MITTEFORMAALSE JA INFORMAALSE ÕPPE ARVESTAMINE

3. kas selle tulemusel omandatakse tunnistus või kvalifi katsioon3 .

Formaalsel õppel on õpieesmärgid, see on õppijate seisukohast tahtlik ja toimub enamasti koolikeskkonnas, kus seda jälgitakse ja hinnatakse, ning selle tulemusena omandatakse tunnistus või kvalifi katsioon4. Formaalne õpe on struktureeritud, näiteks õpieesmärkide ja õppimisaja poolest5 . Mitteformaalne õpe on pigem organiseeritud, õpieesmärgid võivad nii olemas olla kui ka puududa, ning õpe võib olla kavatsuslik või ka mitte. Mitteformaalses õppes osalejad võivad õppida tööl või vabaaja tegevustes, millel ei pruugi olla õpieesmärke, kuid nad osalevad õppes vabatahtlikult ning teavad, et õpivad, vaatlevad või teevad asju selleks, et end arendada6. Mitteformaalne õpe on vahel struktureeritud, kuid paindlikumalt kui formaalõpe7 . Informaalsel õppel puuduvad õpieesmärgid ning see toimub igapäevaelu käigus, näiteks perekonnas, töökohas ning vaba aja tegevustes. Sageli viidatakse sellele kui kogemuse kaudu õppimisele8. Informaalse õppe tulemused pole õppijale enamasti nähtavad ning õppimine ei ole kavatsuslik. Kogu sotsiaalne keskkond on informaalse õppe

3 Werquin, P. (2008). Recognition of non-formal and informal learning in OECD countries: A very good idea in jeopardy? http://www.oecd.org/edu/ skills-beyond-school/41851819.pdf 4 Pilz, M. & Wilmshöfer, S. (2015) Formal, nonformal and informal learning in rural India: The case of fi shing families on the Chilika Lagoon. Prospects, 4(2), lk 231–243. 5 Singh, Global Perspectives on Recognising Non-formal and Informal Learning. 6 Werquin, P. (2007). Terms, Concepts and Models for Analysing the Value of Recognition Programmes. https://www.oecd.org/edu/skills-beyondschool/41834711.pdf. 7 Singh, Global Perspectives on Recognising Non-formal and Informal Learning. 8 OECD (2016). Recognition of Non-Formal and Informal Learning. http:// www.oecd.org/edu/skills-beyond-school/recognitionofnon-formalandinformallearning-home.htm. potentsiaalne allikas. Kuna selline õpe toimub suuresti alateadvuslikult, ei pruugi indiviid ise tajudagi, et see arendab tema teadmisi ja oskusi9 . Noortele on olulised kõik kolm õppeliiki, sealjuures viimasel ajal rõhutatakse aina enam mitte- ja informaalse õppe tähtsust10. Noorsootöö, mida võib liigitada nii mitte- kui ka informaalseks õppeks, aitab noortel arendada pädevusi mitmetes valdkondades, võimaldab tugevdada suhtlusvõrgustikke ning muuta käitumist. Noorsootöö püüab tagada noortele paremaid võimalusi haridussüsteemis ja tööturul. Noorte mitteformaalse õppe tunnuste hulka kuuluvad isiklik areng, interaktiivsus ning õppimine grupis ja kogemustest11 .

Mitteformaalse ja informaalse õppe arvestamine

Vajalikkus Mitte- ja informaalse õppimise arvestamise kohta on inglise keeles erinevaid termineid (nt recognition, validation, assessment), kuid eesti keeles kasutatakse ühte mõistet: arvestamine. See tähendab elu jooksul arendatud teadmiste ja oskuste identifitseerimist, hindamist ja tunnustamist12 . Mitte- ja informaalse õppe arvestamise eeldus on see, et

9 Pilz & Wilmshöfer, Formal, nonformal and informal learning in rural India. 10 Pathways Towards Validation and Recognition of Education, Training & Learning in the Youth Field. (2004). http://pjp-eu.coe.int/documents/1017981/1668227/Pathways_towards_validati.pdf/caf83fd5b4db-4b56-a1ab-3b1178e182db. 11 Fennes, H. & Otten, H. (2008). Quality in non-formal education and training in the fi eld of European Youth Work. https://www.salto-youth. net/downloads/4-17-1615/TrainingQualityandCompetenceStudy.pdf?. 12 Ader, E. (2012). Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kvaliteedi kindlustamine protsessijuhtimise kontekstis (Tallinna Tehnikaülikooli näitel). [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli andragoogika osakond.

mistahes õppel on väärtus. Arvestamise üldine eesmärk on pakkuda mittetraditsioonilistele õppijatele ligipääsu haridusele ja omandatavatele kvalifi katsioonidele13 . Mitte- ja informaalses õppes võib arvestamisel kui terminil olla erinevaid tähendusi. Üldiselt tähendab see, et pädevustele või õpitulemustele antakse ametlik staatus, omistades kvalifi katsiooni, tunnistusi, ainepunkte jms. See võib viidata ka sotsiaalsele arvestamisele, mis annab mitte- ja informaalses õppes omandatud oskustele väärtuse nii formaalharidussüsteemis kui ka tööturul14. Mitte- ja informaalsel moel õpitu arvestamine on tähtis, sest see võib parandada isiku enesehinnangut ja heaolu ning motiveerida teda edasi õppima15 . Elukestva õppe kontseptsioon16 põhineb kolmel printsiibil: 1. elukestev; 2. elupõhine; 3. õppimine, mitte hariduse omandamine. Elukestvus viitab, et inimesed õpivad ka väljaspool formaalõpet ning terve elu jooksul, mitte ainult teatud perioodil. Elukestev õpe ei tähenda ainult üleminekut haridussüsteemi ühest tasemest teise, vaid ka koolist tööle ning – vastupidi – töölt kooli. Elupõhine lähenemine rõhutab, et õppimine toimub erinevates vormides ja tegevuspaikades, näiteks töökohas ja kogukonnas. Viimast printsiipi, et elukestev õpe põhineb õppimisel, mitte hariduse omandamisel, võib lahti

13 Duchemin, C., Hawley, J. (2010). European Inventory on Validation of Non-formal and Informal Learning 2010. Thematic Report Validation in the Higher Education Sector. https://cumulus.cedefop.europa.eu/fi les/ vetelib/2011/77645.pdf. 14 Singh, Global Perspectives on Recognising Non-formal and Informal Learning. 15 Werquin, Recognition of non-formal and informal learning in OECD countries: A very good idea in jeopardy? 16 Schuetze, H. G. & Casey, C. (2006). Models and means of lifelong learning: Progress and barriers on the road to a learning society. Compare, 3(3), lk 279–287. seletada nii, et elukestev õppimine on informaalne ja jätkub sünnist surmani, kuid hariduse omandamine on formaalne ja seda tehakse teatud ajal. Euroopa Kvalifi katsiooniraamistik on ühtne võrdlusraamistik, mis seob omavahel Euroopa riiklikud kvalifi katsioonisüsteemid ning loob riikidele ühtse võrdlusaluse, mis on oluline ka mitte- ja informaalse õppe arvestamisel. Raamistik soodustab inimeste liikuvust riikide vahel ning osalemist elukestvas õppes. Raamistikus on kaheksa kvalifi katsioonitaset, milles kirjeldatakse kompetentsust õpiväljundite kaudu. Õpiväljund tähendab seda, mida peaks õpilane suutma teha pärast õppe lõppu: õpiaja pikkusele keskendumise asemel rõhutatakse hoopis õppimisest saadavaid tulemusi17 . Õpiväljundid jagunevad kolme kategooriasse: teadmised, oskused ja kompetentsid. Teadmised tähendavad õppides info omandamise lõpptulemust ning neid kirjeldatakse kui teoreetilisi ja/või faktilisi. Oskused tähendavad võimekust rakendada teadmisi, et sooritada ülesandeid ja lahendada probleeme. Oskusi kirjeldatakse kui kognitiivseid (mis hõlmavad loogilist, intuitiivset või loomingulist mõtlemist) või praktilisi (mis hõlmavad käteosavust ja meetodite, materjalide, vahendite ja instrumentide kasutamist). Pädevus tähendab tõestatud võimekust kasutada töö- või õppesituatsioonides oma teadmisi, oskusi ja võimekusi (isiklikke, sotsiaalseid jms), et ennast arendada nii professionaalselt kui ka isiklikult18. Pädevus ei tähenda ainult individuaalselt tõendatavaid teadmisi ja võimekusi, vaid sisaldab üleüldist võimekuste, oskuste ja teadmiste süsteemi, mille abil saab edukalt toime tulla keeruliste situatsioonide ja ülesannetega19 .

17 Euroopa kvalifi katsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas (2009). https://ec.europa.eu/ploteus/sites/eac-eqf/fi les/broch_et.pdf. 18 Glossary. Recommendation of the European Parliament and of the Council of 23 April 2008 on the establishment of the European Qualifi cations Framework for lifelong learning. http://www.eucen.eu/EQFpro/GeneralDocs/ FilesFeb09/GLOSSARY.pdf. 19 Fennes & Otten, Quality in non-formal education and training in the fi eld of European Youth Work.