Finantskirjaoskus
1
PISA 2018
Eesti õpilaste tulemused PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringus
Leonore Riitsalu Toimetaja: Gunda Tire Keeletoimetaja: Einar Rull Andmeanalüüs: OECD ja Leonore Riitsalu Küljendaja: Kristjan Paur (Artista Loovbüroo)
SA Innove 2020
3
Sisukord Sissejuhatus................................................................................ 5 Mis on PISA uuring?................................................................... 6 PISA finantskirjaoskuse uuring................................................. 7 Eesti õpilased rahvusvahelises võrdluses............................. 10 Seos lugemise ja matemaatika uuringu tulemustega............ 12 Muutus finantskirjaoskuses 2012. ja 2018. PISA uuringu tulemuste võrdluses.......................................... 12 Tulemused saavutustasemeti................................................... 13 Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta seos rahatarkusega................................... 15 Finantsharidus koolitundidest................................................. 16 Finantsterminitega kokku puutumine...................................... 18 Finantsharidus kodust.............................................................. 21 Õpilaste kogemused rahaasjade korraldamisel..................... 23 Pangateenuste kasutamine...................................................... 24 Motivatsioon ja kindlus rahaasjade korraldamisel................ 26
Sissejuhatus Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskus oma rahast nii igapäevaselt kui kaugemas tulevikus võimalikult palju kasu saada enda soovitud elustiili pidamiseks. Täpsemini lähtutakse PISA (Programme for International Student Assessment) uuringus järgnevast definitsioonist: Finantskirjaoskus on rahaasjade ja nendega seotud riskide teadmine ja mõistmine, motivatsioon ja kindlus neid teadmisi erinevates olukordades kasutada parandamaks isiklikku ja ühiskondlikku rahalist heaolu ning võimaldamaks majanduselus osalemist. Eesti koolides on PISA finantskirjaoskuse uuringut läbi viidud kaks korda. Esmakordselt vastasid 15-16aastased Eesti noored rahatarkuse küsimustele 2012. aastal, teine uuring toimus kuus aastat hiljem, 2018. aasta kevadel. Esimesel korral olid Eesti õpilased osalenud riikidest kolmandal kohal (OECD, 2014; Riitsalu, 2014). Selle aja jooksul on toimunud mitmeid muutusi. Esimene uuring jäi majanduskriisi järgsesse perioodi, teise ajaks oli oluliselt paranenud nii majanduskeskkond kui suurenenud sissetulekud. PISA põhiuuringu (funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused) tulemused näitasid Eesti hariduse kvaliteedi paranemist – Eesti õpilased paistsid oma 2018. aasta tulemustega eredalt silma kogu maailmas (Tire et al., 2019). Nende kuue aasta jooksul on märkimisväärselt panustatud ka finantshariduse edendamisse. Finantsharidus tähendab finantskirjaoskuse parandamise protsessi, selle kitsamas käsitluses tõlgendatakse finantshariduse pakkumist eelkõige koolitamisena, laiemas vaates on aga ka ise veebist info otsimine ja blogide lugemine üheks finantshariduse saamise viisiks. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) toetab pigem viimast, laiemat vaadet: Finantsharidus on protsess, mille käigus tarbijad täiendavad oma teadmisi finantsteenustest ning läbi info, juhendamise ja/või nõustamise arendavad oskusi ja kindlust teadvustamaks riske ja võimalusi rahaasjus, tegemaks teadlikke valikuid, teadmaks, kuhu abi saamiseks pöörduda ja tegutsemaks muul moel oma rahalise heaolu suurendamiseks. Esimese PISA finantskirjaoskuse uuringu järel käivitati Eestis riiklik finantskirjaoskuse edendamise programm (Rahandusministeerium, 2013). Selle rakendamisel on saanud enam tähelepanu just üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad. Loodud on rahatarkuse õppematerjale, välja antud raamatuid, koolitatud õpetajaid ja läbi viidud igakevadist rahatarkuse kuud. Eesti Pangaliidu eestvedamisel on 13-15aastased õpilased osalenud Euroopa rahatarkuse viktoriinis alates 2018. aastast (Eesti Pangaliit, 2020). Riiklikus õppekavas on rahatarkuse teemad viidud sisse majandus- ja ettevõtlusõppe ning ühiskonnaõpetuse ainekavadesse. Lisaks sellele on õpilastel võimalik kasutada avatud juurdepääsuga eestikeelseid rahatarkuse alaseid blogisid, videoloenguid, podcaste, e-raamatuid, kalkulaatoreid ja muid rakendusi (Põder et al., 2020). Seega, Eesti õpilastel, õpetajatel ja lapsevanematel on olnud võimalik finantsharidust saada oluliselt enam kui eelmise PISA finantskirjaoskuse uuringu ajal oli. Eesti õpilaste finantskirjaoskuse tase on PISA uuringu andmetel ja OECD arvutuste kohaselt nende kuue aastaga oluliselt paranenud. Kui 2012. aastal osalenud said keskmiseks rahatarkuse punktisummaks Eestis 529 ja olid 18 riigi võrdluses kolmandal kohal, siis 2018. aastal said Eesti õpilased keskmiselt 547 punkti ja on sellega 20 riigi võrdluses esikohal. Osalenud OECD riikide keskmine punktisumma oli 505. Finantskirjaoskuse tase on kuue aasta jooksul paranenud 18 punkti võrra. OECD rõhutab Eesti tulemust analüüsides, et lisaks suurele tipptasemel olijate osakaalule on siin õpilased võrdsemas seisus kui teistes riikides. Sotsiaalmajanduslik ja kooli taust ei tekita siin nii suuri erisusi rahatarkuse tasemes kui ülejäänud osalenud riikides.
5
Mis on PISA uuring? PISA on rahvusvaheline haridusuuring, mille käivitas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) 2000. aastal. See uuring mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmiste rakendamise oskusi igapäevases elus kolmes valdkonnas: funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused (Tire et al., 2019). Eesti õpilased on PISA uuringus osalenud 2006. aastast alates. Viimasel korral olid valimis 2002. aastal sündinud õpilased nii põhikoolidest, gümnaasiumitest, erakoolidest kui kutseõppeasutustest. PISA finantskirjaoskuse uuringus osalemine on riikidele vabatahtlik, tavapäraselt viib seda lisauuringut läbi vähem riike kui on põhiuuringus osalejaid. Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuring viidi läbi Rahandusministeeriumi initsiatiivil ja toel. PISA finantskirjaoskuse uuringu valimi moodustamisel kasutati tavapärast kahetasemelise valimi moodustamise põhimõtet. Esmalt valiti välja osalevad koolid. Valimi proportsionaalsus tagati kooli õppekeele, asukoha, suuruse ja tüübi järgi. Igast koolist osales uuringus mitte rohkem kui 52 õpilast. Kokku oli 2018. aasta PISA uuringu valimis 231 kooli ja 5316 õpilast kõikjalt üle Eesti. Neist 4000 õpilast vastas eesti, 1316 vene keeles. Tüdrukuid ja poisse oli vastajate hulgas ligikaudu pooleks, vastavalt 2651 ja 2665. Õpilased tegid arvutis 2-tunnilist testi eesti või vene keeles. Lisaks vastasid nad küsimustikule iseenda, oma kooli ja kodu kohta ning täiendavale rahaasjade korraldamist puudutavale ankeedile.
Harju mk 41.4%
Hiiu mk 0.5%
Saare mk 2.3%
Lääne mk 0.8%
Rapla mk 3.0%
Pärnu mk 7.7%
Lääne-Viru mk 6.1% Järva mk 2.5%
Viljandi mk 2.9%
Ida-Viru mk 11.6%
Jõgeva mk 1.9% Tartu mk 13.1%
Valga mk 2.4%
Põlva mk 1.8% Võru mk 1.9%
Joonis 1 Valimi jaotus maakondade järgi (PISA 2018 andmebaas) 2018. aastal PISA uuringus osalenud koolides jagati valimisse sattunud 15aastased õpilased kahte rühma. Suurem rühm osales põhiuuringus, väiksem finantskirjaoskuse uuringus. PISA finantskirjaoskuse uuring koosnes 43 küsimusest, millele vastamine võttis kokku tund aega. Lisaks lahendasid nad PISA lugemise ja matemaatika ülesandeid. Üksnes finantskirjaoskuse uuringu küsimustele vastas Eestis 1700 õpilast, matemaatika ja lugemise ülesandeid lahendas lisaks 2467 õpilast. Seega kokku olid Eesti finantskirjaoskuse uuringu tulemuste analüüsi aluseks 4167 õpilase vastused (OECD, 2020). Üle maailma osales PISA finantskirjaoskuse uuringus kokku ligi 117 000 õpilast 20 riigist.
6
5%
Narva
rn u
35%
nn
Muu li
13%
ud 49,7% druk Tü
Maa
Poisid 50,3%
6%
Pä
Ta
10 rtu %
Tallinn
31%
Joonis 2 Valimi jaotus elukoha ja soo järgi (PISA 2018 andmebaas)
PISA finantskirjaoskuse uuring Nagu teisteski PISA valdkondades, võetakse finantskirjaoskuse ülesannete koostamisel arvesse kolme aspekti (OECD, 2014): • sisu (content) – teadmised rahaasjust neljas valdkonnas: raha ja tehingud, rahaasjade planeerimine ja korraldamine, risk ja tulu ning finantskeskkond; • protsessid (processes) – info leidmine ja analüüsimine, hindamine ja kasutamine rahaasjus arukate valikute tegemiseks; • kontekst (contexts) – olukorrad, milles teadmisi kasutatakse, alates isiklikest ja lõpetades globaalsete sündmustega. Uuringus vaadeldi järgmisi kontekste: haridus ja töö, kodu ja perekond, üksikisik ja ühiskond. PISA tulemuste alusel jagunevad õpilased saavutustasemetele, iga vastaja kõrgeim tase on see, millel ta suudab õigesti vastata rohkem kui pooltele antud raskusastme ülesannetele. Rasked ülesanded
5 .tase 4. tase
Õpilane A on kõrgel saavutustasemel
Keskmised ülesanded
3. tase 2. tase
Õpilane B on keskmisel saavutustasemel
Kerged ülesanded
1. tase ja alla selle
Õpilane C on madalal saavutustasemel
Joonis 3 Saavutustasemed (OECD, 2020)
7
Tabel 1 Finantskirjaoskuse saavutustasemed (OECD, 2020)
Tase
Alumine lävend
Sellele või sellest kõrgemale tasemele kuuluvate õpilaste % OECD-s tervikuna
Mida selle taseme õpilased tavaliselt teavad ja oskavad
- oskavad kasutada oma oskusi paljudest erinevatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega ei pruugi oma elus niipea kokku puutuda; 5
625
10.5%
- osakavad analüüsida keerukaid finantsteenuseid ning võtta arvesse nendega seotud dokumentides ka otseselt mitte välja toodud asjaolusid, näiteks tehingukulud; - oskavad väga täpselt lahendada ebatavalisi olukordi rahaasjus, kirjeldada võimalikke otsuste tagajärgi ning tunnevad finantskeskkonda laiemalt, näiteks oskavad arvestada ka tulumaksuga.
- oskavad rakendada oma oskusi vähem levinud finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega puutuvad kokku täiskasvanuna, näiteks pangaarve kasutamine ja hoiuse liitintressi arvutamine;
4
550
33.1%
- oskavad tõlgendada ja hinnata mitmeid keerukaid rahaasjadega seotud dokumente, näiteks pangaarve väljavõte ning selgitada vähemlevinud finantsteenuste olemust; - oskavad teha rahaasjus otsuseid, mis arvestavad ka pikaajaliste tagajärgedega, näiteks pikaajalise laenu kogukulu mõistmine ning oskavad leida lahendusi rahaasjus vähemlevinud olukordades tekkivatele probleemidele.
- oskavad kasutada oma oskusi levinumatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega neil on kokkupuuteid;
3
475
62.8%
- hakkavad mõtlema oma otsuste tagajärgedele ning oskavad teha tuttavates olukordades rahaasjus lihtsaid plaane; - oskavad tõlgendada mitmesuguseid rahaasjadega seotud dokumente ning oskavad teha peamisi rahalisi arvutusi, sealhulgas protsendi arvutamine; - oskavad valida matemaatilisi tehteid igapäevaste küsimuste lahendamiseks rahaasjus, näiteks eelarve arvutused.
8
- hakkavad kasutama oma teadmisi levinumatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast ning oskavad kasutada finantsinfot otseselt sellega kokku puutuvates olukordades otsuste tegemisel; 2
400
85.3%
- teavad lihtsa eelarve pidamise väärtust ning oskavad peamiste rahaasjadega seotud dokumentide tingimusi tõlgendada; - oskavad teha lihtsaid rahalisi arvutusi, sealhulgas jagamine ning mõistavad seoseid rahaasjus, näiteks kasutada oleva summa ja tegelike kulude vahel. - teavad levinumaid finantsteenuseid ja finantsterminoloogiat ning osakavad rahaasjus lihtsamat infot tõlgendada;
1
326
96.3%
- teevad vahet soovidel ja vajadustel ning oskavad teha lihtsaid igapäevased tarbimisotsuseid; - teavad rahaasjadega seotud dokumentide (nt arve) otstarvet ning oskavad teha lihtsaid rahalisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine) olukordades, millega on ise tõenäoliselt isiklikult kokku puutunud.
Näidisülesanne PISA finantskirjaoskuse uuringu 4. raskustasemelt
Sisu Rahaasjade planeerimine ja korraldamine
Protsessid Info kriitiline hindamine ja rakendamine rahaasjus, et teha arukaid valikuid;
Kontekst
Vastuse vorm
Isiklik
Kompleksne mitmikvalik – arvuti poolt hinnatav ülesanne 9
Eesti õpilased rahvusvahelises võrdluses PISA 2018. aasta finantskirjaoskuse uuringus osalesid 20 riigi õpilased. Neist 13 riiki on OECD liikmesriigid. OECD riikide õpilaste keskmine tulemus oli 505 punkti, mis on 5 punkti kõrgem kui 6 aastat tagasi. Eesti õpilased said osalenud riikide hulgas kõige kõrgema keskmise tulemuse ehk 547 punkti. See on 42 punkti enam kui OECD riikide õpilased keskmiselt, mis on vaadeldav kui keskmine õpilaste edenemine rohkem kui ühe aasta õppimise jooksul. Soome õpilased jagasid Kanadaga teist ja kolmandat kohta. Ehkki Soome sai 537 punkti, on see koha mõttes statistiliselt eristamatu Kanada 532 punktist. Meie naabritest on Läti kooliõpilased 501 punktiga OECD keskmisel tasemel, Leedu ja Venemaa jäävad juba statistiliselt usaldusväärselt veidi alla OECD keskmist. Lisaks kõrgeimale punktisummale paistab Eesti OECD (2020) sõnul silma suurema võrdsuse poolest, õpilased on valmis finantsotsuseid tegema sõltumata nende pere või kooli taustast. Tabel 2 Finantskirjaoskuse keskmine tulemus riikide võrdluses Jrk
Riik
Riigid, kus keskmine tulemus EI OLE statistiliselt erinev nimetatud riigist
1
Eesti
547
2
Soome
537
Kanada
3
Kanada
532
Soome
4
Poola
520
5
Austraalia
511
USA, Portugal
6
USA
506
Austraalia, Portugal, Läti, Leedu
7
Portugal
505
Austraalia, USA, Läti
8
Läti
501
USA, Portugal, Leedu, Venemaa
9
Leedu
498
USA, Läti, Venemaa
10
Venemaa
495
Läti, Leedu, Hispaania
11
Hispaania
492
Venemaa
12
Slovakkia
481
Itaalia
13
Itaalia
476
Slovakkia
14
Tšiili
451
Serbia
15
Serbia
444
Tšiili
16
Bulgaaria
432
17
Brasiilia
420
18
Peruu
411
Gruusia
19
Gruusia
403
Peruu
20
Indoneesia
388
Riigi keskmine tulemus on statistiliselt oluliselt kõrgem kui OECD keskmine
Riigi keskmine tulemus on statistiliselt oluliselt nõrgem kui OECD keskmine
Riigi keskmine tulemus ei erine statistiliselt oluliselt OECD keskmisest
Allikas: OECD 2020
10
Keskmine tulemus
Eestis jõuavad enam kui pooled õpilased 4. või 5. saavutustasemele. Baasteadmised on olemas 95% Eesti õpilastest. Ka tasemel 2 ja kõrgemal olevate õpilaste osakaalu järgi on Eesti õpilased maailmas esikohal.
Õpilasi 1. tasemel ja sellest madalamal Eesti Kanada Õpilasi 1. tasemel ja sellest madalamal Poola Eesti Soome Kanada Lä� Poola Portugal Soome LeeduLä� Venemaa Portugal Leedu OECD keskmine Venemaa Hispaania OECD keskmine Austraalia Hispaania USA Austraalia Itaalia USA Slovakkia Itaalia Tšiili Slovakkia Tšiili Serbia Serbia Bulgaaria Bulgaaria Brasiilia Brasiilia Peruu Peruu Gruusia Gruusia Indoneesia Indoneesia 100 % %100
80 80
Vähem tase Vähem kuikui1.1.tase
60 60
40 40
Tase Tase11
2020
Õpilasi 2. tasemel ja sellest kõrgemal Õpilasi 2. tasemel ja sellest kõrgemal
0 0
Tase 2 2 Tase
20 20 40
4060
TaseTase 3 3
6080
80 % 100 100
%
Tase 4Tase 4 Tase 5 Tase 5
Joonis 4 Õpilaste osakaal saavutustasemete kaupa eri riikides Allikas: OECD, 2020
11
Seos lugemise ja matemaatika uuringu tulemustega Finantskirjaoskuse uuringus osalenud õpilased lahendasid ka matemaatika ja lugemise ülesandeid. PISA matemaatika ja lugemise uuringu tulemustega on rahatarkuse punktisummal statistiliselt oluline tugev seos Eestis selgitavad need 79% erinevusest finantskirjaoskuse punktisummas. Eestis said aga õpilased finantskirjaoskuse uuringus keskmiselt 14 punkti enam kui nende matemaatika ja lugemise skoor seda ennustanud oleks. Seega on nende finantskirjaoskuse tase kõrgem kui teiste riikide sarnaste matemaatikaja lugesimisoskustega õpilastel.
20 15 10 5 0 -5 -10 -15 Itaalia 34
Serbia 35
Bulgaaria 41
Slovakkia 41
Poola 46
Hispaania 46
Indoneesia 46
Peruu 47
Gruusia 47
Venemaa 48
Läti 49
Portugal 50
OECD keskmine 51
Austraalia 53
Kanada 53
USA 55
Tšiili 55
Leedu 56
Brasiilia 61
Soome 61
Eesti 64
-20
Joonis 5 Erinevus finantskirjaoskuse tegeliku punktisumma ning matemaatika ja lugemise taseme Joonis 5 Erinevus finantskirjaoskuse tegeliku punktisumma ning matemaatika ja lugemise taseme põhjal ennustatud põhjalpunktisumma ennustatudvahel punktisumma (Portugalis ja Lätis pole erinevus oluline). (Portugalisvahel ja Lätis pole erinevus statistiliselt oluline).statistiliselt X-teljel on välja toodudX-teljel nende õpilaste osakaal (%),toodud kes said ennustatust parema tulemuse Allikas: 2020 on välja nende õpilaste osakaal (%), kes saidOECD, ennustatust parema tulemuse (allikas: OECD, 2020)Matemaatilisi oskusi on vaja rahaasjade planeerimisel, liht- ja liitintressi arvutamisel, riskide ja tulude hindamisel ning laenu- ja investeerimisteenuste valimisel. Funktsionaalset lugemisoskust on rahaasjade korraldamisel
Matemaatilisi oskusi vaja rahaasjade planeerimisel, liht-tingimusi ja liitintressi riskide ja vaja selleks, et on mõista finantsteenuste ja lepingute ningarvutamisel, eristada müügisõnumeid olulisest infost. tulude hindamisel ning laenuja investeerimisteenuste valimisel. Funktsionaalset lugemisoskust on 2018. aasta PISA uuringu tulemuste põhjal saab väita, et matemaatika- ja lugemisoskused on Eesti rahaasjade korraldamisel selleks,ning et mõista finantsteenuste lepingute ningvalikuid eristadateha kui need õpilastel väga healvaja tasemel rahaasjus oskavad ja nad veelgi tingimusi arukamaid oskused seda võimaldaksid. müügisõnumeid olulisest infost. 2018. aasta PISA uuringu tulemuste põhjal saab väita, et matemaatika- ja lugemisoskused on Eesti õpilastel väga heal tasemel ning rahaasjus oskavad nad veelgi arukamaid valikuid teha kui need oskused seda võimaldaksid.
Muutus finantskirjaoskuses 2012. ja 2018. PISA uuringu tulemuste võrdluses
Muutus finantskirjaoskuses ja 2018. PISA uuringu võrdluses PISA finantskirjaoskuse2012. uuring on toimunud Eestistulemuste kahel korral, 2012. ja 2018. aastal. Mõlemal aastal on
samas uuringus osalenud veel 8 riiki: USA, Itaalia, Austraalia, Venemaa, Läti, Hispaania, Poola ja Slovakkia. PISA finantskirjaoskuse uuring on toimunud Eestis kahel korral, 2012. ja 2018. aastal. Mõlemal aastal OECD analüüs näitab,veel et 8üksnes kahes neist on selleVenemaa, kuue aasta jooksul toimunud on samas uuringus osalenud riiki: USA, Itaalia, Austraalia, Läti, Hispaania, Poola ja oluline muutus finantskirjaoskuse tasemes. Eestis on keskmine punktisumma tõusnud 18 punkti võrra, Austraalias langenud Slovakkia. 15 puntki. Ülejäänud seitsmes riigis pole muutus statistiliselt oluline.
OECD analüüs näitab, et üksnes kahes neist on selle kuue aasta jooksul toimunud oluline muutus finantskirjaoskuse tasemes. Eestis on keskmine punktisumma tõusnud 18 punkti võrra, Austraalias langenud 15 puntki. Ülejäänud seitsmes riigis pole muutus statistiliselt oluline. 12
526 520 500 560
506 492
486
476
480 540
466
460 520 440 500 492 420 480
511
USA
501 501
495
476
466Itaalia
484
547
486 Austraalia
481 470
460
510
501 501
495
484
Venemaa
Eesti
PISA 2012
520
492
529
526 511
506
510
Läti
520
492
Hispaania
481 470 Slovakkia
Poola
PISA 2018
440
Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides (allikas: OECD, 2020) 420 USA
Itaalia
Austraalia
Venemaa
Eesti
PISA 2012
Läti
Hispaania
Poola
Slovakkia
PISA 2018
Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuringu tulemused saavutustasemeti
Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides Allikas: OECD, 2020
Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides (allikas: OECD, PISA 2020) uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool kirjeldatud. Eestis on kuue aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud Tulemused saavutustasemeti tipptasemel olijate osakaal. PISA uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool kirjeldatud. Eestis Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuringu tulemused saavutustasemeti on kuue 40% aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud tipptasemel olijate osakaal. 35%
PISA uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool 30% kirjeldatud. Eestis on kuue aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud tipptasemel olijate osakaal. 25%
40% 20% 35% 15% 30% 10% 25%5% 20%0% 15%
1. tasemel ja madalamal
2. tasemel
3.tasemel
2012
10%
4. tasemel
5. tasemel
2018
Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti Allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas
5% Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti (allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas)
Eesti valimi moodustasid 73% ulatuses eesti õppekeelega õpilased ja 25% vene õppekeelega õpilased ning 2%0% pärinesid mitme õppekeelega koolidest. 1. tasemel ja
2. tasemel
3.tasemel
4. tasemel
5. tasemel
Nagu põhiuuringuteski, nii on ka finantskirjaoskuses eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste madalamal vahel jätkuvalt suur erinevus. Samas on mõlema õppekeele puhul kuue aasta jooksul finantskirjaoskuse tase tõusnud. 2012 2018
11
Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti (allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas)
13
vahel jätkuvalt suur erinevus. Samas on mõlema õppekeele puhul kuue aasta jooksul finantskirjaoskuse tase tõusnud. Tabel 3 Keskmine punktisumma õppekeele järgi. PISAPISA 2018 2018 andmebaas; Riitsalu, 2014 Tabel 3 Keskmine punktisumma õppekeele järgiAllikas: (allikas: andmebaas; Riitsalu, 2014)
2012 Eesti õppekeelega õpilased 540 Eesti õppekeelega õpilased Vene õppekeelega õpilased 498 Vene õppekeelega õpilased
2018 2012 560 540 514 498
2018 560 514
Valimist 49,7% olid tüdrukud ja 50,3% poisid. Poiste ja tüdrukute finantskirjaoskuse punktisumma Valimist 49,7% olid olulist tüdrukud ja 50,3% poisid. Poiste tüdrukute finantskirjaoskuse punktisumma vahel vahel statistiliselt erinevust polnud ei sel korraljaega eelmise finantskirjaoskuse uuringu ajal. statistiliselt olulist erinevust polnud ei sel korral ega eelmise finantskirjaoskuse uuringu ajal. Kuigi keskmises tulemuses soolisi erinevusi pole, on madalamal saavutustasemel ja tipptasemel Kuigi keskmises tulemuses soolisi erinevusi pole, on madalamal saavutustasemel ja tipptasemel poisse pisut poisse pisut rohkem kui tüdrukuid. rohkem kui tüdrukuid. 35
31
29,9
30
30,5
28
25 19,1
20
15,4
15 10 4,6
5 0
21,7
14,1
5,8
1. tase ja vähem
2. tase
3. tase Tüdrukud
4. tase
5. tase
Poisid
Joonis (%(%õpilastest) PISA 20182018 andmebaas Joonis8 8Tüdrukute Tüdrukutejajapoiste poistejaotus jaotussaavutustasemeti saavutustasemeti õpilastest,Allikas: allikas: PISA andmebaas)
Kooli õppekeele alusel saavutustasemeti analüüsides on on näha, et venekeelsetes koolides on on tipptasemel õpilasi Kooli õppekeele alusel saavutustasemeti analüüsides näha, et venekeelsetes koolides märksa vähem kui eesti õppekeelega koolides. tipptasemel õpilasi märksa vähem kui eesti õppekeelega koolides. 35
32,8
30
27,5
25
32,7 25,6
21,9
24,2
20 15 9,6
10 5 0
11,9
10
3,6
1. tase ja vähem
2. tase
12
3. tase
Eesti õppekeel
4. tase
5. tase
Vene õppekeel
9 Eestija vene õppekeelega õpilaste jaotus saavutustasemeti õpilastest,Allikas: allikas:PISA PISA 2018 Joonis Joonis 9 Eestija vene õppekeelega õpilaste jaotus saavutustasemeti (%(%õpilastest) 2018 andmebaas andmebaas)
Analüüsides soolisi erinevusi eesti- ja vene õppekeelega õpilaste rahatarkuse tasemes, on näha erinevusi. Analüüsides soolisi erinevusi eesti-finantskirjaoskuse ja vene õppekeelega tase õpilaste rahatarkuse tasemes, oneesti nähaõppekeelega koolis Vene õppekeelsega koolis on poiste kõrgem kui tüdrukutel, kultuurilisi erinevusi. Vene õppekeelsega koolis on poiste finantskirjaoskuse tase kõrgem kui olulisi soolisi erinevusi rahatarkuses pole. tüdrukutel, eesti õppekeelega koolis olulisi soolisi erinevusi rahatarkuses pole.
14
40
40 35
33,7 31,7
35
35,4 30,1
m
40
40
35
35 30
30 25
25
20
20
40
33,7 33,7 31,7 28 27,1
11,7 12,1 11,7 12,1
53,3 0
15
11
4
3,3
4
8,4
5 0
3. tase
4. tase
5. tase
Poisid
20
20
15
15
10
10 8,4
5
5
03. tase 0
1. tase ja vähem 2. tase
tase ja vähem 2. tase 2. tase 3. tase 3. tase 4. tase 4. tase5. tase 5. tase 1. tase 1. ja vähem
Tüdrukud
25
35,4
30,1
30 30,1
25,1 25,1 24,3 25 23,3 19,4
10
10
0 2. tase
23,3
20
15
5
30
25
35,4
35 35,4 35
31,7
28 27,128 27,1 30 23,3
15 12,1 11,7 10
33,7
35 31,7
25,1
40
40
27,6
27,6
24,3
24,3
23,8
23,8
19,4
8,4
4. tase
27,6
23,8
19,4
11,9
11
11
30,1
11,9
11,9
8,1
8,1
8,1
5. tase
tase ja vähem 1. tase ja1.vähem 2. tase 2. tase3. tase 3. tase 4. tase 4. tase 5. tase 5. tase
Tüdrukud
Tüdrukud Tüdrukud Poisid Poisid
Poisid
Tüdrukud TüdrukudPoisid Poisid
Joonis 10 ja 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti eesti (vasakul) ja vene (paremal) õppekeelega 11 Tüdrukute poiste(% jaotumine eesti (vasakul) õppekeelega õpilaste õpilastejahulgas õpilastest)saavutustasemeti Allikas: PISA 2018 andmebaas
, allikas: PISA 2018 Joonis 10 ja 11jaandmebaas) Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti eesti eesti (vasakul) õppekeelega õpilaste Joonis 10 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti (vasakul) õppekeelega õpilaste Uuringu valimist moodustasid 31% Tallinna, 33% ülejäänud linnade ja 36% maakoolide õpilased. Kui
(% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas) (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas) võrrelda omavahel linnaja maakoolide õpilasi, siis nende punktisumma statistiliselt oluliselt ei erine.
Kui vaadata suuremaid linnasid eraldi, siis eristub selgelt Narva, kus keskmine punktisumma on ligi 50 punkti võrra väiksem kui Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tõenäoliselt on põhjused Narva keskmiselt madalamates tulemustes samad, mis eesti- ja vene õppekeelega õpilaste erinevuses.
drukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti vene õppekeelega õpilaste hulgas (% likas: PISA 2018 andmebaas)
Tabel Piirkondlikud punktisummad Statistikaameti kasutatava NUTS 3 1 jaotuse alusel. Allikad: PISA ja Joonis 11 4Tüdrukute jakeskmised poiste jaotumine saavutustasemeti vene vene õppekeelega õpilaste hulgas (%2012 (% Joonis 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti õppekeelega õpilaste hulgas 2018 andmebaas 13 õpilastest, allikas: PISA PISA 20182018 andmebaas) õpilastest, allikas: andmebaas)
Piirkond
2012
2018
Põhja-Eesti
13 53713
Lääne-Eesti
544
559
Kesk-Eesti
527
538
Kirde-Eesti
498
509
Lõuna-Eesti
528
551
555
Mõlema PISA finantskirjaoskuse uuringu puhul on silma torganud Kirde-Eesti õpilaste mõnevõrra madalamad tulemused. Siiski on hea näha, et ka Kirde-Eesti punktisumma on tõusnud sama palju kui näiteks Kesk-Eesti tulemus, ületades napilt OECD keskmist tulemust.
Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta seos rahatarkusega OECD on tekitanud õpilaste sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta indeksi. Selle indeksi ülemise 25% hulka kuuluvatel õpilastel oli kõigis osalenud riikides märkimisväärselt kõrgem punktisumma kui indeksi alumisse veerandisse jäävatel õpilastel. Eestis oli nende kahe õpilaste segmendi skooride erinevus finantskirjaoskuses 55 punkti, OECD riikides aga keskmiselt poole võrra suurem ehk 78 punkti. Seega on sotsiaalmajanduslikul ja kultuurilisel ebavõrdsusel siin väiksem mõju kui teistes osalenud riikides (OECD, 2020). Nii nagu 2012. aasta testi tulemusteski, selgitas Eestis õpilase sotsiaalmajanduslik taust finantskirjaoskuse tulemuse variatsiooni osalenud riikidest kõige vähem. 2018. aasta uuringus selgitas see Eestis skoori erinevust 6.1% (OECD keskmine 10.2%). 1
NUTSi piirkonnad Eesti Statisikaameti kodulehel: www.stat.ee/296046
15
Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta indeksi loomisel kasutatakse mitmeid tunnuseid, muuhulgas arvestatakse vanemate haridustaseme, töökoha ja koduse varaga. Näiteks auto olemasolu ja raamatute arvu kodus saab kasutada nii jõukuse kui kultuurilise tausta hindamiseks. Esimeses PISA finantskirjaoskuse uuringus olid Eestis just raamatud need, mis enim rahatarkuse taset selgitasid (Riitsalu & Põder, 2016). Ka sel korral on raamatute arvu ja rahatarkuse punktisumma vahel tugev seos. Õpilastel, kellel on kodus üle 200 raamatu, on finantskirjaoskuse tulemus ligi 80 punkti võrra kõrgem kui neil, kel raamatuid pole üldse või vaid paar üksikut. Seda seost võib tõlgendada mitmeti. Raamatute arv võib näidata õpilase silmaringi ja pere kultuurilist tausta, samas võib tegu olla hoopis pere jõukuse indikaatoriga. Tasub tähele panna, et ei küsita, kas õpilased neid raamatuid ka avanud on või mis valdkondadest need peamiselt pärinevad.
Joonis 12 Finantskirjaoskuse punktiskoori erinevus võrreldes nende õpilastega, kellel kas raamatuid kodus üldse ei ole või on ainult mõned (punktides, legendis usaldusintervallid) Alikas: PISA 2018 andmebaas
Finantsharidus koolitundidest Lisaks finantskirjaoskuse ülesannetele täitsid õpilased taustaküsimustiku rahatarkuse alaste hoiakute, finantsteenuste kasutamise ja rahaasjade korraldamise kogemuse kohta. Samuti küsiti, kui palju nad finantskirjaoskuse teemadega koolitundides kokku on puutunud ning kas ja kui palju neile finantsharidust on pakutud. Selle taustaküsimustiku vastused aitavad finantsharidust senisest paremini kavandada ja pakkuda. Enda sõnul on rahaasjade korraldamist õppinud spetsiaalselt rahaga ümberkäimist puudutavas aines 39% ja mõne muu õppeaine osana 52% Eesti õpilastest. Koolivälises ringi- või klubitegevuses on rahaga ümberkäimist õppinud 39% vastanuist.
16
olnud (% valimist) 80 käigus väljaspool koolitundide aega Matemaatikatunnis Klassivälise tegevuse 555 68 68 558 70 550 Muus tunnis viis 39 Rahaasjade õppimise Rahaasjade õppimise viis Koolivälise külalise antud ühekordses 25 545 60 565koolitunnis 558 Klassivälise tegevuse käigus väljaspool aega 35 560 koolitundide 540 52
Joonis 13 Rahaga ümberkäimise õppimine (allikas: PISA 2018 andmebaas) 565 560 60 50 40
555 550
50 alaste ülesannete lahendamise Rahaasjade viis 535 555
545 39
540
80
39
40
550
68
535 530
35 556 555 538 547
35
530
535 25 25 70 30 545 525 viis Rahaasjade 535 korraldamist puudutavate ülesannetega on kokku puututud eelkõige matemaatika Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise 540 30 60 530 535 20 535 lahendama 520 530 õppeainetes80 tunnis. Muudes on enda sõnul sarnaseid ülesandeid pidanud 39% 530 50 20 68 515 10 530 vastanuist. 525 70 35
40
Keskmine punktisumma
525
0 25 25 30 (allikas: Joonis 14 Rahaasjade alased ülesanded koolitunnis PISA andmebaas) 520 50 515 Rahaasjade-alaseid on olnud (% valimist) 20 0 Koolis õppeaines, ülesandeid mis puudutas spetsiaalselt rahaga ümberkäimist 515 35 Keskmine punktisumma On õppinud rahaga40 ümberkäimist (% valimist) Keskmine punktisumma Rahaasjade-alaseid Keskmine 10 Koolis mõne muu õppeaine osana 25 Matemaatikatunnis 30 lahendamise viis 25 ülesandeid on tulemus Rahaasjade alaste mis ülesannete Koolis õppeaines, puudutas spetsiaalselt rahaga 0 Koolis õppeaines, mis puudutas rahaga ümberkäimist Koolis õppeaines, mis puudutas spetsiaalselt rahaga ümberkäimist Koolivälises ringi- spetsiaalselt või klubitegevuses 20 olnud (% valimist) Rahaasjade-alaseid ülesandeid on olnud (% valimist) Muus ümberkäimist Koolis mõne muu õppeaine osana Koolis tunnis mõne muu õppeaine osana Koolis mõne muu õppeaine osana 10 Matemaatikatunnis 68 556 Koolivälises ringi- või klubitegevuses Koolivälises ringi- või klubitegevuses Matemaatikatunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis 0 Muus tunnis Koolivälises ringi- või klubitegevuses 39 555 Joonis 13 Rahaga ümberkäimiseRahaasjade-alaseid õppimine Allikas: PISA 2018 andmebaas ülesandeid on olnud (% valimist) Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Muus tunnis 25 Klassivälise tegevuse käigus538 väljaspool koolitundide aega Koolivälise antud ühekordses koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega külalise 547 Matemaatikatunnis Rahaasjade korraldamist puudutavate ülesannetega on35kokku puututud eelkõige matemaatika tunnis. Muudes õppeainetes on enda ülesandeid lahendama pidanud 39% vastanuist. tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega Muussõnul tunnis Rahaasjade õppimise viis sarnaseidKlassivälise 10
520
60
Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis
565
Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise18viis
558 Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega
560
18 Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis 555 Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis
80550
70545 60540 535
50
530
40
525
30
520
20515 10
68
560 556 18 556 555 555lahendamise viis Rahaasjade alaste ülesannete 555 550 550
555
560
535
560
556 530
555
25 550 545
35 25
555 545
545
540
540
535
540
530
535
525
Keskmine punktisumma
547
547
547 538
538
535 538 530
525 0 Koolis õppeaines, mis puudutas 530 Keskmine punktisumma spetsiaalselt rahaga ümberkäimist Rahaasjade-alaseid ülesandeid on olnud (% valimist) 525 Matemaatikatunnis Keskmine punktisumma Koolis mõne muu õppeaine osana
KeskmineMuus punktisumma tunnis Matemaatikatunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Matemaatikatunnis tunnis Muus tunnis KlassiväliseMuus tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega Muus tunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspoolKlassivälise koolitundide aega tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega
Koolivälises ringi- või klubitegevuses Matemaatikatunnis
Joonis 14 Rahaasjade alased ülesanded koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega Allikas: PISA andmebaas
19 Matemaatika tunnis rahaasjade kohta käivate ülesannetega kokku puutunud õpilased said 16 punkti rohkem kui need, kes ei olnud selliseid ülesandeid lahendanud antud tunnis või ei osanud vastata, kas olid 19 või ei. Kokkupuude rahaasjade ülesannete lahendamisega teistes tundides ja rahatarkuse tase ei olnud 18 19 Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis omavahel märkimisväärselt seotud. Üllataval kombel omasid ühekordsed külalistunnid või koolivälised tegevused finantskirjaoskusega negatiivset seost kõigis osalenud riikides. Eestis said koolivälise külalise 560 556 õppinud 555 19 punkti vähem kui sel moel rahatarkust mitte saanud õpilased. Kooliväliste tunnis rahaasju 555 tegevuste negatiivne seos oli nõrgem. OECD oletab, et ühekordsed ja koolivälised tegevused võivad olla 547 550 enam kasutatud nende poolt, kelle rahatarkuse tase on keskmisest madalam. Kindlasti vääriks selliste 545 finantshariduse programmide mõju põhjalikumat analüüsi. 540
538
Teiste riikidega võrreldes on Eesti õpilased saanud finantsharidust keskmisest enam kõigil neljal moel.
535 530 525
Keskmine punktisumma
Matemaatikatunnis Muus tunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega
17
19
moel. 80 70 60 50 40 30 20 10 0
Matemaatikatunnis
Muus tunnis
Eesti
Koolivälise külalise antud Klassivälise tegevuse käigus ühekordses koolitunnis väljaspool koolitundide aega OECD keskmine
Joonis 15 Rahaasjade alaste ülesannetega koolis ja koolivälises tegevuses kokku puutunud õpilaste osakaal
(% valimist) Allikas: PISA 2018 andmebaas Joonis 15 Rahaasjade alaste ülesannetega koolis ja koolivälises tegevuses kokku puutunud õpilaste osakaal valimist, allikas: 2018 andmebaas) Õpilastel(% paluti viimase 12 kuuPISA jooksul kasutatud õpikute põhjal öelda, kas mõni neist puudutas ka rahaasju.
Vähem kui kümnendik õpilastest Eestis väitis, et on kasutanud spetsiaalset rahaasjadele pühendatud õpikut
Õpilastel paluti viimase jooksul kasutatud õpikute öelda, kas mõni neist puudutas ka ja 41% vastanutest tõdes,12 et kuu on rahaasjade käsitlusega kokkupõhjal puutunud mõne teise aine õpikus. Ootamatult on neil vähestel, õnnestunudõpilastest rahaasjade õpikutväitis, viimase jooksul käes hoida, finantskirjaoskuse rahaasju. Vähemkel kuionkümnendik Eestis et 12 on kuu kasutanud spetsiaalset rahaasjadele tulemus 50 punkti võrra madalam kui teistel. Samasugune negatiivne seos oli kõigis osalenud riikides, välja pühendatud õpikut ja 41% vastanutest tõdes, et on rahaasjade käsitlusega kokku puutunud mõne arvatud Hollandis. Neil, kes rahaasjust mõne teise aine õpikus on lugenud, on Eestis skoor 36 punkti teise õpikus. Ootamatult on neilseos vähestel, kel on õnnestunud rahaasjade viimase 12 vaid kuu võrraaine kõrgem (OECD, 2020). Seega, raamatutarkuse ja rahatarkuse vahel onõpikut olemas, aga seda jooksul hoida, finantskirjaoskuse muude käes valdkondade sisusse lõimituna. tulemus 50 punkti võrra madalam kui teistel. Samasugune negatiivne seos oli kõigis osalenud riikides, välja arvatud Hollandis. Neil, kes rahaasjust mõne teise aine õpikus on lugenud, on Eestis skoor 36 punkti võrra kõrgem (OECD, 2020). Seega, seos Finantsterminitega kokku puutumine raamatutarkuse ja rahatarkuse vahel on olemas, aga seda vaid muude valdkondade sisusse Õpilastele esitati loetelu rahaasju puudutavatest terminitest ning küsiti, kas nad on viimase 12 kuu jooksul lõimituna. nendega kokku puutunud. Üldse polnud enam kui pooled kuulnud optsioonidest. Väga hästi teatakse pangalaene, ettevõtjaid ja tulumaksu. Oluline on siin silmas pidada, et õpilased teavad neid termineid enda sõnul, aga nende tegelikke teadmisi ei kontrollitud.
Finantsterminitega kokku puutumine tundmist OECD keskmisega, paistab silma vähene arusaam Võrreldes Eesti õpilaste finantsterminite liitintressi olemusest. Kuigi osalenud OECD riikides teab selle tähendust vaid veerand õpilastest, siis
Õpilastele esitati loetelu rahaasju puudutavatest terminitest ning küsiti,Ilma kas nad on viimase 12 kuu Eestis on see erakordselt kasin – kõigest 15% on enda sõnul seda õppinud. liitintressi imet mõistmata ei ole enda raha kokku kasvatamine eriti tõenäoline. Seeenam võib osaliselt selgitada, miks Eestis väärtpaberitesse jooksul nendega puutunud. Üldse polnud kui pooled kuulnud optsioonidest. Väga hästi investeerimisega vaid mõni protsent elanikkonnast tegeleb (Meriküll & Rõõm, 2019; Turu-uuringute AS, 2019).
20 ja arutelude kohta, mis on viimase 12 kuu jooksul Lisaks küsiti õpilastelt rahaasju puudutavate tegevuste koolis ette tulnud. Selgus, et Eesti koolides on olnud vähe arutelusid ja ülesandeid tarbijate õiguste ja aktsiainvesteeringute teemadel. Enam kui poolte õpilaste sõnul on siiski mõnikord koolis seletatud raha otstarvet ja kulutuste planeerimist, arutletud ostusoovide ja vajaduste erinevuse üle tarbimisotsustes ning analüüsitud reklaame, et mõista, kuidas need ostma ärgitavad.
18
Mõeldes oma koolitundidele viimase 12 kuu jooksul: kas oled kuulnud või õppinud järgmisi termineid? Pole üldse kuulnud
Olen kuulnud, kuid ei mäleta tähendust
Intressimakse
52,0
34,1
13,8
Investeeringu tootlus
30,8
37,5
31,6
Osakud/aktsiad
36,6
36,1
27,3
Kulum
Dividend
29,5
41,6
28,8
Hajutamine
72,7
19,5
7,5
Palk
5,8
Ettevõtja
7,6
Keskpank
72,2
20,3
77,8
16,4
71,1
21,2
Krediidiriski vahetustehing
39,7
39,3
21,1 8,7
54,9
30,0
15,2
Eelarve
41,1
33,5
25,4
Pensioniplaan
63,7
27,6
Ostuoptsioon
24,0
36,7
39,3
20,0
12,8
33,6
53,6 0,0
17,9
37,4
44,8
7,8
17,6
42,3
40,1
Deebetkaart
15,5
43,5
41,0
Vahetuskurss
Tulumaks
47,4
36,9
15,7
Liitintress
Pangalaen
Olen seda õppinud ja tean, mida see tähendab
40,0
60,0
80,0
100,0
120,0
Joonis 16 Õpilaste osakaal, kes on koolitundides viimase 12 kuu jooksul kuulnud või õppinud termineid antud loetelust (% õpilastest) Allikas: PISA 2018 andmebaas
Joonis 16 Õpilaste osakaal, kes on koolitundides viimase 12 kuu jooksul kuulnud või õppinud termineid antud loetelust (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)
90,0 Võrreldes Eesti õpilaste finantsterminite tundmist OECD keskmisega, paistab silma vähene
80,0 arusaam liitintressi olemusest. Kuigi osalenud OECD riikides teab selle tähendust vaid veerand 70,0 õpilastest, siis Eestis on see erakordselt kasin – kõigest 15% on enda sõnul seda õppinud. Ilma
60,0 liitintressi imet mõistmata ei ole enda raha kasvatamine eriti tõenäoline. See võib osaliselt selgitada, 50,0 miks Eestis investeerimisega vaid mõni protsent elanikkonnast tegeleb (Meriküll & Rõõm, 2019; 40,0 Turu-uuringute AS, 2019). 30,0 20,0 10,0
20
0,0
Eesti
OECD keskmine
Joonis 17 Õpilaste osakaal, kes on neid termineid õppinud ja teab nende sisu (protsentides) Allikas: OECD, 2020
Joonis 17 Õpilaste osakaal, kes on neid termineid õppinud ja teab nende sisu (protsentides, allikas: OECD, 2020) Lisaks küsiti õpilastelt rahaasju puudutavate tegevuste ja arutelude kohta, mis on viimase 12 kuu
19
mõnikord tihti
66,9% 10,7%
mõnikord tihti
Kirjeldanud raha otstarvet ja kasutusvõimalusi
62% 11,9%
Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele erineb raha kulutamisest soovidele
10,7%
11,9%
22,5%
Arutanud tarbijate tihti mitte kunagi mõnikord õiguste Kirjeldanud üle 560 raha otstarvet ja kasutusvõimalusi kokkupuu 559 detes 555 finantsasu 550 tustega 550
mitte kunagi 38,5% mõnikord Kirjeldanud raha otstarvet 52,0%ja kasutusvõimalusi tihti 9,5%
545
d raha otstarvet ja kasutusvõi 38,5% malusi
mitte kunagi 52,0% mõnikord tihti
555
mõnikord
552
545 544
540 535
51,6% mitte kunagi mõnikord tihti
tihti
561
550
58,2%
Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele 8,9% erineb raha kulutamisest soovidele
550 550 559
565 560
29%
Arutanud, kuidas aktsiaturule investeeritud raha väärtus ajaUurinud, jooksul kuidas raha muutub kulutamine
Kirjeldanud raha otstarvet ja 9,5% kasutusvõimalusi
mitte kunagi
12,7%
26,1%
Arutanud, mitte kunagi mõnikord kuidas tihti aktsiaturule 565 investeeritud 560 raha väärtus 560 aja 555 558jooksul muutub 550 Arutanud, kuidas aktsiaturule inves 545 547 mitte kunagi 39,5% 540 mõnikord 51,6% Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele erineb tihtiraha kulutamisest soovidele8,9%
Arutanud tarbijate õiguste üle kokkupuudetes finantsasutustegaKirjeldanu
Arutanud tarbijate õiguste üle kokkupuudetes finantsasutustega
mitte kunagi 565 560 555 550 545 540 535 530
vajadustele erineb raha kulutamisest 39,5% soovidele 560 547 558
mõnikord
Analüüsinu d reklaame mitte kunagi mõnikord eesmärgig tihti a mõista, Uurinud, kuidas planeerida 565 kuidas kulutuse tasumist 560 need 562 555 ärgitavad 550 inimesi 550 545 asju ostma 546 540 mitte kunagi 22,7% 535 mõnikord 60% Uurinud, kuidas planeerida kulutuse tasumist tihti 17,2%
Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista, kuidas need ärgitavad Uurinud, inimesi asju ostma kuidas Uurinud, kuidas planeerida planeerida kulutuse tasumist 17,2% kulutuse 22,7% tasumist mitte kunagi mõnikord 60% tihti
mitte kunagi
tihti 565 560 555 550 545 540 535 530
563
544
58,2% 12,7%
Uurinud, kuidas planeerida kulutuse tasumist
62%
66,9%
550
mõnikord tihti
546
Arutanud, kuidas aktsiaturule investeeritud raha
562 546 550
mõnikord
tihti
563 552 544
Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista, kuidas
ärgitavad inimesi asju ostma väärtus aja jooksul muutub Joonis 18 Viimase 12 kuu jooksul järgmist tüüpi tegevuste ja ülesannete lahendamisega kokkuneed puutunud õpilaste osakaal ning nende keskmine finantskirjaoskuse tulemus Allikas: PISA 2018 andmebaas
Rahatarkuse mõisteteArutanud tundmise ja finantskirjaoskuse skoori vahel oli ootuspäraselt positiivne seos. Analüüsinu Ootamatu d reklaame Arutanud, lahendamise vahel – see oli pea oli aga seos finantskirjaoskuse ja konkreetsete rahaasjade ülesannete kõikjal tarbijate eesmärgig kuidas õiguste ja kõigis teemades negatiivne (OECD, 2020). Eestis oli finantskirjaoskusel positiivne seos vaid reklaamide Uurinud, kuidas raha kulutamine aktsiaturule a mõista, Kirjeldanud raha otstarvet ja üle kuidas planeerida sisu analüüsimisega koolis. Muude teemade käsitlemine tõiinvesteeritud see pigem kaasaUurinud, madalama punktisumma vajadustele erineb kuidas või kasutusvõimalusi kokkupuu kulutuse tasumist raha kulutamisest soovidele need raha väärtus puudus seos üldse. Selle tõlgendamine vajaks kindlasti täiendavat analüüsi. detes ärgitavad
aja jooksul
finantsasu OECD oletab, et enam on selliste ülesannetega kokku puutunud inimesi muutub madalama finantskirjaoskuse tasemega tustega asju ostma õpilased. See tähendab, et kasin rahatarkus on viinud nende teemade õppimiseni, mitte vastupidi. Antud väidemitte vajaks seost Eestis raske kunagi aga testimist, 561esmapilgul on sellist mitte kunagi 563 leida. mitte kunagi 544 mõnikord tihti
20
544 552
mõnikord tihti
544 546
mõnikord tihti
552 563
Märkus: tumedam tulp väljendab statistiliselt olulist erinevust
Joonis 19 Rahaasju puudutavate tegevuste ja ülesannete lahendamise seos finantskirjaoskuse punktisummaga OECD riikides keskmiselt Allikas: OECD, 2020
Finantsharidus kodust Rahaasjus saadakse infot eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Õpetajatelt on rahaasjade korraldamise kohta infot saanud pooled õpilased. Televisiooni ja raadiot nimetavad rahaasjus oma infoallikaks vähem kui pooled õpilastest. Neil õpilastel, kes vanematelt rahaasjus infot ei saa, on finantskirjaoskuse skoor 50 punkti võrra madalam kui neil, kes saavad vanemailt vastavat teavet. Sõpradelt saadud infoga on seos vastupidine – need, kes sõpru rahaasjade infoallikana ei nimeta, on finantskirjaoskuse punktisumma 8 punkti võrra kõrgem. Interneti infoallikana kasutajate punktisumma oli 17 punkti võrra kõrgem kui mittekasutajail. Tabel 5 Rahaasjade infoallikad Allikas: PISA 2018 andmebaas
Sel moel info saajate osakaal (%)
Keskmine tulemus, kui on sel moel rahatarkust saanud
Keskmine tulemus, kui ei ole sel moel rahatarkust saanud
Vanematelt
95
554
504
Sõpradelt
59
547
556
TV ja raadiost
45
541
559
Internetist
83
554
537
Ajakirjadest
31
541
556
Õpetajatelt
51
549
553
21
• konkreetse ostuenda jaoks raha kogumine ning • õpilase kulutamis-ja säästmisotsused; • pere eelarve; •Õpilastelt majandusja rahandusuudised. küsiti, kui sagedasti arutavad vanemad nendega neil teemadel: •
konkreetse ostu jaoks raha kogumine ning
• õpilase enda kulutamis-ja säästmisotsused; Sagedamini arutatakse konkreetsete ostuotsuste ja nende jaoks raha kogumise teemadel. Harvem • majandusja rahandusuudised. • pere eelarve; tulevad jutuks majandusuudised ning pere eelarve. Sagedamini arutatakse konkreetsete ostuotsuste ja nende jaoks raha kogumise teemadel. Harvem • konkreetse ostu jaoks raha kogumine ning
tulevad jutuks majandusuudised ning pere eelarve.
• majandus- ja rahandusuudised.
Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes
Sagedamini arutatakse konkreetsete ostuotsuste ja nende jaoks raha kogumise teemadel. Harvem tulevad jutuks majandusuudised ning pere eelarve. Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes
Mitte kunagi võikunagi peaaegu mitte kunagi korda Mitte või peaaegu mitte kunagi 1-21-2 kordakuus kuus Majanduse või rahandusega Majanduse või rahandusega seotudseotud uudised uudised Kogumine konkreetse ostu jaoks
Kogumine konkreetse ostu jaoks
38% 38%
12%
12%
43%
Pere eelarve
38% 29%
29% 24% 24%
17% 32%
32%
38%
Õpilase säästmisotsused
Õpilase kulutamisotsused
36% 36%
43%
Pere eelarve
Õpilase säästmisotsused Õpilase kulutamisotsused
1-2korda korda nädalas Peaaegu Peaaegu 1-2 nädalas iga päev iga päev
36% 41%
36%
41%
41%
41%
5% 17% 10%
16% 21% 24%
5% 10%
5%
16%
6%
21% 7% 24%
5% 6% 7%
Joonis 20 Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (summa on väiksem kui 100% vastamata Joonis võrra). 19 Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (allikas: PISA 2018 jätnud õpilaste Allikas: PISA 2018 andmebaas
andmebaas)
Teemade lõikes ilmneb ootamatu seos, sagedasem rahaasjade arutamine esineb madalama punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine finantskirjaoskuse punktisumma neil, sel teemal kunagi vanematega ei räägi (563). Paar korda kuus pere rahaasju arutanud Joonis 19kes Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (allikas: PISA õpilased 2018 said Teemade lõikesjailmneb ootamatu seos,arutanud sagedasem rahaasjade arutamine madalama keskmiselt 550 punkti paar korda nädalas õpilased 534 punkti. Kõigeesineb madalam skoor oli nendel, andmebaas) kes räägivad kodus pere rahaasjust igapäevaselt (522). punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine Sarnane negatiivne seos on ka ülejäänud teemade lõikes. Üksnes kulutamisotsustest kodus rääkimise 24 ja majandusuudiste arutamise puhul on kõrgeim skoor neil, kes nimetatud teemal paar korda nädalas vanematega räägivad (vastavalt 554 ja 551). Esimeses PISA finantskirjaoskuse uuringus 2012. aastal oli Teemade lõikes ilmneb ootamatu seos, sagedasem rahaasjade arutamine esineb madalama Eestis seos vastupidine, siis oli kõrgem punktisumma neil õpilastel, kes rääkisid vanematega rahaasjust punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine vähemalt korra nädalas või tegid seda igapäevaselt (Riitsalu, 2014). Nende viie teema põhjal arvutas OECD välja vanemate seotuse indeksi. Eestis oli selle keskmine väärtus võrdlemisi madal ja jäi tugevalt alla OECD keskmisele.24 See tähendab, et vanemad ei tegele eriti oma laste rahatarkuse parandamisega ega kaasa neid vastavatesse aruteludesse. Pereringis rahaasjade sage arutamine tõstis osades riikides finantskirjaoskuse taset, aga mitte kõigis. Portugalis, Tšiilis, Bulgaarias, Peruus, Itaalias, Brasiilias ja Gruusias oli pereringis sagedasti rahaasju arutavate õpilaste finantskirjaoskus kõrgemal tasemel, isegi kui arvestada sotsiaalmajanduslikust taustast tulenevaid erisusi. Seevastu Eestis, Poolas, USA-s, Kanadas ja Lätis tähendas sagedane pereringis rahaasjade arutamine hoopis finantskirjaoskuse punktisumma langust (OECD, 2020). Samal ajal nimetavad Eesti õpilased vanemaid oma peamiseks rahatarkuse infoallikaks.
22
Õpilaste kogemused rahaasjade korraldamisel Õpilastelt küsiti, kuivõrd vabad nad on finantsotsuseid tegema. Selleks paluti neil hinnata, kuivõrd nad nõustuvad järgnevate väidetega: • ma võin iseseisvalt otsustada, millele ma oma raha kulutan; • ma võin kulutada väiksemaid summasid oma rahast iseseisvalt, aga suuremate summade puhul pean küsima vanematelt või hooldajatelt luba; • ma pean alati enne raha kulutamist vanematelt või hooldajatelt luba küsima; • ma olen ise oma rahaasjade eest vastutav (nt varguse ennetamine). Enda sõnul on 87% Eesti õpilastest vabad ise otsustama, millele nad oma raha kulutavad. Suuremate ostude puhul peab 64% vastanutest siiski vanematelt luba küsima. Igasuguste summade kulutamiseks peab luba küsima 22% õpilastest. Iseenda rahaasjade eest vastutavad 82% õpilastest. Seos iseenda rahaasjade korraldamise ja finantskirjaoskuse taseme vahel on märkimisväärselt tugev. Need, kes nõustusid esimese väitega ja vastutavad ise oma ostuotsuste eest, said 51 punkti enam kui need, kes selle väitega ei nõustunud. Ise oma rahaasjade eest vastutavad õpilased (neljanda väitega nõustunud) said 41 punkti võrra kõrgema finantskirjaoskuse skoori. Seega, isiklik kogemus rahaasjade korraldamisel on rahatarkusega positiivselt seotud. Järgnevalt paluti vastata sissetulekuallikate kohta. Peamised sissetulekuallikad on Eesti õpilaste jaoks taskuraha ilma selle eest majapidamistööde tegemise kohustuseta (72%) ning sõpradelt või sugulastelt kingiks saadud raha (88%). Tabel 6 Õpilaste sissetulekuallikad ja finantskirjaoskuse tulemus Allikas: PISA 2018 andmebaas
Keskmine skoor neil, kes saavad sel moel raha
Keskmine skoor neil, kes ei saa sel moel raha
Tasu või taskuraha kodus regulaarselt tehtavate majapidamistööde eest
533
564
Tasu või taskuraha ilma majapidamistöid tegema pidamata
558
535
Töötamine väljaspool koolitunde (nt töö koolivaheajal, osaajaga töö)
546
557
Perefirmas töötamise eest
531
557
Väljaspool kodu tehtud juhutööde eest (nt lapsehoidmine või muruniitmine)
541
560
Kingitusena sõpradelt või sugulastelt
557
509
Asjade müümise eest (nt kirbuturg või osta.ee)
542
557
Need, kes saavad raha töö eest kodus, perefirmas, väljaspool kodu, juhutöödel või oma asjade müügist, saavad finantskirjaoskuse uuringus kõigis riikides vähem punkte kui need, kes sel moel raha ei teeni. OECD riikide arvestuses oli ainus sissetuleku viis, mis rahatarkusega positiivselt seotud on, kingituseks saadud raha. Eestis oli oluline seos lisaks ka taskurahal, mille saamiseks lisakohustusi pole. Sel moel raha saajate skoor oli Eestis 23 punkti võrra kõrgem, kingina saajail lausa 48 punkti võrra kõrgem kui neil viisidel raha mitte saajail. Eestis on teiste OECD riikidega võrreldes rohkem neid õpilasi, kes ei pea taskuraha eest majapidamistöid tegema, samuti on siin enam neid, kes saavad raha sugulastelt kingituseks. 23
100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0
Taskuraha ilma majapidamistöid tegema pidamata
Taskuraha majapidamistööde eest
Tasu perefirmas töötamise eest
Tasu väljaspool koolitunde töötamiselt Eesti
Tasu väljaspool kodu tehtud juhutööde eest
Asjade müümise eest (nt kirbuturul või osta.ee-s)
Kingitusena sõpradelt või sugulastelt
OECD keskmine
Joonis 21 Õpilaste jagunemine taskuraha saamise allikate järgi (% õpilastest) Allikas: OECD, 2020
Pangateenuste kasutamine Arveldusarve pangas
vote
Maksekaart / deebetkaart
Mobiilirakendus kontole
vote
vote
juurdepääsemiseks Õpilastelt küsiti, kas neil on arveldusarve pangas, pangakaart või mobiilirakendus oma kontole 43% Jah 59% Jah 75% Jah juurdepääsemiseks. Kuigi Eesti õpilased paistsid silma heade finantsteadmistega, ei teadnud ligi 15% 54% Ei 26% Ei 21% Ei neist, mis asi on „arveldusarve pangas“. Tõenäoliselt on harjutud ütlema „pangaarve“ või „pangakonto“ 4% Ei tea, mis see on 15% Ei tea, mis see on 4% Ei tea, mis see on ametliku termini asemel. Üllatavalt oli pangakaardi omanike seas neid, kes seda terminit ei tea, isegi rohkem kui kaarti mitte omavate õpilaste hulgas.
Arveldusarve pangas
Maksekaart / deebetkaart 4%
15%
Mobiilirakendus kontole juurdepääsemiseks 4%
21% 26%
59%
54%
75%
Jah
Ei
Ei tea, mis see on
560 555
Jah
560 540
545
520
540
541
535
541
Keskmine finantskirjaoskuse skoor
559 533
500 480 460
Jah
Ei tea, mis see on
580 558
550
530
Ei
495 Keskmine finantskirjaoskuse skoor
580 560 540 520 500 480 460 440
Ei
43%
Ei tea, mis see on
548
557
489 Keskmine finantskirjaoskuse skoor
Joonis 22 Kas Sul on järgmised asjad? (% valimist ja nende keskmine finantskirjaoskuse skoor). Allikas: PISA 2018 andmebaas
Võrreldes 2012. aasta PISA finantskirjaoskuse uuringuga, on arveldusarve omajate arv kahanenud (see võib tuleneda ka termini mitte teadmisest) ja ligi 2,5 korda kasvanud pangakaardi omajate osakaal. 2012. aastal Keskmine Keskmine omas arveldusarvet enda sõnul 82% ja pangakaarti 29% vastanuist. Mobiilirakendus kontole
finantskirj finantskirj Maksekaart / deebetkaart Keskmine juurdepääsemiseks aoskuse finantskirjaos aoskuse Neil, kel enda sõnul on arveldusarve pangas, on finantskirjaoskuse uuringu keskmine tulemus 558. Eitavalt skoor kuse skoor skoor selle küsimusele vastanuil ning neil, kes seda terminit ei tea, jäi see 541 punkti peale. Erinevus on seega 548 Jah 558 Jah 559 Jah 17 punkti. Vahe on veelgi suurem pangakaardi omajate ning mitte omajate vahel (26 punkti). Mobiilimaksete 557 Ei 541 Ei 533 Ei kasutajate puhul on seos aga vastupidine –Eipunktisumma on kõrgem neil, kes sellist Eirakendust ei kasuta.489 Ei tea, mis see on 541 tea, mis see on 495 tea, mis see on Arveldusarve pangas
24
Tabel 7 Kas Sa oled viimase 12 kuu jooksul teinud järgmisi asju? Allikas: PISA 2018 andmebaas Jah
Ei
Kontrollinud, et said millegi ostmisel õigesti raha tagasi
82
14
Rääkinud kellegagi tööst, mida tahaksid pärast hariduse omandamist teha
79
17
Kurtnud, et Sul pole piisavalt raha millegi jaoks, mida soovid osta
63
33
Ostnud midagi võrgust (üksi või koos mõne pereliikmega)
69
26
Teinud vabatahtlikku tööd
50
46
Sooritanud makse mobiiltelefoni abil
39
56
Ostnud midagi, mis maksis rohkem raha, kui Sul oli kavas kulutada
64
32
Kontrollinud, kui palju raha Sul on
87
9
Valdav osa õpilastest on kontrollinud vahetusraha ja kontoseisu. Mõlema tegevusega seostub kõrgem finantskirjaoskuse skoor, vahetusraha kontrollinute punktisumma on 29 ja rahalise hetkeseisu analüüsinutel 55 punkti võrra kõrgem kui neile küsimustele eitavalt vastanutel (OECD, 2020). Üsna suur osa õpilastest (64%) on viimase aasta jooksul ostnud midagi sellist, millele kulus kavatsetust rohkem raha. Sama palju on ka neid õpilasi, kes on viimase 12 kuu jooksul kurtnud, et millegi ostmiseks pole piisavalt raha. Huvitaval kombel aga puudub seos nende kahe küsimuse vastuse ja finantskirjaoskuse skooride vahel. Internetis ostlemisega on tegelenud ligi 70% vastanuist.
Kui mõtled oma taskuraha eest mõne uue toote ostmisele,
Uuriti ka kaalutletud ostuotsuste tegemist. Ligi kolmveerand õpilastest võrdleb enne ostmist hindu erinevates siis kui tihti Sa teed järgnevat? kauplustes. Mitte kunagi Võrdlen hindu erinevates kauplustes Võrdlen kaupluse hindu veebikaupluse omadega
7% 11%
Ostan toote ilma hindu võrdlemata
Harva
Mõnikord
20%
39%
23%
25%
40%
14% 0%
31%
37%
18%
Ootan enne ostmist, kuni toode muutub odavamaks
Alati
32%
34% 20%
41% 40%
60%
6% 9%
80%
100%
Joonis 23 Kui tihti on oma taskurahast ostu tegemisel tehtud järgnevat Allikas: PISA 2018 andmebaas
Joonis 23 Kui tihti on oma taskurahast ostu tegemisel tehtud järgnevat (allikas: PISA 2018 andmebaas)
Kaalutletud otsuse tegijatel oli ootuspäraselt finantskirjaoskuse punktisumma kõrgem kui neil, kes ei võrrelnud hindu. Võrreldes OECD riikide õpilastega, ei erinenud Eestis valiku tegemine oluliselt. Üksnes hinna odavnemist jäi Eestis ootama vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt.
25
65,2 60 50 40
59,8 Võrreldes OECD riikide õpilastega, ei erinenud Eestis valiku tegemine oluliselt. Üksnes hinna Kaalutletud otsuse tegijatel oli ootuspäraselt finantskirjaoskuse punktisumma kes ei võrrelnud odavnemist jäi Eestis ootama vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt.kõrgem kui neil,51 hindu.
Võrreldes OECD riikide õpilastega, ei erinenud Eestis valiku tegemine oluliselt. Üksnes hinna odavnemist jäi Eestis ootama vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt. 38,5 38,3 80
30
70
20
60
10
50
0
72,3
75,6 69,4
65,2
59,8 51 38,5
40
Võrdlen 30 hindu kauplustes
Võrdlen kaupluse ja veebikaupluse hindu
20
Eesti
38,3
Ostan toote ilma hindu võrdlemata
Ootan kuni toode muutub odavamaks
OECD keskmine
10
Joonis 24 Ostuotsuse eel hindade võrdlemine (% õpilastest, allikas: OECD, 2020) 0
Võrdlen hindu kauplustes
Võrdlen kaupluse ja veebikaupluse hindu
Ostan toote ilma hindu võrdlemata
Ootan kuni toode muutub odavamaks
OECD keskmine Joonis 24 Ostuotsuse eel hindade võrdleminekorraldamisel (%Eesti õpilastest) Allikas: OECD, 2020 Motivatsioon ja kindlus rahaasjade
PISA uuringus on olulisel Joonis kasutatavas 24 Ostuotsuse finantskirjaoskuse eel hindade võrdleminedefinitsioonis (% õpilastest, allikas: OECD, kohal 2020) „motivatsioon ja kindlus“ rakendada finantsteadmisi rahalise heaolu parandamiseks. Seepärast uuriti, kui kindlalt Motivatsioon kindlus rahaasjade korraldamisel õpilased ennast tunnevad ja rahaasjade korraldamisel. Motivatsioon ja kindlusfinantskirjaoskuse rahaasjade korraldamisel PISA uuringus kasutatavas definitsioonis on olulisel kohal „motivatsioon ja kindlus“ rakendada finantsteadmisi heaolu parandamiseks. kindlalt õpilased PISA uuringus kasutatavasrahalise finantskirjaoskuse definitsioonisSeepärast on oluliseluuriti, kohalkui „motivatsioon ja ennast tunnevad rahaasjade korraldamisel.
Kui kindlaltrahalise tunned end järgmistes kindlus“ rakendada finantsteadmisi heaoluSa parandamiseks. Seepärast tegevustes? uuriti, kui kindlalt õpilased ennast tunnevad rahaasjade korraldamisel. Üldse mitte kindlalt Mitte eriti kindlalt Kindlalt Väga kindlalt Kui kindlalt tunned Sa end järgmistes tegevustes?
Rahaülekande tegemine (nt arve maksmine)
15%
Pangas dokumentide täitmine
15%
Üldse mitte kindlalt
Rahaülekande tegemine (nt arve maksmine)
Pangakonto väljavõttest arusaamine
Pangas dokumentide täitmine
Müügilepingust arusaamine
Pangakonto väljavõttest arusaamine
9%
15%
Kindlalt
Väga kindlalt 34%
32%
24%
14% 24%
9%
Oma kontoseisu jälgimine Müügilepingust arusaamine 6% 14% 16% Oma kulutuste planeerimine,Oma võttes arvesse oma 6% 16% kontoseisu jälgimine 24% 7% finantsseisu
14%
44%
8%
32%
40%
42% 42%
8%
32%
40%
15%
14%
34%
32%
Mitte eriti kindlalt
46%
8%
31% 18%
44%
46%
18%
8%28%
31%
45%
28%
20%
Oma kulutuste planeerimine, võttes arvesse oma 20% 45% 24% 7% finantsseisu Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra) Allikas: PISA 2018 andmebaas
Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end 2018 järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra, allikas: PISA andmebaas) vastamata jätnud õpilaste võrra, allikas: PISA 2018 andmebaas)
26
29 29
Kõige kindlamalt tunnevad Eesti õpilased end oma kontoseise jälgimisel, kulutuste planeerimisel pangakonto väljavõtte mõistmisel. kui pooled tunnevad end kindlalt pangadokumentide Kõigening kindlamalt tunnevad Eesti õpilased Vähem end oma kontoseise jälgimisel, kulutuste planeerimisel ning täitmisel, ligi pooled ülekannete tegemisel. Siiski tunnevad õpilasedpangadokumentide end pisut kindlamini kõigis ligi pangakonto väljavõtte mõistmisel. Vähem kui pooled tunnevadEesti end kindlalt täitmisel, pooled ülekannete tegemisel. Siiski tunnevad Eesti õpilased end pisut kindlamini kõigis neis tegevustes neis tegevustes kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Kindluse ja finantskirjaoskuse tulemuste vahel kui OECD õpilased keskmiselt. Kindluse ja finantskirjaoskuse tulemuste vahelsaid on finantskirjaoskuse positiivne seos. See on riikide positiivne seos. See tähendab, et neis tegevustes enesekindlamad õpilased tähendab, et neis tegevustes enesekindlamad õpilased said finantskirjaoskuse uuringus enam punkte kui uuringus enam punkte kui need, kes end eriti kindlalt ei tunne. need, kes end eriti kindlalt ei tunne. 90 76,6
80 70 60 50
65,2 51,2
47,2
40
41,8
40,9
67,5
64,5
42,9
41,2
63,6
37,5
30 20 10 0
Ülekande tegemine
Pangadokumendi Konto väljavõttest Müügilepingust täitmine arusaamine arusaamine Eesti
Oma kontoseisu jälgimine
Oma kulutuste planeerimine
OECD keskmine
Joonis 26 Õpilaste osakaal, kes tunnevad ennast nimetatud tegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest)
26 Õpilaste Allikas:Joonis OECD, 2020
osakaal, kes tunnevad ennast nimetatud tegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)
Kasutades digitaalseid või elektroonilisi seadmeid väljaspool panka Uuringus kui kindlalt tunnevad õpilased end erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades. Uuringus tunti tunti huvi,huvi, kui kindlalt tunnevad õpilased end erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades. (nt kodus või kaupluses): kui kindlalt tunned Sa end järgmistes tegevustes? Üldse mitte kindlalt
Mitte eriti kindlalt
Raha ülekandmine
Maksmine deebetkaardiga sularaha asemel Maksmine mobiilseadmega (nt mobiiltelefoniga või tahvelarvutiga) sularaha asemel Tundliku informatsiooni turvalisena hoidmine elektroonilise makse tegemisel või netipanga kasutamisel
12% 0%
25%
43%
19% 36%
16%
13%
30%
12%
40%
31% 20%
15% 24%
49%
17%
7%
Väga kindlalt
38%
29%
14%
Oma kontoseisu jälgimine 6%
Kindlalt
40%
60%
80%
100%
120%
Joonis 27 Õpilaste kindlus erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades (% valimist, summa on alla
Joonis 27 Õpilaste kindlus erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades (% valimist, summa on alla 100% vastamata 100%õpilaste vastamata õpilaste võrra, allikas: PISA jätnud võrra jätnud Allikas: PISA 2018 andmebaas 302018 andmebaas)
Kõige kindlamalt tundsid õpilased end e-kanaleis kontoseisu jälgides ja deebetkaardiga maksmisel, vähem kui pooled olid enesekindlad mobiilimaksete tegemisel.
Kõige kindlamalt tundsid õpilased end e-kanaleis kontoseisu jälgides ja deebetkaardiga maksmisel, vähem kui pooled olid enesekindlad mobiilimaksete tegemisel.
27
vähem kui pooled olid enesekindlad mobiilimaksete tegemisel. 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0
Raha ülekandmine
Kontoseisu jälgimine
Kaardiga maksmine
Eesti
Maksmine mobiiliga Turvalisuse hoidmine
OECD keskmine
Joonis 28 Õpilaste osakaalud, kes tunnevad end nimetatud digitegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest)
28 Õpilaste Allikas:Joonis OECD, 2020
osakaalud, kes tunnevad end nimetatud digitegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)
Kaolid siin Eesti olid Eesti õpilased pisut enesekindlamad OECDriikides riikideskeskmiselt, keskmiselt, välja välja arvatud Ka siin õpilased pisut enesekindlamad kuikui OECD arvatud mobiilimaksete mobiilimaksete sooritamisel. oli ka kõrgem punktiskoor kui end neis tegevustes sooritamisel. Enesekindlamail oli Enesekindlamail ka kõrgem punktiskoor kui end neis tegevustes vähem kindlalt tundvatel vähem kindlalt tundvatel õpilastel. õpilastel. 31 Sa Mil määral nõustud järgmiste väidetega? Lõpetuseks paluti õpilastel hinnata, kuivõrd nad nõustuvad järgnevate väidetega. Ei nõustu üldse Mulle meeldib rääkida rahaasjadest.
Ei nõustu
9%
Noored peaksid otsustama ise, kuidas nad oma raha 3% kulutavad. Rahaasjad pole praegu minu jaoks aktuaalsed. Mulle meeldiks tulevikus juhtida oma ettevõtet.
Nõustun
40%
0%
40%
24%
12% 6%
Nõustun täiesti
58% 51%
25% 20%
8%
30% 44%
40%
12%
60%
4% 21%
80%
100%
12
Joonis 29 29 Õpilaste üldisematesse rahaga seotud küsimustesse (% õpilastest) (% Alikas: PISA 2018 andmebaas Joonis Õpilastesuhtumine suhtumine üldisematesse rahaga seotud küsimustesse õpilastest, allikas: PISA Vähem kui pooltele Eesti õpilastele meeldib rahaasjadest rääkida, 34% jaoks pole rahasjad 2018 andmebaas)
hetkel aktuaalsed. Nende osakaalude poolest on nad üsna lähedal OECD keskmisele. Oma ettevõtet soovikstulevikus juhtida 65%, oma raha kulutamisel peaksid noored vabad olema otsustama 70% sõnul.
Vähem kui pooltele Eesti õpilastele meeldib rahaasjadest rääkida, 34% jaoks pole rahasjad hetkel aktuaalsed. Nende osakaalude poolest on nad üsna lähedal OECD keskmisele. Oma ettevõtet sooviks tulevikus juhtida 65%, oma raha kulutamisel peaksid noored vabad olema otsustama 70% sõnul. 28
Soovitused edaspidiseks Võime uhked olla Eesti õpilaste ja õpetajate saavutatu üle. Siiski ei tähenda see, et finantshariduse pakkumisel enam pingutama ei peaks. Esiteks, finantskirjaoskuse tase on kogu maailmas madal (Klapper et al., 2014; OECD, 2016). Seega esikoht ei tähenda veel tipptasemel rahatarkust. Teiseks, PISA uuring mõõdab eelkõige teadmisi, oskusi ja hoiakuid rahaasjade korraldamisel. Tegelike finantsotsuste hindamise asemel palutakse lahendusi leida hüpoteetilistele olukordadele. Inimesed võivad küll teada, kuidas oleks sellises olukorras õige käituda, aga see ei tähenda, et tegelikus olukorras nad samuti otsustavad. Käitumisökonoomika uurijad juhivad tähelepanu, et inimesed ei käitu alati ratsionaalselt ega suuda alati vastu seista ahvatlustele, mis nende pikemaajalise heaolu seisukohalt kasulikud valikud pole (Thaler and Sunstein, 2018). Headest teadmistest hoolimata võime käituda ebamõistlikult. Seda näitavad ka OECD rahvusvahelise täiskasvanute finantskirjaoskuse uuringu2 tulemused. Eesti on selles võrdlusuuringus osalenud kolmel korral. Kuigi finantsteadmiste järgi on Eesti täiskasvanud maailmas esikolmikus, jäävad nad käitumiselt viimasesse kümnesse (OECD, 2016). Seal küsitakse vastaja enda finantsotsuste kohta, näiteks eelarve pidamise, finantsteenuste kaalutletud valimise ja pikaajalise planeerimise kohta. Esimese PISA finantskirjaoskuse uuringus 2012. aastal osalenud noored olid 2015. aasta täiskasvanute uuringu ajaks täisealiseks saanud. Seepärast pöörasid uuringu tellinud Rahandusministeerium ja selle läbi viinud Saar Poll selles uuringus 18-19aastastele erilist tähelepanu. Kuigi 2012. aasta PISA finantskirjaoskuse uuringu tulemuste põhjal olid Eesti noored kolmandal kohal, planeerisid oma rahaasju rohkem kui ühe kuu peale vähem kui pooled 2015. aastaks täisealiseks saanud noortest. Ligi pooled neist ei olnud viimase 12 kuu jooksul raha säästnud (Saar Poll, 2015). Eelmisel aastal Eestis toimunud OECD finantskirjaoskuse uuringu andmetel on 21% 18-19aastastest Eesti noortest finantsteemade suhtes ükskõiksed, vaid 27% neist planeerib oma kulusid ja tulusid (Turu-uuringute AS, 2019). Seega, hoolimata hiilgavatest PISA tulemustest on siiski vaja suunata noorte finantskäitumist neile pikaajaliselt kasulikumas suunas. Lisaks finantshariduse pakkumisele tasub luua innovaatilisi teenuseid ja rakendusi, mis neid arukamate valikute suunas nügivad (Riitsalu, 2019). Samuti peaks poliitikakujundajad senisest enam tähelepanu pöörama hoiakute kujundamisele, mis toetaksid rahalise heaolu parandamist. Kuna riikliku finantshariduse programmi esimene periood sel aastal lõpeb, saab järgmise strateegiadokumendi väljatöötamisel hoiakute kujundamisele ja käitumise suunamisele enam tähelepanu pöörata. PISA finantskirjaoskuse uuringu tulemused näitavad, et teiste õppeainete ja õpikute sisusse lõimitud rahatarkuse teemad on positiivselt finantskirjaoskuse tasemega seotud. Seega tasuks õppekavadesse, õppematerjalidesse ja koolitundidesse senisest enam rahatarkuse teemasid lõimida. Erilist tähelepanu tasuks pöörata raha kasvatamisega seotud teemadele, näiteks liitintressi olemuse ja investeerimisriskide hajutamise selgitamisele. Viimaseid oli enda sõnul Eesti koolis õppinud vähem kui viiendik vastanuteist. Arvestades senisest suuremat vastutust iseenda pensioniea rahalise kindlustamise eest, on investeerimisteemade põhjalikum mõistmine hädavajalik. Endiselt on suur erinevus eesti ja vene õppekeelega õpilaste finantskirjaoskuse tulemuste vahel. Sarnane lõhe on ka täiskasvanute rahatarkuse tasemes (Riitsalu, 2019b). Seega peaks riikliku finantskirjaoskuse programmi järgmise etapi kavandamisel senisest enam rõhku panema vene õppekeelega õpilastele ja nende peredele finantshariduse pakkumisele. Venekeelsetele koolidele on seni peamiselt tõlgitud eestikeelsetena loodud õppematerjale. Need aga ei võta arvesse kultuurilisi ega metoodilisi erinevusi, seepärast tasuks luua spetsiaalselt neile finantshariduse materjale. Vanemad saavad kaasa aidata lastele rahatarkuse õpetamisele nendega enam ostuotsuseid arutades ning majandusuudiseid analüüsides. Peaaegu kõigi jaoks on vanemad peamiseks infoallikaks rahaasju puudutavates küsimusest. Siin aga tasuks vanemail ka enda rahatarkuse tasemele kriitiliselt mõelda ning erapooletuist infoallikaist (näiteks minuraha.ee) täiendavat teavet toeks otsida. Rahatarkuse arendamisel on lisaks riigile, koolidele ja vanematele oluline roll ka finantssektoril. Pangad on juba investeerinud rahatarkuse kuu ja rahvusvahelise õpilaskonkursi läbiviimisse, saatnud eksperte koolidesse tunde läbi viima ning toetanud õppematerjalide loomist, ehkki PISA uuring ei ole suutnud näidata kõigi selliste väljastpoolt pakutud tundide tõhusust. LHV panga korraldatav Börsihai mäng3 on hea näide, kuidas saab investeerimisteemasid atraktiivselt õpetada ja seeläbi hoiakuid kujundada, ilma osalejate endi raha ohtu seadmata. See aitab saada esimesi kogemusi ja suurendada enesekindlust keerukate finantsotsuste tegemisel, kindlusel on aga PISA finantskirjaoskuse uuringu andmetel positiivne seos rahatarkuse tasemega. 2 3
OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies Täpsem info www.lhv.ee/et/hai
29
Sarnaseid mängulisi õppimisvõimalusi saab lõimida nii internetipanga kui mobiilirakenduste sisusse, samuti saab mängustada pangateenuste disaini. Viimaste kujundamisel tasub rakendada käitumuslikke tegureid, näiteks sarnaste inimestega võrreldavust, kohest tagasisidet otsustele ja visualiseerimist. Oluline on vaid jälgida, et hariduslikud eesmärgid püsiksid lahus ärilistest eesmärkidest. Kaks kolmandikku Eesti õpilastest leiab, et noored peaksid olema vabad ise oma rahaasjade üle otsustamisel. PISA finantskirjaoskuse uuringu suurepärased tulemused annavad lootust, et nad oskavad neid valikuid arukalt teha. Vaadates täiskasvanute finantskirjaoskuse ja finantskäitumise uuringute andmeid on aga põhjust uskuda, et hoolimata hiilgavast PISA tulemusest vajavad noored tarbijad endiselt tuge oma rahalise heaolu kindlustamisel. Seda nii koolist, kodunt kui ka finantssektorist.
30
Kasutatud allikad Eesti Pangaliit, 2020. Euroopa rahatarkuse viktoriin. https://www.pangaliit.ee/finantskirjaoskus/euroopa-rahatarkuse-viktoriin. Klapper, L., Lusardi, A., Van Oudheusden, P., 2014. Financial Literacy Around the World. Insights From The Standard & Poor’s Ratings Services Global Financial Literacy Survey. Meriküll, J., Rõõm, T., 2019. Estonian Household Finance and Consumption Survey: Results from the 2017 Wave (No. 1/2019), Occasional Paper Series. Eesti Pank, Tallinn. OECD, 2020. PISA 2018 Results (Volume IV): Are Students Smart about Money?, PISA, OECD Publishing, Pariis. OECD, 2016. OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies. OECD Publishing, Pariis. OECD, 2014. PISA 2012 Results: Students and Money: Financial Literacy Skills for the 21st Century, PISA. OECD Publishing, Pariis. Põder, K., Riitsalu, L., Kroos, K., 2020. Financial literacy and education in Estonia, raamatus: De Witte, K., Holz, O., De Beckker, K. (Eds.), Financial Education. Current Practices and Future Challenges, lk. 91-113. Waxmann Verlag, Münster. Rahandusministeerium, 2013. Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020, Tallinn. Riitsalu, L., 2019a. Tuleviku-minu rahaline heaolu. Kuidas nügida inimesi suurema rahalise heaolu suunas? Arenguseire Keskus, Tallinn. Riitsalu, L., 2019b. Soovitused finantskirjaoskuse edendamiseks Eestis, raportis: Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring, lk. 129–135. Riitsalu, L., 2014. Eesti õpilaste finantskirjaoskus. PISA 2012 uuringu tulemused. SA Innove, Tallinn. Riitsalu, L., Põder, K., 2016. A glimpse of the complexity of factors that influence financial literacy. International Journal of Consumer Studies 40, 722–731. https://doi.org/10.1111/ijcs.12291 Saar Poll, 2015. Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas 2015, Tallinn. Thaler, R.H., Sunstein, C.R., 2018. Nügimine. Viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni. Tänapäev, Tallinn. Tire, G., Puksand, H., Lepmann, T., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Lorenz, B., Siim, G., 2019. PISA 2018 Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. SA Innove, Tallinn. Turu-uuringute AS, 2019. Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring. Tallinn.
31
32