Investeeri 2_2013

lhv panga ajakiri nr 2/2013

Taavet Hinrikus ja TransferWise pööravad maailma pangandust

INTERVJUU Erki Kilu EESTI ETTEVÕTE Viru Keemia Grupp ANDRES VIISEMANN Keskpankade eksperiment GURU Karl-Johan Persson LHV TOETAB Aasta Ettevõtja konkurss

Vorsprung durch Technik

Uus Audi SQ5 TDI. Kui see auto vaid nõnda kiiresti silmapiiri taha ei kaoks…

Audi SQ5 TDI (230kW / 313hj) Kiirendus 0 – 100 km/h: 5,1 sek; keskmine kütusekulu 6,8 l/100 km;keskmine CO2 emissioon 179 g / km.

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

Juhtkiri

Sisukord 4

Intervjuu: Erki Kilu Viimase aja olulisematest arengutest LHV Pangas.

10

Eesti ettevõte Viru Keemia Grupp.

18

Intervjuu: Ben Hammersley Tehnoloogiavisionäär otsib panganduses uut.

24

Praktiline nõuanne Kas ja millist autot osta või liisida?

28

Persoon: Taavet Hinrikus TransferWise’i ja LHV seostest.

t ekst : Priit Rum LHV kommunikatsioonijuht

Ettevõtmistes on tähtis ettepoole vaadata. Innovaatorid mõtlevad juba täna sellele, mida kliendid homme vajavad. Ja ühtlasi mõtlevad innovaatorid ka sellele, mida nad ise sooviks klientidele tulevikus pakkuda.

Nii nagu Eesti juurtega TransferWise sel sügisel oma esimeste reklaamidega Londonis päid pöörab ja maailma maksetavasid muudab, soovivad ka paljud teised leida oma võimalusi maailma muuta.

Pangandus on huvitav valdkond – nähtusena iidvana, aga ometi pidevas muutumises. Maailma hiidpangad seisavad küll nagu kaljud ka praegustel ebaselgetel aegadel, kuid värsked ideed võivad siiski nende muutumatuid seinu murendada.

LHV Panga juht Erki Kilu ütleb intervjuus, et selline mõiste nagu „kodupank“ on ajast ja arust. LHV tahab selle käibelt kaotada, sest soovime, et inimestel ja ettevõtetel oleks otsustes vabad käed. LHV on algusest peale panustanud asjatundlikkusele ning soovinud kodumaise pangana raha hoidmist ja kasvatamist kliendi jaoks võimalikult lihtsaks teha. Seega peame iga oma pakutava teenusega ja iga kliendiga suhtlemisel näitama end parimast küljest.

Praktikas tähendab see, et head ideed lähevad töösse, mitte ei jää lihtsalt toredateks mõteteks.

Selles ajakirja numbris kirjutame päris mitmes loos, kuidas heast ideest võib sündida midagi suurt ja tähelepanuväärset.

36 Investori ABC Majanduse mõõdikud.

39 Investeerimine Balti analüüsid.

42

Uudis KredExi uus riiklik riskikapitali fondifond.

44 Pangakaart LHV tõi turule uue pangakaardi.

50 Mobiilipank Pank ilmub nutitelefoni.

52

Guru Karl-Johan Persson.

56

Äriklient Kerkib „roheline“ ärihoone.

58 Investeerimine Andres Viisemann tõusuhullusest.

64

LHV toetab Aasta Ettevõtja konkurss.

68 LHV toetab Tallinna Restoranide Nädal.

70

LHV uudised

72

Raamatututvustus Huvitavat investeerimisest LHV riiulitelt.

74

Ristsõna Lahenda ja võida raamatuid!

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum

Toimetamine ja kujundamine: Ajakirjade Kirjastus Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Aivar Kullamaa Trükk: Kroonpress Trükiarv: 42 000

Reklaam: Nordicom Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 6 800 400

i nve ste e ri – nr 2/2013

3

Fotod : J arek J Ăľepera

Pank olgu kliendi jaoks lihtne 4

invest eeri – nr 2/2 0 13

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu võtab intervjuus kokku viimase aja olulisemad arengud LHV Pangas ja Eesti panganduses tervikuna.

Eesti majandus ei kasva tänavu nii jõudsalt kui analüütikud lootsid. Kuidas läheb LHV Pangal?

Loomulikult mõjutab meie käekäiku Eesti majanduse areng tervikuna, aga kiirest kasvust olulisem on meie jaoks sel aastal olnud kasumlikult tegutsemine. Nii pank kui ka varahaldus on sel aastal korralikku kasumit teeninud.

Samas oleme jätkuvalt kasvatanud ka oma ärimahte. Pensionifondide mahult oleme Eestis kolmandal ja panga bilansimahult juba kuuendal kohal. Hoiuste mahult ja väljastatud kaartide arvult oleme isegi viiendal kohal. Vaatamata väiksemale majanduskasvule on Eestis ärilaenude mahud viimase aasta jooksul jälle kasvama hakanud ja nii on ka meie laenuportfell sel aastal läbi teinud korraliku kasvu.

Mis on osutunud uue pangana turule tulles kõige suuremateks väljakutseteks?

Paistab, et korraliku pangateenuse pakkumiseks on vaja laia valikut erinevatest pangatoodetest. Ei saa piirduda ainult mingi osaga toodetest. Samas tuleb kogu see arendustöö, mida teised pangad on teinud juba paarkümmend aastat, teha paari aastaga. Selline jooksmine võtab meie inimestelt väga palju energiat ja aega. Olen neile selle eest palju tänu võlgu. Iga toote juures tuleb läbi mõelda, kas seda saaks teha millegi poolest paremini kui teised pangad seni teinud on.

Kui me kasutaks kõiges samu lahendusi kui teised, lõpetaksime lihtsalt „me too“ pangana.

Kas Eesti pangandusest leiab inno­vat­ siooni?

Eesti panganduses pole viimase kümne aasta jooksul enam sisuliselt mingit innovatsiooni olnud. Eelmisel aastal Pangaliidu korraldatud Pangandusteo konkursil said auhindu erinevad rahaplaneerijad ja finantsabimehed, mis asuvad internetipankades. Selliseid rahaplaneerijaid on maailmas tehtud juba aastaid ja viimasel ajal on mitmed neist ka hingusele läinud.

Keegi ei suuda neid pikaajaliselt kasutada. Ma ei usu, et inimene, kellel pole distsipliini oma reaalseidki rahaasju korras hoida, suudab pidada igapäevast virtuaalset arvestust oma tulude ja kulude kohta internetipangas. Alguses võib olla küll huvitav mingeid kulusid lahterdada, aga sisuliselt tähendab see, et inimene peab hakkama iseendale raamatupidamist korraldama. Kes on oma olemuselt raamatupidaja, suudab oma rahaasjad ise korras hoida, kes ei ole, ei suuda seda ka virtuaalselt teha.

Kas see pole siiski LHV internetipanga puuduseks, et seal ei ole niisugust raha­ planeerijat?

Lähtume kontseptsioonist, et internetipank on töövahend oma pangatoimingute kiireks ja efektiivseks teostamiseks.

Keegi ei taha internetipangas aega veeta või seal niisama ringi surfida.

Eestis tegutsevad pangad on üldiselt väga efektiivsed ja võimelised pakkuma klien­ tidele igati kaasaaegseid lahendusi nii pangatoodete kui ka teeninduskanalite

te kst: pri it rum

LHV kommunikatsioonijuht

i nve ste e ri – nr 2/2013

5

Intervjuu

osas. Kuidas on olukord innovatsiooniga maailma panganduses?

Vahel öeldakse, et pangandus on juba viimased kümme aastat valmis ja rohkem ei ole siin midagi teha. Ma ei ole sellega päris nõus. Mulle tundub, et panganduse äärealadele tekib pidevalt uusi väikseid tegijaid ja on vaid aja küsimus, millal keegi neist suurema tüki mõnest pankade traditsioonilisest ärist ära näpsab.

TransferWise on siin hea näide. Tundub, et suured pangad istuvad oma infrastruk-

Kuidas pangad uutele tulijatele vastu saavad? Millega pangad üldse peaksid tegelema?

Panga põhitegevus on ikkagi laenude andmine. Raske on mõista, miks pangad endiselt annavad nii madala intressiga laene. Kui teenustasud vähenevad, siis peavad laenuintressid tõusma, et mõistlikku kasumit teenida. Finantseerimise kulu on kõigil pankadel täna madal. Küsimus on pigem kapitali hinnas, mida pangad peavad panema

tuuri otsas ja nende eesmärgiks on oma turuosa kaitsmine ning uuendustele vastuseismine. Ka meil on olnud mitmeid arutelusid teemal, kas peaksime ennast rohkem positsioneerima traditsioonilise pangana või aitama kaasa uute tulijate tekkele? Uue pangana ei ole meil endal aga midagi kaitsta ja seetõttu oleme valinud teise tee.

laenuportfelli vastu. Kui omanikud lepivad ühekohalise kapitalitootlusega, siis väga tore, aga mina sellisesse panka ei investeeriks. Oleme oma kapitalitootlusele seadnud oluliselt kõrgemad eesmärgid.

Mõiste „kodupank“ on ajast ja arust.

Kuidas uued tulijad olukorda mõjutavad?

Uued tulijad keskenduvad peamiselt erinevatele makselahendustele. Ja need, kes sellele turule trügivad, ei ole enam väiksed start-upid. Suvel teatas Apple, et on patenteerinud virtuaalse raha iMoney koos digitaalse rahakoti tehnoloogiaga. Mida see tulevikus kaasa võib tuua ja kui palju pankurite elu üle maailma muuta, on hetkel raske prognoosida. Võib-olla ei muutu midagi, aga võib-olla muutub väga palju. Üldiselt on aga trend selles suunas, et maksete tegemine muutub kliendi jaoks järjest soodsamaks ja see omakorda võtab ära osa teenustasutulu pankadelt.

6

invest eeri – nr 2/2 0 13

Tahate rohkematele inimestele kodu­ pangaks saada?

Mõiste „kodupank“ on ajast ja arust.

Paljudel inimestel on mitu pangakontot ja nad kasutavad erinevaid tooteid erinevates pankades. Näiteks on laen võetud ühest pangast, arveldatakse teises ja pensioni jaoks kogutakse raha hoopis kolmandas. Me ei ütle kunagi kliendile, et kui tuled LHV Panka, siis pead kõik oma pangateenused meie juurde tooma. Sageli alustavad kliendid mingi konkreetse tootega meie juures. Näiteks liituvad pensionifondiga, võtavad Partner Pangakaardi, teevad hoiuse või toovad oma väärtpaberid meile üle. Mõne aja pärast vaatavad, et internetipank on siin täitsa normaalne ja maksed ka tasuta. Suhe uue pangaga kasvab sammhaaval.

Mõnede teiste Eestis tegutsevate panka­ de taktika on lihtne – nad pakuvad elu­ asemelaenu, mis seob kogu noore pere pangaga aastateks. Mis on LHV-l sellise­ le klientide võitmisele vastu panna?

Ma soovitaksin võtta eluasemelaenu sealt, kus see on kõige odavam, ja muud pangateenused sealt, kus need on kõige mugavamad. Me soovime klientide jaoks olla eelkõige parim pank, kus oma raha hoida ja kasvatada. Olgu selleks siis pensionifondid, hoiused, investeerimisteenused vms. Need on tooted, kus me tahame olla parimad. Me ei ole kindlasti pank, kust saab kõige odavamat laenuraha.

Väga lihtne on olla odav laenupakkuja.

Tuleb ainult intress alla lasta ja kliendid tulevad. Säästmise ja investeerimise vallas tugevaks saamine võtab aga aastaid aega ja seda kompetentsi ei ole võimalik tekitada hoogtöö korras.

Milliseid uusi tooteid veel plaanis on peale innovaatilise combo-kaardi?

Ma ei ütleks, et kombineeritud combo-

pangakaart nüüd ka teab mis suur innovatsioon on, aga Eesti turul siiski. Pigem on heameel selle üle, et Partner Pangakaarti saab valida nii deebet- kui ka krediitfunktsiooniga. Nüüd on tõesti kolm kaarti – deebet-, krediit- ja Partnerkaart – ühe plastiku peal ja rahakotis niiöelda rohkem ruumi. Suuremad arendused on hetkel seotud just sellega, et klientide elu igapäevaste pangaasjade ajamisel meie juures lihtsamaks muuta.

Erki Kilu sihib kasvu: „Me oleme näljased! Me mõtleme iga päev sellele, kuidas uusi kliente saada ja kasvada.“

Pangas peab lihtne olema?

Jah. Huvitav on vaadata, kuidas aja jooksul on muutunud Eesti ettevõtete korporatiivsed väärtused. Kui üheksakümnendatel tahtis pea iga ettevõte olla „avatud“, siis nüüd tahavad samad ettevõtted olla „lihtsad“. Meie samamoodi.

Ilmselt on see ajastust tingitud. Elutempo on oluliselt kiiremaks muutunud ja enam ei jõua igale tegevusele pikalt aega kulutada. Paremini müüvad need tooted ja teenused, mida on kiire ja lihtne saada või kasutada. i nve ste e ri – nr 2/2013

7

Intervjuu

Kas lihtsusele ja kiirusele panustamine pole põhjalikkuse ja läbimõeldud otsuste vastand? Ja kas just see pole praegu maailmas probleemiks?

Kõige lihtsamalt toimivate teenuste või protsesside saamiseks on kulutatud ilmselt oluliselt rohkem aega kui keeruliste peale. Keerulise protsessi oskab igaüks kuidagi välja mõelda, aga selle lihtsaks lihvimine on juba peenem kunst.

Mille poolest veel erineb LHV strateegia teiste pankade strateegiatest?

Meil on tegelikult täiesti erinev strateegia. Me oleme näljased! Me mõtleme iga päev sellele, kuidas uusi kliente saada ja panka kasvatada. Me ei aruta teemadel, kuidas kulusid kärpida ja oma tegevust efektiivsemaks muuta, vaid kui palju me siia või sinna veel investeerida tahame ning kui kiiresti on võimalik kasvada.

Meie suuremad konkurendid on aga positsioneeritud pigem nii, et oma turuosa kaitsta. See sunnib tegema teistsuguseid otsuseid. Kui langevate tulude olukorras kulusid kärpida, siis takistab see edasist arengut ja tulud langevad veelgi. Sellisest spiraalist on raske välja tulla.

Kas on plaanis börsile minna?

Jah, see plaan on endine. Me tegeleme peamiselt raha vahendamisega Eestis. Ühelt poolt tulevad Eesti inimesed ja ettevõtted meie juurde hoiustama ning teiselt poolt teised Eesti inimesed ja ettevõtted laenavad meie käest sama raha.

Raha vahendajana teenime intressimarginaali. Kui oleme börsil, siis on Eesti inimestel võimalik sellest ka oma osa saada.

Meie aktsionäride soov pole kunagi olnud luua paarile inimesele kuuluvat panka, pigem ikka luua pank, mis tõesti teeniks Eesti ühiskonna huve ja aitaks kaasa meie kohaliku finantssüsteemi arengule.

Me teeme seda panka paljuski missioonitundest, mitte ainult raha teenimise eesmärgil.

8

invest eeri – nr 2/2 0 13

Põlevkivi põletav küsimus

10

invest eeri – nr 2/2 0 13

fotod aivar kullamaa

Eesti ettevõte

Eesti ettevõte Viru Keemia Grupp (VKG) on tänaseks kasvanud maailma üheks suuremaks põlevkiviõli tootjaks. Suurtööstus teeb plaane hoolikalt ja pika aja peale ette, ometi pani VKG hiljuti seisma nii mõnegi vaatleja hinnangul suurt tulu tõotanud diislitehase rajamise.

te kst : e sta tat ri k

ajakirjanik 12

Viis aastat tähendab suurtööstuse mõistes umbes sama, mis igapäevaelus homne päev. Suurtööstuse investeeringud nõuavad ettevalmistusfaasis erilist põhjalikkust, mis omakorda tähendab planeerimist vähemalt 10-15-aastases perspektiivis. Suurte kapitalimahukate energeetikaprojektide puhul peab väga täpselt hindama kogu projekti investeeringut, mingil juhul ei tohi teha strateegilisi vigu. Näiteks planeerimise ja projekteerimise faas võib kesta 5-7 aastat, ehitus ligi 3 aastat, käivitus paar aastat ning alles seejärel hakkab projekt andma positiivset rahavoogu.

Nii selgitab VKG juht Priit Rohumaa oma kabinetis suurtööstuse toimimise mudelit, mille aluseks on ülimalt põhjalik analüüs ja läbimõeldud investeeringute planeerimine. Finantsküsimustes tunneb Rohumaa end väga koduselt, kuna alustas aastal 2000 VKG-s finantsdirektorina ja juhatuse aseesimehena. Üheksa aastat hiljem sai temast juhatuse esimees ettevõttes, mille aastakäive küünib praegu 215 miljoni euroni ja kus töötab üle 2000 inimese. VKG viimase kaheksa aasta investeeringute summa ületab 500 miljoni euro piiri ja sama palju on lähiaastatel tulemas. Õigupoolest on VKG ainus erakätes olev Eesti ettevõte, mis Eesti majandusse sellises mahus on investeerinud.

Eesti mõistes ülisuurtele summadele vaatamata on VKG oma investeerimisotsustega kahe jalaga maa peal. Investee-

invest eeri – nr 2/2 0 13

ringute kava planeeritakse rohkem kui kümneks aastaks ette. Projekte finantseeritakse oma rahavooge ja pangalaene kombineerides selliselt, et iga uus investeering kasvataks dünaamiliselt kontserni rahavoogu ja annaks võimaluse järgmisteks suuremateks arenguetappideks. „On erakordselt oluline,“ märgib Rohumaa, „et suurte kapitalimahukate investeerimisprojektide käikulaskmisel tuleks tõesti selline rahavoog nagu alguses planeeriti. Kahtluste korral on kasulik võtta pigem täiendavalt aega, et detailid üle kontrollida, enne kui reaalseks ehitamiseks läheb.“ Eelnev selgitabki VKG juhatuse juulis tehtud rasket otsust peatada põhjalikult läbianalüüsitud diislitehase ehitus.

Peatada vaatamata sellele, et Eesti ühe oodatuima majandusprojekti projekteerimisele oli kulunud juba ligi 6 miljonit eurot, ehitaja oli maailmatasemel osalejatega konkursil välja valitud ja projekti poolt rääkisid mitmed tugevad argumendid. Priit Rohumaa peab silmas näiteks muutuvaid tururegulatsioone, mis suurendavad nõudlust puhtamate toodete järele. Peatamise põhjuseks sai ebakindlus riigi maksu- ja ressursipoliitikas ning lisaks ka muutuv Euroopa Liidu seadusandlus. „Muutuv maksupoliitika on meie sektori jaoks suurim risk, sest see ei lase teha usaldusväärset ja pikaajalist prognoosi,“ ütleb Priit Rohumaa. „Täna 400 miljoni eurose projektiga tööle hakates ei saa me endale seda

Eesti ettevõte

Priit Rohumaa Eesti majanduse käekäigust Eesti majanduse käekäigu osas olen optimistlik. Võrreldes näiteks Lääne- ja Lõuna-Euroopaga on meil palju vähem riiklikult „ärahellitatud“ tööstust. Maailma paljudes majandusvaldkondades on kriisiaeg kujunenud palju pikemaks, kui me arvasime. Kõik sektorid on muidugi erinevad – mõned on hetkel halvas seisus, teised aga naudivad kiiret arengut. Seetõttu ma ei kirjeldaks olukorda ühe konkreetse värviga.

VKG on kriiside ajal teinud mitmeid valusaid otsuseid, mida varem, arengu ajal edasi lükkasime. Kindlasti on kriis meid tugevamaks teinud, võiks öelda, voolujoonelisemaks. Hetkel näen, et otsused kapitali paigutamise osas on olnud sellevõrra mõistlikumad.

14

lubada, et poole ehituse peal muutub ressursi- või maksupoliitika. Muutused, ebakindlus ja prognoosimatus mõjutavad sellisel juhul meie ettevõtte usaldusväärsust.“ Muuseas, mais otsustas oma diislitehase ehituse samadel põhjustel edasi lükata ka Eesti Energia.

Viiest eurost üks Seda, kui kapitalimahukas on põlevkivi ümbertöötlemise ärimudel, illustreerib lihtne näide. Kogu väärtusahelas – kaevandamine, õlitootmine, energiatööstus, infrastruktuur – tuleb investeerida üle 5 euro selleks, et saada 1 euro konsolideeritud käivet. Seega peavad kõik plaanid olema pika aja peale täpselt paigas.

Kõik, mida VKG täna ja lähitulevikus teeb, sai paika pandud juba 2000ndate alguses. Jaanuaris 2013 avatud Ojamaa kaevandus on üks näide sellest, kui läbipõimunud on VKG-s iga arengusamm.

Eesti kõige uuem, ligi 120 miljonit eurot maksnud kaevandus on rajatud nii, et see varustaks toorainega nii vanu vabrikuid kui ka kolme uut Petroter-tehnoloogial põhinevat tehast. Oma toorainebaas annab uutesse õli-, keemia- ja energeetikaprojektidesse investeerimisel kindlustunde.

Kaarte segab riigi kaevepoliitika (Eesti aastane kaevemaht on 20 miljonit tonni põlevkivi), mis veel ei luba uut kaevandust täisvõimsusega koormata. Seetõttu ostab VKG puudujääva osa kivist endiselt Eesti Energia käest. „Kui poleks seda piirangut, saaksime kindlasti ressursi poolest iseseisvaks,“ ütleb Rohumaa. Uusi kaevandusi hetkel VKG-l plaanis rajada ei ole.

Küll aga jätkub Petroter II ja Petroter III õlitehase ehitus, mis suurendab praegust 350 000-tonnist õlitoodangut 220 000 tonni võrra. Petroter II on füüsiliselt – kõrguselt ja metallkonstruktsioonide poolest – juba püsti. Monteerimisja seadistustööd peaks lõppema järgmise aasta kolmandaks kvartaliks, millele järgneb käivitamise periood. Petroter III

invest eeri – nr 2/2 0 13

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.

Eesti ettevõte

Eestis toodetakse kokku 660 000 tonni õli.

VKG toodab sellest 57%.

(Allikas: VKG aastaraamat 2012)

VKG – Eesti suurim põlevkiviõli tootja.

tehase investeering käivitub lähikuul.

Mõlemale tehasele tehtud investeering (koos energeetika ja infrastruktuuri investeeringuga) on kokku üle 200 miljoni euro.

Kosmeetika ja tuhkbetoon Eesti põlevkiviressurss on piiratud ja seetõttu tahab VKG tooraine potentsiaali maksimaalselt kasutada. Keemiaturud on konservatiivsed ja karmide nõuetega, kuid läbimurdeid on saavutatud mitmeid.

Näiteks sellest aastast toodab VKG põlevkivifenoolist vaiku autorehvitööstustele, eelkõige Hiinasse. Kosmeetikatööstuse gigantidele L’Orealile ja Schwarzkopfile toodab VKG juuksevärvide komponenti.

Poolteist aastat tagasi käivitus tuhaplokitehas, kus valmistatakse Rohumaa sõnul Eesti kõige kvaliteetsemaid ehitusplokke.

Praegu töötatakse aktiivselt sisse nende turgu Baltikumis ja Venemaal.

Ettevõtte juhatuse hinnangul on tsemenditehase rajamine ainult aja küsimus. „Tsemenditehas hakkaks ära kasutama nii tootmistes tekkivat jääkenergiat kui ka põlevkivi mineraalset potentsiaali.“ Kokkuvõttes annab see Rohumaa kinnitusel lõpptoodangule soodsa hinna. Aga mitte ainult seda. Tsemenditehase rajamine lee-

16

invest eeri – nr 2/2 0 13

vendaks tootmisprotsessis tekkiva mineraalse jäätme probleemi. Ehk lahtiseletatult tuhamägede kuhjumist. Tuhamägede täielik kadumine ei ole esialgu siiski veel reaalne. Küll aga on reaalne jäätmete täielik ärakasutamine ehitussektoris või teedeehituses. „Keemiliste ja mineraalsete omaduste poolest on tuhk sarnane paekivi ja tsemendiga. Tuhkbetoonteid on rajatud ka nõukogude ajal. Kogu maailmas pööratakse järjest rohkem tähelepanu jäätmete kasutamisele teedeehituses, et vähendada vajadust uute liiva- ja paekarjääride järele,“ räägib Rohumaa. „Hetkel on meie kaevanduses rajatud test-teelõik ja arendustöö käib. Meie arvates on reaalne kasutada vähemalt osaliselt Ida-Virumaa põlevkivitööstuse aherainet ja tuhka Eesti teedeehituses.“ Suurtööstuse „jalajäljed“ Rohumaa on seisukohal, et tänapäevane keskkonnateadlikkus vähendab oluliselt tööstuse kõrvalmõjusid. „Ma ei räägiks keskkonnapoliitika karmistumisest, pigem tooksin esile, et meie aja keskkonnaalased nõudmised on paremini läbimõeldud, uuritud ja analüüsitud kui varem. Normid käivad müra, vee, visuaalsete aspektide, põllumaa hävitamise ning lindude ja loomade elupaikade kohta.“ Rasketööstus jääb keskkonnale alati oma mõju avaldama. Maailma suurettevõtete seas on üsna tavaline avaldada vabatahtlikult ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu (Corporate Social Responsibility) aruannet. Eestis hakkas VKG seda esimesena täitma ning avalikustab selgelt kõik põlevkivi väärtusahelaga seotud keskkonna-alased ja majanduslikud näitajad. Rohumaa näeb siin laiemat seost. „CSR aruandlus aitab suurendada meie usaldusväärsust nii kohaliku kogukonna, riigi kui ka suurte välispankade silmis.“ Palju on ajakirjanduses räägitud VKG-st kui võimalikust börsiettevõttest.

Kuigi VKG on börsi nõuetele vastav ettevõte, ei ole noteerimine aktsionäridele siiski aktuaalne.

Intervjuu

Uus pangan­dus E-maailma eksperdi ja briti tehnoloogia-ajakirja Wired kaasautori Ben Hammersley tutvustuseks öeldakse sageli „tehnoloogiavisionäär“. Ta tegeleb interneti, digitaalse infotulva ja tehnoloogiate mõjuga meie igapäevaelule. Ka üha tehnoloogia- ja infopõhisemaks muutuv pangandus ja investeerimine kuulub tema huvisfääri. Kust suunast ootab maailmakodanik Hammersley järgmist „uut asja“ panganduses?

Ben Hammersleyga vestlesime tema külaskäigu ajal Eestisse.

tekst: villu zirnask

Eesti Päevalehe kolumnist 18

Investorid muretsevad juba mitmendat aastat järjest võlakriisi pärast. Kas digi­ taalsest maailmast oleks nende muredele leevendajat oodata?

Ei, seda küll mitte. On ohtlik, kui inimesed ootavad digitaaltehnoloogialt imelahendusi, päästmist. Moodsad tehnoloogiad võivad mitmel viisil majanduskriise pigem süvendada, sest internet muudab majanduse toimimise keerukamaks.

Kriisi sünnitas inimloomus. Digitaaltehnoloogia võimaldab aga kõigel, mida inimloomus sünnitab, juhtuda kiiremalt ja võimsamalt. Seepärast saavad kriisile lahenduse tuua ainult inimesed, mitte

invest eeri – nr 2/2 0 13

tehnoloogia. Kui pidevalt oodata tehnoloogiat, mis tuleks ja meie probleemid lahendaks, siis oleme ka pidevalt hädas.

Google ega keegi teine ei saa sellele kriisile mingit lahendust leiutada. Lahendus on poliitiline ja ühiskondlik, mitte tehnoloogiline.

Milline on teie isiklik seos investeerimi­ sega? Olete digimaailma tundva inimese­ na teinud investeeringuid perspektiivika­ tesse idufirmadesse?

Ei. Olen mõne firma nõukogus, aga ma ei investeeri ise. Üks põhjus, miks ma seda ei tee – ma reisin väga palju. Elan kuus

Fotod : U rmas K amdron

kuud ühes riigis ja siis kuus kuud järgmises. Investeeringud hakkaksid sellist eluviisi segama. Teine põhjus on see, et ma löön kaasa erinevates valitsusprojektides ja ma ei saa endale lubada huvide konflikti.

Mitmeid tehnoloogilisi uuendusi – ühis­ rahastamine, mitmesugused uued mak­ sevõimalused, digivaluutad – on esitletud vana pangandust lõhkuvatena. Aga „ta­ valised“ pangad on rahamaailmas ikka peaosas. Milline on teie hinnangul see innovatsioon, mis muudab pangandust?

Tõeline pangandust raputav innovatsioon

puudutab klienditeenindust. Seda, kuidas mina või teie pangaga asju ajame. Maailma suurte jaepankade klienditeenindus on kohutav – kontorid on avatud kõigest loetud tunnid või on need siis lihtsalt ebasõbralikud, sinuga räägitakse keerulisi mõisteid kasutades, internetipangandus on kehv. Ameerikast on tuua vaid üksikuid näiteid pankadest, kus klienditeenindust korraldavad inimesed, kes on klienditeeninduse alal asjatundjad.

Mis oleks, kui panga klienditeenindus sarnaneks tõeliselt hea hotelli omale?

Või oleks nagu Apple Store’is või Amazonis? Näiteks Suurbritannias on Metro

Ben Hammersley meiliaadressilt tuleb kõigepealt automaatvastus, pealkirjaks „ootuste juhtimine“. Päris vastus võib tulla alles paar päeva hiljem, sest „vahel on hea mõneks ajaks digitaaltehnoloogia juurest kaduda ja mõned päevad offline olla“.

i nve ste e ri – nr 2/2013

19

Intervjuu

divam ja lihtsam asju ajada kui vanade jaepankadega.

Mis puutub investeerimis- ja äripangandusse, siis siin ma näen ainult ühte suurt suundumust – üha raskem on hoida asju salajas.

Olete öelnud, et internetipõlvkonnal on ümbritsevale maailmale teistsugused nõudmised kui neil, kes pole internetiga koos üles kasvanud. Kas see tähendab, et uus põlvkond esitab teistsuguseid nõudmisi ka inimestele, kes korraldavad nende rahaasju – pankuritele, fondijuh­ tidele?

Usun, et internetipõlvkonnas on veel vähe neid, kellel on fondihaldur ja nõudmised selles küsimuses välja kujunenud.

Just tegevuste suurem läbipaistvus võib olla see, mida nad nõudma hakkavad.

Aeg, kui internetipõlvkond kasvab nii suureks, et neil hakkab niisuguseid teenuseid vaja minema, saab olema investeerimispankuritele ja fondijuhtidele tõeliselt huvitav. Üks takistus parema klienditeeninduse teel on pankasid puudutavad regulat­ sioonid – näiteks rahapesu tõkestamise reeglid ...

Jah, aga see puudutab ainult esimest kümmet minutit teie kliendisuhtest. Kui konto on juba avatud, siis ei sega miski enam head teenindust pakkumast. Panga vahetamine on küllalt tülikas, see ei tasu enamasti vaeva. Kui mõni pank suudaks pakkuda midagi lisaks, näiteks sünkroniseerida oma teenused nende digitaalsete teenustega, mida ma juba kasutan – siis tekiks mul ajend panka vahetada.

Kevadel esines Ben Hammersley Pärnu turunduskonverentsil.

20

Bank (www.metrobankonline.co.uk), mis pakub hämmastavalt head klienditeenindust ja mille kontorid on lahti iga päev kella seitsmest hommikul seitsmeni õhtul. Konto saad avatud veerand tunniga ja kui sul on pangakontorisse astudes koer kaasas, siis nad pakuvad talle koeraküpsiseid. Nendega on palju meel-

invest eeri – nr 2/2 0 13

Osad pangateenused on „hällist hauani“ tüüpi – pikad kodulaenud, pensionikogu­ mise tooted. Kas neisse on ka võimalik kliendisõbralikkuse revolutsiooni tuua?

Ma ei ole nende teenuste loomisega tegelenud. Aga kui keegi palkaks mind pangasüsteemi ümber disainima, teeksin seda hea meelega.

Ben Hammersley (s 1976) on pühendunud interneti mõju lahtimõtestamisele. Ehk kuidas internet mõjutab ühiskonda, rahvusvahelisi suhteid, äri, kultuuri. Ta on teinud kaastööd Wiredile, Timesile, Guardianile, BBC-le. Hammersley on Briti peaministri esindaja Londoni TechCitys ja Euroopa Komisjoni meediavabaduse grupi liige.

Karjääri alguses tegi ta reportaaže pingekolletest Afganistanis ja Pakistanis ning sai üheks multimeediaajakirjanduse pioneeriks.

Mis globaliseerumisest saab? Ühest küljest on see justkui tugev trend, aga teisalt räägitakse järjest rohkem kohali­ ke kogukondade tugevnemisest, tehakse „osta kohalikku“ kampaaniaid ...

Need asjad segunevad. Mina ostan kohalikku toitu, aga ma ostan ka Hiinas tehtud elektroonikat ja Jaapani rõivaid ning ma reisin kogu maailmas. Mõnel juhul on lokaalne parem, mõnel juhul globaalne.

Huvitav asi on kultuuri globaliseerumine. Näiteks Jaapani puutöövõtted ja tööriistad on teistsugused kui Euroopas ja kui neid siin rakendada, saame tulemuse, mis on ühtaegu käsitöönduslik, kohalik kui ka globaalne. Võetakse parim erinevatest kultuuridest ja see on väga hea, sest lihtsalt fakt, et üks asi on

tulevikunägemuses liiga romantiline.

Paljud minusugused tehnoloogiainimesed räägivad pöördumisest käsitöö juurde.

Võib-olla on see meie jaoks nagu teraapia – tahaksime tegelikult olla laevaehitajad või kokad või puusepad ning käsitööst rääkides väljendame oma tehnoloogiatüdimust.

kohalik, ei tähenda, et see on automaatselt ka hea.

Digimaailma kasvu vaadates küsitakse aina sagedamini, et mis saab, kui ühel hetkel läheb elekter pikemaks ajaks ära?

Mida teie sellest hirmust arvate?

Aga sõltuvus tulest – mis saab siis, kui ühel päeval tuli kustub? Sõltuvus rattast – mis saab siis, kui ühel päeval pole enam ümmargusi asju? Muidugi, võib-olla ükskord juhtub midagi, mis viib meid tagasi 15. sajandisse. Võib-olla … Aga mis siis?

Ma ei pea sellepärast praegu elama hakkama nii, nagu see oleks juba juhtunud. Ükskord võib penitsilliin otsa saada, aga seni, kuni seda pole juhtunud, kasutan ma vajadusel antibiootikume. Mul ei ole probleemi 21. sajandis olemisega, isegi kui see peaks põhjusel või teisel lühiajaliseks jääma.

Kirjutasite mulle, et püüate saavutada „tervemat suhet digitaalse maailmaga“ ja et sellest räägib ka teie järgmine raamat.

Kuidas kirjutamine edeneb?

Kehvasti. Kirjutamine on raske. Tahan mõnedes asjades kõigepealt ise selgusele jõuda, neid korralikult mõista. Andke mulle veel aasta või poolteist ja raamat tuleb.

Üha raskem on hoida asju salajas.

Ta on mitmete IT-raamatute autor („Hacking Gmail“, „Developing Feeds with RSS and Atom“). Raamatus „64 Things You Need to Now for Then“ selgitab ta 64 essees interneti ja sellega seotud tehnoloogiate mõju ja tähendust meie igapäevaelule. Praegu kirjutab ta raamatut sellest, kuidas korraldada oma elu digitaalse infotulva tingi­ mus­tes.

Ta on olnud ultrajooksja, läbinud kuulsa 250-kilomeetrise mitmepäevajooksu Marathon des Sables Sahara kõrbes, kuid raske põlvevigastuse tõttu tegeleb nüüd jooksmise asemel joogaga.

22

Tagasipöördumisest käsitööna valmista­ tud asjade juurde räägite ka oma raama­ tus „64 Things You Need to Know Now for Then“. Kas liigume jätkuval sellel suunal?

Jah, ma arvan küll. Eriti arenenud maailmas, kus tuleb leida uusi viise väärtuse loomiseks.

Kui ei saa teha asju odavalt nagu Hiinas või Indias, siis tuleb teha neid kallilt, eks? See viibki käsitööni. Lisaks tähendavad moodsad tööstustehnoloogiad nagu 3D printimine, et väikeses koguses saab käsitööna teha küllaltki keerukaid asju.

Aga kes teab, võib-olla olen ma oma

invest eeri – nr 2/2 0 13

Tere tulemast A. Le Coq Arenale!

Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi!

Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Tule tutvu Triobet Business Clubiga järgmisel EESTI KOONDISE kodumängul:

15.11.2013 Eesti - Aserbaidžaan Pääsme hind 95 EUR Hinnad kehtivad ühele inimesele ja sisaldavad käibemaksu.

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php, kirjutage meile kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958

MEEDIAPARTNERID

Praktiline nõuanne

Kuidas valida sobivat autot?

Kes otsib autot ostes võimalikult madalat kuumakset, kes sama raha eest võimalikult head autot, keda vaevab hoopis küsimus, kas tema valikule oleks autoturul mõnd paremat alternatiivi. Üldiselt huvitab autoostjat siiski küsimus – kuidas liisida endale sobiv auto kõige mõistlikumatel tingimustel?

24

invest eeri – nr 2/2 0 13

foto : shutterstock

Auto valimine peaks algama vajaduste ja ootuste analüüsimisest. Kui palju ja mis tingimustes sõidetakse, milline peab olema auto mahutavus, suurus, mugavus, turvalisus, ökonoomsus, milline lisavarustus on vajalik? Kui palju ollakse valmis auto pidamisele kulutama? Samuti on tähtis kaaluda, kuidas võivad vajadused lähiaastatel muutuda.

Järgmisena tuleks analüüsida, kuidas oma seniste valikutega rahule on jäädud ja mis eelmiste autode juures on häirinud, samuti uurida tuttavate kogemusi.

Valikut suunab oluliselt ka see, kas autot ostetakse pelgalt tarbeesemeks või oodatakse sellelt ka emotsionaalset laengut, ehk kui tähtsal kohal on auto ilus vä-

limus, mark, maine? Kompromissideks tuleb alati valmis olla – reeglina pole võimalik saada korraga kuluefektiivsust, tarbefunktsioonide täitmist ning ilu ja mugavust.

Kulu kokku?

Oluline on arvesse võtta auto pidamise kogukulu. Üks tüüpilisemaid vigu on üksnes ostuhinna põhjal otsustamine, jättes kulud kompleksselt analüüsimata.

Ostja vaatab tavaliselt soetusmaksumust või liisingu esimest sissemakset, kuid kindlasti tuleks mõelda ka sellele, milliseks kujuneb auto väärtus perioodi lõpuks ja milline on seeläbi perioodi vältel kaotatav rahasumma. Sama oluline

tekst: Hallar Lo ogma

BRC Autokeskus

i nve ste e ri – nr 2/2013

25

Praktiline nõuanne

kui auto hind ja hinnalangus, on muude kulude suurus.

Auto pidamise kulukomponentideks on: kütusekulu, kindlustuskulu, hooldus- jm regulaarne ülalpidamiskulu (sh rehvid jms), remondikulu (sh võimalikud ootamatud kulud), väärtuse vähenemine ajas ehk hinnaamortisatsioon, kapitalikulu (liisingu intress või auto väljaostmisel kinnipandud raha kulu).

Piiratud eelarve tingimustes on reeglina kalli margi ja kõrgema klassi autot mõistlikum osta kasutatuna, kuid kindlasti mitte „ärakasutatuna”. Soovitav on vältida „superpakkumisi“ – kui ikka mõni auto on teistest sarnastest palju odavam, siis küllap on selleks ka põhjus.

Tavatarbijal tasuks riskide maandamiseks osta kasutatud auto mõnest suuremast ja soliidsemast autopoest.

Soovitav on vältida „superpakkumisi”.

Uus auto + Plussid Kindlus, usaldusväärsus, garantii, madalamad riskid ja madalam remondikulu.

– Miinused kõrge hind ja suur hinnalangus, kõrgemad regulaarhoolduse kulud garantii kehtivusajal margiesinduses.

• Ostjale, kes ei ole väga hinnatundlik, kasutab autot väga intensiivselt või kavatseb sõita sama autoga pikka aega.

Kasutatud auto

+ Plussid

oodne hind, „sama raha eest parem“.

S Ei ole suurt esialgset hinnalangust.

Auto püsib turuhinnas.

– Miinused Riskid ostmisel, potentsiaalne remondikulu.

• Ostjale, kes on hinnatundlik, ei ole oma valikus täiesti kindel või plaanib ostetavat autot pidada lühemat aega.

26

invest eeri – nr 2/2 0 13

Diisel- või bensiinimootor?

Mootoritüübi valik sõltub peamiselt aastasest läbisõidust. Kui läbisõiduks prognoositakse üle 20 000 km aastas, on diiselmootoriga masin reeglina otstarbekam, sellest väiksema näitaja puhul on eelised bensiinimootoril.

Kui osta väiksemat sorti auto ja sellega vähe sõita, siis ei ole kõrgema hoolduskulu ja kallima ostuhinnaga diiselmootoril mõtet.

Suurema ja raskema maasturi puhul tuleks eelistada diislit. Diiselautod on kallimad, kuid hoiavad ka paremini hinda.

Hoolduskulu Luksuslikumate ja hea mainega markide sõidukite hooldus on kallim. Nn rahvaautot on alati odavam hooldada ja remontida.

Prognoositavate remondikulude suurus sõltub auto margist, vanusest, läbisõidust ja sellest, kuidas teda hoida. Hooldusvälbad, mille järel tuleb teenindusse pöörduda, võivad margiti päris palju erineda.

Mõnel juhul on see näiteks 15 000 kilomeetrit, mõne margi puhul 30 000 km.

Praktiline või emotsionaalne? Üllatavalt sageli on autoostja kahevahel – kas kuulata autot ostes mõistust või südant? Kas osta ökonoomne, praktiline ja “tavaline“ sõiduk või rõhuda stiilile?

Kindlasti tuleks vältida hetkeemotsiooni ajel otsustamist. Enne stiilse ja erilise auto ostmist tuleks teha korralik kodutöö – ikka selleks, et tekkida võivad suured ülalpidamiskulud hiljem tuju ei rikuks.

Osta või liisida?

Odavama hinnaklassi autot on reeglina mõtet osta, kallima hinnaklassi sõidukit aga liisida. Kallima auto liisimine peaks vastu andma rohkem mugavust, emotsiooni ning kokkuhoidu muude kulude pealt (nt väiksem remondi- ja kütusekulu).

Kindlasti soovitame vältida üleliisimist, ehk liisingu kasutamist ülejõu käiva või taluvuspiirile jääva kuluga auto soetamiseks.

Kriisiaeg näitas ilmekalt, et sissetulekute vähenemisel võib autoliisingust saada ebaproportsionaalselt suur probleem, mistõttu soovitame alati hinnata liisingumakseid koos teatud puhvriga oma eelarves. Kui sissetulek peaks vähenema või muud kulutused suurenema, siis on võimalik osta vähem kütust või lükata auto mõne osa remonti edasi, kuid liisingumakseid peab ikka tasuma.

Kuidas liisida?

Kogemusele tuginevalt ei soovita me liisingu parameetreid üle optimeerida, ehk ajada taga väga väikest sissemakset või väga kõrget kasutusrendi jääkväärtust. Nii näiteks tuleb null-sissemaksega liisingu ennetähtaegsel lõpetamisel tihti lõpetamise hetkel korralikult peale maksta, väga kõrge jääkväärtusega liisitud auto tagastamisel tekib tihti vaidlusi normaalse kulumuse üle. Üldiselt soovitame võtta liising nö normaalparameetritega: 20% sissemaks,

jääkväärtusega näiteks 5-aastasel perioodil 20-30%. Sellisel juhul ei ole lepingu kestel stressi ei kliendil ega liisingufirmal ning vajadusel on võimalik lepingust selle kestel normaalselt väljuda.

Kui ettevõte vajab sõidukeid Suurema sõidukipargi korral on mõistlik küsida hoolduspakkumist kogu liisinguperioodile. Suuremad autopargid reeglina liisitakse ja sõidukeid ei osteta perioodi lõpul välja. Seega on oluline müüja poolt aktsepteeritav jääkväärtus perioodi lõpul – sellest sõltub liisingumakse suurus. Tuleb jälgida, et kulumus jääks normi (AMTEL standard, www.amtel.ee) piiresse. Nii välditakse ootamatuid kulusid autode tagastamisel. Heas korras auto eest on tihti võimalik saada ka rohkem kui liisingulepingu jääkväärtus.

Töötajale kasutamiseks mõeldud auto liisimisel või ostmisel tuleks jälgida, et autot oleks vajadusel võimalik suurema kahjuta realiseerida. Soovitame sõlmida töötajaga leping, kus fikseeritakse auto heaperemeheliku hoidmise kohustus, auto seisukord ja komplektsus üleandmise hetkel, lubatav läbisõit ja muud kasutustingimused. Kui töötaja soovib valida kallima või erilisema auto, tuleks temaga sõlmida kokkulepe, mille kohaselt töösuhte lõppedes kannab ta ise (enda valitud) auto realiseerimise kulud. Kõige rohkem kipuvad amortiseeruma „peremehetud“ firmaautod, nende remondikulu on tavalisest kõrgem ja tihti ei vasta nad liisinguperioodi lõpul normaalse kulumuse standardile.

Tarbesõidukit valides soovitaks silmas pidada võimalikke vajaduste muutusi lähiaastatel. Ettevõtetel, mille põhitegevus ei ole transport, kuid kes soetavad oma tarbeks veokeid, tasuks järelturgu silmas pidades valida võimalikult standardse konfiguratsiooniga ja Eestis populaarset marki masinad. Vastasel juhul ootab veoki hilisemal realiseerimisel ees vaevaline müügiprotsess ja suur kaotus hinnas.

Kõige levinum autoost Kasutatud autode müüjatelt soovitakse tüüpiliselt väikest automaatkäigukastiga saksa või jaapani autot, läbisõiduga alla 100 000 km ja hinnaga alla 10 000 euro.

Samuti on üsna nõutud kuni 3 aasta vanused kõrgema klassi sõidukid uue madalama klassi auto hinnaga.

Põhjalikumad näpunäited igale autoostjale www.brcauto.eu.

Fotod : A ivar K ullamaa , J arek JĂľepera

Persoon

28

invest eeri – nr 2/2 0 13

TransferWise ehk knap* i nve*Loe: ste eümberpööratud ri – nr 2/2013 pank 29

Persoon

Hüvasti pangad, teie laul on lauldud. Seda TransferWise’i (makseteenust pakkuva Eesti juurtega firma) reklaamlauset on nii Eesti kui ka välismaa meedia tänavu mõnuga levitanud. Sest kes siis ei tahaks pankade ja pankurite – paljude arvates liiga mõjukate, liiga hästi makstute – vastu pisut mässata.

tekst: villu zirnask

Eesti Päevalehe kolumnist 30

TransferWise’i tegevuse kasv on tõepoolest muljetavaldav, ütleb LHV Panga tugiteenuste osakonna juht Liina Maria Lepik. „Kui aasta tagasi vahendasime kuus ligi 1400 TransferWise’i makset kogusummas 2,75 miljonit eurot, siis selle aasta augustis vahendasime 9600 makset kogusummas 28,5 miljonit eurot ja seda seitsmes eri valuutas.“ See tähendab ligi seitsmekordset kasvu LHV Panga abil tehtud maksete arvus ja koguni kümnekordset kasvu maksete mahus.

Aga pidage, hüüatab nüüd tähelepanelik lugeja – kui pankade laul on lauldud, siis miks saame me siin rääkida LHV Panga ärimahu kasvust? „“Hüvasti pangad“ on loosung, mida tuleb võtta teatud annuse huumoriga, mitte otsida sellest absoluutset tõde,“ räägib Taavet Hinrikus, üks TransferWise’i asutajatest. Vähe on ettevõtteid, mille ärimudeli kõik aspektid saaks ühte lausesse kokku võtta. Ei saa ka TransferWise’i puhul. „Pakume üht spetsiifilist pangateenust ühele spetsiifilisele kliendigrupile,“ selgitab Hinrikus. „Vaadake, millist rahvusvahelist makseteenust pakuvad Suurbritannia või Saksamaa vanad pangad – see teenus on nii halb, et selles nišis saame pakkuda klientidele oluliselt paremat lahendust.“ Rahvusvahelise makseteenuse all peab ta silmas makseid eri valuutadega riikide vahel. Euroala-sisestes maksetes, ületagu need pealegi riigipiire, TransferWise kliendile pankadega võrreldes suurt või-

invest eeri – nr 2/2 0 13

tu ei saa anda, sest valuutakursivahesid pole ja ka pankade teenustasu on EL-i regulatsiooniga surutud siseriikliku makse tasemele.

Seda, milles seisneb vanade Euroopa pankade nõrkus ja TransferWise’i tugevus, on kümned tehnoloogiaajakirjanikud juba kirjeldanud. Aga kordame lühidalt üle.

Viis protsenti vahelt Niisiis, TransferWise sai alguse Hinrikuse ja ettevõtte teise asutaja Kristo Käärmanni isiklikust vajadusest vahetada Briti naelu eurodeks ja vastupidi.

Hinrikus töötas sel ajal Skype’is – ta oli Skype’i esimene töötaja – ja sai palka eurodes. Aga ta elas Londonis ja vajas naelu. Käärmann elas ja töötas Londonis ja sai palka naeltes, aga pidi tasuma eurodes võetud laenu Eestis. Nad vahetasid valuutat maailmakursi järgi omavahel – Hinrikus Käärmannile eurosid, Käärmann Hinrikusele naelu – ning märkasid, et nõnda säästab arvestatava summa, sest näiteks 1000-naelase ülekande eest euroalasse võtavad Briti pangad teenustasu ja kursivahedena umbes 50 naela ehk viis protsenti.

Sellele Hinrikus ja Käärmann oma äri ehitasidki, et pakkuda ka teistele võimalust pankade hiiglaslikke teenustasusid vältida.

Hinrikus räägib, et TransferWise’i kliendid on enamasti kõrgelt haritud eksperdid ja professionaalid, kes elavad või töötavad väljaspool oma sünnimaad

– eestlased või itaallased Londonis, inglased Frankfurdis või Berliinis jne.

TransferWise alustas naela- ja euromaksete pakkumisest, nüüdseks on nad laiendanud oma teenust ka Šveitsi frankidele, USA dollaritele, Poola zlottidele, Norra kroonidele, Taani kroonidele, Ungari forintidele, Gruusia laridele. Enne aasta lõppu tahetakse jõuda veel Kanada, Austraalia, Singapuri, Hongkongi, Lõuna-Aafrika, Vene, Ukraina, Iisraeli, Türgi, Bulgaaria, Tšehhi ja Leedu valuutade lisamiseni.

Kas TransferWise ei karda, et koos ärimahu kasvuga muutuvad nad tasapisi kohmakamaks ja ühest hetkest alates ei oma selles osas suurte vanade pankade ees enam eelist?

Hinrikus möönab, et organisatsioonid muutuvad kasvades paratamatult kohmakamaks, kuid lisab, et suurpankadest on TransferWise selles osas veel mõõtmatult kaugel ning vaevalt ta sama kohmakaks üldse muutub, sest tema teenused on üles ehitatud moodsamale platvormile. Samuti ei rõhu TransferWise’i kui online-teenuse pakkujat vajadus üleval pidada pangakontoreid ja muud sarnast infrastruktuuri.

Asi pole ahnuses TransferWise’i makseteenuse kasutamiseks tuleb minna ettevõtte veebilehele transferwise.com, luua endale konto (mis nõuab neile passi, ID-kaardi või juhiloa koopia saatmist, sest ka TransferWise peab täitma rahapesu tõkestamise eeskirju). Siis tuleb sisestada makse summa ja saaja andmed – rahvusvaheline pangakonto number (IBAN) ning panga kood (BIC/SWIFT). Seejärel on teil vaja TransferWise’ile üle kanda makses märgitud rahasumma, seda saab teha ülekandega oma pangakontolt või deebetkaardiga tasudes. TransferWise arvestab raha ümber saaja valuutasse ning kannab vastava summa üle tema pangakontole. Raha jõuab pärale 1-3 pangapäeva jooksul.

Väiksemate kui 200-naelaste või 200-euroste maksete eest võtab TransferWise teenustasuks ühe naela või ühe euro, suuremate summade pealt 0,5% makse summast. Lisaks sellele tuleb raha saatjal tasuda oma pangale kohaliku makse tasu, aga see on väike või sageli päris tasuta.

Pankadest soodsamat rahvusvahelist makset võimaldab TransferWise’il pakkuda mitte väiksem ahnus, vaid asjaolu, et tegelikult ei liiguta ta raha ühest valuutast ja riigist teise. Raha, mille klient kandis näiteks tema kontole LHV Pan-

Taavet Hinrikus TransferWise'i ärimudelist: oleks ideaalne, kui laekumised ja väljaminekud oleks igas valuutapaaris võrdsed.

i nve ste e ri – nr 2/2013

31

Persoon

koostöö TransferWise’iga algas varakult – kohe, kui too oma tootega aktiivsemalt turule tuli. „Kui suudame korrektselt teenindada TransferWise’i makseid, suudame olla heaks pangaks ka teistele ettevõtetele, kellel on vaja teha suuremas mahus euromakseid,“ usub ta.

Ka Hinrikus ei ole omapoolse kiitusega kitsi, iseloomustades LHV Panka kui modernset, kiiret, paindlikku ja kliendisõbralikku. Kõik eurooplased seda veel ei tea ning nende rahustamiseks on TransferWise korduma kippuvate küsimuste sektsiooni pannud sellise küsimuse: „Teie konto eurode jaoks (SEPA makse) on Eestis? Kas see on ok?“ Vastus on loomulikult, et muidugi – nii Eesti kui LHV Pank on täiesti usaldusväärsed.

TransferWise’i ärimudeli puhul oleks ideaalne, kui laekumised ja väljaminekud oleks igas valuutapaaris võrdsed.

Nõnda, et päeva jooksul laekuks korraldusi näiteks Briti naelade saatmiseks Poola sama palju kui Poola zlottide saatmiseks Suurbritanniasse. Tegelikkuses nii head tasakaalu enamasti pole.

Taavet Hinrikus (32) Ettevõtja ja investor.

Elab ja töötab marsruudil London-Tallinn-maailm.

Karismaatiline suhtleja, ületab vähimagi vaevata kultuurilisi suhtlemispiire ida ja lääne vahel.

Skype’i esimene palgaline.

Kooliharidus Tartust, magistrikraad Singapurist.

Investeerinud umbes 15 firmasse ja startupi.

32

gas, jääbki sinna. LHV on see pank, mille kaudu TransferWise võtab vastu ja teostab euromakseid. Kui klient soovib saata raha näiteks Poolasse, siis raha, mis saajale Poola zlottides üle tuleb kanda, võetakse TransferWise’i kontolt Poola pangas. Nõnda saab TransferWise vältida kulukate rahvusvaheliste maksesüsteemide kasutamist.

Mängu sekkub LHV LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu kiidab, et TransferWise on olnud positiivseks impulsiks panga arveldusi korraldava back-office’i arengule nii tehnilises kui ka organisatsioonilises mõttes. LHV

invest eeri – nr 2/2 0 13

Kihisev turg Hinrikus ütleb, et mõtte piirata TransferWise’i tegevust sellise tasakaalunõudega jätsid nad kiiresti kõrvale, sest see oleks olnud väga piirav – öelda kliendile, et täna me makset teha ei saa, sest pole piisavalt zlotte. Selle asemel ostavad nad vajaliku koguse puuduvat vääringut valuutaturult LHV Panga või teiste partnerpankade vahendusel.

Suurtes valuutapaarides nagu näiteks euro ja nael on TransferWise’il enamasti endalgi piisavalt likviidsust. Valuutaturu abi tuleb rohkem kasutada väiksemates valuutades, kuid TransferWise otsib ka nende puhul võimalusi rahavoogude paremaks tasakaalustamiseks.

Näiteks Suurbritanniast Poola saadavad raha peamiselt eraisikud. Vastassuunas raha saata soovivaid eraisikuid eriti pole, küll aga leidub Poolas väikefirmasid, kellel on vaja Suurbritanniasse mak-

seid teha. Praegu peamiselt eraisikutest koosneva klientuuri täiendamine väikeettevõtetega kuulub seepärast samuti TransferWise’i eesmärkide hulka.

Tehnilises mõttes on TransferWise’i makseteenus küllaltki hõlpsasti kopeeritav. Õigupoolest on raha sarnasel viisil liigutatud juba ammustest aegadest peale.

Sama põhimõtet – raha riigipiiri ei ületa, riigipiiri ületab ainult info, kes kellele ja kui palju raha üle kannab – on kasutatud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas levinud eraviisilistes hawala-võrgustikes, mida on mainitud juba 8. sajandist pärinevates islami tekstides.

Võib-öelda, et TransferWise’i lahendust püütakse juba järele teha. Kui lähete TransferWise’i veebilehelt Leedu ettevõtjate loodud firma TransferGo veebilehele, siis ilmselt leiate selle ülesehituse olevat küllaltki tuttavliku.

Hinrikus ütleb, et TransferWise konkurente ei karda. „Me ei kuluta eriti palju oma aega uurimisele, mida TransferGo või teised teevad. Kui üks ärimudel töötab hästi, siis tekib paratamatult ka selle kopeerijaid. Peaasi, et ise teeme oma tööd hästi.“ Nõnda rahulikult võimaldab Hinrikusel konkurentsi suhtuda kaks asjaolu.

Esiteks see, et makseteenuste turg on tohutult suur. Maailmas on mitusada miljonit väljaspool oma kodumaad töötavat inimest. Aastas liigutavad eraisikud ja väikeettevõtted üle riigipiiride ligikaudu kümne triljoni euro suuruse summa.

Võrdluseks: TransferWise on viimase aasta jooksul vahendanud ligi 200 miljoni euro väärtuses klientide makseid.

Lühidalt, makseteenuste turg on väga kaugel olukorrast, kus valitsevaks saab käputäis teenusepakkujaid. Pigem on tegu

KONVERENTSID SEMINARID, VASTUVÕTUD FIRMAPEOD MOTIVATSIOONIPÄEVAD Küsi parimat pakkumist Tallinki hotellidest: hotelbooking@tallink.ee (+372) 6 300 808 www.tallinkhotels.com

i nve ste e ri – nr 2/2013

33

LHV alustas TransfeWise’iga koostööd kohe, kui Hinrikus oma tootega turule tuli. Panga arveldusi korraldava backoffice’i arengule on koostöö hoogu juurde andnud.

34

otsekui kihiseva sipelgapesaga, kus on väga palju erinevaid makselahendusi ja teenusepakkujaid. Kõigi eelduste kohaselt toovad tehnoloogilised arengud siia mitmekesisust veelgi juurde. Kuluefektiivset, mugavat ja usaldusväärset teenust pakkuvatele maksevahendajatele on alati ruumi.

Teine asi, mis lubab Hinrikusel rahulikult tulevikku vaadata, on TransferWise’i maine. Ettevõtte pole küll sama tuntud kui näiteks Western Union või PayPal, kuid see-eest on tema kõige värskemate investorite seas PayPali kaasasutaja Peter Thieli riskikapitalifirma. Samuti kasutab TransferWise usalduse loomiseks Hinrikuse Skype’i tausta – see vanu telekomifirmasid raputanud ja rahvusvaheliste kõnede ökonoomikat tohutult muutnud firma pakub ju jätkuvalt inimestele soodsat välismaaga ühenduse pidamise võimalust.

Usalduse ja tuntuse loomisele tuleb kasuks seegi, et viimase aasta jooksul on TransferWise saanud hulganisti positiivset meediakajastust – ajendiks on olnud uute investorite kaasamine ja muu meel-

invest eeri – nr 2/2 0 13

diva seas ka näiteks Briti miljardäri Richard Bransoni kiitus.

Meediakajastuste kriitilisemat serva – kui sellist paitamist saab nimetada kriitikaks – esindab India veebiajakirja Inc 42 Magazine arvustus: „Toode on suurepärane, kuid uue finantsteenuse turule toomisel on äärmiselt oluline usalduse loomine.

See on TransferWise suurim tulevikuväljakutse. Nad peavad veenma inimesi, et nende kätte võib raha usaldada ja et raha jõuab kindlalt saajani. Selleks võib vaja minna kulukat turundusstrateegiat. /.../ Potentsiaalne turg on tohutu ja ainult väikest osa sellest on vaja, et kiiresti kasvada. Nagu öeldud, turundus on võti.“ Seni on TransferWise turunduses toetunud ainult klientide suust suhu levivatele soovitustele – kliendid pole soovitustega kitsid olnud ning äri on tänu sellele jõudsalt kasvanud. Pärast maikuist täiendava kapitali kaasamist – kuus miljonit dollarit Thieli riskikapitalifirmalt Valar Ventures – ütles Hinrikus, et osa sellest rahast kulub ka klassikalise turunduse proovimiseks.

Investori ABC

Majanduse mõõdikud Millised on erinevad majanduslikud indikaatorid, mis aitavad väärtpaberitele liikumissuuna kätte näidata?

t e kst : E rko Rebane

LHV Varahalduse analüütik 36

Ükskõik kui väga aeg-ajalt ka ei tunduks, et aktsia- ja võlakirjaturgusid juhib keskpankade rahapoliitika, siis lõppude lõpuks tõmbab majanduse tegelik käekäik väärtpaberid tagasi reaalsusesse.

Instrumentide hinnad, mille aluseks on ettevõtete või valitsuste tegevus, on justkui kummiga sõlmitud majanduse külge, pendeldades selle suhtes üles ja alla, vahel rohkem, vahel vähem. Millised on erinevad majanduslikud indikaatorid, mis aitavad väärtpaberitele liikumissuuna kätte näidata?

Juhtivad indikaatorid See võib esmapilgul näida veidi kummalisena, aga juhtivate või ettevaatavate indikaatorite (leading indicators) hulka loetakse aktsia- ja võlakirjaturgusid. Põhimõtteliselt võiks seda võrdsustada olukorraga, kus ära eksides küsin iseendalt nõu või vaatan, kuhu suurem seltskond läheb ning võtan neile sappa, teadmata,

invest eeri – nr 2/2 0 13

kas tehtud otsus on õige või mitte. Olgugi, et investorite ja kauplejate otsuseid kipuvad tihtipeale juhtima emotsioonid, siis kollektiivne suunataju võiks siiski viidata majanduse üldisele tervisele.

Kui turuosaliste usk majandusaktiivsuse paranemisse on suur, peaks riskide võtmine olema õigustatud ning aktsiaturud tänu sellele tõusukursile jääma. Seda veendumust aitaksid kinnitada paralleelselt langevad võlakirjade hinnad, kuna suureneb müüjate osakaal, kes soovivad raha tulusamaks investeeringuks vabastada.

Paraku pärast seda, kui keskpangad globaalse majanduskriisiga võitlemiseks oma bilansse võimsalt suurendama hakkasid, on signaalide lugemine aktsia- ja võlakirjaturgude liikumiste pealt muutunud raskeks. Ühest küljest üritab näiteks USA keskpank kunstlikult ise valitsuse võlakirjasid ostes intresse alla suruda, teisest küljest ei lase sealsed aktsiaturud samal ajal üldse ennast halvematest majan-

Töötutoetuste nõudlus mõjutab turgu Mida madalam on nõudlus töötutoetuste järele, seda tugevam on tööturg ning perspektiivikam majandus, mis omakorda soosib aktsiaturgu.

1900

700

1700

S&P 500 (vasak telg)

650

USA esmaste töötu abiraha taotluste arvu nelja nädala libisev keskmine

600

1500

550

Punkti

450 1100

400 350

900

300 700

250 200

500 2003

2004

2005

2006

dusuudistest häirida, kuna püsib lootus, et keskpank on oma eesmärkide saavutamisel võidukas.

Nendel kahel turul on aga aeg-ajalt tunda investorite ülevoolavaid emotsioone ja siis kaotavad hinnaliikumised kontakti reaalsusega. Näiteks 2011. aasta suvel, kui Kreeka võlaprobleem teravamalt päevakorda tõusis ja uut globaalset majanduslangust kartma hakati, tegid paljud aktsiaturud lühikese ajaga läbi üle 10% korrektsiooni. Kuna aga ettevõtete tähtsamad töötajad samal ajal suurendasid märkimisväärselt oma ettevõtte aktsiate ostusid, võib järeldada, et aktsiaturud reageerisid üle ega peegeldanud adekvaatselt tegelikku ärikeskkonda. Hästi kirjeldab selle indikaatori täpsust majandusteadlane Paul Samuelson kunagise tsitaadiga: „Viimasest viiest majandussurutisest on aktsiaturud ette näinud üheksat.“ Efektiivsemalt töötavad mitmed muud juhtivad majandusindikaatorid, mille sekka mahuvad näiteks töötu abiraha taotlused, erinevad ettevõtete ja tarbijate kindlustunde küsitlused, töötleva tööstuse ja teenindussektori ostujuhtide indek-

2007

2008

2009

2010

2011

2012 Allikas: Bloomberg

sid (PMI), väljastatud ehitusload, ettevõtete kaubavarud.

Viimase puhul tasub siiski tähele panna, et kaubavarude suurenemist saab kahtepidi tõlgendada. See leiab aset kasvava nõudluse ootuses või vastupidi, oodatust nõrgema lõpptarbimise tõttu. Lõpliku tõe väljaselgitamiseks oleks mõistlik suhestada kaubavarusid müügiga ja vaadata trendi. Kui varud suurenevad, aga nende suhe müüki püsib sama või isegi kahaneb, siis järelikult on tegu positiivse majandusliku signaaliga.

Kokkulangevad indikaatorid Kokkulangevate või samaaegsete indikaatorite (coincident indicators) nimetus tuleneb sellest, et nad muutuvad samas taktis majandusega. Sellesse nimekirja kuuluvad näiteks riigi tööstustoodang, inimeste sissetulekud, jaemüük. Kui majandusolukord paraneb, peaksid järelikult kasvama ka tööstustoodang, sissetulekud ja jaemüük. Me näeme selle statistika põhjal, millises faasis on hetkel majandus, kuid ei saa teada, millises suunas liigutakse. i nve ste e ri – nr 2/2013

37

Tuhat

500

1300

Investori ABC

Paljude majandusega kokkulangevate indikaatorite puhul tasub tähele panna, et nad jõuavad turuosalisteni viitega. Näiteks teise kvartali lõppedes pole statistikaamet kohe juuli esimesel tööpäeval võimeline ütlema, mis oli kolme kuu sisemajanduse kogutoodang või juuni tööstustoodang, kuna andmete kogumine ja töötlemine võtab aega. Selline statistika võib investorini jõuda kuu või kaks pärast mõõdetava perioodi lõppu ja sestap

värvata, vaid eelistatakse võimalusel tõsta olemasoleva personali koormust ja töötasu.

on väärtpaberiturgude mõistes tegemist üldiselt juba aegunud infoga, kuna investorid on paljude muude signaalide põhjal üritanud juba ammu numbrit ära arvata ning otsustes arvesse võtta.

Ettevaatavaks indikaatoriks võiks aga olla kalorite arv, mida toiduga tarbin ja trennis kulutan. Kui mulle on see arvuliselt teada, võin aimata, millises suunas keha mass muutub ja võib-olla isegi määrata muutumise tempo. Aga kalorid ei garanteeri kindlat näitu kaalul, vaid viitavad teatud tõenäosuse juures võimalikule kehamassile.

Tagasivaatavaks indikaatoriks oleks vanade riiete mõõdud. Kui vöö ümbermõõt on juba piisavalt vähenenud, jäävad püksid suureks ning mul tuleb poodi väiksema numbriga teksapaari järele minna.

Kehakaalu muutudes on vanade riiete põhjal lihtne leida kinnitust sellele, milline on minu muutumine olnud. Järelikult on see ka tõestuseks, kas valitud dieet ning treening toimivad või mitte.

Kuigi kolme indikaatorit saab eraldiseisvalt käsitleda, siis kõige tõhusamaks kujunevad järeldused ikkagi neid üheskoos kasutades. Niimoodi näeme laiemat pilti ja ühtlasi teadvustame, kus olime, kus viibime ja kuhu suundume.

Indikaatorid igapäevaelus Kõige hõlpsam on kolme indikaatori rolli mõista elulise näite abil. Oletame, et plaanin kehakaalu langetada. Kokkulangevat indikaatorit pole selles protsessis keeruline seostada – astun kaalule ja saan täpselt teada, milline on jooksev seis.

Astun kaalule ja saan teada, milline on jooksev seis.

Tagasivaatavad indikaatorid Tagasivaatavad või järelindikaatorid (lagging indicators) dokumenteerivad majanduslikke muutusi mitmekuulise hilinemisega, mis tekitab kohe küsimuse, mis kasu on sellisest infost? Põhjus on tegelikult lihtne, nende abil saab kinnituse majanduses aset leidnud sündmustele ja määrata ära trendi.

Sellisteks indikaatoriteks on muuhulgas ettevõtete ja eraisikute laenumahud, kapitaliinvesteeringud, keskpanga intressid, tarbijahinnaindeks, töötuse määr.

Näiteks lohiseb tööpuuduse määr majandusel järel, kuna keerulisemates tingimustes ei pruugi ettevõtted kohe töötajaid vähendama hakata, vaid kärbivad töötunde või palka. Samuti ei pruugita nõudluse taastudes kohe uusi töötajaid 38

invest eeri – nr 2/2 0 13

F oto : J arek Jõepera

Balti analüüsid Tänases majanduskliimas, kus hoiuste intressimäärad jäävad alla ühe protsendi, otsivad paljud säästjad oma kapitalile kõrgema tootlusega alternatiive. Üks esimesi varaklasse, mis kindlasti igale investorile kohe meelde tuleb, on aktsiad.

Aktsia on väärtpaber, kuid lisaks sellele tähistab see ka tükikest ettevõttest.

Aktsiate omamine tähendab ühtlasi ettevõtte omanikuks olemist ja selle kasumist või kahjumist osa saamist. Selleks, et otsused vara aktsiatesse paigutamise osas oleks targad ja otstarbekad, peaks iga investor olema kursis ettevõtete käekäigu ja uudistega, mis aktsia hinda mõjutavad.

Info kogumiseks on erinevaid võimalusi, kuid alati ei pea kõike ise leiutama. Üks lihtsamaid viise investeerida aktsiatesse on teha seda läbi väärtpaberi-börsi nagu näiteks NASDAQ OMX Tallinn, kus on võimalik soetada näiteks Tallink Grupi või Tallinna Vee aktsiaid. Juhul

kui ettevõtte suudab oma kasumlikkust parandada pikema ajaperioodi jooksul, võidab sellest iga aktsionär, kas aktsia hinna kasvu või dividendide kaudu. Edukas investeerimine tähendab informeeritud otsuseid ja põhjalikku analüüsi. LHVs oleme võtnud eesmärgiks aidata oma klientidel teha targemaid otsuseid, toetudes meie analüüsidele, mis pakuvad kliendile kiiret, kuid samas põhjalikku ülevaadet. Tegemist on teenusega, mis mõõduka tasu eest teeb kaupleja eest suure töö ära.

Varem kandis Balti analüüside teenus nime LHV Pro. Oleme uuendanud nii teenuse nime, sisu kui ka selle väljanägemist. Edaspidi keskendume meie kodutu-

te kst: Arno Tara

LHV Panga analüütik

i nve ste e ri – nr 2/2013

39

Investeerimine Väljavõte teenusest ja näide kaetavatest ettevõtetest. Põhjaliku analüüsi tulemusena saab iga ettevõte õiglase väärtuse hinnavahemiku, millega kaasneb soovitus – osta, müü või hoia.

ru – Eesti, Läti ja Leedu – börsiettevõtete põhjalikumale ja eelkõige operatiivsemale analüüsile. Nüüdsest on meie analüüsid vaid inglise keeles, kuid see-eest on kaetavate ettevõtete ring laienenud ning analüüside ilmumissagedus suurenenud.

Iga kaetav ettevõte saab pärast põhjalikku analüüsi ja viie hindamismeetodi kasutamist õiglase väärtuse hinnavahemiku, millega kaasneb ka vastav soovitus – osta, müü või hoia. Näiteks „osta“ soovituse anname ettevõttele, kelle oodatav tootlus ületab järgmise 12-18 kuu jooksul 10 protsenti. Ütleme, et meie hinnangul on Premia Foodsi õiglase väärtuse hinnavahemikuks 0,85 – 0,95 eurot, aga aktsia kaupleb täna 0,72 euro juures. Seega ületab õiglase väärtuse hinnavahemik tänast turuhinda rohkem kui meie poolt nõutud 10% ning tänu sellele anname ettevõttele „osta“ soovituse.

40

invest eeri – nr 2/2 0 13

Hetkel katame 18 ettevõtet, kuid lähikuudel plaanime laieneda 23 ettevõtteni.

Meie analüüsid kirjeldavad ettevõtete arengut, turupositsiooni ning annavad kiire ja põhjaliku ülevaate. Balti majandussektori olulisemaid sündmusi kajastame ka igapäevaselt foorumis, kus toimub elav arutelu. Iga börsipäeva hommikul teeme kokkuvõtte Balti ettevõtetega seotud olulisematest uudistest ja sündmustest (Baltic Morning News).

Turgude liikumist üldistab turuindeks, nagu näiteks NASDAQ OMX Tallinn.

Indeksi arvutamine toimub jooksvalt, kasutades kõigi Tallinna Börsi noteeritud aktsiate viimaseid hindu ning võrreldes väärtpaberite summaarset turuväärtust eelmise perioodi vastavate andmetega.

Indeksis sisalduvatele väärtpaberitele pole kehtestatud osakaalupiiranguid, seega iga väärtpaberi mõju indeksile vas-

Balti börsiindeksid on kriisijärgse põhjaga võrreldes taastunud, kuid tippudeni on jäänud veel pikk maa.

Eesti Arco Vara Baltika Ekspress Grupp Harju Elekter Merko Ehitus Nordecon Olympic Entertainment Group Premia Foods Silvano Fashion Group Skano Group Tallink Grupp Tallinna Kaubamaja Tallinna Vesi

Tootlus Aasta algusest -30,1% 4,2% 8,5% 6,6% 21,7% -13,7% 10,1% 15,1% -4,3% 0,0% 13,3% 4,1% 24,4%

Viimased 12 kuud -40,8% 10,9% 13,8% 22,6% 25,8% -12,9% 32,6% 11,2% -10,6% -2,3% 48,3% 3,5% 31,3%

Viimase 3 aastat -74,5% -32,5% -21,1% 26,4% -11,4% -24,1% 99,1% -17,7% 20,1% 9,3% 52,8% 14,3% 100,6%

-4,2% -11,8% 170,6%

Läti Grindeks Latvijas Kuģniecība Olainfarm

34,1% 40,1% 33,8%

35,3% 36,8% 64,6%

Leedu Apranga City Service AB LESTO AB Linas Agro Group Panevėžio Statybos Trestas (PST) Pieno Žvaigždės Rokiškio Sūris TEO LT Šiaulių Bankas

24,9% -3,7% 26,6% 24,6% 24,1% 19,8% 15,2% 5,9% 28,4%

35,5% 2,8% 29,4% 39,8% 21,6% 18,5% 16,0% 26,3% 22,0%

tab tema turuväärtuse tegelikule osakaalule summaarses turuväärtuses.

Võrreldes muu maailmaga on Baltikumi börsiindeksite tootlused olnud viimase 12 kuu jooksul väga tugevad ning kohati isegi ületanud maailma tuntud benchmarke. Baltikumi börsiindeksitest on enim tõusnud Tallinna börs 24,7%, järgnevad Riia ja Vilniuse börs vastavalt 16,0 protsendi ja 21,2 protsendiga. Euroopa indeksitest on suurima tõusu läbi teinud Prantsuse neljakümnest suurimast ettevõttest koosnev CAC 40 indeks, mis on kasvanud 29,6 protsenti. Järgnevad Saksamaa tuntuim börsiindeks DAX, mis on tõusnud 20,5% ja Londoni kuulsaim FTSE 100 börsiindeks 16,0 protsen-

83,4% -20,0% -1,5% 32,9% -20,0% 78,0% 26,1% 49,7% -2,9% Allikas: Bloomberg 10.10.2013

diga. USA kuulsaim börsiindeks NASDAQ on tõusnud viimase 12 kuuga 24,9%, mis ületab nii S&P 500 (20,2%) kui ka Dow Jonesi (15,7%) tootlusi. Aasia turgudel on märkimisväärse tõusu teinud Nikkei 225 (67,8%) indeks, mis koosneb 225 tuntumast Jaapani ettevõttest.

Kokkuvõttes võib öelda, et viimastel aastatel on paljude Baltikumi börsiettevõtete aktsiate hind näidanud tugevat tõusu ja kasvuruumi on veelgi. Kui investor soovib madala tootlusega hoiuse asemel panustada aktsiatesse, siis on Balti analüüsid hea viis siinsete ettevõtete ja majanduselu jälgimiseks, et teha informeeritud otsused ja jõuda õigeaegselt võimaluste jälile. i nve ste e ri – nr 2/2013

41

Uudis

KredEx loob fondifondi Sihtasutus KredEx plaanib lükata 2014. aasta keskpaigaks käima riikliku riskikapitali fondifondi, mis pakuks kasvupotentsiaaliga ettevõtetele uusi rahastusvõimalusi ja arendaks Eesti riskikapitaliturgu.

t e kst : pri it rum

LHV kommunikatsioonijuht 42

„Meil on küll üsna palju aktiivseid ja edukaid ettevõtjaid, kuid plaanide realiseerimiseks vajalikku kapitali on küllaltki raske leida,“ tõdeb KredExi juhataja Andrus Treier. Tema hinnangul on Eesti kapitaliturg Euroopaga võrreldes veel vähe arenenud ja liiga panganduskeskne. „Era- ja riskikapitali investeeringud moodustasid Eestis 2012. aastal 0,1% SKP-st, mis on 6 korda väiksem näiteks Rootsi vastavast näitajast ja 2,5 korda väiksem Euroopa keskmisest,“ toob Treier näite.

Nii valmistabki KredEx ette nn fondifondi mudelit. Riiklik fond ei tee investeeringut otse ettevõttesse, vaid valib välja usaldusväärsed erafondihaldurid, kes kaasavad oma fondidesse lisaks riigi investeeringule ka enda ja investorite eraraha. Osaluse kaudu saab jagada riske ning tagada riigi ja erakapitali huvide kooskõla ja fondi äripõhimõtetel juhtimist.

invest eeri – nr 2/2 0 13

Fondifondi mudelist loodetakse suurt abi kohaliku turu arendamisele. Treieri sõnul on eesmärk tegutseda niinimetatud nurgakiviinvestori rollis ja leida siinsesse piirkonda rohkem professionaalseid, kõrge oskusteabe ja laia kontaktivõrgustikuga fondihaldureid. Nii kasvaks investorite usaldus ja huvi investeerida ning riigi panus saaks mitmekordse võimenduse.

KredEx osaleb investorina ka Balti Innovatsioonifondis (BIF), mis alustas tegevust käesoleva aasta alguses. Kui BIF keskendub peamiselt juba ennast tõestanud kasvuettevõtete rahastamisele (erakapital ehk Private Equity), siis loodava fondi eesmärgiks on pakkuda kapitali just alustavatele ja varases faasis ettevõtetele (riskikapital ehk Venture Capital).

Uue fondifondi loomiseks on kavas kasutada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2014–2020) struktuurivahendeid esialgses mahus 55 miljonit eurot, millele lisandub erainvestorite panus.

Telli ajakiri ja puhka kuninglikult Marokos!

Tellides ajakirja aastaks saad 2 KUUD TASUTA lisaks

Telli siit: Tel.666 2233, www.ajakirjad24.ee/maroko T채psem info kampaania tingimuste ja reisikorraldaja aadressil www.ajakirjad24.ee/Maroko.

pakkumise kohta

Pangakaart

Pangakaart

Uue kaardi esikülg ei erine eriti varasematest kaartidest. MasterCardi logo juurde on lisatud info kaardi funktsionaalsuse kohta – „Debit/Credit“ märge näitab, et kaardiomaniku jaoks on esimene valik deebetkaart ja teine valik krediitkaart.

Kaardi esiküljel on deebetkaardi number. Seda tuleb kasutada internetis makse tegemiseks juhul, kui kaardiomanik soovib, et makse summa võetakse maha arvelduskontolt. Deebetkaardi turvakood, mida kasutatakse internetimakse kinnitamiseks, asub tänastelt kaartidelt juba tuttaval kohal kaardi tagaküljel allkirjariba kõrval.

Kaardi tagakülje alumisse serva on kirjutatud krediitkaardi number ning selle kõrvale kolmekohaline krediitkaardi turvakood. Neid andmeid tuleb kasutada internetimakse tegemisel kui kaardiomanik soovib, et ostusumma läheks maha krediidikontolt.

Kaardi tagakülje keskele on kirjutatud kaardiga seotud arvelduskonto number (IBAN), et kasutajal oleks mugavam oma kontole raha kanda. Kasutatud krediidisumma saab LHV internetipangas arvelduskontolt paari nupuvajutusega krediidikontole üle kanda.

46

LHV arveldustoodete osakonna juhataja Jonna Pechteri sõnul on uus pangakaart Eestis küll esimene omataoline, kuid kombineeritud kaarte leidub mujalgi, näiteks Põhjamaades. „Me ei arva, et meie panga kliendil peaks olema rahakott erinevatest plastikkaartidest pungil. Internetipangas leiavad kliendid kõik asjad ühest kohast, nüüd saab ka kõik meie kaarditeenused panna ühele pangakaardile.“

invest eeri – nr 2/2 0 13

Kombineeritud kaart tähendab, et kõikide toimingute tegemisel saab kaardikasutaja valida, kas ta soovib kasutada oma arvelduskontol olevat raha ehk kaardi deebeti poolt või soovib kasutada kaarti krediitkaardina ja teha tehingu krediidilimiidi arvelt.

Uue kaardiga lisandub valikuvõimalus, millega kaardi kasutajatel tuleb harjuda. Üldiselt on kaardi kasutamine makseterminalides ja sularahaautomaa-

tides siiski küllaltki sarnane praegusele.

Tähele tuleb panna järgmist erinevust – enne PIN-koodi sisestamist ja makse sooritamist peab klient klahvistikult valima, kas soovib, et summa arvestatakse maha tema arvelduskontolt (ehk debit) või krediidikontolt (credit). Jonna Pechteri sõnul on selline valikuvõimalus Eesti makseterminalidel juba olemas ja näiteks turistid kasutavad seda samuti usinalt.

„LHV uus pangakaart on debit/credit tüüpi kaart ja see tähendab, et esmajoones on kliendi kaart deebetkaart,“ selgitas Pechter. „See tähendab, et kaart toimib alati deebetkaardina ja sellele saab väga mugavalt juurde võtta krediidilimiidi. Nii võib olemasoleva rahaga teha igapäevaseid oste, suuremate ostude puhul või enne palgapäeva aga kasutada krediiti, mida ei pea kohe tagasi maksma.

Kasutatud krediit on järgmise maksepäe-

Uut LHV pangakaarti saab kasutada kuutasu maksmata, kui klient teeb kuus vähemalt ühe tehingu.

i nve ste e ri – nr 2/2013

47

Pangakaart

vani intressivaba ja krediiti saab sel perioodil tasuta kasutada.“ Rahvusvahelise kaarditeenuste firma Mastercardi 2011. aasta uuringu andmetel on kombineeritud kaartide tehnoloogia olemas 97% Eesti müügipunktide kaardimaksete terminalidest. Samuti toetavad kõik Eesti sularahaautomaadid LHV pangakaartide uusi funktsioone.

Kõikjal maailmas ei pruugi kombineeritud kaart ühtmoodi toimida ning kõik makseterminalid ei pruugi kliendile valikut kuvada. „Kui pista kaart välismaal näiteks kohvikut külastades makseterminali, mis kombineeritud funktsionaalsusega kaarti ei toeta, siis saab kaardiga ikkagi maksta – kaart toimib deebetkaardina ja raha läheb maha kliendi arvelduskontolt,“ selgitas Pechter. Sellisel juhul

namise printsiibiga, sest nii peaks klient esmavalikuna krediiti kasutama,“ kommenteeris Pechter. „Meie soovime, et klient saaks krediidi kasutamise valikuvõimalusena.“ Kaarti on võimalik kasutada tasuta, kuutasusid maksmata, kui klient teeb igas kuus vähemalt ühe tehingu – maksab kaupluses, internetis või võtab sularaha. Kui aga klient kuu jooksul kaarti ei kasuta, rakendub kaardi tasu 1 euro kuus.

soovitab pank arvestada, et kliendi enda arveldusarvel peaks olema piisav rahasumma.

LHV uue pangakaardi tulek ei tähenda sugugi, et kõik kliendid peavad võtma krediiti ja kasutama uut kaarti krediitkaardina. See on lihtsalt võimalus, mitte kohustus. Neil, kes ei soovi krediidikontot kasutada, on võimalus jätta krediidikonto null-limiidiga. Kui tekib vajadus, saab taotleda endale krediidilimiidi ja kasutada edaspidi kaardi mõlemat poolt.

Maailmas on levinud ka vastupidise põhimõttega credit/debit funktsionaalsusega kaardid, mis on esmalt krediitkaardid, kuid LHV hinnangul Eestisse see lahendus väga ei sobiks. „See ei lähe päris hästi kokku vastutustundliku lae-

ühendatud kolm kaarti ja kolm võimalust maksmiseks – maksta saab arveldus- või krediidikontol oleva rahaga või hoopis Partnerprogrammi boonusrahaga.

Partner Pangakaardile laienevad kõik Partnerprogrammi soodustused. Sarnaselt LHV Partner Krediitkaardiga saab ka Partner Pangakaardiga Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning Selveri, I.L.U., ABC Kinga ja Shu kauplustes makstes topelt boonusraha. Sealjuures pole vahet, kas klient maksab oma kaardi deebet- või krediidipoolega.

LHV Partner Krediitkaardid toimivad kehtivusaja lõpuni. Mõistagi võib klient ka varem oma kaardi Partner Pangakaardi vastu vahetada. Selleks tuleks pöörduda LHV pangakontorisse või anda endast märku LHV kodulehel.

Uus ja mitmekesisem Partner Seoses uute pangakaartide tulekuga asendab LHV Pank koostöös Kaubamajaga senise LHV Partner Krediitkaardi uue Partner Pangakaardiga. Uus kaart on mitmekesisem ja annab rohkem võimalusi. Sisuliselt on ühes kaardis

Krediidi kasutamine on valikuvõimalus.

48

invest eeri – nr 2/2 0 13

ssil pre ha Eks s ra äe: stuk m na ljao Lin ib vä nap

ME

ED

vaba

TE

rah

ei ole US LIN RG neil n, et ik MA Arva oman suur

LE

IJA ht: LL i ju en l käibku e lm Ho last ekäh eestik kib eid lausaHolmen N us leb SO s kõ LS se ots võrd tu

edia Me Eesti 6–7 ütles hta. osta, upi ko lja te vä ress Gr tulehEkrep Õh iku , et lleks osan a se teise E

IA

NA

e värsk

MÄ

r ribo Eu 8% 0, 33

TE

oo dP Nor 9 37,8

l

ürib aa ü du in ru m Sõõ ale ärip linn

EK R/S EU 43 8,69

, E NI ak SS Töös teh nnes Siin ami juht LA a. teg öd uus otslas mö tsa Me asi ro eestl

R /EU USD 87 0,74 SD R/U EU 57 1, 33

be

r 20

R IS

UH

TE D

lub kuu

AA UM . 6–7 ÕR IS SÕ gusse TÕNIS nõuko

rinud maa kfir i üü korter le omani sel

ELE

alis le kül tte ja isaare ettevõ ar Sav riva Edg me üü ale ape äriruu ale a linn Tallinn linna linn ka Tal

jad

ot lito erja Mat usturultes ehit betuu mater- N tus m ehi juhi JAAistõm

TE LL 13

em sept t 17. euro äev, 3) 3 isip 82 Te 166 (4 nr

IJAT

ÜÜ

e d uu e tatu ad tvus gifirm kki E tu rii tas Er a se EIL mu koos rupig n näge isest töög r Juha O: FOT tim koos ste juh uke smini usel. ALL A Raas jandu i tellim DR AS KR AN ma Parts

or Eurib9% 0, 33

it e ad on gil õlg Rii milj firm dele ga a r firma e a isv nni Arrao:midauksepuhkus 100 ot n n i i all r k k e d eu kem kad kse Pan evad u roh kai ib e edu TMB ots em väl Mulluntootja kasvu pig jalide sõnul itus SU Eh LUT del.  turgu

EUR USD/ 87 0,74

USD EUR/ 7 1,335

em . sept v, 18 rot apäe ) 3 eu Kolm7 (4824 nr 16

tsi Par s an dak Juh on ter e ko firma s inis uk sm i Raas valdu at u d v da jan rkk he Ma stav E tted ü ks saa uro õ a ie nõu iettev kergit iljon riig , mis 100 m alla umit s ka ra. võr 2,

4–5

ber

ID EE

2013

VARA

IS s pani atõu Palg isvara a kinn a kerkim rahinhinn

KI NN

riik võiks jääksid, 6–7 d ellu ARRO. irma IS TÕN ti iduf Et Ees fondi juht Arengu

neile

aast anda

ase käib

e,, use kus uhk puh sup makksu ema

leiab

kinnisva ssid ja kerkinud dsad intre alüüÜle 8% on soo isvaraan taga b kinn 8–9 dade s, leia RK .

MPA palgatõu

pan

tik TÕN

4–5

ataja u juh liid . 18 etes

Toom

sk Ke uh jate nd töös Tööa itele Eesti igand kele

usi ks de imal miGI ST õitu võ lda LO etis lju i korra idAm ub pa nspord tole mukaarti sau jätk jate tra ameti ks taksoparkimiusid ks ite kui ks , Tööta lisa si. Nä jaga ln on siis idu ma M ad 1,4 m reksel imalu tada AA sosõ a KL ifirm ele ki võ kasu s tak RE i ub tak im stid avad om tük Rav lu ar d kulut urema toeta- - tastasu üle12–13 se. mul ifirma t üha sul aastali 1,4 miljo 0 ttis mu 70 võ Ravim rahas lmise id lig kui SI mi kre enam . Ee genu ee laa UA ptidele aptee si HT si ha htut aid tip ars te ja ja üritu KO firla ek ko ars rsi 11 & st Ee ette Eesti nimoni bö Ernst u- tini eurogaroga. i 0 eu taas as Lond gi ka t nõ

as

Tam

sar

kuulu

tab

Nelja (4825) nr 168

kadu

ma

rksis

tli-

ool NordP 52 ,62

EK EUR/S3 8,626

UR USD/E0 0,749

anik i om iäris n a m Star uulepargKõrgem palk teenib t ennast tagasi Läti SD EUR/U2 1,335

3

TEHNOLOOGIA

PALK

Apple’i fännid jahtisid uut iPhone’i

riv ib vestee isse in allik teen ikuär uiv tulev Indrek K esse Mitm i asutaja kasumit. an s k juba Starmteul otelega ta tumuislik “Tasu

Ühendriikides Palo Altos isegi viis päeva Apple’i kaupluse juures järjekorras seisnud fännide lemmik on kuldne iPhone 5s. 10–11

00

SW

ED BA

NK

I kin

nisva

rafirm

a

ne Ektor

t, mi

da juh

ib Me

elis

Šokm

an,

on vii

ma

se ka

he aa

staga

mü

ünud

roh

aita

ke

i m ku

poole

om

a kin

nisva

rast.

O TÕK O: VEIK FOT

b

. mö tuv avu se vas tamise Eesst Tän du d sea sseras agiste saanu mis s ma eri rii on kun vadest Tede evad rek Ted ja Tam- ii- käivita lae , mis it isp näitabstuse lipu –11 võitl antsler Ind gnum tam sti töö es. 10 usk kette Ma ide asu ikohtu Õig ri riig eek e erakät lus suu siva apt dis eile stamis8–9 jõu  liku ava ksul. rot soo vastu use joo rangu htuots aja kuu Ko b se. selgu aeg

Esmaspäev, 23. september 2013 nr 171 (4827) 3 eurot

ehi lik pin tuskul maja Põhja omanikulja nii ehi a ära ülei selleg nide end maja dam hoiab urajoo vun Ka sta. ja uusel sää 13 ise vajum ed. 12– ujutus

TI Ven

tspilsi

CV Keskuse juht PAAVO HEIL soovitab ettevõtjatel maksta rohkem palka, sest see annab eeldused parema toote loomiseks ja lubab küsida konkurentidest kõrgemat hinda. 6–7



me lt ja hä riik Kui täieliku a teh

LÄT

4–5

a ali us sed s tal tel v bad . tulek 14 LU siis mis islu !”

KO inaas. kub, Järg valim steem hüvesidhtpaMarek Re sü mingeid loovju m pari ishoiu a eest jubZaa vod BBDO ab kirjut terv ie maksurah sti,

us g aita ima Pinn skul rin euu a sobiva d nas usi ehitu tad

Ž usad RTAA RE PO e mag is tam erasta ljad Eras pud vi 20 aastat st, mis v ise ödub õtm Äripäe ja ha

MAN

MN

g S urin säästa EH ITU aseu id b

FOTO

d

RG ihiiu MI TU vim htus tRAVI r ja ra giko või

or Eurib % 0,340

U TOO

l i aja kriis ine vad ereid itil ed ja oli d müü kort ja p eetm. gad aratud väljuva n a eik d m da P u ha MN ing sstr gunu kaota n LU k tu O k u e K e a ko pind ärist.

To on a isen eik ell ja äri isvara r 2013 str ks s tembe kinn , 19. seprot tule eu päev IK A

tag nud a ha astel , siis Aasta hage kopsak i eestl eurot 9 te juh esitas stu. Ku ljonit .  8– mi nit ma gi va 26,6 miljo 6 Youn sisse malt se tak torifir audii

Pool Nord 37,79

SEK EUR/60 8,63

lähe

dale

paig

utas

Indrek

Kuivall

ik koo

s pan

kadega

40 mln

eurot

tep tuuliku

arki,

mida

EUR/USD 1,3514

saaks

praegu

selt tase

ena

EUR/SEK 8,5969

NordPool 49,39

Euribor 0,335%

Bürokraatia vähendamise vastu da võim

samaks

laienda

da. FOTO

OGU D: ERAK

n visioo udub meie el pu tsus le suunas a. i vali il mis on Eest ärk, m st juhtid otsustada,tsam . 14 eti täh sm om e du või eeja majan ates tuletkssilmlõpasukspidades kõig arv ngu Reisalu riigi are riikiEesti nõus mas pole ja

kak m kui

KO LU

s kor

MN



US östus elt lis tiilitö Teks eerib jõu ööstuse in-invest asid tekstiilite korra. Ees-

TÖÖST

OR mõju kärpe stisse Fedi s ka Ee alik võlavõim näitab ulatuk

INV EST

melt

USD/EUR 0,7400

kah ntsi kasv kure Mullu ingud üle ike kon suurendavesteer ennekõ u mise mah on RG märk ja tootmis dus toot itud 11 e IMI TU lreservi endamine parasunn a ka vaja a. 10– võim RAV use Föderaa de väh sageli kritel teg saad majandmõjutada mine, usid alla Aptee lgimüüja apteegid kirjaostu lt USA sesee poo d püsikul kütu liit hu e kuuluva koostööd ro- ühelt ist. Eestit võib kui ka ritel ma nem ariintresside16–17 Apteek nitud tege numi ja TamAp a. nii doll kaudu. on sun üjate Mag tusi saad seda ade hind imü mel hulg soodus neilt nik Kai Kim pea. 3 ga, et ei OÜ oma tavaks teek ahis siiski sidet

Too anik Ajakirj tuleviku Eestile

s kas

ulik

üle võtma firmade aruandlust vähendavaid uusi raamatupidamisnõudeid ja läheb ELi vastu kohtusse. 4–5

RAHANDUSMINISTER Jürgen Ligi hinnangul võiks äärmist lihtsustatust kaaluda vaid mikroettevõtete puhul. FOTO: MEELI KÜTTIM

4 nädalat

12 €

HOIUSED

BÖRS

KINNISVARA

Nordea astus peavoolust välja

Robotkauplemine tekitab mikrokrahhe

Mida katusekorteri ostul silmas pidada

Nordea pank tõstis kuuks ajaks hoiuseintressi kolm korda kõrgemale, 3 protsendile. Konkurendid viitavad Euroopa madalatele intressidele ega plaani Nordea kampaaniaga kaasa minna. 8–9

Inimsilmale nähtamatu välkkauplemine on maailma aktsiaturud viimastel aastatel tuhandeid kordi krahhi kukutanud. On see juhus või uus viis, kuidas siseinfoga kaubelda? 20–21

Katusekorrus on sageli elamule hiljem peale ehitatud ja seetõttu tuleks uurida, kas korteril on kasutusluba. Korter tasub ka üle mõõta – kasulik pind peab olema arvestatud 1,6 meetri kõrguselt. 14

KOLUMN

Pereäris töötajad ei saa enesele lubada mõtet, et ah, mis see minu asi on.

Salon+ salongiketi juht Helena Lõhmus kirjutab, et pereettevõtteid iseloomustab suurem pühendumus ühisele eesmärgile. 18

+ kingitus Kingituse väärtus 28,5 €

Telli kohe Äripäev 4 nädalaks vaid 12 € (tavahind 25 €) eest ja saad kingituseks The Economisti raamatu “Megamuutus. Maailm aastal 2050” (Mark Stevenson, 336 lk, hind poes 28,5 €).

Tellimuse vormistamiseks mine kiosk.aripaev.ee/apraamatmegamuutus Kampaania kehtib 30. novembrini 2013.

Mobiilipank

LHV ilmub tasku­ ekraanile Sellest sügisest saavad LHV kliendid kasutada mobiilipanka, mille arendamisel on silmas peetud eelkõige lihtsust – kõik vajalikud toimingud peavad ka käigu pealt tehtud saama.

50

invest eeri – nr 2/2 0 13

Tehnika kiire areng muudab inimeste igapäevaseid vajadusi. Uus mobiilirakendus on mõeldud selleks, et näiteks poes sisseoste tehes oleks lihtne kontrollida oma pangakaardi kasutuslimiiti ja vajadusel seda ka enne maksmist korraks kergitada. Juba enne spetsiaalse rakenduse tulekut kasutas iga kümnes klient LHV internetipanka mobiilse seadmega.

Nutitelefon on asendamas laua- ja sülearvuteid ning on ka panganduses tõusmas internetipanga kõrval järjest olulisemaks pangatoimingute kanaliks.

LHV mobiilipangas saab klient lülitada sisse automaatse teavituse funktsiooni (push notification) ja seadistada selle märguanded vastavalt oma vajadusele. Nii annab nutitelefon soovijale kohe märku, kui tema kontole laekub näiteks kauaoodatud makse, tema makselimiit hak-

kab täis saama või kui tema pangakaardi kehtivusaja lõpp läheneb.

LHV mobiilipangas kasutatakse sisselogimiseks kõige kiiremat ja turvalisemat isiku tuvastamise võimalust ehk MobiilIDd. Rakendusega saab kiirelt ja operatiivselt sooritada makseid ja vaadata oma konto seisu või detailsemat väljavõtet.

Samuti pakub mobiilipank kõike vajalikku pangakaardi mugavaks kasutamiseks, nagu limiitide muutmine või kaardi blokeerimine. Loomulikult sisaldab äpp ka LHV kliendihalduri nime ja kontakte, juhuks kui on vaja täpsemat abi.

Esimesena pakub LHV valmis mobiilipanka iPhone’i operatsioonisüsteemile, peagi jõuab klientideni ka Androidiga telefonidele mõeldud rakendus. Laadi mobiilipank alla ja hakka seda kasutama!

H&Mimees

Guru

Rohkem kui 66 aastat tagasi avas üks mees Rootsis Hennesi nimelise naisteriiete poe. Läks päris hästi, sest umbes 20 aasta pärast sai ta osta juba ka Mauritz Widforssi nimelise jahitarvete kaupluse, kus juhtumisi müüdi ka meesteriideid.

Neid kaht poodi omavahel ühendades sündiski Hennes & Mauritz.

t e kst : teele t eder

ajakirjanik ja veebikesk­ konna peatoimetaja 52

Tänaseks on selle mehe ärist saanud 104 000 töötajaga rahvusvaheline bränd, millel on 51 riigis kokku üle 2900 poe.

Eesotsas istub aga asutaja lemmik-pojapoeg, Karl-Johan Persson (38).

Persson on väga karismaatiline mees.

Ta meeldib kõigile, ka alluvatele. Tore, lahke, kena ja avatud on need märksõnad, millega teda Stockholmis asuva peakontori koridorides iseloomustatakse.

Säravad silmad, lumivalgel ilma ühegi kortsuta triiksärgil paar esimest nööpi lahti, hästiistuv pintsak ja nagu täpp i peal – veatu maniküür, ilmub ta kohtumisele H&M-i helgesse ja avarasse koosolekuteruumi. Täpselt selline näeb ta

invest eeri – nr 2/2 0 13

välja ka igal teisel fotol, mis temast üldse kunagi H&M-i karjääri jooksul tehtud on.

Mõnel üksikul juhul lisandub sinna ka lips, kuid üldiselt mitte. Ühelt rõivamoefirma tegevjuhilt, kelle kauplustesse tuleb kolmel päeval nädalas uut kaupa, on see üllatav.

Ta on olnud selles äris nüüdseks kaheksa aastat, neist neli tegevjuhina.

Ameti võttis ta üle oma isalt, Stefan Perssonilt, kes oli eelmisel aastal maailma rikkamate inimeste edetabelis 17. kohal. „Ei, ma ei tahtnud kohe alguses H&M-i tööle tulla. Proovisin ikka erinevaid oma ärisid ka,“ tunnistab Karl-Johan Persson.

Viimase eduka ärina mainib ta koos sõb-

raga loodud ning 2007. aastal mahamüüdud ürituste korraldamise äri, mida nii mõneski ärilehes on nimetatud Skandinaavia edukamaks.

Praegu hingab Persson siiski ainult H&M-i rütmis ja on oma tegevusvaldkonnaga rahul. „Esiteks on see ju pereäri ja on loogiline, et ma sellega seotud olen.

Teiseks on mood põnev ja lõbus ala. Ma loen isegi moeajakirju,“ tunnistab ta. Et aga veelgi rohkem teemaga kursis olla ja nagu H&M-il vaja, teistest sammujagu ees püsida, kuulub tema igapäevaste kohustuste hulka ka konkurentide poodide külastamine. „Vaatan iga päev üle, mida nad pakuvad, millised inimesed nende poes on, mida nad ostavad.“ Ise ta sealt mõistagi enamasti midagi ei osta, H&M-i valik on piisavalt lai. Siiski leidub tema

riidekapis lisaks H&M-i toodangule ka luksusbrändide rõivaid. „Kui mulle midagi ikka väga meeldib, siis tunnistan, tõesti ostan. Aga seda ei juhtu üldse tihti, sest üldiselt ma arvan, et see pole kõige targem tegu. Miks maksta ühe riidejupi eest üle mõistuse palju?“ Terve mõistus ja fantaasia Kuigi Karl-Johan Persson on õppinud Londonis European Business Schoolis äri ja majandust, on väga paljud tema ärilised tõekspidamised pärit ikkagi vanaisalt, H&M-i loojalt Erling Perssonilt.

Väga tihti mõtleb ta, mida vanaisa mingis olukorras teeks. „Ta ütles alati, et „terve mõistus ja fantaasia käigu käsikäes“. Poisikesena ei saanud ma sellest absoluutselt aru, aga nüüd juba järjest rohkem.“

H&M arvudes 2012 käive: 13 855 milj eurot 2012 brutokasum: 8 244 milj eurot töötajate arv: u 104 000 poodide arv: u 2 900 2012 avati 339 uut poodi.

Kõige rohkem Hiinas ja USAs, edukalt laieneti ka Venemaa, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritannia turgudel.

2013 avatakse poed viies uues riigis: Eesti, Leedu, Tšiili, Serbia, Indoneesia.

2013 on kavas hoogne laienemine online-kaubanduses.

i nve ste e ri – nr 2/2013

53

Guru

Vanaisa õpetas ka paindlikkust. „Ei tasu kogu aeg ühe ja sama asjaga põruda, tark on proovida pidevalt midagi uut. Kui see uus asi ka ei õnnestu, siis on vaja äriplaani uuesti muuta, ja kui vaja, siis veel kord muuta, ja veel kord.“ Ka H&M on pidevas muutumises. „Paljud ilmselt ei tea, aga H&M on müünud ka juustu ja jahitarbeid. Ja tänapäeval võib see veidrana kõlada, aga aastakümneid tagasi triigiti kõik meie riided enne poodi jõudmist käsitsi üle,“ räägib Persson. Nüüdseks on olulised hoopis teised märksõnad. Üks H&M-i tippjuhtide poolt sagedamini kasutatav sõna on „keskkonnasäästlik“. Tänu sellele sõnale pööratakse

on väga head inimesed tööl! Juba mu vanaisa oskas töötajaid valida. See tuli talle kasuks, sest talle endale meeldis kohutavalt golfi mängida,“ ütleb ta naerdes. Küllap veetis vanaisa aja, mis oleks muidu kulunud töötajate juhendamisele, lihtsalt golfirajal. Perssoni sõnul palgatakse vaid meeskonnatöötajaid. „Neid, kes omaette särada soovivad, meil vaja pole!“ Kui uus töötaja on leitud ja ta on olenemata ametikohast läbinud nädalase praktika H&M-i poes, on põhimõtteliselt kõik võimalik. „Meil on väga palju juhuseid, kus oleme uude ametisse määranud töötajaid, kes võibolla päris 100% ei kvalifitseeru, aga me näeme potentsiaali

rohkem tähelepanu materjalidele (H&M on maailmas number üks orgaanilise puuvilla kasutamises) ja nende pikaajalisusele ning keskkonnasõbralikkusele. Loomisel on ka uus hooldusmärk „Clever clothing“, millest loodetakse, et seda hakkavad kasutama ka teised rõivafirmad (märk peaks tarbijat suunama oma riideid keskkonnasõbralikumalt hooldama). Tänu Perssonile on teoks saanud ka midagi, mida poleks vist mitte keegi 10 aastat tagasi uskunud.

H&M on liikunud endisest kiirmoe-brändist keskkonnasäästlike firmade TOP100 hulka, 73. kohale (Corporate Knights ajakirja edetabel, jaanuar 2013. ). „H&M-is pole võib-olla alati tehtud õigeid otsuseid, kuid tänaseks olen ma uhke selle üle, mida teen.“

ja anname võimaluse.“ Kui töötajal on aga staaži rohkem kui 5 aastat, jagatakse temaga ka selle meeletu rahvusvahelise hiigelkontserni kasumit. „Me oleme väikefirma mentaliteediga. Minu kabinetiuks on kõigile avatud ja igaüks võib tulla mulle oma arvamust avaldama või ideid tutvustama. Meie info liigub kiiresti kõigil tasanditel. Ja me tahame samamoodi jätkata, ükskõik kui suureks firma tulevikus ka kasvab,“ ütleb Persson. Ning peab oluliseks rõhutada, et see pole mitte Rootsi moodi, vaid H&M-i moodi. Niisugune mõtteviis tähendab muuhulgas ka seda, et kõik H&M-i töötajad, kelle töökoht asub väljaspool poodi, töötavad kahel päeval aastas ikkagi ka H&M-i poes, et kohtuda klientidega ja viia end kurssi poeeluga.

Nii võib vabalt juhtuda, et näiteks Rocca al Mare H&M-i poes teenindab teid Karl-Johan Persson isiklikult. Väikefirma asi!

H&M on müünud juustu ja jahitarbeid.

Meeskonnamängijad Tegevjuhi sõnul pole H&M-i kõige suuremaks väärtuseks mitte hea hinnaga kvaliteetsed riided, vaid personal. „Meil 54

invest eeri – nr 2/2 0 13

Äriklient

Väljast puidust, seest roheline Sõpruse puiesteele Tallinnas kerkib kevadeks uuenduslik „roheline“ büroohoone, millest saab esimene omataoline Eestis.

Green Building on Euroopa Komisjoni poolt 2005. aastal ellukutsutud programm – ehitusviis, mille kohaselt keskendutakse ressursside efektiivsele kasutamisele ning arvestatakse keskkonnasõbralikkust kogu hoone elutsükli jooksul. See eeldab tihedat koostööd disainerite, arhitektide, inseneride ja kliendi vahel. Ühiseks eesmärgiks on luua ehitis, mis on energia-, vee- ja muude ressursside kasutamisel säästlik ja keskkonnasõbralik.

Vastavalt EL-i direktiividele peavad aastaks 2018 kõik projekteeritavad ja ehitatavad avalikud- ja büroohooned vastama liginullenergiahoonete nõuetele.

56

Hoone rajab Siili Ärimaja OÜ (ehitusfirma on Mitt&Perlebach OÜ) vastavalt Green Building kontseptsioonile ning selle ehitusmaksumuseks kujuneb 2,6 miljonit eurot. Seega pole rohelise mõtteviisi maja ehitamine sugugi kallim teiste büroohoonete maksumusest. Leitud on võimalused, kuidas keskkonnasäästlikud süsteemid asendavad traditsioonilisemaid, näiteks suunatakse kaugkütte- või gaasitrassi ehitamise kulud hoopis maaküttesüsteemi rajamiseks.

Sõpruse puiestee 157 asuv maja on algusest peale kavandatud esimeseks keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutavaks büroomajaks Eestis. Erilise identiteedi ja loodussäästva kontseptsiooni tõttu tunnevad üürnikud kontoripindade vastu ka huvi. Kas see võib olla märk büroohoonete tulevikust Eestis?

Sõpruse 157 ärimaja ehitus, mida toetab ka LHV, algas maikuus 65 maa-alu-

invest eeri – nr 2/2 0 13

se energiavaia paigaldamisega. Talvel maaküte soojendab, suvel jällegi jahutab – nii tagab süsteem küttelt kuni 50-protsendilise kokkuhoiu. Hoone alla tuleb spetsiaalne vihmaveemahuti sademevee jaoks, mida kasutatakse tulevikus näiteks tualettruumides. Selline lahendus vähendab veekulu kuni 75 protsenti. Praegu toimub hoone konstruktsiooni monteerimine.

Mustamäe ja Kristiine piiril asuv hoone kaetakse lehiselaudisega, välise klaasfassaadi ette on projekteeritud ribid ja sirmid, mis aitavad suvel vähendada hoone jahutusele kuluvat energiat. Maja katus, seinad ja aknad tehakse tavahoonega võrreldes kaks korda energiasäästlikumad.

Uute hoonete säästlikul planeerimisel on tähtis ka asukoht. Südalinnast kümneminutilise autosõidu kaugusel on töötav infrastruktuur, läheduses asuvad toitlustus- ja teenindusasutused.

Tõusu­ hullus Mul oli palju kindlam tunne 2008. aasta sügisel, kui maailma majandus­ poliitika tüüri juures olijad tunnistasid, et neil pole aimugi, mida tulevik toob.

te kst : andre s vi isemann

LHV Varahalduse fondijuht 58

Sügisel möödub viis aastat Lehman Brothersi pankrotist. Lehman oli ainuke kriitilise suuruse ja tähtsusega investeerimispank, millel lasti pankrotti minna.

See tekitas väärtpaberiturgudel sellise paanika, et valitsused on nn Lehmani järgsel perioodil riskinud pigem enda maksejõuetusega, kui lubanud mõnel järgmisel suurpangal pankrotti minna.

Järgnevatel aastatel on valitsused ja keskpangad püüdnud iga hinnaga luua stabiilsust. Aga võibolla oligi just näiline stabiilsus see, mis finantskriisi põhjustas?

Enamiku jaoks tuli 2008. aastal alanud finantskriis ootamatusena nagu välk selgest taevast. Veel pool aastat enne kinnisvaramulli lõhkemist USAs teatas keskpanga juht, et probleeme ei ole.

Kui nii prominentne majandusmõtleja ei suutnud kriisi ette näha, kuidas siis oleks pidanud tavakodanikud selleks majanduslikuks vapustusteks valmis olema?

Põhivoolu finantsmeedia kajastas väga

invest eeri – nr 2/2 0 13

optimistlikult ja ühekülgselt nii aktsiakui kinnisvaraturgu, rääkimata sellest, et investeerimispankurid ja ka poliitikud on pea alati tuleviku suhtes positiivsed.

Ma ei ole nõus väitega, et finantskriisi ei olnud võimalik ette näha. Need, kes olid valmis vaatama, nägid ka hoiatusmärke. Ja need, kes vabatahtlikult katsid oma silmad silmaklappidega, saavad süüdistada ainult iseennast. Ma mäletan jutuajamisi oma sõprade ja kolleegidega nii kodumaalt kui kaugemalt, kes ammu enne Lehmani langemist ei varjanud oma hämmastust, kuidas sisuliselt maksejõuetute leibkondade laenukohustustest lapiti kokku kõrgeima (AAA) krediidireitinguga võlakirjad. Kui mingi asi paistab liiga ilus, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see ei olegi tõsi.

Fotod : corbis / scanpi x

Inimloomuses on, et kaldutakse nägema seda, mida tahetakse näha, ning eiratakse ohumärke. Järjest tõusvad aktsiaturud ning kasvavad kinnisvarahinnad sobisid väga ilusasti paljude unistustega ning inimesed andsid järele kalduvusele uskuda seda, mida ihaldati.

Käesoleva aasta märtsis raputas finantsturgusid uudis, et mitme Küprose panga kohustused on suuremad kui varad, ning seetõttu vajab riik teiste Eurotsooni riikide ja IMF-i finantstoetust.

Ka see sündmus ei oleks tohtinud olla suureks üllatuseks neile investoritele ja majandustegelastele, kes Euroopa võlakirjaturgu jälgivad. 2012. aasta märtsis, kui Kreeka valitsuse võlakirjade väärtus osaliselt maha kirjutati, oli küllalt suur osa Küprose pankade varadest investee-

ritud just neissesamadesse Kreeka valitsuse võlakirjadesse. Jahmatama peaks panema hoopis see, kuidas Küprose pankade maksejõetus sai avalikuks alles aasta pärast sisulist sündmust. Probleemi püüti ignoreerida nii kaua, kuni seda ei olnud enam võimalik ignoreerida.

Ma ei arva, et finantsturgudel toimuvat (eriti lühiajaliselt) oleks lihtne ette näha.

Küll aga usun, et investoritel oleks pikaajalise finantstervise huvides parem jääda realistideks, kuigi valitsused, keskpangad ja eelkõige finantssektor ise õhutavad optimismi. Optimist on valmis kulutama ka seda raha, mida ta ei ole veel teeninud.

Mida rohkem kulutatakse, seda kiiremini kasvab majandus. Kui aga majandus kasvab, siis on kergem teenindada juba võetud laene ja kasvatada veelgi laenukoor-

Sügis viis aastat tagasi – reporterid tunglevad Lehman Brothersi peakontori ees New Yorgis.

Investeerimispanga pankrot vallandas turgudel paanika ja finantskriisi.

i nve ste e ri – nr 2/2013

59

Investeerimine

Mõned ajad on vara kasvatamiseks paremad kui teised.

60

must. See on nagu Münchhauseni trikk.

Ja ühtlasi on see käesoleva aja vaim.

Enamik inimesi on nõus hinnanguga, et 2008. aasta finantskriisi põhjustas liialt kiiresti ja liialt suureks kasvanud laenukoormus. Kui vaadata aktsiahindade tõusu viimastel aastatel (mitmed maailma börsid on tõusnud rekordilistele hinnatasemetele), siis paistab, et samal ajal usutakse ka, et viimane finantskriis on jäetud seljataha ning juba lähitulevik saab olema (vähemalt finantsiliselt) oluliselt helgem. Kas siin ei ole vastuolu?

Mida me siis viimasest kriisist õppisime ja mis on täna maailma majanduses paremini kui viis-kuus aastat tagasi?

Tänu keskpankade erakorralistele meetmetele on laenuintressid täna madalamad kui viis aastat tagasi. Seetõttu on juba võetud laenude teenindamine muutunud oluliselt lihtsamaks. Isegi majanduslikult läbimõtlemata projektid, millega buumi viimastel aastatel alustati, suudavad täna tasuda intressimakseid, millega nad kriisi haripunktis hätta jäid.

Kuna pangahoiused enam sisuliselt intressi ei teeni, siis on paljudel vajadus või kiusatus oma raha paremini tööle panna investeerides seda projektidesse, kuhu

invest eeri – nr 2/2 0 13

kaasatakse ka ajalooliselt rekordmadalate intressimääradega laenuraha.

Kui eelmise finantskriisi põhjustas liigne laenukoormus, siis oleks ju loogiline, et kriisi lahenemine eeldaks laenukoormuse vähenemist. Kuid laenukoormuse alanemine on kõike muud kui tegelikkus. Paljudes arenenud riikides on täna laenukoormus (kui liita kokku erasektori ja valitsuse võlad) hoopis tõusnud. Selle summa võrra, mille jagu erasektor on võlga vähendanud, on valitsused rohkem laenu võtnud ja veel natuke rohkemgi.

Keskpangad on intressimäärasid kunstlikult alla surudes teinud valitsustel ja ka erasektoril laenude teenindamise lihtsamaks. Kuid see on nagu valuvaigisti, mitte ravim, mis probleemi leevendaks. Majandus ja finantsturud on tuimestite mõju all ning optimistlikumad juba jätkavad varasemat tervistkahjustavat tegevust.

Aga kui (laenu)koormus kasvab veelgi, sest tuimesti surub alla intressikulu valu (mis on loomulik kaitsereaktsioon), siis on risk sattuda ohutsooni. Ning peab arvestama, et veelgi tugevamat tuimestit ei ole enam kusagilt võtta – intressimäärad ei saa lõputult alaneda, eriti olukorras, kus nad on juba 0% lähedal.

Kui USA hakkas juhinduma rahapoliitikast, mille järgi keskpank sisuliselt finantseerib valitsuse kulutusi, siis esialgu šokeeris see nii investoreid kui majandusteadlasi. Sellele, mis kunagi oli tabu, anti uus, veidi arusaamatu, kuid isegi optimistlikult kõlav nimi – kvantitatiivne lõdvendamine (Quantitative Easing – QE). Nüüd, viis aastat hiljem, on QE (akronüüm aitab vältida asjade õige nimega nimetamist) muutunud normaalseks ning iseenesestmõistetavaks tegevuseks ning väiksemadki viited sellele, et keskpangad võiks lõpetada massiivsed rahatrükkimise programmid ning pöörduda tagasi rahapoliitika juurde, mida peeti normaalseks 20. sajandil, ähvardavad kutsuda esile turgude ulatusliku languse. Alates internetimulli lõhkemisest käesoleva aastatuhande alguses on

ei eksisteeri ühtegi praktikas kontrollitud teooriat, mis kinnitaks, et suurest laenukoormusest tulenevaid probleeme on võimalik lahendada veelgi suurema laenamisega, kuigi käesoleval ajal paistab see olevat domineeriv mõttemudel. Mul oli palju kindlam tunne 2008. aasta sügisel, kui mitmed maailma majanduspoliitika tüüri juures olevad inimesed tunnistasid ausalt, et neil ei ole aimu sellest, mida tulevik toob. Mul on täna palju suurem hirm tuleviku ees, kuna need, kelle käes on maailma majanduse rool, paistavad väga enesekindlana.

Nüüd juba rohkem kui kakskümmend aastat finantsturgudel toimetanuna olen ma kaotanud usu enamikku täna õpetatavatest finants- ja majandusteooriatest.

Need teooriad on küll mõõdukalt kasulikud mõistmaks, kuidas suur osa turust

keskpangad väiksemategi majanduse jahenemise märkide ilmnedes alandanud intressimäärasid, et tagada stabiilsust.

Kuid nagu tuntud majandusteadlane Hyman Minski on täheldanud: „Stabiilsus viib ebastabiilsuseni.“ Investorid on tänaseks harjunud sellega, et kui turud peaksid langema, siis keskpankurid panevad rahaveskid veelgi kiiremini käima ning varade hinnad saavad liikuda ainult ülespoole.

Finantsturud peaksid olema teooria kohaselt ka efektiivsed, see tähendab võtma koheselt arvesse kogu avalikku informatsiooni. See on teoorias nii. Teooria (eriti majandusteooria) paikapidavuse kohta on teinud tabava märkuse kuulus pesapallur ja löövate ütlemiste poolest tuntud Yogi Berra: „Teoorias teooria ja praktika ei erine, praktikas aga küll.“ Minu teada

mõtleb, kuna need on õpetused, mida maailma parimad või kallimad ärikoolid müüvad. Kuid ma ei imestaks raasugi, kui mõni „koolitamata“, kuid kriitiliselt mõtlev investor saavutab oma pead ja instinkte kasutades paremad tulemused kui kallilt koolitatud investeerimispankurid. Üheks mitteprofessionaalse investori eeliseks on vabadus nn võrdlusindeksist.

Raske on teha pikaajalisi otsuseid, kui sinu tulemust mõõdetakse lühiajaliselt.

Kui väärtpaberite hinnad tõusevad, siis professionaalsel investoril on raske seda kõrvalt vaadata. Kui ta laseb turu tõusu mööda, siis jääb ta võrreldes kolleegide ja konkurentidega kaotajaks. Kui ta aga investeerib, vaatamata oma analüüsile, et väärtpaberiturg on liiga kallis, ja väärtpaberi hinnad seejärel langevad, siis ei ole

See on nagu valu­ vaigisti, mitte ravim.

i nve ste e ri – nr 2/2013

61

Investeerimine

maailmas, mis kummardab võrdlusindekseid, tema jaoks midagi halvasti niikaua, kuni ta kaotab vähem kui kolleegid ja konkurendid.

Fondihalduri tööd tehes olen ma püüdnud mõõdukalt oma pead kasutada. Ka mina ei ole vaba võrdlusindeksite ikkest, kuid vast poovad need erinevatel põhjustel mind vähem kui minu kolleege ja konkurente. Ka olen ma enda jaoks välja mõelnud (ma ei ole teinud küsitlust), et minu juhitud fondide keskmine klient ei rõõmusta mõne aktsiaindeksi tootluse löömise üle olukorras, kus tema investeeringu väärtus nominaalselt ja veel enam reaalselt kahaneb. Ma usun, et minu

Intressimäärad võivad jääda madalaks pikemaks ajaks, soodustades veelgi enam laenamist. Ma ei näe, kuidas on võimalik sellest olukorrast välja tulla, kui puuduvad mehhanismid, mis sunniksid võlakoormust vähendama. Maailma suurima võlakirjafondi juht Bill Gross võrdles võlakoormust supernoovaga, mis kasvab niikaua, kuni ta hakkab ühel hetkel kokku tõmbuma.

Samas ma ei arva, et kontol seisev raha, mis pakub ülimadalat intressitootlust ning mida servast närib inflatsioon, oleks pikaajaliselt hea investeering. Kuid tänases ebakindlas maailmas ei ole palju valida. Parem on leppida madalama tootluse-

kliendid soovivad, et vara, mida nad minu hallatavatesse fondidesse koguvad, eelkõige säiliks. Loomulikult üritan ma seda vara ka aja jooksul maksimaalselt kasvatada, kuid minu kogemus ütleb, et mõned ajad on vara kasvatamiseks paremad kui teised.

Praegu on suur osa LHV pensionifondide portfellidest rahas. Kuigi LHV fondidesse tuleb kuust kuusse uut raha juurde, olen ma sellele vaatamata olemasolevaid positsioone vähehaaval likvideerinud. Põhjuseks on see, et ma ei näe, mis õigustaks väärtpaberite ja ka muude varade hindade tõusu tänastelt juba küllaltki kõrgetelt hinnatasemetelt. Küll aga näen ma olulisi riske, mis võivad väärtpaberite hinnad oluliselt madalamatele tasemetele tuua. Peamisteks riskiteguriteks on juba varem mainitud majanduse kui terviku võlakoorem ning pikemas perspektiivis väga suure tõenäosusega tõusvad intressimäärad. Seejuures ma ei ennusta intressimäärade kiiret kasvu.

ga segasel ajal, kui riskida investeeringu (aktsiate, võlakirjade, kinnisvara, väärismetallide) suure hinnalangusega lühikese perioodi vältel.

Ma aktsepteerin seisukohta, et aktsiaturud pakuvad üle pikema ajahorisondi (rohkem kui kümme aastat) paremat tootlust kui deposiidid, võlakirjad ja ka kinnisvara. On ju loogiline, et mõistlikult võetud (ettevõtlus)risk, mis toetab ühiskonna majanduslikku arengut, võiks saada mõistliku tootluse kujul kompenseeritud. Kuid ma kahtlen selles, kas tänane aktsiaturg, mida on kergitanud keskpankade rahapoliitiline eksperiment, mis paratamatult ühel päeval lõpeb, pakub tänaste hinnatasemete juures seda võimalust.

Vahel on küll väga raske „tegevusetult“ istuda ja kõrvalt vaadata, kuidas turud tõusevad. Kuid ka minus on mõningal määral optimismi. Ma usun, et kunagi tulevad investeerimiseks paremad ajad ning ma tahan selleks hästi valmis olla.

Ebakindlas maailmas ei ole palju valida.

62

invest eeri – nr 2/2 0 13

LHV toetab

Majandus­ inimeste Oscari-gala Muusikafännidele on Grammy auhinnad, filmisõpradele Oscarigala, majandusinimestele aga Aasta Ettevõtja konkurss! Sel aastal juba kuuendat korda toimuvat Eesti Aasta Ettevõtja valimist toetab LHV.

te kst : teele t eder

ajakirjanik ja veebikeskkonna peatoimetaja 64

Aasta Ettevõtjaks said sel aastal kandideerida ettevõtete omanikud või omanikest juhid, kelle ettevõtted on turul tegutsenud üle kolme aasta, kus töötab vähemalt kümme inimest ning mille 2012. aasta käibe alampiir on vähemalt 2 miljonit eurot.

Siiani on konkursil määravaks olnud innovatsioon. „Innovatsiooni võib leida ja peab otsima nii tuules, leivas kui ka elektris,” ütles ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves eelmise aasta galaüritusel.

Aasta Ettevõtja konkursist räägib lähe-

invest eeri – nr 2/2 0 13

malt Baltimaade juhtiva konsultatsioonija audiitorbüroo EY Baltic AS turundusspetsialist Hedwig Meidra.

Aasta Ettevõtja konkurss on laias maa­ ilmas tuntud juba üle 25 aasta. Kuidas mainekas konkurss Eestisse jõudis?

Aasta Ettevõtja ehk Entrepreneur Of The Year konkursiga alustas EY tõepoolest juba 1986. aastal USAs Milwaukees. Oli tekkinud vajadus tunnustada ettevõtjaid, kes panustasid ühiskonda ning andsid tööd miljonitele üle terve maailma. Sündis konkurss, mille idee oli

anda parima ettevõtja tiitel inimestele, kelle ideed viivad majandust edasi, kes loovad töökohti ega karda läbi kukkuda.

Algselt USAs laineid löönud konkurss on tänaseks kasvanud rahvusvaheliseks ja maailmas antakse auhind välja 145 linnas, 60 riigis.

Eestis alustas EY Aasta Ettevõtja konkursiga kuus aastat tagasi. Aasta parima ettevõtja konkursi eesmärk on tutvustada ettevõtja visioone ja unistusi, ärieetikat, sotsiaalset panust ühiskonda, aga ka tehtud vigu ja õnnestumisi. Iga ettevõtte taga on inimene – keegi, kes on otsustanud riskida oma isikliku raha ja tulevikuga ning viinud oma ideed ja visioonid ellu.

Ettevõtjate ja publiku jaoks on kõige olulisemad sündmused ühe konkursiaasta jooksul kohaliku riigi võitja väljakuulutamine ning seejärel rahvusvaheline konkurss World Entrepreneur Of The Year, kuhu saabuvad parimateks kuulutatud ettevõtjad.

Kas nüüd, kui konkurss toimub juba kuuendat korda, on midagi kandideerija­

te hulgas ka märgatavalt muutunud? Aeg on ju edasi läinud.

Ei saaks öelda, et ettevõtjad selle kuue aasta jooksul oleks väga palju muutunud.

Muutusi on märgata pigem äritulemustes. Näha on, et paljud ettevõtted on suudetud siiski kriisist välja tuua. Ettevõtjad ise on öelnud, et kriis on palju õpetanud ning täna ollakse juba rohkem valmis ootamatusteks. Kandidaadid on läbi kuue aasta näidanud kohandumisvõimet keerulistes majandusoludes. Innovatsioon protsessides, ärimudelites ning toodetes on muutumas tavapäraseks.

Monte Carlosse kogunevad igal aastal 60 riigi edukamad ettevõtjad, et selgitada välja maailma parim.

Mida Aasta Ettevõtja tiitel annab?

Tiitel on rahvusvaheline ning annab võitjale, kuid ka programmis edukalt osalenud kandidaatidele teatud kvaliteedimärgi. Igal aastal kandideerivad oma riigi parima tiitlile 60 riigi ettevõtjad. Igal aastal suunduvad võitjad edasi rahvusvahelisele konkursile World Entrepreneur Of The Year, mis toimub Monte Carlos. Selle käigus vahetatakse ideid ning luuakse ja saadakse kontakte, mida muidu on pea võimatu või keerulii nve ste e ri – nr 2/2013

65

LHV toetab Konkursi on võitnud Jaan Puusaag, Indrek Sepp, Peter Hunt, Priit Alamäe, Taavi Kotka ja Ruth Oltjer.

Sel aastal kuuluvad žüriisse: Aavo Kokk (Catella Corporate Finance), Ants Laos (Viru Keemia Grupp AS), Hans H. Luik (Eesti Ekspress), Heldur Meerits (Audentes AS), Marika Priske (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Meelis Atonen (Tavid AS) ning eelmise aasta parimaks ettevõtjaks kuulutatud Ruth Oltjer (ChemiPharm AS).

Konkursi peakorraldaja EYi koostööpartnerid on Toyota Baltic (Lexus), Ergo Kindlustus, Eesti Ekspress ja LHV Pank.

Eesti Aasta Ettevõtja tiitlile kandideerivad: Mailis Lintlom (Windoor AS) Thomas Padovani (Webinfluence Group AS) Peeter ja Priit Rebane (BDG Holdings OÜ) Anthony ja Max Rivshin (Top Connect OÜ) Hellar Mutle (Bestra Engineering AS) Konkursi finaal ja gala toimub 7. novembril Tallinnas Swissoteli banketisaalis.

ne saada. Võimalus ükskõik millise riigi parima ettevõtjaga kohvilauas suhelda ja ideid vahetada on omaette väärtus.

Lisaks kõigele eelnevale saavad ettevõtjad ka positiivset meediatähelepanu sellistelt kanalitelt nagu näiteks BBC, CNBC, Financial Times jpt.

Kui suur oli sel aastal osavõtt ning kui­ das tase oli?

Konkursi kutseid saadeti tänavu u 1000, nende hulgast valis EY poolfinaali 14 kandidaati. Iga kandidaadiga kohtuti personaalselt ning kahetunnise intervjuu käigus said nad rääkida nii endast, oma maailmavaadetest kui ka ettevõtte spetsiifilistest aspektidest. Poolfinaali pääsemine on juba edu ning ettevõtjate taset hinnatakse kuues kategoorias: ettevõtlik meelelaad, strateegiad, ettevõtte majandusedu, töömeetodid, innovatsioon ja eetika ehk sotsiaalne vastutus.

Mis valdkondadest on kandideerijaid kõige enam?

Poolfinaali esitatud kandidaadid on aastate lõikes valdavalt kas tootmise või ITvaldkonnast, see oli nii ka tänavu. Siiski

66

invest eeri – nr 2/2 0 13

on kandidaate ka teenuste, meditsiini ja loomemajanduse valdkonnast.

Kuidas on siiani eestlastel läinud World Entrepreneur Of The Year konkursil?

Meile on olnud seal alati positiivne tagasiside. Erinevus muudest konkurssidest on see, et maailma aasta ettevõtja tiitliga pärjatakse üks, aga ülejäänud on võrdselt teised. Arvestades, milliste riikidega me konkureerime ja kui lühike on meie ettevõtluse ajalugu, siis oleme suutnud endast jälje jätta ka rahvusvaheliselt.

Eestlaste ideede lennukus on tuntud, loodame, et ühel päeval antakse tiitel World Entrepreneur Of The Year Eesti parimale ettevõtjale.

Kui suurt rolli Aasta Ettevõtja konkurss Eesti majanduselus mängib?

Konkurss tõstab Eesti majanduselus ettevõtjad positiivselt esile ning toob välja need väärtused, mida nad oma tegemistega Eesti ühiskonnale annavad. Olgu selleks siis töökohtade loomine, teenuste pakkumine või sotsiaalne mõõde. Nende tegemised ei mõjuta üksnes majanduselu, need on oluline osa ühiskonnas toimuvast.

LHV toetab

Restorani­ nädala maitse­ elamused Novembri esimesel nädalal on paljude tallinlaste ja külaliste tähelepanu pealinna restoranidel ja hõrgutavatel roogadel. Tallinna Restoranide Nädalal 2013 osaleb 35 restorani. Üritust korraldava projektijuhi Mairit Saluveeri sõnul muutub Tallinn sarnaselt mitme maailma suurlinnaga üheks nädalaks toiduparadiisiks. „Soovime anda inimestele meeldiva põhjuse tulla sellel põhjamaiselt pimedal ajal kodust välja. Pakume suurepärastest toorainetest valmistatud roogi,“ selgitab Saluveer. Tema sõnul võib Tallinna restoranide kõrge taseme üle uhke olla ning 1.-7. novembrini toimuva aktsiooniga juhitaksegi restoranidele tähelepanu.

Restoranide Nädalaks on reserveeritud rohkem kui 15 000 kohta. Erakordse hinnaga söögikorrad pakutakse komplektmenüüdena roogadest, mis on välja va68

invest eeri – nr 2/2 0 13

litud restoranide tavapärastest à la carte menüüdest ning esindavad iga restorani olemust parimal moel.

Korraldajate andmeil osales Tallinna restoranide nädalal 2011. aastal 25 restorani ja üle 7000 külalise, aasta hiljem juba 33 toitlustusasutust 11 000 külastajaga. „Tallinna Restoranide Nädala on nii restoranid kui ka külalised suurepäraselt vastu võtnud. Sel aastal on puhas rõõm, et osalevaid restorane on juba 35,“ rõõmustab projektijuht Saluveer. „Restoranidele pakub üritus hea võimaluse ennast tutvustada.“ Suure huvi tõttu valmis sel aastal ürituse tarvis spetsiaalne reserveerimis- ja

Osalevad restoranid: Balalaika, Balthasar, Bocca, Bollywood, Bonaparte, Bordoo, Cha Dao, Chedi, City, Cru, Dominic, Fish & Wine, Fuente, Gianni, Kadriorg, Kolm Sibulat, Kuninga, Kuldne Notsu, La Bottega, Leib Resto ja Aed, Lusikas, M.C Grill, Mekk, Monaco, Neh, Neikid, Nero, Nevskij, Platz, Restoran Ö, Ribe, Rucola, Salt, Sfäär, Tchaikovsky.

Kohti saab reserveerida piletimüügisüsteemi kaudu kodulehel www.tallinnrestaurantweek.ee. Restoranist otse pakkumist osta ei saa, pakkumine kehtib vähemalt üks päev ette broneerides. Pakkumised kehtivad kuni 6-liikmelistele seltskondadele. Tehtud broneeringut ei saa tühistada, korvata või muuta, samas saab seda soovi korral üle anda.

piletimüügisüsteem, mis aitab pakkuda külalistele paremat osalemis- ja registreerimisvõimalust. „Tallinna Restoranide Nädalal restoranides tekkiv melu on üks lisavõlu sügiseses linnaelus, see köidab nii külastajaid kui restorane. Vaiksemat õhkkonda eelistavatel külalistel soovitame samuti Tallinna Restoranide Nädala võimalusi proovida. Ma usun, et nad ei pea pettuma,“ ütleb Saluveer.

Tallinna Restoranide Nädal toimub tänavu kolmandat korda ning algusest peale on selle läbiviimist ja Eesti tippkokkade roogade tutvustamist toetanud ka LHV. i nve ste e ri – nr 2/2013

69

LHV Panga uudised

LHV kontor muutus näitusesaaliks Terve oktoobrikuu vältel oli LHV Tallinna kontoris avatud uudistamiseks loova koostöö disaininäitus EKA EXPO 2013, mis tõi pangasaali näited Eesti Kunstiakadeemia ja ettevõtjate tootearendusprojektidest.

Näitus, mis avati Disainiöö raames, tutvustas disainilahendusi, prototüüpe, kavandeid ja valmistooteid. Esmakordselt tutvustati EKA tudengite kaubamärgi 70

invest eeri – nr 2/2 0 13

SAM sarja, ratastega kelku Snoller ning ehte- ja sepakunsti meistrite tehtud esindusnõusid. Näituse raames toimusid ka disainierialade esindajate kohtumised ettevõtjatega.

“Täna mõistavad ettevõtjad disaini tähtsust üha rohkem kui vältimatut osa lisandväärtuse loomisel,“ rääkis näituse avamisel EKA teadus- ja arendusosakonna juhataja Inga Raukas.

„Investeerimiskoolis“ uued huvilised Sel sügisel on osavõtt LHV investeerimisalaste seminaride sarjast olnud viimaste aastate rahvarohkeim. Sügishooajal on kauplemis- ja investeerimisteadmisi koguma oodatud peamiselt need investeerimishuvilised, kellel kogemusi esialgu veel napib.

Praeguseks on korraldatud 10 seminari investeerimisest üldiselt, turgudest ja teenustest. LHV Maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on „Investeerimiskool“ sügisel väga hoogsalt alanud. „Kohati on huvi seminaride vastu juba võrreldav 2007. aasta tippajaga,“ selgitab Valliki-

vi. „Seminaridele on tulnud uus laine investeerimishuvilisi ning alustajate loengutele on olnud raske kohti leida.“ Kogemustega investoritele on mõeldud turuülevaate- ja tooteseminarid, kuid kõige rohkem, pea 300 osalist, kogunes kuulama „Investeerimise ABC“ seminari.

Novembris ja detsembris seisab ees veel 7 võimalust nõuandeid kuulama tulla. Vallikivi sõnul on nii mõnigi põnev seminar veel registreerumiseks avatud.

LHV „Investeerimiskooli“ üritused on tasuta. Registreerimine aadressil fp.lhv. ee/academy.

Eestis võetakse kasutusele pikemad kontonumbrid ja otsekorralduse asendab automaatne e-arve 2014. aasta 1. veebruarist hakkavad Eestis kehtima üleeuroopalised (SEPA) maksetingimused.

Muudatused puudutavad ka LHV Panga kliente: tuleb arvestada, et otsekorraldused asendatakse automaatselt e-arve püsimakseteenusega ning tuleb harjuda ka senisest pikema kontonumbriga. Erakliendid muretsema ei pea, sest pank teeb muudatused nende eest. Ettevõtetel tuleb oma süsteemid uue maksete impordi ja konto väljavõtte tehnilise formaadiga vastavusse viia. Ühtse euromaksete piirkonna taustainfo on leitav Pangaliidu kodulehelt.

Stipendium IT tudengitele LHV Pank ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus sõlmisid koostööleppe, mille kohaselt pank toetab järgmise kolme aasta jooksul IT Akadeemia programmi lõpetajaid rahaliste stipendiumidega. Uus LHV Panga stipendium on mõeldud bakalaureuse astme tudengitele, et ärgitada infotehnoloogia tudengeid panustama oma oskusi majanduse ja panganduse valdkonda.

LHV toetuse alusel jagatakse kolmel järjestikusel õppeaastal välja üks 3000 euro suurune stipendium.

Stipendiumiga tunnustatakse IKT-alaseid bakalaureusetöid, mis aitavad kaasa Eesti majanduse arengule või finantssektori edendamisele Eestis. Stipendiumile saavad kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli informaatika õppekavade tudengid.

Taotlusi saab esitada 2014. aasta kevadel IT Akadeemia kodulehel www.studyitin.ee.

i nve ste e ri – nr 2/2013

71

Raamatud

Raamatututvustus Ükskõik millises eluvaldkonnas esimeste sammude tegemine ei tähenda harilikult seda, et tuleb hakata ise jalgratast leiutama. Eelkäijate kogemustele ja kirjapandud teadmistele toetudes saame märksa lihtsamini midagi uut selgeks õppida kui katse-eksituse meetodil.

Seekord tutvustame uusi raamatuid, mis on sisult üsna erinevad, kuid mida ühendab huvipakkuv viis investeerimisvaldkonda käsitleda.

Kindlasti leiab ka Eesti lugeja nendest LHV raamatukogus leiduvatest teostest tähelepanekuid ja ideid, mida igapäevaselt majanduses rakendada.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

72

invest eeri – nr 2/2 0 13

Joseph T Hallinan

David A. Stockman

R. James Breiding

Errornomics: Why We Make Mistakes and What We Can Do To Avoid Them 2010

The Great Deformation: The Corruption of Capitalism in America 2013

Swiss Made: The Untold Story Behind Switzerland’s Success 2013

USA-d on finantskriisi järel ohustamas fiskaalne kuristik. Uued jõud on viinud USA riigirahanduse kokkukukkumise äärele ja eraettevõtluse spekulatiivsesse keerisesse. Raamat võtab luubi alla Washingtonis võimu haarava onupojapoliitika, keskse planeerimise, majanduse ergutamise taktika ja päästepaketid. Autor loetleb teoses üles nii korruptandid kui turupõhimõtete kaitsjad ning lahterdab USA tänasesse seisu tüürinud presidendid ja keskpangajuhid. Ameerika on muutunud sõjakaks, väheneva maksubaasiga riigiks, mis tasakaalust väljas eelarve mõjude leevendamiseks trükib raha juurde.

Kas inflatsiooni, finantsmullide, pingul eelarvete ja ebaausate turuvõtete põhjuseks saab pidada onupojapoliitikat kõige kõrgemal tasemel?

Šveitsi edulugu võiks olla ka Eestile eeskujuks. See võrdlemisi väike väheste loodusressurssidega riik tõmbab kui magnetiga motiveeritud, teotahtelisi ettevõtjaid, kes soovivad maailma innovaatiliste ideedega muuta. Šveits on olnud üliedukas mitmel rindel. Suured ja tugevad Šveitsi ettevõtted troonivad nii maailma panganduses, ravimitööstuses kui masinaehituses. Kuidas see neil õnnestub ja kuidas Šveits endiselt konkurentsis püsib, sellest raamat räägibki.

Kirjutis toob uuringutele tuginedes lugejani Šveitsi ettevõtete päritolu, struktuuri ja omadused.

Inimesed võivad tegutseda mõistusevastaselt, põikpäiselt ja pimestatult. Kuid meie eksimusi on võimalik ette ennustada. Raamat kirjeldab meie elu mõjutavaid eksimusi väikestest möödapanekutest eluohtlike altminekuteni. Raamatu autor, Pulitzeri preemiaga pärjatud Joseph T Hallinan selgitab, kuidas saame igapäevaseid eksimusi vältida ja käsitleb huvitavate näidete varal, kuidas inimmõistusele omased käitumuslikud efektid meie vigades väljenduvad.

Satyajit Das

Michael Lewis

Traders, Guns and Money: Knowns and Unknowns in the Dazzling World of Derivatives 2012

The Big Short: Inside the Doomsday Machine 2011

Warren Buffett on tuletisinstrumente nimetanud „rahanduslikeks massihävitusrelvadeks“ ja just sellest, kuidas tõelise raha pööritamine käib ja kes suurt mängu mängivad, see bestseller kirjutabki. Tegemist on insideri haarava vaatega peadpööritavalt kiirele tuletisinstrumentide maailmale.

Teos paljastab koomilises võtmes turgudele omased mängud võõra rahaga ja nende aluseks oleva maailmavaate. Kui teid huvitab, millist rolli derivatiivid ja erinevad finantstooted globaalses majanduskriisis mängisid, tasub see hea ülevaade kindlasti kätte võtta.

Eksib see, kes arvab, et viimases finantskriisis võitjaid ei olnudki. Oli küll. Sellised ootamatud kangelased on Michael Lewise populaarse raamatu tegelased. Teos toonitab üldisele voolule vastu astunud inimeste ebaharilikku loomust.

Need, kes uskusid mulli lõhkemisse ja leidsid kavala võimaluse sellele raha panustada, kasvatasid kriisi abil oma vara kuni tuhandekordseks. Krahhis oli siiski ka palju kaotajaid ja nendelgi on teoses oma osa.

Benjamin Graham The Intelligent Investor: The Classic Text on Value Investing 2005 Benjamin Grahami klassikaline 1949. aastast pärinev teos on andnud kogu maailmas sadadele tuhandetele inimestele õpetust ja inspiratsiooni. LHV raamatukokku jõudnud kordustrükk sisaldab Grahami teksti uuendamata kujul ja investeerimispõhimõtteid, nii nagu need 65 aastat tagasi sõnastati. Nii ajalugu kui turuarengud on tõestanud, et samad põhimõtted kehtivad ka täna. Just tänase volatiilse turu tingimustes on hea üle korrata kõige olulisem selle kohta, kuidas teha õigeid otsuseid ja kuidas oma investeeringuid kaitsta ja kasvatada.

Alex H Frey

Turney Duff

A Beginner’s Guide to Investing: How to Grow Your Money the Smart and Easy Way 2012

The Buy Side: A Wall Street Trader’s Tale of Spectacular Excess 2013

Kompaktne ja otsekohene raamat annab lihtsa ülevaate investeerimisest ja oma vara kasvatamisest. Mõeldud eelkõige algajatele, kuid teos sobib ka neile, kes paljude vastuoluliste nõuannete rägastikus paremini orienteeruda soovivad.

Kui lugeja eesmärk pole investeerimist või kauplemist enda põhitegevuseks valida, vaid pigem oma vara targalt ja selgelt paigutada, on Alex H Frey kirjutis kindel abimees.

See on täiskasvanuks saamise lugu. Tegevuspaigaks Wall Street ja peategelaseks lihtne ameerika noormees, kellest kujuneb Wall Streeti üks mõjukamaid tervis­hoiu-kauplejaid ja kurikuulsamaid pidutsejaid.

Autor kirjutab enda kogemustest Morgan Stanleys, laia haardega hedge-fondi firmas Galleon Group ja mujalgi. Ühe inimese arengu kaudu avatakse lugejale börsihaide maailm, kus miljonid dollarid voolavad osavaima meelitaja taskusse ning kus tähtsal kohal on lõbujanu, seks ja narkootikumid. Saab ka selgeks, et kõrge lennuga kaasneb oht kõrgelt kukkuda.

i nve ste e ri – nr 2/2013

73

Ristsõna

Palun saada vastus e-postiga: lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisteemalist raamatut LHV raamatukogust. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „AKREDITIIV“. Investeerimis­ alased raamatud võitsid: Siim Soans, Eve Jaanson, Krista Kiisel.

Võitjatega võetakse ühendust. Palju õnne!

74

invest eeri – nr 2/2 0 13