ANDMED JA ANALÜÜSIMEETOD

• loov-kunstilised põhiteadmised ja -oskused, • organisatsioonilised põhiteadmised ja -oskused23 . Igaüht neist iseloomustavad teadmised ja oskused, mida võib vallata alg-, kesk- või kõrgtasemel24 . Noorsootöötaja kutseala on liidetud Eestis toimivasse üldisesse kutsesüsteemi, mis seob haridussüsteemi tööturuga. Noorsootöötaja kutsestandardis eristatakse noorsootöötaja kolme taset – (a) need, kes töötavad vahetult noortega; (b) need, kes juhivad noorsootöö asutusi; ning (c) need, kes korraldavad ja arendavad noorsootööd riiklikul või piirkondlikul tasemel. Kõigi kutsetasemetel on teatud erinevused, ent neis määratletakse üldised oskused, mida peaks valdama iga ametikandja25. Käesolev peatükk põhineb intervjuuandmestikul, milles saavad sõna kahe taseme esindajad: vahetult noortega töötavad ja noorsootöö korraldajad. Noorsootöö õpikus on noorsootööd teadvustatud sisult paljuski mitteformaalse õppena ehk juhendatud õppeprotsessina. Noorsootöö tegevused peavad olema läbimõeldud, noorele teadvustatud ning õpitulemused võimaluse korral sõnastatud ja kindlaks määratud. Õppetegevus peab olema mitmekesine, arvestades lapse ja noore vajadusi ning arengutaset26. Noorsootöötaja pädevuste spektris võib eristada:

23 Haridus- ja Teadusministeerium (2002). Noorsootöö kutseala kirjeldus. Haridusministeeriumi noortetalituse töörühma koostatud kirjeldus noorsootöö kutseala sisust, põhimõtetest ja nõudmistest kutseala tegutsevatele töötajatele. 24 Lisaks kutsekirjeldusele on selles dokumendis veel kaks osa: 1) noorsootöö kutseala eetika, mis kirjeldab kvaliteetse noorsootöö aluseks olevaid eetilisi põhimõtteid, ja 2) noorsootöö kutseala, mis kirjeldab noorsootöö kui tegevusvaldkonna eesmärki, missiooni ja korraldust konkreetsete määratluste ja põhimõtete kaudu. 25 ENTK. (2015). Noorsootöötaja kutsestandard. Tallinn: ENTK, https:// www.entk.ee/sites/default/fi les/63933_EestiNoorsotoo_EST_2015.pdf. 26 Schlümmer, E. Noorsootöö tegevussuunad. Sissejuhatus. Rmt: M. Valge (toim.) Noorsootöö õpik, lk 155-157. http://mitteformaalne.ee/ wp-content/uploads/2014/07/Noorsootoo_opik_veebi_uusver1.pdf. • üldolemuslikult olulise teostamiseks vajalikku (nt individuaalset lähenemist toetava metoodika valdamine, tingimuste loomine noorte mitteformaalseks õppimiseks, osaluse toetamiseks ja kaasamiseks); • tegevusvaldkonniti spetsiifi liselt olulist (nt teadmised teatud sihtgruppidest ja neile sobivatest oskuslikest lähenemistest või pädevus kasutada töömeetodina kunsti, sporti, muusikat vm valdkondi); • teatud läbivaid kompetentse, näiteks (võõr)keeleoskus, arvuti kui töövahendi kasutamise oskus, usaldusliku suhtluskeskkonna loomist toetavad isikuomadused.

Rõhutatakse ka kutse-eetikast juhindumise olulisust ning noorsootöö aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete järgimist. Noorsootöötaja peab mõistma mitteformaalse õppe olemust ja põhimõtteid, valdama õppeprotsessi suunamiseks ja juhendamiseks olulist27 .

Andmed ja analüüsimeetod

Käesolev artikkel põhineb RAY (Research Based Analysis of Youth in Action) programmi uuringu andmetel. Tegemist on sekundaaranalüüsiga, sest uuringu keskmes oli Erasmus+ koolituse mõju noorsootöötajate tööle. Valimis olid noortega tegelevad praktikud ning noorsootööd koordineerivad ametnikud, kes olid registreerunud Erasmus+ koolitustegevustele. Kvalitatiivsed, avatud küsimustega poolstruktureeritud intervjuud (N=18) toimusid enne koolitust ning kaks kuud pärast koolitust. Esimese intervjuu käigus uuriti informantide arusaamu oma tööst ning noorsootööst laiemalt, küsiti arvamust noorsootöös vajaminevate pädevuste kohta ning ka seda, milliseid pädevusi jääb Eestis kõige rohkem vajaka. Samas huvitas uurijaid vastajate motivatsioon oma igapäevatöös. Lisaks sisaldas intervjuu küsimusi

27 Enn, Ü. Noorsootöö kutseala. Rmt: M. Valge (toim.) Noorsootöö õpik, lk 23–27 / 23–33. http://mitteformaalne.ee/wp-content/ uploads/2014/07/Noorsootoo_opik_veebi_uusver1.pdf.