NOORSOOTÖÖTAJATE TÖÖ RAAMISTAMINE EESTIS

Teise lähenemise, noorte positiivse arengu teooria, väärtusbaas on mõnevõrra teistsugune, seades keskmesse pigem tulemused. See teooria kasvas välja tegevustest, mille eesmärk oli õgvendada noorte sotsialiseerumisraskusi. Kuna noored sattusid pahuksisse seadusega, tarvitasid keelatud aineid, langesid välja haridussüsteemist ja tööturult jmt, siis oli vaja nende probleemidega tegeleda. Siiski, soovides toetada noorte sotsialiseerumist ühiskonda ja toimivatesse institutsioonidesse (haridussüsteem, tööturg, mittetulundussektor), leiavad selle teooria pooldajad, et otstarbekas on keskenduda noorte tugevuste arendamisele, mitte niivõrd tegeleda konkreetsete probleemidega18 . Siinkohal on oluline, kuidas ja millistel alustel on sõnastatud noorsootöö eesmärgid. Nagu öeldud, on noorte positiivse arengu programmide eesmärgiks muuta noori vastavaks ühiskonna normidele – mitte aga noorte endi vajadused, ootused ja soovid. Teine oluline erinevus protsessile keskenduvast lähenemisest seisneb arusaamas, et vaja on välja töötada tegevused, mis tõepoolest suudavad muuta noorte hoiakuid, arusaamu, oskusi ja käitumist. Sel juhul on võimalik neid muutusi ka mõõta ja hinnata. See on oluline, et demonstreerida tulemuslikkust, aga ka selleks, et edasi arendada programme ja tegevusi, nende mõjukust suurendada ning rõhuasetusi täpsustada. Uuringud on näidanud, et noorte positiivse arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja luua kindlatele kriteeriumidele vastav keskkond. Taolist keskkonda iseloomustavad konkreetselt ja selgelt sõnastatud eesmärgid, progresseeruva raskusega ülesanded, täiskasvanute juhendamine ja kontroll, konkreetsed aja- ja tegevusraamid19. Tulemuste saavutamise

18 Petersen, A. C., Verma, S., Koller, S. H. & Motti-Stefanidi, F. (2017). Global Positive Youth Development. Rmt: A. C. Petersen, S. H. Koller, F. MottiStefanidi & S. Verma (toim.). Positive Youth Development in Global Contexts of Social and Economic Change, lk. 1-14. New York, London: Routledge. 19 Durlak, J. A., Weissberg, R. P. & Pachan, M. (2010). A Meta-Analysis of After-School Programs That Seek to Promote Personal and Social Skills in Children and Adolescents. American Journal of Community Psychology, 45, lk 294–309. üks eeldusi on tagada noortele atraktiivne keskkond, mis koosneb aktiivõppe meetoditest ja huvipakkuvatest tegevustest, meeldivast füüsilisest keskkonnast, pädevatest juhendajatest, kes loovad turvalise grupitunde ning pakuvad osalus- ja arenguvõimalusi20. Kooskõlas sotsiaal-ökoloogilise süsteemi teooriaga on oluline huvigruppide, nagu näiteks vanemad ja pered, kaasatus programmidesse21 . Eelnev lühiülevaade noorsootöö arusaamadest juhib meid artikli empiirilises osas keskenduma noorsootöö kahele aspektile: noorsootööle kui kindlaid tulemusi toovale tegevusele ning noorsootööle kui noore ja noorsootöötaja vahelisele protsessile. Selle mõistmine on oluline, et planeerida ja korraldada noorsootöö tunnustamist ja hindamist. Meie käsitluses ei ole tegemist teineteist välistavate või vastuoluliste lähenemistega vaid pigem teineteist täiendavate arusaamadega. Noorsootöö on nii kompleksne, et seda olekski raske adekvaatselt käsitleda vaid ühe teooria raames.

Noorsootöötajate töö raamistamine Eestis

Eesti noorsootöö seadus defi neerib noorsootööd väga laialt, nentides, et see on „tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda“22. Noorsootöö sisu ning nõudmised sel alal töötajatele on täpsemalt kirja pandud noorsootöö kutseala kirjelduses, mis koosneb kolmest osast. Selle kohaselt eristatakse kolme võtmetegevuste rühma: • kasvatus-pedagoogilised põhiteadmised ja -oskused,

20 Lopez, M. E. (2015). Leave Them Wanting More!: Engaging Youth in Afterschool. Cambridge: Harvard Family Research Project. 21 Wisconsin Family Impact Seminars (2004). Update on Out-of-School Time. Family Matters, 4(1). https://www.purdue.edu/hhs/hdfs/fi i/wpcontent/uploads/2015/06/pnl_v04i01_0504.pdf. 22 Riigi Teataja (2010), 44, 262. Noorsootöö seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016006?leiaKehtiv.