TEISTE RIIKIDE KOGEMUSED

kvaliteedi kohta: eeldatakse, et mitte- ja informaalses õppes omandatu arvestamine mõjub halvasti staatusele, mis on formaalharidusel ja seal omandataval kvalifi katsioonil36 .

Teiste riikide kogemused

Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid 2018. aastaks välja töötama korralduse, mis võimaldab arvestada mitte- ja informaalses õppes omandatut. Euroopa riigid jagunevad kolme gruppi: 1. riigid, kus arvestamisest ei räägita ainult poliitikatasandil, vaid seda saab ka kasutada (nt Belgia, Eesti, Soome,

Iirimaa, Norra, Inglismaa); 2. riigid, kus arvestamine hakkab praktikas ilmnema, kuid kus tuleb sellega veel tegeleda, et seda saaks süstemaatiliselt kasutada (Austria, Saksamaa, Leedu, Rootsi); 3. riigid, kus arvestamise aktiivsus on madal või puudulik, kuna idee pole veel poliitikatasandil päevakorras või esineb sellega seoses vastuolusid (Bulgaaria, Läti,

Slovakkia)37 . Arvestamine on hetkel suunatud pigem kõrg- ja kutseharidustasemele, kuid selle tõhustamine on oluline ka madalamatel haridustasemetel, mis võib olla esmatähtis noortele. Tänu eeldefi neeritud standarditele on mitmes Euroopa Liidu riigis võimalik isikutel seni omandatut arvestada ilma tervet õppe- või koolitusprogrammi läbimata. Seega on võimalik kombineerida formaalse õppe õpiväljundeid sellega, mis on omandatud informaalses ja mitteformaalses õppes.

36 Werquin, Recognition of Non-Formal and Informal Learning: Country Practices. 37 Harris, J. (2011). European Union: Research and system building in the Validation of Non-formal and Informal Learning (VNFIL). Rmt: E. Harris, M. Breier & C. Whiak (toim.). Researching the Recognition of Prior Learning. International Perspectives, lk 127–160. Leicester: NIACE. Soomes, Prantsusmaal ja Hispaanias hõlmab laialdane strateegia nii üld-, kutse- kui ka kõrgharidustaset. Mõned riigid on kõrgharidustasemel piiranud ainepunktide arvu, mida võib saada arvestades (kuni 15% kõikidest ainepunktidest Hispaanias, kuni 1/6 Liechtensteinis ja kuni 30% Lätis). Soomes ei ole piiranguid seatud. Eestis on ainus piirang, et arvestada ei saa lõputööd või -eksamit. Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal lubatakse kõrgharidusinstitutsioonidel endil otsustada, kui palju ainepunkte saab arvestada varasema õppimise ja töökogemusega38 . Šotimaal on rahvastiku vähenemine tekitanud tööturul nõudluse teatud vanuses ja oskustega töötajate järele39 . Sellegipoolest ei kasutata seal arvestamist kuigi palju, sest see on keerukas ja nõuab palju ressursse. Peamisteks takistusteks peetakse lisaks eespool mainitutele veel negatiivset ettekujutust arvestamise toimumise kohta ning puudulikku teadlikkust, kuidas see on kasulik õppijatele, tööandjatele ja teistele osapooltele40 . Norras rõhutatakse püsivat konfl ikti tööturu ja haridusssüsteemi vahel. Tööturg otsib töötajaid, kes oleksid kiiresti palgatavad ja produktiivsed. Haridussüsteem aga pühendub pädevuste loomisele, mis võib võtta kaua aega. Seda dilemmat üritatakse lahendada, arvestades mitte- ja informaalset õpet, sest kogemus ja selle arvestamine on hariduse ja tööhõive lähim kokkupuutepunkt. Nii Hollandis kui ka Islandil kehtib sarnane lähenemine: mitte- ja informaalset õpet arvestades püütakse tööturule integreerida töötuid ja tõrjutud gruppe ning parandada madala (formaal)haridustasemega inimeste seisundit tööturul. Suurbritannias on probleem, et keskhariduse on saanud vaid väike osa

38 Cedefop (2014). Briefi ng Note. 39 Werquin, Recognition of Non-Formal and Informal Learning: Country Practices. 40 Whittaker, R. (2011). Scotland: Recognition of Prior Learning (RPL) research within a national credit and qualifi cations framework. Rmt: E. Harris, M. Breier & C. Whiak (toim.). Researching the Recognition of Prior Learning. International Perspectives, lk 172–199. Leicester: NIACE.