Interjööri mugavaks ja rahulikuks muutev mooduldiivani seeria erinevates kujundites. Loo oma kujund ja komplekt NORR11 diivani konfiguraatoris norr11.com/pages/sofa-configurator või küsi saadavust ja pakkumist brändi projektipartnerilt Eestis: sales@standard.ee
Rahu mugavuses
SISUKORD
14 Mändide tume koor ja rohelised detailid
36 Maison&Objet. Lumm ja tulevik
47 Hubasus, soojus ja ligitõmbav pehmus
31 Sisearhitekt Marita Mätas naudib väljakutseid
42 Trendituuled vannitoaja keraamikamaailmas
52 Endisest suvekodust sündinud jõeäärne pärl
64
Gio Ponti – mees, kelle disainifilosoofiat juhtis la dolce vita mõtteviis
86 Loodusega harmoonias
68 „Aasta tehasemaja 2025“ põnevamad eramud
104 Õhuliselt mere ääres
78 Soome elamumessi paremad palad
98 Oranžid diivanid, kuldsed torud: TRIBE toob Riiga uue rütmi
106 REIS. Nairobi kui elegantne ja häiriv pealinn
114 Disainer Tõnis Vellama viis lemmikut
Impressum
VÄLJAANDJA:
Delfi Meedia AS
PEATOIMETAJA:
Irmeli Karja irmeli.karja@delfi.ee
KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee
REKLAAM:
Kadri Kuningas kadri.kuningas@delfi.ee
Heldin Jegis heldin.jegis@delfi.ee
Kelly Saarepera kelly.saarepera@delfi.ee
Kristel Vilms kristel.vilms@delfi.ee
Rachel Branten rachel.branten@delfi.ee
Andra Kivissaar andra.kivissaar@delfi.ee
KEELETOIMETAJA: Jolana Aru jolana.aru@delfi.ee
TRÜKK: Printall
ESIKAANE FOTO: Tõnu Tunnel
Pehmemad volüümid
Praegune aastaaeg on vastandlik – õues on karmim, pimedam, kõledam, toas vastupidi. Tuppa tahame soojust, pehmust ja hubasust ning seda püüame sinna ka luua.
Kui sügistalvine hooaeg hakkab lähenema, mõtlen sageli igatsusega sellele, kui lühikeseks eelmine jäi. Kuid üllatav on, kui kiiresti inimene harjub. Seda enam, et nüüd saab end kodus mugavamalt tunda ja hubasusse mässida. Meeleolu loovad lambikesed siin ja seal, küünlavalgus, kaminasoojus, pleedid, padjakesed, vaibad. Mulle meeldib lambid põlema panna, küünlad süüdata ja hiljem neid järjest öösse saata –see on kuidagi rahustav rituaal.
Praegusel ajal näen oma kodu põnevamalt – päike käib madalamalt ja tuppa langev valgus on mahedam, seintele tekivad varjud, mis on justkui maalid. Iga päev uus ja omamoodi.
Vaasid täituvad nüüd ka hoopis teistmoodi taimedega. Sügisel on seal põnevates toonides lilled – vähemalt mulle tundub nende tonaalsus praegu sügavam, seal on raagus oksad, eriliselt mõjuvad kuivanud kõrrelised. Samuti loovad õuest külma eest tuppa toodud õied teistsuguse vaatepildi. See kõik on omamoodi võluv.
Uus on minu kodus sel hooajal kunstniku loodud keraamika. Erikujulised alused püüavad kahtlemata pilku, mõni neist meelitab visuaalse ilmega, teine on jällegi praktiline. Keraamikas on hing sees, selle on loonud inimene oma kätega ja see on unikaalne.
Võtan selle kokku tunnustatud sisekujundaja Charlotte Mossi sõnadega: „Sisustamine on nagu muusika. Harmoonia on see, mille poole me pidevalt püüdleme. Kodus soovime rahulikku õhkkonda, kus esemed on kui noodid ja miski ei kõla valesti.“
On uus hooaeg, sügistalvise harmoonia aeg ja meie veergudel uued teemad. Inspireerivat lugemist, mugavamat ja pehmemat olemist!
Irmeli Karja Peatoimetaja
Disaininopped
Täienenud Eames
Vitra on sel sügisel oma ikoonilist Eamesi kollektsiooni põhjalikult uuendanud ja täiendanud. 20. sajandi kuulsaima ja mõjukaima disainerite duo Charles ja Ray Eames mööbli ning aksessuaaride värskenduskuur toob tootmisse tagasi mitmed algupärased disainija värvilahendused ning astub suure sammu jätkusuutlikkuse suunas. Värskenduse käigus lisandub Eameside kuulsaima disaini Lounge Chair & Ottoman puitviimistluste valikusse kastan. Saadaval salongis Intera, Pärnu mnt 160d. Vaata ka: intera.ee
Šikk
HK Livingu tugitooli kroomitud karkass rõhutab puhast esteetikat, samas kui tugevus, stabiilsus ja mugavus tagavad aastatepikkuse igapäevase kasutamise. Lounge-tooli kate on selle hooaja tippmaterjalist sametist ja toonilt soe pruunikas. Sumedad sügisõhtud selles toolis on kadestusväärselt mõnusad. Kõik disainihuvilised on oodatud seda tooli poodi kohapeale katsuma ja proovima ning soetama. Vaata ka: idastuudio.ee
Sügisene
Sel sügisel juhivad sisustustrende soojad ja looduslähedased toonid. Pruunikad, karamellised ja kuldsed värvid toovad interjööri hubasust ning loovad elegantse, samas rahuliku meeleolu. Tumedamad šokolaaditoonid ja kuldsed detailid sobivad suurepäraselt nii modernsesse kui ka klassikalisse koju, lisades ruumile sügavust ja luksuslikkust. Perenne Interiori poest leiad nii Galena pruuni koheva padja ja pleedi, suitsupruuni puhutud klaasist vaasi kui ka Rota tumepruuni marmormustriga diivani- ja abilaua. Vaata ka: www.perenne.ee
Kaunis!
Käsitsi valmistatud Ishi kohvilaua nimi tuleneb jaapanikeelsest sõnast „kivi“. See silmatorkavalt skulptuurne mööbliese toob igasse ruumi rahutunde. Inspireerituna looduslike kivimite vormidest ühendab kuubikujuline struktuur pehmelt deformeerunud ja orgaanilisi kontuure. Selle rahulik, ent jõuline vorm toob koju loodusliku rütmi, muutes laua nii funktsionaalseks kui ka kunstiliseks. Saadaval kahes suuruses ja erinevates toonides.
Disainerid: Kristian Sofus Hansen & Tommy Hyldahl. 101Copenhageni edasimüüjad
Eestis: Lartusi Home ja Laterna Magica
Elegantne
Tõeline näide brändi Karman oskusest ühendada traditsiooniline käsitöö kaasaegse disainiga. Alibaglass on esteetiliselt kaunis borosilikaatklaasist rippvalgusti, valida saab viie viimistluse vahel: läbipaistev, pronks, roosa kuld, türkiis ja poleeritud nikkel. Valgustit saab paigaldada nii üksikult kui ka grupeeritult, kas siis sama suuruse ja viimistlusega kuplitega või varieeruvates kombinatsioonides. Üksikult paigaldades on rosette kolme sorti: madal, tavapärane pinnapealne ja süvistatav. Disain: Matteo Ugolini, 2025. Saadaval: hektor.ee
Mändide tume koor ja rohelised detailid
Üllatav, männimetsaline, avar. Just nende sõnadega kirjeldab endale Nõmme mändide alla rajanud kodu pererahvas ise. Eramu arhitektuur ja sisearhitektuur on omavahel mõnusas kontrastis – väljast vaadeldes ei oskaks ennustada, et sisemus on nõnda sume ja erikujuline. Sisearhitektid Kadri Ruusna ja Elisa Vanaselja on loonud rahuliku ning väljapeetud interjööri, arhitektuurse lahenduse tegid Peeter Loo ja Anton Andres.
TEKST: IRMELI KARJA / FOTOD: TÕNU TUNNEL
SISEARHITEKTUUR: KADRI RUUSNA (RUUSNA SAB) JA ELISA VANASELJA (EAST STUDIOS)
ARHITEKTUUR: PEETER LOO (STUUDIO LOOP) JA KAASA TÖÖTAS ANTON ANDRES (KAMP ARHITEKTID)
Asukoht on tüüpiline armas Nõmme tänav, kus on eriilmelisi hooneid väga erinevatest ajastutest. Selles eramus elab viieliikmeline pere: ema, isa, kaks last ja koer.
Erinevate funktsioonidega siseruumid paiknevad 260 ruutmeetril.
Arhitekti loodud eritasandiline ruumilahendus kajastub nii majas sees kui ka väljas – see seob sise ja välisarhitektuuri ühte. Kadri ja Elisa: „Seda oleme omakorda rõhutanud siseruumides ka nii, et esimese korruse ruumid on võimalik muuta üheks suureks ruumiks. Selleks oleme kasutanud vana anfilaadi võtet, kuid kaas
aegses võtmes, avades puitribidega kaetud klaasist lükanduksed. Nii võid lausa vaadata ühest maja otsast teise. Vaate kaugust rõhutab omakorda termosaarest laudisega kaetud ripplagi.“
Avatus ja kontrastid
Inspiratsiooni andis maja arhitektuur ja tellija avatus proovida julgemaid lahendusi. Arhitektuuris domineeriv võimas karniis, mis on justkui kummardus kunagisele nõukogudeaegsele suuresti suvilate puhul kasutatud nö karniisiarhitektuuri võttele, andis julguse kasutada toonastest suvilainterjööridest inspireeritud elemente, kuid mitte päris otseselt.
Sisse astudes tuleb tõepoolest oivaliselt esile tervik – hoolikalt valitud materjalid liidavad ruumid ühtseks. Näiteks köögielutoaosa laelaudis ja sisetrepp jätkuvad väliossa, luues voolava ilme.
Tervislikum elustiil algab siit. Euroopa spaaturu suunanäitaja juba üle 20 aasta
Tel: +372 489 8800 | Varbola küla, Varbola, 78203 Rapla maakond | www.wellspa.ee
Majas sees peegelduvad õues leiduvad toonid – mändide tume koor ja rohelised detailid.
Kodu omanikud tegutsevad mõlemad kinnisvara vallas ja sisearhitekte valisid nad üsna põhjalikult, algnimekiri võimalikest partneritest oli päris mahukas. Määravaks sai lõpuks nii varasem stiil ja portfoolio kui ka kogemus.
Omanikud meenutavad, et neil oli mõne ruumi kohta kerge visioon olemas, abiks pildid Pinterestist. Materjalid, köögi ilme –see oli ideena juba endal mõttes olemas, kuid vaja oli proffide abi, kes pusle kokku paneks. Kadri ja Elisa sobisid oma käekirja poolest nagu valatult.
Arhitektuur käsikäes sisearhitektuuriga
Omajagu määras sisekujunduse ka hoone arhitektuur, mida omanikud olid enne juba pikalt arhitektiga paika loksutanud –
planeering, astmetega langev elutuba, suured liigutatavad aknad, sauna ala suurus ja kuju. „Suures osas said aga Kadri ja Elisa vabad käed ning üheskoos jõudsid nad lahendusteni, mille peale ise poleks osanud tulla. Ka tubade plaane ja valgustust tegime nendega koostöös natuke ringi,“ lausub perenaine. Sisearhitektidki ütlevad, et ruumide planeeringu oli arhitekt juba suuresti lahendanud, kui tööjärg nendeni jõudis: „Meie muutsime siinseal planeeringut praktilisemaks ja efektsemaks, kuid põhiolemus jäi siiski paika.“
Hea ja läbi mõeldud valgustus paneb hästi projekteeritud hoone elama. Valgustuse lahendasid sisearhitektid nii, et oleks võimalik erinevatel hetkedel vastavalt vajadusele luua erinevaid valgustuse stsenaariume. Õdusast karniisi, trepiastmealusest ja eritellimusmööblisse integreeritud meeleoluvalgusest kuni praktilise üldvalgustuse ja eraldiseisvate valgustiteni.
Kogu interjööris püüab pilku mõnusalt julge ja sügav värvikooslus, mis on ühest küljest väga majesteetlik, teisalt looduslähedane. Kadri ja Elisa sõnul ongi siin üsna palju mängitud kontrastidele, ideed sündisid ja said jõudu juurde töö käigus tihedas arutelus koos tellijatega.
Protsess liikus koduomanike jaoks heas tempos, kokku tegelesid nad oma kodu loomisega paar aastat. Siia mahtus nii arhitektuurne kui ka sisearhitektuurne projekt, natuke ümber projekteerimist ja lubade ootamist. „Oleme tulemusega väga rahul, maja sai nii seest kui ka väljast esteetiliselt kaunis, piisavalt omanäoline ja eriline ning mugav kasutada,“ nimetab perenaine peamisi omadusi.
Kui paluda sisearhitektidel selle kodu olemus kokku võtta, kõlab see nii: sume, ent kontrastne, elegantne, ent maalähedane. Nende sõnul valitseb siin arhitektuuri ja sisearhitektuuri sümbioos, terviklikkus ja voolavus.
Värskendavad muudatused
Paar pausi kogu ehitus ja kujundamisprotsessis viisid ka mõne suurema muudatuseni projektis. Eelnevalt oli eramusse planeeritud ka erinevate ruumidega keldrikorrus, mille funktsioonid tuli nüüd osavalt põimida esimese korruse mahtu. Sisearhitektuuris leidub ka keerukamat laadi lahendusi, näiteks puitribidega kaetud klaasist lükanduksed ning sarnase võttega lahendatud eritellimusel valminud köögisaar jms.
Iga õnnestunud objektiga viib selle looja endaga kaasa ka parimad emotsioonid ja kellelegi projekteeritud kodus tekivad oma
lemmikkohad, mis on eriti hästi õnnestunud. Kadri lemmik on kogu esimene korrus oma anfilaadi ja teatud keeruka rahulikkusega. Elisa sekundeerib ja lisab eriliste lemmikutena juurde suure magamistoa sisse ehitatud garderoobi ning privaatse vannitoa, mis lisab muidu praktilisele teisele korrusele peidetud buduaari näol omajagu eripära ja luksust argipäeva.
Selle Nõmmel kauni looduse rüpes asuva kodu elanikud nimetavad lemmikkohaks klaasidega ümbritsetud niiöelda talveaiarõdu. See on mõnus paik, kus on hea nii süüa kui ka pikemalt juttu rääkida ja iga ilmaga hoovi rahulikku olemust nautida.
Viimistlus ja mööbel
f Eritellimusmööbli on valmistanud Facita OÜ ja Sisustusproff OÜ.
f Puitplaudisega kaetud ripplagi, puitprofiiliga kaetud „ribiline“ sein ja leiliruumi sein on Thermory toodang.
f Keraamilised plaadid esikus, pesuruumides ja akende palede vahel, ukseavades ning aknalauaplaadid on pärit Noto viimistlussalongist.
f Naturaalne tammeparkett ja pehme ning mõnus vaipkate garderoobis tulevad Linconast.
f Tapeedid seintel on tellitud ScandicBee e-poest.
Mugavus, varjulisus, energiasääst
Moderno markiis, välisribakadinad
Lõuna-Eestis
Sunoline välisruloo
Saaremaal
Eksklusiivne Pergola Sky Harjumaal
SISUTURUNDUS
USALDUSEST SÜNDINUD
DETAILIDEROHKE KODU VOLTA VILLAS
Ühel kevadisel päeval astusid Enteriori salongi
Kuubalt pärit Musachy ja Ameerika juurtega Mariah.
Vaid päev varem olid nad soetanud kolmetoalise korteri suursuguse ajalooga Volta Villas.
Fotod: MARI PUKK (sisevaated), KAUPO KALDA (välisvaade)
Juba esimesel kohtumisel anti sisedisainer Karmen Saatile täielikult vabad käed sisustuslahenduse kujundamiseks, sest järgmisel päeval pidi pererahvas pikaks ajaks Eestist lahkuma. See samm polnud siiski risk, vaid teadlik otsus. Paar oli veendunud, et 20 aastat peamiselt Rootsi turul tegutsenud Enterior suudab luua kodu, kus iga detail on funktsionaalselt läbi mõeldud – isegi siis, kui omanikud ise igapäevaselt välismaal asuvad.
LAULUPEOL SÜNDINUD
ARMASTUS EESTIMAA VASTU
See lugu sai alguse hoopis laulupeolt, mis viis aastat tagasi pani Madridis elava paari Eestisse armuma. Sedavõrd sügavalt, et otsustati siia päriselt juured ajada. Reisimist, Eesti kunsti ja kokkamist armastav paar unistas kodust, mis oleks ajalooline, avar ning paikneks kesklinna, kohvikute, galeriide ja roheluse tuiksoonel. Välistatud oli oma aed või rõdu, kus näpud mullas aega kulutada.
Kõikidele soovidele vastav kodu leiduski Volta kvartalis – äsja 125. aastapäeva tähistanud majesteetlikus hoones, mis 2024. aastal Volta Villa nime all põhjaliku rekonstrueerimise läbi tegi.
Endoveri ja Apexi arhitektide koostöös sündinud Volta Villa linnakodudes on säilinud hoone ajalooline pärand ja hing. Fassaadi ilmestavad romantilised puidust kaar- ja roosaknad, mille sügavad paled annavad majale iseloomu ja ajastutruudust. Interjööris rõhutavad Volta Villa väärikat lugu jõulised paekiviseinad, tumepunased metallpostid ning kõrged laed, mis loovad korraga nii elegantsi kui ka industriaalset sarmi.
Kodu valiku juures mängisid väga olulist rolli hoone vastas asuv ajalooline park, rohelusse põimitud kvartali sisetänavad, industriaalse ja nüüdisaegse arhitektuuri kontrastid, hubased kohvikud ja disainipoed. Lisaks loovad elava kogukonnakeskuse padelikeskus ning peagi uksed avav spordiklubi MyFitness, kus väärikas ajalugu ja värske energia põimuvad igal sammul.
PRAKTILINE LUKSUS JA TULEVASELE KUNSTILE AVATUD RUUMID
Paar soovis, et uues kodus oleks iga kuupmeeter targalt kasutatud.
Eriti oluline oli köök – kodu süda, kus tihti koos suure sõpruskonnaga maailma maitseid nautida. Kuigi köögi pind polnud suur, leidis Enterior nutikad lahendused, kuidas luua maksimaalne töötasapind, peenelt ruumi sulanduvad panipaigad ja peeglite abil visuaalne ühendus elutoa ning külalistega. Samamoodi on korteri seinu ja mööblit ühendava stilistikaga muudetud
köök, söögiala, elutuba ja trepikäik üheks tervikuks, et kõik pereliikmed ja külalised saaksid alati võrdselt toimuvast osa.
Suhteliselt väike esik on sisseehitatud kappide ja riiulitega muudetud osavalt elutoa osaks. Suuremate seltskondade korral saab lisaks sügavatele aknalaudadele muuta elutoas kergelt istumisalaks telekaseina ühendava sahtliboksi.
Kõikide ruumide seinad toimivad ootusäreva lõuendina, mida peagi täidab emotsiooni loov maalikunst. Kunsti presenteerimiseks ning vastavalt päevale ja seltskonnale õdusa meeleoluvalguse saavutamiseks loodi erinevad dimmerdatava valguse režiimid.
Magamistoas jätkub kogu korterit läbiv stiil suure peegliga buduaaris, kus iga perenaine ennast imetleda tahaks. Avarad katuseaknad loovad mõnusa valguse voodi ümbrust kaunistavate öökappide ja viilkatuse alla ehitatud funktsionaalse garderoobi jaoks.
Tualettide puhul oli kliendil soov, et need võiks olla nagu üllatusi täis avastusretked.
Alumisel korrusel algab nina puuderdama minek seiklusega, kuidas hästi elutoa seina sulanduv uks üles leida. Eksponeeritud on olulisi fookuspunkte, nagu kaugelt maalt leitud kristalne valamu, ja vähem olulisem, nagu kapid, on peidetud taas nutikalt seintesse. Teisel korrusel langes kunstifännide valik Eesti disainile – Hiiumaal välja arendatud Froncrete kergbetoonist mööblile. Niiskust hästi taluvate pindade selgelt eristuv iseloom ja tonaalsus toetab suurepäraselt ruumi ehitavaid kuldseid detaile. Eksponeerimist mitte vajavad masinad on peidetud lõõtsana avanevate uste taha.
ENTERIORI SIGNATUUR:
KEERUKATE PROJEKTIDE
MAKSIMAALNE FUNKTSIONAALSUS JA DETAILITÄPSUS
Sisedisainer Karmen Saat jätkas korteris Volta Villa algupärast uushistoritsistlikku stiili. Ajatus väljendub sarnaselt seintel ja mööblil läbivalt kasutatud liistudes, aknaavasid kopeerivates võlvjates seinaniššides ning laeni ulatuvates sisseehitatud riiulites ning panipaikades. Nii kasutatakse maksimaalselt ära kõrgete lagede ja seinapinna funktsionaalsus.
„Enteriori loodud lahendus on hea näide sellest, et kõrged laed, avarad aknapinnad ja ajalooline miljöö saavad uue väärtuse, kui neid toetab ajastutruu stiil. Valitud sisustus rõhutab Volta Villa eripära, kus iga detail peegeldab ajas säilinud ilu ja karakterit,“ kinnitab Endoveri arendusdirektor Uku Tint.
USALDUS, MIS ULATUB ÜLE RIIGIPIIRIDE
Suurem osa Enteriori kliente asuvad Rootsis. Seal on aastatega kujunenud kindel praktika – pakkuda terviklikke sisearhitektuurseid lahendusi inimestele, kes ise igapäevaselt loomisprotsessil kätt pulsil hoida ei saa või ei soovi.
„Lähtume alati sellest, et kodu peab olema kliendi ja võimalusel ümbritseva keskkonna nägu. Selleks kasutame tihti julgelt värve ning üllatavaid materjale, et algselt külmavõitu ruumid muuta inimlikuks ja soojaks. Mida keerulisem projekt, seda rohkem see meile meeldib. Võibolla seetõttu väljendub ka klientide tänu tihti suust suhu levivas „töö kiidab tegijat“-reklaamikanalis,“ ütleb Karmen.
Sisearhitekt Marita Mätas naudib väljakutseid
Marita lõpetas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala 2010. aastal, kuid erinevalt paljudest eakaaslastest on ta olnud piisavalt õnnelik, et töötada mitme projekti kallal, juhtides neid alates ideest kuni ehituseni. See on õpetanud talle, kui keerukaks võivad arhitektuuriprojektid kujuneda, ja andnud vajalikud oskused, et tulla toime pingeliste ajagraafikute ja projektipiirangutega. Marita on Aerise sisearhitektuuribüroo liige.
Mis sind kõige enam iseloomustab?
Rahulik rahutus ja erutus uue nägemisest ning kogemisest. Vestlustes pakuvad pigem huvi sügavamad teemad, sama on ka ruumiloomes. Oluline on, et tekiks lugu, mis looks kogemuse rahutus ja rahulikus harmoonias.
Kelleks tahtsid saada lapsena? Õpetajaks või maalikunstnikuks.
Mis on teinud sinust selle, kes sa oled? Inimese, aga ka loomingulise isiksusena. Elu – kombineeritult lapsepõlv ja täiskasvanuelu. Pidev sügavuse otsing ja asjade põhjendatus, nii inimestevahelistes suhetes kui ka enda loomingus. Küsimus „miks?“ ja siis sellesse kaevumine, ka esteetiliste otsuste osas.
Lapsena käisin sõbrannast inspireeritult kunstikoolis ja maalimine ning joonistamine olid igapäeva osa. See õpetas ja kasvatas
Foto: Erakogu
juba varakult maailma teistmoodi hindama ning sellega suhestuma. Natüürmorti ära tundma erinevates hetkedes.
Mis pakub sulle väljakutseid?
Väljakutsed tekitavad elusa tunde. Isegi kui projekt tundub turvaline, siis tavaliselt proovin igas projektis selle väljakutse ise püstitada. Mõelda, mida ja kuidas saaks luua uut – mitte ainult visuaalses mõttes, vaid pigem tundes. Kuidas saaks nähtava kaudu kogeda uut.
Mida hindad elus ja töös?
Inimsuhteid. Head sünergilist koostööd, nii tiimikaaslaste, ehitaja, eriosade kui ka kliendiga. Usaldust ja transparentsust. Kõigest võiks saada rääkida ja kõigele on lahendus. Seda tuletan endale meelde ja õpin samal ajal, kui praktiseerin.
Milline interjöör püüab sinu pilku?
Pigem otsin pilgu läbi tunnet. Igasugune tunnet loov interjöör püüab ka pilku. Eks need käivad käsikäes. Vahel harmooniline rahulik ruum, vahel jälle eklektiline rahutus. Ühte kindlat vastust polegi. Minu jaoks on suurepärane interjöör selline, mis suudab transformeeruda vastavalt mu tunnetele või vastupidi.
Kas sul on eeskuju või kelle töid imetled?
Näiteks arhitekt Daniel Libeskind – tema ruum muutub jutustuseks. Sõnatu jutustus läbi ruumi proportsiooni ja varju ning valguse. Kunstnik Ai WeiWei – tugeva tunde looja. Tema installatsioonid täidavad ruume ja loovad neid nii, et kõik meeled saavad tunda ning kogeda. Meeldib ka roheline arhitektuur, nt Itaalias Milanos asuv Bosco Verticale, mille on disaininud Boeri Studio. See on apokalüpti
Foto: Tõnu Tunnel
Foto: Hendrik Osula
line tulevikuvaade, kus loodus on võtnud hoone enda kaissu – nii ilus ja aukartust äratav looduse ning elu ees. Biarke Engelsi looming on samuti jätnud jälje. Selles on tihti vallatust ja lõbusust, mida igatsen rohkem ka enda ellu ning loomingusse. See tuletab meelde, et lugu ei pea alati minema sügavuti.
Suur kiindumus on ka valgustuse vastu. Näiteks PsLabi looming koostöös arhitektidega – iga objekt, hoone või ruum saab eritellimusel valguslahenduse. Valgus tegelikult loobki meile ruumi, valgustab välja ja loob varjud ning pakub sügavust. Loetelu on pikk. Ühte konkreetset inimest ei tule hetkel pähe, aga kindlasti on ta olemas.
Tutvusta oma viimast projekti. Praegu on käsil minu seni suurim töö – kahekorruselise kontori projekt koostöös arhitektuuribürooga. See on minu jaoks esmakordne kogemus nii suure mõõtkavaga, mis on ühtaegu nii hirmutav kui ka ergutav. Eriliseks teeb selle ka see, et projekt valmib juba Mailand Studio nime alt – minu jaoks soe ja põnev uus algus, samm teekonnal edasi. Tunnen siirast rõõmu selle koostöö üle, sest see on võimalus luua ruum, kus põimuvad materiaalsus ja valgus, et äratada meeled ning jutustada oma lugu. Loodan, et see lugu on loetav ja tuntav nii töötajatele kui ka külalistele.
Foto: Tõnu Tunnel
Foto: Tõnu Tunnel
Foto: Karl Kasepõld
Maison&Objet. Lumm ja tulevik
Pariisi olemus on kahtlemata seotud auväärse dekoratiivkunsti traditsiooniga, kunsti ja peene käsitöö lahutamatu osa. Selle linna eristav tunnus on spontaansus.
Pariisis kohtub traditsioon innovatsiooni ja loovusega ning siin saab igaüks kogeda linna vabadust ja loomingulist energiat. Tõetruult oma DNA-le tähistab Maison&Objet ainulaadset võimet avada inspireerivaid elustiilitrende, kus iga ese annab kodule hinge ja iseloomu. Messil käis Kai Tarmula.
TOIMETAJAD: IRMELI KARJA JA KAI TARMULA
FOTOD: MAISON&OBJET / ANNE-EMMANUELLE THION
Maison&Objet 2025 usaldas kunstilise juhtimise Amélie Pichard’ile –julgele ja liigitamatule disainerile. Tema visiooniks on „Welcome home“ – elav ja piire ületav installatsioon, mis tähistab loomingulist vabadust ning disaini kättesaadavust.
Pulbitsemise ja intiimsuse vahel
Selle kutse keskmes on ainulaadne ese: majateekann ehk teekannumaja, mis on veel valmimisjärgus. Poolenisti kujutluse ja tegelikkuse vahel sümboliseerib see käsitöö ja tehisintellekti jätkuvat dialoogi. Taaskasutatud, ümber mõeldud, hübriidne, masstootmises, tipptasemel, käsitööline, ainulaadne, vallatu. Oleviku arhetüübid. Satelliidid uuele mõtteviisile, kuidas tõlgendada meie aega.
Millised sisustussuunad silma jäid?
Taaskasuta kõike
Paber, mis on samuti taaskasutatav materjal, väärib kindlasti omaette trendi staatust, olles kasutusel paljudes huvitavates disainides, mida sel sügisel messil näha sai. Kuid mitte ainult paber. Instead on välja töötanud innovaatilise ökomaterjali, mis on valmistatud õlletehaste linnasejääkidest ja taaskasutatud biopõhisest toidupakendist. See uus materjal kannab nime Balt®, on 100% biopõhine ja taaskasutatud, veekindel ning termovormitav.
Geomeetrilised mustrid
Laiemalt vaadates on geomeetrilised mustrid sisekujunduses taas populaarsust kogumas, neid leiab vaasidel, lauanõudel ja mujal. See tõestab, kuidas mustrid sulanduvad näiliselt juhuslike, kuid hästi tasakaalustatud ühevärviliste toonidega. Näiteks laualamp sisustusfirma Cosin Paris loomingust paistab silma oma iseloomu ja pehmusega. Sihvakas lakitud metallist jalg ja kuplikujuline lambivari viitavad ikoonilistele 70ndate joontele. Päeval köidab selle skulptuurne disain pilku ja struktureerib ruumi. Õhtul hajutab tekstuurne polümeerlambivari pehmet ja sooja valgust.
Lisaks köitsid pilke mitmesugused keraamilised vormid, nii massiivsed kui ka väiksemad, mis lisavad ilu ning vormilist mitmekesisust erinevatesse sise ja välisruumidesse.
Loomamustrid - ja kujutised
Mood ja sisekujundus on tihedalt seotud, seega polnud üllatav näha loomamustreid mitmes messiboksis. Koos sebrade ja tiigritega tõusis leopardimuster selgeks lemmikuks. Loomariiki ei kujutatud ainult mustrite kaudu – populaarseks osutusid ka vähem abstraktsed kujutised. Disainereid on inspireerinud terve loomaaed – lindude ja imetajate portreed ning kujutised kaunistasid raame, kangaid, tapeeti. Prantsuse bränd Paper-Mint on loonud kergesti seinale paigaldatava ja eemaldatava kleebise Héron.
Floora ja fauna
Messil domineerisid õrnad, mahedad rohelised toonid, meenutades kaunist samblavaipa. Rohelist esines nii polstritel, keraamikal, valgustitel kui ka aksessuaaridel. Erinevad rohelise varjundid loovad rahuliku meeleolu ja hägustavad piire koduse interjööri ning looduse vahel. Kodutarvetel leidus rohkelt botaanilisi kujutisi ja mereolendid „ujusid“ läbi näituse lauanõudel ja vaasidel.
Mänguline klaasikunst
Lauakaunistused on liikunud rõõmsa ja ootamatu suunas. Kommivärvilised toonid ja ümarad klaasist siluetid – iga ese on loodud tekitama head tuju, lisades mängulisust igapäevastele tegevustele. Klimchi esitles ajatut klassikat. Nende kollektsioon Hobnail (nupuline muster) toob esile vintage stiili, mis lummab pilku ainulaadse ja julge disainiga. Pereettevõttena tegutseva klaasivabriku iga ese on eetiliselt toodetud, kasutades pärandatud käsitöötehnikaid.
Maalähedane valgustus
Messil esitleti kauneid savist valgusteid. Tekstuuriga ja käsitsi valmistatuna toovad need interjööridesse ehtsust ning käegakatsutavust. Valgustuses kasutati ka punutud, ümarate ja orgaaniliste vormidega lampe, mis mõjusid skulptuurse kunstina, tuues ruumi soojust ning kumerusi. Näiteks Belgia bränd Vips and Friends põimib oma toodetesse teatavat ajaloolist nüanssi.
Lõõgastu stiilselt
Heaoluvahendid ja nipid on kolinud spaadest kodudesse – kodusaunad ja integreeritud heaolutarvikud muudavad enese eest hoolitsemise ning tervikliku eluviisi intuitiivseks osaks päevast. Meie lemmik on skulptuurne ja pilkupüüdev Taani firma Hoogeandi traditsioonilise altariküünla uus tõlgendus. Kollektsioon Immaneul viib küünlameisterlikkuse uutesse kõrgustesse sõna otseses mõttes – suurim versioon ulatub ühe meetrini. Iga käsitsi valmistatud element on tehniliselt keerukas: alates värvimisest, kihilisusest ja dekoratiivse vahareljeefi pealekandmisest kuni läikiva küünlaaluse puurimiseni, et see sobiks täiuslikult vastava aluse ogale. Optimaalne puuvillane taht ja kvaliteetne vaha tagavad ideaalse põlemise.
2025. aasta tõusvate talentide auhind
Saksamaa loominguline pärand – täpsus, funktsionaalsus ja hoolikas kunstilisus – elab edasi. Tutvustame kahte auhinnasaajat.
Üks pärjatutest, Marie Luise Stein, kellel on taust nii toote- kui ka kommunikatsioonidisainis, sai võimaluse oma kontseptsioone ja tooteid tutvustada. Berliinis tegutsedes loob ta projekte, mis ulatuvad mööblist ruumilahendusteni, lähtudes puhtast, modulaarsest ja jätkusuutlikust esteetikast. Toodet kavandades mõtleb ta, kuidas see suhestub ümbritseva ja inimestega, kes sellega kokku
puutuvad – või kuidas see toetab, struktureerib või peenelt muudab ruumi. Samas tekivad ruumikontseptsioonid sageli lähtudes materjalist, mõõtkavast või funktsioonist. Modulaarne lähenemine võimaldab mööblil nende muutustega kaasa minna.
Haus Otto
Stuttgartis tegutsev stuudio Haus Otto arendab mängulist ja kontekstitundlikku disainilähenemist, mis avaldub objektides, ruumides ning loovjuhtimises. Nad usuvad, et tooteid tuleb mõtestada laiemas kontekstis – mitte ainult lähtudes sellest, kuidas need välja näevad, vaid ka sellest, millistest materjalidest need on valmistatud, kuidas neid hangitakse ja mis juhtub nendega eluea lõpus.
See hõlmab ka toodete lahtivõetavust, et neid saaks taaskasutada või ümber töödelda, samuti kommunikatsiooni ja konteksti, milles neid eksponeeritakse. Stuudio eesmärk on luua uusi võrgustikke, et ettevõtted saaksid jagada varasid, teenuseid ja ressursse.
Loovus liigses: kuidas
tootmisjäägid sünnitavad disaini
Pariisi sisustusmessi üheks lahutamatuks osaks on disaininädal. Oluliseks märksõnaks oli jätkuvalt taaskasutus ja üha enam kerkivad esile tootmisjääkidest loodud disaintooted. Need teemad püsivad disainimaailma huviorbiidis, sest kes ei tahaks olla trendikas ja samal ajal vastutustundlik? Kui taaskasutamine on nii keeruline, siis on see sellepärast, et plast ei oma meie silmis enam mingit väärtust. Ja siiski, kui plasti taaskasutada, on see fantastiline. Mõned näited taaskasutusest.
Ilu prügis ja tootmisjääkides
Hollandi kunstnik Teun Zwets on üks neid loojaid, kes näeb ilu seal, kus teised näevad prügi. Tema jaoks on loomine avastusretk –intuitiivne, käed-külgeprotsess, mis toob päevavalgele nii ilu kui ka funktsionaalsuse olemuse. Zwets usub, et igapäevane tänav ja loodus peidavad endas kasutamata potentsiaali. Tema looming on samal ajal efektne ja pöörane – see raputab vaataja harjumuspärast arusaama disainist ja näitab, et ka jääkidel on väärtus. Zwetsi töödest kumab läbi sõnum: disain ei pea sündima uhiuutest materjalidest, vaid võib kasvada välja sellest, mis on justkui üleliigne.
Recozy
Recozy esindab disainifilosoofiat, mis põhineb jätkusuutlikkusel ja ringmajandusel. Põhja-Saksamaa ettevõtte eesmärk on luua modernsete tehnoloogiate, näiteks 3D-printimise abil mööblit ja koduaksessuaare, mis on ühtaegu esteetilised ja keskkonnateadlikud. Iga toode valmib digitaalselt läbipaistvas tootmisahelas, mis tagab täieliku ülevaate valmistamisprotsessist ja kasutatud materjalidest. Toodete värvivalik on rikkalik.
HILO
Lisaks paistsid silma mööblidisainerite loodud eriilmelised ja mitmeotstarbelised ruumijagajad ning erinevate paigutusvõimalustega mööblilahendused, mis võimaldavad ruumi kiiresti ümber korraldada ja luua soovitud meeleolu. Disainer Adeline Michelotti pakkus välja modulaarsed ja vabalt paigutatavad mööblilahendused, mille abil saab luua just sellise sisekujunduse, millest oled unistanud. Ei puurauke ega tööriistu.
BUNT KAKI
Polimair
Prantsuse disainerite
Beluga tooli kaudu väljendatakse nägemust uuest disainist – stiil ja vastupidavus käivad käsikäes, kompromissitult. See on läbimurre tõeliselt jätkusuutliku mööbli vallas. Toolid on valmistatud 100% ümbertöödeldud plastist. Värvikombinatsioonidega mängimise võimalus.
Disain Saksamaalt, teostus Koreast – BUNT KAKI tähendab korea keeles „värvikas inspiratsioon“. Inspireerituna tänapäeva inimeste mitmekesistest elustiilidest loob BUNT KAKI modulaarselt kokkupandavat mööblit, mis võimaldab igasse koju lisada ainulaadseid sisustuselemente. Selle geomeetriline disain eristub traditsioonilisest standardmööblist ja lisab sisekujundusele kunstipärase puudutuse. Värvikad aksessuaarid ja ruumi rõõmustajad annavad igale interjöörile iseloomu.
Foto: BUNT KAKI
Foto: Recozy
Foto: HILO
Foto: Polimair
Foto: Teun Zwets
Trendituuled vannitoaja keraamikamaailmas
Bolognas toimuv rahvusvaheline Cersaie on peamine vannitoasisustuse ja keraamikamess. Tänavu domineerisid messil soojad ja helged toonid, peened mustrid ning materjalide realistlikud tõlgendused. Kivi- ja puidumustrid on endiselt tugevad, kuid nüüd rohkem kui kunagi varem püüeldakse detailse realismi poole: täpselt jäljendatud puidusüü, kivimustrid ja pinnad, kus tekstuur ja toonid on väga detailsed. Kohal käis ja muljeid jagab Vivika Tihkan (Vivarec Viimistlussalong).
Messi visuaalne identiteet rõhutas arhitektuurse ruumi kontseptsiooni. See on idee, mis keskendub vastutustundlikule ja integreeritud sise ning välisruumide kujundamisele.
Uustulnuk breccia
Selle aasta uustulnuk on Lõuna Itaalias üsna tavapärane kivim, mida kutsutakse breccia kiviks. Sõna breccia tuleb itaaliakeelsest terminist, mis tähendab „purunenud kivid“ ja kirjeldab ideaalselt selle kivimi teket ning välimust. Ühtlase ja peeneteralise kivimassi sees leiduvaid suuri nurgelisi kivitükke annavad edasi sel aastal mitmed keraamikatootjad. Üheks iseloomulikuks näiteks on Caesari keraamikatehase seeria Bloomstone heledas beežikast hallini ulatuvas värvigammas.
Põnevaid breccia variatsioone pakub Fiandre kollektsioon Lexicon, mis seob mänglevalt pastelseid toone sinisest ja rohelisest roosa ning karamellise pruunini.
FOTOD: VIVIKA TIHKAN JA TOOTJAD
Fonodvalle Tigeri dramaatiline marmorimuster.
Breccia-kivi tõlgendus Caesar Bloomstone’i seeriana.
Caesar Bloomstone Petal
Fiandre Lexiconi kivid annavad arhitektuurile sidusa ja äratuntava ilme.
Travertiini uued tõlgendused
Travertiin on viimastel aastatel olnud tõusuteel ja messil oli näha selle materjali uusi tõlgendusi. Olemasolevatele kollektsioonidele on lisandunud uusi toone ja üha suursugusemaid mõõte. Päris uue lähenemise on võtnud Atlas Concorde seeria Marvel T – Travertine Excellence, mis püüab edasi anda selle kivimi erilisi nüansse ja varjundeid ning nende kunstipäraseid interpretatsioone. Selle seeria Halo toonid on püüdnud tabada valgust ja travertiini voogavaid jooni, esindades kivimi kõige valgemaid ja puhtamaid versioone. Peene ja elegantse joonega Stone Veil on oma olemuselt õhuline kui siidkangas ja inspiratsiooni saanud tuntud moeikoonide Armani ja Louis Vuittoni salongide sisustusest. Kogu kollektsioonile on oma näo andnud rahvusvaheliselt tuntud HBA disainerite tiim, lisades unikaalseid 3D dekoore ja muutes kollektsiooni harmooniliseks tervikuks.
Lubja ilmega Jura kivi
Endiselt on tähtsal kohal lubjakivi välimusega plaadid, mis tänu ühtlasele ja peenele mustrile ning mahedatele soojadele toonidele pakuvad ruumidele ajatut ja neutraalset tausta. Uue suunana võiks esile tuua Fondovalle seeriat Jura Mood, mis on kaasaegne tõlgendus iidse Jura ajastu settekivimist, mille ühtlasel taustal on näha mereliste setete käigus kujunenud looduslikke lisandeid. Need loovad mitmekesise, kuid tasakaalustatud tekstuuri, mille pehmed ja soojad jooned annavad edasi kivile omase iseloomu.
Dramaatilised oonüks ja marmor
Kui marmori populaarsus on veidi taandunud, siis üha enam on esile kerkinud oonüks oma läbikumavate ja dramaatiliste efektidega. Siiski väärivad esiletõstmist kaks Fondovalle Infinito 2.0 sarja lisandunud marmorivarianti: Tiger (vt avapilti) ja Starlit. Nende puhul kasutatakse ainulaadset ALL-LIGHT-i poleeritud viimistlust, mis loob optilise efekti, justkui oleks kivi tagant valgustatud.
Atlas Concorde travertiin Stone Veil.
Fondovalle Jura Mood pakub ruumile ajatut tausta.
Atlas Concorde travertiin Halo.
Fondovalle Starlit loob taustavalgustuse illusiooni.
Metalliefektide tagasitulek
Kui mõneks ajaks olid metalliefektid keraamikas tagaplaanile jäänud, siis 2025. aasta Cersaie mess oli selge märk nende naasmisest. Metallpindade soojus, sära ja varieeruvus annavad interjöörile ainulaadse iseloomu, sidudes tööstusliku elegantsi modernse läikega. Heaks näiteks on kollektsioon Atlas Concorde Boost Vision, kus metalsed toonid loovad pehme kuma ja ajatu luksuse, mis mõjub ühtviisi hästi nii aktsendina kui ka suuremate pindade lahendusena.
Uued formaadid ja modulaarsed kombinatsioonid
Keraamikas on jätkuvalt fookuses nii väga suured plaadid kui ka modulaarsete vormide kombineerimine. Üha enam pakuvad tootjad ka väiksemaid ja ebatavalisi mõõtmeid – kuusnurki, trapetseid või piklikke formaate, mis võimaldavad luua graafilisi ja reljeefseid pindu. Heaks näiteks on Bardelli Flautini, kus peened ribad ja valgusega mängivad reljeefid annavad seinale kolmemõõtmelise ning rütmilise ilme.
Seinad kui jutustajad
Üha enam keraamikatootjaid otsib inspiratsiooni kunstist ja narratiivsusest, muutes plaadi mitte ainult funktsionaalseks pinnaks, vaid ka jutustavaks elemendiks interjööris. Käekirjalised illustratsioonid, poeetilised süžeed ja fantaasiamaailmad annavad keraamikale uue rolli – luua atmosfääri ja pakkuda emotsionaalset kogemust. Heaks näiteks on Bardelli sari Aquatic Creatures , kus kunstnik Riccardo Capuzzo toob interjööridesse mereliste olendite kujutised, luues seeläbi ruume, mis on samal ajal dekoratiivsed ja mõtestatud. Sarnast kunstilist lähenemist kohtab järjest enam erinevate tootjate kollektsioonides, viidates keraamika rolli laienemisele sisekujunduses – tehnilisest viimistlusest kultuurilise ja esteetilise väljendusvahendini.
Kui keraamika esteetika pakub inspiratsiooni ja emotsioone, siis tootmise taustal on üha olulisemad puhtus, ressursitõhusus ning keskkonnahoid. Need ei ole enam marginaalsed teemad, vaid osa brändi identiteedist ja tootearenduse tuumast. Keraamikat kujundatakse ümber selleks, et parandada ruumi, inimeste ja planeedi omavahelist suhet.
Cersaie messil esitletakse igal aastal kõige innovaatilisemaid keraamilisi tooteid ning uusimaid suundi. Kokku osales tänavu üle 840 eksponentettevõtte rohkem kui 40 riigist, külastajaid oli üle 100 000.
Atlas Concorde Boost Visioni metalliefektiga plaat Brass.
Bardelli Flautini peened ribad sobivad ka kaarpindade katmiseks.
Bardelli Atlantis – inspireeritud Platoni legendist kadunud tsivilisatsioonist – toob interjööridesse ajatu elegantsi ja müstilise meremaailma varjundi.
Vivarec keraamiliste plaatide valik –inspiratsiooni seinast seina
Vivarec viimistlussalongi plaadikollektsioon peegeldab uusimaid trende ja annab vabaduse luua eristuvaid ruume. Esindatud on nii klassikalised lahendused kui ka innovatiivsed pinnad, vormid ja mõõdud – inspiratsiooniks igale projektile. Materjalide kasutusvõimalused hõlmavad seinu, põrandaid, terrasse ja erilahendusi. Uuenev sortiment ning asjatundlik nõuanne aitavad leida igale ideele sobiva ja kestva lahenduse.
Vivarec salongid: Kopli 3, Tallinn | Kastani 42, Tartu vivarec.ee
Hubasus, soojus ja ligitõmbav pehmus
Sügisene märksõna on mugavust rõhutav mööbel. Voodid, diivanid ja tugitoolid on disainitud nii, et need annaksid märku mõnusast pehmusest ning mugavusest juba enne neile istumist. Moes on täidlane pehmus, ümarad vormid tugitoolidel ja diivanikomplektidel.
Kuigi kodukujunduse trendid ei muutu pooltki nii kiiresti kui riidemoes, ajendavad jahedamad sügis ja talvekuud veidi ümber mõtlema ning oma eluviisi muutma. Aina enam vaadatakse taaskasutuse ja ajatu vintage-mööbli poole.
Enne tööstusrevolutsiooni osati kestvat sisustust valmistada, materjalid olid ajatud ja ehedad ning meistrimehed tipptasemel. Parem restaureerida, vahetada tekstiil ja investeerida omapärasesse mööbliesemesse, kui osta poest uus ja ehk mitte nii kestev mööblitükk. Vintage’ i taassünd suunab meid läbi mõeldud investeerimisobjektide poole.
Sügisesed värvitoonid interjööris
Sügisesed interjöörid on tasakaalukad ja rahulikud: maandavad, maalähedased toonid julgete värvilaikudega; mugavust rõhutav mööbel, mis on ühtlasi disainiobjektid; ja nostalgia hõng, mis loob kodule armastuse tunde.
Sisekujundusse ilmuvad metsast inspireeritud toonid ja looduslikud materjalid. Maalähedastest toonidest domineerivad pruunid, rohelised, punakad savised ja kollakasoranžid. 2025. aasta taasleitud toon on võikollane.
Kroomviimistluse tagasitulek
Kroomitud detailid on sel sügisel kujunemas oluliseks sisustustrendiks, kerkides esile kodu uue ehtena. 2025. aasta sügis/talvehooajal ilmub kroom skulpturaalsetes vormides, alates voolavate, kaarjate siluettidega laualampidest kuni efektsete vaaside ja sädelevate küünlajalgadeni, tuues koju julge, kuid ajatu nüansirikkuse.
Natuke ajalugu: kroomkatmine (galvaaniline kroom) töötati välja 1920. aastatel ja tõusis esile art déco ajastul. Sellest sai 1950. ja 1960. aastatel 20. sajandi keskpaiga moodsate interjööride määrav tunnus ning oli tihedalt seotud kosmoseajastu futuristliku optimismiga. Aastakümnete jooksul on kroom moest tulnud ja läinud, kuid nüüd on see kindlalt tagasi rambivalguses, nautides suurt uut populaarsust 2025. aastal ja ka lähiaastatel.
Hubasus, soojus ja valgus
Sügise märksõnad on rahu ja aeglus. Päevad muutuvad lühemaks ja järjest vähem napib päevavalgust – seega suureneb vajadus tehisvalguse järele. Valgustus on ruumikujunduse üks olulisemaid meeleoluloojaid. Kodus võiks hubasuse eesmärgil kasutada põranda ja lauavalgusteid. Praegu on paljudel tootjatel olemas patareitoitel valgustid, mis on kaasaskantavad ja kasutatavad kus tahes.
Juhul, kui oled oma koduga projekteerimisjärgus, tasuks paigaldada reostaadiga lülitid. Reostaadiga on võimalik ka üldvalgustust dimmerdada.
Lisaks valgusele tasub mõelda kihilistele kodutekstiilidele. Nüansi rikkust võib lisada erineva faktuuriga kangastega. Diivani servale tasub paigutada mohääriseguseid pleede jms, mis tekitavad ruumis sooja tunde ja mille saab vajadusel peale tõmmata.
Looduslähedus ja aastaringne aed
Disainitrend on suunatud üha enam õue ja siseruumi ühendamisele, alates integreeritud küttest ning taskukohastest kaminaelementidest kuni päikeseenergial töötavate festoontuledeni.
Aastaringne aed annab märku sügavamast sidemest loodusega –ühised söögikorrad ja vestlused toimuvad pingevabamas keskkonnas: õues, aias, terrassil jms.
Vannituba on tänapäeval palju enamat kui pelgalt pesemise koht – see on ruum, kus alustad ja lõpetad oma päeva. Hommikuse värskuse ja õhtuse lõõgastuse loomisel mängib olulist rolli kogu vannitoa sisustus, sealhulgas ka segistite kasutusmugavus ja disain.
Duraviti uus segistisari Wave
Wave’i seeria valamusegistite voolujooneline disain mõjub ühtaegu modernselt ja nooruslikult. Lainest inspireeritud sari ühendab pehmed kurvid ja selged kontuurid. Segisti õhuke, silindriline alus suubub sujuvalt ümarasse tilaosasse, mille täpsed servad lisavad kujundusele põneva kontrasti. Ergonoomiline, kergelt ülespoole suunatud kang teeb segisti käsitsemise temperatuuri reguleerimisel lihtsaks ja mugavaks.
Saadaval on erinevate tilakõrgusega –S, M ja XL – ühe kangiga segistid, külmaveesegisti, peidetud segisti, kolme auguga segisti. Lai valik võimaldab kombineerida segisteid Duraviti erinevate keraamiliste valamusarjadega. Veelgi enam – Wave pakub segistilahendusi ka bideele, dušile ja vannile.
Vähetähtis pole selle ilu juures ka kogu seeria hea hinna ja kvaliteedi suhe.
Wave’i dušisegistid
Wave’i sarjas leiab laia valiku dušisegisteid, mis sobivad paljudele dušimudelitele. Ühe kangiga segisti teeb täpse temperatuuri regu
leerimise eriti hõlpsaks ja mugavaks. Varjatud paigaldus mõjub ühelt poolt esteetiliselt, teisalt säästab dušikabiinis ruumi. Varjatud paigaldusega dušisegistiga, millel on sulgemis ja suunamisventiil, saab vett suunata vastavalt soovile kas käsidušši või dušipeasse – selleks kasutatakse Wave’i dušiliitmike juhtnuppe. Samas on saadaval ka nähtavad dušiliitmikud või isegi täielik dušisüsteem, mis ühendab mugavalt käsi ja üladuši. Kui eelistate dušisegistile termostaati või otsite termostaadiga dušisüsteemi, leiate kindlasti Wave’i laiast universaalsete termostaatide valikust midagi sobivat.
Wave’i vanni- ja bideesegistid
Wave’i vannisegistid on saadaval nii nähtavate kui ka peidetud versioonidena, nähtavate termostaatidega, vannijooksutorudega, kolmeaugulise vanniservaga segistitega ja põrandasegistitena – eraldi keset ruumi seisvatele vannidele. Kõiki Wave’i vannisegisteid on lihtne käsitseda.
Wave’i bideesegisti järgib samu dünaamilisi disainiprintsiipe kui sarja valamusegistid. Ka siin tagab ülespoole suunatud ergonoomiline
kang kasutusmugavuse, samas kui Air Plus funktsioon tekitab pehme ja ühtlase veepihustuse. Bideesegisti tila on varustatud ka kuulliigendiga, mis võimaldab veejoa käsitsi soovitud asendisse reguleerida.
Luksuslikud viimistlused
Wave’i sarja kõik vannitoa segistid on saadaval klassikalise kroomi ja elegantse mattmusta tooniga. Lisaks on valitud tooted saadaval kolme kriimustuskindla ja vastupidava PVD pinnakattega – harjatud roostevaba teras, harjatud pronks ja poleeritud kuld. See tipptasemel vaakumkatmisprotsess tagab vastupidava ja keskkonnasõbraliku pinnaviimistluse, muutes selle veelgi vastupidavamaks kriimustustele ja puhastusvahenditele.
Ühtaegu ilus ja funktsionaalne
Wave’i sarja modernsus väljendub peale välimuse ka segistite tarkades ja mugavates funktsioonides.
Nii S kui M segistisuuruste puhul aitab energiat ja vett säästa funktsioon MinusFlow (vooluhulk piiratud 40% ni ehk 3,5 l/min) ja Fresh Start. Keskmises asendis voolab alguses ainult külm vesi, soe vesi lisandub alles käepidet vasakule liigutades. Termostaat segistite põletuskaitse on HeatLock, mis ei lase liiga kuuma vett tarbida.
Tänu EasyClean pihustivormile saab silikoonservadel oleva mustuse ja katlakiviladestused sõrmega hõlpsasti eemaldada.
Duravit annab segistisarjale viieaastase garantii ja 15aastase varuosade kättesaadavuse.
Vaata lisaks
WAVE. Voolujooneline elegants sinu vannitoas
Tutvu seeriaga meie partnerite juures.
Endisest suvekodust sündinud jõeäärne pärl
Suvepealinn Pärnu ei võlu ainult oma kaunite puiesteede, rannapromenaadi ja mere lähedusega. Viimasel kümnendil on suure muutuse teinud läbi ka jõeäärne piirkond – valminud on nüüd juba kolme silda ühendav Jaansoni rada ja selle äärde on kerkinud terve rida uusi elumaju ning korrastatud vanu. Ühele 2005. aastal ehitatud suvekodule on uued elanikud elu sisse puhunud ja andnud värske hingamise nii interjöörile kui ka õueruumile.
TEKST: MARIAN GRAU / FOTOD: EILIKI PUKK
Jaansoni terviseraja ääres, otse Pärnu jõe kaldal asuv eramu jäi pikki aastaid möödujale täiesti märkamatuks. Varasemalt ühele Tallinna prominentsele perele kuulunud suvemaja ümbritses kõrge ja tihe elupuuhekk, mis pakkus küll privaatsust ning eraldatust, ent varjas ära ka majast avanevad jõevaated. Uued omanikud otsustasid krundi taas jõele avada, et ka ise lummavatest jõevaadetest osa saada. Kodune maastikuarhitektuur võikski ju olla ideaalis kahesuunaline – et elanik saaks osa krunti ümbritsevast vaatest ja aia taga promeneerija imetleda hooldatud aedu.
Kui notaris oli maja ostumüügileping sõlmitud, siis juba järgmisel päeval, veel enne, kui maja kallale asuti, võetigi maha elupuuhekk. Järgmise sammuna sai fassaad hoone algselt arhitektilt uue värvilahenduse ja pruunid-beežid toonid asendusid soliidsemate ning põhjamaisesse kliimasse paremini sobituvate kahvatute hallidega.
Maja on projekteerinud arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal ning nagu öeldud, oli see tellitud Tallinnas elava suure pere Pärnu suvitusmajaks. Maja algne idee nägi ette esimesel korrusel suuri saunaruume, 80 ruutmeetrist elutuba ja kööki, mis oleks n ö sotsiaalne ruum, kus pere kokku saab. Teisel korrusel paiknesid ja paiknevad praegugi suured vannitubadega magamistoad, millest kahel on ka privaatne kööginurk. See oli planeeritud pereelamuks, kuid mitte traditsiooniliseks emaisakakslastperemudelit järgivaks majaks, vaid pigem eri põlvkondade suvemajaks, kus mitu perekonda saaks üksteist segamata koos puhata.
Rõõmsalt eklektiline interjöör
Suuremad muudatused viidi sisse esimesel korrusel. Endise hiigelsuure eesruumiga sauna asemele tekitati eraldi korter külaliste jaoks. Köök muudeti avaramaks ja liideti varem eraldi asunud söögitoaga. Kui varem nägi esimese korruse akendest vaid pügatud elupuudest kõrget rohemüüri, siis nüüd võib hommikukohvi juues imetleda jõevaadet ja mööduvaid kalapaate. Uued omanikud on mõelnud rohkem avarusele ja valgusele, aga ka sellele, kuidas interjöör loodusega tervikuks siduda.
Ka elutoa ja köögi värvipalett jäljendab ümbritsevat loodust ning interjööris domineerivad valdavalt maalähedased toonid, mis muudavad suure maja hubasemaks. Ruutmeetreid on siin 390 ja üks väljakutseid oligi niivõrd suures elamises hubasuse ning kodutunde loomine.
Teiseks probleemiks, mis tavaliselt väga suure ruumiga kaasneb, on kaja – seda muret aitavad lahendada Vändras Valley vaibatehases käsitööna valminud vaibad, mis mõjuvad interjööris kui kunstiteosed. Kokku on sobitatud erinevaid mustreid ja värve – neid selles
peres ei kardeta. Pigem on julge, kuid samal ajal tasakaalukas värvikasutus selle kodu eripära. Elutoas mõjuvad heas mõttes veidralt kasse, rotte ja lopsakaid taimi kujutavad tugitoolid, mis on leitud ostuportaalist.
Algsest sisearhitektuurist midagi säilinud ei ole ja praegused omanikud on ruumi oma käe ning näo järgi ümber kujundanud. Maja osteti kolm aastat tagasi ja värske ilme on saanud nii interjöör kui ka õueruum. Samas ei ole protsess veel kaugeltki lõppenud ja kodu kujundamist peab perenaine pikaks ning loominguliseks teekon
naks. Seetõttu on ka interjööril rohkem karakterit. Kuigi loogiline oleks maja ostes korraga kõik seinad ära värvida, uus põrand maha laduda ja tellida kataloogist iga ruumi jagu mööblit, on siin iga ese oma looga ja jõudnud pereni väga erinevatest kohtadest ning üldse mitte korraga.
Mitmel pool elamises võib kohata ka sotsiaalselt vastutustundlikku disaini – näiteks köögis ja ülemise korruse trepihallis ripuvad kasutatud lainepapist valgustid, mida toodavad pagulased. Ka mööblivalik on siin elamises suurem ja laiem kui enamikus mööblipoodides. Siin võib kohata tisleri valmistatud eritellimusmööblit, mis arvestab spetsiaalselt ruumi eripäradega, aga ka head Eesti disaini, Ikeat ja teise ringi kaupa. Yagast, Marketplace’ist ja mujalt on pärit
elutoa valgustid, peeglid ning mitmed teisedki detailid, mille hind on järelturul kohati isegi 90% soodsam kui disainipoes – hea näide, et alati ei pea suure maja sisustamine tähendama suurt väljaminekut. Nutikalt ja rahulikus tempos sisustades võib otsa komistada väga põnevatele disainertoodetele ja saada need ka väga hea hinnaga.
Kunst ja käsitöö au sees Suurt tähelepanu on pööratud ka tarbekunstile ja keraamikale. Pisidisain, nagu nõud, vaagnad ja küünlajalad, vahetuvad interjööris tihti, et pakkuda halli argipäeva pisut muutust ning põnevust.
Isikupära lisab ka kunst seintel – esimesel korrusel kohtab valdavalt Evi Tihemetsa varast graafikat 1960.–1970. aastatest, teise
korruse trepihallis on koha leidnud sama autori hilisemad suureformaadilised orhideed, mis on valminud majaga samal ajal. Magamistubadest leiab ka Jaak Arro ja Ruth Huimerinna loomingut. Teosed haakuvad nii teemalt kui ka koloriidilt interjööri ja õueruumiga ning ongi valitud teadlikult sellised, mis kodus kõnetavad. Mõned kunstivabad ruumid veel ootavad oma järge ja õiget teost, mis ruumiga sümbioosi looks. Omanike sõnul ei pea kõik kohe ja korraga tulema ning kodu sisustamine vajab kannatust ja rahulikku kulgemist.
Sisekujundus on tervikuna pere enda loodud ja teadlikult pole kaasatud sisekujundajat. Erinevad ruumid on praeguse väljanägemise saavutanud etapiti. Kui maastikukujundus oli tegevuskavas üks esimesi punkte, siis uue köögini jõuti alles möödunud aastal ja seni kasutati vana. Pere sõnul on järkjärgulisel renoveerimisel omad plussid – kuigi remondi sees elamine võib tekitada ebamugavust, siis teisalt juba maja hingeelu pisut tundes on võimalik ka kitsaskohad ära tabada ja nendega renoveerimisel arvestada.
Aastaaegu arvestav õueruum
Kui tihti kipub aed maja renoveerimisel viimaseks etapiks jääma, siis aiaplaani joonistas maja uus perenaine kohe esimestel päevadel ise üles. Eelmine aed eelmises kodus pälvis ka aiapreemiaid ja suure aiaentusiastina võeti välitööd ette enne maja renoveerimist.
Algselt oli maja arhitekt Tanel Tuhal projekteerinud erinevate soppide ja tasanditega terrassi, ent esimene omanik otsustas selle asendada veelgi suurema, pigem tantsulava meenutava terrassiga, mis ei jätnud kuigi palju ruumi haljastuseks. Niisiis otsustati terrass esialgse projekti järgi ümber ehitada.
Maastikukujunduse juures on jälgitud päikese liikumist – seal, kus on rohkem päikest, kasvavad hortensiad, kõrkjad, mägimännid ja teised valguselembesed taimed. Varjualal on kevadine rodo
peenar ja suvised varjutaimed. Aeda luues on jälgitud ka seda, et varakevadest hilissügiseni oleks kogu aeg midagi õitsemas ning et talvelgi ei haigutaks aias päris tühjus. Praegu valitsevad aias sügisesed meeleolud – õieiluga pakuvad rõõmu hortensia, päevakübar ja neid raamivad kõrrelised. Kohe on õide puhkemas astrid. Õitsvate lillede vahele on pikitud mägimände ja okaspuid. Ka kõrrelised ja kuivanud hortensiad jäetakse just esteetilistel põhjustel talveks lõikamata.
Aed on siin peres samamoodi arenev organism nagu interjöör –praegu on veel tegemist noore aiaga, mis ei ole veel ideaalseid proportsioone saavutanud. Kui metsas on alustaimestik, keskmine rinne ja kõrge rinne, siis siin on veel kõrgem mõõde puudu. Aiakunst ei valmi ühe aastaga – aia kujunemine võib võtta aega kümmekond
aastat. Valged pihlakad on kõrguseks kasvama pandud, aga nende ilu tuleb veel oodata.
Suureks aiainspiratsiooniks ja eeskujuks on perenaisel Piet Oudolf ning tema juurutatud naturalistlik ja loodust imiteeriv istutusviis. See tähendab, et taimed ei paikne aias korrektselt ega hajali, vaid on istutatud pigem grupiti ning läbisegi. Kuigi parim kunstnik on loodus ise, siis Oudolfi istutusstiil imiteeribki loodust ennast. Seetõttu vajab aed ka vähem hooldust. Kuigi aed on suur ja taimi on palju, välistab läbi mõeldud istutustihendus suurema umbrohu ja aias on ikkagi vähem tööd, kui selle suurust arvestades arvata võiks. Ka taimed ise on siin lihtsad ja looduslikud – vanaemade aiast pärit floks, pojeng, faasseni naistenõges, kõrrelised, salvei, pune, ürdid jne. Teadlikult on valitud oma olemuselt lihtsad taimed, mis saavad oma eluga ise kenasti hakkama. Mõeldud on
ka sellele, et taimed tõmbaks ligi linnamesilasi ja liblikaid, et neil oleks kuskil toimetada. Suurem aur läheb aias pigem muruniitmisele kui rohimisele.
Kuna suvel veedetakse suurem osa ajast just õues, on aias mõeldud ka mugavale istumisele ja äraolemisele. Suvise õueelu krooniks on bassein ja iglusaun, mis asendab varem majas sees asunud elektrisauna. Saun on siin omamoodi pühamu, kuhu tuleb minna, ja see on justkui kulgemine teekonnal, kahhelplaaditud elektrisaun ei toetanud ideed meditatiivsest pühapaigast just kõige paremini.
Nii majas kui ka aias sai kokkuvõttes väga palju ümber tehtud ning kuigi sisustamine on veel pooleli, võib juba öelda, et hooajalisest suvituskodust on saanud tõeliselt oma pere näo ja hingega elamine.
Gio Ponti –
mees, kelle disainifilosoofiat
juhtis la dolce vita mõtteviis
Giovanni Ponti alias Gio (1891–1979) oli Itaalia disaini suurmees, kelle loominguline pärand ulatub mööblist ja keraamikast kuni arhitektuuri ning reisikogemuse kujundamiseni.
Tema kavandatud Sorrento hotell Parco dei Principi (1962) lõi keraamiliste plaatide geomeetria abil luksuse uue tähendusvälja, samas kui rong Arlecchino (1960) ja kruiisilaeva Andrea Doria Sodiaagi sviit näitasid, kuidas elegants ja funktsionaalsus võivad elamuseks muuta ka liikumise enda. Ponti mõjutas tervet 20. sajandi disaini, muutes selle ühtaegu poeetiliseks, praktiliseks ja mälestusväärseks.
Möödunud sajandi keskpaik tähendas Itaalia disainis palju enamat kui uut mööblit, valgustit või keraamiliste plaatide mustreid. See oli aeg, mil Gio Ponti –arhitekt, professor, ajakirja Domus asutaja ja väsimatu ideede generaator – otsustas, et reisimine võib olla sama kunstipärane kui arhitektuur ise.
Pärast arhitektidiplomi saamist Milano Polütehnilises Ülikoolis 1921. aastal kujundas Ponti mitmekülgse karjääri, mis sidus arhitektuuri ja disaini sujuvalt tervikuks. Lisaks hoonele ja selle sisekujundusele kavandas ta sageli ka mööbli, valgustid ja isegi lauanõud, et need omavahel sobituksid. Ainuüksi Milanos on ligikaudu 40 hoonet, mille autor on Ponti. Ent ikoonilisem on mõttelaadi muutus, mille ta kaasa tõi. Tema disainifilosoofiat juhtis itaaliapärane la dolce vita mõtteviis: praktilise funktsionaalsuse kõrval soovis ta täita elu rõõmu, värvide ja naudinguga. Tema kujundatud kruiisilaevade salongid muutsid merereise igaveseks, ta „istutas“ Sorrento kaljuservale hotelli, kus vaated olid osa interjöörist, ja disainis isegi rongivagunid, mis libisesid Milano ja Veneetsia vahet, olemata pelgalt taristu, vaid osa unistusest. Ponti teadis, kuidas muuta liikumine ja ajutine peatuspaik elamuseks, mida tasub mäletada.
Giovanni Ponti alias Gio (1891–1979) oli Itaalia arhitekt, tööstusja mööblikujundaja ning kirjastaja, üks mõjukamaid nimesid modernistlikus disainis. Praktilise funktsionaalsuse kõrval soovis ta täita elu rõõmu, värvide ja naudinguga.
Ta oskas panna värvid ruumidega rääkima. Ühel ookeanilaeval tähendas see sinist baari, punast salongi ja kuldkollast ballisaali; Sorrento hotellis Parco dei Principi muutus iga tuba omamoodi abstraktseks vaateks Vahemerele. Rongis Arlecchino avanes reisijaile panoraamaken, mis muutis mööda libiseva maastiku sama tähtsaks kui sihtkoha. Ja kui Ponti koos Bernard Rudofskyga joonestas Capri saarele „metsahotelli“, kujutas ta ette maailma, kus külaline võiks hetkeks elada mitte ainult saarel, vaid saare sees.
Hotell kui väike metsaküla
1938. aastal valminud ja koos Austria arhitekti ning kultuuriteoreetiku Bernard Rudofskyga, kes oli samuti Domuse toimetuses, loodud projekt „metsahotell“ oli oma ajast ees. Nad kavandasid Capri saare Monte Solaro kaljusele nõlvale rea individuaalseid tube ehk „rakke“, mida ühendasid looklevad teerajad, mis toimisid koridoridena.
Kõik oli mõeldud nii, et arhitektuur ei tõrjuks loodust, vaid looks sellega dialoogi. Aknad ei avanud vaadet ainult välja, vaid tõid maas
GUBI Randaccio peegel on kaunistatud kauni kroonitaolise motiiviga, mis kordub sageli disaineri ja arhitekti Gio Ponti loomingus. Ponti kavandas selle ümmarguse peegli 1925. aastal oma Milanos Via Randaccio tänaval asuva kodu jaoks, kus see ehtis tema kolmanda korruse magamistuba.
tiku sisse. Ponti uskus, et luksus võib seisneda just selles – hetkes, kus inimene ja keskkond saavad kokku ilma vahendava dekoratiivsuseta. Ühtlasi pani ta sellega aluse hajahotellide traditsioonile –hotellidele, kus toad on mööda väikest piirkonda laiali, ent teenused, nagu hommikusöök ja vastuvõtt, on koondatud ühte kohta. See on alles sel sajandil maailmas tõeliselt populaarseks saanud. Nii võib Ponti tegevusvaldkondade hulka lisada ka teenusedisaini. Ponti metsahotelli ei ehitatud kunagi valmis, kuid see on jätkuvalt alguspunkt mõtteviisi muutusele disainis.
Giulio Cesare ookeanilaeva interjöör Società di Navigazione Italia jaoks (1951). Ponti töötas mitme kruiisilaeva sisekujunduse kallal koostöös teiste Itaalia disaineritega.
Gio Ponti ja Bernard Rudofsky teostamata jäänud hotellikujundus San Micheles Capril (1938).
Itaalias Sorrentos asuva Parco dei Principi hotelli 96-toalise hoone interjöör.
1928. aastal asutas Ponti arhitektuuri- ja disainiajakirja Domus, mis ilmub tänaseni, ning aastatel 1931–1961 töötas ta Milano Polütehnilises Ülikoolis arhitektuuriprofessorina.
Itaalia disain läheb kruiisile
Kui Ponti 1930. aastatel merele kutsuti, hakkas ta kujundama laevu, mis olid nagu liikuvad manifestid. Tema käe all muutus ookeanilaeva plaan värvikaardiks: sinine ruum siin, kuldkollane tsoon seal, punane ala kolmandas kohas. See oli süsteem, mis muutis ruumid äratuntavaks ja kergesti leitavaks, kuid ka midagi enamat – tõend, et modernism võib olla sama rikkalik kui traditsiooniline käsitöö. Koostöö
Piero Fornasettiga kruiisilaeva Andrea Doria Sodiaagi sviidis kandis endas peaaegu kosmilist ambitsiooni: iga pind täidetud tähemustritega, iga detail suunatud mujale kui argipäeva.
Gio Ponti loodud Bilia Mini (FontanaArte, 1932) on Itaalia disainiklassika, mis ühendab oskuslikult ja tasakaalukalt kaks põhilist geomeetrilist vormi – kera ja koonuse.
Disainhotellide ajastu algus
1962. aastal avatud Sorrentos asuv Parco dei Principi hotell tõestas, et Ponti ei kavandanud lihtsalt hooneid, vaid kujundas maailmataju. Sinivalgete keraamiliste plaatide mustrid ei olnud pelk dekoratsioon, vaid arhitektuurne katse sulandada meri ja taevas sisekujundusse. Seal, kus teised hotellid pakkusid toona kuldraame ja sametit, pakkus Ponti rahu ning horisonti.
Disain ratastel
Rong Arlecchino lisas sellele loole uue peatüki. 1960. aastal ehitatud elektrirongi sametist istmed, sügavrohelised ja kuldsed toonid ning valged aktsendid lõid atmosfääri, mis meenutas rohkem salongi kui transpordivahendit. Kõige olulisem oli aga panoraamaken – arhitektuurne žest, mis andis reisijale õiguse vaadata Itaaliat mitte pelgalt aknast mööduva taustana, vaid osana reisikogemusest.
Ponti mõtted liikusid ka autode suunas. Tema Linea Diamante (1953) oli nurgeline, terav, hiiglaslike akendega – pigem eksperiment arhitektuuri ja transpordi kokkupuutepunktis kui realistlik masstootmisesse minev mudel. Auto jäi prototüübiks, ent visioon näitas, kui kaugele Ponti oli valmis minema, et proovida muuta liikumist sama tähenduslikuks kui sihtpunkti.
Kõigi nende projektide joonistes, prototüüpides ja valmis ehitatud ruumides kordub sama idee: luksus pole asjade kuhjamine, vaid kogemus. Luksus on vabadus hingata ruumiga samas rütmis – olgu selleks mets, meri või maastik, mis möödub aknast. Ponti ei ehitanud ainult kohti, kuhu jõuda, ega mööblit, millele istuda – ta kujundas viisi, kuidas sinna jõudmine võiks muutuda elamuseks.
Praktiline juhend: kuidas valida õige põrandakate?
Põrandakatte valik on üks olulisemaid otsuseid kodu kujundamisel, mõjutades ruumi esteetikat, mugavust ja vastupidavust. Oluline on arvestada nii materjalide omaduste, paigaldusvõimaluste kui ka hooldusvajadustega. Nõu annab FineFloors Põrandasalongi juhataja Annika Antson.
KAS PUIT SOBIB IGASSE TUPPA?
Köögi ja vannitoa puhul on levinud eksiarvamus, et puit neisse ruumidesse ei sobi. Tegelikult sobib küll, kui paari reeglit silmas pidada. Köögi puhul tuleb arvestada, et seal vajab põrand sagedasemat hooldust, vannitoas on vaja aga hoolitseda selle eest, et vesi põrandale seisma ei jääks, sest niiskust talub puit hästi, suuri veeloike aga mitte.
Samas on puit hea valik, kuna see tundub jala all soe ja loob ruumi hubase atmosfääri.
Võrreldes keraamiliste plaatidega on puidu eelis ka see, et kui midagi kukub põrandale, ei pruugi see nii kergesti puruneda.
NATURAALNE PUIT VÕI KIVIVINÜÜL?
Lihtne vastus on, et mõlemad sobivad igasse ruumi, kuid valiku tegemisel tuleb arvestada kasutusintensiivsust ja hooldusvajadust. Kivivinüül ehk SPC-põrand on üha populaarsemaks muutumas, kuna see on vastupidav ja vajab minimaalset hooldust.
Paljud pered, kellel on väikesed lapsed või koduloomad, eelistavad seda materjali, sest puitpõrand nõuab rohkem tähelepanu. Eriti maal elades võib puitpõranda hooldus osutuda keeruliseks, sest liiv ja mustus, mis väljast tuppa satuvad, võivad puitu kahjustada, kui need jäävad näiteks vaiba alla ning tekitavad liivapaberi efekti.
MILLINE MUSTER VALIDA?
Kodu asukoht ja stiil mängivad siin suurt rolli. Näiteks sobiks tänapäevase arhitektuuriga uusarenduse korterisse kõige paremini rahuliku mustriga ühelipiline põrandalaud. Ajaloolistesse hoonetesse sobivad aga hästi klassikalised mustrid, nagu kalasaba või Prantsuse kalasaba, mis annavad ruumile väärika ja ajatu ilme. Maamajades ja suvilates võiks eelistada rustikaalset ning oksalist põrandalauda, mis rõhutab loodus- ja maalähedast stiili.
ÕLI VÕI LAKK?
Viimistluse valik mõjutab nii põranda väljanägemist kui ka kasutusmugavust. Õlitatud puit laseb läbi toasoojust, mistõttu tundub põrand jala all soe ja loomulik. Lakk seevastu moodustab pinnale tugeva kihi, mis kaitseb puitu, kuid on jala all külmem. Tänapäeval eelistatakse sageli tehases viimistletud põrandakattematerjale, kuna need pakuvad kiiremat ja mugavamat lahendust. Sellisel juhul tasub pärast paigaldust põrand siiski hooldusõliga üle käia, et tagada ühtlane kaitsekiht. Kui otsustatakse viimistlus teha kohapeal, on suurem võimalus saavutada täpselt soovitud toon, kuna värvierinevused on miinimumini viidud.
KUIDAS PAIGALDADA?
Paigaldussuuna määrab enamasti ruumi kuju ja suurus ning akende paigutus. Kui põrandalauad paigaldatakse akna suunas, järgivad need loomulikku valgusvoogu ja toovad paremini esile materjali tekstuuri. Diagonaalne paigaldus võib seevastu lisada ruumile avarust ja modernsust, eriti kitsastes või piklikes ruumides.
KUIDAS HOOLDADA?
Õige hooldus aitab pikendada põranda eluiga ja vältida kulukaid renoveerimistöid. Puitpõranda puhastamisel on soovitatav kasutada pH-neutraalseid puhastusvahendeid, et säilitada materjali looduslikku kaitsekihti. Meie soovitame oma klientidele Rubio Monocoati Soapi, mis on kõige odavam ja lihtsam võimalus oma põrandaid korras hoida. Tegemist on universaalse pesuvahendiga, mis sobib kõikidele põrandatüüpidele.
Kui põrandale satub vedelikke või mustust, tuleks need kohe eemaldada niiske lapiga, et vältida plekkide tekkimist. Juhul, kui plekk siiski ilmub, ei tohiks seda kohe agressiivsete vahenditega hõõruda, vaid lasta sel mõnda aega hingata ning vajadusel kasutada hiljem spetsiaalseid hooldusvahendeid.
KONSULTEERI SPETSIALISTIDEGA
Õige põrandakatte valik algab põhjalikust ettevalmistusest. Enne otsuse tegemist tuleks selgeks teha enda soovid, vajadused ja eelarve, et leida lahendus, mis pakub parimat kombinatsiooni esteetikast, praktilisusest ning vastupidavusest. FineFloors Põrandasalongis aitavad spetsialistid leida just sellise põranda, mis vastab konkreetse ruumi eripäradele ning kasutaja ootustele. Kvaliteetne ja hoolikalt valitud põrandakate on investeering, mis teenib omanikku aastakümneid. Vaata
„Aasta tehasemaja 2025“ põnevamad eramud
Puitmajade konkurss „Aasta tehasemaja“ toimus 15. korda ja selle aja jooksul on sel osalenud üle 280 Eesti majatehase objekti. Tänavu esitleti 19 hoonet 14 majatootjalt. Objektid asuvad nii Eestis kui ka Soomes, Rootsis, Norras, Ukrainas ja Saksamaal. Esindatud olid nii element- ja moodulmajad kui ka traditsioonilisemad palkmajad. Heidame pilgu enda lemmikutele.
ELUMAJA SOOMES
Finnlog OÜ
Ristkihtpuidust (CLT) elementmaja. Arhitekt: Arkkitehdit Sankari Oy, Jarkko Niiranen. Insenerid: Finnlog OÜ. Valmimisaasta: 2024. Hoone suurus: 122 m2
Eramute kategoorias, kus konkurents oli tänavu kõige tihedam, pälvis võidu Finnlog OÜ eramu Soomes. Žürii hinnangul paistis töö silma eelkõige oma arhitektuurilise terviklikkuse poolest: põnev fassaadilahendus ja nutikalt kavandatud ruumiplaneering loovad hoone, mis seob sise ja välisruumi ühtseks tervikuks ning haakub orgaaniliselt ümbritseva keskkonnaga.
Fotod: Finnlog OÜ
SUVILA SALMISTUS
Avrame OÜ
Pre-cutpuitkarkasshoone. Arhitektid: Tiit Sild, Joonas Seppet. Insenerid: Eero Tuhkanen, Priit Kähr. Valmimisaasta: 2024. Hoone suurus: 78,7 m2 Publiku lemmiku tiitli pälvis Avrame OÜ suvila Salmistus, mis sai Delfis toimunud rahvahääletusel kõige rohkem hääli.
Arhitektid: TOTO, Adrian Nordgård; Lundhagem, Kristine StrømGundersen. Insener: Priit Paenurm. Valmimisaasta: 2024. Hoone suurus: 140 m2 + terrass 200 m2. Hoone pälvis konkursil parima masintöödeldud palkmaja eripreemia ja parima puidukasutuse eripreemia.
Fotod: Tõnis Kärema
ELUMAJA JÕELÄHTME GOLFIKÜLAS
Nord Homes OÜ
Puitkarkasselementmaja. Arhitektid: Nordwell, Jörgen Vendik, Marie Assmann. Insener: Anton Anufriev. Valmimisaasta: 2025. Hoone suurus: 143 m2
Fotod: Edmond Mäll
ERIPAKKUMINE
Soodustus kuni -15000 € Köök hinnas
Leia kaasaegne kodu Uus-Mustamäel
Uus ja terviklik elukeskkond
Ajaveetmisvõimalused kogu perele
Mugavad planeeringud, walk-in garderoobid
Panipaik sisaldub hinnas
Vaata: bonava.ee
ELUMAJA MERIKÜLAS
Timbeco Woodhouse OÜ Puitkarkass elementmaja. Arhitektid: Tempt Arhitektid, Mihkel Urmet, Daria Kizimova, Kristina Ivakhnenkova. Insener: Kristo Kalda. Valmimisaasta: 2024. Hoone suurus: 211,6 m2. Kivikatuse ja parima valguslahenduse eripreemia.
Konkurssi „Aasta tehasemaja 2025“ toetavad: BMI Eesti OÜ, Hypak/Kingwills, VELUX Eesti OÜ, Akzo Nobel Baltics AS, OÜ Puidukoda, ESSVE Estonia AS, Hunton Fiber AS, Saint-Gobain Eesti AS, Puumarket AS, ITW Construction, Thermory, Ruukki, Delfi, Rothoblaas, Raitwood, Nordic Render, Riwega, KYOCERA Fastening Solutions Estonia OÜ.
Fotod: Timbeco
Woodhouse OÜ
Soome elamumessi paremad palad
Kodu ehitades, sisustades või värskendades saab ideid mitmelt poolt: sisekujundajalt või -arhitektilt, sisustuspoodidest, internetiavarustest jne. Soome elamumess pakkus taas suurepärast võimalust külastada messikodusid – see on koht, kus joonistuvad välja trendid ja saab inspiratsiooni oma kodu sisustamiseks. Meilegi jäi mõni elamine ja detail rohkem silma.
TEKST: IRMELI KARJA / FOTOD: SOOME ELAMUMESS, YANET PELASOJA
Soome elamumess toimus seekord Oulu jõesuudme idüllilistel kallastel Hartaanselänranta linnaosas 18. juulist kuni 17. augustini. Uudistada sai skulptuurset puitarhitektuuri, koduspaasid ja saunu, järvevaateid kompaktsetest suvilatest ning eramutest. Olenemata sellest, kas unistada minimalistlikust pelgupaigast, elujõulisest perekodust või nädalavahetuse puhkemajast, inspiratsiooni leidus igale elustiilile.
Silma hakkasid eluruumide toimivad lahendused, looduslikud materjalid, sisustus oli pigem neutraalne või hele, kuid selle kõrval oli värskendav näha ka julgemat värvikasutust. Üha enam plaanitakse koju ka külalistetuba või kodukontorit. Populaarsed on kunst ja disaintooted, ka nutikodulahenduseta enam ei saa.
PÕHILISED SUUNAD, MIS MESSIL SILMA JÄID
Vaibad
Paljudes messikodudes kandis magamistoas suurt rolli vaip. See oli pehme ja seinast seinani, luues hotellitoale iseloomuliku hubase õhkkonna. Lisaks sellele ka jalge all meeldivalt pehme.
Suured plaadid
Suuremõõdulisi plaate oli messil näha nii vannitubades, köökides kui ka eesruumides. Need sobivad nii põrandale kui ka seintele, luues hõlpsalt ühtse õhkkonna. Eriti suured marmorplaadid tekitavad aga luksusliku õhkkonna.
Puit
Puidust mööbel ja detailid on alati ajatu ning klassikaline valik, kuid seekord oli puitu rohkem kui varem. Seda oli kasutatud visuaalse efektina seintel, tavapärase valikuna põrandatel, puidust oli mööbel ja köögikapid, samuti sisustus ja disainielemendid ning trepid. Erilise puidukasutuse näite leidis majast Aallos, kuhu oli ehitatud voolava iseloomuga vahesein.
Praktiline köögisaar
Köögisaared on Soome köökides kanda kinnitanud. Need sulanduvad kaunilt nii köögi kui ka muu interjööriga.
Värvilised plaadid
Et rohke puidukasutus ei jääks liiga ühetaoliseks, oli puidu kõrvale aktsendiks valitud värvilised plaadid. Need ilmestasid ruume ja andsid kodule omapära. Heaks näiteks on Honka Kömmeli palkmaja, kus traditsioon ja isikupära toimivad harmoonias.
Betoonpõrandad
Kuigi betoonpõrandat võib pigem kohata linnas industriaalstiilis kodus, siis seekord püüdis see pilku nii mõneski Oulu messikodus. On ju nutikal küttelahendusel oma osa selles, et peale sooja ja naturaalse puidu saab julgesti otsustada ka betoonpõranda kasuks. Näiteks tugevast tellisest ehitatud Hjemma majas, mille pindala on vaid 53 ruutmeetrit, kuid iga ruutsentimeeter on hoolikalt läbi mõeldud.
Õdus õueruum
Nagu meie, nii soovivad ka soomlased õueelust maksimumi võtta. Messil jagus aia ja õuekujundust igale maitsele.
Villa Peak
Arhitektuuriline kolmest hoonest koosnev kodu, kus valgus, kõrgus ja läbi mõeldud ruumid toetavad pereelu. Esiletõstmist väärivad skulptuurne spiraaltrepp, klaaspaviljoniga katuseterrass ja eraldiseisev metallitöökoda. Viie meetri kõrgused laed, spaatsoon ja osaline murukatus täiendavad kodu, kus kohtuvad esteetika ning funktsionaalsus.
SINU KODU, SINU STIIL!
Värskenda oma kodu IDEAhome’iga – siit leiad mitte üksnes ainulaadse mööbli ja stiilse valgustuse, vaid ka võimaluse luua IDEA Design Studio abil ideaalne ruum. Meie tooted pole mitte ainult ilusad ja funktsionaalsed, vaid kajastavad ka sinu individuaalsust.
Filmi 6 / Bensiini 5, 10155 Tallinn
Tel 508 1251
info@ideahome.ee
www.ideahome.ee
www.ideadesignstudio.ee
IDEA Design Studio projekt Toolid, söögilaud, valgustid: IDEAhome
Mugavus mida ei kahetse.
Sime Beds pakub võimalust kujundada mööbel vastavalt sinu isiklikele soovidele ja vajadustele. Iga klient saab ise valida, milline voodi just tema magamistuppa sobib – alates kangastest ja värvidest kuni peatsi disaini ning madratsi jäikuseni. Lisaks on võimalus vooditele valida erineva kõrgusega jalad, võimaldades ka robottolmuimejatel voodi alla pääseda.
08:00-16:30 E-R 10:00-14:00
LAUPÄEVITI
Väikevilla Aurinkotuuli
Unikaalne, nutikas ja kompaktne puust kuubikumaja. Päikese- ja tuuleenergia, akusüsteem ning valgusküllane sisekujundus loovad iseseisvalt toimiva, jätkusuutliku kodu. Klaasiga kaetud terrass laiendab elupinda õues. Kitsale linnaplatsile projekteeritud moodne väikevilla tõestab, et väike võib olla võimas – ilma raisatud ruumi või kompromissideta.
Hietasaaren Veisto
Paljud selle aasta elamumessi objektid olid villasid ja luksuslikke suvilaid meenutava disainiga. Näiteks Hietasaari kaks maja. Kaks CLT-maja, ühine elustiil. Skulptuurne arhitektuur, ühine suveköök ja poolprivaatne aed ühendavad kaht perekonda. Massiivpuidust
ehitus pakub põhjamaist esteetikat, päikeseenergia, haljaskatused ja elektriautode laadimispunktid väljendavad ökoloogilist mõtlemist. Igapäevaelu, ilu ja kogukond moodustavad ühtse terviku.
DETAILID LOOVAD TERVIKU
Loodusega harmoonias
Scotchman’s Creeki rahuliku looduskaitseala lähedal paiknev Mahogany House on siinsele loodusele loomulik täiendus. Maja on kujundatud selliselt, et ümbritsev maastik on integreeritud nii sisekui ka välisruumidesse, pakkudes rahulikku elukeskkonda. Austraalia arhitektuuri- ja disainistuudio R Architecture on projekteerinud eramu, kus inimene ja loodus elavad harmoonias.
TEKST: V2COM JA R ARCHITECTURE / TOIMETAS: IRMELI KARJA / FOTOD: CHRIS MURRAY
Maja põhiplaan on kujundatud keskse põhjasuunalise sisehooviga, mis toob talvel otsese päikesevalguse sügavale majaosade põhiplaanidesse, samas kui aknakatte varjud filtreerivad päikesevalgust suvekuudel.
Ruumide õige paigutus päikesevalguse, ristventilatsiooni ja sisevaadete jaoks on Mahogany House’i peamised disainipõhimõtted. Need parandavad elamistingimusi ilma lisakuludeta.
Kolm eakat ja küpset puud – üks neist mahagon – krundil on selle silmapaistava maja arhitektuuri aluseks, sest just nende olemasolu arvestades loodi põhiplaan, et mitte rikkuda nende elukulgu ja puutumatust. Puude järgi sätiti paika majast avanevad vaated. Neid puid tõstetakse uhkusega esile. Nad on majale raamiks ja loovad kogu elamises pidevalt muutuvat vaadet. Siinne interjöör on täis elu, kui läbi tuules liikuvate okste langeb laiguline ja täpiline
valgus, heites mängulisi varje siseseintele. Veepeegeldused pindadel tugevdavad maja dünaamilist seotust ümbritsevaga veelgi.
Sümbioos läbi mõeldud ehitise vormi ja maastiku vahel loob rahutunde ning paneb elanikud elama oma igapäevaelu ruumis, kus arhitektuur ja loodus eksisteerivad tasakaalus.
Mitme põlvkonna kodu
Mahogany House on loodud kolme põlvkonna jaoks. See on kodu, kus elavad koos ja arvestavad üksteisega erinevad isiksused. Lapsed, kes jälgisid maja valmimist projekteerimisest ehituseni, olid elevil, kuid soovisid teada, mida arvavad vanavanemad. Kui omanike vanemad saabusid, armusid nad kohe vaatesse, mis avaneb sissepääsuhallist basseinihoovi ja mahagonipuule. Nende esimesed sõnad olid: „Siit saan nautida kõiki looduse vorme ühest kohast – maad, puud, vett ja taevast.“
Maja koosneb kahest plokist, mida eraldab fookuspunktina basseiniga sisehoov. Kahekorruseline peamine elamisplokk asub lääneosas ja ühekorruseline vanavanemate plokk idaosas. Kaks plokki on ühendatud keskse sissepääsu ja puhkeruumiga, mis sisenemisel avab imelise vaate hoovi.
Vanavanemate plokis on kaks magamistuba, vannituba ja eraldi puhkeruum koos kööginurgaga, mis võimaldab neil soovi korral omaette olla.
Puud, puud ja veel kord puud
Mahagonipuu kui kodu keskpunkt mõjutab ruumide paigutust ja suunda, tagades visuaalse ning füüsilise seose loodusega. Teised kaks säilitatud puud pakuvad loomulikku varju, vähendades soojuskoormust ja parandades mikrokliimat. Avatud sisehoovid, raamitud vaated ning üleminekualad sise ja välisruumide vahel hoiavad looduse igapäevaelus pidevalt kohal, tekitades sellega erilise sideme.
Uue kodu plaan on hoolikalt kujundatud nii, et säilitada kolme olemasoleva puu juured: eespool ambrapuu (meenutab veidi väikeselehelist vahtrapuud) ja hõbekask ning taga muljetavaldav mahagon. Planeeringu elemendid on seatud nii, et maksimeerida visuaalseid ja füüsilisi seoseid sisehoovi ning mahagonipuuga, sest just tema määrab maja keskse telje.
Jätkusuutlikkus ja energiatõhusus
Projekti jätkusuutlikkuse alus on maja õige mõõtkava – piisavalt ruumi, vältides raiskamist. Disainis on rakendatud passiivmaja põhimõtteid ja traditsioonilise puitkarkassi asemel kasutatud SIPpaneele (SIP paneelid koosnevad OSB plaatidest, mille vahel on
EPSgrafiidist soojustuskiht), muutes maja õhutihedaks ja energiatõhusaks.
Fassaad on jaotatud kaheks trapetsikujuliseks vormiks, mis peegelduvad mõlemal küljel, luues mulje kolmekordsest fassaadist, mis sobitub piirkonna olemasolevate majade stiiliga. Terav katusekalle loob huvitavaid sisevaateid.
Fassaad on kaetud Melbourne’is valmistatud terrakotapaanidega – ebatavaline, kuid eelarvesõbralik lahendus. Interjööris on
rõhk biofiilial, et sulandada omanike suur toataimede kollektsioon sisekujundusse, hägustades piiri sise ja välisruumi vahel.
Interjööris on lihtne materjalipalett, kus on kasutatud betooni ja vineeri. Roheline ja vineerist mööbel loob loomuliku sideme loodusega, samas kui julgeid värve kasutatakse aktsendina.
Mahogany House on rohkem kui lihtsalt elamu – see on harmooniline kooslus arhitektuuri ja looduse vahel, mis toetab heaolu, jätkusuutlikkust ning kuuluvustunnet.
Stuudio R Architecture
Vish ja Gaurav Rajadhyax asutasid 2011. aastal ettevõtte R Architecture (rarchitecture.com.au) – arhitektuuri- ja sisekujundusstuudio, mis peegeldab nende kirge tuua suurepärane disain äärelinna konteksti. Stuudio missiooniks on luua ligipääs kvaliteetsele disainile ja vähendada linnakeskkonna arengu negatiivset mõju äärelinna piirkondades.
Peamised disainielemendid
Hoolikalt planeeritud ja projekteeritud Mahagony House peidab endas tohutult elemente, mis teevad sellest erakordse arhitektuurinäite. Toome välja mõned tähelepanekud arhitektuuri, maastikukujunduse ja interjööri kohta.
Integreeritud maastikukujundus näitab, kuidas arhitektuur saab harmooniliselt koos eksisteerida täiseas puude ja loodusliku ümbrusega.
Jätkusuutlik krundiplaneering on suurepärane näide olemasoleva taimestiku säilitamisest ja krundi suundade kasutamisest, et tõsta elanike elukvaliteeti.
Looduslike materjalide kasutamine loob tundliku sideme keskkonnaga, tugevdades biofiilseid põhimõtteid.
Sise- ja välisruumi sünergia on muljetavaldav. Sisehoovid ja suured avad loovad sujuvad üleminekud, hägustades piiri ehitatud ruumi ning looduse vahel.
Valguse ja varju mäng loob põnevust ning paneb nii mõnegi unistama. Disain toob esile võbeleva loodusliku valguse, puude liikumise ja sillerdava basseinivee tundeküllase mängu, rikastades elamiskogemust.
Loodus pakub naudingut ja heaolu. Kindlasse kohta suunatud aknaorvad ja hoolikalt kujundatud vaated ümbritsevad selle mitme põlvkonna kodu elanikke rohelusega, mis omakorda pakub mõnusat lõõgastust ja sidet oma kodu ning loodusega.
Linnalähedane elu looduse keskel on mitmel pool luksus. Projekt seab eeskuju biofiilsete põhimõtete integreerimiseks äärelinna elamuarhitektuuri.
Disainidiskursus seab maja laiemasse arutelusse sellistel teemadel nagu õige mõõtkava, passiivmaja disaini põhimõtted ja biofiilne arhitektuur.
Oranžid diivanid, kuldsed torud:
TRIBE
toob Riiga uue rütmi
Riia kesklinnas, aadressil, mida vanem põlvkond seostab KGB hirmuga ja mille fassaadi nooremad tunnevad Art Nouveau postkaartidelt, on nüüd hotell, kus baarileti kõrval seisavad raamaturiiulid ja kus hommikusööki nauditakse oranžidel diivanitel. See on TRIBE – Accori disainile keskenduv bränd, mis valis Baltimaade debüüdiks maja, mille ajalugu on sama märkimisväärne kui interjöör.
Tubade interjöör on minimalistlik, rahulikum restorani ja baari omast, kus kõik on läbi mõeldud – palju loomulikku valgust, luksuslikud voodilinad, vihmadušš, Kevin Murphy tualett-tarvikud ja Nespresso kohvimasin.
Hoone juugendstiilis vorm on säilinud, kuid interjöör on ümber kujundatud julgetes toonides ja joonte ning minimalistlike palettidega – teadlik kontrast selle minevikuga, sekka ka mõni eksootilisem noot vihjena brändi kodumaale Austraaliale.
Selle maja seinad on näinud rohkem ajalugu, kui üks kesklinna kinnisvara tavaliselt kanda jaksab. Algul eliidi korterid ja poed, hiljem Nõukogude okupatsiooni ajal KGB peakorter, nüüd aga rahvusvahelise hotelliketi uusim eksperiment. Hoone juugendlik vorm on säilinud, kuid interjöör räägib teist keelt: julged värvilaigud, sirged jooned ja minimalistlik palett, sekka mõni eksootiline vihje brändi Austraalia juurtele. TRIBE sündis 2017. aastal, lubadusega pakkuda hotellielamust, mis on korraga nutikas, funktsionaalne ja kättesaadav – demokraatliku hinnaga disain, mis püüab kõnetada reisijat, kellel on vähe aega, kuid palju ootusi. Hoone ise valmis 1901. aastal Johann Grünberg Sawitzky tellimusel. Esimesel korrusel olid raamatupood, apteek, lilleja piimapood, isegi muusikaühing – igaüks oma ajastu väikese linnaelu paratamatus. 1910. aastal ostis selle Antons Benjamiņš, üks Läti jõukamaid ja kuulsamaid mehi. Pärast teist maailmasõda muutus maja tumedamaks: KGB kolis sisse ja muutis selle oma peakorteriks. Taasiseseisvumise järel tagastati hoone pärijatele ja 2006. aastal, pärast põhjalikku renoveerimist, avati seal esimene hotell. Hiljem võttis ohjad üle Accor ja andis majale uue nime ning rütmi.
Hotelli uue ilme taga on Balázs Berényi ja tema Budapesti stuudio BBMichaels , kes otsustasid fuajee paljaks koorida ning seejärel uuesti kokku panna, justkui kontrollides, kui palju tänapäeva minevikuvarjud sisse lubavad. Berényi on töötanud üle kümne
aasta rahvusvahelise hotellidisaini kallal, eelistades glamuuri asemel täpsust ja kasutajakogemust. Enne BBMichaelsi asutamist 2019. aastal oli ta end koolitanud ka kinnisvarahindajaks – harva esinev kombinatsioon, mis annab tema projektidele majandusliku kainuse koos esteetilise ambitsiooniga.
Tema stuudio keskendub kestliku väärtuse loomisele: ruumidele, mis on korraga kultuurilised, esteetilised ja finantsiliselt mõttekad. „Me loome ruume, ruumid kujundavad inimesi ja
inimesed kujundavad tulevikku,“ ütleb ta sageli. See võiks kõlada loosungina, aga tema projektides avaldub see pigem peene järjekindlusena.
Nii ka Riias: kuldsed torud laes – korraga juhised ja dekoratsioon –annavad ruumile nähtamatu skeleti. Soojad toonid hoiavad seda koos, luues keskkonna, mis on samaaegselt avalik ja intiimne. See on interjöör, mille eest hotell pälvis Läti Hospitality Design Awardsi võidu kategoorias „Midscale & Lifestyle“.
Hotelli vastuvõtt jagab letti restorani ja baariga, kus osa riiuleid on pudelite ja pokaalide asemel raamatute päralt.
Avalik ruum, mida nimetatakse Social Hubiks, on korraga töölaud, elutuba ja kohvik. Toit ja jook on käeulatuses ööpäev läbi, spaast leiab sauna, aurusauna ja mullivanni.
Ukselävest edasi astudes saab selgeks, et minevik ei ole siit kadunud. Vitraažid ja tumedad puidupaneelid, mis peidavad endiselt möödunud sajandi raskust, seisavad dialoogis kaasaegse mööbliga: kaarduvad oranžid diivanid restoranis, pehme vormiga lounge, soe valgus, mis voolab läbi suurte akende.
Retseptsioon jagab pinda baari ja söögikohaga; riiulitel seisavad pokaalid ja pudelid vaheldumisi raamatutega. Tubades on toon rahulikum – palju valgust, voodilinad, mis annavad järele ainult väsimusele, ning vannitoad, kus vihmadušš ja Kevin Murphy tualett-tarbed käivad käsikäes Nespresso masinaga. Seitsmel toal on rõdud, kust avaneb vaade Riia linna tuiksoonele.
TRIBE Riga City Centre’is on 83 valgust täis tuba ja sviiti, kus pilvpehmed voodid, minimalistlik mööbel ja funktsionaalne planeering seavad fookuse sellele, mida hotell tegelikult lubab: puhata ja edasi liikuda.
Juugendstiilis hoone, mis kunagi andis peavarju korteritele ja KGB ametnikele, pakub nüüd teistsugust mugavust.
Hotelli ümbruskond on vaikne, ent samas vaid kümneminutilise jalutuskäiguga jõuab UNESCO kaitse all vanalinna, Rahvusgalerii jääb paari sammu kaugusele. Vabadussamba juurde minekuks kulub kümme minutit, Keskturu ja Okupatsioonimuuseumi juurde veidi kauem. Lennujaama viib takso kahekümne minutiga, rongi ja bussijaama jõuab veerand tunniga jalgsi.
Kunagi peeti samade seinte vahel arvet lattide ja saladuste üle, nüüd on TRIBE’is kõige väärtuslikumaks varaks saanud aeg. Hotelli filosoofia on viimistletud täpsus: peatus selles majas peab kulgema rahulikult ja vaevata. Ja disain pole luksus, vaid hoolikalt läbi mõeldud elementaarne osa meie elust.
Sissejuhatus Eesti disaini
Õhuliselt mere ääres
See õhulise meeleoluga näidiskodu asub Laferme arenduses Pirita tee ääres. Hoone paikneb Kadrioru ja Pirita piiril vaatega merele. Sisearhitektuurse lahenduse on loonud sisearhitekt Age Lenk. Tulemuseks on universaalne sisekujundus, mis võiks sobida igale maitsele ja igas eas elanikule, olles sealjuures siiski isikupärane. Rahulik tonaalsus, kaasaegne disain ja põnevad detailid loovad meeldiva atmosfääri.
Korteri suurus on 85 ruutmeetrit, mis on paras nii paarile kui ka väiksemale perele.
Siin on kaks magamistuba, köökelutuba, duširuum, eraldi tualett ja majapidamisruum ning äärmiselt mõnusaks täienduseks on õueruum. Nimelt on siin kaks rõdu, kus saab soojal ajal aega veeta või kes soovib, siis ka köögivilju kasvatada.
Mööbel on valitud üldjoontes minimalistlik ja põhjamaiselt lihtne ning karge. Samas on tähelepanu pööratud põnevatele detailidele. Värvigamma on pigem monokroomne – soojal tammeparketil tumedast puidust mööbel kõrvuti halli tooni tekstiilidega.
Põrandat katab sooja mesise tooniga tammeparkett, seinad on rahulikult heledad ning uksed ja põrandaliistud on hallid. Kontrastiks on näpuotsaga ka musta tooni – aknaraamid, lülitidpistikud, ukselingid, kardinasiinid ning ka mööbli ja valgustite detailid.
Avatud köögis on rõhk jällegi detailidel, mis muudavad ruumi põnevaks. Kapi ja sahtlisüsteemid on projekteeritud nii, et oleks praktiline ning mahukas. Köögimööbel on samas värvipaletis nagu elamise muu mööbel, kuid pisut heledamas tonaalsuses. Harmooniliselt mõjuvad puit ja hall toon ning mustad detailid. Lähemalt vaadates võib märgata uudse kujundusega käepidemeid.
Valgustuslahenduses on pilgupüüdjaks elutoa erikujuline rippvalgusti Ghost. Teised valgustid on ruumis pigem tagasihoidlikud ja funktsionaalsed. Samuti muudab magamistoa rippvalgusti ruumi unenäolisemaks oma kerge materjali ning salasoppidesse viiva vormiga.
Laferme maja on näinud sajandijagu päikeseloojanguid, seistes Kadrioru ja Kesklinna piiril. Laferme ajalooline osa renoveeriti täielikult. Sellele lisandub modernne juurdeehitus. Mõlemad on oma näoga, kuid saavad osa sellest elust, mida ümbrus neile pakub. Projekt on valminud LVM-i ja LIND Kinnisvara koostöös. Uudistada saab: laferme.ee
Mimosa’d, metsad ja mälestused: Nairobi kui elegantne ja häiriv pealinn
Nairobi on nagu London, ainult ilma metroo ja muusikalideta ning märksa paremas kliimas. Minu esimene hommik tervitab mind hotelli restoranis omapärase pakkumisega. „Tahtsin sulle meie hommikusöögimenüüd tutvustada. Meil täna mimosa’d…“ Benson hakkab itsitama ja mina koos temaga. Tellin endale kinoa-avokaadokausi, kohvi ja jätan koogiküsimuse hilisemaks, nagu vastutustundlik täiskasvanu, kes teab, et hilisõhtul läheb kõik niikuinii allamäge.
TEKST: SILVIA PÄRMANN / FOTO: SHUTTERSTOCK
Nairobil on hulgaliselt arhitektuurimärke ja sümboleid, näiteks Amyas Connelli 1954. aastal valminud parlamendihoone (pildil) või David Mutiso 1977. aastal valminud Keenia Rahvusvaheline Konverentsikeskus (lk 108).
Olen Nairobis olnud vaevalt kaheksa tundi – maandunud pärast südaööd, kulutanud igaviku oma kohvrit oodates – ja hotelli Social House ettekujutus ideaalsest päeva algusest kattub hämmastavalt täpselt minu omaga. Siin maal näib inimestel alati aega jätkuvat. Seda võiks Euroopas pudelisse villida ja retseptiga välja kirjutada – kaks tilka enne töökoosolekut, kolm, kui plaanid uudiseid lugema hakata.
Aga aeglane see linn pole Nairobi on tempokas kaos, mis on viimaste aastatega loobunud igasugusest tagasihoidlikkusest. Kui mu esimesest visiidist on möödas kümme aastat, siis isegi neli aastat tagasi ei olnud neid kvartaleid, mis on nüüd uue kiirtee kõrvale tekkinud nagu seened pärast vihma.
Päevaplaan on tagasihoidlik. Nairobi on langenud bikramjooga palaviku küüsi ja hotellist kiviviske kaugusel ootavad kaks stuudiot. Öö on jahe, aga päeval kütab päike juba leitsakut; õhtul kukub temperatuur dramaatiliselt, nagu oleks keegi linna termostaadist pistiku välja tõmmanud. Higistada väsimus välja kuumas ruumis tundub loogiline.
Lõunaks olen juba matil. Mõni hing lebab nagu surnud kala, keegi libiseb asendist asendisse graatsiliselt, nii et võiks vabalt kuuluda joogainfluencer’ite klubisse. Arvan, et see on õpetaja, kuni taipan: lihtsalt liiga osav harrastaja. Mul pole siiski jaksu hakata muretsema enda taseme pärast, liiga palju tegemist on üle neljakümnekraadises ruumis ellujäämisega.
Pärast poolteist tundi higistamist astun tänavale ja tunnen end kummaliselt puhanuna. Tallinnas satun harva kaubanduskeskustesse, aga Nairobis keerleb elu nende ümber. Loomulikult asub ka mu joogastuudio ostukeskuses ja sealt liigun järgmisesse, Village Marketisse, IdaAafrika glamuuri südamesse. Mitte Gucci ega Prada, vaid LilaBare — bränd, mis jutlustab, et maad ei pärita esivanematelt, vaid laenatakse lastelt. Ria Ana Sejpali disain seob Keenia ja India pärandi, suahiili arhitektuuri ja masalatee kõrvale serveeritud upcycling’u. Poe sisemus mõjub nagu kokkupõrge moelava ja köögilaua vahel, aga just see ongi mõte.
Selliste väikeste, jätkusuutlike brändide tee läbi rõivamaailma on sama karm kui algaja jaoks hotjooga: kõik higistavad, enamik kukub ära, aga üksikud püsivad. Sejpal on veendunud, et just Nairobi võib tõusta uueks keskuseks, mille kompostitavaid kangaid hakkab kogu maailm kadestama.
Õhtusöögiks kohtun tuttavaga sealsamas lähedal Heros. Nimi üksi kõlab juba nii, nagu peaksin sisenedes relvastatud rünnakule vastu astuma, ent tegelikult on lauad täis inimesi, kes tellivad tofut ja alkoholivabu kokteile. Menüü ise on lühike nagu Eesti suvi: Jaapani mõjutustega, roogade nimed täis eksitavat lihtsust.
The Social House asub Nairobis rahulikus Lavingtonis, keskklassi rohelises linnaosas, olles korraga nii kohalike brantši- ja õhtusöögikoht kui ka rahuoaas turistile, kes tolmustelt tänavatelt vahepeal basseini äärde taanduda saab. Foto: Silvia Pärmann
Brändid, nagu LilaBare, murravad Aafrika disaini müüte. Asutaja Ria
Ana Sejpal lähtub kohalikust ütlusest: „Me ei päranda oma maad esivanematelt – me laename seda meie lastele.“ Tema bränd ühendab Keenia ja India kultuuripärandit – inspiratsiooni ammutatakse nii
suahiili arhitektuurist kui ka India rituaalidest. Foto: LilaBare
Foto: Shutterstock
Vaated... oh, vaated Nairobit on lihtne armastada, kui näed seda kümnenda korruse kõrguselt klaasi tagant.
Nairobi linnapilt ei anna end kunagi niisama kätte. Päeval kaos, öösel kergelt hämar glamuur. See nihkub külje alla nagu vana tuttav, kes ei taha rääkida, kuidas ta tegelikult raha teenib. Tänavad on sirged ja kaart meenutab ruudustikku, nagu oleks keegi kunagi uskunud, et elu käib sama loogiliselt kui matemaatikavihiku ruudustik. See keegi oli muidugi kolonisaator, kes arvas, et parim viis Aafrika kaardistamiseks on tõmmata joonlaud välja ja käituda, nagu inimesed oleksid malendid, keda saab vabalt ümber tõsta.
Alles nüüd, aastakümneid hiljem, avastab jalutaja end ootamatult mingis kummalises kvartalis, kus rida uhkeid villasid seisab kõrvuti tühjade kruntidega – nagu pooleli jäänud eksperiment, kus katsealused lihtsalt kadusid. Need ruudustikud, planeeritud rangusega, on tänaseni linnas alles, meenutades korraga nii inseneride kindlat kätt kui ka täielikku teadmatusest kantud arrogantsi.
Nairobi on hakanud ise neid jooni ümber kirjutama. Turutänavad, restoranid, kõnniteed, mida enam ammu ei kontrolli joonlaud, vaid vajadus ja loovus. Linn ei häbene seda, vastupidi. Kui midagi absurdselt naljakat otsida, siis ehk seda, et koloniaalplaneerijate unistus korrast oli sama habras kui Nairobi tänavakaubitseja vihmavari: esimese tormi ajal murdusid mõlemad. Ning ometi on need mõrad, need katkestused, loonud oma ilu. Nairobi ei ole harmooniline; see on pigem orkester, kus viiulit mängitakse samal ajal, kui trummar peksab takti täiesti teises rütmis. Tulemus on lärmakas, kohati talumatu – ja täpselt sellepärast meeldejääv.
Järgmise aasta septembris avatakse Nairobis esimene Pan-Aafrika arhitektuuribiennaal, mille kuraator on Omar Degan. Fookus on arhitektuuri rollil laiemalt: kuidas dekoloniseerida ruumilist mõtlemist, kuidas näha savimüüri kui uuenduslikku, mitte primitiivset lahendust, ja kuidas linnad võiksid vastata omaenda kliimale ja kultuurile, mitte importida sobimatuid mudeleid. Foto: Shutterstock
Suured plaanid
Järgmise aasta septembris kavatseb Nairobi teha midagi, mida ükski teine Aafrika linn pole veel julgenud – korraldada PanAafrika arhitektuuribiennaali. Kuraator Omar Degan on sellele andnud nime, mis kõlab ühtaegu grandioosselt ja terapeutiliselt: „Shifting the Center – from Fragility to Resilience: Reclaiming Africa’s Architecture and the Future“. Tõlge vabas vormis võiks olla midagi stiilis „kuidas lõpetada vana trauma meenutamine ja hakata hoopis tulevikku ehitama“. Biennaal ei kavatse rääkida majadest kui objektidest, vaid arhitektuurist kui psühhoteraapiast – kuidas ruum võib vabastada koloniaalse mõtlemise painest, kuidas müür, mis on tehtud savist, ei tähenda automaatselt vaesust, vaid võib olla sama uuenduslik kui iga betoonist ja klaasist torn (pluss on kasutatav ka elektrikatkestuse ajal). Küsimus on, miks peaks Nairobi importima külmade kliimade klaaspaleesid, kui siin paistab päike?
Mitmepalgeline
Aga keskendun vaate asemel Hero menüüle ja auhindadele, mida baar on noppinud. Hero on päriselt võitnud rahvusvahelisi kokteilivõistlusi. Ja peab tunnistama – klaasis olev jook maitseb hästi. Ma ei imesta, et järjest rohkem inimesi tahab elada Nairobis.
Järgmisel hommikul saan veel kord kinnitust sellele, kui erinev enamikust maailma pealinnadest on Nairobi – ehkki reklaamid maailma ainsast rahvuspargist pealinna piiride raames on ka mulle silma jäänud. Kaelkirjakukarjad metropolis on muidugi ebatavalised, ent seda on ka ilma nende eksootiliste iludusteta Karura mets.
The Social House’i interjöör ühendab skandinaavialiku minimalismi tubades ja Aafrika käsitöö ning värvid restoranides, samal ajal kui köök pakub roogi, mis sulatavad kokku kohalikud maitsed ja rahvusvahelise köögi. Foto: Silvia Pärmann
Nairobi rahvaarv on poole sajandiga tõusnud 800 000-lt umbes viie miljoni elanikuni – kunagi südalinnast eemal asunud tee- ja kohviistandused on nüüd sisuliselt saanud osaks pealinnast. Foto: Shutterstock
Kell on 6.30 ja Nairobi pole veel päriselt ärganud. Karura metsa sisse keerates tundub, et linna kaosele on keegi loori peale tõmmanud. Väike jooksuklubi – paarkümmend inimest, mõned neoonvärvides, nagu nad oleksid eksinud maratonile, mõnel lihtsalt jalga tõmmatud vanad tossud ja pühendumus – koguneb värava juures. Rajad on pehmed, hommikune udu ripub eukalüptide kohal, ja kuskil kaugemal klõbistab üks pärdik prügikasti kallal.
Karura ei ole olnud alati selline idüll. Mäletan, kuidas tosina aasta eest räägiti metsast kui kohast, kuhu mõistlik inimene pimeduse järel ei lähe – ja ka valges mõtleb, kuhu seal minna. Ma ei jõudnudki toona väravast sisse astuda – või siis ei teinud pingutust selleks, et Karura jaoks aega leida. Praegu on ta linna kõige hinnatum kopsupaar, mis on ümbritsetud kinnisvaraarendustest nagu ümber jääkeldri lõõskav tulekahju. Igale uuele klaasmajale vastab metsas üks rada, mis saab järjekordse sponsoritahvli – korporatiivne südametunnistus, mis jookseb meiega kaasa. Kui Nairobi kasvab kõrgustesse ja laiub äärealadele, siis Karura on kummaliselt jonnakas. Ta seisab paigal. Nagu kontrolliks mets ise, kellele linn tegelikult kuulub.
Kõhklen pikalt Kareni linnaosa külastamist vaagides. Milleks sõita Aafrikasse vaatama, kuidas elavad Euroopa juurtega inimesed?
Ent kirjanik Karen Blixeni, linnaosa „ristiema“ vastuoluline kuju kallutab mind jälle Bolti tellima. Karen on Nairobi äärelinn, kus igal hekiga piiratud krundil võiks vabalt elada Briti telesarja kõrvaltegelane, kes ei tea, mida teha päranduseks saadud mõisaga. Tänavad on laiad, vaiksed, ja iga teine kohvik müüb cappuccino’t hinnaga, mis võiks vabalt maksta tervele perekonnale nädalase ugali varu. Ning siis on seal muidugi Karen Blixeni maja – koloniaalromantika mälestusmärk, mis seisab keset lopsakat aeda, justkui keegi oleks unustanud ajas tagasi minna.
Majas ringi käies on raske otsustada, kas see on muuseum või fetiš, sest kõik on säilinud „täpselt nii, nagu ta siis oli“. Koloniaalne nostalgia pakendatuna postkaardiks, millele võib keegi tänapäeval kirjutada: „Soovin, et oleksid siin“. Ent mõte, et need seinad kuuluvad inimesele, kes kirjutas „Mul oli farm Aafrikas…“, ei lase päris rahulikult mööda parketti astuda. Nagu seisaksin korraga kahes ajastus: ühes, kus farm oli eurooplase „seiklus“, ja teises, kus seesama maa on kodu inimestele, kelle lugusid siin vaevalt mainitakse.
Nii see vastuolu jääbki: Blixeni maja on korraga elegantne ja häiriv, koht, kus lilled lõhnavad hästi ja ajalugu kriibib veidi liiga tugevalt. Mida muidugi saab öelda kogu Nairobi kohta.
Karen Blixen oli Taani kirjanik, kes elas aastatel 1914–1931 praeguse Nairobi territooriumil, kus ta pidas kohviistandust. Just seal kogetu inspireeris teda kirjutama oma kuulsat memuaari „Out of Africa“. Foto: Shutterstock
POLTRONA FRAU DRESS COVE –GARDEROOB, MIS KEHASTAB VAIKSET LUKSUST
Poltrona Frau garderoobisüsteem Dress Cove ühendab peene käsitöö, ajatu Itaalia disaini ja nutika funktsionaalsuse. Nahkdetailid, küllusliku tunnetusega viimistlused ja peidetud vaikselt sulguvad mehhanismid loovad elegantse ruumi igapäevastele rituaalidele. Kas teadsid? Poltrona Frau nahka kasutatakse ka Ferrari salongides – sama meisterlikkus kandub nüüd sinugi garderoobi. Dress Cove hoiab mitte ainult riideid, vaid ka sinu maitset ja hetki.
Sel sügisel teatas Levira, et Eestis alustasid ametlikult tööd DAB+ saatjad. See on suurepärane uudis kõigile, kes tahavad kuulata parima helikvaliteediga raadiot ja valida paljude programmide vahel. JUNGi jaoks on digitaalne raadio olnud kvaliteedistandard aastaid. JUNGi DAB+ raadiod on ehitatud nii, et neid saab paigaldada seinale lülitiraami sisse, asetada raadio kõrvuti kõlaritega või viia kõlarid mujale, valida erinevate disainraamide vahel, panna raadio pistikupesadega moodulraamidesse näiteks köögiseinale, kus töötasapinnal on tavaliselt vähe ruumi. JUNGi raadiol on puutetundlik valge või must ekraan, mis on ehtsast klaasist. Tänu Bluetoothile saab DAB+ raadiosse valida ka telefonist oma lemmikmuusikat. JUNG.EE
Taani on disainimaa, ja Kopenhaagen on ka hubane – hygge. Minu jaoks on ta kõigele lisaks ka nostalgiline, kuna käisin seal oma disaineriks kujunemise algusaastatel, aga ka nüüd olen viimastel aastatel külastanud ja nautinud disainifestivali „3 Days of Design“.
Raamat
Üks viimase aja lummavaid ja unenäolisi või isegi filmilikke elamusi on olnud Haruki Murakami „Kafka mererannas“. Teine raamat on Chris Vossi „Unusta kompromissid“: põnevate lugudega illustreeritud suhtluskunstiõpik kriisiläbirääkijalt, kelle töös on mängus suured panused, isegi elud. Aga meie kõigi elu võib tihti sõltuda kriisiläbirääkimise oskusest. Samuti räägib see meile ei ütlemise väärtusest. Ilmselt mul endalgi on sellega raskusi (nagu tõendab käesolev).
Aasia toit
Üldse Aasia toit, aga eriti India toidu maitsed. Näiteks Chicken Biryani. Ja kui veel vanade eestlaste moodi hapukoort ka peale... Kodukootud fusionköök. Nämm.
Kaks disaini
Üks märgiline tool on Thonet no.14. Selles on koos disaini peamised printsiibid: otstarbekus, innovatiivsus, tehnoloogiline uuendus, materjali omaduste orgaaniline rakendamine, kaunis vorm. Ajatu, aga omas ajas ka veel servapidi nagu juugendstiilist modernismi sujuv üleminek.
Teine oluline toode on minu jaoks Poul Henningseni (Louis Poulsen) valgusti PH5. Täiuslikult paigas valgusti, kus valgusallikas peab olema varjatud aga valgus läbi kumerate sirmide saab ilma pimestamata maksimaalselt välja tulla. Valguse peegelduse nurgad on millimeetri täpsusega välja arvutatud. Kuigi valgusallikad ja tehnoloogia on vahepeal palju muutunud, siis need printsiibid kehtivad ka tänapäeval. Näide sellest, kuidas ajatu toode on ühtlasi matemaatiline ja poeetiline.
Eesti metsad ja metsamarjad
Kui leiad ühe metsikult ilusate ja suurte mustikatega koha, kaob ajataju ning korilane lööb kuskilt hämarast alateadvusest välja. Ja pohlad. Mingi ürginstinkt ütleb, et ise korjatud marjades sisalduvate vitamiinide ja mineraalide väärtus ületab igasugused meile reklaamitavad toidulisandid. No minge metsa!
