a product message image
{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade

Page 1

Uudiskiri nr 5 Märts 2015

Selles numbris:  Toetuse kasutamise hetkeseis  2014. a seirearuannete kokkuvõtted  2015. a avanevad taotlusvoorud

Toetuste Teataja

SA INNOVE

 Sotsiaalministeeriumi tellitud hindamise kokkuvõte

Kevadised kokkuvõtted Kevad on struktuuritoetuste süsteemis kokkuvõtete ja tagasivaatamise aeg. Projektid esitavad oma seirearuanded, mille põhjal kujunevad RÜ, RA ja KA seirearuanded. Käesolevast numbrist leiate kõikide Innove hallatavate suundade aruannete kokkuvõtted. Aruandeid koostatakse kumulatiivselt ehk tulemustes ja väljamaksetest on kaasatud ka kõikide varasemate aastate tulemused. Nagu toetuse kasutamise mahtude ja indikaatorite saavutustasemetest näha võib, oleme jõudnud struktuuritoetuste perioodi 2007-2013 toetuse kasutamise viimasesse aastasse. Käima on jäänud veel loetud programmid ja projektid ning lõpetamisega käsikäes toimub uue 2014-2020 perioodi alustamine. Esimesed toetuse andmise tingimused (TAT) on juba kinnitatud ja elluviimist alustatud. Aasta teises pooles on oodata ka esimesi taotlusvoore. Lõppenud 2014. aasta jääb meelde veel mõne märkimisväärse tähtpäeva ja sündmusega - möö-

dus 10 aastat liitumisest Euroopa Liiduga ning seeläbi ka struktuuritoetuste kasutamisest. Rahandusministeerium tänas Innove rakendusüksust tänukirjaga. Pildil meie tublid rakendusüksuse esindajad. Täname kõiki taotlejaid ja toetusesaajaid meeldiva koostöö eest! Soovime jõudu ja jaksu uue perioodi edukal elluviimisel!

Kasutatud toetuse hetkeseis Perioodi 2007-2013 kohustused ja väljamaksed 100,00 95,00 90,00 85,00 80,00 75,00 1.1 Elukestev õpe

1.3 Pikk ja kvaliteetne tööelu Kohustused

2.5 Hariduse infrastruktuuri arendamine

Väljamaksed

Joonisel on toodud struktuuritoetuste perioodi 2007-2013 kohustused ja väljamaksed 13.03.2015 seisuga.


Leht 2

TOETUSTE TEATAJA

RÜ juhib tähelepanu!

Struktuurimuudatus

Lähenemas on perioodi 2007-2013 lõpp, ning kuna perioodi viimased maksed on ülejäänust pisut erinevad, toome siin ära peamised kuupäevad, millele tähelepanu tuleb pöörata. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1083/2006 art. 56 p. 1 sätestab, et perioodi 2007-2013 kulude abikõlblikuks lugemise üheks tingimuseks on see, et kulud on tekkinud ja nende eest on makstud hiljemalt 31.12.2015. Juhime tähelepanu, et 2015. aasta lõpus ei kehti enam võimalus kui kuludokument väljastatakse ja selle eest tasutakse 45 kalendripäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega. Ehk kui projekti abikõlblikkuse lõpu kuupäev on 31.12.2015, siis peavad kõik tehingud olema tehtud samaks kuupäevaks 31.12.2015. Kõik kulud, mille tekkimine ja maksmine on hilisem kui 31.12.2015, on mitteabikõlblikud. Rakendusüksusesse tuleb viimane väljamaksetaotlus esitada hiljemalt 08.01.2016. Soovitame mitte jätta kulude tekkimist detsembrikuusse või selle kuu lõppu. Eriti puudutab see töötasu, sest arvestada tuleb asjaoluga, et töötasuga seotud maksude deklareerimise ja tasumise tähtaeg on alles järgmise kuu kümnendal tööpäeval, seega ei saa täidetud tingimus, et kõik kulud peavad olema tekkinud ja nende eest tasutud 31.12.2015.

Alates 1. jaanuarist 2015 muutus Innove struktuur ning varasema 4 juhatuse liikme asemel on nüüdsest 2 juhatuse liiget ja viimaste kohustused lahutati agentuuride juhtide ülesannetest. Uuest aastast on Innoves 3 agentuuri: struktuuritoetuste agentuur, hariduse tugiteenuste agentuur ning hariduse agentuur. Struktuuritoetuste agentuuri juhiks sai varasem keskuse juht Katri Targama. Alates 1. aprillist 2015 on struktuuritoetuste agentuuris 3 keskust: tööelu keskus, elukestva õppe keskus ning järelevalve keskus. Varasem investeeringute keskus liitub elukestva õppe keskusega, et kõik hariduse valdkonna toetused oleksid ühes keskuses. Toetuse saajatele rakendusüksuse struktuurimuudatus mingeid muutusi kaasa ei too.

Pikk ja kvaliteetne tööelu Prioriteetse suuna tegevuste kogumaht on 155 718 852 eurot, sh toetuse suurus on 132 361 024 eurot, millest programmidele ja projektidele toetusena on kumulatiivselt 31.12.2014 seisuga välja makstud 123 532 468 eurot (94,45%) ning toetuse eelarvest on kohustusega kaetud 130 286 914 eurot (99,51%). Kõige kõrgem väljamaksete protsent on meetmes 1.3.1 (Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine), millest on aastalõpu seisuga välja makstud 96,53%. Kõige madalamad väljamaksed on meetmes 1.3.2, 76,2%. Ülejäänud meetmete toetuse makstud toetuse mahud jäävad 88 ja 90 protsendi vahele. Prioriteetsel suunal „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ on rakenduskavas kaks eesmärki: a) kvalifitseeritud tööjõu pakkumine on suurenenud; b) tööelu kvaliteet on paranenud. Mõlema eesmärgi väljundindikaatorite saavutustasemed on täidetud või ületatud – näiteks „aktiivseid tööturuteenuseid saanud inimeste arv“ 208% (190 200 inimest) ning „koolitusel osalenud Tööinspektsiooni ametnike arv“ saavutustasemega 155% (168 ametnikku). Esimese eesmärgi kõik viis väljundindikaatori sihttaset on täidetud, nelja täitmine kordades ületatud. Tööturuteenuseid saanute indikaatori üle täitmise põhjus tuleneb 2009-2010 aastate suurest majanduslangusest, mil töötute arv hüppeliselt kasvas. Töölesaamist toetavate teenuste indikaatori üle täitmine tuleneb koolitustel ja erinevatel nõustamisel osalenute suurest hulgast. Tööelu kvaliteedi parandamise eesmärgi neli väljundiindikaatorit on kas täidetud või ületatud. Planeeritust suurem osalejate maht näitab, et teabepäevadel käsitletavad teemad on aktuaalsed ning kinnitavad tegevuste vajalikkust. Indikaatorite täituvuse põhjal saab öelda, et prioriteetse suuna tegevused on aidanud kaasa kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurenemisele ning tööelu kvaliteedi paranemisele. Lõppenud aastal osales erinevate meetmete tegevustes kokku 7094 inimest, neist 60% naised ning 40% mehed. Võrreldes varasemate aastatega on osalejate arv väiksem, kuid

see tulenes nii projektide lõppemisest kui programmide tegevuste vähenemises (sh Töötukassa programmi lõppemine). Osalejate sihtrühmad liigituvad kolme kategooriasse: töötajad (sh FIE) 51%, töötud 37%, mitteaktiivsed 12%. Töötavate inimeste suur maht on tingitud Tööinspektsiooni vastavale sihtgrupile suunatud tegevuste mahust. Kõigist osalejatest oli noori 17% ning vanemaealisi 12%. Projektid toovad noorte madala osaluse põhjusena välja noorte vähest huvi, passiivsust ning elementaaresete sotsiaalsete oskuste puudumist. Kumulatiivselt on prioriteetsesse suunda esitatud 976 projektitaotlust, millest rahuldatud on 386 ning lõppenud 326. Lõppenud aastal toimus suunas kaks taotlusvooru - üks jooksev taotlusvoor ning üks ajaliselt piiratud taotlusvoor, mõlemad meetmes 1.3.2. Taotlusvoorudesse esitati eelmisel aastal 46 taotlust ning neist rahuldamise otsus tehti 41 projektile. SA Innove tegi prioriteetses suunas „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ 2014. aastal 30 paikvaatlust, 21 projektile ja kolmele programmile. Paikvaatlustel tehti 20 tähelepanekut, millest enamik on väheolulised. Enamus juhtudel on toetuse saajad paikvaatlusel välja toodud puudused tähtajaks kõrvaldanud. 1.3 suunas koostas RÜ eelmisel aastal 16 finantskorrektsiooni otsust, mille tulemusena küsiti tagasi EL toetust 10 742,19€ ning keelduti väljamaksmast 18 065,36€. Valdavalt avastatakse puudused dokumentide kontrolli tulemusena (90% juhtudest). RÜ hinnang prioriteetse suuna rakendamisele on väga hea.


UUDISKIRI NR 5

Leht 3

Elukestev õpe Prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ toetuse kogueelarve on 55 182 373 €, millest kohustustega on kaetud 100% ning välja makstud 95%. Suunas on 18 programmi, millest 15 on lõppenud, ning kolm avatud taotlusvooru. Kõik avatud taotlusvoorude projektid on lõppenud. 2014. aasta jooksul toimus meetmete eelarvete korrigeerimine vahendite efektiivsemaks ärakasutamiseks ning prioriteetse suuna eelarve on kohustustega täies mahus kaetud. Rakenduskavas eesmärkide täitmise mõõtmiseks seatud indikaatorid on valdavalt 31.12.2014 seisuga täidetud. Mitmete indikaatorite mitmekordselt täidetud saavutustasemed näitavad, kui oluline on tegevuste planeerimisel indikaatorite sõnastuste täpne määratlemine. Tegevustes osales eelmisel aastal 58 400 inimest, neist 63% olid naised. Suunale iseloomulikult moodustab osalejatest pea kaks kolmandikku (65,6%) mitteaktiivsete, sealhulgas hariduses ja koolituses osalevate mitteaktiivsete inimeste osakaal. Elukestva õppe prioriteetses suunas (HTM meetmed 1.1.1.1.1.8) on 2014. aastal kasutatud ESF toetust 5,59 miljonit eurot ehk 97% aastaks riigieelarvesse kavandatust (koos ettemaksetega), mis näitab, et programmid on planeeritud vahendid pea täielikult ära kasutanud. Kinnitatud projektide ja

programmide eelarved moodustavad meetmete 1.1.1-1.1.8 kogueelarvest 100%. Uusi ESF toetuse kohustusi 2014. aastal üles ei võetud, kuna avatud taotlusvoore ei toimunud. Rakendusüksus eeldab, et 2015. aastaks kasutada jäänud vahendid mahus 2,61 miljonit eurot (4,72% ESF osalusest) saavad enamikus kasutatud ning perioodi lõpuks on väljamaksete maht vähemalt 98% eraldatud ESF toetusest. 2014. aastal on teostatud prioriteetses suunas kokku 7 paikvaatlust 4 programmile. Paikvaatluste käigus tehti kolmel korral tähelepanekuid. Paikvaadeldud projektide/programmide osakaal kõikidest projektidest 55,2% ja paikvaatlusega on kaetud 55,01% projektides tehtud abikõlblike kulude maksumusest. 2014. aastal koostati prioriteetses suunas 7 tagasinõude otsust. Tagasi küsiti toetust summas 13 881,77 eurot (EL toetus), mis moodustab kumulatiivselt kogu prioriteetse suuna tagasinõutud toetusest 5,18%. Täiendavalt keelduti rikkumisega seotud EL toetuse väljamaksmisest summas 159,66 € ulatuses. RÜ üldine hinnang prioriteetse suuna elluviimisele on väga hea.

Hariduse infrastruktuuri arendamine Prioriteetse suuna - „Hariduse infrastruktuuri arendamine“ toetuse kogueelarve on 212 765 713 €. Suund jaguneb 3 meetmeks, mida viiakse ellu investeeringute kavade alusel. Meetmete 2.5.1 ja 2.5.3 kinnitatud projektide eelarved on saavutanud 100% planeeritud kogueelarvest ning meetme 2.5.2 kinnitatud projektide eelarved moodustavad 95% meetme kogueelarvest. Väljamakseid on meetmetes tehtud 84% suuna kogueelarvest. Meetmesse 2.5.1 lisandus lõppenud aastal 3 uut ning meetmes 2.5.2 4 uut projekti. Kokku on aastate jooksul suunda esitatud 156 taotlust, millest rahuldamise otsus on tehtud 149 projektile ning neist on lõppenud 126. Tegevuste tulemusi mõõtvatest väljundindikaatoritest on 2 täidetud/ ületatud (toetust saanud noortekeskuste, huvikoolide; HEV koolide arv) ning üks on täidetud 74% (toetust saanud kutseõppeasutuste arv). Toetuste abil on ehitatud või renoveeritud 45 avatud

noortekeskust, teavitamis– ja nõustamiskeskust või huvikooli; kaasajastatud 23 kutseõppeasutust; ning renoveeritud või ehitatud 19 HEV kooli. Kõigist toetust saanud projektidest (149) on paikvaatlus tehtud 137le. Lõppenud aastal viis RÜ 2.5 suunas läbi 15 paikvaatlust 14le projektile, tähelepanekuid tehti 12 korral. 2.5 suunas tegi RÜ eelmisel aastal 13 rikkumisega seotud finantskorrektsiooni otsust, millega küsiti tagasi toetust summas 53 631€ ning keelduti välja maksmast 7479€. Suurema finantsmõjuga rikkumised olid seotud eksimustega riigihangete seaduse nõuete täitmisel, näiteks lepingu muutmisel. RÜ hinnang prioriteetse suuna elluviimisel on hea. Piltidel Orissaare Avatud Noortekeskus ja Kadaka Põhikooli spordisaal.


S A I nn ov e Uudiskirja väljaandmise eest vastutavad: Kadri Koppel Tel: 7350 596 kadri.koppel@innove.ee

Mari Annus Tel: 7350 534 mari.annus@innove.ee

2015. aastal avanevad taotlusvoorud 2015. aastal on Sotsiaalministeeriumi suunal avanemas 3 Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvooru. „Madala kvalifikatsiooniga inimeste ja tööturu riskirühmade hõivevalmiduse tõstmisele suunatud tegevuste toetamine“ Voor u kogue e lar ve on 29 miljoni t eurot, planeeritud projektides osalejate arv 10 000 inimest. Esimene taotlusvoor toimub eeldatavalt 2015 II pooles. Toetatavad tegevused on välja töötamisel. “Lapsehoiu kvaliteedi suurendamine ja uute lapsehoiukohtade loomise ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” Vooru kogueelarve on 7 miljonit eurot, planeeritud on luua 1200 hoiukohta. Esimene taotlusvoor toimub 2015 II pooles. Toetust saavad taotleda KOVid. Toetuse abil loodavad lapsehoiukohad peavad aitama lapsevanematel tööle naasta või tööl käimist jätkata ning lühendama kohalike omavalitsuste lasteaiajärjekordi.

„Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ Vooru kogueelarve on 30 miljonit eurot, planeeritud projektides osalejate arv 5900 inimest. Taotlusvoorud on suunatud KOVi tasemel hoolekandeteenuste arendamisele ja teenuste pakkumisele. Esimene taotlusvoor toimub 2015 II pooles. Projektide sisuks on erivajadustega ja/või eakatele inimestele ning nende hoolduskoormusega pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste osutamine.

Taotlusvoorude avanemisest teavitatakse SA Innove kodulehel, struktuuritoetuste infolistis ning ajakirjanduses. Lisainfot leiab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt ning Innove kodulehelt.

Projektide hindamise kokkuvõte Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlusvoorudest toetust saanud projektide hindamise raport, mille koostas Taru Ülikooli RAKE. Hindamise fookuses oli ESFist toetatava IARK prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlusvoorudest toetust saanud 112 projekti. Hinnati projektide asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitati soovitusi perioodi 2014–2020 avatud taotlusvoorude planeerimiseks. Üldhinnanguna on kõik elluviidud projektid asjakohased ehk kooskõlas rakenduskava, prioriteetse suuna ja meetme eesmärkidega. Elluviidud projektide geograafilist jaotust hinnates on registreeritud töötute arv ja neile suunatud avatud taotlusvoorude projektide arv maakonna tasemel vaadatult heas kooskõlas. Kuna ligikaudu kolmandik projekte viidi ellu mitmes piirkonnas või üle-eestiliselt, võib väita, et kõigi Eesti kohalike omavalitsuste elanikel oli võimalus avatud taotlusvooru projektide tegevustes osaleda. Enamik (81%) hinnatud projektidest on tulemuslikud. Kõikide hinnatud avatud taotlusvoorude projektide peale kokku sai projektide lõpparuannete järgi teenust enam kui 47,5 tuhat inimest. Enamik avatud taotlusvoorude projekte viidi ellu keskmiselt (45% hinnatavatest projektidest) või väga (38% projektidest) tõhusalt. Hindamisel vaadati lisaks tõhususe suhtarvudele ka projekti tegevuste kooskõla planeeritud ajakava ja eelarvega. Olulisi probleeme ajakavas püsimisega hinnatud avatud taotlusvooru projektide puhul ei olnud. Võr-

reldes ajakavas püsimisega ei järginud projektid eelarvete täitmisel sedavõrd täpselt planeeritut. Peamised eelarveridade muutmise põhjused olid projekti administreerimise mahu kavandatust suuremaks osutumine, planeeritust suuremad olmekulud (nt küttekulud ja esmaste töövahendite soetamine) ning üldisest hinnataseme tõusmisest tingitud muutused (nt pikemate projekti korral oli keeruline ette näha keskmist palgataset kolme aasta pärast). Projektide rahastamise mahtu saab üldiselt pidada piisavaks projektide eesmärkide saavutamiseks. Jätkusuutlikud on olnud pooled hinnatud projektidest. Projektijuhtide küsitluse põhjal jätkasid projekti tegevusi kõige sagedamini projekti täitjad ise, märksa vähem projektiga seotud või piirkonnas tegutsevad MTÜ-d või kohalikud omavalitsused. Analüüsi ja järelduste põhjal tehti ka soovitusi, mida on hindajate arvates oluline arvesse võtta lõppeva programmiperioodi kokkuvõtteid tehes ja uue programmiperioodi tegevusi ette valmistades. Loe täpsemalt raportist või uuri lähemalt siit. Janar Kriiska, Sotsiaalministeerium

Profile for Sihtasutus Innove

Toetuste Teataja 5  

Innove struktuuritoetuste uudiskiri, märts 2015

Toetuste Teataja 5  

Innove struktuuritoetuste uudiskiri, märts 2015

Profile for innove
Advertisement