Investeeri 3 2017

lhv ajakiri nr 3/2017

Värskete ideedega tagasi kodus Pärast aastaid eemal­olekut pakub tippkokk Peeter Pihel taas kodu­maal toiduelamusi E T T E VÕT T E D: RELA X BABY BE COOL MADARA COSMETICS P E N S I O N: 2 MILJARDIT EESTI MAJANDUSSE A JA LU G U: ALKOK AUBANDUS Ü L E VA A D E: IMPORT EESTISSE G U R U: LARRY ELLISON

Juhtkiri

Sisukord tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht

mood ja trendid on olulised ka pangandusmaailmas, kus nendega arvestavad nii finantsteenuste pakkujad kui ka teenuste kasutajad. Kuigi see võib kõlada vähetähtsana, on tegelikult suur vahe, millised ootused teenustele valitsevad.

Ajaga kaasas käimisest ei pruugita kõikjal aru saada ühtmoodi. Kuigi finantstehnoloogia areneb kiiresti igal pool, võib Eesti pangandus ka Lääne-Euroopast vaadatuna näida kohati ulmeline, veidi omast ajast ees. Nüüdisaegne pangandus Eestis tähistab tegusat internetipanka, teenuseid nutiseadmete kasutajatele, kiiret suhtlemist klientidega elektrooniliste kanalite kaudu, paindlike teenuste pakkumist. Seda kõike kliendid soovivad, see on moes. Paljude kasutajate jaoks aga on see kõik juba harjumuspärane.

Hoolimata sellest, et oleme kõikide standardite ja näidete järgi väga head, ei ole me siiski rahul – eesmärk peaks olema alati ületada ootusi.

LHV-s tunneme, et meilt oodatakse rohkem. Ja ka me ise ootame endalt rohkem ega soovi leppida harjumuspärasega. Pingutamine on meeleseisund, mitte projekt.

Nagu seekordsest Investeerist lugeda saab, toob selline suhtumine häid tulemusi ka teistes eluvaldkondades.

4 kaanelugu Tippkokk peeter pihel värskete mõtetega kodus tagasi 10 investori abc

dr alexander elderi juhised edukaks kauplemiseks 14 ettevõte

madara cosmetics pakub puhast ilu ning tuleb Riia börsile 20 ajalugu

Eesti alkokaubanduse keeristes 30 ettevõte

relax baby be cool lisab elule värvikirevust 36 ülevaade

Eesti majandus sõltub impordist 42 guru

larry ellisoni miljardid 54 lhv toetab

EY Aasta Ettevõtja konkurss 56 pension

Fondide maht kasvab 60 pension

Eestisse tehtud investeeringud 62 nõuanne

Sularahaautomaatide kasutamise juhend 64 nõuanne

Pangakaartidel uus turvafunktsioon 66 ülevaade

LHV Pank alustab kampaaniat 70 lhv panga uudised 72 uued raamatud Tutvustame raamatuid, mis õpetavad juhtimist ja ettevõtlust tuntud näidete varal 74 ristsõna Lahenda ja võida auhind!

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Meedia Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 3/2017

Kaanelugu

Kokk olles tõstnud pädaste mõisa restorani alexander eesti kokandusmaastiku absoluutsesse tippu, pühkis tippkokk peeter pihel kodumaa tolmu jalgadelt ning suundus laia maailma uusi kogemusi hankima. nüüd on ta kodumaal tagasi ja uued eesmärgid taas horisondil terendamas.

Peeter Pihel Sündinud 28.01.1980.

Lõpetanud Kuressaare Ametikooli koka erialal.

Töötanud Eesti restoranides Alexander (Muhumaal Pädaste mõisas) ja Neh (Tallinnas). Lisaks reisilaeval Regina Baltica ning Rootsi restoranides Bloom ja Fäviken.

Mänginud FC Kuressaare jalgpalliklubi ridades Meistri- ja Esiliigas 97 mängu.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 3/20 17

mis on peetri edu valem? „Kuulasin isa soovitust, et mistahes eriala sa valid, tee seda hinge ja pühendumisega. Olen selle järgi tegutsenud ja kavatsen ka tulevikus selle nõuande järgi toimetada. See kõik on läinud väga sujuvalt ja loogiliselt,” põhjendab ta.

Eesti ja Rootsi vahel Peeter omandas kokahariduse Kuressaare ametikoolis ning praktikad sooritas Pädaste mõisas. Viimase praktika otsustas ta aga teha laeval. 1990. aastate teises pooles oli laevaköök praktikakoht, kus Peeter nägi teistsuguseid tooraineid kui koolis ja loomulikult ka teisi kokkamistehnikaid. Kaubavalik poelettidel oli märksa teisem, kui täna harjunud oleme.

Peeter tunnistab, et karjääri varajases faasis on praktikakohtade valik äärmiselt oluline. Pärast edukat praktikat laeval sai ta kohe peale kooli lõpetamist kutse laevale tööle asuda. Laevaks oli Eesti ja Rootsi vahet seilanud Regina Baltica ja 4

i nve ste e ri – nr 3/2017

FOTOD: ANU HA MME R

5

Kaanelugu

Telekokk 2000. aastate keskel juhtis neljal hooajal TV3 kokasaateid nimega „Tuhlid ja trühvlid” ja hiljem „Peetri köök”.

Seda aega ta taga ei igatse. „Oli tore aeg, aga see on käidud rada. Kui tunned, et ei ole enam päris see, siis on parem olla aus enda ja vaataja suhtes,” lisab Peeter.

inve ste e ri – nr 3/20 17

ettevõtteks legendaarne Estline. Sel ajal ei osanud Peeter muidugi aimata, et ühel hetkel läheb ta oma kokanduskarjääri käigus Läänemere vastaskaldal laevalt maha ja töötab seal pikemalt.

Pool aastat loksus Peeter Tallinna ja Stockholmi vahet, enne kui suundus Muhu saarele Pädaste mõisa restorani Alexander, kus asus köögis vägesid juhatama. „Loomulikult oli see liiga vara ja kogemusi igas vallas jäi vajaka, aga eks elu õpetas ja kuidagi jäin ellu,” sõnab Peeter. Pärast nelja edukat aastat Muhu saarel suundus ta esimest korda Lõuna-

Rootsi linna Malmösse, kus töötas ühe Michelini tärniga restoranis Bloom.

Võõrsil oldud aastate järel tuli Peeter tagasi Pädastesse. Ja jällegi, pärast nelja töist aastat Muhus tuli kutse Põhja-Rootsis asuvasse tipprestorani Fäviken. „Tundub üksjagu töökohti, aga noores eas oleks võinud isegi rohkem saada eri kogemusi ja näha eri kööke. Olen veendunud, et kokana tasub maailma avastada. Seejärel loksub nii mõnigi asi paika,” sõnab Peeter.

Alexandris Restoran Alexander võitis Peetri juhtimisel mitmel aastal Eesti parima restorani tiitli. Kuidas see õnnestus? „Esmalt, seal köögis töötas suurepärane ja ambitsioonikas seltskond. Praeguseks on enamik neist edukad peakokad või sous chef’id Eesti tipprestoranides,” põhjendab Peeter. „See oli tore aeg, ja veel kord suured tänud kogu tiimile, kellega koos sellel rajal liikusime.”

Peeter on meeskonnamängija. Ta tõm6

F O T O : F ÄV I KE N

bab paralleeli jalgpalliga, mida ta on maast madalast mänginud. „Sa tead. milleks keegi võimeline on ja mis omadusi me meeskonnana peame mingitel hetkedel korvama,” selgitab ta. Samuti töötab tema sõnul köögis hästi piits ja präänik. „Pead motiveerima, õpetama ja vajadusel ka jalapealt külmikusse vestlusele kutsuma. See oli hea meeskonna kordaminek – näide, et kui midagi väga tahetakse, siis ka saab,” lisab Peeter.

Ometigi otsustas ta just hetkel, mil oli Eestis absoluutses tipus, siit lahkuda. „See oli soov end ka maailma tõelisel tipptasemel proovile panna. Tuli kutse, ja tundus patt mitte Fävikenisse minna. See oli võimalus, mis avaneb üks kord elus.

Olen endiselt rahul, et läksin. Olin vaba igasugu arvutipahnast, telefon ei helisenud vahetpidamata. Sain pühenduda ainult toidule ja see oli luksus. Muu organisatoorne pool oli kellegi teise õlul.”

Fävikeni formaat meeldis Peetrile kohe. Tegemist on restoraniga ei kusagil.

7

Eesti paistab ilus Rootsis töötades jälgis Peeter pidevalt kodumaal toimuvat. „Kuna käin palju jooksmas ja tarbin sel ajal igasugu podcast’e, siis olin nii kodumaise poliitika kui ka majandusega väga kursis,” räägib Peeter. „Tegemised kodumaal paistavad alati hästi välja. Mulle on Eesti riigina alati meeldinud.”

Samuti paistab Eesti kokandus väljapoole väga tegus. „Muutusi tajume ju me kõik. Meil on palju häid restorane, meil on uus tegus noorte kokkade põlvkond peale tulnud, meil on tekkinud väga head väiketootjad ja -talunikud, inimeste teadlikkus toidust on kasvanud. Seda rida võiks veel pikalt jätkata,” räägib Peeter.

Tänavu suvel otsustaski ta kodumaale tagasi tulla. Tal polnud kordagi mõttes päriselt Eestist lahkuda. „Aeg pere, sõprade ja Eesti loodusega on väärtused, mida mujalt ei leia. Selline plaan, et siinsele joon alla tõmmata, pole kunagi olnud teema,” väidab ta. Oma rahvusvahelist kogemust saab ta nüüd rakendada Eesti külalistele süüa pakkudes.

Nimelt hoolitseb Peeter seoses Eesti Euroopa Nõukogu eesistumisega selle eest, et meie külalised saaksid ka hästi toidetud ja nende mulje Eesti köögist ainult paraneks.

Restoran Fäviken Asub 750 kilomeetrit Stockholmist põhjas Jämtlandi piirkonnas vanas Rootsi-stiilis talumajas.

25 kilomeetri kaugusel asub populaarne Åre suusakeskus.

2008. aastast on pea­ kokaks sommeljeetaus­taga Magnus Nilsson.

Valitud maailma 50 parima restorani sekka. Kõige parem tulemus on olnud 18. koht. 2016. aastal pälvis kaks Michelini tärni.

Varasema 16 koha asemel on restoranis nüüd 24 kohta. Õhtusöök algab kõigile külalistele ühel ajal, kell 19.

Menüü koos väikeste ampsudega on kokku 25-käiguline.

FOTO: KA LLE VE ES AAR

See paneb koka surve alla, sest ta peab kasutama köögis kõike seda, mida pakub loodus, ja olema nutikas, et mõnest toorainest seitse nahka võtta. „Olen pigem maa- ja metsainimene. Pikalt kuskil suures linnas olla on minu jaoks piin,” sõnab Peeter. Ka meri on tema jaoks väga oluline – seal vaatab ta vahel lõpmatusse.

LHV reklaaminägu „Mulle läheb korda see, et tegemist on kodumaisel kapitalil põhineva pangaga.

Lisaks olen suur jalkafänn ja loodan, et LHV toetus meie rahvuskoondisele ikka jätkub!” i nve ste e ri – nr 3/2017

F O T O : E RAKO G U

Kaanelugu

Suurepärane koostööpartner Peeter on olnud suurepärane koostööpartner läbi 18 aasta. Koos reisisime mööda Läänemere saari ja tegime põhjaliku uurimustöö, et defineerida uus Põhjala saarte köök ja rajada sellele kontseptsioonile restoran Alexander, mis on viiel korral tunnustatud Eesti parimaks. Ometi oli mul hea meel, kui ta andis juba aasta aega ette teada, et soovib ennast täiendada, ja asus tööle Rootsi parimas restoranis Fäviken. Peeter on tegelikult kolm korda Pädastest lahkunud ja hiljem tagasi tulnud.

Mul on alati hea meel, kui Pädaste mõisast tuule tiibadesse saanud kokad või teenindajad teevad ilma nii Eestis kui ka väljaspool.

Neid tublisid mehi ja naisi on juba kümneid, kes veavad nüüd teisi Eesti tipprestorane või on avanud omaenda kohad.

Imre Sooäär Pädaste mõisa arendaja

„Nagu ikka, head asjad koputavad ise uksele. Nii oli ka selle teemaga: oli riigihange ja tuli kirjutada enda nägemus, kuidas me võiks Euroopa sõpru võõrustada,” räägib Peeter. Ta tunnistab, et tema jaoks on see suur muutus. Ta oli kolm ja pool aastat elanud Rootsi metsade vahel rahus ja vaikuses, kus restoranis oli vaid 24 istekohta. Nüüd tuleb tal korraga serveerida õhtusöök 240 inimesele. „Harjumist sellega oli üksjagu. Tegemist on kordades suuremate õhtusöökidega, kui ma eales olen eelnevalt teinud. Õnneks on minu kaaslasteks sel teel kaks Eesti parimat catering’i-firmat, nii et heas koostöös oleme asjadega seni edukalt hakkama saanud,” tunnistab Peeter, lisades, et see on väärt kogemus. Väljakutseks on ka poliitilise korrektsuse järgimine menüüdes: peakokk peab arvestama, millist liha keegi sööb usulise tausta pärast, või ka seda, kas koogis on lubatud mooniseemned.

Hakkas ettevõtjaks Uue pöördena oma elus hakkas Peeter nüüd ka ettevõtjaks. Plaan alustada ettevõtjana on Peetri peas küpsenud kaua ja praegune aeg-ruum tundus õige olevat. „Koos ammuste kolleegide Maido ja Tõnisega tegime väikese lihaväärindamis- ja pagaritöökoja Kotzebue tänavale,”

inve ste e ri – nr 3/20 17

selgitab Peeter. Juuretise baasil valmistatakse üheskoos hapusaiasid ja väärindatakse kodumaist väiketalunike liha. Seda vinnutatakse, soolatakse ning tehakse salaamit. „See on sõna otseses mõttes käed-küljes-ettevõtmine: taina voldid käsitsi tammeastjates, teine päev lähed tükeldad searümba ära ja teed salaami,” kirjeldab Peeter oma tööd.

Tänapäeva kokanduses hakkab vahel ehk kaduma meistri oskus ja inimlik tunnetus, sest kokad kasutavad igasugu abistavaid pulbreid ja liha küpsetatakse vaakumkotis. Hapusaia või salaami valmistamine seevastu nõuab meistri tunnetust. „Pead mõistma, kui hea on algtooraine. Naudin tõeliselt, mida teeme, ja usun ja loodan, et ka meie kliendid saavad sellest aru,” sõnab Peeter.

Ambitsioon peakokana töötada pole aga kuhugi kadunud. „Küll see restoran ka tuleb,” lubab Peeter, kuid lisab, et peakokaks olemine pole eesmärk oma­ ette, vaid pigem soovib ta nautida protsessi inimestega, kellele see, mida ta teeb, ka korda läheb. Peetril on tulemas üks projekt, aga kas Eestis või mujal, selles jääb ta salapäraseks. „Aasta alguses on uudiseid oodata. Praegu keskendun Kotzebue tegemistele. Olen rahul,” sõnab Peeter.

8

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 145–203 g/km ja keskmine kütusekulu 5,5–8,9 l/100 km

Puudutades kõiki Teie meeli.

Uus S-klass. Intelligentne sõiduelamus. Intelligent Drive juhiabisüsteemide pakett koos ENERGIZING mugavussüsteemiga pakub täiuslikku luksust. Personaalselt Teile. S-klass on oma klassi liider, mis kombineerib intelligentselt seitse erilist programmi, tagades iga reisija isikliku heaolu. Igal ajahetkel.

Vaid nupulevajutusega.

Uus S-klass Silberauto Eesti esindustes nüüd tellitav.

* Lisavarustusse kuuluv ENERGIZING mugavussüsteem on saadaval alates 9/2017.a.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

ILLUS TR ATSIOON: LEM BITU MIKK ER

Kõvad teadmised populaarse telesaate „müüdimurdjad” üks saatejuhtidest adam savage on öelnud: „ainus vahe mängimise ja teaduse vahel on tulemuste kirjapanek.” seda mõtet andis edasi ka juuni alguses äripäeva investor toomase poolt külla kutsutud maailmakuulus kauplemisõpetaja dr alexander elder.

inve ste e ri – nr 3/20 17

10

Investori ABC

kahel päeval toimunud konverents ja workshop toetasid vahetult enne ürituse asetleidmist välja antud raamatus „Börsikauplemine kui elatusallikas” kirjutatud tõdesid ja andsid kohalikele kauplejatele nii mõnegi hea soovituse.

Kuigi raamat, konverents ja seminar olid suunatud rohkem kauplejatele, leidus nii mõndagi, mida ka investoritel tasub kõrva taha panna. Kuidas kahel päeval räägitut praktikas kasutada?

Dr Elderil on psühhiaatria-alane haridus. Börsid avastas ta enda jaoks juhuslikult, kui võttis reisile New Yorgist Californiasse kaasa Louis Engeli raamatu „Kuidas osta aktsiaid”. Ta ütleb, et see advokaadist sõbralt laenatud narmendavate kaantega raamat muutis ta elu, aidates tal saada edukaks kauplejaks. Raamatu lugemisele järgnes muidugi pikk ja vaevarikas protsess, mille võti oli psühholoogias.

Dr Elder rõhutas oma esinemistel korduvalt ettevalmistust kui üht edu alust, seda nii kauplemisel kui ka muus elus.

Kõige markantsem elust toodud näide oli tema põgenemine Vene kaubalaevalt Elevandiluurannikul. Olles ise lühikest kasvu, pidi ta edukaks põgenemiseks ära jooksma endast tunduvalt suuremate meeskonnakaaslaste eest. Selleks treenis ta laevatekil igal õhtul kaks tundi hüppenööriga hüppamist. Ja õigel hetkel oli ta nii füüsiliselt kui ka vaimselt valmis jooksma.

Dr Elder ütleb, et hobikaupleja ja investor on institutsionaalsete turuosalistega võrreldes kehvemas seisus, kuna professionaalidel on tööl nii analüütik, kes ütleb, mis aktsiat osta, kui ka kaupleja, kes üritab selle osta võimalikult hea hinnaga.

Jaeinvestor peab olema mõlemat samal 11

Alexander Elder Sündinud Leningradis.

Vähem kui aastavanusena kolis koos perega elama Tallinnasse Meriväljale.

Keskkooli lõpetas Pirital. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis psühhiaatriks.

Töötades Nõukogude Eesti kaubalaeval arstina hüppas Elevandiluurannikul Abidjani sadamas laevalt maha ja põgenes USA saatkonda.

Töötades psühhiaatrina hakkas tundma huvi börsil kauplemise vastu.

tekst: sander pikkel

LHV maakler i nve ste e ri – nr 3/2017

Investori ABC

ajal. Seetõttu on eriti oluline ettevalmistus. Dr Elder soovitab turu kinni olles kirjutada oma kauplemisplaan koos sisenemis- ja väljumishindadega paberile ja turu avanedes sellest lähtuvalt kaubelda.

Plaan aitab teha ratsionaalse otsuse, mida turu lahtioleku ajal saab hakata viima ellu. Tema sõnul on kõik investorid ratsionaalsed, kui turg on suletud, aga hindade liikumise jälgimine muudab nad emotsionaalseks.

Kauplejate käsiraamat Dr Alexander Elder on oma kogemuste põhjal avaldanud raamatu „Börsikauplemine kui elatusallikas”, mis ilmus sel aastal ka eesti keeles.

Tule konsultatsiooni Kui soovid teada, kuidas dr Elderi indikaatoreid LHV Traderis kasutada, vaata lhv.ee/elder või kirjuta maaklerid@lhv.ee, et leppida kokku tasuta konsultatsioon.

inve ste e ri – nr 3/20 17

Dr Elderi kauplemispäev Dr Elderi kauplemispäev algab kauplemispäeviku täitmisega. Ta vaatab esmalt üle, mis on öösel maailma börsidel toimunud, kuidas on tema jaoks olulised indikaatorid käitunud ja mis kõige olulisem, ta hindab ka enda vaimset valmisolekut kauplemiseks. Liiga masendununa või erutatuna väldib ta kauplemist, sest teab, et tema meeleseisund mõjutab võimet võtta vastu adekvaatseid otsuseid. Subjektiivsuse vältimiseks on dr Elder loonud endale viiest küsimusest koosneva testi, mille miinimumhinne on 0 ja maksimum 10. Parim päev kauplemiseks on siis, kui hinne jääb 7 ja 8 vahele. Hinne vahemikus 1–4 välistab kauplemise ning 5–6 ja 9–10 kutsuvad üles ettevaatlikkusele.

Maailma börsidel noteeritud aktsiate hulgast õige aktsia ülesleidmine on kui nõela otsimine heinakuhjast. Selle lihtsustamiseks soovitab ta enda jaoks määratleda investeerimisuniversumi, milles tegutseda. Tema jaoks on see eelkõige S&P 500 indeksisse kuuluvad aktsiad, mille keskmine päevane kauplemismaht on vähemalt 500 000 aktsiat või veelgi parem kui üle 1 miljoni aktsia. Selline likviidsus võimaldab tema sõnul teha tehinguid ka suurema portfelliga, ise hinda oluliselt mõjutamata, ja vajadusel positsioonist kiiresti väljuda.

Oma universumist huvipakkuvate aktsiate leidmiseks on ta oma kauplemisplatvormile lasknud programmeerida vastava skanneri, mis tema meetodeid arvesse

võttes koostab talle lühikese nimekirja tehniliselt huvipakkuvatest aktsiatest. Ta on loonud impulss-süsteemi, mis võtab arvesse eksponentsiaalse liikuva keskmise ja MACD-histogrammi kalde. See süsteem annab kolm signaali, mis näitavad, kas ja mis suunas ta võib tehingut teha.

Signaalide vastu panustamine on keelatud. Mõne minuti jooksul vaatab ta nimekirja üle ja sõelub sellest välja kõige kindlamaid signaale andnud väärtpaberid. Iga nimekirja sattunud aktsia puhul vaatab ta esmalt pikaajalist graafikut (aasta või rohkem koos nädalaste tulpadega) ning teeb sellele tuginedes strateegilise otsuse. Seejärel teeb ta taktikalise otsuse päevaste tulpade pealt. Mõned graafikud võivad näidata potentsiaali tulevikus tehtavateks tehinguteks. Need soovitab dr Elder välja printida – märkides ära koha, kust oleks soov aktsiaid osta või lühikeseks müüa – ja oma kauplemistoa seinale riputada. Nii on need silme ees ja annavad võimaluse avanevaid võimalusi ära kasutada.

Kauplemine on maraton Kui kriteeriumitele vastav aktsia on leitud, tuleb minna tehingusse. Tehingu tegemisel on oluline seada endale kasumisiht ja kaitse eksimise vastu. Kasumisiht (limiithinnaga müügiorder) on sama kui tööle kandideerimisel palganumbri küsimine. Lähtuda tuleks mõttest: mina teen sinu jaoks tööd, aga mis on minu tasu ja hüved? Kasumisihi määrab dr Elder pikaajalise graafiku pealt – see eemaldab liigse päevasisese müra.

Ma eksisin, laske mind välja!

Kahjumi piiramiseks stopporderi seadmine ei luba kuhjunud kahjumitel kontot hävitada. Stopporder peaks olema vähemalt 1,5 keskmist päevasisest liikumist (average true range) ostuhinnast eemal. Hindade liikumine tekitab kauplejale emotsioone ning tal võib tekkida kiusatus müügiorderit järjest kõrgemale tõsta, kui kasuminumber suureneb, või siis stopporderit madala12

Ühes kuus ei tohi kaotada rohkem kui 6 protsenti portfelli väärtusest male nihutada, kui hind peaks langema.

Enamasti lõpeb see ebaõnnestunud (kahjumliku) tehinguga. Kuna ka dr Elder on inimene koos oma tugevuste ja nõrkustega, siis on ta viimasel ajal tundnud, et selline nn käeväristamine kahjustab tema kasumiteenimise võimalusi. Ta on selle vältimiseks hakanud Excelis arvet pidama, kui palju selline närvilisus talle maksma läheb. Dr Elder leiab, et oluline on hoida kinni oma algsest kauplemisplaanist – sellest, mis kirjutati ajal, mil turg oli suletud.

Et tehing oleks dr Elderi jaoks atraktiivne, peab kasumi ja riski suhe olema vähemalt 2:1. Riski määrab ta ostuhinna ja stopphinna vahena. Ükski tehing ei tohi olla suurema riskiga kui 2 protsenti portfelli väärtusest. Ühes kuus ei tohi kaotada rohkem kui 6 protsenti portfelli väärtusest. Suurema kaotuse puhul tuleb kauplemisest eemal olla ja ülejäänud kuuks muud tegevust leida. Lihtne matemaatika ütleb, et kui tahta riskida korraga 2 protsendiga oma kontost, siis võib samaaegselt avatud olla maksimaalselt kolm positsiooni. Kui indikaatorite järgi peaks avanema võimalus teha neljas tehing, tuleb enne seda vähendada avatud positsioonide riski. Seda saab teha näiteks stopporderi tõstmisega või positsiooni sulgemisega.

13

Puust ja punaseks tehingu risk Oletame, et kauplejal on 25 000 dollari suurune konto ja ta tahab teha tehingut aktsiaga, millega kaubeldakse hetkel 9,95 dollari juures. Kaupleja paneb ostuorderi samale tasemele. Stopporderi seab ta tasemele 9,12. Mitu aktsiat saab ta osta?

Vastus ja arvutuskäik on ära toodud artikli veerus.* Dr Elderilt küsiti muu hulgas, kuidas väikest portfelli võimalikult kiiresti suureks kasvatada. Ta arvas, et väikse kontoga tegutsedes pole mõtet luua endale illusioone muinasjutulistest kasumitest. Ennast 50 000 dollari suuruse portfelliga ära elatada on võimalik, kuid see tähendab mungaelu ja annab väga vähe ruumi eksimusteks. Kuid kapitali vähesus ei tähenda, et kauplemisega ei peaks alustama. Korralikult tehingute üle arvet pidades võib saada jala ukse vahele ka mõne varahaldusfirma juures, kes võib anda kaupleja käsutusse juba suuremad summad.

Need üritused ja dr Elderi raamat aitasid kindlasti nii mõnelgi algajal vältida suuremaid vigu enne kauplemisega alustamist ning pakkusid edasijõudnutele toimivat süsteemi oma eluea pikendamiseks kauplemismaailmas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et dr Elder soovitas teha endale kauplemisplaan, sellest kinni pidada ja hoida riskihaldus paigas.

* Ostuhind 9,95 – stopphind 9,12 = risk aktsia kohta 0,83. 25 000 dollarist 2% on 500 dollarit. 500 / 0,83 = 602,41. Kuna saame osta ainult täisarvu aktsiaid, siis tehingu suurus on 602 × 9,95 ehk 5989,9 dollarit, mis on portfellist 23,96%. Kuna riskihaldus on stopporderi edastamisega paigas, siis tegelik risk on ainult 2%. i nve ste e ri – nr 3/2017

FOT OD: M A DA RA

Mada läti kosmeetikafirma madara cosmetics on juba üle kümne aasta tootnud ökomärgiga kosmeetikat. kiiresti kasvanud ettevõte kutsub tänavu sügisel börsidebüüdi käigus kõiki kliente ja investoreid osalust omandama ning kasvust osa saama.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 3/20 17

madaral on lätis mitu tähendust. See on levinud naisenimi, aga ka metsik lill, mis kasvab aasadel.

Madara Cosmetics sai alguse kirglikest Läti ettevõtjatest, kes võtsid sihiks jagada oma teadmisi loodusliku nahahoolduse kasulikkusest laiema publikuga. Sellest ajast on Lätis asutatud ettevõttest saanud

üks tuntumaid naturaalkosmeetikabrände kogu Euroopas, kelle müügitulu välisturgudel ületab kaugelt kodumaiseid käibenumbreid.

Ettevõttele on loodud tugev vundament, kontrollides ja korraldades majasiseselt tootmisprotsessi kolme peamist võtme­ tegevust, milleks on tooteretseptide välja14

Ettevõte

ra

töötamine, toodete turundamine ning hoolikas kvaliteedikontroll, mis on võimalik tänu uusimatele tehnoloogiatele, mida toodete valmistamisel kasutatakse.

Uhiuus tootmishoone Alates 2016. aastast asub ettevõte uhiuues tootmishoones Riia piiril Marupe asulas.

Ettevõtte olulisust näitab ka see, et avamisel oli kohal Läti president Raimonds Vējonis.

Tootmishoone fuajees asub Madara toodete pood, kus on näha kogu valik. „Hetkel on tooteid 60 ringis, aga nende arvu võib kasvatada ka sajani,” räägib ettevõtte tegevjuht Uldis Iltners. „Rohkem 15

Eestvedajad Vasakul pildil Madara asutajad ja eestvedajad Paula Tisenkopfa, Lotte Tisen­ kopfa-Iltnere, Zane Tamane ja Liene Drazniece. Ülemisel pildil ettevõtte tegevjuht ja Lotte abikaasa Uldis ­Iltners.

Majandusnäitajad miljonites eurodes

pole kindlasti mõtet, sest kaupluste riiulipinnad on ju piiratud.” Igal aastal tuleb juurde mõni uus toode, aga on ka neid, mille tootmine lõpetatakse.

Kosmeetikaturg on Uldise sõnul vägagi dünaamiline ja sellega on arvestatud ka tootmises, mis on tehtud hästi mobiilseks. Seadmed võimaldavad valmistada alates 50-kilogrammisest partiist kuni mitmetonniseni, alates vananemis­ vastasest kreemidest kuni vedelseepideni. Ainult tükiseepe toodetakse eraldi. „Poole kuuga võib nõudlus kardinaalselt muutuda,” räägib Uldis. Hästi paindlik on ka pakkimis- ja täitmisliin. Siingi saab teha erineva suuruse ja kujuga pu-

aasta

käive

kasum

2014

3,06

0,41

2015

4,19

0,45

2016

5,86

0,8

Artiklis sisalduv informatsioon on vaid informatiivse tähendusega ning pole mõeldud investeerimisotsuse langetamiseks. Potentsiaalse kapitali kaasamise aset leidmise korral koostatakse ja avalikustatakse vastavalt kehtivate õigusaktide sätetele emissiooniprospekt, mille eesmärk on anda informeeritud investeerimisotsuse tegemiseks vajalikku olulist teavet.

Madara Cosmetics-i nõustaja avaliku pakkumise läbiviimisel on AS LHV Pank. i nve ste e ri – nr 3/2017

Ettevõte

Looduslik ja tõhus Madara tooted on Eesti turul olnud juba pikka aega ja nende kvaliteet on meie tarbijatele teada-tuntud.

Ettevõte on alati lähtunud vääramatust põhimõttest olla võimalikult looduslik ja tõhus. Tihti olen sattunud kokku ka arvamusega, et bränd ongi Eestis loodud.

Sarja suur eelis teiste sarnaste ees on aga värskelt avatud tehas Lätis, mis on selle regiooni ainukene ökosertifikaadiga tehas.

Madara on alati olnud väga nooruslik ja innovaatiline sari, hoides teravat pilku uutel trendidel, tehes uuendusi, kus vaja ja millal vaja, ning investeerides pidevasse arendustöösse toomaks turule veelgi efektiivsemaid looduskosmeetikatooteid.

Reelika Kalmet OÜ Natcos Nordic müügi- ja turundusjuht inve ste e ri – nr 3/20 17

Läinud aastal oli kasv 39 protsenti deleid. Liini võimsus on 30 pudelit minutis.

Tootmishoones asub ka väike labor, kus töötavad farmakoloog ja lõhnaspetsialist.

Põhjalikumad teadustööd ja retseptid töötatakse välja koostöös Läti ülikooli teadlastega.

Ettevõttel on hetkel kaks brändi – lisaks Madarale ka laiematele massidele suunatud ja odavam Mossa. „Madara on rohkem arenenud, moodsam ja kõrgema hinnaklassiga bränd. Sihtrühm on kitsamini määratletud. Mossa näokreem on sobilik kõigile, aga Madara oma on spetsiifilisem, sõltuvalt nahatüübist või isegi probleemist,” selgitab Uldis.

Meestesarja pole veel välja töötatud. „Pole jõudnud, me oleme nii noor ettevõte,” sõnab Uldis. Ka pole meeste segment veel nii suur, kuid see kasvab väga kiiresti. Kuigi meeste nahk on natukene paksem, pole nii suurt vahet, et naistele

mõeldud tooted meestele ei sobi. Küsimus on ainult lõhnas. „Kasutada võib meie praeguseid tooteid, seal on ainult looduslikud lõhnad,” soovitab Uldis.

Miks öko? „Tegime selle otsuse kohe alguses ära ja pole kahetsenud. See on osa meie väärtusest,” sõnab Uldis. Sellega kaasnevad ka päris suured kulud. Kuna seadused ei sätesta kosmeetikas, mis on looduslik ja mis on öko, külastavad kaks korda aastas ettevõtet Prantsusmaalt pärit audiitorid, kes uurivad põhjalikult nii tooteid kui ka ettevõtte raamatupidamist. Iga koostisaine puhul tuleb selgitada, kust see on tulnud, ja tõestada, et see on öko. Ökomärk ise maksab 20 000 eurot aastas ning ökoloogiliselt puhtad koostisained on kallimad kui sünteetilised. Samas saavad kliendid 100 protsenti usaldada, et kasutatud pole sünteetilisi aineid.

16

Oskus juba 11 aastat ökoloogiliselt puhtalt toota on Madara vabrikule toonud tööd ka allhanke näol. Umbes kümnendik tootmismahust kuulub teistele ettevõtetele. Tellijaid on näiteks Skandinaaviast.

Kiiresti kasvav ettevõte Ettevõte on kasvanud tempos keskeltläbi 30 protsenti aastas. Läinud aastal oli kasv 39 protsenti ja tänavu liigutakse kursil 36–37 protsenti. Aga kasv vajab raha.

Lisakapitali kaasamiseks on Madara alustanud juriidiliste protseduuridega, mis on vajalikud ettevõtte registreerimiseks Nasdaq Riia börsil.

Börsiettevõtteks olemisega kaasnevad täiendavad nõuded ja kohustused. See aga lisab ettevõtte tegevusse läbipaistvust ning võimaldab seeläbi kasvatada klientide ja investorite usaldust. Paljude investorite jaoks võib käesolev investeerimisvõimalus olla elu esimene aktsiatehing. Kui 17

esmapilgul võib idee finantsinstrumenti investeerimisest tunduda segadust tekitav ja arusaamatu, siis tegelikkuses on pangakonto olemasolu korral juba 90 protsenti vajalikest eeldustest täidetud.

Investoriteks on oodatud eeskätt jae- ja erainvestorid. „Ootame niipalju väikseid investoreid kui võimalik. Eestist võiks tulla neid tuhatkond,” räägib Uldis. Väga on oodatud kõik kliendid, et pakkuda neile sügavamat koostööd Madaraga.

Uldise sõnul saavad aktsionärid mitmeid eeliseid. Näiteks hakatakse neile tegema sooduspakkumisi, lisaks võivad tekkida boonused või võimalus osaleda tulevikutoodete testimisel. „Oleme Baltikumis üks esimesi kui mitte esimene börsiettevõte, kes loob aktsionäridele hüvedeprogrammi,” lisab ta. Juba aastaid on ettevõtte dividendipoliitika maksta kuni 20 protsenti kasumist aktsionäridele ja see peaks niiviisi ka jätkuma.

Koostöö teadlastega Selleks et muuta oma teadus- ja arendustegevus tõhusamaks ning aidata turule tuua tõhusaid tooteid, on Madara teinud Läti ülikooliga koostööd rohkem kui kaheksa aastat. Algusest peale on ettevõte võtnud nii tootearendust kui ka efektiivsuse testimist väga tõsiselt. Tänaseks on selgelt näha, et see on ära tasunud ning tulemuseks on suurepärased tooted ning klientide lojaalsus ja kõrge rahulolu. Minu kui teadlase ja rakubioloogi koostöö Madaraga hõlmab pidevaid fütokeemilisi uuringuid ja uute looduslike koostisosade efektiivsuse testimist.

Testid, mida me Madara toodete jaoks läbi viime, hõlmavad näiteks naha vananemist ja valgendamist, võitlust kuperoosa vastu ning põletikuvastasust.

Kõrge standardiga testimine tagab selle, et aktiivsed koostisosad töötatakse välja täpselt ja konkreetse tarbija vajadusi silmas pidades.

Anna Ramata-Stunda MSc bioloogias

i nve ste e ri – nr 3/2017

Ettevõte

Öko on argument Ökomärk on teadlikule tarbijale kindlasti argumendiks – see annab kindluse, et toote koostisained on naturaalsed, hoolikalt valitud ja testitud. Looduslikel ja orgaanilistel toodetel on I.L.U. poodides oma kindel tarbijaskond ja trend on kasvav.

Eelistatakse järjest rohkem puhtaid tooteid. Võib öelda, et Eestist pärit looduskosmeetika on meie poodides väga populaarne. Rõõm on siiski tõdeda, et ka lõunanaabrite Madara on tänaseks leidnud oma koha I.L.U. klientide südames, sest tooted on väga head ja nende väljanägemine meile omane.

Inga Berkovitch OÜ TKM Beauty Eesti turundusjuht

inve ste e ri – nr 3/20 17

Juba praegu tegutseb ettevõte rohkem kui kahekümnes riigis Börsil kogutud rahaga on plaanis keskenduda eelkõige e-kaubandusvõrgu laiendamisele, seda nii olemasolevatel kui ka uutel turgudel.

E-kaubandus loob uusi võimalusi E-kaubandus kasvab rahvusvaheliselt väga kiiresti. Kui tavaline kaubanduse kasv on paar-kolm protsenti aastas, siis e-kaubanduse kasv on kindlasti kahekohaline. „Sellest võib saada tulevikus meie põhikanal,” sõnab Uldis. „Kindlasti paigutame börsil kogutud raha ka sinna.”

Aga e-kanalid ei taga müüki iseenesest. Bränd tuleb tuntuks teha ja ka tavalised poed ei kao kuhugi. „Tavapoodide ja e-kanalite vahel peab osavalt kombineerima,” räägib Uldis.

Juba praegu tegutseb ettevõte rohkem kui 20 riigis. Läti on küll Madara koduturuks, aga Soome on juba kasvanud suuremaks. Eestisse tuldi kolm aastat

tagasi ja siinne turg on veel väga väike. „Aga ma olen kindel, et Eestist saab üks meie suuremaid eksporditurge,” sõnab Uldis. Juba praegu on tooted müügil nii Stockmannis kui ka Kaubamajas ja selle tütarettevõtte I.L.U. poodides. „Peame oma brändi tegema veel tuntumaks,” lisab Uldis.

Kosmeetikaturg on äärmiselt konkurentsitihe. Poodide riiulitel on tuhandeid tooteid sadadelt tootjatelt. Kõik samal hinnatasemel müüjad on omavahel kõige otsesemad konkurendid. „Kujutle, kui sa tahad osta näokreemi, siis milline on sinu ees olev valik,” sõnab Uldis.

Kokku töötab Madara ettevõttes üle 90 töötaja, neist 70 vabrikumajas, ülejäänud aga Riia linnas asuvates brändipoodides.

Kas ka Tallinnasse võib brändipood tulla? „Kes teab, miks mitte, kui leiame hea asukoha. Hetkel pole see siiski päevakorral,” ütleb Uldis.

18

HAVEN KAKUMÄE

KODU SADAMAS

KORTERITE VALIK ON PIIRATUD! Haven Kakumäe – Kodu sadamas on täiuslik paik peredele, kelle sooviks on loodusega ühte sulades, nautida tervislikke ja aktiivseid eluviise Kakumäel, mugavas, moodsa tehnikaga varustatud keskkonnas.

•

Vaikne ja loodussõbralik paik Panoraamvaated merele ja päikeseloojangule Elamukompleks autovaba õuealaga

Sport ja vabaõhutegevus kogu perele Looduslikud viimistlusmaterjalid

Modernne jahisadam

+372 6777 700

|

www.havenk.com

FOT OD: RA H VUS A RH I I VI FI LM I A RH I I V

Hundijala alkohol on eesti majanduse käekäigus suurt rolli mänginud juba aastasadu – ajast, mil viinavabrikutest sõltus mõisate käekäik. täna on alkokaubandus päevakorral põhjusel, et riigi alkoholipoliitika tõttu läheb suur osa ringlevast rahast hoopis läti riigieelarvesse.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 3/20 17

ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil laienes viinaajamisõigus apteekritele, gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas

Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina umbes 600 pange (7200 liitrit) aastas. Sellesse aega langeb ka sala­viinaja puskariajamise traditsiooni teke.

1645. aastal keelas uuendatud maakorraldus talupoegadel viina ajada, kuid 20

vesi

talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada.

Viin Venemaale Eesti aladel hoogustus viinapõletamine pärast Põhjasõda ja liitumist Vene tsaaririigiga, sest algas piirituse massiline väljavedu Venemaale. Sellest alates kuni Eesti iseseisvuseni sõltus Eesti- ja Liivimaa mõisate rikkus suurel määral piirituse müügist. 1765. aastal andis keisrinna Katariina II välja ukaasi, mille kohaselt tohtisid viina valmistada „ainult aadlikud ja rohkem mitte keegi”. 85 protsendil Eesti mõisatest oli 1799. aastaks oma viinaköök – kokku oli neid 731.

21

Viina mõõdeti tol ajal vaatides, pangedes, toopides ja kortlites: pang on 12,2 liitrit, toop 1,22 liitrit ja kortel on veerand toopi. On arvatud, et 18. sajandi lõpus toodeti Eestimaal aastas ligi 10 miljonit liitrit viina.

19. sajandi algusest muutus viin aina kvaliteetsemaks. Tartu ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot teatas 1801. aastal piirituse täieliku destilleerimise leiutamisest. Esimene aurujõul töötav destillaator rajati 1817. aastal maamõõtja ja mõisarentniku Andreas Lamberti projekti järgi Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850. aastal Eestis esmakordselt ka puhast piiritust.

1825. aastal tehti esimesed katsed kasutada viinaajamiseks vilja asemel kartulit. Paarkümmend aastat hiljem algas Eesti piiritusetööstuses kartuli võidukäik, mis kestis enam kui sajandi. 1830. aastatel läks Põhja-Eestis mõisate viinavabrikutesse umbes pool mõisa teraviljast ja peaaegu kogu kartulisaak. Viina-

Aeg kaob, rõõmud jäävad Viinavillimise liin enne Teist maailmasõda ja Livikos pärast Eesti taasiseseis­ vumist 1993. aastal.

Etanool Etanool ehk viinapiiritus valemiga CH3CH2OH on tuntuim alkohol. Seda leidub mõnedes taimedes, käärinud puuviljades ja marjades, hapupiimas ja ka seotult taimede eeterlikes õlides. Samas esineb seda looduses vähe, kuna madala keemistemperatuuri tõttu lendub etanool kergesti. Seetõttu tuleb etanooli säilitada kinnises anumas.

Vahemere maade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamise teel veini valmistada juba 4000 aastat eKr. Veinist õpiti etanooli tootma alles seoses destilleerimise leiutamisega 11. sajandil. i nve ste e ri – nr 3/2017

FOT OD: RA H VUS A RH I I VI FI LM I A RH I I V

Ajalugu

Oi aegu ammuseid Kehra Sulfaat Tselluloosi Tehase ehitustöölised palgapäeval Kehra Majandusühisuse viinakaupluse juures.

Viinakuu Oktoober on rahvakalendri järgi viinakuu. Euroopas on jäänud seitse riiki, kus on kasutusel omakeelsed kuunimed. Eestis kasutame valdavalt siiski ladina keelest pärit nimesid. Viinakuu nimi jõudis Saksa töökalendrist meieni 18. sajandi teisel poolel, kui viinaajamine muutus mõisates oluliseks. inve ste e ri – nr 3/20 17

köögi praak tarvitati ära härgade nuumamiseks.

Uue tõuke piiritusetööstuse arengule andis 1863. aastal kehtestatud aktsiisiseadus, mis seadis suured nõuded tööstusruumidele, seadmestikule ja valmistoodangule. Seoses sellega hakkas senine käsitöönduslik tootmisviis asenduma vabrikulisega. Uued kallid masinad oli vaja tagasi teenida ja selleks tuli tootmismahte suurendada. Köögid, kes ei suutnud arenguga kaasa minna, pandi lihtsalt kinni.

Poole sajandiga vähenes viinaköökide arv poole võrra ja 19. sajandi lõpus oli neid alles ainult 249. Enamik neist asus PõhjaEestis, Tallinna-Peterburi raudteeliini läheduses. Aktsiisinormid soodustasid kartuli kasutamist ja sajandi lõpuks oli rukis toorainena välja tõrjutud.

Tehaste koguvõimsus küündis 19. sajandi lõpus juba ligi 40 miljoni liitrini – viimasel aastakümnel moodustas Eesti piiri-

tusetoodang ligi kümnendiku Venemaa piirituse kogutoodangust. Baltimaad olid Peterburi suurvarustajad, kattes üle 90 protsendi Peterburi piiritusevajadusest.

Lisaks Venemaale veeti Eestist piiritust välja ka mujale, põhiliselt Rootsi ja Saksamaale – ligi pool kogutoodangust.

Eestimaa kubermangus jaksati PõhjaEesti piiritusevabriku toodangust ära kasutada vaid viis-kuus protsenti.

Piirituse tootmine sai 19. sajandi lõpus kõige olulisemaks põllumajanduslikuks tegevuseks, aga sel oli suur osakaal ka tööstuses tervikuna: Lõuna-Eestis umbes 30 protsenti, Põhja-Eestis aga isegi kuni 60 protsenti.

Uusi seadmeid on vaja Arenev piiritusetööstus vajas uusi seadmeid. Kohaliku tootmise eripära tõttu mujal toodetud seadmed alati ei sobinud, lisaks olid need kallid. Seetõttu 22

Baltimaad katsid 90% Peterburi piiritusevajadusest tuli neid toota kohapeal. Eelkõige tänu piiritusetööstuse tellimustele tekkisid kuulsad Krulli tehased, mis tootsid 19. sajandi eelviimasel kümnendil ainult piiritusetööstuse seadmeid.

Lisaks Franz Krullile valmistasid seadmeid ka Friedrich Wiegandi masinatehas Tallinnas ja Fr. Mehringi masinatehas Narvas. Tellimusi piiritusetootmise seadmete valmistamiseks tuli ka Venemaalt.

Seoses destilleerimise leiutamisega 19. sajandi keskel hakkas toorpiirituse tootmine napsitootmisest eralduma. Üks tuntumaid ja suuremaid ettevõtteid, mis tegeleski ainult piirituse puhastamisega, oli Tallinna Piiritusvabriku Osaühisus, hilisema nimega Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co. Peenemale napsile ehk siis puhastatud lauaviinale või maitsestatud viinadele ja likööridele spetsialiseerunud väikesi napsivabrikuid tekkis teisigi. Ainuüksi Tartus oli 1860.

23

aastatel 16 napsi- ja liköörivabrikut.

Sajandi lõpuks tehaste arv siiski vähenes, 1899. aastaks oli neid Eestis pisut üle kümne. Viina maitsestati suhkru, ürtide, vürtside ja essentsidega. Levinumad tooted olid nalivkad ja nastoikad.

19. sajandi lõpus kehtestati Venemaal riiklik piirituse ja piiritusjookide müügi monopol. Eestis jõustus uus kord aastal 1900. Piiritusetehased jäid alles, nende töökorralduses midagi oluliselt ei muutunud, aga oma toodangut võisid nad müüa ainult kas riigile või siis välismaale.

Riiginormi katmiseks kulus ligikaudu 90 protsenti toodangust. Eesti piiritusetehased jäid ametlikult Peterburi, Pihkva ja Novgorodi kubermangude varustajaks, riiklikud normid olid püstitatud nii, et need võimaldasid piiritusetoodangut varasemaga võrreldes isegi tõsta.

Madalseis Eesti piiritusetööstuses saabus Esimese maailmasõja ajal, kui piiri-

Piirituspuhastusvabrik 1875. aastal andis Tallinna linn Preisi alamale Friedrich Rappuhnile loa ehitada Mere puiesteele (tollal Promenaadi tänav) piirituspuhastusvabrik. 1876. aastal valminud vabriku haldamiseks asutati Tallinna Piiritusvabriku Osaühisus.

1895. aastal viidi Tallinna Piiritusvabriku Osaühisuse juhatus üle Peterburi ja osaühisus muudeti ülevenemaaliseks ettevõtteks Piiritusepuhastustehaste Ühing.

Tallinna piiritusevabrik anti rendile kommandiitühingule Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co, mille vastutavad omanikud olid Gustav Arved von Rosen (1895–1903), Alexander Woldemar von Rosen (1903–1938) ja Ernest von Rosen (1938– 1940). Ettevõte koondas enda ümber enamiku Eestimaa toorpiiritusetootjaid ning ka mitmed tootjad Liivi- ja Kuramaalt. Kuni alkoholimonopoli kehtestamiseni 1900. aastal olid firmal osakonnad praegustel Poola, Leedu, Valgevene ja Ukraina aladel ning Moskvas ja selle ümbruskonnas.

i nve ste e ri – nr 3/2017

Käib töö ja vile koos Viljandimaal Pajusi viinakauplus 1930. aastal.

F O T O D: RAH V USARH I I V I F I L MI ARH I I V

Ajalugu

Viinarahvas soomlased Seda, kui palju Eesti kaubandus on teeninud tänu Soome turistidele, võib vaid aimata. Soomes on alkoholitarbimine levinud ammustest aegadest. 19. sajandi esimesel poolel olid soomlased Euroopas suurimad alkoholitarbijad. Rohke joomise üheks peapõhjuseks peetakse rasket ajalugu.

Energilise karskustöö tulemusena suudeti joomist piirata, ent kui käivitusid keelud, muutus kõik taas.

1919. aasta Soome keeluseadus kehtestas täieliku vägijookide keelu. Samal ajal aga levis joomine kordades. Jõid nii haritlased kui ka õigusemõistjad, nii rikkad kui ka vaesed, isegi naised ja lapsed. Eestlastele andis see võimaluse soomlasi varustada. Seadus kehtis 12 aastat.

Väike sõda 1920. aastatel liikus ligi 85 protsenti Eestis toodetud piiritusest salakaubitsejate kätte. Eesti piirivalve üritas seda kaubandust ohjeldada, aga salakaubavedajate vastupanu piirivalvuritele algas ähvardustest ja aktiivsemate piirivalvurite peale kaebuste esitamisest ning lõppes tulirelvade kasutamisega, milles kandsid kaotusi mõlemad pooled.

Piirivalve enda andmetel hukkus aastail 1923–1932 salakaubavedajatega puhkenud tulevahetustes kolm piirivalvurit. inve ste e ri – nr 3/20 17

Eksport = salaka tust võis toota ainult tehniliseks, tööstuslikuks ja „eriotstarbeks”. Sõja järel oli viinavabrikutest töökorras vaid 65.

1919. aasta alguses andis sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner korralduse registreerida riigi alkoholivarud. Ühe eraisiku omanduses võis olla viis liitrit veini, kolm liitrit kerget alkoholi ehk likööre ning liiter põletatud viina. Ülejäänud alkoholi võttis riik ära. Restoranides oli alkoholimüük keelatud ja klientidel ei tohtinud olla kaasas oma alkohoolseid jooke. Tallinna linn kehtestas viinamonopoli ja jälgis rangelt selle täitmist.

Iseseisvas Eestis Suureks probleemiks osutus Eesti iseseisvumise järel Venemaa turu

ärakukkumine – oli ju sinna läinud praktiliselt kogu toodang. Tootmisvõimsused olid nii suured, et need ületasid oma riigi vajadusi kordades. Aga probleem oli ka kartulikasvatajatel. Nendegi toodang oli seni olnud suunatud piiritusevabrikutele.

Riik võttis kõik vabrikud endale ja need renditi tootjatele välja klausliga, et nad saavad need hiljem ära osta. Riik toetas piiritusetootmist kui olulist tööstusharu, mis andis väga paljudele tööd. Oluline osa oli Eesti Kartuliühisuste Liidul, kes riigi tellimusel piiritust tootis. Pidevalt käis töö ka uute turgude otsimisel, kuid edutult. Eesti piiritus oli küll kvaliteetne, kuid kallis ega suutnud võistelda odava Saksa ja Ungari piiritusega. Toodangu 24

25

FOT O: EES T I FI LM I A N DM EBA A S

F O T O : RAH V USARH I I V

maht vähenes sõjaeelsega võrreldes umbes seitse korda: aastatoodang jäi 2,6 ja 8,3 miljoni liitri vahele.

Eksport toimis kõige efektiivsemalt salakaubandusena Soome, sest seal oli kuni 1932. aastani alkoholikeeluseadus, ja ka Rootsi.

19. sajandi lõpul kehtestati Soomes nn kohalik keeluõigus: maal suleti kõik alkoholimüügikohad, linnades seati viina müügil sisse erisüsteem. Ent ometi levis alkoholism taas.

Läänemere maades salapiirituseveoga tegelenud isikud investeerisid oma kasumi peamiselt laevadesse ja kiirpaatidesse ning kinnisvarasse, tööstusse ja kaubandusse. Ebaseaduslikust tegevusest saadud raha võimaldas ära osta kohaliku

Karm äri Õnnelikult Soome rannikule jõudnud mehed kanget kraami maha laadimas.

Probleem kasvas nii suureks, et sellega tegelesid lausa kolme riigi esindajad.

Uudis ajalehest Uus Eesti (19.03.1937).

Tulivesi 1994. aastal valmis Hardi Volmeri käe all film „Tulivesi”, mis kirjeldab salaviinavedajate elu 1920. aastatel.

Peaosas mängib Erik Ruus.

Film on pühendatud neile, kes peavad ränka ja lootusetut võitlust narkoäriga.

RE PR O: E ES TI RAHV USRA AM ATUKOGU

ubandus

Karm aeg 1914. aastal kehtestati Esimese maailmasõja tingimustes Venemaal kuiv seadus. Ülemisel pildil viinalao hävitamine 1917. aastal.

i nve ste e ri – nr 3/2017

Ajalugu

FOT OD: RA H VUS A RH I I VI FI LM I A RH I I V

Tippaastal 1984 toodeti üle 22 miljoni liitri viina ja likööri Letid täitusid mühinal Kui nõukogude aja lõpus leidus lettidel vaid tolmurulle, siis Eesti krooni saabudes täitusid riiulid erinevate alkoholipudelitega.

Tähelepanu! Artiklis on kirjutatud alkoholist. Alkohol võib kahjustada teie tervist. Kui jood, ära sõida! inve ste e ri – nr 3/20 17

võimu esindajaid. 1930. aastatel kerkisid Eesti põhjarannikule kahe- ja kolmekordsed villad – kohalikud viinavedajad elasid tolleks ajaks juba vägagi soliidselt.

Karistused kontrabandiveo eest olid aga üsna karmid. Rahatrahv võis ulatuda miljonitesse. Ühel juhul tuli salakauplejal maksta trahvi neli miljonit marka. Enamasti karistati piiritusevedajaid rannapiirkonnast välja saatmisega, näiteks ei tohtinud nad enam elada Tallinnas ja Viimsis.

Piiritusest valmistasid harilikku viina kaks riigi viinatehast: üks Tallinnas, teine Tartus. Lisaks harilikule viinale oli veel ka lauaviin, mida valmistati paremini puhastatud piiritusest. Esialgu tegelesid lauaviina ja muude peenviinadega ainult eraettevõtted.

1930. aastate teisel poolel muutus aga sellise viina tootmine riigi viinatehaste ainuõiguseks. Ainult mõni üksik napsija likööritehas tohtis lauaviina valmistada. Nii näiteks tegi Rosen & Co „Vene vodkat” Lääne-Euroopas, Aafrikas ja

Ameerika Ühendriikides müümiseks.

1938. aastal lasti Rakveres käiku Kartuliühisuste Liidule kuuluv uuendatud piiritusetehas, mis oli Balti riikides moodsaim.

Pärast Teist maailmasõda Nõukogude võim natsionaliseeris kõik vabrikud ja tehased. Algul jäid töösse üheksa piiritusevabrikut, siis viis, edasi kaks ja siis üks – Rakvere piiritusevabrik.

Aastal 1971 moodustati Liviko tootmiskoondis, mis ühendas piirituse tootmise ja puhastamise ning viina- ja napsitootmise. Liviko jäi ainsaks piirituse- ja alkoholitootjaks Eestis kuni taasiseseisvumiseni.

Tippaastaks jäi 1984. aasta, kui toodeti üle 22 miljoni liitri viina ja likööri. Viisaastakuplaanis oli ette nähtud viia toodang 30 miljoni liitrini, aga Gorbatšovi alkoholivastase võitluse ajal tuli igal aastal toota aina vähem ja vähem. Tootmises oli üle saja toote, enamik neist mitmesugused maitsestatud joogid. Oli ka uudis26

MAJAD VALMIS! Uus maja müügis!

www.vanapeetri.ee

vanapeetri.ee Vana-Peetri on uus tipparhitektuuriga elurajoon Ülemiste järve kaldal Vana-Tartu mnt ääres.

Juba 2018. aasta kevad-suvel valmib esimene etapp 5 hektari suurusest arendusest.

raul@invego.ee 525 6491 marge.kriis@laam.ee 5394 1883

Ajalugu

Alkoholi eksport Eestis Alkohoolsete jookide koguseline eksport 2007–2015 (miljonid liitrid) 60,1 55,3

 kanged alkohoolsed joogid  õlu  lahjad alkohoolsed joogid

49,5

48

44,8

42,9

Allikas: Konjuktuuriinstituut 24,3 15,7

26,2 21 15,8

13,6

2008

11,8

10,5 2009

13,6

13,6

2010

18

17,2

21

2011

17,2

2012

20,2 16,7

16,1

2013

2014

19,3

17

2015

FOT O: Ä RI P Ä EV

FOT O: EK S P RES S M EEDI A

2007

26

20,7

Piirikaubandus Kuigi Eesti kaubanduses on riiulid alkoholi täis, tõmbab madalam hind siiski piirilinna Valka, kus tänu Läti riigi madalamatele aktsiisimääradele ja pakkumistele on erinevad tooted kuni poole odavamad.

Alkotarbimine Eestis Eestis joodi 2016. aastal iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. 2007. aastal oli vastav number aga koguni 14,8 liitrit. inve ste e ri – nr 3/20 17

toodete plaan: igal aastal pidi turule toodama kuus-seitse jooki. Viinamarke oli vähe, vaid mõned üksikud. Viru Valge tuli aastal 1964, enne seda olid lihtsalt Vodka ja Viin ning Viin 50. Üleliiduliste retseptide järgi toodeti veel Stolitšnajat ja Moskovskajat. Eesti piiritusevabrikute aastatoodang oli nõukogude ajal keskmiselt 15 miljonit liitrit. Liviko rektifikatsioonitsehh asus Mere puiesteel, kuhu toorpiiritus veeti kohale raudteevagunitega. 1980. aastatel hakati kasutama mitme kolonniga destilleerimisaparaate, mis tegid meskist kohe puhta piirituse. Toorpiiritusest pool läks Leningradi, kus oli oma puhastustehas ja kus sellest siis juba viina tehti. Suur osa tollasest Stolitšnaja viinast tehti Eesti piiritusest. Viina veeti pidevalt ka Venemaa põhjaossa, eriti Karjalasse, vahepeal ka Nõukogude Liidu

lõunavabariikidesse ning Mongooliasse ja Norrasse.

Piiritust valmistati peamiselt kartulist ja teraviljast, vähem ka sisseveetud maisist. Kartuli kasutamine lõpetati 1980. aastatel.

Taastatud Eesti Vabariigis erastati nii ainuke viinavabrik Liviko kui ka kaks piiritusetehast. Tekkis ja kadus uusi viinatootjaid ja viinamarke. Liviko on Eesti vanim pidevalt töös olnud alkohoolsete jookide tootja. Alguse sai see ettevõte riiklikust viinalaost. Vastavalt viinamonopoli seadusele võisid Tsaari-Venemaal piiritusest viina valmistada ja turustada ainult riiklikud viinalaod. 25. septembril 1898. aastal pandigi Vene tsaari käsul nurgakivi kroonu viinalaole Tallinnas Tartu maanteel. Seda peetakse ka ettevõtte sünnipäevaks.

28

AINULAADNE ASUKOHT

PARIMAD NÕMME TERVISERAJAD SPORDIKESKUS

KVALITEETNE ARHITEKTUUR

ENERGIA MÄRGIS

MAAKÜTE! www.trummi25.ee

Raul Andresson Kati Kippasto

525 6491 553 3665

raul@invego.ee kati.kippasto@laam.ee

Kordumatud vaated Toompeale ja vanalinnale MAJAD VALMIS! TULGE VAATAMA!

Kati 553 3665 www.novamaja.ee

Imeline

FOTO: RE LAX BABY B E COOL

Ettevõte

inve ste e ri – nr 3/20 17

30

väikeses toas on mitu õmblusmasinat, stendid on täis värvikirevaid riideid, riiulites on kokkulapitud kangad ning õhus on tunda idamaist lõhna. Siin-seal on ka idamaised puust nikerdatud mehekujud. Aga need kirevad kangad pole tavalised. Siit rullubki lahti üks väga eriline lugu.

Seikleja hing Ettevõtmise taga on Liis Barbara Boode.

Noor ja aktiivne naine. Tema ema Katrin Kiho on omal ajal loonud lasterõivaste firma Hipo. „Olles terve elu oma vanemaid kõrvalt vaadanud ja kuulanud, kuidas nemad pusisid omal ajal lasterõivaste firma Hipo loomisega, veetes enamiku oma vabast ajast kangarullide vahele kodu ehitades ja õmblejatega peitust mängides, ei olnud kindlasti minu idee rõivatööstuses kätt proovida, kaugel sellest,” sõnab Liis.

Ta on maailmas kõvasti seigelnud.

Olles kuus aastat tagasi töötanud mõned kuud Tallinna kesklinna spaas administraatorina, otsustas Liis, et palgatöö pole tema jaoks, ning suundus Kreekasse.

Seal töötas ta luksusjahtidel kokana ja kapteni abina. Hiljem on ta seigelnud ka Austraalias, Austria mägedes ja Hispaanias. Lõpuks jõudiski Indoneesiasse, kus ärasõidupäeval sattus värvikirevate batikakangaste peale. „Mis mind aga köitis nende kangaste puhul, oli ajalugu ja traditsioonid ja kultuur ja kõik need eepilised lood, mis batikasse ajaga põimitud. Traditsiooniliselt 31

FOT O: GET T Y I M A GES

mustamäe servas päevinäinud, tolmuse hooviga tööstushoone ühes toas sünnivad imelised asjad. ema ja tütar – katrin kiho ja liis boode – valmistavad siin värvikirevaid riideid ning plaanivad nendega maailma vallutada.

Relax Baby Be Cool „Relax Baby Be Cool” on Prantsuse helilooja Serge Gainsbourgi (mees pildil, kes elas aastatel 1928– 1991) laul, mis ilmus tema 13. albumil „Aux armes et cætera” 1979. aastal. Plaadi materjali salvestas autor Jamaical, tehes koostööd tolle hetke parimate reggae-muusikutega maailmas. Kuigi mees sündis Nõukogude Venemaal, tänases Ukraina linnas Harkovis, on tal Prantsuse popmuusikale suur mõju.

1965. aastal võitis tema laul „Poupée de cire, poupée de son” Luksemburgi esindades Eurovisioonil esikoha.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 3/2017

FOT OD: RELA X BA BY BE C OOL

Ettevõte

Batika Batika ehk batik on Indoneesia päritolu tekstiilikunstitehnika, mis seisneb riide värvimises selle osalise katmise abil. Katmismeetodeid on erinevaid, neist enim levinud on kuumvaha ositi valamine kangale, nii et kaetud alale riidevärv ligi ei pääse. Vaha baasil batika arvatakse olevat enam kui tuhat aastat vana, selle juured ulatuvad tõenäoliselt iidsesse Egiptusse ja Sumerimaale.

inve ste e ri – nr 3/20 17

ainult käsitsi maalitud batikatehnikas valminud kangas sai alguse sadu aastaid tagasi ja sealt võib välja lugeda tervete generatsioonide katsumused, kordaminekud ja ajaloolised sündmused ning eeposed. Uskumatu,” räägib Liis.

Batika juured on iidsed, tehnikat on leitud kõikjal ja seda on raske jäljendada.

Keegi ei tea täpselt, millal ja kus selliseid kangaid tegema hakati. See on kunst, mis on vaieldamatult ilus ja mis sisaldab olulist filosoofilist tähendust kõigis selle motiivides. Mustreid ja variante, mis sümboliseerivad erinevaid asukohti, ajastuid ja kombeid, on miljoneid. Käsitsi maalitud batikat vaadates jääb mulje, nagu see elaks.

Lõi pildi ette Kui Liis kangaid nägi, kangastus tal silme ees, mida ta neist teha soovib.

Nokitsemine ja loomine on tal alati olnud veres ning koos emaga midagi korda saata tundus väga põnev.

Kangaid müüakse 1,2 × 2,2 ruutmeetriste kupongidena, mida kohalikud mehed ja naised kasutavad igapäevaselt sarongidena, eriti kõikvõimalikel tähtpäevadel ja usulistel tseremooniatel. On mustreid, mida kunagi lubati kanda ainult kuninglikul perel, ja ka saronge, mida kasutas vaid lihtrahvas.

Endalegi ootamatult võttis Liis Indoneesiast kaasa kümme kupongi. Kõik tooted, mis nendest tehti, on klassikalise lõikega ja peaks sobima kõigile kehakujust sõltumata.

Kui esimesed meeste ja naiste särgid Katrini käe all valmis said, sõitis Liis nendega Hispaaniasse. Seal toimus Valencia lähistel meeletult populaarne mitmepäevane Rototom Sunsplash Reggae muusikafestival. Tal oli seal oma boks, kus ta riideid müüs. Loomulikult osteti kõik ära.

Sellest sai ta sedavõrd innustust, et sõitis kohe Indoneesiasse tagasi ja hakkas tõsisemalt kangaid otsima. Ind tegutseda oli suur. Juurde tehti palju uusi tooteid: särke 32

F O T O : E RAKO G U

33

aga nende hind on 120 eurot kupongi eest. Hästi ahvatlev, aga Liisi sõnul muudab see lõpptooted liiga kalliks ning praegu ei saa ta seda endale lubada. Kaup on tegelikult hooajatu. Meeste pintsak maksab 300 eurot. Seelikud näiteks 78 eurot.

Tähelepanu on olemas Brändi nime taga on Prantsuse helilooja Serge Gainsbourgi laul „Relax Baby Be Cool”. Kui Liis batikakangaid käes hoidis, siis hakkas tal kõrvus kõlama just see laul. „See lugu on inimestest, kel pole vahet, mis õhtul saab – hommikul vaadatakse. Kõigile see nimi õudselt meeldib, paneb naeratama,” sõnab Liis.

Naiste omavaheline koostöö on olnud super. „Oleme aastaga tohutult kaugele jõudnud,” kinnitavad mõlemad. Nad on tekkinud võimalusest väga elevil ega pööra tööpäevade pikkusele tähelepanu.

Oma ettevõttesse on pandud kogu hing. „Mul on kõigega vedanud: koostööpartnerite, modellide, fotograafidega,” räägib Liis. „See on eluunistus, mis on täitumas.” Eesmärk on jõuda maailmaturule.

Kas Relax Baby Be Cool jääb ka Eesti kaubamärgiks, on täna vara öelda. Liisi enda unistus on elada Indoneesias. „Aga kuna oleme Eestist pärit, siis midagi jääb

Katrin Kirsipuu Stilist-loovkonsultant

FOTO: ARH I I V

nii meestele kui ka naistele. Naistele lisaks ka kleite, toppe, pintsakuid ja pükse ning värvikireva pintsaku said ka mehed.

Viimase aasta jooksul on ta käinud Indoneesias kangaid valimas neli korda.

Viimati oli reisilt toodud kohvrite raskus 60 kilogrammi. „Tahan ise minna ja valida, ei usalda kedagi teist,” sõnab Liis.

Kõik kangad, mis Liis on kõikvõimalikelt väikestelt turgudelt üle Indoneesia (Jakarta, Solo, Yogyakarta, Pekalongan, Bali jne) kokku ostnud, on ainulaadsed. „Tänapäeval trükitakse masinatega kindel kogus sarongikangaid, mis seejärel saadetakse üle maa erinevatele müüjatele, ja rohkem ei toodeta neid kunagi,” kirjeldab Liis. „Seega on kõik meie tooted äärmiselt limiteeritud ja eksklusiivsed.

Nuta või naera, rohkem ei trükita sama mustrit mitte kunagi.” Ühessegi tootesse ei tohi ära armuda, sest selles võib olla kindel, et teist samasugust enam uuesti ei saa. Teisest küljest välistab see võimaluse, et keegi teine tuleb samasuguse rõivaga tänaval vastu.

Mustrite jälgimine on ka põnev. Kui lähemalt vaadata, siis võivad mustrid eri kangastel isegi korduda, aga kasutatud on hoopis teisi värve.

Endiselt värvitakse kangaid ka käsitsi,

Muljetavaldav stilistika Ooo, mulle meeldib, et brändi nimi on tuletatud Serge Gainsbourgi laulust!

Väga hästi ja oskuslikult läbimõeldud imagokujundus ning muljet avaldav stilistika. Kodulehel uidates meenus aastatetagune reis Kariibi mere saarele Martinique. Täpselt selline – vabalt muretu, üdini naturaalne a kirglikult ajatu – tundub olevat selle brändi looming.

Sarong Sarongiks nimetatakse kangast, mida traditsiooniliselt kantakse puusade ümber seotuna. Valdavalt kannavad seda naised, aga teatud tähtpäevadel ka mehed. Lääne kultuuris seostatakse sellist kandmisviisi eeskätt naiste rannariietusega. i nve ste e ri – nr 3/2017

Kevadine tuul Liis Boode on just nagu värske kevadine tuul, mis paneb uskuma, et varsti on suvi. Just nii kirjeldaksin Liisi ning tema disainitud rõivaid, jalanõusid ja aksessuaare.

Puhtad ekstravagantsed värvid, kangad imeliste, eestlasele natukene julgete mustritega, eriti meestele mõeldud rõivastes – tänu sellele julgusele armastangi väga Liis Boode rõivaid.

Oman tema meeste kollektsioonist nii pintsakuid kui ka pluuse ja jalanõusid.

Peale rõivaste meeldivad mulle ka aksessuaarid, eriti meeste õlakotid, mis nagu ka jalanõud on valmistatud super kvaliteetsest nahast.

Olen üpris julge värvikandja ning Eestis oli mul suur probleem leida miskit erksat ja huvitavat, aga tänu Liisi julgusele saan siin nüüd soetada kvaliteetdisainiga meesterõivaid.

Meelis Krik

F OT O: REL A X BA BY BE C OO L

F O T O : E RAKO G U

Ettevõte

Loodame Pariisist midagi suurt kindlasti ka siia,” lubab Liis. Kõik tooted on seni valmistatud käsitsi ning Liisi sõnul peaks see nii ka jääma. Kindlasti tuleb juurde palgata õmblejaid, sest kuigi ema on kiire ja tubli õmbleja, on ka tema võimetel piirid.

Tänavu veebruaris käis Relax Baby Be Cool Suurbritannias moemessil Pure London, kus bränd valiti 20 parima hulka, ja ühtlasi oldi ainsad, kelle rõivaid näidati kahel laval. „Sest ürituse stilistid olid lihtsalt nii vaimustuses,” sõnab Liis.

Relax Baby Be Cool on saanud juba pisut tähelepanu ka maailma ajakirjades.

Maikuus ilmus Harper’s Bazaar UK väljaandes nendest artikkel ja juunis oli tutvustus ajakirjas Tatler.

Pariisis oodatakse läbimurret „Meid on kutsutud lugematutele näitustele üle maailma – Kasahstanist Jaapanini –, kuid kuna Eesti riigilt pole me selleks väga toetust saanud, siis peame veel natuke omal jõul kasvama,” sõnab Liis.

Hetkel müüakse tooteid peamiselt oma

inve ste e ri – nr 3/20 17

veebipoes ning ühes Londoni butiigis.

Juunis osaleti Antoniuse moeetendusel Tartus, mis oli avatud konkursiga ja kuhu neid ka välja valiti. „Oleme Eestis oma asju pakkunud siinsetele disainipoodidele, kuid tundub, et nende suund on siiski veidike musta-halli-pruuni poolne,” naeratab Liis.

Esimene läbimurre on aga toimunud, sest värvikirevad tooted on nüüd müügil Tallinna sadamas Eesti disaini poes.

Varasuvel sai Relax Baby Be Cool kutse esindada Eestit novembris Pariisis toimuval maailma moenädalal (World Fashion Week). Kutse tekitas emotsioonid, mis võtsid jalad alt. „Me nutsime ja naersime korraga,” kirjeldab Liis. Aga enda sõnul tundis ta seda kutset ette. „Loodame Pariisist midagi suurt,” lisab ta. „Meie kutse sisaldab boksi Louvre’i-esises pargis püstitatud paviljonis maailma parimate disainerite kõrval ning runway show’d.”

Lisaks riietele valmistatakse ka ehteid, kingi, kotte ja teisi aksessuaare. Selle suunaga lubab Liis tõsisemalt tegelema hakata.

34

Ülevaade

Import väliskaubandus ja majanduskasv liiguvad käsikäes – toorainete poolest vaese maana impordime eestisse pea kõike, mida kohaliku ettevõtluse pöörlemiseks vaja.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 3/20 17

enamasti on Eesti kaubavahetus puudujäägis, mis tähendab, et kaupu-teenuseid ostetakse sisse rohkem, kui väljapoole müüakse. Kuigi vahel nähakse suures impordimahus probleemi, sest rikkust toob juurde eksport, ei pruugi see tegelikult nii olla. Importivad ettevõtted varustavad kohalikku tööstust ja aitavad kaasa tarbimise arengule. See kõik suurendab majanduse mahtu.

Majanduseksperdi, presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul näitab olukord üha rohkem, et mida väiksema majandusega on riik, seda suurem tähtsus on tema jaoks välismajandusel, ning tehnoloogia areng võimaldab ettevõtetel esimest korda korraldada oma tegevusi vastavalt otstarbekusele ja terve maailma ulatuses. „Maailma mastaabis pole mida-

gi erandlikku selles, et meie igapäevane elu sõltub impordist,” tunnistab Vitsur. „Maailmas on ainult tosin suurriiki, kes suudavad rahuldada valdava osa oma majanduslikest vajadustest omaenda ressursside või toodetega.”

Mahud kasvavad Kaupade toomine Eestisse on nagu eksportki viimasel ajal hoogustunud.

Statistikaameti andmeil imporditi 2016. aastal Eestisse kaupu kokku 13,5 miljardi euro eest. Pärast langusaastaid hakkas Eesti väliskaubandus möödunud aastal taas kasvama ning ka tänavu teises kvartalis suurenes import 7 protsenti aastataguse ajaga võrreldes. Väliskaubanduse 36

Eesti partnerid

 Rohkem kui 1 miljard eurot  100 miljonit kuni 1 miljard eurot  10 miljonit kuni 100 miljonit eurot  1 miljon kuni 10 miljonit eurot  100 000 kuni 1 miljon eurot  0 kuni 100 000 eurot Allikas: Statistikaamet

Aastaga, juulist 2016 kuni 2017. aasta juunini, on Eestisse kaupu sisse ostetud 14,245 miljardi euro eest. Kaardil on olulisemad impordipartnerid märgitud tumedamalt.

kasv tähendab, et suurenemas on ka väliskaubanduse tähtsus Eesti majanduses. „Hetkel läheb meil hästi, sest meie majanduse viimiseks peaaegu täieliku hõivatuse tasemele piisas sellest, et alates möödunud aasta lõpust hakkas Euroopa majandus elavnema,” tõdeb Vitsur. „Ettevõtetel läheb paremini ja see tähendab meie puhul peaaegu alati nii ekspordi kui ka impordi kasvu. Seejuures on mitmetes sektorites nii, et ekspordi kasvule eelneb just impordi kasv.” „Sellise suure avatuse kohta võib aga öelda, et see on ühtaegu nii hea kui ka halb. Hea selle poolest, et kõik maailmas toodetavad kaubad on siin kättesaadavad, ja halb selle poolest, et meie käekäik sõltub väga suures ulatuses välispartneritest, kelle otsuseid me ei suuda mitte kui37

dagi mõjutada,” räägib Vitsur.

Vitsur toonitab, et Eesti avatus nii positiivsetele välismõjudele kui ka riskidele on Euroopa riikide hulgas üks suuremaid. Siiski ei ole välismaal toimuval absoluutne mõju, sest alati õnnestub mingil osal ettevõtetest uutele turgudele minna või muuta oluliselt oma toodet.

Kaubandus-tööstuskoja väliskaubanduse vanemnõuniku Marju Männiku sõnul on Eesti ettevõtete aktiivsus väliskaubanduses tõusuteel. Sellele aitab kaasa ka Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega, näiteks mais kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe ning juulis sõlmiti poliitiline kokkulepe Jaapaniga vabakaubandusleppe sõlmimiseks.

Statistikaamet teatab Kaupade import kasvas 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seitse protsenti.

II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist. i nve ste e ri – nr 2/2017

Hiinlased kaitsevad märja sügise eest Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal imporditud säärisega, kummist ja plastist veekindlate jalatsite kogus 200 000, mis olid peamiselt Hiina ja Vene päritolu (vastavalt 33% ja 31% kogu veekindlate jalatsite impordist). Kokku kasvas nende import neli protsenti.

Kuigi Eestisse imporditud jalatsid olid pisut rohkem Hiina kui Vene päritolu, oli keskmise hinna poolest Hiina päritolu veekindla jalatsipaari keskmine hind (7,4 eurot) ligi kaks korda kõrgem Vene päritolu jalatsipaari keskmisest hinnast (3,9 eurot).

Perioodil 2010–2015 imporditi Eestisse aastas 106 000–154 000 vihmavarju, kuid rekordiliselt suur kogus vihmavarje (üle 200 000) imporditi Eestisse just 2016. aastal. Viimastel aastatel on Eestisse pigem imporditud teleskoopvarrega vihmavarje. Kui 2010. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega 39 protsenti, siis 2016. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega koguni 72 protsenti. 2016. aastal Eestisse imporditud Hiina päritolu vihmavarjude osatähtsus oli 86 protsenti ning sisseveetud Hiina päritolu vihmavarju keskmine hind oli 2,5 eurot.

FOT O: Ä RI P Ä EV

Ülevaade

Riigid, kust Eestisse kõige rohkem kaupu veetakse, asuvad Eestile lähedal „Taolised vabakaubanduslepingud annavad paremad võimalused eelkõige väiksematele Euroopa Liidu liikmesriikidele,” räägib Männik. „Eesti jaoks on oluline, et selliseid lepinguid oleks paljude riikidega – kasutamata potentsiaali ja võimalusi aktiivsemaks kaubavahetuseks kindlasti on. Seda näitab ka suurenenud väliskaubandus ja ettevõtete kasvav huvi välisturgude vastu.” Männiku sõnul pöördub kaubandus-tööstuskoja poole üha rohkem ka e-residente, kes huvituvad tolliküsimustest Eestisse importimisel ja ka siit eksportimisel.

Toome sisse kõike Eestisse imporditi mullu kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille

inve ste e ri – nr 3/20 17

osatähtsus oli impordis 18 protsenti.

Teisel ja kolmandal kohal olid aasta lõikes transpordivahendid ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. Kõige rohkem kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu.

Tänavu on lisaks hoogustunud keemiatööstuse toorainete sissevedu, samas kui elektriseadmete import näitab rahunemise märke.

Laiemal vaatlusel toovad ettevõtted Eestisse rohkesti vahetooteid, millest siin midagi edasi valmistatakse. Eesti tööstus on seotud sisseveetavate tootekomponentidega. Lõpptarbijatele suunatud tarbekaupade sisseveo suurenemine viimase aasta jooksul viitab aga Eesti heale sisetarbimisele.

38

Vitsuri sõnul hakkab impordi ja ekspordi võrdluses silma, et me impordime väga palju lõpptarbimisse minevat toodangut, eksportides seda samal ajal veel suhteliselt vähe. „Ka pole meie lõpptarbimiseks minev eksport nii innovaatiline ja tehnoloogiline, kui seda on import, millega me nii harjunud oleme. Kuni me pole suutelised oma eksporti viima võrreldavale tehnoloogilisele tasemele ega ka lähemale tarbijale, saame me jõukuselt võistelda küll oma lõunanaabritega, kuid jõukatele Skandinaavia maadele ei jõua me veel järele,” nendib Vitsur.

Riigid, kust Eestisse kõige rohkem kaupu veetakse, asuvad reeglina Eestile lähedal. Statistikaameti andmetel domineerivad väliskaubanduse edetabeli tipus Skandinaavia maad – Soome ja Rootsi – ning Baltikumi naabrid Leedu ja Läti.

Impordi osas on üks peamisi partnereid aga Saksamaa. Lisaks kuuluvad impordi esikümnesse tavaliselt Venemaa, Poola ja Holland. Ainus kaugem impordipartner esikümnes on suurriik Hiina. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguimpordis koguni 82 protsenti.

Uued suhted võtavad aega Asjaolus, et Eesti ekspordi- ja impordipartnerite seas domineerivad naabermaad, pole Vitsuri sõnul midagi iseäralikku. Kõikidele riikidele on naabrid tähtsad, sest transpordikulud ja -aeg kaupade maakera teisele poolele viimiseks on alati suuremad kui naaberriigiga kaubeldes. „Eesti turg on ka ahtake, seega on väikeseid koguseid õigem hankida lähedalt või lähedastelt vahendajatelt,” usub Vitsur.

Männiku sõnul on Eesti ettevõtete peamine väliskaubandusega seotud mure eelkõige sobivate ja usaldusväärsete partnerite leidmine. Lisaks tekitavad muret välispartnerite nõuded erinevate dokumentide ja sertifikaatide osas, eriti keeruliseks võib asjaajamine kujuneda LähisIda riikidega. „Kui Euroopa riigid on 39

Euroopa Liidus on Eesti import kahekordistunud Impordi kogumaht (miljardites eurodes)

Allikas: Statistikaamet

15 15 14,1 12,8

11 11 10,7

11,4

14

13,8

13,1

13,5

11 9,3

8 8

8,2 6,7

7,3

4 4

0 0

2004 2005 2006 2007 2007 2008 2008 2009 2009 2010 2011 2012 2012 2013 2014 2015 2004 2005 2006 2010 2011 2013 2014 2015 2016 2016

Eesti ettevõtetele üsna tuttavad, siis kaugemad, aga siiski suure potentsiaaliga turud on veel avastamata. Ja ka teadlikkus Eestist võib kaugemates riikides olla väga kasin,” nendib Männik.

Tundmatutele turgudele suundudes on oluline ära teha kodutöö. Ettevõtteid väliskaubanduse osas nõustava Männiku sõnul tuleks väliskaubandusega tegelejatel enne tehingu sõlmimist veenduda välispartneri usaldusväärsuses ja koguda partneri kohta võimalikult palju andmeid. Hea oleks tunda kohalikke olusid ja nõudeid dokumentide vormistamisel. Lisaks on oluline teada ka kaupade impordi tingimusi ja kaupadele kehtestatud nõudeid. „Kindlasti on tähtis kohtuda välispartneriga silmast silma,” lisab ta. „Eestis on üsna kerge saada ettevõtete kohta infot, välismaal võib sama info kättesaamine olla kulukam ja keerulisem.” Nii mõnigi ettevõte on pöördunud laia kontaktivõrguga Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poole just välisettevõtte tausta uurimiseks. „Kõigi arusaamatuste ja probleemide ennetamiseks on oluline tarnijaga korrektse lepingu vormistamine. Kindlasti ei tasu teha toodete eest 100-protsendilist ettemaksu, kui kauba kättesaamise kohta puudub garantii,” nõustab Männik.

Eesti KaubandusTööstuskoda Nõustab väliskaubanduse osas nii Eesti kui ka välismaa ettevõtteid. Koda saab aidata nii partnerite leidmisel kui ka nõustada impordi- ja ekspordiküsimustes, näiteks anda infot tolliformaalsuste ja imporditingimuste osas, väljastada väliskaubandusalaseid dokumente jne.

Lisaks pakub koda praktilisi info- ja partnerotsinguteenuseid rahvusvahelise koostöövõrgustiku Enterprise Europe Networki nime all, mille kaudu on kojal kontaktvõrgustik üle 600 erineva ettevõtluse tugiorganisatsiooniga.

Samuti võõrustab kaubandus-tööstuskoda ettevõtjate delegatsioone eri riikidest, korraldab Eesti ettevõtjatele seminare ja kohtumisi välisfirmadega ning visiite välisturgudele.

Visiitidega kaasneb ka kohapealsete ettevõtete külastus: osalejad viiakse kokku oluliste otsustajatega selles piirkonnas ja tutvustatakse kohalikku ettevõtluskeskkonda.

i nve ste e ri – nr 3/2017

Ülevaade

Impordi toeks Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja uuri lisaks kaubanduse rahastamise ja riske maandavate toodete kohta www.lhv.ee (Laen ja liising – Kaubanduse rahastamine).

tekst: enn leet

LHV kaubanduse finantseerimise juht inve ste e ri – nr 3/20 17

rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamisel on abi mitmest panga poolt pakutavast teenusest. esmalt tuleks importival ettevõtjal mõelda läbi oma ettevõtte riskiprofiil.

Tarnijad tuleb sõltuvalt mahtudest jagada regiooniti ning eraldada riskantsed ja vähem riskantsed piirkonnad.

Euroopa Liidu tootjate-tarnijate info on üsna lihtsasti kättesaadav, kuid kaugemate partnerite tõsiseltvõetavuses on keerulisem veenduda.

Kui vaja lisakindlust Impordi riskide maandamiseks tuleb appi juba sajandi jagu kasutusel olnud pangatoode – akreditiiv. Ettemaksu küsinud tarnijale saab teha ettepaneku maksta kauba eest akreditiiviga. Ettemakse tegemine võib ju kurvalt lõppeda, kui ülekantud summa eest tegelikult kaupa ei saadetagi.

LHV saab ettevõtte laenuvõimelisusele toetudes väljastada akreditiivi. Tarnija ülesandeks jääb kaup teele panna, järgides täpselt akreditiivi ning lepingu tingimusi ja tähtaegasid. Tarne kinnituseks ongi dokumendid, mis tarnija panga kaudu ostja kodupanka saadetakse. Pank kui vahemees kontrollib, et dokumentides sisalduv info vastaks kokkulepitule. Vastasel juhul ei ole pangal ega ka ettevõttel maksekohustust ning otsus, kas maksta, jääb ostja langetada. Kui dokumendid on akreditiiviga vastavuses, sooritab pank makse.

Müüja saab raha, ostja saab kaubadokumendid ja nende alusel hiljem kauba.

Pangagarantii Kui tegemist on usaldusväärse pikaajalise tarnijaga, võib kaaluda hoopis pangagarantii kasutamist. Maksegarantii puhul on teie kodupangal maksekohustus tarnijale, juhul kui viimane kinnitab kirjalikult, et teie ettevõte ei ole oma maksekohustust õigeaegselt täitnud.

Tuleb tähele panna, et pank ei kontrolli, kas lepingulised kohustused on ka tegelikult täidetud, vaid maksab garantiisumma välja esitatud nõude ja garantiikirja tingimusi võrreldes. Seega on garantii kasutamiseks tarvis usaldust.

Kõige lihtsam ja rahaliselt ka odavam imporditoode on dokumentaalinkasso.

Selle makseviisi korral ei garanteeri pangad kauba eest tasumist, vaid ainult vahendavad turvalise vahemehena kaubadokumente. Enim turvalisust annab see laevatranspordi kasutamisel, sest sel juhul on dokumentide seas ka merekonossement, mis annab kaubale ligipääsu. Olles kauba teele pannud, esitab tarnija kaubadokumendid oma pangale, kelle kaudu edastatakse need ostja pangale. Dokumentidega on kaasas juhised tasumiseks. Kui raha makstud, saab kaubadokumendid kätte. Dokumentaal­ inkasso on lihtne ja turvaline kauba ostjale, kuid eeldab müüjalt ostja tundmist.

Kui juhtub, et ostja dokumentide eest ei tasugi, tuleb müüjal kaubale sihtriigis teine ostja leida.

40

Larry Ellison FOTO: GE TTY IMA GES

lawrence joseph „larry” ellison on silmapaistev mees nii oma välimuse kui ka tegude poolest. ligi neli kümnendit tagasi asutatud oracle on mehe teinud pururikkaks. tänavu augustis avaldatud andmete põhjal hinnatakse tema varanduse suuruseks 60 miljardit dollarit, millega ta kuulub maailma viie rikkaima inimese hulka.

inve ste e ri – nr 3/20 17

42

43

i nve ste e ri – nr 3/2017

Guru

Oracle Rahvusvaheline arvutitarkvaraettevõte, mille peakorter on Californias looduslikult imekaunis kohas San Francisco lahe ääres Redwood Shoresis. Ettevõte arendab peamiselt andmebaaside tehnoloogiat ja pilveandmetöötlust ning ettevõtetele äritarkvara.

2015. aastal oli Oracle käibe poolest suuruselt teine ettevõte Microsofti järel.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 3/20 17

larry ellisoni elulugu on täis erinevaid tahke ja lugusid. Kahtlemata on tegemist self-made man’iga, sest tema elu algus polnud kuigi roosiline.

Emata vallaslaps Larry Ellison sündis New Yorgis juudist ema vallaslapsena. Larry isa oli Itaalia emigrantide perekonnast pärit USA sõjalendur. Ilmselt ei olnud laps oodatud, sest kui väike poiss haigestus üheksakuuselt kopsupõletikku, lasi ema ta oma sugulastel adopteerida. Larry ei näinud oma ema aastakümneid. Kohtumine leidis aset alles siis, kui Larry oli juba 48-aastane üliedukas ja maailmakuulus ettevõtja.

Larry uus perekond elas Chicagos, kus teda ümbritses Ameerika tolleaegne keskklass. Ta on meenutanud oma kasuema lahke ja armastavana. Ent kasuisa polnud selline. Tegemist oli karmi, eemaloleva ja mittehooliva mehega. Ellisoni nime võttis ta endale Ellise saare järgi,

kustkaudu ta oli Ameerikasse tulnud. Ta oli valitsusametnik, kes oli proovinud õnne ka kinnisvaras, ent õnnetult.

Majanduskriis ehk suur depressioon oli tema varanduse hävitanud.

Kuigi perekond oli usklik ja külastas regulaarselt sünagoogi, jäi Larry usu suhtes külmaks. „Judaismi mütoloogia on põnev ja ma kindlasti austan inimesi, kes seda kõike usuvad, aga mina ei usu, sest ma ei näe tõendusi,” on ta ise öelnud.

13-aastaselt keeldus Larry osalemast bar mitzvah’ pidustustel. Tegemist on juudi kombetalitusega, millega tähistatakse poiste 13-aastaseks saamist ja pärast mida nad peavad ise oma tegude eest vastutama. Ellison on ka öelnud, et tema armastuslugu Iisraeliga ei põhine usul, vaid sellel, et tegemist on tehnoloogiliselt innovaatilise riigiga.

Noore mehena oli Ellison väga kärsitu.

Teisel kursusel lahkus ta Illinois’ ülikoolist, jättes eksamitele minemata. Aga sellel oli ka kurb põhjus, sest suri tema 44

KALEVIPOJAD TAAS KODUMURUL!

EESTI . KÜPROS

3. SEPTEMBER 2017 MM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

Guru

Isiklikku Larry Ellison on sündinud 17. augustil 1944. aastal.

Ta on olnud abielus neli korda. Esimene abielu Adda Quinniga kestis aastatel 1967 kuni 1974.

Nancy Wheeler Jenkins oli Ellisoni abikaasa aastatel 1977 ja 1978.

Barbara Boothe’iga, kellega ta oli abielus aastatel 1983 kuni 1986, on tal kaks last, David ja Megan, kes töötavad filmiprodutsentidena.

2003. aastal enne jõule abiellus ta armastusromaanide autori Melanie Craftiga.

Pulmafotograafiks oli Larry hea sõber ja Apple’i juht Steve Jobs. Paar lahutas 2010. aastal.

Piltidel (vasakul) Larry ­Ellison koos eksabikaasa Melanie ja poja Davidiga ning (paremal) koos praeguse elukaaslase, filminäitleja Nikita Kahniga.

inve ste e ri – nr 3/20 17

Ellisoni nimi tuleb Ellise saare järgi ­ asuema. Päris pooleli ta õpinguid siiski k ei jätnud. Veetnud suve Põhja-Californias, suundus Ellison Chicago ülikooli, kus ta puutus esimest korda kokku arvutidisainiga. 1966. aastal, 22-aastasena, suundus ta elama Põhja-Californiasse.

Sukeldumine andmebaasidesse Pärast lühiajalist töötamist tarkvarafirmas Amdahl Corporation, hakkas Ellison töötama ettevõtte Ampex heaks.

Tema projektide hulgas oli andmebaasi ehitamine Luure Keskagentuurile.

Andmebaasile pani ta nimeks Oracle.

1977. aastal asutas Ellison koos kahe partneriga – Bob Mineri ja Ed Oatesiga – ettevõtte Software Development Laboratories (tlk – tarkvara arendamise laborid). Üheskoos tehtud investeeringu suu-

rus oli 2000 dollarit, millest 1200 kuulus Ellisonile.

1979. aastal sai ettevõte nimeks Relational Software Inc. 1982. aastal muudeti nime taas – Oracle Systems Corporationi nime all me ettevõtet tänapäeval tunnemegi. Nimi tulenes kõige tähtsamast tootest, andmebaaside haldussüsteemist Oracle.

Oracle’i andmebaasisüsteem hõlmab vähemalt ühte rakenduse eksemplari koos andmehoidlaga. Eksemplar sisaldab kogumit operatsioonisüsteemi protsessist ja mälustruktuuridest, mis mäluga suhtlevad. Tüüpilised protsessid on PMON (process monitor), mis jälgib teisi taustprotsesse, ja SMON (system monitor), mis tegeleb eksemplari taastamisega ja hooldab kontrollfaile.

46

Guru

Oracle vaidles Eesti ettevõttega Rahvusvaheline tarkvaragigant Oracle Corporation ja Oracle Nederland BV Eesti filiaal esitasid 2002. aastal levinud uudiste põhjal kohtusse hagi Eesti osaühingu Oracle vastu, nõudes nende ärinime kasutamise lõpetamist.

OÜ Oracle üritas uudise kohaselt enda nimele registreerida ka Oracle’i kaubamärki, mille Oracle Corporation samuti vaidlustas.

OÜ Oracle asutati 2001. aasta oktoobris. Krediidiinfo andmeil olid firma tegevusaladeks arvuti riist- ja tarkvara tootmine ja müük, internetiteenused, reklaamindus, kirjastamine, vara haldamine ning tegevusaladega seotud konsultatsioonid. Krediidiinfost on näha, et nimi OÜ Oracle kehtis 2005. aasta suveni.

inve ste e ri – nr 3/20 17

Pankrot polnud Oracle’i andmebaaside kasutajad viitavad serveripoolsele mälustruktuurile kui SGA-le (System Global Area).

SGA valdab tavaliselt vahemälu informatsiooni, nagu näiteks andmepuhvreid, SQL-käske ja kasutajaandmeid. Lisaks mälule koosneb andmebaas võrgupõhistest taastelogidest, mis sisaldavad protseduuride ajalugu. Protsessid võimaldavad taastelogisid arhiveerida, mille põhjal teostatakse andmetaastust ja andme­jäljendust kasutades Oracle Data Guardi.

Ellison sai teada, et IBM oli arendamas samalaadset andmebaasisüsteemi, ning pakkus koostööd, kuid IBM keeldus.

Esimene Oracle nägi ilmavalgust 1979. aastal ja kandis nime Oracle 2, kuigi Oracle 1 pole kunagi olemas olnud.

Pankrot terendamas 1990. aastal koondas Oracle kümnendiku oma 4000 töötajast, sest ettevõte oli kahjumis – nii sügavas kriisis, et pankrot polnud kaugel.

Tagantjärele võib hinnata, et põhjus oli vales müügistrateegias. Müügimehed keelitasid potentsiaalseid kliente ostma korraga võimalikult palju tarkvara, kirjutasid kogu tulevikus litsentside pealt laekuva tulu müügiperioodi ja võtsid müügiboonused välja. Probleem kasvas suureks, sest päris elu polnud nii roosiline – karu, mille nahka jagati, jooksis veel metsas ringi – ja suur osa planeeritud rahast jäi laekumata.

Et raskest olukorrast välja tulla, pidi ettevõte oma sissetulekuid kahekordistama ja ülemakstud palga tagasi küsima.

48

Tennisesõber 2009. aastal omandas Larry Ellison Ameerika Ühendriikides California osariigi lõunaosas Riverside’i maakonnas Coachella orus asuvad Indian Wellsi tenniseväljakud. Maagiliselt kaunis, vaikses ja päikeselises kõrbelinnas on Ellisoni korraldada ka igal hooajal aasta esimene Master 1000 sarja tenniseturniir, kuhu tulevad kokku kõik maailma tippmängijad.

kaugel Ellison on seda juhtumit nimetanud uskumatuks äriveaks.

Kuigi suurte arvutite andmebaaside turgu domineeris DB2 ja SQL/DS toodetega IBM, jättis ta väiksemate arvutite varustamise teistele. Nii sisenesidki turule operatsioonisüsteemid UNIX ja Microsofti Windows. Keskmise suurusega arvutiturul tegutsesid aga Oracle, Informix ja Sybase. Umbes sel ajal ehk 1990. aastate alguses tegigi kõige rohkem ilma viimane.

Vihased konkurendid Kui Informix 1994. aastal Sybase’i üle võttis, sai sellest Oracle’i kõige vihasem konkurent. Sõda Informixi juhi Phil White’i ja Ellisoni vahel täitis Silicon Valley väljaannete esikülgi kolm aastat.

49

Aprillis 1997 teatas Informix eelarve puudujäägist ja tulude ümbervaatamisest. Paul White pandi isegi vangi.

Samal aastal kutsus Steve Jobs, kes oli tagasi pöördunud Apple’isse, Ellisoni ettevõttesse direktoriks. Ellison pidas ametis vastu viis aastat, teatades seejärel, et tema päevakava ei jäta talle aega osaleda ametlikel koosolekutel, mida direktori amet eeldab.

Aga see oli ka aeg, kui Oracle nautis edu, sest õiget konkurentsi seoses teiste ettevõtete hävimisega polnudki. Alles 1990. aastate lõpus, kui anti välja Microsoft SQL Server, hakkas konkurents taas tõusma. Microsoftile sekundeeris IBM oma DB2 andmebaasiga, mille alged nad olid saanud Informixilt. Samad tegijad on turul siiani.

Näitleja Larry Ellison tegi väikese rolli 2010. aasta filmis „Raudmees 2”.

Pildil heategevus­üritusel kohtunud näitleja Arnold Alois Schwarze­neggeriga.

Autohull Ellisonil on äge autopark, mille seas on muu hulgas nii Audi R8 kui ka McLaren F1 vormel. Tema lemmikuks on väidetavalt Honda NSX. Aga ta omab ka erinevaid luksuslikke Lexuseid.

i nve ste e ri – nr 3/2017

Guru

Meremees 2004. aastal lasi Larry Ellison ehitada endale ühe suurima jahi maailmas.

Rising Suni nime kandev laev (ülemisel pildil) on 138 meetrit pikk ja selle ehitamine maksis 200 miljonit dollarit. 2010. aastal müüs ta jahi maha muusikamogul David Geffenile ning ostis 130 miljoni dollari eest 88 meetri pikkuse jahi Musashi.

2000. aastal lõi Ellison purjetamisvõistkonna Oracle Team USA, kus ta on osalenud ka meeskonnaliikmena. Osaletud on mitmetel maailma mainekatel võistlustel ning kahel korral, aastatel 2010 ja 2013, on võidetud ka America’s Cup.

inve ste e ri – nr 3/20 17

Palgast Avaldatud andmete põhjal ulatus Ellisoni palganumber 2005. aastal 975 000 dollarini, millele lisandus 6,5 miljonit dollarit boonuseid ja 955 100 dollarit kompensatsioone. 2006. aastal nimetati Ellison California kõige rikkamaks inimeseks. Ja see rikkus ainult kasvas.

2007. aastal oli tema sissetulek üle 61 miljoni dollari, 2008. aastal aga juba 84 miljonit dollarit. Aastal 2009 teatati aga, et alates 2010. aastast on Ellisoni palk vaid üks dollar aastas.

2010. aasta suvel kirjutas Wall Street Journal, et Ellison on viimase kümnendi enim makstud tegevjuht, kes teenib kokku 1,84 miljardit dollarit.

2009. aastal teatas Ellison huvist osta ka Java programmi loonud Sun Microsystems. Euroopa Liit andis tehinguks loa 2010. aasta alguses, avaldades lootust, et tehingu järel hakkab tulema uusi ja põnevaid tooteid. Lisaks Oracle’ile on Ellisonil osalused ka ettevõtetes Sales-

force.com, NetSuite, Quark Pharmaceuticals ja Astex Pharmaceuticals. 2012. aastal ostis ta endale aga midagi hoopis suurt ja põnevat. Nimelt terve saare.

Saare omanik 2012. aastal omandas Ellison 300 miljoni dollari eest Hawaii saarestikus asuva Lanai saare. Lanai saart tuntakse eelkõige tänu sealsetele ananassikasvatustele. See on üks väiksemaid ja vähem külastatavaid Hawaii saari.

1922. aastal ostis saare James Drummond Dole, kes hakkas saarel kasvatama ananasse. Ta maksis toona maa eest 1,1 miljonit dollarit. Mees muutis saarel palju: lasi ehitada teid, sadama ning majad oma töölistele. Saarelt eksporditi 65 000 tonni ananassi aastas. 1992. aastaks oli olukord aga muutunud. Ananassi pakuti turul palju ja see viis hinna alla. Dole ei suutnud enam teistega võistelda ja ettevõte pidi sulgema uksed.

Saar müüdi miljardär David Murdocki50

Guru

Päästis Lanai Enne Larry Ellisoni tegutsemist elu imekaunil saarel vireles, kuid oma tegutsemisega on ta ka saarel majanduse käima pannud, kaotades praktiliselt tööpuuduse.

Lennundus Larry Ellison on paberitega lendur ja ta on omanud mitmeid lennukeid. Ellisonile kuulub vähemalt kaks sõjalennukit: Itaalias valmistatud treeninglennuk SIAI-Marchetti S.211 ja enam kasutusel mitte olev MiG-29, mille importimiseks ta USA valitsuselt luba ei saanud.

Sajad miljonid vähiraviks 2016. aastal annetas Larry Ellison Lõuna-California ülikooli vähiravikeskusele 200 miljonit dollarit. inve ste e ri – nr 3/20 17

le, kes otsustas, et Lanai peaks fookuse pöörama turismile, ja ehitas kaks suurt kuurorti. Murdocki otsus osutus aga valeks ja investeering röövis mehelt 20 kuni 30 miljonit dollarit aastas. 2011. aastal ütles mees saare ajalehele, et Lanai ost oli tema elu halvim äriotsus. Ta pani Lanai müüki ning lõpuks ostis selle ära Larry Ellison, kes hakkas saarel kohe usinasti tegutsema.

Saarel elab 3200 inimest, suur osa neist Lanai City territooriumil. Ellison ostis ühe kolmandiku saare asukate kodudest, kaks Four Seasonsi hotelli, Dole’i pargi (linna keskväljak) ning selle ääres asuvad hooned. Ta on ka rahvamaja, ujula, teatri, kaupluse, kahe golfiväljaku, vee-ettevõtte, reoveepuhasti ja saare surnuaia omanik. Ühtlasi ostis ta ka lennuoperaatori, kes hakkas inimesi vedama Lanai ja Honolulu vahel. Ellisonile kuulub 36 500 hektari suurusel saarel üle 32 200 hektari maad.

Tegevuse tulemusel on Lanail vaid käputäis ettevõtteid, mis ei kuulu Ellisonile ega maksa talle renti. Nende väheste seas on tankla, kaks panka, autorendifirma ja kohvik Coffee Works, kuid Oracle’i looja innustab kohalikke elanikke ise oma ärisid avama.

Siinkohal võikski jääda loetlema muudatusi, mida mees on saarel teinud. Hetkel on Ellisoni plaan muuta Lanai 100 protsenti roheliseks ja populaarseks turismisihtkohaks.

Lahkus areenilt 2014. aasta sügisel teatas 70-aastane Ellison, et astub Oracle’i juhi kohalt tagasi ja annab ameti üle oma kahele asetäitjale, 57-aastasele Mark Hurdile ja 52-aastasele Safra Catzile. Mõlemad olid Oracle’i asepresidendid alates 2010. aastast, mil Ellison võttis Hurdi tööle pärast seda, kui mees lahkus ootamatult Hewlett-Packardist.

Ellison on üks viimastest Silicon Valley tippettevõtete asutajatest, kes siiani tegeles firma juhtimisega. Bill Gates andis Microsoftis teatepulga edasi juba enam kui kümme aastat tagasi. Samuti ei juhtinud Hewlett-Packardit enam Bill Hewletti või David Packardi pereliikmed. Ka Steve Jobs andis vahetult enne oma surma Apple’i juhtimise üle oma paremale käele Tim Cookile. Uudise peale Ellisoni tagasiastumisest kukkus Oracle’i aktsia hind New Yorgi börsil 2,4 protsenti.

52

Reklaamtekst

Hammaste liigset kulumist saab ennetada Hea suutervis on osa inimese üldtervisest, mis suurendab heaolu ja elurõõmu.

T

erve suuõõne tunnused on terved hambad, hammaste kinnituskoed ja limaskestad ning küllaldane süljeeritus.

Tänapäeva kiire elutempo, stress ja „ülitervislik toitumine“ toob sageli kaasa hambaemaili liigse kulumise ehk erosiooni. Erosioon on hambakudede pindmine kahjustus, mis on tekkinud keemiliste protsesside tagajärjel. Erosiooni esineb üha nooremas eas ning see on peaaegu sama sage probleem kui hambakaaries.

Hamba väliskihi õhenemist ja mõranemist põhjustavad: • hammaste liiga tugev harjamine, • kulunud hambahari, • tugevate harjastega hambahari, • hammaste harjamine vahetult pärast sööki, • happeliste jookide liigtarbimine (vitaminiseeritud ja spordijoogid), • pidev näksimine (tsitrusviljad), • mokatubakas, • ravimid.

Kutsealane erosioon kujuneb inimestel, kes puutuvad oma töös kokku hapete ja saastatud õhuga. Maosisu tagasiheitest ehk regurgitatsioonist põhjustatud erosioon võib olla seotud toitumishäirete anoreksia ja buliimiaga. Idiopaatilist erosiooni kutsub esile inimese enda sülg. Ka hammaste krigistamine või kokkusurumine ning hambumushäired soodustavad hamba kõvakudede liigset kulumist.

Kulunud hammaste tundlikkus suureneb. Vähem kulunud hambaid saab taastada täidisega, raskematel juhtudel on vajalik proteetiline ravi.

Mineraliseeriv ravi

Hammaste liigset kulumist on võimalik ära hoida mineraliseeriva raviga.

Mineraliseeriv ravi aitab ennetada hambaaukude teket ja hamba kõvakudede liigset kulumist. See on parim

lahendus tundlikele hammastele, sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Spetsiaalse hambakreemi pealekandmine teatud perioodi jooksul annab hambale piisavalt mineraalaineid, et hamba välispinda toita. Selle jaoks on olemas kodused vahendid, kuid kiirema tulemuse tagab hambaravikabinetis tehtud mineraliseerimine.

Protseduur on valutu ja kestab umbes 15 minutit.

Ravi ajal kinnituvad fluori-, kaltsiumi- ja fosfaadiühendid hambapindadele ning ümbritsevasse suukeskkonda. Kreem sisaldab spetsiaalset piimavalku (CPP-ACP), mis aitab asendada kaotatud mineraalaineid hammastes, muutes need tugevamaks ja aidates neid kaitsta lagunemise ja erosiooni eest.

Mineraliseeriv ravi sobib ka täiesti tervetele hammastele, et ennetada hambakahjustusi. Samuti sobib see lastele algavate hambakahjustuste remineraliseerimiseks (võimalus pääseda hamba puurimisest ja plombeerimisest) ja tundlike hammaste esmaseks raviks. Mineraliseeriv ravi on ideaalne lahendus tundlikele hammastele pärast hambakivi eemaldamist ja pärlipesu ning valgenduskuuri ajal. Ravi sagedus ja kestus on individuaalne, selle vajalikkuse üle otsustab hambaarst.

Külasta hambaarsti üks kord aastas!

Patsiendi rahulolu ja särav naeratus innustavad meid üha enam ennast arendama.

Tallinnas: Avatud E-R 8.00-20.00 L kokkuleppel Info ja registreerimine: 588 777 18 Põllu 63, Tallinn

Hambaarst Anni Tafenau.

Hammaste SPA Pakett sisaldab: • hammaste kontrolli, • hambaarsti konsultatsiooni, • hambakivi eemaldamist ultraheliaparaadiga, • pärlipesu (pigmendi eemaldamine airflowmeetodil), • mineraliseerivat ravi kogu hammaskonnale.

Paketi hind: Hammaste SPA Paketi hind 175.LHV pangakaardi esitamisel hind 125.-

Hambaravi Juureravi Igemeravi Kirurgia Implantatsioonid Proteesid Mikroskoobiravi

Märjamaal: Avatud E-R 9.00-17.00 L kokkuleppel Info ja registreerimine: 578 774 74 Pärnu mnt 30, Märjamaa

F OT OD: EY

Rõõmus meeleolu Pildil Jevgeni Kabanov (EY Eesti Aasta Ettevõtja 2015), Sten Tamkivi ja Taavi Kotka.

Kõik fotod on tehtud 2017. aasta gaalal Kultuurikatlas.

Tegijad

eesti ettevõtjad on saanud lehepinda, kui miski läheb halvasti, kuid aasta-aastalt jõuab ajakirjandusse järjest rohkem põnevaid lugusid häid tulemusi saavutanud eesti ettevõtjatest, aeg-ajalt isegi sellistest, kellest laiem üldsus midagi kuulnud pole. miks see nii on?

tekst: ranno tingas

EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi vastutav partner inve ste e ri – nr 3/20 17

usun, et sellele on kaasa aidanud juba kümnendat korda algav EY Eesti Aasta Ettevõtja konkurss, mille eesmärk on tuua avalikkuse ette edukaid Eesti ettevõtjaid, et neid tunnustada ja nende lugudega inspireerida teisi olema ettevõtlikud ja astuma julgeid samme oma äri alustamisel või kasvatamisel. See on ettevõtjate konkurss, kus numbrite taga nähakse inimest, kes on ettevõtte edu looja ning tänu kelle ettevõtlikkusele ja riskijulgusele on ettevõte oma edu saavutanud.

Pingsalt oodatud suursündmus Aasta ettevõtja valib sõltumatu žürii, kes lähtub ettevõtja isikust, võttes arvesse

tema suhtumist ettevõtlusse avaramalt, panust Eesti majanduse arengusse ja uute töökohtade loomisesse ning majandusnäitajaid. Tähelepanuta ei jää ka ettevõtja sotsiaalne panus ja ärieetika. Nii on kujunenud Eesti Aasta Ettevõtja konkursist ja selle finaalist aastatega Eesti ettevõtluse pingsalt oodatud suursündmus.

Tegemist on konkursiga, mille üheks väga oluliseks tunnuseks on rahvusvaheline mõõde. Nimelt osaleb EY Eesti Aasta Ettevõtja Monacos Maailma Aasta Ettevõtja ärifoorumil, kus lisaks sisukatele ettekannetele ja ärikohtumistele valitakse EY Maailma Aasta Ettevõtja. Siiani pole küll viimane tiitel Eestisse tulnud, 54

LHV toetab

kuid nii mõnigi Eesti laureaat on sellele üsna lähedale jõudnud. Siiski pole selle aunimetuse saamine kõige tähtsam, sest sellel ärifoorumil on koos ettevõtjate koorekiht rohkem kui 50 riigist ning need ärikontaktid on uute ettevõtmiste jaoks sageli olulisemad kui uhke tiitel. Seega kehtib ka siin vana tõde, et tähtis pole võit, vaid osavõtt.

Maailma aasta ettevõtja tiitlile on varem kandideerinud teiste seas näiteks Delli arvutite looja Michael Dell, portaali LinkedIn asutajad Reid Hoffman ja Jeff Weiner, maailma suurima internetikaupluse Amazon.com looja Jeff Bezos, maailmakuulsa Cirque du Soleil’ asutaja Guy Laliberté, hotellikettide arendaja J. W. „Bill” Marriott (Marriott International) ning tuntud Soome mänguarendajad Mikael Hed (Rovio) ja Ilkka Paananen (Supercell).

Monacos käinute jaoks on olnud see kogemus silmapiiri ja visiooni avardav ning parimad Eesti ettevõtjad on näinud, mida kõike on võimalik saavutada suuremates riikides ja regioonides. Selle emotsiooni pealt on nii mõnigi Eesti ettevõtja uusi maid vallutanud. Loodame, et sama teevad ka Arno Kütt ja Peep Kuld, kes hiljuti Monacos Maailma Aasta Ettevõtja ärifoorumil osalesid.

Kõik valdkonnad esindatud Eestis on see konkurss toimunud alates 2008. aastast ning selle aja jooksul on lisaks ettevõtja kuvandi olulisele paranemisele meedias saanud Eesti ettevõtjad ka oluliselt küpsemaks ja enesekindlamaks. Paljud on alustanud oma ettevõtjakarjääri juhuslikult või hoopis sihikindlalt oma äri suuremaks ja tugevamaks kasvatades.

Viimastel aastatel on tekkinud päris arvestatav hulk ettevõtjaid, kes on oma kasvus teinud hüppe sellega, et on ära ostnud mõne konkurendi Põhjamaades ja niiviisi sealset turgu vallutama asunud. Põnev on olnud näha, kuidas eduka ettevõtjana on Eesti aasta ettevõtja 55

tiitli saanud väga erineva taustaga inimesed: nii tootmisest kui IKTsektorist, nii professionaalsete õigusteenuste valdkonnast kui meelelahutus­ tööstusest.

Lisaks aasta ettevõtjale soovib EY konkursiga esile tõsta ka neid ettevõtjaid, kes on andnud Eesti majandusarengusse pikaajalise panuse. Nende teotahteliste ja inspireerivate inimeste tunnustamiseks annab EY välja elutööpreemia. Viimati sai selle Mati Vetevool, kelle panus nii ettevõtja kui ka kohaliku elu arendajana on väärt tunnustamist.

Peatselt algab konkursi kümnes hooaeg, mille käigus selgub juba järgmine EY Eesti aasta ettevõtja. Konkursil osalemine on hea võimalus jagada oma edulugu teistega ja saada uusi põnevaid ärikontakte nii Eestis kui ka globaalselt.

Kandideerimiseks või kellegi soovitamiseks konkursile esita oma soov aadressil eoy@ee.ey.com või täida vorm veebilehel www.ey.com/ee.

Eesti Aasta Ettevõtja laureaadid • Arno Kütt ja Peep Kuld, Cleveron (2017) • Jevgeni Kabanov, ZeroTurnaround (2015) • Jüri Raidla, Advokaadi­ büroo Raidla Ellex (2014) • Peeter ja Priit Rebane, BDG Holdings (2013) • Ruth Oltjer, Chemi-Pharm (2012) • Priit Alamäe ja Taavi Kotka, Nortal (2011) • Peter Hunt, Wendre (2010) • Indrek Sepp, Pristis (2009) • Jaan Puusaag, Krimelte (2008) Ettevõtja elutöö­ preemia laureaadid Mati Vetevool Tiit Vähi Enn Meri Madis Habakuk Endel Palla Raul-Roman Tavast Ülo Pärnits i nve ste e ri – nr 3/2017

FOT O: Ä RI P Ä EV

Pension

Eesti heaks tekst: mihkel oja

LHV Varahalduse juhatuse esimees inve ste e ri – nr 3/20 17

tuleviku tarbeks on pensionifondidesse kogutud juba 3,5 miljardit eurot. viie aasta pärast on see summa umbes poole suurem: seitse miljardit. täna võib pidada realistlikuks eesmärgiks, et sellest kuni kaks miljardit eurot on investeeritud eesti majandusse. pensionifondide maht on Eesti majandusega võrreldes väike. Seetõttu pole põhjust hirmuks, et pensionifondid tekitaks oma investeeringutega mulli.

Samuti pole põhjust karta, et fondidel tuleks investeerimisvõimalustest puudu.

2016. aastal oli Eesti SKP 20,9 miljardit eurot. Järgneva viie aasta peale on SKP

kokku üle 100 miljardi, millega võrreldes võiksid fondide investeeringud olla suurusjärgus üks kuni kaks protsenti.

Pensionifondide maht kasvab Paljudes läänemaailma riikides on nende osakaal üle 50 protsendi või isegi üle 100 protsendi riigi SKP-st. Koos mahu 56

Pension

kasvuga peab kasvama ka fondide tähtsus Eesti majanduse jaoks. On ju normaalne, et inimesed omavad pensionisäästude kaudu Eesti finants- ja kinnisvara. Kohalikud elanikud ja pensionifondid peaksid olema esimesed, kes usuvad oma riigi ja ettevõtete tulevikku.

See aitab kaasa ka välisinvesteeringute tulemisele (nt mitmed private equity fondid saavad välisinvestorid pardale alles siis, kui kohalikud pensionifondid on jahsõna öelnud). Pensionifondide investeeringud Eestisse on seega mitmekordselt kasulikud.

LHV-l on kindlasti oluline roll, et see püstitatud eesmärk saaks täidetud, kuid oma panuse peavad andma ka teised fondivalitsejad. LHV pensionifondide maht on praegu miljard eurot, ja isegi kui see kahekordistub viie aastaga, jääb LHV fondidest üksi väheks, et üks kuni kaks miljardit Eesti majandusse tee leiaks. Kuid 100 miljoni euro eest Eestisuunalisi investeerimisotsuseid, mille LHV fondid tegid 2017. aasta esimeses pooles, on kahtlemata turule suunda näitav areng.

Mune ei hoita ühes korvis Kindlasti ei tohi see raha liikuda ainult ühte sektorisse (nt kinnisvara), vaid peab olema hajutatud nii instrumendi tüübi kui ka majandusharude vahel.

Näiteks on LHV pensionifondid 2017. aastal investeerinud kinnisvarasse (kahe üürimaja ehitamine Põhja-Tallinnasse), finantseerinud ettevõtteid võlakirjade kaudu, aga on ka võtnud ja võtmas otseosalusi ettevõtetes ((lisaks vaatame laiemalt ringi ka lähiriikides, eelistades seejuures investeeringuid sellesse, mida tunneme). Ka võlakirjade kaudu finantseerimine on olnud erinevat laadi, valdavalt konkureerides pangalaenuga, kuid sellele on lisandunud ka kõrgema riski ja oodatava tootlusega võlakirjad, mis kapitalikihis jäävad pangalaenu ja aktsiakapitali vahele.

57

Pensionifondide investeeringud võrreldes SKP-ga (%) aastatel 2000 ja 2015 93,5

Taani Holland

157,7 113,5

USA

132,9 101,4

Šveits 67,7

UK 30,4

Rootsi

123,0

97,4

76,0 50,5 58,4

Soome

42,0

Iirimaa

56,4 18,2 32,0

Jaapan

Hispaania

178,4

82,6

Island

Eesti

205,9

105,9

0,0

14,5

7,5 14,3

Läti

0,9 11,0

Portugal

10,7 10,9

Slovakkia

2,4 10,3

Norra

5,4 9,6

Poola

1,3 8,8

Prantsusmaa

5,6 8,7

Itaalia

2,6 8,7

Saksamaa

3,8 6,6

Austria

2,9 5,8

Luxemburg

1,1 2,8

Kreekia

0,0 0,6

 aasta 2000  aasta 2015 Allikas: OECD Pensions Outlook 2016

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu fondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee/pension ning vajadusel küsi lisainfot.

LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima.

Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui ka langeda. i nve ste e ri – nr 3/2017

Pension

Riik on loonud soodsa pinnase Pensionifondid on varasematel aastatel investeerinud Eestisse valdavalt läbi teiste fondide (nii kinnisvarafondid kui ka private equity fondid), samuti börsi vahendusel. Otseinvesteeringute tegemine sai praktikas võimalikuks alles 2015. aastal tehtud seadusemuudatustega, tänu millele saavad pensionifondid omada üle 10 protsendi ühe ettevõtte aktsiatest või võlakirjadest, samuti investeerida 10 protsendi asemel kuni 30 protsenti fondi varast väärtpaberitesse, mis pole börsil noteeritud.

likti, mis tekib endaga samasse gruppi kuuluva pangaga konkureerimisel. Ettevõtete finantseerimine läbi võlakirjade (või tulevikus läbi laenu) on sisuliselt pangaga konkureerimine. Kui fondivalitsejal ja pangal on samad omanikud, tekib paratamatult huvide konflikt: kes saab võimaluse investeerida, kui mõlemal on selleks huvi?

Konkurents pankadega LHV pensionifondid on 2017. aastal teinud ühe finantseeringu koos LHV Pangaga, andes kapitali riigile kuuluvale

On ju normaalne, et inimesed omavad pensionisäästude kaudu Eesti finants- ja kinnisvara Eesti majandusse LHV pensionikogujate jälg Eesti majanduses on üha enam tuntav. Aktiivselt juhitud LHV pensionifondidele (II samba fondid XL, L, M, S, XS ja III samba fondid Täiendav, Intress Pluss) kuulub 9,1% Arco Varast, 8,5% Ekspress Grupist, 2,6% Tallinna Kaubamajast, 2,1% Premia Foodsist, 1,4% Tallinkist, 0,7% Olympicust, 0,3% Tallinna Veest.

Seega kuulub osa kohalikul börsil noteeritud ettevõtetest ka pensionifondide klientidele.

inve ste e ri – nr 3/20 17

Regulatsiooni muutmisega on riik astunud oma kõige olulisema sammu. Samuti on sellega mõista antud, et pensionifondide investeeringud Eestisse on oodatud (otsene sundimine Eestisse investeerida läheks Euroopa Liidu põhimõtetega vastuollu).

Juhul kui riik loob ise investeerimisvõimalusi juurde, näiteks viies riigile kuuluvaid ettevõtteid börsile, peaks pensionifondide eesmärk olema selle ühe kuni kahe miljardi vahemiku ülemises otsas.

Väiksemaid samme saab riik astuda kindlasti ka regulatsiooni täiendamisel, sest praktika õpetab, et alati saab reegleid täiustada. Näiteks võiks laenu andmist eelistada võlakirjade kasutamisele, kuid täna ei tohi pensionifondid laenu anda – küll aga võivad nad osta võlakirju. See aga võib seada pensionifondi pangaga võrreldes halvemasse konkurentsipositsiooni.

Saab olema huvitav näha, kuidas pensionifondid lahendavad ära huvide konf-

osaühingule Transpordi Varahaldus, mis kasutas raha Nordica kasutusse läinud lennukite ostuks. Investeering oli piisavalt suur: LHV fondid ega LHV Pank poleks tahtnud või saanud seda teha üksi. Muud otseinvesteeringud läbi võlakirjade – nii Auto24 portaali väljaostu kui ka Riigi Kinnisvara AS-i finantseerimise – on LHV pensionifondid sel aastal teinud üksi.

Ilmselt nendes valdkondades, kus pangad on kapitali pakkumisel väga tugevad (kodulaenud, kinnisvaraga tagatud ja väiksemamahulised laenud), ei olegi pensionifondid konkurentsivõimelised finantseerijad.

Fondide roll kapitali pakkuda on pigem teistes niššides, nagu investeeringud, kus hüpoteeke tagatiseks seada pole või kus standardsus, risk või sektor on pankade jaoks reeglite tõttu ebasobiv.

Pensionifondide eelisena pankade ees saavad fondid olla kapitali pakkumisel paindlikumad.

58

59

i nve ste e ri – nr 3/2017

Pension

Head näited

kui soovid, et oluline osa sinu pensionivarast panustaks eesti majanduse kasvamisse, ja usud, et eestisse investeerimine tasub ära, on lhv aktiivselt juhitud pensionifondid sulle sobivad. vaatame lähemalt mõnda viimast investeeringut.

JK

tekst: joel kukemelk

LHV Varahalduse juhatuse liige inve ste e ri – nr 3/20 17

lisaks 25 miljoni euro paigutamisele Eesti börsil kaubeldavatesse aktsiatesse ja 30 miljoni euro investeerimisele börsil kaubeldavatesse Eesti ettevõtete võlakirjadesse on LHV pensionifondid investeerinud fondide vahendusel Eesti kinnisvarasse ligi 55 miljonit eurot ja Eesti metsa umbes 5 miljonit eurot. Peale selle oleme suunanud läbi erakapitalifondide ja börsiväliste aktsiate Eestisse veel üle 10 miljoni euro ning viimasel ajal teinud koduturule ka erinevaid börsiväliseid otseinvesteeringuid.

Tõmbame turu käima Kuna väärtpaberite hinnad rahvusvahelistel börsidel on kõrged ja Tallinna börsi kauplemismahud tagasihoidlikud, oleme asunud ise kohalikku kapitaliturgu arendama ja otsime uusi investeerimisvõimalusi. LHV pensionifondide eesmärk on kasvatada pensionifondide klientidele tulu, aidates samas kohalikel ettevõtetel kasvada.

Otseinvesteeringutega oleme juba mitmel korral pensionikogujate investeeringuid Eesti majandusse suunanud: kevadel saime teatada Transpordi Varahalduse kaudu Nordica uute lennukite soetamise finantseerimisest ning investeeringust Auto24 ja Kuldse Börsi portaalidesse. Värske lisa LHV klientide portfellis on Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjad ja uudne üürimajade projekt Tallinnas.

Juuni alguses märkisid LHV pensionifondid Eesti riigile kuuluva Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) emiteeritud 10-aastase tähtajaga võlakirju summas 48,5 miljonit eurot. Kui varasemalt on RKAS kaasanud võõrvahendeid pankade kaudu, siis pensionifondide kaudu tegevuse rahastamine oli ettevõttele esmakordne.

Investeeringut kasutab RKAS oma uute, riigile vajalike hoonete rajamise finantseerimiseks.

Eesti riik ei ole seni välja andnud võlakirju, millesse pensionikogujate vara pai60

F OT OD: L UM I C A P I TA L

gutada, kuid LHV jaoks on riigifirmade võlakirjad hea alternatiiv. Fakt, et ettevõte kuulub riigile, annab võlakirjainvestorile vajaliku kindluse. Pensionikogujate jaoks on tegemist suhteliselt madala riskiga, kuid stabiilse intressituluga – see ületab näiteks tootlust, mida on võimalik teenida heal järjel riikide võlakirjadest.

Sitsi Õunaaias leiab ka õunu Juulis teatasime ka, et LHV pensionifondid alustavad koostöös Lumi Capitaliga, kes tegeleb kinnisvarasse investeerimise ja selle arendamisega, Tallinna rajatavatesse üürimajadesse investeerimist.

Esimeses etapis ehitatakse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalis kaks üürimaja 127 korteriga. Majade ehitustööd lõpetatakse 2019. aastal. Sitsi Õunaaiaks nimetatavat projekti arendab Hepsor Kinnisvara ja Tolaram Groupi ühisettevõte ning hooneid ehitab Mitt & Perlebach. LHV nimel hakkab projekti haldama Lumi Capital.

LHV soov oli lüüa projektis kaasa juba varases faasis, et rääkida kaasa majade rajamisel ja mõjutada nende planeerimist. Nii saame tagada pensionikogujate investeeringu kvaliteedi. Investeerimis­ strateegia pikem eesmärk on rajada Tallinna erinevatesse elamupiirkondadesse 61

500 üürikorterit. Nii mahukaid ja spetsiaalselt üüripindadena arendatud kinnisvaralahendusi pole Eesti erasektori omanduses varem olnud. Pensionifondide jaoks on tegemist pika horisondiga ja korralikult tagatud investeeringuga. Eesmärk on teenida pikaajaliselt üüritulu üürikortereid omades ja hallates. Üürimajad on suunatud inimestele, kes ei soovi ise Tallinnas kinnisvara omada, kuid vajavad kvaliteetset, pikaajalist ja stabiilset eluaset. Usalduse tagab pensionifondide pikaajaline kapital. Kesk-Euroopa riikides ja ka naabrite juures Soomes on ühe omaniku omatud ja juhitud üürimajade kontseptsioon olnud edukas.

Eesti jaoks on selline arendus aga esmakordne. LHV eesmärk on viia üüriturg uuele professionaalsele tasemele ja osaleda turul mitte üksikute korterite, vaid tervete üürimajade kaupa.

Vaatamata kasvavatele riskidele on aktsiaturud ja ka muud varad ajalooliste suhtarvudega võrreldes küllalt kallid ning hetkel on tõusuvõimalus LHV pensionifondide fondijuhi hinnangul suhteliselt piiratud. Nii pööramegi LHV meeskonnaga tähelepanu eelkõige kohalikule turule, kus laenukoormus on suhteliselt madal ja sellega seoses ka riskid mõnevõrra madalamad.

Pikaajaline vaade Üürikorterid on neile, kes ei soovi omada kinnisvara, ent vajavad kvaliteetset, pikaajalist ja stabiilset eluaset.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu fondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv. ee/pension ning vajadusel küsi lisainfot. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima.

Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui ka langeda.

Mineviku tootlus ei garanteeri samasuguseid tulemusi tulevikus. i nve ste e ri – nr 3/2017

lhv panga klientide jaoks on sularahateenused lahendatud sularahaautomaatide abil. need minipangakontorid väljastavad ja võtavad vastu sularaha. tutvustamegi, kuidas neid kasutada turvaliselt ja heaperemehelikult. teenuste juures peame oluliseks kiirust ja mugavust, aga ka töökindlust ja sujuvust. Sularahaautomaatide kasutajad saavad teenuse toimimiseks ka ise palju ära teha. Kuigi sularahaautomaadid on Eesti tänavapildis üle kahekümne aasta igapäevane nähtus, ei ole nende väline kuju väga muutunud. Küll aga on muutunud rahamasinate tehnoloogia ja keerukus.

tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 3/20 17

Õige kasutamine Sularahaautomaatide heaperemehelik kasutamine tähendab tähelepanelikkust, juhiste järgimist ja teatud juhul ka kannatlikkust.

1. Esiteks tuleb valida sobiv sularahaautomaat. LHV-l on pärast automaatide lisamist Rakveresse ja Viljandisse kokku 18

sularahaautomaati viies Eesti linnas.

LHV pangakaardiga on LHV automaatide kasutamine teenustasuta. Lisaks saavad LHV kliendid sularaha välja võtta kõikidest teiste pankade automaatidest 1-eurose tasu eest, seda ka mujal Euroopas.

2. Automaati kasutama asudes tuleb olla tähelepanelik. Ühest küljest tuleks veenduda, et ümbrus on turvaline ja privaatsus tagatud. Teiseks tuleks heita pilk ka automaadile endale – et sellele ei oleks lisatud kahtlaseid seadeldisi.

Kuigi erandjuhul, võib tulla ette, et kurjategijad kasutavad sularahaautomaate eesmärgiga saada enda kätte pangakaartide andmeid. Eestis juhtub seda harva, kuid välismaal sagedamini. Selleks lisavad pahalased automaadile nn skimmeri, mis salvestab kaardiandmed (nt kaardi 62

F OT O: A N U H A M M ER

F OT O: REN E S UURK A E V

Kasutusjuhend

magnetribalt). Vaja on ka kaardi PIN-koodi, mille teadasaamiseks võib olla automaadile lisatud kaamera või topeltklaviatuur. Nagu paljud kaasaegsed sularahaautomaadid on ka LHV masinad skimmerivastased, kuid midagi kahtlast märgates tuleks kindlasti pangaga ühendust võtta.

3. Veenduda tuleb, et automaadis kasutatakse sobivat kaarti. Näiteks on sularaha väljavõtmine krediitkaardiga kallim kui deebetkaardiga. Reisides on soovitatav valida kaardi sisestamisel automaati selline suhtluskeel, millest kasutaja korralikult aru saab, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

4. Seejärel tuleb sisestada PIN-kood.

Veenduda tuleks, et PIN-i sisestamisel pole teistel võimalik seda näha. Kindlasti ei ole mõistlik hoida pangakaardi PIN-i kaardiga koos. Kõige parem on, kui PIN on peas. Vajadusel võimaldab LHV automaat ka kaardi PIN-koodi muutmist.

5. Järgmise sammuna tuleb valida soovitud toiming. LHV automaadis saab sularaha nii välja võtta kui ka kontole panna, vaadata oma kontojääki ja muuta PIN-koodi.

6. LHV sularahaautomaadid väljastavad 5-, 20-, 50- ja 100-euroseid kupüüre.

Raha välja võttes saab valida ettepakutud summa või soovi korral sisestada soovitud summa. Pärast raha kättesaamist tuleb kontrollida, et sahtel oleks tühi.

LHV sularahaautomaadist saab sularaha välja võtta ka viipemaksekaardiga, kaarti automaati sisestamata. Nii saab korraga välja võtta kuni 1000 eurot. Selleks tuleb viipekaardiga viibata automaadil tähistatud koha juures, valida soovitud summa ja järgida juhiseid ekraanil.

7. Automaadi töökindluse seisukohalt on kõige olulisem õige tegutsemine sularaha sisestamisel. Sularaha automaadi kaudu arvele pannes tuleks veenduda, et kupüürid on korrektselt horisontaalselt pakis (korraga saab sisestada kuni 200 kupüüri), et need poleks omavahel kleepunud või kinnitatud (nt rahakummi või kirjaklambriga) ja et raha hulgas ei oleks 63

muid esemeid. Ilmselt võivad kõik pangad kinnitada, et suurimaks rahaautomaatide hirmuks on rahakummid ja kaupluste soodustuskleepsud, mis on kupüüride vahele sattunud. Need tekitavad kõige enam rikkeid, kuna blokeerivad automaadisisese tehnoloogia.

Raha tuleks asetada selleks ettenähtud sahtlisse, misjärel loeb masin selle üle.

LHV automaatide kaudu liiguvad klientide kontodele ka suuremad sum­ mad – eelkõige kasutavad seda võimalust ettevõtted, aga kindlasti on see populaar­ ne ka eraklientide seas.

8. Pärast soovitud toimingu lõpetamist tuleb veenduda, et automaadist on kaasa võetud nii väljavõetud sularaha kui ka pangakaart.

Rikked kõrvaldatakse operatiivselt Vahel võib juhtuda, et mõni LHV sularahaautomaat ei tööta, kuid oluline on teada, et sel juhul tegutseme kiirelt ja operatiivselt. Statistika järgi on LHV automaadid pea 98-protsendise kättesaadavusega, mis on eeskujulik tulemus. See tähendab keskmiselt vaid 23 riket kuus, mille puhul on mõni automaat rohkem kui veerand tunni jooksul kasutamatu. Tööpäevadel on meie eesmärk seada automaat rikke korral paari tunniga taas töökorda. Enam muresid on sularahaautomaatidega, mis on väga suure kasutusega ning jäävad seetõttu ka rohkem silma.

Kaasaegne sularahaautomaat on keeruline masin, mille tehnoloogia täieneb pidevalt, et muuta seade võimalikult turvaliseks. Automaadid kontrollivad, et nendega ei oleks ühendatud võõraid seadmeid (on varustatud skimmerivastaste vahenditega), et pangakaart ja sularaha liiguksid automaati ja sellest välja ettenähtud viisil ning ka andmeside automaadi ja pangasüsteemide vahel oleks korrektne. Väiksemagi kahtlase tegevuse korral lülitab automaat end välja ja kutsub kohale tehniku. Seega võib sularahaautomaadi rike olla tingitud ka turvakaalutlustest.

F OT O: AN U H AMME R

Nõuanne

Sularahaautomaadid asuvad Tallinnas LHV Panga kontoris, Balti jaama turul ning kaubanduskeskustes Solaris, Kaubamaja, Stockmann, Ülemiste, Pirita ja Järve Selver, Kristiine, Rocca al Mare.

Tartus LHV Panga kontoris, Kaubamajas ja Lõuna­ keskuses.

Pärnus Kaubamajakas.

Rakveres Kroonikeskuses.

Viljandis Uku Keskuses.

Viimsis Viimsi Keskuses.

i nve ste e ri – nr 3/2017

Nõuanne

Ohutud maksed internetis selleks, et pakkuda lhv pangakaardiga internetis maksmisel rohkem kindlustunnet ja tagada ostude turvalisus, lisame kaartidele peagi uue turvalisusfunktsiooni.

Meelespea LHV kliendid saavad interneti- ja mobiilipangas iseseisvalt oma kaarte ajutiselt blokeerida ja lõplikult sulgeda.

tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 3/20 17

täiustame pangateenuseid pidevalt.

Turvalised kaardimaksed internetis tähendavad kolmeastmelist kinnitust: lisaks tavapärasele kaardiandmete ja kinnituskoodi sisestamisele tuleb edaspidi internetis pangakaardiga maksmisel lisakaitseks logida sisse LHV internetipanka või kasutada valikvõimalusena pakutavat kasutaja telefonile saadetavat turvakoodi.

Turvakoodi võimalus muudab laiemalt 3D Secure’i nime all tuntud lahenduse LHV kliendile mugavamaks ja kaasaegseks, sest sõnumiga tuvastamisel ei ole oste tehes ID-kaarti ega mobiil-ID-d vaja.

Piisab mobiiltelefonist. Sama lahendus peaks olema mitmete internetiteenuste, näiteks Gmaili või Dropboxi kasutajatele juba tuttav. Internetiostude mugavamaks sooritamiseks tuleks LHV klientidel seega internetipangas seadistada iga pangakaardi kohta korrektne telefoninumber ning soovi korral turvakoodi kasutamine.

Kui turvakoodi kasutada pole soovi, tuleb pangakaardiga internetis ostmisel

edaspidi tehingu kinnitamiseks siseneda internetipanka ID-kaardi või mobiil-ID abil.

Turvaliste kaardimaksete funktsiooni lisamine tagab, et enam ei pea sa muretsema, et sinu kaardiandmetega tehakse netis oste sinu teadmata. Kaardipettuste puhul saab kasutaja kaotsi läinud raha sageli küll tagasi, kuid pettused toovad endaga kaasa tahtmatuid sekeldusi ja peavalu. Lisaautentimise viis tõestab, et kaarti kasutab tõepoolest tavapärane kaardikasutaja.

Oma kaardiandmeid tuleb siiski hoida hoolikalt ka pärast uue funktsiooni lisandumist. Kui on oht, et kaardiandmed on kellelegi kolmandale teatavaks saanud, on endiselt kõige turvalisem kaart kinni panna ja tellida asenduskaart.

Kaardi limiidid on mõistlik hoida nii madalad kui võimalik. Kui kaarditehingute summa läheneb limiidile, teavitab LHV mobiilipank klienti automaatteavitusega.

Pangakaardi limiite, nagu ka erinevaid seadistusi, saab mugavalt muuta mobiilija internetipangas.

64

OÜ POTIPOISS

TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS!  korstnapühkija  lõõriummistuste likvideerimine  lõõride puhastamine kettpuhastiga  lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega info@potipoiss.ee I www.potipoiss.ee

KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.

OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.

FOTO: K ALLE V EE SA AR

inve ste e ri – nr 3/20 17

66

Ülevaade

Pank nagu sinagi lhv-s usume, et eesti inimesed on aktiivsed, julged ja nutikad. nendes on palju ettevõtlikkust ja iseseisvust. nad on töökad, tublid ja edukad. meie inimesed on väärt inimesed ja eesti on nende nägu. samasugune on ka lhv. suve lõpul tuletame seda mõtet üle-­eestiliselt meelde. Selle jaoks oleme appi kutsunud mõned silmapaistvad LHV fännidest kliendid, kes ka ise nimetatud omadusi hästi esindavad: muusikud Tanel Padar ja Laura Prits, moelooja Kriss Soonik-Käärmann, tippkokk Peeter Pihel ja jalgpalli rahvuskoondise peatreener Martin Reim.

Oleme julgelt kasvanud Tahaksin rõhutada omadusi, mis on vajalikud, et seada edasiviivaid eesmärke ja neid edukalt saavutada. Esiteks julgus.

LHV on alati tegutsenud julgelt ja see on võimaldanud meil kiiresti kasvada.

Väärtustame julgust ka oma klientide 67

tekst: erki kilu

LHV Panga juhatuse esimees i nve ste e ri – nr 3/2017

Ülevaade Laiendatud teenusteportfell Selleks, et aktiivsed Eesti inimesed ja ettevõtted saaksid kõik rahaasjad korda ajada LHV-s, oleme aktiivselt laiendanud oma teenusteportfelli. Lisame sularahaautomaate ja oleme turule toonud mitmeid laenutooteid alates kodulaenust kuni mikrolaenuni väikeettevõtetele. Pole enam jäänud teenuseid, mille puudumine oleks takistuseks LHV kliendiks hakkamisel.

Tänavu oleme tublilt tegelenud sellega, et tõsta teenuste kvaliteeti ja parandada klientide kogemust.

Soovime, et end LHV-ga sidunud kliendid tahaksid veelgi aktiivsemalt meie pakutavat kasutada.

Finantsteenuseid pakuvad AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus. Tutvu tingimuste või prospektiga lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. inve ste e ri – nr 3/20 17

puhul. Investeerimine tulevikku nõuab enesekindlust ja valmisolekut ootamatusteks.

Oleme kasvanud suurimaks eestimaiseks finantsgrupiks. Aasta tagasi tähistasime hetke, mil meie pangaga liitus saja tuhandes klient, kuid täna on LHV Pangal kliente juba 125 000. Veelgi enam, üle 175 000 on neid, kes koguvad LHV abil endale pensioni. Ütleme julgelt kõigile „Tere tulemast!”.

Aktiivne roll Ühel õigel pangal on ühiskonnaelus aktiivne roll. Pankade kaudu kulgeb majanduselu vereringe. Nii ongi, et kui mõni teine teenusepakkuja on tõmbunud tagasi, siis meie laieneme, et jõuda kõikide klientideni, kellele võiks LHV mõttelaad ja teenused sobida. Oleme olnud aastaid kohal elektroonilistes kanalites. Meie peakontor asub Tallinnas, kuid oleme aktiivselt laienenud ka Tartus. Täna soovime olla aktiivsemalt klientide jaoks kohal ka Pärnus, Viljandis ja Rakveres, kuid meie esindajate poole saab pöörduda mujalgi.

Aktiivsuses peitub soov tegutseda – kes palju teeb, see palju jõuab. LHV on sellest ehe näide. Hindame tegutsemiskirge kõrgelt ka oma klientide puhul. Ja tahame aidata seda kasvatada ja selle rakendamisel tuge pakkuda.

Oskame ja tahame Eesti inimestega suhelda – uuringud on näidanud, et pakume klientidele Eesti parimat teenindust.

Eestit ja siinseid inimesi peetakse nutikaks. See märksõna on meile tähtis.

Klientide teenindamisel mõtleme alati, kuidas teha asju senisest paremini, et need oleksid lihtsamad, mängulisemad, arusaadavamad. Rahaasjade ajamisel aitab innovatsioon hoida kokku aega ja närvirakke. Proovime olla harjumuspärasest ühe sammu võrra ees.

Hea näide nutikuse rakendamisest on videotuvastuse teel pangakonto avamine erakliendile. Või mugav palgamakse teenus väikeettevõtetele. Meie mobiilipanga

uuendused aitavad rahaasju järjest enam taskuekraanile kolida.

Kuigi nii LHV Panga kui ka meie pensionifondide põhifookus on endiselt siinsel kliendil, oleme ettevõtlikud ja otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas oma äri laiendada. Ettevõtlikkust iseloomustab loov mõtlemine, ka uute riskide võtmine.

Oleme ju alati tutvustanud oma visiooni Eestist, kus inimesed ja ettevõtted julgevad suurelt mõelda, ette võtta ja tulevikku investeerida.

Ettevõtluskirg on see, mis kannustab meid, kui näiteks mõtleme välja uusi investeerimisvõimalusi pensionikogujate raha kasvatamiseks või tegutseme selle nimel, et pakkuda uudset pangateenust kogu Euroopa finantstehnoloogiaettevõtetele. Viimane on LHV uus ärisuund.

Loodetavasti aitab meie ettevõtlikkus finantsteenuste ekspordil veelgi enam panustada Eesti majanduskasvu.

Iseseisvus Lõpetuseks, üks tähtis omadus, mis meid ühendab, on iseseisvus. Meil on rõõm tõdeda, et enamik meie kliente ei vaja oma rahaasjade ajamiseks juhendamist, kuigi oleme alati valmis aitama. Nii nagu oma otsuseid meeldib Eesti inimestele ise teha, meeldib see ka meile. Sõltumatusega kaasneb ka vastutustunne.

LHV on Eesti pank. Siin töötavad inimesed on ju samuti kohalikud. Me langetame otsuseid kohapeal, see annab meile vabaduse ja kiiruse. Eesti inimesed ja ettevõtted on ka LHV omanikud. Oleme laia omanikeringiga börsiettevõte ja anname iga kuu aktsionäridele oma tegevusest aru. Tahame, et meie sammud oleksid arusaadavad ja kõik LHV-sse uskujad saaksid meie omanikeringi astudes LHV arengusse panustada. Üheskoos moodustavadki kliendid, omanikud ja töötajad iseseisva LHV. Loodetavasti hoiad ka sina meie tegemistel silma peal. Oleme koos julged, aktiivsed, nutikad, ettevõtlikud ja iseseisvad, see aitab meid edasi parema tuleviku poole.

68

SUBARU 100.

JUUBELI PUHUL AUTOSPIRITIS ERIHINNAD

TBACK U O U R A SUB uni säästad k

4500 €

Subaru Corporation peab tänavu oma 100. sünnipäeva.

Tule tähista seda suurt juubelit Autospiritis ja säästa oma uue nelikveolise Outbacki ostult kuni 4500 eurot.

Kiirusta, erihinnaga autosid on piiratud koguses!

Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed: 6,1-7,0 l/100 km, 159-161 g/km.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

LHV uudised EASi lühikoolitused mikroettevõtetele Mikroettevõtte arendamisel tasub silm peal hoida koolitusvõimalustel. EAS pakub sügisel nii ekspordi kui tootearenduse valdkonna lühikoolitusi.

• Kuidas leida kliente välisturul • E-kaubandus läbi oma e-poe • E-kaubandus suurte e-poodide kaudu • Eksport digiajastul • Kodulehe rakendamine edukaks ekspordiks • Tootearenduse ABC • Plaanist müügini ehk tootearenduse protsessi juhtimine • Toote kohandamine välisturule minekul • Nutika tootmise võimaluste väljaselgitamine • Tootmise digitaliseerimise elluviimine Vaata täpsemalt EASi kodulehelt www.eas.ee/ekspordivaldkonna-koolitused.

Tutvu ka sihtturuseminaride, ärimentorprogrammi ja teiste toodetega.

LHV kutsub kinnis­ varakonverentsile Eesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHVga konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”, mis leiab aset 13. oktoobril.

Konverentsil kaardistatakse hetkeseis nii ärikinnisvara kui ka elukondliku kinnisvara turul. LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu esitab panga nägemuse tänasest olukorrast ettekandega „Spekulandi 15 minutit”.

Huvi võiks pakkuda ka Loit Linnupõllu ja Marek Pärteli ettekanne ühisrahastusest.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. inve ste e ri – nr 3/20 17

Vestlusrobot Uku töötab Facebookis LHV Panga Facebooki-lehe sõnumirakenduses alustas juunis tööd vestlusrobot nimega Uku. Tegemist on masinõppel põhineva virtuaalteenindajaga, kes oskab anda vastuseid lihtsamatele ja korduma kippuvatele küsimustele. Tänaseks on Uku vestelnud enam kui 300 küsijaga.

Vestlusroboti töölerakendamine aitab tõsta teeninduse kvaliteeti, kuna nii jääb klienditoel rohkem aega keerulisematele küsimustele vastamiseks, samal ajal kui Facebooki vestluses leiavad kliendid kii-

reid vastuseid lihtsamatele küsimustele.

Uku pole veel sisulise poole pealt valmis – vestlusrobot õpib edasi ja saab pidevalt targemaks. Robotit arendatakse kasutajate ja arendajate abiga. Kasutajatelt saadakse tagasiside, kas vastustest oli abi, ja see võimaldab muuta robotit täpsemaks. Taustal toimub ka kontroll käsitsi ning roboti uue sisuga vastuseid saab lisada vaid arendaja.

Uku on arenenumaid vestlusroboteid Eestis, püüdes vastata ka keerulisematele küsimustele. Uku on arendatud koostöös ettevõttega AlphaBlues.

Börsihai vs Investor Toomas Peagi alguse saav aktsiamäng „Börsihai” on teinud läbi kardinaalse muutuse.

Seekord kestab „Börsihai” pool aastat ning võistluses osalemine maksab 25 eurot portfelli kohta. Aktsiamängu korraldab LHV koostöös Äripäevaga.

Varasemate mängude tagasisidest on selgunud, et mängijad soovivad, et „Börsihai” horisont oleks pikem. See lisab olulist ressurssi – aega.

Mõnikord läheb turul kauem alahinnatud aktsiate väärtuse tõusuks.

Mängu võitja lennutame koos kaaslasega maailma ühe tuntuima investori Warren Buffetti ettevõtte Berkshire

Börsih i

Hathaway aktsionäride üldkoosolekule.

Auhinnad paneme välja esikolmikule.

Teise uuendusena lisandub mängu üks prominentne mängija – Äripäeva poolt välja mõeldud Investor Toomas. Oma 15-aastase kogemusega aktsia- ja võlakirjaturgudel on ta suutnud algsed 64 000 eurot paisutada ligikaudu 287 000 euroni.

Kõigil osalejatel on võimalik end Toomasega igapäevaselt võrrelda. Et stardipositsioon oleks võrdsem, kantakse mängus osalejate kontole sama palju virtuaalraha, kui on Investor Toomase portfellis. Mängu käigus uut raha ei lisandu.

70

Laenude ülevaade mobiilile mugavalt ühest kohast.

Lisaks parandasime probleeme valmistanud andmete kopeerimise ja kleepimise funktsiooni iOS-sead­metel.

Arendame LHV mobiilipanka pidevalt edasi, et ülevaade rahaasjadest oleks nutitelefonis lihtsasti kättesaadav.

FOT O: ERA K OGU

Nii nagu internetipangaski on ülevaade kõigist võetud laenudest nüüd olemas ka mobiilipangas.

Peale väikelaenu-, liisingu- ja järelmaksulepingute saad nüüd interneti- ja mobiilipangas vaadata ka kodulaenu, eralaenu, mikrolaenu ja ärilaenu andmeid ja graafikuid. Seega leiad kogu vajaliku info

Milline on noortepank?

Suvel LHV-s praktika läbinud noored osalesid ideevõistlusel, mille raames tuli töötada välja kontseptsioon kaasaegsest noortepangast. Ideid üldistades võib öelda, et noortele mõeldud pank peaks olema kiire, mugav, elektrooniline ja kaasav. Noortepank pakuks tulevikumaksevahendeid – maksta, aga ka sularaha välja võtta soovivad noored nutitelefoni abil.

Noortepank peaks pakkuma just noortele suunatud uuendatud teenuseid, nagu õppelaen, viipekaart, krüptoraha kasutamine, noorte mobiilirakendus, ning ole71

ma teenustega aktiivselt esil sotsiaalmeediakanalites.

Praktikandid pidasid oluliseks noortele pakutavatele soodustustele keskendumist ning noorte kaasamist panga poolt.

Selleks nähti ette mitmeid koostööviise nii ülikoolide, tudengite kui ka idufirmadega, aga ka visiooni pangalinnakust kui kooskäimiskohast.

Kokku oli lõppeval suvel LHV-s praktikal 16 noort. Konkursi võitsid Julia Alexandra Krohn, Kirke Ruuven ja Ian Allan Leman (pildil koos LHV Groupi juhataja Madis Toomsaluga).

Palgamakse võitis preemia LHV palgamakse lahendus pälvis Eesti Pangaliidu tänavuse innovatsioonipreemia. Teist aastat LHV-le omistatud preemiaga tunnustab liit pankade saavutusi innovaatiliste teenuste pakkumisel ja klientide teenindamisel. Kokku viit võistlustööd hindas viieliikmeline žürii, mille esimehe Indrek Kasela sõnul on palgamakse tõeline innovatsioon. „LHV näiteb teed, millised tuleviku finantsteenused olema peaksid,” täiendas žürii liige, ettevõtja Rain Rannu. Palgamakse on LHV ning Maksu- ja Tolliameti koostöös arendatud lahendus, mille abil saavad ettevõtjad maksta töötasud ning deklareerida tööjõumaksud, tasudes need kohe samas kanalis. „Investeerimiskooli” sügishooaeg Septembris saab avapaugu LHV populaarne seminaridesari „Investeerimiskool”, mis sügishooajal mõeldud eelkõige alustavale investeerijale. Registreerumine seminaridele on avatud. „Investeerimiskooli” seminarid on huvilistele tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Alustame 14. septembril sissejuhatava seminariga „Investeerimise ABC” Radisson Blu konverentsikeskuses. Ka edasijõudnud investoritele leidub seminarikavast huvipakkuvat, näiteks turuülevaated ja tooteseminarid. „Investeerimiskool” on endiselt populaarsust koguv seminaridesari, eelmisel sügishooajal käis investeerimist õppimas üle 1900 osaleja. Tutvu kavaga ja registreeru www.lhv.ee/kool.

i nve ste e ri – nr 3/2017

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Seekord tutvustame disainiraamatuid ja case-study’sid, mis õpetavad juhtimist ja ettevõtlust tuntud näidete varal.

Disain muutub seda tähtsamaks, mida kõrgemale sihik seatud, kuid võib olla ka otsustavaks teguriks, kas ärist üldse midagi välja tuleb. Kuigi kõik lood ei saa olla edulood, on kindlasti palju õppida tippu jõudnud teadlastelt, ettevõtjatelt ja idufirmadelt.

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

DONALD A. NORMAN The Design of Everyday Things 2013 Tegemist on klassikaks saanud teose uuendatud versiooniga. Mõneski mõttes oli Norman oma provokatiivse kirjutisega teerajaja.

Ta oli üks esimesi, kes rõhutas, et kui kasutajad sinu toodet ilma õpetust lugemata kasutada ei oska, pole probleemiks rumalad kasutajad, vaid hoopis halvasti disainitud toode. Tänaseks võib seda käibetõeks pidada, kuid veel mõnda aega tagasi ei olnud inimeste vajaduste ja psühholoogiaga arvestamine disainis sugugi nii mõistetav.

Olgu siis tegemist seadmete, teenuste või tarkvara disainiga, arusaadavus ja kasutajasõbralikkus on ülioluline. Halb disain võib ka esmapilgul ilusa asja muuta kasutuks või mis veelgi hullem, ohtlikuks. Varustatud mitmete näidetega heast ja kehvast disainist, on see teos kõnekas ja võiks kuuluda igaühe varamusse, kes uut asja luua soovib.

ROBIN WILLIAMS

TIM BROWN

The Non-Designer’s Design Book 2015

Change by Design 2009

Tegemist on ülevaatliku disainiõpikuga, mis võiks sobida nii algajatele graafilistele disaineritele kui ka kõigile neile, kes oma töös disainiga kokku puutuvad.

Isegi kui pead vaid visiitkaardi kujundamisel kaasa rääkima.

Robin Williams on tunnustatud disainiõpetaja, kes on koostanud lihtsasti mõistetava ja selgete näidetega kogumiku. See tutvustab nelja olulist põhimõtet, tutvustades nii disaini teooriat kui ka kirjeldades, kuidas käsitleda värvi, kirjatüüpe, joondust, üldmuljet, kontrasti jms. Hea disain on seotud ka loetavusega.

Kui sul on soov oma silma teravamaks muuta või oled seadnud eesmärgi, et sinu ettevõte lähtuks õigetest disainipõhimõtetest, viska pilk peale.

Tim Brown on rahvusvaheliselt tuntud disaini- ja konsultatsiooniettevõtte Ideo tegevjuht, kes oma töös lähtub nn disainmõtlemise (design thinking) tehnikatest. Selles raamatus tutvustabki ta disainmõtlemist, kasutades selleks Ideo näiteid. Disainibüroo oli üks esimesi ettevõtteid, mis rakendas disaineritelt ja inseneridelt pärinevaid mõtlemismustreid äriloogikasse.

Raamat annab hea ülevaate, kuidas inimeste vajadustest on võimalik luua nõudlus ning miks mõned ägeda ideena tunduvad tooted lähevad lendu ja teised mitte.

Innovatsioon ei teki reeglina tühja koha pealt. Head ideed on olemas – need tuleb üles leida, arendada ja vormistada kasutatavaks tooteks või teenuseks. Tänapäeval toob disainmõtlemine kasu väga erinevatele äridele, kuid kõige paremini toimib see ikkagi disainiettevõtte kasutuses.

Nii et tasub asjatundja kirjutatut uurida.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 3/20 17

72

DONALD A. NORMAN Emotional Design: Why We Love (or Hate) Everyday Things 2004 Informaatikaprofessor ja tootearenduse eestkõneleja Norman on heast (ja halvast) disainist kirjutanud mitmeid raamatuid. Selles teoses keskendub ta eelkõige sellele, kui oluline on disaini juures õige tunne ja emotsioon.

Autori sõnul on disaini puhul ja toodete arendamisel vaja arvestada nii teadliku tunnetuse kui ka alateadvuse mõjuga. Toote puhul peame oluliseks, milline on selle välimus ja kui hästi see töötab, aga Normani sõnul on tähtis ka see, milliseid reflektsioone toode tekitab – kuidas see meiega suhestub ja millist rahuldust see pakub.

Raamat võiks kuuluda lugemisnurka neil, kes seisavad silmitsi uue toote või teenuse turule toomisega.

73

M ICHA E L L E W IS

P HIL K N I G H T

BRAD STONE

SIMON SINEK

The Undoing Project: A Friendship that Changed the World 2016

Shoe Dog: A Memoir by the Creator of NIKE 2016

The Upstarts 2017

Start with Why: How Great Leaders Inspire Everyone to Take Action 2011

Tippautor Michael Lewis, kelle raamatuid leiab LHV raamatukogus teisigi, on pannud kirja kahe märkimisväärse psühholoogiateadlase loo. Amos Tversky ja Daniel Kahneman olid väga erineva taustaga teadlased, kelle sõprusest ja koostööst sai maailma majandusteaduse ajalugu.

Koostöö eest sai Kahneman pärast kolleegi surma ka Nobeli preemia.

Autor kujutab elavalt ja kaasahaaravalt, kuidas kaks sõpra teineteist kannustades tulemusteni jõudsid.

Kahneman ja Tversky näitasid, et inimesed ei käitugi majanduses ratsionaalsete tegutsejatena, vaid neid tõukavad tagant ka emotsioonid ja irratsionaalsed otsused. Biheivioristlik majanduskäsitlus oli midagi uut ja prospektiteooria kahe peategelase üks panustest sellesse.

Suurepärane kirjeldus, kuidas kahe geeniuse kohtudes muutuvad viisid, kuidas me maailma näeme.

Nike nimi ja logo on maailmakuulsad, kuid eduka spordibrändi looja Phil Knighti lugu ei ole nii tuntud. Tegemist on memuaaridega sellest, kuidas üks Ameerika unelm realiseerus ja kuidas 8000-dollarise aastakäibega importijast sai üks maailma edukamaid 30-miljardilise müügituluga ettevõte. Knight oli ennast otsiv seljakotirändur, kui jõudis selgusele, et soovib luua oma ettevõtte. Ülejäänud on ajalugu.

Erinevalt mõnestki teisest autobiograafilisest teosest on „Shoe Dog” märkimisväärselt aus kirjutis. See näitab, kui erakordne on start-up’ist miljardiettevõtteks saamine. Ettevõtlus on karm väljakutse, täis takistusi, kahtlusi, rahapuudusega silmitsi seismist, konkurentide viha ja kasvuraskusi. Aga selles on ka huumorit, häid kaaslasi ning edu- ja õnnetunnet.

Knight on aus, kirjutades justkui enesele, ja see teeb raamatu eriliselt nauditavaks.

Tegemist on inspireeriva teosega, mis võiks alustavatel ettevõtetel aidata eesmärke seada ja raskustest üle olla.

Menukas kirjanik Brad Stone on selles raamatus saanud hakkama erakordse saavutusega.

Siin on kirjas koguni kahe uue ajastu ettevõtte lood, mis on oskuslikult ühendatud, illustreerimaks ülevaadet jagamismajanduse olemusest.

Airbnb uuendas majutussektorit ja viisi, kuidas inimesed reisivad. Uber pakub aga uuenduslikku sõidujagamisteenust, millega astub vastu autostumisele. Tegelikult on need erinevad ärid, ja ka kahe ettevõtte taust on erinev.

Veel kümmekond aastat tagasi tundus äriidee võõraga auto või korteri jagamisest tobe, kuid täna on nende ettevõtete vanad konkurendid mures. Väljakujunenud majandusvaldkonna muutmine eeldab nahaalsust ja ka seniste reeglite murdmist, kuid tänased start-up’id ja nende ambitsioonikad asutajad on väljakutseks valmis.

Stone näitab, kuidas kiire kasv ja areng ei ole vaid meelakkumine. Ränioru uljaspead peavad kokku puutuma ka keeruliste otsuste ja erinevate riskidega. Kuid seda põnevam lugu on.

Alusta küsimusega „miks?”

– nii õpetab Simon Sinek ja tema raamat. Teos on mõeldud neile, kes maadlevad strateegiliste juhtimisküsimustega.

Sinek on kogunud tuntust oma käsitlusega strateegilisest „kuldse ringi” kontseptsioonist. Selle järgi on kõige tähtsam juhtimisküsimus, miks üldse midagi tehakse. Tähtis on, et see oleks keskne mõte nii tegevustes kui ka kommunikatsioonis. Alles siis, kui on selge põhjus, saab arutleda ja paika panna, kuidas eesmärgini jõutakse – kuidas tööd tehakse, kuidas ettevõtmist juhitakse jne. Pärast seda saab keskenduda sellele, mida üldse tehakse ja mida ette võetakse.

Sinek ütleb, et paljud ettevõtted ja juhid alustavad oma tegevust valest lähtekohast. Raamat näitlikustab arusaadavalt, kuidas Sineki „kuldne ring” toob paremaid ja silmapaistvamaid tulemusi.

i nve ste e ri – nr 3/2017

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Tee remondilaenuga kodu korda“.

Võitjaks osutusid Jüri Veerits Ave Kivimägi ja Teet Kastor.

Palju õnne! inve ste e ri – nr 3/20 17

74

J천ud, n천tkus, elegants ...

T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada teie tervist.