Sebulon, Jaakobi ja Lea kuues poeg. Leiutaja ja filantroop. Mida ta õppis Josephi-vastasevandenõutulemusena.
1 Sebuloni sõnade koopia, mille ta käskis oma poegadel enne oma surma saja neljateistkümnendal eluaastal, kaks aastat pärast Joosepi surma.
2 Ja ta ütles neile: "Kuulge mind, Sebuloni pojad, kuulake oma isa sõnu!
3 Mina, Sebulon, sündisin hea kingitusena oma vanematele.
4 Sest kui ma sündisin, kasvas mu isa väga suureks, nii karjades kui karjades, kui ta sai oma osa vitstega.
5 Ma ei tea, et olen pattu teinud kõik oma elupäevad, välja arvatud mõttes.
6 Ma ei mäleta veel, et ma oleksin teinud midagi ülekohut, välja arvatud teadmatuse patt, mille ma Joosepi vastu tegin; sest ma tegin oma vendadega lepingu, et ma ei räägi oma isale, mis oli tehtud.
7 Aga ma nutsin salaja palju päevi Joosepi pärast, sest ma kartsin oma vendi, sest nad kõik olid kokku leppinud, et kui keegi peaks selle saladuse välja kuulutama, siis ta tapetakse.
8 Aga kui nad tahtsid teda tappa, vandusin ma neid pisarsilmi, et nad ei oleks selles patus süüdi.
9 Sest Siimeon ja Gad tulid Joosepi vastu, et teda tappa, ja ta ütles neile pisarsilmil: Halasta mind, mu vennad, halasta meie isa Jaakobi kõhu peale! pole sinu vastu pattu teinud.
10 Ja kui ma tõesti olen pattu teinud, siis karistage mind, mu vennad, aga ärge pange oma käsi minu peale meie isa Jaakobi pärast,
11 Ja kui ta ütles neid sõnu, nuttes, kui ta seda tegi, ei suutnud ma tema hädaldamist taluda ja hakkasin nutma ja mu maks valati välja ja kogu mu sisikond läks lahti.
12 Ja ma nutsin koos Joosepiga ja mu süda värises ja mu ihuliigesed värisesid ja ma ei suutnud seista.
13 Ja kui Joosep nägi mind koos temaga nutmas ja neid, kes tulid tema vastu, et teda tappa, põgenes ta minu selja taha, paludes neid.
14 Aga vahepeal tõusis Ruuben ja ütles: "Tulge, mu vennad, ärgem tapkem teda, vaid visakem ta ühte neist kuivadest aukudest, mille meie esiisad kaevasid ega leidnud vett!"
15 Sest sel põhjusel keelas Issand, et neisse ei tõuseks vesi, et Joosep säiliks.
16 Ja nad tegid seda seni, kuni nad müüsid ta ismaeliitidele.
17 Sest tema hinnas ei olnud mul mingit osa, mu lapsed.
18 Aga Siimeon, Gaad ja veel kuus meie venda võtsid Joosepi hinna ja ostsid endale ja oma naistele ja lastele sandaalid, öeldes:
19 Me ei söö sellest, sest see on meie venna vere hind, aga me tallame selle kindlasti jalge alla, sest ta on öelnud, et tema saab meie üle kuningaks, ja siis vaatame, mis saab tema unenägudest.
20 Seepärast on Moosese käsukirjas kirjutatud, et kes iganes ei taha oma vennale seemet kasvatada, selle sandaal tuleb lahti teha ja talle tuleb sülitada näkku.
21 Ja Joosepi vennad ei tahtnud, et nende vend jääks elama, ja Issand vabastas neilt sandaalid, mida nad kandsid oma venna Joosepi vastu.
22 Sest kui nad tulid Egiptusesse, vabastasid nad Joosepi sulased väljaspool väravat ja nii nad kummardasid Joosepi ees kuningas vaarao eeskujul.
23 Ja nad mitte ainult ei kummardanud teda, vaid ka sülitatud nende peale, langedes otsekohe tema ette ja nii nad olid enne häbi. egiptlased.
24 Sest pärast seda kuulsid egiptlased kõike seda kurja, mis nad Joosepile olid teinud.
25 Ja pärast seda, kui ta müüdi, istusid mu vennad sööma ja jooma.
26 Aga mina Joosepi halastuse tõttu ei söönud, vaid vaatasin auku, sest Juuda kartis, et Siimeon, Daan ja Gaad ei torma minema ja tapavad ta.
27 Aga kui nad nägid, et ma ei söönud, panid nad mind teda valvama, kuni ta ismaeliitidele müüdi.
28 Ja kui Ruuben tuli ja kuulis, et Joosep oli ära müüdud, lõhkus ta oma riided ja leinas ning ütles:
29 Kuidas ma näen oma isa Jaakobi nägu?
Ja ta võttis raha ja jooksis kaupmeestele järele, kuid kuna tal ei õnnestunud neid leida, naasis ta leinades.
30 Kuid kaupmehed olid laialt teelt lahkunud ja marssisid otseteed läbi Troglodüütide.
31 Aga Ruuben oli kurb ja ei söönud sel päeval midagi.
32 Siis tuli Dan tema juurde ja ütles: "Ära nuta ja ära kurvasta! sest me oleme leidnud, mida saame öelda oma isale Jaakobile.
33 Tapkem kitsepoeg ja kastkem sellesse
Joosepi kuube; ja saadame selle Jaakobile, öeldes: Tea, kas see on su poja kuub?
34 Ja nad tegid seda. Sest nad võtsid Joosepilt seljast tema kuube, kui nad teda müüsid, ja panid talle selga orjarõiva.
35 Aga Siimeon võttis kuube ega tahtnud seda käest anda, sest ta tahtis selle oma mõõgaga rebida, kuna ta oli vihane, et Joosep jäi elama ja et ta polnud teda tapnud.
36 Siis me tõusime kõik püsti ja ütlesime talle: Kui sa ei anna mantlit käest, siis me ütleme oma isale, et sina üksi tegid seda kurja Iisraelis.
37 Ja nii ta andis selle neile ja nad tegid täpselt nii, nagu Taan oli öelnud.
2. PEATÜKK
Ta õhutab inimlikku kaastunnet ja kaasinimestemõistmist.
1 Ja nüüd, lapsed, mina teie, et pidada kinni Issanda käskudest ja näidata halastust oma ligimestele ning olla halastav kõigi vastu, mitte ainult inimeste, vaid ka loomade vastu.
2 Kõige selle pärast õnnistas Issand mind ja kui kõik mu vennad olid haiged, pääsesin ma ilma haiguseta, sest Issand teab igaühe eesmärke.
3 Seepärast, mu lapsed, halasta oma südames, sest nõnda nagu mees teeb oma ligimesele, nii teeb ka Issand temaga.
4 Sest mu vendade pojad olid haiged ja surid Joosepi pärast, sest nad ei halastanud oma südames; aga mu pojad jäid ilma haigusteta, nagu te teate.
5 Ja kui ma olin Kaananimaal mere kaldal, püüdsin ma oma isale Jaakobile kala; ja kui paljud meres lämbusid, jätkasin vigastamata.
6 Mina valmistasin esimesena paadi merel sõitma, sest Issand andis mulle selles mõistuse ja tarkuse.
7 Ja ma lasin rooli selle taha alla ja sirutasin purje teisele püstisele puutükile keskel.
8 Ja ma sõitsin seal mööda kaldaid ja püüdsin kala oma isakoja jaoks, kuni jõudsime Egiptusesse.
9 Ja kaastunde kaudu jagasin oma saaki iga võõraga.
10 Ja kui keegi oli võõras või haige või vana, siis ma keetsin kala, tegin need hästi ja pakkusin kõigile, nagu iga inimene vajas, kurvastades ja haletsedes nende peale.
11 Sellepärast rahuldas Issand mind kala püüdes külluse kalaga; sest see, kes jagab oma ligimest, saab Issandalt palju rohkem.
12 Viis aastat püüdsin kala ja andsin sellest igale mehele, keda nägin, ja sellest piisas kogu oma isa kojale.
13 Ja suvel püüdsin kala ja talvel pidasin koos oma vendadega lambaid.
14 Nüüd ma kuulutan teile, mida ma tegin.
15 Ma nägin talvel ahastuses meest alastiolekus ja mul oli temast hale ja
varastasin salaja oma isakojast riideeseme ja andsin selle hädasolijale.
16 Sellepärast, mu lapsed, tundke kõigile inimestele kõhklematult kaastunnet ja halastust ning andke igale inimesele hea südamega.
17 Ja kui teil ei ole midagi anda sellele, kes seda vajab, siis halastage teda halastuses.
18 Ma tean, et mu käsi ei leidnud, mida anda sellele, kes seda vajas, ja kõndisin temaga seitse vagu nuttes ja mu süda ihkas tema poole kaastundega.
19 Seepärast olge ka teie, mu lapsed, halastanud iga inimese vastu, et ka Issand halastaks ja halastaks teie peale.
20 Sest ka viimseil päevil saadab Jumal oma halastuse maa peale ja kõikjal, kus ta leiab halastuse, elab ta temas.
21 Sest sel määral, mil määral inimene halastab oma ligimest, samal määral halastab ka Issand tema vastu.
22 Ja kui me läksime alla Egiptusesse, ei kandnud Joosep meie vastu pahatahtlikkust.
23 Ka teie, mu lapsed, suhtuge nendesse ilma pahatahtmiseta ja armastage üksteist; ja ärge arvake igaüks oma venna vastu kurja.
24 Sest see lõhub ühtsuse ja lõhestab kõik suguvõsad ning teeb hinge ja kurnab näo.
25 Vaata siis vett ja teadke, kui need kokku voolavad, pühivad need mööda kive, puid, maad ja muud.
26 Aga kui nad jagunevad paljudeks ojadeks, neelab maa nad alla ja nad kaovad.
27 Nõnda olete ka teie, kui te olete lõhenenud. Ärge olge siis jagatud kaheks peaks kõige pärast, mille Issand on teinud. Tal on ainult üks pea ja kaks õlga, kaks kätt, kaks jalga ja kõik ülejäänud liikmed.
28 Sest ma olen õppinud oma vanemate kirjast, et te jagunete Iisraelis ja te järgite kahte kuningat ja teete kõike jäledust.
29 Ja teie vaenlased viivad teid vangi ja teid aetakse kurja paganate seas paljude nõrkuste ja viletsustega.
30 Ja pärast neid asju pidage meeles Issandat ja parandage meelt ning Ta halastab teie peale, sest Ta on halastav ja kaastundlik.
31 Ja Ta ei pane inimlastele kurja, sest nad on liha ja on petetud oma kurjade tegude tõttu.
32 Ja pärast neid asju tõuseb teie juurde Issand ise, õiguse valgus, ja te pöördute tagasi oma maale.
33 Ja te näete Teda Jeruusalemmas Tema nime pärast.
34 Ja jälle oma tegude kurjuse läbi ärritate Teda vihale,
35 Ja Tema heidab teid ära lõpuajaks.
36 Ja nüüd, mu lapsed, ärge kurvastage selle pärast, et ma suren, ega olge hämmingus, et ma pean oma lõppu.
37 Sest ma tõusen üles teie keskel nagu valitseja oma poegade keskel; ja ma rõõmustan oma suguharu keskel, kõik, kes peavad Issanda seadust ja oma isa Sebuloni käske.
38 Aga jumalatute peale toob Issand igavese tule ja hävitab nad läbi põlvede.
39 Aga ma kiirustan nüüd puhkama, nagu ka mu isad tegid.
40 Aga te kartke Issandat, meie Jumalat, kogu oma jõuga kõik oma elupäevad!
41 Ja kui ta seda oli öelnud, jäi ta magama, olles heas eas.
42 Ja ta pojad panid ta puukirstu. Ja pärast seda viisid nad ta üles ja matsid ta Hebronisse ta vanemate juurde.