100 nõuannet oma raja leidmisel

100 nĂľuannet oma raja leidmisel

SA Innove 2018

Elektrooniline versioon: innove.ee/100nouannet

Väljaandja: SA Innove Nþuanded: Innove Rajaleidja spetsialistid Toimetanud: Kristiina Ojamets Kujundanud: Timo Tamm Illustreerinud: Ott Jeeser

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

Karjääri kujundamine Eneseanalüüs ja -areng Edasiõppimine ja haridustee

1–10 11–37

Töömaailm 38–55 Mitmekülgne õpi- ja töökogemus

56–62

Lapse ja noore areng ning toimetulek Suhtlemis-, kõne-, lugemis- ja kirjutamisoskused 63–76 Vaimse tervise hoidmine

77–84

Käitumine, enesejuhtimine ja suhtlemine 85–94 Õppimine 95–100

ENESEANALÜÜS JA -ARENG Vaatame karjääri kujundamist oma vajaduste, väärtuste, huvide, isiksuseomaduste ning võimete ja oskuste vaatevinklist.

ENESEANALÜÜS JA -ARENG KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

1

Elu ühegi muutuseta oleks paigalseis Kiiresti muutuval tööturul on väga oluline roll kohanemisvõimel. Kui sind tabavad ootamatud muudatused või tunned, et kunagi huvi pakkunud eriala enam ei kõneta, siis tegu pole ebaõnnestumise, vaid sobiva hetkega muutuseks.

ENESEANALÜÜS JA -ARENG KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

2

Õpi end meeldejäävalt iseloomustama Enese tutvustamine on vajalik oskus eri elusituatsioonides, nagu nt kooli sisseastumisvestlus või tööintervjuu. Küsi ka oma lähedastelt, kuidas nemad sind iseloomustaks. Harjuta peegli ees või kutsu kasvõi sõber appi intervjuud läbi mängima.

Tulevikuks vajalikke oskusi omandad juba täna Oma aja juhtimise, meeskonnatöö, suhtlemis- ja õpioskus on sulle vajalikud kõigis eluetappides. Nende oskuste arendamiseks ja parendamiseks leiad võimalusi juba koolis, oma vaba aega sisustades ja esmast töökogemust omandades.

3

ENESEANALÜÜS JA -ARENG KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

4

Kogemuste kaudu õpid end paremini tundma Võta osa erinevatest tegevustest nii kooli, erialaringide ja huvikeskuste kui ka maleva, vabatahtliku ja suvetöö kaudu.

Proovi ise järele, millised tegevused õnnestuvad paremini, millised pakuvad rohkem huvi ja miks. Eneseanalüüsi esimeseks sammuks on märkamine, mida naudid ja milles oled tugev.

Väärtused on meie sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida tähtsaks peame.

Kui tegeleda endale oluliste asjadega, siis tunned elust rohkem rõõmu.

Mida enam ühtib sinu tulevane töö su väärtustega, seda pühendunumalt tulevikus tööd teed ning sellest rõõmu tunned.

5

ENESEANALÜÜS JA -ARENG KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

6

Kaasajal on eneseteostuseks järjest rohkem ja aina põnevamaid karjäärivõimalusi – selleks, et nende seast leida see, mis just sulle õige, on vaja

end ja oma tugevusi ning nõrkusi tundma ja aktsepteerima õppida.

ENESEANALÜÜS JA -ARENG KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

7

Küsi alati tagasisidet Näiteks ka siis, kui sa ei saanud huvipakkuvale erialale sisse, tööintervjuu ei läinud edukalt, said halva hinde jne. Sel moel saad aimu, milliseid oskusi ja omadusi endas arendada.

Ebaõnnestumine on parim võimalus õppimiseks.

Karjäärivalikuid tehes küsi ja kuula teiste arvamust, aga

langeta oma lõplik otsus alati iseseisvalt.

Igaüks meist juhib oma elu ise ja eeskätt enda otsustele tuginedes rajame teed sellise elu suunas, mida iseendale soovime.

8

ENESEANALÜÜS JA -ARENG KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

9

Anna endale aega uuega kohanemiseks Kui oled kogenud midagi uut või saanud uut huvipakkuvat teavet, siis võta enese jaoks aega, et värskete teadmiste üle mõtiskleda ning kogemust enda jaoks mõtestada.

ENESEANALÜÜS JA -ARENG KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

10

Uudishimu laiendab silmaringi ja avab uksi Kuniks on uudishimu ja huvi, on sinu ees alati valla uusi uksi - tänu sellele märkad enda ees avanevaid võimalusi.

Info kogumine, uute inimestega suhtlemine ja erinevate tegevuste proovimine avab sinus erinäolisi külgi ja avardab silmaringi.

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE Hariduse omandamine ja elukestev õpe on karjääriplaneerimise kandvateks sammasteks. Vastame küsimustele, miks õppida ja kuidas langetada valik, kus ning millisel erialal õppida.

Küsimus pole mitte “kas”, vaid “kus” õppida See, milline samm haridusteel astuda, on igaühe jaoks meist oluline otsustamise koht, kuid kindel on see, et tegu on vajaliku sammuga. Enamik oskustöölisi, spetsialiste ja juhte on kutse- või kõrgharidusega.

11

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

12

Kui soovid õpinguid

jätkata gümnaasiumis, siis pea valiku langetamisel silmas, et gümnaasiumis õppimine tähendab suures mahus iseseisvalt tegutsemist, materjalide läbitöötamist, analüüsimist ja uurimuse või praktilise töö teostamist.

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

13

Gümnaasiumisse õppima asudes on hea meeles pidada, et

lõpetamiseks tuleb sul sooritada kolm riigieksamit, tulenevalt kooli õppesuunast koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö.

Kutsekooli lõpetamiseks tuleb aga sooritada kutseeksam ja koolieksamid.

Valikuvõimaluse korral langeta teadlik valik selle aine eksami sooritamiseks, milles tunned end enesekindlamana ja millega soovid seostada ka edasised õpingud (nt eeldavad Tallinna Tehnikaülikooli õppekavad laia matemaatika eksami läbimist).

Gümnaasiumiharidus ei anna otseselt ettevalmistust tööturule suundumiseks, mistõttu on pärast gümnaasiumi tavaliselt vajalik

jätkata oma õpinguid kõrg- või kutsekoolis, kus saad omandada erialased oskused ja teadmised. Arvesta edasisteks õpinguteks vähemalt kolm aastat.

14

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

15

Investeeri haridusse aega ja tahet Õhtune õpe võimaldab päevasel ajal ka tööl käia, aga seda varianti kaaludes arvesta, et töö kõrvalt keskhariduse omandamine nõuab sinult palju tahtejõudu ja isiklikku aega.

Kui sul on jäänud põhi- või keskharidus omandamata, siis täiskasvanute gümnaasiumis on võimalik oma

haridusteed jätkata erinevates paindlikes õppevormides, sealhulgas õhtuses õppes, e- või eksternõppes. Sobivaima väljaselgitamiseks pöördu kooli või karjäärinõustaja poole.

16

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

17

Kutsekoolist kõrgkooli ja vastupidi Kutseõppe käigus omandad praktilised oskused ja teoreetilised teadmised kindlal kutsealal töötamiseks, aga pärast lõpetamist on peale tööle asumise võimalik jätkata oma õpinguid ka kõrgkoolis.

Ära hinda raamatut kaane, eriala nime järgi Enne, kui langetad lõpliku eriala valiku, tutvu põhjalikult õppekava sisuga. Sealt saad teada, milliseid kursusi õpingute käigus läbitakse ja kuidas on õppetöö korraldatud.

Tähtis on, et õpingud nii sisult kui laadilt sulle huvipakkuvad ja sobilikud oleksid.

18

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

19

Sisseastumiskatsete edukaks läbimiseks saad hakata ette valmistuma varakult Loe erialast kirjandust, mine tudengi- ja töövarjuks ning räägi valdkonnas töötavate inimestega. Mõned koolid organiseerivad ka ettevalmistavaid sisseastumiskursusi – nende kohta uuri lisa konkreetse kooli kodulehelt.

Noormehed on kohustatud oma karjääriplaani

sätitama ka ajateenistuse läbimise.

Mõtle läbi, kas sulle sobib pigem esmalt õppima suundumine ja lõpetamise järel teenistusse minek või kõrgkooli astumine teenistuskogemuse võrra rikkamana.

Vajadusel saad oma valikuid arutada karjäärinõustajaga.

PS. Kui oled enne teenistust erialale kandideerinud ja sisse saanud, siis kõrgkool hoiab sinu kohta kuni ajateenistusest naasmiseni.

20

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

21

Kingad kirsade vastu Ka 18–27aastastel naistel on võimalus omal soovil ajateenistusse astuda. Eriti tasub seda kaaluda neil, kes näevad kaitseväeteenistuses oma tulevast elukutset, aga väärt kogemuse kogu tööeluks saab sealt igaüks. Rohkem infot leiad kaitseressursside ameti kodulehelt.

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

22

Erialavalikul uuri, millised on sinu võimalused tööturul – millistel ametikohtadel saad tööle asuda, millised on töö tegemise vormid, milline on tulevikus tööjõuvajadus jpm.

Info leiad Kutsekoja OSKA-prognoosidest.

Töökoha­põhises õppes kaks kärbest ühe hoobiga Kutsekoolis on sul võimalus töökohapõhises õppes ühendada tasustatud töö ja õpingud. Õpe kestab sõltuvalt õppekava pikkusest 0,5 kuni 2,5 aastat, misjärel saad kutsetunnistuse, et edasi liikuda nii haridusteel kui tööturul.

23

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

24

Mitmekülgse õpikogemuse ja laia silmaringi lood ise Gümnaasiumid ja kutsekoolid pakuvad põnevaid valikkursusi, kõrgkoolid aga võimalust valida endale kõrvaleriala. Lisaks on sul võimalik kaasa lüüa õpilas- või tudengiorganisatsioonides, panustada koolielusse õpilasesinduse liikmena jne.

Erialavalik ei ole kivisse raiutud Eriala ei pea valima kord elus, vaid alati on v천imalik edasi 천ppida, end t채iendada, teha suunamuutusi v천i otsustada millegi sootuks uue kasuks.

25

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

26

Väliskogemuse saamiseks on nii pikakui lühiajalisi, nii enda väljaminekutel kui ka toetustel ja stipendiumitel põhinevaid programme ja projekte.

Sul on võimalus leida endale ise soovitud kool ja eriala, kasutada mõne vahendava organisatsiooni abi või läbida osa õppest välismaal Erasmuse vahetusõpilasena.

Võimaluste kaardistamisel saavad abiks olla nt sinu kooli õppekoordinaator, sihtasutus Archimedes, Dream Foundation, karjäärinõustaja, EURES ja PLOTEUS portaal jne.

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

27

Õpirände meki saab kätte ka kodust Kui kahtled, kas oled õpirändeks valmis, siis sarnase kogemuse saamiseks sobivad ka kodumaal pakutavad võimalused – osale näiteks keelelaagrites, noortekeskuste ja -organisatsioonide rahvusvahelistes tegevustes või suhtle Eestisse saabunud välismaa vabatahtlike või vahetusõpilastega.

Välismaale õppima ja elama asudes on oluline osa

psühholoogilisel ettevalmistusel – karjäärinõustaja aitab sul analüüsida, kui kerge on sinu jaoks võõras kultuuriruumis uute inimestega kontakti loomine ja uues keskkonnas iseseisva eluga kohanemine.

Põhjalikumalt saad oma valmidust õpirändamiseks testida Rajaleidja karjäärivihikust „Abimees Sinu tulevikuplaanide tegemisel“ küsimustikku täites.

28

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

29

Argistes teemades orienteerumine säästab aega ja peavalu Õpirände praktilise ettevalmistuse käigus kogu vajalik info igapäevast asjaajamist puudutavate teemade kohta: õpingute ajakava, sisseastumistingimused, elukoht, stipendiumid, toetused jm. Vajaliku leiad huvipakkuva kooli kodulehelt, noortelt, kes on juba samas sihtriigis õpirändel käinud jne.

Põhjalikumalt saad oma valmidust õpirändamiseks testida Rajaleidja karjäärivihikust „Abimees Sinu tulevikuplaanide tegemisel“ küsimustikku täites.

Valmistumine kodust võõrsile minekuks vajab aega Kui soovid pärast gümnaasiumi välismaale õppima asuda, siis arvesta piisava ajavaruga, et kõik vajalikud dokumendid õigeks ajaks kokku saada. Ettevalmistuste ja asjaajamistega on mõistlik alustada juba 11. klassis.

30

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

31

Eestis on väliskogemuse saamiseks üks enim tuntuid ja edukamaid programme üliõpilasvahetusega tegelev

Erasmus ja praktika- ning töökohti vahendav

Erasmus+.

Nendes programmides osalemiseks pead esmalt õppima asuma Eesti kutse- või kõrgkooli.

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

32

Õppida ja rännata saab ka Eesti-siseselt VeniVidiVici on 7. – 12. klasside noortele mõeldud õpilasvahetuse programm, mille käigus õpitakse paari nädala jooksul teises Eestimaa koolis. Nii saad võimaluse avastada nii iseennast kui kodumaad.

Põhjalikumalt saad oma valmidust õpirändamiseks testida Rajaleidja karjäärivihikust „Abimees Sinu tulevikuplaanide tegemisel“ küsimustikku täites.

Ole avatud – välismaal elades või reisides kohtad erineva taustaga ja eri kultuuridest inimesi.

Mis on harjumuspärane meile, võib olla tabu neile ja vastupidi.

Oluline on püüd märgata erinevuste kõrval ka sarnasusi, mis inimesi ühendavad.

33

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

34

Hariduses pole tupikteid Kui sinu haridustee on katkenud ning sa ei tea, kuidas edasi liikuda, siis pöördu julgelt karjäärispetsialisti poole, kes sind valikuvõimaluste kaardistamisel abistada saab. Õpingute jätkamiseks on mitmeid variante.

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

35

Kui oled 17–29a noor, sa ei õpi ega tööta ja sul pole hetkel veel erialast haridust, siis leiad tuge

Eesti noortegarantii teenustest, mille eesmärk on aidata sind võimalikult kiiresti tagasi tööle, kooli või muul moel ühiskonnas aktiivselt osalema.

Kui oled kuni 35a, otsid töö-, praktika- või õpipoisikohta mõnes teises Euroopa liikmesriigis ning oled avatud välismaale kolimisele, siis sind saab aidata tööalase liikuvuse projekt „Sinu esimene EURESe töökoht“. Uuri lisa EURESe kodulehelt.

36

EDASIÕPPIMINE JA HARIDUSTEE KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

37

Kui koolist lahkumine on mõjunud halvasti sinu enesetundele, tunned end olevat masendunud või ärev, siis on sul võimalik pöörduda psühholoogi poole. Psühholooge töötab põhiliselt kolme tüüpi asutustes – koolides, haiglatespolikliinikutes ja eravastuvõtus.

Rohkem infot leiad peaasi.ee kodulehelt.

TÖÖMAAILM Keskendume tööelu puudutavatele teemadele nagu esimene töökogemus, töö otsimine, kandideerimine, ettevõtlus, tööohutus, ametite kirju maailm, tasakaalus karjäär jpm.

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

38

Noorte töömalev on suurepärane võimalus esimese töökogemuse saamiseks, meeskonnatöö harjutamiseks, uute tutvuste loomiseks ja tegusa suve veetmiseks. Uuri maleva kohta lisa kohalikust noortekeskusest või Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.

Oma esimese CV koostamisel pane julgelt kirja kõik mitteformaalsed tegevused Näiteks kui oled aidanud korraldada üritusi, hoidnud lapsi, tegelenud kooli kõrvalt hobiga jne. Too välja, milliseid oskusi ja teadmisi on need kogemused sinus arendanud.

39

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

40

Katseta video vormis CV-ga Lindista oma enesetutvustus ja hinda seejärel esitlust ning sõnumi selgust. See aitab sul lihvida esinemisoskust ka silmast silma vestluseks ning annab parema ettekujutuse, millisena vestluspartnerile mõjud.

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

41

Üksnes tiitel CV-s ei anna edasi inimese pädevusi ega peegelda, mis ülesandeid ollakse erialaselt täitnud. Kirjuta oma elulookirjelduses kindlasti lahti, millised tööd ja tegevused on sinu vastutada olnud, milliseid oskuseid ja kogemusi seeläbi omad ja millised on sinu tugevad isiksuseomadused.

Ametite tundmine, teadmised eri elukutsete tööülesannetest ja sellest, kuidas need muutuda võivad, aitavad sul paremini planeerida karjäärivalikuid. Tutvu ametitega näiteks Rajaleidja ametite andmebaasis. Samuti hoia silmad lahti kasvõi linnapildis ringi käies, sest ametid on kõikjal meie ümber – märka neid argielus, nt kohvikus, teatris, koolis, poes jne.

42

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

43

Hunt Kriimsilm pole ainus, kel üheksa ametit Kas teadsid, et ühel erialal õppinud inimesel on oma pädevusi võimalik rakendada enam kui kümnes ametis?

Tea ja teadvusta, mis erialadel ja valdkondades saaksid oma oskusi ja teadmisi veel kasutada.

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

44

Töö mõjutab tervist ja tervis töö tegemist Elukutse valikul ja tööelu kujundamisel tuleb mõelda ka selle võimalikule mõjule sinu tervisele ning kaasnevatele riskidele. Teadlike karjäärivalikutega võib ära hoida nii tööst tingitud tervisehäired kui ka haiguste süvenemise.

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

45

Elukutse valikul pööra tähelepanu töö iseloomule ja vormile, töötingimustele, -keskkonnale ja selle ohuteguritele, väljavaadetele tööturul ning muidugi sellele, kuidas kõik eelnev sinu isiksuse ja väärtustega klapib.

Kui võtaks õige ette ja hakkaks ettevõtjaks Kui tunned, et sul on hea äriidee, millesse oled valmis oma aega ja energiat investeerima, on üks võimalus alustada ettevõtlusega.

Ettevõtjad saavad tasuta nõustamist nt maakondlikest arenduskeskustest ning lisainfot leiab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehelt.

46

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

47

Laenuta elavast raamatukogust ameteid Ameti kohta saad väärtuslikku infot ametiesindajalt endalt. Selleks korraldatakse koolides tihti nn elava raamatukogu üritusi, aga selle võimaluse puudumisel ole ka ise julge lisa uurima otse allikast, nt mõne tuttava professionaali käest.

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

48

Parim töö on see, mille tegemist naudime. Ükski töö ei pruugi aga olla kogu aeg või igati meelepärane ja vahel võib tööl ette tulla ülesandeid, mis vastumeelsetena näivad. Proovi neid näha kui võimalusi millegi uue õppimiseks.

Kui aga meel on mõru juba pikemat aega, siis proovi vaikselt kannatamise asemel midagi muuta. Räägi rahulolematusest oma juhiga, aga analüüsi ja vajadusel muuda ka oma suhtumist töösse.

Alla 18aastaste töötamise aeg ja võimalused on rangemalt piiratud kui täiskasvanute oma.

Veendu enne koolinoorena tööle asumist, millised töötunnid, kergemad tööd ja töötamise aeg on sulle lubatud.

Vajaliku info leiad tööelu portaalist.

49

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

50

Kes otsib, see leiab Noortele suunatud tööpakkumisi leiab tööotsingu portaalidest, maakondlikest noorteportaalidest, valla- ja maakonnalehtedest, kooli, noortekeskuse või raamatukogu stendidelt aga ka sotsiaalmeediast. Palju pakkumisi liigub ka suusõnaliselt, seega uuri sõprade, vanemate jt tuttavate käest, kas nad suveks abikäsi vajaksid.

Töö proovimine proovipäeval võrdub töötamisega Vaid juhul, kui lähed proovipäevale oma tulevase tööga tutvuma selle vaatlemise teel, ei pea tööandja sulle tasu maksma. Kui täidad proovipäeval tööülesandeid, on ettenähtud ka töötasu. Uuri enne proovipäevale minemist, mida sinult täpselt oodatakse.

51

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

52

Kui oled leidnud sobiva tööpakkumise või tunned huvi konkreetses ettevõttes töötamise vastu, siis

kontrolli, et tegu oleks ka usaldusväärse tööandjaga.

Jaga infot täiskasvanute, nt vanematega ja uuri pakkumise kohta lisa internetist.

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

53

Töökohavahetus olgu õigetel põhjustel On tavaline, et elu jooksul vahetatakse mitmel korral töökohta. Seda tehes tuleks aga analüüsida, mida vahetusega saavutada soovitakse. Kindlasti ei tohiks tegu olla probleemide lahendamise vältimise või emotsioonipõhise reageeringuga.

TÖÖMAAILM KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

54

Tööstressi puhul võta aega mõtlemaks, mis on selle põhjused. Mida saad ise muuta ja mis ei sõltu sinust? Alusta lahenduste poole püüdlemist sellest, mis on sinu võimuses muuta. Otsi julgelt ka tuge – räägi tööandjaga, uuri lisa tööinspektsioonist või pöördu psühholoogi ja/või karjäärinõustaja poole.

Abi küsimine ei ole nõrkuse, vaid tugevuse märk See näitab sinu teadlikkust ja teotahet, mitte seda, et sa ei saaks omapäi hakkama. Igaüks meist vajab vahel mõne oma ala asjatundja, sõbra või mentori tuge. Karjäärivalikute osas pöördu julgelt professionaalse karjäärispetsialisti poole.

55

MITMEKÜLGNE ÕPIJA TÖÖKOGEMUS Heidame valgust, milliste võimaluste abil kujundada endale mitmekülgne õpi- ja töökogemus.

Hüppame töö- ja tudengivarju ning räägime hobidest ja vabatahtlikust tegevusest.

Oma silm on kuningas Koolipingist võtame kaasa väärtusliku teadmiste pagasi, aga käegakatsutava kogemuse saamiseks mine praktikale ja töö- või tudengivarjuks. Nii saad eheda kogemuse kaudu ise ametit proovida ja veenduda, kas eriala sulle sobib.

56

MITMEKÜLGNE ÕPI- JA TÖÖKOGEMUS KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

57

Töövarju ja praktikandina näita üles oma aktiivsust ja ole julge küsimusi küsima.

Oma huvi ja aktiivsust välja näidates jääd paremini meelde ning nii on ka tulevikus suurem tõenäosus asutusse praktikale või tööle saada.

MITMEKÜLGNE ÕPI- JA TÖÖKOGEMUS KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

58

Täielikku töövarjutust saab näha, kui pöörad tähelepanu varjutatava konkreetsetele tööülesannetele antud päeva jooksul, aga uurid ka lisaks, millega tema ja ta kolleegid veel tegelevad. Nii saad parima ülevaate töö sisust.

Vabatahtlikuna tööellu Karjääri saad alustada ka vabatahtlikku tööd tehes, nt abistades ja tegutsedes noortekeskuses, külaseltsis, loomade varjupaigas või looduskaitses.

Võimalusi on mitmeid ja rohkem infot leiad Vabatahtlike Värava portaalist.

PS. Vabatahtliku töö eest võib saada lisapunkte ka ülikooli kandideerimisel. Uuri konkreetsest kõrgkoolist seal kehtivad tingimused järele.

59

MITMEKÜLGNE ÕPI- JA TÖÖKOGEMUS KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

60

Hobist võib saada töö Inimese hobist võib välja kasvada tema elukutse, sest huvialaga tegelemine aitab meil avastada enda tugevusi, annab õppetunde nii karjääriteel kui elus toimetulekuks ning suunab ka sobiva erialavaliku poole.

MITMEKÜLGNE ÕPI- JA TÖÖKOGEMUS KARJÄÄRI KUJUNDAMINE

61

Kutsekoolis moodustab praktika ja praktiline õpe vähemalt poole õppe mahust.

Vali praktikakoht hoolikalt, sest sel kogemusel on suur kaal ja potentsiaal areneda edasiseks töösuhteks pärast kooli lõpetamist.

Ligipääs üliõpilaste siseinfole!

Tudengivarjuna uuri huvipakkuval erialal juba õppivate tudengite käest õppimistingimuste, sisseastumiskatsete, eksamite ja üliõpilaselu kohta. Võta varjutamise võimalusest maksimum, sest kogu infot ülikooli kodulehelt juba ei leia.

62

SUHTLEMIS-, KÕNE-,­ LUGEMISJA KIRJUTAMIS­ OSKUSED Anname nõu, kuidas arendada ja parendada lapse kõne ning suhtlemisoskust ja kuidas luua sobiv ja soodne suhtluskeskkond.

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

63

Mängime ja õpime Mängud aitavad lapsel seostada sõnu nende tähendusega.

Mängude sekka võiks kuuluda ka hääle-, keele- ja huulemängud.

Ideid võid saada raamatutest nagu “Kips-kõps külla. Lapse kõne esimesed sammud”, “Pannkoogipidu. Mänguvormis keeleharjutused lastele” ja “Hopsadi-huu, võimlemas on suu”.

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

64

Tähed selgeks piimapakilt Õppetegevuse koolieelses eas võiks siduda igapäevaste toimingutega, näiteks otsige tuttavaid tähti piimapakilt, autode numbrimärkidelt, tänavasiltidelt, kohviku menüüst jne.

Õpime tähti käeliste tegevuste teel Kirjutage tähti liivale või lumele, laduge ja meisterdage neid käepärastest esemetest ja vahenditest, nagu kividest, käbidest, pulkadest, okstest, värvilisest nöörist või lõngast jne.

65

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

66

Lapse kõne areneb igapäevaselt ilusa emakeelega keskkonnas Kaunikõlalise ja korrektse emakeele omandamise toetamiseks vesta lugusid, jutusta ümber vaadatud filme, loe ette raamatuid ja laulge koos emakeelseid laule.

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

67

Õpime nii tegude kui ka sõnade järgi Räägi lapsega teie igapäeva­ toimingute juures ja kirjelda neid.

Võimalusel näitlikusta öeldut ning osuta sellele, nt. võtame poes käimiseks triibulise riidest koti.

Paku lapsele kordamis- ja kuulamiskogemusi Lapse kõne parandamiseks piisab sellest, kui vanem ise kordab tema öeldu õigesti üle. Lapselt ei saa kohe sama nõuda, sest üle jõu käivad korraldused võivad tema kõnesoovi hoopiski vähendada.

68

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

69

Entel-tenteltrika-trei, nii saab rütmitaju parem meil!

Liisusalmide ja laulumängude kuulamine ja koos lugemine parandavad lapse rütmi- ja kuulmistaju ning võimaldavad laiendada sõnavara.

Anna aega sõnu seada Ära rutta lapse soove tema silmist lugema ja oota kannatlikult, kui laps ise on oma mõtte välja öelnud.

Kui näed, et ta võib selleks vajada julgustamist ja suunamist, siis saad seda talle pakkuda.

70

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

71

Jälgi ja veendu, kas laps sai talle suunatud kõnest aru ja kas ta tegutseb vastavalt.

Näiteks, kui esitad lapsele palve, et ta paneks lusika kausi kõrvale, siis jälgi, kas ja mis moodi ta sellest aru saab ning kuidas talitab.

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

72

Mängige erinevaid sõna- ja häälikumänge Variante mänguliseks õppimiseks on mitmeid: leidke riimuvaid sõnu (kool – sool), laske lapsel korrata sõnapaare (keel – kell, saal – sall), et ta tajuks erinevaid vältekandjaid, mängige sõnaketti (munA– AutO jne), häälige ette sõnu ja paluge lapsel neid ja tähti nendes ära arvata (e-m-a, kas sõnas “ema” on I täht?).

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

73

Kui lapsel on sarnase kõla või kirjapildiga sõnade tähenduse mõistmisel raskusi, siis nende

selgitamiseks ja mõistmise toetamiseks kasutage sõnu lauses.

Keel on suus ja kell on käe peal!

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

74

Nutivanemad teevad lapse kõnele karuteene Kõne areneb inimestega suheldes, aga paraku mitte nutiseadmes mängides.

Näiteks laske kohvikus lapsel oma jook ise tellida, selmet talle tellimuse esitamise ajaks telefon pihku pista.

SUHTLEMIS-, KÕNE-, LUGEMIS- JA K I R J UTAM ISOSKUSE D LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

75

Pöördu spetsialisti poole abi saamiseks kohe, kui märkad, et laps ei suuda luua silmsidet ega reageeri helidele ning kõnele, ei oska kasutada kahesõnalist lauset tuttavas olukorras, lapse kõne on võõrale täiskasvanule arusaamatu, laps ei soovi osaleda vestluses ja/või ei tunne huvi ettelugemise vastu. Lapseeas tähelepanuta jäänud kõnearenguprobleemid võivad kaasa tuua lugemis- ja kirjutamisraskused koolis.

Mitmekeelses peres järgige põhimõtet – üks vanem, üks keel Kui vanem ei suhtle lapsega oma emakeeles, võib väheneda side vanavanemate ja sugulastega.

Mitmekeelsus on lapsele kingituseks, sest võimaldab arendada tema keelelisi oskusi, aga on kasulik meeles pidada, et teise keele omandamise edukus sõltub kõneleja esimese keele mõistmis- ja kasutamisoskuse tasemest. Nii ei tohiks üks domineerida üle teise.

76

VAIMSE TERVISE HOIDMINE Luubi all on n천uanded oma vaimu terve, tasakaaluka ja puhanuna hoidmiseks.

Kuidas hoida ja v채채rtustada iseend, oma aega, heaolu ja inimesi enda 체mber?

Ajaplaneerimine aitab ennetada kooliväsimust Planeeri või aita lapsel planeerida õppimisele kuluvat aega ja leida puhkeajaks meeldivaid ning häid emotsioone tekitavaid tegevusi.

Mõistlik ajaplaneerimine vähendab tõenäosust, et kohustused kuhjuvad ja puhkamiseks ei jää aega.

77

VAIMSE TERVISE HOIDMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

78

Me kuuleme, aga kas ka kuulame?

Sageli tunnevad lapsed ja noored, et neid võetakse vähe kuulda. On aga väga oluline, et igaühel meist oleks võimalik oma arvamust avaldada. Leidke aeg, et aktiivses arutelus mõtteid vahetada ning teineteisele end avada.

Uni taastab jõu Sõltuvalt vanusest võib laps vajada ööund 8 kuni 11 tundi.

Jälgi, et saaksid (või su laps saaks) piisavalt magada, läheksid voodisse umbkaudu samadel kellaaegadel, tuba oleks pime, mitte liiga soe ja ekraanid välja lülitatud. Teinekord on oluline ka päevane uinak, et ajule puhkust pakkuda.

79

VAIMSE TERVISE HOIDMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

80

Proovi ka täbaras olukorras märgata midagi head ning see enda jaoks kõva häälega välja öelda See aitab leida ja hoida tasakaalu oma emotsioonides. Näiteks võid raskel hetkel järgida kahjuks-õnneks mõtteviisi: kui kahjuks miski ei laabu, siis õnneks võib see millekski ikkagi hea olla.

Veedame aina enam aega sotsiaalmeedias, kus põimuvad päris- ja online-elu. Ära unusta, et sotsiaalmeedias jagatakse peamiselt töödeldud sisu, mis on küll silmale ilus, kuid mitte alati loomulik ja realistlik. Seepärast

ei tasu end ja oma elu teiste säravamate paladega võrrelda, sest kõik, mis on sotsiaalmeedias, pole päris. Jää iseendaks ning aktsepteeri ja armasta end sellisena nagu oled.

81

VAIMSE TERVISE HOIDMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

82

Teed endale heateo, kui piirad oma internetikasutust Võrgus liialt aega veetes ohverdad teised sinu heaolule olulised tegevused – regulaarsed toidukorrad, värskes õhus liikumine, oma sõprade ja perega näost näkku suhtlemine, puhkamine jne. Liigne sotsiaalmeedia ja nutiseadmete kasutamine suurendab depressiooniohtu, füüsilise tervise probleeme jne.

VAIMSE TERVISE HOIDMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

83

Koolis võib pingelisel ajal stressitase tõusta kõrgeks, vähendada keskendumisvõimet ja seeläbi segada õppimist. Enda abistamiseks jaota eesseisvad ülesanded väiksemateks osadeks, planeeri oma päeva ka puhkepause ja tegele spordiga.

Nii taastad oma aju toimimisvõime. Kui tunned end eksamil või muu töö ajal ärevalt, kasuta lõõgastavat hingamist, loe ülesanded tähelepanelikult läbi ja alusta kõige kergemast.

Meeleoluhäired nagu depressioon ei ole üks osa sinust, vaid haigus, mis kõnnib sinu kõrval Sa pole oma mures üksi, saad otsida abi, oma enesetunnet muuta ning raskustest välja tulla.

Depressioon on ravitav, abiks on teraapia ja vajadusel ka ravimid, aga kuna see võib kujuneda krooniliseks haiguseks, on kasulik abi otsida varakult. Oma mõtetest võid rääkida lähedastele või perearstile, kooli või Rajaleidja tugispetsialistile ja otsida lisainfot Peaasi.ee lehelt.

84

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE Jagame mõtteid käitumisraskustest ja võimalikest konfliktiolukordadest ning kuidas nende korral talitada, leidmaks lahendusi. Räägime varajase märkamise olulisusest probleemide ennetamise ja lahendamise puhul.

Mida varem, seda parem, seda tervem Varajane käitumisraskuste märkamine ja spetsialistidega konsulteerimine aitab nende süvenemist peatada või kontrolli all hoida. Kahtluse korral pöördu esimesel võimalusel lasteaia, kooli või Rajaleidja tugispetsialisti poole.

85

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

86

Koostöö on võti Täiskasvanute koostöö on esmatähtis mistahes probleemi korral. Vahetage informatsiooni klassijuhataja jt õpetajatega, tehke koostööd koolipsühholoogi või sotsiaalnõustajaga ning vajadusel kaasake Rajaleidja spetsialist.

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

87

Paha last ei ole olemas Lapse käitumise taga on alati põhjus ning tema „pahaks” tembeldamine ei aita ajendite välja selgitamisele ning lahenduste leidmisele kaasa.

Vältige sildistamist ning aidake lapsel leida sobivam käitumisviis.

Pidage nõu lapsega kokkupuutuvate haridustöötajate ning vajadusel ka õppenõustajaga.

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

88

Muutus algab põhjuste välja selgitamisest Tihti on sobimatu käitumise taga lapse oskamatus oma tundeid ja vajadusi juhtida või muul moel väljendada. Olles teadlik põhjustest, saate last suunata oma vajaduste ja tunnete mõistmisel ning nende sobilikul väljendamisel. Lapsele tuleks ka selgitada, miks tema tegu on sobimatu, et arendada empaatiat ja põhjus-tagajärg seoselist mõttelaadi.

Suhtlemine on kahesuunaline Muutus ühel pool toob kaasa muutuse teisel pool. Kui sa ei saa lapsega kontakti, siis proovi oma käitumist, kõnet ja/või reaktsiooni muuta ning jälgi, kuidas laps seejärel reageerib – sellest võib piisata, et taastada teievaheline kontakt.

89

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

90

Kui laps käitub agressiivselt, siis jää rahulikuks, väldi pahandamist ning kuula teda.

Püüa mõista, mis võis teda endast välja viia. Suhtu agressiivsesse käitumisse kui appikutsesse, sest laps vajab täiskasvanu suunamist ja tuge.

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

91

Kui laps kellegi tagant midagi näppab, jää rahulikuks ning asjalikuks, sest süüdistamine ja ähvardamine ei aita.

Parim õppetund on see, kui laps peab ise võetud asja tagastama ja oma teo pärast vabandama. Tehtud eksimust ei tasu lapsele ka tagantjärele meelde tuletada.

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

92

Kui selgub, et

laps on valetanud, siis vestle temaga avameelselt, et toetada tõe rääkimist keerukas olukorras. Lase lapsel rääkida oma lugu, püüdes mõista, mis põhjused valeni viisid ning leidke koos õiglane teguviis. Rääkige, kuidas valetamine mõjub, mis tundeid teistes tekitab ja mis tagajärjed sel olla võivad.

Julgustage last avatult rääkima koolis ja kooliväliselt toimuvast Kui kahtlustate koolikiusu, siis rõhutage, et see pole kaebamine, vaid abi otsimine tekkinud probleemide lahendamiseks.

Kinnitage lapsele, et ta pole mures üksi ning tema ümber on täiskasvanud, kes hoolivad ja saavad aidata.

93

KÄITUMINE, ENESEJUHTIMINE JA SUHTLEMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

94

Ohutult ja osavalt kübermaailmas Lase lapsel rääkida, milles tema näeb küberohte ja arutage olemasolevate üle koos. Leppige kokku, kuidas käituda, et online-riske vältida ning tutvusta talle ka veebikonstaablit, kelle poole saab mures pöörduda.

Online-riske saab vältida, kaitstes oma paroole ning vahetades neid regulaarselt, kontrollides isikliku info jagamist ning hoides oma privaatsust ja juhtides ka sõprade tähelepanu ebaturvalisele netikäitumisele.

ÕPPIMINE Õpime õppima ehk mõtiskleme, kuidas luua õppimist soodustav ja toetav keskkond.

Edukat õppimist soodustava keskkonna puhul on olulised kindel aeg ja koht õppetööks, rahulik olustik ja piisav uneaeg. Nende tagamiseks saame kohandusi teha ikka me ise – lapsevanem oma lapse jaoks ning ka iga noor iseenda jaoks.

95

ÕPPIMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

96

Korrastatud laua taga hoiad korras ka mõtted Töölaual on õppimise ajal need materjalid, vihikud ja raamatud, mida konkreetse ülesande jaoks vaja läheb.

Kui tead, et terve perioodi vältel käsitlete näiteks ruumiliste kujundite teemat, siis hoia juba olemasolevad materjalid käepärast, et neid targasti ära kasutada. Liigne ja segav tuleb aga teadlikult kõrvaldada.

ÕPPIMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

97

Tihti võib laps vajada selget reeglistikku, millele koduste ülesannete tegemisel tugineda. Reeglite kokku leppimisse on oluline kaasata ka laps ise (laske ka temal reegleid sõnastada), et ta saaks nende vajadusest aru ja võtaks ka ise vastutust. Leidke koos motivatsioon, mis paneb lapse tegutsema.

Õppetöö kannab vilja, kui see pakub lapsele huvi ning vastab tema võimetele.

Olgu tegu lapsega, kes vajab lihtsustatud õppematerjale või lapsega, kes on milleski eriliselt andekas –

õpiülesannete andmisel peaks arvestama lapse individuaalsusega.

Otsi koostöös õpetajaga õppematerjale või kursusi e-koolikott.ee, hev.edu.ee või teaduskool.ut.ee/kursused.

98

ÕPPIMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

99

Oluline on õppida õppima Selle esmatähtsateks osadeks on tööaja planeerimine, ülesannete jaotamine osadeks ja puhkepauside tegemine. Näiteks tee täitmist vajavate tegevuste nimekiri, kus järge pidada ja maha tõmmata juba tehtud ülesanded.

ÕPPIMINE LAPSE JA NOORE ARENG NING TOIMETULEK

100

Kiitke, julgustage, tagasisidestage Olgu see lapsevanem, õpetaja või sõber – meile oluliste inimeste huvi ja tunnustus innustavad last ning noort keskenduma õppetööle. Kohene tagasiside annab ka enesekindlust.

On igati loomulik, kui need sada nõuannet tekitavad sinus omakorda uusi mõtteid ja küsimusi. Olgu neid siis üks, kümme või sada, tea, et sul on karjääri- ja õppenõustamist puudutavatel teemadel võimalik arutada ja nõu saada professionaalsetelt nõustajatelt.

Karjäärispetsialistid ootavad sind Rajaleidja keskustes, Töötukassas ja koolides. Õppenõustajad ootavad sind Rajaleidja keskustes, koolides ja maakondlikes õppenõustamiskeskustes.