel põhjusel. LHV-l on olnud tahtmist, oskusi ja võimalus mõelda fintech-ettevõtete plaanidele kaasa juba suhteliselt varajases faasis. Kiiresti areneva tehnoloogiaettevõtte jaoks võib ligipääs vajalikele teenustele olla keeruline, kuna jäädakse suurte rahvusvaheliste pankade skoobist välja. LHV on euromaksete süsteemi otseliige, kuid oma mõtteviisilt sarnane startup-ettevõtetega. Näeme ennast vahelülina uue põlvkonna finantsteenuste pakkujate ja panganduse infrastruktuuri vahel. Meil on võimekus reageerida kliendi vajadustele operatiivselt, arusaamine fintech’ide ärist ja kiirus uute lahenduste turule toomiseks. Teisalt pakume tehnoloogiaettevõtetele sobivat rakendusliidest, mille abil ettevõtted saavad end liita taristuga. Seni teenindasime maksevahendajaid Eestist. Kuid olgu tegemist Austraalia, Silicon Valley või Euroopa ettevõttega – enamik neist on kohal ka Londonis. Selleks, et teenindada olemasolevaid maksevahendajatest kliente ja lisada uusi, ei ole Londonist paremat paika. See on ka põhjus,

1 Old Street Yard LHV Londoni kontor asub eelmisel aastal valminud büroohoones, Londoni Shoreditchi piirkonnas, kuhu koondunud hulganisti uusi ettevõtteid. White Collar Factory nime kandva hoone katuselt avanevad vaated London Cityle ehk traditsioonilisele panganduskeskusele (vasakul). Mugav ja moodne hoone paistab silma keskkonnasõbralike lahendustega. Rõhku on pandud ka avalikule ruumile ja erinevatele töötamisvõimalustele.

i nve ste e ri – nr 2/2018


F OT OD: L EO JOH N S ON

Ülevaade

Avakõne Filiaali kuulutas avatuks Erki Kilu. LHV Panga juhatuse esimees tunnistas, et vastu­voolu ujumine on LHV-le omane. Innovate Finance Global Summit 2018 LHV korraldas filiaali avaürituse kohaliku finantsettevõtete liidu suursündmuse Innovate Finance Global Summit 2018 raames. Innovate Finance koondab Suurbritannia globaalset fintech-kogukonda. Organisatsioonil on üle 250 liikme alates varajase faasi idufirmadest kuni rahvusvaheliste finantskorporatsioonideni. Konverents Global Summit 2018 toimus 19.–20. märtsil ja oli osa Ühendkuningriigi fintechnädalast. Konverentsil osales üle 2000 huvilise 45 riigist. LHV oli tänavu üks Global Summiti toetajatest.

miks LHV avas filiaali Ühendkuningriigis. Oleme kuue aasta jooksul näinud makseteenuste ärimahtude kiiret kasvu ja võttes arvesse ka käesoleval aastal jõustunud Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi mõju, ennustame sellele lisa. Ühendkuningriigi filiaal võimaldab LHV-l liituda naelamaksete süsteemidega ning ühena esimestest pankadest pakkuda tulevikus finantsvahendajatele reaalajas nii euro- kui ka naelamaksete teenust. LHV Pank on juba euromaksete süsteemi otseliige ja reaalajas toimuma hakkavate euromaksete töörühma liige. Finantsvahendajatele teenuse pakkumiseni Londonis on LHV-l plaanis jõuda käesoleva aasta lõpuks. LHV saabus Londonisse Otsus asutada filiaal Londonis sündis 2016. aasta kevadel, vaid paar kuud enne seda, kui britid otsustasid referendumil Brexiti ehk Euroopa Liidust lahkumise

inve ste e ri – nr 2/20 18

kasuks. Kuid see ei olnud takistus, pigem leidsid LHV juhid, et eesseisvad segased ajad võivad endas peita uusi võimalusi. Seda seika meenutas ka LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu oma kõnes, kui ta 19. märtsil panga filiaali Londonis avatuks kuulutas. Grocers’ Halli nimelisse ajaloolisesse gildihalli oli kogunenud 140 külalist: LHV kliendid, koostööpartnerid, Eesti tutvustajad Suurbritannias, ettevõtjad. Filiaali avamise üritus oli osa fintechnädalast ja täpsemalt finantsettevõtete ühenduse Innovate Finance’i korraldatud Global Summit 2018 konverentsist. Üritusel leiti, et LHV on ujumas vastuvoolu, jõudes Londonisse ajal, kui mitmed teised on saareriigist lahkumas. Erki Kilu meenutas, et vastuvoolu ujumine on LHV-le omane. Ka pangalitsentsi hakati taotlema ju 2008. aastal vaid veidi enne Lehman Brothersi pankrotti ja globaalse finantskriisi algust. „Alan 60


Greenspan tunnistas sel ajal intervjuus Wall Street Journalile, et kui ta oleks 50 aastat noorem, avaks ta nüüd ise panga. „Meie meeskonnale oli see tõenäoliselt kõige lühem ja hingeminevam motivatsioonikõne. Me olimegi 50 aastat nooremad ja tahtsime luua uue põlvkonna panga,” meenutas Kilu. „Ja nüüd, tagasi­vaates, oli tal õigus, see samm tasus ära.” Kaaludes erinevaid turgusid, kuhu laieneda, sai LHV juhtidele kiiresti selgeks, et riikide asemel peaks valima suurlinnade vahel. Linnades on olemas kõik eduks vajalik: inimesed, ettevõtted, innovatsioon. Selle üle, kas niisugune mõtteviis on õige, soovisime arutleda ka Londoni filiaali avamisel. Seega said Grocers’ Halli kogunenud osa põnevast paneeldiskussioonist „Kas globaalsed suurlinnad võtavad riikide üle võimust?”. Selle üle, milline on Londoni-sarnaste suurlinnade ligitõmbavus ja juhiroll maailmas, arutasid president Toomas Hendrik Ilves, visionäär ja ettevõtja Peter Vesterbacka ning Mark Yeandle, kes on üks globaalse finantskeskuste indeksi väljatöötajatest ja autoritest. Diskussiooni juhtis ettevõtja ja LHV nõukogu liige Sten Tamkivi. Euroopa finantskeskus nr 1 Toomas Hendrik Ilves tõdes, et Euroopa finantskeskus jääb ka pärast poliitilisi muutusi Londonisse. Mark Yeandle 61

kommenteeris, et London on olnud ja jääb tugeva innovatsiooniga kaubandussõlmeks. Londoni kasuks räägivad Inglise nael, inglise keel ja fakt, et suurlinn asub Euroopa ajavööndis. „London ei kao kuhugi isegi Brexiti tingimustes, ükskõik kui järsk tuleb euroliidust lahkumise kokkulepe. Londonil on suur hulk omadusi, mis hoiavad seda suurepärase linnana,” toonitas Yeandle. Mõttekoja Z/Yen iga-aastases finantskeskuste indeksi uuringus on London püsinud esikohal. Tõdeti, et finantssektoris töötab Ühendkuningriigi pealinnas koguni 750 000 inimest, seda on rohkem kui Frankfurdis elanikke. Samas nõustusid panelistid, et britid ei tohiks oma pealinna mõjuvõimu võtta iseenesest mõistetavana. Maailmas on hulganisti paiku, kus sünnib huvitavaid arenguid. Leiti siiski, et suurlinnadel on keeruline hakkama saada ilma riigi pakutava raamistikuta. Päris maha kanda riikide rolli ei saa. Ometi on just globaalsed suurlinnad tulevikuarengute määrajad. „Suurlinnad on kohad, kus action toimub,” ütles Peter Vesterbacka, kes plaanib ka Tallinna ja Helsingi ühendamist üheks suurlinnaks. Publiku hulgaski nõustuti, et lisaks talentidele on just usaldusväärsus, kultuuriline mitmekesisus ja funktsioneeriv infrastruktuur

Filiaali avaüritus LHV Ühendkuningriigi filiaali avamisüritusele olid kutsutud LHV kliendid, sõbrad ja koostööpartnerid ning Eesti tutvustajad Suurbritannias. Ürituse raames pakkus mõtteainet paneeldiskussioon teemal “Kas globaalsed suurlinnad võtavad riikide üle võimust?”. Eesti muusika saadikutena astusid üles Liisi Koikson, Marti Tärn ja DJ Sander Mölder. Toimumiskoht Grocers’ Hall asub Londoni City südames ja on Londoni toidukaupmeeste ajalooline gildihoone.

i nve ste e ri – nr 2/2018


F OT OD: L EO JO H N SO N

Panelistid Jutuajamist suurlinnade rollist maailmas juhtis Sten Tamkivi. Arutlesid Toomas Henrdik Ilves, Peter Vesterbacka ja Mark Yeandle. Diskussioon on järelvaadatav LHV panga Youtube’i lehel.

Suursaadik Tiina Intelmanni tervitus Eesti suursaadik Ühendkuningriigis tõdes oma tervituskõnes, et Eesti uuendusmeelsus on Suur­britannias hästi teada. Sageli juhtub, et Eestit tutvustama minnes tuleb Tiina Intelmannil hoopis ise kuulata, kuidas kohalikud ettevõtjad Eesti lahendusi tutvustavad ja edusamme kiidavad.

inve ste e ri – nr 2/20 18

need võtmesõnad, mis tagavad suurlinnadele edu. „Suurlinnad on tähtsad. Rahvusriigid on samuti tähtsad, kuid nad peavad toimima koostöös linnadega, mis tõmbavad inimesi ja ettevõtteid. Samuti on olulised ühendused linnade vahel, mille kaudu saavad inimesed, ideed ja kapital liikuda,” võttis moderaator Tamkivi arutelu kokku. Tulevik LHV Ühendkuningriigi filiaali juhataja rolli täidab LHV Panga juhatuse liige Andres Kitter, kelle vastutusvaldkonda on finantsvahendajate teenindamine kuulunud ka varasemalt. Üks filiaalijuhataja esimesi ülesandeid pärast avapidu oli kohtumine ajakirjanikega, sest ka meediale tundub, et ühe Euroopa panga jaoks ei ole hetkel päris tavaline kinnitada kanda Inglismaal. „Brentry not Brexit” seisis voldikul, mis ajakirjanikud taskusse pistsid. „Miks siis ikkagi?” küsiti. „Ühendkuningriigi finantsjärelevalve on fintech’ide suhtes väga toetav,” räägib Kitter. „See on väheseid järelevalveid, mille üks lipukiri on innovatsioon. Samuti liigub sõna Londonis kiiresti ja meil on siin juba referentsid olemas,” selgitab ta. Kuigi Londonis tegutseb ka konkurente, nagu ClearBank või Wirecard, on turg suur ja avatud. „Kuidas on lood rahapesuriskiga?” uurivad ajakirjanikud. Uudised Baltikumist

on jõudnud nii Euromoney, Business Insideri kui ka teiste väljaannete toimetustesse. „Meie jaoks on regulatsioonidest kinnipidamine väga oluline, teenindame vaid järelevalve poolt reguleeritud finantsvahendajaid,” kinnitab Kitter. LHV on Londonisse ka töötajaid värbamas – rahapesu tõkestamise ja vastavuskontrolli rollid on esimesed, mis tuleb täita. Lisaks asuvad Londoni kontoris tööle kliendisuhtlusega tegelevad töötajad. Tallinnas on LHV juba laiendanud tarkvaraarenduse meeskonda. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, saame teenuseid Londoni maksevahendajatele, pankadele, krediidivahendajatele ja teistele pakkuda 2019. aasta kevadel. Lisaks reaalajas maksetele ka hoiuseid, valuutavahetust, likviidsustooteid,” tutvustab Kitter. Paar päeva hiljem, 22. märtsil, esineb kõnega Briti rahandusminister Philip Hammond. Teda on kuulama kogunenud rahvusvaheliste suurpankade juhid. Fintech-nädal veel kestab. Minister rõhutab samuti, et Londoni staatus finantskeskusena ei ole vankumas. „London on koduks seitsmeteistkümnele finantstehnoloogiaettevõttele esiviiekümnest,” loetleb minister Hammond. „Ja just viimasel nädalal teatas Eesti LHV pank, et avab Ühendkuningriigis filiaali teenindamaks fintech-sektorit. See on oluline märk kindlusest, et piiriülene koostöö ja investeeringud jätkuvad ja kasvavad ka pärast Brexitit,” toonitab ta kuulajatele. 62


LHV toetab

FOT O: URM O RA I EN D

Tule terviserajale 2018. aastal toimuvad LHV tervisejooksu ja -kõnni sarja etapid vähemalt 16 erineval Tallinna tervise- ja liikumisrajal ning lisaks ka Viimsi terviserajal. Osaleda saab individuaalses ja ka meeskondlikus arvestuses. Parima tiimi auhinna nimel, milleks on reisikinkekaart 3000 euro väärtuses, tasub pingutada.

Tervisesport massidesse ka tänavu toetab lhv mitmeid tervisespordiüritusi. kuna usume, et terves kehas elab terve vaim, oleme õla alla pannud lhv tervisejooksu- ja kõnni sarjale, rapla selveri suurjooksule ja peetri jooksule. juba 16. korda toimuv LHV tervisejooksu ja -kõnni sari toob kokku sadu tervisesõpru, kes saavad aprillist septembrini osaleda 21 etapil. Sari pakub võimaluse kord nädalas sörkjooksu või kõndi tehes päevatööst lõõgastuda ja oma tervise eest hoolitseda ning igal osalejal on võimalus kokku koguda kuni 100 tervislikku kilomeetrit. Raja läbimisaeg ei ole lõpptulemuse seisukohalt oluline. Sel aastal on sarja programmis mitmeid uuendusi: stardiaeg on paindlikum, suvel korraldatakse varahommikune ja öine etapp ning valdav osa etappidest leiab aset Tallinnas. Innustatuna tervisesportlaste positiivsetest hinnangutest lisame sel aastal koguni kaks seiklusspordi ja orienteerumise 63

sugemetega etappi. Mullu osales LHV tervisejooksu ja -kõnni sarjas üle 1800 inimese. Osalejad läksid rajale ühtekokku 24 082 korral ja läbisid joostes või kõndides kõigil etappidel kokku 104 652 kilomeetrit ehk rohkem kui 2,6 ringi ümber maakera. LHV aitab sel aastal kaasa veel kahele jooksusõprade seas populaarseks saanud üritusele. 27. mail toimub VI Rapla Selveri Suurjooks, kus saab mõõtu võtta 10-kilomeetrisel ja 5-kilomeetrisel distantsil. 11. augustil toimub Peetri jooks, mis toob ürituse nimest hoolimata kokku tervise­ sportlasi ka kaugematest Eestimaa paikadest. LHV kliendid saavad kõikidel nendel spordiüritustel osaleda soodsamalt.

tekst: julia garanža LHV Varahalduse turundusja kommunikatsioonijuht i nve ste e ri – nr 2/2018


FOTOD: TIIT E FER T

Tüür

inve ste e ri – nr 2/20 18

64


LHV toetab

eesti heliloojate liidu ja lhv uue muusika au-tasu pälvis helilooja erkki-sven tüür teosega „solastalgia”, mille maailmaesiettekanne toimus detsembri alguses amsterdamis mainekas concertgebouw’ kontserdisaalis. „esiettekanne oli läinud hooajal minu jaoks kindlasti tipphetk,” sõnab Tüür. Kontsert anti kahel päeval järjest täis­ majale. Esitajad olid Vincent Cortvrint pikoloflöödil ja Royal Concertgebouw Orchestra Stéphane Denève’i juhatusel. „Ma mäletan publiku reaktsiooni,” sõnab Tüür uhkelt. Teose tellisid Tüürilt Royal Concertgebouw Orchestra, London Philharmonic Orchestra ja St. Louis Symphony Ameerika Ühendriikidest. Tüüri sõnul on Concertgebouw’ saal üks legendaarsetest vanadest Euroopa saalidest, mille akustika on imeliselt kaunis. Rahvusvahelised kriitikud on hääletanud Hollandi Kuningliku Concertgebouw Orkestri korduvalt maailma parimaks ning see kuulub kindlasti koos Viini ja Berliini Filharmoonikutega tippkolmikusse. „Seal taga on sisuline kvaliteet,” lisab Tüür. Kõik nende kavas olev on muusikamaailmas erilise tähelepanu all. „Ilmselt on see ka üks põhjustest, miks „Solastalgia” esitati auhinna nominendiks,” sõnab Tüür. Erilist rõõmu tunneb ta selle üle, et teost hindasid kõrgelt just kolleegid. „Solastalgia” esituse kandis üle Hollandi raadio, seda mängiti nädalapäevad pärast esiettekannet ka Klassikaraadios ja ETV tegi väikese erisaate. „Eesti muusikahuvilised said ka sellest osa, kuigi akustilist kontserti raadioülekanne ei asenda,” sõnab Tüür. Ta loodab, et järgmisel või ülejärgmisel hooajal saab 65

Erkki-Sven Tüür Õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1976–1980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1980–1984). Ta on end täiendanud Lepo Sumera juures ja elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrokiansambli In Spe, mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (1983–1985) ja Vanalinnastuudios muusikajuhina (1987–1990). Aastail 1989–1992 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (seni ainsaks õpilaseks Helena Tulve). www.erkkisven.com

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2018


LHV toetab

Loomingust Erkki-Sven Tüüri muusika olemuslikumaid tunnusjooni on intensiivne energeetilis-transformatiivne mõõde, intuitiivne ja ratsionaalne lähenemine on sünteesitud orgaaniliseks terviksüsteemiks. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud üheksa sümfooniat, hulga teoseid sümfoonia- ja keelpilliorkestrile, kümme instrumentaalkontserti, kammerteoseid ja ooperi. Allikas: Eesti Heliloojate Liit

inve ste e ri – nr 2/20 18

„Solastalgiat” pikoloflöödile ja orkestrile kuulata vahetult kontserdisaalis ka Eestis. Mis teoksil? Mai algul kõlas Mustpeade majas maailmaesiettekandes Erkki-Sven Tüüri teine viiulikontsert „Ingli osa” peadirigent Risto Joosti juhatusel ja rahvusvahelise talendi Hugo Ticciati soleerimisel. Kontsert lõpetas Tallinna Kammerorkestri 25. hooaja. Pärast seda on Tüüri elus tekkinud unikaalne situatsioon. „Mitte midagi ei ole teoksil,” selgitab ta. „Praegu mõtlen, et lähen Hiiumaale tallu vaatama, kuidas metsalilled õide puhke-

vad, ja kuulan linnulaulu.” Päris selgusetu tulevik siiski ei ole, kuid Tüür ei taha sel teemal veel suud paotada. „See on mõtete kogumise aeg, mõtlen ja fantaseerin,” ütleb ta. Tema sõnul ei ole ühtegi päeva, mil ta ei laseks oma muusikalistel kujutlustel lennata. Loominguline hetk eeldab Tüüri jaoks vaikust, aga mitte haudvaikust. Taustaks ei tohi kõlada muusikat, kuid jutukõmin või linnulaul teda ei sega. Inspireerivaks momendiks võib olla mingi loodusnähtus, film, sündmus, raamat, aga ka näiteks vestlus inspireeriva inimesega mõnelt teiselt elualalt. „Tuleb märgata, käia avatud silmade ja lahtise südamega,” lisab ta. Esimesed kujutlused tekivad Tüüril peas, kus hakkab kõlama muusika ja mängivad juba ka kõik instrumendid. Edasi katsetab ta klaveri peal ja kirjutab noote üles arvutis, mis mängib muusikat ka vastu. Seda muret Tüüril ei ole, et ideed lähevad meelest ära. Hiiumaa talus on tal oma stuudio, kus on klaviatuur, suur ekraan, akustiline klaver ja trummikomplekt. Väiksemas koosseisus saaks seal salvestada ka kammermuusikat. Talu on sügaval metsa sees, muust elust täiesti eemal. Majas on puuküte ja Tüüri sõnul on see suur nauding, kui talvehommikul tuleb ahjud kütte panna ja saab kuulata põlevate puude krabinat. Kui ta aga tuleb linna, on seier teises skaalaotsas: kalender on täis kohtumisi ning kontserdi- ja teatrikülastusi. Tallinna korter on tal Rotermannis. „Mulle meeldib elada kesklinnas, siis ei pea autoga sõitma,” selgitab Tüür. „Igale poole jõuab jalgsi.” Popmuusika jätab külmaks Tänapäeva popmuusika Tüürile suurt korda ei lähe. Ta on küll kursis näiteks Eurovisioonil toimuvaga, aga tema jaoks on see üks suur mänguline telesaade, kus head muusikat kohtab üliharva. Tüür ei suuda meenutada, kas teda on kutsutud 66


Eesti vooru žüriisse. „Ilmselt on, aga ma olen osalenud ükskord vaheklipis. Juhan Paadam (pikaaegne Eesti eelvooru korraldaja – toim) suutis mind ära rääkida,” meenutab ta muiates. Kui siiski rääkida, millist muusikat Tüür on nooruspõlves kuulanud, siis 1970. aastatel teismeeas meeldis talle proge­ roki kõlamaailm, mida esitasid näiteks Emerson, Lake & Palmer, King Crimson, Frank Zappa, Genesis, Yes jt. Kuigi ka tänapäeval on üksikuid andekaid pophitte, tüdineb Tüür nendest kiiresti. Siiski on tema sõnul artiste, kes suudavad luua kunsti ja minna ka popmuusikažanris kaugemale. Ta toob näiteks Björki ja hiljuti lahkunud David Bowie. „Aga popmuusika peavool ei anna mulle midagi, tegemist on müügiedule orienteeritud toodetega, mis pole minu maitse jaoks kunst,” lisab Tüür. Autoraadiost kuulab ta kõige suurema tõenäosusega Klassikaraadiot ja välista-

Kammerrokkar 1979. aastal asutas Erkki-Sven Tüür ansambli In Spe, millega viljeles enda sõnul kammerrokki. 1983. aastal andis ta ansambli üle Alo Mattiisenile, kelle käe all valmisid ansambliga ka viis surematut isamaalist laulu. 2009. aastal, meenutamaks 30 aastat In Spe sünnist, anti viimane kontsert ja sellega asi lõppes. Tüür ei välista siiski, et teeb veel koostööd kunagise bändiliikme ja sõbra Riho Sibulaga. Omal ajal oli In Spe Eesti mõistes edukas: anti palju kontserte ja käidi Moskvas esinemas. Ansamblit kutsuti esinema ka Soome Seinäjokile Provinssirocki festivalile ning kohtuti promootoriga, kes oli huvitatud In Spe kontserdituuri korraldamisest Rootsis, kuid Nõukogude Liidu kultuuriametnikud ei võtnud Tüüri väliskutsetega jutule ja mehel kadus isu. Ta nägi, et perspektiivi ei ole. „Kui oleks lubatud, oleks selle maailmaga tuttavaks

tud pole, et kõlaritest kostub ka rokiraadio. Korralik plaadikogu on tal autos alati olemas ja kõige tõenäolisemalt valib ta midagi sealt, näiteks oma lemmikhelilooja Bachi soolosonaadid viiulile Christian Tetzlaffiga või noorpõlvelemmiku King Crimsoni. Muusikat ta niisama taustaks üldjuhul ei kuula, isegi autos mängiv muusika tõmbab teda endaga kaasa ja seetõttu pole seal võimalik kõiksugu muusikat kuulata. „Vahel aga tahad energialaksu. Siis panen muusika ikka nii kõvasti mängima, et ega kellelgi teisel sel hetkel koos minuga autos mugav viibida ei ole,” lausub Tüür.

saanud, ja ei tea, kuhu oleks välja jõudnud,” räägib Tüür. Nüüd, aastakümneid hiljem, tulid New Yorgis Tüüri loomingu esitamise ajal talle ligi kohalikud noored progerokifännid, kellel oli käes In Spe plaat, ja palusid autogrammi. „Nad olid nooremad kui minu enda lapsed ja on rõõm, et see muusika elab üle põlvkondade,” ütleb Tüür.

In Spe Erkki-Sven Tüüri kokkukutsutud ansambli esimene kontsert toimus 1979. aastal TPI aulas. Algkoosseisu kuulusid lisaks Tüürile (vokaal, flöödid, süntesaator) Anne Tüür (klaver), Mart Metsala (elektroonilised klahvpillid), Peeter Brambat (flöödid), Riho Sibul (kitarr), Toivo Kopli (bass) ja Arvo Urb (löökpillid). Sama koosseis salvestas 1981. aastal plaadi, millest Eesti Raadio andis hiljem välja CD.

Ma loon muusikat oma vabast tahtest

67

Suur tänu Arvo Pärdile Kuigi Tüüri ei lastud rokkmuusikuna Eestist välja, on ta tänaseks klassikalise muusika loojana olnud edukas ja nii mängitakse tema loomingut kõikjal Euroopas, Ameerikas, Austraalias ja i nve ste e ri – nr 2/2018


LHV toetab

Loomingu levitajad Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters, ka Fennica Gehrman. Autoriplaate Tüüri muusikaga on andnud välja ECM, Ondine, Warner, EMI Virgin. Tüüri albumid „Magma” (Virgin Classics) ja „Seitsmes sümfoonia/ klaverikontsert” (ECM) on olnud Gramophone Awardi nominendid. Album „Gesualdo” (ECM), millel ka Tüüri „Psalmoodia” ja „L’ombra della croce”, oli 2017. aastal nomineeritud Grammyle kategoorias Best Classical Compendium.

inve ste e ri – nr 2/20 18

Jaapanis. „Klassikalises muusikas on teised kategooriad kui popmuusikas,” selgitab Tüür. „Siin on taga rahvusvaheline võrgustik ja arengukaart vaadatakse hoopis pikemas perspektiivis.” Leipzigis, Londonis ja New Yorgis asuvate keskustega kirjastuse Edition Peters esindaja avastas Tüüri Nõukogude Liidu lagunemise aegu 1991. aastal Moskvas, kui kuulas läbi salvestusi, mille hulgas oli helilooja teine sümfoonia. Tüür rõhutab aga, et Eesti heliloojad peavad olema väga tänulikud Arvo Pärdile, tänu kellele on tekkinud rahvusvaheline huvi Eesti heliloojate loomingu vastu. Teine kaasaaitav tegur on Tüüri jaoks olnud see, et tema loomingu ettekandeid on maailma parimates saalides juhatanud isa ja poeg Neeme ja Paavo Järvi. Selleks, et näiteks „Solastalgia” jõuaks Royal Concertgebouw Orchestra poolt esitamisele, ei tee Tüür tänapäeval midagi. Vastupidi, orkester võttis kirjastusega ise ühendust ja soovis tellida uue helitöö. Enamasti tellivadki erinevad orkestrid Tüürilt uut loomingut, aga see ei tähen-

da, et tellimus määraks loodava muusika iseloomu. „Ma loon muusikat vabast tahtest ja ses mõttes ma ei tee midagi tellijat arvestades,” räägib Tüür. Ta on õnnelik, et valdav osa tema loomingust on saanud plaadistatud, sest see pole tänapäeval iga helilooja puhul tavapärane. Sahtlisse on jäänud vaid mõned teosed varasemast loomingust, millega Tüür pole ise olnud rahul. Lemmikteost tal ei ole – mõnda teost mängitakse rohkem kui teist, aga see pole kõige tähtsam kriteerium. Oma loomingu esmaesituste proovidel tahab Tüür olla juures, sest seal toimuvad viimased detailide täpsustused. Samuti osaleb ta esmaplaadistustel ning on alati kursis, kui orkestrid üle maailma tema loomingut esitavad. Tüüri sissetulek koosneb raadios kõlanud kordade põhjal arvestatud autoritasudest, orkestrite tellimustest ja kirjastuse makstud tasudest. Plaadimüük suurt rolli ei oma. „Plaat on pigem nagu visiitkaart. Tuletab sind meelde ja seda mängitakse klassikaraadiotes üle maailma,” lisab Tüür. 68


Tutvu tingimustega lhv.ee/terviselaen

Tervise- ja ilulaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee/terviselaen ja küsi nõu asjatundjalt. Igakuise osamakse suurus on 70,84 € ja krediidi kulukuse määr on 22,85% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 2200 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 29,9 €, laenu tasumise periood 44 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 3146,85 € ja tagasimaksete summa 3116,95 €.


inve ste e ri – nr 2/20 18

Kohtumiseni konve­rentsil Latitude59 24.–25. mail toimub Tallin­nas Kultuurikatlas taas startup- ja tehnoloogia­kon­verents Latitude59. Kahe päeva jooksul arutavad paar tuhat ettevõtjat ja in­no­vaatorit tehnoloogiatee­madel. Konverentsi­kevade üks tippsündmusi toob ko­hale huvilisi mitmekümnest riigist. Tänavuse Latitude59 programmi iseloomustab keskendumine tulevikule: kõneletakse 21. sajandi kui digitaalajastu

võimalustest nii ettevõtluses, riigikorralduses kui ka igapäevaelus. Tähelepanu saavad rohkelt finantstehnoloogia arengud ja tulevikupangandus. LHV korraldab üritusel paneeldiskussiooni teemal „No bullshit banking”, et arutleda põhjalikumalt digitaalsete pangateenuste üle ja fintech-sektori koostööst. Samuti oleme kohal oma fintech-ala ja puhkenurgaga. Tule ja saa osa!

Uued sularahaautomaadid Meie sularahaautomaatide võrk Tallinnas laienes ja maikuust leiab automaadi ka Mustamäe Keskusest ja Laagri Selverist. Kahe uue automaadi lisandumine tähendab, et üle Eesti on meil neid nüüd 20. Lisaks Tallinnale on LHV automaadid ka Tartus, Pärnus, Rakveres ja Viljandis. Sularahaautomaatide võrgustiku laiendamisel analüüsime klientide harjumusi. Just Mustamäe ja Laagri piirkond tõusid esile sularahateenuste kasutamise aktiivsusega. Meie sularahaautomaadid asuvad siseruumides ja on ligipääsetavad kaubanduskeskuste lahtiolekuaegadel. Pangakontorites saab sularahaautomaatidele ligi ööpäevaringselt. LHV klientidel on endiselt võimalus võtta sularaha välja mõistliku hinnaga ka kõigi teiste pankade automaatidest.

FOTO: ANU HAMM ER

Investeerimisnõustamise sertifikaadid LHV spetsialistidele Esimesed investeerimisnõustajate Euroopa tasemel tunnustatavad EFPA (European Financial Planning Association) kutsesertifikaadid on Eestis väljastatud ligi 20 LHV Panga töötajale. 1. jaanuarist jõustunud Euroopa Liidu direktiiv MiFID II määratles uued nõuded investeerimisnõustajate ja investeerimistooteid tutvustavate isikute teadmistele ja kogemusele. Direktiivi kohaselt peab sellel alal tegutsejatel olema vastav kutsesertifikaat. Tööjõu vaba liikumisega Euroopa Liidus on EFPA kutsesertifikaati omavatel LHV spetsialistidel nüüd kõige laiapõhjalisem Euroopa tasemel pädevustunnistus, mida tunnustavad ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja finantsasutused. Koostöö LHV ja EFPA Estonia vahel on viinud Eesti antud valdkonnas Euroopa riikides tunnustatud tasemele. Klientidele tagame sellega mujal Euroopas harjumuspärase kvaliteetse nõustamise. Rahvusvahelisel tasandil aga kaasneb sellega meie finantsvaldkonnas töötavate inimeste usaldusväärsuse oluline tõus.

F O T O : L AT I T UDE 5 9

LHV uudised

70


Loosime igal kuul välja topeltpalga Kuni uue aasta alguseni loosib LHV Pank igal kuul ühele kliendile topeltpalga ehk lisame võitja kontole tema ühe kuupalga. Loosirattasse lähevad kõik need kliendid, kelle palk, dividendid, pension või muu sissetulek laekub LHV Pangas asuvale kontole. Võitja saab oma eelmise kuu sissetuleku ulatuses lisapalga (maksimaalselt 10 000 eurot). Lisapalga võitmise võimalusega soovime tunnustada aktiivseid pangakliente ja tõsta pangateenuste kasutamise aktiivsust. „Meie pakkumine kliendile on selgelt erinev teistest pankadest Eestis, kuna LHV-s teevad kõik Euroopa makseid ehk nii pangasiseseid kui ka pankadevahelisi ülekandeid tasuta. Meil on head ja otstarbekad laenutooted, nagu kodulaen, liising või väikelaen, ja lihtsalt kasutatav mobiili- ja internetipank,” loetles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter. Miks siis mitte tuua oma palk üle LHV-sse ja arveldada soodsamalt? Palga LHV-sse suunamine on lihtne,

selleks tuleb vaid täita ja edastada oma tööandja raamatupidajale palga ümbersuunamise avaldus, mille leiad koos kampaania tingimustega veebilehelt lhv.ee/ palk.

Pensionifondide investeeringud IT innovatsiooni Kevadel on LHV pensionifondid teinud kolm investeeringut riskikapitalifondidesse, mille ühendavaks lüliks on investeerimine Eesti ja Euroopa infotehnoloogiasektori varajase faasi ettevõtetesse. Märtsi alguses käivitus idufirmadesse investeeriv riskikapitalifond Superangel, mille suurim investor on LHV pensionifondid 4 miljoni euroga. Fondi eesmärk on rahastada varajases faasis, kuid globaalse potentsiaaliga idufirmasid. Nelja aasta jooksul plaanitakse süstida lisaraha kuni 40 idufirmasse. Iga investeering jääb vahemikku 50 tuhat kuni 1,5 miljonit eurot. Veebruaris investeerisime koos Euroo71

pa Investeerimisfondi ja Trind Venturesi meeskonnaga uude IT-sektori idufirmade fondi. Usaldusfond Trind Ventures Fund I hakkab investeerima kasvuetapis infotehnoloogiaettevõtetesse Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus ning laiemalt Keskja Põhja-Euroopas. Fondi esimeseks sulgemiseks koondati 21 miljonit eurot. Lisaks on LHV pensionifondid investeerinud 2016. aastal alustanud fondi Karma Ventures. Kokku on mainitud fondid kaasanud 100 miljonit eurot ja LHV pensionifondid on kõigis kolmes fondis suurinvestorite hulgas. LHV pensionifondidel on rõõm olla innovatsiooni toetavate investorite seas.

LHV Group müüb osaluse Leedu äriüksuses LHV Groupi nõukogu kiitis heaks UAB Mokilizingase LHV-le kuuluva osa müügi AS-ile Inbank. LHV-le kuulus Mokilizingase aktsiatest 50%+1 ja tehingu väärtus oli 7,5 miljonit eurot. Aktsiate ostu-müügileping allkirjastati 20. aprillil 2018 ja tehing viiakse lõpule enne mai lõppu. Osaluse müügiga teenib LHV Group 3 miljonit eurot erakorralist kasumit, mistõttu on kavas uuendada grupi finantsplaani. „Pakkumise aktsepteerimisel lähtusime LHV strateegilise nägemuse muutusest. Eesti koduturu kõrval on meie peamine fookus suunatud finantstehnoloogia­ ettevõtete teenindamisele Londonis,” kommenteeris LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu. Mokilizingas on juhtiv tarbijafinantseerimise toodete pakkuja Leedu turul, omades järelmaksuvaldkonnas teist positsiooni ligi 40% suuruse turuosaga. Dividendid 16 senti aktsialt Vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele maksis LHV Group 2017. aasta eest investoritele dividende netosummas 16 senti ühe aktsia kohta. Dividendid maksti välja 27. aprillil. LHV dividendipoliitika näeb ette, et eeltingimuste täitmisel jaotatakse omanikutuluks grupi aktsionäridele kuuluvast maksude-eelsest kasumist vähemalt 25%.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu finantsteenuste tingimustega ja fondide prospektiga aadressil lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. i nve ste e ri – nr 2/2018


Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus LHV raamatukokku on otse trükikojast jõudnud Benjamin Grahami investeerimispiibli „Intelligentne investor” eestikeelne tõlge. Kui LHV raamatukogu loodi, oli üks selle eesmärke, et võimalikult paljud saaks ligipääsu investeerimise rahatarkuse põhitõdedele. See raamat neid sisaldabki. Lisaks leiab meie kontorite riiuleilt mitmeid teisigi varem tutvustamata teoseid. LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlus­ alase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 2/20 18

BENJAMIN GRAHAM

Intelligentne investor

2018

1920. aastate lõpus ülemaailmset majandust tabanud suures depressioonis kaotasid paljud investorid kogu oma eelneva töö tulemuse. Üks nendest oli Benjamin Graham (1894–1976), kes otsustas oma isikliku kogemuse pealt kirja panna põhimõtted, kuidas finantsturgudel pikaajaliselt ellu jääda ja edu saavutada. Grahami põhimõtetest kasvas välja väärtusinvestorite koolkond, mille tuntuim esindaja on investeerimislegend Warren Buffett, kes õppis investeerimist just Grahami käe all. Nii nagu nimi ütleb, keskendub väärtusinvesteerimine vara fundamentaalväärtuse leidmisele. See ei ole panustamine mingi regiooni või sektori kasvu, vaid konkreetsele varale, mis on turu poolt valesti hinnatud. Lähemise keskmes on investeerimisportfelli mõõdukas hajutamine alahinnatud varade vahel, mille puhul on rõhuasetus kapitali püsiva kaotuse vältimisel. Tänapäevane praktika Tänapäeva lühiajalises, indekseeritud ja passiivse investeerimisstiiliga maailmas on järjest vähem investoreid, kes varade väärtusele tähelepanu pööravad. Väärtpaberite keskmine hoiuperiood on langenud aastatelt kuudele ja sageli isegi nädalatele. Positsioonid hajutatakse tuhandetest ettevõtetest koosnevatesse indeksfondidesse, mille väärtust isegi keegi ei püüa hinnata. Õiglase väärtuse hindamise asemel on börsiosaliste tä-

helepanu koondunud valdavalt turuhindadele, millest on pikaajalisel investeerimisel pigem kahju kui kasu. Lühiajaline kaotusvalu paneb investoreid positsioone müüma ja ilmajäämise tunne turutippudes agressiivselt riske võtma. Nõnda käitutakse täpselt vastupidi mõistlikule tegevusele. Poodi tormatakse siis, kui kaup on üles hinnatud, ja välja siis, kui kaup alla hinnatud. Põhitõdede juurde „Intelligentne investor“ on raamat, mis tuletab investoritele meelde olulisi põhitõdesid, kuidas investeerida pikaajaliselt, arvutada varade õiglast väärtust, hajutada investeeringuid ja kasutada turgude kõikumist edukalt enda kasuks, mitte kahjuks. Praktikas eeldab üksikinvesteeringute õiglase väärtuse välja arvutamine väga põhjalikke teadmisi erinevatest tööstusharudest ja valmidust hoida kapitali finantsturgudel vähemalt aastaid, kuna varad võivad püsida alla õiglast väärtust väga pikka aega. Varade hindamise juures võiks väärtusinvestor pöörata suurt tähelepanu ka nende kvaliteedile. Graham ise rõhutab tabavalt, et heade varade eest liiga kõrge hinna maksmine võib olla reaalne risk, kuid see ei ole investoritele suurim oht. Suurim viga on osta halva kvaliteediga ettevõtteid, mis paistavad majandustsükli heal ajal odavad, kuid muutuvad kiirelt väga kalliks, kui halval ajal kasu-

mid järsult langevad. See on ilmselt üks kõige alahinnatumaid tõdesid finantsturgudel. Grahami „Intelligentne investor“ loob lugejale suurepärase raamistiku, kuidas börsidel ratsionaalselt ja mõistlikult tegutseda. Vähim, mida see lugejatele pakub, on näited suurtest vigadest, mis raamatu autori enda kord vee alla viisid. Paremal juhul avab see tee väärtusinvesteerimise juurde, mis on üks väheseid lähenemisi, millega investoritel on õnnestunud headel aegadel kapitali kasvatada ja rasketel aegadel seda säilitada.

tekst: mikk taras

LHV privaatpanganduse portfellihaldur 72


TIM FERRISS Tribe of Mentors: Short Life Advice from the Best in the World 2017 Tim Ferrissi teos on justkui eneseabiraamat, kuid samas ei ole ka. See pole ka raamat, mida korraga otsast lõpuni läbi lugeda. Tegemist on justkui teatmeteosega, milles sisalduvat on hea kasutada abivahendina iseenda efektiivsuse tõstmisel. Autor on usutlenud rohkem kui sadat edukat inimest ja pärinud neilt nende praktikate ja põhimõtete kohta. Teiste hulgas on vastused andnud ettevõtjad ja investorid, aga ka sportlased ja näitlejad. Keskne küsimus võiks kõlada, kuidas enda võimeid maksimeerida. Samal ajal ei teesklegi teos, et üks vastus sobib kõigile lugejaile. Olukorrad on erinevad, inimesed on erinevad ja nende elud on erinevad. Kuid tähelepanelik lugeja leiab sellest sõnumite varamust siiski endaga haakuvat, mille üle pikemalt juurelda ja mida üle võtta.

73

S TA NL E Y M CCHRYS TA L Team of Teams: New Rules of Engagement for a Complex World 2015 On varemgi juhtunud, et sõda toob lisaks hävingule kaasa ka uusi teadmisi. Kindral McChrystal on pannud kirja oma kogemuse ja teadmised, mida testitud kõige tõsisemates olukordades. Maailm on muutunud. Nii igapäevaelu kui ka äri, isegi sõda on varasemast erinev: loevad kiirus, paindlikkus ning oskus orienteeruda informatsiooni ülekülluses ja erinevate muutujate virvarris. Iraagis liitlasvägesid juhtides avastasid ameeriklased autori juhtimisel, et kuigi neil olid vastastest võimekamad inimesed ja rohkem jõudu, oli terrorismivõrgustiku kiiruse ja paindlikkusega võimatu sammu pidada. Tuli adapteeruda, ja seda edukalt tehtigi. Teos koosneb osavalt ühendatud lugudest, mis kirjeldavad, kuidas võiks välja näha organisatsiooni edukas juhtimine 21. sajandil. McChrystal usub, et kaasaegne juhtimine peaks püüdlema jagatud teadvuse poole, väleduse ja läbipaistvuse ning horisontaalse organisatsiooni poole. Mis kõige olulisem, otsustusvõime tuleb anda igale inimesele ja meeskonnale.

L. DAVID MARQUET

AN DR EW W. L O

DAVID ENRICH

Turn the Ship Around! 2013

Adaptive Markets: Financial Evolution at the Speed of Thought 2017

The Spider Network: The Wild Story of a Math Genius, a Gang of Backstabbing Bankers, and One of the Greatest Scams in Financial History 2017

Nii nagu kindral McChrystali juhisedki, heidab ka see endise allveelaevakapteni teos valgust juhtimiskultuurile, mida kaitsejõududega sageli ei seostata. Kapten Marquet on kirja pannud enda kogemused, kuidas suhteliselt täbaras olukorras laevameeskonnast on võimalik vormida laevatäis liidreid, kes mitte ainult ei saavuta laevastiku parimaid tulemusi, vaid liiguvad igaüks laevakapteniks saamise kursil. Kui Marquet avastas, et tema alluvad ei oska ega julge enam oma peaga mõelda, otsustas ta laeva „ümber pöörata”. Ta lähtus järgmistest põhimõtetest. Tänapäevases meeskonnas tuleb otsustuspädevus ning koos sellega ka vastutustunne ja autoriteet jagada võimalikult laiale ringile. Tuleb hoolitseda, et organisatsiooni õppimisvõime oleks kõrge. Tuleb toetada ja kaaluda kõiki meeskonna ideid ning anda kõigile missioonitunne, mis on usutav ja järgitav. Nagu näha, tõid need põhimõtted edu. Kuigi teos on üpris merenduskeskne, leiab iga juht siit kindlasti hüva mõttetera või kaks.

Kui traditsioonilise majandusteaduse käsitluses peaksid turul tegutsejad olema alati ratsionaalsed, siis miks see päriselus nii ei ole? Või miks ikkagi tekib vähegi püsivam tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel nii raskesti? Selle üle on pikalt arutatud. Kellele meeldib majandusest teo­reetiliselt mõelda, võiks selle raamatuga tutvust teha. Teos püüabki ühes raamistikus kokku võtta erinevad teooriad ja seletada, kuidas ratsionaalne majanduskäitumine eksisteerib koos biheivioristliku käsitlusega. Tuginedes psühholoogiale, bioloogiale ja neuroteadusele pakub Lo välja hüpoteesi, et turud on oma olemuselt kohanduvad. Koosnedes inimestest, sisaldavad turud emotsioonidest lähtuvaid käitumuslikke mõttemalle, eriti segastes ja muutuvates oludes. Samas toimuvad muutused ju pidevalt ja nii on ka turud igal hetkel rohkem või vähem adaptiivsed. Lo veeretab juttu mõnuga, tõsi, tema teesidega nõustumiseks peaks majandust tudeerinu mõnest senisest teadmisest lahti ütlema, et uuele ruumi teha.

Raamatukokku on jõudnud kriminull. Küll ilma vereta finantskuriteost, kuid kriminull siiski. Selle loo peategelane Tom Hayes sai oma tegude eest karistuseks 14 vangla-aastat. Nagu teisigi kriminulle on Enrichi teost raske käest panna. Lugeja ees rullub lahti tõestisündinud lugu, kuidas kauplejast matemaatikageenius avastas LIBORiga (Londoni pankade vaheline intressimäär) manipuleerimise võimaluse ning kuidas koos loetud hulga värvikate käsilastega seda võimalust kurjasti kasutama asuti. Samas tõstatab ajakirjanik Enrich ka laiemalt küsimusi majanduskuritegudest ja finantsjärelevalvest. Mis ikkagi on lubatud ja mis lubamatu? Kas see on lugu sellest, kuidas tabati kuri geenius, või hoopis tüüpiline „väikesed sulid võllas” lugu? Uurige järele.

i nve ste e ri – nr 2/2018


Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Meie teenindus on tasemel“. Võitjaks osutusid Alar Kume, Tiiu Kuuskme ja Urmas Tarvis. Palju õnne! inve ste e ri – nr 2/20 18

74


Võida topeltpalk! Too oma palk LHV-sse ja kuni uue aastani loosime iga kuu ühele inimesele välja lisapalga. Vaata kuidas: lhv.ee/palk

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu kampaania tingimustega lhv.ee/palk ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Investeeri 2 2018  
Investeeri 2 2018