ARVESTAMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID

Eestis hõlmab VÕTA-lühend varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist, mille eesmärk on arendada seoseid elukestva õppe, õpingute ja tööturu vahel. See võimaldab tunnustada elu kestel õpitut ka ametlikult ehk arvestada varem õppeasutustes sooritatud õpinguid, täienduskoolitustel ja noorsootöös omandatut ning töökogemustest saadud teadmisi ja oskusi. Arvestamiseks peab taotleja tõestama oma teadmisi ja oskusi20 vastavalt õppeasutuse ja muudele regulatsioonidele. Kvalifi katsiooniraamistik võib toetada mitte- ja informaalse õppe arvestamist, lihtsustades hindamist, kuidas isiku õpiväljundite sisu- ja asjakohasus vastab formaalsetele kvalifi katsioonidele21. Kvalifi katsiooniraamistik toimib kui valuutakurss, mis muudab arusaadavaks eri riikide kvalifi katsioonid22 .

Võib eeldada, et noorsootöös omandatu võimaldab noortel arendada pädevusi ning et haridussüsteem on neile keskne koht mitteformaalse õppe kogemuse arvestamiseks. Mitte- ja informaalse õppimise arvestamist seostatakse sellega, et sageli napib tööturul teatud pädevusega inimesi, kuid õppe- ja koolitamisaeg formaalhariduses on pikk. Seega on lisaks haridussüsteemile arvestamisprotsessi jaoks oluline ka tööturg, sest seal saab luua mitte- ja informaalse õppe situatsioone23, kus kogemustest õppida. Õpilaste ja laialdasemalt ka tööealiste inimeste arv väheneb. Demograafi lise languse tõttu vaadatakse nii haridusinstitutsioonides kui ka tööturul, kuidas saaks kasutada mitte- ja informaalse õppe arvestamist, et meelitada inimesi haridust

20 Pouget, M. (2006). Pedagogical and Social Aspects of APEL. Rmt: C. Corradi, N. Evans, A. Valk (toim.). Recognising Experiental Learning: Practices in European Universities, European University Lifelong Learning Network (EULLearN), 54–73. Tartu: Tartu University Press. 21 Glossary. 22 Kutsekoja kodulehekülg. Euroopa Kvalifi katsiooniraamistik. http://www. kutsekoda.ee/et/kvalifi katsiooniraamistik/EQF_tutvustus. 23 Werquin, Recognition of non-formal and informal learning in OECD countries: A very good idea in jeopardy? omandama ning samas ka neid tööturule integreerida24. Näiliselt valitseb tööturul oskuste puudus ehk vajatakse rohkem teatud pädevustega inimesi. Sageli on tööturul vajatavad oskused aga ühiskonnas olemas, kuid isikutel puudub selle kohta vastav tunnistus. Mitte- ja informaalse õppe arvestamine võimaldab neil, kellel puudub formaalharidus, muuta oma pädevused nähtavaks25 . Mitteformaalne õpe pakub teadmisi, oskusi ja kogemusi väljaspool formaalharidussüsteemi. Tänu arvestamisele saaksid inimesed suunduda haridussüsteemi, et omandada kvalifi katsiooni nende kogemusele vastaval tasemel, lõpetada haridustase või kohe tööle asuda. Mitte- ja informaalsete õppetulemuste arvestamine mõjutab positiivselt kandideerijate enesehinnangut, sest nad muutuvad oma pädevustest teadlikumaks ning saavad neid pärast arvestamist ka rakendada26 .

Arvestamisega kaasnevad probleemid

Mõnevõrra probleemne on mitte- ja informaalse õppe arvestamine nii haridussüsteemis, tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt, sest kui seda sotsiaalses keskkonnas ega tööturul ei tunnustata, on sellel vaid kaudne väärtus. Seetõttu tekib küsimus, kas arvestamise kasu kaalub üles sellega seonduvad kulud. Arvestamisel ei pruugi olla täielikku sotsiaalset tunnustust ning selle edukalt läbinud kandidaatidel ei pruugi olla kohe väljavaateid formaalhariduses ega tööturul. Mõnes riigis, kus arvestamist kasutatakse, on otsustatud, et selle hind ei tohiks isikute jaoks olla kõrgem kui formaalharidussüsteemi õppemaks. Mitte- ja informaalse õppe arvestamine ei ole odav, sest nõuab igaühe individuaalset kohtlemist. Samuti on küsitav, kas

24 Werquin, P. (2010a). Recognition of Non-Formal and Informal Learning: Country Practices. http://www.oecd.org/edu/skills-beyondschool/44600408.pdf. 25 Glossary. 26 Ibid.

tunnistuse või kvalifi katsiooni omandamise juurde tuleks lisada märge, et see on saadud mitte- ja informaalset õpet arvestades27 .

Jagatud vastutusel ja ühtselt reguleeritud süsteemil on keskne roll mitte- ja informaalse õppe arvestamisel. Osapooled vastutavad arvestamisprotsessi institutsionaalsete ja tehniliste otsuste tegemise eest28, mis omakorda aitab kindlustada legitiimsust29. Osapoolte vaated võivad siiski takistada kokku leppimist arvestamissüsteemide kasutusele võtmisel. Näiteks tööandjaid võib huvitada tööelus arendatud pädevuste kasutamine, samas kui valitsus võib huvituda pigem avalike haridusinstitutsioonide paindlikumaks muutmisest ja kulude vähendamisest30. Valitsus võib olla keskendunud pigem formaalharidussüsteemile ning vähem sellest väljaspool omandatud oskuste nähtavaks tegemisele. Kogemuse hindamisel tuleb selgelt eristada kogemust ja sellest õpitut: oluline ei ole mitte töötatud aastate arv või ametipositsioon, vaid kogemuse kaudu õpitu. Arvestamise eeldus on õpitu vastavus nõuetele ehk isikul peavad olema õppekavas või kutsestandardis nõutud pädevused. Seega on tähtis, et isik suudaks oma oskusi analüüsida31. Siiski on leitud, et inimesed ei oska sageli oma kogemusi kirjeldada ega refl ekteerida. Magistritöös32, mis keskendus täiskasvanud

27 Werquin, Recognition of non-formal and informal learning in OECD countries: A very good idea in jeopardy? 28 Werquin, Recognition of Non-Formal and Informal Learning: Country Practices. 29 Singh, Global Perspectives on Recognising Non-formal and Informal Learning. 30 Werquin, Recognition of non-formal and informal learning in OECD countries: A very good idea in jeopardy? 31 Haridus- ja Teadusministeerium. VÕTA põhimõtted. https://www.hm.ee/ sites/default/fi les/v6ta_p6himotted.pdf. 32 Roos, L. (2015). Täiskasvanud õppijate kogemused töökogemuse arvestamise taotlemise protsessis rakenduskõrghariduses (Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor VÕTA taotlejate näitel) [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli andragoogika osakond. õppijate kogemustele töökogemuse arvestamisest rakenduskõrgkoolis, toodi esile probleem, et VÕTA taotlejatele valmistas raskusi portfoolio koostamine. Taotlejad pidasid kõige olulisemaks kogemuseks, mida neile andis töökogemuse arvestamine, et portfooliot koostades ja eneseanalüüsi kirjutades omandasid nad analüüsi- ja kirjutusoskuse. Taotlejad peavad kogemuste käigus õpitut kirjeldama hindajatele võimalikult hästi, seega puuduliku eneseväljenduse, analüüsi- ja kirjutusoskuse tõttu ei pruugi isik taotlusprotsessi läbida positiivse tulemusega. Probleeme tekitab ka küsimus, kes ja kuidas peaks otsustama, millistele mitte- ja informaalses õppes omandatud teadmistele omistada väärtus ning kuidas neid hinnata33 . VÕTAs on töökogemuse arvestamise eeldus, et ei piisa üksnes kogemuste olemasolust, vaid on tähtis, et taotleja oleks neist õppinud. Hindamiskomisjon lähtub taotluste hindamisel põhimõtetest, et varem õpitu vastaks sisuliselt õppekava õpiväljunditele ning et omandatud teadmised ja oskused oleksid vastavuses konkreetse haridustasemega. Lähtuda tuleb tervikliku hindamise põhimõttest ja hindamiskriteeriumitest34 .

Portfoolio (näiteks Libretto Itaalias, Kompetansepass Norras ja Profi lpass Saksamaal) on kõige sagedasem dokumentatsioonimeetod. Paljudes riikides on lisaks portfooliole peamised hindamismeetodid intervjuu, test ja eksam35. Ükski hindamismeetod ei anna siiski täielikku ülevaadet indiviidi oskustest ja pädevustest. Seepärast proovitakse enamasti kombineerida erinevaid meetodeid, et tõsta hindamise usaldusväärsust. Hindamismeetodid võivad tekitada probleeme selleski osas, et sageli esineb eelarvamus kvalifi katsiooni

33 Werquin, Recognition of non-formal and informal learning in OECD countries: A very good idea in jeopardy? 34 Pääsukene, A.-L., Oruaas, H., Pilli, E., Saluveer, A., & Urbla, A. (2010). VÕTA Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine. Taotleja juhend. Tartu: SA Archimedes. 35 Cedefop (2014). Briefi ng Note- the Validation challenge: how close is Europe to recognising all learning? http://www.cedefop.europa.eu/en/ publications-and-resources/publications/9092.