Investeeri 1 2017

LHV AJAKIRI NR 1/2017

Hindab kvaliteeti kõrgelt Moedisainer Katrin Kuldma keskendub väikestele tiraažidele ja kõrgeimale kvaliteedile I N T E R VJ U U D: MADIS TOOMSALU K A AREL OTS E T T E VÕT T E D: VA ATLUSE ALL K AKS GASELLI G U R U: NIKI LAUDA A JA LU G U: PRIVA ATPANGANDUS

Juhtkiri

Sisukord 4 TEKST: PRIIT RUM

10

LHV kommunikatsioonijuht

SEEKORDNE INVESTEERI SISALDAB paljude Eesti väikeettevõtete ja ettevõtjate lugusid. Ettevõtjad on need, kes teevad asju ära, upitades Eesti majandust oma tegude ja visiooniga. Kasvav ja edasipüüdlik majanduskeskkond mõjutab aga kõiki teisi valdkondi ühiskonnas. Samuti meie kõikide elu. Kindlasti on tublid ettevõtted tunnustust väärt.

LHV puutub igapäevaselt kokku paljude erinevate ettevõtete ja äriplaanidega. See, mida me näeme, on julgustav. Olgu äri suur või väike, kui inimesed soovivad kasvu näha ja oma tööd hästi teha, on iga eduloo mõju arvestatav. Oleme aastaid toetanud gaselliliikumist, et tunnustada kiirete hüpetega edasi liikuvaid ettevõtjaid.

Samuti on LHV EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi toetaja.

Ajakirjast saate lugeda ka Tallinna börsi juhi mõtteid, kes julgustab Eesti äriühinguid kaasama oma arenguplaanideks kapitali ka kohalike investorite käest. Meeldiv on Maksu- ja Tolliameti suhtumine, kes mõtleb aktiivselt kaasa, kuidas ettevõtjate koormust vähendada.

LHV missioon on aidata luua Eesti kapitali, et meil kõigil läheks paremini. Ettevõtlikele inimestele toeks olemine on parim viis seda teha.

14

16

22

28 34 40 44 48

56

64

66 70 72 74

INTERVJUU LHV Groupi juht MADIS TOOMSALU räägib oma uuest ametist ja ettevõtte plaanidest INVESTORI ABC Nõuandeid maksude deklareerimisel KOLUMN Äripäeva peatoimetaja MEELIS MANDEL arutleb gasellidest ETTEVÕTTED Kaks tublit ja kiiresti kasvanud ettevõtet, mis tõusid gasellide sekka KAANEPERSOON Moedisainer KATRIN KULDMA hindab kvaliteeti ETTEVÕTTED Neli ettevõtet, mis võtsid mikrolaenu ÜLEVAADE Mis meid ootab ees aastal 2017 AJALUGU Privaatpanganduse kujunemine SUUR UUDIS LHV uuendab privaatpangandust INTERVJUU Nasdaq Tallinna börsi juht KAAREL OTS räägib, kuidas anda finantsturgudele hoogu juurde GURU Vormel 1 maailmameistri NIKI LAUDA karjäär on läbi ja lõhki seotud tehnikaga SUUR UUDIS LHV Pank ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd PENSION Passiivsete fondide turuvõrdlus LHV UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 1/2017

Liider FOTOD: RE NE SUURK AE V

LHV GROUPI VASTNE JUHT MADIS TOOMSALU HOIAB ETTEVÕTTE ARENGUL JÄTKUVALT HEAD HOOGU SEES. KÜMME AASTAT LHV-S ANNAVAD VÄRSKELE JUHILE ETTEVÕTTE TOIMIMISEST PARIMA TEADMISE.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

4

Intervjuu

KUI MADIS TOOMSALU LHV Groupi juhtimise läinud aasta detsembris üle võttis, oli avalikkuse seas üllatujaid, kuna tegemist oli võrdlemisi tundmatu nimega. Aga otsustajad teadsid, kellele vastutusrikka töö usaldavad. Toomsalu on organisatsioonist välja kasvanud ja tunneb ettevõtet kui oma viit sõrme. „Teadsin täpselt, mis ameti ma vastu võtan. Ka siit kabinetist vaadatuna on see ikka sama LHV, kus ma olen juba kümme aastat töötanud,” lisab ta.

Millega sa usalduse välja teenisid?

Eks seda peab küsima nende käest, kes otsuse tegid. Aga ma arvan, et minu töö krediidijuhina ja krediidikomitee esimehena on näidanud häid tulemusi.

Krediidikvaliteet on olnud püsivalt kõrge. Järeleandmist kvaliteedi osas pole me teinud. Meil on väga head haldurid ja krediidianalüütikud, kes klientidega tegelevad. Nemad tagavad tehingu tugeva struktuuri ja aktsionäridele omakapitali tootluse. Olen sellesse loodetavasti arvestava panuse jätnud – lisaks mitme osakonna ülesehitamisele, sh viimasena keerulisemate klientide restruktureerimine. Uus ametikoht on minu krediidist läbipõimumise teekonna loogiline jätk.

Mida pead enda tugevuseks?

Eluaegse huvi ja hariduse tõttu orienteerun hästi makroökonoomikas. Finantsturgude kui majanduse vereringe toimimise sain selgeks enne LHV-sse tulekut omal käel väärtpaberitega tegeledes. Grupi üks tütarettevõte on väärtpaberitesse investeeriv fondihaldur, saan sellest maailmast päris hästi aru.

Ettevõtluse hingeelu tundmine on tulnud läbi tuhandete krediidiprojektide ja 5

klientidega läbirääkimiste – teine tütarettevõte on ju krediidiasutus.

Usun, et see kolme nurga alt tekkinud kogemus on hea vundament.

Milline juht sa oled?

Ilmselt ei peaks nii ütlema, aga minu arust on probleem selles, et kõik juhtimiskoolitused proovivad juhte muuta ühesuguseks ning suunavad juhtima inimesi ühe ja sama meetodiga. Tegelikult vajavad erinevad inimesed eri juhtimisstiile. Ühelt poolt võid aktiivse nõudliku olekuga kasvatada tiit-sokuliku surmalaagriga olümpiavõitjaid, aga see sobib väga vähestele ja sa pead aru saama, et nad on ise sellega nõus. Teistele pead olema eeskujuks oma tegude ja jutuga. Kolmandate puhul pead lihtsalt kuulama. Ka juht peab olema võimeline kohanema. Ma arvan, et soovin kõige rohkem olla eeskujuks oma teadmiste ja mõtetega.

Erinevad inimesed moodustavad ka erinevaid kombinatsioone. Nii tulebki mõnikord olla kuulaja rollis, teinekord aga liider. Kokku pole mõtet panna ühesuguseid inimesi. Juhtimise võti on pigem selles, kuidas inimesed omavahel suhtlema panna. Tänapäeval ei ole juht enam käskija, vaid keskkonna looja. Küll aga on oluline, et kõikide koosluste puhul võetakse vastu otsuseid, et ei tekiks otsustamatust.

Oled nüüd ülemus endistele kolleegidele.

Kui raske on ennast kehtestada?

Ma väga suure probleemina seda ei näe. „Ülemus” ja „kehtestamine” on pigem negatiivsed sõnad. Juhiks teeb võime midagi ära teha ja keeruliste otsuste langetamine.

Madis Toomsalu Sündinud 2. novembril 1982.

Lõpetanud Tallinna Üldgümnaasiumi.

Omandanud 2009. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureusekraadi ärikorralduse erialal ja 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal.

2007. aastal alustas LHV-s aktsiaanalüütikuna.

Alates 2009. aastast krediidianalüütik ja 2011. aastast krediidianalüüsi osakonna juht.

2012. aastal sai LHV Panga krediidijuhiks ja 2014. aastal krediidikomitee esimeheks.

2016. aasta detsembrist LHV Groupi juhataja.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2017

F O T O : AN U H AMME R

Intervjuu

Kindel valik Madis on andnud suure panuse LHV ülesehitamisesse. Panga jaoks on kõige olulisem valdkond krediidivaldkond. Madis on teinud suurepärast tööd selle juhtimisel. LHV krediidikahjud on olnud panga kohta pea olematud ehk jäänud Madise juhtimisel vaid paarisaja tuhande euro juurde. Madis tunneb LHVd ja meie ettevõtte kultuuri peensusteni. Ta on näidanud ennast võimeka juhina ning täitnud väga olulist rolli LHV ülesehitamisel ja meie näo kujundamisel.

Rain Lõhmus LHV Groupi nõukogu esimees

On sul neid juba ette tulnud?

Töölaual, mille ma üle võtsin, ei olnud midagi sellist, mis oleks põlenud. Tuleb teha igapäevast tööd, mille hulka kuuluvad ka olulised otsused. Aga need ei pea olema väga keerulised. Pigem on need valikud, kuhu ettevõte suundub. Minu töös on kaks poolt: üks on olla LHV Groupi juht, teine aga tütarettevõtete nõukogude esimeheks olemine.

Nõukogud on ju hoovad, millega saad juhtimist teostada?

Kuna olen organisatsiooni seest välja kasvanud, siis tahan hoida hierarhiat nii madalana kui võimalik. Osades valdkondades olen veel operatiivjuhtimise tasemel, näiteks krediidiotsuste juures, ehkki pikaajaliselt pigem taandumas.

Oluline osa tööst on suhted investoritega, grupi kapitali juhtimine ja näoga avalikkuse poole olemine, tulevikku vaadates aga laienemised ja ülevõtmised, ootused tütarettevõtete eelarvete osas. Keegi meist ei tee sellist tööd üksinda – ilma meeskonnata oled sa mittekeegi. Kõige üldisemalt on töösisu siiski keskkonna loomine, samas ka suunamine, rääkimine ja kuulamine. Mitteformaalset ja väljapaistmatut poolt on töös rohkem kui formaalset.

LHV on jätnud väljapoole mulje kui suurest sõpruskonnast.

Jah, laias laastus see nii on – see on meie tugevus. Loomulikult on kohti, kus piirid peavad olema selgeteks eraldusjoonteks ja kontrollfunktsioonid toimima sisuliselt.

Kuidas kirjeldad LHV masinavärgi tööd?

Võitleme loodusseadustega. Proovime alistada termodünaamika teist seadust, mis kirjeldab entroopia ehk vabamas tõlgenduses korratuse kasvu. Seadus ütleb, et süsteemid arenevad korratuse poole. Järjest rohkem energiat muundub töötegemise asemel soojatootmiseks. Me proovime vastu võidelda ja suunata energia reaalsetesse tulemustesse.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Õnnestub?

Usun küll. LHV-d iseloomustavad kõige paremini meie pangakaartide värvid.

Valge tähendab lihtsat ja puhast disaini, must aegumatut elegantsi, kuldne kaart lisab ehk sära ja uhkust ning roosa on mu isiklik lemmik. Humoorikas, tänapäevane ja võib vist öelda, et kergelt provotseeriv. Kuni need värvid meie peades püsivad, võib õnnestunuks lugeda.

Sooja asemel tuleb tulemus.

Kui palju muutub LHV Groupi strateegia sinu juhtimisel?

Pikaajaline nägemus on see, et LHV peab ennast positsioneerima traditsioonilise finantsteenuste pakkuja ja fintech’ide vahele. Kohane või sure. Tahame pakkuda traditsioonilisi pangateenuseid ja parimaid pensionifonde, aga kasutades ja integreerides ka täiesti uudseid lahendusi.

See annab võimaluse kasvada, mis on LHV strateegia nurgakivi. Soovime kasvada orgaaniliselt, aga võimaluse korral ka uute turgude, ülevõtmiste ja uute 6

Stabiilsus on pikaajaliselt negatiivse tulemuse strateegia

ärilahenduste kaudu. Kui see nõuab ise arendamist või koostööd uue põlvkonna finantsteenuste pakkujatega, siis nii on.

Minule on väga hingelähedane, et pangandus peab liikuma nii lähedale käele ja ajule kui võimalik. Täna on see saavutatav telefoni abil. Eestis on maailma parimad mobiilipangad, aga ülekannete tegemisest, maksete ajaloo vaatamisest või pangaautomaatide otsimisest jääb väheks.

Enamikku toiminguid, mida praegu saab teha internetipangas, sh laenude võtmine ja väärtpaberite vahendamine, peaks olema võimalik teha ka telefonis.

Miks ei saa juba praegu osta väärtpabereid mobiilis?

Oleme sellele mõelnud, ja kindlasti see võimalus kunagi ka tuleb.

Vanas Euroopas juhivad panku ikka vanemas eas härrasmehed. Kuidas sina ennast finantsasutuse juhina tunned?

Tõsi on, et Eesti kõikide pankade juhid on oma Euroopa kolleegide hulgas olnud 7

ühed nooremad. Olen vanuse suhtes väga aupaklik, aga Euroopa pangad on väga konservatiivsed asutused. Usun, et Lõuna- ja Kesk-Euroopa pankade traditsioonilised ärimudelid ei toimi enam. Seal on kümneastmeline hierarhia, ülisuur bürokraatia, sadu tuhandeid töötajaid, otsustuspädevuste hajumine ning keerulised ja ajale jalgu jäävad süsteemid. Irooniline on, et stabiilsusega arvatakse kasumit kaitstavat, ehkki pikaajaliselt on see negatiivse tulemuse strateegia. Lisaks kasvab regulatsioonide hulk. Kõik see tähendab võimetust teha uusi investeeringuid ja hoida investorid rahulolevana. Välja saab sealt ainult raputusega. Vaja oleks korraga nii kogemust kui ka nooruslikku ärategemist, kusjuures noorus ei pruugi siin tähendada vanust. See on mõttemalli küsimus.

Toomsalu igakuisest info jagamisest „LHV-l on ambitsioon saada Eesti kõige avatuma ja kõrgetasemelisema investorsuhtlusega börsiettevõtteks. Prognooside ja kuuülevaadete avaldamine aitab sellele oluliselt kaasa.

Suurem läbipaistvus ja tihedam infovahetus tagavad, et kõiki investoreid, sõltumata nende aktsiate või võlakirjade arvust, koheldakse võrdselt ning nad saavad kogu olulise info üheaegselt ja sama kvaliteediga. Finantsplaani hakkame avaldama korra aastas majandusaasta alguses ning olulisi korrigeerimisi teeme aasta sees jooksvalt. Kuuülevaateid avaldame iga kuu esimeses pooles.”

Mainisid kasvavaid regulatsioone. Kui koormavad need pankadele on?

Pangandus on üks reguleeritumaid sektoreid üldse. Suur osa regulatsioonidest on õiged ja õiglased. Need on mõeldud riskide juhtimiseks, esindades hoiustajate ja maksumaksjate huve.

Samas jääb arvestatava hulga regulatsioonide majanduslik sisu ebamääraseks.

Need on osaliselt koostatud mulje jätmiseks, et mingeid riske juhitakse.

Reguleerida proovitakse kõike. KokkuI NVE STE E RI – NR 1/2017

Intervjuu

See on mõistlik, et teemadega tegeldakse.

Aga oleme saavutanud piiri, kust edasi poleks vaja minna. Osad regulatsioonid soovivad tulevikus kaitsta juba pankade aktsionäre. See on nonsenss. Investor võtab teadlikke riske. Selleks ei pea hoidma ekstrakapitali, et aktsionäri kaitsta, vähendades seejuures selle aktsionäri tootlust.

Kust tuleb LHV Groupi edasine kasv?

Oleme huvitatud laienemisest orgaaniliselt, aga oleme valmis ka ühinemisteks ja ülevõtmiseks. Meie jaoks on Eestis kindlasti ruumi, soovime kasvada märkimisväärselt. Otsime ja vaatame ringi ka välismaal, kuid siin ei sõltu lõpptulemus ainult meist endist.

Toomsalu LHV aktsiahinnast „Selle taga on meie head tulemused. Rääkides suhtarvudest, kui arvestada omakapitali tootlust 20 protsendi lähedal, on ilmselt ka hinna ja omakapitali suhe õigustatud. Mingeid hinnaprognoose ma siiski ei teeks.”

võttes on see väga koormav, aga saame hakkama.

Kui palju neid dokumente tuleb?

Kümneid tuhandeid lehekülgi aastas.

Neid peab järgima ja täitma kogu võimekusega. Lisaks peab olema võimekust ka tõestada, et järgid.

Kust need tulevad?

Euroopa Liidust. On ka neid, mis kirjutatakse Eestis kohapeal, aga need on üldiselt mõistlikud. Regulatsioonid on mõistlikud, kuni tagavad järjepidevuse ega proovi oma keerukuses ühiskondlikust ootusest kaugemale minna.

Mis on need ootused?

Tekitada turvatunnet hoiustajale ja maksumaksjale, et pangad ja finantsgrupid ei vajaks riigi poolt päästmist. See tähendab kapitalinõuete karmistumist.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Miks on vaja kulukaid ülevõtmisi, kui turuosa saab kasvatada turundusega?

Me kasvamegi. Iga kuu tuleb juurde üle 2000 uue kliendi. Selle nimel tuleb teha tööd ja enda olemasolu teadustada. Meil on kõik tooted olemas. Hiljuti alustasime kodulaenu pakkumist, mis on väga hästi vastu võetud. Kodulaen on jaepanganduses ankurtoode. Meil on palju ettevõtlikke kliente ja me pakume ka ettevõtlusega seotud laene. See on üks meie eeliseid.

Lisaks suure valikuga pensionifondid. Ülevõtmiste puhul pead mõtlema, mida sul on uutele klientidele pakkuda. Ja kui sa leiad, et sul on ostetava ettevõtte klientidele väga head tooted olemas, siis miks mitte.

Kas LHV-l on laienemiseks piisavalt kapitali?

Meil on orgaaniliseks kasvuks väga tugev kapitalibaas, aga kui on võimalus kasvada läbi ülevõtmiste, siis sõltuvalt olukorrast võime seda kapitali küsida investoritelt. See ju mõnes mõttes neile suunatud ongi – me otsime võimalusi, et teenida omanikele tulu. Eestis on piisavalt kapitali, meil ei ole mingisugust plaani end nähtavas tulevikus välismaisele pangale maha müüa.

8

LHV üks eripäradest on olnud Eesti investeeringute suurendamine pensionifondides. Kust leiate instrumendid, millesse investeerida?

Me otsime ka börsiväliseid lahendusi.

Riik muutis hiljuti pensionifondide piiranguid nii, et saame Eestisse börsiväliselt rohkem investeerida. Pensionifondid saavad nüüd võtta kontrollosalust ettevõtetes, konkureerides pankadega ka võlakirjade kaudu finantseerimisel.

Taoline lähenemine on ilmselgelt kulukam, sest investeering tuleb struktureerida konkreetse ettevõtte järgi – kaaluma peab laenu või osaluse vahel, muutma tehingu juriidiliselt kindlaks ning otsustama, kas ja kuidas ettevõtte juhtimises osaleda. Aga see on tehtav ja loob klientidele lisaväärtust. Meil on laual kümmekond investeerimisotsust, mõnega oleme lõppjärgus. Börsidel on hinnatasemed pikalt tõusnud, seega suudavad börsivälised investeeringud luua klientidele lisandväärtust. Samas on turul valik klientide jaoks suurenenud.

Eelmisest sügisest pakutakse ka passiivselt juhitud pensionifonde, kus sellist kallist rätsepatööd juures ei ole.

Milline on Eesti panganduse seis?

Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud.

Krediidikvaliteediga on kõik korras.

Eestlaste maksekultuur on Euroopas üks paremaid. Suuremate seas on osaliselt näha konsolideerumist ja Eesti turu strateegilist ebaolulisust, väiksemate seas konkurents suureneb. Laenuintressid on madalad, inimestel on raha laenude teenindamiseks rohkem ja klientide finantstervis on läbi aegade parim.

Ometigi on majanduskasv väga nadi.

Mure sellega on. Aga kui süveneda, siis näeme, et paar suurt sektorit, nagu näiteks energeetika, tõmbavad keskmist majanduskasvu alla. Linnas ringi vaadates näeb, et inimesed tarbivad.

Sektorites, kus nemad töötavad, on kasv kindlasti suurem. Aga on ka probleeme: 9

palgad kasvavad ettevõtete kasumite arvel, investeeringuid tehakse vähe ja töökäsi napib. Investeeringute vähesus on muidugi terve Euroopa probleem.

Milline on pankade roll?

Laenu saada pole tänasel päeval probleem. Pigem jääb investeeringute tegemine keskkonnas, kus eksportpartnerite seis pole kiita, ettevõtjate julguse taha.

Tegelikult tuleks investeerida just praegu, kui intressid on madalad. See, et meie palgad ühtlustuvad Euroopaga ja tööjõukulud kasvavad, on paratamatu. Investeerida tuleb efektiivsuse kasvatamiseks.

Seitsmega lõppenud aastad on Eesti lähiajaloos olnud buumiaastad, millele on järgnenud kriis.

Buumi pole ju olnud. Alati on sektoreid, kus tasakaal on paigast ära, näiteks kinnisvaras, aga ka seal ei ole eelmise buumiga võrreldavat tasakaaluhälvet.

Positiivne on see, et taas on hakatud rääkima inflatsioonist. Selle pealt saab teha uusi investeeringuid.

Pangalõivu temaatikast „LHV on krediidi väljastajate maksustamisega nõus. Me saame aru, millise ühiskonna liige me oleme ja et me peame panustama, kui on olemas selline konsensuslik ootus. On ju meie missioongi luua eestimaist kapitali – saadame selge sõnumi, et see keskkond on meile kallis. Küll aga on äärmiselt oluline, et pideva muutmisega ei õõnestataks investeerimiskeskkonda.

Samuti on oluline konkreetse maksu vorm. Maks ei tohiks soodustada varade liigutamist ega likviidsuse vähendamist, see peaks olema suunatud kasumile, soodustades läbipaistvust ja prognoositavust.”

Kui palju on kasu olnud Euroopa Keskpanga rahatrükist?

Eesmärk on olnud inflatsiooni tekitamine koos madalate laenuintressidega.

Investeerimisprojektide vähesuse tõttu on tekkinud ülelikviidsus ning raha hoiustamise eest Euroopa Keskpangas tuleb negatiivsete intresside tõttu jällegi peale maksta. Eesmärk on, et pangad laenaks välja, aga pole, kuhu laenata.

Kauaks sa kavatsed siia kabinetti jääda?

Ma ei tea vastust. Nõustun uuringutulemusega, mille kohaselt LHV on unistuste tööandja. Aga inimesed arenevad, ja ühel hetkel võid tunda, et ettevõte ei pruugi vajada antud töökohale just selliste iseloomuomadustega komplekti. Jätkan, kuni suudan väärtust pakkuda ja isiklikust vaatepunktist ei lange mugavustsooni. Viimane on kõige hirmsam. Senikaua aga sihime kõrgele ja kaugele.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Maksusüsteem

ILLUS TR ATS IOON: LEM BITU MIKK E R

IGAL AASTAL ESIMESE KVARTALI KESKPAIGAS ALGAB ÜLEÜLDINE TULUDEKLAREERIMISE JA MAKSUDE HOOAEG, MIS EI JÄTA PUUDUTAMATA KA VÄÄRTPABERITURGUDELE TEHTUD INVESTEERINGUID.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

10

Investori ABC

KUNA SEL AJAL on suurem tähelepanu kõikidel rahaasjadel, on paslik heita pilk erinevatele variantidele, kuidas ja millist süsteemi oma investeeringute haldamisel kasutada. Investeerimisel tuleb alati arvestada sellega, et oma tegemistest tuleb teavitada Maksu- ja Tolliametit ning kui tegevuse tulemusena õnnestub kasumit teenida, siis selle arvelt tuleb riigile tasuda tulumaksu. Erainvestor saab ise valida, millist lahendust kasutada – kas investeerimiskonto süsteemi või nn tavasüsteemi –, võttes valiku tegemisel arvesse oma investeerimisstrateegiat ja ajalist perspektiivi. Kuid millistel alustel peaks otsuse langetama?

Investeerimiskontosüsteem Investeerimiskonto on täiesti tavaline pangakonto, mis võetakse kasutusele eesmärgiga teha sellelt kontolt vaid tehinguid finantsvaraga. Investeerimiskontosüsteemi kasutamine võimaldab finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata kuni tulu väljavõtmiseni, kuid ei vabasta maksukohustusest.

Investeerimiskontosid saab investoril olla mitu, selleks võib LHV Panga teenuste näitel olla nii LHV väärtpaberikonto, Traderi konto, Kasvukonto kui ka Portfellihalduse konto. Konto tuleb deklareerida investeerimiskontona ühel korral – siis, kui täidetakse eelmise aasta maksudeklaratsioon. Oluline on meeles pidada, et investeerimiskontolt ei ole soovitav teha igapäevaseid arveldusi, sest see muudab deklareerimise väga keeruliseks. Investeerimiskonto puhul on oluline teada kolme mõistet: finantsvara ehk milliste instrumentide korral saab tulumaksu maksmist edasi lükata, sissemakse ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumisena investeerimiskontole, ja väljamakse ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumisena investeerimiskontolt välja.

Investeerimiskonto puhul saabub maksukohustus juhul, kui kontolt tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid. Näiteks, kui kanda aasta alguses kontole 5000 eurot, saada investeeringutelt aasta jooksul 1000 eurot kasumit ja kanda aasta lõpus kontolt välja 5500 eurot, tuleks konto sissemaksena deklareerida 5000 eurot ja väljamaksena 5500 eurot ning maksta tulumaksu 500 euro pealt. Seejuures väärtpaberitehinguid eraldi deklareerima ei pea, vaid piirduda tuleb rahakannete kajastamisega. Kontole jääb alles 500 eurot, mida saab kasutada järgmiste investeeringute jaoks, kuid selle väljakandmisel tuleb arvestada, et tulumaksu tuleb maksta kogu summa pealt.

Investeerimiskontosüsteem on investori seisukohalt maksuefektiivne, kuid selle nüansside selgekstegemine võtab aega, ja tihti on aeg kallim kui võidetav maksusumma.

Tavasüsteem Tavasüsteemi puhul on samuti tegemist tavalise panga arvelduskontoga. Kui investeerimiskontol tuleb deklareerida kõik rahakanded, siis tavasüsteemi kasutades peab deklareerima kõik väärtpaberitehingud, tulumaks aga tuleb tasuda maksustamisperioodile järgneval aastal. Tavasüsteem sobib rohkem kauplejale, kes kasutab eksootilisi instrumente (mida investeerimiskontosse ei ole võimalik kaasata), või investorile, kes eelistab lihtsust ja kiirust.

TEKST: BENJAMIN TOOMISTE

Poteito/potato ehk millist süsteemi kasutada Investeerimiskontosüsteemi võiks kasutada aktiivsem investor, kes teeb keskmisest rohkem tehinguid finantsvaraga. Kuna investeerimiskontosüsteemis tuleb deklareerida vaid raha sisse- ja väljamaksed, säästab selle süsteemi LHV analüütik

11

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Investori ABC Mõisteid Finantsvara – väärtpaberija alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid, aktsiad, võlakirjad, optsioonid, futuurid, avalikult pakutavad investeerimisfondide osakud ja tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on börsil noteeritud väärtpaber.

Tehingud finantsvaraga on investeerimiskontosüsteemis maksuneutraalsed, seega ei tule neid deklareerida.

Finantsvara ei ole II ja III pensionisamba osakud, börsil noteerimata aktsiad ja võlakirjad, osaühingu osad ja samaliigilised väärtpaberid, hoiused ja kinnisvara.

Sissemakse – igasugune kontole makstud või laekunud raha. Erand on vaid finantsvara müügist või teiselt investeerimiskontolt laekunud raha. Lisaks loetakse sissemakseks juba maksustatud või maksuvaba tulu. Maksude deklareerijal tuleks deklareerida kõik kontole toimunud sissemaksed, millega ei soetatud finantsvara, näiteks palga laekumine, kanded teistelt kontodelt jne.

Väljamakse – igasugune investeerimiskontolt tehtud väljakanne. Erandiks on finantsvara soetamiseks või teisele investeerimiskontole tehtud kanne. Lisaks ei loeta väljamakseks ka finantsvara soetamise ja võõrandamise kulu, st väljamakse on väärtpaberikonto hooldustasu, võimenduslaenu intressimaksed, pangakaardimaksed ja kontolt tehtud väljamaksed. Seetõttu ongi oluline hoida oma igapäevased rahaasjad ja väärtpaberitehingud eraldi kontodel, nii muutub deklareerimine lihtsamaks.

Finantsteenust pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Aktiivsele investorile on kõige soodsam kasutada juriidilist keha kasutamine üksjagu väärtuslikku aega.

Küll aga ei pääse tulumaksu tasumisest, juhul kui väljamaksed ületavad sissemakseid, ja arvestuse pidamisest oma rahaliikumiste üle.

Tavasüsteemi võiks eelistada investor, kelle investeeringute horisont on pikaajaline ja kes teeb vähem tehinguid, kuna deklareerida tuleb kõik väärtpaberitehingud. Oma olemuselt on tavakontosüsteemi kasutamine lihtsam ja seda on otstarbekas kasutada ka ajutisteks investeeringuteks. Väärtpaberite võõrandamisest teenitud tulu pealt tuleb maksu tasuda tulu teenimise aastale järgneval aastal.

Deklareerimine LHV internetipangas Vastavalt sellele, milline süsteem on kasutusele võetud, on LHV internetipangast võimalik võtta maksuraporti aruande väljavõte. Tavasüsteemi kasutades tuleb väljavõtte alusel deklaratsioon ise täita, st LHV Panga poolset automaatset andmete edastamist Maksu- ja Tolliametile ei toimu ning kindlasti tuleks veenduda andmete korrektsuses väljavõttel. EVK-s teostatud müügitehingute kohta on maksuametil info olemas ja maksudeklaratsioonile on kantud tehingute müügiväärtus. Soetusväärtus ja tehingutasud tuleb deklaratsioonile ise lisada. Investeerimiskonto väljavõte on aga automaatselt eelinfona Maksu- ja

Tolliametisse edastatav ja hiljem saab andmed maksudeklaratsioonile kanda ühe nupulevajutusega.

Ettevõtte kasutamine investeeringuteks Aktiivsele investorile on kõige soodsam lahendus kasutada väärtpaberiturgude raha paigutamisel juriidilist keha, kuna Eestis maksustatakse ainult jaotatud kasumit, ja kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba.

Lisaks on võimalik ettevõtte arvelt tasuda firma tegevusega seotud olulisi kulusid, nagu kontori rent, info- ja sidekulud jms.

Investeerimist ettevõtte läbi võiksid kaaluda turuosalised, kes kasutavad võimenduslaenu ja mittestandardseid tuletisinstrumente ning mitmeid erinevaid valuutasid. Küll aga tuleks arvestada täiendavate kulude ja kohustustega, mis juriidilise isiku omamise puhul tähelepanu nõuavad, näiteks regulaarne aruandlus ja raamatupidamine.

LHV internetipangas on tehingu- ja haldustasud eraisikutele ja ettevõtetele samad. Kui kasutada LHV kauplemisplatvorme, tuleb juriidilisel isikul reeglina tasuda suuremaid summasid täiendavate lisateenuste ning hinna- ja turuinfo eest, kuna välismaal käsitletakse ettevõtteid enamasti professionaalsete klientidena ning sellest tulenevalt on ka tasud mitmekordselt suuremad.

12

Olulised uudised jõuavad alati Sinuni – kiirelt ja mugavalt!

Laadi alla

Kolumn

Kiirelt kasvavad imeloomad GASELLIDEST EHK KIIRELT KASVAVATEST ETTEVÕTETEST NING NENDE POPULAARSUSEST KIRJUTAB GASELLILIIKUMISE ELLUKUTSUJA, ÄRIPÄEVA PEATOIMETAJA MEELIS MANDEL.

TEKST: MEELIS MANDEL

Äripäeva peatoimetaja INVE STE E RI – NR 1/20 17

„ILMSELT ME NELJANDAT järjestikust korda Gaselli TOPi enam ei pääse, meie käive kasvas vaid poole võrra,” kostis Gaselli Kongressi tänavune esineja, mobiiliarendaja Mooncascade’i kaasasutaja Priit Salumaa. Vaid poole võrra! Ka nii saab võtta.

Turumajandusega riikides on gasellfirmasid, kiireid käibe- ja kasumikasvatajaid, umbes 1 protsent ettevõtetest. Eestiski kõigub gasellide hulk aastate lõikes 800–1200 firma vahel. Tänavu oli neid siis 875. Need on firmad, kes on suutnud kolme aasta vältel kordagi kahjumisse kukkumata vähemalt poole võrra oma käivet ja kasumit kasvatada. Keskmiselt kasvatas gasellfirma käivet 2,4 ja kasumit 10,8 korda. Respect!

Tuntumatest nimedest leiab seekordsest pingereast näiteks Eesti parimaks pererestoraniks nimetatud OKO Restoranid, Eesti esimese ökojäätise tootja La Muu ja naistepesu müüja Miss Mary of Swedeni. Iduettevõtteist on pingereas lisaks eelpool nimetatud Mooncascade’ile ka Edicy, Toggl, Iglu, põllundusfirma Kadarbiku Köögivili, populaarne toidukoht F-Hoone, kingiideede pakkuja Kingitus. ee, logistikaettevõte Eesti Mereagentuur,

taksofirma Tallink Takso, büroohotell 1Office Eesti ja paljud teised.

Gaselli TOPis on suures enamuses firmad, kellest avalikkus eriti midagi reeglina ei tea, kes ajakirjanduse radarile satuvad harva, kuid kes loovad erinevate uuringute järgi suurfirmadest kohati enamgi töökohti. Seekord suutsid näiteks kaks gasellfirmat, Lõuna-Eesti Hooldekeskus ja APL Agencies Estonia, värvata kolme aastaga lausa üle 100 inimese.

Seega, gasellid, nende arv ja käekäik mõjutavad kokkuvõttes majandust rohkem, kui esmapilgul arvata. Keskmine gasell andis seekordses TOPis tööd 11 inimesele. Äripäeva kui Eesti suurima ärikonverentside korraldaja poolt vaadates on gasellfirmade juhid reeglina üsna keeruline sihtgrupp, sest üldjuhul nad n-ö tavalisi konverentse ei väisa – pole aega.

Seda enam teeb rõõmu, et oleme suutnud juba mitmendat aastat järjest tuua veebruaris Kultuurikatlas toimuvale Gaselli Kongressile kohale täismaja, 400 inimest. Siinkohal suur tänu gaselliliikumise toetajatele LHV-le ja Markitile, tänu kellele saavad gasellid konverentsile gasellihinnaga.

14

Ettevõtete laenud LHV-st Eesti pangana tahame aidata Eesti ettevõtetel kasvada.

Toetame ettevõtlikust, julgeid ideid ja piiridest välja mõtlemist.

Laenusumma kuni 25 000 000 eurot

Vaata lähemalt lhv.ee/arilaen

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

2gaselli

Ettevõte

GASELLIDE HULKA JÕUAVAD ETTEVÕTTED IGAST VALDKONNAST. UURIME, KUIDAS ON GASELLIDEKS SAANUD OÜ HYDRO GRUPP JA AS OMAKODUMAJA. NAGU KÕIKIDE GASELLIDE puhul, pole ka nende kahe ettevõtte edu tulnud iseenesest, vaid selle taga on kõva töö. Mingil määral on olnud abiks ka soodsate olude kokkulangemine, see aga on kaasa toonud suure hulga töö kuhjumise, mis on ettevõtete jaoks alati suur väljakutse.

T E KST : TI IT EFERT INVE STE E RI – NR 1/20 17

Hydro Grupp Ettevõtte asutas kümme aastat tagasi Airo Ain (pildil), kes enne seda tegutses FIE-na. Esimesed kolm aastat töötas mees Norras, paigaldades laevadele hüdraulikasüsteeme. „Seal saime jalad alla ning julguse töid ette võtta ja töid teha,” kommenteerib Ain. Eesti firmana Norrasse minna oli keeruline. Õnneks ootas ees tuttav, kes võttis Aini oma tiiva alla ja sai tänu Ainile oma ettevõtte tegevusvaldkonda laiendada.

Kolmest aastast kõvast rabamisest ko-

dust eemal aga Ainile piisas – ta ei tahtnud Eestiga kontakti kaotada. Oma rolli mängis ka see, et Norrasse jõudis majanduskriis ja tööd jäi vähemaks. Ainile oli meele järgi norralaste korrektsus maksegraafikust kinnipidamisel ja suhtumine, et konkurssidel ei pea tingimata valima kõige odavamat pakkumist.

Norrast tagasipöördumise järel oli Aini elus rahulikum periood, mil tema võtmepartneriks sai Soome tuletõkkesüsteemide tootja Marioff, kelle süsteeme ta käib laevadel paigaldamas ja parandamas. „Oleme väike ja mobiilne firma,” toob Ain välja oma ettevõtte eelise. Tööd on jagunud erajahtidest kuni maailma ühe suurema reisilaevani Queen Mary 2.

Marioff on maailmas suur tegija ning Ainile usaldusväärne koostööpartner, kellelt tellimusi ka tuleb.

Gasellide tabelisse jõudis Hydro Grupp 16

FOTO D: H YDR O G RUP P

tänu Saksa suure laevakontserni AIDA tellimusele, mis sisaldas kokku seitset laeva. „Poolteist aastat olin merel,” meenutab Ain. Lisaks paigaldati tuletõkkesüsteem Tartu ülikooli kliinikumile ja hüdraulika E-Profiili merekraanadele.

Valdavalt on töö siiski merel. Mees on sõitnud ümber Euroopa Istanbulist kuni Teravmägedeni, tunnistades, et pole maale saanud eriti astuda. „Viis korda olen olnud Mallorcal, aga jalga pole maha saanud,” kirjeldab Ain. Enamasti tuleb 17

tööd teha just ajal, kui laev on sadamas, aga tegutsetakse ka siis, kui laev on sõidus. Tähtajad on paigas ja neist üle minna ei tohi.

Ain on käinud töid tegemas nii üksinda kui ka võtnud kaasa kümmekond meest. Kokku on tal töötegijaid, kellega saab arvestada, paarkümmend. Tegemist on meestega, keda ta tunneb läbi ja lõhki ning keda ta saab usaldada. „Igaühega ei lähe pikkadeks nädalateks kinnisesse mootoriruumi,” lisab Ain. Töögraafik

Hydro Grupi teenused • Hüdraulikasüsteemide paigaldamine • Keskmäärdesüsteemide paigaldamine • Tulekustutussüsteemide paigaldamine • Õhu- ja veetorustike paigaldamine • Torude ja profiilide painutustööd • Hüdrokeskuste valmistamine

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Ettevõte Hydro Grupi 2015. aastal tehtud tööd • Tulekustutussüsteemide paigaldus seitsmel AIDA laeval (Euroopa) • Tulekustutussüsteemide paigaldus laeval Queen Mary 2 (USA) • Tulekustutussüsteemide paigaldus TÜ Kliinikumis (Eesti) • 250-600 t tõstejõuga kraanade hüdraulika paigaldus (Eesti) • Puidutööstusseadmete hüdraulika paigaldus (Eesti)

ongi meestel selline, et näiteks kuu aega tehakse tööd laeva peal, seejärel aga saavad nad paar nädalat veeta kodus perega.

Pisut rahulikumalt Pärast meeletut 2015. aastat, kui korraga oli töös kolm suurt projekti, on Ain tööd natuke rahulikumalt võtnud – ise laeva peal tööl olles oli tal kolme projekti hallata päris keeruline. „Olen praegu tagasi tõmmanud. Tahan olla mobiilne, et kvaliteet ei hakkaks kannatama,” sõnab mees. Uute tööde puhul on ta alati ise kohal alguses töö vastuvõtmisel ja lõpus üleandmisel. Kuigi laevad võivad olla identsed ja paigaldatavad süsteemid samad, on iga töö siiski eriline.

Süsteemid, mida paigaldatakse, on kõrgsurvega kustutid, mille puhul tuld ei kustuta vesi, vaid udu. „Ükski laev ei ole huvitatud, et sinna kallatakse seitse kuni viisteist tonni vett,” selgitab Ain. Kõrgsurvega kustutist tuleb vaid seitse liitrit vett minutis ja tuli kustub praktiliselt hetkega. Sellisel süsteemil on suur eelis: see tekitab vähem kahju. Sarnaseid süsteeme paigaldatakse ka näiteks serveriruumidesse ja kirikutesse. „Teeb lihtsalt niiskeks,” selgitab Ain. „Aga Eestis pole need veel väga levinud.”

Tema sõnul on kustutussüsteemid pidevalt ka kasutusel ja neid on vaja läinud üpris tihti. Suuri õnnetusi pole õnneks olnud, sest süsteem ei lase tulel paisuda. „Ma tean, et töötab. Kindel süsteem,” kinnitab Ain. Hüdraulika Ettevõtte teine tegevusvaldkond on hüdraulikasüsteemide paigaldus, kus klientideks on samuti laevad, aga ka puidutööstused. „Vahepeal teeme mingid aastad tuleohutustööd, siis tuleb jälle hüdraulikaga tegeleda,” räägib Ain oma tööpõllust.

Ta on õppinud Olustveres agronoomiks, ja kõik omandatud oskused on tulnud läbi kogemuse. Samuti on ta kõik oma töötajad ise välja koolitanud.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Suurt hüpet ettevõtte käibes pole lähitulevikus oodata, aga tööpuudust ka ei paista. „Kuidagi on nii läinud, et kui üks töö lõpeb, tuleb teine kohe peale,” sõnab Ain. Oma projekte teab ta ette selle aasta lõpuni. „Kuuldavasti pidi järgmisel aastal ka üks laev tulema. Siis on suuremale pundile kaheks aastaks töö olemas,” lisab Ain. 2015. aastat jääb aga meenutama pidev kodust eemal viibimine. „Lõin kokku, et tol aastal oli mul 70 lennureisi. Enamik maailma lennujaamu on tuttavad,” sõnab Ain. Suurem osa ajast kulus siiski merel. „Vahel ei näe nädal aega päikest. Kui astud maa peale, on ikka teine tunne,” tõdeb mees.

OmaKoduMaja Tegemist on Alexela gruppi kuuluva ettevõttega, mis on kohalikul kinnisvaraturul tegutsenud alates 2002. aastast.

Tänaseks on firmast kujunenud edukas ja arvestatav kinnisvaraarendaja Tallin18

F OT O D: O MAKO DUMAJA

Kiili arendus Asub 20 kilomeetri ja 15 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast. Värskelt renoveeritud Tallinna ringtee ääres asuvad kolm järjestikkust valmis arendust: Ilba, Lepiku ja Lageda.

Umbes 30 hektaril asub pisut üle saja „suitsu”, mille hulgas on era-, paaris- ning ridaelamuid. Projektiga alustati 2005 ja see lõppes 2016. aastal.

nas ja Harjumaal. Käesoleval hetkel on ettevõte keskendunud peamiselt uute arendusprojektide elluviimisele nii äri- kui ka elamispindade osas.

Oma tegevuse algusaastatel panustati enamasti elamuarendusprojektidele, hiljem on lisandunud ka tööstuslikke arendusi. Alexela Group on aastaid hoolitsenud Paldiski linna tasakaalustatud arengu eest. „See on põhjus, miks soovisime lisaks elamufondile luua ka uusi võimalusi töökohtade tekkeks,” sõnab ettevõtte juhataja Mehis Rump (pildil).

Tema sõnul on kinnisvarasektori seis Eestis regiooniti väga erinev, kuid kasvab siiski mõõdukalt. Nõudlus on koondunud keskustesse, eriti Tallinna tõmbekeskustesse. Nendest eemal võib täheldada nii nõudluse kui ka hindade märgatavat langust.

Kinnisvaraarendused on reeglina aeganõudvad protsessid. OmaKoduMaja tõusis gasellitabelisse ilmselt seetõttu, et 19

mitmed pikemalt töös olnud projektid jõudsid korraga realiseerimisse. Olulisemad neist olid Tallinna piirimail Jõelähtme vallas asuva Nehatu Logistikapargi I etapp ja Kiili vallas Lageda elamurajoon. „Kindlasti ei olnud tegu lühiajalise hüppega, vaid aastatepikkuse töö tulemusega. Loomulikult on hea meel, kui meie tegevus on pälvinud tunnustuse. Minu enda siiras tänu kuulub siinkohal eelkõige meie väikesele, aga sihikindlale kollektiivile,” räägib Rump.

Edasine kasv sõltub mitmetest asjaoludest. „Oleme Paldiskis lootusrikkalt arendamas Pakri energiakommuuni, mis taastaks energiamahuka tootmise võimaluse Eestis. Teadupärast oleme hetkel loovutanud selles osas konkurentsieelise oma naabritele. Plaanime alustada Nehatu Logistikapargi II etapiga ning kommunikatsioonide rajamisega Kiili vallas Nurga elamurajoonis,” lisab Rump. Ettevõttes töötab kaheksa inimest.

Paldiski Tehnopark Paldiski Tehnopark asub Tallinnast 49 kilomeetri kaugusel Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama läheduses Keila-Paldiski maantee ääres, omades ka oma raudteeharu.

25 hektari suurusele territooriumile on rajatud 24 kaasaegsetele nõuetele vastavat tootmis- ja ärimaa kinnistut koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.

Keskmine kinnistu on suurusega 8855 ruutmeetrit.

Planeerimisel arvestati võimalusega, et kinnistuid saaks võimaliku vajaduse korral omavahel liita. Lisaks saab osadele kinnistutele vajadusel rajada oma raudteeharu ja toruühenduse sadamaga.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

KOOLITUSED JA ÄRIKOHTUMISED UUES ÖPIKU KONVERENTSIKESKUSES Moodne Öpiku Konverentsikeskus asub Ülemiste City linnaku südames vastvalminud Öpiku majas. Uus inspireeriv keskus pakub tipptasemel tehnilisi ja loovaid tingimusi edukateks koolitusteks, ärikohtumisteks ja nõupidamisteks.

Konverentsikeskuse ruumid on saanud nimed Eesti astronoom Ernst Julius Öpiku ja tema teadussaavutuste järgi: VIP-ruum Ernst, Komeet, Andromeda, Galaktika ja Universum.

Kõiki ruume saab rentida tunni- või päevahinna alusel.

Ruumid on varustatud dataprojektori, traadita internetiühenduse, kõlarite ja vaheadapteritega esitluspulduga.

Lisaks on võimalus tellida helisüsteemi, materjalide komplekteerimist, nimesilte, tõlketeenud, abipersonalija toitlustusteenust. Spetsiaalsete siirdeseinadega saab ruumide suurust lihtsasti muuta – olenevalt soovist kas suuremaks või väiksemaks. Öpiku Konverentsikeskus toetab innovatsiooni ja loomingulisust ning kannab hoolt selle eest, et kõik koolitused, ärikohtumisted ja nõupidamisted mööduksid mugavalt, edukalt ja meeldejäävalt.

Küsi pakkumist:

MARILIIS ÕUNAPUU Konverentsikeskuse juht mariliis.ounapuu@mainorulemiste.ee +372 5381 1314

opiku.ee/konverents/

FOTO: A NU HA MME R

INVE STE E RI – NR 1/20 17

22

Persoon

Katrin Kuldma

DISKREETNE DISAIN, KVALITEETSED MATERJALID, INNOVAATILINE TEHNOLOOGIA, ESMAKLASSILINE KASUTUSMUGAVUS – NII SAAB ISELOOMUSTADA ÜHT SÕLTUMATUT MOEBRÄNDI. AJAME JUTTU TUNNUSTATUD MOEKUNSTNIKU, KAUBAMÄRGI AMANJEDA LOOJA KATRIN KULDMAGA. Amanjeda ja Katrin Kuldma on nimed, mis seostuvad väga kvaliteetsete kangastega – olete võtnud riski kasutada oma rõivakollektsioonides vaid maailma kangaparemikku. Miks nii, kui finantsiliselt edukaim on siiski kiirmoebrändide grupp Inditex?

Rahvusvahelised luksusbrändid on samuti väga edukad, näiteks Loro Piana või Hermes. Pelgalt materiaalne edu pole minu jaoks väärtus. Olen ikkagi disainer, oma visiooni ja väärtuste järgi tegutsemine ei kaalu üles finantsedu. Äri edus on lisaks finantsnäitajatele oluline ka ettevõtte moraalne väärtus. Inditexist ma lugu pidada ei oska, hoolimata tõsiasjast, et Inditexi omanik on maailma rikkaim mees. Küll aga imetlen Loro Piana perekonda, kes on loonud midagi erakordselt kõrge esteetikaga ja unikaalset.

Ka finantsedu neil jagub. Eestis levinud arusaama odavkaubanduse prioriteetsusest mina ei jaga. Minu kogemus tugineb pigem põhjalikkusega loodu edukusel.

Oma väikeses riigis peaksime me 23

tegijatena keskenduma just maailma mõistes väikestele tiraažidele ja kõrgeimale tasemele.

Mida tähendab teile mood ja mis teid moe juures tõeliselt võlub?

Mood on minu jaoks täna avanud uksed Itaalia erakordselt rikka kultuuri juurde – nii otseselt moega seotud valdkondades kui ka laiemalt. Mood pole üksnes glamuurne modellide ja moeetenduste maailm, vaid väga pühendunud elu- ja ärivaldkond. Näiteks Põhja-Itaalia Biella piirkonna ajaloolised kangatootjad Loro Piana või Ermenegildo Zegna on nagu väikesed kuningriigid. Inimesed teevad oma igapäevast tööd erakordse pühendumuse ja armastusega. See on osa moemaailmast, mis tegutseb sõltumatult kiirmoest ja pöörasest tiirlemisest moeilma glamuursel karussellil.

Paralleelina slow food mõistele, mis on samuti alguse saanud Põhja-Itaalia Piemonte piirkonnast, meeldibki mulle nn aeglane mood. See on sarnaselt „aeglase-

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2017

Persoon

FOT OD: A M A N JEDA

Track record Katrin Kuldma on õppinud rõivadisaini Eestis ja Ameerika Ühendriikides ning omab töökogemust New Yorgi Fashion Districtis ja Eesti rõivatootjate juures.

Ta on oma moestuudio omanik alates 1993. aastast. Kuldma on raamatu „Stiilist” kaasautor ja aastal 2006 Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel võitja. 2008. aastal asutas ta luksuskaubamärgi Amanjeda. 2014. aastal jõudis Amanjeda kollektsioon moepealinna Milanosse Dolce & Gabbana korporatsiooni kureeritavasse uute brändide butiiki.

Detsembris 2014 avas Katrin Kuldma suurlinlikult minimalistliku ja šiki Amanjeda galerii-butiigi Tallinnas Kentmanni tänaval.

Minu moefirma on väike, aga moodne nii sisult kui vormilt le toidule” pühendunud eelkõige tooraine ja teostuse kvaliteedile. Trendid ja moesuunad sünnivad siin iseseisvalt, looming on autentne ja tõeliselt nauditav.

Anonüümse kiirmasstootmise vastandina on slow fashion personaalne. Sarnaselt väärt veinide tootjatega teab kvaliteetkangaste tootja, millistelt mäenõlvadelt pärinevad need villakiud, mida ta oma kangaste jaoks kasutab.

Tooraine ostetakse otse valitud villakasvatajalt, mitte rahvusvaheliselt villabörsilt. Tootmine on loodust säästev ja inimesi väärtustav. Slow fashion tähendab põhjalikkust igal tasandil, väga tähtsal kohal on inimestevaheline usaldus ja koostöö, austus ja lugupidamine ümbritseva keskkonna vastu. Väärtuslikud materjalid, oskuslik töö ja läbimõeldud diINVE STE E RI – NR 1/20 17

sain on aeganõudev kombinatsioon, mis annab tulemuseks kvaliteetsed ja stiilsed garderoobipärlid pikkadeks aastateks.

Kas peate end innovaatiliseks moeloojaks?

Olen kindlasti innovaatiline ja konservatiivne ühtaegu. Minu jaoks ei välista üks mõiste teist. Mulle meeldib tehniline innovatsioon. See annab võimaluse vabaneda rutiinsetest toimingutest ja keskenduda loovusele. Minu konservatiivsus väljendub põhjalikkuses, keskendumises detailidele.

Ega ma muidu ei suudaks toimida ülimalt tehnilises meeste ülikonnaklassika maailmas, minu jaoks on konservatiivne klassika väga huvitav ja nüansirohke.

Sellesse maailma tuleb suhtuda respektiga, et õigesti interpreteerida väljakujune24

Kui kaua võtab aega ühe uue rõivakollektsiooni loomine?

Klassikalise kollektsiooni valmimine võtab aega pool aastat. Kangamessidel valime kangad, samal ajal on kollektsiooni üldine visioon tegelikult juba paigas.

Näidised ja kollektsioonide esitlusmaterjalid peavad valmis olema pool aastat hiljem toimuvate moenädalate ajaks.

Butiikidesse jõuab aga päris valmis toodang veel poole aasta pärast.

Oma butiigi jaoks teeme ka kiiremaid, ideest teostuseni minikollektsioone otse hooajaks. Samas tekib ideid, mis küpsevad sootuks pika aja vältel. Tegelikult on kollektsioonide loomine pidev protsess: ühest ideest sünnib teine, toimub pidev täiustamine.

Kui palju on teil abilisi, kellele saate oma igapäevases töös toetuda?

Amanjeda Groupis töötab täna kuus inimest, meie tuumiktiim koos igapäevaste partneritega koosneb umbes kolmekümnest inimesest, kollektsioonide õmblemise ja mudelite teostamisega on seotud enam. Lisaks protsessi igapäe25

FOT O: A M A N JEDA

nud reegleid ja nendega uudse lähenemisnurga alt mängida.

Mulle meeldib tehniline innovatsioon.

See annab võimaluse vabaneda rutiinsetest toimingutest ja keskenduda loovusele. Minu moefirma on väike, aga tõeliselt moodne nii sisult kui vormilt. Võtsime esimesena Eestis ja kogu Põhja-Euroopas kasutusele made-to-measure ehk mõõdu järgi valmistatud rõivaste loomiseks mõeldud tarkvara. Mitmed aastad investeeringuid, koolitusi ja lõputut katsetamist on jõudnud etappi, kus täpsete lõigete valmimine tellija isiklike mõõtude järgi on vaid sekundite küsimus. Näiteks kuulub ühe meestepintsaku lõikekomplekti ca 70 detaili. Tellija jaoks käsitsi täpsete lõigete tegemine võtaks aega päevi, tarkvaralahenduste abil toimub see väga kiiresti. Nii on meil vabadus keskenduda disainile ja klientidele.

vastele liikmetele ja tööde teostajatele on täna minu ümber koondunud tugev strateegiliste nõuandjate tiim ja väga loovad mõttekaaslased.

Keda hindate oma suurimateks eeskujudeks maailma moelavadel?

Olen seisnud pisarateni liigutatuna Pariisis John Galliano väikese musta kootud kleidi ees ja mõttes küsinud: kuidas on võimalik, et see on tehtud inimkätega? Niisuguseid hetki on mu moerännakutel ette tulnud teisigi. Ja pärast neid hetki ei saa ma ka oma loomingus leppida millegi keskpärasega.

Ma püüdlen kirglikult kvaliteedi poole.

Mind huvitab eelkõige moelooja looming ja töö tervikuna. Seepärast olen tões-

Muhu tikanditest „Amanjeda kollektsioonides on vastanditena ühendatud rahulik ja temperamentne, naiselik ja mehelik. Muhu tikandid on mind võlunud kogu elu. Neis on midagi teistsugust ja väga moodsat. Muhu koloriidid on pöörased ja hõõguvad, meenutavad näiteks Yves Saint Laurenti värvigammasid. Mulle meeletult meeldib punaste, oranžide ja roosade toonide kõrvuti kasutamine, tulemuseks on kirglik koloriit. Muhu tikandites väljendub temperament, mille põhjal ei saa eestlaseid küll külmaks rahvaks pidada.”

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Persoon

FOT O: A M A N JEDA

reisija, kelle jaoks pole miski võimatu.

Amanjeda valib parima – diskreetse luksuse.

Nimi Amanjeda jäi mind kummitama ajast, kui lugesin hea sõbra toodud ajakirjast How To Spend It lugu Amanresortsi asutajast Mr. Adrian Zechast. Amanjedadeks kutsutakse tema loodud luksuslike valduste püsikliente. Mulle sööbis see artikkel mällu. Tundus, et selline unistuste maailmas rändaja olen ma ise ja on ka minu kliendid – inimesed, kes julgevad unistada, tegutseda ning oskavad hinnata autentset esteetikat ja sisulist luksust.

Aastal 2008, kui oli oma brändi loomise hetk, tuligi mõte just selle nimega alustada. Veebidomeenid olid vabad, keegi moevaldkonnas Amanjeda nime all ei tegutsenud. Küsisime Amanresortsi nõusolekut nime kasutamiseks moebrändina, neile see sobis. Nii on Amanjeda täna Euroopa Liidus registreeritud kaubamärk.

Unistusest moemaailmas „Kõige suurem moealane unistus on see, et suudaksin veelgi enam korraldada igapäevased toimetamised nii, et minu tööks saab ainult rõivadisaini loominguline pool. Väga oluline on, et Eesti imago natukenegi muutub kvaliteetdisaini pakkuja suunas. Reaalne samm selles osas saab tehtud esindusliku disainipoe avamisega juba märtsikuus, kui Rotermanni kvartalisse tuleb Tallinn Design House, kuhu koonduvad tänase Eesti disaini tugevaimad brändid – moest sisustusdisainini.”

INVE STE E RI – NR 1/20 17

ti läbi aegade imetlenud Giorgio Armani tööd. Tema on minu jaoks õpetaja ja guru staatuses. Giorgio Armani loomingus peitub palju enamat kui lihtsalt kaunid rõivad, see mees on suutnud geniaalselt ühendada kunsti, äri ja filosoofia. Lemmikuid on muidugi teisigi – Valentino, Jean Paul Gaultiere, Alexander McQueen, Missoni, Yves Saint Laurent. Tegelikult paljud just oma personaalse terviknägemusega on võluvad ja nauditavad – nii ise kanda kui ka lihtsalt imetleda.

Teid tuntakse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt kaubamärgi Amanjeda by Katrin Kuldma järgi?

Amanjeda on disainigurmaan, unistustes

Kes on Tallinnas Kentmanni tänaval asuva supermodernse Amanjeda galerii-butiigi peamised kliendid?

Meesklienti saan üsna täpselt kirjeldada sõnadega „sportlik edukas ettevõtja”.

Naised on meil imekaunid ja targad.

Minu klienti iseloomustab hea maitse ja julgus otsustada ühe maailmas vähetuntud väikese kodumaise disaineribrändi kasuks.

Kuidas on õnnestunud edu saavutada moepealinnas Milanos?

Usun, et mistahes alal peab olema üldine visioon ehk tunnetus, milline teesuund on isiklikult õige. Seejärel on oluline olla avatud õnnelikele juhustele. Need õnnelikud juhused tuleb osata ära tunda, ning sa pead olema suuteline neid hoidma ja edasi arendama. On vaja suurt kirge ja armastust oma ala vastu, sõltumata edust. Edu ei saa olla eesmärk, see on lihtsalt tunnustus ja mõõdupuu tehtule.

Milano moenädala ajal on show26

Olete pea 400 000 eurose aastakäibega disainiettevõtete hulgas üks edukamaid.

Edu valemiks on pime armastus, selge visioon ja tohutu enesekriitika. Ma näen, mismoodi mulle tegelikult meeldib, ja selle poole ma ka liigun. Olen kompromissitu eelkõige iseenda suhtes.

Tuleb teha seda, mida ise õigeks pead, ja see õige teadmine tuleb ise ära tunda.

Pole mõtet turu-uuringutega välja selgitada, mida inimesed tahavad – nad ei oska ju soovida seda, mida veel olemas ei ole. Disainerina olen läinud oma teed, pakun julgelt tippkvaliteeti. Teen seda, mis mulle endale väga meeldib, millesse usun. Oma töö ja elu nautimine tekitab positiivse lumepalliefekti – rahulolu kandub üle inimestele, kellega koos ja kelle jaoks töötan.

Edu on suhteline. Muidugi on numbrid olulised ja uhkust võib ju tunda, aga arenguruumi olemasolus ma küll ei kahtle ega pea seni tehtut oma tipuks ja laeks.

See on hea ja rahulik hetk edasisteks arenguteks.

Milline on järgmine suurem töö või põnevam projekt, mida võiks juba täna veidi tutvustada?

Kaks aastat tagasi alustasime Eesti kunsti klassikaga, T-särkide seeriatega.

Avaseeria Amanjeda Art T-Shirts oli pühendatud Eduard Wiiralti loomingule.

Lõuendina ideaalsetele valgetele T-särkidele on siiditrükis kantud Eduard Wiiralti kuulsad teosed „Lamav Tiiger” ja „Põrgu”. Amanjeda Art T-Shirts’i persoonideks otsustasime kutsuda 27

FOT O: A M A N JEDA

room’ide uksed avatud rahvusvahelistele sisseostjatele, kes tulevad just selleks perioodiks kokku moepealinnadesse – Milanosse ja Pariisi. Uusi huvitavaid disainereid otsitakse pidevalt. Dolce & Gabbana korporatsiooni uute disainerite butiik Piave 37 otsib oma valikusse unikaalseid ja omanäolisi kvaliteetbrände.

Milano moenädala ajal uusi brände skautides nad Amanjeda leidsidki.

edukad sportlased. Seeria No 1 ehk „tiigrisärgi” persooniks sai tõkkejooksja Rasmus Mägi, seeria No 2 ehk „põrgusärgi” persooniks MMA võitleja Alik Tseiko.

Kultuurivaldkondi ühendav projekt osutus üliedukaks.

Nii otsustasime sportliku kollektsiooni luua iseseisva brändina – uue kaubamärgi nimi on Amanjeda Sport Couture.

Kaasaegne elustiil eeldab mugavust, oleme luksuslike ülikondade ja õhtukleitide kõrval oma klientidele alati pakkunud ja valmistanud mugavaid ja sportlikke vabaajarõivaid. Nii ongi Amanjeda Sport Couture nüüd tervikliku kollektsioonina vabaajarõivaste valik naistele ja meestele.

Kuldnõelast (2006 võitja) „Oma ala kolleegide tunnustus on ikka tähtis, see on inimlikult ja emotsionaalselt oluline. Igapäevane elu ja tegutsemine sellest auhinnast ei sõltu, aga loomulikult on see Kuldnõel uhkusega eksponeeritud Amanjeda galerii-butiigi seinal.”

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Ettevõte

F OT OD: T I I T EF ER T

Maiasmokkade lemmik Vahvlikohviku leiab lõhna järgi üles iga maiasmokk isegi kinniseotud silmadega. Ülemiste keskuses tehtud pildil pakub juhataja Kornelika Egers-Pisuke vahvlit vahukoorega.

Mikrolaenajad MIKROLAEN ON ETTEVÕTETE JAOKS VAIELDAMATULT LIHTSAIM JA KIIREIM VIIS VÄIKESES SUMMAS LAENU VÕTTA. KÕIGE TAVAPÄRASEMALT NÄEME, ET LAENU VÕETAKSE VÄIKEINVESTEERINGUTE TARVIS. VÕETUD LAENUDE KESKMINE laenuperiood on neli aastat ja keskmine summa 15 000 eurot. Tutvustame nelja ettevõtet, kes on oma tegevusele mikrolaenuga hoogu juurde andnud.

T E KST : TI IT EFERT INVE STE E RI – NR 1/20 17

Belgia vahvli saadikud Eestis Kui Kornelika Egers ja Erki Pisuke 2008. aastal Tartu ülikooli juurat õppima asusid, ei olnud toiduäriga alustamine kummalgi mõttes. Kui aga Erki oma tulevase abikaasa aasta hiljem Belgias kohalikke vahvleid proovima viis, olid mõlemad neist lummatud, ja kõigil järgmistel Brüsseli külastustel valiti alati esimeseks sihtpunktiks vanalinnas asunud vahvlikiosk, kus pandi idanema ka oma äriidee.

Erki on tänaseks juba pea kümme aastat töötanud finantsasutuses juhtival ko-

hal, Kornelika hakkas aga pärast magistriõppe lõpetamist 2014. aastal töökohta otsima. „Tõenäoliselt oleks tulnud minna Tallinnasse, aga kodu oli Tartus ja tahtsime väga teha midagi oma,” sõnab tänasel päeval OÜ Vahvlikohvik juhatuse liige Kornelika Egers-Pisuke.

Vahvlite maitse suus, tehti omakeskis ikka nalja, et peaks ise ka Belgia vahvlite kohviku tegema, kui keegi teine ette ei jõua. Ühel suveõhtul tulevikuplaanide arutamise käigus muutus idee aga reaalsemaks, lausa nii reaalseks, et samal õhtul asutatigi ettevõte. „Eestis käib see ju lihtsalt,” lisab Kornelika.

Juba algusest peale oli plaan rajada ettevõte ketina, et saada taha piisav müügimaht. Kodulinnas näis ainsa sobiva asukohana Lõunakeskus, mille juhtkonnale idee meeldis. Aga juhtus nii, et samadele 28

F O T O D: E RAKO G U

Mõtsaline Mõtsalise pruulikoda asub Põlvamaal ilusa looduse ja värske õhu keskel. Aegajalt leiab Kaarel Sild hoovilt ringi uitamas mõne kitse või seagi. See on koht, kus õlletegemine saab olla loodusega harmoonias.

omanikele kuulus ka Pärnu Keskus, kus oli sobiv koht kohe olemas, ja esimene kohvik avati hoopis seal. Mõned kuud hiljem avati kohvik ka Tartus ning seejärel pealinnas Ülemiste keskuses.

Nädalas müüakse kolme kohviku peale keskmiselt 2000 vahvlit, neist enim Tallinnas. 2016. aastal müüdi vahvleid kokku ligi 96 000 tükki.

Vahvlikohviku põhiline toode on Belgia ehk Liege’i vahvel. Seda kutsutakse ka suhkruvahvliks, sest sellel on pärlsuhkrutükid sees. Vahvlitainas tuleb külmutatult ja õiges suuruses pallikestena otse Belgiast. Valmiskujul vahvlitainas on mugav ka töötajatele ja garanteerib ühtlase kvaliteedi.

Tänavu on plaan katsetada pulgavahvlite müüki. Kuna Liege’i vahvli valmistamisega läheb tavaliselt mõned minutid aega, siis on kliendid tundnud huvi, kas on midagi kohe saada või midagi sellist, mida lapsed saavad süüa autos. Soovide rahuldamiseks leiti vahvel, mis on pulga otsas.

Suurem eesmärk on oma ettevõtmisega jõuda frantsiisini. „See nõuab veel palju tööd ja läbimõtlemist. Klientidele tuleb tihti üllatusena, et oleme Eesti oma firma, pigem peetakse meid imporditud frantsiisiks. Inimesed on alati väga rõõmsad, kuuldes, et oleme kontseptsiooni ja disaini ise loonud,” sõnab Kornelika.

29

Frantsiisikontseptsiooni väljatöötamiseks, põhivara soetamiseks ja oma tegevuse laiendamiseks võeti LHV-st EIF-i tagatisel mikrolaen. Lähiajal on plaan kasvada veel mõne kohviku võrra. „Kuna aga eelistame suuri kaubanduskeskusi, siis sõltub see samm natuke ka heast õnnest. Läbirääkimistega oleme algust teinud, aga sobiva asukoha leidmine võtab veel aega,” sõnab Kornelika.

Mõtsaliste õlu Õllesõpradel on käes toredad ajad, sest Eesti õlleturg on erinevatest väiketootjatest tulvil ja valik poeriiulitel enneolematu. Oma panuse annab ka Põlvamaal asuv väiketootja OÜ Vägev Tigu, kes teeb kesvamärjukest Mõtsalise kaubamärgi all.

Ettevõtte asutaja Kaarel Sild puutus esimest korda õllega kokku juba tükk aega tagasi, kui pärast saunaskäimist ikka pudel avati. Alguses ikka see tavaline ja poest ostetud, kuigi õllepruulimist katsetas ta juba keskkoolis. „Maltoosast väga lihtsat kraami tehes,” täpsustab Kaarel. Esimese laari suurus oli 40 liitrit ankrus – maltoosast tehtud hapukas õllesarnane jook, mis sai oma sünnipäeval ka ära joodud.

Ajapikku aga huvi kasvas. Õlletegemiskunsti õppis ta põhiliselt internetist, kuid palju on aidanud ka teised hobi- ja äri-

Mis on mikrolaen?

Läinud aastal väljastas LHV mikrolaenu üle 200 mikroettevõttele. Kõige enam on taotlejate hulgas jae- ja hulgimüügiettevõtteid.

Ettevõtete mikrolaen eristub turul selgelt tänu lihtsale ja sujuvale protsessile.

Klient, kes teeb täna laenutaotluse, saab laenupakkumise üldjuhul järgmisel päeval, laenuleping ja käendusleping allkirjastatakse digitaalselt, ja ideaalis kolme päeva pärast kantakse laen kliendi kontole.

Mikrolaenu puhul ei tee pank ettevõttele süvaanalüüsi, pigem on oluline ettevõtte ja omanike taustainfo ja eelnev maksekäitumine.

Väikeettevõtete jaoks muudab laenusaamise tihtipeale keeruliseks see, et neil pole pakkuda tagatist. Mikrolaenu eelisena ei pea tagatiseks seadma ettevõtte vara, vaid piisab omaniku käendusest.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Ettevõte

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist. Aga võib pakkuda ka maitseelamusi.

pruulijad. „Esimesed õlled tulid enam-vähem, eks see andis julgust jätkata,” sõnab Kaarel, aga tunnistab, et on „igasugu sodi” ka teinud ning iga selline lugu on olnud õppetunniks.

Kui kogused kasvasid nii suureks, et sõbrad ei jõudnud enam ära juua, hakkas Kaarel mõtlema müügi peale. Kõige keerulisem osa pruulikoja avamisel on igasugustele riigi nõudmistele vastamine, mis nõuab ka päris palju raha. „Kui raha on olemas ja nõuded täidetud, saabki täitsa legaalset õlut teha,” sõnab Kaarel.

Nii võttiski Kaarel LHV-st EIF-i garantiiga mikrolaenu, et finantseerida PRIAlt saadud toetust, mis kulub pruulikoja tootlikkuse tõstmiseks. „Vahetasin 100-liitrised nõud 300-liitriste vastu ja hankisin ka natuke elektrivõimsust juurde, et jõuaks seda kogust keeta,” täpsustab Kaarel. Hetkel tegutseb ta üksi, aga plaanis on paar abilist juurde palgata.

Mõtsalise sortiment kujuneb täiesti loominguliselt ehk Kaarel vaatab, mille järele parasjagu isu on. Hetkel on sortimendis viis õlut: Humalane, Rukki, Mahlane, Ameerika ja Suitsune. „Proovin sortimenti pidevalt muuta ja uusi retsepte maailma tuua,” lisab Kaarel. Mõtsalise õlut on kõige lihtsam osta Super Alkodest ja City Alkodest, samuti on see olemas erinevates käsitööõllesid pakkuvates baarides. „Minu tooted eristuvad peamiselt oma maaläheduse ja väga ilusa pudeli poolest,” sõnab Kaarel, kelle hinnangul on põhikliendiks käsitööõllehuviline, keda paeluvad uued maitsed. Kõige rohkem ostetakse Suitsust Õlut. Ettevõtte tulevikust rääkides lisab Kaarel, et osaleb EAS-i mentorprogrammis, mille koolituste abiga proovib tulevikuplaanid paika saada.

Teadus laste pidudele Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodusklassi õpilased Maarja Liiv, Robin Saluoks ja Aksel Johannes Part asutasid üle nelja aasta tagasi õpilasfirma Kolm Põrsakest. Õpilasfirmast on tänaseks

INVE STE E RI – NR 1/20 17

välja kasvanud tubli ettevõte, kes lõbustab teadusetendustega nii lapsi kui ka täiskasvanuid üle Eesti.

Mõte pakkuda lastepidudel teadusetendusi kasvas välja ideest värskendada sünnipäevade kava. Vanemad ja lapsed tahtsid midagi uut ja huvitavat ning seda Kolm Põrsakest teaduse näol pakubki.

Ideed on hinnatud sedavõrd heaks, et õpilasfirmade võistlusel saavutati Euroopa parima õpilasfirma tiitel.

Asutajate esialgne huvi oli luua praktilise töö käigus õpilasfirma. Teadusteema sai valitud pigem juhuslikult – nad olid kõik väga head suhtlejad ja tahtsid lastele midagi põnevat pakkuda. Kui õpilasfirma Kolm Põrsakest asutati 2012. aasta sügisel, siis osaühing registreeriti juba 2013. aasta suvel.

Esimesed kliendid olid asutajate tuttavate lapsed, kellele pakuti lõbusaid teaduskatseid sünnipäeva sisustamiseks.

Teisel tegevusaastal alustasid Kolme Põrsakese teadusringid paaris Tartu lasteaias, millest kasvas välja suuremahulisem teenus. Teadusring on põnev huvitegevus lasteaialastele, mille käigus lapsed saavad koos juhendajatega avastada loodusteaduste maailma.

Kui lastele esinedes märgati, et silmad 30

FOT OD: K OL M P ÕRS A K ES T

särasid ka lastevanematel, hakati mõtlema ka täiskasvanutele suunatud teenuste peale. „Eelkõige kutsutakse meid läbi viima ettevõtete lasteüritusi, mille publikuks on ikkagi noorem auditoorium, kuid järjest rohkem oleme suunanud oma tegevust ka täiskasvanute üritustele, pakkudes näiteks õhtujuhi teenust,” sõnab ettevõtte tegevjuht Omari Loid. Igas kuus on keskeltläbi paar-kolm teadusetendust, mis on suunatud ainult täiskasvanutele.

Vastavalt klientide soovidele on valikusse lisatud ka teisi teenuseid, näiteks toitlustus või fototeenus. „Praegu arendame välja Kolme Põrsakese ürituskorraldust, mille eesmärgiks on pakkuda sünnipäevade ja muude ürituste täielikku organiseerimist, kuid seda teaduslikus võtmes,” sõnab Omari.

Tänaseks on Kolme Põrsakesega seotud juba 54 inimest. Ettevõttel alalised esinemisruumid puuduvad, aga koostööd tehakse Tartus Jõe tänaval asuva FroggyStuudioga, kelle peomajas on Kolme Põrsakese oma teadustuba. Koostööpartnereid on kokku 80 ringis. Umbes pooled kliendid on Tallinnas ja Harjumaal, üle veerandi klientidest aga Tartus. Kõige populaarsem teenus on teadusringid, kus käib hetkel ligikaudu 800 last.

31

Prioriteediks on seatud lasteaiavõrgustiku laiendamine, teadusringi pakkumine ka algklassi lastele ja avaliku teadusringi avamine vanematele. LHV-lt saadud mikrolaen suunatakse eelkõige IT-süsteemi arendamisse, mis on hetkel suurim kasvu pidurdav tegur. Teine osa rahast on vajalik projektide omaosaluse tarbeks.

Teadusetendus Kolme Põrsakese teadusetendus on hea võimalus muuta oma lapse sünnipäev tõeliselt meeldejäävaks. Pildil keerutab tulelonte ettevõtte juhataja Omari Loid.

Autokool nagu peab Viis aastat tagasi asutasid kaks perekonda, kus mehed olid sõiduõpetajad, Tartus Zebra Autokooli, mis on tänaseks laienenud ka Tallinnasse. „Soov oli luua oma ettevõte ja ajada asja nii, nagu endale õige tundub,” sõnab juhataja Andrus Jallai, kes vastutab ettevõtte eest laiemalt. Teine asutaja Marek Petrenko juhib kooli tegemisi edasi Tartus.

Andrus tunnistab, et algus oli loomulikult keeruline, sest uut kooli ei usalda keegi. Aga tasapisi hakkas õpilasi tulema ja tänaseks on jõutud seisu, kus ei jõua enam õpilasi vastu võtta. „Järelikult see töö, mis me teeme, on olnud õige,” kinnitab Andrus.

Mis teeb ühe autokooli heaks? „Meie teeme asju nii, nagu tegema peab. NäiI NVE STE E RI – NR 1/2017

Ettevõte

F OT OD: Z EBRA A UT OK OOL

Meie teeme asju nii, nagu tegema peab

Missiooniga mees Andrus Jallai on võtnud Eesti liikluskultuuri parandamise südameasjaks.

Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit INVE STE E RI – NR 1/20 17

teks on meie kooli õpetajad kõik püsiva töösuhtega. See tähendab vastutust oma õpilaste ees, et nad eksamid läbiksid,” sõnab Andrus. „Ei ole nii, et töötad mitmes koolis ja mõtled, et kui ühes koolis läheb õpilastel halvasti, küll nad siis teises koolis saavad hakkama.”

Kuigi kõige parem reklaam on linna peal levivad jutud, teeb Zebra Autokool ka kõvasti reklaami. Eelarvest keskeltläbi 20 protsenti on suunatud turundusse.

Toetatakse nii Tartu ülikooli korvpallimeeskonda kui ka Tartu Tammeka jalgpalliklubi. Käivitatud on ka rallispordisari Zebra Cup, kus autosid võivad tulla proovima juba esimeste klasside poisid ja juhendamas käivad ka kohalikud ralliässad. Sarja eesmärk on, et lapsed omandaksid õiged sõiduvõtted juba maast madalast. „Meid tõesti huvitab liikluskultuuri parandamine,” lisab Andrus. Kusjuures laps ei pea oma pere autoga tulema, sest soetatud on Renault Twingod, millel juba ka vajalikud pedaalide kõrgendused olemas.

Kommenteerides üldist pilti liikluses ütleb Andrus ühe sõna: „Katastroof!” Probleem on selles, et vanematel juhtidel puudus nõukogude ajal korralik õpe – sõitma õpiti veoautoga Zil kuskil põllu veerel.

Järgmise põlvkonna hulgas oli populaarne aga lubade ostmine. „Viimase kümne aas-

taga on pilt paremaks läinud ja peaks aastatega järjest paranema,” lisab Andrus.

Mullu võttis autokool LHV-st mikrolaenu, et laieneda Tallinnasse. Juurde oli vaja osta autosid ja investeerida arvutitesse. Oma tegevusega Tartus oli juba saadud internetifoorumites laiemat vastukaja ning laienemine Tallinnasse oli üliedukas. Kui esimesse gruppi loodeti kokku saada kuni 15 õpilast, siis tegelikult kogunes õpilasi 83 ja moodustada tuli neli gruppi, sest ühte on lubatud võtta kuni 25 õpilast. Sealt edasi on kõik Tallinna grupid täis olnud.

Kokku on koolil üheksa autot, neist viis Tallinnas ja neli Tartus. Autodena kasutatakse Toyota Aurise ja Corolla mudeleid. Aurisega teeb sõidueksameid ka Maanteeamet. Kokku töötab koolis 16 inimest, kellest üheksa on sõiduõpetajad.

Sõitu peab Andruse sõnul harjutama vähemalt kaks korda nädalas, et tekiks vilumus. „Kui teed õppesõitu korra kuus, siis pole mingit abi,” lisab ta.

Läinud aastal registreerus kooli 530 õpilast ja erinevatel kursustel osalejate arv ulatus 800-ni. Kuna Tallinn lisandus alles aasta teises pooles, siis tänavu peaks õpilaste arv ka selle võrra kasvama. Kui Zebra kool saab Tallinnas kenasti jalad alla, mõeldakse järgmisena Pärnu peale. Sinna loodetakse jõuda ülejärgmisel aastal.

32

Ülevaade

FOT OD: GET T Y I M A GES

2017

KUI EELNEVATEL AASTATEL ON ALATI MÕNI OSA MAAILMAMAJANDUSEST LONGANUD, OLGU SELLEKS EUROTSOONI VÕLAKRIIS, KASVU AEGLUSTUMISEGA VÕITLEV HIINA VÕI TOORAINETE HINNALANGUSE TÕTTU PIHTA SAANUD ARENEVAD RIIGID, SIIS LÄINUD AASTA TEISEST POOLEST TÖÖTAVAD ERINEVATE RIIKIDE JA PIIRKONDADE MAJANDUSLIKUD MOOTORID LÕPUKS ÜHES TAKTIS.

TEKST: ERKO REBANE

LHV analüütik INVE STE E RI – NR 1/20 17

SEE MUUDAB ENNASTTOITVA globaalse kasvu kergemini saavutatavaks ja peaks andma investoritele põhjust olla väljavaate osas optimistlik. Siiski ei jää veepind peegelsiledaks, sest aasta 2017 toob mitmeid olulisi sündmusi ja arenguid.

Nafta 2017. aasta veebruari alguseks 57 dollarile jõudnud Brenti hind aitab leevendada üle kahe aasta väldanud survet naftat eksportivate riikide eelarvetele ja majandustele, kuid mängib soodsamad kaardid kätte riikidele, kes kokkuleppes ei osalenud. Peamises huviorbiidis on Ühendrii-

kide kildanaftatootjad, kes on juba üle poole aasta suurendanud puurimistegevust ja kergitanud USA päevast naftatoodangut oktoobrist alates 0,5 miljoni barreli võrra 8,9 miljonile barrelile.

Kuigi USA päevane naftatoodang jääb 2015. aasta kevadel saavutatud 9,6 miljonist barrelist jätkuvalt madalamaks, näitavad uuesti käima lükatud puurimismasinad, et hinnakorrektsiooni käigus on ka kildanaftatootjad muutunud oluliselt efektiivsemaks ega vaja kasumlikuks äriks enam 100-dollarist hinda. Ja Ühendriigid pole ainukesed, kus turuhinna taastumine projekte uuesti käivitab.

34

Näiteks jäid OPEC-i kokkuleppest välja Liibüa ja Nigeeria, kes sisekonfliktidest räsitud tootmist ennistades teeksid praktiliselt tasa kogu OPEC-i lubatud 1,2 miljoni barreli suuruse kärpe.

Tähtsaim on naftaturul teadmine, et OPEC-i tootjad ei ole enam nõus leppima ükskõik kui madala toormehinnaga ning sekkuvad vajadusel nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks (mis võiks edaspidigi mõjuda toetavalt). Teisalt aga kiirendaks praegusest turuhinnast kümneid dollareid kallim nafta eelmainitud protsesse, viies globaalse turu uuesti ülepakkumiseni.

Seega vajab OPEC delikaatset poliitikat, mille tulemusel oleks fiskaalne surve minimaalne ning ka uue turusõja oht ei kujuneks liialt suureks. IMF-i hinnangul peaks OPEC-i viie suurima tootja puhul naftabarrel 2017. aastal maksma vähemalt 62 dollarit, et valitsuste eelarved tasakaalu jõuaksid, ja lähedane hinnatase võiks olla üsna sobiv ka OPEC-i silmis.

Prantsusmaa presidendivalimised Marine Le Pen (ülemisel pildil) võib olla Prantsusmaa järgmine president – küsitlused hindavad šanssi õhkõrnaks, aga nagu näitasid eelmise aasta poliitilised tippsündmused, pole miski otsustatud enne viimase hääle lugemist. Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ja Suurbritannia soov lahkuda Euroopa Liidust peegeldasid rahva protesti stagneerunud poliitilise korra, täitmata lubaduste ja lahendamata pagulaskriisi vastu. Olukorras, kus terrorioht on kasvanud ja tööpuudus püsib jätkuvalt kõrge, mõjub alternatiivne suund sireenide peibutava kutsungina ka Prantsusmaal.

Vabariiklaste kandidaat François Fillon (alumisel pildil) lubab palju värskeid ideid, kuid ootamatu rahaskandaal ei määri mitte ainult tema nime, vaid tõenäoliselt paisutab üleüldiselt ebausku poliitilisse mesijuttu, ahvatledes üldsust võitlusse asuma ka radikaalsema esindajaga.

35

I NVE STE E RI – NR 1/2017

FOT O: GET T Y I M A GES

Ülevaade

Trumpist Donald J. Trump on vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president.

Ametisse astumise päeval oli tema vanus 70 aastat ja 239 päeva. Senine rekord 69 aastat ja 349 päeva kuulus Ronald Reaganile.

Trump on esimene Ameerika Ühendriikide president, kel ei ole töökogemust poliitilistel ametikohtadel ega sõjaväes. Trump on 1971. aastast kontserni The Trump Organization juht ja president ning hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja. 2016. aastal hinnati tema varanduse väärtuseks 4,5 miljardit dollarit.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Aprillis ja mais toimuvatel riigipeavalimistel ennustatakse Le Penile edasipääsu esimesest ringist, kuid kaotust peavoolu kandidaadile lõppvoorus. Juhul kui parempopulistlik Le Pen jääks siiski peale, üritaks ta esimese sammuna reformida Euroopa Liitu, taotledes muu hulgas loobumist ühisrahast, piirivabast liikumisest ja Euroopa Liidu seaduste ülemuslikkusest. Kolleegide vastuseis Brüsselis kutsuks Prantsusmaal brittide eeskujul esile referendumi euroliidust väljaastumiseks.

Teame, et läbirääkimisteks Euroopa Liiduga on Le Pen ette näinud pool aastat. See lükkaks potentsiaalse referendumi 2018. aastasse, ja seejuures ei pruugi rahva tahe ühtida presidendi omaga.

Aga kui siiski otsustatakse Euroopa Liidule selg keerata, siis näitab Suurbritannia olukord, et suuremad poliitilised pöörded ei muuda inimeste käitumist

seni, kuni nad ei tunne reaalset mõju omal nahal.

Jõulisem tagasilöök majandusele võib Suurbritannias ilmneda alles järgnevatel aastatel ning jääda sarnaselt peitu Prantsusmaal vahetult pärast referendumi tulemust. Pikemas perspektiivis ähvardab antud stsenaarium kasvava ebakindluse tõttu tagasi hoida kogu Euroopa majanduskasvu, ja ühtlasi oleks vaja plaani, kuidas tugevama liiduna edasi minna.

Donald Trump Juba enne ametisse astumist suutis Donald Trump (pildil) oma valimisvõiduga dramaatiliselt kergitada nii tarbijate kui ka ettevõtete kindlustunnet. Pelgalt optimistlikum hinnang oma finantsvõimaluste väljavaatele või ärikeskkonnale võib omada olulist mõju majanduskasvule. Juba veebruari alguseks oli näha 36

“Investeeri päikeseenergiasse!”

Ivo Uukkivi

Selle maja päikesepaneelid: toodavad aastas 4700 kWh elektrit toodavad 25 aasta jooksul 9 korda rohkem energiat kui kulus seadmete ja süsteemi rajamiseks säästavad aastas 500 eurot

Läbimõeldud päikeseenergia lahendused:

energiapartner.ee

FOT O: GET T Y I M A GES

Ülevaade

Dow Jones lõi aasta alguses rekordi Trumpi ametisseasumisega kaasnenud emotsioonide puhangu tuules ületas ka USA tööstusindeks Dow Jones esmakordselt maagilise 20 000 punkti piiri.

Indeksit avaldatakse ajalehes The Wall Street Journal. Väärtus arvutatakse 30 (algselt 11) olulisema ettevõtte aktsia hindade põhjal.

Indeksisse kuulub aktsiaid nii New Yorgi börsilt kui ka NASDAQi börsilt.

Samas on Trumpi valimisvõidu järgne aktsiaturgude tõus on toppama jäänud, sest investorid tahavad teada, milline näeb välja uue presidendi detailne majandusplaan. Samuti vaetakse seda, kuidas tema protektsionistlik poliitika globaalset majandust mõjutama hakkab. Euroopas koguvad populaarsust parempoolsed poliitilised jõud ning kauplejate hinnangul suurendab see regiooni riske.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

esimesi märke, kuidas ettevõtted võtavad USA-s ette laienemisplaane ja julgevad teha varem tagasi hoitud investeeringuid.

See aga omakorda loob töökohtasid ja suurendab tarbimist.

Kuid Valge Maja uuel peremehel on ka teine külg, millele maksude langetamise, regulatsioonide lõdvendamise ja infrastruktuuri kulutuste suurendamise ootuses vähem tähelepanu pöörati. Otsus keelata päevapealt sissesõit Ühendriikidesse kindlatest moslemiriikidest koitis ebameeldiva reaalsusena, tekitades pahameelt nii tänavatel kui ka suurfirmade juhtide seas. Suure tõenäosusega tuleb sarnaseid momente järgnevate aastate jooksul ette teisigi.

Esimesest tööpäevast uusi korraldusi aktiivselt allkirjastades on Trump viimas ellu oma kampaanialubadusi, seega ei tohiks need investoritele tulla suure üllatusena. Arusaadavalt ei paku uus riigipea samasugust poliitilist stabiilsust nagu tema eelkäijad, kuid võimalike vastukarva üllatuste kõrval tuleks keskenduda tema peamisele eesmärgile, milleks on USA huvide esikohale seadmine ja miljonite uute töökohtade loomine. Neid samme ei saa Ühendriikide majanduse tu-

gevdamise seisukohast kuidagi valeks või halvaks lugeda.

Kui tugev on investorite kõht?

2016. aastasse mahtus kaks suuremat poliitilist maavärinat, mida konsensus ei suutnud ette näha: Brexiti kasuks kaldunud Suurbritannia kodanike hääl ja USA presidendivalimistel võidutsenud Donald Trump. Lühiajaliselt võivad säärased sündmused tekitada finantsturgudel volatiilsust, kuid poliitikast tähtsam on majanduslik käekäik, mida tänavu toetab endiselt lõtv rahapoliitika. Paanika ja turu sügavamad langused on ajalooliselt ette tulnud majandussurutiste ajal, mille tõenäosust hinnatakse 2017. aastal madalaks. Lisaks on korrektsioonid harilikult tingitud olukorrast, kus suur osa turuosalistest jagab optimistlikku arvamust ega pööra tähelepanu riskidele – viimaste realiseerumisel aga tekib puudus ostjatest ja kõik tahavad korraga väljapääsu suunas põgeneda. Juba aastaid on kõikvõimalikud ohud investorite seas pea igapäevane teema ning endiselt seisab kõrvaltvaataja rollis suurel hulgal investorite vaba raha, mis otsib teenimisvõimalust ja pehmendaks võimalikke korrektsioone.

38

FOTO: GE TTY IMA GES

INVE STE E RI – NR 1/20 17

40

Ajalugu

Privaatne teenus

PRIVAATPANGANDUS ON OLNUD PANGANDUSE KESKMES SELLEST PEALE, KUI PANGANDUS OLIGI EELKÕIGE VÕI KOGUNISTI PRIVAATNE EHK ERAPANGANDUS. NIINIMETATUD JAEPANGANDUS EHK IGAMEHEPANGANDUS ON UUEMA AJA MÕISTE JA PRAKTIKA. JUBA AEGADE ALGUSES, antiikmaailmas, tegutsesid ühiskondliku tööjaotuse arenedes ja raha kasutuselevõtuga seoses ka need, kes rahaga kauplesid, laene andsid ja tehinguid vahendasid, aga tol ajal oligi kõik väga personaalne. Seega oli pangandus antiikajal olemas vaid väga tinglikult.

Pangandus sellisena, nagu me seda praegu olema harjunud mõistma, sai alguse alles 1157. aastal Veneetsias, kui kaubanduskoja algatusel asutati riigi tagatisega pank, et aidata kaasa paavst Urbanus II ristiretke korraldamisele. Renessansiajal, eelkõige ülemerekaubanduse kasvamise harjal, tõusis rikkus toona seninägematuisse kõrgustesse Veneetsias ja Firenzes. Ka siin oli pangandus alguses n-ö erapangandus, kliendid aga kaubandusega seotud varakad pered. Vanim, praegugi veel tegutsev pank on 1472. aastal Itaalias Sienas asutatud Monte dei Paschi di Siena.

Kuninga varade hoidjad Panganduse hilisemad arengud on seotud panganduse levikuga Itaaliast 41

kogu Püha Rooma riigi aladele, 15. ja 16. sajandil juba ka põhjapoolsematele maadele. Palju uuendusi tehti Hollandi Vabariigi aegadel – 17. sajandil – panganduskeskuseks saanud Amsterdamis ning järgmisel sajandil juba maailmamerede vallutamise ja maailmavalitsemise kursile asunud tekkiva Suurbritannia impeeriumi südameks saavas Londonis.

Tollased põhimõtted püsisid pea muutumatuna 20. sajandini, mil kogu rahamaailma olemust muutsid suured sõjad, neist aga veelgi enam telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia arengud, samuti ka 21. sajandi algust iseloomustavad pangandus- ja majanduskriisid. Aga eeltoodu käib eelkõige avaliku panganduse turuarengute kohta.

Jaepangandus ja hoiupangad on hilisema aja ilmingud, nende esilekerkimine on seotud ajaloos uue nähtuse, keskklassi tekkega. Ajalooliselt on privaatpangandus olnud omane just Euroopale ning seotud valitsejaperede ja jõukate ettevõtjate varade eest hoolitsemisega. Tihti on ihupankurid hoolitsenud varanduste eest paljude põlvkondade vältel, tegeledes üht-

TEKST: JAAN PILL I NVE STE E RI – NR 1/2017

F OT OD: GET T Y I M A GES

Ajalugu

Privaatpangandus on väga privaatne ja konfidentsiaalne Monte dei Paschi di Siena Maailma vanim pank vajas läinud aasta lõpus edasipüsimiseks 8,8 miljardi euro suurust abipaketti.

Kasvav turg Maailma suurim privaatpanganduse klientide hulk on jätkuvalt USA-s, kus kõrge netoväärtusega isikuid on enam kui kolm miljonit.

Kogenud teenus Mõned pangad on spetsialiseerunud privaatpangandusele juba 19. sajandist, nagu näiteks U.S. Trust (asutatud 1853. aastal ) ja Northern Trust, mis tegutsemas aastast 1889. Paremad näited praegu privaatpangandusega tegelevaist pankadest on UBS, Merrill Lynch, Morgan Stanley ja Credit Suisse.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

lasi ka ärinõustamisega ja pakkudes kõiki pangandusteenuseid. Personaalpanganduse kasutajaiks on olnud ka mitme kuningasoo varade haldajad, näiteks Briti kuningakoja varasid haldab 1692. aastal asutatud Coutts, Hollandi kuningapere varahaldur on 1720. aastast tegutsev MeesPierson, Liechtensteini vürstikoja raha haldab aga „alles” 1920. aastal asutatud LGT Group.

Uued ajad Ajalooliselt on privaatpangandus tõepoolest olnud väga eksklusiivne teenus vähestele rikastele, n-ö väljavalituile.

Kõrge netoväärtusega isikuiks (high net worth individual, HNWI) peeti neid, kel likviidseid varasid vähemalt 2 miljoni dollari jagu. Viimasel ajal, kui raha ja rikkus on saanud „demokraatlikumaks”, tegelikult aga olukorras, kus üha rohkemate inimeste raha pärast käib üha enamate finantsasutuste armutu konku-

rents, on võimalik ka „väikese”, 250 tuhande dollarilise netoga erainvestoreil (kohati isegi 50 000 dollariga) avada oma privaatpanganduskonto.

Siiski räägitakse selles vallas eelkõige neist, kel likviidsust üle miljoni dollari.

Kuigi Euroopas on privaatpanganduse kliendibaas aeglaselt kasvanud, on Aasias tempod teised. Seal on uusi, kõrge väärtusega privaatpanganduse jaoks sobivaid isikuid – miljonäre – juba viiendik USA vastavast arvust. Hiinas üksi on miljonäre praeguseks juba ligi 2 miljoni jagu. USA-s, kõigest hoolimata, on miljonäre aga 16 miljonit ehk 46 protsenti kogu maailma miljonäridest.

Koos pankade januga uute väärtklientide järele on tehnoloogia areng muutnud ka privaatteenuste pakkumise odavamaks, see ei nõua enam varasemaid pangakontorite ulatuslikke võrgustikke. Teiselt poolt on kriisiaegsete ja -järgsete regulatsioonide karmistamisega muutu42

Kuningliku raha kodu LGT Groupi kätte on oma vara usaldnud Liechtensteini vürst Hans Adam II.

nud kogu teenustesektor läbipaistvamaks, muutunud on ka teenuste eest tasumise viisid.

Uusi teenuseid Tänu kasvavatele investeerimisturgudele pakutakse üha laiemalt varade haldusteenust, hoiuste-, pärimis- ja investeerimisabi, samuti ka maksude optimeerimise teenuseid. Erilise tähelepanu all on lisaks tavaliste finantslahenduste pakkumistele, mis tagavad kliendi eluviisile vajaliku varalise likviidsuse, ka pensioniaja planeerimine ja varade säilitamine järgmise põlvkonna tarvis. Üha enam tegutsetakse finantsteenuste vallas alternatiivsete rahapaigutustega, näiteks riskifondidesse ja kinnisvarasse.

Privaatpangandus on ka väga privaatne ja konfidentsiaalne. Privaatteenindus on tavaliselt ülikõrgel tasemel, igale kliendile pakutakse nn rätsepateenusena valminud finantslahendusi, aga vajadusel 43

ka lihtsamat ja kiiremat teed suurte summade liigutamiseks. Teenustasud põhinevad uutes oludes kas tehingute arvul või portfelli aastatootlusel, kuid loodud on ka näiteks flat fee’d ehk teenustasud, mis arvutatakse aastase investeerimismahu protsendina. Ja paradoksaalselt saavad kõrge netoga isikud teenuste kasutamisel ka märkimisväärseid soodustusi, kuna nende hoiustatud ja hooldatud varad on hiiglasuured ning seega on ka kasumlikkus pangale märkimisväärsem kui tavaklientide puhul. Hüvesid võib saada ka näiteks riskifondidesse investeerimisel turu keskmisest kõrgemaid kasumimarginaale pakkudes.

Privaatpangandus on kindlasti usalduslikum suhe raha omaniku ja selle hoidja vahel, kui seda on n-ö avalik pangandus.

See on abiks ka eelpool mainitud maksude optimeerimisel, nagu informeeritud ringkondades räägitakse. Off-shore ja Šveitsi hoiuseid on küll maksude vältimise meetoditena palju kritiseeritud, samas aga toimub selline tegevus tihtipeale hallis alas – erinevalt maksupettuste karmimast žanrist. Šveits on olnud Viini kongressist, aastast 1815, neutraalne, seetõttu on sinna oma varasid varjule viinud paljud: pärast Esimest ilmasõda näiteks Austria-Ungari keisririigi ülikud, Teise maailmasõja ajal Saksamaal ründe alla sattunud juudi pered ja institutsioonid, pärast sõda aga juba Ida-Euroopa varakad, kes päästsid oma vara kommunistide eest. Praegu on Šveits üks suuremaid off-shore’i riike, siin hoiustatakse üle veerandi kogu selles vallas liikuvast enam kui 8 triljonist dollarist.

Viimased arengud Viimaste aegade arengud privaatpanganduses on seotud tehnoloogiate täiustumisega. Interneti- ja mobiilipanganduse areng sunnib panku ümber hindama kasumiprognoose ja otsima uusi turge. Pangad ja ka privaatpangandus on mõjutatud finantskriisi järel kehtestatud karmimatest eeskirjadest. Talendiotsing on tõusva ja laieneva turu teenindamisel saanud pankadele tõsiseks peavaluks.

Lisaks läbipaistvus- ja vastutusnõuete suurendamisele on privaatpanganduse haldureilt asutud karmimalt nõudma kutseoskusi ja nõudlikumat litsentseerimist, et tagada klientidele nõustamise piisav professionaalsus.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Artjom Vakulenko on LHV privaatpanganduse juht. Panganduses töötab ta alates 1998. aastast ja on tegelenud peamiselt privaatpanganduse klientide, aga ka institutsionaalsete klientide varade juhtimisega. LHV meeskond on kogenud ja tunneb pangateenuseid üksikasjalikult.

FOT O: K A LLE VEES A A R

Suur uudis

LHV privaatpangandus T E KST : PRI IT RUM

LHV kommunikatsioonijuht INVE STE E RI – NR 1/20 17

KIIRESTI KASVAV LHV PANK SOOVIB KA PRIVAATPANGANDUSE ALAL EESTIS ROHKEM SILMA PAISTA – UUENENUD PAKKUMINE JA KVALITEETSED TEENUSED AITAVAD LHV-L JÕUKATE KLIENTIDE SEAS TURGU VÕITA. LHV UUENDAS VEEBRUARIS privaatpanganduse klientidele pakutavat teenust. LHV-ga on viimastel aastatel liitunud olulisel määral uusi kliente ning

sellega koos on kasvanud ka panga jõukamate võtmeklientide ootused. Pank soovib nendele ootustele vastata, tuues privaatpanganduse klientideni uued 44

On tõsi, et privaatpanganduse teenus on kompleksne teenus kindlale kliendigrupile. Privaatpanganduse klient on jõukas ja aktiivne inimene. LHV privaatpanganduse kliendiks saavad isikud, kellel on pangas vara rohkem kui 100 000 euro väärtuses.

pangakaardid ja tipptasemel kliendiraporti.

LHV privaatpangandus põimib kokku parimad ja kõige personaalsemad teenused, mida pank pakub – igapäevapanganduse arveldustoodetest kuni investeerimisteenuste ja professionaalse portfellihalduseni.

LHV Panga privaatpanganduse juhi Artjom Vakulenko sõnul on LHV-l rohkem kui 500 privaatpanganduse klienti, kuid soov on kaasata uusi võtmetähtsusega teenusekasutajaid. „Tahame olla privaatpanganduse segmendis Eestis rohkem nähtavad, soovime uue tootega aktiivselt konkureerida ja uusi kliente püüda,” räägib Vakulenko. „Läheme julgelt konkureerima, sest ma usun, et nende aktiivsete ja iseseisvate klientide hulk, kellele võiksime olla parimad panganduspartnerid, on päris suur. Ruumi on,” ütleb Vakulenko.

45

Miks olla LHV privaatpanganduse klient On mitmeid põhjusi, miks privaatpanganduse kliendid võiksid finantsvaldkonnas valida oma partneriks just LHV. Esiteks teenivad privaatpanganduse lepinguga kliendid LHV-s hoitavalt rahalt (kuni 1 000 000 eurolt) arvestatavat 1% intressi. Ja seda ka nõudmiseni rahalt ehk lihtsalt pangakontol seisvatelt vahenditelt. See kompenseerib muu hulgas ka teenustasude kulu. Privaatpanganduse kliendi kuutasu on 30 eurot kuus.

Iga vara juhtimisel on oluline roll säästmisel ja hoiustamisel, seega pakume oma klientidele tavalisest paremaid tingimusi hoiustele.

LHV privaatpanganduse klientidel on isiklik professionaalne ja kogenud kliendihaldur, kes klienti tunneb. Võimalus on kasutada mugavat telefoniteenindust ehk juhtida oma rahaasju telefoni teel halduriga suheldes.

LHV uued privaatpanganduse pangakaardid on silmapaistvad. LHV pakub Platinum krediitkaarti, millega tuleb kaasa parima katvusega reisikindlustus, ostukindlustus ja piiramatu külastusega Priority Pass, mis annab eeliseid lennujaamades üle kogu maailma. Ka privaatpanganduse deebetkaart on nüüd uues kuues.

LHV eristub pangandusmaastikul väga heade investeerimisteenuste pakkumisega. Kui kliendid soovivad osa või kogu oma vara juhtimise anda ekspertidele, kes tegelevad investeerimisega teadlikult, professionaalselt ja igapäevaselt, siis on LHV selleks õige pank. Privaatpanganduse ja LHV portfellihalduse kliendid saavad kõikidest meie investeerimisteenustest osa. LHV portfellihaldus on üle

Privaatpanganduse kaart on deebetkaart, millel on viipemaksete tegemise võimalus ja millega saab maksta ka internetis.

Platinum kaart on viipemakse võimalusega krediitkaart privaatpanganduse kliendile. Platinumi omanik saab reisikindlustuse kogu perele, ostukindlustuse, Estravel Platinum Clubi liikmelisuse ja piiramatu külastusega Priority Passi. Kaardi intressivaba periood on kuni 40 päeva.

Finantsteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Mõtle oma krediidiotsus alati läbi. Tutvu tingimustega aadressil lhv.ee/privaatpangandus ja küsi nõu asjatundjalt. Krediitkaardi Platinum krediidi kulukuse määr on 11,95% aastas järgmistel näidistingimustel: limiit 4000 eurot, intress 14% aastas (fikseeritud), intressivaba periood 32 päeva, kogusumma ja tagasimaksete summa 4250,44 eurot – eeldusel, et limiit võetakse kasutusele viivitamata, täies mahus ja tagastatakse aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Suur uudis

PORTFELLIHALDUSE ÜLEVAADE PORTFELL:

100017893 XXXXXXXXX

STRATEEGIA:

ALGUSKUUPÄEV:

XX.XX.XXXX 01.04.2004

VÕRDLUSINDEKS:

NETOVARA

Aruandeperioodi lõpp

KASUM

TOOTLUS

Aruandeperiood

248 904

KASV 1 BALANCED 60/40 INDEKS 2

KASUM

Aruandeperiood

10 638

31.12.2015 - 31.12.2016

TOOTLUS

Alates algusest

4.7%

Alates algusest

158 019

136.8%

TOOTLUS KUMULATIIVNE TOOTLUS

ARUANDEPERIOODI TOOTLUS

Alates algusest PERIOOD 150%

100%

50%

PORTFELL 4.56% 9.87%

3.64%

6 kuud

16.53%

6.27%

1.15%

Jooksev aasta

4.71%

5.76%

1 aasta

4.71%

5.76%

3 aastat 5 aastat Alates algusest

0%

VÕRDLUSINDEKS VAHE

1 kuu 3 kuud

23.88%

20.72%

54.26%

41.93%

136.75%

-

-50% 2005

2010

2015

VARADE JAOTUS VARAKLASSI ALUSEL

ALAMVARAKLASSI ALUSEL

Aruandeperioodi lõpp

Aruandeperioodi lõpp

39.7%

Aktsiad - Euroopa

Raha: 7.8%

22.7%

Aktsiad - USA

Võlakirjad:

10.4%

Võlakirjad - Ettevõtted

17.7%

7.8%

Raha

7.3%

Aktsiad - Jaapan

7.0%

2.2%

Aktsiad - Temaatiline 0%

1 75%

aktsiad / 25% võlakirjad

Portfellihalduse kliendiraport LHV arendatud uus kliendiraport annab portfellihalduse kliendile suurepärase ülevaate tema portfelli varadest, investeeringutest, tootlusest, varaklassidest üldiselt, aga ka täpsemalt väärtpaberitest ja üksiktehingutest. Lähiajal saab võimalikuks raporti tellimine internetipangas.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

2 60%

Lõpetuseks pakub LHV uudisena nüüd klientidele ka uut ja kaasaegset kliendiraportit, mille tehnoloogiline lahendus on ka ülemaailmses võrdluses tipptasemel. Kui klient soovib oma varadest ja toimingutest ülevaadet, siis saab ta selle parimal viisil.

3.0%

Aktsiad - Baltikum

Aktsiad: 74.5%

Võlakirjad - Valitsus

Meie tugevad küljed on kiired ja Eestis kohapeal tehtavad otsused

10%

20%

30%

40%

50%

Vanguard Total World Stock ETF / 40% Euribor 6M (igapäevane rebalansseerimine)

15 aasta suutnud edukalt klientide vara kasvatada, säilitades seda ka rasketel aegadel.

Meie tugevad küljed on kiired ja Eestis kohapeal tehtavad otsused ning tänu sellele hästi juhitud riskid. LHV-l on Eesti suurimaid investeerimismeeskondi. Privaatpanganduse meeskond on pikaajalise investeerimiskogemusega ning tegeleb portfellihalduse klientide igapäevaste pangatoimingute ja varade juhtimisega vastavalt klientide eesmärkidele. Eriti hästi sobib LHV nõudlikumale kliendile, kes soovib, et tema varade säilitamise eest hoolt kantakse.

Euromoney tunnustab LHV privaatpanganduse head taset tunnustas viimati ka rahvusvaheline majandusajakiri Euromoney, mis leidis oma privaatpanganduse ja varahalduse uuringus, et 2017. aastal on LHV Eesti parim pank nii investeerimispanganduse võimekuse, portfellihalduse kui ka innovaatilise tehnoloogia – kliendikogemuse – valdkonnas. „Meil on hea meel, et meie privaatpanganduse ja portfellihalduse võimekus on jäänud silma, ja loodame, et edaspidi õnnestub meil suhelda üha rohkemate kvaliteetset privaatpanganduse teenust soovivate klientidega, nende ootustele vastata ning aidata neil oma vara soovitud viisil juhtida,” ütles Artjom Vakulenko.

46

BUSINESS CLUB ÄRIKLASSI

KOHAD

K O D U S TA A D I O N I L !

PARIM VAADE

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Küljetribüüni keskmises sektoris saad ülevaate tervest matšist

Kuuma turgutust ja jahedat värskendust igale maitsele

Külmad eelroad, soojad pearoad ja maitsvad magustoidud

Saad live’s nähtud väravaid kohe ka kordusest näha

Pääsmed saadaval Piletilevis hinnaga 95 €

28.03.2017

Peatoetaja

Toetajad

Suurtoetajad

EESTI VS. HORVAATIA

Meediapartnerid

FOTO: TIIT E FER T

INVE STE E RI – NR 1/20 17

48

Intervjuu

Börsijuht NASDAQ TALLINNA BÖRSI JUHATUSE ESIMEES KAAREL OTS RÄÄGIB INTERVJUUS, KUIDAS TALLINNA BÖRSILE HOOGU JUURDE ANDA JA MIKS ON HALB, KUI TAKSOJUHID INVESTEERIMA HAKKAVAD. Olete pool aastat ametis olnud. Mis on olnud selle aja jooksul kõige üllatavam?

Kõige üllatavam on olnud see, et üllatusi pole olnud. Valdkond ei olnud mulle ju võõras. Sellepärast ilmselt ka üllatusi polnud.

Kui aktiivne investor ise olete?

Ei ole väga aktiivne. Esimesed paigutused tegin juba paarkümmend aastat tagasi ja sain 1990. aastate lõpus – üle-eelmise kriisi ajal – karmi kogemuse osaliseks. Ma ei osanud õigel ajal väljuda, aga kokkuvõttes tulin nulliga välja.

Olen teinud endale selgeks mõned valdkonnad – kuhu need võiksid liikuda. Need paigutused, mis on jäänud, on sellised, mida ma ei pea tihti jälgima. Samas ei ole need ka „osta ja unusta” paigutused, aga hinnad on olnud võrdlemisi stabiilsed.

49

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2017

Intervjuu

Kui investo siis on raske

FOT O: T I I T EFER T

väljakutse on suurendada emitentide arvu, sest järeldusi teha saab siis, kui ettevõtteid on rohkem.

Kaarel Ots Töötanud finantssektoris enam kui 15 aastat.

Aastatel 2014–2016 töötas konsultatsiooniettevõttes Deloitte finantsnõustamise osakonna juhina.

Eelnevalt on töötanud 8 aastat erinevatel ametikohtadel UniCrediti pangas, sh juhataja asetäitja ja korporatiivpanganduse osakonna juhina.

On olnud Eesti finantssektori ettevõtteid esindava klasterorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse liige alates 2012. aastast.

Omandanud magistrikraadi korporatiiv- ja investeerimispanganduses SDA Bocconi School of Managementis Itaalias.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Ma ei ole kaupleja, mul on pikaajaline vaade, et sissepandud kapitalist peab olema 20 aasta pärast midagi tekkinud. Üritan oma tulevikku ise suunata, et mitte ainult pensionist sõltuda.

Tallinna börsi indeks on kõigi aegade tipus. Mida see näitab?

See näitab, et ettevõtetel, kellest börsi indeks koosneb, läheb hästi. Kui indeks novembris rekordini jõudis, siis saime sellest teada ajakirjaniku käest, kes meile helistas. Ta küsis, et kas šampusepudelid on juba lahti korgitud. Tegelikult ei jälgi me indeksit igapäevaselt.

Me liigume samas suunas maailma aktsiaturgudega, aga selleks, et nendega mingit paralleeli tõmmata, on meil ettevõtteid liiga vähe. Meie börsi ei mõjuta suured trendid, vaid siinsete ettevõtete käekäik.

Pole mingi saladus, et meie peamine

Kui palju näitab aktsia hind börsil ettevõtte tegelikku väärtust?

Väga palju mõjutab hindu rahatrükk.

Oodatakse, kui suures mahus see jätkub.

Mõelda tuleb sellele, kuidas aktsia hind kujuneb, ja esitada küsimus: kui ma oma ostuotsuseid teen, kas ma suudan ära põhjendada, et ettevõte on seda hinda väärt, või on aktsia hinnas sees ka tulevikku suunatud optimismi? Mina võtan ettevõtte pulkadeks lahti ja mõtlen, kuidas võiduvõimalusi suurendada ja riski vähendada.

Kui iga päev tuleb uudis, et indeks on rekordkõrgusel, siis pead ise otsustama, mis aktsia hinda üles ajab. Ilmselt on selle taga ka globaal-poliitilised sündmused. Ümbritsevat vahtu on palju ja see annab hindadele võimendust.

Indeksi tipp on käes, kas siit saab ainult langeda?

Võtame näiteks LHV aktsia, mida peeti juba IPO ajal läinud kevadel kalliks, ometi on see tulnud veel 35 protsenti üles. Kui investor peab hinda kalliks, siis on raske üles ronida. Aga kui investor näeb, et ettevõte tegutseb hästi ning sel on ambitsioonikad plaanid laieneda ja kasvada, siis teeb ta matemaatika läbi ja otsustab ise, kas aktsia on ülehinnatud.

Kohtumistel välispankadega on meile sisusse süvenemata öeldud, et teil on 50

or peab hinda kalliks, e üles ronida päris hea turg. Aga kui saadakse teada, kui palju meil käivet taga on, siis tunnistatakse, et likviidsus on nõrk.

Aktsiate vabalt kaubeldav osa on väike.

Kui seda saaks mitmekordistada, siis võiks hind ka tõusta. Aktsiad on praegu piiratud arvu inimeste käes, ja kui need ei müü, siis hind ei saagi muutuda. Kui oleks rohkem ettevõtteid, siis see meelitaks ka uusi investoreid ja hind peaks tõusma.

Kes investeerivad Tallinna börsile?

Kohalike jaeinvestorite osakaal on kasvanud. Ühelt poolt teeb see rõõmu, et kohalik jaeinvestorkond on teadlikum ja otsib võimalusi, kuhu investeerida.

Rahvusvahelist institutsionaalset raha siin palju ei ole. Nõustajad on öelnud, et Tallinna börs ei paku pinget – instrumente, millesse investeerida, pole.

Kümme aastat tagasi olid börsil liideraktsiateks Hansapanga ja Telekomi aktsiad.

Praegu liideraktsiaid pole. Börsi käivet vaadates näeme, et langus tekkiski peale seda, kui nimetatud ettevõtted lahkusid. Öeldakse, et kui börs on tipus, siis hakkavad ka taksojuhid investeerima, mis on ohumärk.

Kas börsile on tulnud ridamisi uusi ettevõtteid? No ei ole. Kas aktsiahinnad on kõvasti üles liikunud? Kas siin on olnud võimalus rikastuda? Ei ole. 1990. aastate lõpus oli aga börsil võimalik rikastuda.

Kolm tunnet, mis inimeste otsuseid mõjutavad, on lootus, hirm ja ahnus. Kui taksojuht investeerib, siis on tal järelikult 51

lootus, et ta saab oma rahale paremat tootlust kui siis, kui raha niisama pangakontol seisab, sest rahatrükiga on intressid viidud nulli. Jutt buumist tuleb meediast, mitte börsilt.

Taksojuhid investeerivad igas riigis.

Soovime liikuda selliste riikide poole nagu Rootsi, kus on kõige parem investeerimiskultuur. Aga seal on börs olnud juba 150 aastat.

Kõik võtab aega, peavad tulema tõusud ja läbikukkumised, et üks põlvkond saaks rääkida teisele. Mida suurem on teadlik investorkond, seda väiksem peaks olema taksojuhtide osakaal. Nemad lähevad peavoolumeediaga kaasa ega oska riske hinnata. Mida rohkem on selliseid, seda suurem on ühiskonnas nende inimeste osakaal, kes börsilanguse puhul kannatavad.

Teadlikkuse tõstmine, et otsused oleksid kaalutletud, on aeganõudev protsess.

Tegeleme sellega nii palju, kui jõudu on.

Praegu me räägime Eestis mõnest tuhandest inimesest, kes börsil aktsiaid ostavad.

Tallinna börs Tallinna börs alustas kauplemist 1996. aasta 3. juunil 11 väärtpaberiga.

2008. aastal liitus Tallinna börs NASDAQiga.

2014. aastal muutis NASDAQ OMX Group, Inc. oma ärinime, uueks nimeks sai Nasdaq, Inc. NASDAQ OMX Tallinna uueks nimeks sai Nasdaq Tallinn.

Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on noteeritud 14 ettevõtet.

Alternatiivturg First North First North on väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele loodud kasvuturg.

Lühidalt öelduna on tegemist börsi light-versiooniga.

First North võimaldab ettevõtetel pääseda ligi kõigile avaliku turu pakutavatele eelistele, pakkudes samal ajal lihtsat ja väikese ajakuluga turuletulekut.

Olles osa Nasdaqist, on First North investoritele väga nähtav. First Northi turule on kõigil börsi liikmetel, sh pangad, institutsionaalsed investorid ja onlinemaaklerid, samasugune ligipääs nagu reguleeritud turule.

Nasdaq Tallinna alternatiivturul on kaks ettevõtet: Linda Nektar ja Mainor Ülemiste.

Ettevõtteid on ju ka börsil aja jooksul vähemaks jäänud.

Börsile annavad tooni liideraktsiad. Need on kadunud, aga ettevõtete arv ei ole muutunud – neid on läinud ära, aga uued on tulnud asemele. Läbi on tõesti käinud suuri ettevõtteid, mis on välisomanike poolt üles ostetud, ja see on olnud ka põhjus, miks on lahkutud.

Kuidas Eestis kapitaliturgu suurendada?

Eestis on kapitalituru suhe SKT-sse 9 I NVE STE E RI – NR 1/2017

Intervjuu

Valitsus tegutseb Valitsus on võtnud sihiks tuua börsile vähemusosalused OÜ-s Enefit Taastuvenergia ja AS-is Tallinna Sadam. Tallinna Sadama puhul räägime kuni 30-protsendilisest osalusest. Juba lähikuudel peaks paika saama börsile mineku täpsem tegevuskava.

Tallinna Sadama börsile viimise üks eesmärke on, et Eesti inimesed ja pensionifondid leiaksid uusi võimalusi, kuidas raha Eestisse investeerida, ja tegemist oleks stabiilse dividendiaktsiaga. See samm elavdaks kindlasti kohalikke finantsturge.

Kadri Simson Majandus- ja taristuminister

INVE STE E RI – NR 1/20 17

protsenti. Ida-Euroopa riigid on selles osas ühel pulgal, välja arvatud Tšehhi ja Poola, kes on pikalt ees. Seal on riik kõvasti panustanud. Vanast Euroopast on Poola siiski väga kaugel.

Meil Eestis on ebareaalne, et kapitaliturg oleks 50 protsenti SKT-st, see tähendaks 10 miljardit eurot. Küll aga võiks praeguse seisu duubeldada ehk jõuda 4 miljardini. Selleks on meil fookuses kolm valdkonda.

Peamine on riik – et ta tooks riigiettevõtteid börsile. Jää on hakanud selles vallas liikuma, aga hoogu oleks juurde vaja.

Me küll räägime, et pensionifondid võiksid investeerida Tallinna börsile, aga meil ei ole neile midagi pakkuda. Vabalt kaubeldavaid aktsiaid on alla miljardi euro väärtuses, aga pensioniraha on kolm miljardit. Riigiettevõtetel on mahtu ja ka välismaine fond otsib mahtu. Ta otsib ka tootlust, aga madala riskiga.

Teine valdkond on eraettevõtted. Suuremaid on paarsada ja nendega me kohtume. Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted pole väga aktiivsed.

Meil on alternatiivturg First North, kuid see ei tööta. Sellest ei teata midagi.

Isegi nõustajad ei tea, rääkimata ettevõtjatest. Minu südameasi on olla ise nõustaja, rääkida rohkem võimalustest.

Rootsis tuleb aastas First Northi juurde 50 ettevõtet. Keskmiselt kaasavad nad 13 miljonit eurot, peamiselt jaeinvestorite raha. Tööhõive on neis ettevõtetes kasvanud 30 protsenti aastas. Raha kasutataksegi kasvuks. Meil on Linda Nektar, kes on näidanud kahekohalist kasvu.

Minu eesmärk on, et igas kvartalis tuleks juurde üks ettevõte ja et ettevõtted võiksid kaasata alates miljonist eurost.

Sisenemisbarjäär on madal ja tasud oleme viinud nulli. Selle võimaluse tutvustamine on raske ja pika vinnaga töö. Soovime, et ettevõtjad kaaluksid erinevaid variante. Seni on Eesti kõige pangalaenukesksem riik Euroopas – pangad on head ja asjad lahendatakse laenudega. Siin peaks riik eeskuju näitama, kuid kohali-

kul turul pole ükski riigiettevõte võlakirja teinud. Seda poliitikat võiks muuta, isegi siis, kui pangalaenu saab mõne komakoha võrra odavamalt. Läheneda võiks ka projektipõhiselt, näiteks, et ehitame Tartu maantee valmis või laiendame lennujaama. Pangalaenu puhul lähevad intressid riigist välja, aga võlakirjade puhul jääks need meie oma inimestele.

Praegu on lihtsam pangast võtta kogu raha, kui hakata 1000-euroste võlakirjadega jamama.

Kolmas valdkond on turg. Ilma selle arenguta pole siin kedagi investeerimas.

Aga kõik käib käsikäes. Ütleme, et me saame 100 000 inimest investeerima ja igaüks tahab paigutada 1000 eurot. Kuhu nad selle raha panevad?

Meil on vaja börsile suuri ettevõtteid.

Jättes raha kaasamise teema kõrvale, börsile tulekuga paraneb ka ettevõtete läbipaistvus ja juhtimiskvaliteet, tänu millele lähevad ka tulemused paremaks.

Börsile tulek aitaks ära hoida skandaale, ettevõtetes ei tehtaks lolle otsuseid, ettevõtete nõukogud oleks kohustatud oma tegevust kajastama jne.

52

FOTO: TIIT EFERT

Miks riik ei ole hea omanik?

Riigiettevõte on vähem motiveeritud kulusid kärpima ja panustama innovatsiooni. Eraettevõtetega võrreldes ei ole neil soovi teha asju kogu aeg paremini.

Nagu me teame, jagatakse riigiettevõtetes töökohti ja raha suunatakse endale sobivatesse projektidesse. Seda kinnitavad erinevad pikaajalised uuringud.

Väga palju tuuakse börsile toomise vastuargumendiks julgeolekurisk. Tõesti, USA presidendi lennuk Air Force One peab olema riigiomandis. Aga meil võetakse julgeolekukaart välja ka Omniva puhul. Kuidas ettevõtte börsile viimine tekitab julgeolekuriski, kus lehed ei jõua maal kohale? Väidan, et kui räägitakse julgeolekust, siis järelikult ei tööta hoopis regulatsioon. Mis julgeolekurisk see on, kui Tallinna Sadamast neljandik on börsil? Praegu on argumendid mustad ja valged. Ma tahan, et oleks rohkem sisulist arutelu.

Kuidas saab börs majanduse arengule kaasa aidata?

Börs on majanduse peegel ning börs ja 53

Minu eesmärk on, et igas kvartalis tuleks juurde üks ettevõte majandus liiguvad ühes suunas. Eestis on majanduskasv väike, börsil on sama. Kui ettevõte kaasab raha ja investeerib seda laienemisse, siis palkab ta uusi töötajaid, kasvavad käive ja kasum ning ettevõte maksab rohkem makse. Investorid aga saavad börsilt tulu. Ettevõtete kasv ja majanduse kasv käivad käsikäes.

Selge on, et kõik projektid alati ei õnnestu. Aga läbi selle õpitakse. Kaotada on ebameeldiv, kuid seeläbi saadakse aru tsüklitest ja õpitakse hindama riske. Eeskätt on meil aga vaja kasvu.

Kas Tallinnas on vaja eraldi börsi? Mis juhtuks siis, kui meie ettevõtted noteeriks Nasdaq Nordicu börsil?

Sellele ei ole kindlat vastust. Olen ettevõtjatega rääkinud – ühed ütlevad, et väga äge, sest siis nad saaksid ligi Põhjamaade investorite rahale, teised aga kinnitavad, et me kaoksime suurel börsil ära. Teemat on arutatud, ja kui leitakse, et see on finantsiliselt kasulik, siis see pole minu otsus. Kas me võidaksime sellest või kust tekiks sünergia? Siiani pole ühest vastust leitud.

Tipule järgneb terav langus Üldine majandusteooria peaks ütlema seda, et väga pikas perspektiivis toimub ka läbi kriiside kasv. Iga buumi tipp on kõrgemal kui eelmise buumi tipp. Samuti on ajalugu näidanud, et kui indeks murrab klaaslaest läbi, peaks sellele järgnema veel üks kiire tõus tippu – sellele aga järgneb tavaliselt terav langus ja krahh. Kunagi ei oska aga ennustada, kus täpselt asub tipp.

Iga riigi huvides peaks olema kapitaliturgude areng, ja siinkohal peaks börsil olema keskne roll. Vaadates aga meie ettevõtete hoiakuid, siis börs näib olevat üks viimaseid kohti, mille kaudu kapitali kaasatakse. Arvan, et kui ettevõtted hakkavad rohkem teadvustama neid väärtusi, mida börsifirmaks olemine tähendab, näiteks läbipaistvus ja kvaliteedimärk, hakatakse rohkem ka börsile minekule mõtlema.

Investor Toomas Äripäeva poolt välja mõeldud tegelane

Kaarel Otsa kommentaar reaalajas hindade kadumisele börsi kodulehel “Põhjuseks on see, et Nasdaq müüb antud infot. See samm sai tõesti palju negatiivset vastukaja, sest inimesed olid harjunud hinnainfoga meie kodulehel.”

I NVE STE E RI – NR 1/2017

KODUSADAM

Noblessner Kodusadamas algas Staapli 3 korterite müük!

Terviklik elu- ja ärikeskkond vaid jalutuskäigu kaugusel vanalinna piirist.

Neljast kortermajast koosnevat elamukompleksi ühendab maaalune parkla, kaasaegset arhitektuuri täiendavad kauni haljastusega sisehoovid, rannapromenaad, linnaväljak ning jahisadam.

Luksuslikke kortereid iseloomustavad läbimõeldud planeeringud, avarad ruumid, klaasitud rõdud ja terrassid lummavate vaadetega päikeseloojangus merele ja jahisadamale.

Saadaval ka äripinnad – kaubanduseks, toitlustuseks või büroodeks. www.merko.ee/noblessner

Priit Past

Cleelia Pärtelpoeg

tel 5680 5354

tel 520 4202

priit.past@merko.ee

cleelia.partelpoeg@merko.ee

Niki Lauda FOTO: GE TTY IMA GES

IGA VORMELISÕBER TEAB, MIS MASTI MEES TA ON. OMA ARMILISE NÄOGA ON TA ALATI KOHAL KÕIGIL ETAPPIDEL NII HINNATUD KOMMENTAATORINA KUI VIIMASTEL AASTATEL KA UUESTI TIIMIPEALIKUNA.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

56

57

I NVE STE E RI – NR 1/2017

FOT OD: GET T Y I M A GES

Guru

CE

TEKST: CHRIS EFERT INVE STE E RI – NR 1/20 17

TA ON JUSTKUI vormelimaailma sümbol.

Tema kommentaarid on alati olnud hinnas ja tema teadmised autospordist hindamatud. 2012. aastast, mil Lauda asus Mercedese võistkonna juhtkonna liikmeks, on Mercedes olnud alistamatu.

Just Niki Lauda initsiatiivil toodi meeskonda sõitja Lewis Hamilton ja loobuti vanameister Michael Schumacherist. Tol hetkel kaheldava väärtusega otsus oli õige, sest Hamilton tuli kohe peale kohanemisaastat kaks aastat järjest maailmameistriks. Lisaks on meeskond võitnud tiitlid ka meeskondlikus arvestuses. Niki Lauda varanduse suuruseks hinnatakse 100 miljonit dollarit.

Vastu isa tahtmist Algus ei olnud Niki Laudale kuigi roosiline. Ta sündis Viinis Austrias 22. veebruaril 1949. aastal rikkasse perre – tema isapoolne vanaisa oli kuulus ärimees Hans Lauda –, aga sellest polnud talle mingit kasu, sest vastu oma vanemate tahtmist hakkas ta võidusõitjaks.

Lauda alustas väga madalast, vormel Volkswagen sarjast, liikudes sealt kiiresti edasi Porsche ja Chevroni sarjadesse.

1971. aastal, kui tema karjäär seiskus, võttis ta pangast 30 000 naela suuruse laenu, et osta ennast vormel 2 sarjas osalenud suure potentsiaaliga Marchi tiimi. Rikaste vanemate toetusest võis noormees ainult und näha – tema huvi vormelispordi vastu oli paisutanud tüli vanematega nii suureks, et ta lõpetas nendega suhtlemise täielikult.

Marchi vormel 1 tiimis oli tema 1972. aasta hooaeg katastroofiline, seega võttis Niki 1973. aastal pangast järjekordse laenu, et osta ennast BRM-i (British Racing Motors) meeskonda, mis aga hakkas vaikselt koost lagunema. Aastal 1974, kui Niki tiimikaaslane Clay Regazzoni ühines uuesti Ferrariga, küsis selle omanik 58

Maailmameistrist kommentaator Viimanse, kolmanda maaimameistritiitli võitis Niki Lauda 1984. aastal. Tosin aastat hiljem naasis ta raja äärde telekanali RTL kommentaatorina. Seal sattus ta suure kriitika alla kui ta kutsus Robert Kubicat solvava hüüdnimega. See juhtus otse-eetris mais 2010 Monaco Grand Prix ajal.

Enzo Ferrari Claylt, mida too arvab Laudast. Clay kiitis Nikit nii väga, et Ferrari otsustas viivitamatult sõlmida Laudaga lepingu summas, millest mehele piisas laenude tagasimaksmiseks.

Algas 1974. aasta sari, mil Ferrari pidi ennast pärast paari ebaõnnestunud aastat kokku võtma. Vähe tuntud Lauda lasti sõitma ning tiimi usk temasse tasus ära, sest mees sai juba esimesel võistlusel teise koha. Kolm etappi hiljem tuli ka tema esimene võit Ferrari tiimis. Siiski võitis Lauda sel aastal vaid kaks etappi, kuna võistlusautod olid ebastabiilsed ja esines tehnilisi viperusi.

Kokkuvõttes sai Lauda 1974. aastal neljanda koha ja asus kohe suure pühendumusega autosid paremaks muutma. Järgmine sari algas aeglaselt: esimeste sõitudega ei saanud ta kõrgemat kohta kui viies. Aga uue Ferrari 312T autoga 59

võitis ta järgmisest viiest sõidust neli. Üle 11 aasta tuli Ferrari maailmameistriks, seda siiski rohkem tänu Lauda tiimikaaslasele Regazzonile, kes sai paremaid tulemusi. Lauda kinkis kõik oma võidetud karikad kohalikule autotöökojale ja palus vastutasuks oma auto pesemist.

Teise elu algus 1976. aasta sarjas Lauda aga juba domineeris – poole hooaja peale oli tal üle kahe korra rohkem punkte kui tema rivaalidel. Lähenes Nürnbergi etapp.

Nädal enne selle algust tundis Niki muret, sest tema arvates polnud rada turvaline. Olgugi, et ta oli sõitnud sellel rajal kõige kiirema aja, kutsus ta teisi sõitjaid üles võidusõitu ära jätma. Kõik hääletasid üleskutse vastu, arvates, et Lauda üritab sellest saada mingil moel omakasu. Võistlus toimus 1. augustil 1976.

FOTO : A RH I I V

Põlevale autole sõitis omakorda sisse veel teine auto Postmargil Aastal 2005 andis Austria postkontor välja Laudat austavad postmargid.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

F OT OD: GET T Y I M A GES

Guru

Perekonnast Laudal on kaks poega (ülemisel pildil) oma esimese naisega, Marlene Knausiga (kõrval pildil; abiellusid 1976, lahutasid 1991). Esimene poeg Mathias on rallisõitja, teine poeg Lukas aga oma venna Mathiase mänedžer.

Laudal on abieluvälisest suhtest ka poeg Christoph.

2008. aastal abiellus Lauda Birgit Wetzingeriga (alumisel pildil), kes töötas mehe lennufirmas stjuardessina ja on temast 30 aastat noorem. Birgit annetas Laudale oma neeru, kui Lauda venna pakutud neer ei sobinud. Aastal 2009 sünnitas Birgit Nikile kaks last: tütre Mia ja poja Maxi.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Lauda sõitis parasjagu teist ringi, kui ta auto rajalt välja libises, suure hooga vastu seina sööstis ja põlema süttis. Tema autole sõitis omakorda sisse veel teinegi auto ning mees jäi põlevasse autosse kinni.

Läks veidi aega, enne kui päästjad sündmuspaigale jõudsid ja Lauda autost välja tõmbasid. Mees oli kahjustanud oma kopse, hingates sisse mürgiseid gaase, ja saanud tõsiseid põletusi – tema kiiver oli avarii käigus peast lennanud ja miski ei kaitsnud teda leekide eest. Kohe pärast avariid oli Lauda veel teadvusel ja suutis püsida jalul, kuid langes hiljem koomasse.

Sügavate põletuste tõttu kaotas ta suure osa oma paremast kõrvast ja täielikult oma kulmud, silmalaud ning juuksed pea paremalt poolelt. Sel põhjusel kannabki ta tänapäeval alati nokamütsi.

Lauda naasis sõitma juba kuus nädalat hiljem, kuid 1976. aasta vormelisari oli tema jaoks ilmselgelt läbi. Mehe eest nap-

sas võidu James Hunt, kes võitis vaid üheainsa punktiga. Laudale ei meeldinud Ferrari meeskonna otsus otsida talle asendaja, mistõttu tekkisid tiimisisesed konfliktid. Lauda lahkus Ferrarist 1977. aasta sarja lõpus, kuid hoolimata sellest tiim siiski võitis.

1978. aastal ühines Lauda BrabhamAlfa meeskonnaga, kus tema järgmised kaks hooaega ebaõnnestusid täielikult.

1979. aastal teatas mees vormelikarjääri lõpetamisest.

Lennundusse Vahepeal oli Niki Lauda rajanud lennufirma Lauda Air, seega pöördus ta tagasi Austriasse, et pühenduda täielikult ettevõttele. 1982. aastal otsustas ta aga naasta vormel 1 sarja ja sai kohe ka lepingu McLareni meeskonnaga. Ta tuli kolmandat korda maailmameistriks aastal 1984, kuid otsustas juba 1985. aastal lõpetada oma vormelikarjääri teist korda.

Lauda suundus tagasi juhtima oma lennufirmat, asudes samaaegselt tööle ka Ferraris, seekord nõuandjana, kuna tiimil oli vaja tagasi saada õigele joonele.

1999. aastal müüs Lauda enamuse oma lennufirmas oma partnerile Austrian Airlinesile ning asus juhtima Jaguari vormel 1 tiimi. Seal töötas ta aastatel 2001 ja 2002. Aastal 2003 rajas ta uue lennufir60

Mercedese F1-meeskond sai Niki Lauda abiga täiesti uue hingamise ma nimega Niki. Tal olid tehtud piloodiload ning tihtipeale nähti teda oma lennufirma lennukeid juhtimas. 1997. aastal külastas Niki Lauda ka Tallinna, kui Lauda Air avas Tallinna-Viini lennuliini.

Lauda Air lõpetas tegevuse 2013. aasta juulis.

Laudat on tihtipeale kutsutud rotiks, superrotiks või kuningas rotiks tema esileulatuvate esihammaste tõttu. Teda on ka seostatud ettevõttega Parmalat. Tegemist on toidu- ja piimaettevõttega, mis läks 2003. aastal 14 miljardi euro suuruse võlaga pankrotti (seni suurim ettevõtte pankrot Euroopas!). Lisaks on Laudat seostatud ülemaailmse küttesüsteemide tootjaga Viessmann.

Mercedese tähelend Täna on Niki Lauda saba ja sarvedega vormel 1 maailmas tagasi. 2012. aastal omandas ta Mercedese nime kandvast 61

meeskonnast 10-protsendise osaluse.

Tegemist oli Mercedese jaoks murrangulise aastaga, mil lahkusid meeskonna põhijõud – alates teist korda karjääri lõpetanud seitsmekordsest maailmameistrist Michael Schumacherist ning lõpetades meeskonna juhtide Ross Brawni ja Norbert Haugiga.

Lauda võttis meeskonna juhtimise enda peale, jättes igapäevatöö korraldamise siiski kaasaktsionärile Toto Wolffile, kes omab Mercedese meeskonnast kolmandikku. Ülejäänud osalus kuulub Mercedesele.

Näib, et uus meeskond sai Lauda juhtimisel täiesti uue hingamise. Kuigi 2013. aastal jäädi meeskondlikus arvestuses teiseks, saadi nii mõnigi etapivõit ja emotsioonid paremate tulemuste ootuses olid laes. Järgnevad aastad kuni tänaseni on olnud Mercedese tähelend, millele pole vastu saanud ükski teine võistkond.

Filmis juba eluajal Niki Lauda ja James Hunti (ülemisel pildil) vahelisest rivaalitsemisest 1976. aasta vormel 1 sarjas on tehtud film „Rush” (2013), milles Lauda osa mängib Daniel Brühl. Film räägib Lauda ja Hunti tõusmisest vormel 1 maailma tippu ning Lauda jubedast avariist, mis muutis tema elu igaveseks. Lauda on öelnud, et James Hunt, kes suri 45-aastaselt südameinfarkti, on üks vähestest inimestest, kes talle meeldis ja keda ta tõesti austas ning veidi isegi kadestas.

Niki Lauda on esinenud ka sarja „Mayday” ühes osas, mis rääkis tema lennufirma lennukiga juhtunud lennuõnnetusest.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

FOT OD: GET T Y I M A GES

Guru

Pronksi valatud Ungaris Hungaroringil on Niki Lauda auks püsti pandud ausammas.

Raamatud Lauda on kirjutanud viis raamatut: „The Art and Science of Grand Prix Driving” (1975), „My Years With Ferrari” (1978), „The New Formula One: A Turbo Age” (1984), „Meine Story” (1986; mõnikord nimetatud ka „To Hell and Back”) ja „Das dritte Leben” (1996).

Raamatuid on aidanud tal kirjutada Austria ajakirjanik Herbert Völker.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Sponsoritele meeldivad võidud ja telepildis olek Kuigi tundub, et vormel 1 meeskonna omamine on justkui raha kallamine hundikurku, on Niki Lauda suutnud tõestada vastupidist. Kui meeskonna eelarve jäi enne tema tulekut alla 200 miljoni dollari, siis juba 2015. aastaks tõusis see lahkelt üle 300 miljoni. Sponsoritena liitusid Hugo Boss, printerite tootja Epson ja tehnoloogiafirma Qualcomm.

Toto Wolff kinnitab, et meeskonna edu taga on aktsionärid ja nende oskus mõista, kuidas üks meeskond peaks toimima.

Vaja on iseseisvust ning kiireid ja sõltumatuid otsuseid. Aga sponsoritele meeldivad ka võidud ja telepildis olemine.

Kokku on arvutatud, et logo ostmine liidermeeskonna autole tagab palju rohkem eetrisekundeid kui tavaline reklaamileping.

Lauda juhitud meeskond on teinud silmad ette konkurentidele BMW-le, Toyotale ja Hondale, kes mingitki edu saavutamata investeerisid miljardeid dollareid ja olid sunnitud, saba jalge vahel, sarjast loobuma.

Kuigi vormelisari areneb sama kiiresti kui tehnoloogia, on neli kümnendit tagasi sarjas valitsenud Niki Lauda suutnud järge pidada ja teab siiani põhitõdesid, mis tagavad edu. Kommentaatorid ennustavad Mercedese meeskonnale edu jätkumist ka järgmisel hooajal. Meie kui põhjamaalaste jaoks on huvitav fakt, et Lauda juhitud meeskonnas sai koha soomlane Valtteri Bottas, kellele on antud eluvõimalus ennast tõestada.

Niki Laudal pole selleks aga ammu enam vajadust.

62

Usume ja investeerime Eestisse lhv.ee/pension

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektidega lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.

FOT O: M TA

Mak suinn ovatsioon KUI KOKKU SAAVAD VISIOONIGA OSAPOOLED, VÕIB UUSI LAHENDUSI ILMUDA KA SELLISES SURMKINDLAS VALDKONNAS NAGU MAKSUKOGUMINE.

T E KST : PRI IT RUM

LHV kommunikatsioonijuht INVE STE E RI – NR 1/20 17

LHV PANK JA Maksu- ja Tolliamet on juba mõnda aega vahetanud ideid sellest, kuidas teha ettevõtetele maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine mugavamaks. Jõudsime otsuseni teha koostöös ühine pilootprojekt väikeettevõtete tööjõumaksude kogumise uuendamiseks.

Juba lähiajal ei pea LHV klientidest ettevõtted minema tööjõumakse e-maksuametisse eraldi deklareerima, vaid seda saab teha LHV internetipangas samaaegselt palgaväljamaksete teele saatmisega.

Innovaatilisest lahendusest võidavad kõik osapooled, kuid eelkõige lihtsustab

see elu ettevõtjate jaoks. Väikeettevõtted saavad lahenduse töölerakendumisel teha tööjõumaksudega seotud toimetused soovi korral ühes kanalis – LHV internetipangas.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on LHV panga jaoks ühed olulisemad kliendid. Tihti on just väiksemad äriühingud need, mille jaoks on maksude haldamise koormus suhteliselt suurem, kuna töötajad tegelevad igapäevase äri arendamisega ega ole spetsialiseerunud näiteks raamatupidamisele või maksude deklareerimisele.

64

Suur uudis

Kuidas innovaatiline teenus töötab?

Edaspidi saab ettevõte eraisikutele väljamakseid tehes kasutada uuenduslikku teenust. Selleks tuleb väljamaksete andmete sisestamisel teha vastav valik.

Teenust kasutades saab klient määrata oma internetipangas ülekande juures vastavad tunnused (nt palgamakse, tööaja määr, maksuvaba tulu arvestamine).

Andmete sisestamisel saadab pank maksustamise algandmed reaalajas maksuhaldurile, kes arvutab isikupõhiselt välja tasumisele kuuluva maksusumma ning saadab panka tagasi tasumisele kuuluvate maksusummade info nii, et juba ülekande tegemisel näeb klient ära kaasneva maksukohustuse. Maksuhalduri poolt arvutatud maksud kantakse makse tegemise hetkel ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonile (TSD). Klient saab anda MTA-le õiguse nende andmetega maksudeklaratsiooni koostamiseks, ilma et peaks ise e-maksuametis TSD deklaratsiooni kinnitama.

Lisaks saab LHV internetipangas väljaarvutatud maksusumma koos teiste maksetega kohe ära tasuda. See teeb väljamaksete tegemise lihtsamaks ja säästab e-maksuameti/e-tolli külastamisest. Maksud saab maksta soovi korral ka hiljem.

Kuus levinumat makset Uue lahendusega on võimalik teha kuut kõige levinumat eraisikule tehtavat 65

väljamakset: palgamakse, dividendimakse, võlaõigusliku lepingu järgne tasu, haigusraha, juhatuse liikme tasu ning sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tasumine. Vanaviisi tuleb siiski deklareerida teist tüüpi töötajale tehtavad väljamaksed, nagu väljamaksed mitteresidentidele, erisoodustused ja muud maksuobjektid.

Maksed on võimalik salvestada, et siis edaspidi teha palgamaksed ühe klikiga.

Arendame teenust koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Amet on loonud teenuse, valmis on saanud ka ühendus ameti ja panga süsteemide vahel.

Teenus ei maksa midagi, nagu ka teised Euroopa maksed LHV panga klientidele. Meie koostöö näitab, et MTA on tõesti Eesti üks kõige innovaatilisem ametkond. Meile sellised algatused meeldivad. Teenuse arendamisel oleme lähtunud sellest, et maksumaksja saaks kogu olulise info finantsotsuste tegemiseks ühest kanalist, säästes aega erinevatesse keskkondadesse sisenemise arvelt.

Sinu äri pangana soovime pakkuda oma klientidele kõiki vajalikke teenuseid.

Koostöös maksuhalduriga maksukohustuste täitmise lihtsustamine on reas juba mitmes teenus, millega soovime väikeettevõtete elu lihtsamaks teha. Eelmisel aastal täiendasime oma laenupakkumisi ja tõime turule LHV Connecti, mis aitab ettevõtete raamatupidamissüsteemid liidestada pangasüsteemiga.

Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) TSD esitavad eelmise kuu kohta kõik ettevõtjad, et anda Maksu- ja Tolliametile info tehtud maksustatavate väljamaksete kohta. Seal deklareeritakse näiteks väljamakstud palgad, dividendid, tehtud erisoodustused, kingitused ja ettevõtlusega mitteseotud kulud, mille alusel Maksu- ja Tolliamet arvutab kaasnevad maksud. Registreeritud käibemaksukohustuslased peavad TSD esitama ka siis, kui maksustatavaid väljamakseid tehtud pole.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

I LLUS T RAT S I OON : LEM BI T U M I K K ER

Pension

Passiivsed fond JK

TEKST: JOEL KUKEMELK

LHV Varahalduse juhatuse liige LHV Pensionifond Indeksi ja LHV Pensionifond Indeks Plussi fondijuht INVE STE E RI – NR 1/20 17

MILLE POOLEST ERINEVAD PASSIIVSED FONDID AKTIIVSETEST JA KELLELE NEED ON MÕELDUD? JA KUI OLED OTSUSTANUD, ET SOOVID PENSIONIKS RAHA KOGUDA JUST PASSIIVSE FONDI KAUDU, SIIS MILLIST NEIST VALIDA? PASSIIVSED EHK PIDEVALT turgudele investeerivad pensionifondid (kõnepruugis sageli ekslikult ka „indeksifondid”) on Eestis uudne nähtus. Esimesena tuli 2016. aasta 10. novembril oma II ja III samba passiivsete pensionifondidega turule LHV. Veidi hiljem, detsembris, järgnesid Swedbanki ja SEB sarnased tooted.

Passiivsed vs. aktiivsed fondid Passiivses fondis ei muudeta investeeringute struktuuri väärtpaberiturgude

olukorrast olenevalt. See tähendab, et fondijuhi võimalused riske juhtida on väga piiratud. Seetõttu sobib selline fond kliendile, kes suudab investeerimisriske ise hinnata ja on varem investeerimisega kokku puutunud. Ta soovib koguda pensioniraha väga pika aja jooksul võimalikult väikese tasu ja suure tururiski juures, lootes sel viisil saavutada suuremat tootlust. Tõenäoliselt näeme passiivsete fondide menu börside tõusuaastatel, ja vastumeelsus nende suhtes tekib turu buumijärgsete krahhi66

ndid stardivad! de ajal. Suure tõenäosusega võib arvata, et sellised olukorrad nagu 2000. aasta tehnoloogiamull või 2008. aasta finantskriis mõjutaksid tugevalt passiivsete fondide pooldajate arvukust.

Aktiivselt juhitud fondis hindab fondijuht turul pakutavaid investeerimisvõimalusi iga päev. Tema õigeaegne reageerimine võimaldab vähendada kogutud vara suuri hinnakõikumisi ja kaotusi majanduse jaoks keerulistel aegadel. Samuti lubab aktiivne fond teha investeeringuid nii meie koduriiki kui ka naaberriikidesse, mis üleilmsel börsil kaubeldavate fondide kaudu investeerides jäävad oma väiksuse tõttu investeerimisuniversumist välja, kuid võivad pakkuda investeerimiseks väga häid võimalusi. LHV puhul on aktiivselt juhitud fondid (võetava aktsiariski poolest kasvavalt) XS, S, M, L ja XL. 67

Milline valida?

Praegu pakuvad II samba passiivseid pensionifonde kolm fondivalitsejat: LHV, Swedbank ja SEB. Nende fondide paremaks võrdluseks oleme koondanud tähtsamad tingimused tabelisse (vaata lk 68).

Erinevusi on tegelikult päris palju.

Alustame valitsemistasust: LHV fondil on see 0,39 protsenti, Swedbanki ja SEB passiivsel fondil aga 0,49 protsenti. LHV fond on odavaim ka fondi arvelt makstavate tasude ja kulude poolest ning sel puudub väljumistasu.

Lisaks tasudele peitub üks suuremaid sisulisi erinevusi selles, et LHV Pensionifond Indeks investeerib 75 protsenti varast aktsiaturgudele üleilmse sisemajanduse koguprodukti (SKP) põhjal, Swedbanki ja SEB fondid investeerivad I NVE STE E RI – NR 1/2017

Pension

LHV Pensionifond Indeks

Swedbank Pensionifond K90-99

SEB Energiline Pensionifond Indeks

Valitsemistasu

0,39%

0,49%

0,49%

Väljumistasu

0%

0,1%

0%

Fondi arvelt makstavad tasud ja kulud

max 0,99%

max 2%

max 1%

Fondi ostetava investeerimisfondi valitsemistasu max määr

0,99%

3%

0,5%

max 75% SKP järgi arenenud, arenevate ja piirturgude aktsiafondid +25% kinnisvarafondid

max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid +25% võlakirjad

max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid +25% Euroopa võlakirjad

Jah

Ei

Ei

Investeerimispoliitika

Avaldatud mudelportfell

LHV on eelistanud fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul

Lisateave Loe LHV aktiivselt ja passiivselt juhitud pensionifondide kohta lähemalt LHV pensioniveebist lhv.ee/pension. Seal saad mugavalt teha ka kõiki pensionifondi valikuga seotud toiminguid.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga aadressil lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

aga peamiselt arenenud turgudele. See tähendab, et LHV fondi kaudu paigutatakse märkimisväärselt suurem osa aktsiaturgudele suunatavast varast kiiremini kasvavatele arenevatele turgudele, millega kaasnevad aga ka vastavatele turgudele omased riskid. Peale selle investeerib LHV fond järelejäänud 25 protsenti kinnisvarafondidesse, Swedbank ja SEB aga võlakirjadesse, mis on praeguste madalate intresside keskkonnas väga väikese pikaajalise tootluse ootusega.

Veel saab esile tuua, et Swedbank nimetab oma passiivset fondi elutsüklifondiks. Sisuliselt kohe pärast investeerimistegevuse algust hakatakse selle aktsiariski järk-järgult vähendama ja võlakirjade osakaalu suurendama. Sel viisil muudetakse see fond neile, kellel on pikaajalise tururiski võtmise soov, alternatiivide seas vä-

hem atraktiivseks, sest ajaks, mil fondiga liitunud 18-aastane noor pensionikoguja (sündinud 1999. aastal) saab alles 41-aastaseks, on aktsiariski vähendatud 75 protsendilt juba 30 protsendini.

LHV passiivsed fondid II samba LHV Pensionifond Indeks investeerib kuni 75 protsenti fondi varast üleilmsetele aktsiaturgudele, ülejäänu aga kinnisvarafondidesse. See teeb LHV Pensionifond Indeksist esimese pensionifondi, millel puudub võlakirjakomponent.

Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma SKP-st. III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss investeerib kogu oma vara aktsiaturgudele.

Passiivseid pensionifonde koostades on LHV eelistanud fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul. Need fondid ei ole sünteetilised (vältimaks vastaspoole maksevõimetuse riski), on maksuefektiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maakleritasu, ostu-müüginoteeringute hinnavahe) ja likviidsed ning jäljendavad oma alusindeksi liikumist võimalikult täpselt. Mõlema fondi haldustasu on 0,39 protsenti aastas, pakkudes odavaimat võimalust pikaajalise aktsiariski võtmiseks pensionifondi abil. Haldustasu hõlmab depootasu käibemaksuga, Tagatisfondi tasu, Eesti Väärtpaberikeskuse tasu ja omaosakute soetamisega seotud finantskulu.

Aasta alguses jõustunud uus investeerimisfondide seadus vähendab kliendi jaoks fondiosakute ületoomise kulusid 10–20 korda, st 1 protsendilt 0,05 protsendini võlakirjafondidel ja 0,10 protsendini aktsiafondidel. Enamik fondivalitsejaid on juba teatanud nende tasude täielikust kaotamisest. Seega on mujal kogutud osakute LHV-sse ületoomiseks sisuliselt ka viimane takistus kõrvaldatud.

68

Suur uudis

Parim teenindus UURINGUFIRMA DIVE VÄRSKE VALDKONNAUURINGU JÄRGI ON LHV TEIST AASTAT JÄRJEST PARIMA TEENINDUSEGA PANK EESTIS. TÖÖ KLIENTIDELE TIPPTASEMEL KLIENDIKOGEMUSE PAKKUMISE NIMEL JÄTKUB. USUME, ET HEA teenindus algab õigetest inimestest ja hoiakust. Klienditeenindaja võimuses on muuta iga kliendi elu mugavamaks ja tema päev rõõmsaks. Et pakkuda suurepärast teenindust, on kindlasti oluline ka õige ettevalmistus, toetav keskkond ja tagasisidega arvestamine.

Klienditeenindusmeeskonda valime eelkõige sellised inimesed, kes oskavad ise suurepärast teenindust hinnata ja tõepoolest soovivad aidata. Teiseks on oluline koolitus – inimesed on erinevad, nagu ka nende teadmised. Tähtis on, et kliendiga suheldes tunneksime läbi ja lõhki kõiki pakutavaid teenuseid ja toodete nüansse. LHV meeskond on teeninduses keskendunud eelkõige kiire lahenduse leidmisele.

Kindlasti aitab ühtne ja hästi organiseeritud meeskond tõsta klienditeeninduse taset, kuna ka teenindajad peavad end hästi tundma. LHV pakub klienditeenindajaile kaasaegseid töövahendeid, kuid selles valdkonnas on oluline eesmärk ka kiirus ja operatiivsus. Arvame, et klientide peamine ootus ongi see, et nende soovitud toimingud saaksid kiiresti ja mugavalt tehtud ning mured hästi ja operatiivselt lahendatud.

69

Lisaks pöörame suurt tähelepanu teeninduse kvaliteedi hindamisele ja tagasisidele. On oluline teada, mis on juba hästi ja mida on vaja veel parandada, et meie teeninduse tase oleks veelgi parem. Selleks hindame ise oma teenindajaid ning kasutame ka partnerite, näiteks uuringufirma Service Check abi. Võtame klientide tagasisidet – nii kiitusi kui ka kaebusi – väga tõsiselt.

Nagu näitab Dive’i värske uuring, on LHV teeninduskvaliteet suurepärane, kuid tähtis on, et seda tunneks oma pangaasju ajades iga klient.

Veebruar on teeninduskuu Kogume klientidelt Tallinna ja Tartu kontoris tagasisidet ning selgitame välja klientide lemmiku. Samuti avaneb kõigil LHV töötajail võimalus käia ka töövarjuks kliendikontoris, et klienditeenindajate tööst oleks parem ülevaade ning kasvaks klientide küsimuste ja soovide tundmine. Lisaks viime veebruaris taas läbi hulga teeninduskoolitusi.

TEKST: KRISTEL ROOSTFELDT

LHV klienditoe juht I NVE STE E RI – NR 1/2017

LHV uudised

Pensionifondid toetavad rahvasporti

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga aadressil lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega aadressil lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Mõtle oma krediidiotsus alati läbi. Partner-krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 22,86% aastas järgmistel näidistingimustel: limiit 300 eurot, intress 18% aastas (fikseeritud), kaardi kuutasu 1 euro, intressivaba periood 38 päeva, kogusumma ja tagasimaksete summa 336 eurot – eeldusel, et limiit võetakse kasutusele viivitamata, täies mahus ja tagastatakse aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena.

INVE STE E RI – NR 1/20 17

Tänavu toimub Eestis taas mitmeid tervisespordisõpradele väljakutset pakkuvaid jooksuüritusi. Neist kolme – aprillist septembrini toimuvat LHV tervisejooksu ja -kõnni sarja, Rapla Selveri suurjooksu ja Peetri jooksu – toetab ka LHV. Sel hooajal juba 15. aastat toimuvale ning tänavu LHV nime kandvale tervisejooksu ja -kõnni sarjale on oodata ligi 2000 osalejat, kes koguvad 21 etapi peale kokku ligikaudu 30 000 osaluskorda. „Nii sportimisel kui ka pensionikogumisel tagab regulaarne jõukohane panustamine parima tulemuse ja enesetunde. Seega ühtib sarja kandev idee – tervislik eluviis tänu regulaarsele liikumisele – hästi pensionikogumise põhimõttega,” selgitas LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. „Traditsioonilised jooksuõhtud on Tallinnas hästi vastu võetud ja neil on ka LHV töötajate seast palju innukaid osalejaid. Seetõttu otsustasime sarja juubelihooajal üritusele õla alla panna,” lisas Oja. Stamina spordiklubi korraldatava LHV tervisejooksu ja -kõnni esimene etapp

leiab aset 12. aprillil, kokku on septembri lõpuni kavas 21 etappi. Etapid toimuvad vähemalt viieteistkümnel Tallinna ja selle naabervaldade tervise- ja liikumisrajal. Iga etapp toimub sama nädala kolmapäeval ja neljapäeval, mis võimaldab osalejatel valida endale sobivam aeg.

LHV nime kandev liikumisharrastussari pakub võimaluse kord nädalas joostes või kõndides kolleegide ja sõprade seltsis päevatööst lõõgastuda ja oma tervise eest hoolitseda. Osalemiseks on vaja moodustada nelja- või viieliikmeline võistkond ning registreerida see veebilehel www.stamina.ee. Osavõtjad saavad isikliku ajavõtukiibi, mis fikseerib nende stardi- ja finišiaja ning osaluskorra.

Motiveerimiseks ootavad osalejaid sarja lõpus väärt auhinnad. Parima võistkonna preemiale, reisikinkekaardile väärtuses 3000 eurot, pretendeerivad võistkonnad, mille vähemalt kolm liiget on enim kordi etappidel osalenud.

Samuti toetab LHV tänavu 14. mail toimuvat Rapla suurjooksu ning 19. augustil toimuvat Peetri jooksu.

Tallinna restoranide nädal tuleb taas Võttes arvesse kasvavat huvi toimub Tallinna restoranide nädal tänavu kaks korda.

Juba 11.–17. märtsil leiab aset kevadine üritus. Nädala jooksul avavad pealinna parimad restoranid oma uksed, et pakkuda külalistele võimalust nautida fikseeritud menüüga lõuna- ja õhtusööke.

Tänaseks on Tallinna restoranide nädal

saavutanud tuntuse, positiivse kuvandi ja oskuse pakkuda külastajatele suurepäraseid elamusi. Ettevõtmine populariseerib toidu- ja restoranikultuuri ning aitab kaasa valdkonna ettevõtluse arengule Eestis. Tasemel ja tuntud restoranide olemasolu reklaamib Eestit ka turismisihtkohana, seepärast on LHV juba kuuendat aastat Tallinna restoranide nädala toetaja.

70

Partner-pangakaardiga kuni kolmekordne boonus Partner-pangakaardi krediidipoolega või Partnerkrediitkaardiga makstes kogud nüüd ostudelt Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Selveris ning ABC Kinga, SHU ja I.L.U. kauplustes tavalisest kolm korda rohkem ostuboonust ehk 3 senti iga kulutatud euro kohta. Partner-

deebetkaardiga makstes kogud aga samades kauplustes topeltboonust.

Partner-pangakaart on viipemaksekaart, millele laienevad kõik Partnerkaardi eelised ja püsisoodustused.

Pensionifondide uudised 2. maist muutuvad LHV aktiivselt juhitud II samba pensionifondide tingimused. Uued tingimused võimaldavad muu hulgas suurendada kohalike investeeringute osakaalu.

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni (pildil) sõnul aitab see pensionikapitaliga elavdada Eesti majandust. „Börsil juba noteeritud aktsiatega edasi-tagasi kauplemine mõjutab ainult aktsiate hinda, kuid ei suuna ettevõtetesse uut raha.

Seevastu otse ettevõtetesse investeerides, näiteks uute noteerimata aktsiate või võlakirjade kaudu, on võimalik kaasa aidata ettevõtete kasvule ja uute töökohtade loomisele. Seega, kui ettevõte kasvab ja need väärtpaberid noteeritakse hiljem börsil, oleme saavutanud lausa kolm eesmärki: esiteks loonud tulu pensionifondi osakute omanikele, teiseks aidanud kaasa meie majanduse kasvule ning kolmandaks arendanud ja elavdanud kohalikku kapitaliturgu,” lisas Viisemann.

Eelmisel aastal – pärast ühinemist ASiga Danske Capital – kasvas LHV juhitud II samba pensionifondide arv. Tingimuste muutmise järel ühendab LHV 3. mail sarnase strateegiaga II samba pensionifondid. Ühendamise järel hakkab LHV haldama kuut II samba fondi, sealhulgas ühte 71

passiivselt juhitud pensionifondi. Fondi LHV Pensionifond 50 (varem Danske Pension 50) kliendid saavad ühinemise tulemusena fondi LHV Pensionifond L klientideks. LHV Pensionifond 25 (varem Danske Pension 25) kliendid saavad LHV Pensionifond M’i klientideks. Fondi LHV Pensionifond Intress (varem Danske Pension Intress) kliendid saavad ühinemise tulemusena LHV Pensionifond S’i klientideks.

Kõik ühendatavate fondide osakuomanikud, kes ei ole kasutanud oma õigust fondist väljuda, saavad ühendava fondi osakuid.

LHV majandustulemused ja 2017. aasta finantsplaan LHV Group teenis 2016. aastal 19,9 miljonit eurot kasumit. See on 5,1 miljonit rohkem kui aasta varem ja annab LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali aastaseks tootluseks 20,7%.

Panga aastakasum ulatus 13,2 miljoni euroni, varahalduse kasum 6,1 miljoni euroni ja Leedu äriüksuse kasum 1,9 miljoni euroni.

LHV konsolideeritud laenuportfell kasvas aastaga 31% ehk 538 miljoni euroni, klientide hoiused kasvasid 26%, ulatudes 777 miljoni euroni, ning hallatavate fondide maht suurenes 71% ehk 974 miljoni euroni. Panga klientide arv ületas neljandas kvartalis 110 000 piiri, LHV pensionifondidel on ligi 180 000 klienti.

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu sõnul toetasid majandustulemusi ja kasumit klientide kõrge aktiivsus, tugev krediidikvaliteet ja lisandunud tulud seoses Danske Capitali omandamisega.

Toomsalu hindas LHV väljavaadet heaks ka 2017. aastal. Ettevõte avaldas 7. veebruaril finantsplaani, mille järgi kasvavad grupi tulud tänavu 18% ja konsolideeritud puhaskasum 10%. LHV prognoosib klientide hoiuste mahu kasvuks 13%, laenuportfelli kasvuks 30% ja juhitavate fondide mahu kasvuks 19%.

LHV alustas finantsplaani avalikustamist, et anda kõikidele investoritele parem ülevaade ettevõtte eesmärkidest ja tekitada igas investoris enam omanikutunnet. Avaldatud aruanded ja finantsplaan on kättesaadavad LHV lehel investor.lhv.ee.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus LHV raamatukogust leiab kirjandust erinevates keeltes. Tutvustame uusi raamatuid nii meie eestikeelsest, ingliskeelsest kui ka soomekeelsest valikust. Miks mitte ühendada kasuliku investeerimis- ja aktsiatarkuse ammutamine mõne võõrkeele praktiseerimisega?

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

JAAK ROOSAARE

JAAK ROOSAARE

JOSHUA M. BROWN

Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik 2015

Aktsiatega rikkaks saamise õpik 2015

Backstage Wall Street 2012

Jätkuna Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpikule” ilmus 2015. aastal „Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik”, kus autor ja tema sõber üritavad vahel isegi tragikoomiliste seikluste kaudu üles ehitada peamiselt üürikorteritest koosnevat kinnisvaraportfelli. Alustades odavama hinnaklassi korterite otsimisest, nägid nad alguses nii mõndagi eemalepeletavat, ja olukord tundus trööstitu. Viis aastat hiljem kuulus nende portfelli juba üle 30 üürikorteri Tallinnas.

Raamatus kirjeldavad autorid jutustuse vormis oma tehinguid koos reaalsete numbrite ja arvutustega ning sekeldusi nii puuküürnike, lekkivate torude kui ka kohtuvaidlusega. Peatutakse küsimustel, miks, kuidas ja kuhu investeerida. Lisaks antakse ülevaade ostu finantseerimise erinevatest võimalustest. Lisaväärtust pakuvad intervjuud seitsme erineva kinnisvarainvestoriga. Intervjueeritavad on oma investorikarjääri erinevates etappides ja kasutavad kinnisvaraäris tegutsemiseks erinevaid lähenemisi.

Jaak Roosaare on pikaajalise kogemusega väikeinvestor, kes tegi oma esimesed aktsiatehingud juba keskkoolis. Tänaseks teenib tema aktsiaportfell juba piisavalt dividenditulu, et katta igakuised elamiskulud. Samuti on ta pidanud üle kümne aasta oma investeerimisalast ja muud tegevust kajastavat blogi.

Raamatus kirjeldab autor oma esimesi tehinguid, näitlikustab viise uute investeerimisideede saamiseks ning annab ülevaate Tallinna börsi põhinimekirja aktsiatest ja mõningatest USA aktsiatest, mis talle enam huvi pakuvad. Lisaks peatub Roosaare peamistel majandusnäitajatel või suhtarvudel, mida ta ise on investeeringute tegemisel kasutanud. Näited on illustreeritud autori enda reaalsete tehingutega Balti turgudel. Ka leiab raamatust intervjuud nelja erinevaid investeerimisstrateegiaid kasutava investoriga.

Intervjueeritavatel on seljataga erineva pikkusega karjäär ning nad kasutavad investeerimisel erinevaid lähenemisi.

Populaarse finantsblogija Joshua Browni (thereformedbroker.com) teine raamat avab Wall Streeti telgitaguseid. Autor on võidelnud endale tee Wall Streetile, seal ellu jäänud ja edukaks osutunud. Kuid ta on alati tundnud end seal pigem vastuvoolu ujujana, kelle jaoks Wall Streeti äripraktika on olnud vastukarva.

Raamatus taaselustub eelmise sajandi lõpu ja selle sajandi alguse töökultuur jaeklientide teenindamisele suunatud maaklerfirmades.

USA maaklerfirmade töötajad on elukutselised müügimehed, kelle palk sõltub otseselt sellest, kui palju nad suudavad kuu lõpuks teenustasu teenida. Ameerikalikult agressiivsete müügimasinatena tegutsevad maaklerid ei pigista silma kinni mitte millegi ees, kui on olemas väikseimgi võimalus kuu lõpuks kontol olevate dollarite jääki suurendada.

Telgitaguseid avatakse nii inimeste, toodete, müügitaktikate kui ka lubaduste osas. Lugeja saab ülevaate, keda tasub usaldada, kelle eest tuleks võimalikult kaugele hoida ja kuidas oma investeeringute tootlust maksimeerida.

TEKST: SANDER PIKKEL

LHV maakler INVE STE E RI – NR 1/20 17

72

JIM PAUL & BRENDAN MOYNIHAN What I Learned Losing a Million Dollars 2013 Jim Pauli karjäär oli muljetavaldav. Põhja-Kentucky väikelinna poisist sai Chicago futuuri- ja optsioonibörsi juhtkonna liige. Kuid ühel hetkel kaotas ta kõik – oma vara, maine ja töökoha – vaid ühe vea, liigse enesekindluse tõttu.

Autorid kirjeldavad ja analüüsivad põhjalikult Jim Pauli teekonda ning uurivad psühholoogilisi põhjuseid halbade finantsotsuste taga. Raamatust koorub välja teema, et börsidel kasumi teenimiseks on lõpmatu arv võimalusi, kuid kahjumeid põhjustavad ennekõike ainult mõned vead. Raha kaotatakse kas analüüsimisel tehtud vea või psühholoogiliste barjääride tõttu, mis takistavad ratsionaalselt analüüsimist.

See raamat lahkabki neid põhjuseid lähemalt ja annab lugejale võimaluse neist hoiduda.

73

G U Y S P IE R

NICK L AN E

TIMO HARAKKA

BJÖRN WAHLROOS

The Education of a Value Investor: My Transformative Quest for Wealth, Wisdom, and Enlightenment 2014

The Vital Question: Energy, Evolution, and the Origins of Complex Life 2015

Suuri kiristys 2014

Talouden kymmenen tuhoisinta ajatusta 2015

Guy Spier on fondijuht, kes kasutab oma otsuste tegemisel väärtusinvesteerimise põhimõtteid. Raamatu puhul on tegemist looga tema arengust isekast ja lühiajalist kasu taga ajavast investorist edukaks väärtusinvestoriks. Ühel hetkel avastas ta enda jaoks Benjamin Grahami raamatu „The Intelligent Investor“, mis omakorda viis ta kokku mitme tunnustatud väärtusinvestoriga. Raamatus on võimalik näha investeerimise käitumuslikku poolt sellisena, nagu see on päris elus, mitte käitumusliku investeerimise õpikus. Raamatus annab Spier lugejale edasi oma senised õppetunnid, sealhulgas: miks on õiged mentorid ja eeskujud investorite pikaajalise edu võtmeks, kuidas kõrgelt hinnatud ülikoolist saadud haridus võib takistuseks saada, miks on eneseteadvus kriitiline oskus heaks investoriks saamisel ning kuidas Warren Buffett õpetas teda, et elu suurim eesmärk peaks olema enda suhtes aus olemine.

Nick Lane on biokeemik ja kirjanik, kes töötab evolutsioonilise biokeemia professorina Londoni Ülikooli Kolledžis. Tema uurimistöö keskendub bioenergeetika rollile elu kujunemises Maal ja rakkude evolutsioonis.

Selles raamatus otsib ta vastuseid küsimustele: miks komplekssed hulkraksed, nagu loomad ja taimed, arenesid ühisest eelkäijast – ainuraksest –, kuigi ainuraksed pole ise suutnud hulkrakseteks areneda; miks on sugusid ainult kaks, kuid mitte rohkem; ning miks me vananeme ja sureme?

Autori väitel saame me paari füüsikast tuttava põhimõttega ennustada, miks on elu selline, nagu ta on nii Maal kui ka mujal kosmoses. Kõige aluseks on raku mitokondrites toimiv energeetika. See võime rohkem energiat toota eraldab hulkraksed ainuraksetest. Tegemist on silmaringi avardava raamatuga, mis viib lugeja kurssi bioloogia viimaste arengutega.

2014. aastal Kanava auhinnale kandideerinud teos vaatleb majandusküsimusi laiemalt kui ainult rahvuslikust vaatevinklist. Raamatu autor, varasem ajakirjanik ja praegune Soome parlamendisaadik Timo Harakka otsib vastuseid küsimustele: miks kestab euroala kriis aastast aastasse; miks on majanduse elavdamise asemel valitud jätkuva kitsikuse ja säästmise liin, kuigi majandusteadlased ja IMF peavad sellist poliitikat ebaõnnestunuks; mida rahaliidu jagunemine võlausaldajateks ja võlgnikeks liidule teeb ning kuidas see mõjutab inimesi? Võlgades riikidest on saanud troika (Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga) hoolealused. Autor üritas oma raamatuga alustada Soomes avalikku debatti euroala kriisi lahendamise osas. Raamat on soome keeles.

Paljude teiste ametite hulgas Sampo Grupi ja Nordea Panga nõukogudesse kuuluv Björn Wahlroos on soomlaste jaoks ärimaailmas tuntud tegelane. Mitmeid suuri ettevõtteid juhtinud ja ülikoolis professoriametit pidanud Wahlroos analüüsib oma raamatus lähemalt kümmet suurima hävitusvõimega majandusideed. Analüüsitavate ideede autoriteks on olnud näiteks John Maynard Keynes ja Thomas Piketty. Autori sõnul pakutakse majandusprobleemidest ülesaamiseks enamasti halbu ja ebafunktsionaalseid lahendusi. Wahlroos kaitseb kapitalismi ja vabaturumajandust ning teeb seda hästi argumenteeritult.

Kellele soome keeles lugemine valmistab raskusi, sel tuleks natuke oodata, sest autoril on plaanis sama raamat välja anda ka inglise ja rootsi keeles.

I NVE STE E RI – NR 1/2017

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „LHV kodulaen võimaldab vabadust“.

Võitjaks osutusid Maiko Kiis, Kaimo Kalaus ja Olar Teder.

Palju õnne!

INVE STE E RI – NR 1/20 17

74

Sest Sest iga iga sõna sõna on on oluline! oluline!

• LÜHIKESED • LÜHIKESED järjekorrad vastuvõtule! järjekorrad vastuvõtule!

• TASUTA • TASUTA kuulmisuuringud! kuulmisuuringud!

• PARIMAD • PARIMAD aparaadid! aparaadid!

TALLINN TALLINN Pärnu mnt 139 E/2, 2. korrus

Telefon: 53 139 011 E/2, 529 2. korrus Pärnu mnt Tallinn@kuuldeaparaadid.ee Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

TARTU TARTU Ülikooli 8

Telefon: Ülikooli 853 807 287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee Telefon: 53 807 287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE RAKVERE Tuleviku 4, Dr. Tiina Pruler-Ild ruumides Telefon: 3253 Tuleviku 324 4, Dr. Tiina Pruler-Ild ruumides Rakvere@kuuldeaparaadid.ee Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

Kuuldeaparaadid OÜ pakub kuuldeaparaatiKuuldeaparaadid pakub kuuldeaparaatide konsultatsiooni,OÜ paigaldust ja tasuta kuulde konsultatsiooni, paigaldust ja tasuta kuulmisuuringuid patsientidele seitsmes uues misuuringuid patsientidele uues kuulmiskeskuses Tallinnas, seitsmes Tartus, Pärnus, kuulmiskeskuses Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres,Tallinnas, Viljandis ja Paides.

VäljastaNarvas, Rakveres, Viljandis ja Paides. Väljastame aparaate ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA) me aparaate ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toetusega isikliku abivahendi kaardi alusel. toetusega isikliku abivahendi kaardi alusel.

Pakume patsientidele vajadusel 12 kuud Pakume patsientidele vajadusel 12 kuud järelmaksu 0% intressiga.

Lühikesed järelmaksu parimad 0% intressiga.

Lühikesed järjekorrad, aparaadid, järjekorrad, parimad aparaadid, professionaalne paigaldus.

Broneeri professionaalne paigaldus. tasuta konsultatsioon meie Broneeri kodulehel tasuta konsultatsioon või meie kodulehel kuuldeaparaadid.ee telefoni teel. kuuldeaparaadid.ee või telefoni teel.

PÄRNU PÄRNU Ülejõe Tervisekauplus, Keskväljak 1 Telefon: 447 2686 Ülejõe Tervisekauplus, Keskväljak 1 Parnu@kuuldeaparaadid.ee Telefon: 447 2686 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI VILJANDI Viljandi Tervisekeskus kab. 303, Turu 10 Telefon: 433 3783 Viljandi Tervisekeskus kab. 303, Turu 10 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

NARVA NARVA OÜ Narva kliinik, Aasa 4 Telefon: 356 8899Aasa 4 OÜ Narva kliinik, Narva@narvakliinik.ee Telefon: 356 8899 Narva@narvakliinik.ee

PAIDE PAIDE AS Järvamaa Haigla, kab. 412, Tiigi 8 Telefon: 53 011 529 kab. 412, Tiigi 8 AS Järvamaa Haigla, Paide@kuuldeaparaadid.ee Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

Võta Partner pangakaart ja kogu kuni 3 korda rohkem ostuboonust

Vaata lähemalt lhv.ee/partner

Ostuboonust saad koguda ja kasutada Tallinna Kaubamaja Grupi kauplustes. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega aadressil lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Mõtle oma krediidiotsus alati läbi. Partner krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 22,86% aastas järgmistel näidistingimustel: limiit 300 €, intress 18% aastas (fikseeritud), kaardi kuutasu 1 €, intressivaba periood 38 päeva, kogusumma ja tagasimaksete summa 336 € ning eeldusel, et limiit võetakse kasutusele viivitamata, täies mahus ja tagastatakse aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena.