SISSEJUHATUS

GEOGRAAFILINE ASPEKT MITTEFORMAALSES ÕPPES, SH NOORSOOTÖÖS

Raili Nugin

Sissejuhatus

Regionaalareng ja maaelu on olnud viimastel aastakümnetel pidevas muutumises. Kasvav urbaniseerumine, erinevad reformid ning regionaalmajanduse ja haldusüksuste sage ümberstruktureerimine mõjutab ka noorte elu maal. Käesolev peatükk püüab osundada nende muutuste mõjule noorsootöös, peatudes põgusalt selle geograafi lisel aspektil. On sümptomaatiline, et sageli räägitakse (nii meedias kui ka poliitilistes debattides) noortest ja nende probleemidest, pidades silmas eelkõige linnanoori. Ka noorsootööd hinnates ja arendades võib juhtuda, et keskendutakse linnanoortele ja nende vajadustele ning kahe silma vahele jäävad paljud aspektid, mis tulenevad väikekohtade eripäradest. Antud peatüki eesmärk ongi avada neid tahke, mis aitavad mõista noorsootöö eripärasid maakohtades, ning juhtida tähelepanu asjaolule, et selle mitmekesised vormid teevad keerukaks töö kvaliteedi hindamise pelgalt statistiliste ja strukturaalsete andmete põhjal (sealhulgas ka võrdluse noorsootööga linnas). Noorsootöö rahastuse osakaal munitsipaaleelarves ning noorsootöötaja või noortekeskuse olemasolu ei pruugi olla piisav kvaliteedinäitaja. Nagu ka vastupidi: nende puudumine ei tähenda veel heal tasemel noorsootöö puudumist. Peatükis käsitletakse väikekohtade eeliseid, kuid arutletakse ka selle üle, millised strukturaalsed probleemid võivad noorsootöös maakohtades tekkida. Selliste aspektidega on oluline arvestada nii noorsootöö kavandamisel kui ka noortepoliitikas, aga ka laiemalt regionaalpoliitika plaanimises. Viimastel aastakümnetel on mujalgi maailmas väljendatud vajadust uurida postsotsialistlikku maaelu sügavamalt ja lähemalt, mõistmaks paremini maal elavate indiviidide igapäevaelu, nende tulevikuotsuste motiive ning hoiakuid tänasel päeval1. Uuringud on näidanud, et maaelu kontekst

1 Shubin, S. (2006). The Changing Nature of Rurality and Rural Studies