III 2012 by LHV Pank

DISAINI ERI

LHV PANGA AJAKIRI NR 3/20 12

Kes on kes Eesti disainis? Juba Nõukogude ajal tuntud tegelastest kuni tuleviku tähtedeni, nagu Lauri Hirvesaar

GURU: ARNE JACOBSEN DISAIN JA RATTAD LHV AMEERIKAS MIS ON LOGO HIND? RIIGIETTEVÕTTED BÖRSILE?

C O N S T E L L AT I O N N E O N C O L L E C T I O N E N G I N E E R E D T O G E T Y O U C LO S E R T O T H E A C T I O N

GOLDMAN, TALLINN, SUUR K AR JA 9, +372 641 9333

Juhtkiri

Sisukord TEKST: ANDRES KASK Ajakirja Investeeri vastutav väljaandja

Kas panka saab disainida? SEE ON INVESTEERI DISAINI ERINUMBER. Möödunud aastal Amsterdamis toimunud DMI (Design Management Institute) korraldatud konverentsil jäi kõlama sõnum, et ükskõik mida sa ettevõtjana ka ei teeks, kui soovid konkurentsis püsida, siis hakka aga disainima. Moodsas maailmas disainitakse ka teenuseid. Teenusdisaini isa Stefan Moritz on selle tegevuse defineerinud nõnda: meetod, mille abil parandada ja arendada teenuste kaudu kogetavat ning mille tulemuseks on rahulolevam klient ja kasumlikum ettevõte. Ka LHV Pangas võib kohata teenusdisaini ilminguid, sest LHV on moodne pank ja peab disainist lugu. Selle tõestuseks on käesolev ajakirja Investeeri erinumber ning fakt et, Eesti disainiauhindade võistlustööd on alates 20. septembrist välja pandud LHV Tallinna kliendikontoris. Eesti pank toetab Eesti disaini. Et aga erinumber ei läheks liiga „disainimoosiseks“, palusime avaldada oma kontraseisukoha ka tuntud teisitimõtlejal Sven Kivisildnikul. Lugege kindlasti ka tema tasakaalustavat arvamuslugu lk 56. Head disainimist ja lugemist!

4 RADAR Kas pangarööv tasub ära? 8 LHV AMEERIKAS Baltikumi aasta maakleri tiitlit vastu võtmas 16 INVESTORI ABC Kas riigiettevõtted sobivad börsile? 19 KES ON KES EESTI DISAINIS 26 EESTI DISAIN Disainibuldooser – mis see veel on? 30 EESTI DISAINI AJALUGU 36 PERSOONID Noored Eesti disainerid muudavad maailma 42 DISAIN OLÜMPIAL Mis oli olümpiamängude põhivärv? 44 HIND Kui palju maksavad tuntud logod? 46 KUHU MINNA 48 GURU Tugitooli leiutaja Arne Jacobsen 53 BLOGI SOOVITUS 54 JURISTI NÕUANNE Konkurentsiõigus 56 ARVAMUS Kivisildniku kõrvalpilk: disain on rämps 58 ANALÜÜS Ühisrahastuse kolm edulugu 60 VIDINAD Börsiuudised nutitelefonis 61 JALGRATTADISAIN 65 ISIKSUS Gerli Padar kogub, et osta oma kodu 66 PENSION Ülevaade pensionifondide käekäigust 68 LHV PANK TOETAB Eesti Disainiauhinnad 2012 71 LHV PANGA UUDISED 72 UUED RAAMATUD 74 RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Andres Kask

Tegevtoimetaja: Reimo Sildvee Kujundus: Andrus Rebane Makett: Magnus Löwenhielm Keeletoimetaja: Anu Seidla

Kaanefoto: Karel Koplimets Trükk: Kroonpress Trükiarv: 50 000

Reklaam: LHV/Nordicom Ajakiri on trükitud PEFC-sertifikaadi (tarneahela kontrollsüsteem) ja luigemärgiga (keskkonnasõbralik tootmine) paberile. Investeerimisalaseid kaastöid ootame aadressil investeeri@lhv.ee. Tellimise ja reklaamiga seotud küsimused: lhv@lhv.ee või 6 800 400. INVE STEERI – NR 3/20 12

Radar

Naised vs mehed juhtidena nõuetele olla ka majanduslik kaalutlus. Kuigi naisi on väärtuslikemate brändide TOP 100-s vaid 10% ettevõtete juhtkondadest, on neid kolmveerandis kõige väärtuslikumatest rahvusvaheliselt tuntud firmadest. Lisaks näitavad andmed, et naiste poolt juhitud ettevõtted on viimase viie aasta jooksul keskmiselt kasvanud 66%, samal ajal kui meesjuhtkondadega firmad vaid 6%.

FO T OD: C OR B I S

VÄIDETAVALT KOOSTAB Euroopa Komisjon kava, mille kohaselt peavad Euroopa börsifirmade nõukogud aastaks 2020 koosnema 40% ulatuses naistest. Selle aasta alguses oli naiste osakaal Euroopa suurte börsifirmade nõukogudes vaid 13,7%. Kuid nagu selgub Millward Browni iga-aastasest maailma kõige väärtuslikumate brändide uuringust, võib naiste kaasamisel nüüd lisaks seaduslikele

Pangarööv teeb miljonäriks? LOOGILINE VASTUS sellele küsimusele oleks ilmselt, et pigem mitte. Nüüd on selle vastuse kinnituseks olemas ka teadusuuring. Surrey ja Sussexi ülikoolide majandusteadlaste uurimisrühm oli kuid kestvates läbirääkimistes Briti pangaliiduga ning lõpuks õnnestus neil saada enda valdusesse statistika 364 pangaröövist 2005. kuni 2008. aastani Suurbritannias. Röövlite saagiks langes 4

INVE STEERI – NR 3/20 12

nende kolme aastaga kokkuvõttes 9,15 miljonit eurot. Keskmiselt üritas panka röövida 1,6 kurjategijat korraga ning keskmiselt saadi 25 153 eurot. Kui saak kurikaelte vahel ära jagada, võrdub tulemus vaid umbes ühe keskmise barista aastapalgaga. Arvestada tuleb ka sellega, et tervelt kolmandikul kordadest jäid pangaröövlid kokkuvõttes üldse tühjade pihkudega.

Paksumaks HAIGEKASSA UUS JUHT Tanel Ross on välja käinud mõtte, kuidas tervishoiusüsteemi lisaraha juurde tuua – panna ravikindlustuskulud sõltuvusse tervisekäitumisega. See on tekitanud rohkelt vastukaja. Praxise analüütik Andres Võrk võttis aluseks, et kerges ülekaalus inimesed maksavad 30 eurot aastas iga kehamassiindeksi normväärtust ületava ühiku

eest ning olulises ülekaalus inimesed 50 eurot aastas. Nii kogutav summa oleks siis sama palju, kui kulub haigekassal praegu perearstinduse rahastamisele ehk ca 70 miljonit eurot aastas. Paksumaksu miinusena tõi Võrk aga välja selle, et vaesed inimesed maksaksid seda maksu suhteliselt rohkem võrreldes enda sissetulekuga, kui maksaksid korpulentsed rikkad. INVE STEERI – NR 3/20 12

Julgeme soovitada

Balti modern EESTI TARBEKUNSTI- ja Disainimuuseumis on kuni 4. novembrini avatud näitus „Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.–1970. aastatel“. Baltikumi nähti tollases Nõukogude Liidu kontekstis sageli osana millestki läänelikust, omamoodi sisevälismaana. Baltikumi kohvikute ja restoranide ning mereäärsete sanatooriumide arhitektuur oli sageli lausa legendaarse kuulsusega. Eriti populaarseks said Läti raadiod, Eesti valgustid, Leedu kaasaskantavad telerid, Baltikumi tarbekunst ja suveniirid. Näituse eesmärk on esile tõsta ja tutvustada Balti riikide disaini ja arhitektuuri – materjali, mis peegeldab 1950. aastate lõpust hoogustunud tehnoloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist uuenemist. ETDM asub Lai 17, Tallinn ja on avatud K–P 11–18. www.etdm.ee

Sügissemestri kava: 20. september – Odile Decq, ODBC, Prantsusmaa. odbc-paris.com 4. oktoober – Renee Puusepp – SliderStudio. reneepuusepp.com 18. oktoober – Ena Lloret Kristensen, ETH Zürich, Šveits. www.dfab.arch. ethz.ch/web/e/team/106. html 1. november – Johan Peter Paludan, Copenhagen Institute for Futures Studies, Taani. cifs.dk 15. november – Michael Weinstock, Architectural Association School of Architecture, Suurbritannia emtech.aaschool.ac.uk 29. november – Tham & Videgård Arkitekter, Rootsi tvark.se. Loengusarja kodulehekülg: artun.ee/avatudloengud/ 6

FOTO: TOOMAS H UI K/ P OS TI M EE S

Estonia-Stereo aastast 1966.

Arhitektuuriseminarid LHV PANK TOETAB Eesti kunsti arendamist ja on oma tiiva alla võtnud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna avalikud loengud. Loengud on mõeldud kõigile tehiskeskkonna loomisega

INVE STEERI – NR 3/20 12

tegelevatele üliõpilastele ja sellega seotud erialade praktikutele ning avatud ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles, tasuta ning algavad kell 19.15.

LHV Ameerikas

LHV esinduse liikmed New Yorgis Viiendal avenüül.

New York

JAANUARIS SAABUS MINU TELEFONILE SÕNUM KOLLEEGILT: „LHV VALITI BALTIKUMI AASTA MAAKLERIKS. SÕIDAME NEW YORKI AUHINDA KÄTTE SAAMA!“ KUUS KUUD HILJEM NÄGIME, KUIDAS TOIMIB ÜKS MAAILMA FINANTSPEALINNU NEW YORK, RAHAMAAILMA PEATÄNAV MANHATTAN JA BÖRSIKAUPLEMISE ÜKS SÜMBOLEID NEW YORK STOCK EXCHANGE (NYSE).

TEKST: ANDRES KASK

LHV Panga turundus- ja meediasuhete juht 8

2011. aastal saime kõrge kauplemisaktiivsuse ja turureeglite järgimise eest Balti parima börsiliikme auhinna. LHV Pank polnud esimene, kes sellise tunnustuse sai, kuid auhinda New Yorki kutsuti kätte saama esmakordselt. NASDAQ OMX andis Baltikumi aasta börsiliikme auhinna välja kuuendat korda. Meie jaoks oli see oluline eelkõige seetõttu, et oleme juba alates 1999. aastast olnud börsi liige ja tundus, et meie panus investorite harimisse võiks sellist kiitust tõepoolest ka väärida. Ka on aastatega kasvanud LHV kaudu tehtavate tehingute hulk ja maht ning viinud meid

INVE STEERI – NR 3/20 12

sellega börsi edetabeli esikolmikusse. Meil oli erakordselt hea meel, et meie pingutust tähele pandi ja et sellega kaasnes võimalus minna auhinda kätte saama NASDAQ OMXi peakorterisse New Yorki. Auhinnatseremoonia toimus Times Square’i stuudios ja sellest said osa miljonid televaatajad – sündmusest tegid otseülekande paljud finantstelekanalid, nende hulgas näiteks CNBC ja Bloomberg. Manhattan kui finantskeskus New Yorki peetakse Londoni ja Hongkongi kõrval maailma üheks suuremaks

finantskeskuseks. Sellest annavad tunnistust Manhattanil kõrguvad pilvelõhkujad, kus on endale peakorterid sisse seadnud maailma suurimad pangad ja varahaldusettevõtted. Varasemalt asuski finantskeskus Manhattani lõunatipus, seal, kus paiknesid aastaid tagasi kaksiktornid ja föderaalreservi võimas, kindlust meenutav hoone ning New Yorgi börsi finantssümboliks peetav Wall Streeti tänav oma ajaloolise börsihoone ja pronksist härjaga. Finantsmaailma kese on aga aja jooksul liikunud Manhattani lõunatipust saare keskosasse. Kuigi tänavad on rahvast tulvil, on enam näha seljakottide ja kaartidega turiste kui ülikondades ärimehi ja ametnikke. Börsihoone ja härja kõrval on üheks enim külastatud vaatamisväärsuseks kujunenud mõistagi kaksiktornide asemele rajatud memoriaal, mis iseenesest ei ole muud kui ülisuure turvakontrolliga kinnine park kahe massiivse betoonist veekoguga. Jätkuvast terrorihirmust Manhattanil annavad tunnistust ka kõikjale paigaldatud turvakaamerad ning tavatult suur politseiautode ja jalgsipatrullide hulk. LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu külastas ka Citigroupi maja, kus asub nende juhtkond. „Kui uurisin, kuidas juhid viimasel korrusel töötavad, selgitati, et pärast 9/11 töötab kogu juhtkond teisel korrusel, tumedad klaasid akendel ees. See pidi olema New Yorgis nüüd täiesti tavaline, et juhtkonnad on kolitud madalaimatele korrustele. Eriti raske olevat uutes ehitatavates WTC tornides pindade väljaüürimisega, keegi ei tahtvat sinna minna,“ rääkis Erki Kilu. New York Stock Exchange (NYSE) „Kuigi börsi käibed on aasta-aastalt drastiliselt vähenenud ning arvutid võtavad järjest enam kauplemistegevust inimkätelt üle, pean ma siiski oma töökohast kinni hoidma ja selle olukorraga leppima, sest mul pole kõrgharidust ja muud ma ka teha ei oska,“ räägib muheledes

NASDAQ OMX tervitab LHV Panka. INVE STEERI – NR 3/20 12

LHV Ameerikas

Turundus- ja meediasuhete juht Andres Kask ning juhatuse liikmed Erki Kert ja Kerli Lõhmus Wall Streeti lähedal härja kuju juures.

Erki Kilu annab intervjuud Eesti Televisioonile. Taamal Rain Lõhmus reklaamseinal.

meid võõrustav maakler nr 2765 Donny, kes meid New Yorgi börsi ajaloolises hoones võõrustab. Tema „iseloomulikku“ kauplejakuube kaunistavad kõikvõimalikud märgid ja embleemid ning oma välimuselt meenutab ta pigem turismikeskuse giidi kui maaklerit. Tema itaalia päritolu reedavad töökohta kaunistavad Itaalia lipukesed ja jalgpallimeeskondade embleemid. New Yorgi börs on multikultuurne igas mõttes. Siin kohtab ekraanide ees oma juudi päritolu rõhutavaid pigimüt-

INVE STEERI – NR 3/20 12

sikestega maaklereid ja hulganisti iiri sümboolikat, uksel jalutab meile vastu aga araabia šeiki meenutav „külastaja“ turvameeskonnaga. Küllap tavapärasel külaskäigul oma ettevõttesse, sest börsist osa kuulub Araabia kapitalile. Kui 1792. aastal asutatud New York Stock Exchange 2007. aastal liitus Euroopas tegutseva Euronextiga, moodustus globaalne kauplemisvõrgustik, mis lõi võimaluse kaubelda suurimatel Ameerika ja Euroopa turgudel 8000 ettevõtte ja finantsinstrumendiga. NYSE haare ulatub 55 riiki. Eestis tegutsev NASDAQ OMX on NYSE konkurent ja tema järel suuruselt teine sarnane üleilmne börsifirma. Tõepoolest, kogu väärtpaberiturg on liikumas inimeselt masinale, seda kohtab kõikjal börsihoones. Nagu ka turvakontrolli, milles ameeriklased kindlalt ja kõigutamatult maailmameistri tiitlit hoiavad. Kätega vehkivad ja teineteisele pakkumisi karjuvad maaklerid on jäänud minevikku. LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi märgib, et veel töökohta omavate maaklerite meelolu on tume: „Igaüks üritas oma olemasolu põhjendada, kuid mitte just väga veendunult.“

LHV Ameerikas

New Yorgi börs öösel tuledesäras.

Inimese rolliks on täna kauplemispõrandal automaatselt toimuvaid tehinguid kontrollida ja sekkuda, kui vaja või kui vilkuvad ja positsioone vahetavad numbrid arvutiekraanil hakkavad liiga närviliselt plinkima või mingis suunas ootamatult suure hooga liikuma. Siis on usinatel börsimesilastel käed tööd täis, et tehingud ajutiselt peatada, minna üle nii-öelda manuaalsele juhtimisele ja selgitada välja järskude languste-tõusude põhjused. Börs ja meedia Nagu Ameerikas ikka, on ka börsi igapäevaelus mängida suur osa meedial ja televisioonil. Siinsamas maakleribokside ja elektrontabloode vahel on üles seatud CNBC telestuudio, kus ka meie kohalviibimise ajal leiab aset otselülitus üle maailma levivasse telekanalisse. Siinsamas kaubanduskeskuse riietuskabiini meenutavas boksis teeb hommikust turgude ülevaadet Bloomberg TV, teda eraldab kardinaga New York Timesi börsitoimetuse „boks“. Tundub, nagu oleksin sattunud suurde korvpallisaali üles

INVE STEERI – NR 3/20 12

pandud suurmüügile, mitte globaalsesse kauplemissüsteemi. Kommertsi ja reklaamimaailma pealetungile viitab ka seik, et meie külastusele järgnenud päeval asendati börsihoone fassaadil ilutsev Ameerika lipp lennufirma American Airlinesi reklaamiga. Dollar on Manhattanil hinnas. Murrab ka traditsioone, kui vaja. „Tegemist oli kindlasti kõige ajaloolisema kohaga, mida meil külastada õnnestus. Kuigi NYSE kauplemispõrandal täna enam eriti aktiivset tegevust ei toimu ja selle börsi osakaal USA turul tehtavatest tehingutest on kordades vähenenud, oli ikkagi huvitav finantsmaailmas nii aja-

loolist kohta oma silmaga näha ja maakleritega rääkida. Elamus oli viibida ka NYSE-l asuva CNBC kommentaatori laua juures, mis läks otse live’i,“ kirjeldab börsil kogetut Erki Kilu. Meie delegatsioonil oli oma visiidi ajal võimalus külastada ka Bloombergi meediakontserni peakorterit. Selle ettevõtte peamiseks ülesandeks on turuosaliste ja kauplejate vahelise informatsiooni jagamine. Selleks on Bloombergil juba varasemalt mainitud televisioonikanal, mis levib peamiselt kaabli ja satelliidi kaudu, lisaks oma raadiokanal, veeb, ajakiri Bloomberg Markets Magazine ja mobiilirakendused. Ühesõnaga, kõikvõimalikud tänapäeval

enam kasutatavad meediakanalid, mille kaudu saab turuinfot jagada. 15 000 töötajat ja 192 riiki annavad selle ettevõtte tegevusele globaalse mõõtme. Nii ka nende klaasist modernne ja ülimalt kaasaegse disainiga täidetud peakorter, mis kubises ringi sebivatest ajakirjanikest ning ametnikest – justkui oleks mõnda suurlinna glamuuriseriaali astunud. „Bloombergi uus maja keset Midtowni oli üsna üllatav. Kontoriarhitektuuri ja -disaini sõpradena tundsime seal ennast üsna koduselt. Kõik kontorid, mida USA-s külastasime ja nägime, olid avatud ja näiteks Bloombergis istub mitusada inimest ühes „toas“ lihtsalt oma eralINVE STEERI – NR 3/20 12

LHV Ameerikas

damata laudade taga,“ jagab oma muljeid Erki Kilu. Infol on tänapäeval kõrge hind, Bloomberg on osanud selle kättesaadavuse innovatsiooni kasutades oskuslikult rahaks pöörata.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu annab Jonathan Auerbachile üle meene - Eesti esimese vabariigi aegse võlakirja.

Tomatid Auerbach Grayson & Co. katusel LHV delegatsioon külastas ka oma suurimat koostööpartnerit Ameerikas – juhtivat maaklerfirmat Auerbach Grayson & Co. Meid võttis vastu ettevõtte asutaja Jonathan L. Auerbach, hiljem liitus ka teine asutaja David Grayson. Auerbach Grayson & Co. on maaklerfirma, nagu seda enne pangaks saamist oli varasemalt LHV-gi, kuid märksa suurema ja globaalsema haardega. Ettevõtte klientideks on valdavalt suured fondid ja finantsasutused, kellele ettevõte võimaldab kaubelda ligi 130 riigis üle maailma, sh ka Eestis ja mujal Baltikumis. Meie institutsionaalsete turgude juht Ivars Bergmanis näiteks viibis Auerbach Grayson & Co abiga samal ajal Ameerika road-tripil

tutvustamaks üht Balti turgude kaubandusettevõtet Silvano. „Väga meeldiv, et keset NYC-i võib leida mõnusa väikefirma, kes on spetsialiseerunud kindlale nišile, hoolib oma töötajatest ja töökeskkonnast. Omanike tomatikasvatus katuseterrassil tegi eriti heameelt,“ tõdes maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Eesti Maja LHV delegatsiooni teele jäi ka traditsiooniline Eesti Maja külastus. Eesti pank võeti Eesti Majas vastu väga soojalt, koduse juustukoogi ja kartulisalatiga. Meist jäi sinna maha kõiki tulevasi maja külastavaid eestlasi tervitama Click and Grow karbike, millest loodetavasti võrsub innovaatiliselt kasvatatud vilju kandev taim.

Hoogne elu kauplemispõrandal. NYSE. 14

INVE STEERI – NR 3/20 12

Börsile?

Investori ABC

MÕNE KUU EEST LÕID EMOTSIOONID LÕKKELE, KUI TAASELUSTUS ARUTELU RIIGI OSALUSEGA ETTEVÕTETE VÕIMALIKUST BÖRSIL NOTEERIMISEST. EELKÕIGE KÄIB SIIS JUTT KOLMEST ETTEVÕTTEST – EESTI ENERGIAST, EESTI POSTIST JA TALLINNA SADAMAST.

TEKST: ERKI KERT

LHV Panga investeerimispanganduse juht 16

RIIGIETTEVÕTETE VÕIMALIK börsile viimine ei ole uus teema ei meie poliitiliste jõudude, ajakirjanike, arvamusliidrite ega lehelugejate jaoks. Sellest on räägitud aastaid ning mingil hetkel oli Eesti Energia noteerimine sisuliselt vaid ühe allkirja küsimus. Seetõttu peaks vähemalt teoreetiliselt olema täna pinnas soodsam selleks, et seni ikka ja jälle emotsioonide lõksu langenud arutelu võiks muutuda sisuliste argumentide esitamiseks ja kaalumiseks. Erakätes oleva äriühingu börsiplaanidest rääkides on peamisteks argumentideks kas ettevõtte enda või omanike rahavajadus ning tihti ka pehmemad

INVE STEERI – NR 3/20 12

turunduslikud tegurid. Riigi osalusega ettevõtete puhul tuleb aga nimekirja pikendada ning seda eelkõige kohaliku kapitalituru arendamise argumendiga (üha enam peame siinjuures rääkima Balti ning mitte Tallinna börsist, kuna viimane on rahvusvahelisel tasandil selgelt liialt miniatuurne üksus). Seega võib mõne riigiettevõtte börsile viimine olla mõttekas isegi juhul, kui konkreetsel ettevõttel endal puudub karjuv täiendava kapitali kaasamise vajadus, kuna kapitalituru aktiviseerimine mõjub positiivselt kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale (ja seega kaudselt tööhõivele ning riigi maksulaekumistele).

FOT OD: M A RGUS JOH A N S ON

Sõltumata ettevõttest tuleb börsile minnes arvestada, et me ei ela enam viie aasta taguse globaalse rahauputuse ja ülevoolava optimismi tingimustes. Arenevate turgude, sealhulgas Eesti ja laiemalt Baltikumi jaoks on see kaasa toonud olukorra, kus rahvusvaheliste investorite tähelepanu pälvimiseks peavad börsile viidavad ettevõtted olema piisavalt suured. Raske on korraldada IPO-t, kus investoritele pakutakse 10-20 mln euro eest aktsiaid. Selleks, et siinsete ettevõtete juhte Londonis, Frankfurdis või New Yorgis vastu võetaks, peaks kaasatava kapitali hulk olema kaks korda, paremal juhul koguni kolm või neli korda suurem. Siit jõuame tõdemuseni, et isegi kui eksisteeriks soov suurem hulk riigiettevõtteid börsile toimetada, võivad enamik neist paraku liialt väikesed olla. Seega räägime täna ikkagi eelkõige Eesti Energiast ja Tallinna Sadamast, samas kui Eesti Postil võib suurust nappida.

Samuti tuleb arvestada, et ka kohaliku kapitalituru elustamiseks on tarvis noteerida just nimelt suuri ettevõtteid. 25 miljoni eurose turuväärtusega ettevõte Tallinna või Balti börse ei päästa ning regiooni sisuliselt olulist uut raha ei too. Eesti Telekomi täielikust ning TEO LT osalisest lahkumisest tekkinud augu täitmiseks on vaja kordades suuremaid tegijaid. Eesti Energiast juttu tehes kostub alati justkui ühest suust kaks küsimust – kas mõttekam poleks mitte raha laenata ja mis küll saab meie energiajulgeolekust? Loomulikult on laenuraha odavam kui omanike kapital, aga vaadakem otsa Eesti Energia mahukale investeerimisprogrammile ja on ilmselge, et ilma täiendava omakapitali süstita Eesti Energia sellises koguses laenuraha kaasata ei suuda või ei ole see mõttekas, kuna tooks endaga kaasa krediidireitingu languse ning olemasolevate ja tulevaste kohustuste kallinemiINVE STEERI – NR 3/20 12

Investori ABC

se. Seega peab omakapitaliga aitama riik või erainvestorid. Energiajulgeoleku küsimus, või tegelikult laiemalt üldse kontrolli kaotamise oht ja muu sarnane temaatika, millest börsilemineku vastased alati esimese hooga raevukalt kinni haaravad, on aga väiksel järelemõtlemisel lihtsalt jabur. Müües börsil alla kolmandiku aktsiatest, säilitab riik sisuliselt kogu otsustusjõu ning ka kuni 49,9% müümisega jääb kontroll ikkagi riigi kätte. Lisaks ei ole põhjust arvata, et kogu avalikult kaubeldav aktsiapakk kohe vaenulike osapoolte kätte liigub, mis peaks kontrolli kaotamise pärast muretsejaid veelgi enam rahustama. Neile, kes vähegi olukorda globaalsetel finantsturgudel jälginud, on muidugi selge, et ettevõtte börsile viimiseks ei pruugi täna just sobivaim hetk olla – investorid on 24/7 saabuvast võlakriisi puudutavast infovoost väsinud ning istuvad pigem rahas kui otsivad sellele aktiivselt investeerimisvõimalusi. See ei tähenda, et börsile minek oleks võimatu. Küll aga võib see tähendada osaluse müümist madalama hinnaga, kui tavapärastes turuoludes võimalik oleks. Samas ei tohi sellest välja lu-

INVE STEERI – NR 3/20 12

geda, et riigiettevõtete börsile viimisest ei oleks mõtet rääkida või veelgi enam, poleks põhjust protsessiga reaalselt algust teha. Tuleb arvestada, et IPO läbiviimiseks kuluv aeg võib ulatuda 12–18 kuuni (välja arvatud Eesti Energia, mille osas suur hulk eeltööst on juba tehtud). Keegi meist ei tea, millal täpselt kapitaliturgudel olukord taas IPO-sõbralikuks muutub, kuid me saame tagada selle, et oleme tolleks hetkeks ettevalmistustega ühelpool ning suudame soodsatest turuvõimalustest nende tekkimisel koheselt kasu lõigata. Ettevõtte börsile viimise otsus on kuiv ja pragmaatiline poolt- ja vastuargumentide kaalumise ülesanne. Riigi osalusega ettevõtetest rääkides on argumentide loetelu laiem kui eraettevõtte puhul, kuid vaatamata sellele peaks osaluste noteerimise otsus ja sellele eelnev arutelu lähtuma majanduslikest ning mitte poliitilistest eesmärkidest või sisutühjadest loosungitest. Ja nii palju kui võimalik tulekski arutelu pidada avalikkuse tähelepanu all, et lõpuks tehtavad otsused ei oleks kokkuvõttes sama üllatavad kui tänavatele joonistatud bussirajad.

Kes on kes?

DISAINIKRIITIK JA -SÕBER ENE LÄKK AVAB EESTI DISAINIMAAILMA TAGAMAID NING PAKUB VÄLJA OMA VERSIOONI SELLEST, KES VÕIKSID OLLA KÕIGE ESINDUSLIKUMAD TEGELASED KATEGOORIATES NAGU NÕUKOGUDE AJA KÕVA TEGIJA, PRAEGUSE AJA PRAKTIK, INSPIREERIV EKSPERIMENTAATOR NING VIIMASE, KUID MITTE VÄHEM TÄHTSANA – TULEVIKU TEGIJA.

Tegus igal ajal vene seltskond navigaatoreid ja kosmonaute, kes tutvustasid teda Venemaa lennukitootjale. Kuna Nõukogude ajal kaupa ei jätkunud, pidi iga liidulise alluvusega nn rasketööstusettevõte tootma lisakohustusena tarbekaupa. Nii ka see tehas valmistas köögimasinaid, vanne, autoalarme ja muud taolist. Nende tegemiseks oli vaja disainereid. Tõsi, ega Nõukogude Liidus disaini järgi joondutud, sest kogu kaup osteti ära niikuinii. Disainiga tegelemine oli tehasele prestiiži küsimus ja Eesti disain oli hinnas. Nii sai Õunapuu teha Venemaa lennukitootjale üle 200 projekti

TEKST: ENE LÄKK

FOTO: ÜLO JOSING

MATTI ÕUNAPUU on disainer nagu orkester. Ta on mees, kes kujundab kõike – supilusikast lennukini. Ta on tuntud oma laia haarde poolest, ning tegev tänaseni. Õunapuu alustas disainerina 1970. aastate lõpul ja tema tähtsaimaks projektiks kujunes olümpiaeelse Tallinna linnakujundusgrupi töö juhtimine. Õunapuu kujundatud on Pirita olümpiatule alus ja urn. Selle eest pärjati teda ERKI DISAINi auhinnaga. Aastail 1983–88 oli Matti Õunapuu ARSi peakunstnik. 1980. aastail lõi Õunapuu disainistuudio MaDis. Kord oli Mattile ette juhtunud üks

Disainikriitik

INVE STEERI – NR 3/20 12

Kes on kes?

Auto suusaboks.

Haagissuvila Venemaa lennukitootjale.

– köögikombainidest ja lennukiistmetest kuni haagissuvilani välja. Kuna tööd oli tohutult, võttis ta kampa ka teisi Eesti disainereid (Arvo Pärenson, Raimo Sau, Heikki Zoova, Hugo Mitt, Üllar Karro). Nõukogude aja lõpus tegi sama seltskond tellimusi ka Soome firmale Helkama. Projekteeriti külmkappe, elektripliite ja muid köögimasinaid. Mõned esemed kukkusid nii uuenduslikud välja, et tellija julges neid näidata vaid messil, kus need pälvisid suure tähelepanu. Müüki paisata neid ei juletud, sest sihtgrupp – soome koduperenaine – olevat liiga konservatiivne. Pärast Eesti taasiseseisvumist asutas Õunapuu oma firma ja alustas autodele katusebokside tootmist. Klaasplasti vaakumtehnoloogia, kus kasutatakse küll seadmeid, ent kus on ka palju käsitööd, sobis Õunapuule hästi. Lisaks suusavutlaritele valmis sel perioodil hobikart, laste hobikrossiratas, Toyota furgoon ja palju muud. Õunapuu on kujundanud ka mitmeid valamuid ja vanne.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Olümpiatule alus.

Köögikombainid Venemaa lennukitootjale.

2002. aastal kaasati Õunapuu patsientide jälgimiseks mõeldud aparaadi doc@Home tootearendusse. Tegu on aparaadiga, mis annab inimesele võimaluse registreerida oma tervisenäitajad kodus ja saata need arstile elektrooniliselt. Seda aparaati on saatnud suur edu just rahvusvahelisel turul. Maailma infoühiskonna tippkonverentsi puhul korraldatud võistlusel 2003. aastal tunnistasid eksperdid doc@Home Euroopa parimaks e-tervishoiu projektiks. Kuna see läks edukalt, pöördus investor uue ideega taas Õunapuu poole. Seekord tehti ettepanek luua kokkupandav ja kaasavõetav elektriroller. Praegu käib projekti neljas tööaasta ja valmimas on rolleri neljas prototüüp. Peatselt läheb uudne sõiduk tootmisesse.

Uus Audi A3. Püüdmatult parim.

Audi A3 1.6TDI S tronic (77 kW/105 hj); keskmine kütusekulu: 3,9 l/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 102 g/km

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

FOT O: S I I M VA H UR

Kes on kes?

Tarmo Luisk lambiga.

LED-liblikad „Papilio Machaon”.

Mängulustiga disainer Luisk

8-osaline valgustiperekond „Basic“.

TÄNAPÄEVAL, KUI KÕIK ON juba loodud, lööb läbi disainer, kellel on oma nägu. Tootedisaini ja kunsti vahel eksperimenteerib omanäoline Tarmo Luisk. See on kompromiss disaineri ja kunstniku vahel, et teha natuke kõike. Teha tooteid, mis müüvad ja on majanduslikult tasuvad, aga et ennast teravana hoida, teha vahel ka unikaaldisaini. Igasse autoriesemesse on Tarmo Luisk pannud sisse mingi sügava mõtte, mistõttu võib öelda, et tegu on intellektuaalse stiiliga. Aga kuna Luisk on teada ka kui huligaandisainer, kes lõhub tunnustatud maitse piire, on tulemuseks disainihuligaani intellektuaalne stiil. Tarmo Luisk on tänapäeva Eesti disaineritest üks nimekamaid ja produktiivsemaid, kes loonud nii mööblit, valgusteid kui kelli ning tegelenud ka avaliku ruumiga. 2006. aastal valmis tal linnatähis Tallinna piirile Tartu maanteel (kaasautor Andres Rohtla). Ta alustas ilma igasuguse kaugema ambitsioonita 1997. aastal, kui tegi lambinäituse galeriis Vaal. Selleks näituseks

INVE STEERI – NR 3/20 12

kujundas ta nüüd juba klassikaks tituleeritud kaheksaosalise valgustiperekonna Basic, millest sai tähis Eesti uuema disaini ajaloos. Sealt teda märgati ja sellest ajast peale tulid ka tellimused. Tarmo Luisk vabakutselise disainerina on teinud aktiivselt kaastööd Eesti ühele tuntumale valgustikaubamärgile 4ROOM. Mõnda aega töötas ta ka disainibüroos Keha3, mille üks asutajaid ta oli. Luisu looming on läbimõeldud detailide ja nutikuse kompromiss. Disaini suhtes on ta perfektsionist ja enda suhtes väga kriitiline. Ta võib mõne eseme joonist sada korda ümber teha, peaasi et lõpptulemusega ise rahule jääb. Aga mis kõige tähtsam – disain peab tema arvates olema vaimukas. Luisk juba igavust ei salli. Ta on teinud kuus isikunäitust, osalenud arvukalt grupinäitustel ja konkurssidel, teda on kutsutud välismaale esinema, ta on kujundanud näitusi, saanud peaaegu kõik preemiad ja autasud, mida Eestis välja antud, ka ainsana meie disaineritest Kultuurkapitali aastapreemia.

Eksperimenteerimine garanteeritud muster. Tegeledes ornamendi lõputuse teemaga ja materjalidest vineeriga, millesse on freesitud muster, konstrueerib Jaanus mööblit ja valgusteid, mida on kasutajal lihtne kokku panna. Näiteks Orgusaare leiutis „Münchausen“ on suur õhuline pop-up-laud, mis käib kokku üllatavalt väikeseks lamedaks pakiks. Oma viimastes otsingutes on Orgusaar kasvanud üha mastaapsemaks, sekkudes ka arhitektuuri mängumaale. Teda huvitab, kuidas võimalikult efektiivselt ja säästvalt ehitisse juba algfaasis mööbel integreerida. Näiteks riiul kui kandekonstruktsiooni osa. Eriti paelub teda sfääriline arhitektuur nii ehitise kui optimaalse sisekujunduse mõttes. Jaanus Orgusaar on osalenud arvukatel moekonkurssidel, teda on valitud Eestit esindama Fashion TV party’del Balti riikides. Kostüümikunstnikuna on ta teinud kaastööd teatrites ja filmimaailmas. Nii moeloojana kui mööblidisainerina on ta osalenud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal. Teda on pärjatud kõigi Eesti olulisemate auhindadega, kaasa arvatud Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti preemia aastal 2009.

Voolikkleit.

Käsitsi valmistatud saapad.

Vineerist valgusti „Solar”.

FOTO: VILLU KRA AM

JAANUS ORGUSAART TUNTI kümmekond aastat tagasi eelkõige kui moeloojat, kelle jaoks polnud trendidel tähendust – tema tegevust suunas omaenda sisetunne. Orgusaare moeleiutistest turgatavad pähe kõigepealt puust sonimütsid, lõõtsvarrukatega skulptuursed ülikonnad ja voolikutest kleit, milles tukslemas sinine vedelik. Ka Jaanuse käsitsi valmistatud jalanõud on legendaarsed. Kingaliistude puudumise tõttu tuli tal soovitud tulemuse saavutamiseks välja mõelda sellised lõiked, mis annaksid jalatsile õige vormi ka nahka venitamata. Jaanus ise on võrrelnud sellist lõigete konstrueerimist tagurpidi apelsini koorimisega. Tema 2006. aasta moekollektsiooni osaks olid vineerist pitskambrid, mille sees modellid liikusid. Sama kollektsiooni peakattest aga sündis üks Orgusaare esimesi lambikupleid „Solar”. Siit alates hakkas ta kujundama valgusteid ja mööblit, kasutades kunstnikuannet ja leiutaja vahedat mõistust. Meelisteemaks kujunes arhitektuuribioonika, mis otsib looduses ja arhitektuuris sarnaseid jooni. Jaanust hakkas huvitama sfäär, ringjoon, ornament. Vorm, mis on samal ajal ka

Pop-up-laud „Münchausen“. INVE STEERI – NR 3/20 12

Kes on kes?

Lauri Hirvesaar.

Tähelepanu, maailm: Hirvesaar! KUI RÄÄKIDA TÕUSVAST TÄHEST Eesti disainitaevas, tuleks silm peal hoida Lauri Hirvesaarel. Lause, et Eestis on kerge olla disainer, aga raske tööd leida, ei kehti Lauri kohta. Lõpetanud mullu Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini eriala, on ta disainer, keda kutsutakse tööle. Esimene tööettepanek tuli Eesti ühelt arvestatavaimalt disainibüroolt TenTwelve. Disainerite kasvatamisel on kunstiakadeemia tootedisaini osakond olnud viljakas pinnas. Üllatav, aga mõnikord on tee disainiõpilase laualt masstootmisesse lühike. Kord vajas pimedate ühing uusi ideid tootmiseks: puidust harjasharjad ei suutnud konkureerida turu vallutanud 24

INVE STEERI – NR 3/20 12

plastharjadega. Ülesanne anti teise aasta tudengitele. Lauri lahendus oli lihtne ja praktiline: puidust kuubikujuline aukudega pliiatsitops, mille sees on harjased, kuhu on hea töövahendeid torgata. Tops meeldis tellijale ning seda on nüüd toodetud ja müüdud oma viis aastat. Tootedisaini osakond on osalenud ka Electrolux Design Lab mitmel konkursil, mille eesmärgiks on leida uusi ideid aastaks 2050. Lauri idee – aseaine külmikule – võitis ära Eesti konkursi 2010. Külmiku aseaineks on tulevikutehnoloogiline kleeps, mida saab osta toidupoest ja mis on mõeldud toidupakendi peale kleepimiseks, et säilitada vajalik temperatuur.

Urbanistlikku grafitit peavad paljud inimesed huligaansuseks. Nii pöördus Eesti Energia tootedisaini osakonda palvega saada ideid nende alajaamade grafitikindlaks muutmiseks. Lauri lahendus (juhendaja Sixten Heidmets) oli katta alajaamade seinad kas puitribiliste või terasrestmoodulitega, mida on kerge transportida ja paigaldada. Tänaseks on

maati, mis mullu sügisel oli käinud PostExpo messil Stuttgartis. Tänavuseks messiks Brüsselis aga arendati koos välja nii sise- kui välitingimustes töötav automaat. Nüüd on Lauri Hirvesaar Cleveroni koosseisuline disainer, kes on saanud siit juba oma esimesed kasulikud kogemused tootedisainerina.

Üllatav, aga mõnikord on tee disainiõpilase laualt masstootmisesse lühike. kümmekond alajaama saanud sellise rüü ja uut grafitit pole sinna tekkinud. Hirvesaare magistritöö teemaks oli elektriroller (juhendaja Matti Õunapuu), mille loomisel oli tal silme ees postiljon, kellele see elektrisõiduk oleks suureks abimeheks. Sellise kaherattalise rolleri saab pagasi olemasolul keerata kaubaveoasendisse, muutes selle kolmerattaliseks. Tegu on minimopeediga, mis ei nõua juhiluba. Hirvesaare pakiveoroller pälvis kohe ka tähelepanu: sai läinud aastal toimunud Tallinna ettevõtluspäeval üliõpilastele antud rakendusliku teadustöö preemia ja pääses ka NeuNow disainifestivali live-festivali nominentide sekka. Veel ühest kooliaegsest tööst on välja kasvanud reaalne toode ja ka töökoht. Smartposti pakiautomaatide tootja ja arendaja Cleveron soovis saada tootedisaini tudengitelt disainilahendust pakiautomaatide töötamiseks välitingimustes. Võitis Lauri projekt, mis sündis koos Helina Nelisega (juhendaja Sixten Heidmets). Cleveron aga tegi Hirvesaarele koostööettepaneku arendada edasi nende uuel tööpõhimõttel toimivat pakiauto-

Uue põlvkonna pakiautomaat mahutab senistest oluliselt rohkem pakke ja on mugavam kasutada. Nutikas masin toob paki juhtekraani all avaneva ukse kaudu inimesele otse kätte. INVE STEERI – NR 3/20 12

Eesti disain

Disainibuldooser Disainibuldooseri kutsusid ellu Eesti Disainikeskus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning EAS, et tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordi potentsiaali. Disainibuldooseri projekti rahastab EAS Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.

USUTLES: KE RTTU RAI E

Eesti Disainikeskus 26

TIHTI ON PROBLEEMIKS SEE, ET ETTEVÕTJAD JA DISAINERID RÄÄGIVAD ERINEVATES KEELTES, UUS PROJEKT PEAKS NEILE ANDMA ÜHISE KEELE. SELLE AASTA KEVADEL startinud Disainibuldooseri projekt annab kümnele seni liitunud ettevõttele harukordse võimaluse õppida, kuidas töötada välja innovatiivseid lahendusi, rakendada edukalt disainmõtlemise tööriistu ning viia ellu arendustegevust kogenud ja koolitatud disainijuhi käe all. Projekti eesmärk on jõuda uute, inimeste vajadustest lähtuvate toodete ja teenuste pakkumiseni, mis pikaajaliselt kasvatavad ettevõtte ärining konkurentsivõimet nii kodu- kui välisturgudel. Esimesed viljad peaksid küpseks saama juba selle aasta novembris. Disainibuldooseri projekti strateegiline juht ja koolituste läbiviija on RICHARD EISERMANN, kellel on pikaajaline kogemus disainirakendusprojektide juhtimisel. Ta on loonud ja juhtinud UK Design

INVE STEERI – NR 3/20 12

Councili „Designing Demand” projekti, mis on mõeldud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete innovatsioonivõimekuse ja konkurentsivõime tõstmiseks. Mis jääb Eesti ettevõtetel puudu olemaks edukas välisturgudel? Üks probleem, mis küll tasapisi muutub, on kultuuri ja poliitika küsimus, pikaajaline isolatsioon. Eesti oli pikalt võõrvõimu all ja seega polnud palju võimalusi Läänega ühenduses olla. Selle tulemusena pole Eesti kultuuriliselt valmis välisturgude jaoks ja see ei muutu hetkega. Kuigi Eesti on kahekümne aastaga teinud ka väga suuri samme. Eestil on sarnasem meelelaad teiste Balti riikidega ja võib-olla Ida-Euroopaga. Eksporditurgude arendamine Skandinaaviasse on suur väljakutse, sest sealsed

Subaru XV alates

20 400 €

Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Linnastiil. Teravate küüntega! Subaru XV on kui linnadžungli valitseja, pakkudes Sulle teiste ees alati küünevõrra edumaad. Säästlik boksermootor, pidev sümmeetriline nelikvedu ja ülikõrge kliirens võtavad vastu kõik linnasõidu väljakutsed ning viivad Sind soovi korral seiklema veelgi metsikumatele radadele. Uhkelt sportliku välimuse ja ruumika salongiga, ohutuse tippklassi kuuluv Subaru XV on auto, millest ei saa mööda vaadata. Tule ja kihuta vabadusse!

www.subaru.ee

Eesti disain

Disainibuldooseriga on liitunud: Baltika AS, Datel AS, Decoreter OÜ, Elvior OÜ, Meiren Engineering OÜ, Proekspert AS, Regio AS, Sorainen AS, Tallinna Sadam AS, Wendre AS.

turud on väga arenenud ja kõrgetasemelised. Sellise turu nõudlust on raske rahuldada. Minu jaoks oleks mõistlikum kõigepealt laieneda turgudele, mis on sarnasemad ja ka Eesti ettevõtete suhtes mõistvamad. Kuidas saab disain aidata? Disain tähendab keskendumist inimestele ja mõistmist, mida ja kuidas inimesed teevad. Neid vihjeid kasutades saab toota uusi ideid, tooteid, teenuseid, uusi

kultuurilisi lähenemisi. Kui rääkida näiteks mööbliettevõtete probleemidest, siis mööbel peab olema funktsionaalne, peab töötama. Aga väga palju on see seotud imago, taju, elustiili ja inimeste eneseväljendusega. Kui sa suudad mõista konteksti, kuidas inimesed elavad ja kuidas nad tahaksid elada, ning pakkuda lahendusi, mis on sotsiaalselt ja kultuuriliselt huvitavad, siis saab disaini abil muuta asjad kaasahaaravamaks, ihaldatumaks.

Miks osaleb Tallinna Sadam? Ahto Ader, Tallinna Sadama ärisuunajuht: Meil kaks suuremat suunda: olemasolevate alade ja teenuste ülevaatamine ning kasutamata ressursi rakendamine. Sadam on olnud suhteliselt suletud ala, aga disaini abil saaksime hoopis teistsuguse emotsiooni esile kutsuda. Me tahame, et sadamat nauditaks. Soovime koostada reaalse tegevuskava, mis aitaks meil olla kliendi suhtes palju kasutajasõbralikum ning klientides positiivse emotsiooni esile kutsuda. 28

INVE STEERI – NR 3/20 12

FOTO: KAUP O KIK KAS

Tallinna Sadama ärisuuna juht Ahto Ader (ülal) koos disainijuht Jannus Jaska ja Tallinna Sadama meeskonnaga.

Richard Eisermann.

Kas probleemid, mis Eesti ettevĂľtetel esinevad, on sarnased teiste Euroopa ettevĂľtete omadega? Probleemid on sarnased â&#x20AC;&#x201C; piiratud ressursid, nende maksimaalne kasutamine, piiratud vĂľimalused turgude hĂľivamiseks. Tavaliselt Ăźritatakse pakkuda liiga laia valikut, selle asemel, et keskenduda Ăźhele valdkonnale. Tervet turgu saab hĂľivata siis, kui sa oled ainus pakkuja â&#x20AC;&#x201C; turg tuleb endale luua millelegi spetsialiseerudes. EttevĂľte peaks kĂźsima endalt viis kĂźsimust: 1) Kuhu sa lĂ¤hed? 2) Kuidas sa sinna jĂľuad? 3) Mida sa maailmale Ăźtled? 4) Mis peab muutuma? 5) Kuidas see kestma jĂ¤Ă¤b? Seega peab olema fokuseeritud ja rĂ¤Ă¤kima haaravalt sellest, milles sa hea oled. EttevĂľte peab olema suuteline kommunikeerima seda, mida ta teeb. Siinkohal tulebki disain appi. Disain aitab lugusid kujundada â&#x20AC;&#x201C; mĂľista, kuhu sa oled minemas ja kuidas seda lugu rĂ¤Ă¤kida.

Joel Volkov, Der Tank disainijuht: Enamikul juhtudel pole Eesti ettevĂľtetel mĂľtet ega Ă¤riideed. VĂ¤ga vĂ¤hestel on. Ei kĂźsita endalt, milleks. MĂľeldakse, et hakkaks diivaneid tegema, ja siis imestatakse, miks see ei mĂźĂź, miks inimesed ei taha neid. Aga ei mĂľelda sellele, mida see diivan tegema peaks vĂľi mida see lahendaks inimese jaoks. Loodetavasti hakkavad ettevĂľtted selle projekti tulemusena rohkem mĂľttega asju tegema.

Sinu edukad konverentsid!

7DOOLQN +RWHOVÂ&#x2021; KRWHOERRNLQJ#WDOOLQN HH Â&#x2021; ZZZ WDOOLQNKRWHOV FRP

FOT OD: ET DM JA T OOT JAT E K ATA LOOGI D

Ajalugu

Märgid KÕNELDES EESTI DISAINIST AJALOOLISES PLAANIS, ON VÕIMALUSI ALGUSPUNKTI MAHA MÄRKIDA MITMEID. VÕIB ALUSTADA INIMTEGEVUSE ALGUSEST, TÖÖSTUSLIKUST TOOTMISEST VÕI MÕNEST MÄRGILISEST SÜNDMUSEST.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Standardi kontorimööbel. Maile Grünberg ja Juta Lember, 1970.

TÄNASE INIMESE JAOKS ulatub asjadekeskne mälu, mis kahtlemata on seotud nende asjade säilimisega elukeskkonnas, tõenäoliselt kuskile eelmise sajandi algusesse. Seetõttu peatuksingi mõningatel olulistel, enim siinset igapäevaelu esemeliselt mõjutanud nähtustel. Lutheri vabrik on ere näide industrialiseerimise võidukäigust Eestis – ei olegi teist niivõrd otseselt ning tugevalt siinset esemelist argikeskkonda mõjutanud näh-

Ajakirja Kunst ja Kodu esikaas 1/1965.

Lutheri kohver.

tust sajanditagusest ajast. Lutheri vabriku tegevus sai hoo sisse 19. sajandi teisel poolel, esmalt vaid vineeri, kuid peagi ka mööbli tootmisega, ja seal toodetud erinevat laadi esemed jõudsid taskukohastena suuremal või vähemal määral enamikku Eesti kodudesse. Mööbli valmistamisel võeti eeskuju esialgu eelkõige ameeriklastelt ja tegeleti selgelt traditsiooniliste lahenduste pakkumisega. Oluliselt mõjutas vabriku tegevust veekindla liimi leiutamine ja patenteerimine (1896), mis andis võimaluse oma tootevalikut oluliselt laiendada, pakkudes näiteks vineerist veeämbreid ja senisest parema kvaliteediga ekspordiks valmistatavaid teekaste. Tuntumate esemetena toodeti veel kohvreid ja kübarakarpe. Lutheri vabrikus arendati tihedalt ka rahvusvahelist koostööd, peamiselt Inglismaaga, mis viis kontaktideni tollaste oluliste modernistlike disainerite ja arhitektidega, nagu Marcel Breuer ja Walter Gropius. 1920 Lutheri vabriku kõrval tegutses Eestis 1920.–30. aastatel mitmeid teisi mööblitootjaid ja suurte tööstusettevõtete asemel olid siin pigem aktiivsed väiksemad ettevõtted ja töökojad nii mööbli, keraamika ja nahatööde kui ka muudes valdkondades. Üsna 1930. aastate lõpus avas oma klaa-

TEKST: KAI LOBJAKAS

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi disainikogu kuraator

INVE STEERI – NR 3/20 12

Ajalugu

Punane Ret. Erik-Arne Uustalu. ESTONIA-4.

sivabriku Johannes Lorup, kellel õnnestus lühikese ajaga luua võrdlemisi suur tootevalik, pakkudes nii lihtsamaid klaasist nõusid kui ka pool- ja täiskristallist anumaid. Kindlasti on märkimist väärt ka baltisakslase Walter Zappi loodud miniatuurne fotokaamera Minox, mille arendamiseks ja tootmiseks Eestis piisavalt toetajaid ega usku ei leidunud ja millega hakati tegelema hoopis Riias VEFi tehases. Nii võivad seda oma disainiloo osaks pidada ka lätlased. 1950 Sõjajärgsel ajal hoogustus tegutsemine disaini vallas, mida tollal nimetati tööstuskunstiks, seda eriti 1950. aastate teisel

INVE STEERI – NR 3/20 12

poolel. Oluliselt tõusis nende valdkondade tähtsus, mis olid seotud otseselt inimese argikeskkonna kujundamisega. See oli ühtlasi osa laiemast eesmärgist puhuda elu sisse tehnoloogiliselt ja majanduslikult maha jäänud Nõukogude Liidule, et oleks võimalik lääneriikidega nii reaalse kui ka sümboolse võimu pärast konkureerida. Eestist sai Baltikumi kontekstis osa n-ö sisevälismaast, kus loodu oli Nõukogude Liidus tervikuna kõrgelt hinnatud, midagi, mida peeti uudseks ja ihaldusväärseks. Mitmed Nõukogude ajal tegutsema hakanud ettevõtted olid pärast natsionaliseerimist saanud uue nime ning tootmine jätkus alguses suuresti olemasolevaid tootmis- ja inimressursse kasutades.

Ajalugu

Lehekülg ajakirjast Kunst ja Kodu.

1960 Sõjajärgselt tööstusesse suunatud kunstnikest olid 1960. aastate alguseks kujunenud juba arvestatavad kunstnike kollektiivid, kelle käe all hakkas ilmet võtma siinne argikeskkond. Need kunstnikud ise jäid aga üsna pikaks ajaks võrdlemisi tundmatuks. Tarbeklaasis arenes tugevaks disainerite naiskond Helga Kõrge, Ingi Vaher, Mirjam Maasikas ja Pilvi Ojamaa, kelle erinevad käekirjad, eriti menukaks saanud hallikas toonis suitsuklaasist esemete kujundamisel, panid aluse klaasitehase eduloole. Standard oli ettevõte, mille nimetamisel mööblieksperimentaalvabrikuks koondati mitmeid väiksemaid artelle ja tootjaid, ning sellest sai siinse mööblikujundamise keskus, kus Teno Velbri juhtimisel välja töötatud mudelid jõudsid tootmisse mitmes mööblivabrikus üle Eesti. Oluliste ettevõtetena tegutsesid Eestis ka valgustitootja Estoplast ja elektriseadmete tootja Punane Ret. Estoplasti kujundajate tiimi kuulus algul teiste hulgas näiteks Lilian Linnaks, hiljem Kirsti Metusala ja Laine Linnas; Punases Retis kujundas raadioid ja mõõteriistu Erik-Arne Uustalu. Kui paljud ettevõtted allusid kohalikele ministeeriumidele ja nende 34

INVE STEERI – NR 3/20 12

Estoplast. Kalender, 1964.

kunstinõukogud koosnesid siinsetest inimestest, siis tugeval positsioonil tegutsenud tehased Estoplast ja Punane Ret olid n-ö üliliidulise alluvusega ja nende toodang pidi saama kinnituse Moskvast. Uute esemete ja uute argikeskkonda puudutavate ideede inimesteni jõudmisel oli mitmeid väljundeid. Kindlasti oli üks võimalusi uudistoodangut kajastavad ülevaatenäitused, mille populaarsust meenutatakse tänaseni. Teisalt aga oli – arvestades pidevat erinevust selle vahel, mida võis näha näitustel ja kaupluste akendel – ka teisi võimalusi uute ideede kohandamiseks. Nii koostati meil näiteks praegugi värskena mõjuvat almanahhi Kunst ja Kodu, kus ilmusid kirjeldatud ja illustreeritud soovitused erinevate elu- ja abiruumide sisustamiseks (uued kortermajad!) ning muu koduga seonduva planeerimiseks, ja seda tollaste hinnatumate kujundajate kavanditena. Paljude seal esitatud esemetega kaasnesid ka tööjoonised, mille järgi oli võimalik need ise valmis teha ja mis andsid otsese ligipääsu omaaegse kohaliku moodsa disaini paremikule. Kunst ja Kodul oli ka venekeelne väljaanne ja nende tiraažid ulatusid tuhandetesse, viies siinsed ideed laia publikuni. Olulisel määral mõjutas esemelise

keskkonna kujunemist ka NSVL Kunstifondi Eesti osakonnale kuuluvas Kunstitoodete Kombinaadis loodu. See oli ateljeedest koosnev ettevõte, mille toodang valmis suures osas käsitsi. Tööstusliku tootmisega võrreldes oli see oluliselt paindlikum ning suuteline kujunduslikus mõttes kiiremini muutusi läbi viima, pälvides seega ka inimeste tugeva poolehoiu. Siin olid kujundajateks ateljeedes töötavad, aga ka tarbekunstinäitustelt tuntud vabakutselised, aeg-ajalt kombinaadile kaastööd tegevad kunstnikud. 1966. aastal loodi Bruno Tombergi juhtimisel tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) juurde tööstuskunsti eriala, kus seniste tarbekunstierialade kõrval hakati uutest ideedest lähtuvalt õpetama universaalsemaid teadmisi ja oskusi nõudvat disaini. Paraku oli väga vähestel selle ala lõpetanutest võimalik erialaselt rakendust leida.

miskiirus ja -võimalused eelmise kümnendiga võrreldes oluliselt kahanenud. Heaks näiteks on aga Salvosse jõudnud disainerid ja neile antud võimalus juba kooli lõputööna välja töötada eriotstarbelisi kiivreid ja mäesuusasaapaid – nende levik oli märkimisväärne ja seda mitte ainult Eestis. Ent siit kasvas välja mitmeid olulisi kujundajaid, kellel on õnnestunud jääda püsima ka olude muutudes. Näiteks Matti Õunapuu, kes visionäärse disainitiimi juhina praegugi edukalt tootedisainerina jätkab.

Standardi elutoamööbel. Teno Velbri, 1965.

1970 1970. aastateks olid ettevõtete juures kujundajate meeskonnad olemas, ka toot-

Salvo mäesuusasaabas, 1981.

Lastemööbel. Aleksander Aus, Ilja Suurmets, 1970. INVE STEERI – NR 3/20 12

Uus laine

Persoonid

TEKST: JOHANNES MERILAI

SOOVIDES KIRJUTADA ÜHEST VÄLJAPAISTVAST EESTI DISAINITIPUST, ISIKUST, KELLE TÖID VÕIKS VÕRRELDA PÕHJAMAADE DIAINITÄHTEDE ALVAR AALTO VÕI ARNE JACOBSENIGA, TÕDESIME, ET ÜHT JA SELGELT ERISTUVAT RAHVUSLIKKU DISAINITIPPU MEIL EI OLE. MUIDUGI ON MEIL LÄBI AJALOO OLNUD PALJU HÄID DISAINEREID, KUID SEESUGUST TUNTUST JA EDU ETTE NÄIDATA EI OLE. KÜLL AGA ON MEIL MITMEID NOORI JA VÄGA ANDEKAID DISAINEREID. NEIST NELJA, KEDA TINGLIKULT VÕIKS NIMETADA EESTI DISAINI UUE LAINE EESRINDLASTEKS JA KELLE TEHA VÕIKS OLLA EESTI DISAINI HEA NIMI MAAILMAS, TEILE KA TUTVUSTAME.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Sille Sikmann (28) Ta on mahe nagu moskva sai. Vaatamata mitu korda kokku lepitud ja siis jälle ümber muudetud ajale, saabub ta kohtumisele rõõmsameelsena, võtab endale ette musta tee ja hakkab jutustama – enne kui ma ühelegi küsimusele olen jõudnud mõelda. Teda kuulates mõistan, kui palju ta oma tööst peab. Sille ütleb et ta on alati tahtnud teha midagi, millest oleks inimestele kasu, ja usub nüüd, et on oma unistuste valdkonna leidnud. Ta teeb meestele kingi ja saapaid ning pisut ka nahkseid aksessuaare. Oma tööd peab ta seejuures nii lõbusaks, et selle eest saadav raha on vaid preemia kõige muu kõrval. Tema käte vahel valmivad kingad on kindlasti kunst, mille ta seab hoolega kandjaga kooskõlla. “Esmalt tuleb uurida, mis tellijal seljas ja jalas, kodus ja kapis ning mis tal mõttes mõlgub. Alles seejärel saab asuda mõõte võtma, liiste valima ja jalatsit kavandama,” ütleb Sille. Inspiratsiooni kogub noor kingadisainer kõikjalt enda ümber – mõni muster kiviseinalt, mõni motiiv unenäost või idee arvuti pildipangast. Nagu Sille oma kõrgelt hinnatud diplomitöös kirjutas, peab jalatsiloojal olema isegi selgeltnägijavõimeid, et kliendi olemust läbi näha. Vaid nõnda sünnivad isikupärased ja kandjale sobivad jalavarjud. Iga kingapaar vajab kestmiseks korralikku hoolt. Jalatsitel on ka oma hinge-

elu, mis on Sille arvates väga oluline. Seda ei saa ka imeks panna, sest ühe paari valmimine võtab tema kätes terve kuu aega, ja korraga pole tal käsil enam kui viis paari. Sille on kunstnik, kellele meeldivad vormid ja nendega mängimine. Õnneks annavad kliendid talle töös enamasti väga palju vabadust. Detailidest, mille kallal ta hoolega vaeva näeb, sünnibki saabas, mis on taies kandja jala ümber. Oma lõputöö Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonnas tegi Sille esmapilgul kunstikaugel teemal – meestejalatsibrändi loomine. See viis ta ühtlasi ärimaailma ning nüüd tegeleb ta juba enda kaubamärgi „Scheckmann“ loomisega. Selleks peab ta veel uusi tehnikaid omandama ja mahte suurendama. Tulevikus oleks tellimuste täitmisel vaja ka abilist, kes tuleb tal ilmselt ise välja õpetada. Tellijate puudust Sillel karta ei ole, sest juba praegu on kunstjalatsite soovijaist kuudepikkune järjekord. “Eesti mehed on saanud oluliselt eneseteadlikumaks ning esitavad oma välimusele ja stiilile üha suuremaid nõudmisi. Samas, jalatsikauplused pole sihtgrupi soovide muutumisega väga kaasa tulnud,” leiab Sille. “Tiibu on sirutanud aga Eesti disain, mis küünib osalt juba tippmoe tasemele.” Sille Sikmanni loominguga saab lähemalt tutvuda tema kodulehel http://sillesikmann.daportfolio.com/.

Sille Sikmann Haridus: Tartu Kõrgem Kunstikool Nahadisaini osakond, 2012 Saavutused: 2011 „Charmer“ meestekingade kollektsioon Budapestis K&A Manufacturing, Siberia kingapood (Pleasemashine brand) 2011 „Messenger“ meestekingade kollektsioon moeshow jaoks „Fashion, Performance, Dance“ Alates 2010 sügisest ReUse Republic’u disainer. Näitused: 2011 „Unique combination“ – nahadisaini osakonna näitus Pärnu Keskraamatukogus 2011 „Eesti oma ehe“ võistlus ja näitus 2010 „Soft and Squared“ – nahadisaini osakonna näitus Tartu Linnaraamatukogus 2010 „Mosaic“ – nahadisaini osakonna näitus galeriis „Noorus“.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Persoonid

Helena Karelson Haridus: Royal College of Art tootedisain, magister 2012 Kingston University London tooteja mööblidisain, bakalaureusekraad 2009 Auhinnad: 2012 Ruth Drew Prize 2011 House Beautiful Award 2010 New Design Britain award 2009 D&AD Best New Blood award 2008 Coillte: Best use of materials Olulisemad näitused: 06/2012 RCA Show 2012 02/2012 RCA Work In Progress 01/2012 The Anatomy of Fendi Harrodsi kaubamajas 09/2011 Fendi esinduskauplus Londonis 02/2011 RCA Work In Progress 11/2010 V&A Friday Late 04/2010 Salone Satellite Milanos 01/2010 Interiors 2010 Birminghamis 07/2009 New Designers 06/2009 D&AD New Blood

Helena Karelson (25) Helena Karelsoni Londonis Kingstoni ülikoolis bakalaureusetööna tehtud ribikardin äratas sealsetes disainiringkondades suurt tähelepanu. Varjude langemisest inspireeritud kurvilise puidust rulookardina eest sai ta auhindu ning – mis praktilisele disainerile vähemalt sama oluline – pälvis tootjate tähelepanu. Sel kevadel lõpetas ta Royal College of Art’is tootedisaini eriala magistrikraadiga ja tema portfoolio on tulvil põnevaid projekte. Ta on kahtlemata andekas. Kuus aastat tagasi, pärast gümnaasiumi lõpetamist Londonisse asunud Helena eesti keel kõlab veidike kangelt. Siiski räägib ta soravalt tööprotsessidest, materjalidest ja nende manipuleerimisest, ajatust funktsionaalsusest ja unikaalsusest. “Oma projekte vaen alati ka sellest küljest, et neis oleks tootepotentsiaali,” ütleb ta. Helena ei oska praegu enda sõnul ühele valdkonnale keskenduda ja seega on tema kavandid üsna eripalgelised. Kõiki neid aga ühendab mõiste „kodu“. Avaliku ruumiga ta veel tegelenud ei ole, kuid ootab sellist võimalust pikisilmi. Lisaks juba mainitud ribikardinatele lõi Helena horisondist inspireeritud kardinakollektsiooni Briti firmale Tuiss ja sepitses koos rootslase Nic Wallenbergiga nahavärvidel põhineva avamisinstallatsiooni Itaalia kõrgmoemaja Fendi Suurbritannia esinduspoele.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Põnevaid projekte leiab tema tööde mapist veelgi. Näiteks gravitatsiooni ja kontrollitud õhusurvet kasutades valmistatud laevalgustid, milles valgusallikas hajub. Samuti naha- ja korgitekstuuriga söögiriistad ning toiduainete mõõdunõud, mida saab neid kombineerides hõlpsasti kasutada köögikaaluna. Viimasel ajal on Helenat pere ja sõprade rõõmuks olnud jälle tihedamini kodumaa pinnal näha. Kuigi tegelikult pole ta siinset elu hetkekski silmist lasknud. Ta on hästi kursis Eesti disainieluga ning usub, et disainerite omavaheline suhtlemine annab suurepärastele ideedele palju lisaks. See usk sai kinnitust näiteks Fendi installatsiooni juures, kus lisaks Helena tööle valiti välja veel viis kavandit ja nii sündis kõrgmoele vastav kõrgdisain. Helena tahab disaini puhul näha inimeste vahetuid emotsioone sellega suhestumisel. Eesti tibatillukest ühiskonda hindab ta maailmalinna kõrval just seetõttu, et siin on vähem anonüümsust ja enam vahetut tunnustust. Londoni võimalustest ja kontaktidest hoolimata unistab Helena, et kolme aasta pärast võiks tal näiteks Tallinnas Telliskivi loomelinnakus olla disainipood ja ateljee. Helena Karelsoni töödega on võimalik lähemalt tutvuda tema veebilehel http:// www.helenakarelson.com/.

Persoonid

Evelin Kasikov Haridus: Central Saint Martins College of Art and Design kommunikatiivne disain, magister 2008 Eesti Kunstiakadeemia graafika, bakalaureus 1996 Klientideks The New York Times Magazine, The Guardian, Bloomsbury Publishers, Ivy Press, Phaidon Press, Fil Rouge Press, Kate Spade New York, WIRED Magazine, Men’s Health Magazine Olulisemad näitused: 2012 The Threads That Bind Us, Plusdesign Gallery, Salone del Mobile, Milano 09/2011 Dezeen Platform, London Design Festival 04/2011 The Art of Lost Words, Gallery Peninsula Arts Plymouthis 01/2011 Digital Soirée, Central St. Martins Innovation Gallery Londonis 11/2010 Ornamental, Red Gate Gallery Londonis 05/2010 Craft Meets Music, Craft Central London, Clerkenwell Design Week, Dutch Design Week 2008, Designhuis Eindhoven, Talent 2008 London Design Festival 2008 Up All Night, Central St. Martins Innovation Gallery. 40

Evelin Kasikov (40) Enne Londoni Central Saint Martinsi ülikooli disainimagistrantuuri astumist töötas Evelin Kasikov Eestis reklaamiagentuuris disainerina. Plakatid ja bukletid, mida ta seal kujundas, polnud siiski õnneks tema kutsumus, sest muidu poleks võõrsil maailmatasemel disainikooli lõputööna sündinud CMYK tikkimistehnikat. Kool on küll ammugi lõpetatud, kuid London ongi jäänud Evelinile töö- ja elukohaks. Tema trükivõtetest inspireeritud tikkimistehnika võeti disainiringkondades suure huviga vastu. Evelini töid kajastasid mitmed erialaajakirjad ning isegi sellised suured žurnaalid nagu Wired, The Guardian ja New York Times. Samas ei ole Evelini eesmärk teha ilusat käsitööd, vaid ta leidis tee oma tehnikani, otsides lihtsalt arvutikeskkonnale alternatiivi. Eksperimentaalse suunaga CMS-is õppides tundis Evelin tihti, et teda lammutatakse töö käigus justkui osadeks ning tal pole aimugi, mis neist tükkidest jälle kokku saab. Tagantjärele sai talle selgeks, et ilmselt võimaldab just selline õpetamisviis avada inimestes potentsiaali, millest neil endil ehk aimugi pole. Tema õppejõud ütlesid tihti, et kool lennutab üliõpilased küll orbiidile, aga kütus peab neil endil olemas olema, iga õpilase potentsiaali avastamine ja esiletoomine on aga määrava tähtsusega. Evelin tegutseb hea meelega kunsti ja disaini piirimail, selle vahekorra üle siiski sügavamalt pead murdmata. Kunagine reklaammaterjalide meisterdamine oli küll oluliselt maisem tegevusväli, kuid

INVE STEERI – NR 3/20 12

praktiline väljund on ka tikkimistehnikal. Näiteks erinevad illustratsioonid, mida ta peab otseselt kommunikatiivseks disainiks ja sõnumi visuaalseks vormistamiseks. „Disainiprotsess on oma olemuselt ju mingile probleemile lahenduse leidmine,“ leiab Evelin. „Selle protsessi alguses on ülesande püstitus. Ideed tulevad projekti tausta tundmaõppimisest.“ Evelin väidab, et ideest peab olema võimalik rääkida ka visuaalita: „Kui see on raske, siis pole järelikult idee piisavalt hea.“ Disainiprotsessi alustab ta alati arvutis, olgu tegu raamatukujunduse või tikitud tüpograafiaga. Hoolimata kvaliteeti kinnitavast tunnustusest, mida on toonud tema tööde avaldamine näiteks kirjastuste Laurence King, Gestalten ja Thames & Hudsoni raamatutes, leiab Evelin, et ta on alles oma karjääri alguses. Praegu on veel võimatu öelda, kuhu see kõik välja jõuab. Seni naudib ta, et tema töid avaldatakse ja pannakse tähele. Nagu Evelin tunnistas temast loo teinud Deutsche Welle ajakirjanikule, tahaks ta tulevikus tegeleda isegi suuremate vormidega ja mitte jääda kinni postkaardi või pildi formaadi väiksusesse. Oma huvi tema tööde vastu on üles näidanud erinevad brändid ja paljud disainitudengid. Käsitöö kasutamist graafilises disainis pole seni just ülemäära palju uuritud, mistõttu mõlgutab Evelyn mõtteid koguni oma kursuse või workshopi loomisest. Tema kogemused võiksid inspireerida tervet põlvkonda tulevasi graafilisi disainereid.

teks tema Eszteriga kahasse loodud elektriniidistikuga viltmaterjal SymbiosisO, mis on võimeline edastama visuaalseid sõnumeid. Kärdi loodud päikesevalgusele reageeriv voodipesu, mille mustrid ärkavad hommikul koos magajaga, on jõudnud juba ateljeedest ja kunstisaalidest välja, kaupluste müügilaudadele. Väga põnevad on ka padjad, mis puudutuse peale töötavad omapärase valgusallikana, ja veel paljud teised meeliköitvad tekstiilikavad. Oma projektide ja päris elu kokkupuutekohtadeks peab Kärt näiteks haiglaid või avalikke ruume: “Kujutage ette ooteruumi, kus põrand, sein või diivan saaksid inimestega muutuvate mustrite abil suhelda, näidates kas või aja möödumist või edastades kirjade ja ornamentidega sõnumeid.” Ta räägib ka, kuidas peagi õpetatakse tema töös sündinud eriliste pehmete õppevahendite abil toimetuleku- ja hooldusõpet saavaid lapsi esemetega suhestuma. Tulevikust kõneldes jääb Kärt tagasihoidlikuks. Ta ei piira end mõttes materjaliga, vaid peab oluliseks just ideid. Hiljuti, Core 77 disainiauhindade jagamisel märgiti ära tema ja Eszteri loodud programmeeritav ning puudutusele reageeriv pehme tekstiili projekt. Tunnustus annab Kärdi sõnul disainerile kindlust, et ta on oma loominguga õigel teel. Samuti leiavad seeläbi huvitavad disainiprojektid tee inimesteni, kes muidu neist ei kuulekski. Kärt Ojavee töödega saab tutvuda tema aasta tagasi loodud brändi KO! veebilehel http://k-o-i.ee/.

Kärt Ojavee Haridus: Eesti Kunstiakadeemia doktorant alates 2007 Eesti Kunstiakadeemia, tekstiilidisain, bakalaureusekraad 2004 Auhinnad: 2012 Core77 Design Awards, runner-up õpilaste kategoorias (interjöörid ja näitused) 2007/2008 Noore tekstiilikunstniku preemia rühmitusele Disainkombain 2003 Mari Adamsoni nimelise parima tekstiilitudengi preemia laureaat Isikunäitused: 2012 “UUO”, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, “SymbiosisO: Voxel” Issey Miyake Tribeca, New York (koostöös Eszter Ozsvaldi ja Alex Dodge’iga) 2011 “Kärt Ojavee senise loomingu Retrospektiiv”, März projektiruum, Tallinn 2010 „UUO P1 (p)”, SooSoo galerii, Tallinn 2008 „Põhk ja Piksel“, SooSoo galerii, Tallinn 2007 „Heimatdesign“, Madonnen Galerie, München

FOTOD: ANU VAHTRA

Kärt Ojavee (29) Tekstiilidisainer Kärt Ojavee suurepärase vaatega ateljee paikneb Õnnepalee taga, endises trükikoja hoones. Majas asub teisigi disainiga seotud ettevõtmisi – oma tööstuslikus rohmakuses on see hoone kujustusega tegelemiseks nagu loodud. Kärt ise oli seal oma katsetuste keskel õhinas ning näitas vahetpidamata selgitusi jagades oma tarku kangaid ja arukaid tekstiile. Kärt on avara haarde ja silmaringiga ning temaga on lihtne rääkida. Ta selgitab, et suur hulk ideedest sünnib disainerikogemuse toel ja arutlustes, kui ta õhtutundidel oma helehalli arvuti vahendusel suhtleb New Yorgis elava ungarlannast disaineri Eszter Ozsvaldiga. Kindlasti pole see nii hea, kui toimetada ühes ateljees, kuid nad on harjunud. Kuigi Kärdi töid on tutvustatud ajalehtedes, ei mõistnud ma neid täiesti. Need tundusid olevat justkui mõnest teisest, võõrast maailmast. Aga nagu selgis vihmane päev, sai sooja päikese kiirtes mulle selgeks ka tema amet. Tööruumi avarast aknast paistva heleda valguse käes hakkasid mu silme ees ja käte vahel moodustuma kangale mustrid, vilditükid muutsid värve ja pehme padi mängis mahedat muusikat. Nagu ta ise ütleb – pöörastest ideedest ainuüksi ei piisa, need tuleb oma peast välja lasta ja teoks teha. Kärt töötab interaktiivsete materjalidega, mis reageerivad neid ümbritsevale keskkonnale. Maailmas juba laiemat huvi äratanud projektide hulgas on näi-

INVE STEERI – NR 3/20 12

Disain olümpial

Olümpia

KAS MÄLETATE, MIS OLI SELLESUVISTE OLÜMPIAMÄNGUDE PÕHIVÄRV?

et kõik jalatsid peavad olema erkrohelist värvi, sest staadioni punaselt kattepinnalt paistab just see värvus kõige paremini välja. Nii sündiski tootesari „Volt“, mida kandsid kõik sportlased, kelle riietuse partneriks on Nike. Ja otse loomulikult küsisid miljonid televaatajad oma kodudes, et kes on tootnud need neoonrohelised jalatsid, millega esinesid nende lemmikolümpiasangarid. Kui päris aus olla, siis pole see neoonroheliste jalatsite trikk päris uus, sest Nike ise on midagi sarnast ka varem kasutanud, tõsi küll, mitte sellises ulatuses. Näiteks 1996. aastal Atlanta OM-il jooksis USA sprinter Michael Johnson säravkuldsetes Nike’i jalatsites maailmarekordile 200 meetris. Järgmistel suveolümpiamängudel Rio de Janeiros 2016. aastal on aga kahe suure rivaali positsioonid muutunud ja siis on juba Adidase asi millegi kavalaga mitteametlikult silma torgata.

FOTOD: COR BIS

TEKST: REIMO SI LDVE E

ÕIGE VASTUS ON ERKROHELINE – just seda värvi jalatseid kandsid sajad nais- ja meesatleedid. Neid Nike’i jooksususse oli lihtsalt võimatu mitte märgata. Võimatu just sellepärast, et nende silmatorkava välimuse taga oli Nike’i müügi- ja disainiosakondade kaval töö. Londoni mängude ametlik sponsor oli Nike’i pearivaal spordirõivaste turul Adidas, mis kulutas mängudel silma paistmiseks väidetavalt 150 miljonit dollarit. Kui Nike mängude ettevalmistavas faasis ametlikku sponsori staatust endale ei saanud, tuli appi võtta kavalus, kuidas siiski ülemaailmsest sündmusest kasu lõigata. Ainukese võimaluse pildile pääseda pakkusid spordivarustuse tootjale toetatavad rahvuskoondiste sportlased. Kuna aga sponsorlogode eksponeerimisele on olümpial väga karmid reeglid, tuli lagedale tulla millegi eriti nutikaga. Abikäe ulatasid siin disainerid, kes tulid mõttele,

INVE STEERI – NR 3/20 12

Hind

Logo hind

ÖELDAKSE, ET FIRMA LOGO KÕNETAB KLIENTI JUBA AMMU ENNE, KUI MÜÜGIMEES JÕUAB SUU AVADA. KUNA LOGOL ON ettevõtte kuvandis kanda äärmiselt suur osa, teab maailma ajalugu jutustada kuhjaga lugusid, kus suuremad ja väiksemad kompaniid on oma nägusa ilme eest maksnud kümneid miljoneid dollareid. Ent on olemas ka mõned nutikad näited, kus rahalises arvestuses praktiliselt mitte millegi eest on sündinud logo, mida tuntakse ühtmoodi hästi igas maailma nurgas. Kummaline, kas pole? Siin on väike valik neist, kes maksnud hingehinda, ja ühtlasi valik neist, kes on sama või veelgi parema tulemuse saavutanud minimaalse eelarvega.

tunnuse eest käidi maksumaksja meelehärmiks välja täpselt 1,8 miljonit dollarit. Muuseas, kasutusele võeti font, mis oli londonlastele tuttav 1920. aastate ühistranspordi siltidelt.

Energiahiid BP otsustas 2008. aastal pärast mitmeid liitumisi tellida endale uue näo. Roheline, kollane ja valge värv peaksid sümboliseerima dünaamilist energiat ning läks ettevõttele maksma kokku 211 miljonit dollarit.

Kuid veelgi soodsamalt on osanud läbi ajada kaks maailmanimega kaubamärki – karastusjook Coca-Cola ja internetihiiglane Google. Esimesele mõtles visuaalse tunnuse välja joogi kokku seganud apteekri raamatupidaja Frank M. Robinson, kes uskus, et kaks C-tähte nimes esile tooduna mõjuvad huvitavalt ja kutsuvalt. Tasuta saadud logo on ülimenukalt kasutuses juba 1886. aastast. Google logo lugu nii kaugele ajalukku ei ulatu ja saab alguse 1998. aastast, kui tänaseks maailma ühe tuntuima kaubamärgi joonistas oma arvutis tasuta kasutamiseks mõeldud kujundusprogrammis GIMP valmis üks otsimootori väljamõtlejaid Sergey Brin isiklikult. Muidugi on mõlemad logod tänaseks disainerite käte vahelt läbi käinud, kuid nende esialgne maksumus oli siiski täpselt null dollarit.

2001. aastal loodud üleilmse haardega konsultatsioonifirma Accenture sai endale nime firmasisese konkursi käigus tänu ühele Oslo harukontoris töötanud taanlasele, kes tuletas selle fraasist “Accent on the future”. Seega nimi tasuta, ent logo ja muu juurde kuuluva väljatöötamine läks maksma 100 miljonit dollarit.

TEKST: REIMO SI LDVE E

Oma praeguse logo sai brittide rahvusringhääling BBC 1997. aastal, sest pärast kuueaastast katsetamist saadi aru, et vana tunnus ekraanil enam lihtsalt ei tööta. Uue korporatiivse logo ja ekraani-

INVE STEERI – NR 3/20 12

Odavad logod? Tuntud spordirõivaste ja varustuse tootja Nike maksis aga oma maailmakuulsa kaarja, keskelt laieneva, liikumist jäljendava kriipsu eest kõigest 35 dollarit. Nike asutaja Phil Knight oli just nii palju nõus maksma kunstitudeng Carolyn Davidsonile. Aasta siis oli 1971 ning firma nimeks veel Blue Ribbon Sports Inc.

Kuhu minna

Kolm kohta

„KUHU MINNA“ ON RUBRIIK, KUS TUTVUSTAME PÕNEVAID KOHTI, MIDA SOOVITAME KÜLASTADA. EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUMI DISAINIKOGU KURAATOR KAI LOBJAKAS ON VÄLJA VALINUD KOLM KOHTA, MIDA DISAINIHUVILISTEL KINDLASTI TASUKS KÜLASTADA.

Isiklikust kogemusest ütleksin, et paigad, kus disain on pidevalt ja huvitavalt fookuses, on disainimuuseumid, mis reeglina tegelevad ajaloo kõrval ka kaasaegsete nähtuste tutvustamisega. Silma tasub peal hoida ka disainiaastatel ja Kesk-Euroopas eriti populaarsetel disaininädalatel.

TEKST: KAI LOBJAKAS Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi disainikogu kuraator 46

Victoria & Alberti Muuseum, London London on maailma disainimuuseumide omamoodi alguspunkt. Iga disainihuviline peaks tingimata külastama V&A ehk Victoria ja Alberti muuseumi, mille esemekogude loomisega alustati juba 1852. aastal. Kogudesse kuulub nüüd

INVE STEERI – NR 3/20 12

üle 4,5 miljoni eseme. V&A suurejoonelised püsiekspositsioonid ja näitused erinevatel disaini puudutavatel teemadel avavad nii konteksti kui erinevaid tahke nähtustel, mis on otseselt meie tänast maailma mõjutanud. Maailma parim disainimuuseum asub vaid kümne minuti jalutuskäigu kaugusel kuulsast Harrodsi kaubamajast. www.vam.ac.uk Disainimuuseum, Holon Iisraelis, Tel Avivi lähistel väikses Holoni linnas on värskelt avatud (2010) uhke moodsa arhitektuuriga (Ron Arad) muuseumihoone, kus toimuvad ambit-

FO T OD: C ORBI S

sioonikad näituseprojektid ja mille laiem eesmärk on kujuneda maailma üheks olulisemaks disaini ja kaasaegse kultuuri muuseumiks. Novembrist märtsini on seal eksponeeritud ulatuslik Kesk- ja Ida-Euroopa disaininäitus, mis käsitleb nii kaasaega kui ka ajalugu. Näitusel on väljas ka rida näiteid Eesti disainist, millega muidu saab lähemalt tutvuda Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis või Eesti Disaini Majas.www.dmh.org.il Maailma disainipealinn 2012, Helsingi Kõige lähem rahvusvahelise disainipildi peegel on hetkel Helsingis, mis on sel

aastal maailma disainipealinn. Terve aasta jooksul on siin toimunud näitusi, sümpoosiumeid ja üritusi, mille keskmes on arutlus disaini puudutavate arengute, mõjude ja palju muu sellega seonduva üle. Tiheda programmiga jätkatakse ka sügisel ja talvel. Soome disainil hoiab püsivalt silma peal ka sealne disainimuuseum, pakkudes muu hulgas ülevaadet eriti sõjajärgsel ajal rahvusvahelist kuulsust kogunud Soome disainiloomel, kuhu kuuluvad Alvar ja Aino Aalto, Kaj Franck, Tapio Wirkkala, Eero Aarnio, Marimekko jpt. Toimuvast saab täpsemat infot kodulehelt: www.wdchelsinki2012.fi. INVE STEERI – NR 3/20 12

Tugitooli leiutaja Guru

20. SAJANDI KESKPAIGAS VÕIS JU NÄIDA, ET TOOLIDE MAAILM ON JUBA KINDLALT PAIGAS, ENT TAANLANE ARNE EMIL JACOBSEN TÕESTAS, ET ÕIGED ISTUMISALUSED TULI ALLES LEIUTADA.

TEKST: REIMO SI LDVEE

TEMA LEIUTATUD VÕI DISAINITUD tugitoolid on niivõrd kuulsad ja nõutud, et ka rohkem kui nelikümmend aastat pärast ta surma jätkatakse tootmist nende originaaljooniste järgi. Ja mitte ainult. Kui ravimitööstusest terminoloogiat laenata, siis ülihästi lähevad kaubaks ka geneerilised Jacobseni toolid. Lööge vaid lahti internet ning kirjutage otsimootorisse Egg chair või Swan chair ning teie ees avaneb põnev, modernse Taani disaini eesrindlase Arne Jacobseni maailm, kus tugitoolide hinnad algavad umbes tuhandest eurost ja nahksete sertifitseeritud originaalide puhul küündivad suisa paarikümne tuhandeni. Jacobseni kolmest toolist – Muna, Luik ja Sipelgas – on kogu maailmas valmistatud ja müüdud miljoneid koopiaid, originaale võib leida muuseumidest ja eksklusiivsetest erakollektsioonidest. Omamoodi aitas nende levikule ja ikooni staatusesse tõusmisele kaasa ka see, et nad on leidnud tee kino ja popkultuuri

INVE STEERI – NR 3/2012

maailma. Režissöör Stanley Kubrick kasutas Jacobseni töid elementidena oma legendaarses 1968. aasta filmis „2001: A Space Odyssey“. Need moodsa põhjamaise disaini esindajad, ja mitte ainult toolid, vaid ka noad ja kahvlid, sobisid tulevikukuvandiga. Kubrick ei eksinud – 21. sajandit kujutavates linateostes on esil toosama Muna, mis oma algse vormi sai Jacobseni kodus garaažis. Vaadake või Austin Powersi või Men in Black komöödiaid. Oma muna-tool pidi olema ka biitlitel, nii võib üht seesugust näha filmis „Help!“ Ringo Starri kasutuses. Ja kui juba selliste ebajumalate käsi midagi puudutas, võis kindel olla, et popikooni staatus sellele oli kindlustatud. 2007. aastal otsustas kiirtoidurestoranide kett McDonalds ümber kujundada oma esinduskohad, et lisada neisse luksust ja elegantsi. Jacobseni muna-tool sobis selleks ideaalselt ja nii ongi need legendaarsed mugavad tugitoolid kasutusel

Sipelgas.

FO T OD: C ORBI S

Muna.

Londoni ja New Yorgi ärikeskuste McDonaldsi restoranides. Müüriladujast modernismi klassikuks Ent sellest 1902. aastal kõrgemasse keskklassi kuulunud juudi soost vanematele sündinud poisist oleks vahest võinud saada ka maailmale mittemidagiütlev maalikunstnik – tema esialgne unistus oli saada just maalikunstnikuks. Muuseas, vastukaaluks oma pangaametnikust emale, kes kodus tapeedid lillemustriliseks maalis. Tulevane modernist aga võõpas oma toa üleni valgeks.

Arne Emil alustas oma karjääri müüriladuja õpipoisina, see ei takistanud tal aga sisse saamast Kopenhaageni kuninglikku kunstiakadeemiasse arhitektuuri alale, kuhu teda veenis õppima minema tema isa. Kooli lõpetas ta kuldmedali ning paljude tunnustuste ja auhindadega tudengitööde konkurssidelt. 1930. aastatel kaugenes ta koolis õpitud neoklassitsismist ja võttis omaks rahvusvahelise modernismi. Tema esimesed tööd olid eramajad. Selleks lõi ta pärast lühikest linnaametniku karjääri oma büroo, kus töötas kuni elu lõpuni 1971. aastal. Teise maailmasõja ajal pages ta natsi-

Luik.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Guru

Põhjamaise disaini ja Jacobseni toolide näitus Santa Monica raamatukogus Californias.

de eest koos oma kihlatuga sõudepaadil Rootsi, kus tegeles tekstiilide kujundamisega. Pärast sõja lõppu naasis ta kodumaale ning asus taas tööle arhitektina. Esimese suurema läbilöögi mööbli alal saavutas seni arhitektina taanlasi kohati oma funktsionalistlike tulevikuhõnguliste hoonetega ärritanud Jacobsen 1951. aastal, kui ta sai ravimifirmalt Nøvo Nor-

toota. Sipelgast arenes välja mudel nr 7, mis osutus pöördeliseks Taani kogu senisele mööblitööstusele – Sipelga tootmine murdis senise tislerikunsti tava ning pani aluse toolide massilisele tööstuslikule tootmisele. Mööblifirma Republic of Fritz Hansen, mis nautis Jacobseniga pikka ja viljakat koostööd, on neid Sipelgaid valmistanud

Jacobseni peeti üsna kavalaks ärimeheks. disk tehasehoone tellimuse – muu hulgas tegi ta sellele ka söökla, ning loomulikult sinna sisse ka mööbli. Nii sündis kergest painutatud vineerist metalljalgadel, üksteise otsa kokku tõstetavate toolide sari nimega Sipelgas. Sellest sai kiiresti tõeline müügihitt, sest seda sai kerge vaevaga 50

INVE STEERI – NR 3/20 12

üle viie miljoni eksemplari. See on siiani Jacobseni suurima tiraažiga toode. 1937. aastal tegi Jacobsen Fritz Hanseniga eksklusiivse kokkuleppe, mille kohaselt oli vaid sel firmal õigus toota tema disainitud mööblit. Litsentsileping võimaldas Jacobsenile mitte ainult äraelamise, vaid ka

väga korraliku sissetuleku, nii sai ta süveneda vaid endale meelepäraste objektidega tegelemisse. Nii suurte kui väikestega. Tänaseks on aga paljudes riikides disainile viiekümneks aastaks seatud autoriõiguse piirangud kaotanud kehtivuse ning seetõttu on paljude tema toodete koopiad ametlikult müügil. Ent võimalik on osta ka originaalseid muna-toole – järeletehtutest eristab neid unikaalne seerianumber. Tuba nr 606 Kuulsate Muna ja Luige lugu algab aga 1956. aastast, mis oli Jacobseni karjääris mitmeti murranguline aasta. Skandinaavia lennukompanii SAS tellis Kopenhaageni kesklinna, mitte kaugele kuulsast Tivolist, modernse hotelli. Varem oli Jacobsen projekteerinud sama linna lennujaama SASi terminali. Hotelli projekteerimise töö võttis ta vastu tingimusel, et saab lisaks arhitektuurilisele lahendusele välja pakkuda ka kogu hotelli sisustuse ning nii eksperimenteerida terviklahendusega. Kuna sellest hotellist pidi tulema piirkonna suurim ärieliidi peatuspaik reisidel, oli see tagantjärele vaadates kindel investeering tulevikku. Kogu maailmast saabuv ostujõuline hotelli klientuur pidi nägema tema disaini ja hiljem tahtma

seda ka osta. Selles hotellis, kui see 1960. aastal valmis sai, polnud midagi, mille autoriks poleks olnud Jacobsen. Väljast kandiline, püsti asetatud tikutopsi meenutav 70 meetri kõrgune Taani esimene pilvelõhkuja oleks aga peaaegu kriitikute pahameele all kokku vajunud. Hea naljasoonega Jacobsen võttis kõik need pilked kokku nii: „Kindel esikoht Kopenhaageni koledaima maja võistlusel!“ Olgu välimusega kuidas oli, see väljast kandiline hoone vajas sisustuses ümaraid vorme ja nii lõigi arhitekt fuajeed ja hotellitubasid ilmestama Muna ja Luige tugitoolid. Need kaks tooli ja nende eksklusiivsed variatsioonid võitsid hetkega populaarsuse ning kogu kompleks sai kuulsaks kui maailma esimene disainhotell. Kuigi tänaseks on selles hoones palju

Prof. Arne Jacobsen 1902 - 1971.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Guru

Royal SAS hotell – „kindel esikoht Kopenhaageni koledaima maja võistlusel“.

muutnud, on siiski üks tuba – nr 606 – säilitatud täpselt sellisena, nagu seda nägi ette Jacobseni projekt. Üldiselt peeti Jacobseni omal ajal üsna kavalaks ärimeheks. Näiteks oli tal Kopenhaageni Royali omanikega selline leping, et lisaks esialgsele tasule pidi hotelli opereeriv ettevõte igalt näiteks kulumise tõttu välja vahetatavalt esemelt maksma veel eraldi tasu – ja neid oli hotellis, mille iga pisimagi detaili autoriõigused kuulusid Jacobsenile, küllaga. Taani pealinna kerkinud üdini Jacobseni hotell oli ka teistele, eksperimentaalsetele ja oma ajast ees olevatele objektidele hea müügiargument. Isegi nii hea, et

INVE STEERI – NR 3/20 12

kuulsa inglise Oxfordi ülikooli juhid said sellest indu ja julgust ning vaatamata kodumaisele kriitikale tellisid taanlaselt ühe suurobjekti – St. Catherine kolledži hoonetekompleksi. Lisaks arhitektuurile ja toolidele jõudis Jacobsen tegeleda veel muudegi esemete disainimisega. 1960ndate teises pooles tegeles ta palju lauanõudega. Kolm aastat pühendas ta oma kasupoja Peter Holmbladi firmale Stelton, et luua 18-osaline kokteilija nõudekomplekt Cylinda Line. Muuseas, priiskamist mitte salliva inimesena oli Arne Jacobsen ise suur suppide armastaja ning selle seeria kokteilimikserit kasutas ta kodust tööle kaasa võetud leeme hoidmiseks. Nii oli tal supilusikate loomisel oma isiklik kogemus varnast võtta. Ent hoolimata peensusteni läbi mõeldud detailidest oli selle seeria müügiedu esialgu nii kehv, et Holmblad saatis oma naise Kopenhaageni kaubamajadesse tellimusi sisse andma, et kunstlikult nõudlust tekitada. Roostevabade nõude majanduslik edu tuli hiljem, kui Cylinda Line kollektsioon võitis rahvusvahelise tunnustuse disainiauhindade näol. Arne Jacobsen nokitses ühtviisi pühendunult kõige kallal, mis ta ette võttis, olgu see siis mõni lauanõu või hoone. „Pole vahet, kas lusikas või rahvuspanga peamaja, loomistöö rõõm on täpselt samasugune,“ ütles ta ühes oma elu vähestest intervjuudest. 1971. aastal, kui Arne Emil Jacobsen 69-aastasena suri, oli tema töölaul pooleli kaks suurt projekti: Roskilde ülikooli hoone ning Taani rahvuspanga esindushoone Kopenhaageni kesklinnas. Nagu arvata võib, oli ta nendegi tööde puhul läbi mõelnud kõik detailid ja need ka ise disaininud – toolid, valgustid, ukselingid, segistid ning isegi kalad veesilmas. See ei ole küll midagi unikaalset, ent selle taanlase tööde puhul paistab eriti hästi silma – et ükski neist ei vaja tegelikult seda komplekti, mille osaks nad loodi, nad kõik saavad edukalt hakkama ka iseseisvalt.

Disainiblogid

Blogi soovitus

Autorist Birgit Pauklin töötab igapäevaselt reklaamibüroos copywriter’ina ning peab ka ise disaini-, reklaami-, fotoja moeteemalist blogi vonbi.cmyk.ee.

Emma’s design blog Trendland.com (emmas.blogg.se)

(www.trendland.com)

Emma Fexeus on kirjanik ja interjööristilist, kes peab Skandinaavia vanimat ning loetuimat (interjööri)disaini blogi. Emma toob meieni suurtes kogustes Skandinaavia minimalistlikku esteetikat, mis tähendab rohkelt valget, mahedaid neutraalseid toone, väikseid värvisähvatusi, puitu ja betooni. Igal leheküljel peidab end mõni unistuste korter.

Trendland on netiajakiri, mis kuulutab ja ennustab trende moe, disaini ning kultuuri valdkonnas, tuues lugejateni kõige värskemad tuuled ja ideed kogu maailmast. Päevase inspiratsioonidoosi saab kiirelt kätte.

Brand New The Dieline (www.thedieline.com)

See on kohustuslik blogi kõigile tooteja pakendidisainist lugupidajatele. Siit ammutab kilode viisi inspiratsiooni nii disainer kui lihtne disainifänn. Muu hulgas on The Dieline’is äramärkimist leidnud ka meie kodumaiste õllebrändide Saku ja A. Le Coq pudelikujundused.

(http://www.underconsideration.com/brandnew/)

TE KST : BI RGIT PAUKLI N

See paik on maiuspalaks just neile, kellele pakub põnevust graafiline disain ning eriti brändingu ja identiteedimaailm. Brand New hoiab kätt pulsil värskeimatel make-overitel ning uuenduslikel lahendustel, täites omamoodi kroonika rolli. Plussiks on see, et vahendaja rolli kõrval julgetakse jagada ka konstruktiivset kriitikat.

disainiblogija-copywriter

INVE STEERI – NR 3/20 12

Juristi nõuanne

Ohtlikud väärarusaamad ELU NÄITAB, ET KONKURENTSIÕIGUSE KÜSIMUSED JÄÄVAD IGAPÄEVASES MAJANDUSTEGEVUSES TIHTI TAGAPLAANILE VÕI MÕISTETAKSE NEID VAID KUI SUURFIRMADELE KEHTESTATUD REEGLEID. Ettevõtjad hindavad sageli oma puutumust konkurentsiõigusega järgmiste küsimuste abil: - Kas ma olen suur ettevõtja? - Kas mul on plaanis teha koostööd konkurendiga? - Kas mul on plaanis ühineda teise ettevõtjaga? - Kas ma olen turul ainuke ettevõtja? Vastates neile küsimustele eitavalt, järeldab ettevõtja ekslikult, et konkurentsiõigus teda ei puuduta. Ekslik järeldus tuleneb tavaliselt järgmistest väärarusaamadest.

TEKST: TRIINU KI NKAR

advokaadibüroo Varul advokaat 54

1. Konkurentsiõigus puudutab ainult kogukäibe järgi suuri ettevõtteid Tegelikkuses võib ka väikese käibega ettevõtja omada kitsastel turgudel suurt turuosa. Niisiis ei sõltu konkurentsirikkumise oht mitte ettevõtja käibe absoluutnäitajast, vaid ennekõike on oluline käibe võrdlemine teiste sama turu pakkujatega. Konkurentsiõiguses on loodud erand konkurentsivastaste kokkulepete keelust eriti väikese turuosaga ettevõtjatele, mille järgi ei kujuta teatud koostöö endast konkurentsirikkumist. Selle reegli järgi on konkurentsivastase kokkuleppe keelust vabastatud aga vaid ettevõtjad, kelle turuosa ei ole (i) mittekonkurentide puhul üle

INVE STEERI – NR 3/20 12

15% igal osalisel ja (ii) konkurentide puhul üle 10% kõigil osalistel kokku. Lisaks ei kehti erand kunagi eriti raskete konkurentsivastaste kokkulepete puhul, näiteks millega määratakse kolmandate isikute suhtes hind või kauplemistingimused või piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või jagatakse kaubaturg. Selliselt võivad konkurentsiõiguse süütegusid toime panna ka käibe järgi väikesed ettevõtjad. 2. Keelatud on ainult konkurentidevahelised kokkulepped Igapäevases majandustegevuses toovad lepingud mittekonkurentide vahel (nt tarne- ja edasimüügilepingud) konkurentsisüüteo ohu kaasa eriti juhul, kui piiratakse (i) õigust määrata ise müügihind, (ii) territooriume, kus või kuhu võib kaupu müüa, või määratakse kliente, kellele võib kaupu müüa, (iii) jaemüügitasandil tegutsevate ostjate võimalust müüa lõppkasutajale, (iv) tarnijatevahelist risttarnimist. Lisaks tekitavad konkurentsiriske pikaajalised mittekonkureerimise kohustused. Järelikult ohustab konkurentsivastase süüteo toimepanemine ka neid ettevõtjaid, kes sõlmivad kokkuleppeid partneritega, kellega tavaliselt ei konkureerita.

4. Turgu valitsevat seisundit saab kuritarvitada ainult monopol See seisukoht on ekslik, sest konkurentsiõiguse kohaselt eeldatakse, et turgu valitsev on ettevõtja, kellele kuulub turul 40% turu kogukäibest, erandina isegi alla 40%.

Niisiis võib turgu valitsevat seisundit kuritarvitada ka ettevõtja, kes ei ole turul ainus ettevõtja. Selle teadvustamine on kasulik nii ettevõtjale, kes peab oma tegevuses lähtuma turgu valitsevale ettevõtjale seatud käitumispiirangutest, kui ka ettevõtjale, kelle suhtes käitub turgu valitsev ettevõtja kuritarvitavalt. 5. Konkurentsiõiguslik rünne saab tulla vaid Konkurentsiametist Praktikas on aga sagedane olukord, mil konkurentsiõigusliku vaidluse on algatanud ettevõtja konkurent või klient, keda ettevõtja konkurentsivastane käitumine puudutab. Ettevõtjad analüüsivad pidevalt oma konkurentide turukäitumist ning konkurentsirikkumise korral on võimalik esitada kaebus Konkurentsiametisse, kes saab algatada ametliku menetluse. Sel viisil jõuavad ameti menetlusse ka väikestel nišiturgudel toime pandud konkurentsirikkumised. Veel võib konkurentsiõigus anda eeliseid lepingulistes läbirääkimistes, sest konkurentsivastased kokkulepped on automaatselt tühised. Ka muu konkurentsiõiguse rikkumise risk, sh turgu valitseva seisundi kuritarvitamise oht, võib parandada lepingulistel läbirääkimistel selle osapoole positsiooni, kelle suhtes rikkumist rakendatakse.

FOTO: CORBIS

3. Koondumine tähendab vaid juriidiliste isikute ühinemist Sellise eksliku seisukoha tõttu võivad esitamata jääda koondumisteated olukorras, kus tegemist pole klassikalise ühinemisega, ent konkurentsiõiguse järgi siiski koondutakse. Tavapärase ühinemise kõrval tuleb konkurentsiõiguse mõistes koondumiseks pidada ka olukorda, kus üks või mitu ettevõtjat või füüsilist isikut omandab teise ettevõtja või tema osa üle valitseva mõju. Näiteks on selleks tankla, jaekaupluse või muu sellise ettevõtja osa müük. Koondumise alla kuulub veel pikaajalise ja iseseisva koostöövormi moodustamine mitme ettevõtja vahel, seda ka ilma uue juriidilise isiku moodustamiseta. Koondumiseks võib olla ka pikaajaline vara või õiguste üleminek teisele ettevõtjale, näiteks pikaajalise üürilepingu sõlmimisega. Seepärast vajavad konkurentsiõiguslikku analüüsi ka tehingud, mis ei ole tavapärases mõistes ühinemised, kuid millest ilmneb pikaajalise sõltuvussuhte tekkimine või ettevõtja osa üleminek.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Arvamus

Ebajumal ja valeprohvetid DISAIN VÕIB OLLA VAJALIK JA KASULIK. KUID KAS DISAIN VÕIB OLLA KA RÄMPS? KIVISILDNIKU KÕRVALPILK.

FOTO: ELMO RIIG/ SA KA LA

TEKST: (:)KIVISILDNIK

Kumb on tähtsam, kas vorm või sisu, saab selgeks siis, kui üritame süüa leiba koos kauni kilekotiga, mille sisse meie igapäevane on pakitud. Kusjuures vorm ei ole ainult tähtsusetu, vaid isegi ohtlik. Kui vaatame oma prügikotti, siis täidab seda suurelt osalt disain. Kõige piinlikum on see, et meie elu on disainerite poolt okupeeritud. Aga kus on disaini koht? Kus me oma disainiga lõpetame? Eks ikka leivakoti kõrval, prügikotis. Disain on raisatud elu sümbol. Teoorias on tõesti olemas vormi ja sisu ühtsus. On

INVE STEERI – NR 3/20 12

olemas, põhiliselt küll ideemaailmas, ka selline disain, mis teeb toote funktsionaalsemaks, toob esile tema paremad omadused jne, jne, jne. Seda juttu kuuleme me disainerite suust, kes tegelevad päevast päeva sellega, et üritavad odavale ja sageli ka kahjulikule träänile millegi väärtusliku nägu ette maalida. Inimene, kes langetab otsuseid silmadega, silmamõnu suurendamise eesmärgil, seega disainiloogikast lähtudes, on lihast loll, sest ta ei kasuta oma mõistust. Sellisele silmamõnust sõltuvale idioodile

FOT O : C OR BI S

võib müüa kõike, kui pakend vastab disaininõuetele. Disainer töötab rahamasina heaks ja rahamasinat huvitab ainult kasum – mida odavamat junni meile õnnestub disainimoonduse abil maha müüa, seda suurem kasum ja seda halvem elu. Klientide elu muidugi. Disaineriga peab rahamasin oma saaki mingiski osas jagama. Disainer ei mõista, et ta on kurjusetelje nüri ots – terav ots on raha. Mitte disainer ei ole pannud raha maailma laastama, raha on pannud disaineri hävitustöö-

le. Kes on ori, kes on isand, kes on ohver – see on ilmselge. Silm ei ole hea peremees, silm ei ole suur filosoof ega väljapaistev humanist, silm on pigem terrorist, silm lööks koledad inimesed maha, kui ainult saaks, sest nad tekitavad halbu emotsioone ning emotsioon on silmainimese ainus ja viimane argument. Ma põlgan silmainimesi, nende ebajumalat ja valeprohveteid aga jälestan. Pärnus 31.08.2012 INVE STEERI – NR 3/20 12

Ühisrahastus

OMA ÄRILE VÕI IDEELE RAHASTUSE SAAMISEKS ON VÕIMALUSI MITMEID, ALATES ISIKLIKEST VÕI PEREKONNA SÄÄSTUDEST JA LÕPETADES PANGALAENUGA.

TEKST: REIMO SI LDVE E

KUID USA-S ON üha enam hoogu kogumas mudel, kus tootearenduseks vajalik investeering kogutakse kokku hoopis internetikogukonna põhiselt. Edukaimaks selliseks ühisrahastust vahendavaks keskkonnaks on kickstarter.com, mis alustas oma tegevust 2008. aastal ning mille kaudu on erinevate projektidega kokku kogutud juba üle 316 miljoni dollari. Süsteem on lihtne. Kui sa oled mõttes juba suurepärase toote välja töötanud, ent selle valmis tegemiseks või turule toomiseks sul endal piisavalt raha pole, siis ehk leidub hulgaliselt inimesi, kellele su toode korda läheb. Nad teevad sulle kickstarter. com kaudu ülekande ning ühtlasi broneerivad endale sellega juba ühe eksemplari. Kui aga kogu raha määratud ajaks kokku ei tule, saavad toetajad oma raha tagasi. Süsteemi edukust näitab seegi, et vaid 12% kõigist rahastust otsivatest projektidest – ja neid on juba üle 66 tuhande – pole leidnud ühtegi toetajat. Suurimad rahakogujad on seni olnud tehnoloogiaga seotud ideed. Esimesena ületas maagilise miljoni dollari piiri Casey Hopkinsi ja Ele-

INVE STEERI – NR 3/20 12

vationLab’i iPhone lauaalus. Ei mingit erilist uut ega nooblit tehnoloogiat või innovatsiooni. Luges vaid disain, mis mõjus Apple’i toodete fännidele magnetina. Teiseks edulooks võib pidada televiisorile mõeldud mängukonsooli OUYA, mis põhineb Androidil ja on seetõttu avatud kõigile programmeerijatele ja mänguloojatele. OUYA kogus pärast Kickstarteris avalikustamist kõigest 8 tunni ja 22 minutiga rohkem kui neli miljonit dollarit. Nüüdseks on selle mängukonsooli idee taha kogunenud juba 8,6 miljonit dollarit ning tarneajaks lubatakse 2013. aasta märtsi. Kõige edukamaks Kickstarteri projektiks võib aga pidada Pebble E-Paper käekella. iOS ja Androidiga telefonidele mõeldud nutikas käekell vajas rahastuseks vaid 100 000 dollarit, kuid juba 28 tunniga oli esimene miljon koos ja nüüd võib projekti taga seisev meeskond kiidelda, et nad on saanud üle 60 tuhande inimese poolehoiu ning kogunud juba üle 10 miljoni dollari. Esimesed kellad peaksid jõudma ühispanustajateni septembris.

Tere tulemast A.Le Coq Arenale! Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

Ela mõnusalt mängule kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Tule tutvu Triobet Business Clubiga Eesti - Ungari MM-valikmängul, 12. oktoobril 2012! Pääsme hind 95 EUR Hind kehtib ühele inimesele ja sisaldab käibemaksu. Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun kirjutage meile kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

Vidinad

Börs alati kaasas TEKST: HE ITI KE NDER

Valge Klaar iCEO

AJAL, MIL VÕIDUKIHUTAMINE börsil käib nanosekundite kaupa ja aktsia hind on minevik kiiremini, kui printer suudab hinna paberile panna, tuleb börsi kanda kaasas taskuformaadis. Eks valige puhtalt eelistuste ning seadme järgi – mõned töötavad iPhone’iga, mõned iPadiga. Sobib ka algajale TheStreet.com Mobile on kindlasti kuldstandard. Kui te ei taha mänge mängida, vaid tormata turule, siis see on täpselt see õige. Seda soovitaks ka algajatele, sest kõige õigem on õppida ikka päris asjast. Saadaval tasuta ka Androidile.

Trenditeadlikule Matemaatikas on üks hea ütlus: vahel tuleb arvud ära peita, et neid paremini näha. StockTouch on üks võimsamaid ja omapärasemaid turu visualiseerimisappe. 8500 kaarti 1200 firmast ja üle 50 000 erineva n-ö doominokivi, mis kõik kirjeldavad turgu ja trende. Võib-olla avaneb just selle programmiga õige perspektiiv ja teete turust paremaid otsuseid. Tasuline.

Analüüs

FOTO: MARK DAWSON. WWW.CHERUBIM.JP

Disain ja rattad

INVE STEERI – NR Airline, 3/20 12Jaapan. 61 Cherubim

FOTO: MARK DAWSON. WWW.CHERUBIM.JP

Disain ja rattad

Cherubim Humming Bird, Jaapan.

RATTASTUUDIO REKORD VEDAJA RONALD TRUVEE, KES TÖÖTAB LHV PANGA TURUNDUSOSAKONNAS KUJUNDAJANA, RÄÄGIB JALGRATASTEST, MIDA TAVALISEST POEST EI LEIA.

KÜSITLES: ANDRES KASK LHV Panga turundus- ja meediasuhete juht 62

JALGRATAS EI OLE inimkonna leiutiste seas üldse mitte vanimate killast. Meile äratuntav rattaraam leidis tee masskasutusse alles 19. sajandi lõpus, kuuludes alati laste, tervisesportlaste ja tänapäeval ka aina rohkem keskkonnateadlike linnainimeste varustusse. Seal, kus lõpeb jaepoe valik, algab disainrataste maailm, kus painutatakse jalgrataste iseenesestvõetava esteetika ja funktsionaalsuse piire. Seda kõike väikestes töökodades üle maailma.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Miks peaks keegi tahtma uuesti jalgratast leiutada? Rataste komplekteerimine ja customrattad on iga aastaga aina kasvav trend. Custom-ratast võib näiteks võrrelda käsitööna spetsiaalselt sinu keha järgi õmmeldud ülikonnaga – see valmistatakse vastavast materjalist, mis on tema sihtotstarbeliseks kasutamiseks parim ja kohandatakse vastavalt kliendi vajadustele. Tulemuseks on ülikond, mis istub kui valatult. Custom-raam-geomeetriaga

Aga senimaani on eritellimusel rattaid valmistatud vaid profisportlastele? Kuni viimase aastakümneni oli see jah levinud rohkem profisportlaste ja tiimide seas, kelle jaoks toodeti eritellimusel raame vastavalt sportlase passatkale (passatka on spetsialisti poolt paika pandud sõitja personaalsed mõõdud, näiteks sadula kõrgus, lenksu kaugus sadulast, sadula ja lenksu vaheline kõrgus jne). Viimase kümnendi jooksul on tekkinud palju raamiehitajaid, kelle klientideks on aga harrastussportlased ja muud entusiastid. Sa sõidad igapäevaselt oma disainitud fixed-gear rattaga ehk trekirattaga. Mulle tundub see väga ebamugav linnas liiklemiseks ning pikemateks sõitudeks, aga ratas näeb välja ilus ja minimalistlik. Kas disain kaalub sõidumugavuse üles? Mul on mitu ratast ning kasutan neid vastavalt tundele ja vajadusele. Maanteeratas on see ratas, millega sõidan 90% sõitudest. Aga piduriteta trekiratas vajab oma selga kindlasti kogenud pilooti ega sobi algajale ratturile linnaliikluses autode vahel liiklemiseks (viimasel juhul peaks rattal olema vähemalt üks pidur). Fixed-gear- ja trekirattad on mõni aasta tagasi massiliselt üles äratatud trend ning see on väga lai mõiste. Kui me räägime aga custom-disainratastest nagu siin galeriis, siis need on valmistatud ennekõike selleks, et näidata disaini ja viimistluse kunstilisi võimalusi. Paljud disainrattad on sellel lihtsal põhjusel fixied, et neil on ainult hädavajalikud komponendid ning see võimaldab disaini hoida minimalistliku ja puhtajoonelise. Kui rääkida sõidumugavusest, siis nimetatud rataste puhul on see suhteline mõiste, kuna piduriteta fixiega sõidust otsitakse hoopis muud elamust ning pike-

mateks sõitudeks pole selline ratas tõesti just mugav. Seega jah, disain ja elamus ilmselt kaalub fixed-gear ja trekirataste puhul mugavuse üles.

Mis on custom-ratas? Ratturile eritellimusel valmistatud raamiga ratas, mis üldjuhul on toodetud mõne väiketootja poolt.

Mis võimalused on omanäolise või koguni custom-raamiga ratta ostuks Eestis? Kui nüüd rääkida maanteeratastest, siis REKORD pakub põnevate, omanäoliste ja stiilsete rataste komplekteerimist. Üldiselt me leiame kliendile sobiva raami, mille peale ratas kokku panna. Kui aga klient soovib, saab tellida ka custom- ehk siis käsitööna just tema soove ja ettepanekuid arvestades valmistatud raami mõnelt väiketootjalt.

Mida tähendab rataste komplekteerimine? Eritellimuse alusel ratta kokkupanemise teenus, kus ei kasutata spetsiaalselt ratturi jaoks valmistatud rattaraami, vaid valitakse selleks mõni sobiv valmis rattaraam.

Kui palju maksab ühe korraliku disainratta kokkupanek? Kui me räägime näiteks REKORDi poolt kokku pandud ratastest, siis ratta hinnad on jäänud vahemikku 1200-3600 eurot. Kui aga räägime eritellimusel valmistatud raamil põhinevast rattast, siis hinnad algavad 3000 eurost ning ülempiir võib küündida juba viiekohaliseks numbriks, sest eritellimusel valmistatud raamide hinnad algavad 1500-2000 eurost.

Mis on fixed-gear ratas ehk fixie? Jalgratas, millel on tagumine hammasratas fikseeritud tagarummu külge ning seetõttu puudub rattal vabajooks ehk tirr.

FOTO: VA NHULSTEIJ N. WWW.VANHULSTEIJ N.COM

jalgratas ei ole uus nähtus, neid on valmistatud juba jalgrataste sünniloost saati.

Vanhulsteijn Singlespeed, Holland.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Disain ja rattad

Mida soovitada inimesele, kellel on huvi selle hobi vastu? Kust ta võiks saada infot ja leida omasuguseid? Kodumaine Rattafoorum (velo.clubbers. ee) on kindlasti koht, kust emakeeles igasugust infot leida ja ratta kokkupanemisel teiste kogemustest õppida. Tasub jälgida ka REKORDi blogi (blog.rekord. ee), kuhu postitame erinevaid huvitavaid ja ilusaid leide inspiratsiooniks. Välimaistest veebisaitidest soovitaks kindlasti silma peal hoida Cycle EXIF’il (cycleexif. com), kust võib leida palju ilusaid projekte koos kirjeldustega.

FOT O: BRA D QUA R T UC C I O. W W W. C H ERUBI M . JP

Millisel tasemel on rataste disainimine Eestis? Eestis teadaolevalt keegi tipptasemel rattaraame ise ei ehita. Erinevaid ülesvuntsitud ratta projekte leiab siit ja sealt, aga seal on vast rohkem tegemiserõõmu kui disainifilosoofiat kandvaid raame.

Cherubim Speed Master, Jaapan.

Gerli Padar Isiksus

GERLI PADAR EI OLE LIHTSALT LAULJA VÕI TUNTUD NÄGU TELEEKRAANILT, TA ON KOHALIKU MEELELAHUTUSMAAILMA ÜKS KANDVAID JÕUDE. Reklaam, mis paneb mind kindlasti ostma, on ... Reklaam peaks olema piisavalt realistlik. Naiselik näide. Kui reklaamitakse ripsmetušši, mis pikendab su ripsmed sama pikaks nagu vasikal ja nii tihedaks, et silmade plaksutamisest saab su lihaskonnale pingutust nõudvaim spordiala, siis seda ma tõesti ei usu – samal ajal modell reklaamis kannab ilmselgelt võltsripsmeid. Humoorikad ja hea ideega reklaamid toimivad minu puhul peaaegu alati. Hetkel on minu ja mu seitsmeaastase tütre lemmikreklaamiks Valio jogurti reklaam, kus lehmapreili kurdab, kui raske on ikkagi tippmodelli töö.

et kui ühel päeval peaksin itaalia keele selgeks õppima. Lapsemeelsust ning kujutlusvõimet ei tohiks kaotada... Kõige toredam on see, et mu tütar valis ise raamatupoes selle raamatu endale. See viib mul keele alla ... Omatehtud küpsisetort on midagi, millest ei suuda keelduda. Maitseomadusi küll ei muuda, aga eriliseks teevad meie peres küpsisetordi ikka olulised tähtpäevad. Mäed või meri? Ahnus – ma sooviksin mõlemat korraga! Sellel suvel käisin Itaalias ja Prantsusmaal – mäed ja meri. Soovitan kõigile!

Praegu panen raha kõrvale, et osta ... Oma kodu, see on ju kõige olulisem. Ta on mul ikka veel alles, sest ... Rulluisud, millega praegugi veel trenni teen, on aastast 2001. Näevad välja kui uued. Mis sest, et teised rajal oma uute kiirete uiskudega mööda tuhisevad – mul on ikka naeratus näol! Korralikku spordivarustusse olen nõus investeerima. Ja kui jalanumber mul paari aasta jooksul just kasvama ei hakka, siis arvatavasti mõõdan nende rullidega asfalti veel mitu aastat.

FOTO: ERA KOGU

See on hea raamat, sest ... Läbi aegade on mu lemmikraamatuks Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints“. Ma olen seda raamatut sõpradele kinkinud ning raamaturiiulis on olemas isegi üks itaaliakeelne versioon – igaks juhuks, INVE STEERI – NR 3/20 12

Pension

100 000 kogujat

TOOTLUSE ROLL FONDI VALIKUL ON TÄHTSUSTUNUD, KUNA II SAMBASSE KOGUTUD SUMMAD SUURENEVAD. LHV TURUOSA ON VIIMASTE AASTATEGA 4-KORDISTUNUD.

TE KST: MI H KE L OJA

LHV Varahalduse juht 66

Iga kuues II sambaga liituja on oma investeeringuteks valinud LHV pensionifondi. Kolme aastaga on LHV fondide turuosa kasvanud neli korda ning klientide arv ületab ümmarguse 100 000 piiri. Populaarseim valik LHV fondiperekonnast on jätkuvalt pensionifond „L“, mille on valinud ligi 60 000 inimest. Pensionifond „L“ on olnud ka LHV lipulaev tootluste poolest, olles ainus Eesti II samba fond, mille osaku väärtus on alates süsteemi käivitumisest rohkem kui kahekordistunud (11.09.2012 seisuga on tootlus alates algusest olnud +107,56%). Fond „L“ investeerib aktsiaturgudele kuni poole oma varadest, olles seega riskitaseme poolest LHV valikus teine. Protsentuaalselt on klientide arv viimasel 12 kuul kasvanud kõige rohkem konservatiivsetes pensionifondides „S“ ja „XS“. Neist esimene on kasvanud 3,7 korda ja teine 2 korda. Konservatiivsed pensionifondid aktsiaturgudele investeeringuid ei tee, mistõttu on ka nende tootlused stabiilsemad. 2011. aasta teises pooles, mil aktsiaturud tegid läbi languse, kujunesidki konservatiivsed pensionifondid mõneks ajaks populaarseimaks vali-

INVE STEERI – NR 3/20 12

kuks. Praegu eelistab konservatiivset strateegiat 15 000 LHV klienti. Osakute väärtused rekordtasemetel või seal lähedal LHV konservatiivsete fondide „S“ ja „XS“ ning tasakaalustatud fondi „M“ osakute väärtused on oma ajaloo kõrgeimal tasemel (11.09.12 seisuga). Suurema aktsiaturu riskiga „L“ ja „XL“ osakud on oma kõigi aegade kõrgeimale tasemele väga lähedal. Ka 23 Eesti II samba fondi võrdluses on käesoleval aastal LHV fondidel hästi läinud. 11.09.12 seisuga on LHV fondid tootlustelt: - esimene ja teine konservatiivsete (0% aktsiaturgudel) fondide seas; - esimene tasakaalustatud (kuni 25% aktsiaturgudel) fondide seas; - esimene progressiivsete (kuni 50% aktsiaturgudel) fondide seas; - teine agressiivsete (kuni 75% aktsiaturgudel) fondide seas. Jälgi pensionifondide tulemusi lhv.ee/ pension. Investeerimisstrateegiasse pole viimane pool aastat suuri muudatusi kaasa too-

2012 tootlus (11. sept seisuga) Fond

Keskmised tootlused viimastel täisaastatel

Max aktsiaturgude osakaal

XL*

75%

50%

25%

11.24% 10.69% 8.83% 6.82% 7.02%

2010-2011

2009-2011

2007-2011

2.84%

12.63%

4.95%

3.77%

12.39%

4.05%

3.36%

11.46%

5.25%

3.59%

10.27%

6.45%

4.00%

10.02%

5.99%

Pensionifondide tootlused ei ole tagatud. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Pensionifondide tootluse andmed põhinevad veebilehel www.pensionikeskus.ee avalikustatud statistikal ning on esitatud perioodi 31.12.2011 kuni 11.09.2012 kohta. Fondide viimase kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmised aritmeetilised tootlused aasta baasil on esitatud vastavalt IFS §243-1 lõikele 4. * Kuni 31.12.2011 oli maksimaalne aktsiaturgude osakaal 50%. Seoses investeerimispoliitika muutumisega ei pruugi XL-i tuleviku tootlus olla võrreldav senise tootlusega.

nud. Pensionifondide juhtimisel oleme aktsiaturgude pikemaajaliste väljavaadete suhtes ettevaatlikult positsioneeritud. Mõnevõrra optimistlikumad oleme madalama arengutasemega riikide majanduslike väljavaadete suhtes, aga ka seal on küsimus, kas seni ekspordile orienteeritud majandusmudelid töötavad, kui arenenud tööstusriikide majandused on stagnatsioonis ja rikaste riikide tarbijate rahakotirauad lukus.

LHV pensionifondide suurim investeering on Eestisse (42,5 mln eurot ehk 19% fondide kogumahust) ning Baltikumi laiemalt (kokku 29% fondide kogumahust). LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension.

LHV toetab

Eesti disain DISAINIAUHINDU JAGATAKSE IGA-AASTASELT, ET TUNNUSTADA OMA ALA PARIMAID TEGIJAID NING UUSI TULIJAID. OLULINE ÜLESANNE ON KA VÕIMENDADA DISAINI HÄÄLT JA SÕNUMIT.

TEKST: MARIS TAKK Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht

Eesti Disainiauhinnad 2012 toob ühtse katuse alla seni Eestis välja antud disainivaldkonna tunnustused, et propageerida head disaini, mis mitte ainult ei paku esteetilist naudingut, vaid lahendab reaalseid probleeme. Disainiauhindu on välja antud varem-

gi, aga seda on tehtud killustatult. „Erinevate disainiauhindade koondamise eesmärk on tõmmata üldsuse tähelepanu heale Eesti disainile,“ ütleb Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblikas. „Ühtne Eesti disainiauhindade platvorm, mis koondab enda alla erinevad

Scheckmanni kingad – SÄSI nominendi Sille Sikmanni looming, mis on väljas Eesti disaini näitusel LHV Tallinna kontoris.

disainikategooriad, aitab tuua Eesti disaini laiemasse fookusesse, luua selle ümber avaliku diskussiooni ning edastada nii disaineritele, publikule, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile ühtsemat ja selgemat sõnumit,“ kommenteerib disainer ja noore disaineri auhinna SÄSI žürii esimees Martin Pärn. Et disaini hääl kostaks kaugemale, ühendasid oma jõud Eesti Disainerite Liit, Eesti Disainikeskus, ADC*Estonia ja Teenusmajanduse Koda. Tootedisaini auhinna BRUNO, graafilise ja veebidisaini ning noore disaineri auhinna SÄSI kõrval tunnustatakse es-

makordselt ja teenusedisaini. „Oluline on tuua see suhteliselt uus disainivaldkond meedia, avalikkuse ja eelkõige ettevõtjate huviorbiiti,“ ütleb Teenusmajanduse Koja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. „Teenusedisainil on Eesti kontekstis väga suur potentsiaal. Läbi teenuste arenduse e-keskkondades, tervishoius ja riigi juhtimisel on meil jõukohane ja reaalne võimalus olla esimeste seas, kes leiavad lahendused globaalsetele megatrendidele,“ lisab Ruusalepp. Eesti Disainiauhinnad panevad aluse ka traditsioonile tunnustada Eesti disainikriitikuid ja disainist kirjutajaid.

Eesti Disainiauhinnad 2012 laureaadid kuulutatakse välja Tallinna Lennusadamas 21. septembril kell 20.00. Pidulikul galal esitleb oma kollektsiooni eesti päritolu Brasiilia moedisainer Oskar Metsavaht. Nominendi ja ürituse info: www.eestidisainiauhinnad.ee

INVE STEERI – NR 3/20 12

LHV Panga uudised

LHV Group suurendas aktsiakapitali LHV Group’i uute aktsiate emissiooni käigus märkisid olemasolevad ja uued investorid aktsiaid kokku 8,6 mln euro eest. Juunis toimunud emissiooni käigus märkisid olemasolevad aktsionärid 3,4 mln euro ja uued aktsionärid 5,2 mln euro eest LHV Group’i uusi aktsiaid. Emissiooni tulemusena lisandus LHV Group’i aktsionäride ringi 21 uut investo-

rit ja mitmeid töötajaid. LHV Group kuulub 100% ulatuses 109-le Eesti aktsionärile. 66% aktsiatest kuulub nõukogu liikmetele (6 aktsionäri), 31% investoritele (30) ja 3% töötajatele (73). LHV Group’il on kaks 100%-list tütarettevõtet – AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus. LHV kontserni ettevõtetes töötab kokku ligi 160 inimest ja teenindatakse enam kui 130 000 klienti.

Tallinna klienditeeninduskeskusel uued lahtiolekuajad Alates oktoobrist on LHV esindus Tallinnas avatud varasemast kauem – kella 19-ni. Lisaks töönädalale saab nüüd klienditoele helistada ja meili teel suhelda ka laupäeviti kella 10-st kella 17-ni. Ikka selleks, et meie kliendid saaksid oma pangaasju mugavamalt planeerida ja ajada.

LHV Pank avas pangalingi teenuse Alates augustist on LHV Panga klientidel internetis oste tehes võimalik maksta pangalingi abil. Uus teenus teeb elu mugavamaks eelkõige neil panga klientidel, kes kasutavad toodete ja teenuste ostmiseks internetti keskmisest tihedamini. Pangalink avardab ka interneti kaudu kauple-

vate ettevõtjate võimalusi. Pangalingi abil jõuavad klientide maksed kaupmeeste kontodele kiiresti ja turvaliselt. LHV Panga klientide elu muutub tänu uuele teenusele oluliselt lihtsamaks, sest näiteks piletite või kauba eest internetis maksmisel saab nüüd kasutada ka LHV pangalinki.

LHV teenindajad kannavad Beself’i rõivaid

KIA kampaania vaheloosimise võitjad teada

Nagu juba traditsiooniks saanud, kannavad LHV teenindajad eestimaiste rõivatootjate ja -disainerite loomingut. Sel korral on valik langenud Bastioni nooremale õele, Beself-nimelisele brändile. Beself’ile on omased ekstravagantne disain ja silmatorkavad puhtad värvid. Varem on LHV Panga teenindajad kandnud Liisi Eesmaa, Tallinn Dolls’i, Ivo Nikkolo, Varkki ja Montoni rõivaid.

Aasta lõpuni kestva Kia kampaania vaheloosimises läks loosi 3 Nikoni peegelkaamerat ja 3 Apple MacBook Air sülearvutit. Osalesid kõik, kes tegid mõne LHV Panga kaardiga 20. juunist kuni 30. augustini vähemalt 20 kaardimakset.Fotoaparaadi viivad koju Anu Jõesaar, Andrus Reinson ja Toomas Prooso. Apple arvuti saavad Alari Tõnismäe, Janek Prokoptshik ja Tõnu Idnurm. Palju õnne! Tutvu tingimustega ja küsi lisainfot lhv.ee/kia

LHV Pank korraldab valuutamängu Baltic FX Open 2012 Mäng toimub ajavahemikus 24. september kuni 5. oktoober LHV Broker kauplemisplatvormidel. Auhindadeks on Apple’i arvuti, telefon ja tahvelarvuti. Mängu eesmärk on kaubelda valuutaturul nii, et teie virtuaalse konto väärtus maksimaalselt suureneks. Võitjaks kuulutatakse mängija, kelle konto on 5. oktoobri lõpuks kõige suurema väärtusega. Mängukeskkond asub internetis aadressil www.lhv.ee/forex. LHV Pank alustab liisingu pakkumist LHV Liising hakkab tegelema teenustega, mis võimaldavad sõiduki kasutamist või väljaostmise ajatamist kuni kuueaastasele perioodile, sh sõiduautode ja kaubikute liisimisega eraisikutele ja ettevõtetele. Klientidel on võimalik vormistada panga kaudu ka sõiduki kindlustused, makstes nende eest koos liisinguga. LHV liisingut saab taotleda pangakontoris, LHV kodulehel ning mitmete automüüjate juures müüginõustajate kaasabil. LHV liisingu võimalustega saab tutvuda liisingu kodulehel lhv.ee/liising

INVE STEERI – NR 3/20 12

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Kuidas said Islandi kalameestest üleöö investeerimispankurid? Kui kriitiline oli finantsturgude seis vahetult enne Lehman Brothersi pankrotti? Kas peaks õppima ise investeerima või tuleks raha paigutamine usaldada portfellihaldurile? Millal tuleks erinevaid varaklasse osta ja müüa? Mida peaks teadma enne, kui asutada oma ettevõte? Nendele ning paljudele teistele küsimustele leiad vastuse seekordsest raamatuvalikust.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peate olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–18.

TEKST: ERKO RE BANE

LHV Panga analüütik 72

INVE STEERI – NR 3/20 12

MICHAEL LEWIS Buumerang: Reisid uude Kolmandasse Maailma 2012 Michael Lewis on tuntud oma väga sorava, humoorika ja terava kirjutamisoskuse poolest, mida ta seekord kasutab võlakriisi tagamaade avamiseks Euroopas ning vähesel määral ka Ühendriikides. Esmalt külastab ta pankrotistunud finantssektoriga Islandit, siis vaatab, milliseid mulle põhjustas odav raha Kreekas ja Iirimaal. Lõpuks uurib, mis on sakslaste edu võti, ja jõuab otsaga ka Ühendriikidesse, kus asetab luubi alla kohalikud omavalitsused eesotsas Californiaga. Raamat on kokku pandud Michael Lewise viiest Vanity Fairi lehes avaldatud artiklist, mida tänu Äripäeva tegusale toimetusele saab nüüd nautida ka eesti keeles.

NEW YORK UNIVERSITY STERN SCHOOL OF BUSINESS, VIRAL ACHARYA, MATTHEW RICHARDSON

ANDREW ROSS SORKIN

Restoring Financial Stability: How to Repair a Failed System 2009

New York Timesi ajakirjaniku poolt põnevusfilmilaadselt kirjutatud raamat lavastab lugeja jaoks finantskriisi keerisest uuesti kogu sündmuste käigu koos kõigi oluliste tegelastega. Sorkin viib lugeja kurssi sellega, mis toimus telgitagustes, kui 2007. aastal krediidi kättesaadavus halvenema hakkas ning kokku kukkusid pika ajalooga Wall Streeti investeerimispangad.

Globaalset majandust laastanud finantskriisi järel on eri riikide valitsused hinnanud tagajärgede leevendamisel üheks parimaks vahendiks eelarvekulutuste suurendamist, mis on toonud aga kriisi tagasi avaliku sektori õuele. Kas see on olnud ainuõige tee? Rohkem kui kolmekümnest akadeemikust koosnev laia finantstaustaga New York University Stern School of Business uurimisgrupp võttis oma missiooniks seda teemat lahata ning välja pakkuda enda arvates kõige paremad monetaar- ja fiskaalpoliitilised lahendused.

Too Big to Fail: Inside the Battle to Save Wall Street 2010

PETER F. DRUCKER Essential Drucker 2007 Peter Druckerit, kes oma elu jooksul jõudis avaldada ligi 40 raamatut, loetakse juhtimisteaduse üheks olulisemaks alusepanijaks. Käesolev teos on tema tuntumate tööde kogumik, mis annab väga hea ja tõhusa ülevaate Druckeri seisukohtadest ja teooriast. Kes puutub igapäevaselt kokku organisatsiooni juhtimisega, see peaks olema vähemalt ühte Druckeri teost käes hoidnud, kuid tema põhimõtted on piisavalt praktilised, et neid igaüks ka oma isikliku elu juhtimisel saaks rakendada.

GORDON MURRAY, DANIEL GOLDIE The Investment Answer 2011 Väga lühike ja kokkuvõttev lugemine sellest, mida investeerimine põhimõtteliselt endast kujutab. Selgitatakse, mis on risk ja mis on tulu, ning jagatakse juhtnööre selle kohta, millesse peaks elu erinevatel etappidel investeerima. Ennekõike on see raamat suunatud nendele, kes ei tea rahapaigutamisest väga palju või üldse mitte midagi ning sooviksid endale põhitõdesid selgeks teha.

ERIC RIES The Lean Startup: How Constant Innovation Creates Radically Successful Businesses 2011 Oma ettevõtte asutamine peidab nii riske kui ka võimalusi. Vähestel õnnestub lihtsa vaevaga kullasoont tabada. Üldjuhul tähendab see palju õppimist, tööd, oludega kohanemist. Eric Ries räägib meelelahutuslikus vormis oma õnnestumiste ja läbikukkumiste näitel, kuidas õitsva äri tagamiseks ei piisa pelgalt õnnest ja sihikindlusest. Suuresti keskendub ta tehnoloogiasektorile, õpetades vähendama protsessis ebaõnnestumisi ning looma tarbijatele tooteid minimaalsete ülejääkide ja investeeringutega.

RICHARD M. RESTAK

MARC LEVINSON

The Naked Brain: How the Emerging Neurosociety Is Changing How We Live, Work and Love 2007 Ühendriikides aju-uuringutega tegelev Richard Restak on inimmõistust erinevatest aspektidest käsitlenud juba ligi kahekümnes raamatus. Antud teost kasutab ta suuremas mahus rääkimaks oma avastustest neuroteaduses ning vähemal määral selleks, et selgitada, kuidas seda tänapäeval toodete ja teenuste efektiivsemaks müügiks kasutatakse. Ta seletab näiteks lahti põhjused, mis muudavad iga inimese eriliseks, miks meie mõtteprotsessid ühes ja samas keskkonnas on erinevad, kui palju on oskuse omandamiseks vaja talenti ja kui palju harjutamist, ning palju muud huvitavat.

Guide To Financial Markets 2009 Aktsiad ja võlakirjad esindavad vaid pisikest osa laiast instrumentide spektrist, mida finantsturgudel igapäevaselt kasutatakse. The Economisti endine toimetaja Marc Levinson aitab valgust heita sellele, miks erinevad turud üldse eksisteerivad, kuidas nad on omavahel seotud ning mil moel õnnestub ühel investoril neist kasu lõigata.

INVE STEERI – NR 3/20 12

Ristsõna

Palun saada vastus e-postiga: lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm hooaja pääset LHV investeerimisseminaridele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Uuri meie uusi liisingutingimusi.“ Võitjaks osutusid: Harold Saar, Niina Konstantjuk ja Saima Kalgan. Võitjad saavad raamatu „Väärtpaberite teejuht”. Palju õnne! 74

INVE STEERI – NR 3/20 12