__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

Finantskirjaoskus

1


PISA 2018

Eesti õpilaste tulemused PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringus

Leonore Riitsalu Toimetaja: Gunda Tire Keeletoimetaja: Einar Rull Andmeanalüüs: OECD ja Leonore Riitsalu Küljendaja: Kristjan Paur (Artista Loovbüroo)

SA Innove 2020

3


Sisukord Sissejuhatus................................................................................ 5 Mis on PISA uuring?................................................................... 6 PISA finantskirjaoskuse uuring................................................. 7 Eesti õpilased rahvusvahelises võrdluses............................. 10 Seos lugemise ja matemaatika uuringu tulemustega............ 12 Muutus finantskirjaoskuses 2012. ja 2018. PISA uuringu tulemuste võrdluses.......................................... 12 Tulemused saavutustasemeti................................................... 13 Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta seos rahatarkusega................................... 15 Finantsharidus koolitundidest................................................. 16 Finantsterminitega kokku puutumine...................................... 18 Finantsharidus kodust.............................................................. 21 Õpilaste kogemused rahaasjade korraldamisel..................... 23 Pangateenuste kasutamine...................................................... 24 Motivatsioon ja kindlus rahaasjade korraldamisel................ 26


Sissejuhatus Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskus oma rahast nii igapäevaselt kui kaugemas tulevikus võimalikult palju kasu saada enda soovitud elustiili pidamiseks. Täpsemini lähtutakse PISA (Programme for International Student Assessment) uuringus järgnevast definitsioonist: Finantskirjaoskus on rahaasjade ja nendega seotud riskide teadmine ja mõistmine, motivatsioon ja kindlus neid teadmisi erinevates olukordades kasutada parandamaks isiklikku ja ühiskondlikku rahalist heaolu ning võimaldamaks majanduselus osalemist. Eesti koolides on PISA finantskirjaoskuse uuringut läbi viidud kaks korda. Esmakordselt vastasid 15-16aastased Eesti noored rahatarkuse küsimustele 2012. aastal, teine uuring toimus kuus aastat hiljem, 2018. aasta kevadel. Esimesel korral olid Eesti õpilased osalenud riikidest kolmandal kohal (OECD, 2014; Riitsalu, 2014). Selle aja jooksul on toimunud mitmeid muutusi. Esimene uuring jäi majanduskriisi järgsesse perioodi, teise ajaks oli oluliselt paranenud nii majanduskeskkond kui suurenenud sissetulekud. PISA põhiuuringu (funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused) tulemused näitasid Eesti hariduse kvaliteedi paranemist – Eesti õpilased paistsid oma 2018. aasta tulemustega eredalt silma kogu maailmas (Tire et al., 2019). Nende kuue aasta jooksul on märkimisväärselt panustatud ka finantshariduse edendamisse. Finantsharidus tähendab finantskirjaoskuse parandamise protsessi, selle kitsamas käsitluses tõlgendatakse finantshariduse pakkumist eelkõige koolitamisena, laiemas vaates on aga ka ise veebist info otsimine ja blogide lugemine üheks finantshariduse saamise viisiks. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) toetab pigem viimast, laiemat vaadet: Finantsharidus on protsess, mille käigus tarbijad täiendavad oma teadmisi finantsteenustest ning läbi info, juhendamise ja/või nõustamise arendavad oskusi ja kindlust teadvustamaks riske ja võimalusi rahaasjus, tegemaks teadlikke valikuid, teadmaks, kuhu abi saamiseks pöörduda ja tegutsemaks muul moel oma rahalise heaolu suurendamiseks. Esimese PISA finantskirjaoskuse uuringu järel käivitati Eestis riiklik finantskirjaoskuse edendamise programm (Rahandusministeerium, 2013). Selle rakendamisel on saanud enam tähelepanu just üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad. Loodud on rahatarkuse õppematerjale, välja antud raamatuid, koolitatud õpetajaid ja läbi viidud igakevadist rahatarkuse kuud. Eesti Pangaliidu eestvedamisel on 13-15aastased õpilased osalenud Euroopa rahatarkuse viktoriinis alates 2018. aastast (Eesti Pangaliit, 2020). Riiklikus õppekavas on rahatarkuse teemad viidud sisse majandus- ja ettevõtlusõppe ning ühiskonnaõpetuse ainekavadesse. Lisaks sellele on õpilastel võimalik kasutada avatud juurdepääsuga eestikeelseid rahatarkuse alaseid blogisid, videoloenguid, podcaste, e-raamatuid, kalkulaatoreid ja muid rakendusi (Põder et al., 2020). Seega, Eesti õpilastel, õpetajatel ja lapsevanematel on olnud võimalik finantsharidust saada oluliselt enam kui eelmise PISA finantskirjaoskuse uuringu ajal oli. Eesti õpilaste finantskirjaoskuse tase on PISA uuringu andmetel ja OECD arvutuste kohaselt nende kuue aastaga oluliselt paranenud. Kui 2012. aastal osalenud said keskmiseks rahatarkuse punktisummaks Eestis 529 ja olid 18 riigi võrdluses kolmandal kohal, siis 2018. aastal said Eesti õpilased keskmiselt 547 punkti ja on sellega 20 riigi võrdluses esikohal. Osalenud OECD riikide keskmine punktisumma oli 505. Finantskirjaoskuse tase on kuue aasta jooksul paranenud 18 punkti võrra. OECD rõhutab Eesti tulemust analüüsides, et lisaks suurele tipptasemel olijate osakaalule on siin õpilased võrdsemas seisus kui teistes riikides. Sotsiaalmajanduslik ja kooli taust ei tekita siin nii suuri erisusi rahatarkuse tasemes kui ülejäänud osalenud riikides.

5


Mis on PISA uuring? PISA on rahvusvaheline haridusuuring, mille käivitas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) 2000. aastal. See uuring mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmiste rakendamise oskusi igapäevases elus kolmes valdkonnas: funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused (Tire et al., 2019). Eesti õpilased on PISA uuringus osalenud 2006. aastast alates. Viimasel korral olid valimis 2002. aastal sündinud õpilased nii põhikoolidest, gümnaasiumitest, erakoolidest kui kutseõppeasutustest. PISA finantskirjaoskuse uuringus osalemine on riikidele vabatahtlik, tavapäraselt viib seda lisauuringut läbi vähem riike kui on põhiuuringus osalejaid. Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuring viidi läbi Rahandusministeeriumi initsiatiivil ja toel. PISA finantskirjaoskuse uuringu valimi moodustamisel kasutati tavapärast kahetasemelise valimi moodustamise põhimõtet. Esmalt valiti välja osalevad koolid. Valimi proportsionaalsus tagati kooli õppekeele, asukoha, suuruse ja tüübi järgi. Igast koolist osales uuringus mitte rohkem kui 52 õpilast. Kokku oli 2018. aasta PISA uuringu valimis 231 kooli ja 5316 õpilast kõikjalt üle Eesti. Neist 4000 õpilast vastas eesti, 1316 vene keeles. Tüdrukuid ja poisse oli vastajate hulgas ligikaudu pooleks, vastavalt 2651 ja 2665. Õpilased tegid arvutis 2-tunnilist testi eesti või vene keeles. Lisaks vastasid nad küsimustikule iseenda, oma kooli ja kodu kohta ning täiendavale rahaasjade korraldamist puudutavale ankeedile.

Harju mk 41.4%

Hiiu mk 0.5%

Saare mk 2.3%

Lääne mk 0.8%

Rapla mk 3.0%

Pärnu mk 7.7%

Lääne-Viru mk 6.1% Järva mk 2.5%

Viljandi mk 2.9%

Ida-Viru mk 11.6%

Jõgeva mk 1.9% Tartu mk 13.1%

Valga mk 2.4%

Põlva mk 1.8% Võru mk 1.9%

Joonis 1 Valimi jaotus maakondade järgi (PISA 2018 andmebaas) 2018. aastal PISA uuringus osalenud koolides jagati valimisse sattunud 15aastased õpilased kahte rühma. Suurem rühm osales põhiuuringus, väiksem finantskirjaoskuse uuringus. PISA finantskirjaoskuse uuring koosnes 43 küsimusest, millele vastamine võttis kokku tund aega. Lisaks lahendasid nad PISA lugemise ja matemaatika ülesandeid. Üksnes finantskirjaoskuse uuringu küsimustele vastas Eestis 1700 õpilast, matemaatika ja lugemise ülesandeid lahendas lisaks 2467 õpilast. Seega kokku olid Eesti finantskirjaoskuse uuringu tulemuste analüüsi aluseks 4167 õpilase vastused (OECD, 2020). Üle maailma osales PISA finantskirjaoskuse uuringus kokku ligi 117 000 õpilast 20 riigist.

6


5%

Narva

rn u

35%

nn

Muu li

13%

ud 49,7% druk Tü

Maa

Poisid 50,3%

6%

Ta

10 rtu %

Tallinn

31%

Joonis 2 Valimi jaotus elukoha ja soo järgi (PISA 2018 andmebaas)

PISA finantskirjaoskuse uuring Nagu teisteski PISA valdkondades, võetakse finantskirjaoskuse ülesannete koostamisel arvesse kolme aspekti (OECD, 2014): • sisu (content) – teadmised rahaasjust neljas valdkonnas: raha ja tehingud, rahaasjade planeerimine ja korraldamine, risk ja tulu ning finantskeskkond; • protsessid (processes) – info leidmine ja analüüsimine, hindamine ja kasutamine rahaasjus arukate valikute tegemiseks; • kontekst (contexts) – olukorrad, milles teadmisi kasutatakse, alates isiklikest ja lõpetades globaalsete sündmustega. Uuringus vaadeldi järgmisi kontekste: haridus ja töö, kodu ja perekond, üksikisik ja ühiskond. PISA tulemuste alusel jagunevad õpilased saavutustasemetele, iga vastaja kõrgeim tase on see, millel ta suudab õigesti vastata rohkem kui pooltele antud raskusastme ülesannetele. Rasked ülesanded

5 .tase 4. tase

Õpilane A on kõrgel saavutustasemel

Keskmised ülesanded

3. tase 2. tase

Õpilane B on keskmisel saavutustasemel

Kerged ülesanded

1. tase ja alla selle

Õpilane C on madalal saavutustasemel

Joonis 3 Saavutustasemed (OECD, 2020)

7


Tabel 1 Finantskirjaoskuse saavutustasemed (OECD, 2020)

Tase

Alumine lävend

Sellele või sellest kõrgemale tasemele kuuluvate õpilaste % OECD-s tervikuna

Mida selle taseme õpilased tavaliselt teavad ja oskavad

- oskavad kasutada oma oskusi paljudest erinevatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega ei pruugi oma elus niipea kokku puutuda; 5

625

10.5%

- osakavad analüüsida keerukaid finantsteenuseid ning võtta arvesse nendega seotud dokumentides ka otseselt mitte välja toodud asjaolusid, näiteks tehingukulud; - oskavad väga täpselt lahendada ebatavalisi olukordi rahaasjus, kirjeldada võimalikke otsuste tagajärgi ning tunnevad finantskeskkonda laiemalt, näiteks oskavad arvestada ka tulumaksuga.

- oskavad rakendada oma oskusi vähem levinud finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega puutuvad kokku täiskasvanuna, näiteks pangaarve kasutamine ja hoiuse liitintressi arvutamine;

4

550

33.1%

- oskavad tõlgendada ja hinnata mitmeid keerukaid rahaasjadega seotud dokumente, näiteks pangaarve väljavõte ning selgitada vähemlevinud finantsteenuste olemust; - oskavad teha rahaasjus otsuseid, mis arvestavad ka pikaajaliste tagajärgedega, näiteks pikaajalise laenu kogukulu mõistmine ning oskavad leida lahendusi rahaasjus vähemlevinud olukordades tekkivatele probleemidele.

- oskavad kasutada oma oskusi levinumatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega neil on kokkupuuteid;

3

475

62.8%

- hakkavad mõtlema oma otsuste tagajärgedele ning oskavad teha tuttavates olukordades rahaasjus lihtsaid plaane; - oskavad tõlgendada mitmesuguseid rahaasjadega seotud dokumente ning oskavad teha peamisi rahalisi arvutusi, sealhulgas protsendi arvutamine; - oskavad valida matemaatilisi tehteid igapäevaste küsimuste lahendamiseks rahaasjus, näiteks eelarve arvutused.

8


- hakkavad kasutama oma teadmisi levinumatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast ning oskavad kasutada finantsinfot otseselt sellega kokku puutuvates olukordades otsuste tegemisel; 2

400

85.3%

- teavad lihtsa eelarve pidamise väärtust ning oskavad peamiste rahaasjadega seotud dokumentide tingimusi tõlgendada; - oskavad teha lihtsaid rahalisi arvutusi, sealhulgas jagamine ning mõistavad seoseid rahaasjus, näiteks kasutada oleva summa ja tegelike kulude vahel. - teavad levinumaid finantsteenuseid ja finantsterminoloogiat ning osakavad rahaasjus lihtsamat infot tõlgendada;

1

326

96.3%

- teevad vahet soovidel ja vajadustel ning oskavad teha lihtsaid igapäevased tarbimisotsuseid; - teavad rahaasjadega seotud dokumentide (nt arve) otstarvet ning oskavad teha lihtsaid rahalisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine) olukordades, millega on ise tõenäoliselt isiklikult kokku puutunud.

Näidisülesanne PISA finantskirjaoskuse uuringu 4. raskustasemelt

Sisu Rahaasjade planeerimine ja korraldamine

Protsessid Info kriitiline hindamine ja rakendamine rahaasjus, et teha arukaid valikuid;

Kontekst

Vastuse vorm

Isiklik

Kompleksne mitmikvalik – arvuti poolt hinnatav ülesanne 9


Eesti õpilased rahvusvahelises võrdluses PISA 2018. aasta finantskirjaoskuse uuringus osalesid 20 riigi õpilased. Neist 13 riiki on OECD liikmesriigid. OECD riikide õpilaste keskmine tulemus oli 505 punkti, mis on 5 punkti kõrgem kui 6 aastat tagasi. Eesti õpilased said osalenud riikide hulgas kõige kõrgema keskmise tulemuse ehk 547 punkti. See on 42 punkti enam kui OECD riikide õpilased keskmiselt, mis on vaadeldav kui keskmine õpilaste edenemine rohkem kui ühe aasta õppimise jooksul. Soome õpilased jagasid Kanadaga teist ja kolmandat kohta. Ehkki Soome sai 537 punkti, on see koha mõttes statistiliselt eristamatu Kanada 532 punktist. Meie naabritest on Läti kooliõpilased 501 punktiga OECD keskmisel tasemel, Leedu ja Venemaa jäävad juba statistiliselt usaldusväärselt veidi alla OECD keskmist. Lisaks kõrgeimale punktisummale paistab Eesti OECD (2020) sõnul silma suurema võrdsuse poolest, õpilased on valmis finantsotsuseid tegema sõltumata nende pere või kooli taustast. Tabel 2 Finantskirjaoskuse keskmine tulemus riikide võrdluses Jrk

Riik

Riigid, kus keskmine tulemus EI OLE statistiliselt erinev nimetatud riigist

1

Eesti

547

2

Soome

537

Kanada

3

Kanada

532

Soome

4

Poola

520

5

Austraalia

511

USA, Portugal

6

USA

506

Austraalia, Portugal, Läti, Leedu

7

Portugal

505

Austraalia, USA, Läti

8

Läti

501

USA, Portugal, Leedu, Venemaa

9

Leedu

498

USA, Läti, Venemaa

10

Venemaa

495

Läti, Leedu, Hispaania

11

Hispaania

492

Venemaa

12

Slovakkia

481

Itaalia

13

Itaalia

476

Slovakkia

14

Tšiili

451

Serbia

15

Serbia

444

Tšiili

16

Bulgaaria

432

17

Brasiilia

420

18

Peruu

411

Gruusia

19

Gruusia

403

Peruu

20

Indoneesia

388

 

Riigi keskmine tulemus on statistiliselt oluliselt kõrgem kui OECD keskmine

Riigi keskmine tulemus on statistiliselt oluliselt nõrgem kui OECD keskmine

Riigi keskmine tulemus ei erine statistiliselt oluliselt OECD keskmisest

Allikas: OECD 2020

10

Keskmine tulemus


Eestis jõuavad enam kui pooled õpilased 4. või 5. saavutustasemele. Baasteadmised on olemas 95% Eesti õpilastest. Ka tasemel 2 ja kõrgemal olevate õpilaste osakaalu järgi on Eesti õpilased maailmas esikohal.

Õpilasi 1. tasemel ja sellest madalamal Eesti Kanada Õpilasi 1. tasemel ja sellest madalamal Poola Eesti Soome Kanada Lä� Poola Portugal Soome LeeduLä� Venemaa Portugal Leedu OECD keskmine Venemaa Hispaania OECD keskmine Austraalia Hispaania USA Austraalia Itaalia USA Slovakkia Itaalia Tšiili Slovakkia Tšiili Serbia Serbia Bulgaaria Bulgaaria Brasiilia Brasiilia Peruu Peruu Gruusia Gruusia Indoneesia Indoneesia 100 % %100

80 80

Vähem tase Vähem kuikui1.1.tase

60 60

40 40

Tase Tase11

2020

Õpilasi 2. tasemel ja sellest kõrgemal Õpilasi 2. tasemel ja sellest kõrgemal

0 0

Tase 2 2 Tase

20 20 40

4060

TaseTase 3 3

6080

80 % 100 100

%

Tase 4Tase 4 Tase 5 Tase 5

Joonis 4 Õpilaste osakaal saavutustasemete kaupa eri riikides Allikas: OECD, 2020

11


Seos lugemise ja matemaatika uuringu tulemustega Finantskirjaoskuse uuringus osalenud õpilased lahendasid ka matemaatika ja lugemise ülesandeid. PISA matemaatika ja lugemise uuringu tulemustega on rahatarkuse punktisummal statistiliselt oluline tugev seos Eestis selgitavad need 79% erinevusest finantskirjaoskuse punktisummas. Eestis said aga õpilased finantskirjaoskuse uuringus keskmiselt 14 punkti enam kui nende matemaatika ja lugemise skoor seda ennustanud oleks. Seega on nende finantskirjaoskuse tase kõrgem kui teiste riikide sarnaste matemaatikaja lugesimisoskustega õpilastel.

20 15 10 5 0 -5 -10 -15 Itaalia 34

Serbia 35

Bulgaaria 41

Slovakkia 41

Poola 46

Hispaania 46

Indoneesia 46

Peruu 47

Gruusia 47

Venemaa 48

Läti 49

Portugal 50

OECD keskmine 51

Austraalia 53

Kanada 53

USA 55

Tšiili 55

Leedu 56

Brasiilia 61

Soome 61

Eesti 64

-20

Joonis 5 Erinevus finantskirjaoskuse tegeliku punktisumma ning matemaatika ja lugemise taseme Joonis 5 Erinevus finantskirjaoskuse tegeliku punktisumma ning matemaatika ja lugemise taseme põhjal ennustatud põhjalpunktisumma ennustatudvahel punktisumma (Portugalis ja Lätis pole erinevus oluline). (Portugalisvahel ja Lätis pole erinevus statistiliselt oluline).statistiliselt X-teljel on välja toodudX-teljel nende õpilaste osakaal (%),toodud kes said ennustatust parema tulemuse Allikas: 2020 on välja nende õpilaste osakaal (%), kes saidOECD, ennustatust parema tulemuse (allikas: OECD, 2020)Matemaatilisi oskusi on vaja rahaasjade planeerimisel, liht- ja liitintressi arvutamisel, riskide ja tulude hindamisel ning laenu- ja investeerimisteenuste valimisel. Funktsionaalset lugemisoskust on rahaasjade korraldamisel

Matemaatilisi oskusi vaja rahaasjade planeerimisel, liht-tingimusi ja liitintressi riskide ja vaja selleks, et on mõista finantsteenuste ja lepingute ningarvutamisel, eristada müügisõnumeid olulisest infost. tulude hindamisel ning laenuja investeerimisteenuste valimisel. Funktsionaalset lugemisoskust on 2018. aasta PISA uuringu tulemuste põhjal saab väita, et matemaatika- ja lugemisoskused on Eesti rahaasjade korraldamisel selleks,ning et mõista finantsteenuste lepingute ningvalikuid eristadateha kui need õpilastel väga healvaja tasemel rahaasjus oskavad ja nad veelgi tingimusi arukamaid oskused seda võimaldaksid. müügisõnumeid olulisest infost. 2018. aasta PISA uuringu tulemuste põhjal saab väita, et matemaatika- ja lugemisoskused on Eesti õpilastel väga heal tasemel ning rahaasjus oskavad nad veelgi arukamaid valikuid teha kui need oskused seda võimaldaksid.

Muutus finantskirjaoskuses 2012. ja 2018. PISA uuringu tulemuste võrdluses

Muutus finantskirjaoskuses ja 2018. PISA uuringu võrdluses PISA finantskirjaoskuse2012. uuring on toimunud Eestistulemuste kahel korral, 2012. ja 2018. aastal. Mõlemal aastal on

samas uuringus osalenud veel 8 riiki: USA, Itaalia, Austraalia, Venemaa, Läti, Hispaania, Poola ja Slovakkia. PISA finantskirjaoskuse uuring on toimunud Eestis kahel korral, 2012. ja 2018. aastal. Mõlemal aastal OECD analüüs näitab,veel et 8üksnes kahes neist on selleVenemaa, kuue aasta jooksul toimunud on samas uuringus osalenud riiki: USA, Itaalia, Austraalia, Läti, Hispaania, Poola ja oluline muutus finantskirjaoskuse tasemes. Eestis on keskmine punktisumma tõusnud 18 punkti võrra, Austraalias langenud Slovakkia. 15 puntki. Ülejäänud seitsmes riigis pole muutus statistiliselt oluline.

OECD analüüs näitab, et üksnes kahes neist on selle kuue aasta jooksul toimunud oluline muutus finantskirjaoskuse tasemes. Eestis on keskmine punktisumma tõusnud 18 punkti võrra, Austraalias langenud 15 puntki. Ülejäänud seitsmes riigis pole muutus statistiliselt oluline. 12


526 520 500 560

506 492

486

476

480 540

466

460 520 440 500 492 420 480

511

USA

501 501

495

476

466Itaalia

484

547

486 Austraalia

481 470

460

510

501 501

495

484

Venemaa

Eesti

PISA 2012

520

492

529

526 511

506

510

Läti

520

492

Hispaania

481 470 Slovakkia

Poola

PISA 2018

440

Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides (allikas: OECD, 2020) 420 USA

Itaalia

Austraalia

Venemaa

Eesti

PISA 2012

Läti

Hispaania

Poola

Slovakkia

PISA 2018

Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuringu tulemused saavutustasemeti

Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides Allikas: OECD, 2020

Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides (allikas: OECD, PISA 2020) uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool kirjeldatud. Eestis on kuue aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud Tulemused saavutustasemeti tipptasemel olijate osakaal. PISA uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool kirjeldatud. Eestis Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuringu tulemused saavutustasemeti on kuue 40% aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud tipptasemel olijate osakaal. 35%

PISA uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool 30% kirjeldatud. Eestis on kuue aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud tipptasemel olijate osakaal. 25%

40% 20% 35% 15% 30% 10% 25%5% 20%0% 15%

1. tasemel ja madalamal

2. tasemel

3.tasemel

2012

10%

4. tasemel

5. tasemel

2018

Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti Allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas

5% Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti (allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas)

Eesti valimi moodustasid 73% ulatuses eesti õppekeelega õpilased ja 25% vene õppekeelega õpilased ning 2%0% pärinesid mitme õppekeelega koolidest. 1. tasemel ja

2. tasemel

3.tasemel

4. tasemel

5. tasemel

Nagu põhiuuringuteski, nii on ka finantskirjaoskuses eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste madalamal vahel jätkuvalt suur erinevus. Samas on mõlema õppekeele puhul kuue aasta jooksul finantskirjaoskuse tase tõusnud. 2012 2018

11

Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti (allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas)

13


vahel jätkuvalt suur erinevus. Samas on mõlema õppekeele puhul kuue aasta jooksul finantskirjaoskuse tase tõusnud. Tabel 3 Keskmine punktisumma õppekeele järgi. PISAPISA 2018 2018 andmebaas; Riitsalu, 2014 Tabel 3 Keskmine punktisumma õppekeele järgiAllikas: (allikas: andmebaas; Riitsalu, 2014)

2012 Eesti õppekeelega õpilased 540 Eesti õppekeelega õpilased Vene õppekeelega õpilased 498 Vene õppekeelega õpilased

2018 2012 560 540 514 498

2018 560 514

Valimist 49,7% olid tüdrukud ja 50,3% poisid. Poiste ja tüdrukute finantskirjaoskuse punktisumma Valimist 49,7% olid olulist tüdrukud ja 50,3% poisid. Poiste tüdrukute finantskirjaoskuse punktisumma vahel vahel statistiliselt erinevust polnud ei sel korraljaega eelmise finantskirjaoskuse uuringu ajal. statistiliselt olulist erinevust polnud ei sel korral ega eelmise finantskirjaoskuse uuringu ajal. Kuigi keskmises tulemuses soolisi erinevusi pole, on madalamal saavutustasemel ja tipptasemel Kuigi keskmises tulemuses soolisi erinevusi pole, on madalamal saavutustasemel ja tipptasemel poisse pisut poisse pisut rohkem kui tüdrukuid. rohkem kui tüdrukuid. 35

31

29,9

30

30,5

28

25 19,1

20

15,4

15 10 4,6

5 0

21,7

14,1

5,8

1. tase ja vähem

2. tase

3. tase Tüdrukud

4. tase

5. tase

Poisid

Joonis (%(%õpilastest) PISA 20182018 andmebaas Joonis8 8Tüdrukute Tüdrukutejajapoiste poistejaotus jaotussaavutustasemeti saavutustasemeti õpilastest,Allikas: allikas: PISA andmebaas)

Kooli õppekeele alusel saavutustasemeti analüüsides on on näha, et venekeelsetes koolides on on tipptasemel õpilasi Kooli õppekeele alusel saavutustasemeti analüüsides näha, et venekeelsetes koolides märksa vähem kui eesti õppekeelega koolides. tipptasemel õpilasi märksa vähem kui eesti õppekeelega koolides. 35

32,8

30

27,5

25

32,7 25,6

21,9

24,2

20 15 9,6

10 5 0

11,9

10

3,6

1. tase ja vähem

2. tase

12

3. tase

Eesti õppekeel

4. tase

5. tase

Vene õppekeel

9 Eestija vene õppekeelega õpilaste jaotus saavutustasemeti õpilastest,Allikas: allikas:PISA PISA 2018 Joonis Joonis 9 Eestija vene õppekeelega õpilaste jaotus saavutustasemeti (%(%õpilastest) 2018 andmebaas andmebaas)

Analüüsides soolisi erinevusi eesti- ja vene õppekeelega õpilaste rahatarkuse tasemes, on näha erinevusi. Analüüsides soolisi erinevusi eesti-finantskirjaoskuse ja vene õppekeelega tase õpilaste rahatarkuse tasemes, oneesti nähaõppekeelega koolis Vene õppekeelsega koolis on poiste kõrgem kui tüdrukutel, kultuurilisi erinevusi. Vene õppekeelsega koolis on poiste finantskirjaoskuse tase kõrgem kui olulisi soolisi erinevusi rahatarkuses pole. tüdrukutel, eesti õppekeelega koolis olulisi soolisi erinevusi rahatarkuses pole.

14

40

40 35

33,7 31,7

35

35,4 30,1


m

40

40

35

35 30

30 25

25

20

20

40

33,7 33,7 31,7 28 27,1

11,7 12,1 11,7 12,1

53,3 0

15

11

4

3,3

4

8,4

5 0

3. tase

4. tase

5. tase

Poisid

20

20

15

15

10

10 8,4

5

5

03. tase 0

1. tase ja vähem 2. tase

tase ja vähem 2. tase 2. tase 3. tase 3. tase 4. tase 4. tase5. tase 5. tase 1. tase 1. ja vähem

Tüdrukud

25

35,4

30,1

30 30,1

25,1 25,1 24,3 25 23,3 19,4

10

10

0 2. tase

23,3

20

15

5

30

25

35,4

35 35,4 35

31,7

28 27,128 27,1 30 23,3

15 12,1 11,7 10

33,7

35 31,7

25,1

40

40

27,6

27,6

24,3

24,3

23,8

23,8

19,4

8,4

4. tase

27,6

23,8

19,4

11,9

11

11

30,1

11,9

11,9

8,1

8,1

8,1

5. tase

tase ja vähem 1. tase ja1.vähem 2. tase 2. tase3. tase 3. tase 4. tase 4. tase 5. tase 5. tase

Tüdrukud

Tüdrukud Tüdrukud Poisid Poisid

Poisid

Tüdrukud TüdrukudPoisid Poisid

Joonis 10 ja 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti eesti (vasakul) ja vene (paremal) õppekeelega 11 Tüdrukute poiste(% jaotumine eesti (vasakul) õppekeelega õpilaste õpilastejahulgas õpilastest)saavutustasemeti Allikas: PISA 2018 andmebaas

, allikas: PISA 2018 Joonis 10 ja 11jaandmebaas) Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti eesti eesti (vasakul) õppekeelega õpilaste Joonis 10 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti (vasakul) õppekeelega õpilaste Uuringu valimist moodustasid 31% Tallinna, 33% ülejäänud linnade ja 36% maakoolide õpilased. Kui

(% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas) (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas) võrrelda omavahel linnaja maakoolide õpilasi, siis nende punktisumma statistiliselt oluliselt ei erine.

Kui vaadata suuremaid linnasid eraldi, siis eristub selgelt Narva, kus keskmine punktisumma on ligi 50 punkti võrra väiksem kui Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tõenäoliselt on põhjused Narva keskmiselt madalamates tulemustes samad, mis eesti- ja vene õppekeelega õpilaste erinevuses.

drukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti vene õppekeelega õpilaste hulgas (% likas: PISA 2018 andmebaas)

Tabel Piirkondlikud punktisummad Statistikaameti kasutatava NUTS 3 1 jaotuse alusel. Allikad: PISA ja Joonis 11 4Tüdrukute jakeskmised poiste jaotumine saavutustasemeti vene vene õppekeelega õpilaste hulgas (%2012 (% Joonis 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti õppekeelega õpilaste hulgas 2018 andmebaas 13 õpilastest, allikas: PISA PISA 20182018 andmebaas) õpilastest, allikas: andmebaas)

Piirkond

2012

2018

Põhja-Eesti

13 53713

Lääne-Eesti

544

559

Kesk-Eesti

527

538

Kirde-Eesti

498

509

Lõuna-Eesti

528

551

555

Mõlema PISA finantskirjaoskuse uuringu puhul on silma torganud Kirde-Eesti õpilaste mõnevõrra madalamad tulemused. Siiski on hea näha, et ka Kirde-Eesti punktisumma on tõusnud sama palju kui näiteks Kesk-Eesti tulemus, ületades napilt OECD keskmist tulemust.

Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta seos rahatarkusega OECD on tekitanud õpilaste sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta indeksi. Selle indeksi ülemise 25% hulka kuuluvatel õpilastel oli kõigis osalenud riikides märkimisväärselt kõrgem punktisumma kui indeksi alumisse veerandisse jäävatel õpilastel. Eestis oli nende kahe õpilaste segmendi skooride erinevus finantskirjaoskuses 55 punkti, OECD riikides aga keskmiselt poole võrra suurem ehk 78 punkti. Seega on sotsiaalmajanduslikul ja kultuurilisel ebavõrdsusel siin väiksem mõju kui teistes osalenud riikides (OECD, 2020). Nii nagu 2012. aasta testi tulemusteski, selgitas Eestis õpilase sotsiaalmajanduslik taust finantskirjaoskuse tulemuse variatsiooni osalenud riikidest kõige vähem. 2018. aasta uuringus selgitas see Eestis skoori erinevust 6.1% (OECD keskmine 10.2%). 1

NUTSi piirkonnad Eesti Statisikaameti kodulehel: www.stat.ee/296046

15


Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta indeksi loomisel kasutatakse mitmeid tunnuseid, muuhulgas arvestatakse vanemate haridustaseme, töökoha ja koduse varaga. Näiteks auto olemasolu ja raamatute arvu kodus saab kasutada nii jõukuse kui kultuurilise tausta hindamiseks. Esimeses PISA finantskirjaoskuse uuringus olid Eestis just raamatud need, mis enim rahatarkuse taset selgitasid (Riitsalu & Põder, 2016). Ka sel korral on raamatute arvu ja rahatarkuse punktisumma vahel tugev seos. Õpilastel, kellel on kodus üle 200 raamatu, on finantskirjaoskuse tulemus ligi 80 punkti võrra kõrgem kui neil, kel raamatuid pole üldse või vaid paar üksikut. Seda seost võib tõlgendada mitmeti. Raamatute arv võib näidata õpilase silmaringi ja pere kultuurilist tausta, samas võib tegu olla hoopis pere jõukuse indikaatoriga. Tasub tähele panna, et ei küsita, kas õpilased neid raamatuid ka avanud on või mis valdkondadest need peamiselt pärinevad.

Joonis 12 Finantskirjaoskuse punktiskoori erinevus võrreldes nende õpilastega, kellel kas raamatuid kodus üldse ei ole või on ainult mõned (punktides, legendis usaldusintervallid) Alikas: PISA 2018 andmebaas

Finantsharidus koolitundidest Lisaks finantskirjaoskuse ülesannetele täitsid õpilased taustaküsimustiku rahatarkuse alaste hoiakute, finantsteenuste kasutamise ja rahaasjade korraldamise kogemuse kohta. Samuti küsiti, kui palju nad finantskirjaoskuse teemadega koolitundides kokku on puutunud ning kas ja kui palju neile finantsharidust on pakutud. Selle taustaküsimustiku vastused aitavad finantsharidust senisest paremini kavandada ja pakkuda. Enda sõnul on rahaasjade korraldamist õppinud spetsiaalselt rahaga ümberkäimist puudutavas aines 39% ja mõne muu õppeaine osana 52% Eesti õpilastest. Koolivälises ringi- või klubitegevuses on rahaga ümberkäimist õppinud 39% vastanuist.

16


olnud (% valimist) 80 käigus väljaspool koolitundide aega Matemaatikatunnis Klassivälise tegevuse 555 68 68 558 70 550 Muus tunnis viis 39 Rahaasjade õppimise Rahaasjade õppimise viis Koolivälise külalise antud ühekordses 25 545 60 565koolitunnis 558 Klassivälise tegevuse käigus väljaspool aega 35 560 koolitundide 540 52

Joonis 13 Rahaga ümberkäimise õppimine (allikas: PISA 2018 andmebaas) 565 560 60 50 40

555 550

50 alaste ülesannete lahendamise Rahaasjade viis 535 555

545 39

540

80

39

40

550

68

535 530

35 556 555 538 547

35

530

535 25 25 70 30 545 525 viis Rahaasjade 535 korraldamist puudutavate ülesannetega on kokku puututud eelkõige matemaatika Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise 540 30 60 530 535 20 535 lahendama 520 530 õppeainetes80 tunnis. Muudes on enda sõnul sarnaseid ülesandeid pidanud 39% 530 50 20 68 515 10 530 vastanuist. 525 70 35

40

Keskmine punktisumma

525

0 25 25 30 (allikas: Joonis 14 Rahaasjade alased ülesanded koolitunnis PISA andmebaas) 520 50 515 Rahaasjade-alaseid on olnud (% valimist) 20 0 Koolis õppeaines, ülesandeid mis puudutas spetsiaalselt rahaga ümberkäimist 515 35 Keskmine punktisumma On õppinud rahaga40 ümberkäimist (% valimist) Keskmine punktisumma Rahaasjade-alaseid Keskmine 10 Koolis mõne muu õppeaine osana 25 Matemaatikatunnis 30 lahendamise viis 25 ülesandeid on tulemus Rahaasjade alaste mis ülesannete Koolis õppeaines, puudutas spetsiaalselt rahaga 0 Koolis õppeaines, mis puudutas rahaga ümberkäimist Koolis õppeaines, mis puudutas spetsiaalselt rahaga ümberkäimist Koolivälises ringi- spetsiaalselt või klubitegevuses 20 olnud (% valimist) Rahaasjade-alaseid ülesandeid on olnud (% valimist) Muus ümberkäimist Koolis mõne muu õppeaine osana Koolis tunnis mõne muu õppeaine osana Koolis mõne muu õppeaine osana 10 Matemaatikatunnis 68 556 Koolivälises ringi- või klubitegevuses Koolivälises ringi- või klubitegevuses Matemaatikatunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis 0 Muus tunnis Koolivälises ringi- või klubitegevuses 39 555 Joonis 13 Rahaga ümberkäimiseRahaasjade-alaseid õppimine Allikas: PISA 2018 andmebaas ülesandeid on olnud (% valimist) Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Muus tunnis 25 Klassivälise tegevuse käigus538 väljaspool koolitundide aega Koolivälise antud ühekordses koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega külalise 547 Matemaatikatunnis Rahaasjade korraldamist puudutavate ülesannetega on35kokku puututud eelkõige matemaatika tunnis. Muudes õppeainetes on enda ülesandeid lahendama pidanud 39% vastanuist. tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega Muussõnul tunnis Rahaasjade õppimise viis sarnaseidKlassivälise 10

520

60

Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis

565

Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise18viis

558 Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega

560

18 Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis 555 Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis

80550

70545 60540 535

50

530

40

525

30

520

20515 10

68

560 556 18 556 555 555lahendamise viis Rahaasjade alaste ülesannete 555 550 550

555

560

535

560

556 530

555

25 550 545

35 25

555 545

545

540

540

535

540

530

535

525

Keskmine punktisumma

547

547

547 538

538

535 538 530

525 0 Koolis õppeaines, mis puudutas 530 Keskmine punktisumma spetsiaalselt rahaga ümberkäimist Rahaasjade-alaseid ülesandeid on olnud (% valimist) 525 Matemaatikatunnis Keskmine punktisumma Koolis mõne muu õppeaine osana

KeskmineMuus punktisumma tunnis Matemaatikatunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Matemaatikatunnis tunnis Muus tunnis KlassiväliseMuus tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega Muus tunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspoolKlassivälise koolitundide aega tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega

Koolivälises ringi- või klubitegevuses Matemaatikatunnis

Joonis 14 Rahaasjade alased ülesanded koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega Allikas: PISA andmebaas

19 Matemaatika tunnis rahaasjade kohta käivate ülesannetega kokku puutunud õpilased said 16 punkti rohkem kui need, kes ei olnud selliseid ülesandeid lahendanud antud tunnis või ei osanud vastata, kas olid 19 või ei. Kokkupuude rahaasjade ülesannete lahendamisega teistes tundides ja rahatarkuse tase ei olnud 18 19 Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis omavahel märkimisväärselt seotud. Üllataval kombel omasid ühekordsed külalistunnid või koolivälised tegevused finantskirjaoskusega negatiivset seost kõigis osalenud riikides. Eestis said koolivälise külalise 560 556 õppinud 555 19 punkti vähem kui sel moel rahatarkust mitte saanud õpilased. Kooliväliste tunnis rahaasju 555 tegevuste negatiivne seos oli nõrgem. OECD oletab, et ühekordsed ja koolivälised tegevused võivad olla 547 550 enam kasutatud nende poolt, kelle rahatarkuse tase on keskmisest madalam. Kindlasti vääriks selliste 545 finantshariduse programmide mõju põhjalikumat analüüsi. 540

538

Teiste riikidega võrreldes on Eesti õpilased saanud finantsharidust keskmisest enam kõigil neljal moel.

535 530 525

Keskmine punktisumma

Matemaatikatunnis Muus tunnis Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega

17

19


moel. 80 70 60 50 40 30 20 10 0

Matemaatikatunnis

Muus tunnis

Eesti

Koolivälise külalise antud Klassivälise tegevuse käigus ühekordses koolitunnis väljaspool koolitundide aega OECD keskmine

Joonis 15 Rahaasjade alaste ülesannetega koolis ja koolivälises tegevuses kokku puutunud õpilaste osakaal

(% valimist) Allikas: PISA 2018 andmebaas Joonis 15 Rahaasjade alaste ülesannetega koolis ja koolivälises tegevuses kokku puutunud õpilaste osakaal valimist, allikas: 2018 andmebaas) Õpilastel(% paluti viimase 12 kuuPISA jooksul kasutatud õpikute põhjal öelda, kas mõni neist puudutas ka rahaasju.

Vähem kui kümnendik õpilastest Eestis väitis, et on kasutanud spetsiaalset rahaasjadele pühendatud õpikut

Õpilastel paluti viimase jooksul kasutatud õpikute öelda, kas mõni neist puudutas ka ja 41% vastanutest tõdes,12 et kuu on rahaasjade käsitlusega kokkupõhjal puutunud mõne teise aine õpikus. Ootamatult on neil vähestel, õnnestunudõpilastest rahaasjade õpikutväitis, viimase jooksul käes hoida, finantskirjaoskuse rahaasju. Vähemkel kuionkümnendik Eestis et 12 on kuu kasutanud spetsiaalset rahaasjadele tulemus 50 punkti võrra madalam kui teistel. Samasugune negatiivne seos oli kõigis osalenud riikides, välja pühendatud õpikut ja 41% vastanutest tõdes, et on rahaasjade käsitlusega kokku puutunud mõne arvatud Hollandis. Neil, kes rahaasjust mõne teise aine õpikus on lugenud, on Eestis skoor 36 punkti teise õpikus. Ootamatult on neilseos vähestel, kel on õnnestunud rahaasjade viimase 12 vaid kuu võrraaine kõrgem (OECD, 2020). Seega, raamatutarkuse ja rahatarkuse vahel onõpikut olemas, aga seda jooksul hoida, finantskirjaoskuse muude käes valdkondade sisusse lõimituna. tulemus 50 punkti võrra madalam kui teistel. Samasugune negatiivne seos oli kõigis osalenud riikides, välja arvatud Hollandis. Neil, kes rahaasjust mõne teise aine õpikus on lugenud, on Eestis skoor 36 punkti võrra kõrgem (OECD, 2020). Seega, seos Finantsterminitega kokku puutumine raamatutarkuse ja rahatarkuse vahel on olemas, aga seda vaid muude valdkondade sisusse Õpilastele esitati loetelu rahaasju puudutavatest terminitest ning küsiti, kas nad on viimase 12 kuu jooksul lõimituna. nendega kokku puutunud. Üldse polnud enam kui pooled kuulnud optsioonidest. Väga hästi teatakse pangalaene, ettevõtjaid ja tulumaksu. Oluline on siin silmas pidada, et õpilased teavad neid termineid enda sõnul, aga nende tegelikke teadmisi ei kontrollitud.

Finantsterminitega kokku puutumine tundmist OECD keskmisega, paistab silma vähene arusaam Võrreldes Eesti õpilaste finantsterminite liitintressi olemusest. Kuigi osalenud OECD riikides teab selle tähendust vaid veerand õpilastest, siis

Õpilastele esitati loetelu rahaasju puudutavatest terminitest ning küsiti,Ilma kas nad on viimase 12 kuu Eestis on see erakordselt kasin – kõigest 15% on enda sõnul seda õppinud. liitintressi imet mõistmata ei ole enda raha kokku kasvatamine eriti tõenäoline. Seeenam võib osaliselt selgitada, miks Eestis väärtpaberitesse jooksul nendega puutunud. Üldse polnud kui pooled kuulnud optsioonidest. Väga hästi investeerimisega vaid mõni protsent elanikkonnast tegeleb (Meriküll & Rõõm, 2019; Turu-uuringute AS, 2019).

20 ja arutelude kohta, mis on viimase 12 kuu jooksul Lisaks küsiti õpilastelt rahaasju puudutavate tegevuste koolis ette tulnud. Selgus, et Eesti koolides on olnud vähe arutelusid ja ülesandeid tarbijate õiguste ja aktsiainvesteeringute teemadel. Enam kui poolte õpilaste sõnul on siiski mõnikord koolis seletatud raha otstarvet ja kulutuste planeerimist, arutletud ostusoovide ja vajaduste erinevuse üle tarbimisotsustes ning analüüsitud reklaame, et mõista, kuidas need ostma ärgitavad.

18


Mõeldes oma koolitundidele viimase 12 kuu jooksul: kas oled kuulnud või õppinud järgmisi termineid? Pole üldse kuulnud

Olen kuulnud, kuid ei mäleta tähendust

Intressimakse

52,0

34,1

13,8

Investeeringu tootlus

30,8

37,5

31,6

Osakud/aktsiad

36,6

36,1

27,3

Kulum

Dividend

29,5

41,6

28,8

Hajutamine

72,7

19,5

7,5

Palk

5,8

Ettevõtja

7,6

Keskpank

72,2

20,3

77,8

16,4

71,1

21,2

Krediidiriski vahetustehing

39,7

39,3

21,1 8,7

54,9

30,0

15,2

Eelarve

41,1

33,5

25,4

Pensioniplaan

63,7

27,6

Ostuoptsioon

24,0

36,7

39,3

20,0

12,8

33,6

53,6 0,0

17,9

37,4

44,8

7,8

17,6

42,3

40,1

Deebetkaart

15,5

43,5

41,0

Vahetuskurss

Tulumaks

47,4

36,9

15,7

Liitintress

Pangalaen

Olen seda õppinud ja tean, mida see tähendab

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

Joonis 16 Õpilaste osakaal, kes on koolitundides viimase 12 kuu jooksul kuulnud või õppinud termineid antud loetelust (% õpilastest) Allikas: PISA 2018 andmebaas

Joonis 16 Õpilaste osakaal, kes on koolitundides viimase 12 kuu jooksul kuulnud või õppinud termineid antud loetelust (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)

90,0 Võrreldes Eesti õpilaste finantsterminite tundmist OECD keskmisega, paistab silma vähene

80,0 arusaam liitintressi olemusest. Kuigi osalenud OECD riikides teab selle tähendust vaid veerand 70,0 õpilastest, siis Eestis on see erakordselt kasin – kõigest 15% on enda sõnul seda õppinud. Ilma

60,0 liitintressi imet mõistmata ei ole enda raha kasvatamine eriti tõenäoline. See võib osaliselt selgitada, 50,0 miks Eestis investeerimisega vaid mõni protsent elanikkonnast tegeleb (Meriküll & Rõõm, 2019; 40,0 Turu-uuringute AS, 2019). 30,0 20,0 10,0

20

0,0

Eesti

OECD keskmine

Joonis 17 Õpilaste osakaal, kes on neid termineid õppinud ja teab nende sisu (protsentides) Allikas: OECD, 2020

Joonis 17 Õpilaste osakaal, kes on neid termineid õppinud ja teab nende sisu (protsentides, allikas: OECD, 2020) Lisaks küsiti õpilastelt rahaasju puudutavate tegevuste ja arutelude kohta, mis on viimase 12 kuu

19


mõnikord tihti

66,9% 10,7%

mõnikord tihti

Kirjeldanud raha otstarvet ja kasutusvõimalusi

62% 11,9%

Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele erineb raha kulutamisest soovidele

10,7%

11,9%

22,5%

Arutanud tarbijate tihti mitte kunagi mõnikord õiguste Kirjeldanud üle 560 raha otstarvet ja kasutusvõimalusi kokkupuu 559 detes 555 finantsasu 550 tustega 550

mitte kunagi 38,5% mõnikord Kirjeldanud raha otstarvet 52,0%ja kasutusvõimalusi tihti 9,5%

545

d raha otstarvet ja kasutusvõi 38,5% malusi

mitte kunagi 52,0% mõnikord tihti

555

mõnikord

552

545 544

540 535

51,6% mitte kunagi mõnikord tihti

tihti

561

550

58,2%

Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele 8,9% erineb raha kulutamisest soovidele

550 550 559

565 560

29%

Arutanud, kuidas aktsiaturule investeeritud raha väärtus ajaUurinud, jooksul kuidas raha muutub kulutamine

Kirjeldanud raha otstarvet ja 9,5% kasutusvõimalusi

mitte kunagi

12,7%

26,1%

Arutanud, mitte kunagi mõnikord kuidas tihti aktsiaturule 565 investeeritud 560 raha väärtus 560 aja 555 558jooksul muutub 550 Arutanud, kuidas aktsiaturule inves 545 547 mitte kunagi 39,5% 540 mõnikord 51,6% Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele erineb tihtiraha kulutamisest soovidele8,9%

Arutanud tarbijate õiguste üle kokkupuudetes finantsasutustegaKirjeldanu

Arutanud tarbijate õiguste üle kokkupuudetes finantsasutustega

mitte kunagi 565 560 555 550 545 540 535 530

vajadustele erineb raha kulutamisest 39,5% soovidele 560 547 558

mõnikord

Analüüsinu d reklaame mitte kunagi mõnikord eesmärgig tihti a mõista, Uurinud, kuidas planeerida 565 kuidas kulutuse tasumist 560 need 562 555 ärgitavad 550 inimesi 550 545 asju ostma 546 540 mitte kunagi 22,7% 535 mõnikord 60% Uurinud, kuidas planeerida kulutuse tasumist tihti 17,2%

Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista, kuidas need ärgitavad Uurinud, inimesi asju ostma kuidas Uurinud, kuidas planeerida planeerida kulutuse tasumist 17,2% kulutuse 22,7% tasumist mitte kunagi mõnikord 60% tihti

mitte kunagi

tihti 565 560 555 550 545 540 535 530

563

544

58,2% 12,7%

Uurinud, kuidas planeerida kulutuse tasumist

62%

66,9%

550

mõnikord tihti

546

Arutanud, kuidas aktsiaturule investeeritud raha

562 546 550

mõnikord

tihti

563 552 544

Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista, kuidas

ärgitavad inimesi asju ostma väärtus aja jooksul muutub Joonis 18 Viimase 12 kuu jooksul järgmist tüüpi tegevuste ja ülesannete lahendamisega kokkuneed puutunud õpilaste osakaal ning nende keskmine finantskirjaoskuse tulemus Allikas: PISA 2018 andmebaas

Rahatarkuse mõisteteArutanud tundmise ja finantskirjaoskuse skoori vahel oli ootuspäraselt positiivne seos. Analüüsinu Ootamatu d reklaame Arutanud, lahendamise vahel – see oli pea oli aga seos finantskirjaoskuse ja konkreetsete rahaasjade ülesannete kõikjal tarbijate eesmärgig kuidas õiguste ja kõigis teemades negatiivne (OECD, 2020). Eestis oli finantskirjaoskusel positiivne seos vaid reklaamide Uurinud, kuidas raha kulutamine aktsiaturule a mõista, Kirjeldanud raha otstarvet ja üle kuidas planeerida sisu analüüsimisega koolis. Muude teemade käsitlemine tõiinvesteeritud see pigem kaasaUurinud, madalama punktisumma vajadustele erineb kuidas või kasutusvõimalusi kokkupuu kulutuse tasumist raha kulutamisest soovidele need raha väärtus puudus seos üldse. Selle tõlgendamine vajaks kindlasti täiendavat analüüsi. detes ärgitavad

aja jooksul

finantsasu OECD oletab, et enam on selliste ülesannetega kokku puutunud inimesi muutub madalama finantskirjaoskuse tasemega tustega asju ostma õpilased. See tähendab, et kasin rahatarkus on viinud nende teemade õppimiseni, mitte vastupidi. Antud väidemitte vajaks seost Eestis raske kunagi aga testimist, 561esmapilgul on sellist mitte kunagi 563 leida. mitte kunagi 544 mõnikord tihti

20

544 552

mõnikord tihti

544 546

mõnikord tihti

552 563


Märkus: tumedam tulp väljendab statistiliselt olulist erinevust

Joonis 19 Rahaasju puudutavate tegevuste ja ülesannete lahendamise seos finantskirjaoskuse punktisummaga OECD riikides keskmiselt Allikas: OECD, 2020

Finantsharidus kodust Rahaasjus saadakse infot eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Õpetajatelt on rahaasjade korraldamise kohta infot saanud pooled õpilased. Televisiooni ja raadiot nimetavad rahaasjus oma infoallikaks vähem kui pooled õpilastest. Neil õpilastel, kes vanematelt rahaasjus infot ei saa, on finantskirjaoskuse skoor 50 punkti võrra madalam kui neil, kes saavad vanemailt vastavat teavet. Sõpradelt saadud infoga on seos vastupidine – need, kes sõpru rahaasjade infoallikana ei nimeta, on finantskirjaoskuse punktisumma 8 punkti võrra kõrgem. Interneti infoallikana kasutajate punktisumma oli 17 punkti võrra kõrgem kui mittekasutajail. Tabel 5 Rahaasjade infoallikad Allikas: PISA 2018 andmebaas

Sel moel info saajate osakaal (%)

Keskmine tulemus, kui on sel moel rahatarkust saanud

Keskmine tulemus, kui ei ole sel moel rahatarkust saanud

Vanematelt

95

554

504

Sõpradelt

59

547

556

TV ja raadiost

45

541

559

Internetist

83

554

537

Ajakirjadest

31

541

556

Õpetajatelt

51

549

553

21


• konkreetse ostuenda jaoks raha kogumine ning • õpilase kulutamis-ja säästmisotsused; • pere eelarve; •Õpilastelt majandusja rahandusuudised. küsiti, kui sagedasti arutavad vanemad nendega neil teemadel: •

konkreetse ostu jaoks raha kogumine ning

• õpilase enda kulutamis-ja säästmisotsused; Sagedamini arutatakse konkreetsete ostuotsuste ja nende jaoks raha kogumise teemadel. Harvem • majandusja rahandusuudised. • pere eelarve; tulevad jutuks majandusuudised ning pere eelarve. Sagedamini arutatakse konkreetsete ostuotsuste ja nende jaoks raha kogumise teemadel. Harvem • konkreetse ostu jaoks raha kogumine ning

tulevad jutuks majandusuudised ning pere eelarve.

• majandus- ja rahandusuudised.

Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes

Sagedamini arutatakse konkreetsete ostuotsuste ja nende jaoks raha kogumise teemadel. Harvem tulevad jutuks majandusuudised ning pere eelarve. Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes

Mitte kunagi võikunagi peaaegu mitte kunagi korda Mitte või peaaegu mitte kunagi 1-21-2 kordakuus kuus Majanduse või rahandusega Majanduse või rahandusega seotudseotud uudised uudised Kogumine konkreetse ostu jaoks

Kogumine konkreetse ostu jaoks

38% 38%

12%

12%

43%

Pere eelarve

38% 29%

29% 24% 24%

17% 32%

32%

38%

Õpilase säästmisotsused

Õpilase kulutamisotsused

36% 36%

43%

Pere eelarve

Õpilase säästmisotsused Õpilase kulutamisotsused

1-2korda korda nädalas Peaaegu Peaaegu 1-2 nädalas iga päev iga päev

36% 41%

36%

41%

41%

41%

5% 17% 10%

16% 21% 24%

5% 10%

5%

16%

6%

21% 7% 24%

5% 6% 7%

Joonis 20 Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (summa on väiksem kui 100% vastamata Joonis võrra). 19 Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (allikas: PISA 2018 jätnud õpilaste Allikas: PISA 2018 andmebaas

andmebaas)

Teemade lõikes ilmneb ootamatu seos, sagedasem rahaasjade arutamine esineb madalama punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine finantskirjaoskuse punktisumma neil, sel teemal kunagi vanematega ei räägi (563). Paar korda kuus pere rahaasju arutanud Joonis 19kes Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (allikas: PISA õpilased 2018 said Teemade lõikesjailmneb ootamatu seos,arutanud sagedasem rahaasjade arutamine madalama keskmiselt 550 punkti paar korda nädalas õpilased 534 punkti. Kõigeesineb madalam skoor oli nendel, andmebaas) kes räägivad kodus pere rahaasjust igapäevaselt (522). punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine Sarnane negatiivne seos on ka ülejäänud teemade lõikes. Üksnes kulutamisotsustest kodus rääkimise 24 ja majandusuudiste arutamise puhul on kõrgeim skoor neil, kes nimetatud teemal paar korda nädalas vanematega räägivad (vastavalt 554 ja 551). Esimeses PISA finantskirjaoskuse uuringus 2012. aastal oli Teemade lõikes ilmneb ootamatu seos, sagedasem rahaasjade arutamine esineb madalama Eestis seos vastupidine, siis oli kõrgem punktisumma neil õpilastel, kes rääkisid vanematega rahaasjust punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine vähemalt korra nädalas või tegid seda igapäevaselt (Riitsalu, 2014). Nende viie teema põhjal arvutas OECD välja vanemate seotuse indeksi. Eestis oli selle keskmine väärtus võrdlemisi madal ja jäi tugevalt alla OECD keskmisele.24 See tähendab, et vanemad ei tegele eriti oma laste rahatarkuse parandamisega ega kaasa neid vastavatesse aruteludesse. Pereringis rahaasjade sage arutamine tõstis osades riikides finantskirjaoskuse taset, aga mitte kõigis. Portugalis, Tšiilis, Bulgaarias, Peruus, Itaalias, Brasiilias ja Gruusias oli pereringis sagedasti rahaasju arutavate õpilaste finantskirjaoskus kõrgemal tasemel, isegi kui arvestada sotsiaalmajanduslikust taustast tulenevaid erisusi. Seevastu Eestis, Poolas, USA-s, Kanadas ja Lätis tähendas sagedane pereringis rahaasjade arutamine hoopis finantskirjaoskuse punktisumma langust (OECD, 2020). Samal ajal nimetavad Eesti õpilased vanemaid oma peamiseks rahatarkuse infoallikaks.

22


Õpilaste kogemused rahaasjade korraldamisel Õpilastelt küsiti, kuivõrd vabad nad on finantsotsuseid tegema. Selleks paluti neil hinnata, kuivõrd nad nõustuvad järgnevate väidetega: • ma võin iseseisvalt otsustada, millele ma oma raha kulutan; • ma võin kulutada väiksemaid summasid oma rahast iseseisvalt, aga suuremate summade puhul pean küsima vanematelt või hooldajatelt luba; • ma pean alati enne raha kulutamist vanematelt või hooldajatelt luba küsima; • ma olen ise oma rahaasjade eest vastutav (nt varguse ennetamine). Enda sõnul on 87% Eesti õpilastest vabad ise otsustama, millele nad oma raha kulutavad. Suuremate ostude puhul peab 64% vastanutest siiski vanematelt luba küsima. Igasuguste summade kulutamiseks peab luba küsima 22% õpilastest. Iseenda rahaasjade eest vastutavad 82% õpilastest. Seos iseenda rahaasjade korraldamise ja finantskirjaoskuse taseme vahel on märkimisväärselt tugev. Need, kes nõustusid esimese väitega ja vastutavad ise oma ostuotsuste eest, said 51 punkti enam kui need, kes selle väitega ei nõustunud. Ise oma rahaasjade eest vastutavad õpilased (neljanda väitega nõustunud) said 41 punkti võrra kõrgema finantskirjaoskuse skoori. Seega, isiklik kogemus rahaasjade korraldamisel on rahatarkusega positiivselt seotud. Järgnevalt paluti vastata sissetulekuallikate kohta. Peamised sissetulekuallikad on Eesti õpilaste jaoks taskuraha ilma selle eest majapidamistööde tegemise kohustuseta (72%) ning sõpradelt või sugulastelt kingiks saadud raha (88%). Tabel 6 Õpilaste sissetulekuallikad ja finantskirjaoskuse tulemus Allikas: PISA 2018 andmebaas

Keskmine skoor neil, kes saavad sel moel raha

Keskmine skoor neil, kes ei saa sel moel raha

Tasu või taskuraha kodus regulaarselt tehtavate majapidamistööde eest

533

564

Tasu või taskuraha ilma majapidamistöid tegema pidamata

558

535

Töötamine väljaspool koolitunde (nt töö koolivaheajal, osaajaga töö)

546

557

Perefirmas töötamise eest

531

557

Väljaspool kodu tehtud juhutööde eest (nt lapsehoidmine või muruniitmine)

541

560

Kingitusena sõpradelt või sugulastelt

557

509

Asjade müümise eest (nt kirbuturg või osta.ee)

542

557

Need, kes saavad raha töö eest kodus, perefirmas, väljaspool kodu, juhutöödel või oma asjade müügist, saavad finantskirjaoskuse uuringus kõigis riikides vähem punkte kui need, kes sel moel raha ei teeni. OECD riikide arvestuses oli ainus sissetuleku viis, mis rahatarkusega positiivselt seotud on, kingituseks saadud raha. Eestis oli oluline seos lisaks ka taskurahal, mille saamiseks lisakohustusi pole. Sel moel raha saajate skoor oli Eestis 23 punkti võrra kõrgem, kingina saajail lausa 48 punkti võrra kõrgem kui neil viisidel raha mitte saajail. Eestis on teiste OECD riikidega võrreldes rohkem neid õpilasi, kes ei pea taskuraha eest majapidamistöid tegema, samuti on siin enam neid, kes saavad raha sugulastelt kingituseks. 23


100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

Taskuraha ilma majapidamistöid tegema pidamata

Taskuraha majapidamistööde eest

Tasu perefirmas töötamise eest

Tasu väljaspool koolitunde töötamiselt Eesti

Tasu väljaspool kodu tehtud juhutööde eest

Asjade müümise eest (nt kirbuturul või osta.ee-s)

Kingitusena sõpradelt või sugulastelt

OECD keskmine

Joonis 21 Õpilaste jagunemine taskuraha saamise allikate järgi (% õpilastest) Allikas: OECD, 2020

Pangateenuste kasutamine Arveldusarve pangas

vote

Maksekaart / deebetkaart

Mobiilirakendus kontole

vote

vote

juurdepääsemiseks Õpilastelt küsiti, kas neil on arveldusarve pangas, pangakaart või mobiilirakendus oma kontole 43% Jah 59% Jah 75% Jah juurdepääsemiseks. Kuigi Eesti õpilased paistsid silma heade finantsteadmistega, ei teadnud ligi 15% 54% Ei 26% Ei 21% Ei neist, mis asi on „arveldusarve pangas“. Tõenäoliselt on harjutud ütlema „pangaarve“ või „pangakonto“ 4% Ei tea, mis see on 15% Ei tea, mis see on 4% Ei tea, mis see on ametliku termini asemel. Üllatavalt oli pangakaardi omanike seas neid, kes seda terminit ei tea, isegi rohkem kui kaarti mitte omavate õpilaste hulgas.

Arveldusarve pangas

Maksekaart / deebetkaart 4%

15%

Mobiilirakendus kontole juurdepääsemiseks 4%

21% 26%

59%

54%

75%

Jah

Ei

Ei tea, mis see on

560 555

Jah

560 540

545

520

540

541

535

541

Keskmine finantskirjaoskuse skoor

559 533

500 480 460

Jah

Ei tea, mis see on

580 558

550

530

Ei

495 Keskmine finantskirjaoskuse skoor

580 560 540 520 500 480 460 440

Ei

43%

Ei tea, mis see on

548

557

489 Keskmine finantskirjaoskuse skoor

Joonis 22 Kas Sul on järgmised asjad? (% valimist ja nende keskmine finantskirjaoskuse skoor). Allikas: PISA 2018 andmebaas

Võrreldes 2012. aasta PISA finantskirjaoskuse uuringuga, on arveldusarve omajate arv kahanenud (see võib tuleneda ka termini mitte teadmisest) ja ligi 2,5 korda kasvanud pangakaardi omajate osakaal. 2012. aastal Keskmine Keskmine omas arveldusarvet enda sõnul 82% ja pangakaarti 29% vastanuist. Mobiilirakendus kontole

finantskirj finantskirj Maksekaart / deebetkaart Keskmine juurdepääsemiseks aoskuse finantskirjaos aoskuse Neil, kel enda sõnul on arveldusarve pangas, on finantskirjaoskuse uuringu keskmine tulemus 558. Eitavalt skoor kuse skoor skoor selle küsimusele vastanuil ning neil, kes seda terminit ei tea, jäi see 541 punkti peale. Erinevus on seega 548 Jah 558 Jah 559 Jah 17 punkti. Vahe on veelgi suurem pangakaardi omajate ning mitte omajate vahel (26 punkti). Mobiilimaksete 557 Ei 541 Ei 533 Ei kasutajate puhul on seos aga vastupidine –Eipunktisumma on kõrgem neil, kes sellist Eirakendust ei kasuta.489 Ei tea, mis see on 541 tea, mis see on 495 tea, mis see on Arveldusarve pangas

24


Tabel 7 Kas Sa oled viimase 12 kuu jooksul teinud järgmisi asju? Allikas: PISA 2018 andmebaas Jah

Ei

Kontrollinud, et said millegi ostmisel õigesti raha tagasi

82

14

Rääkinud kellegagi tööst, mida tahaksid pärast hariduse omandamist teha

79

17

Kurtnud, et Sul pole piisavalt raha millegi jaoks, mida soovid osta

63

33

Ostnud midagi võrgust (üksi või koos mõne pereliikmega)

69

26

Teinud vabatahtlikku tööd

50

46

Sooritanud makse mobiiltelefoni abil

39

56

Ostnud midagi, mis maksis rohkem raha, kui Sul oli kavas kulutada

64

32

Kontrollinud, kui palju raha Sul on

87

9

Valdav osa õpilastest on kontrollinud vahetusraha ja kontoseisu. Mõlema tegevusega seostub kõrgem finantskirjaoskuse skoor, vahetusraha kontrollinute punktisumma on 29 ja rahalise hetkeseisu analüüsinutel 55 punkti võrra kõrgem kui neile küsimustele eitavalt vastanutel (OECD, 2020). Üsna suur osa õpilastest (64%) on viimase aasta jooksul ostnud midagi sellist, millele kulus kavatsetust rohkem raha. Sama palju on ka neid õpilasi, kes on viimase 12 kuu jooksul kurtnud, et millegi ostmiseks pole piisavalt raha. Huvitaval kombel aga puudub seos nende kahe küsimuse vastuse ja finantskirjaoskuse skooride vahel. Internetis ostlemisega on tegelenud ligi 70% vastanuist.

Kui mõtled oma taskuraha eest mõne uue toote ostmisele,

Uuriti ka kaalutletud ostuotsuste tegemist. Ligi kolmveerand õpilastest võrdleb enne ostmist hindu erinevates siis kui tihti Sa teed järgnevat? kauplustes. Mitte kunagi Võrdlen hindu erinevates kauplustes Võrdlen kaupluse hindu veebikaupluse omadega

7% 11%

Ostan toote ilma hindu võrdlemata

Harva

Mõnikord

20%

39%

23%

25%

40%

14% 0%

31%

37%

18%

Ootan enne ostmist, kuni toode muutub odavamaks

Alati

32%

34% 20%

41% 40%

60%

6% 9%

80%

100%

Joonis 23 Kui tihti on oma taskurahast ostu tegemisel tehtud järgnevat Allikas: PISA 2018 andmebaas

Joonis 23 Kui tihti on oma taskurahast ostu tegemisel tehtud järgnevat (allikas: PISA 2018 andmebaas)

Kaalutletud otsuse tegijatel oli ootuspäraselt finantskirjaoskuse punktisumma kõrgem kui neil, kes ei võrrelnud hindu. Võrreldes OECD riikide õpilastega, ei erinenud Eestis valiku tegemine oluliselt. Üksnes hinna odavnemist jäi Eestis ootama vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt.

25


65,2 60 50 40

59,8 Võrreldes OECD riikide õpilastega, ei erinenud Eestis valiku tegemine oluliselt. Üksnes hinna Kaalutletud otsuse tegijatel oli ootuspäraselt finantskirjaoskuse punktisumma kes ei võrrelnud odavnemist jäi Eestis ootama vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt.kõrgem kui neil,51 hindu.

Võrreldes OECD riikide õpilastega, ei erinenud Eestis valiku tegemine oluliselt. Üksnes hinna odavnemist jäi Eestis ootama vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt. 38,5 38,3 80

30

70

20

60

10

50

0

72,3

75,6 69,4

65,2

59,8 51 38,5

40

Võrdlen 30 hindu kauplustes

Võrdlen kaupluse ja veebikaupluse hindu

20

Eesti

38,3

Ostan toote ilma hindu võrdlemata

Ootan kuni toode muutub odavamaks

OECD keskmine

10

Joonis 24 Ostuotsuse eel hindade võrdlemine (% õpilastest, allikas: OECD, 2020) 0

Võrdlen hindu kauplustes

Võrdlen kaupluse ja veebikaupluse hindu

Ostan toote ilma hindu võrdlemata

Ootan kuni toode muutub odavamaks

OECD keskmine Joonis 24 Ostuotsuse eel hindade võrdleminekorraldamisel (%Eesti õpilastest) Allikas: OECD, 2020 Motivatsioon ja kindlus rahaasjade

PISA uuringus on olulisel Joonis kasutatavas 24 Ostuotsuse finantskirjaoskuse eel hindade võrdleminedefinitsioonis (% õpilastest, allikas: OECD, kohal 2020) „motivatsioon ja kindlus“ rakendada finantsteadmisi rahalise heaolu parandamiseks. Seepärast uuriti, kui kindlalt Motivatsioon kindlus rahaasjade korraldamisel õpilased ennast tunnevad ja rahaasjade korraldamisel. Motivatsioon ja kindlusfinantskirjaoskuse rahaasjade korraldamisel PISA uuringus kasutatavas definitsioonis on olulisel kohal „motivatsioon ja kindlus“ rakendada finantsteadmisi heaolu parandamiseks. kindlalt õpilased PISA uuringus kasutatavasrahalise finantskirjaoskuse definitsioonisSeepärast on oluliseluuriti, kohalkui „motivatsioon ja ennast tunnevad rahaasjade korraldamisel.

Kui kindlaltrahalise tunned end järgmistes kindlus“ rakendada finantsteadmisi heaoluSa parandamiseks. Seepärast tegevustes? uuriti, kui kindlalt õpilased ennast tunnevad rahaasjade korraldamisel. Üldse mitte kindlalt Mitte eriti kindlalt Kindlalt Väga kindlalt Kui kindlalt tunned Sa end järgmistes tegevustes?

Rahaülekande tegemine (nt arve maksmine)

15%

Pangas dokumentide täitmine

15%

Üldse mitte kindlalt

Rahaülekande tegemine (nt arve maksmine)

Pangakonto väljavõttest arusaamine

Pangas dokumentide täitmine

Müügilepingust arusaamine

Pangakonto väljavõttest arusaamine

9%

15%

Kindlalt

Väga kindlalt 34%

32%

24%

14% 24%

9%

Oma kontoseisu jälgimine Müügilepingust arusaamine 6% 14% 16% Oma kulutuste planeerimine,Oma võttes arvesse oma 6% 16% kontoseisu jälgimine 24% 7% finantsseisu

14%

44%

8%

32%

40%

42% 42%

8%

32%

40%

15%

14%

34%

32%

Mitte eriti kindlalt

46%

8%

31% 18%

44%

46%

18%

8%28%

31%

45%

28%

20%

Oma kulutuste planeerimine, võttes arvesse oma 20% 45% 24% 7% finantsseisu Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra) Allikas: PISA 2018 andmebaas

Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end 2018 järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra, allikas: PISA andmebaas) vastamata jätnud õpilaste võrra, allikas: PISA 2018 andmebaas)

26

29 29


Kõige kindlamalt tunnevad Eesti õpilased end oma kontoseise jälgimisel, kulutuste planeerimisel pangakonto väljavõtte mõistmisel. kui pooled tunnevad end kindlalt pangadokumentide Kõigening kindlamalt tunnevad Eesti õpilased Vähem end oma kontoseise jälgimisel, kulutuste planeerimisel ning täitmisel, ligi pooled ülekannete tegemisel. Siiski tunnevad õpilasedpangadokumentide end pisut kindlamini kõigis ligi pangakonto väljavõtte mõistmisel. Vähem kui pooled tunnevadEesti end kindlalt täitmisel, pooled ülekannete tegemisel. Siiski tunnevad Eesti õpilased end pisut kindlamini kõigis neis tegevustes neis tegevustes kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Kindluse ja finantskirjaoskuse tulemuste vahel kui OECD õpilased keskmiselt. Kindluse ja finantskirjaoskuse tulemuste vahelsaid on finantskirjaoskuse positiivne seos. See on riikide positiivne seos. See tähendab, et neis tegevustes enesekindlamad õpilased tähendab, et neis tegevustes enesekindlamad õpilased said finantskirjaoskuse uuringus enam punkte kui uuringus enam punkte kui need, kes end eriti kindlalt ei tunne. need, kes end eriti kindlalt ei tunne. 90 76,6

80 70 60 50

65,2 51,2

47,2

40

41,8

40,9

67,5

64,5

42,9

41,2

63,6

37,5

30 20 10 0

Ülekande tegemine

Pangadokumendi Konto väljavõttest Müügilepingust täitmine arusaamine arusaamine Eesti

Oma kontoseisu jälgimine

Oma kulutuste planeerimine

OECD keskmine

Joonis 26 Õpilaste osakaal, kes tunnevad ennast nimetatud tegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest)

26 Õpilaste Allikas:Joonis OECD, 2020

osakaal, kes tunnevad ennast nimetatud tegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)

Kasutades digitaalseid või elektroonilisi seadmeid väljaspool panka Uuringus kui kindlalt tunnevad õpilased end erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades. Uuringus tunti tunti huvi,huvi, kui kindlalt tunnevad õpilased end erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades. (nt kodus või kaupluses): kui kindlalt tunned Sa end järgmistes tegevustes? Üldse mitte kindlalt

Mitte eriti kindlalt

Raha ülekandmine

Maksmine deebetkaardiga sularaha asemel Maksmine mobiilseadmega (nt mobiiltelefoniga või tahvelarvutiga) sularaha asemel Tundliku informatsiooni turvalisena hoidmine elektroonilise makse tegemisel või netipanga kasutamisel

12% 0%

25%

43%

19% 36%

16%

13%

30%

12%

40%

31% 20%

15% 24%

49%

17%

7%

Väga kindlalt

38%

29%

14%

Oma kontoseisu jälgimine 6%

Kindlalt

40%

60%

80%

100%

120%

Joonis 27 Õpilaste kindlus erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades (% valimist, summa on alla

Joonis 27 Õpilaste kindlus erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades (% valimist, summa on alla 100% vastamata 100%õpilaste vastamata õpilaste võrra, allikas: PISA jätnud võrra jätnud Allikas: PISA 2018 andmebaas 302018 andmebaas)

Kõige kindlamalt tundsid õpilased end e-kanaleis kontoseisu jälgides ja deebetkaardiga maksmisel, vähem kui pooled olid enesekindlad mobiilimaksete tegemisel.

Kõige kindlamalt tundsid õpilased end e-kanaleis kontoseisu jälgides ja deebetkaardiga maksmisel, vähem kui pooled olid enesekindlad mobiilimaksete tegemisel.

27


vähem kui pooled olid enesekindlad mobiilimaksete tegemisel. 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

Raha ülekandmine

Kontoseisu jälgimine

Kaardiga maksmine

Eesti

Maksmine mobiiliga Turvalisuse hoidmine

OECD keskmine

Joonis 28 Õpilaste osakaalud, kes tunnevad end nimetatud digitegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest)

28 Õpilaste Allikas:Joonis OECD, 2020

osakaalud, kes tunnevad end nimetatud digitegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)

Kaolid siin Eesti olid Eesti õpilased pisut enesekindlamad OECDriikides riikideskeskmiselt, keskmiselt, välja välja arvatud Ka siin õpilased pisut enesekindlamad kuikui OECD arvatud mobiilimaksete mobiilimaksete sooritamisel. oli ka kõrgem punktiskoor kui end neis tegevustes sooritamisel. Enesekindlamail oli Enesekindlamail ka kõrgem punktiskoor kui end neis tegevustes vähem kindlalt tundvatel vähem kindlalt tundvatel õpilastel. õpilastel. 31 Sa Mil määral nõustud järgmiste väidetega? Lõpetuseks paluti õpilastel hinnata, kuivõrd nad nõustuvad järgnevate väidetega. Ei nõustu üldse Mulle meeldib rääkida rahaasjadest.

Ei nõustu

9%

Noored peaksid otsustama ise, kuidas nad oma raha 3% kulutavad. Rahaasjad pole praegu minu jaoks aktuaalsed. Mulle meeldiks tulevikus juhtida oma ettevõtet.

Nõustun

40%

0%

40%

24%

12% 6%

Nõustun täiesti

58% 51%

25% 20%

8%

30% 44%

40%

12%

60%

4% 21%

80%

100%

12

Joonis 29 29 Õpilaste üldisematesse rahaga seotud küsimustesse (% õpilastest) (% Alikas: PISA 2018 andmebaas Joonis Õpilastesuhtumine suhtumine üldisematesse rahaga seotud küsimustesse õpilastest, allikas: PISA Vähem kui pooltele Eesti õpilastele meeldib rahaasjadest rääkida, 34% jaoks pole rahasjad 2018 andmebaas)

hetkel aktuaalsed. Nende osakaalude poolest on nad üsna lähedal OECD keskmisele. Oma ettevõtet soovikstulevikus juhtida 65%, oma raha kulutamisel peaksid noored vabad olema otsustama 70% sõnul.

Vähem kui pooltele Eesti õpilastele meeldib rahaasjadest rääkida, 34% jaoks pole rahasjad hetkel aktuaalsed. Nende osakaalude poolest on nad üsna lähedal OECD keskmisele. Oma ettevõtet sooviks tulevikus juhtida 65%, oma raha kulutamisel peaksid noored vabad olema otsustama 70% sõnul. 28


Soovitused edaspidiseks Võime uhked olla Eesti õpilaste ja õpetajate saavutatu üle. Siiski ei tähenda see, et finantshariduse pakkumisel enam pingutama ei peaks. Esiteks, finantskirjaoskuse tase on kogu maailmas madal (Klapper et al., 2014; OECD, 2016). Seega esikoht ei tähenda veel tipptasemel rahatarkust. Teiseks, PISA uuring mõõdab eelkõige teadmisi, oskusi ja hoiakuid rahaasjade korraldamisel. Tegelike finantsotsuste hindamise asemel palutakse lahendusi leida hüpoteetilistele olukordadele. Inimesed võivad küll teada, kuidas oleks sellises olukorras õige käituda, aga see ei tähenda, et tegelikus olukorras nad samuti otsustavad. Käitumisökonoomika uurijad juhivad tähelepanu, et inimesed ei käitu alati ratsionaalselt ega suuda alati vastu seista ahvatlustele, mis nende pikemaajalise heaolu seisukohalt kasulikud valikud pole (Thaler and Sunstein, 2018). Headest teadmistest hoolimata võime käituda ebamõistlikult. Seda näitavad ka OECD rahvusvahelise täiskasvanute finantskirjaoskuse uuringu2 tulemused. Eesti on selles võrdlusuuringus osalenud kolmel korral. Kuigi finantsteadmiste järgi on Eesti täiskasvanud maailmas esikolmikus, jäävad nad käitumiselt viimasesse kümnesse (OECD, 2016). Seal küsitakse vastaja enda finantsotsuste kohta, näiteks eelarve pidamise, finantsteenuste kaalutletud valimise ja pikaajalise planeerimise kohta. Esimese PISA finantskirjaoskuse uuringus 2012. aastal osalenud noored olid 2015. aasta täiskasvanute uuringu ajaks täisealiseks saanud. Seepärast pöörasid uuringu tellinud Rahandusministeerium ja selle läbi viinud Saar Poll selles uuringus 18-19aastastele erilist tähelepanu. Kuigi 2012. aasta PISA finantskirjaoskuse uuringu tulemuste põhjal olid Eesti noored kolmandal kohal, planeerisid oma rahaasju rohkem kui ühe kuu peale vähem kui pooled 2015. aastaks täisealiseks saanud noortest. Ligi pooled neist ei olnud viimase 12 kuu jooksul raha säästnud (Saar Poll, 2015). Eelmisel aastal Eestis toimunud OECD finantskirjaoskuse uuringu andmetel on 21% 18-19aastastest Eesti noortest finantsteemade suhtes ükskõiksed, vaid 27% neist planeerib oma kulusid ja tulusid (Turu-uuringute AS, 2019). Seega, hoolimata hiilgavatest PISA tulemustest on siiski vaja suunata noorte finantskäitumist neile pikaajaliselt kasulikumas suunas. Lisaks finantshariduse pakkumisele tasub luua innovaatilisi teenuseid ja rakendusi, mis neid arukamate valikute suunas nügivad (Riitsalu, 2019). Samuti peaks poliitikakujundajad senisest enam tähelepanu pöörama hoiakute kujundamisele, mis toetaksid rahalise heaolu parandamist. Kuna riikliku finantshariduse programmi esimene periood sel aastal lõpeb, saab järgmise strateegiadokumendi väljatöötamisel hoiakute kujundamisele ja käitumise suunamisele enam tähelepanu pöörata. PISA finantskirjaoskuse uuringu tulemused näitavad, et teiste õppeainete ja õpikute sisusse lõimitud rahatarkuse teemad on positiivselt finantskirjaoskuse tasemega seotud. Seega tasuks õppekavadesse, õppematerjalidesse ja koolitundidesse senisest enam rahatarkuse teemasid lõimida. Erilist tähelepanu tasuks pöörata raha kasvatamisega seotud teemadele, näiteks liitintressi olemuse ja investeerimisriskide hajutamise selgitamisele. Viimaseid oli enda sõnul Eesti koolis õppinud vähem kui viiendik vastanuteist. Arvestades senisest suuremat vastutust iseenda pensioniea rahalise kindlustamise eest, on investeerimisteemade põhjalikum mõistmine hädavajalik. Endiselt on suur erinevus eesti ja vene õppekeelega õpilaste finantskirjaoskuse tulemuste vahel. Sarnane lõhe on ka täiskasvanute rahatarkuse tasemes (Riitsalu, 2019b). Seega peaks riikliku finantskirjaoskuse programmi järgmise etapi kavandamisel senisest enam rõhku panema vene õppekeelega õpilastele ja nende peredele finantshariduse pakkumisele. Venekeelsetele koolidele on seni peamiselt tõlgitud eestikeelsetena loodud õppematerjale. Need aga ei võta arvesse kultuurilisi ega metoodilisi erinevusi, seepärast tasuks luua spetsiaalselt neile finantshariduse materjale. Vanemad saavad kaasa aidata lastele rahatarkuse õpetamisele nendega enam ostuotsuseid arutades ning majandusuudiseid analüüsides. Peaaegu kõigi jaoks on vanemad peamiseks infoallikaks rahaasju puudutavates küsimusest. Siin aga tasuks vanemail ka enda rahatarkuse tasemele kriitiliselt mõelda ning erapooletuist infoallikaist (näiteks minuraha.ee) täiendavat teavet toeks otsida. Rahatarkuse arendamisel on lisaks riigile, koolidele ja vanematele oluline roll ka finantssektoril. Pangad on juba investeerinud rahatarkuse kuu ja rahvusvahelise õpilaskonkursi läbiviimisse, saatnud eksperte koolidesse tunde läbi viima ning toetanud õppematerjalide loomist, ehkki PISA uuring ei ole suutnud näidata kõigi selliste väljastpoolt pakutud tundide tõhusust. LHV panga korraldatav Börsihai mäng3 on hea näide, kuidas saab investeerimisteemasid atraktiivselt õpetada ja seeläbi hoiakuid kujundada, ilma osalejate endi raha ohtu seadmata. See aitab saada esimesi kogemusi ja suurendada enesekindlust keerukate finantsotsuste tegemisel, kindlusel on aga PISA finantskirjaoskuse uuringu andmetel positiivne seos rahatarkuse tasemega. 2 3

OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies Täpsem info www.lhv.ee/et/hai

29


Sarnaseid mängulisi õppimisvõimalusi saab lõimida nii internetipanga kui mobiilirakenduste sisusse, samuti saab mängustada pangateenuste disaini. Viimaste kujundamisel tasub rakendada käitumuslikke tegureid, näiteks sarnaste inimestega võrreldavust, kohest tagasisidet otsustele ja visualiseerimist. Oluline on vaid jälgida, et hariduslikud eesmärgid püsiksid lahus ärilistest eesmärkidest. Kaks kolmandikku Eesti õpilastest leiab, et noored peaksid olema vabad ise oma rahaasjade üle otsustamisel. PISA finantskirjaoskuse uuringu suurepärased tulemused annavad lootust, et nad oskavad neid valikuid arukalt teha. Vaadates täiskasvanute finantskirjaoskuse ja finantskäitumise uuringute andmeid on aga põhjust uskuda, et hoolimata hiilgavast PISA tulemusest vajavad noored tarbijad endiselt tuge oma rahalise heaolu kindlustamisel. Seda nii koolist, kodunt kui ka finantssektorist.

30


Kasutatud allikad Eesti Pangaliit, 2020. Euroopa rahatarkuse viktoriin. https://www.pangaliit.ee/finantskirjaoskus/euroopa-rahatarkuse-viktoriin. Klapper, L., Lusardi, A., Van Oudheusden, P., 2014. Financial Literacy Around the World. Insights From The Standard & Poor’s Ratings Services Global Financial Literacy Survey. Meriküll, J., Rõõm, T., 2019. Estonian Household Finance and Consumption Survey: Results from the 2017 Wave (No. 1/2019), Occasional Paper Series. Eesti Pank, Tallinn. OECD, 2020. PISA 2018 Results (Volume IV): Are Students Smart about Money?, PISA, OECD Publishing, Pariis. OECD, 2016. OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies. OECD Publishing, Pariis. OECD, 2014. PISA 2012 Results: Students and Money: Financial Literacy Skills for the 21st Century, PISA. OECD Publishing, Pariis. Põder, K., Riitsalu, L., Kroos, K., 2020. Financial literacy and education in Estonia, raamatus: De Witte, K., Holz, O., De Beckker, K. (Eds.), Financial Education. Current Practices and Future Challenges, lk. 91-113. Waxmann Verlag, Münster. Rahandusministeerium, 2013. Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020, Tallinn. Riitsalu, L., 2019a. Tuleviku-minu rahaline heaolu. Kuidas nügida inimesi suurema rahalise heaolu suunas? Arenguseire Keskus, Tallinn. Riitsalu, L., 2019b. Soovitused finantskirjaoskuse edendamiseks Eestis, raportis: Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring, lk. 129–135. Riitsalu, L., 2014. Eesti õpilaste finantskirjaoskus. PISA 2012 uuringu tulemused. SA Innove, Tallinn. Riitsalu, L., Põder, K., 2016. A glimpse of the complexity of factors that influence financial literacy. International Journal of Consumer Studies 40, 722–731. https://doi.org/10.1111/ijcs.12291 Saar Poll, 2015. Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas 2015, Tallinn. Thaler, R.H., Sunstein, C.R., 2018. Nügimine. Viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni. Tänapäev, Tallinn. Tire, G., Puksand, H., Lepmann, T., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Lorenz, B., Siim, G., 2019. PISA 2018 Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. SA Innove, Tallinn. Turu-uuringute AS, 2019. Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring. Tallinn.

31


32

Profile for Sihtasutus Innove

PISA 2018 Eesti tulemuste raport: finantskirjaoskus  

PISA 2018 Eesti tulemuste raport: finantskirjaoskus  

Profile for innove
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded