Tallinna Majanduskooli 111. aastapäeva eel tuleb tõdeda, et meie muutuvas ajas on taas muutunud ka meie kool. Seekord ei vaata me niivõrd kooli pikka ajalugu Gustav Narusbecki kaubanduskoolist Tallinna Majandustehnikumi kaudu Tallinna Majanduskoolini, vaid keskendume viimase kuue aasta muutustele/muudatustele. Nimetatud aastad hõlmavad üleminekut rakenduslikku kõrgharidust ja kutseharidust andvast koolist ainult kutseharidust andvaks kooliks. Siiski on miski, mis on püsiv – see on tasemel majandusharidus.
2
Järgnevalt tutvustame erinevaid vaatenurki õppimisele ja õpetamisele Tallinna Majanduskoolis. Uurime, kas muutunud koolis on teistsugused õpilased? Milline on nende motivatsioon õppima tulla? Kuidas ollakse rahul kahepallise hindamissüsteemiga? Kas muutuma on pidanud ka õpetaja? Mis on muutuste juures positiivne, mis negatiivne? Kas kool on vaid õppimise paik või juhtub siin ka lustakamaid lugusid? Mida ja kuidas saaks koolis paremaks muuta? Nendele küsimustele otsimegi vastuseid õppijatelt ja vilistlastelt, õpetajatelt ja töötajatelt, tööandjatelt ja praktikajuhendajatelt.
3
Õppija Meie praegused õpilased jagunevad laias laastus kaheks. Esiteks otse gümnaasiumipingist tulijad, kes pigem õpivad päevases õppes. Teise rühma moodustavad õpilased, kellel on juba eriala, kes käivad tööl ja on valinud lisaeriala omandamiseks kaugõppevormi. Sageli on neil bakalaureuse- või magistrikraad. Kummagi grupi motivatsioon on küllalt erinev. Kui äsja gümnaasiumi lõpetajatele on majanduskool esimene erialast haridust andev õppeasutus, siis uuesti õppima tulnutele on tihti põhiliseks motivaatoriks lihtsalt õppimine. Miks mitte siis täiendada oma majandusteadmisi, osata ise olla ettevõtja.
motivatsioon
Üldiselt tullakse majanduskooli õppima, sest meil on tasuta õpe, lai valik erialasid, paindlikud õppimisvõimalused (õhtune ja sessioonõpe), praktilised erialad. Viimast rõhutavad just akadeemilise haridusega õppijad. Koolist loodetakse leida uusi tutvusi või õppida korralikult selgeks eesti keel. Seda rõhutavad vene rühmade õpilased, kellel 60% õppest toimub eesti keeles. TMKs on mõned aastad tagasi viie- või kuuepalliselt hindamissüsteemilt üle mindud kahepallisele. Õppijate enamik leiab, et eriti täiskasvanuõppes on selline arvestatud/mittearvestatud süsteem parem: ei tekita pingeid, õpilaste vahel on vähem konkurentsi ja rohkem koostööd. „Meeldivate ainete sooritamiseks pingutan nagunii ja see tuleb vabatahtlikult ja
hindamissüsteem
4
südamest,“ kirjutab üks turunduse eriala III kursuse õppur. Loomulikult on ka neid, kes usuvad, et eristav hindamine sunniks neid rohkem pingutama. Õpilastele on meeltmööda silmaga nähtavad uuendu- uuendused sed koolis: uus fuajeekujundus, puhkeruumid ja omaette-olemise nurgakesed, tunnid siseõues. Kohviku kadumise üle ollakse siiski pigem pahased, sest pikad järjekorrad toovad kaasa paratamatu loengusse hilinemise. Tallinna Majanduskooli patrioodid on õpilased, kes on kooli patmeie koolis teist või isegi kolmandat korda. Nad lihtsalt rioodid armastavad seda kooli. Asjaolu, et õpilased tulevad majanduskooli üha uuesti, näitab kõigepealt usaldust kooli ja siit saadavate teadmiste vastu ning rahulolu kooli funktsioneerimise, igapäevase asjaajamise ja elukorralduse suhtes. Korduvalt meie kooli tulnud õpilased lisavad eelnenule näiteks, et õppimine annab valikuvabaduse. Soodustavad tegurid on oma ala tundvad ja praktilise kogemusega õppejõud. Õpilaste hindamiseks soovitatakse kirjalikele arvestustele lisaks kasutada suulisi vestlusi ning esseesid.
5
Õpetaja Tallinna Majanduskoolis on päris mitmeid staažikaid õpetajaid, kes on õpetanud selles koolis 10, 15, 20 aastat või rohkemgi. Loomulikult on nii õpilased kui ka õpetajad selle aja jooksul pidanud muutuma ja muutunud. Vestlustest mitmete õpetajatega ilmnes, et päevased ja sessioonõppurid on sageli küllalt erinevad. Õpetajate meelest on sessiooniõppurid rohkem motiveeritud, tullakse ju selleks, et oma tööd paremini teha või on tõsine soov kord valitud eriala vahetada. Päevaste õppurite puhul on vahel täheldatav soov tulemus kergelt kätte saada. Ehk on see osaliselt tingitud IT-vidinatest? Saaks asja aetud nupuvajutusega…
erinevad õppurid õppurid
Praegused õpilased on veidi kehvemad suhtlejad – ilmselt on praegusel põlvkonnal tehnikavahendite tõttu vähem individuaalse suhtlemise kogemusi. Samas mingit teravat põlvkonnavahetust õpetajad ei taju. hinded on olulised
Õpetajad arvavad, et mõnda, eriti päevases vormis õppijat, võiks hinne sundida rohkem pingutama, kuna tal muud stiimulit pole. Just nende seas on tunda motivatsiooninappust, mida varem täitis kõrghariduse diplom.
6
Õpetajad usuvad, et ka tööandjad ootavad praegu pigem töötöökõrgharidusega kui 5. taseme kutseharidusega lõpetajat. oskused oskused Loodetakse, et aja jooksul see ootus siiski muutub. Ka meie kooli lõpetajad saavad seda oma piisavate tööoskustega kummutada. Õpilaselt ootavad õpetajad, nagu see alati on olnud, tõsist töössesuhtumist ja korrektset käitumist. Kooli järjepidevust võiks rõhutada kõikide direktorite äramärkimisega kooli aulas.
töössetöössesuhtumine
7
Kunagisest õppijast tänaseks õpetajaks või töötajaks Tallinna Majanduskool on õnnelik õppeasutus seetõttu, et nii mõnestki kunagisest õppijast on välja kasvanud õpetaja. Nad nendivad, et oma kooliaegseid kaaslasi ja praegusi õpilasi võrreldes tundub, et õppijad on innovaatilisemad ja suuremate ambitsioonidega, kui nemad tajate vahel omal ajal. Õpilased tahavad teha midagi põnevat ja teistsugust, proovida uusi asju. Ei taheta teha lihtsalt tavatööd. Edasiviivaks jõuks on koostöö õpilaste ja õpetajate vahel. Hea tulemuse saab, kui õpetaja ühendab oma pikaajalise kogemuse tänapäevaste meetodite ja vahenditega. Õpihuvi ülalhoidmine ja teemade sügavam käsitlemine on vahel väljakutseid pakkuv elektroonikavahendite mitmekesisuse ja infokülluse tõttu. koostöö õpiõpilaste ja õpe-
Majanduskoolis õppetöö korraldajate hulgas on mitmeid meie endisi õpilasi, näiteks õppeosakonna viiest töötajast kolm on meie kooli vilistlased. Oma õpiajaga võrreldes näib neile, et praegu huvitutakse pigem paberist kui teadmistest. Õpilased küll justkui tahaksid rohkem tagasisidet, mida nad ise küsitlustes väidavad, aga tagasiside tundidesse sageli ei mindagi. Üha rohkem tuleb õpilasi n-ö taga ajada ja neile nende tegematajätmisi meelde tuletada. Siin mängib ilmselt rolli ka teatud paratamatus, et väga korralikud õppijad ei pruugi terve kooliaja jooksul üldse õppeosakonda sattuda.
viiest töötajast kolm vilistlast
Kooli vilistlase ja siiani õpetajana töötava Jaan Olti avaldus. Jaan võeti tööle, et ta kütaks Toompeal asunud õppehoone ahjusid.
8
9
Tööandjad ja praktikajuhendajad Paljudest meie vilistlastest on saanud praegustele õpilastele praktikakohtade pakkujad ja/või tööandjad. Üldiselt hinnatakse väga kõrgelt majanduskoolist saadud teadmisi ja leitakse, et paljuski just tänu praktikale on tööellu sisenemine kulgenud ladusalt. Isegi 10 või rohkem aastat tagasi lõpetanud loetlevad vilistlased vaevata erinevaid õppeaineid, mis on neile olnud väga meenutavajalikud ja olulised. vad vad Oma kooliajast mäletavad toonased õppurid aktiivset kursuseelu, osavõttu erinevatest projektidest ning üliõpilasesinduse tööst. Meenutatakse ka kutsevõistlustel käimist ja nendeks valmistumist. Tihtipeale on mälestused humoorikad, näiteks kutsevõistlusel leivatehast reklaamides kostümeeriti end leivatehase toodeteks. Meie õpilaste ettevõttepoolsete praktikajuhendajate hinnangutega tutvudes tuleb nentida, et valdavalt on meie õppurid tublid ja tööturul oodatud. Hinnangutes tuuakse esile, et nad on aktiivsed, otsivad uusi lahendusi, et tööprotsessi parendada, neid saab usaldada, nad oskavad töötada meeskonnas, julgevad nii tegutseda kui ka otsustada, ilmutavad initsiatiivi vajakajäämiste parandamisel, oskavad oma seisukohti argumenteerida ja läbirääkimisi pidada, on võimelised esinema, neil on hea keelekasutus, nad valdavad arvutisüsteeme ja erinevaid tarkvaralahendusi ning tunnevad oma eriala spetsiifikat.
tublid ja tööturul oodatud oodatud
10
Tööandjad ja praktikajuhendajad soovitavad õppimi- tööandjad ses olla järjepidevad, mitte piirduda pealiskaudse lä- soovitavad soovitavad henemisega, ning praktika aega kasutada koolis omandatud teadmiste kinnistamiseks. Praktika läheb täie ette, kui ise aktiivselt uurida ja küsida.
11
Vilistlased Kooli pikka ajalugu väärtustab meie haruldase järjepidevusega kooskäiv vilistlaskogu KÄRM (kaubandus-ärindus-rahandusmajandus). KÄRMi vanimad liikmed on lõpetanud meie kooli 1940. aastatel.
12
Mõned lõbusad seigad ja ettepanekud Arvutitunnis ütleb meesõpilane arvutiõpetajale: „Mulle pole arvutiõpetust vaja, mina hakkan direktoriks ja võtan sekretäri, küll tema juba seda arvutiasja jagab.“
Õpetaja Viktor Arhipov võtab prügikastist joogitopsi, et sellega lilli kasta. Topsil on kiri: „Viktor on parim õps“.
Õpilaste küsitlusest ettepanekud, mida võiks koolis muuta: tahaks rohkem suuri toalilli ja puid ning parema lõhnaga seepi.
Ka õpetaja võimekusel on piirid: kuidas saada hakkama kaheksatunnise ainega, mida tuleb kujundavalt hinnata? Või kuidas anda kaksteist tundi ja täita kaksteist õpiväljundit?
Tunnis arutletakse Google teenuste üle. Õpetaja küsib: „Milleks te kasutate Google Maps teenust?“. Õpilane: „Ma vaatan kuidas koolist koju minna.“
13
Muutunud keskkond - panoraamvaateid
14