Investeeri 4 2016

lhv ajakiri nr 4/2016

Töökus viis sihile Eesti üks edukamaid naisettevõtjaid Reet Roos lubab veel midagi suurt korda saata Ü L E VA A D E: KINNISVARA I N V ESTO R: SERGEI PAREIKO A JA LU G U: RA AMATUÄRI G U R U: JEFF BEZOS

Juhtkiri

Sisukord 4

tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht

finantsteenus, nagu ka iga teine teenus, tuleb valida ikka parimalt pakkujalt. Oleme varasemalt ka Investeeri ajakirjas soovitanud leida iga finantsteenuse jaoks meelepärane partner. Pole erakordne, kui liising on ühest pangast, aktsiaid hoitakse teises ja ettevõtte raha hoopis kolmandas. Kuid on rohkesti inimesi, kes soovivad kõiki rahaasju ajada ühes kohas, ühes usaldusväärses pangas, mis on nende jaoks kodupank.

Nii mõnigi klient on varasemalt meie käest pärinud, millal LHV alustab kodulaenu pakkumist, et seejärel muuta LHV oma kodupangaks, kuhu hakkaks laekuma ka töötasu. On rõõmustav, et nüüd on kodulaen LHV tootevalikus olemas. Soovime olla üha enamatele klientidele tõeliselt hea kodupank. Panga poolt vaadates saame just tuttavale kliendile pakkuda parimaid tingimusi.

Soovime, et LHV kliendid saaksid meie juures valida endale sobivad, kvaliteetsed ja uuenduslikud teenused. Viimati on valik avardunud pensionikogumises. Passiivse juhtimisega kogumispensioni fondide lisandumine turule annab teadlikule kliendile võimaluse soovi korral saada vahetumalt osa globaalsete turgude liikumisest.

Usume, et aktiivsed ja tegusad kliendid oskavad endale meelepärase üles leida.

kaanelugu reet roos sai miljonäriks reklaamiäriga 10 investori abc

Müügimajad jagavad soovitusi 14 ajalugu

Kirjasõna muistne äri 24 guru

Rikkaim raamatukaupmees jeff bezos 34 ülevaade

Kaardimakse internetis – kiire viis arvete tasumiseks 38 ettevõte

Kaubamaja e-pood kogub tuure 42 ülevaade

Kinnisvarasektoril läheb hästi 46 suur uudis

LHV hakkab ka kodulaenu pakkuma 50 fond

baltic horizon võimaldab investeerida ärikinnisvarasse 52 investor

Endine tippjalgpallur sergei pareiko panustab võlakirjadesse 56 ettevõte Lätlaste hansamatrixi edukas börsidebüüt 60 pension

Kui hea peremees sa oma rahale oled?

66 Pensioniveeb näitab uut infot 68 sündmus

LHV-l Tartus uus ja uhke kontor 70 lhv uudised 72 uued raamatud 74 ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 4/2016

FOTOD: ANU HA MME R

inve ste e ri – nr 4 /20 16

4

Reet Roos

Kaanelugu

eesti ühe edukama naisettevõtja reet roosi loos kumab läbi pühendumus ühele valdkonnale, kus ta on töötanud ennast tippu. selle saavutanud, jagus tal vahepeal aega ka tipp-poliitikas osalemiseks.

Kuidas sinust sai ettevõtja?

Kui ma ülikoolis käisin, oli kõige suurem erastamiste laine juba möödas ja algas esimeste self-made ettevõtjate tippurühkimise aeg. Mäletan muret, et soovisin kohe luua oma firma, kuid ei teadnud siis veel, mida teha. Õnneks olin ma sel hetkel tööl tänaseks juba suletud ajalehes Den za Dnjom, ja kuna töötasin seal reklaamidirektorina, siis oli reklaamitööstusesse sisenemine loogiline samm.

Laiemalt võttes on ettevõtjaks olemine tegelikult sügav olemuslik teema ja sisemine sund, mida võiks võrrelda seksuaalse orientatsiooniga. (Naerab.) Ettevõtlik kas ollakse või mitte, ja seda suures plaanis muuta ei saa. Seega lihtsalt mõttest, et hakkan ettevõtjaks, ei piisa. Vaja on olla oma olemuselt „ette võtja”.

Mis sind reklaamivaldkonnas köitis?

Tollal oli see uus valdkond, kõike oli vaja ise leiutada. Tänasega võrreldes oli oskusi 5

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 4/2016

Kaanelugu Reet Roos Sündinud 1. aprillil 1973 Taeblas.

Lõpetanud 1991. aastal Jakob Westholmi Keskkooli.

Sai Tartu Ülikool diplomi ajaloo erialal 2007. aastal.

Lisaks on õppinud Tallinna Pedagoogilises Instituudis matemaatikat.

2001. aastast kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu.

Aastatel 2003–2007 ja 2011–2015 oli riigikogu liige.

Asutanud meediaagentuuri Inspired Communications.

Kuuluvus nõukogudesse Kuulunud Eesti Posti, RMK ja Arengufondi nõukokku.

Kuuluvus juhatustesse Metria Invest, RR Valdus, OÜ Tööõigusbüroo Labour Consulting, MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu, MTÜ Emakas.ee, MTÜ Tööõigusteenused ja OÜ Sparknet Company.

Poliitikast „Poliitikaga tegelemine andis mulle teadmised sellest, kuidas asjad täna Eesti riigi tasandil juhtuvad, ning nägemuse, mida võiksin ise teha teisiti.

Inimloomuse osas olen samuti targemaks saanud.

Tulevikus löön poliitikas kaasa ainult sellisel juhul, kui avaneb võimalus midagi konkreetset teha. Riigikogu liikmeks pole mul enam aega minna.” inve ste e ri – nr 4 /20 16

sel ajal vähe, aga tahtmist väga palju.

Marketing on oma olemuselt juba selline valdkond, kus muutused toimuvad kogu aeg ja väga kiiresti, ning see mulle meeldibki. Tõsi, see ka väsitab, aga hoiab ikkagi värskena, sest pole just palju tegevusvaldkondi, kus tuleb igapäevaselt olla kursis kümnete erinevate ettevõtlussektoritega. Edukaks partneriks turunduse ja meedia alal saab olla ainult siis, kui tead päris põhjalikult, kuidas sinu kliendi ärivaldkond toimib. Teadmiste ja kogemuste baas on seega meie valdkonnas 360 kraadi lai. See kõik on aidanud mind hiljem investeerimisotsuste juures.

Kuidas leidsid esimesed kliendid?

Kuna alustasin meediaagentuuriga hiljem kui peamised tänased konkurendid, siis oli turg sisuliselt juba jagatud. Iga minu uus klient oli enne olnud mõne teise agentuuri oma, ja turule oluliselt

hilisema sisenejana oli raske. Kliendi ülevõtmiseks ei piisa, et oled veidi parem – pead olema teistest peajagu üle ja nii palju parem, et kliendil tasuks vana hea suhe ja sissetöötatud tavad katkestada.

Võite ette kujutada, et selline lähenemine tekitas meie konkurentides paksu verd. Samas, kui keegi mulle ütleb, et miski on võimatu, siis see mulle just sobibki. Ilma väljakutseteta ma asju ei teegi. Seega ütleksin tänastele noortele ettevõtjatele: tee oma tööd paremini kui teised, sest siis on varem või hiljem jämedam ots sinu käes. Samas eeldavad toimivad kliendisuhted ikkagi mõlemapoolset panustamist, seega tänan kõiki meie kliente, kes usaldasid meid koostöö alguses ja teevad seda ka praegu.

Kuidas kommenteerid hetkeolukorda Eesti reklaamitööstuses?

Olukord on põnev. Meie rõõmuks 6

Kas uutele tegijatele on ruumi?

Uusi loovinimesi on alati vaja ja nemad teevad endale ise ruumi. Kuid täiesti teine funktsioon on meediaagentuuridel, kes pole seotud loovideede genereerimisega, vaid on pigem analüütikud ja matemaatikud. Meediaagentuuridel on sisenemislävi turule üsna kõrge, sest eduka meediaagentuuri tegemiseks ei piisa headest mõtetest, vaid vaja on ka vahendeid investeeringuteks. Toimiva teenuse eelduseks on erinevate uuringute olemasolu, need omakorda aga nõuavad rahalisi vahendeid. Nii et uute meediaagentuuride sündi ma ei usu. Küll aga võivad mõned tihedas konkurentsis kaduda.

Kas sa alustaksid uuesti?

Kui saaksin alustada nullist praeguste teadmistega, siis teeksin seda rõõmuga.

Ma olen oma ala fänn. Oleksin targem ja tõuseksin tippu lihtsalt kiiremini, ilma kalliste vigadeta.

turundusturul strateegilise meediaplaneerimise osakaal aina suureneb ja muutub pidevalt täpsemaks ning sihitumaks. Lõhutakse piire ja seotakse erinevaid valdkondi, et tekitada sünergiat. Reklaamiagentuur, mis käituks nagu suur „kontsern”, on jäänud õnneks eelmisesse sajandisse. Kui vanasti oli kliendi jaoks üheks veenvaks argumendiks teadmine, et ühest agentuurist saab kõik teenused kompleksselt kätte, siis täna on just spetsialiseerumine see, mis toob edu. Turul on valdav, et turundusstrateegia tegemisel kaasatakse erinevaid uuringuid ja analüüse ning abi otsitakse ka teaduslikest meetoditest, nagu ökonomeetriline modelleerimine. Meediaagentuur on strateegiline partner, mitte broneerimiskirjade või tellimuste saatja. Tore on ka see, et täna ei jagata enam meediat vanaks ega uueks, vaid kõik on omavahel integreerunud.

7

Kas kliendid peaksid hindama hulljulgeid ideid või kogemusi?

Hulljulguse ja katsetamisega pole tänapäeval meie strateegilise planeerimise valdkonnas enam suurt midagi teha.

Tegemist on keeruka äriga, mis põhineb ikkagi teadmistel, mitte entusiasmil või hulljulgusel. Samas mõjuvad emotsionaalsed loovlahendid alati positiivselt, seega oskab tark turundusjuht omavahel kombineerida õiges vahekorras analüütilised meediateadmised ja ägeda loovuse.

Naised vs mehed ettevõtjana „Ettevõtet alustades on siiski parem mees olla.

Olen seda korduvalt mõelnud. Lips annab mehele n-ö rohkem avanssi. Mees mõjub usaldusväärsemana ja, mis teha, ka targemana.

Kahjuks nii see meil on.

Loodan, et minu lapsed saavad tulevikus öelda, et nende maailmas nii pole.

Aga kui ettevõte on edukas, on ka naisest ettevõtja ennast sisuliselt tõestanud, ja siis pole enam vahet.

Naine juhina on stabiilsem ja võtab vähem riske. Suuremat vahet polegi.”

Soovitused algajale ettevõtjale „Alusta noorena, sest siis pole lapsi ega kodulaenu.

Kui noorena pole valmidust panustada ja tekib mure, kuidas leida aega pidude, sünnipäevade ja sõpradega reisimise jaoks, siis pole põhjust alustadagi. Kogu turg on jagatud ja 95 protsendil juhtudest peab enda osa kelleltki ära võtma. Ole valmis pidevaks eneseületamiseks. Kogu aeg tuleb olla kiirem, targem ja parem. Iseendale pean aga pidevalt meelde tuletama, et inimese headus pole veel põhjus palkamiseks.”

Kuidas on võimalik reklaamivaldkonna arenguga kaasas käia?

Investeerime suure hulga oma kasumist turuliidri positsiooni hoidmiseks.

Tahame olla meediaagentuuride valdkonna innovaatorid. Me ei lähe kaasa kõikide muutustega, vaid keskendume uuendustele, mis toovad edu pikas perspektiivis. Täna on meil üle Baltikumi erinevates riikides olemas spetsialiseerunud digimeediaagentuurid, sisuturundusosakonnad ja e-commerce. Me oleme nendesi nve ste e ri – nr 4/2016

Kaanelugu

Oleme ol kui meie ga big data. Maailmaturgudel räägitakse just nendest uutest andmemassiividest palju, aga alati lisatakse juurde klausel, et andmestiku omamisest üksi ei piisa – tuleb ka teada, mida olemasolevate numbritega peale hakata. Ma ei saa öelda, et me oskame täna kõiki olemasolevaid ja juurdetekkivaid andmeid oma klientide äritegevuse arendamiseks lõpuni ära kasutada, aga me teeme selle nimel igapäevaselt tööd. Tuleb ka lisada, et oleme olnud ka julgemad kui meie konkurendid – kasvatasime turuosa siis, kui teised kartsid, näiteks majanduskriisi ajal.

Edaspidised eesmärgid äris „Tahaks veel midagi suurt ära teha, aga õige eestlasena ei paljasta ma saladust enne, kui õige aeg on käes. Mõne aasta jooksul tuleb aga kindlasti midagi uut ja huvitavat välja. Kui läheb nii, nagu planeerin, siis saavad sellest kõik teada nii või teisti.”

Ootused jõuluvanale „No mingi hea šampanja võiks olla või siis üks tore pidu sõpradega, kus koos kokatakse.”

inve ste e ri – nr 4 /20 16

se arenguvaldkondadesse panustanud juba aastaid, samas kui mõni konkurent paneb alles täna aastaaruandesse kirja, et plaanib järgmisel aastal tegeleda uue digivaldkonna juurutamisega.

Mis on olnud sinu edu võti?

Me oleme turul uuenduste tegijad, mille tulemusel oleme saanud Baltikumi suurimaks. Lahti seletatuna tähendab see, et oleme kordi tõstnud turul kehtivaid standardeid. Oleme teinud esimestena asju, mis on täna loomulikud ka konkurentide tegevuses. Lisaks investeerime pidevalt oma kvaliteedi tõstmisse ja teeme tööd uuringute valdkonnas, mis laiemas plaanis haakub tänase moesõna-

Milliste otsuste üle oled kõige uhkem?

Seesama, et me ei lasknud eelmist kriisi luhta, vaid laienesime jõuliselt üle Baltikumi. Meie meediaagentuur ei koondanud eelmise kriisi ajal kedagi, vaid värbas hoopis inimesi juurde, kui turul oli häid spetsialiste vabalt saada.

Suurendasime oluliselt oma turuosa.

Ja mida ka kahetsed?

Võibolla seda, et mul ei olnud mõistust veelgi varem alustada.

Kui aktiivselt töötad?

Täna olen ma taandunud äriarendajaks.

Aktiivne olen uute ja innovaatiliste lahenduste juurutamisel. Lisaks sellele tegelen vajadusel suuremate kriiside juhtijana. See tähendab, et kui miski kliendisuhetes kipub kärisema, siis tuleb sellega tegeleda koheselt ja leida lahendused. Saan oma kogemuste pagasit rakendada just sellistes kriisiolukorda8

lnud julgemad e konkurendid des. Samas tuleb tõdeda, et õnneks tuleb selliseid olukordi ette üsna harva.

Kuhu oled oma tulu investeerinud?

Investeerin reeglina ainult oma valdkonda ehk tegevustesse, mida ma tunnen piisavalt hästi. Põhiliselt investeerin oma ettevõtete sisemistesse start-up’idesse ja arendustesse. Ainus erand on Timbeter, mis tegeleb puidukoormate mõõtmise tarkvara väljatöötamisega. Näen, et neil on potentsiaali.

Sinu hinnang ettevõtluskeskkonnale?

Meil on vaja inimesi – meie riigi kulubaas kasvab, aga tööturule siseneb täna vähem, kui sealt lahkub. Ükskõik kui tarka majandust me endale ei soovi, ilma kriitilise hulga tarkade inimesteta me seda unistust ei saavuta. Eesti ei saa olla lihtsalt riik, sest me ei vea välja, me peame olema erilised, et üldse olemas olla.

Aga kust saada inimesi?

Riigi kuvand on oluline ja meil on vaja inimeste siia kutsumiseks unikaalset müügiargumenti. Kõlanud on idee, et meelitame oma sugulasrahvaid Venemaalt Eestisse. Nõus, seda peaks tegema, aga ajafaktor on kriitiline ja protsess ise on pikem. Ehk kokkuvõtvalt – neid on vähe ja see võtab aega.

Tippspetsialistide Eestisse meelitamine, millest on samuti palju räägitud, on sama, mis olümpial osalemine – konkurents on ülitihe ja osadel riikidel on doping. Lisaks on meil väga kõrge tööjõumaks, mis sugugi kaasa ei aita.

9

Kolmas variant olekski tegeleda süsteemselt n-ö ettevõtete migratsiooniga.

Kutsume siia nii peakontoreid kui ka erinevaid suurfirmade tugiteenuseid ja teenuskeskuseid, näiteks finants- ja raamatupidamisteenustest kuni kõnekeskusteni välja. Toome siia terveid tegutsevaid ettevõtteid koos nende tehnika, sisseseade, lepingute ja oskusteabega, aga ka tipptöötajatega ja miks mitte ka kõikide töötajatega.

Soodustame ka nende ettevõtete terviklikku kolimist. Isegi kui nad algul ei palka kedagi eestimaalastest (ja tuletan meelde, et meil on struktuurne tööjõupuudus, mille taha nii mõnegi ettevõtte kolimine on jäänud), siis nad tarbivad siin ja loovad kaudseid töökohti. Tavaliselt kolib tipptöötajaga kaasa ka tema perekond – see tähendab rohkem inimesi ka tööjõuna, mis on lisaväärtus. Lisaks veel lapsed, nemad on meie väärtus tulevikus – kui Eestis on omandatud rahvusvaheline haridus, saavad neist meie n-ö saadikud heas mõttes.

Täna on aga kolmandatest riikidest töötajate sissetoomine ülemäära keeruline ega võimalda välismaalt Eestisse üle tuua kogu tegutsevat ettevõtet (lisaks sisseseadele, lepingutele ja oskusteabele ka ettevõttes seni töötavaid töötajaid). Sobivat tegevuskohta otsivad ettevõtjad loobuvad seetõttu Eestist kui võimalikust sihtkohast oma ettevõttele. Sellega tuleb kiiresti tegeleda, et oleksime rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad. Seega peame me oma konkurentsivõimet kasvatama.

Viib head ideed ellu Reet ei takerdu detailidesse, vaid haarab suuremat pilti, ükskõik siis, kas tegu on tööalase või vaba aja veetmise küsimusega.

Meenub üks kord, kui sõitsime Lapimaale suusatama ning Reet otsustas meiega ühineda üsna viimasel hetkel ja sisuliselt tuli reisile ainult käekott näpus. Aga kamba peale sai talle soojad riided kokku otsitud, ja hoolimata sellest, et ka mäesuusatamisest ei saanud talle uut kirglikku hobi, veetis ta kogu reisi rõõmsameelse ja heatujulisena ning lõi vapralt kõikides tegemistes kaasa. Usun, et selline meelsus iseloomustab teda ka muudes tegemistes. Kui idee on ikkagi hea, siis asub ta seda jõuliselt ellu viima, mistahes takistusi ka teele ei tuleks.

Marleen Taremaa Inspired Universal McCann Kommunikatsioonijuht

i nve ste e ri – nr 4/2016

ILLUS TR ATSIOON: LEM BITU MIKK ER

inve ste e ri – nr 4 /20 16

10

Investori ABC

Osundajad maailmas on lugematu arv börsiettevõtteid, mille väärtpaberitega tehakse lugematu hulk tehinguid. selles kirevas maailmas aitavad investoritel orienteeruda analüüsimajad, mis katavad erinevaid aktsiaid ja annavad soovitusi, mida võtta, mida jätta. lihtsustatult tähendab ettevõtete katmine analüüsimajade ja pankade pakutud teenust, mille käigus analüüsitakse sektorite või üksikettevõtete lõikes ettevõtete finantsnäitajaid ja suhtarve ning muu hulgas spekuleeritakse võimalike tulevikustsenaariumidega, et anda ettevõttele võimalikult objektiivselt kas „osta”, „hoia” või „müü” soovitus.

Siiski peab arvestama, et hinnang ettevõtte väärtusele on tegelikkuses alati subjektiivne. Eelnevaga seonduv analüütikute teostatud mõttekäik koos suhtarvude ja arvutustega on tavaliselt vormistatud üheks raportiks.

Ettevõtete põhjalik analüüs ja tegevuse hindamine nõuab väga palju aega, suurt teadmistepagasit ja kogemust. Kuna kõigil investoritel ei pruugi olla selliseid erialaseid teadmisi ega ka aega erinevaid ettevõtteid analüüsida, siis tihti jäetaksegi see töö analüütikute teha.

Kõige sagedamini kaetakse analüüsiga suuremaid, likviidsemaid ja avalikkuses rohkem tuntud ettevõtteid. Kuna selliste ettevõtete vastu tunnevad investorid ka kõige suuremat huvi, tekib win-win-olukord, kus investorid kasutavad analüüsimajade ja pankade pakutud teenust ning 11

saavad vastutasuks informatsiooni, millega arvestada oma investeerimisotsuste tegemisel.

Teinekord osutuvad valituks aga hoopis ettevõtted, mis võivad esmapilgul osutuda väheatraktiivseks ja jääda aktsiaturgude alternatiivide rohkuse tõttu tähelepanuta, kuid omavad suurt kasvupotentsiaali ning kauplevad turgudel alla oma tegeliku õiglase väärtuse. Kui analüütikud on potentsiaalsele investorile turult mõne sellise ettevõtte leidnud, võib investeering olla väga tulus.

Sõltuvalt riigi majandusest ja aktsiaturust on analüüsimajade ja pankade fookuses erineva kaliibriga investorid, kellele vastavat teenust pakutakse, mis tähendab, et keskmisele jaeinvestorile ei pruugi olla kättesaadavad kõikide pankade ja analüüsimajade koostatud raportid ja analüüsid.

Tavapäraselt on pankadel oma keskkonnad, kust kõikvõimalikud analüüsid on kättesaadavad, või siis kasutatakse muid interneti piiramatuid võimalusi.

Millel soovitused põhinevad?

Eelkõige hinnatakse ettevõtete puhul nii nende tulevikukasumi potentsiaali kui ka potentsiaalseid investorile tehtavaid

Mõisted EV on ettevõtte turuväärtus. Aktsia hind korrutatakse aktsiate arvuga.

P/E abil saab hinnata aktsiat, võrreldes aktsia hinda ettevõtte tulususega. Tulususe all peetakse silmas puhaskasumit. Aktsia hinna tõus või langus on seotud ettevõtte jooksva kasumiga ja potentsiaaliga toota tulevikus kasumit. Suhtarve jälgides tuleks arvesse võtta, et aktsia hind ja kasuminumber kajastaksid sama ajaperioodi.

P/B suhtarvu jälgitakse selleks, et leida aktsiaid alla raamatupidamisliku väärtuse või ettevõtteid, mille P/B on alla turu või sektori keskmist. P/B suhtarv leitakse jooksva aktsiahinna jagamisel raamatupidamisliku väärtusega aktsia kohta.

EBITDA on kulumieelne ärikasum ehk ärikasum + kulum. EV/EBITDA võimaldab paremini hinnata eelkõige ettevõtte äritegevust, sest erinevalt puhaskasumist ei mõjuta EBITDA-t erinevused ettevõtete kapitalistruktuuris, maksudes ja põhivara kulumi arvestuses.

tekst: benjamin toomiste

LHV analüütik i nve ste e ri – nr 4/2016

Investori ABC

LHV Balti analüüsid LHV katab Balti börsidel seitseteist noteeritud ettevõtet, mis teeb investorile ja investeerimishuvilisele Balti börsiettevõtete jälgimise ja hindamise lihtsamaks. Jälgitavatest ettevõtetest kaksteist on Tallinna börsilt, kolm Läti börsilt ja kaks Leedu börsilt. Analüüsikeskkonnast leiab värsked turuülevaated, igahommikused Baltikumi tähtsamad majandusuudised, kõigi kaetavate Balti börsiettevõtete põhjalikud analüüsid ja kiirülevaated nende ettevõtete tegevusest. Lisaks on andmebaasis info seitsmeteistkümne LHV-s jälgitava ettevõtte kohta, sealhulgas nii ajaloolised majandustulemused kui ka tulevikuprognoosid. Analüüside alusel saab iga investor juba ise kujundada oma investeerimisotsuse. Teenus on suunatud nii eraisikust kui ka juriidilisest isikust jaeinvestorile. Teenuse kasutamiseks tuleb LHV Pangas sõlmida kliendi- ja investeerimisteenuste leping. Teenus maksab 5 eurot kuus ning hinnale lisandub käibemaks.

LHV Groupi aktsiad noteeriti Tallinna börsil 2016. aasta mais. Esimesena hakkas ettevõtet katma Swedbank.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. inve ste e ri – nr 4 /20 16

Selleks, et anda soovitusi, tuleb välja selgitada ettevõtte õiglane väärtus väljamakseid. Ettevõtete hetkeolukorda, mis on stardipositsioon tulevikku, on kõige parem hinnata nende majandustulemuste järgi. Börsil noteeritud ettevõtted teavitavad investoreid tulemustest vä­hemalt neli korda aastas – pärast iga kvartali lõppu. Sõltuvalt ettevõtte sekto­rist ja tegevusvaldkonnast võidakse informatsiooni ettevõtte tulemuste kohta avalikustada vabatahtlikult ka sagedamini. Reeglina teavitatakse aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid sündmustest, mis võivad ettevõtet suuremal või vähemal määral ühes või teises suunas mõjutada. Lisaks ettevõttepõhisele infole hinnatakse majanduskeskkonna ja sektori trende, regulatiivset keskkonda, konkurentsiolukorda, oluliste sisendhindade muutust, erinevaid riske ja palju muud. Kõiki neid sisendeid võtavad analüütikud analüüside ja soovituste koostamisel arvesse.

Selleks, et ettevõttele anda „osta”, „hoia” või „müü” soovitus, tuleb välja selgitada ettevõtte õiglane väärtus. Kui õiglane väärtus erineb oluliselt turuväärtusest, tuleb hinnata erinevuse põhjuseid ning kaaluda asjaolusid, mis võiksid viia turuhinna lähemale ettevõtte hinnatud õiglasele väärtusele. Õiglase väärtuse väljaselgitamiseks kasutavad analüüsimajad vastavalt ettevõttele, finantsnäitajatele ja tulevikuprognoosidele erinevaid hindamismudeleid ja meetodeid.

Hindamismeetodid jagunevad üldistatult kahte põhikategooriasse: absoluutsed hindamismudelid ja kaudsed hindamismudelid. Esimesel juhul hinnatakse vaid ettevõtte fundamentaalseid näitajaid, keskendudes eelkõige dividendidele, rahavoole ja kasvupotentsiaalile. Hindamis-

mudelid, mis kuuluvad siia kategooriasse, on näiteks diskonteeritud dividendi ja rahavoo mudel ning jääkkasumi mudel.

Kaudse hindamismudeli puhul võrreldakse omavahel hinnatavat ettevõtet ja sama sektori analoogseid ettevõtteid. Selle meetodi puhul arvutatakse erinevaid suhtarve, nagu P/E, P/B, EV/EBITDA jne.

Mõlemal lähenemisel on omad tugevused ja puudused ning seetõttu kasutatakse sageli mõlemaid korraga.

Kuidas analüüsimajade infot investeerimisel arvestada?

Sellist tüüpi analüüsid on üldiselt abstraktse loomuga ja neis ei arvestata iga investori individuaalset riskitaluvust.

Seega ei tohiks analüüsi või investeerimissoovitust võtta aktsiapositsiooni omandamise protsessis ainukese faktorina ning soovituslik on hankida informatsiooni ka muudest allikatest. Samuti tuleb arvestada, et analüüs ja soovitus on antud konkreetsel ajahetkel. See tähendab, et aja möödudes võib ilmneda uusi asjaolusid ning vaadeldava ettevõtte turuhind võib tuntavalt muutuda, mistõttu ei pruugi analüüsis antud soovitus olla tuleviku ajahetkel enam kohane.

Finantsinstitutsioonide lõikes võivad „osta”, „hoia” või „müü” soovituste struktuurid mõnevõrra erineda. Näitena võib siinkohal tuua LHV, kes annab soovituse osta, kui eeldatav aktsiahinna kasv on 12– 18 kuu jooksul rohkem kui 10%. „Hoia” soovitus antakse juhul, kui oodatav aktsiahinna muutus on 12–18 kuu jooksul –5% kuni +10%. Soovitus müüa antakse aga, kui eeldatav aktsiahinna muutus 12– 18 kuu jooksul on vähem kui –10%.

12

Investeeri korteri asemel Coca-Cola Plazasse ja ärikinnisvarasse kogu Baltikumis.

Baltic Horizon Fund avalik märkimine kuni 30. nov. 2016

baltichorizon.com Tutvu Northern Horizon Capital AS-i poolt valitsetava fondi Baltic Horizon osakute avaliku pakkumise prospekti, fondi reeglite, finantsaruannete ja muude dokumentidega aadressil baltichorizon.com. Vajadusel pea nõu asjatundjatega. Tegemist ei ole investeerimissoovituse, nõustamise ega muu investeerimise kõrvalteenusega.

FOTO: WIK IP ED IA

inve ste e ri – nr 4 /20 16

14

Ajalugu

Paberi lõhn raamatud ja nendega tehtav äri pole vaatamata oma mitme tuhande aasta pikkusele ajaloole sugugi minevikku kaduv tegevusala. Peamine probleem sellel iidsel alal on siiski sama, mis mujalgi äris: uute toodete pealetung ja nende pakutav konkurents. Antud juhul siis seos vanimaks tarkuseallikaks peetud paberraamatute ostmiseks kulutatava raha ja lugemiseks kulutatava aja vahel.

Uued levikanalid, tarbimiskeskkonnad ja muutuv tarbijakäitumine on esitanud tööstusalale tõsise väljakutse. Asjade senine käik näitab siiski, et pikemas perspektiivis on tarbijaskonna jätkuv huvi kindlaks aluseks pigem kasvule kui kahanemisele.

Aegade ja raamatu algusest Sumeri, õigemini akadi eepos Uruki kuninga Gilgameši ja kangelase Enkidu tegudest on ilmselt vanim säilinud kirjandusteos. Sel neli tuhat aastat vanal lool pole raamatuga praeguses mõttes palju ühist, sest eepos kirjutati kiilkirjas ja savitahvlitele. Küll aga olid tol ajal juba olemas raamatukogud – 12 „Gilgameši” tahvlit olid vaid väike osa 1849. aastal Iraagi linna Mosuli lähistelt avastatud enam kui 20 000 tahvlist koosnevast raamatukogust, mille rajas 2600 aastat 15

tagasi Ninivesse kuningas Assurbanipali.

Raamat meie mõistes tekkis siis, kui võeti kasutusele papüürus, millest tehti rullraamatuid, ja pärgament, mis õmmeldi esialgu papüüruse eeskujul rullraamatuiks, kuid millest hiljem – umbes 1500 aastat tagasi – hakati valmistama lehtedena kokkuköidetud raamatuid. Kui üks raamat oli valmis, hakati sellest tegema ka koopiaid, kuid raske on öelda, millal raamatutest sai äri. Raamatute ja raamatukaubanduse ajaloo uurijad on leidnud vanast testamendist Jeremija raamatust märke, et ligi 2500 aastat tagasi elanud prohvet dikteeris piibli vanema osa tähtsamad raamatud oma toimetajast kirjutajale ja järgijale, ülik Baarukile, Neerija pojale, kelle stiilusele omistatakse ka mõned bullad ehk rulldokumendid, mis leiti väljakaevamistel 1975. aastal. Tollest ajast ehk Saalomoni templi hävitamise ajast, mis toimus 587. aastal eKr, võikski lugeda raamatukaubanduse ajalugu alanuks, sest toonased kirjutajad olid ühtlasi ka kõige kirjapanduga kauplejad ehk kaudselt raamatupoodnikud.

Juba veidi hiljem, Vana-Kreekas ja -Roomas, läks ülikute seas moodi oma raamatukogu soetamine ja täiendamine – sel eesmärgil olid neil palgal raamatute ümberkirjutajad. Samuti oli selleks ajaks

FOT O: VI DA P RES S

raamat on nähtusena väga vana, nagu ka sellega tehtav äri – pea sama vana kui kirjaoskus, aga siiski jätkuvalt moes.

Haruldane leid „Gilgameši” eepos leiti kaheteistkümnel savitahvlil Assüüria pealinna Ninive varemetest. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, 7. sajandil eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli Vana-Idamaade ajaloo tundmaõppimisel.

tekst: ants vill i nve ste e ri – nr 4/2016

Ajalugu

F OT O: W I K I P EDI A

F OT O: VI DA P RES S

Eksklusiivne käsitöö Kuni trükimasina leiutamiseni 15. sajandil kirjutati kõik raamatud käsitsi.

Laiemalt hakkas kirjasõna levima peale Gutenbergi leiutist.

Eesti raamatuajalugu Vanem raamatuajalugu Eestis puudutab peamiselt saksakeelse raamatu ning saksa trükkalite ja autorite ajalugu. Käsikirjalised raamatud jõudsid Eestisse 13. sajandil. Trükitud raamat jõudis siia vähem kui 20 aastat pärast seda, kui Gutenberg trükipressi leiutas – juba 1470. aastast on teada trükitud raamatute jõudmine Niguliste kirikusse. Esimene raamat eestikeelsete fragmentidega, mis on säilinud aastast 1535, on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all (raamatus olid paralleelselt esitatud tekstid nii alam-saksa kui ka eesti keeles).

inve ste e ri – nr 4 /20 16

välja arenenud laiem raamatukaupluste võrgustik. Antiik-Kreekas andis arengule suure hoo sisse Aleksander Suur, kes rajas Aleksandriasse 300. aasta paiku eKr hiigelraamatukogu. Vabariigiaegses Roomas oli aga juba kombeks, et raamatukogu kuulus maja sisekujundusse. Raamatupoed ehk taberna librarii’d asusid Roomas „maailma keskpunkti” ehk foorumi kõrval Argiletumi linnajaos ja Vicus Sandalariuse asumis. Tol ajal oli kombeks raamatupoe uksele või uksepiidale välja panna nimekiri müügil olevaist raamatuist. (Neile, kellele meeldivad detailid, teadmiseks, et hinnad olid tol ajal kõrged: Martialise ehk „epigrammide isa” esimene epigrammiraamat, mis ilmus ligikaudu aastal 100 eKr, maksis viis denaari ehk lihttöölise viie päeva palga.) Keiser Justinianuse ajal, 6. sajandil pKr, kehtestati Rooma riigis seadus, et kirjutatu on kirjutaja oma, mida võib pidada praeguse autorikaitse (mis on kogu kirjastustegevuse aluseks) esimeseks vormiks.

Keskajal, mil lääs vajus segaste aegade pimedusse, säilis kirjasõna peamiselt kloostrites, kus seda jõudumööda ka ümber kirjutati. Ehkki eelistati ristiusu raamatuid – breviaare, pühakirja, selle seletusi ja pühakute elulugusid –, ei unustatud lõplikult ka n-ö paganlike autorite teoseid. Sel moel ongi meieni jõudnud paljud antiikautorite tähtteosed.

Teine ja tähtsamgi roll nende raamatute meieni jõudmisel on araabia ekspansioonil, mis hõlmas suure osa Vahemereäärsetest aladest. Toonases araabiakeelses maailmas olid kirjasõna ja raamatud ning teadmised ja teadus kõrge au sees. Ja loomulikult olid nii raamat, selle kirjutaja ja looja kui ka müüja au sees trükikunsti ja paberi leiutamise kodumaal, keiserlikus Hiinas.

Ajal, mil raamatu hankimiseks tuli see lasta kellelgi täht tähe haaval lehmanahale ümber kirjutada, oli raamatuid iseenesest mõistagi vähe – eriti aegadel, mil polnud enam massilist nõudlust ega ka haritud orjade horde, kes neid sadade või tuhandete kaupa ümber kirjutasid nagu Rooma riigi aegadel. Siiski raamatukaubandus arenes ning raamatute kirjutajad ja kirjatarvete müüjad koondusid gildidesse, mille tegevust reguleerisid karmid reeglid – pettureid ähvardas isegi vangla.

Tihtilugu asetsesid nende ametissevannutatud raamatukaupmeeste poed esimeste ülikoolide ja katedraalide läheduses, olles mõnikord lausa vastu kirikumüüri ehitatud.

Gutenbergi ajastu algus Raamatuäri kaasaegsemas mõttes sai hoo sisse alles siis, kui õpiti valmistama paberit ja leiutati trükikunst, mis võimaldas valmistada kiiresti palju 16

Keskmine kütusekulu 3,9-8,4 l/100 km, CO2-emissioon 102-192 g/km.

Uus E-klass. Intelligentsuse meistriteos.

Intelligentsele otsustajale.

Aeg targa otsuse langetamiseks on küps. Mercedes-Benz E-klassi sedaan- ja universaalmudelile anname nüüd tasuta kaasa „Intelligent Drive Premium“ paketi.

Preemiumklassi varustuspaketis sisaldub: • integreeritud navigatsiooniseade • aktiivne parkimisabi + 360 kraadi kaamera • pimestamist vältivad ning kokkuklapitavad välispeeglid • sõitjateruumi esi- ning tagaosa kliimaautomaatika • LED High Performance esilaternad • allaklapitavad tagaistme seljatoed • vargusevastane signalisatsioon.

Nüüd tasuta kaasa “Intelligent Drive Premium” pakett väärtusega

6348 €

Ootame Teid E-klassiga tutvuma Silberauto Eesti esindustesse.

17

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, teli nve 660ste 0152.

Mercedes-Benz e ri – nr 4/2016 peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

Eesti esimesed trükkalid Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda aastal 1634, kui Tallinna gümnaasiumi ehk praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi juurde asutati trükikoda, kuhu asus Stockholmist tööle Christoph Reusner.

Esimene suurem raamatukauplus Tallinnas kuulus Lorenz Jauchile ja see avati aastal 1650. Jauch rajas, muide, ka Juhkentali nime saanud suvemõisa, mis omakorda on andnud nime praegusele samanimelisele asumile. 17. sajandi lõpul sai Tallinnas tuntuimaks raamatukaupmeheks Saksamaalt Hannoverist sisse rännanud Adolf Simon, kes oli Tallinna gümnaasiumi kolmas trükkal. Rootsi kuningalt põhjaeesti murdes teoste trükkimise ainuõiguse nõutanud Simoni trükitoodang võis koos juhutrükistega ulatuda 200 erineva nimetuseni.

Targad raamatud Esimene eestikeelne aabits trükiti 1641. aastal, aga see ei ole säilinud. Esimene eestikeelne entsüklopeedia ilmus aastail 1931–1937. Selles on 75 754 artiklit ja entsüklopeediat trükiti 8000 eksemplari. 1936. aastal ulatus ilmunud raamatute arv 1708 nimetuseni. inve ste e ri – nr 4 /20 16

F OT O: VI DA P RE SS

Terviklik Piibel Ilmus esmakordselt 1739. aastal põhjaeesti murdes, mis otsustas põhjaeesti keele saamise meie kirjakeeleks. Tõlkimist korraldas Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Järgmine piiblitõlge ilmus väliseestlaste poolt alles 1968. aastal.

Paremal lehekülg Gutenbergi piiblist.

F OT O: T OOM KI RI K.E E

Ajalugu

raamatuid ja seda paljude jaoks jõukohase hinnaga. Arvatavalt aastal 1400 sündinud sakslane Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg ehk Johann Gutenberg on muutnud maailma ilmselt palju enam kui paljud keisrid ja kuningad ning teadlased ja kunstnikud, kelle sõnumil poleks ilma Gutenbergi leiutiseta erilist jõudu. Aastail 1452–1454 trükkis Gutenberg oma trükipressiga, mis kasutas metallist valmistatud liikuvaid tähetüüpe, oma nn 42-realise ladinakeelse piibli. Kui jõudlus oli uue tehnoloogia algaastail tagasihoidlik – kahe aastaga trükiti 180 eksemplari –, siis järgneva 50 aastaga jõuti toota juba 30 000 nimetust erinevaid raamatuid kogutiraažiga 12 miljonit eksemplari. Selline hüpe viis raamatute ja – mis veelgi tähtsam – teadmiste ning hariduse kiirele levikule ajastul, mida nüüd nimetatakse taassünniks ehk renessansiks.

Gutenberg oli andekas kullassepp ja graveerija ning silmapaistev leiutaja, kuid äri alal ei sujunud tal asjad sugugi hästi. Aasta pärast piibli trükkimise lõpetamist läks Gutenbergi esimene trükikoda pankrotti. Keeruliste aegade tõttu pidi ta oma tegevust mitu korda uuesti alustama. Kuna Gutenberg ei lisanud trükistele oma nime, vajus ta pärast surma mõneks ajaks unustusse (ka tema hauakoht on seni leidmata). Kuulsus tuli alles hiljem, kui suur mõtleja Francis Bacon ni-

metas trükipressi üheks kolmest kõige olulisemast leiutisest (teised kaks olid püssirohi ja kompass). 1999. aastal nimetasid mitmed üleilmsed mõjukad väljaanded Gutenbergi aastatuhande tähtsaimaks inimeseks, trükipressi aga olulisimaks leiutiseks. Selleks oli ilmselgelt ka põhjust: täna trükitakse üle ilma igal aastal u 2 200 000 nimetust uusi raamatuid. Maailma kõigi raamatute digitaliseerimiseks valmistuva infotehnoloogiahiiu Google’i paari aasta tagusel hinnangul on täna maailmas raamatuid ca 130 miljonit erinevat nimetust. Eksemplaride 18

Gutenbergi esimene trükikoda läks pankrotti

FO TOD: W I K I P EDI A

Iga raamat on unikaalne Nõudetrükk on raamatute trükkimine ühekaupa vastavalt vajadusele. Paljud autorid on valmis trükkima oma kulul väikese tiraaži.

Lisaks saab iga raamatu muuta unikaalseks, mis lisab neile väärtust.

arvu aga ei tea ilmselt keegi – ainuüksi piiblit on trükitud üle viie miljardi ja koraani mitu miljardit eksemplari. Ka ilmalikku enim trükitud raamatut – Miguel de Cervantese „Don Quijote’t” – on trükitud üle poole miljardi eksemplari.

Raamatute üldarv maakeral jääb aga veel kauaks alla Google’ile nime andnud hiigelsuurele arvule googol ehk 10100 – numbrile, millest vähem on elementaarosakesi isegi kogu universumis. Gutenbergi üha kasvaval universumil seevastu on aga inimkonnale ülisuur tähendus.

Niisiis, enam kui 500 aastaga on raa19

matutega seoses paljutki muutunud. Kui algusaegadel oli trükkal ühtlasi ka toimetaja ja raamatukaupmees, siis aja edenedes need professioonid lahknesid. Algul trükiti vaid tekst, suurtähed ja illustratsioonid lisati hiljem käsitsi – selliseid kuni 1500. aastani, nn hällitrükitehnikas valmistatud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks, mida on üle ilma säilinud 450 000 ringis (Eestis on selliseid raamatuid 127).

Uut hoogu trükitegevusele Euroopas andis usupuhastusliikumine ehk reformatsioon ning raamatutrükkimise kes-

Võimas käive Erinevatel hinnangutel on raamatute iga-aastane müügitulu üle 100 miljardi euro, mis moodustab ligikaudu 15 protsenti kogu meedia- ja meelelahutustööstuse tulust. Samas on raamatuturust kolmandik Euroopa Liidus, 26 protsenti raamatuist müüakse aga USA-s. Suured tegijad on Hiina, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa ja Suurbritannia – koos USA-ga moodustab kuuik 60 protsenti üleilmsest turust.

i nve ste e ri – nr 4/2016

F OT OD: GET T Y I M A GES

Ajalugu

Täna isesõitvat autot are Amazon alustas raamat Nõukogude ajast kauboikapitalismini Nõukogude ajal oli kirjastusi Eestis vaid paar-kolm, needki riiklikud. Raamatunimetusi oli vähe, tiraažid olid aga hiiglaslikud. Suurim saavutus oli Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia, mille tellijate arv ületas 220 000.

Hiljem olukord muutus ja kauboikapitalismi aegadel oli kirjastusi ohtralt. Aga ka praegu on trükiste väljaandjaid üle 800 – suuremaid tegijaid on sadakond, üle 60 nimetuse avaldajaid on 10, kaks kolmandikku on ilmutanud vaid ühe raamatu aastas. Raamatuid ilmus 2015. aastal ligi 4000 nimetust, neist 3174 eesti keeles, millest 1784 olid eesti algupärandid ja 1390 tõlketeosed. inve ste e ri – nr 4 /20 16

kuseks sai järgnevail sajandeil Holland ehk Madalmaad. Seal saavutatud kõrget taset, mida ka teised üritasid saavutada, esindab siiani tegutsev kirjastus Elsevier.

Ja plahvatusliku kasvu esimese sajandi lõpuks jõuti ka ajakirjandusvabaduse seaduse kehtestamiseni, esimesena Inglismaal aastal 1662. Autoriõiguste kaitse esimesed sätted, mis kajastusid Suurbritannia seaduses Statute of Anne ja mis on ka raamatuäri üheks vundamendikiviks, pärinevad aastast 1710.

Tööstusrevolutsioon 19. sajandi teisel poolel tõi pöörde ka trükitehnoloogiasse, kui senise käsitsi ladumise asemele astusid realadumismasinad ehk linotüübid, mida kasutati kuni 1970. aastateni ja kohati veel hiljemgi. Näiteks Tallinnas Ühistöö nime kandnud trükikojas oli masin kasutusel veel 1980. aastate lõpupoolelgi. Traditsioonilise sügavtrüki tõrjus aegamööda välja lametrükitehnika, mida kasutatakse muudetud kujul ehk ofset-

trükina siiani. Mikrotrükikodades on kasutusel aga hoopis digitehnoloogia (nagu laserprinterites).

Müük muutus aeglaselt Raamatumüügimudelid on ajas muutunud aeglaselt – postimüügimudelid levisid küll edukalt Ameerika avarustes, aga veel üsna hiljuti eelistasid inimesed siiski ise raamatutele poodi järele minna.

Paberi ja trükivärvi lõhn!?

Otsustavaid muutusi tõi ajalehtede algatatud raamatuklubide ilmumine enam kui sajand tagasi – esimese raamatuklubi lõi The Times aastal 1905. Ajend selleks oli ilmselge: raamatute jaekaupmehed püüti lehetoimetuse vahendusel toimuva müügiga äriahelast välja jätta ja raamatute jaemüügihinda alla lüüa. Üleilmse pöörde raamatukaubandusse tõi rahvusvaheliseks kaubandushiiuks kasvanud Ameerika firma Amazon, kes alustas 1994. aastal raamatute müüki in20

endav tupoena ternetis – tol ajal moodsas, kuid ärilises mõttes alakasutatud keskkonnas. Tänaseks ületab pea kõike müüva ja ka pilveteenuste ja isesõitvate autode arendamise turule tõsise tegijana sisenenud amazon. com-i käive juba tugevalt kogu raamatukaubanduse üleilmset mahtu. Pärast seda, kui turule lisandus oksjonikeskkond e-Bay, millele järgnesid riburada mööda kõik kirjastusgigandid (ja ka -liliputid), muutus raamatuäri alatiseks.

Nüüd saab massitiraažide asemel müüa kasumlikult ka väikeseid tiraaže, leida endale just selle õige raamatu – numbrid näitavad, et ka väiksemate trükiarvude juures saab olla kasumlik. Kui klassikalisel viisil, suures trükikojas valmistatud raamatute puhul oli Eestis veel mõni aasta tagasi kasumipiiriks pool tuhat eksemplari – mis paraku on tihti palju enam kui konkreetse teose huvilisi –, siis mikrotrükikojad võimaldavad äri teha isegi paarikümneste raamatutiraažidega.

21

FOT O: VI DA P RES S

Igavene nähtus Niikaua kui raamatuid trükitakse ja neid ostetakse, jäävad kestma ka raamatupoed.

Esimene e-raamat Selleks loetakse 1971. aastal USA tudengi Michael Harti digitaliseeritud ja ARPANET-is üles pandud iseseisvusdeklaratsiooni, mille laadis alla kuus inimest.

Järgmine oli väidetavalt 1987. aastal arvutimängutootja East Gate Systemsi avaldatud Michael Joyce’i ilukirjanduslik teos „afternoon”. Seda hüperteksti reklaamimise eesmärgil välja antud raamatut sai osta flopikettal.

Järgmine samm Paberraamat oli (ja on) internetimüügiks hea objekt, sest erinevalt rõivaist ei pea seda selga passima, vaid piisab, kui usaldad autorit, kirjastust või arvustajat.

Kiire edu käigus ilmus aga turule peagi uus tegija – e-raamat. Kui algusaegadel piirduti arvutitest vaid dokumentide lugemisega (mis on ebamugav), siis ühel hetkel leiti, et kõik peab olema uus – nii raamat kui ka vahend selle lugemiseks.

E-raamatu ajaloo uurijad väidavad, et esimese elektroonilise raamatulugemis-

Kui palju on Eestis raamatuid ilmunud?

Eestis läbi aegade ilmunud raamatute arvu hinnata on keeruline. Meie raamatuvara säilitavas Eesti Rahvusraamatukogus on hetkel 3 389 471 teavikut. Eesti e-raamatuidki on kogunenud juba 11 838. i nve ste e ri – nr 4/2016

Ajalugu

FOT O: A RN O S A A R/ ÕH T ULEH T

FOT O: T ERJE UGA N DI

Tipptase Rahva Raamatu Viru Keskuses asuv kauplus valiti tänavu Londoni raamatumessil maailma nelja parima raamatupoe hulka koos Austraalia raamatupoega Readings, Itaalia raamatupoega Hoepli ja Hiina raamatupoega Sanlian Bookhouse.

Eesti Iselugeja Eesti Keele Instituudi teaduri Meelis Mihkla juhtimisel on aastatepikkuse teadustöö tulemusel loodud esimene eesti keele kõnesüntesaator. Eesti keele eripärade ja keerukuse tõttu oli lahenduse leidmine märksa raskem kui paljude teiste keelte puhul. Koostöös sideettevõttega Elisa lasti 2016. aasta oktoobri keskpaigas laiatarbesse eesti keele kõnesüntesaator – mobiiliäpp Iselugeja. Rakenduse abil saab kuulata Elisa Raamatu elaenutuses olevat enam kui 2000 e-raamatut. Iselugeja ei asenda n-ö päris audioraamatut, mille tekste loevad sisse elukutselised näitlejad (selliseid raamatuid on kahjuks väga vähe, kaubanduslikuks kasutamiseks vaid paarsada nimetust), küll aga laiendab Iselugeja lugemisvõimalusi neile, kes näiteks autoroolis või trennis või kel teksti lugemine häiritud nägemispuude tõttu.

Pildil Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk. inve ste e ri – nr 4 /20 16

Paberi võltsimatu trükilõhn ei lähe kunagi moest vahendi ehk praeguse nimega lugeri leiutas 1949. aastal Hispaania kooliõpetajast leidur Ángela Ruiz Robles, kes soovis kergendada iga päev õpperaamatuid kodu ja kooli vahel vedavate õpilaste koolikotti (ehk teisisõnu leida viisi, kuidas kanda raamatute asemel kaasas oluliselt kergemat „lugejat”). Esimeses versioonis olid lugejas õhukesele paberile trükitud tekstirullid, riist ise aga töötas suruõhuga.

Projekt siiski prototüübist kaugemale ehk tootmisse ei jõudnud.

Tänu internetile muutus aga palju.

1993. aastal lõi veebifirma BiblioBytes veebilehe e-raamatute müümiseks interneti kaudu (BiblioBytes oli muuseas esimene firma, kes üldse netis äri alustas).

1999. aastal hakkas e-raamatute formaadis teoseid netis müüma USA kirjastaja Simon & Schuster, avaldades koos trükitud raamatuga samaaegselt ka e-raamatu – esimeste selliste raamatute autorid olid

Arthur C. Clarke, Irving Wallace ja Raymond Chandler. Tolsamal aastal hakkas ka kirjastus Oxford University Press pakkuma valikut oma raamatuist internetis, avades esimese netiraamatukogu.

Täna on juba mitmeid turge, kus e-raamatute müük on hoolimata enamiku inimeste konservatiivsusest ületamas paberile trükitud raamatute müüki. Siiski, viimase aasta numbrid näitavad, et e-lugerite müük on üleilmselt esmakordselt oma ajaloos pidurdunud ja uue trendina on tõusuteel audioraamatud. Tööstusharu tervikuna on aga ohustamas seoses digitaliseerimisega üha leviv piraatlus ja autoriõiguste rikkumine, mis oli paberile tükitud raamatute puhul massiline vaid diktatuuririikides. Teisalt aga on paberile trükitud raamatust saamas gurmaanidele mõeldud eriroog, ja arvata võib, et paberi võltsimatu trükilõhn ei lähe kunagi moest.

22

Kohver paki ise, ülejäänu eest hoolitseb Wris!

Broneerimine tellimus@wris.ee tel 6 129 130

23

i nve ste e ri – nr 4/2016

FOTO: GE TTY IMA GES

Jeff Bezos

raamatud ei näi olevat miljardiäri, ent jeff bezos suutis Amazoni virtuaalse raamatukaubamaja just nii suureks kasvatada. tänaseks on sellest saanud juba palju enamat, mees on tõusnud maailma kolme rikkaima inimese hulka ja tema varandusest on kümneid miljoneid jagunud ka heategevuseks.

FOT OD: GET T Y I M A GES

Guru

Jeffrey Preston Jorgensen Sündinud 12. jaanuaril 1964. aastal.

Sünnilinn: Albuquerque New Mexico osariigis.

Elukoht: Seattle Washingtoni osariigis.

Lõpetanud Princetoni ülikooli New Jersey osariigis.

Abielus MacKenzie Bezosega aastast1993.

Lapsi 4.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 16

me teame teda Jeff Bezose nime all, kuid mehe sünnijärgne nimi oli hoopis Jeffrey Preston Jorgensen. Tema esivanemad elasid Texase osariigis, kus nad olid aegade jooksul omandanud 101 ruutkilomeetri suuruse maavaldusega rantšo Cotulla linna lähistel. Pärijana on Bezos üks suuremaid maaomanikke Texases.

Väga suur eeskuju Jeffrey jaoks oli emapoolne vanaisa, kes oli olnud New Mexico osariigis Albuquerque’is Ameerika Ühendriikide aatomienergiakomisjoni direktor. Noor Jeffrey veetis temaga koos mitmed suved, tehes rantšos tööd.

Tehnilise taibuga vanaisa süstis oma lapselapsesse huvi mehhaanika vastu ning üheskoos lammutasid nad ja panid kokku erinevaid mehaanilisi vidinaid.

Nime sai kasuisalt Kui Jeffrey sündis, oli tema ema Jacklyn alles teismeline ja abielu poisi isa Ted Jorgenseniga kestis pelgalt aastakese.

Aprillis 1968, kui Jeffrey oli neljane, abiel-

lus ema uuesti, seekord Miguel Bezosega, kes oli 15-aastasena pagenud Kuubalt Ameerika Ühendriikidesse. Pärast abiellumist Jacklyniga lapsendas ta Jeffrey ja poiss sai endale uue perekonnanime Bezos.

Peale pulmi kolis pere Texase osariigis asuvasse Houstonisse, kus Miguel asus tööle insenerina naftakompaniis Exxon.

Siiski ei jäänud pere Houstonis paikseks ning Jeff pidi enne ülikooli astumist käima mitmetes erinevates koolides. Tehnilist taiplikkust näitas ta üles juba maast madalast, luues näiteks oma toa ümber turvasüsteemi, et noored sugulased teda ei tüütaks.

Garaažikompanii Pärast ülikooli lõpetamist 1986. aastal töötas Jeff New Yorgis Wall Streetil mitmes firmas tarkvaraarendamise kallal. 1994. aastal otsustas ta aga suunduda New Yorgist Seattle’isse. Teel kirjutas ta valmis Amazoni äriplaani.

Jätnud seljataha kõrgepalgalise töökoha 26

Jeffi suur eeskuju oli tema vanaisa Wall Streetil, alustas ta oma ettevõtte arendamist garaažis. 1995. aastal, pärast katsetamist erinevate domeeninimedega, otsustas Bezos sõprade soovitusel võtta kasutusele kaubamärgi Amazon. Tema jaoks tähendas Amazon erilist ja eksootilist paika siin maailmas, mida pidi kehastama ka tema kaubamaja. Amazonas on maailma suurim jõgi – samamoodi pidi Bezose visiooni järgi kaup voolama läbi tema internetikaubamaja.

Mees pani kirja kõikvõimalikud tooted, mida interneti kaudu saaks müüa, alustades kõigest, mida saab salvestada kõvakettale, ja lõpetades raamatutega. Viimastest saigi tähelepanu keskpunkt.

Bezose nägemust mööda pidid võimali27

kult odavad raamatud, mida pakutakse suures koguses, tekitama lugejates ka suurt huvi.

Esimese raamatuna müüdi 1995. aastal Douglas Hofstadteri „Fluid Concepts and Creative Analogies: Computer Models of the Fundamental Mechanisms of Thought”. Ja juba 1997. aastal suundus Amazon börsile, küsides ühe aktsia eest 18 dollarit.

Amazon muutus igavaks Amazoni äri läks kenasti käima, kuid muutus Bezose jaoks igavaks ning mees hakkas mõtlema märksa suurematele mastaapidele. 2000. aastal asutas ta firma nimega Blue Origin, mille eesmärk on

Amazonist, naeratusega Amazon Smile’i keskkonnas raamatuostjatele on Jeff Bezos loonud võimaluse toetada erinevaid mittetulundusühinguid, mille eesmärk on tegeleda katastroofide tagajärgede leevendamisega. Sooritades ostu, millest 0,5 protsenti läheb heategevuseks, on võimalik valida, millisele organisatsioonile raha läheb.

Amazoni rahamudel Amazonis on saadaval korraga sadu tuhandeid raamatuid sadadelt kirjastajatelt. Iga raamatu müügi pealt võtab Amazon väikese teenustasu. Klientide arv ulatub kümnetesse miljonitesse. Samuti teenitakse tulu, pakkudes kirjastustele võimaluse raamatuid Amazonis reklaamida.

i nve ste e ri – nr 4/2016

Filantroop 2012. aasta juulis toetas Jeff Bezos koos oma naisega 2,5 miljoni dollariga samasooliste abielu võimaldamise referendumit Washingtoni osariigis. Referendumil koguti 53 protsenti toetajaid.

On toetanud Long Now fondi 10 000 aasta kella loomisel 42 miljoni dollariga. Kella esimene prototüüp tiksub Texase osariigis Bezosele kuuluval maatükil.

Bezosel on oma innovatsioonikeskus Seattle’i ajaloo- ja tööstusemuuseumis. Sinna on ta annetanud 10 miljonit dollarit.

Toetanud Princetoni ülikooli närviteaduste instituuti 15 miljoni dollariga.

Bezose heategevuslik perefond annetas aastatel 2009 ja 2010 30 miljonit dollarit Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskusele.

Toetanud 800 000 dollariga Amazoni töötajate poolt loodud Wordreaderi programmi, mille eesmärk on jagada arenguriikides lastele e-raamatuid.

Tunnustused 1999. aastal valis mainekas ajakiri Time ta aasta persooniks. Järgneval aastal tunnustati sama tiitliga näiteks USA presidenti George W. Bushi. Samas nimekirjas on läbi aegade olnud ka palju teisi maailma suurnimesid, nagu Hitler, Stalin ja Putin. Mitmed äri- ja majandusajakirjad on teda tunnustanud USA ühe parima tippjuhina. Viimati sai ta tänavu septembris Heinleini auhinna, mida jagatakse kosmose populariseerimise eest. Auhinnaga kaasnenud 250 000 dollarit annetas ta kosmose arendamise ja asustamisega tegelevatele tudengitele.

inve ste e ri – nr 4 /20 16

FOT O: GET T Y I M A GES

Guru

Pileti kosmosesse saab osta aastal 2018 viia huvilisi kosmosesse ning luua orbiidile elamistingimusi, hotelle ja meelelahutusasutusi miljonitele inimestele. Esimesed kuus aastat oli firma tegevus salastatud, kuni see 2006. aastal välja tuli. Bezos ise lubas hiljuti, et tema kosmosefirma saadab turistid kosmosesse juba 2018. aastal.

Julgustust andsid katsetused 2015. aasta novembris, kui Blue Origin saatis raketi kosmosesse ja tõi selle ühes tükis ka maa peale tagasi. Tänavu jaanuaris suudeti saavutust korrata. Nüüd ütleb Bezos, et peagi saab rakettidesse ka turiste panna. Kui testid lähevad hästi ka edaspidi, saadab Blue Origin 2017. aastal esimesed piloodid kosmosesse. Ja turistidele avanebki võimalus tõenäoliselt 2018. aastal.

Blue Origini teatel mahub ühte kosmoselaeva kuus turisti, kes lendavad 60 miili

kõrgusele. 60 miili piir on napilt atmosfäärist kõrgemal, seega on sisuliselt tegemist kosmosega. Reisijad saavad tunda kaaluta olekut ning igaüks saab pärast lendu oma reisist ka kõrge kvaliteediga video. Enne kosmosesse minekut peavad inimesed läbima ka päevase koolituse.

Bezos on öelnud, et rakette saab kasutada mitu korda. Küll aga on seni avalikustamata, palju kosmosereisid maksma hakkavad.

Kirjastajaks 2013. aasta augustis ostis Bezos Washington Posti, Ameerika Ühendriikide ühe mõjukama ajalehe, 250 miljoni dollari eest. Amazon antud tehinguga seotud ei ole. „Ajaleht tegutseb tundmata maal ja vajab suunamist,” kommenteeris Bezos tehingut.

28

PARIMATE VÜRTSIDE JA EHTSA RUMMI K ARAKTER

Parim jää ja viilu sidruniga.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

vanatallinn.eu

Bezosega seotud ettevõtted Airbnb, jagamismajandus; Aviary, pilditöötlustarkvara; Basecamp, projektijuhtimistarkvara; Blue Origin, kosmoseturism; Business Insider, kirjastamine; Crowdrise, annetuste platvorm; Domo, ärijuhtimistarkvara; D-Wave Systems, kvantarvuti arendus; Everfi, haridustehnoloogia; Finsphere, autentsuse kontrollimise tarkvara; General Assembly, haridustehnoloogia; General Fusion, tuumasüntees; Glassybaby, vähihaigete toetamine; Juno Therapeutics, vähiravimid; Kongregate, online-mängud, Linden Lab, onlinemängud; Lookout, mobiili turvatehnoloogia; MakerBot Industries, 3D-printerid; MFG.com, otseturundus; Nextdoor, kohalik sotsiaalvõrgustik; Pelago, online-mängud; Powerset, keelepõhine otsingumootor; Pro.com, koduteenuste turuplatvorm; Qliance, tervishoid; Rescale, pilvemajandus; Rethink Robotics, robotite tootmine; Sapphire Energy, nafta tootmine vetikatest; Skytap, pilvemajandus; Stack Exchange, küsimuste-vastuste keskkond; TeachStreet, õpetajate otsingumootor; Twitter, sotsiaalvõrgustik; Uber, jagamismajandus; Vessel, videoteenused; Vicarious, tehisintelligents; Workday, äritarkvara; ZocDoc, tervishoiutarkvara.

inve ste e ri – nr 4 /20 16

F OT O: GET T Y I M A GES

Guru

Amazoni edu on Jeffi viinud maailma rikkaimate sekka Kuigi ettevõtmisi on mehel palju, on just Amazoni tähelend tõstnud ta maailma rikkaimate inimeste hulka. Amazon on suutnud kasvada kiiremini kui tema konkurendid, kelle hulka kuuluvad näiteks jaemüügiketid Walmart ja Target, ja uute kasvuallikatena otsitakse pidevalt erinevaid võimalusi. Praeguseks kuuluvad Amazonile oma lennufirma, mitu menukat telesõud ning suur pilveandmete töötlemise üksus. Rääkimata hulgast toodetest, mida iga päev Amazoni vahendusel müüakse. Samuti laieneb ettevõte jõuliselt toidu kohaletoimetamise sektoris, mis on järjekordne samm võtmaks turgu Walmartilt, Targetilt ja teistelt supermarketitelt, nagu Kroger, Whole Foods ja Costco.

Arvatakse, et tulevikus lõikab Amazon kasu erinevatest uuendustest, nagu näiteks robootika, tarneahela

täiustamine, toodete kohaletoimetamine droonidega ja isesõitvad autod. Siiski kahtlustatakse, et ainukeseks takistuseks Amazonile võivad saada Bezose liiga ambitsioonikad plaanid. Siinkohal tasub meenutada aegu, mil Bezose plaanid panid investoreid kukalt kratsima – nii oli see näiteks Amazoni nutitelefoni ja tahvelarvutiga Fire, mis ei suutnud kuidagi pakkuda konkurentsi Androidi ja Apple’i seadmetele. Sellele vaatamata on Amazon oma positsiooni seadmete turul parandanud. Näiteks on Amazoni Echo nutikõlarist saanud tõeline müügihitt. Samuti on Bezos kinnitanud aktsionäridele, et e-lugeril Kindle on miljoneid kasutajaid.

Ainuüksi USA lehekülge lülastab üle 130 miljoni külastaja kuus. Lisaks tegutseb Amazon veel 12 erineva riigi domee30

FOT OD: GET T Y I M A GES

niga, kus igal pool on erinevad tooted ja hinnad. Järjekindlalt arendab Bezos ka muid valdkondi, milleks on audioraamatud, koomiksid ja helistuudiod.

Keskendub klientidele ja võtab raha Bezose sõnul mõtlevad tehnoloogiafirmad liiga palju konkurentide peale, tegelikult aga tuleks esikohale seada kliendid. „Enamik suuri tehnoloogiafirmasid on oma fookuse seadnud konkurentidele. Nad vaatavad, mida teised teevad, ja püüavad seeläbi sammu pidada,” kirjutas Bezos 2015. aastal aktsionäridele saadetud kirjas.

Mis aktsionäridesse puutub, siis peaksid nad oma tippjuhiga väga rahul olema.

Amazoni väärtus tõusis tänavu sügisel 360 miljardi dollarini. Ennustatakse, et sel aastal suureneb Amazoni müük 28 ja 31

järgmisel aastal 20 protsenti. Kasumi kasvuks prognoositakse sel aastal 360 protsenti ja järgmisel aastal 80 protsenti.

Samuti ennustatakse, et aktsia hind tõuseb 900 dollarini.

Sellest tulust ei ole jätnud ennast kõrvale ka Bezos ise. Tänavu mais müüs ta miljon aktsiat 671 miljoni dollari eest – see oli suurim summa, mida Amazoni aktsiate eest oli ühekorraga makstud. Aga sinna see ei jäänud – juba augustis müüs Bezos järjekordsed miljon aktsiat, teenides müügiga juba 756,7 miljonit dollarit.

Oktoobri seisuga omab Bezos veel 80,9 miljonit aktsiat, mis teeb temast üle 70 miljardi dollari suuruse varandusega rikkuselt kolmanda mehe maailmas, Bill Gatesi ja Amancio Ortega järel. Tänavu suvel möödus ta legendaarsest Warren Buffettist.

Perekonnast Jeffil ja tema ülikoolikaaslasest ja kirjanikust abikaasal MacKenziel on neli last.

Aga oma bioloogilise isa Ted Jorgenseniga pole Jeff, vaatamata viimase pingutusele, suhteid loonud.

Innovaatiline Jeff Bezos ei jäta kasutamata võimalust investeerida sellistesse suurepärastesse idufirmadesse nagu Uber ega otsimata võimalusi, kuidas pakke klientidele võimalikult mugavalt koju kätte toimetada. Näiteks droonide abil.

i nve ste e ri – nr 4/2016

Eesti KaubandusTööstuskoda – abiks igale ettevõtjale

E

ttevõtjatel, eriti nendel, kes vastutavad väikese või keskmise suurusega ettevõtte eest, tekib ettevõtte igapäevaelu juhtimisel palju küsimusi, millele on vaja vastuseid. Näiteks muutuvad pidevalt Euroopa Liidu ja riiklikud regulatsioonid – olla nendega kursis ja leida juriidikadžunglis õige tee on ettevõtjale paras peavalu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja üks eesmärk on hoida ettevõtjaid kursis valdkonnas toimuvate muutustega ning vastata juriidikaga seonduvatele küsimustele.

Lisaks õigusalaste, Euroopa Liidu ning väliskaubandus- ja tollialaste konsultatsioonide pakkumisele korraldab Kaubandus-Tööstuskoda ettevõtete välisvisiite, mille eesmärk on aidata Eesti ettevõtjatel leida uusi turge, suurendada eksporti ning sõlmida uusi ärikontakte. „Aastas osaleb nendel visiitidel üle paarisaja ettevõtte ning üsna paljud neist leiavad häid kontakte, mis lõpuks viivad ka tulemuseni,“ kommenteerib välisvisiitide kasu Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Palts toob välja, et suur osa Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenusteportfellist keskendubki sellele, et aidata kaasa Eesti ettevõtete rahvusvahelisele edule.

Kaubandus-Tööstuskoda ei piirdu ainult ettevõtjate nõustamisega. Tegeletakse aktiivselt ettevõtluskeskkonna kujundamisega ning püütakse koostöös avaliku sektoriga parandada Eesti ettevõtluskliimat ja muuta ettevõtlusega tegelemist lihtsamaks, mistõttu on oluline ka hariduspoliitiline tegevus. Kõigil liikmetel on võimalik kojasisese diskussiooni kaudu mõjutada nii majandus- kui ka hariduspoliitikat.

Poliitika mõjutamisel on võtmetegur koostöö avaliku sektoriga. Mait Paltsi hinnangul

Reklaamtekst

on pikaajalise koostöö tulemusel ministeeriumide ja riigiasutustega välja kujunenud konstruktiivne suhtlus ning avalik sektor küsib ja hindab koja arvamust. Viimasest ajast on hea näide diskussioon, mida peeti rahandusministeeriumiga maksupettuste tõkestamise osas ning siseministeeriumi esindajatega välistööjõu bürokraatiavabama kasutamise suhtes.

“

Paltsi sõnul on koja eesmärk olla ettevõtjale võimalikult lähedal.

„

Paltsi sõnul on koja eesmärk olla ettevõtjale võimalikult lähedal ning tunnetada, millised mured on ettevõtjatel eri Eesti paikades.

Kaubandus-Tööstuskojal on viis esindust, kuhu ettevõtjad saavad pöörduda – Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis ning Kuressaares. Peale selle on võimalus konsultatsiooni saada nii e-posti kui ka telefoni teel. „Loomulikult eelistame oma tegevuses alati oma liikmeid,“ toonitab Palts. „Soovime seda teha eeskätt seetõttu, et oleme liikmelisusel põhinev organisatsioon. Paljud koja teenused on tasulised, aga meie liikmetele võivad need olla tasuta või väga soodsatel tingimustel,“ tõi Palts välja olulise põhjuse, miks astuda organisatsiooni liikmeks. Koja liikmelisuse tasu aastas on väike ja sõltub ettevõtte töötajate arvust. Kõige väiksemasse kategooriasse kuuluva ettevõtte aasta liikmemaks on 145 eurot.

Liitu Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Eesti suurim sõltumatu ettevõtete esinduskoda. Me monitoorime ja mõjutame riigi ettevõtluspoliitikat ning hoolitseme selle eest, et meie liikmed saaksid kõigest teada esimestena.

Liitu www.koda.ee ja küsi lisainfot 604 0089.

Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on üle 3200 liikme, kes • annavad 42% Eesti firmade kogu netokäibest ning 37% puhaskasumist.

• 80% liikmetest on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

FOT OD: A N DRES RA UDJA LG

E-kaubandus tekst: lauri teder

EveryPay tegevjuht inve ste e ri – nr 4 /20 16

ostude tegemine internetis on kogu maailmas järjest populaarsem ja paljude kaupade puhul ka kõige mugavam viis ostlemiseks. eestiski on e-kaubandus hoogu kogumas, kuid siiski mitte nii kiiresti, kui võiks arvata. kindlasti on ka jõulude-eelsel ajal nii mõnigi kingitusi just internetiavarustes otsimas. Oma osa internetiostude hulga kasvukiiruses on ka sellel, kuidas nende eest tasuda saab.

Kodumaine kaardimakselahenduste ettevõte EveryPay analüüsis maksela-

hendusi rohkem kui tuhandes Eesti epoes, millest selgus, et pea 30 protsenti internetikauplusi ei paku mitte ühtegi internetipõhist maksmisviisi ning kauba eest tuleb maksta kas arvega või muul viisil. 56 protsenti Eesti e-poode aga ei pakugi võimalust maksta sooritatud ostu34

Ülevaade

kaardimakseid internetis. Kaardimaksed on kättesaadavad ka neile, kellel pole krediitkaarti, sest juba mõnda aega saab internetis maksta ka deebetkaardiga.

Eestis on hetkeseisuga väljastatud ligi 340 000 krediitkaarti ja 1,6 miljonit deebetkaarti. Eesti Panga statistika järgi maksid eelmisel aastal eestlased e-poodides deebetkaardiga üle kolme korra rohkem kui aastal 2014. Krediitkaardiga maksmine kasvas aastaga 1,5 korda. Selline statistika näitab, et inimesed on valmis kaardiga maksma ja suuri reservatsioone selle suhtes tarbijal pole.

de eest pangakaardiga, piirdudes vaid pangalingilahenduse võimaldamisega.

Müütide küüsis Eesti e-kaubandus on endiselt pangalingiusku, kuigi see makseviis loodi 15 aastat tagasi ja ainult sellise makseviisi võimaldamine ei ole tänapäeval enam piisav. Statistika näitab, et tarbijate soov maksta internetis kaardiga on hüppeliselt kasvanud, ning siin avaneb e-kauplejatel võimalus kasvatada kliendibaasi ja mitmekordistada oma käivet.

Hetkel valitseb Eesti e-kaubanduse turul kaks põhilist müüti: eestlane on harjunud maksma pangalingiga ning inimesed ei saa internetis kaardiga maksta, sest neil pole krediitkaarti või nad ei soovi seda kasutada.

Tegelikult, kui vaatame kaardimaksete populaarsuse kasvu, näeme, et Eesti tarbija ootab vastavaid lahendusi ega karda 35

Eesti e-kaubandus võiks teenida rohkem Näeme kaardimaksete hüppelist kasvu, sest veel paar aastat tagasi püsis aasta keskmine kasv 8 protsendi piiril. Olukord muutub nii kiiresti just sel põhjusel, et progressiivsemad Eesti e-poed tulevad tarbijatele vastu ning on juba hakanud pakkuma tarbijale kiiret ja mugavat kaardimaksete võimalust. Üldine e-kaubanduse käive Eestis kasvas eelmisel aastal võrreldes üle-eelmise aastaga 20 protsendi võrra. Kokku kulutasid eestlased 2015. aastal internetipoodides nii Eestis kui üle maailma 1,1 miljardit eurot, mida on 20 protsenti rohkem kui aasta varem.

Eesti e-poodides kulutati 835 miljonit eurot (kasv 20 protsenti). Välismaalased jätsid meie e-poodidesse 25 miljonit eurot (kasv ligi 70 protsenti). Kaardimakseteenuse puudumine Eesti e-kaubanduses on üks põhjustest, miks Eesti tarbija kulutabki endiselt enam kui 330 miljonit eurot aastas välismaistes e-poodides, mis vähendab kodumaiste kaupmeeste tulu.

Kaardimaksest saab hea turundusnipp Kõik need numbrid viitavad sellele, et turg on innovatsiooniks küps ja ainuüksi kaardimaksevõimaluse lisamine võib tuua e-kaupmehele mitmekordse käibekasvu nii kodutarbijate kui ka välismaalaste arvelt, kes erinevalt

Mis on kaardimakse internetis Kaardimakse on alternatiiv pangalingile, e-arvele ja earve püsimakseteenusele (endisele otsekorraldusele).

Ettevõtted saavad kaardimakse puhul võimaldada kaardiandmete salvestamist ehk esmakordsel maksmisel on võimalik kaardiandmed meelde jätta ning järgmistel ostudel piisab ostu sooritamiseks vaid ühest klikist ehk nupu „osta” vajutamisest. Ettevõtja saab luua oma ekeskkonnas (olgu see veebipood või iseteeninduskeskkond) ka korduvmaksete vastuvõtmise toe – klient, kes soovib tarbida perioodilist teenust, sisestab oma kaardiandmed, mille alusel saab ettevõtja kokkulepitud summa edaspidi regulaarselt ja igakuiselt ise maha võtta või kasutada automatiseeritud lahendust. i nve ste e ri – nr 4/2016

Ülevaade

Vahe on ilmne Pangalingiga tasudes tuleb ostu sooritamiseks teha 14 sammu rohkem.

Kaardimakse puhul on võimalik ost lõpetada vaid ühe klikiga.

Mis on EveryPay? EveryPay on Eesti kapitalil loodud tehnoloogiaettevõte, mis pakub töökindlat ja turvalist internetikaardimaksete teenust, võimaldades veebipoodide laienemist uutele turgudele.

EveryPay on lihtne ja mugav kaardimaksete kogumise teenus e-poodidele, mis haldab kaardiandmeid ja internetimakseid kaupmehe eest ning vähendab seeläbi kaupmehe maksete töötlemise riske ja kulusid.

EveryPay teenus pakub mitmeid uusi mugavaid võimalusi, nagu ühe-kliki-makse või korduvmakse, ehk alternatiive nii pangalingile kui ka e-arve püsimakselepingule.

inve ste e ri – nr 4 /20 16

Korduvoste sooritav klient on stabiilne ja kasulik igale ettevõttele eestlastest Eesti e-poes pangalingiga maksta ei saa.

Kaardimaksete hüppeline kasv näitab seda, et tarbijad on valmis ja nõudlus täiesti olemas. Eesti e-kaubandusel on siin hea stardipositsioon, kust teha uut tiigrihüpet. Kaardimakselahendus on igale e-poele lihtne ja odav turundustööriist, mis loob olulist lisandväärtust kliendile ja aitab e-kaupmehel kasvatada mahukat püsikliendibaasi. Kaasaegne, mugav ja kiire kaardimakse võiks saada tavapärase lojaalsusprogrammi lahutamatuks osaks igas arvestatavas e-poes.

Aeganõudev, mitmesammuline ostuprotsess läbi pangalingi tähendab klientide jaoks raisatud aega, kahandades huvi sama kaupmehe juurde tagasi tulla. Kas 15 aastat tagasi loodud ja seni muutmata kujul eksisteerinud pangalingiga makselahendus vastab tänapäevaste klientide ootustele? Pigem mitte. Klient valib täna mugavama keskkonna ja viib raha mujale. Seega tuleb lojaalsete ja rahulolevate klientide osakaalu kasvatamiseks pakku-

da lihtsaid ja tänapäevaseid makselahendusi.

Mujal riikides laialdaselt kasutuses olev kaardimaksevõimaluse pakkumine e-poes on üheks lihtsamaks vahendiks kliendibaasi loomisel. Kaardiandmete salvestamine on see, mis teeb maksmise kiireks ja mugavaks. Oma kasutajamugavuse ja kiiruse tõttu toetab see ka korduvostude tegemist. Korduvoste sooritav klient on stabiilne ja kasulik igale ettevõttele. Lojaalse püsikliendini on kaupmehel odavam jõuda ning korduvoste analüüsides õpib kaupmees oma klienti paremini tundma ja talle ka suunatud pakkumisi tegema.

Seda lähenemist kasutab väga edukalt enamik e-poode näiteks Suurbritannias, mis on üks e-kaubanduse liidritest maailmas – umbes 70 protsenti Briti inimestest vanuses 21–45 teeb täna enamiku oma ostudest internetis. Tänu sellele on jaemüük Briti turul aasta-aastalt stabiilselt kasvanud, laskmata ennast segada globaalsest majanduslangusest.

36

FOT O: T I I T EFER T

Laineharjal kaubamaja sisenes e-kaubanduse ärisse ettevaatlikult ja pikalt kaaludes. tänaseks on pool aastat tegutsenud kanal ennast õigustanud ning müügimahud järjest kasvavad.

Juht ja robot Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus tutvustab fotorobotit, mis teeb e-poe jaoks tootepilte.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 16

interneti ehk dot-com’ide buum lahvatas läinud sajandi viimasel kümnendil Ameerika Ühendriikides. Ühel hetkel tundus, et kogu kaubandus kolib kiiresti arvutisse ja kes pole veel oma veebipoodi avanud, on tulevikku kihutavast kaubandusrongist lootusetult maha jäänud. Rong aga ei jõudnudki suurt kiirust üles võtta, sest mull lõhkes, tõmmates alla ka maailma aktsiaturud.

Vaid üksikud õnnelikud, nagu Amazon ja eBay, tulid kriisist läbi ja on ka hiljem näidanud oma elujõulisust.

Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus tõdeb, et käesolevat-e-kaubamajade loomise tsüklit võib võtta teise lainena.

Erinevus on aga selles, et esimese laine tekitasid uued kaupmehed, kes keskendusid ainult e-kaubandusele, ja see võimaldas neil arendada oma äri teatud piirini. Üks põhjusi, miks kaubandusharu lõhkevaks mulliks kujunes, võis olla ka see, et tulemuste mõõtmine polnud kuigi täpne ning uue valdkonnaga kaasnes üleshaipimine. „Tundus, et kõigist saavad Amazonid. Keegi pole kunagi suutnud 38

Ettevõte

F OT OD: K A UBAMAJA

Kaubamaja areng 21. juulil 1960 avati praeguses asukohas Tallinnas Gonsiori tänaval riigiettevõte Tallinna Kaubamaja.

20. detsembril 1966 avati Tartus Riia tänaval Tartu Kaubamaja.

1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus B-maja.

1996 noteeriti Tallinna Kaubamaja aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsil.

15. aprillil 2004 avati Tallinna Kaubamaja laiendus Viru Keskuses.

12. oktoobril 2005 avati uus Tartu Kaubamaja.

ka kokku lugeda, kui palju ebaõnnestunud e-poode on kokku loodud,” räägib Laugus. Samas ei ole e-poodide mahud kogu kaubanduse mahtude juures kunagi suured olnud.

Tänaste e-kaupluste taga on kogenud kaubandusettevõtted reaalsete kaubavarudega. „See loob märksa laiemad võimalused teha võimsaid pakkumisi, korraldada tarneid. Kaubandus on muutunud mitmekanaliliseks,” selgitab Laugus.

Pood, mis ei saa kunagi valmis Kaubamaja asus e-kanali peale mõtlema juba mitu aastat tagasi. „Jälgisime protsessi hästi pikalt. Niikaua kui nägime, et see ei ole eriti oluline kanal, ei teinud me ka midagi,” räägib Laugus. Tagantjärele on selge, et pigem oli ajastus õige. „Tehnoloogia on vahepeal muutunud. Kui oleks alustanud viis aastat tagasi, siis oleks pidanud juba uuendama,” tõdeb ta.

Nii alustaski Kaubamaja ettevaatlikult.

Ehitati mootor, mida hakati katsetama kampaaniamüükides. Sellega hakati testima klientide huvi ja enda võimekust.

Huvi oli olemas ja võime pakke saata samuti, seega hakatigi kolm aastat tagasi mõtlema püsivale lahendusele. Sobiva lahenduseni jõudmine võttis aega, kuid tänavu kevadest on Kaubamaja e-pood ööpäevaringselt üleval. „Oleme rahul. Pood on tegutsenud eesmärkide kohaselt. Eriti kõrge on e-poe kasutus kampaaniate ajal,” räägib Laugus.

39

E-pood on pideva vaatluse all: jälgitakse, mida külastajad seal teevad, kuhu klikivad, mida ja kui pikalt uurivad ning kuidas ostuni jõuavad, rääkimata sellest, mida ostavad. Analüüsi tulemustele vastavalt on e-pood ka pidevas muutumises.

Ikka selleks, et kliendil oleks mugavam ja ta leiaks soovitud kaubad kiiremini üles ning et õigel ajal oleks kliendile tehtud ka õiged pakkumised.

Kuna kõik kaubagrupid käituvad erinevalt, siis ka katsetatakse, millised kampaaniatüübid aitavad konkreetset kaupa kõige paremini müüa. „Püüame aimata, milliseid kaupu on e-poest mugav osta,” lisab Laugus. Probleem on toodetega, mida ilma proovimata on raske osta, näiteks jalanõud ja riided. Kuigi inimesed üldiselt teavad oma numbreid, siis kingade puhul muutub liist ja riietel tegumood.

Vahel ostavad inimesed mitu numbrit ja tagastavad hiljem ebasobivad. See aga pole mõistlik lahendus, sest inimesed panevad oma raha kinni ja ka kaupmehel on kaup kuskil n-ö ootel. Kõige rohkem võidavad selle pealt logistikafirmad.

Väljakutse tootjatele Tegelikult on e-kaubanduse kasv hoopis väljakutse tootjatele, et nad suudaksid tagada, et inimestele teadaolevad suurused ja numbrid istuksid selga ja jalga alati ühtemoodi. „Et suurus 36 oleks alati suurus 36,” selgitab Laugus.

E-poed on kaupluste jaoks ka turun-

Kenad numbrid Alates avamisest märtsis 2016 on: • e-poodi külastatud 1,5 miljonit korda; • e-poest on müüdud üle 35 000 toote; • e-poest on tehtud üle 13 000 tellimuse; • e-poes on aktiivselt müügil üle 90 000 toote.

Koostöö LHV pakub Partner pangakaarti, mis toimib tavapärase pangakaardina ja ühtlasi kogu Kaubamaja Grupis kliendikaardina. Partner pangakaartpakub klientidele mugava võimaluse saada soodustust ja teostada makseid sama kaardiga.

Samuti teenib klient kaardiga kõikidelt ostudelt Kaubamajas, Selveris, ABC Kinga, SHU ja I.L.U. kauplustes topelt ostuboonust.

Partner pangakaardiga saab ostuboonust ka Kaubamaja e-poes maksmisel.

Finantsteenust pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi lisa meie asjatundjalt. i nve ste e ri – nr 4/2016

Ettevõte

F OT O: M A I K EN S TA A K

mistamist saab klient paari päeva pärast teate, et kahjuks on kaup otsas. Laugus teab e-poode, mis müüvad mitmekesi ühte ja sama kuskil laos olevat eset, mille saab kätte vaid esimene ostja, teisteni jõuab aga info, et toode on läbi müüdud, viivitusega. „Sellist teavituskirja kingipakki ju ei pane,” sõnab ta.

Hoiab aega kokku Kõik e-poes pakutavad tooted tuleb üles pildistada.

Kaubamajja soetatud fotorobot aitab seda võimalikult tõhusalt teha.

Majandustulemused Tallinna Kaubamaja Grupi kaubamajade ärisegmendi 2016. aasta 9 kuu müügitulu oli 68,1 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,3%. Sellest kolmandas kvartalis oli müügitulu 22,1 miljonit eurot, mis oli 2015. aasta III kvartali tuludest kõrgem 3,8%. Kaubamajade segmendi 2016. aasta 9 kuu maksueelne kasum oli 1,7 miljonit eurot, mis oli aastatagusest tulemusest parem 8,0% võrra. Kolmandas kvartalis oli maksueelne kasum 0,7 miljonit eurot, mis oli 2015. aasta kasumist parem 6,9%. inve ste e ri – nr 4 /20 16

duskanalid, sest tarbijad uurivad sealt enne poodi tulekut hindu ja võrdlevad tooteid. Kuigi üldiselt peegeldab e-pood pakutavat kaubavalikut, on see Kaubamajas kohapeal siiski suurem. Üks põhjus peitub selles, et kõik kaubamärgid ei tahagi, et neid e-poes müüakse. Teiseks aga polegi kõiki tooteid mõtet e-poes müüa, näiteks kanamune või kergesti purunevaid veiniklaase, mida on keeruline transportida. „ Soovime, et kliente ootaks ka meie majja tulles ees üllatusi,” lisab Laugus.

E-kaubanduse ostjaskond peegeldab paljuski tavakauplustes käijaid. Kindlasti pole e-poed ainult noorte pärusmaa, aga ostjaskond langeb vanuses üle 60 eluaasta. „See on seotud tehnoloogiaga, kuna sellest vanusest alates enam nutitelefone ja arvuteid nii palju ei kasutata,” selgitab Laugus, lisades, et ilmselt liigub see vanusepiir järjest ülespoole.

Kõige rohkem ostetakse e-poest kosmeetikat, sest selle tellimine on lihtne ja valik lai. „Annab otsida nii laia valikuga poodi kui meie Ilumaailm,” kinnitab Laugus. Silmapaistvalt hästi müüvad ka hooajalised kaubad, näiteks muutuvad enne jõule populaarseks mänguasjad.

Lauguse sõnul on Kaubamaja e-poes müügil ainult need tooted, mis on kindlasti ka poeriiulil või laos olemas. See välistab võimaluse, et pärast tellimuse vor-

Kasvuruumi jagub Kuigi e-kaubandus järjest kasvab ja müügi kasv on oluliselt kiirem kui kauplustes kohapeal, ei ole see siiski veel jõudnud olulise tasemeni käibest. Pigem on hetkel tegu kliendi jaoks kauba soetamisel alternatiivse kanaliga. „Püüame vältida olukorda, kus vanad ja moodsad kanalid on omavahel konkurendid. Pigem loodame, et need täiendavad teineteist ja teevad tarbija elu mugavamaks,” sõnab Laugus. Ühes on ta aga kindel – nii nagu televisioon ei hävitanud raadiot, ei kao ka „päris” poed kuhugi, sest kaup ise virtuaalseks ei muutu ja vaja on ruume, kus seda hoida.

Ja kui selline koht on olemas, siis ilmselt saab sinna minna ka kaupa ostma. „Samas tuleb tunnistada, et kaubandus ei ole kivisse raiutud. Need kaupmehed, kes arvavad, et neil pole vaja muutuda, lõpetavad halvasti,” kinnitab Laugus. Ajaga tuleb kaasas käia pidevalt, sest senine edu ei taga edu tulevikus, ja kui hooaeg lõpeb hästi, siis järgmist tuleb alati alustada nullist. „Poed jäävad, aga need peavad muutuma,” lisab ta.

Siiski pole e-kaubandus täna kaugeltki saavutanud mahtusid, mis olid kaks kümnendit tagasi kataloogikaubandusel, kuigi kataloogid on rännanud ajaloo prügikasti. Kataloogide väljaandjad olid enamasti seotud poodidega ja kaup oli mõlemal pool sama. Muutunud on see, et internetis on valik oluliselt suurem. „Ühele tootele katalooge ei tehtud,” selgitab Laugus. Lisaks on tohutult kasvanud mobiilsus. Uue toote saab kohe e-poodi üles panna ning ostja saab selle parimal juhul juba järgmisel päeval kätte.

40

TugevaD

jäävaD,

ka siis kui TeiseD laHkuvaD. sügisene EKSTRA SUUR annus võimsusT! SPORTSTER 1200 MUDELITELE AASTA LÕPUNI TASUTA KAASA SCREAMIN EAGLE PERFORMANCE PAKETT HINNAGA 1700 €

Screamin´ Eagle® Performance pakett sisaldab Euroopa homologeeringuga summuteid, High-Flow õhufiltrit ning Street Tuner`it mis annab rohkem jõudu, parema soorituse ja veelgi parema hääle mootorile.

Pakkumine on limiteeritud. Ainulaadne võimalus neile, kes tahavad rohkemat.

UURI LISAINFOT Harley-DaviDson.ee

LIVE YOUR LEGEND

™

te kst: ti it e fe rt © H-D 2016. Harley, Harley-Davidson and Bar & Shield logo H-D U.S.A., LLC kaubamärgid

Ülevaade

Kodu turg eesti kinnisvaraturg on taas aktiivne ja atraktiivne, sest arendatakse uusi projekte ja neile on olemas ka ostjad. kümnenditaguse buumini tehingute arv küll ei ulatu, aga ega seda tõsisemad tegijad ka taga igatse. on saabunud uus normaalsus, mis vastab hästi kohalikule eluolule.

Andres Pärloja

Ain Kivisaar

Robert Laud

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 16

„meie hinnangul on Eesti kinnisvaraturg oma arenguga jõudnud küpsesse faasi. Nõudlus ja pakkumine on tasakaalus,” lausub kokkuvõtvalt OÜ Hepsor ja OÜ Mitt & Perlebach juhatuse liige Andres Pärloja.

Metro Kinnisvara partner Ain Kivisaar lisab, et raha nii investeerimiseks kui ka tarbimiseks on üldiselt hetkel päris palju ja kinnisvaraturg toimib väga efektiivselt.

Suuremates linnades, kus nõudlus elanikkonna juurdevoolu tõttu jätkuvalt kasvab, tõuseb ka kinnisvara hind ja turg on aktiivne. Ehitatakse nii uusi büroohooneid ja kaubanduskeskuseid kui ka kortermaju. Üldjoontes läheb valdav osa valmisehitatust koheselt tarbimisse, mistõttu suuri kääre pakkumise ja nõudluse vahel ei ole.

Ka Endover Kinnisvara juhatuse liikme Robert Laudi hinnangul on Eesti kinnisvaraturu tervis hea. Hinnad on küll viimastel aastatel kasvanud, kuid suure sammu on kaasa teinud ka reaalpalga kasv. Mõnes valdkonnas on palk kinnisvarahindadest isegi kiiremini kasvanud, mis tähendab, et kinnisvara ostujõud on kohati suurenenud. „Tänaseks on hinnad stabiliseerunud, kuid turul on jätkuvalt

kasvuruumi. Erinevalt levinud seisukohtadest näeme me mitmetes piirkondades uute korterite puhul siiski veel alapakkumist, seda eelkõige magalates, kus elamufond on amortiseerumas,” lisab Laud.

Turu tervise osas teeb teda optimistlikuks ka see, et tänased ostjad oskavad reaalsemalt hinnata oma finantsvõimekust ja vajadusi. „Siinkohal on teadlikkuse tõstmise osas ära teinud tubli töö ka pangad,” täiendab Laud.

Popid uued korterid Kõige rohkem tehinguid tehakse ikkagi Tallinnas. Viis korda vähem sõlmitakse neid Tartus ja kümme korda vähem Pärnus. Edasi tuleb kahjuks suuresti tühi maa. Eesti kinnisvaratrendide prognoosimisel piisab pilguheitmisest demograafilistesse tabelitesse ning kiirelt saab selgeks, miks Tallinnas ja veel paaris suuremas keskuses turg õitseb ja mujal mandub. „Usun, et see trend jätkub veel pikalt ja hinnavahed kärisevad veelgi suuremaks. Maale kolimine ja kaugtöö on küll klantsajakirjades pidev jututeema, kuid täna kahjuks vaid üksikute jõukate eluviisi küsimus,” räägib Ain Kivisaar.

42

F OT O D: ME T RO KI N N I SVARA

43

Buumi tagasi ei igatse Buumi ennast ei igatse aga keegi taga ja kõigil on sellest oma õppetunnid. „Buum oli väärtuslik õppetund nii arendajatele kui ka ostjatele. Osaliselt tänu sellele ongi Eesti kinnisvaraturg täna palju paremas olukorras kui mõnes muus riigis,” räägib Laud. Tänased ostjad on teadlikumad oma finantsvõimekuse ja vara väärtuse hindamisel, mis sunnib arendajaid pakkuma parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Läbimõtlemata ja ebakvaliteetsed projektid täna ostjaid ei leia.

Kivisaare sõnul koosnevad mälestused peamiselt tegelemisest järelmõjudega, mis oma kestuselt ja intensiivsuselt ületasid buumi ennast vähemalt kahekordselt. „See on märkimisväärselt tuhmistanud meeldivaid mälestusi buumist.

Kindlasti oli tegemist äärmiselt hariva õppetunniga, kuid selle kordumist vae-

FOTO: E NDOVE R K INNIS VARA

Tema hinnangul on Tallinna korterituru kõige suuremaks trendiks uute eluasemete populaarsuse kasv. Kui veel 2014. aastal moodustasid uued arendused korterite kogumüügist 14 protsenti, siis 2015. aastal toimus hüpe juba 22 protsendi juurde ja käesoleval aastal ületab uute korterite osakaal rohkem kui veerandi kogu Tallinna korterite müügist.

Siit tuleb omakorda välja ka põhjus, miks korterite tehingute keskmine hind on tõusnud – uued korterid lihtsalt on kallimad.

Uute eluasemete osakaalu tõus on veelgi muljetavaldavam seetõttu, et kogu turu müügimahud on olnud pidevas tõusus, mistõttu müüdi 2015. aastal uusi kortereid koguni 80 protsenti rohkem kui aasta varem ning kiirelt kerkinud baasilt suudetakse käesoleval aastal näidata veel ligi 30-protsendilist kasvu. „See ei ole siiski buum, vaid arendajate reageerimine pikka aega rahuldamata nõudlusele.

Nüüd, kui pakkumisel on kümneid nii asukohalt, kvaliteedilt kui ka hinnalt erinevaid projekte, on ka ostjatel tekkinud parem võimalus leida just oma soovidele ja võimalustele sobilik eluase,” räägib Kivisaar. Pakkumise kasv on kaasa tõmmanud ka nõudluse ja see on kogu turu mahtu kasvatanud. Buumist on esialgu veel vara rääkida, kuna ilusad kasvunumbrid tehakse suhteliselt tagasihoidlike absoluutarvude pealt. 2300 uut eluaset aastas moodustab vaid 1,6 protsenti Tallinna korterifondist, mis on taastootmiseks vajalikul alumisel piiril.

Metro Kinnisvara Meerhof 2.0 (vasakul) on Pirita tee ääres eelmisel aastal valminud Meerhofi esimese esindushoone järg. Kvartal valmib tervikuna 2017. aasta lõpuks.

Korteritest avanevad tõeliselt eksklusiivsed ja kordumatud vaated Tallinna lahe päikeseloojangule. Metro Capitalil on hetkel ehitusfaasis 300 korterit, millest veidi enam kui pooled on juba ette maha müüdud.

Korterite hinna-vahemik on 120 000 kuni 1 200 000 eurot. Peamine fookus on suuremate kolme- ja neljatoaliste perekorterite rajamine kesklinna rahulikus naabruses.

Kiikri 2 (paremal) residentsid paiknevad Kadrioru pargi ääres, otse mere kaldal.

Endover Kinnisvara Tartu mnt 56 asuv City Residence pakub vääriskivist fassaadiga suurlinnalikku arhitektuuri, möbleeritud topeltkõrgusega fuajeed ja portjeeteenust. Imelisi linnavaateid saab nautida hubaselt talveaed-rõdult.

Endover on Eesti ja Tallinna suurim kinnisvaraarendaja.

Kokku on müügis pool tuhat korterit. Kõige paremini lähevad kaubaks kahetoalised korterid. Ruutmeetri hinnad algavad Tallinna äärealadel 1400 eurost, südalinnas on ruutmeetri hind keskmiselt 2500 eurot. i nve ste e ri – nr 4/2016

F OT O: M I T T & P ERLE BAC H

Ülevade

Mitt & Perlebach Mäe tänava korterid Tallinna lauluväljaku taga pakuvad samuti suurepäraseid vaated. Kesklinnast kiviviske kaugusel asuvates majades on kokku 58 korterit. Arendus valmib ülejärgmisel aastal.

Hetkel on Mitt & Perlebachil kokku müügis 250 korterit.

Korterite keskmine hind varieerub suuresti. Näiteks Kuklase projekti puhul Mustamäel on korterite keskmine suurus 45 ruutmeetrit ja keskmine hind 1900 eurot ruutmeetri eest, samas kui Rootsikülas (Peetri) on korterite keskmine suurus 110 ruutmeetrit ja keskmine hind 2100 eurot ruutmeetri eest.

Kesklinna projektide keskmised müügihinnad aga pigem algavad 2500 eurost ruutmeetri kohta.

inve ste e ri – nr 4 /20 16

valt et keegi taga igatseb,” sõnab Kivisaar. „Buumi harjal käis üks tunnustatud Ameerika kinnisvaraguru siin oma teadmisi jagamas ja rõhutas, et pangalaen on kinnisvarainvesteeringu puhul nagu viitsütikuga pomm, millest peaks esimesel võimalusel vabanema. Toona, kui pangad rahastasid enamikku arendusprojekte alates maa soetamisest, tundus selline jutt naeruväärne. Nüüd, kümme aastat hiljem, on seda tarkust rakendamas nii arendajad ise kui ka kohalikud pangad, kes finantseerivad hoone ehitamisest 70–80 protsenti ja jätavad kõik ülejäänud kulud arendajate enda kanda. See on taganud tervikuna kogu turu püsiva jätkusuutlikkuse.”

Investoreid jagub Pangad on täna küll oluliselt kriitilisemad kui buumi ajal, uurivad põhjalikumalt projektide tausta ja võtavad jutule vaid kogenud arendajaid, kuid raha kinnisvarasse siiski investeeritakse. „Arendusprojektide rahastamiseks investorite leidmine ei ole täna meie jaoks probleem. Investorid, kes soovivad kinnisvarasse investeerida, leiavad reeglina ise tee professionaalsete arendajate juurde. Meil on kujunenud oma investorite ring, kes on meiega kaasas olnud juba pikki aastaid, kelle raha me oleme läbi erinevate projektide vastutustundlikult hoidnud ja kes on meiega saanud posi-

tiivse kogemuse. Ka laenufinantseerimisel on meil kindlad partnerid, kellega me ennast mugavalt tunneme,” sõnab Andres Pärloja.

Kivisaare sõnul on investorite huvi suurem, kui kvaliteetseid projekte suudetakse teostada. Üha enam on turg koondunud pikaajaliste turutegijate kätte, kellel on endal piisavalt vahendeid ka suuremate projektide ettevõtmiseks. Lisaks on mitmeid uusi tulijaid, keda rahastavad jõukad eraisikud või sõpruskonnad. „Selgelt kasvav trend on ühisrahastuse toel tehtavad projektid, mida korraldavad kaks-kolm hästi toimivat platvormi.

Ka pankadel on huvi finantseerida uusi korteriarendusi, kuna seeläbi saadakse parem ligipääs pikaajalistele kodulaenuklientidele,” selgitab Kivisaar.

Atraktiivne Tallinn Tallinn on atraktiivne kinnisvaraostjale nii investeeringuks kui ka kodu soetamiseks. „Tallinnas on võimalik arendada igas linnajaos. Tuleb lihtsalt arvestada piirkonnaspetsiifilise klientuuri ning nende ootustega tootele ja hinnale,” räägib Pärloja. Robert Laudi toob lisaks kesklinna piirkondadele välja kõrge nõudluse ka Tallinna äärealadel, näiteks Haaberstis ja Lasnamäel, kus on täna kohati ka alapakkumist. Tegemist on hästi väljakujunenud taristutega, kuid samas on elamufond seal suures mahus vananemas. Kindlasti on üks perspektiivikamaid piirkondasid Tallinnas UusKalamaja ja teised Põhja-Tallinna mereäärsed osad. Üks on selge – konkurents arendajate vahel on tihe ja see tagab koduostjale maksimaalselt hea hinna. „Eriti just Tallinna äärealadel saab täiesti uue kodu soetada lausa järelturu renoveeritud korteri hinnaga. See tähendab, et elukvaliteeti oluliselt tõstva hüppe tegemiseks ei pea ebamõistlikult palju raha kulutama. Üldine trend on kolida südalinna ja ka linna äärealale, kus säilib tasakaal tööja pereelu vahel,” räägib Laud.

44

Kolde Rannamaja bonava.ee/kolde

Sinu aeg, meie kvaliteet Kolde Rannamaja on esinduslik ja modernne kortermaja Pelgurannas, Stroomi ranna lähedal.

8-kordse elamu suured aknad ja moodsad klaasrõdud võimendavad kodudest avanevaid vaateid. Maja pärliks on eksklusiivsed katuseterrassid, kust avaneb võrratu panoraam Tallinna vanalinnale ja merele.

Kaasaegse korterelamu innovaatiline „Targa kodu“ lahendus võimaldab nii kodus kui ka eemal olles mugavalt vaadata, kes sulle külla soovib tulla ning jälgida ja seadistada oma uue kodu kütteja ventilatsiooni tööd. Uue maja innovaatilised süsteemid muudavad igapäevased tegevused mugavaks ning vähendavad ka kodukulusid.

Kolde Rannamaja ainulaadne ja hoolikalt planeeritud sissepääsuterrass pakub ajaveetmise võimalusi igas vanuses elanikule.

Mugavad puhkealad, valgustusega lillekastid, laste mänguplatsid ning spordi- ja virgestusala nii sissepääsuterrassil kui ka hoovis loovad tervikliku ja hubase elukeskkonna.

Lähedal asuv Stroomi rand ja parkmets oma roheluse ja terviseradadega pakub mitmeid vabaajaveetmise võimalusi. Sind ootavad rannapromenaad, välijõusaal, grillialad, võrkpalliplatsid, surfiala ja lugematul arvul laste mänguväljakuid. Kauplused, kohvikud, koolid ja lasteaiad asuvad samuti vaid mõne minuti kaugusel.

Kodulaen

oktoobris tegi lhv teatavaks, et alustas klientidele kodulaenu pakkumist. see kauaoodatud uudis tähendab, et pakume nüüd eraklientidele kõiki vajalikke teenuseid.

t e kst : pri it rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 4 /20 16

nagu näha ka klientide esmasest tagasisidest, oli soov LHV-poolse kodulaenupakkumise järele klientide hulgas olemas. Uus laen on mõeldud eraklientidele kodu soetamiseks ja ehitamiseks.

Kuigi eluasemelaenu väljastavad mitmed krediidiasutused, saame omalt poolt valikut täiendada ja pakkuda eelkõige LHV jaoks olulisele erakliendile, aktiivsele ja ettevõtlikule inimesele, sobilikku ja hea kvaliteediga laenuteenust.

LHV kliendid on kodulaenu pikalt oodanud. LHV jaepanganduse juhi Andres Kitteri sõnul on paljud kliendid küsinud selle toote järele ja andnud teada, et koliksid LHV Panka üle, kui saaksid ka eluasemelaenu võtta. „LHV Pangal on üle 100 000 kliendi, neist 80 000 eraklienti. Kodulaen võimaldab seda, et meie pangast saab nüüd paljude Eesti inimeste jaoks tõeline kodupank, ja loodame, et kliendinumbrid tänu terviklikumale teenuste valikule suurenevad,” ütles Kitter. „Meil on kõik vajalik olemas ja enam ei ole põhjust, miks mitte olla LHV klient,“ lisas ta. „Meie juures arveldades hoiavad kliendid kokku teenustasudelt, saavad

hea teeninduse, super e-kanalid, investeerimisteenused ja hea valiku laenutooteidki.”

Paindlikkus on kodulaenu puhul tähtis LHV uus kodulaen on turu kõige paindlikum eluasemelaen. LHV jaelaenude osakonna juhataja Catlin Vatseli sõnul on uue laenu loomisel võetud eesmärgiks, et pakutav kodulaen võimaldaks kodusoetajatele maksimaalset vabadust, kuid oleks samas sobivate tingimustega. „Paindlikkus tähendab siinjuures kolme asja: võimaldame kliendil oma laenukoormust paindlikult vähendada, pakume paindlikku maksepuhkust ega survesta lepingupunktidega kodulaenuvõtjaid kõiki oma rahaasju meile üle tooma, vaid usume, et kliendid leiavad LHV kasulikkuse loomulikul viisil isegi,” rääkis Vatsel. „LHV kodulaenu saab tasuta ennetähtaegselt tagasi maksta, seda nii osade kaupa kui ka tervikuna. Tavaliselt peab klient oma soovist laenukoormust vähendada panka pikalt ette teavitama, vastasel juhul ähvardab leppetrahv. Meie aga lähtume sellest, et oma rahaasju teadlikult juhtival inimesel koguneb sääste, millest ta võib 46

47

i nve ste e ri – nr 4/2016

Suur uudis

Kuidas LHV kodulaenu taotleda Kodulaenu saavad taotleda täisealised Eesti kodanikud või pikaajalise elamisloaga isikud, kellel on eeskujulik maksekäitumine ning kelle sissetulek on pärast igapäevakulude katmist piisav, et tasuda laenumakseid.

Kodulaenu taotluse saavad huvilised täita LHV veebilehel kontorisse tulemata ja endale sobival ajal. Ka lisadokumendid saab saata elektrooniliselt. Enne kodulaenu taotlemist tasub tähele panna pakutavaid tingimusi ja vaadata, kas need on soovidega sobivad. Pärast taotluse täitmist võtab LHV laenuhaldur ise taotlejaga ühendust.

Kodulaenu pakub AS LHV Pank. Mõtle oma laenuotsus alati hoolikalt läbi. Tutvu kodulaenu tingimustega aadressil lhv.ee/kodulaen ja küsi nõu ka meie asjatundjalt. Kodulaenu krediidi kulukuse määr on 2,503% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 70 000 eurot, omafinantseering 20%, intress 2,4% aastas (fikseerimata, 6 kuu Euribori baasil), lepingutasu 700 eurot, periood 360 kuud, tagasimaksete arv 360 ja summa 98 224 eurot ning kogusumma 98 924 eurot, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena. Laenu saamiseks tuleb seada tagatisvarale hüpoteek ja sõlmida tagatisvara kindlustusleping. Määras ei ole arvestatud tagatise seadmise ja kindlustamisega seotud kulusid. inve ste e ri – nr 4 /20 16

soovida kodulaenu kiiremini tagasi maksta. See on hea mõte, kuna nii väheneb laenujääk ja sellega pangale tasutav koguintress. Samuti on tõenäoline, et pered muudavad mingi aja jooksul oma elukohta, mistõttu võib tekkida vajadus kodulaen tagasi maksta. Kui kliendil tekib selline soov, tuleb vaid haldurit teavitada, ja sobival kuupäeval saabki laenuosa tasuta tagasi makstud,” tutvustas Vatsel.

Jaelaenude juhi sõnul on samasugune paindlikkus vajalik maksepuhkuste pu-

gem soovime pakkuda kvaliteetset teenust oma klientidele.

Laenusumma algab 20 000 eurost ja võib ulatuda kuni 85 protsendini tagatiseks oleva kinnisvara turuväärtusest. Minimaalselt soovime näha omafinantseeringut 15% (uusarenduste ostu puhul) ning laenuperioodiks pakume kuni 30 aastat.

Tagatisena aktsepteerime heas seisukorras ja likviidset kinnisvara peamiselt Tallinnas, Tartus või nende linnade lähiümbruses. Muidugi analüüsime iga laenu-

Heale kliendile teeme hea pakkumise! hul, millele LHV-l on turu parimad tingimused. „Elu toob erinevaid võimalusi ja patt oleks nendest haaramata jätta. Kodusoetaja ei soovi tingimata aastaid ühel ja samal kohal töötada, vaid võib tegeleda erinevate projektidega või liikuda töökohtade vahel. Samuti on suurenenud inimeste soov pikemate reiside või ka enesetäiendamise järele ülikoolis. LHV kodulaenu luues on sellega arvestatud ja lisatud tingimustesse võimalus paindlikuks maksepuhkuseks, mis annab ka laenuvõtjale paindlikkuse oma elu korraldamisel,” selgitas Vatsel.

Eeskätt kvaliteet Ka kodulaenu muud tingimused on konkurentsivõimelised ja võtavad arvesse turul väljakujunenud praktikat ja regulatsioonide piiranguid. „Heale kliendile teeme hea pakkumise!” kinnitas Vatsel.

Kodulaenule pakub LHV intressi alates 2,1%, kuid võib eeldada, et keskmine intressitase jääb Eesti keskmisele tasemele ehk ligikaudu 2,4%. Uue tootega ei ole LHV-l plaani hakata aktiivselt madalaimat hinda pakkuma või laenuklientide varem võetud laene refinantseerima. Pi-

taotleja soovi eraldi, vaatame tema krediidivõimekust ja maksekäitumise ajalugu, nagu ka tagatist. Lõplik pakkumine sõltub individuaalsetest asjaoludest.

Kuigi kodulaenu eraldi põhitootena LHV pakutavate teenuste hulgas varasemalt ei olnud, oleme siiski juba mõnda aega pakkunud eralaenu. See on mõeldud teise või kolmanda kinnisvara ostmiseks, kinnisvarasse investeerimiseks või selle renoveerimiseks, kodu sisustamiseks või mõneks muuks otstarbeks.

Varasemalt on kodulaenu turule toomist takistanud tõsiasi, et väljalaenatava raha hind ei võimaldanud teha klientidele soodsat pakkumist. LHV rahastab uut kodulaenu Eesti inimeste ja ettevõtete LHV-s hoitavatest hoiustest. Panga hoiuste struktuur on viie aasta jooksul mastaapselt muutunud nõudmiseni hoiuste kasuks ja nüüd on LHV seesmise raha hind sama konkurentsivõimeline kui teistel Eestis teenuseid pakkuvatel pankadel. „Eesti kinnisvaraturg on heas seisus ja kodusoetamise mõtteid on paljudel. Oleme rõõmsad, et saime vajalikku kodulaenu oma klientidele just nüüd pakkuma hakata,” rõõmustas Vatsel.

48

F OT OD: BA LT I C H ORI Z O N

Rubriik

Kinnisvara juulis tallinna börsile tulnud kinnisvarafond baltic horizon pakub huvilistele võimalust investeerida kinnisvarasse ja teenida dividendidelt jooksvalt tulu. baltic horizon fund on Eestis registreeritud kinnisvarafond, mille fondivalitseja on AS Northern Horizon Capital.

Fondi kontseptsioon on, et fondi üüritegevuse rahavoost tehakse investoritele regulaarseid väljamakseid. Ainult väike osa sellest rahavoost võidakse jätta fondi likviidsuse hoidmise või muudel eesmärkidel jaotamata.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 16

Üürikorteri asemel Fondi peamine fookus on investeerida ärikinnisvarasse Balti riikide pealinnades Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Eelkõige investeerib fond strateegilistes asukohtades asuvatesse hoonetesse, kus on võimalik luua lisaväärtust läbi aktiivse varahalduse, saades seeläbi atraktiivse tootlusega stabiilset tulu ja kasumit.

Fondi eesmärk on võimendada oma vara,

laenates kuni poole ulatuses oma varade väärtusest.

Fondi juhi Tarmo Karotami (pildil) sõnul pakutakse kõigile huvilistele võimalust investeerida ärikinnisvarasse ja teenida rendi pealt tulu. „Igaühel on alati võimalus osta korter ja see välja üürida ning seeläbi tulu teenida,” kirjeldab Karotam.

Fondi investeerimisel on aga riskid hajutatud – sissetulek ei sõltu vaid ühest kinnisvaraobjektist ega ka üürnikust, kelle käitumine võib olla ka ettearvamatu ja kergesti võivad tekkida probleemid, millega tuleb tegelda. Lisaks on fondiosakuid oluliselt lihtsam maha müüa kui korterit. „Tootlus ärikinnisvaras on parem ning rendilepingud on pikad. Kindlustame rahavoogu oluliselt paremini,” räägib ta.

Fondi üks peamiseid investoreid on suur Rootsi pensionifond. Üles on ehita50

Fond G4Si peakorter Hoone on spetsiaalselt G4S Estonia jaoks ehitatud 2013. aastal. Krundil on edasiarendamise võimalus kuni 20 000 m2 ulatuses.

tud mitmekülgne portfell, millega investorid on ka rahul. „Oleme soetanud keskeltläbi ühe objekti igal aastal,” kinnitab Karotam. Investorite usaldus on võidetud, sest kuue-seitsme aastaga pole neid vähemaks jäänud. Isegi vastupidi, nad on raha juurde pannud.

Milleks loobuda lüpsilehmast?

Baltic Horizoni näol on tegu Baltic Opportunity Fundi järeltulijaga. Kevadel hakkas antud fondil tähtaeg lähenema.

Samas oli seis hea, investorid olid viimasel kolmel aastal teeninud keskeltläbi seitse protsenti dividende ning tekkis küsimus, miks see kõik lõpetada ja kust nii head tootlust veel teenida. Vastu võeti otsus, et luuakse esimene börsil noteeritud kinnisvaragrupp ja kaasatakse hoopis lisakapitali. „Seda me juunis ka tegime,” lisab Karotam. Uuel fondil enam lõpptähtaega pole.

Fondi juhi sõnul eelistatakse osta büroo- ja kaubandusobjekte. „Kahju on tõdeda, aga väikelinnadesse investeerida ei tasu. Isegi kui saad kätte poolmuidu, 51

FOT O: T I I T EF ER T

fond

Lincona bürookompleks Lincona bürookompleksi ankurrentnikuks on Swedbank. Hoone asub Tallinna kesklinna laiendatud osas linna tuiksooneks oleval Pärnu maanteel. Kompleks koosneb kolmest ühendatud büroohoonest ja ühest eraldiseisvast kaubanduspinnast, mida on võimalik ümber ehitada.

Coca-Cola Plaza Coca-Cola Plaza on suurim kobarkino- ja kaubanduskompleks Eestis. Kompleks on ehitatud 2001. aastal ja see majutab 11 kino, mida juhib Finnkino, kes on turu suurim kinooperaator Soomes ja Balti riikides. Hoones on ka mitu väiksemat jaemüüjat.

on hiljem raske seda maha müüa,” põhjendab Karotam ja lisab, et pealinnade demograafiline olukord on palju parem. „Linna tuiksoonel asuvad bürood on pikas perspektiivis jätkusuutlikud,” kinnitab Karotam. „Küll on neil oma eluiga, ja eks seda ka jälgitakse ning mingil hetkel tuleb hooneid ka müüa.”

Fondi suurimaks riskiks on suhted rentnikega. “Selle nimel me teeme kõvasti tööd,” lisab Karotam ning teine risk on laenuintresside kasv. “Need me oleme hetkel vähemalt viieks aastaks lukku löönud.” Hetkel on fondil vara 129 miljoni euro väärtuses. Eesmärk on aga saada suurimaks kinnisvarafondiks Baltikumis ning jõuda 10 aastaga miljardi euroni.

Fondi lähim eesmärk on minna Stockholmi börsile ning kaasata raha ka Taanist ja Soomest.

Väljaspool Tallinnat Fondil on ärikeskused Europa ja Domus Pro Vilniuses ning Sky Supermarket ja Upmalas Biroji Riias.

Võimalus investeerida Uued osakud noteeritakse NASDAQ Tallinna ja Stockholmi börsil eeldatavalt 8. detsembril 2016.

Pakkumise hind pakkumise osaku kohta ei ületa 1,37 eurot. Uusi osakuid on võimalik märkida kuni 30. november 2016 kell 11:00.

Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisteenuse pakkumisega. i nve ste e ri – nr 4/2016

FOT O: GET T Y I M A GES

Rubriik

Pareiko endine eesti koondise puurilukk ja venemaal mänginud sergei pareiko räägib karjääri lõpetamisest ja investeerimishuvi tekkimisest. sergei pareiko tuleb kohtumisele rõõmsalt, sest talle meeldib investeerimisalane ajakirjandus, kust ta leiab uut põnevat infot ning saab võrrelda enda otsuseid teiste tegijatega.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 16

Kui karjäär hakkas lõppema Kui Sergeil täitus 30 eluaastat, jõudis kohale ka teadmine, et karjäär sportlasena võib hakata läbi saama – see sattus ajajärku, mil Eestis valitses kinnisvarabuum. Mehel oli Pirital krunt ja ta jälgis, kuidas hinnad tõusid, kuni käis plaks. „Keegi ei saanud kohe aru, mis juhtus,” sõnab ta. Tõsisemaks läks olukord siis, kui inimestel hakkasid töökohad kaduma. „Vanemate ja sõprade kaudu kuulsin,

mis toimub,” räägib Sergei. „Sain aru, et kellel oli palju laenu võetud, sattus raskustesse.”

Pareiko mängis tol ajal õnneks Venemaal Tomski tippklubis jalgpalli ja majandust tabanud lööki omal nahal ei tundnud. Küll aga võttis kriis ära isu investeerida Eestis kinnisvarasse, ja mees mõtles pingsalt, mida teha. Klubikaaslased avasid Venemaal baare ja restorane, aga Pareikole see ei sobinud. „Ma ei tahtnud jätta asju teiste korraldada. Sellise äri puhul peab ise kohal olema ja juhtima,” räägib ta. „Kui sa ei ole kohal, siis sa ka ei tea, mis toimub. Isegi sõbrad võivad su selja taga halba teha.”

Hinges aga ikkagi kripeldas ja Sergei 52

hakkas äriajakirju lugema. Kuna Venemaa on suur ja lai ning teiste klubidega kohtumiseks tuli lennata palju ringi, oli lugemiseks aega kuhjaga – lühemad lennud Tomskist olid kahe ja poole tunni pikkused, pikemad kestsid suisa seitse tundi. Sergei pilk jäi peale nendele artiklitele, kus oli juttu teiste kogemusest – kõigest, mis on õnnestunud ja mis on läinud valesti. „Nende mõtted jäid mulle meelde. See, kuidas nad on teinud õigeid ja valesid otsuseid,” räägib ta.

Nii jõudiski mees järeldusele, et väärtpaberitehingud on need, mida saab teha olenemata sellest, kus sa oled. Vaja on vaid internetiühendust. Viimasega polnud Venemaal kiita lugu, kuid kodus ja hotellides oli internet olemas – veebis surfates ja uurides jõudiski Sergei selleni, et peaks hakkama väärtpaberitesse investeerima. „Suund, kuhu ma tahaks välja jõuda, hakkas juba siis paistma.

Sain aru, et see meeldib mulle,” lisab ta.

Esimene tehing oli aktsiatega Vene turul, suurusjärgus 25 000 dollarit. Paraku järgnes pärast ostmist kohe aktsiate hinna langus. Esialgu lõi see mehel jalad nõrgaks ja enesekindlus kadus. „Esimest korda ja kohe selline miinus,” lausub Sergei tagantjärele. „Esiti ei vaadanud ja siis enam ei tahtnud seda miinust üldse vaadata.”

Aga seejärel tuli pööre ja hind hakkas vaikselt üles ronima. Kui see jõudis samale tasemele, millega Sergei oli aktsiad soetanud, müüs ta need kiiresti maha.

Kulunud oli terve aasta, esimese tehingu tulemus oli ümmargune null, aga raha siiski ei põlenud. Tegelikult järgnes madalseisule korralik tõus. „Nüüd kahetsen, et kohe maha müüsin,” räägib Sergei.

Rohkem raamatuid Pareiko mõistis, et vajab veelgi rohkem teadmisi ja infot. „Hakkasin veel rohkem raamatuid ja ajakirju lugema,” sõnab ta.

Raamatutest eelistas Sergei peamiselt Vene autorite omi. „Moskvas kõvad mehed kirjutavad,” lisab ta.

53

Hiljem on ta ostnud Eestist Tallinna Vee, Kaubamaja ja Silvano aktsiaid, USAst aga Hewlett Packardi ning Euroopast Deutsche Telekomi aktsiaid. „Ikka suured ettevõtted,” kommenteerib Sergei.

Väiksemaid ja vähem tuntud ettevõtteid peab ta riskantsemaks. „See on esimene printsiip, mis jäi teiste kogemusest meelde,” lisab ta. Suurte ettevõtete puhul teenib vähem, aga risk on samuti väiksem.

Ja mis veelgi olulisem, aktsiate likviidsus on suurem ning soovi korral leiab neile alati ostja.

Kindlustunne on Sergei jaoks peamine, seetõttu on ta tänaseks aktsiatest üldse loobunud ja ostab ainult võlakirju. Eriti meeldivad talle võlakirjad, millel on riigi tagatis. Mees tunnistab, et võiks olla investorina agressiivsem, aga pärast jalgpallurikarjääri lõpetamist pakuti talle tööd FC Levadia spordidirektorina, seega võtab ta asja rahulikult. Ta läbis ka investeerimisalased kursused ja oli valmis täielikult investeerimisele pühenduma.

Nüüd aga ei pea ta sissetuleku pärast muretsema ja võlakirjadelt teenitu on ainult boonuseks. Konkreetsetest summadest Sergei rääkida ei taha, kuid annab aimu, et jutt pole peenrahast.

F O T O : G E T T Y I MAG E S

Investor

Sergei Pareiko Sündinud 31. jaanuaril 1977. aastal Tallinnas.

Pikkus: 193 cm Positsioon: väravavaht Mänginud klubides 1992–1997 JK Tallinna Sadam 1998–1999 A.S. Casale Calcio 1999–2000 Tallinna Levadia 2001–2004 FC Rotor Volgograd 2005–2010 Tomski Tom 2011–2013 Krakówi Wisła 2013–2014 FC Volga 2015 FC Levadia

Põnevad võlakirjad Võlakirjade ostmisel on tema põhimõte valida neid, mille hind on kukkunud, sest see avab neile potentsiaali tõusta. Näiteks sügisel ostis ta Mongoolia võlakirju, uurides eelnevalt riigi majanduse tausta. „Sellel riigil on suur väljavaade,” kinnitab Sergei. „Positiivne mulje jäi mulle.” Ta kirjeldab õhinal, kui ilus on Mongoolia pealinn Ulaanbaatar. „Suured majad, pimedas särab!” kiidab ta. Peamine on aga see, et riik asub Venemaa ja Hiina vahel, mis tagab transiidi – just Hiina naabrus annab Mongoolia majandusele tõuke.

Väga hea kogemuse andis Sergeile Hewlett Packardi aktsia. Selle hind oli kukkunud seitse protsenti ja kõik tahtsid müüa. Mees aga hakkas uurima, mis on kukkumise põhjuseks. „Mõnikord turg i nve ste e ri – nr 4/2016

FOTO: E RAK OGU

Eesti esiväravavaht Sergei Pareiko debüteeris koondises 1996. aastal valikmängus Valgevene vastu, kui ta asendas vigastada saanud esiväravavahti Mart Poomi. 30. septembril 2015 teatas koondise peatreener Magnus Pehrsson, et ei kutsunud Pareikot koondisesse valikmängudeks Šveitsi ja Inglismaa vastu. Samal päeval teatas Pareiko, et lõpetab oma karjääri hooaja lõppedes.

17. novembril 2015 pidas ta oma viimase kohtumise Eesti jalgpallikoondise väravas kohtumises Saint Kittsi ja Nevise koondise vastu.

Pareiko pidas Eesti koondise eest 45 kohtumist.

Nižni Novgorodis Sergei koos abikaasa Viktoria ja poeg Daniiliga. inve ste e ri – nr 4 /20 16

F OT O: GET T Y I M A GES

Investor

kukub ise ja sel pole ettevõttega mingit pistmist. Selgitasin välja, et ettevõtte endaga oli kõik korras. Aktsia hind tõusis poole aastaga 100 protsenti,” räägib ta rahulolevalt.

Tänavu varakevadel naftakriisi ajal, kui hinnad olid all, ostis Sergei naftat eksportivate riikide võlakirju. „Paari-kolme kuuga tuli kena tootlus,” võtab ta kokku.

Iga kriisiga ta kaasa ei lähe, aga jälgib kursse mõnuga. Näiteks Türgi suvise riigipöördekatse ajal kukkusid riigi võlakirjad suurelt, kuid olukord stabiliseerus kiiresti ja hinnad hakkasid kohe tõusma. „Oleks pidanud ostma,” sõnab Sergei. „Iga väike kriis ühes riigis või sõda naaberriigis annab võimaluse,” lisab ta. „Kui kellelgi on kuskil midagi halvasti, siis kohe vaadatakse, kas on võimalus kasvada.” Ta tunnistab, et on õppinud selliseid märke maailmas tähele panema ja ajakirjandust ta ei usalda. Näiteks suvel ennustati, et toornafta hind hakkab tõusma.

Sergei asus asja põhjalikumalt uurima ja selgitas välja, et sadamad olid müümata kütust täis. „Sellisel juhul ei saa ju hind tõusta,” lisab ta. „Usun rohkem ennast kui ajakirjanduses pakutud ennustusi.”

Karjääri lõpp on raske Sergei tunnistab, et karjääri lõpetamine on sportlastele tegelikult raske, sest näiteks jalgpallurite eest tehakse kõik tavapärased asjatoimetused ära ja nad ei

pea muretsema kodu, hotellide, koristamise ega isegi toidu pärast. „Kohe ei pane seda tähele, aga sa harjud sellega nii ära.

Elu muutub mugavaks,” räägib Sergei.

Tema sõnul peavad jalgpallurid mõtlema ainult oma sooritusele väljakul. Aga kui selline elu saab läbi, siis tuleb hakata ise kõigega tegelema. Ja on ka neid, kes ei suuda tavalises elus hakkama saada.

Kui sa ei suuda sportlasena teenitud rahast piisavalt kõrvale panna, tekib valus löök. Sergei sõnul ei ole paljud ennast leidnudki. Peres tekivad probleemid, tihtilugu tuleb mängu alkohol ja on olnud ka enesetappe. Seetõttu tuleb hakata varakult mõtlema, mis saab sinust pärast karjääri lõpetamist. Palju sõltub ka sõpradest ja tuttavatest, kes võivad aidata reaalse elu juurde naasta, näiteks pakkudes välja äri, mida üheskoos teha. Tore on ka, kui sportlasi kutsutakse oma kogemusi edasi andma noortele, kuigi selliseid töökohti ei ole palju.

Sergei ütleb, et õppimine on väga oluline. Ta ise kavatseb veel edasi õppida, et mõista finantsturge ja majandust paremini. Nüüd, kui Sergei on Tallinnas paikne, kas ta võiks siin ka oma restorani avada? „Tulevikus, võib-olla,” vastab ta napilt. Aga täpsustab siis, et vaid sellisel juhul, kui tal on nii palju finantsvabadust, et ei pea raha pärast muretsema. „Pigem töötan praegu selle nimel, et finantsbaas paika saada.”

54

19.-30.DETSEMBER A. LE COQ SPORT SPORDIMAJA

TARTU

2016

600 LAHINGUT 5000 MÄNGIJAT 10 PÄEVA VÄGA PALJU VÄRAVAID

FOT OD: H A N S A M AT RI X

HansaMatrix

lhv grupi kõrval lisandus sel suvel balti börside põhinimekirja juba teise uue ettevõttena 2016. aastal läti elektroonikaettevõte hansamatrix, mis on paljudele väheütlev nimi. ka lätis on ettevõte eelkõige tuntud pigem tehnoloogia- ja äriringkondades.

JJ

tekst: joonas joost

LHV vanemanalüütik inve ste e ri – nr 4 /20 16

hansamatrix on 2001. aastal asutatud ettevõte, mis opereerib kahte kaasaegset ning kõrgelt automatiseeritud tootmis- ja arendusüksust Lätis. Ettevõtte peakorter ja suurim tootmisüksus asub Riia lähedal Ogres, 2007. aastal avati tehas ka Ventspilsis. Suur osa ettevõtte käibest tuleb nii lõpptoodete kui ka elektrooniliste komponentide tellimustöödest, mis teostatakse elektroonikatootjatest partneritele Euroopas. HansaMatrixi kliendid asuvad eelkõige Baltikumis ja Põhja-Euroopas.

Ettevõtte suurim kompetents on sisseehitatud (embedded) mikrokontrollerite süsteemid, RF-süsteemid (Bluetooth,

GPS, Wifi, ISM raadio ja teised), elektroonilised trükkplaadid, patareitoitega sisseehitatud süsteemid jms.

Kõrge tehniline kompetents Lisaks lihtsamatele töödele tegeleb HansaMatrix ka keerukamate protsessidega ja panustab nii enda kui ka kolmandate osapoolte tootearendusse. Näiteks on ettevõte arendanud ja toodab nii volumeetrilisi 3D-ekraane kui ka auhindadega pärjatud ekstreemspordidroone AirDog, mis on välja töötatud koostöös tellijaga. Ettevõtte inseneride meeskonnal on kõrge tehniline kompe56

Ettevõte

tents, kuid tehnoloogilise arendustegevuse võimekuse täiendav arendamine ja kommertsialiseerimine on üks ettevõtte kasvusuundasid ka tulevikus.

Võrreldes 2010. aastaga on ettevõte tänaseks oma käivet peaaegu kolmekordistanud. Tänu kõrgele automatiseeritusele, efektiivsele tootmisele, soodsale asukohale sihtriikide suhtes ja võimekusele teostada keerukaid lahendusi on HansaMatrix lisaks turu keskmisest kõrgemale kasvutempole näidanud ka paremat kasumlikkust. 13,4 miljoni euro suuruse käibe juures oli ettevõtte 2015. aasta normaliseeritud EBITDA marginaal 15,8%.

Elektrooniliste äri- ja tööstusseadmete turu üldist kasvu veavad mitmed erinevad tegurid, sealhulgas elektrooniliste süsteemide üha suurenev kasutus ja elektrooniliste seadmete arvu üldine kasv, eriti „asjade interneti” osas. Tulenevalt turunõudluse jätkuvast kasvust ja piirangutest tootmisvõimsustes on HansaMatrix algatanud investeerimisprogrammi, mille kohaselt laiendab ettevõte järgmiste aastate jooksul oluliselt tootmismahte oma tehastes. Täiendavalt investeeritakse ka Riia lennujaama kõrval asuva kõrgtehnoloogilise teaduspargi infrastruktuuri arendamisse.

Ettevõtte kasumipotentsiaal ilmneb eeldatavasti paremini aastatel 2019–2020,

HMX1R sulgemishind, EUR 8.40 8.20 8.00 7.80 7.60 7.40 7.20 7.00 6.80 juuli

august

september

oktoober

kui hakatakse kasu lõikama hetkel planeeritavatest ja elluviidavatest investeeringutest. Kuigi ettevõte on viidanud, et kavatseb ka aktiivsel investeeringute perioodil dividende maksta, jäävad need maksed lähiaastatel ilmselt siiski marginaalseks.

Lisaks soodsale turukonjunktuurile ja ettevõtte kõrgele tehnilisele tasemele (klientide hinnangul on tegu ühega Euroopa kolmest kõrgeima tehnilise võimekusega tootjast) on HansaMatrixi suurte tulevikuplaanide elluviimisel täiendavalt väga oluline roll ettevõtte juhtkonnal. HansaMatrixi tegevjuht Ilmārs Osmanis, kes on ühtlasi ka ettevõtte asutaja ja suurim aktsionär, on elektroonikainseneri taustaga, kuuludes ka Läti Elektrotehnika- ja Elektroonika-

HansaMatrixi tegevjuht Ilmārs Osmanis.

HansaMatrixi tooteliinid.

57

i nve ste e ri – nr 4/2016

Ettevõte

Võtmenäitajad, EURm 2010

2011

2012

2013

2014

2015

Käive

5,3

5,6

7,4

10,3

10,7

13,4

Ärikasum

0,6

0,8

1,0

0,9

0,9

1,5

Puhaskasum

0,4

0,6

0,8

0,8

-2,0

1,1

Puhaskasum*

0,4

0,6

0,8

0,8

0,5

1,1

* 2014 puhaskasum korrigeeritud investeeringu väärtuse allahindlusega summas 2.6 miljonit eurot

Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisteenuse pakkumisega. inve ste e ri – nr 4 /20 16

tööstuse Assotsiatsiooni. Just teda võibki pidada ettevõtte peamiseks visionääriks ja mootoriks. Nõukogusse kuulub lisaks suurimate aktsionäride esindajatele ka sõltumatuid liikmeid, sealhulgas Ingrīda Blūma, keda nii mõnigi eestlane võib teada kui kunagist Läti Hansapanga juhtkonna liiget.

HansaMatrix kui investeering Kaaludes HansaMatrixit kui investeeringut, tuleks silmas pidada paari olulist asjaolu. Kuna ettevõte ei tulnud börsile avaliku esmapakkumisega (IPO), vaid aktsiate noteerimisega pärast suunatud pakkumist, siis on ettevõtte väikeaktsionäride hulk piiratud ja olemasolevate investorite huvi pigem pikaajaline. See on kindlasti üks asjaoludest, miks HansaMatrixi aktsiatega täna veel aktiivselt ei kaubelda.

Teine asjaolu puudutab ettevõtte majan-

dustulemusi ja turuväärtust. Kuigi ettevõte on innovatiivne ja ambitsioonikas, omades konkreetset tegevusplaani oma nägemuste elluviimiseks ja energilist juhtkonda selle teostamiseks, võtab see kõik aega. Tänased majandustulemused ei peegelda veel kaugeltki täit tulevikupotentsiaali. Ettevõtte juhtkond on avalikult välja öelnud, et ootab 2018. aasta käibeks 20 miljonit eurot ja kasumi kasvu, kuid peab samas tõenäoliseks, et mõnevõrra madalama marginaaliga toodete müügi osakaalu suurenemise tõttu jääb kasumlikkus tänasest tasemest tõenäoliselt veidi madalamaks. Seetõttu ongi hetkel tekkinud olukord, kus aktsia turuväärtus võtab juba osaliselt arvesse kasumi kasvupotentsiaali kaugemas tulevikus, mistõttu võib ettevõtte turuväärtus paista lähima paari aasta oodatava kasumi valguses kallis. Samas ei kajasta turuhind veel siiski kogu tulevikupotentsiaali.

Eelnevat kõrvale jättes on investeering HansaMatrixi aktsiatesse suunatud pakkumisel osalenud investoritele juba – vähemalt paberil – osutunud positiivseks.

Viimane tehing ettevõtte aktsiatega on tehtud hinnaga 8,00 eurot, mis on 22,5% kõrgem 6,53eurosest hinnast, millega HansaMatrix suvel aktsiaid emiteeris.

58

ILLUS TR ATSIOON: LEM BITU MIKK ER

Pension

Oma raha peremees regulaarse sissetuleku tekkimisel peaksid inimesel olema juba esmased finantsteadmised, kuidas oma rahaga kõige paremini ümber käia ja hoolitseda selle eest, et iga kuu lõpus jääks järele säästusid, mida kasvatada. efektiivne rahahaldamine pole mitte ainult abiks ootamatute väljaminekutega toimetulekul, vaid ka suuremate unistuste realiseerimisel. järgneva väikese testiga on sul võimalik välja selgitada, kui hea peremees sa oma rahale oled. Küsimused eeldavad baastarkust ja vastamine peaks olema suhteliselt lihtne. Tegemist pole juhuslike küsimustega, vaid need tuginevad uuringule, millega FINRA (Financial Industry Regulatory Authority) on ameeriklasi juba aastaid proovile pannud.

1) Oled teinud 1000 euro suuruse hoiuse, mille pealt teenid aastas 1% intressi. Kui suureks on sinu konto kasvanud viie aasta pärast? a) Üle 1010 euro. b) Täpselt 1010 eurot. c) Alla 1010 euro. d) Ei oska öelda.

2) Oletame, et sinu hoius teenib aastas 1% intressi ning inflatsioon on antud perioodil 1,5%. Kas aasta pärast on selle raha eest võimalik osta sama palju või 61

vähem või rohkem kaupasid ja teenuseid kui täna? a) Rohkem. b) Vähem. c) Sama palju. d) Ei oska öelda.

3) Mis juhtub võlakirja hinnaga, kui intressimäär tõuseb? a) Hind tõuseb. b) Hind langeb. c) Hind püsib samal tasemel. d) Seos puudub. e) Ei oska öelda.

4) Kas vastab tõele, et 15 aasta pikkuse kodulaenu igakuised tagasimaksed on harilikult kõrgemad võrreldes 30-aastase kodulaenuga, aga intressimakse kogu perioodi peale on madalam? a) Õige. b) Vale. c) Ei oska öelda.

tekst: erko rebane

LHV analüütik i nve ste e ri – nr 4/2016

Pension Kuidas minu test läks? Õiged vastused on ära toodud artikli lõpus. Rahule võiksid jääda siis, kui vastasid kõik õigesti, ühe vastusega eksimise võib andeks anda ning kahega möödapanek näitab pigem madalat finantskirjaoskust.

Võrdluseks olgu siinkohal toodud, et Ühendriikides vastatakse keskmiselt õigesti 3,16 küsimusele ehk teisisõnu jäädakse jänni umbes pooltega, kuid mõistagi ei saa ennast sellega lohutama jääda.

5) Kas peab paika, et ühe ettevõtte aktsia soetamine pakub kindlamat tulu kui aktsiafond? a) Jah. b) Ei. c) Ei oska öelda.

6) Oletame, et oled võtnud laenu, mille eest sinult küsitakse iga-aastaselt 20protsendist intressi. Kui viivitad summa tagasimaksega, siis mitme aastaga kasvaks sinu võlgnevus kahekordseks? a) Vähem kui kahe aastaga. b) 2–4 aastaga. c) 5–9 aastaga. d) 10 või enama aastaga. e) Ei oska öelda.

luvat raha oluliselt vähendada, kui võtta üle päeva lõunaeine kodust kaasa, kasutada igal teisel päeval ühistransporti või võimaluse korral jagada autosõitu kolleegiga.

Kui kaelas on lühiajalised laenud, siis esmajärjekorras peaks kokkuhoidude arvelt vähenema sõltuvus just neist. Testi kuuendas küsimuses ei pruugi 20% intressimäär jooksva kuluna kõrge tunduda, kuid üldiselt alahinnatakse seda, kui raskeks koormaks võib kõrge kulukusega vahend muutuda.

Arvutamisel võib abiks olla „72 reegel”, mida kasutatakse investeerimisel selleks, et hinnata, kui pikk peab olema periood kapitali kahekordistamiseks kindla tootluse juures. Numbrit 72 vastava perioodi

Vähenda sõltuvust lühiajalistest laenudest Kuluta vähem, kui teenid Heaperemehelik suhe oma rahaga algab kulutuste terasemast jälgimisest. Mida suurem on elektroonilise arveldamise osakaal igapäevases elus, seda lihtsam on võtta kulutused vaatluse alla kuu lõpus.

Isegi kui eelistad rohkem sularahaga ümber käia, siis siin aitab üsna lai valik tasulisi ja tasuta äppe, mille abil on lihtne väljaminekuid jooksvalt sisestada, kategoriseerida ja eelarveid koostada.

On üsna selge, et olulist kokkuhoidu ei saavuta sa siis, kui valid kinnomineku asemel koduse meelelahutuse, kingid sõbrale sünnipäevaks odavama raamatu või ostad piima tetrapaki asemel kilepakendis. Kaalukama tähendusega on väljaminekud, mida tuleb kuu jooksul tihemini ette ja mis lõpuks kuhjuvad arvestatavaks summaks. Näiteks saaks lõuna ajal väljas söömisele ja kütusele kuinve ste e ri – nr 4 /20 16

intressimääraga jagades näeme, et kuuenda küsimuse puhul kahekordistub võlg 3,6 aastaga.

Ka pikaajaline kodulaen on koht, kus õnnestub oma väljaminekuid reguleerida, alustades turult erinevate pakkumiste küsimisega ja sobiva tagasimaksegraafiku määramisega. Nii näiteks kujuneks 50 000 euro laenamisel 2,5-protsendilise intressimäära juures intressikulu 30 aasta peale kokku veidi üle 21 000 euro, aga kui ajaperioodi vähendada 20 aasta peale, kerkiks igakuine tagasimakse 67,39 euro võrra 264,95 euroni ja kokkuhoid intressikulu pealt oleks ligikaudu 7500 eurot.

Kuldse valemi teine pool Kui elu pole piiritletud enam palgapäevadega ja kuu lõpus hakkab kontole raha üle jääma, tuleks leida efektiivne viis, kuidas kapitali tulevikku transportida.

62

Olulised uudised jõuavad alati Sinuni – kiirelt ja mugavalt!

Laadi alla 63

i nve ste e ri – nr 4/2016

Pension

Õiged vastused 1)a; 2)b; 3)b; 4)a; 5)b; 6)b.

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta.

LHV Pensionifondi L 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt 3,84%, 3,90% ja 3,13%.

LHV Täiendava Pensionifondi 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt 5,17%, 5,96% ja 4,10%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektidega lhv. ee/pension ja pea nõu asjatundjaga. inve ste e ri – nr 4 /20 16

Siinkohal on tihtilugu raske hoomata seda, kuidas inflatsioon pika aja peale meie raha väärtust sööb. Igapäevaste kulutuste tõusu aitab jooksvalt neutraliseerida palgatõus, kuid samamoodi oleks vaja vahendit, mis aitaks säilitada meie säästude ostujõudu.

Oletame, et inflatsioon jääb tulevikus püsima 2% peale, nagu Euroopa Keskpanga mandaat kogu eurotsoonile ette näeb.

Kas teadsid, et sellise hinnatõusu juures kahekordistuvad kaupade ja teenuste hinnad 35 aastaga? Nõnda kauge horisondiga rahakogumine on nagu liiva transportimine sõelaga – pidevalt tuleb juurde kühveldada, et sama kogusega sihtkohta jõuda.

Teisisõnu peaksime säästusid 35 aasta peale 100% suurendama, et osta kaupasid ja teenuseid pelgalt samas mahus kui praegusel ajahetkel.

Investeerimine ei loo mitte ainult võimalust raha väärtust aja jooksul säilitada, vaid unistada saab märksa suuremalt.

Seda eesmärki oled pannud oma raha teenima ka kohustuslikus kogumispensionis, kus keskmise palga korral (2016. aasta teises kvartalis 1163 eurot) läheb iga kuu sinu pensionikontole 69 eurot, mida näiteks LHV populaarseim pensionifond L on alates asutamisest (2002. aastal) kasvatanud keskmiselt 6,6% aastas ehk üle kahe korra enam selle perioodi keskmisest inflatsioonist.

Arvamus vs tegelikkus Iseseisev rahakasvatamine võib olla põnev ja tulus ettevõtmine, kuid suurima ohuna kipub teel seisma risk, et me hindame oma võimeid üle, eriti juhtudel, kui tegelik pädevus on madal. Aeg-ajalt küsin seminaridel publikult, kui paljud neist arvavad, et nende autojuhtimisoskus on üle keskmise, või kui paljud neist peavad end keskmisest paremaks suhtlejaks. Üldiselt jätavad vähesed käe tõstmata.

Teoorias pole välistatud, et saali satub valim, kus kõik inimesed hiilgavad an-

tud valdkondades ühiskonna keskmisest kõrgemate oskustega, kuid tõenäolisem on see, et paljud ülehindavad oma pädevust.

Kõrge enesehinnang ja optimism on olulised selleks, et me ei jääks elus paigale tammuma ja rühiksime aina suuremate sihtideni, isegi kui aeg-ajalt tuleb ette tagasilööke. Investeerimisel on aga vastupidi – kasuks tuleb alandlikkus ja kannatlikkus. Liigse enesekindluse juures kasvab risk tekitada oma portfellile kahju, millest toibumine võib olla keeruline.

Ettevõtete ostmine kellegi soovitusel ja lähtumine ähmasest teadmisest, et ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud 10% tootlust aastas, võib kergesti lõppeda pettumusega, kui ei teata, et kõrgema teenimisvõimaluse juures avab üksikaktsia soetamine ka suurema kukkumise potentsiaali võrreldes sellega, kui hajutada raha fondide kaudu kümnete või sadade ettevõtete vahel.

Samuti tuleb kasuks teadmine, mida on madalad intressimäärad teinud võlakirjade kui portfelli olulise komponendiga ja kuidas liiguvad hinnad, kui keskpangad peaksid rahakraane koomale tõmbama.

Säästude kauakestev kasvatamine finantsiliselt kindlustatud tuleviku nimel nõuab nii ajaressurssi kui ka teadmisi.

Küsimuste küsimine ja abipalumine pole investeerimisel häbiasi, sh vara usaldamine fondijuhtidele, kes oskavad oma pikaajalisele kogemusele ja teadmistele tuginedes üles leida atraktiivseid instrumente, millesse kapitali paigutada, ja riske sobiva varade allokatsiooniga vähendada. Ka siin on LHV juba pikka aega olnud oma klientidele abiks, kasvatades vabatahtliku kolmanda samba pensionifondi, LHV Täiendava Pensionifondi vara 2001. aasta augustist alates 148% ning jättes inimeste otsuseks vaid selle, millal ja kui palju nad soovivad oma vaba raha vanaduspõlve elustandardi tõstmise nimel investeerida.

64

Elektrum ei ole lihtsalt elektritarnija, vaid kõige sõbralikum elektrimüüja Eestis. Seetõttu oleme otsustanud teha kingituse meie klientidele.

Olles Elektrumi äriklient, saavad ka kõik Sinu firma töötajad sõlmida elektrilepingu sõbrahinnaga!

Küsi lisa oma kliendihaldurilt või helista 711 5555

elektrum.ee 65

i nve ste e ri – nr 4/2016

Pension

Müüdid

kui kontojääki teatakse üsna täpselt, siis pensionikontoga ollakse palju vähem kursis. siiski näitas kevadel tehtud uuring, et teadlikkus oma ii samba tulemustest on mõnevõrra paranenud. samuti tõi uuring esile, et inimeste huvi oma pensionivara vastu kasvab koos sissetulekute kasvuga. Esmapilgul kaugena tunduv teema saab käegakatsutavaks, kui tutvuda sellega LHV pensioniveebi abil. Muu hulgas tehakse seal sõna otseses mõttes puust ja punaselt selgeks koguja enda, riigi ja pensionifondi panus pensioni kogumisse ning see, kui hästi on valitud fond(id) tööga hakkama saanud.

tekst: julia garanža

LHV Varahalduse turundusjuht inve ste e ri – nr 4 /20 16

Veebist saab pensionikonto ülevaate Pensionikonsultandi Reet Roosi sõnul on pensioniveeb talle klientide nõustamisel väärt abivahend. „Ikka veel kohtab arvamust, et pensionifond ja kodupank peavad olema üks ja sama. Ilmselt tuleb selle väärarusaama tõttu paljude jaoks üllatusena, et LHV pensioniveebist saab oma pensionisäästude olukorda jälgida igaüks, kodupangast sõltumata,” selgitas ta. Ainuke eeldus on see, et inimene on liitunud II pensionisambaga.

Oma pensionikontole sisselogimiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Vasaku menüü allosas asuv „Pensioni” rubriik jaguneb neljaks: pensionikonto ülevaade, väljavõte, fondi vahetamine ning koguja andmed ja eelistused. Erinevalt teiste fondivalitsejate pensioniveebidest suhtleb LHV veeb nii arvude kui ka

graafikute keeles, muutes sellega pensioniasjade jälgimise mugavaks.

Pensionikonto ülevaatest leiab koguja info enda valitud fondide ja neis olevate säästude kohta. Samuti kuvatakse talle valitud fondide tootlused erinevate perioodide kohta ning pensioniprojekti kõigi osaliste (riik, koguja ise ja kasum fondi(de) tootlusest) panused. Üksikasjalikum info Üksikasjalikumalt saab kogutuga tutvuda pensionikonto väljavõttes, mis jaguneb kolmeks vaateks. Tootluse vaates lisandub riigi, koguja ja fondide kohta veel üks infokiht: võimalus jälgida kogumise dünaamikat eri perioodidel.

Graafiku juures on esitatud kõik laekumised palgamaksjate järgi. Fondide vaade näitab, millisel perioodil ja kui suure osa on moodustanud teatud fondi kogutu. Kui inimene kogub mitmesse fondi, on graafik vastavalt siiruviiruline.

Avalduste ajaloos on kuvatud ajatelg: millal, mis mahus ja milliste fondide osakuid on pensionikoguja soetanud. Oma otsuseid saab ta muuta nii fondi vahetamise kui ka pensionikonto ülevaate rubriigis.

Müüdid Pensionikogumise kohta on ikka veel liikvel hulk väärarvamusi.

66

Kui võtta pensionifondide tootlusest maha valitsemistasu, jääb järele vähe.

Fondide tootlusi arvutatakse summalt, millest on valitsemistasu juba maha arvatud. Seega on pensionikeskus.ee lehel ja fondivalitsejate näidatud tootluse määrad valitsemistasudest priid – need näitavad kogujale tema kasumiprotsenti.

Pensionivara pärimine ja pärandamine on kinnine süsteem: pärandus liidetakse pärija säästudele ja kogumine jätkub.

See, kui pärandus pannakse edasi teenima, on ainult üks pärimisvõimalus.

Lisaks saab päranduseks saadud pensionivara ühekordse maksena välja võtta, ent ainult ühe aasta jooksul pärast pärimistunnistuse väljastamist. Seejärel, kümne aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest, saab lasta päritud osakuid kanda oma pensionikontole, aga ühekordse maksena neid enam välja võtta ei saa (erandiks on ainult juhtum, kui pärija ei ole liitunud II sambaga).

On lihtsam, mugavam ja parem, kui pensionivara ja pangateenused tulevad ühest kohast.

Tegelikult ei tohi pangad pensionifondi valikut hüvedega mõjutada ega siduda ka laenuintressi määra pensionifondi valikuga. Kui pank on seda teinud, tuleks kliendil seista oma õiguste eest. Nagu kodulaenu pakkujat valides uuritakse enne tingimusi ja enne liisingulepingu sõlmimist võrreldakse eri pakkujate intresse, tasub ka pensionifondi valides tutvuda kõigepealt fondi tulemustega.

Seejuures on kasulik pöörata tähelepanu tootlusele eri perioodidel.

Aega on, tegelen pensionifondi valikuga hiljem.

Kõigile, kes on sündinud pärast 1983. aastat, on II pensionisambaga liitumine kohustuslik. Kui inimene ei ole ise enne 18-aastaseks saamist (või varem, juhul kui ta läheb tööle) endale pensionifondi valinud, loosib Eesti Väärtpaberi67

keskus talle automaatselt ühe konservatiivse investeerimisstrateegiaga fondi. Kui arvestada investeerimisstrateegiaid, siis on konservatiivsete fondide tootlus oodatult väiksem ning pikema kogumis-perioodi puhul tähendab iga protsent lisatootlust ühtlasi suuremat summat pensionikontol.

Kõik Eesti pensionifondid on ühesugused (sest mõningane vahe tootlustes ei muuda suuremat pilti).

Pensionivara kogutakse keskmiselt ligikaudu 40 aastat. See on piisavalt pikk aeg selleks, et lõpptulemusele avaldaksid mõju ka tootluse komajärgsed kohad.

Näiteks kui 1000-eurose brutopalgaga inimene kogub II sambasse pensioni 40 aastat, investeerides iga kuu ise 20 eurot (2% palgast) ja saades riigilt juurde 40 eurot (4% palgast), siis on ta selle ajaga kokku investeerinud 9600 (ise) + 19 200 (riik) eurot. See teeb kokku 28 800 eurot.

Kui fondi tootlus on 8% aastas, lisandub investeerimiskasum 164 465 eurot ja kogu II samba väärtus on 193 265 eurot.

Seevastu, kui aastane tootlus on 2%, lisandub investeerimiskasumit umbes kümme korda vähem ja II samba koguväärtuseks jääb 43 887 eurot.

Ülevaatlik Erinevaid vaateid klõpsates saab pensioniveebi kasutaja teada, kui hästi on tema valitud fondidel õnnestunud tema raha säästa keerulisematel aegadel ja kui hästi on need fondid kasutanud ära heade aegade turgude tõusuperioode.

Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui ka kahaneda. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.

Tutvu LHV fondide prospektiga aadressil lhv.ee/ pension ja pea nõu asjatundjaga. i nve ste e ri – nr 4/2016

FOT OD: K RI S T JA N M ÕRU

Sündmus

Avasime Tartus uue kontori LHV Tartu kliendikontor asub nüüd südalinnas aadressil Ülikooli 2a. Senisest ruumikam, mugavam ja kergemini ligipääsetav kontor avati pidulikult novembri alguses. Kontori avamisüritusel osalesid lisaks LHV töötajaile meie Tartumaa kliendid ja partnerid.

Uues kontoris oleme pannud rõhku klientide mugavusele – avaram on ooteala, lisandunud on teeninduslaudu ning laiendatud on ka raamatukogu. Kuigi oleme teenused loonud nii, et kontorisse oleks võimalikult vähe asja, on kõik kliendid kontorisse uudistama oodatud.

LHV Pangal on Tartu piirkonnas juba ligi 15 000 klienti ning kuna siin on palju aktiivseid inimesi ja tublisid ettevõtteid, soovime oma haaret kogu Lõuna-Eestis laiendada. LHV tunnistati tänavu parima teenindusega pangaks ja nüüd on meil Tartus ka Eesti kõige uuem pangakontor. inve ste e ri – nr 4 /20 16

Vanad ja uued kliendid LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu tänas Lõuna-Eesti kliente hea koostöö eest. Uues kontoris sõlmis ta kliendilepingu (paremal pildil) ka hoone ehitanud Embach Ehitusega.

68

FOT OD: K A LLE VEES A A R

Ülikooli 2a ärihoone on eriline nutikate ja innovaatiliste lahenduste poolest. Kuuekorruseline büroohoone kuulub Kaarsilla Kinnisvarale ja selle ehitas Embach Ehitus.

Teenindajatel uued kostüümid Nii Tartu kui ka Tallinna kontoris kannavad meie teenindajad sügistalvisel hooajal uusi vormirõivaid. Seekord disainis kleidid taas Perit Muuga, kes oli ka meie suvekollektsiooni autor. Perit peab lugu lihtsatest lõigetest ja tema looming on kergesti kantav. Samas ei ole tema rõivad kunagi igavad, nii ka meie sügistalvine kostüümivalik – must on klassika ja punane lisab aktsenti ning sobib ideaalselt meie kontorimiljööga.

Meie teenindajad kannavad seeliku ja pluusi komplekte ja kleite, mis omavahel hästi kokku sulanduvad. Kleidi lihtsale lõikele lisab vürtsi pikk kontrastvärvis massiivne tõmblukk, komplektis saavad kokku range must kunstnahk ja malbe õhuline punane pluus. Meile meeldib!

69

i nve ste e ri – nr 4/2016

LHV uudised

Uued passiivsed pensionifondid

Suurima toetussummaga klubide TOP 10 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. FC Elva 5. Tallinna FC Infonet 6. FC Kuressaare 7. Rahvuskoondise fännklubi Jalgpallihaigla 8. FC Nõmme United 9. JK Tallinna Kalev 10. FC Kose LHV toetab Eesti jalgpalli aastast 2010 nii rahvuskoondise, noortejalgpalli kui ka kohaliku liiga tasandil. Oleme Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti rahvuskoondise peatoetaja.

inve ste e ri – nr 4 /20 16

dile, kes suudab investeerimisriske ise hinnata ja on varasemalt investeerimisega kokku puutunud. Lisaks võimekusele hinnata väärtpaberite ja turgude üldist hinnataset peab kliendil olema ka valmisolek ise reageerida ja muutusi teha,” tutvustas Kukemelk. „Pidevalt turgudele investeerivad pensionifondid täiendavad pensionikoguja tänaseid valikuid.”

Mõlema uue pensionifondi investeeringute portfell on jaotatud laiapõhjaliselt globaalseid indekseid järgivatesse likviidsetesse investeerimisfondidesse. II samba fond investeerib kuni 75% varadest aktsiafondidesse ja ülejäänud varad paigutatakse kinnisvarafondidesse. III samba fondi Indeks Pluss kogu vara on aktsiariskiga.

LHV Varahaldus on investeerinud klientide pensionivara edukalt 2002. aastast ja juhib täna 30% Eesti II samba pensionirahast.

Viipemakse võimalusi järjest rohkem LHV on paari kuuga väljastanud klientidele üle 8000 viipemaksevõimalusega pangakaardi ja Eestis on juba üle 2500 viipemaksevõimalust pakkuva kaupmehe.

Viimati on viipemakset võimaldama asunud ka osa Selveritest ning seda plaanivad lähiajal ka teised suuremad kaubandusketid.

Viipemakset lubava pangakaardiga saab kuni 10-eurose ostu eest tasuda ilma kaarti makseterminali panemata ja PIN-koodi sisestamata. Kasutaja saab oma viipemakselimiite ise interneti- või mobiilipangas seada. Viipekaardi omanikud näevad LHV kontaktivabade makseterminalide asukohta meie mobiilipanga rakenduses.

FOTO: RE NE SUURK AE V

Jalgpallikaardiga koguti üle 40 000 toetuseuro LHV Jalgpallikaardi omanikud on aastaga teinud nii palju makseid, et Eesti jalgpalli toetuseks on kogunenud rekordsumma – 41 181 eurot. Seda on rohkem kui varasematel aastatel kokku. LHV Jalgpallikaart on Eesti jalgpalli ametlik fännikaart, millega kaupluses tasumisel maksab LHV pank iga ostu pealt 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Nagu varasemaltki oli kõige populaarsem toetuse saaja Eesti Jalgpalli Liit. Klubisid, kellele pank toetussummasid välja maksab, on tänavu kokku koguni 118.

Tõime novembris turule kaks uut passiivselt juhitud pensionifondi: II samba fond LHV Pensionifond Indeks ja III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss.

LHV passiivsete pensionifondide juhi Joel Kukemelki (pildil) sõnul on senised tulemused küll näidanud, et pensionivara aktiivne haldamine loob pensionikogujale suuremat väärtust, kuid turge järgivate fondide populaarsus on kasvanud ja LHV soovib seda võimalust klientidele pakkuda.

Passiivsete fondide puhul ei toimu aktiivset varade juhtimist.

See võimaldab pakkuda madalat haldustasu. Fondid on pidevalt turgudele investeeritud ja nende tootlus järgib globaalsete turgude liikumisi. „Passiivsed fondid sobivad eelkõige klien-

70

„Börsihai” võitis Ardo Hanschmidt Oktoobris toimunud LHV aktsiamängu „Börsihai 2016” võitjaks osutus oma aktsiaportfelli 11 protsendi võrra suurendanud Ardo Hanschmidt, kes teenis võiduga peaauhinna 5000 eurot. „Börsihai” mängust võttis tänavu osa rekordarv osalejaid ehk rohkem kui 2600 investeerimishuvilist. Teiste hulgas osales ka hulgaliselt haridusasutuste võist-

kondi. Osalejad said kahe nädala jooksul teha USA aktsiaturul virtuaaltehinguid virtuaalrahaga.

Viimase minutini huvitava mängu võitja edestas tootluse poolest teiseks tulnud Tauno Oberstit ja kolmandaks tulnud Heiko Kaset.

LHV korraldas aktsiamängu „Börsihai” juba 12. korda.

Liisingu ja laenude lepingud internetipangas Lepingulised LHV Panga kliendid näevad nüüd tarbimislaenude infot LHV internetipangas ja ka mobiilipangas. Internetipanka sisse logides saavad nii era- kui ka ärikliendid vaadata oma liisingu-, järelmaksu- ja väikelaenulepingut. Sel viisil saab parema ülevaate oma kohustustest.

Internetipanga rubriigis „Laenud ja liisingud” on näha lepingu periood, laenu jääk, võlgnevus või ettemakse, järgmise makse tähtaeg ja summa. Lepingu detailvaates saab vaadata ka oma maksegraafikut, tellida e-arve, alustada järgmise makse tasumist ja näha laenueseme infot.

Kasvukontoga investeerimine muutus soodsamaks LHV Kasvukontoga on minimaalne investeeritav summa nüüd üks euro ning kadunud on ka ostutehingu tasu miinimummäär. See tähendab, et ühe-eurose investeeringu tehingutasu on edaspidi üks sent.

Kasvukonto on mõeldud eelkõige alustavale investeerijale raha kogumiseks ja selle investeerides kasvatamiseks. Kasvukontoga saab investeerida nii regulaarselt kui ka üksikute sissemaksetega. Investoril tuleb vaid teha valik laiapõhjaliste fondide vahel ning kanda raha Kasvukontole, tehingud vormistame sinu eest. Kasvukonto võlu seisneb selles, et investeerima saab hakata väga väikestest summadest. Seni oli piiriks 30 eurot, kuid nüüd vaid 1 euro.

Tegemist on pikaajalise investeeringu71

ga, mille märksõnad on aeg ja järjepidevus. Kui investeerida regulaarselt pika aja jooksul Kasvukonto abil valitud fondidesse ja samal ajal ka reinvesteerida dividendid, hakkab investori jaoks tööle liitintress.

Väärtpaberibörs pakub võimalusi investeerida väga erinevatesse valdkondadesse, kuid oma aktsiaportfelli kokkupanek eeldab kogemust, raha, teadmisi ja aega. Siinkohal tulebki appi Kasvukonto, mis võimaldab olla iseenda fondijuht, sest valikus on üle kahekümne erineva turul kaubeldava fondi ja kaks traditsioonilist fondi, mis on laiapõhjalised ja seetõttu ka madalama riskiastmega.

Kasvukonto avamiseks tuleb sõlmida investeerimisteenuste leping.

Finantsteenuseid pakuvad AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus. Tutvu tingimustega ja prospektiga lhv.ee ning küsi nõu meie asjatundjalt. i nve ste e ri – nr 4/2016

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Kogu maailm on muutumises.

Seekordses LHV raamatukogu uudisveerus tutvustamegi mitut teost, mis nendest muutustest pajatavad – kuidas on uuendatud tööstusharusid, rahandust ja poliitikat ning kuidas on muutunud inimene isegi. Tagatipuks ka tõdemus, et on mõningaid tõdesid, mis on väga visad muutuma.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

SEPPO SAARIO

JAMES WATT

FRED SCHWED

Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse 2016

Äripunkarid õllemaailmas. BrewDogi ristiretk 2016

Where Are the Customers’ Yachts?: or A Good Hard Look at Wall Street 2006

„Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse” annab üldpildi sellest, kuidas börsiaktsiatesse investeerida: kuidas valida aktsiaid ja investeerimisega alustada, millal osta ja millal müüa, ja millele tähelepanu pöörata, et tõepoolest oma portfellilt tulu teenida.

Raamat tutvustab ka erinevaid investeerimisstrateegiaid, nii et iga lugeja saab ise otsustada, milline viis võiks olla temale sobivaim.

Lisaks portfelli koostamise strateegiatele annab autor näpunäiteid, kuidas investeeringuid hallata, näiteks kuidas vähendada oma kahjumeid või juhtida portfelli riski vastavalt vajadusele. Saario on investeerimisguru nii Soomes kui ka Eestis, ja paistab, et ka tema raamatud on mõlemal maal ühtemoodi bestsellerid. Saario kirjutab lihtsalt ja arusaadavalt ning lähtub reaalselt läbitehtust, mis muudab tema näpunäited praktiliseks ja eluliseks. Tänavu ilmus legendaarse raamatu kaasajastatud trükk.

Kahe šotlase asutatud BrewDogi pruulikoda käivitas käsitööõllede revolutsiooni. Tõestuse sellele leiab nüüd ka Eesti raamatukaupluste riiulitelt, kus paistavad silma revolutsiooni käigus kogutud tarkused, mille on kirja pannud üks BrewDogi asutajatest.

BrewDogi asutajad lõid uue viisi, kuidas äri teha. Watt annab edasi edu toonud põhimõtted: rahalugemine on kõige olulisem; keskendu oma fännidele ja jäta ruumi vihkajatele; varasta teiste valdkondade edulugudelt; otsi töötajaid kire ja oskuste, mitte tööintervjuude põhjal. BrewDog kehtestas endale ise tingimused, mis tõid ka edu.

Kui Watt koos oma kaaslase Martin Dickiega alustas, ei olnud neil äriplaanigi – oli vaid soov panna inimesed käsitööõlut armastama.

Nüüd on neil üle viiesaja töötajaga ettevõte ja edasimüüjad viiekümnes riigis.

See Wall Streeti klassikasse kuuluv teos on saanud oma nime vana anekdoodi järgi.

Kord imetlenud üks värskelt New Yorki saabunud mees sadamas pankurite ja investeerimiskonsultantide jahte ning tal jätkus naiivsust pärida: kus on kõik klientide jahid? Loomulikult klientidel ei olnudki jahte.

See jutuke peaks meelde tuletama, et enamikul, kes oma raha professionaalide kätte suurte lootustega usaldavad, tuleb lõpuks pettuda. Nii oli see Wall Streetil 1920. aastatel, kui Schwed seal töötas, ja nii oli see ka neljakümnendail, kui käesolev teos esimest korda kuulsust kogus. Ja nii on see ka täna, kui uskuda kõiki neid, kes on investeerimisega kokku puutunud ja seda raamatut ka täna ajatuks peavad.

Humoorikas sissevaade investeerimise telgitagustesse manitseb ettevaatlikkusele, tutvustades põhimõtteid ja struktuure, mille järgi see masinavärk toimetab. Boonusena avastamisrõõm, et üllatavalt paljud investeerimisalased kõnekäänud on saanud alguse just Fred Schwedi sulest.

t e kst : pri it rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 4 /20 16

72

TODD ROSE The End of Average: How We Succeed in a World That Values Sameness 2016 Oma igapäevaste mõtete lihtsustamiseks kasutatakse erinevaid nn keskmiste kategooriaid. Todd Rose tõestab oma raamatuga, et selline lihtsustamine, eriti inimestest mõeldes, ei ole õige. Keskmist inimest kui sellist pole tegelikult olemas, pole ka keskmist talenti ega keskmist tarkust. Ometi on näiteks hinnete panemisel haridussüsteemis või töötajate andekuse tunnustamisel võetud aluseks just keskmised näitajad.

Kasutades ajaloolisi ja teaduslikke näiteid, kirjeldab Rose huvitavalt, kuidas üldse keskmiste väärtustamine on välja kujunenud, ja tõestab, miks see tegelikult ei tööta.

Raamatust saab teada, mida teha, et lõpetada „keskmise” tagaajamine, ning kuidas käsitleda inimesi indiviididena, et nende talenti paremini juhtida ja arendada.

73

JAMES DALE D AV ID S O N, L O RD W IL L IA M RE E S -M O G G The Sovereign Individual: Mastering the Transition to the Information Age 2016 Kuna raamatu esmatrükk ilmus juba eelmisel sajandil, on imekspandav, kuivõrd täpselt on investeerimisnõustajatest autorid tänaseid väljakutseid (ja ka tulevaid aegu?) ette ennustanud. Teos on praegu sama aktuaalne kui kaks kümnendit tagasi.

Varemgi naelapea pihta tabanud Davidson ja ReesMogg selgitavad, et maailmas on toimumas uus poliitiline ja majanduslik siire, mis viib industriaalajastust infoajastusse. See siire muudab 21. sajandil oluliselt ühiskondade jõujooni.

Teoses ennustatakse, et uus infoühiskond vabastab indiviidid ja tekitab raskusi riikidele. Muu hulgas ennustatakse ette riikide võlakoormuse probleeme, rahvusriikide identiteedikriisi, radikaalse islami tõusu ajalehe pealkirjadesse ja palju muudki. Mis see kõik meile annab? Head meelelahutust muidugi. Ja äratundmist. Aga loetu võiks pakkuda ka pikemat perspektiivi otsuste tegemisel ja tuleviku planeerimisel.

S CO TT PATTE R SO N

ROGER LOWENSTEIN

G R E G O RY Z UC KE R M AN

Dark Pools: The Rise of the Machine Traders and the Rigging of the U.S. Stock Market 2013

America’s Bank: The Epic Struggle to Create the Federal Reserve 2015

The Frackers: The Outrageous Inside Story of the New Billionaire Wildcatters 2014

Elektroonilised kauplejad või algoritmid, mis on pandud aktsiatehinguid tegema, on muutnud maailma aktsiaturgusid.

See on teada teema, kuid kirjutisi, mis robot-treiderite tulekut nii süvitsi käsitleksid, on vähe. Scott Patterson ongi vaatlejana pannud kirja sorava jutustuse sellest, kuidas aktsiaturgude süsteemid on arenenud ja kuidas seeläbi on välja jõutud tänasesse punkti.

Tehisintellektist ja robotkauplejatest, mis teevad kõige rohkem tehinguid, on saanud maailma aktsiahindade määrajad. Edu ei sõltu enam inimmõistusest, vaid sellest, kui kiiresti ja suurepäraselt masinad infot liigutavad. Kes kelle üle kavaldab?

Ameerika panganduses valitses pikalt Metsiku Lääne aeg, kus igaüks oli enda eest väljas. 20. sajandi esimesel kümnendil oli paljudele selge, et pangandussüsteemi tuleb reformida. Kuid vastuseis muudatustele oli tugev.

Föderaliseerimiseks läks vaja pikki vaidlusi, pühendunud asjaajajaid ja ka probleemseid olukordi.

Kuid kui Föderaalreserv keskpangana 1913. aastal loodi, tõi see pangandusse vajalikku stabiilsust, kontrollimehhanismi ja selgema rahapoliitika. Ühendriikidest sai peagi finantsmaailma suurjõud.

Ajalukku vaatav teos kajastab neid väljakutseid ja sündmusi nelja mehe kaudu. Kuidas ikkagi asetati paika tänase maailmarahanduse nurgakivi?

Wall Street Journali ajakirjaniku Gregory Zuckermani teos on mitmetasandiline lugemisvara. Ühest küljest räägib see energiapoliitikast üldisemalt, kirjeldades USA-d kui riiki, mis oli enne kildagaasi kasutuselevõttu energeetilises plaanis kahvlis, kuna energiat oli vaja, aga see tuli importida – uus frakkimistehnoloogia oli revolutsiooniline ja tõstis Ühendriikides kodumaise energia taas kaardile.

Teisalt pajatab see lugu ühiskonnast ja inimestest, kuna majandusele ülioluline energiasektor pakkus Ühendriikides tervetele osariikidele töökohti.

Samuti on mõne üksiku inimese ja ettevõtte tegevuse tulemusena võimalik uuendada ja arendada kogu tööstusharu. Lõpuks tõstatab teos tulevikku vaadates küsimuse plussidest ja miinustest, näiteks keskkonnaprobleemidest, mis frakkimisega kaasas käivad.

Raamat on huvitav nii energeetikaspetsidele kui ka konkreetsetest persoonidest ja ettevõtete lugudest huvitatutele.

i nve ste e ri – nr 4/2016

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Viipemakse on mugav“.

Võitjaks osutusid Kristjan Erik Liive, Andrus Truus ja Imbi Raismaa.

Palju õnne! inve ste e ri – nr 4 /20 16

74