Investeeri 3 2016

I NVEST EERI NR 3/20 16

LHV AJAKIRI NR 3/2016

Tabas naelapea pihta Kristian Taska kogus Eesti kinolevist esmakordselt üle miljoni euro piletitulu E T T E VÕT T E D: EESTI LOODUSKOSMEETIK A A JA LU G U: USA MÕJUK AMAD PRESIDENDID G U R U: ZLATAN IBRAHIMOVIC I N T E R VJ U U: TÕNU SIKK TUTVUSTAB LHV UUT NÄGU

Juhtkiri

Sisukord 4 TEKST: PRIIT RUM

12

LHV Panga kommunikatsioonijuht

LHV SUVI ON olnud huvitav ja tegus.

Oleme igal nädalal tervitanud hulganisti uusi kliente ja valmistanud hoogsalt ette teenuseid, mida nüüd suve lõpul uudisena esitleda – nii mõnestki neist saab lugeda sellest ajakirjast.

Lõppev suvi on ka maailmaareenil olnud sündmusterohke. Kõneainet on pakkunud näiteks Ühendkuningriigi mõneti ootamatu otsus lahkuda Euroopa Liidust, USA presidendivalimiste virvarr ning keeruline julgeolekuolukord Euroopas.

Analüütikutel jätkub arutamist, kuidas neid sündmusi mõtestada ja milline võiks olla nende mõju. Nimetatud sündmuste üks kesksemaid küsimusi on, kas lõpuks jäävad peale avatud ja võimalusi otsivad või suletud ja ohte kuulutavad jõud.

Ka panganduses võib leida sarnast vastasseisu avatud ja suletud lähenemise vahel. Finantsvaldkonnas jagub uuendajaid, kes soovivad leida uusi lahendusi. Samas kuulub traditsioonilise panganduse juurde hulk karme reegleid ja tavasid, mis manitsevad ettevaatlikkusele.

LHV-s oleme selgelt avatud panganduse pooldajad, kuigi ka reeglid on tähtsad.

Me mõtleme uuenduslikult ja hindame julgeid plaane. Lähtume teenuste arendamisel ausast koostööst ja otsime võimalusi tehnoloogia arengust kasu lõigata. Loodetavasti on meie suvine töö ja ka eelseisvad tegemised tõestuseks avatud pangandusest.

16 18

28 32

42

48

56

58

62

64 66 70 72 74

KAANELUGU KRISTIAN TASKA kogus miljon eurot INTERVJUU Eesti Filmi Instituudi juht EDITH SEPP räägib filmide rahastamisest INVESTORI ABC Vastused korduma kippuvatele küsimustele ETTEVÕTTED Eesti looduskosmeetikast on kujunemas tööstusharu ETTEVÕTE

BY KARINÉ paneb naised särama AJALUGU Ameerika Ühendriikide olulisemad presidendid ÜLEVAADE Vanemmaakler NELLI JANSON vahendab Chicagos peetud konverentsi GURU Getos kasvanud jalgpallur ZLATAN IBRAHIMOVIĆ on karjääri tipul SUUR UUDIS Viipemaksed ja pangakaartidega seotud muudatused PENSION Pensioniks kogutud raha roll majanduse turgutamisel PENSION Passiivne pensionifond pakub madalamaid haldustasusid SUUR UUDIS LHV-l täitus 100 000 klienti INTERVJUU Disainijuht TÕNU SIKK ja LHV uus nägu LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Andres Teiss Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOTO: ANDRE S TEISS

INVE ST EERI – NR 3/20 16

4

Persoon

Taska JUBA KOOLIPÕLVEST PÄRIT HUVI AJALOO JA KIRJANDUSE SUURTEOSTE VASTU ON SUUNANUD KRISTIAN TASKA FILMITEEMADE JUURDE, MIS ON TEINUD TEMAST EESTI EDUKAIMA FILMITOOTJA, KELLE FILME ON SAATNUD SUURIM PUBLIKUMENU. KOHTUME KRISTIAN TASKAGA Kaubamaja kõrval olevas nõukaaegses kontorihoones, kus ta on rentinud terve koridori jagu ruume. Samal ajal käivad LääneVirumaal Haljala kandis Varangul Soome-Rootsi-Eesti ühisfilmi võtted, mille produtsendiks Kristian on. Veel mõned päevad tagasi käis siin ruumides suur sagimine. Võttepaiga jaoks tehti ettevalmistusi ning selleks oli vaja palju pinda ja palju inimesi. Filmitootmine on palju suurem protsess, kui ekraanilt paistab, ning selle juhtimine nõuab oskusi ja kogemust.

Rahvas tuleb kinno Kristian teadis juba maast madalast raudkindlalt, et temast peab saama filmiprodutsent, teadmata seejuures täpselt, mida see amet tähendab. Nõukogude filmitootmissüsteemis sellist 5

CV Sündinud 23.11.1973. Õppinud Ameerika Ühendriikides Los Angelese Santa Monica kolledžis ärijuhtimist, stsenaariumi kirjutamist ja filmiajalugu.

Aastatel 1993–1997 oli telekanali Kanal 2 reklaamija turundusjuht.

Aastatel 1998–2000 töötas Kanal 2 direktorina.

Alates 2001. aastast tegutseb filmiprodutsendina.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2016

Persoon

„Täna öösel me ei maga” (2004) Harri ja Evelini abielu, mis ju ometi on materiaalselt hästi kindlustatud, on lagunemise äärel. Evelin juhtub ühel suveööl linnas uidates koos kahe noorega, Älisi ja Kristoferiga, pealt nägema mõrva. Harri politseiuurijana püüab neid rahustada, kuid ühtäkki avastavad noored end kurikaelte tagaaetavatena.

Režissöör: Ilmar Taska.

Peaosades: Carmen Kass, Priit Võigemast, Maria Avdjuško ja Peter Franzén. „Röövlirahnu Martin” (2005) Film räägib kohanemisraskustega poisist Martinist, kes kolib emaga elama uude kohta. Martinil on komme alatasa kõikvõimalikesse jamadesse sattuda ja viimasel koolipäeval läheb kõik valesti.

Režissöör: René Vilbre.

Peaosades: Madis Ollikainen ja Ott Sepp.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

FOT OD: EFI A RH I I V

„Nimed marmortahvlil” (2002) Eesti Vabadussõjast rääkiva filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Neil tuleb lüüa raskeid lahinguid. Film põhineb Albert Kivikase 1936. aastal avaldatud samanimelisel romaanil.

Režissöör: Elmo Nüganen.

Peaosades: Priit Võigemast, Alo Kõrve ja Hele Kõre.

elukutset ei olnud. Olid küll erinevad ametinimetused direktorist raamatupidajani, aga mitte ühtegi produtsenti. Seda ametit pidas aga tema isa Ilmar, kes tegutses Hollywoodis.

Kui Eesti vabaks sai, tuli isa Eestisse ja asutas Kanal 2, kus reklaami- ja ärijuhina asus tööle ka Kristian. „Jälgisin Eesti turgu ja sain aru, et siin saab ehk telesaadet teha, aga filmitootmine pole majanduslikult mõtestatud. Tõdesin kurvalt, et järelikult minust ei saagi produtsenti,” meenutab ta. Ometi tegi saatus pöörde.

Sajandivahetusel läks Kanal 2 Taska perekonna käest norralaste ettevõtte Schibstedi kätte ning Kristian lahkus telekanalist. Kuid just siis hakkasid asjaolud kokku langema. Eesti Filmi Sihtasutuse juhiks oli saanud Riina Sildos, kes otsis uusi produtsente. Lavastaja Elmo Nüganen oli käinud välja mõtte teha Al-

bert Kivikase populaarse romaani „Nimed marmortahvlil” ainetel film ning Kristian otsustas tegutseda.

Seni oli kõige edukam Eesti film Arvo Iho käe all valminud „Karusüda”, mida käis 2001. aastal Eesti kinodes vaatamas 23 816 inimest. Enamasti jäid vaatajanumbrid filmidel aga mõne tuhande kanti. CC Plaza juht Aldo Tammsaar olevat lubanud püksata ümber kino joosta, kui „Nimed marmortahvlil” kogub üle 100 000 vaataja. Tegelikuks tulemuseks kujunes 2002. aasta sügisel linastunud filmil 170 000 vaatajat. See number muutis perspektiive ja andis võimaluse, et ka Eestis võib filmitootmisega midagi korda saada. Kui varem maksis Eesti Filmi Sihtasutus filmidele preemiat, juhul kui need kogusid üle 20 000 vaataja, siis „Nimed marmortahvlil” taustal see tingimus tühistati. Eesti filmitööstus oli muutu6

„Meeletu” (2006) 40-aastane ettevõtja Toomas otsustab teha elus pausi, jätta abikaasa ja äripartnerid sinnapaika ning asuda üksi, ilma elektri ja telefonita, metsa elama. Ühel hetkel tuleb aga ootamatu pööre... Film põhineb Jaan Tätte näidendil.

Režissöör: Elmo Nüganen.

Peaosades: Rain Simmul, Anne Reemann ja Kalju Orro.

nud. Loodetavasti jäädavalt. Uue vaatajarekordini läks siiski veel 14 aastat.

Vaheaastad „Nimed marmortahvlil” edust tiivustatuna asus Kristian kohe tootma filmi „Täna öösel me ei maga”, mille peaosas oli Carmen Kass. Edasi tulid „Röövlirahnu Martin”, „Meeletu”, „Kuldrannake”, „Punane elavhõbe” jt, mis jäid vaatajanumbritelt kordades parimale alla. „Kui ma nüüd mõtlen, et miks need ei olnud nii edukad, siis põhjuseks on, et mõtlesin rohkem, kuidas neid kõige kiirem ja lihtsam rahastada oleks, mitte aga sellele, mida ma tegelikult teha tahan,” räägib Kristian. Südamelähedaste filmidena nimetab ta „Nimed marmortahvlil”, Sofi Oksaneni romaanil põhineva „Puhastuse”, sõjafilmi „1944” ja peatselt valmiva Soome ajaloost rääkiva filmi „Igiteed”.

7

Aga ka komöödiad, nagu „Klassikokkutulek” ja uus film „Sangarid”, mida Kristian asub tegema järgmisena. „Iga loo puhul peab mõtlema, kas see väärib filmi. Suursündmuste või kirjandusklassika jäädvustamine on õigustatud,” kinnitab ta ja lisab, et luges juba kooliajal ajaloolist kirjandust. Komöödiaid teeb Kristian aga seetõttu, et inimestele rõõmu pakkuda. „Kui sa suudad inimesi naerutada, siis see on tänuväärne,” sõnab Kristian, lisades, et ajaloolisi filme ja komöödiaid mäletatakse ka aastate pärast. „Mõelgem korraks, milliseid Eesti filme me mäletame,” lausub ta.

Nii läks Kristianil kümmekond aastat, enne kui õnnestus toota film, mis tõi Eestis taas kinno üle 100 000 inimese. Selleks tuli uuesti lüüa koostööks käed Elmo Nüganeniga ja võtta stsenaariumiks lugu Eesti sõjaajaloost.

„Kuldrannake” (2006) Filmis kogunevad endised ansamblikaaslased, kel kõigil on nüüdseks juba oma elu ja karjäär. Tuntakse ülevoolavat jällenägemisrõõmu, võetakse napsu, heietatakse mälestusi, tehakse nalja, lauldakse laule. Pidu võtab aga ootamatu pöörde, kui seltskonda ilmub kutsumata külalisena kunagi bändist välja visatud liige.

Film on loodud Hans Luige näidendi „Tõe hetk” ainetel.

Režissöör: Jüri Sillart.

Peaosades: Taavi Eelmaa, Marika Korolev, Mait Malmsten, Maria Avdjuško, Sepo Seeman, Merle Palmiste. „Punane elavhõbe” (2010) Eesti on endise liiduvabariigina tõusnud värviliste metallide ekspordis maailma etteotsa. Selle kuritegeliku äri ümber käib halastamatu võitlus. Film põhineb tõestisündinud lool, mille on samanimeliseks romaaniks kirjutanud Andres Anvelt.

Režissöör: Andres Puustusmaa.

Peaosades: Märt Avandi, Peeter Oja, Juhan Ulfsak, Mait Malmsten, Inga Salurand, Kirill Käro ja Aleksandr Baširov.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT O: A N DRES T EI S S

Persoon

Produtsendid rahul Kristian Taska koos filmi „Igitee” Soome produtsendi Ilkka Matilaga firmast MRP Matila Röhr Productions, mis on tegutsenud juba üle veerandsaja aasta.

„Phobos” (2010) Ühel vihmasel suveõhtul kogunevad seitse noort inimest uude ööklubisse Phobos. Moodne klubi on ehitatud endisesse pommivarjendisse. Kohtumine sujub lõbusalt, kui korraga sulguvad mehhaanilised uksed. Film valmis Taska Filmi ja Venemaa tuntuima produtsendi Fjodor Bondartšuki ühistööna ning linastus korraga üle 300 kinos Baltikumis, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.

Režissöör: Oleg Asadulin.

Peaosades: Renata Piotrovski, Pjotr Fjodorov, Aleksei Vorobjov, Agnija Kuznetsova ja Pjotr Tomaševski.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

Tegelikult alustati Teise maailmasõja Sinimägede lahingutest filmi ette valmistama kohe peale „Nimed marmortahvlil” valmimist. Stsenaariumi kirjutas erusõjaväelasest kirjanik Leo Kunnas, kes osales ka filmivõtetel ja aitas kaasa sellele, et film oleks võimalikult tõepärane ja usutav.

Filmidel on väga suur roll ajaloo jäädvustamisel ja suhtumise kujundamisel. „Enamik inimesi visualiseerib enda jaoks ajalugu selle järgi, mida ta filmis on näinud,” räägib Kristian. Seetõttu tunneb ta endal ka tohutut vastutust ja püüab teha filme nii hästi kui võimalik.

Nii „Nimed marmortahvlil” kui ka „1944” puhul kasutati uut põlvkonda näitlejaid. Seegi aitab usutavusele kaasa. Vaataja vaatabki näitlejaid kui selle ajastu inimesi ega seosta neid mõne teise filmiga, kus ta on neid näinud teises rollis.

Filmi usutavuse pärast võeti „Klassikokkutulekusse” ka Henry Kõrvits alias Genka. „Kui näitleja mängib rokkstaari, pole see üldse nii usutav kui see, kui rokkstaar mängib rokkstaari. Ja kui me

mõtleme 40 pluss vanuses muusikute peale, siis oli Genka üsna loogiline valik,” arutleb Kristian. Režissöör René Vilbre oli algul küll kõhklev, aga Genka loomulik päritud anne ei vedanud alt.

Nende kahe viimase filmiga viis Kristian Eesti filmide vaatajanumbrid täiesti uuele tasemele. Kui „1944” kogus juba avanädalavahetusel 19 030 vaatajat, mis on Eesti filmi avanädalavahetuse vaatajarekord, ning kokku käis filmi kinos vaatamas 115 599 inimest, siis „Klassikokkutulek” lõi 190 000 vaatajaga absoluutse rekordi ja kinos kogutud raha ületas Eesti kinolevis esmakordselt müstilise miljoni euro piiri.

Hädavalik rahaline toetus Samas pole miljon eurot suur raha, kui vaadata filmide eelarveid. Hollywoodis saavad ainuüksi tippnäitlejad ühe rolli eest kamaluga miljoneid ja filmide eelarved ulatuvad kokku sadadesse miljonitesse. Rääkimata sellest, et kaasatud on maailma parim tehnika ja parimad 8

FOT OD: EFI A RH I I V

Eesti film peabki eestlaste hulgas populaarne olema

tegijad. Needsamad filmid konkureerivad aga Eesti kinodes meie niigi piiratud arvu vaatajate pärast. See omakorda sunnib ka tegijaid pingutama, et kinolinal teostuse kvaliteedivahe silma ei riivaks.

Kristian tunnistab, et mõnikord peab ta vassima väliskolleegidega suheldes eelarvete osas, sest keegi ei usu, et selliste summade eest saab tõsiseltvõetavat filmi teha. „Sellise raha eest saab teha nende arvates ainult amatöörlikku jama,” tõdeb Kristian. Aga kuidas siis ikkagi hakkama saadakse? „Entusiasmiga,” vastab Kristian. Ollakse valmis töötama kuus päeva nädalas, 12 tundi päevas. „Kui me ütleksime, et nii ei tee ja et öötundide eest soovime eritariifi, siis me ei teeks Eestis filme,” räägib Kristian.

Eesti filmides saavad näitlejad 200 eurot päevapalka. Peaosatäitjal võib võttepäevi koguneda mitukümmend, sest võtteplatsil valmib 12 tunniga kaks minutit filmist.

Siinset elatustaset arvestades polegi see sissetulek olematu, ja näitlejate jaoks on Eesti filmis mängimine tipptase. „Tore, et 9

Eesti filme armastatakse ja neid vaadatakse. Eesti film peabki eestlaste hulgas populaarne olema,” sõnab Kristian.

Ometigi on nii, et ilma rahalise toetuseta Eestis filme teha pole majanduslikult mõeldav. Peamised toetajad on Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. Toetust on saadud ka Vabariigi Valitsuselt ja sõjafilmide puhul kaitseministeeriumilt. „Nimed marmortahvlil” ja „1944” juures oli toeks ka kaitsevägi, kelle abi pole võimalik rahasse ümber arvutada.

Mängufilm on Kristiani sõnul kõige kallim viis loomingut jäädvustada. „Odavam oleks võtta pastakas ja paberile luuletusi kirjutada,” toob Kristian näite. „Aga film on ka kõige jäävam.”

Filmi valmimisse on kaasatud suurel hulgal inimesi erinevatelt elualadelt, näiteks õmblemine, kinnisvara rent, toitlustus, transport. Kokku haarab film sadakond inimest, kellest pooled on näitlejad.

Ja kui lisada massistseenid, võib seotud inimeste arv kasvada kordades.

Nii kasvab ka eelarve. Filmi „1944” eel-

„Puhastus” (2012) Noorel prostituudil Zaral õnnestub põgeneda oma vangistajate käest. Jälitajad tihedalt kannul, peidab ta end üksikusse talumajja oma ainsa eesti sugulase Aliide juurde. Film põhineb Sofi Oksaneni samanimelisel romaanil ning valmis Eesti ja Soome koostöös.

Režissöör: Antti Jokinen.

Peaosades: Laura Birn, Amanda Pilke, Liisi Tandefeldt, Krista Kosonen ja Peter Franzén. „1944” (2015) Film käsitleb 1944. aasta sõjasündmusi Eestis.

Tegevus algab Sinimägede lahingutest juulis ja päädib Sõrve sääre vallutamisega Punaarmee poolt novembri lõpus.

Režissöör: Elmo Nüganen.

Osades: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt, Hendrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Priit Pius, Märt Pius, Hendrik Toompere juunior, Gert Raudsep, Mait Malmsten, Peeter Tammearu, Ain Mäeots, Rain Simmul, Kristjan Sarv, Ivo Uukkivi, Andero Ermel ja teised.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT O: EF I A RH I I V

„Klassikokkutulek” (2015) Komöödia, mis pakub ohtralt naljakaid dialooge, pisarateni naerma ajavaid olukordi ja parimat näitlejameisterlikkust. Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Algstsenaarium pärineb Taanist, kus film oli 2011. aastal üliedukas. Eesti jaoks kohandas originaalstsenaariumi dramaturg ja näitleja Martin Algus.

Režissöör: René Vilbre.

Peaosades: Mait Malmsten, Henry Kõrvits, Ago Anderson.

FOT O: A N DRES T EI S S

Persoon

Kommentaar 2000. aastate alguses ei olnud ekraanil ühtegi täispikka Eesti mängufilmi. Oli vaja leida lugu, mis köidaks publikut. Kris oli ennast tõestanud tubli juhina Kanal 2-s. Tema kanda jäi ajaloolise suurteose „Nimed marmortahvlil” ekraniseerimine, millega ta ka suurepäraselt hakkama sai. Kris tunnetab selgelt, milline lugu tagab kassaedu. Ta on produtsent, kes mõtleb publikule.

Riina Sildos Filmiprodutsent

INVE ST EERI – NR 3/20 16

arve oli 2 miljonit eurot, millest erakapitali kaasati 300 000 eurot. Kinodes teenis film poole miljoni euro kandis. Kui arvestada maha 20 protsenti käibemaksu ja 55 protsenti levitustasu kinodele, siis jäi tootjale ja rahastajale ligikaudu 200 000 eurot. Õnneks on film osutunud väga edukaks välismaal. Tänu rahvusvahelisele müügiagendile on sealt tänaseks teenitud 200 000 eurot ja eesmärgiks on kokku saada 300 000. Sõltumata filmi edust on produtsendile arvestatud eelarves palk ja tootjafirmale 5 protsenti omatasu.

Rahakokkutulek „Klassikokkutuleku” eelarve oli hämmastavad 250 000 eurot, millest tootja investeering oli 130 000 ja riiklikku tuge 120 000 eurot. Müstilisest teenitud miljonist tuleb samamoodi maha arvestada käibemaks ja levitaja osa ning summa ei olegi enam nii suur. Siiski ütleb Kristian, et „Klassikokkutulek” on näide sellest, kuidas investoril on võimalik filmitootmisesse investeerides oma raha tagasi saada ja sellelt isegi teenida. Mis puudutab riigi toetust, siis Kristiani sõnul tihtilugu vingutakse, kui seda antakse edukatele filmidele. „Kui tehakse midagi sellist, mis kedagi ei huvita, ja vaatajaid

on vähe, siis keegi ei pahanda,” sõnab ta.

Aga kuna töö käib loovinimestega, siis kipub eelarve töö käigus hõlpsasti paisuma. Näiteks ümisesid „Klassikokkutuleku” ühes stseenis näitlejad Black Sabbathi tuntud meloodiat. Aga selle eest tuleb maksta. Lisaks tuleb saada nii autorilt kui ka esitajalt luba. Ja kui veel muudad esituses midagi, siis pead saama loa, et tohid muuta. „Nii tuligi uus meloodia leida,” räägib Kristian. Vahel kulub raha rohkem seetõttu, et tahad ikka paremat kvaliteeti, ja siis omakorda loodad, et kinno tuleb rohkem inimesi.

Tulevikuplaanide osas on Kristian taas kord käed löönud lavastaja Elmo Nüganeniga. Koos arendatakse spioonilugu Eestis 1939.–1940. aastal asetleidnust. Poliitilist olukorda arvesse võttes sobib see ajalooõppetund hästi tänasesse päeva.

Kristiani unistus on teha Mait Metsanurga romaani „Ümera jõel” põhjal film ristirüütlitest. „Aga ma ei tea, kas tänasel hetkel on õige näidata sakslasi kurjade vaenlastena,” mõtiskleb ta. Kristian ise sekkub kõige meelsamini filmitegemise loomingulisse protsessi – stsenaariumit arendades ja montaažiruumis. Kuigi ta külastab üsna tihti ka võtteplatsi, juhib seal tööd tootmisjuht.

10

CWT TO GO™.

PARIM REISIÄPP ÄRIREISIJALE

CWT TO GO™ MOBIILIRAKENDUS TEEB REISIMISE MUGAVAMAKS. KOGU REISIINFO ON SUL ALATI MOBIILIS KAASAS.

Reisiplaanid reaalajas Teated lennumuutustest Mobiilne check-in Kohtumiste kalender Kaardirakendus ja ilmateade

CWT To Go™ reisiäpp CWT klientidele

TASUTA!

Oled huvitatud? Võta meiega ühendust!

CWT Estonia: 640 7773, kliendihaldus@carlsonwagonlit.ee Reisibürool Carlson Wagonlit Travel (CWT) on enam kui 130 aastane reiside korraldamise kogemus, professionaalsed reisinõustajad 150 maailma riigis ja tehnoloogilised vahendid, et pakkuda tipptasemel reisiteenindust erineva suurusega ettevõtetele, riigiasutustele ja organisatsioonidele üle maailma.

11

www.carlsonwagonlit.ee | www.kalevatravel.ee | www.cwtonline.ee

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Tugi FOTO: ANU HAMM ER

ILMA TOETUSTETA ME ILMSELT SUURI MÄNGUFILME KINOEKRAANILT EI NÄEKS. EESTI FILMI INSTITUUDI (EFI) JUHATAJA EDITH SEPP RÄÄGIB, KUIDAS FILMIDE RAHASTAMINE JA TOETAMINE KÄIB NING MIKS SEDA TEHAKSE.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

12

Intervjuu

Kuidas toimub filmide finantseerimine?

Filmide finantseerimine Eestis, aga ka laiemalt Euroopas toimub reeglina riigiabi kaudu. Riigiabi taotleja notifitseerib oma toetusskeemid Euroopa Komisjoni juures ja vastavalt toetuste eraldamise eeskirjale (TEE) jagatakse valdkonnale toetusi.

EFI toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist, aga laiemalt ka Eesti filmi promotsiooni, filmitegijate koolitusi, Euroopa filmide levitamist Eestis, uusi ülevaldkondlikke arendusi, filmiteemalisi üritusi, festivale jne. Ühesõnaga toetame kõike, mis arendab ja hoiab elus filmivaldkonda. Lisaks toetame ka Tallinnfilmi ehk siis nõukogudeaegse pärandi säilimist ja kättesaadavust.

Kuidas toimub valik, millised filmid ja millises ulatuses saavad toetust?

Filme toetatakse avalike taotlusvoorude kaudu. Nende sagedus on valdkonnaga kokku lepitud. Filmitootjad esitavad taotluse, tekib pingerida, ekspertkomisjon tuleb kokku ja teeb oma valiku.

Ekspertkomisjon koosneb filmivaldkonna esindajatest ja on iga vooru juures uus, selle moodustab EFI peaprodutsent.

Toetuse summa sõltub eelarvelistest vahenditest, projekti suurusest ja taotlusest. Maksimumtoetus mängufilmile on 0,5 miljonit eurot ja dokumentaalfilmile 80 000 eurot. Maksimumtoetust on raske saada, sest soovijate hulk ületab EFI võimalusi mitmekordselt.

Kas filmide finantseerimine instituudi poolt on piisav?

Eesti filmi arengusuundades on kirjas, et 13

valdkond peaks tegema 10 mängufilmi aastas, et säiliks teatud kunstiline ja professionaalne tase. Arvestades tänaseid filmide eelarveid Euroopas on Eesti filmi tootmiseks vaja aastas minimaalselt 5 miljonit eurot, meil on aga 3 miljonit. Kui EFI filmide toetussumma oleks suurem, siis oleks ka Eesti film konkurentsivõimelisem ja filmide edu ei oleks juhuslik.

Lähiminevik on tõestanud, et suudame püsida rahvusvahelises konkurentsis, aga eelduseks on arusaam, et film on kiiresti muutuv ja kallis valdkond.

Hea näide on hiljutine Oscari-filmi võidujooks. „Mandariinide” toetamises osalesid mitmed institutsioonid, kui oli vaja teha kiireid ja kulukaid otsuseid. Tänaste vahenditega ei suuda EFI osaleda Oscarikampaanias sellises mahus, mida maailma filmitööstuses oodatakse. Sellest on siiralt kahju, sest annet ja oskusi paistab olevat. Kui Eestis juba toetatakse filmide tootmist, siis oleks vaja samaväärselt toetada ka filmide turundamist ja rahvusvahelist nähtavust.

Film ei anna tööd pelgalt filmitegijatele, vaid panustab majandusse laiemalt.

Suurbritannias on filmisektoris tööl 43 000 inimest ja filmitööstus moodustas 2012. aastal sisemajanduse kogutoodangust rohkem kui laiatarbe elektrooniline tööstus (Oxford Economic, The Economic Inmpact of UK Film Industry, 2012). Filmisektori osa moodustas kogutoodangus ehk GDP-s 1,6 miljardit naela, samas kui investeeriti 93 miljonit naela.

Vähem tähtis pole ka see, et EFI toetab uusi algatusi, mis ei väljendu alati rahas.

Hea näide on sel aastal käima lükatud ta-

Eesti Filmi Instituut Asutatud 1997. aastal, esimesed toetused anti välja 1998. aastal.

Rahaline toetus filmidele miljonites eurodes (sulgudes EFI osa)* 2016: 10,4 (7,7) 2015: 7,2 (4,8) 2014: 6,95 (4,7) 2013: 6,13 (3,8) 2012: 6,16 (3,4) *Sisaldab toetust Kultuuriministeeriumilt, Kultuurkapitalilt ja EFI-lt.

Eestis toodetud täispikki mängufilme 2011: 7 2012: 10 2013: 6 2014: 6 2015: 6 Enim vaadatud filmide vaatajaarv 1. Klassikokkutulek – 190 000 (2016, Taska Film) 2. Nimed marmortahvlil – 168 000 (2002, Taska Film) 3. 1944 – 116 000 (2015, Taska Film) 4. Supilinna salaselts – 91 000 (2015, Nafta Films) 5. Vanad ja kobedad saavad jalad alla – 82 000 (2003, Ruut)

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2016

Intervjuu

gasimakseprogramm, mis peaks Eestisse meelitama suuri allhankeprojekte. Need välisprojektid omakorda peaksid aga üleval hoidma Eesti (filmi)ettevõtlust.

Kui palju on osalenud eraraha filmide tootmises?

Projektid on erinevad. Riigiabi võib teatud kultuuriliselt oluliste projektide

ka meeldivad publikule. Eestis on tehtud ja tehakse ka selliseid filme!

Kindlasti on keeruline ennustada, milline film on kasumlik. Seda ei suuda isegi suured USA stuudiod, kelle võimalused publiku meelsuse uurimiseks on suuremad kui Euroopas. Trendiks on kujunemas slate-funding investoritele – investeerimisfondid panustavad paketile, mis

Eesmärk on mitmekülgne ja terviklik filmivaldkond Lisavõimalus filmitootjatele Tegemist on Euroopa Liidu peamise kultuuri- ja loomesektoreid toetava programmi „Loov Euroopa” raames loodud rahastamisvahendiga, mida haldab Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Investeerimisfond (EIF).

30. juunil 2016 käivitatud 121 miljoni euro suurune tagatisrahastus (Culture and Creative Sectors Guarantee Facility) võimaldab Euroopa Investeerimisfondil anda tasuta tagatisi ja edasigarantiisid valitud finantsvahendajatele, et nad saaksid anda kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele ettevõtjatele rohkem laenu. Garantiimeede on mõeldud mikro-, väikese ja keskmise suurusega loome- ja kultuurisektori ettevõtetele, kellel on muidu keeruline finantsasutustelt laenu saada. Meetme eelarve kogu programmi perioodiks (kuni 2020) on 21 miljonit eurot. Laenu suurus on maksimaalselt 2 miljonit eurot. Tagatisrahastusega on kavas anda loome- ja kultuurisektorile võimalus saada kuue aasta jooksul enam kui 600 miljoni euro väärtuses laene ja muid finantstooteid.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

puhul tõusta kuni 95 protsendini eelarvest, aga seni ei ole toetus nii kõrgele tõusnud. Isegi EV100 projektide puhul, mis esindavad eelkõige eesti rahvuslikku filmi. Tavaliselt on toetus ikka 70 protsendi juures, aga riigi toetuse osakaal on languses.

Erakapitali poolt on rohkem huvi kui varem, aga oleme alles läbimurdefaasis.

Kindlasti on paaril viimasel filmil, nagu „1944” ja „Klassikokkutulek”, suur mõju paradigma muutumisel.

Samas anname endale aru, et tegemist on kultuurivaldkonnaga ja tehakse ka filme, mis ei paku kunagi investoritele huvi. Samas arendavad just need filmid reeglina Eesti andekaid tegijaid ja on vajalikud rahvusliku filmi püsimajäämiseks.

Mina näen, et erinevad suunad ja arengud saavad eksisteerida koos ja ühiselt, sest on alati omavahelises sõltuvuses.

Suurim eesmärk on väga mitmekülgne ja terviklik filmivaldkond.

Kas filmide tootmine võib Eestis olla ka kasumlik äri või investeering?

Teatud filmid on alati kasumlikud – need, mis on konkreetselt suunatud publikumenule. Väljapaistvad filmid aga on nii kunstilises mõttes huvitavad kui

koosneb mitmest filmist, mitte üksikule filmile. Idee oleks investorites tekitada huvi just sellise lähenemisega.

Kuidas kaasatakse filmitootmisesse erakapitali?

Siiamaani on olnud tootja ülesanne eelarve kokku saada. Aga eelmisel aastal alustas EFI uue treeningprogrammiga FilmFly, mille raames proovisime investorid tootjatega kokku viia, et luua ühine platvorm. Üllatuseks oli sisutihe koostöö ja suur vastastikune huvi.

Mida FilmFly projekt endast täpsemalt kujutab?

FilmFly programmi tulemusena tekkis uus algatus luua erainvestorite fond. Töö fondiga alles käib ja tulemustest saab rääkida mõne aja pärast. Eesmärk on koondada investoritele huvipakkuvad filmiideed ja proovida kaasfinantseerida filme, mis peaksid ennast majanduslikus mõttes ära tasuma. Investorid ei ole huvitatud ainult Eesti filmist, vaid fond võiks olla laiahaardelisem ja toimetada regioonis.

Kindlasti mõjutab kohaliku fondi loomist suuresti ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi poolt loodud garantiimeede.

14

Sa ei saa endale elus uut Porsche Cayenne’i lubada, ütlevad nad. Hah. Sa ei hakka vaidlema.

Sa oskad vaikselt ka raha lugeda. Pole vaja vaielda. Uue Porsche Cayenne Platinum Edition erimudeli kuumakse algab 855 eurost. Lihtne. Kasko?

Kaskoga on OK. Alates 1600 eurost aastas. See on nii kõvale masinale kohe päris mõistlik. Nad ei oska lugeda.

Nad ütlevad, et sa ei saa endale uut Porsche Cayenne'i lubada ja sa naeratad. Sa oled neist nii palju ees, et mõtled juba oma ülejärgmisest Porschest. 70% Porschedest, mis eales toodetud on siiani teedel.

Porsched on stiilsed ja hoiavad hinda. Kui korra saad endale uue Porsche Cayenne'i lubada, siis järgmise realiseerimisega muret ei ole. Asi läheb ainult lihtsamaks. Sa tead seda.

Nad ütlevad, et tõid Saksamaalt, jah? Nad ei saa endale Porschet lubada, sest nad ei tea, et tegelikult ei saa Saksamaalt Porschet odavamalt.

Pane ajakulu ja reisikulu ja muud kulud juurde ja on isegi kallim. Sa oskad lugeda raha, sa tead, mis su aeg maksab, aga sa ei hakka vaidlema.

Sa naeratad.

Sa tahad uut Porsche Cayenne’i salongist, kus soovi korral pikendad garantii kuni 9 aastani. Mille hooldus on oma klassis, selles päris tipukiskjate klassis nii mõistlik. Aastase läbisõiduga 25-30 000 km on hoolduskulud alates 400 eurost. Aastas. Lihtne.

Sa tead, et Porsche Cayenne diisel on päris Porsche. 0-100 km/h 7,3 sekundit. Keskmine kütusekulu 6,6 l/100 km. Tunne ei peta. Numbrid ei valeta. Porsche Cayenne on sportauto SUV’ide seas. Kiire, turvaline, nii hästi juhitav. Ja tänavatel palju haruldasem, kui saksa X või jaapani RX. Tunne ei peta.

Nad ütlevad, et sa ei saa endale elus uut Porsche Cayenne'i lubada. Hah. Sa tead täpselt, et saad endale uut Porsche Cayenne'i lubada. Sa oskad lugeda raha ja arvutada plusse. Nad ei tea, millest nad räägivad. Aga sa arvutad.

Sa saad endale lubada uue Porsche Cayenne Platinum Edition erimudeli.

Alright. Hind alates 79 000 eurot ja see sisaldab 15 000 euro eest lisavarustust ja 4 aastat garantiid. Tellida saab alates aprilli lõpust ja juba juunis nad küsivad: kuidas sa said endale uue Porsche Cayenne Platinum Editioni lubada? Ja sa oled nagu: õppige lugema. Ja arvutama.

Kuumakse alates

855 eur Kasko aastas alates

1 600 eur 70%

Porschedest siiani sõidavad

9 aastani

saab soovi korral pikendada garantii

25-30 000 km läbisõidu puhul hoolduskulud alates

400 eur 0-100

7,3 sekundit kütusekulud

6,6 l/100 km hind alates

79 000 eur 15 000 eur

eest lisavarustust tasuta ning garantii

4 aastat

Porsche Tallinna esindus Auto 100 AS Mustamäe tee 12b Telefon: +372 6837 000 www.porsche.ee

15

I NVE STE E RI – NR 3/2016 Cayenne Platinum Edition hind alates 79 000 eur käibemaksuga. CO2 heitmed 179–173 g/km. Keskmine kütusekulu 6,8–6,6 l/100 km.

Vastused ILLUSTRATSIOON: LE MBITU M IKKE R

KÕIK MÄRGID NÄITAVAD, ET ALGAVAL INVESTEERIMISHOOAJAL HUVI INVESTEERIMISE VASTU JÄRJEST KASVAB. SEETÕTTU KOONDASIME KOKKU PEAMISED VASTUSED KÜSIMUSTELE, MIDA ALUSTAJAD LHV KLIENDITOELE INVESTEERIMISE KOHTA ESITAVAD.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

16

Investori ABC

Kuidas alustada?

Investeerimist võiks alustada „kuiva trenniga”. LHV võimaldab avada virtuaalkonto, kus saab väärtpaberitehinguid teha reaalse rahaga riskimata.

Kindlasti tasub käia LHV investeerimiskooli loengutel ning teha tutvust investeerimisõpikuga ja finantsportaaliga fp.lhv.ee.

Kas mul on võimalik kanda teisest pangast väärtpaberid oma kontole LHV-s?

Kõige lihtsam viis on teha makseta väärtpaberikanne. Selleks algata korraldus internetipangas, alajaotuses “Raha kasvatamine”.

NB! Väärtpaberite makseta ülekande teostamiseks edasta ülekande order kindlasti ka vastaspoole kontohaldurpangale! Tehingukorraldus peab olema identne vastaspoole tehinguga.

Kontohalduri vahetuseks või makse vastu väärtpaberikande tegemiseks tuleks tulla kontorisse või pöörduda täpsema info saamiseks meie klienditoe poole.

Kui suurte kuludega pean arvestama, kui soovin osta näiteks Tallinna börsil oleva ettevõtte aktsiaid?

Balti väärtpaberite haldamise eest LHV tasu ei võta. Küll aga tuleb tasuda aktsiate ostmisel ja müümisel teenustasu, mis on 3 eurot + 0,2% tehingusummalt.

Milliste väärtpaberitega saan veel LHV Panga vahendusel kaubelda?

LHV Pank vahendab kõiki peamisi väärtpaberiturge. Polulaarsemad turud lisaks Balti turgudele on USA, Kanada, Saksamaa, Skandinaavia, Ühendkuningriigi ja Venemaa aktsiaturgudel. Tuletisinstrumentidest on enamasti eelistatud USA optsioonid ja futuurid, kuid ka CFD-d ja valuutapaarid on populaarsust kogumas. Väiksemat riski soovivad investorid saavad teha tehinguid fondiosa17

kutega nii fondihaldurite juures kui ka otse börsil.

Kellele on mõeldud kauplemisplatvormid?

LHV võimaldab kiiret ligipääsu maailma valuuta- ja väärtpaberiturgudele läbi kahe platvormi: LHV Trader ja LHV Broker. Need on esmaklassilised töövahendid aktiivsele kauplejale, kes teeb välisbörsidel üle viie tehingu kuus.

Mis vahe on turuhinnaga ja limiithinnaga orderil?

Turuhinnaga orderit tasub kasutada juhul, kui soovitakse orderi kindlat täitmist ja täitmise hind ei ole esmatähtis. Sisestatud order saab õige hinna alles pärast orderi täitmist, seega võib tekkida üsna suur vahe algselt loodetud hinna ja reaalse täitmishinna vahel.

Limiithinnaga orderi puhul tuleb määrata limiithind, kui soovitakse osta odavamalt või müüa kallimalt turuhinnast. Limiithinnaga orderi edastamisel tuleb arvestada võimalusega, et sobiva hinna puudumisel jääb order täitmata või see täidetakse ainult osaliselt.

Vajalik EVK konto EVK konto on Eesti Väärtpaberikeskuses avatud konto, mida on vaja Balti väärtpaberite (sh kolmanda samba pensionifondi) hoidmiseks. Konto avamine on LHV-s tasuta.

Raha saab kasutada kahe päeva pärast Aktsiate ostmisel ja müümisel liiguvad raha ja aktsiad tegelikult alles kahe pangapäeva pärast (Euroopa aktsiate puhul) ning seetõttu saab aktsiate müügi korral raha kontolt välja kanda alles kahe pangapäeva möödudes aktsiate müümisest.

Uue ostutehingu saab sisestada kohe, sest ka ostmiseks vajalikku rahasummat läheb vaja kahe pangapäeva pärast.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Mis on investeerimiskontosüsteem?

Investeerimiskontosüsteem on eraisikule mõeldud soodsam maksusüsteem, millega saab väärtpaberitelt teenitud kasumite maksustamist edasi lükata.

Tulumaksu tuleb maksta vaid juhul, kui süsteemist võetakse välja rohkem raha, kui sinna raha kantakse. Uuri lähemalt maksuhalduri kodulehel emta.ee.

TEKST: ALO VALLIKIVI

Kuidas saan avada investeerimiskonto?

LHV-s eraldi investeerimiskonto nimetusega kontot ei ole. Väärtpaberitehinguid saab teha oma arvelduskontol, kui nõustuda investeerimisteenuste osutamise tingimustega. Konto tuleks registreerida investeerimiskontona Maksu- ja Tolliametis ning deklareerida juba sissemaksete tegemise aasta tuludeklaratsioonis.

LHV maaklertegevuse juht I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT O: URM A S H A LJA S T E / VI S I T ES T ON I A

Otse loodusest EESTIMAA PUHAS LOODUS ON INSPIREERINUD LOOMA KÜMNEID ETTEVÕTTEID, MIS TOODAVAD LOODUSKOSMEETIKAT. KUIGI MAHUD POLE VEEL SUURED, ON TEGEMIST PÕNEVA VALDKONNAGA, MILLEST VÕIB VÄLJA KUJUNEDA OMAETTE TÖÖSTUSHARU.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 3/20 16

VALDKONNA ARENGULE AITAB paljuski kaasa üldine ihalus puhtama toidu ja elukeskkonna järele. Eestimaal puhast loodust veel jagub. Kuigi tootjad üritavad purkidesse ja pudelitesse saada niipalju kohalikku puhast toorainet kui võimalik, tulevad baasõlid siiski kaugemalt, sest meie kliimas ei kasva kookospalmid, oliivi- ega kakaopuud. Kahjuks pole ka piisavas koguses teelehti ja rukkililli, et neid tööstuslikult kasutada. Siiski on tootjad tooraine osas väga nõudlikud ja uurivad põhjalikult ettevõtete tausta, kes neile allhanget pakuvad.

Kui kümme aastat tagasi oli looduskos-

meetika tootjaid üksikuid, siis Solarise keskuses asuva Eesti looduskosmeetikapoe Pillerkaare lettidelt leiab juba üle 30 erineva tootja kaupa. „Võib-olla on isegi 40 täis. Tean mõnda väiketootjat veel, kuid üldiselt puudub neil ka ambitsioon jaekaubanduses müügil olla,” räägib kosmeetikapoe Pillerkaar perenaine Marju Sepp.

Eriti plahvatuslik oli tootjate arvu kasv läinud kümnendi lõpus majanduskriisi ajal, kui otsiti tööd ja ettevõtteid loodi huvialadest lähtuvalt. Tänaseks katab Eesti looduskosmeetikatootjate pakutav valik kogu igapäevase kosmeetikavajaduse.

18

F OT O: K AT RI NA T O O MPE RE / V I SI T E ST O N I A FOT O: K A UP LUS P I LLERK A A R

Eriti lai valik on näohooldustoodete osas, kus leiab ka spetsiifilise funktsiooniga tooteid, nagu näoseerumid, silmakreemid, meigieemaldustooted. Seda kõike erinevatele nahatüüpidele ja probleemidele. Sama on kehahooldusega. Enamik tooteid jääb keskmisse hinnaklassi, aga leiab ka luksuskosmeetikat ja soodsamaid brände.

Kahjuks on ka selliseid tooteid, mida ei ole võimalik loodustootena teha või siis ei tasu see ära. „Näiteks ei ole meil juukselakki,” toob Marju näite.

Poes käib valdavalt üsna teadlik klient, mõni on juba väga suure kodutöö teinud, mõni on alles avastamas looduskosmeetikat. „Looduskosmeetika on Eestis kasvav trend. Üldiselt see, kes on hakanud juba looduskosmeetikat tarbima, enam tavakosmeetika juurde tagasi ei pöördu,” räägib Marju.

Kliente iseloomustab Marju mitmeti.

19

Päris palju on neid, kellel on tekkinud naha ülitundlikkus ja kes on seetõttu hakanud otsima looduslikke tooteid. Aga üldiselt inimeste teadlikkus suureneb ning tervisliku eluviisi juurde käib ka hea looduslik kosmeetika. „Lihtsalt patriotismist kosmeetikat ei osteta, toode peab ise ikka ennast tõestama. Õnneks Eesti tootjad panustavadki just toorainesse, uuringutesse, tootearendusse,” sõnab kosmeetikapoe perenaine. „Nii tootjad kui ka meie ise töötame paljuski entusiasmist, tahtest teha midagi teistmoodi.

Samas olen ma kindel, et nii mõnigi meie kodumaine kosmeetikabränd on 10–15 aasta pärast üle Euroopa tuntud ja tunnustatud.”

Eesti kosmeetika pood Kaupluse Pillerkaar juhataja Marju Sepp tunneb ja teab kõiki Eesti looduskosmeetika tootjaid.

JOIK – esimene huvi olid küünlad Eesti suurim looduskosmeetikatootja JOIK tähistas mullu juba kümnendat sünnipäeva. Ettevõte ise sündis aga I NVE STE E RI – NR 3/2016

F OT OD: K RI S T I N A EFE R T

Ettevõtted

JOIK Töötajaid: 16 2015 käive: 1,1 miljonit eurot JOIKi nime lugu Nimi JOIK tuleb sõnast „joig”, mis on looduslähedase põhjamaa rahva saamide iidne laulmisviis.

Joigumine annab edasi meeleolu, selle abil iseloomustatakse tundeid, inimesi, loomi ja loodust.

Joigumine kannab endas traditsioone, aga samas areneb ja kohandub kaasajaga.

Eeskuju Eva-Maria Õunapuu on loonud Eesti suurima looduskosmeetikaettevõtte, mis on ka teistele eeskujuks.

Kõik JOIKi tooted aren välja ja valmistatakse hoopis asutaja Eva-Maria Õunapuu huvist õhtuhämaruses küünlaid põletada, et tuppa hubasust luua. Mida rohkem Eva-Maria küünlaid otsis, seda enam sai talle selgeks, et turgu valitsenud naftajääkidest tehtud parafiinküünlad olid vastumeelsed ega lõhnanud ka hästi. Nii ei jäänudki agaral naisel muud üle, kui uurida, kuidas küünlaid toota ja mis võiks olla parafiini looduslik alternatiiv.

Ta jõudis sojavahani, mis oli ka Euroopas sel ajal tundmatu aine. Lisaks asus ta

INVE ST EERI – NR 3/20 16

uurima, kuidas küünlaid lõhnastada. „See on täiesti omaette maailm,” räägib Eva-Maria.

Kõike seda tegi ta hobi korras töö kõrvalt ja tegelikult ainult iseendale. Aga kui suur töö oli tehtud ja küünlad kukkusid välja nii oivalised, et kõik tuttavad kiitsid, siis küsis Eva-Maria endalt, et miks mitte pakkuda neid müügiks. Ja nii läks pall veerema. „Kui midagi teed, tekib huvi uute asjade vastu,” sõnab ettevõtlik naine. Hiljem lisandus ka muud, näi20

90 protsenti toorainest on looduslikku päritolu. JOIKil on see näitaja 95 ja 100 vahel. „Aga see pole JOIKi toodete puhul peamine. Kosmeetika peab olema tõhus.

Lõhnad peavad olema head, pakend ilus ning toode peab tegema seda, mida lubab.

Looduslik on boonus, looduslikkus võiks olla loomulik,” räägib Eva-Maria.

teks seebid ja vannitooted. Nüüdseks on tootevalikus juba 150 erinevat artiklit ning küünalde osa moodustab käibest viiendiku. Kasvatud on Eesti tuntuimaks looduskosmeetikatootjaks, mis on inspireerinud ka teisi.

Kui toiduvaldkonnas on mahemärgistus küllaltki kenasti reguleeritud, siis kosmeetikas see päris nii ei ole. Riiklikku institutsiooni, kes märgistusi jagaks, pole olemas. Vaikiva kokkuleppe järgi loetakse looduskosmeetikaks tooteid, kus vähemalt 21

Nurme – seebiteost sai ettevõte Looduskosmeetikatootja Nurme lugu sai alguse kümme aastat tagasi, kui Marit Tiits mõtles pärast lapse sündi, et valmistab ise jõulukingid. „Mõtte käigus

FOTOD: NURME

rendatakse se Eestis

Rahvatarkus purgis JOIKi tootearenduses on kombineeritud aastasadu järeleproovitud põhjamaiseid rahvatarkusi uuenduslike toorainete ja tootmisvõtetega. Iga uue toote loomisele eelneb põhjalik eeltöö ja testimine, et kliendini jõuaks parim toode. Mõnikord võtab tootearendus aega kuid, teinekord üle aasta. Tänavu on uute toodetena turul deodorant ja näopuhastusvaht.

Eestist pärit tooraineid kahjuks JOIKi toodetes väga palju ei leia. Siit saab rapsija astelpajuõli, mett ning ürte. Aktiivaineteks valitakse sellised komponendid, mis on ka kohalikus rahvameditsiinis kasutusel olnud. Näiteks teeleht, saia- või rukkilill. „Taimi meil kasvab, aga tööstuslikuks tootmiseks mitte piisavalt,” selgitab Eva-Maria. Tooraine pärineb tunnustatud tootjatelt Prantsusmaalt, Saksamaalt, Inglismaalt, Šveitsist, Ameerika Ühendriikidest ja mujalt.

Kõik JOIKi tooted arendatakse välja ja valmistatakse Eestis – tootmishoones Tallinna serval, kus asub ka vabrikupood.

Poe seinal on maailmakaart, kus näha riigid, kuhu JOIKi tooted on müügile jõudnud. Ekspordiga on tegeldud alates 2012. aastast ja nüüdseks ollakse esindatud paarikümnes riigis üle maailma. Eksootilisemad on Aasiast Jaapan ja Singapur ning Aafrikast Alžeeria. Põhiturg on siiski Euroopa Liit. Kokku moodustab eksport ettevõtte käibest 30 protsenti.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

F OT OD: N URM E

Ettevõtted

Nurme Töötajaid: 7 2015 käive: 190 000 eurot Harjumaal Kose vallas renoveeritakse vanast laudast uut tootmishoonet. „Soov on, et tulevikus toimuks tootmine meile inspireerivas keskkonnas. Võiks olla koht, kuhu saaksime kliente külla kutsuda, neid inspireerida... Et oleks maja keset nurme,” selgitab Marit Tiits.

Nurme nime lugu Nurme nimi tuleb eestikeelsest sõnast „nurm”. „See on lilleaas, kus mina veetsin suure osa oma lapsepõlvest. Kevadel esimeste põllulillede tärkamisel ja terve suvi läbi oli minu lemmikkohaks kodu lähedal asuv aas ja metsaveerg. Mäletan seda idülli ja tunnet, mis valdas mind lilli korjates ja mesilasi jälgides.

Milline muretu elu!” kirjeldab Marit Tiits.

Pereettevõte Isa Märt Tiits, tütar Miia Liisa Riikoja (10-aastane), ema Luule Tiits ja Marit on kõik ettevõttega aktiivselt seotud.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

jõudsin seepideni. Nii saidki sõbrad ja sugulased kingiks omatehtud käsitööseebid,” meenutab Marit.

Kingisaajate suurel toetusel nägi ta seebivalmistamises potentsiaali oma ettevõtte loomiseks. „Oli masu aeg ning mu ema sai koondamisteate. Sel hetkel tabas meid mõte üheskoos seebipajas kulpi liigutada. Ei kulunud palju aega, kui sain koondamisteate minagi, ja tundus, et taganemisteed ei ole,” räägib Marit.

Härjal haarati sarvist ning seepidele lisandusid järjest vannipiimad, -trühvlid, -soolad. Mõisteti, et tootevalikut on vaja veelgi laiendada, sest vanne kõigil pole ja jõudmine arusaamisele tükiseebist kui heast pesemisvahendist võtab tarbijal veel aega. „Alguses lähtusime nendest toodetest, mida kliendid küsisid ja mis ei vajanud väga suuri investeeringuid,” selgitab Marit.

Tänases Eesti turuolukorras ja karmi-

des konkurentsitingimustes ellujäämiseks tuleb aga juba midagi väga unikaalset välja mõelda. Üritatakse tabada seda, mida konkurendid pole veel avastanud.

Nii sündisid näopesuseep, kooriv jalaseep ning tahked šampoonid.

Aga tootearendus on pikk protsess, võttes vähemalt aasta kuni kaks. Toodet tuleb testida ja registreerida see Euroopa Liidu ühtses andmebaasis. Lisaks vajab toode ka nime, pakendit, disaini.

Merelõhna ei saa purki panna Kõik värvid ja lõhnad Nurme toodetes pärinevad loodusest. „Me ei saa kunagi pakkuda kasteheina- või merelõhnalist kreemi, sest neist ei ole võimalik looduslikult lõhna toota,” selgitab Marit. „Hetkel on nimekirjas üle 100 toote.

Poole moodustavad eeterlikud ja baasõlid, mis on toorainena ka teistes toodetes.

Lisaks valmistame sojavahast aroomteraapilisi küünlaid. Tootevalikust leiab seepide kõrval ka kehavõided, orgaanilised ihupiimad, šampoonid, palsamid, näotoonikud, huulepalsamid, kehakoorijad ja vannikosmeetika. Eraldi on tooted meestele. Sortimendi laienemine andis meile ka alust oma brändi nimi Nurme Seep muuta Nurmeks.”

Nurme kõige populaarsemad tooted olid pikalt näoseep ja kooriv jalaseep.

22

Meile meeldib!

Esimesed 100 000 klienti on valinud oma pangaks LHV

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

23

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT OD: T URBLI S S

Ettevõtted

Turbatutvustajad TurBlissi omanikud Margit Naptal, Jane Pappel ja Sirli Mangus.

TurBliss Töötajaid: 4 2015 käive: 79 000 eurot TurBliss väärtustab Eesti turvast. Eesmärk on teavitada inimesi, et Eestis leidub maailmas kõige parem kosmeetiline ehk balneoloogiline turvas.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

Tänaseks on esituumikusse lisandunud looduslikud šampoonid ja juuksepalsamid. Viiendik Nurme käibest tuleb juba Soomest, kuigi sellega alustati alles pool aastat tagasi. Tooted on müügil Soome suurimas loodustoodete ketis Ruohonjuuri. Toorainet saadakse Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Ürte ja kuivatatud lilli jagavad Nurmele ka kohalikud talunikud.

TurBliss – inspireeriv turvas Kui väga paljude jaoks seostub turvas küttebriketiga, siis kolm ettevõtlikku naist asusid uurima, kas meie kodumaisest maavarast saaks kasutada ka kosmeetikas. Uuriti, mida mujal maailmas turbast valmistatakse ja kui sobilik on Eesti turvas kosmeetikatoodete valmistamiseks. Uuringud ja eeltöö kestsid umbes poolteist aastat, enne kui tootega turule tuldi. Nii sündis firma nimega TurBliss.

Palju infot kosmeetilise turba kohta saadi meie põhjanaabrite soomlaste käest, konsulteeriti sealse turbateadlase Riita Korhoneniga ja leiti teaduslikke uuringuid ka mujalt maailmast. Avastati ka näiteks, et Ida-Tallinna Keskhaiglaga koostöös oli tehtud Eesti raviturba mõju kohta kliiniline uuring, mis käsitles küll peamiselt turba mõju liigesehaiguste leevendamisel, kuid kõrvalmõjuna täheldati ka, et turvas parandab nahastruktuuri. „Sellest saime kõvasti innustust. Enda ja tuttavate peal olime turbamaskide mõju katsetanud juba pikalt ja põhjalikult. Tulemused olid hämmastavad ja motiveerisid ideega edasi liikuma,” räägib ettevõtte üks kolmest asutajast Jane Pappel. TurBlissi esimene mask oli väga lihtne, kuid oma algainetelt unikaalne: 100% puhas looduslik mikroniseeritud raviturvas.

Edasi liiguti erinevate nahatüüpide maskide suunas ja otsiti kvaliteetseid koostisosi, millega turba toimet veelgi võimen24

Inspiratsiooni uute ideede leidmisel on ammutatud rabast

dada. Seejärel lisandus ka puhas turbavesi, mis on allikavee kõrval ainus elav vesi kosmeetikaturul. „Tänaseks laiendame kaubamärki ka eel- ja järelhooldustoodetega, mille väljatöötamisel arvestame olemasolevat kaubavalikut turul, vajaduspõhisust, toimet, kvaliteeti, unikaalsust ja kokkusobivust meie seniste toodetega,” räägib Jane. Inspiratsiooni uute ideede leidmisel on ammutatud rabast ja rabataimedest, aga ka klientide soovidest.

TurBlissi turbamaskides on kasutusel ainult raviturvas. Eesti asub geograafiliselt väga huvitavas piirkonnas, kus looduslik kooslus ja ilmastikuolud on lasknud tekkida harukordselt kõrge humiinainete sisaldusega raviturba kihil.

Parim turvas maailmas Kosmeetiline turvas peab vastama teatud näitajatele – olulised on asukoht, sügavus, lagunemisaste, pH jpm. Kõige tähtsam 25

on aga humiinainete sisaldus. Eestist on teadaolevalt leitud kõige kõrgema humiinainete sisaldusega turvas maailmas.

Just humiinained on need, mis noorendavad ja niisutavad nahka ning parandavad naharakkude tööd. Raviturvas aitab tõhusalt tänapäeval laialt vohavate nahamurede vastu, nagu näiteks akne ja psoriaas. Humiinaineid ei ole võimalik laboris järele teha ja seetõttu ongi kvaliteetsed raviturbatooted unikaalsed. Kokku on erinevaid tootetüüpe 12. Populaarseimad tooted on bioaktiivne näomask probleemsele nahale ja bioaktiivne rabatoonik. Aga ka luksuslikum kullasari võidab aina rohkem populaarsust. TurBlissi tooteid müüakse Soomes, Taanis, Ühendkuningriigis ja Venemaal. Näidispartiid on saadetud ka Koreasse ja Hiina. Kokku moodustab eksport toodangust umbes 15 protsenti.

Põhjamaine LUMI Kosmeetikatootja LUMI sai alguse isiklikust vajadusest ning arenes teadusel põhinevaks looduslikuks nahahooldusbrändiks. Kuna firma tegevjuhi ja ühe looja Helen Hirve tütrel oli atoopiline dermatiit, hakkas ta uurima, kuidas probleemile leevendust leida. Nii jõudis ta külmpressitud kanepiseemneõlini. Helen I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT O: LA URA S T RA N DBERG

Ettevõtted

LUMI inimesed Märt Miljan ja Helen Hirv jagavad töid ja kohustusi, et LUMI tooted huvilisteni jõuaksid.

LUMI Töötajaid: 6 2015 käive: 166 000 eurot LUMI nime lugu Otsiti nime, mis annaks edasi puhtust ja looduslikkust ning oleks loetav nii eesti kui ka inglise keeles.

Kuna ka paljud eestlaste nahaprobleemid on tingitud just meie karmist kliimast, tundus nimi LUMI ainuõige.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

pakkus uue nahahooldusbrändi idee välja Märt Miljanile, kes hakkaks kujundama brändi nägu ja olemust. Märdi vanaisa tegeles tööstusliku kanepi uurimise ja arendamisega, tänu millele oli Märt kursis kanepitaime mitmekülgsete omaduste ja väärtuslikkusega. Täna on rollide jaotus ettevõttes sama: Märt vastutab toodete presentatsiooni ja kuvandi eest, mida klient näeb riiulil, Helen vastutab pudeli sisu eest ning tegeleb firma igapäevase juhtimisega.

Muidugi sünnivad otsused ikka koostöös ja ettevõtte kõik töötajad on tihedalt protsessi haaratud.

Toodete väljatöötamisel hakkasid Märt ja Helen kohe alguses tegema koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. LUMI näol ongi tegemist Tartu Ülikooli idufirmaga ehk ülikoolist võrsunud teadusmahuka ettevõttega, kus on kaasatud BioMedi – Tartu Biotehnoloogia Pargi inkubaatori – inkubandid. 2013. aasta teises pooles müügile jõudnud nahahooldustoodete arendamisel toimub endiselt tihe koostöö oma ala spetsialistide ja teadlastega. Koostööpartnerite hulka kuuluvad Eestis näiteks

EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus, Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, EAS ning ka ravimtaimede ekspert Irje Karjus. Tootesarjal LUMIderm on Eesti Allergialiidu tunnustus.

Esimesena lansseeriti näo-, keha- ja kätekreemid. Nende retseptuur valmis koostöös Tartu Ülikooli ja TTÜ-ga. Lumi lähteülesanne oli kasutada eestimaist kanepiõli kõikides toodetes. Üldine läbiv idee on siiani see, et kõik tooted oleksid valmistatud võimalikult naha- ja keskkonnasõbralikult, toore oleks võimalikult puhas ja töötlemata ning seejuures oleksid tooted ka tõeliselt efektiivsed. Kuna kokku valmistavad need nõudmised üsna keeruka ülesande, kulub ideest valmistooteni jõudmiseks paar aastat koos testimiste ja muude protsessi juurde käivate sammudega.

Unisex-tooted Hetkel on LUMI valikus 26 toodet, milles on hooldustooteid nii näole, kehale kui kätele. „Usume, et peamine, mis meid teistest eristab, on teaduspõhisus,” ütlevad Märt ja Helen. Tänu koostööle TÜ ja TTÜ laboritega on LUMI toodetes ühildatud loodusliku toorme kasulikud omadused ning biotehnoloogia. Ühe peamise erisusena ei lisata LUMI nahahooldustoodetesse lõhnaaineid.

Seetõttu sobivad tooted nii meestele kui ka naistele ning ka väga tundlikule ja allergilisele nahale.

Lisaks eristab LUMI sarja kohalik külmpressitud kanepiseemneõli, mis on kõigi toodete baaskomponent. Samuti hüaluroonhape, mida leiab lisaks näotoodetele enamikus teistes pealejäetavates toodetes, sealhulgas käte- ja kehahooldustooted. Kuumtöötlust on seejuures minimeeritud, et toorme kasulikke omadusi maksimaalselt säilitada. Kuigi tooteid müüakse ka Saksamaale ja Hollandisse, ei moodusta eksport veel märkimisväärset osa, kuid sihiks on see kindlasti.

26

FOTO: BY KA RINÉ

INVE ST EERI – NR 3/20 16

28

Ettevõte

by kariné JUVEELIBRÄNDI BY KARINÉ ASUTAJA JA DISAINER KARIN EENSAAR LOOB EHTEID SELLEKS, ET MUUTA MEIE IGAPÄEVAELU SÄRAVAMAKS. „IGA PÄEV MEIE elus on eriline ja väärib ehete kandmist,” sõnab Karin. Tema ehted on peened, aga mitte peenutsevad; elegantsed, aga samas sobivad ka argipäeva ja mitte ainult glamuursetele sündmustele.

Juba noorest peast huvitasid Karinit kalliskivid. Ta luges raamatuid geoloogia kohta ja lõpetas 2001. aastal Londoni gemmoloogide assotsiatsioonis kolmeaastase kalliskivide asjatundja õppeprogrammi. Omandanud teadmised kivide kohta, astus Karin sammu edasi. Teda hakkas huvitama kivide praktilisem pool ehk kuidas neid kasutada. Ta mõtles ehetele ja nende loomisele, kuni ta 12 aastat tagasi asutas oma brändi ja avas butiigi Tallinna vanalinnas. Karinil on stuudio ka Šveitsis Genfis, otse Rhône’i jõe suudmes. Selles Euroopa ühes rikkamas riigis on ka tema kodu. Kuid sinna ei tõmmanud rikkus, vaid soov õppida, sest Šveits on nii kella- kui ka juveelitööstuse etalon.

Kividest eheteni Karin tunnistab, et oli kalliskividest lummatud. „Olin lummatud nende puhtusest, tugevusest ja nende haruldusest, ja ma mõistsin, et minu tõeline kutsumus on luua,” kirjeldab ta.

Nii ta lõigi oma ehtekogu, kasutades kalliskive, mis teda kirglikult köitsid.

29

by kariné sündmused Jaanuaris 2016 esitleti Pariisi moenädalal Lifestyle by kariné loomingut koos Chopardiga.

2015. aasta detsembris Rolls-Royce’i austajate klubiüritusel esitleti by kariné disainitud motokiivrist inspireeritud käekotti Saatchi galeriis Londonis.

„Kivi on ehte juures kõige tähtsam, loodus on teinud pool tööst juba ära,” räägib Karin.

Eriti armastab ta lõunamere pärleid. „Ma jumaldan suuri ja barokseid pärleid, armastan nende unikaalset ilu, ainulaadsust, luksuslikkust ja sobivust igasse aega.” Karinile meeldib esitleda klassikalisi kalliskive moodsas võtmes. Näiteks lavendli lilla tooniga kuld ja klassikalise vääriskiviga sõrmus (pildil). Tulemuseks on jõulised, aga samas naiselikud ehted. „Mulle meeldib mängida erinevate vääriskivide ja materjalidega ning kombata moe ja klassika piire, üllatades kuju ja vormiga,” ütleb Karin ja võtab näidiseks välja võimsa, jäämäge meenutava sõrmuse. See

2015. aasta mais oli Karin Eensaar Cannes’i filmifestivalil koos ansambli Kool and The Gang ning Olfa Morettaga, kes kandis by kariné rõivaid ja ehteid. „See andis suurepärase võimaluse näha tõeliste kuulsuste elu filmifestivali ajal,” lisab Karin.

Vabariigi aastapäeval toimunud presidendi vastuvõttudel on Lifestyle by kariné rõivaid ja ehteid kandnud Eesti Panga presidendi kaaslane Triinu Tombak ja rahandusministri abikaasa Kairi Sester.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2016

F OT OD: BY KARI N É

Ettevõte

Muusa Lifestyle by kariné muusa on Eesti rikkaim naine Tatjana Liksutova.

Punasel vaibal 2014. aasta Soome Elle’i stiiliauhindade jagamisel kandis Karini loodud oranži, avatud seljaosaga toppi ja maksiseelikut endine modell Ly Litmanen.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

on tehtud kullast ja lõunamere pärlist.

Tavaline kooslus, aga kokku pandud väga silmapaistvas ja põnevas võtmes. „Nii nagu mulle meeldivad isiksused, tahan teha ka iseloomuga ehteid,” räägib Karin. Seetõttu on ka by kariné bränd isikupärane ja personaalne.

Karini julged, aga naiselikud ehted sobivad enesekindlatele naistele, kes soovivad iga päev suurepärased välja näha. „Ma loon ehteid naistele, kes hoolivad endast, tahavad olla erilised ja soovivad oma isikupära rõhutada just ehetega, et suurest massist välja paista,” selgitab Karin.

Ehete loomisel mõtleb Karin ka nende vastupidavusele, sest need on mõeldud igapäevaseks kandmiseks ja esitlemiseks.

Väljakutsed Karini jaoks on väljakutse luua ehteid, mis oleks muljetavaldavad, kuid poleks samal ajal liiga suurejoonelised ega ka liiga tagasihoidlikud. „Äärmustesse minna on väga lihtne. Aga minu jaoks on väga olulised märksõnad „sobivus kellegi isikupäraga” ja „igapäevaselt kantav”,” räägib Karin. Ta ei looks iialgi midagi lihtsalt ägeda loomingu pärast, mis tegelikult kellelegi ei sobi.

Karin ise on oma kümme aastat tagasi loodud brändi ja aja jooksul tehtud ehete üle uhke, sest oma juveelibrändi loomine eeldab suurepärast kujutlusvõimet, erilisi teadmisi, sihikindlust ja ka ausust.

„Tänan jumalat, kes on andnud mulle need oskused ja omadused pidada seda keerulist ametit. Äärmused on alati olnud ja jäävad, aga mind hoiab tegutsemas miski muu,” räägib Karin.

Tema kirglik suhe loomingusse lisab ehetele ekstra sära. Innustunud veendumusest, et iga päev on väärt juveelide kandmist, loob ta imelisi ehteid naistele, kes soovivad silma paista ja nii igal päeval, sõltumata sündmusest või olukorrast.

Mingit reeglit, kui palju Karin ehteid loob, pole olemas. Kõik sõltub ideedest, mis pähe tulevad. „Eks ma varsti hakkan jälle looma,” sõnab Karin, kaval sära silmis.

Oma rõivabränd Butiigi seinal ripuvad ka Karini disainitud rõivad, mis kannavad kaubamärki Lifestyle by kariné. Enne ettevõtte kümnendat sünnipäeva tabas teda loomepuhang, aga oli ka üks teine põhjus.

Ta ei leidnud endale rõivaid, mis sobiksid tema elustiiliga – pideva ringitormamise, pikkade lennureiside, kohtumistega –, mis eeldab, et tuleb olla kena ja samal ajal ka tunda ennast mugavalt.

Karin valis lihtsalt kombineeritavad ja hästi istuvad naiselikud lõiked. Eesmärk oli luua mugav komplekt, mida saaks kanda nii tenniste kui ka stiletodega. Nii tuligi Karin juveelibrändi kümnendaks sünnipäevaks üllatuslikult välja oma rõivakollektsiooniga.

30

Vali ise, mida loed!

Delfi uue äpiga saad nüüd koostada oma personaalse uudisvoo.

Laadi alla AppStore'st või Google Play'st

FOTO: GETTYIMA GES

INVE ST EERI – NR 3/20 16

32

Ajalugu

Nr 1

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES KÄIB ÜKS PÕNEVAMAID PRESIDENDIVALIMISI AJALOOS. VAID KOLM KUUD ENNE LÕPLIKKU TULEMUST POLE SELGE, KES JÄRGMISE AASTA JAANUARIS VALGESSE MAJJA KOLIB. VAHEL JÄÄB MULJE, et presidenti valitakse kogu maailmale. Mingil määral on see ka õigustatud, sest Ameerika Ühendriigid on maailma juhtiv riik, mille presidendil on väga suur sõna- ja otsustamisõigus. Seetõttu jälgibki kogu maailm hinge kinni pidades kandidaatide väljaütlemisi ja lubadusi. Eriti puudutab see tänavuse vabariiklaste kandidaadi Donald John Trumpi väljaütlemisi.

Poliitikavaatleja Toomas Alatalu sõnul on USA maailma võimsaim riik, mis alates Teisest maailmasõjast lööb kaasa poliitikas kogu maailma mastaabis. Seega on Ühendriikide presidendi jaoks peamine tunnetada ära tegelik olukord ja riigi võime seda mõjutada. Probleem on mitmetasandiline, kuna hõlmab suhteid nii suur- kui ka väike- ja regionaalsete riikidega. Kui meenutada, siis on Ameerika Ühendriigid kõigil tasanditel mööda pannud, näiteks Hiina ignoreerimine, Brasiilia „allutamine”, Vietnami sõda jne. Ajaloo tegelik mõjutamine võib ilmneda kohe (nt tuumakatsetuste ja relvade pii33

Kivisse raiutud Lõuna-Dakota osariigis kaljusse tahutud neli presidenti – George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ja Abraham Lincoln – on tõeline turismimagent.

400 töölisel kulus monumendi valmimiseks kokku 14 aastat (1927–1941).

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2016

F OT OD: GET T Y I M AG E S

Ajalugu

Esimene naine Mitte kunagi pole naiskandidaat valimistel nii kaugele jõudnud. Kaheksa aastat tagasi osales Hillary Rodham Clinton jõuliselt kampaanias Demokraatliku Partei kandidaadiks saamisel, ent pidi lõpuks alla vanduma Barack Hussein Obamale. Kui Clinton loobus Obama teisel ametiajal riigisekretäri kohast, siis tundus, et endine esileedi on pensionile suundumas.

Nüüd võib ta 16 aasta järel taas Valgesse Majja kolida.

Seda otsustab Ameerika rahvas 8. novembril.

Donald John Trump Sündinud 14. juunil 1946 Queensis New Yorgis.

Trump on 1971. aastast kontserni The Trump Organization juht ja president ning hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja. Tema varanduse väärtuseks hinnatakse 4,5 miljardit dollarit.

Tema sõnavõtud on olnud rassistlikud, aga ka Venemaa-sõbralikud. On seadnud kahtluse alla NATO olemasolu.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

ramine) või hiljem. „Ma armastan rääkida lugu sellest, kuidas Reagan tuli Berliini müüri ette ja ütles Gorbatšovile: „Lõhu see maha!” Kui ennast tollesse aega tagasi kerida, siis tegelikult uskusid ju toona vähesed, et sel donkihhotlikul ütlemisel saab mingi tagajärg olema, sest seda ütles ju näitleja,” räägib Alatalu.

Trumpi nimetab Alatalu teise ajastu Reaganiks, kes kogub hääli teisiti kui siiani tavaks. Samas ei saa välistada, et mõni tema tänastest kentsakatest slogan’itest prohvetlikuks ei osutu – kõik sõltub nagu Reaganigi puhul kokkupandavast meeskonnast. Ühest küljest on Ameerika presidendil tõesti suur mõjuvõim ja ajalugu näitab, et suuri otsuseid on vastu võetud ka väga väikeses ringis (näiteks president Richard Milhous Nixoni otsus rünnata Vietnami sõja ajal Kambodžat). Ometigi puudub presidendikandidaatidel igasugune vastutus kampaania ajal väljaöeldud lausete eest ning nende tegelik poliitika võib olla hoopis tasakaalukam.

Peeti nõrkadeks, aga siiski tugevad Ameerika Ühendriikidel on alates riigi loomisest 1789. aastal olnud 44 presidenti.

On neid, keda peetakse teistest edukamaks ja kelle otsustel on olnud rohkem kaalu Ameerika Ühendriikide ülesehita-

misel riigiks, mille üle ameeriklased ise uhkust tunnevad.

Toomas Alatalu sõnul on presidendi tugevuse aluseks tema meeskond. Näiteks James Earl „Jimmy” Carterit peeti nõrgaks presidendiks seoses USA saatkonna hõivamisega Teheranis Iraani islamirevolutsiooni ajal, kui käivitatud päästeoperatsioon läks luhta, sest kopterid ei saanud puhkenud liivatormis õhku tõusta.

Ometigi oli Carter tugev inimõiguste kaitsja. Tema selja taga seisis Poola juurtega nõunik Zbigniew Kazimierz Brzezinski.

Teine näide on Richard Milhous Nixon, kes lõpetas oma karjääri kuulsa Watergate’i skandaaliga. Ometigi oli Nixon edukas välispoliitikas – ta lõpetas Vietnami sõja, organiseeris riigipöörde Tšiilis ja ajas Hiinaga süstikdiplomaatiat.

Nixoni selja taga seisis Saksamaalt pärit juudist nõunik Henry Alfred Kissinger, kes hiljem pidas ka riigisekretäri ametit.

Keda aga peavad ameeriklased ise oma kõige tugevamateks presidentideks läbi ajaloo? Igal sellisel presidendil on oma lugu või seos mingi suursündmusega maailma ajaloos või siis on ta lahendanud mõne suure probleemi. Allpool toodud loetelus ei oma presidentide esitlemise järjekord ega tutvustuse pikkus presidendi olulisuses mingit tähendust.

34

F O T O : G E T T Y I MAG E S F OT O: VI DA P RES S FOT OD: GET T YI M A GES

Abraham Lincoln 1861. aastal USA 16. presidendiks valitud Lincoln tõusis rahva etteotsa kõige väljakutsuvamal ajahetkel. Sotsiaalküsimused, millest teravaimad olid orjapidamise lõpetamisega seotud pinged, viisid riigi samal aastal kodusõjani.

3. juulil 1863 purustasid Ühendriikide väed kindral Robert E. Lee juhitud konföderatsiooniarmee Gettysburgi lahingus, mis kujunes Ameerika kodusõja oluliseks murdepunktiks. 8. detsembril 1863 andis president välja dokumendi, millega lubati amnestia kõigile riigivastases „mässus” osalenud isikutele, kui nad vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima kõiki Ühendriikide seadusi.

12. märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grantile. Sama aasta juunis nimetati Lincoln uuesti vabariiklaste presidendi35

kandidaadiks ja ta võitis 8. novembril toimunud valimised, saades 212 valijamehe hääled 233-st. 4. märtsil 1865 vannutati ta teiseks ametiajaks Ameerika Ühendriikide presidendiks, kuid kahjuks langes ta juba 14. aprillil atentaadi ohvriks ning suri järgmisel päeval.

Tema suurimaks teeneks peetaksegi orjanduse lõpetamist ja 50 osariigi ühendamist liitriigiks – sellisena, nagu me seda ka täna teame.

George Washington Ameerika Ühendriikide riigi looja ja esimene president Washington oli mässuliste kolooniate sõjavägede (kontinentaalarmee) ülemjuhataja sõjas Suurbritanniaga. Otsustav võit tuli 19. oktoobril 1781 Yorktowni linna juures toimunud lahingus, kus Washington suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval

Valge Maja Valge Maja nurgakivi pandi paika 1792. aastal ja esimese presidendina kolis uude hoonesse John Adams 1800. aastal. 1812. aasta sõjas süütasid britid hoone põlema, säilisid vaid välisseinad. Pärast sõda maja taastati ja värviti valgeks, et varjata suitsukahjustusi.

Esialgu nimetati hoonet presidendi paleeks, presidendi häärberiks ja ka lihtsalt presidendi majaks.

Vanim tõend hoone avaliku nimetamise kohta Valgeks Majaks pärineb aastast 1811. Hoone ametlik nimi oli Täidesaatva Võimu Häärber (Executive Mansion), kuni president Theodore Roosevelt andis 1901. aastal hoonele uue nime Valge Maja – Washington. Praegune sõnastus (Valge Maja) pärineb president Franklin Delano Roosevelti valitsusajast.

Valges Majas on 132 tuba, 35 vannituba, 6 korrust, 412 ust, 147 akent, 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti, tenniseväljak, keeglirada, kino, jooksurada ja bassein. Tuntuim ruum hoones on presidendi tööruum Ovaalkabinet.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

F OT OD: GE T T Y I MAG E S

Ajalugu

Filminäitlejast on saanud president Konstitutsiooni isa James Madison, Ameerika Ühendriikide neljas president aastail 1809–1817, oli ühtlasi üks riigi loojatest ja konstitutsiooni koostajatest. Madison oli tulihingeline sõna-, ajakirjandus- ja usuvabaduse pooldaja.

1812. aastal juhtis ta Ühendriike võidukas sõjas Suurbritanniaga, mis oli noorele riigile üks esimesi suuri katsumusi.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

hoida. Pärast sõda juhtis ta riigi põhiseaduse loomist.

Rahva seas peeti just tema panust otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ja nii valitigi ta riigi esimeseks presidendiks. Temast sai moraalne eeskuju ja riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks.

Ronald Wilson Reagan Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40. president, kelle eriline karisma ja vankumatu otsustuskindlus inspireerib ameeriklasi veel tulevikuski. Ameeriklased on veendunud, et just tänu Reaganile kukkus kokku Nõukogude Liit ja külma sõja võitis USA. Kui Reagan 1981. aastal ametisse astus, valitses maailmas väga terav vastasseis ning tuumasõja oht oli reaalne. Reagan investeeris sõjatehnoloogiasse ja turgutas USA majandust. Legendaarseks on saanud paberile jäänud tähesõdade programm, mis viis Nõukogude Liidu viimase

liidri Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi täiesti endast välja. „Ainult hull võib tahta rakette kosmosesse viia,” põrutas Gorbatšov 1986. aasta läbirääkimistel Islandil. Võib öelda, et tänu Reaganile tõusis USA domineerivaks riigiks maailmas. Ameeriklased igatsevad tänaseni taga sellist kindlameelset presidenti, nagu Reagan oli.

Harry S. Truman Ameerika Ühendriikide 33. president tõusis troonile asepresidendina pärast Franklin D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis. Teine maailmasõda polnud veel lõppenud, Saksamaa alistamisele kulus veel nädalaid ja sõja fookus kandus Vaiksesse ookeani. Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Esimene neist lõhkes Hiroshimas 6. augustil 1945, tappes kohe vähemalt 70 000 inimest ja põhjustades hiljem veel enam kui 200 000 inimese surma kiiritustõppe. Teine pomm lõhkes 9. augustil Nagasakis. Kohe sai surma üle 30 000 inimese ning 140 000 inimest suri

36

ÖPIKU² MAJA eellepingute sõlmine on alanud!

ÖPIKU MAJAD TÄHED ON LÄHEDAL

Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Öpiku järgi nime saanud ärihooned vastavad kõigile kaasaegse ettevõtte vajadustele – stiilsed ja esinduslikud, moodsad ja efektiivsed.

Kitsale spetsialiseerumisele vastanduv Öpik käsitles iga küsimust vastassuhetes kogu ülejäänud universumiga – samamoodi on mitmekülgselt läbimõeldud ka tema nime kandvad uuenduslikud ärihooned. Öpiku Majad sobituvad suurepäraselt innovaatilist mõttelaadi toetavasse Ülemiste City linnakusse ja on ideaalne asukoht inspireerivat keskkonda vajavatele ettevõtetele.

Teet Raudsep l Müügidirektor 37 teet.raudsep@mainorulemiste.ee +372 517 5816

ÖKONOOMNE

Öpiku Majade energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse tagab hoone vastavus LEED sertifikaadi nõuetele. Hooned on projekteeritud vastavaks B-energiaklassi nõuetele, mis hoiab kütte- ja jahutuskulud väga madalal.

ÜLEMISTE CITY

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa, kus tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid. Eesmärgiks on arendada 36-hektaril laiuv Targa äri linn suurimaks teadmistele tuginevaks majanduskeskkonnaks Baltimaades.

opiku.ee l ulemistecity.ee

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT OD: GET T Y I M A GES

Ajalugu

Eesti vaatenurgast oli Roosevelt reetur Atendaadi ohver John Fitzgerald Kennedy teenis Ameerika Ühendriike 35. presidendina aastatel 1960–1963. Ta oli esimene president, kes oli sündinud 20. sajandil. Paariaastase presidendiaja sisse jäi Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muu hulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumile, juhul kui Kuubale paigutatud tuumarakettidega oleks rünnatud teisi riike. Kennedyl õnnestus otsevestlustes Nõukogude Liidu liidri Nikita Sergejevitš Hruštšoviga kriis lahendada. Kennedy elu lõpetas atentaat Dallases 22. novembril 1963.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

saadud haavadesse ja kiiritushaigusse.

Truman ise kirjutas selle kohta hiljem: „Ma teadsin, mida ma tegin, kui ma sõja peatasin... Ma ei tunne kahetsust ja samas olukorras teeksin sedasama jälle.”

Ameerika rahvas hindab teda nende kindlameelsete otsuste eest, sest kui Jaapanisse oleks saadetud maaväed, oleks hukkunute arv võinud ulatuda kümnetesse miljonitesse.

Franklin Delano Roosevelt 32. presidendina sattus Roosevelt juhtima ameeriklasi äärmiselt väljakutsuval ajastul. Tema ametiaeg jäi vahemikku 1933–1945. Lastehalvatuse tõttu ratastooli aheldatud mees sai presidendiks tänu võitlusele suure majanduskriisiga, mis oli lahvatanud 1929. aastal.

Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, kogus ta palju pooldajaid ja 1932. aastal valiti ta esimest korda presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istun-

geid. Juba 1933. aastal seati sisse uued õigusaktid koondnimega „Uus kurss”, tänu millele taastus pangandus. Järgmine suur probleem oli töötus, millega võitlemiseks alustas Roosevelt üleriiklike töötalgutega, toetades ülivaeseid peresid ja luues lootuse helgemale tulevikule.

Tema ametiaega jääb ka Teine maailmasõda. 1940. aastal sõlmis Roosevelt liidu Suurbritanniaga ja saatis väed Euroopasse. Ameeriklased ise on küll oma võiduka presidendi üle uhked, ent meie vaatenurgast oli ta reetur, sest sõlmis Jossif Stalini ja Briti peaministri Winston Churchilliga 1945. aasta veebruaris kokkuleppe, millega lubas Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada. Roosevelt suri kuu aega enne Natsi-Saksamaa langemist aju verejooksu tagajärjel.

Thomas Woodrow Wilson Wilson teenis Ameerika Ühendriike 28. presidendina aastatel 1913–1921. Ta soovis 38

Kadrioru piiril asuv K6 Residents on kodu, kust on raske lahkuda Ainulaadses majas on: • 3- ja 4-toalised päikesesoojad perekorterid • Innovaatilised lahendused • A energiaklass • Kaunid vaated

39

• • • •

Vaikne ja turvaline sisekvartal Kesklinna mugavus Pargid ümberringi Läheduses parimad koolid ja lasteaiad

www.k6.ee

TASUTA parkimisko ht hoovis, ku i broneerid enn 30. septem e brit

I NVE STE E RI – NR 3/2016

F O T O D: G E T T Y I MAG E S

Ajalugu

Kindralist president Dwight David Eisenhower oli Ameerika Ühendriikide 34. president, kelle kindralipagunitel oli viis tärni ja kes Teise maailmasõja ajal tegutses liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. 1950. aasta detsembris sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Tänu kommunismi- ja korruptsioonivastasele võitlusele oli ta 1952. aastal populaarne presidendikandidaat. Presidendina toetas ta NASA tegevust, mis kujutas tol ajal võidujooksu Nõukogude Liiduga kosmosesse.

Kahekordistas riigi pindala Thomas Jefferson oli Ameerika Ühendriikide 3. president aastatel 1801– 1809 ja üks peamisi iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Enne presidendiks saamist pidas ta suursaadiku ametit Prantsusmaal ja oli olnud ka riigisekretär.

Veendunud vabariiklase ja demokraadina asutas ta Vabariikliku Partei, mis tänasel päeval on Demokraatlik Partei. Tema üheks tähelepanuväärsemaks teoks peetakse Louisiana piirkonna ostmist Prantsusmaalt, mis kasvatas riigi territooriumi ligi kaks korda.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

reformida valitsusasutusi ja tuua Ameerika ühiskonna 20. sajandisse. Enne presidendiametit oli ta filosoofiadoktor Princetoni ülikoolis ja New Jersey kuberner.

Esimese maailmasõja puhkedes soovis Wilson Ühendriike sellest eemal hoida, kuid 1917. aastal küsis kongressilt luba sekkuda, et kaitsta maailmas demokraatiat. Nii leviski kuvand, et mees kaitseb demokraatiat nii kodus kui ka kaugemal.

8. jaanuaril 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üks aluseid.

Willam McKinley palgamõrva riigi presidendiks. Ta on siiani Ameerika Ühendriikide noorim ametisse valitud president. Samuti mäletatakse teda võitluse pärast monopolidega – Roosevelt umbusaldas rikkaid ärimehi.

Tänu Rooseveltile sai USA 1904. aastal oma kontrolli alla Panama kanali ja selle konstruktsioonid, ja ta ise tundis, et kanali valmis ehitamine oli tema kõige tähtsam ja ajalooliselt märkimisväärne rahvusvaheline saavutus. Samuti oli ta esimene ameeriklane, keda autasustati Nobeli auhinnaga, ja ühtlasi üks esimesi presidente, kelle häält salvestati järeltulevatele põlvedele.

Theodore Roosevelt Theodore Roosevelt oli Ameerika Ühendriikide 26. president, kelle karisma ja kauboilik maskuliinsus tegid temast ühe armastatuima liidri. Abisekretärina mereväes avaldas Roosevelt toetust sõja algatamisele Hispaaniaga ning aitas 1898. aastal puhkenud Hispaania-Ameerika sõjas juhtida esimest USA vabatahtlike ratsaväerügementi Rough Riders. Ta naasis New Yorki sõjakangelasena ja valiti kuberneriks. 1901. aastal tõusis 42-aastane asepresident Roosevelt pärast

John Adams Adams oli Ameerika Ühendriikide esimene asepresident ja teine president aastatel 1797–1801, kes mängis üliolulist rolli riigi kujunemise algusaastatel. Sõja ajal Suurbritanniaga oli Adams üks häälekamaid iseseisvuse toetajaid, hiljem oli ta aga üks iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. Adamsit peetakse USA laevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni, ühtlasi oli ta esimene USA president, kes elas Valges Majas.

40

41

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT O: I S T OC K P H OT O

Reis

Loeti dollareid JUUNI ALGUSES KÜLASTAS MAAKLER NELLI JANSON AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES CHICAGOS MORNINGSTARI KORRALDATUD INVESTEERIMISKONVERENTSI. OMA REISIMULJEID JAGAB TA MEELSASTI KA INVESTEERI LUGEJATEGA. NJ

TEKST: NELLI JANSON

LHV vanemmaakler INVE ST EERI – NR 3/20 16

PÄRAST PIKKA LENNUREISI tervitas Chicago lämmatava kuumusega, ja kuigi kohalik kellaaeg näitas juba ligi kaheksa õhtul, oli väljas sooja üle 30 kraadi. Kuna toll ehk CBP vaevles personalikriisis, venis ka piiriületus enam kui kahe tunni pikkuseks ning mu esialgne lootus päevavalges hotelli jõuda hakkas lennujaamast väljudes kustuma.

Google Mapsist välja prinditud teejuhised aitasid jõuda linnani, kuid sealt edasi muutusid need segaseks või siis oli väsitav reis ja ootamatu palavus mu niigi hapra suunataju välja lülitanud. Igal ju-

hul seisin rongijaamas sama eksinud näoga nagu Kolumbus kunagi Ameerikat avastades, kui mu juurde astus üks kohalik tütarlaps, kes küsis, kas vajan abi.

Saades teada mu hotelli asukoha, arvas ta, et see pole sugugi hea piirkond, kus poole öö ajal üksinda bussiga või jala seigelda, ja vaatamata mu vastuväitele, et I’m from Eastern Europe and I’ve seen it all (olen Ida-Euroopast ja näinud kõike), jäi ta kindlaks, et kõige parem on kasutada taksoäppi Uber. Kuna ma ise Uberi kasutaja pole, siis tellis neiu mulle lahkelt auto, jagas autojuhile juhised kätte ja ma 42

jõudsin turvaliselt hotelli. Kuigi olin kohalikku neiut tema abi eest tänanud, tuli mulle uudisena, et Uberi sõidu eest maksmine käib läbi kasutajakonto ja et seega jäi arve tema maksta. Uberi juht ei suutnud mulle leida ka neiu telefoninumbrit. Justkui soovides oma kurikuulsat minevikumainet leevendada, oli Chicago mind vastu võtnud provintsiliku külalislahkusega.

Kohtumine vana tuttavaga Reisiväsimus välja puhatud, oli rõõm kohata võõras linnas tuttavaid nägusid, sest minu külaskäigu ajal resideerus Chicagos ka LHV endine praktikant Kaarel Kalle, kel oli õnnestunud läbi Baltic-American Freedom Foundationi saada tööle ühte maailma suurimasse kindlustusmaaklerfirmasse AON. Kaarel 43

FOT OD: ERA K OGU

USA-s Morningstar Analüüsimaja, mis pakub väga laias valikus investeerimistooteid. Nende aktsiaanalüüsid on tuntud oma lihtsa ja ülevaatliku struktuuri poolest ja sobivad inimestele, kes on investeerimises alles algajad ega tegele sellega igapäevaselt.

Samas annab firma ka investeerimisideid, mida kasutavad oma otsuste tegemisel paljud varahaldusfirmad. Teisisõnu on Morningstar kõrgelt hinnatud analüüsimaja nii algajate investorite kui ka suuremate fondide hulgas.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT OD: ERA K OGU

Reis

oli lahkelt nõus mulle linna tutvustama ja valgustas mind ka USA korporatiivse maailma telgitagustes, kus ametiredelil kõrgemale ronimine eeldab väga pikki tööpäevi ja ohverdusi isikliku elu arvelt.

Kolm päeva vältav Morningstari konverents toimus suures keskuses nimega McCormick Place. Pärast tutvustavate materjalide kättesaamist hakati kohe vaatama, millisest töötoast keegi soovib osa võtta. Töötubade sessioone viisid läbi spetsialistid erinevatest ettevõtetest. Esimesel päeval külastasin Morningstari loengut analüütikutele, kus arutati selle üle, kuidas ja mille põhjal fondijuhid oma otsuseid teevad. Majandusnäitajate kõrval toodi ühe väga olulise argumendina välja ka ettevõtte läbipaistvus ja kommunikatsioon investoritega. Ettevõttesisene kultuur on saamas kasumiaruande kõrval aina olulisemaks näitajaks, sest on jõutud järeldusele, et kui ettevõte ei suuINVE ST EERI – NR 3/20 16

da hoida oma töötajaid rahulolevana, siis ei suudeta seda teha ka oma klientidega.

Väga huvitavaks kujunes ka töötuba, kus räägiti investeerimisest läbi käitumisteaduse vaatevinkli (behavioural sciences). Investeerimisteemadega seoses arutatakse aina rohkem inimeste käitumismustreid investeerimisprotsessis.

Käitumisteadus uurib, millele tuginedes teeb inimene oma investeerimisotsuseid ning kui palju on need mõjutatud emotsioonidest ja eelarvamustest. Oma mõtteid antud teemal jagas Sarah Newcomb, kel on doktorikraad käitumisteaduses ja kes on kirjutanud ka raamatu „Loaded”, mis annab häid nõuandeid finantsilisteks dilemmadeks, millega kõik inimesed oma elus varem või hiljem kokku puutuvad. Teisisõnu kirjeldab ta, kuidas väljuda võitjana olukorras, kus tuleb oma soovid ja tahtmised balansseerida rahaliste võimalustega.

Sessioonide vahepeal saime ringi käia ja tutvuda erinevate fondivalitsejate ja varahaldurite ning pankade esindajate ja infomaterjalidega. Oma esindajad olid kohale saatnud rahamaailmas väga tuntud nimed, nagu Vanguard, Black Rock, J. P. Morgan, Wells Fargo, Morgan Stanley jt. Äärmiselt huvitav oli vestelda inimestega, kes tegutsevad ettevõtetes, mille nimedega olin siiani tuttav ainult meedia vahendusel. Kuna ma ise olin konverentsi kõige eksootilisem külaline, siis ei raisanud ma aega ning asusin tutvustama meie riiki ja LHV tegemisi võimalikult paljudele. Tuleb nentida, et valdava enamiku osalejate geopoliitilised teadmised ilmutasid siiski teatavaid puudujääke.

Sellegipoolest õnnestus mul kohtuda vähemalt ühe inimesega, kes oli Tallinna külastanud ega kahtlustanud mind Eestinimelise riigi väljamõtlemises.

Täpne ennustus tekitas skepsist Konverents leidis aset vaid paar nädalat enne Brexiti referendumit, millest oli konverentsil osalejatega palju juttu.

Uurisin, kuivõrd oluliseks peavad amee44

Kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal… riklased Brexiti tulemust enda jaoks ning milline mulje on neile jäänud Euroopa Liidu tegemistest taamalt vaadates.

Enamik inimesi oli üsna veendunud, et Brexitit ei tule. Kogu seltskonnas oli vaid üks mees, BlackRocki investeeringute juht Rick Rieder, kes arvas, et Suurbritannia lahkulöömine Euroopa Liidust on väga tõenäoline ja et võrrelda Brexitit Šotimaa iseseisvusreferendumiga on vale, kuna sellest ajast on palju muutunud ja pagulaskriisist võib alguse saada kogu Euroopat lõhestav protsess. Tookord valdas mind skepsis, aga täna pean tunnistama, et tal oli siiski õigus.

Lõunavaheajal avanes võimalus vestelda ka teiste konverentsikülastajatega, kes töötasid peamiselt finantsnõustajatena ja haldasid oma klientide varasid. Nende seas oli nii suurte pensionifondide esindajaid kui ka inimesi, kelle hallata oli vaid oma perekonna vara. Uurisin, kui45

das ameeriklased ise oma riigi majanduslikku seisu hindavad. Paljud ütlesid, et hetkel ei julge keegi väljaspool USA-d eriti investeerida, ja nentisid, et hoolimata tööpuuduse statistilisest väga ilusast madalast protsendist (viimase tööjõuraporti järgi on tööpuudus USA-s alla 5 protsendi) on olukord töötutega tegelikkuses märksa kehvem. Väga paljud inimesed pole suutnud pärast finantskrahhi omal alal uuesti tööd leida ega ka uut ametit omandada ja on seetõttu tööturustatistikast täiesti välja kukkunud.

Viimane päev Chicagos Oma viimasel Chicagos viibimise päeval külastasin ma Briefing.com-i kontorit.

Briefing.com on uudisteportaal, mis pakub oma klientidele reaalajas uudiseid.

Lisaks saab tellida endale erinevaid pakette, millest näiteks üks on Briefing Traderi teenus, kus Briefingu enda

Publikumagnet Suurimaks tõmbenumbriks sai Vanguardi tegevjuhi William McNabbi etteaste.

Vanguard haldab viimaste andmete järgi ligi 3 triljoni dollari väärtuses varasid ning omab üle 20 miljoni investori 170 erinevas riigis.

McNabb rääkis põgusalt oma ettevõtte käekäigust, öeldes ühtlasi, et tema prognooside kohaselt passiivse investeerimise võidukäik jätkub ehk aina enam investoreid eelistab investeerida oma raha erinevatesse ETF-idesse ning üksikaktsiatega turust paremat tootlust jahtivad riskifondid kaotavad aina enam populaarust, mis omal paradoksaalsel moel peaks allesjäänud riskifondidele andma turu võitmiseks rohkem häid võimalusi.

Konverentsist Konverents oli eelkõige suunatud USA finantsnõustajatele (financial advisor), kelleks võib olla nii üksikisik kui ka firma, kes aitab oma klientidel teha investeerimisotsuseid ja/või haldab nende investeeringuid.

Eristada saab ka finantsplaneerijaid (financial planner), sest enamik finantsplaneerijaid on ka finantsnõustajad, kuid mitte kõik nõustajad ei ole planeerijad. Finantsplaneerija võib hallata kõiki kliendi finantse, alustades maksude ja kindlustusega ning lõpetades pensionifondidega, aga finantsnõustaja võib piirduda ainult investeerimissoovitustega. Morningstari konverents on just selline koht, kuhu tulevad finantsnõustajad uusi ideid otsima ja erinevad fondivalitsejad oma tooteid pakkuma.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Reis

FOT O: ERA K OGU

Kolm soovitust, kuidas USA aktsiaturgudel ellu jääda 1. Distsipliin on väga oluline. Ära luba oma emotsioonidel enda üle võimust võtta (näiteks kaotuste tagasikauplemine, halvaks läinud positsiooni duubeldamine, stoppide liigutamine).

2. Ära kauple ainult seetõttu, et turg on avatud. On perioode, mil võimalused on paremad kui tavaliselt, näiteks aeg peale energiasektori kokkukukkumist.

Muul ajal on mõnikord hoopis targem turult eemal olla.

Näiteks suvised reeded on kauplemiseks kõige hullemad päevad.

3. Tööta enda jaoks välja strateegiad, mis toimiks erinevates turutingimustes.

Läbi aastate olen näinud, et paljud kauplejad kukuvad mängust välja just seetõttu, et nad ei suuda muutuvates turuoludes toime tulla.

Kui 10 aastat tagasi võis kindel olla ainult momentum- ja kasvuaktsiaid kaubeldes, siis täna on strateegiate arv oluliselt suurenenud. Alates 1990. aastatest on turu dünaamika olulisel määral muutunud.

FOT O: I S T OC K P H OT O

Kohtumine kolleegidega Nelli Janson (keskel) koos Briefing.comi töötajate Brett Amesi ja Damon Southwardiga.

Allikas: Damon Southward Scalp Trader, www.briefing.com

INVE ST EERI – NR 3/20 16

Oh sa pime-pime-pime, maailm on imeline… kauplejad pakuvad kasutajatele valdavalt päevasiseseid kauplemisideid. Ka pikaajaline investor võib sealt leida enda jaoks inspiratsiooni, sest ettevõte hoiab aktiivsena nimekirja, kuhu otsib aktsiaid, mille hindadel on lähitulevikus potentsiaali kasvada.

Briefingul on igal kauplejal oma nišš.

Näiteks Chart Trader lähtub oma ideedes tehnilisest analüüsist ja Blue Chip Trader kaupleb ainult väärtusaktsiatega; Event Trader oskab alati lahti seletada oluliste makrouudiste tagamaid ja Scalp Trader genereerib kauplemisideid peamiselt fundamentaalse analüüsi põhjal. Scalp Trader ehk Damon Southward on Briefingus ametis olnud juba üle 20 aasta ning omab aukartustäratavat kogemuste pagasit ja kadestamisväärset turutunnetust. Just Damoni ja Briefingu müügijuhi Brett Amesiga oli mul Chicagos au kohtuda.

Astudes Briefingu kontorist välja, tundsin, et päike oli õhu ligi 40ne kraadini

kütnud. Kuumuse eest Starbucksi kohvikus pelgupaika otsides jäin mõtisklema USA ja Eesti ühiskonna erinevuste üle.

Seltskond on USA-s kirjum kui mutionu sünnipäeval, aga tõenäoliselt just tänu sellele on inimesed üksteise vastu viisakad ja sõbralikud. Suvalise inimesega võib tänaval maast ja ilmast lobisema jääda, ja seda sõltumata soost, vanusest või nahavärvist. Ilmselt oli päike mu pea ka natuke kuumaks kütnud, sest järgmise mõttena tekkis unistus päevast, mil ka eestlane muutub ümbritseva suhtes natuke avatumaks ega hakka telefonis salamisi politsei numbrit valima, kui keegi võõras temaga tänaval juttu tuleb ajama.

Kokkuvõtteks võin kinnitada, et minu reis Ameerika Ühendriikidesse ületas igas mõttes mu ootusi ja endalegi tuli üllatusena, kui väga ma sealset elurütmi nautisin. Ehk tuleb eestlaslikult tõdeda, et tasus 18 tundi selle nimel lennukis kannatada küll.

46

SUBARU LEVORG

AUTOSPIRITIST WRX STI GEENIDEGA

SUBARU WRX STI

SUBARU LE VORG alates

alates

26 400 €

SPORTLIK UNIVERSAAL, MIS MUUDAB SINU ETTEKUJUTUST PEREAUTOST. Unistad märkamatust pereautost? Siis pole Subaru Levorg sinu jaoks. Aga kui sul on piisavalt kogemust, et mõista sümmeetrilise nelikveo eeliseid ja aimad, mida võib pakkuda 170 hj turboboksermootor – siis meil on, millest rääkida. Sest Subaru Levorg, haruldane kombinatsioon sportautost ja universaalist, millel muu hulgas ka klassi mahukaim pakiruum, on meie nägemus vaimustavast pereautost. Subaru Levorg Autospiritist – sinule õige!

Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee Levorg kütusekulu 6,9-7,1 l/100 km. CO2 heitmed: 159-164 g/km. WRX STI kütusekulu 10,4 l/100 km. CO2 heitmed: 242 g/km.

35 900 €

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

FOTO: GETTYIMA GES

INVE ST EERI – NR 3/20 16

48

Zlatan

ROOTSI LINNA MALMÖ GETOST SIRGUNUD BALKANI TAUSTAGA TEMPERAMENTSEST ZLATAN IBRAHIMOVIĆIST ON SAANUD ÜKS ENIM TEENIV JALGPALLUR MAAILMAS, KUIGI MEHEL TÄITUB TÄNAVU SÜGISEL JUBA 35 ELUAASTAT.

49

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT OD: GET T YI M A GES

Guru

Ainus mängija maailmas Skoorinud meistrite liigas kuue erineva klubi eest (Ajax, Juventus, Milano Inter, Barcelona, AC Milan ja PSG).

Võitnud 13 meistritiitlit neljas erinevas liigas (Prantsuse, Itaalia, Hispaania ja Hollandi).

Võitnud Itaalia Kuldse Saapa auhinna (Capocannoniere) kahe erineva klubiga.

Lisaks on erakordne fakt, et need klubid on ühest linnast: Milano Inter (2008– 2009) ja AC Milan (2011– 2012).

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 3/20 16

KUI KAKS AASTAT tagasi arvati, et Zlatani karjäär on lõpusirgel, siis praegusel hetkel näib see olevat täiesti tipus.

Kuigi mees loobus tänavu suvel pärast Euroopa meistrivõistlusi esindamast Rootsi koondist, asub ta mängima maailma tugevamais liigas ja selle liiga ühe edukama klubi Manchester Unitedi ridades. Oma pika, eduka ja hinnatud mängijakarjääri jooksul on Zlatan kogunud kenakese varanduse, mille väärtuseks hinnatakse 160 miljonit eurot.

Aga see mammon pole kogutud vaid palli väravasse lüües. Mees on nutikalt investeerinud börsil, tal on osalused kinnisvaraprojektides, reklaamilepingud ning värskelt ka oma spordirõivaste sari.

Hiljuti asutas ta koos pallivõluritest kamraadidega ka riskikapitalifirma.

Kas ta kavatseb hakata karjääri lõpetama? Esialgu näib, et jalgpalliga, mis aitas

Zlatani getost välja, on mehel endiselt erisuhe ja indu imeväravaid lüüa näib jaguvat. Selle eest maksab klubi talle tänavusel hooajal tervelt 11 miljonit eurot. Kokku teenib mees vähemalt poole rohkem.

Rikas, aga ikka motiveeritud Zlatani uue klubi Manchester Unitedi värske peatreener José Mário dos Santos Mourinho Félix, kes tahtis Zlatanit enda meeskonda, ei kahtle raasugi mehe motivatsioonis. „Olgem ausad, ta on väga rikas. Ta on terve oma karjääri jooksul palju teeninud ja võitnud palju tiitleid.

Kuid sa tuled maailma tugevaimasse liigasse vaid siis, kui sa tunned, et suudad siin toime tulla. Kui sa seda ei tunne, võid sa minna Ameerika Ühendriikidesse, Hiinasse või jääda veel üheks hooajaks Prantsusmaale. Kui ma ütlesin talle, et ma olen võitnud Inglismaal, Hispaanias 50

Amsterdamis Värkselt Ajaxisse mängima suundunud noor Zlatan tutvumas 2001. aastal linnaga.

ja Itaalias ning tema Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, ütles ta, et tahab ka Inglismaal võita. Ta on kõrgelt motiveeritud.”

Getost tippu Zlatani loo algus ei ole üldsegi tore. Tema vanemad on immigrandid endise Jugoslaavia aladelt. Moslemist isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema katoliiklikust Horvaatiast. Lapsepõlve pidi ta veetma Malmö getostunud äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ei tea, kas tänavakakluste või enesekindluse tõstmise pärast tundis noor Zlatan lisaks jalgpallile huvi ka võistluskunstide vastu. 17-aastaselt omandas ta musta vöö taekwondo’s.

Zlatan mängis poisina kodulinna Malmö võistkondades Malmö Anadolu BI-s ja FBK Balkanis. Kooliharidus jalgpalli51

huvilisele poisile külge ei hakanud ning ta kukkus keskkoolist välja ja keskendus spordile.

Nii sõlmiski ta juba 15-aastaselt lepingu Malmö FF-i täiskasvanute meeskonnaga.

Põhimeeskonda pääses ta alles kolm aastat hiljem – siis kukkus Malmö ka Rootsi kõrgliigast välja, kuid järgmisel aastal tõusis tagasi.

Kuid noormees oli ennast näidanud ja tema annet pandi tähele. Huvi hakkasid tundma nii Londoni Arsenal eesotsas legendaarse treeneri Arsène Wengeriga kui ka Amsterdami Ajax. Ibrahimović sõlmis 22. märtsil 2001 lepingu Ajaxiga.

Pärast viit hooaega Hollandis läks Zlatan Itaaliasse Milano Interisse. Seal lõi ta kolme aasta jooksul 57 väravat 88 mängus.

Juba Milanos kohtus Zlatan Mourinhoga, kes on iseloomustanud teda võitjana, väravalööjana ning lihtsalt naljaka ja

Ibrahimovic Eesti vastu Eesti on Rootsiga kohtunud jalgpallis 16 korral. Esimene kord oli 23. juulil 1921. aastal ja viimati tänavu 6. jaanuaril Dubais. Zlatan on mänginud Eesti vastu vaid korra – 4. septembril 2014. aastal sõprusmängus Rootsis Solnas Friends Arenal. Zlatan lõi ka mängu ainsad väravad mängu 3. ja 24. minutil, kuid 15 421 pealtvaataja ees sai Zlatan Rootsi meeskonnast ainsa kollase kaardi 25. minutil ja vahetati 64. minutil Tobias Hyséni vastu välja. Mehe osalemine mängus oli üldse suure kahtluse all, sest paar nädalat varem oli ta vigastanud puusalihast.

Mängu teise kollase kaardi sai 79. minutil Eestit esindanud Ragnar Klavan.

Tänavu peetud mängus osalesid Rootsi poolel vaid Skandinaavia klubides mängivad pallurid. Kuigi Rootsi koondisesärgis me Zlatanit enam ei näe, on võimalus temaga väljakul kohtuda just Ragnar Klavanil. FC Liverpool (keskkaitsja Klavan) ja Manchester United (ründaja Zlatan) kuuluvad Inglismaa Barclays Premier League’i tippklubide hulka ja nende vastasseis on teravast teravaim.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Guru

FOT OD: VI DA P RES S

vahva sellina. Mourinhoga töötas Ibrahimovic Milano Interis koos aastail 2008 ja 2009. 2010. aastaks, kui Mourinho võitis Interiga meistrite liiga, oli Zlatan meeskonnast aga juba läinud. „Sa pead teda mõistma. Ta on naljakas tegelane, ja kui sa teda ei tunne, siis võib jääda mulje, et mõned tema ütlused on ülbed,” selgitas Mourinho.

Saavutused Rootsi eest Löönud kõige rohkem väravaid (62) 116 mängus.

Valitud 10 korda parimaks jalgpalluriks ehk saanud Kuldse Palli (Guldbollen), kusjuures üheksa aastat järjest (2007–2015).

Löönud Rootsi eest väravaid neljal järjestikusel EM-il (2004, 2008, 2012 ja 2016).

Vaatamata oma tohutule panusele jäi Zlatanil Rootsi koondisega edu saavutamata. Võib öelda, et ta liitus koondisega pisut liiga hilja.

Kui Zlatan oli 10-aastane koolipoiss, jõudis Rootsi 1992. aastal kodusel EM-il nelja hulka (kolmandat kohta välja ei mängitud) ja kaks aastat hiljem MM-il Ameerika Ühendriikides võideti pronksmedal.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

Võrdleb ennast Ferrariga 2009. ja 2010. aasta hooajal mängis Zlatan Barcelonas. Enesekindlusest ja sõnaosavusest tal tõesti puudust ei tule. Kui tal tekkis konflikt Barcelona endise peatreeneri Josep „Pep” Guardiola Salaga sellepärast, et tal oli vähe mänguaega, põrutas temperamentne Ibrahimović täiega: „Mind ostes soetad sa endale Ferrari. Kui sa sõidad Ferrariga, paned sa paaki parima kütuse, sõidad kiirteele ja vajutad gaasipedaali põhja. Guardiola lasi aga paaki suvalist diislit ja läks tegema ringe külateedele. Kui see on tema eesmärk, oleks ta pidanud ostma endale Fiati.”

Suhe Guardiolaga kulmineerus tüliga Barcelona riietusruumis, kus Zlatan olevat loopinud treeninguvarustust ja karjunud treeneri suunas solvanguid. Seepeale mehed enam omavahel ei suhelnud ning Guardiola laenas Ibrahimovići 2010. aastal AC Milanile. Barcelona asepresident Carles Vilarrubi avaldas hiljem, et Zlatan

Tuleb teha olevat ähvardanud Guardiolale avalikult kolki anda, kui too ei luba tal minna Milani mängima. 2012. aastal siirdus Zlatan aga juba Paris Saint-Germaini ridadesse, kuhu ta jäi tänavuse hooaja lõpuni.

Sõnaosavust jagub Tänavu tuli Zlatan välja uue spordirõivaste kollektsiooniga A-Z. Kusjuures A tähendab teekonna algust oma eesmärkide saavutamisel ja Z tähistab eesmärgini jõudmist. Mees ise tunnistab, et rõivas iseenesest lahendust ei paku ning tulemuse saavutamiseks tuleb teha tööd, tööd ja veel kord tööd. Nagu ta on ka ise pidanud tegema. Kui kõik teavad Nike’i 52

ha tööd ja veelkord tööd slogan’it, et tee lihtsalt ära, ja Adidase oma, et miski pole võimatu, siis Ibra pakub välja higi, nuttu, karjumist ja veritsemist. Ja kui keegi kavatseb tema tööd kritiseerida, vastab Zlatan: „Rebi suust nende keeled ja olgu nende sõnad su roaks.” See on viide piibli Esimesele Moosese raamatule.

Kinnisvara ja riskikapital 2013. aastal kirjutati, et Zlatan omab kinnisvara Milanos, Miamis ja New Yorgis. Ning Ameerika Ühendriigid pidid olema Zlatani eriliseks huviobjektiks, kus ta näeb suurt potentsiaali.

Itaalia Äripäeva – Milano Finanza – järgi 53

olevat Zlatan osaline projektis, mis on väärt miljardeid. Ta pidavat tegema koostööd Itaalia kinnisvaramoguli Davide Bizziga, kel on ohtralt valduseid ka New Yorgi viiendal avenüül.

Tänavu suvel asutas Zlatan koos oma endiste klubikaaslastega Pariisi SaintGermainist – Marco Verratti, Maxwelli ja Salvatore Siriguga – Ciroo-nimelise finantsettevõtte, mille eesmärk on investeerida erinevates valdkondades tegutsevatesse firmadesse ja organisatsioonidesse. Ibrahimović omab 58 protsenti ettevõttest, teistel meestel on igaühel 14 protsendi suurune osalus. Ettevõtte peakontor asub Milanos.

Kui vaja, siis ka modell Zlatan demonstreerib rõivasarja A-Z, mille ta lõi selleks, et huvilistel oleks võimalik valida mugavad rõivad, millega sporti teha ja ennast vormi ajada.

Räppar Zlatan 2014. aastal tegi Zlatan koos noore lauljannaga, kel nimeks Day, omapärase versiooni Rootsi hümnist.

Videot vaadates on aru saada, et tegelikult on tegemist Volvo reklaamiga.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

F O T O D: V I DAPRE SS

Guru

Perekond Zlatani kauaaegseks elukaaslaseks on endine modell Helena Seger, kellega tal on kaks poega: Maximilian (sündinud 22. septembril 2006) ja Vincent (6. märtsil 2008).

Zlatani varandust hinnatakse 160 miljoni euro suuruseks

Nimekaim Enne jaanipäeva jõudis Tallinna varjupaika Kohtla-Järvelt leitud kaheksakuune isane koer, kellele oli nimeks pandud Ibrahimovitš Zlatan. Juba kahe nädalaga leidis nunnu loom endale uue kodu. „Zlatan on uues kodus ja väga õnnelik.

Saime esimese energiapahvaku välja elatud ja nüüd elame vaikselt edasi,” andis uus omanik varjupaigale tagasisidet.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

Kolib Stockholmi Keegi ei tea, kui kaua kavatseb ja saab Zlatan veel tipptasemel spordis jätkata.

Uuele peatreenerile Mourinhole Zlatani vanus probleemiks ei ole. „Üks vanus on see, mis on dokumendil, kuid seal on vaid kuupäev, millal inimene on sündinud,” sõnas Mourinho Ibrahimovići kohta pressikonverentsil. „Tegelik vanus peitub inimese kehas, ajus ja suhtumises. Ja see mees on noor. Et ta üles kasvades tegeles enne jalgpalli juurde asumist ka muude spordialadega, eelkõige võitluskunstidega, valmistas ta lihased ja vaimse poole võrreldes traditsioonilise jalgpalluriga ette hoopis erinevalt.”

Suve hakul arvati, et Ibrahimović võib naasta oma sünnilinna Malmösse, kuid Rootsi koondise pressikonverentsil, kus avalikustati EM-ile sõitev koosseis, lasi Zlatan sellel kuulujutul allavett joosta, heites kivi ka ajakirjanike kapsaaeda. „Ma tahan, et te kirjutaks lugusid. Tahan näha, kes kõige parema välja mõtleb. Kui ma neist ära väsin, siis ma ütlen, kuhu lähen,” teatas ta. Lõpuks põrutas ta välja:

„Allsvenskani (Rootsi liiga) jaoks olen ma liiga hea.” Tundub, et sünnilinna Malmöga Zlatani seos väheneb. Läinud aasta sügisel pakkus kõneainet mehe kinnisvaratehing Rootsi pealinnas Stockholmis, kus ta ostis 11,5 miljoni euro eest kiriku.

Maja, kus varem käidi jumalat kummardamas, võiks olla Ibrahimovićile mugav paik avalikust elust taandumiseks, kirjutasid Rootsi ajakirjanikud. Enne seda tehingut müüs ta läinud kevadel hokimängijale Carl Söderbergile 3 miljoni euro eest maha oma maja sünnilinnas Malmös. „Stockholm on palju suurem. Seal on rohkem võimalusi ja sealt on lihtsam reisida,” põhjendas Zlatan, miks ta kavatseb pärast karjääri lõppu Stockholmi kolida. Stockholm näib talle ka palju rahvusvahelisem. „Ma olen elanud palju välismaal ja rahvusvahelisus on minu jaoks tähtis,” lisas ta.

Kirik on vaid kahe kvartali kaugusel Östermalmi promenaadist. „See, et tahan elada Rootsis, on minu laste huvides. Ma tahan, et nad õpiksid Rootsi traditsioone.

Nad on seni elanud ainult välismaal,” selgitas Ibrahimović oma valikut.

54

Hubane kortermaja lummavas Kadriorus

Moodsad korterid ja parim asukoht!

Leia kodu endale või investeerimiseks.

Tutvu võimalustega kodulehel või võta meiega ühendust.

Allan Vanatoa Kinnisvarakonsultant (+372) 520 7288 allan.vanatoa@1partner.ee 1partner.ee

Terviklik ehitusteenus ideest teostuseni

Vaata rohkem rannapargi.ee

Uued korterid Kesklinnas

Vaata rohkem kappeli7.ee

Kose tee 37

Tuljak restoran

Noa restoran

Ristiku 24

Projekteerimise juhtimine, omanikujärelevalve korraldamine, vajalike ekspertiiside teostamine, ehitamine, personaalne haldamine.

1partnerehitus.ee 55

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Suur uudis

Uuendus LHV PANK PAKUB NÜÜD UUSI VIIPEMAKSEVÕIMALUSEGA DEEBET- JA KREDIITKAARTE. SELGITAME KÕIKI PANGAKAARTIDEGA SEOTUD MUUDATUSI.

Viipemakseid saab teha makseterminalides, mis on sellekohaselt märgistatud.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 3/20 16

AUGUSTIS VAHETASIME VÄLJA pakutava pangakaartide valiku. Kõikidele LHV pangakaartidele on uuendusena lisandunud viipemaksevõimalus, mis põhineb kontaktivabal tehnoloogial (NFC ehk near field communication). See tähendab, et uue pangakaardiga saab Eestis väikeostude eest tasuda kaarti makseterminali panemata ja PIN-koodi sisestamata. Selleks tuleb vaid kaardiga viibata viipemaksemärgiga makseterminali kohal. Viipemakse muudab väikeste ostude tegemise senisest märksa mugavamaks ja hoiab kokku nii ostjate kui ka kaupmeeste aega.

Eestis on ühe viipemakse maksimumlimiidiks pankadevahelise kokkuleppena määratud 10 eurot. Seda summat ületava ostu eest tuleb viipekaardiga maksta vanaviisi: panna kaart terminali ja sisestada PIN-kood. Viipekaarti saab kasutada ka välismaal reisides, siis kehtib maksetele kohalik limiit. Mujal Euroopas on viipemakse populaarne lahendus, näiteks Suurbritannias toodi see turule juba 2009. aastal ja praegu tehakse seal iga viies makse viipega.

Deebet- ja krediitkaardid Ühtlasi tõime tagasi eraldi deebet- ja krediitkaardid. Enam ei väljasta LHV deebetkontot ja krediidikontot ühel kaardil võimaldavaid pangakaarte. Miks

selline muudatus? Kuigi kahe kontoga kaardid lubasid ühendada mitu erinevat kaarti, ei ole see uuendus saavutanud loodetud edu – kaartidega on välismaal maksmisel esinenud probleeme, samuti ei ühildu nende tööpõhimõttega uus viipemaksetehnoloogia. Kõik praegu klientide käsutuses olevad kahe kontoga kaardid toimivad senistel tingimustel kuni kehtivusaja lõpuni.

LHV kaardiportfell on väga laia valikuga ja meie uuendatud veebilehelt leiab iga klient hõlpsasti endale sobiva kaardi.

Eraklientidele pakume oma populaarset roosat, musta ja valget kaarti, portfellis on koostöös Kaubamajaga väljaantavad Partneri deebetkaart ja krediitkaart. Lisaks saab jätkuvalt toetada oma lemmikjalgpallimeeskonda LHV jalgpallikaardiga, mis sai uue väljanägemise.

Uutel kaartidel on nüüd kuutasu Uutele väljastatavatele pangakaartidele kehtib kuutasu: erakliendile 1 euro ja ärikliendile 2 eurot. Alla 26 aasta vanused kliendid kasutavad LHV pangakaarte ka tulevikus tasuta. Au-klientide teenuste hinnad ei muutu.

Kuutasu tuleku põhjus on peamiselt selles, et kaartide väljastamine on võrreldes varasemaga muutunud meie jaoks oluliselt kallimaks, kuna eelmise aasta lõpust kehtima hakanud üle-euroopaline 56

Partner pangakaart Edaspidi väljastame Partnerkaardi eelistega seotud pangakaarti kas deebetkaardina või krediitkaardina. Selle valiku saab igaüks vastavalt oma harjumustele teha. Endiselt kehtivad kõik Kaubamaja grupi Partnerkaardi soodustused ning Partner pangakaardiga makstes topeltpunkti teenimise võimalus.

regulatsioon vähendas kaardimaksetelt saadavat tulu. Kuutasu katab osa lisandunud kuludest. Soovime oma klientidele pakkuda jätkuvalt kvaliteetset kaarditeenust ja ka makselahendusi edasi arendada. Selge pangakaardi kuutasu aitab seda teha. Oluline on märkida, et teiste teenuste hindu kaartide kuutasu ei mõjuta, samuti toimub uuele hinnakirjale üleminek järk-järgult – olemasolevad pangakaardid toimivad kehtivusaja lõpuni senise hinnakirja alusel.

Viipemakse terviklahendus Esimesena Eestis pakume viipemakse terviklahendust. Augustikuu jooksul oleme avanud viipemaksevõimaluse LHV klientidest kaupmeeste makseterminalidel ning juba saab nendes ligi 1000 müügikohas viipemaksega maksta. Et sellised kaupmehed oleksid kergemini leitavad, lisame ülevaate kontaktivabadest müügikohtadest LHV mobiilipanga rakendusse.

57

Maailmas ei ole kontaktivaba tehnoloogiaga sularahaautomaate seni kuigipalju nähtud, kuid LHV viipemaksekaardiga saab ka LHV sularahaautomaatidest kontaktivabalt sularaha välja võtta.

Selleks tuleb automaadil tähistatud koha juures kaardiga viibata ja järgida ekraanile kuvatavaid juhiseid. Tõsi, PIN-kood tuleb siiski sisestada.

Viipemakse turvalisus Iga viipemaksetehing on kaitstud unikaalse krüptogrammiga. See tagab, et tehing tehakse üksnes juhul, kui kaupmees on selle algatanud ning kaart on terminali vahetus läheduses (kuni 2 cm kaugusel). Kaardi varastamise või kaotamise korral tuleb koheselt panka pöörduda ja see sulgeda. Soovi korral võib kaardi viipemaksevõimaluse pärast aktiveerimist välja lülitada. Selle saab taas sisse lülitada. Mõistlik on mobiilipangas seadistada ka madal päeva- ja kuulimiit.

Jalgpallikaardil on uus kujundus Uuenenud on LHV jalgpallikaardi väljanägemine. Uus kujundus on meie rahvuskoondise auks sinisärkide värvi ja saanud inspiratsiooni Eesti Jalgpalli Liidu sümboolikast. Jalgpallikaart on deebetkaart, mis on ka Eesti Jalgpalli Liidu fännikaart. Endiselt saab sellega toetada oma lemmikmeeskonda – iga sinu ostu pealt maksab LHV Pank 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Finantsteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega aadressil lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Mõtle oma krediidiotsus alati läbi. Krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 21,72% aastas järgmistel näidistingimustel: limiit 500 eurot, intress 18% aastas (fikseeritud), kaardi kuutasu 1 euro, intressivaba periood 22 päeva, tagasimaksete summa 553 eurot – eeldusel, et limiit võetakse kasutusele viivitamata, täies mahus ja tagastatakse aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT O: K A UP O K A LDA

Eesti hea VÕIKS ARVATA, ET MIDA JÕUKAMAD ON INIMESED, SEDA VÄHEM ON NEIL PÕHJUST MURETSEDA TULEVIKU PÄRAST. PÕGUS VAATLUS KINNITAB AGA VASTUPIDIST. MIDA JÕUKAMAKS MUUTUB ÜHISKOND, SEDA ROHKEM MÕELDAKSE SELLE PEALE, KUIDAS TULEVIKUS HAKKAMA SAADA.

TEKST: ANDRES VIISEMANN

LHV asutaja ja pensionifondide juht INVE ST EERI – NR 3/20 16

NEED, KELLEL ON vara, soovivad vähemalt oma elujärje säilimist. Kuid põhjustagajärg-seos toimib tõenäoliselt ka vastupidi. Ühiskonnad, kus mõeldakse tänasest päevast kaugemale, on rikkamad nendest, kus elatakse peost suhu.

Vanemate toetamine on noorte kohus Jõukamad ühiskonnad hindavad stabiilsust kõrgemalt. Samas aitab stabiilsus kaasa jõukuse kasvule. Stabiilsus ei sõltu ainult sellest, kui palju on ühiskonnas rikkust, vaid ka sellest, kuidas see on jaotunud ühiskonna liikmete vahel. Kui vara ühiskonnas on jaotunud väga

ebavõrdselt, siis need, kellel ei ole midagi kaotada, hakkavad paati kõigutama. Ja kui neid kõigutajaid on palju, siis võib paat ümber minna.

Pensionisüsteemi ülesanne on eelkõige tasakaalustada sissetulekute jaotust ühiskonnas erinevate vanusegruppide vahel ja hoolitseda selle eest, et sissetulekute langus pärast tööjõuturult lahkumist ei oleks šokeerivalt drastiline. Kõige lihtsam viis selle eesmärgi saavutamiseks on jaotada kodanike sissetulekuid maksude kaudu ümber ehk võtta neilt, kes teenivad, ja jagada neile, kes enam ei teeni. On loomulik, et noortel, tervetel ja tugevatel lasub 58

Pension

ks kohustus aidata vanemaid ja nõrgemaid. Ühiskonna vanuseline struktuur, aga ka väärtused on aja jooksul muutunud.

Demograafilistest muutustest (ülalpeetavate osakaalu pidevast kasvust rikastes ühiskondades, kus inimesed elavad kauem, samas kui laste arv keskmises peres väheneb) on omajagu kirjutatud.

Pensionireform oli samm õiges suunas Samavõrd oluline on ka väärtuste muutus ühiskonnas. Inimesed on muutunud individualistlikumaks, elatakse rohkem endale ja nõutakse oma õigusi. Vanemad inimesed on poliitiliselt isegi aktiivsemad kui noored, mis tähendab, et sageli on just sellel kasvaval grupil oluline hääl tähtsate ühiskondlike valikute (sealhulgas ka sissetulekute ümberjagamise) kujundamisel.

Valitsus, kes alandab pensione, ei püsi kaua võimul.

2002. aasta pensionisüsteemireformiga loodi (lisaks olemasolevale esimesele 59

sambale) kohustuslikud teise samba ja vabatahtlikud kolmanda samba pensionifondid. Reformi esmane eesmärk oli pehmendada demograafiliste trendide põhjustatud probleeme, eelkõige kasvavat survet riigieelarvele.

Pensionireformiga vähendati natuke tänaste palgasaajate vastustust tänaste pensionäride ees (töötasust mahaarvatav maks esimesse sambasse alanes 20 protsendilt 16 protsendile) ning natuke vastutust anti oma pensioni eest inimesele endale. 6% inimese palgast läheb tema enda valitud fondi. Lisaks esimesele ja teisele sambale motiveerib riik kodanikke maksusoodustustega koguma pensioniks tagavara ka kolmanda samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse.

Täna võib kindlalt väita, et pensionireform oli samm õiges suunas. Vanaviisi, ainult solidaarse esimese sambaga jätkamine oleks meid jätnud kursile, kus oleksime pidanud tulevikus jälle ja jälle kergitama sotsiaalmaksu, et täita võetud kohustusi tulevaste pensionäride ees või siis teatud hetkel antud lubadusi murdma (tõenäoliselt korduvalt).

Raha tuleb kõrvale panna Enamik inimesi ei teadvusta riski, et esimene ja teine pensionisammas ei taga neile tõenäoliselt rohkem kui 40 protsenti nende tänasest sissetulekust. Või siis võtavad nad seda paratamatusena, mille vastu pole midagi teha. Riigi poolt seatud eesmärk on 40% keskmise netovanaduspensioni (I ja II sammas) ja netopalga suhe. Et sissetulekud ei langeks pensionile jäämise korral rohkem kui 20%, peaksid inimesed ise täiendavalt koguma neli korda suurema summa kui see, mis koguneb nende teise samba fondidesse.

Vahet pole, kas ise kogutud vara on paigutatud pangakontole, aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse või metsamaasse, tähtis on see, et elu ei käiks peost suhu ja igast sissetulekust pandaks midagi kõrvale.

Inimesed peaks võtma vastutuse Kahtlustan, et 2002. aastal mõtlesid reformijad eelkõige sellele, kuidas vähendada pensionikohustustest tulenevat ja aja jooksul järjest süvenevat probleemi eelarvedefitsiidiga, ning loodeti, et juhul kui inimestele anda rohkem vabadust ja vastutust otsustada oma tuleviku üle, siis kasutatakse seda ka ära. Kuid inimeste käitumine ei muutunud. Ehk polnud reform piisavalt radikaalne, et see oleks kutsunud esile olulist muutust käitumises. Tõenäoliselt ei tajunud suur hulk inimesi sel ajal isegi mingit muud muutust peale selle, et tuli valida kohustuslikus korras fond, ja nad ei saa siiani aru, miks seda vaja oli.

Vaatamata sellele, et pension sõltub nüüd mõningal määral rohkem varasemast sissetulekust, ei ole pensionisüsteem tekitanud inimestes omanikuI NVE STE E RI – NR 3/2016

Pension

Teine sammas on paljudele suurim investeering Teise samba pensionifond on tõenäoliselt suure osa eestlaste jaoks nende kõige suurem investeering. Kui 10 aastat tagasi oli investeering tõesti nii tibatilluke, et ei väärinudki tähelepanu, siis nüüd juba tasub sellele silma peale heita ja seda hoida. Vastupidiselt paljude netikommentaatorite arvamusele ja isegi mõne majandusteadlase seisukohale (kes keelduvad uskumast rahandusministeeriumi andmeid) pole pensionifondid klientide raha põletanud.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

Ka edaspidi teeme m fondid oleks tootluse tunnet oma pensioni (tuleviku sissetulekute) suhtes. Ma saan täiesti aru, et kui mingi asi on kohustuslik, siis see on juba pea automaatselt ka vastumeelne.

Oma tuleviku eest vastutuse võtmisest hoidumist näitab ka see, et enamik inimesi on jätnud kasutamata riigi poolt pakutavad maksusoodustused kolmanda samba pensionifondidesse investeerimisel. Inimeste huvi vabatahtlikult (isegi koos maksusoodustusega) oma pensioniks raha koguda on olnud väga leige.

Seega kerkib taas küsimus: mis on põhjus ja mis on tagajärg!?

Ma siiski loodan, et enamik inimesi ee-

listab, vähemalt teoorias, omada pigem rohkem kontrolli oma tulevase sissetuleku üle, kui jätta kõik riigi otsustada. Ma arvan, et ei ole päris aus osutada ainult viletsatele pensionifondidele, sest mitte kõik pensionifondid pole olnud viletsad ja inimestel on alati olnud vabadus oma fondi vahetada.

Neljateistkümne aastaga, mis on pensionireformist möödunud, on asjad tasapisi paremuse poole liikunud. Inimesed on hakanud hääletama oma rahaga. Üks näide pensionireformile järgnenud esimesest kümnest aastast: sõltumata sellest, et LHV pensionifondide tootlused 60

olid konkurentidest pikalt ees, olime fondide mahult viimaste hulgas. Seejuures tekitas tõelist nõutust fakt, et kaks Eesti kõige suuremat pensionifondi olid sel ajal (oma kategoorias) kõige madalamate tootlustega pensionifondid. Täna on inimesed teadlikumad, kuid pensionifondi valik sõltub sageli endiselt välistest teguritest.

Ka pensionifondide tasud on alanenud, kuid mitte fondivalitsejate vahelise konkurentsi tõttu, vaid tänu regulatiivsele survele. Fondide tasusid tuleks vaadelda koos fondide mahuga.

Vaatamata kõrgetele teenustasudele (2%) oli LHV Varahaldus oma tegevuse esimesed 11 aastat miinuses. Et teenustasusid alandada, oleksime pidanud leidma uusi investoreid, kes omakorda oleks pidanud meie kasvava kahjumi kinni maksma. Ma isegi ei kaalunud seda võimalust, kuna minu arvates peaks kliente eelkõige huvitama teenuse või toote omadused ja kvaliteet (pensionifondi tootlus), mitte ettevõtte kasumi (kahjumi) suurus. Kaht-

dusandja ootusi ja lootusi suurelt petnud, on pensionifondide investeeringud kohalikku majandusse. Selle asemel, et kohalikud kapitaliturud elavneksid, kasvas pensionifondide loomisega hoopis kapitali väljavool riigist. See ei pea aga tähendama, et asjad nii jäävadki. Tagantjärele analüüsides võime jõuda järeldusele, et ootused olid mõnevõrra ajast ja keskkonnast ees.

Kõigepealt olid pensionifondid liiga väikesed, et investeerida börsil noteeritud aktsiatest mujale. Samuti asetas seadusandlus fondide teele ohtralt takistusi.

Kohalik majandus vajab raha Tänaseks on pensionifondide mahud kasvanud ja ka regulaatorid on püüdnud investeerimiskeskkonda parandada.

Seejuures ei näe ma, et börsil varem emiteeritud aktsiaid teiste turuosaliste käest ostes saaks luua tohutult uut väärtust. Uue kapitali kaasamise tehinguid pole aga börsil viimastel aastatel peaaegu et olnudki. Viimasel ajal on

e me kõik, et meie uses esirinnas len, kas kliendid oleks meie fondidesse rohkem investeerinud, kui LHV kahjum oleks olnud esimesel 11 aastal mõne miljoni võrra suurem. Kõrge protsent väikeselt summalt on vähem väärt, kui väike protsent suurelt summalt. Koos fondide mahu kasvuga on alanenud ka teenustasud.

LHV Varahaldus on viimased kolm aastat teeninud kasumit ja meil on olnud võimalus suurendada oma investeeringuid tootearendusse. LHV on seadnud alati esikohale fondide tootluse. Ka edaspidi teeme me kõik, et meie fondid oleks tootluses esirinnas. Üks aspekt, milles fondihaldurid on sea61

hakanud midagi siiski muutuma. Mida saaks aga teha veel, et meie riigi areng oleks stabiilne, inimesed rikkamad ja tunneks end oma saatuse peremehena?

On räägitud vajadusest parandada kodanike investoriharidust. Sellest oleks kindlasti natuke kasu. Kuid ma kahtlustan, et need teadmised jäävad teoreetiliseks seni, kuni inimesed ei pane reaalselt oma sissetulekutest kõrvale vara, mida investeerida.

Alates asutamisest on LHV missioon aidata kaasa Eesti kapitali (nii finantskui ka inimkapitali) kasvule. Kindlasti tahame seda suunda jätkata.

Vara on kasvanud LHV pensionifondi L tootlus on alates loomisest (juuni 2002) olnud 142,3 %, ja viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised tootlused aasta baasil on vastavalt +3,84%, +3,90% ja +3,13%. LHV Varahaldus on alates 2002. aastast kasvatanud oma klientide vara rohkem kui 94 miljoni euro võrra.

Raha uutesse projektidesse Pensionifondide investeeringutel oleks Eesti majandusele positiivne mõju, kui raha paigutataks uutesse projektidesse ja arengutesse. Mõju oleks märksa positiivsem, kui see on olemasolevate varade kokkuostmisel, mis, tõsi küll, vabastab ettevõtjate raha uute projektide jaoks, kuid ei garanteeri, et uusi projekte siiski ette võetakse. Taolised erainvesteeringud on töö- ja ajamahukad, aga ma usun, et mõne aasta pärast ei ole enam haruldane see, kui pensionifondid on olulised osanikud mõnes tublis eraettevõttes või kinnisvaraarenduses.

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Pension

Indeksfondid LHV TOOB AKTIIVSELT JUHITUD PENSIONIFONDIDE KÕRVAL TÄIENDAVALT TURULE KA PASSIIVSELT JUHITUD PENSIONIFONDID – ÜHE AGRESSIIVSE II SAMBA JA ÜHE III SAMBA FONDI –, MIS ON PIDEVALT TURGUDELE INVESTEERITUD JA KUS KLASSIKALIST AKTIIVSET VARADE JUHTIMIST EI TOIMU. 2002. AASTAL, KUI loodi Eesti II samba kohustuslik pensionisüsteem, mille kaudu hakati inimeste pensionisääste investeerima finantsvaradesse, teadsid vähesed, mis asjad on aktsiad, võlakirjad või fondid. Selleks, et jõuda skandinaavialiku investeerimiskultuuri juurde, kulub meil ilmselt terve põlvkond, kui mitte isegi mitu. Samas võib väita, et oleme vaikselt sinnapoole liikumas ja investeerimisalaseid teadmisi tuleb Eesti inimestele aasta-aastalt juurde. See lubabki LHV-l uute fondidega välja tulla.

JK

TEKST: JOEL KUKEMELK

LHV Varahalduse juhatuse liige INVE ST EERI – NR 3/20 16

Mis on passiivselt juhitud pensionifond?

Andres Viisemann kirjutas Finantsportaalis juunis avaldatud artiklis „Pensioniraha juhtimine: aktiivselt või passiivselt?” põhjalikult lahti kahe erineva lähenemise olemuse ja põhjendas ühtlasi, miks võiks eelistada aktiivset strateegiat, kus fondijuht teeb igapäevaselt oma parima, et varasid parimal võimalikul moel pikaajaliselt kasvatada. LHV juurdeloodavad passiivsed pensionifondid hakkavad sõltumata turuolukorrast investeerima teatud indekseid järgivatesse fondidesse ja aktiivset varade juhtimist neis ei toimu. Passiivne investeerimine tähendab, et fondivalitseja võtab endale varade koguja (asset gatherer), mitte varade juhtija (asset manager) rolli.

LHV-s usume, et paremat pikaajalist tulemust on võimalik saavutada varasid aktiivselt hallates ja et enamikule pensioniklientidest sobivad jätkuvalt just tänased aktiivselt juhitud fondid. Kuid sõltuvalt perioodist ja turuolukorrast võib passiivne toode näidata mõnikord paremat tulemust, ja kuna turul on sellise toote järele nõudlus tekkinud, soovib LHV seda ka pakkuda. Uus pidevalt finantsturgudele investeeriv kohustusliku II ja vabatahtliku III samba fond jõuab turule juba 2016. aasta sügisel. Siinkohal tuleb märkida, et kui LHV tänaste aktiivselt juhitud pensionifondide klientide raha on suures osas investeeritud Eesti ja meie lähiregiooni turule, kust ootame pikemas perspektiivis turu keskmisest paremat tulemust, aidates samal ajal kaasa Eesti majanduskeskkonna ja finantsturgude arengule, siis passiivselt juhitud fondide klientide jaoks see nii olema ei saa, kuna Eesti osakaal maailmamajanduses on tibatilluke ja siinsed ettevõtted ei ole suuremates indeksites esindatud.

Madalamad haldustasud Kuna loodavatel passiivsetel fondidel puudub aktiivne juhtimine ehk riskide aktiivne lisamine ja vähendamine vastavalt turuolukorrale, tähendab see nende fondide jaoks ka madalamaid 62

LHV L vs Vanguard 50/50 160% 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0%

Tootlus kokku

2002*

2003 9,6% 0,3%

2004

2005

2006

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

19,5% 46,3% 66,5% 75,8% 36,2% 76,6% 105,1% 87,5% 113,3% 121,9% 127% 139,3% 6,7% 21,5% 24,9% 24,2% 5,0% 17,5% 27,3% 27,5% 42,6% 57,2% 82,1% 92,3%

Samuti sobivad passiivsed fondid neile, kes usuvad, et madalate haldustasude juures saavutab passiivse investeerimisega paremaid tulemusi. See uskumus muidugi alati paika ei pea, mida näitab ka juuresolev graafik, kus LHV aktiivselt juhitud progressiivset fondi L on võrreldud Vanguardi maailma aktsiaturgude (VANGLVI ID) ja Vanguardi euroala võlakirjaturgude (VANEGBX ID) fondidest koosneva hüpoteetilise indeksiga.

Aktiivselt juhitud LHV Pensionifond L on löönud indeksit LHV aktiivselt juhitud pensionifond L on suutnud Vanguardi fondidest koosnevat hüpoteetilist indeksit (Vanguard 50/50) lüüa. Nagu andmetest näha, on LHV populaarseim pensionifond L, mis investeerib kuni 50% aktsiatesse, tõusnud 2016. aasta juuni lõpuks alates pensionireformist ja pärast kõiki tasusid 142,3%.

Samal ajal on Vanguardi maailmaaktsiaturgude indeksist ja võlakirjaturgude indeksist koosnev portfell tõusnud vaid 95,4% (teeme lihtsustavad eeldused, et varaklasside osakaalud tuleb vaid kord 63

2007

1016*

2015

2014

LHV L Vanguard 50/50

LHV Pensionifond L Vanguardi võrdlusportfellist edukam LHV L -1,9% Vanguard 50/50 -5,5%

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

-20%

2002*

haldustasusid, mis jäävad 0,5% juurde aastas. Need fondid sobivad eelkõige pensionikogujaile, kellel on aktiivselt juhitud fondide fondijuhiga võrreldes globaalselt märksa optimistlikum turunägemus, sest just tõusval turul pidevalt investeeritud olemine peaks andma paremaid tulemusi. Samas tähendab eelnev ka seda, et langeva turu korral, nagu seda oli 2008. aasta finantskriis, ollakse samuti pidevalt finantsturgudele investeeritud – piltlikustatult sõidab see laev finantsturgude merel iga ilmaga, hoolimata lainete suurusest.

aastas viia seadusega lubatud raamidesse, kus aktsiate osakaal ei ületaks 50%, ning et 0,5% haldustasu arvestatakse maha iga aasta lõpus ja kogu vara saab paigutada kas või ühte fondi).

Tulemustes on vahed suured ning see näitab, et aktiivselt juhitud fond võib pika perioodi jooksul investorile olulist väärtust lisada.

Ka aastate lõikes eraldi vaadatuna on alates 2002. aasta juulikuu pensionireformist LHV aktiivselt juhitud pensionifondi L tulemus olnud parem, ületades Vanguardi indeksitest koosnevat võrdlusportfelli kokku üheksal aastal.

Börsil kaubeldavate fondide turg ise on alates Eesti II samba pensionireformist läbi teinud väga suure kasvu, olles täna üle 20 korra suurem kui 14 aastat tagasi.

See võimaldab erinevate haldajate fondide poolt täna kokku panna tervikliku passiivselt juhitud fondiportfelli. Täpsed põhimõtted, kuidas toimub LHV tulevaste passiivsete pensionifondide varade investeerimine, tehingute tegemine ja milliseid indekseid jälgima hakatakse, avaldame juba lähiajal.

2016* 142,3% 95,1%

*2002. aasta puhul on tootlus toodud perioodil 01.07.02–31.12.02. 2016. aasta puhul on periood 01.07.02–30.06.16. Ülejäänud aastate puhul on tootlus toodud alates 01.07.02 kuni vastava kalendriaasta lõpuni.

Tabel on koostatud Bloombergi ja pensionikeskuse andmete põhjal.

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta.

LHV pensionifondi L viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised tootlused aasta baasil on vastavalt +3,84%, +3,90% ja +3,13%. Tootlustest on fondi juhtimisega seotud tasud maha arvestatud. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja pea nõu asjatundjaga.

AS LHV Varahaldus Tartu mnt 2, Tallinn 10145 I NVE STE E RI – NR 3/2016

Suur uudis

Sada tuhat LHV PANGA KLIENTIDE HULK ON TÄNAVU KASVANUD. IGAL KUUL LISANDUB KUNI 3000 UUT KLIENTI NING AUGUSTIKUUS JÕUDIS PANK OLULISE TÄHISENI, KUI MEIEGA LIITUS JÄRJEKORRAS 100 000. KLIENT.

Klientide heaks LHV Panga kliente teenindab kokku üle 230 pangatöötaja, kelle seas on kõige rohkem IT-töötajaid – pea iga neljas. LHV töötajate keskmine vanus on 33 aastat. Kõige noorem töötaja on 19-aastane, kõige eakam aga 72-aastane. LHV asutati 1999. aastal, kuid pangalitsentsi saime 2009. aastal.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

MEILE MEELDIB, ET nii palju inimesi ja ettevõtteid on leidnud tee meie juurde ja usaldanud oma rahaasjad meie hoolde. Ümmarguse tähise täitumise järel vaatame otsa statistikale – kes siis ikkagi on LHV oma pangaks valinud.

LHV pakub oma teenuseid eelkõige ettevõtlikele ja aktiivsetele inimestele, kes soovivad oma vara hoida ja kasvatada.

Neli viiendikku LHV Panga klientidest on eraisikud. Iga viies klient on aga ettevõte ja see on samuti rõõmustav, kuna soovime pangana olla just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele parim valik.

Eraklientidest on mehi ja naisi pea sama palju: 54% klientidest on mehed ja 46% naised.

Kui vaadelda aga LHV Panga kliente

vanuse järgi, siis kõige suurem hulk on kolmekümnendates eluaastates kliente: 30% ehk pea kolmandik. 26% klientidest on 19–30aastased ning 21% neljakümnendates eluaastates. Üle kuuekümne aasta vanuseid on LHV klientide hulgas 8% ja alla 18-aastaseid 2%. Kõige vanem LHV Panga klient on 96aastane.

LHV kunded elavad peamiselt Tallinnas ja Tartus ja nende linnade lähiümbruses. Tallinnas ja Harjumaal elab koguni 63% meie klientidest ning 13% elab Tartus või Tartumaal. Kuid LHV pangateenuste kasutajad elavad ka mujal Eestis – Pärnus ja Pärnumaal 4%, mujal juba hajutatumalt. Kliente on meil koguni 32 riigist, sealhulgas näiteks ka Tansaaniast ja Kuubalt.

64

65

I NVE STE E RI – NR 3/2016

FOT O: A N U H A M M ER

Intervjuu

Uus nägu LHV VÄLJANÄGEMINE ON MUUTUNUD – PANGA REKLAAME KAUNISTAVAD UUED ILLUSTRATSIOONID, INFOMATERJALID ON UUES KUUES NING MUUTUNUD ILME SAAB KA KODULEHEKÜLG. MUUTUSTE TAGA ON DISAINIJUHT TÕNU SIKK, KES SELLE AASTA ALGUSEST HOOLITSEB LHV VISUAALSE IDENTITEEDI EEST.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

66

Kuidas sa reklaamimaailma sattusid?

Nagu enamiku asjadega elus oli see juhus, mis otsad omavahel kokku viis. Me olime siis veel esimesel kursusel ERKI-s, kui sõbra sõber otsis kedagi, kellel oleks väga hea käsi ja silm. Oli vaja Eesti Vabariigi uued pitsatid kujundada – lõvid uuesti lahti joonistada – ja seda ei saanud teha ilma käsitööta. Minu ühikas joonistatud lõvid jõudsid kõik uute pitsatite peale. Need pitsatid tootis firma Miniplast ja sealsamas oli ka esimene arvuti, imeaeglane, mida saime siis öötundidel proovida.

Seal kohtusin ma oma praeguse partneriga reklaamiagentuuris Division, kellega hakkasime erinevaid reklaammaterjale tegema. Meie esimene ühine projekt oli Ameerika ärikeskuse maja prospekt.

Käsitsi joonistatud aksonomeetrilised vaated, pliiatsiga toonitud, üles pildistatud ja Soomes trükitud. Sealt hakkas asi edenema. Alustasime veel rubla ajal, aga mida aeg edasi, seda suuremate klientidega tekkis kontakte.

Mida sa veel oma tehtud töödest esile tooksid?

Esimestest töödest tuleb meelde, et üheksakümnendate alguses, kui Estonian Air, rahvuslik lennukompanii, hakkas lendama Londonisse ja Pariisi, tegime tolle aja kohta väga julgeid reklaame. Uhkeid fotolavastusi. Printreklaam oli siis ikka põhiline. Hiljem olen palju toredaid asju teinud näiteks Saku Õlletehasele – Originaalile ja Saku Kullale –, reklaame ja pakendeid, kuid eelkõige olen ennast selliseks identiteedimeheks pidanud. Eesti Energia brändiuuendus on suuresti minu disain, Omniva on minu käe alt tulnud. Ega kõik ei tulegi meelde.

Kui palju oled LHV käekäiku jälginud?

Olen loomulikult silma peal hoidnud.

Mingil hetkel, kui LHV esimesed pangakaardid turule tõi, hakkasin ka ise LHV kaarti kasutama. Sellest ajast peale 67

olen ikka LHV reklaame vaadanud pilguga, et „Oh, näe, Anu on jälle mingi laheda illustratsiooni teinud!”. Eks see pangaks saamise kampaania oli tõenäoliselt esimene, mis suurelt ennast avas. Et oleme julged ja inimlikud. Enne seda olid muljet loonud pensionifondid, ja korraga tekkis minu jaoks nagu kaks brändi.

Kas LHV on Eestis oma näo poolest teistest eristunud?

Tänapäeval on keeruline leida midagi, mille kohta saaks öelda, et see on täiesti omapärane. LHV on oma lugu rääkinud läbi inimeste ja Anu Samarüütel lõi hea moeillustraatorina hästi positiivsed visuaalid, sellised rõõmsad. Kõigile ei pruukinud meeldida ja kõik ei pruukinud neist ka aru saada, aga need olid hästi omapärased. Ükski teine pank pole samasuguse keelega esinenud, reeglina on finantssektor palju konservatiivsem.

Julge hundi rind on rasvane, ja see on välja paistnud. Ma loodan, et me jätkame samuti julgemalt.

Kust sa värskeid ideid ja inspiratsiooni leiad?

Nagu kõik loominguga tegelevad inimesed – hoian silmad kogu aeg lahti. Ega ma teadlikult ei lähegi ideid otsima, kuid juba projektiga tutvudes tekib esimene mõte või kujutlus. Siis reeglina guugeldan, et ega keegi pole sama asja peale

LHV kodulehekülg internetis Peagi valmiva kodulehe disain võtab arvesse veebidisaini viimaseid arenguid.

LHV soovib, et vajalik info oleks kergesti leitav ning kodulehte oleks seadmest olenemata ühtemoodi hõlbus kasutada.

TE KST: PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht I NVE STE E RI – NR 3/2016

Intervjuu

LHV uus väljanägemine Varasematel aastatel on LHV oma turunduskommunikatsioonis toetunud kunstniku ja moeillustraatori Anu Samarüütel-Longi illustratsioonidele, mis tehtud kunstnikule omases käekirjas. Lisaks on mõne pangateenuse reklaamis kasutatud autodisainer Björn Koopi joonistusi.

LHV värvid on olnud punane, hall, valge ja must.

Vana ja uue ühendavaks jõuks on samad põhimõtted – lihtsus ja positiivne emotsioon – ning ka kolmnurkadest koosnev taustastruktuur. Just taustastruktuuri abil ja toel on stiliseeritud uutel piltidel esitatud inimesed. LHV värvipalett on oluliselt laienenud ja mitmekesistunud.

on kõik väga tore. Aga seda muutmata pole võimalik täiesti uut lähenemist leida. Kunstniku käekiri on nii mõjuvõimas.

Võid küll uusi lugusid välja mõelda, aga need jäävad tõenäoliselt vana või harjumuspärase visuaali taha peitu. Seetõttu sai otsitud, vaadatud, mõeldud ja välja pakutud uus suund, mis eristuks eelnevast ja ka teistest finantssektoris tegutsevatest ettevõtetest.

Turundusjuhi Margit Kotkasega vaatasime eeskujusid ja otsustasime, et selle saavutamiseks peame kasutama võimalikult palju oma maja ning minu enda jõudu ja võimeid. Et me ei oleks sõltuvuses kellestki, kelle uksele koputada ja paluda, et meil on selline idee, joonista palun meile pilt. Meil on tihtipeale vaja kiireid lahendusi. Nii juhtuski, et hakkasin ise illustreerima. Ma pole seda ammu teinud ja selles peitub väljakutse.

juba tulnud. Tihtipeale ongi juba varem sama asja tehtud ja tuleb uus idee leida.

Tänapäeval on tõesti lihtne – lööd Google’i lahti ja kontrollid järele, kas keegi on selle tee juba läbi käinud. Enne internetti oli hunnik raamatuid, mida uurida – välisreisidelt, kasvõi Helsinki Akadeemilisest Kirjakauppast, hulk žurnaale ja raamatuid ja sellist infot.

Cannesi reklaamifestivalil olen ka kordi käinud oma pead täis tagumas. Plakatinäitused lisaks filmidele, seal näeb kolme päevaga ikka tuhandeid klippe, nii et saab silmini reklaamiinfot täis.

Kuidas sa ise LHV disainijuhi rolli kirjeldaksid?

Kui LHV-sse saabusin, siis ma ei teadnud, mis positsioonile mind täpselt kutsutakse. Teadsin, et mu ülesanne on hoida LHV brändi mingites raamides.

See mõte, et hakkame identiteeti uuendama, sündis alles siin kohapeal, analüüsides hetkeolukorda ning kuulates ära miinused ja plussid.

See, mis Anu on aastate jooksul teinud,

INVE ST EERI – NR 3/20 16

Mis on uute illustratsioonide juures tähtis sinu enda jaoks?

Ma proovin teha selliseid plakatlikke või lihtsaid asju. Et illustratsioonides ei oleks liiga palju kihte ja peidetud lugusid.

Loomulikult on tähtis emotsioon. Kui me näitame lihtsalt kätt või võtit, siis on seal emotsiooni vähe. Ja üldiselt meeldib inimestele teisi inimesi vaadata – kus vähegi võimalik, tuleks ikka inimene pildile panna, nii stiliseeritult ja nii palju, kui parajasti vaja on.

Praegu püüame värvimaailma viia selliseks, et me ei seoks end mingi kindla värvikombinatsiooniga, vaid oleksime vabad ja saaksime kasutada kõiki vikerkaarevärve. Seda muidugi lisaks valgele ja mustale.

Kes on need inimesed piltide peal?

Tõenäoliselt on nad kõik meie kliendid.

Pankurid ennast piltidel ei kujuta. Me teeme ju seda panka inimeste jaoks ja eks inimesi tuleb ka pildil näidata.

Trafaretne oleks öelda, et need on rahulolevad kliendid, aga tõenäoliselt me kuklas seda mõtleme.

68

BUSINESS CLUB ÄRIKLASSI

KOHAD

K O D U S TA A D I O N I L !

PARIM VAADE

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Küljetribüüni keskmises sektoris saad ülevaate tervest matšist

Kuuma turgutust ja jahedat värskendust igale maitsele

Külmad eelroad, soojad pearoad ja maitsvad magustoidud

Saad live’s nähtud väravaid kohe ka kordusest näha

V i i e m ä n g u p a k e t t s a a d a v a l P i l e t i l e v i s h i n n a g a 475 €

07.10.2016

EESTI VS. GIBRALTAR

10.10.2016

EESTI VS. KREEKA

09.06.2017

EESTI VS. BELGIA

03.09.2017

EESTI VS. KÜPROS

10.10.2017

EESTI VS.

Peatoetaja

69

Toetajad

Suurtoetajad

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

Meediapartnerid

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Andsime välja LHV stipendiumid LHV aitab kaasa Eesti infoja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) haridusele ning seepärast oleme pannud välja stipendiumid IKT valdkonna tudengitele parimate lõputööde eest.

Tänavu valis žürii stipendiaatideks Tallinna Tehnikaülikooli värsked vilistlased Liisi Sootsi (pildil) ja Viktor Reinoki.

Liisi Soots uuris oma töös „Pahatahtlike kasutajate tuvastamine masinõppega, arvestades IP-aadresside vahetusi” pettuste avastamist finantssektoris.

Viktor Reinok uuris IT-süsteemide jõudluse parandamist töös „Raamistik Java rakenduse jõudluse probleemide lahendamiseks empiirilise lähenemisega”.

Koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega loodud LHV Panga stipendiumiga soovime panna tudengid mõtlema sellele, kuidas rakendada IKT-alaseid teadmisi ka väljaspool IKT sektorit. Tunnustame Eesti kõrgkoolides kaitstud IKT lõputöid, millega tudengid panustavad Eesti finantssektori või mõne muu majandussektori arengusse.

INVE ST EERI – NR 3/20 16

F OT O: OL EG H A RCH E N KO

LHV uudised

Pank ka sinu ärile Septembris paneb LHV rõhku pangateenuste pakkumisele ettevõtetele. Nüüd on õige aeg tuua oma ettevõtte rahaasjad üle LHV-sse, kuna see aitab kokku hoida arveldustelt ja siit saab ettevõte kõik vajalikud teenused.

LHV missioon on aidata luua Eesti kapitali ning seetõttu soovime olla oma äriklientidele hea ja kaasamõtlev partner.

Meie pangas on Euroopa maksed kõikidele äriklientidele tasuta ja see võimaldab ülekannete pealt kokku hoida.

Pakume ettevõtetele innovaatilisi arveldusteenuseid, hiljuti lisandus näiteks ra-

kendusliides LHV Connect. Kõik LHV makseterminalid on viipemaksevõimalusega. Lisaks pakume sularahateenuseid automaatide ja sularahaveopartnerite kaudu.

Pakume võimalusterohkeid laenusid, alates mikrolaenust kuni ettevõtete laenudeni maksimumsummaga 20 miljonit eurot.

Laenude abil saab oma äri arendada, investeerida seadmetesse, kinnisvarasse, hankida käibevahendeid ja muud vajalikku.

Pakume äriklientidele parimaid elektroonilisi teeninduskanaleid. Panustame pidevalt oma e-kanalite arendamisesse.

Rakendusliides ettevõtetele LHV Connect on rakendusliides, mille abil ettevõte saab ühendada oma majandustarkvara meie panga taristu ja teenustega. LHV Connecti abil saavad ettevõtted jälgida makseid ja laekumisi oma raamatupidamisprogrammis ning teha makseid internetipanka logimata. Rakendusliides on suunatud kiirust, turvalisust ja automatiseeritust oluliseks pidavale ettevõttele. LHV Connect ei ole mõeldud vaid suurettevõtetele, vaid sellest saavad reaalset kasu ka väike- ja keskmise suurusega ärid. Rakendusliidese kasutu-

sele võtmiseks tuleb ettevõtetel ka oma infosüsteeme arendada, kuid meil on käimas läbirääkimised mitme majandustarkvara pakkuva ettevõttega, kes peagi lisavad uue liidese oma teenuste hulka.

LHV Connect tõstab raamatupidamise efektiivsust ja võimaldab arendajatel välja arendada innovaatilisi finantsteenuseid.

Oma avatud rakendusliidese lõime põhjusel, et usume avatud pangandusse.

Uue teenuse abil loodame anda hoogu ettevõtete tootlikkuse kasvule ja finantsuuendustele.

70

Mobiilipank Augustis lisandusid mobiilipanka ka e-arved ja maksekinnituse saatmine (PDF ja BDOC). Lisaks saab makseid ka ootele panna. Tellitud e-arveid saab mobiilis maksta, arhiveerida ja ootele panna. Samuti saad nüüd endale lisada teavituse, kui sulle saabub uus e-arve. Maksekinnituse saatmine on hea viis tõestada kiiresti, et vajalik makse on tehtud.

LHV mobiilipanga allalaadimine on olnud ka suvekuudel hoogne ja tänaseks on rakendusel üle 10 000 aktiivse kasutaja.

Juulis ühinesid kaks fondivalitsejat AS LHV Varahaldus ja AS Danske Capital üheks ettevõtteks. Ühinemisjärgselt on LHV Varahalduse juhitavatel pensionifondidel enam kui 170 000 pensioniklienti.

LHV Varahaldus valitseb ühinemise järel kaheksat kohustuslikku ja kolme vabatahtlikku pensionifondi. Pensionikeskuse andmetel on LHV turuosa mahu järgi kohustuslike pensionifondide turul 30,6% ning vabatahtlike pensionifondide turul 9,8%.

Fondivalitsejate ühendamine tähendab teise samba pensionifondide klientidele haldustasu langust, kuna tasu sõltub teise samba fondide mahust kokku.

Kahel suuremal Danske fondil langeb haldustasu veebruarist ligi 20% võrra rohkem, kui see langeks ilma fondivalitsejate liitmiseta. Samas muudab firmade ja hiljem ka sarnase investeerimisstrateegiaga pensionifondide ühendamine fondide juhtimist efektiivsemaks.

FOT OD: T RI I N RA A

Lisasime suvel mobiilipanga rakendusele olulised täiendused, mis muudavad mobiilipanga veelgi kasulikumaks.

Nüüd saab nii iOS-i kui Androidi mobiilipanga uues versioonis näha oma väärtpaberite infot. Uuendus annab kliendile hea ülevaate kõigist tema kontoga seotud väärtpaberiinvesteeringutest. Valides rakenduse menüüs „Väärtpaberid”, saab jälgida oma investeeringute koguväärtust, väärtpabereid ja nende turuväärtust ning detailsemat infot iga väärtpaberi kohta.

LHV Varahaldus ja Danske Capital ühinesid

Investeerimisseminarid Algaval sügisel pakume Investeerimiskoolis osalejatele taas huvitavaid seminare. Eelmisel hooajal löödi järjekordne osalejate rekord, kui investeerimistarkust käis ammutamas üle 2800 huvilise.

Sügisene Investeerimiskooli tsükkel alustab septembris ja kestab novembri keskpaigani ning on mõeldud pigem alustavale investorile. Avaseminarid „Investeerimise ABC” ja „Kuidas alustada väikeste summadega?” on ennustatavalt väga populaarsed, ja loodame, et Radissoni konverentsikeskuse suurde saali Tallinnas mahuvad kõik huvilised kenasti ära.

Kolmas seminar „Alustava investori infoallikad” aitab infomüras veidi paremini orienteeruda. „Kuidas kaubelda USA turgudel?” ja „Kuidas investeerida Balti turgudel?” ootavad kuulama üksik71

aktsiatest huvituvaid investoreid. Eraldi seminaril räägime börsil kaubeldavatest fondidest.

Jätkame ka „Investor kohtub” üritustega, kuhu kutsume Balti börside ettevõtete esindajaid rääkima oma ettevõttest. Sügishooajal külastavad meid Olympic Entertainment Group, Harju Elekter, Tallinna Vesi ja LHV Group.

Seminarisarja viimased etapid on juba keerulisemad ja filosoofilisemad „Analüüsi alused – kuidas valida aktsiaid?” ja „Investeerimine pikaajalistesse trendidesse”.

Investeerimiskooli seminarid toimuvad LHV Panga Tallinna kliendikontoris teisipäeva õhtuti. Plaanime ka lisaseminare.

Kõik seminarid on tasuta. Huvilistel palume tutvuda kavaga ja registreeruda lehel www.lhv.ee/kool.

Finantsteenuseid pakuvad AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus. Tutvu tingimustega ja prospektiga lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Seekord esitame valiku LHV raamatukogu kõige uuematest köidetest, mis värskelt trükist tulnud. Mitu teost tegelevad laiemate ühiskondlike ja majanduslike arengute suunamise küsimusega. Teisalt on siin lugemismaterjali, mis võib oluliselt muuta lugeja suhtumist iseendasse.

Sekka häid nõuandeid ja lustakamat lugemist investeerimisteemadel.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

MERVYN KING

JEFFREY GARTEN

MATT HALL

The End of Alchemy 2016

From Silk to Silicon 2016

Põhjalikult rahandussüsteemi muutmata ja poliitikaid ümber vaatamata on järgmise finantskriisi saabumine vaid aja küsimus. Sedasi võiks esitada üht juhtideed endise Briti keskpankuri Mervyn Kingi maailmamajanduse hetkeolukorda analüüsivast raamatust.

Viimast paari aastakümmet iseloomustab finantsturgude tohutu kasv, kuid samuti üks suuremaid finantskriise lääneriikide ajaloos. Aga mis meid selle kõigeni viis?

King on jõudnud järeldusele, et kriisi põhjused asuvad sügaval maailma majandussüsteemi südames ning kõik kriisijärgsed sammud ja muudatused poliitikas on tegelenud pigem kriisi tagajärgedega. Raamat arutleb, miks majandus ei toimi nii, nagu peaks, ja miks intresside langetamine, rahatrükk ja muud makromajanduslikud hoovad pikas perspektiivis ei tööta. Oluline on võtta fookusesse tootlikkuse kasv ning muuta majandust sellest eesmärgist tulenevalt.

Kuna hetkel maailmamajanduse suured mängijad finantssüsteemi hädade põhjustega ei tegele, ei jäägi muud üle, kui panna end valmis järgmiseks krahhiks.

Suured ühiskondlikud arengud saavad ikka alguse inimeste otsustest ja tegutsemisest. Tagantjärele ajaloole vaadates tunduvad erinevad sammud loogilised ja kindlad sündmused saab asetada korrapärasesse järjekorda, mis toob meid tänapäeva välja. Ühiskondlikke protsesse saab vaadelda üldistades, kuid ka detailselt, keskendudes sellele, kuidas ühiskond on inimeste nägu. „From Silk to Silicon” näitabki persoonide kaudu, kuidas muutused, täpsemalt globaliseerumine, on toimunud. Jeffrey Garten on valinud kümme ajaloolist suurkuju Tšingis-khaanist Margaret Thatcherini, kes mängisid oma tegudega globaliseerumise loos tähtsat rolli. Raamat annab ülevaate, kuidas need erineva taustaga ja üksteisest kauged isikud tegutsesid sarnastel põhimõtetel ja aitasid kaasa maailma globaliseerumise trendile.

Globaliseerumine saab pärast raamatu lugemist inimliku mõõtme – autor näitab ilmekalt, kuidas ühe inimese eesmärgistatud tegutsemine võib maailma muuta.

Odds On: The Making of an Evidence-Based Investor 2016 See autobiograafiline teos kirjeldab, kuidas jõuda tõenduspõhise investeerimiseni, ja tõestab, miks see peaks olema õige tee. Matt Hall jagab mitmeid kiiduväärt mõtteid, mis pakuvad investeerimishuvilisele mõtlemisainet. Miks on ikkagi tähtis hoida kokku liigsete teenustasude pealt ja miks annavad tõendatud analüüsil põhinevad investeeringud pikas perspektiivis parema tulemuse?

Autor on jõudnud oluliste tähelepanekuteni ja jagab neid lugejaga oma mõnusalt kirjapandud loos. Hall näitab, miks esmapilgul minimaalselt erinevad valikud võivad pikas perspektiivis anda kardinaalselt erinevad tulemused. Lisaks investoritele saavad raamatust endale kasulikke järeldusi teha nii ärivaldkonda panustajad kui ka lihtsalt oma teed otsivad talendid.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 3/20 16

72

ELIOT PEPER Cumulus 2016 „Cumulus” on ilukirjanduslik teos, mis tegeleb mitmete LHV raamatukogus tavaliseks saanud teemadega teistsuguses võtmes. Tegemist ei ole päris ulmekirjandusega. Kõik, mis romaanis kirjas, oleks ka täna võimalik. Start-up-skene, mängud teabega ja tehnoloogia ülistamine on selle teose mõned märksõnad.

Fantaasiarännak viib meid heal juhul mõned aastad ajas edasi. Oakland on kodusõja lävel. Peategelased soovivad sõjaõhkkonnas peadpööritavatele sündmustele uut suunda anda ja see ka õnnestub.

Kuid kas päris nii, nagu plaanitud? Seiklused viivad peategelased poliitiliste intriigide, küsitavate eesmärkide ja neid pühitsevate tegudeni. Kas katkist süsteemi saab parandada, enne kui hilja, või tuleb selle kõige eest oma eluga maksta?

73

RA J RA G HU NATHA N If You’re So Smart, Why Aren’t You Happy?

2016 Psühholoog Raghunathan uurib oma kirjutises, miks juhtub sageli, et tõeliselt targad inimesed ei ole nii õnnelikud, kui nad võiksid olla.

Autori põhjalikust uuringust selgus, et iroonilisel kombel takistavad mitmed edukusega seotud omadused inimeste jaoks õnnelikuks olemist. Raghunathan on uurinud hulganisti erinevate elualade esindajaid ja jõudnud järeldusena ka soovitusteni, kuidas näiteks asendada võimuihalust või soovi olla armastatud teiste käitumismustritega. Kõrge intelligentsus võib ka õnnelikkusega kokku käia.

A D AM G R AN T Originals: How Non-Conformists Move the World 2016 Paistab, et Adam Granti üks eesmärk on muuta lugejate mõttemalle. Oma uusimas teoses on ta vaatluse alla võtnud originaalsuse ja uued ideed. Kuidas saaksime rakendada enda originaalsust maailma parandamise heaks?

Granti ladus kirjutamisstiil ja põhjalik analüüs annavad meeleolukalt edasi, kuidas uuendusmeelne mõtlemine ja ebapopulaarsed väärtused oma südameasjaks võtta ning kuidas iganenud mõtlemisstampidele vastu astuda. Raamat näitab ka viise väärtuslike ideede äratundmiseks, nende avalikuks esitamiseks, mõttekaaslaste leidmiseks ning oma kahtluste ja hirmudega toimetulekuks. „Originals” on hea lugemine, kui sinus on peidus maailmaparandaja ja tunned vahel, et sul on häid ideid, mis võiksid sellele planeedile ja siinsetele asukatele kasu tuua. Saad ka õpetust oma lähedaste ja kaaslaste originaalsuse toetamiseks.

ANGELA DUCKWORTH Grit: The Power of Passion and Perseverance 2016 Edukaks olemises ei mängi määravat rolli intelligentsus või õnn, vaid kõige tähtsam on hoopis kombinatsioon kirest ja järjekindlusest.

Sedasi usub Angela Duckworth. Soomlastel on selle kohta nimetus „sisu”, mida eesti keeles võiks ka jonniks kutsuda. „Grit” on sama nähtus ingliskeelses kultuuriruumis. Vähemasti autori kirjelduses. Edu nimel tuleb motiveeritult vaeva näha ning tagasilöökidest ei tohi lasta end heidutada.

Raamat ei kirjelda pelgalt eduks vajalikku, vaid ka näitab, kuidas seda jonni endasse saada ja seda kasvatada. Kaante vahele on kogutud aastate kaupa psühholoogilisi uurimusi, silmapaistvate inimeste kogemusi ja autori isiklikke läbielamisi. Teos õpetab, kuidas saada oma töös ja tegemistes motiveeritumaks, kirglikumaks ja järjekindlamaks.

T ED SE I DE S So You Want to Start a Hedge Fund 2016 Vaevalt et on palju neid lugejaid, kes tegelevad aktiivselt oma riskifondi loomisega. Aga kui neid on, siis võib Ted Seidese raamatut neile palavalt soovitada. Tegelikult on esmapilgul riskifondi loomise õpikust kasu ka paljudele teistele, kes soovivad teada, mismoodi riskifondide maailm toimib või kuidas näevad riskifondid investeerimist seestpoolt.

Kui maailma fonditurul troonivad eelkõige üksikud väga suured tegijad, siis käesolev raamat keskendub pigem väiksematele ambitsioonikatele ja professionaalsetele meeskondadele. Seides annab hea ülevaate, kuidas luua fondihaldurit ja seda majandada, kuidas leida õiged strateegiad, mõista investorite suhtumist, ehitada üles edukas meeskond ja anda nii tõuge oma riskifondide edule.

I NVE STE E RI – NR 3/2016

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Meie pangas on parim teenindus“.

Võitjaks osutusid Sirli Välja, Olev Ott ja Maie Nogelainen.

Palju õnne!

INVE ST EERI – NR 3/20 16

74

Uued kodud südalinnas.

Rohkem aega koos olla.

SÜDAME JA MÕISTUSEGA RAJATUD KODUD +372 5649 5501

SUUREPÄRANE INVESTEERING TALLINNA SÜDALINNAS.

Uued 1930-ndate hõngulises stiilis korterid kerkivad Tallinna südalinna väärikale Jakobsoni tänavale vaid mõne sammu kaugusele linnakeskusest. Kõigest paarisaja meetri kaugusele jäävad Stockmanni kaubamaja ja Maakri ärikvartal ning õdusad kohvikud. Väärtustades nii ümbritsevat miljööd kui ka südalinna eksklusiivsust, ehitatakse kinnistule 3 nelja- kuni viiekorruselist kortermaja. Kauni sisehooviga majadesse kerkivad ühe- kuni neljatoalised korterid pindalaga 27,7 - 128,2 m2.

Müük: Toomas Luht | Tel: (+372) 5649 5501 | E-mail: toomas.luht@yit.ee