NAISEEESTI








SĂGIS 2022
Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TERVIS



















































26 Optometrist: silmaharjutustega nÀgemist ei paranda
62 Maandame pingeid! Mis meis stressi tekitab ja kuidas sellega toime tulla?
MERIT SARIBKEKJAN, 5331 0253 merit.saribekjan@delfi.ee
64 Kas teadus on jÔudnud jÀlile aju vananemise saladustele?
66 Kas meditatsioon aitab tÔesti magada?
JĂRVKRISTJANFOTO:
N
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA
HELDIN JEGIS, 504 heldin.jegis@delfi.ee7929
8 Ăksinda ja Ă”nnelik â vĂ”imatu vĂ”i siiski vĂ”imalik missioon?
16 Kuidas edukalt jĂ”usaali ja rĂŒhmatrenni naasta?
eli aastaaega on Ă”nnistus â kui keskkond end taas uuele reĆŸiimile lĂŒlitab, tajume vajadust ka ennast jĂ€rgnevaks (elu)etapiks ootele seada. Looduse mĂ€rkmikusse kantud uue perioodi eel vĂ”iks alati teha olnust ja eesolevast ĂŒlevaate ja seda nii lĂŒ hemas kui ka pikemas perspektiivis. LĂ€hemas vaates on ju vĂ€ga tervislik iga kolme kuu tagant enda fĂŒĂŒsilisele, vaimsele ja fi nantsilisele seisundile hinnang anda ning hetkeseisust lĂ€htudes jĂ€reldused ja tulevikuplaanid teha. Neil analĂŒĂŒsihetkedel tasub pilk korraks suunata ka jĂ€rgnevate aastate kaugusele â et vĂ€lti matu ei saabuks ĂŒllatusena, tuleb selleks valmistuda.
TRĂKK
39 Mikrobioom â ökosĂŒsteem sinu sees
KRISTIANNE MELANIE LIIT, 515 1053 melanie.liit@delfi.ee
Eve Kallaste
43 Tervislikud sĂŒgisretseptid
RACHEL BRANTEN, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee
Kujundaja: MARJU VILIBERG
59 Kuidas suvest vÀsinud juukseid ellu Àratada?
VĂLJAANDJAirmeli.karja@delfi.ee
Ajakiri Eesti Naise Tervis on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.
TASUBVALMISOLLA SISUKORD
REKLAAM
MATILDA KANARBIK, 5191 5630 matilda.kanarbik@delfi.ee

PRINTALL
KELLY SAAREPERA, 5816 9050 kelly.saarepera@delfi.ee
20 Kui pea jÀlle valutab ja jalga tuleb kramp
DELFI MEEDIA AS
Keeletoimetaja HELINA KOLDEK
On ju hea, kui kortsukeste saabumine ei löö rivist vĂ€lja, kui oled valmis kollageeni kaotamiseks ja selleks, et juuksed jÀÀvad hĂ”redamaks, tead, et ĂŒhel hetkel enam nii palju ei jaksa ja teedki sĂŒĂŒme piinadeta vĂ€hem, aga see-eest targemini ja tulemuslikumalt. Et vĂ€ltida ĆĄokki ja mĂ”nel juhul ka kokkuvarisemist, tasub kindlasti olla valmis ĂŒlemine kuea vaimseteks ja kehalisteks muutusteks. Ja sellekski, et pesast lendavad lapsed ja pole ilmvĂ”imatu, et seda teeb ka senine abikaasa. Ning, oh Ă”nne, nii hea on valmis olla peatseks pangalaenust vabanemiseks ja laste koolide lĂ”puaktusteks. Aastaaegade vaheldumisega ĂŒhes rĂŒtmis liikumine aitab sul loomulikul moel nii vĂ€iksemate kui ka mastaapsete muutustega kaasaskĂ€imisel tervislikus rĂŒtmis pĂŒsida. Iga uue etapi endasse lubamine Ă”petab ja kasvatab, loob kokkuvĂ”ttes tugevust, tarkust ja rÔÔmu. Loe Eesti Naise Tervise vĂ€ljaandest kĂŒpse naise elus toimuvatest vaimsetest ja fĂŒĂŒsilistest muutustest ning ole valmis nendega teadlikult toime tulema.
51 Naise kaks sĂŒdant ja ĂŒleminekuiga
4 Kollageeni vÔi jah?
TOIMETUSPeatoimetaja:
JAANA RĂĂTEL, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee
34 Maks on vÔimas, kuid mitte kÔikvÔimas
13 Jooksmine vĂ”i kĂ”ndimine âkumb sobib sulle paremini?
31 Kaheksa igapÀevast asja, mis lÔhuvad hambaid kÔige rohkem
Eesti Naise Tervis â SISSEJUHATUS3
KERLY VAHUR, 516 2283 kerly.vahur@delfi.ee
EVE KALLASTE
KÔige parem kollageen?
Kollageeni toidulisandeid lei dub vĂ€ga palju ja vĂ€ga erinevas hinnaklassis. Ăks odavamaid maksab nĂ€iteks 10 eurot (nelja kĂŒmne pĂ€eva kogus) ja ĂŒks kalli maid, mida olen kohanud, 90 eu
ee, et vahelduvadmidagisegaproovivadinimesedvananemivĂ”idelda,eioleuut.KĂŒllagavahendid.
KOLLAGEENIvÔijah?
Kollageeni tĂ€htsust on raske ala hinnata, sest tegemist on kĂ”ige levinuma valguga meie kehas, moodustades 30% kĂ”ikidest organismi valkudest. Kokku on kehas ĂŒle 16 erineva kollageeni liigi. Kollageen on pĂ”hiliseks ehituskiviks, millest moodus tatakse luid, nahka, lihaseid, kÔÔluseid jms. Samas leidub kollageeni ka teistes kohtades kehas, sealhulgas veresoon tes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. KĂ”ige sagedamini öeldakse kollageeni kohta, et ta on kui liim, mis hoiab meid sĂ”na otseses mĂ”ttes koos.
ka liigne pĂ€evitamine nahasuitsetamine,intensiivistabultraviolettkiirgus.solaariumikĂŒlastustestningsaadudSamutikollageenikadusestseevĂ€hendabniiskustasetjaverevarustust.KindlastipeaksvĂ€ltimakaliigsetsuhkrutarbimist.SuhkurjarafineeritudsĂŒsivesikudkahjustavadkollageenistruktuuri.Selletulemusenaeiolenahkniielastnejasoodustubkortsudeteke.VĂ”ib-ollaliigsesuhkrujarafineeritudtoodetepĂ€rast

TEKST: TEELE TEDER / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Aga kust me saame seda vĂ€ga vajalikku kollageeni? Keha on vĂ”imeline ise kolla geeni tootma, kuid vananedes vĂ€heneb organismi vĂ”ime seda teha. Esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba (jah, juba) 25â30-aastaselt. Kollageeni tootmist vĂ€hendab
4 â Eesti Naise Tervis SINU ILU
S
KÔige levinum valk
on kollageeni toidulisandina tarbimine ka nii aktuaalseks muutunud. Lihtsam on ju vÔtta toidulisandit juurde kui muuta oma toitumist.
NĂ€iteks kĂŒmmekond aastat tagasi osutus vĂ€ga populaar seks just koensĂŒĂŒm Q10, ilma milleta ei tulnud vĂ€lja ĂŒhtegi nĂ€okreemi ja ka toidulisandite lett oli lausa lookas. Sellele jĂ€rgnes samasuguse populaar susega hĂŒaluroonhape. Viimas tel aastatel on selle positsiooni endale vĂ”itnud aga hoopis kollageen.
Eestit on tabanud ulatuslik trend. Oleme olukorras, kus enam ei ole isegi paslik kĂŒsida, kas kollageeni vĂ”tad, vaid tundub, et Ă”igem on kĂŒsida, millist kollageeni sa tarbid.
SIIDISTE JUUSTE HEAKS INTENSIIVSELT TAASTAV Saadaval valitud ilusalongides ja suurtes ilupoodides/ -kaubamajades ĂŒle Eesti.











































































































































Pane keha kollageeni tootma!
Aga miks ĂŒldse kollageenile nii palju tĂ€helepanu pöörata? Ăks aspekt on muidugi enne aegse vananemisega vĂ”itlemine, kuid tegelikult teeb kollageen veel palju muudki head. KĂ”rget kollageenitaset kehas seostatak se ka tselluliidi ja venitusarmide vĂ€hesusega. Ăhtlasi on kollageen ĂŒheks ehituskiviks kĂŒĂŒnte, juus te ja hammaste struktuuris. See aitab hoida kĂŒĂŒned tugevana ja soodustab juuste kasvu, pidur dades ka juuste vĂ€ljalangemist. Kollageenist on abi ka vĂ€ljaku junenud osteoartriidi ning teiste liigesevalude ja -haiguste puhul. Kuna kollageeni sisaldavad ka siseelundite seinu vooderda vad silelihaskoed, sealhulgas seedetrakt, on kollageenist abi ka lekkiva soole sĂŒndroomi lee vendamisel.

Meie kehas algab kollageeni tootmine prokollageenist, mis koosnebki glĂŒtsiinist ja prolii nist. Prokollageeni moodustumi se protsess nĂ”uab aga toimi miseks lisaks ka C-vitamiini ja vaske. Seega on keha kollageeni tootmist vĂ”imalik toetada, tarbides piisavalt jĂ€rgmiste ami nohapete ja vajalike abiainete allikaid.Proliin: leidub kĂ”ige rohkem munavalges, nisuidus, piima toodetes, kapsas, sparglis ja ka seentes.GlĂŒtsiin: leidub kĂ”ige rohkem
rolĂŒĂŒsitud kollageeni manusta mine stimuleerib ka meie naha loomulikku kollageeni tootmist.

rot (kolmekĂŒmne pĂ€eva kogus). Erinevad uuringud kinnitavad, et optimaalne kollageeni kogus pĂ€evas vĂ”iks olla 10 grammi, kuid leidub vĂ€ga palju selliseid, mille pĂ€evane kogus jÀÀb 1,5 grammi juurde. Viimasel ajal on populaarsust kogumas ka trend, kus kohvile lisatakse pĂ€evane kogus kollageenipulb rit. See pidavat kohvi tegema eriti kreemiseks ja mahedaks. KĂ”ige parem kollageeni sort, mida toidulisandina tarbida, on hĂŒdrolĂŒĂŒsitud kollageen ehk kollageeni hĂŒdrolĂŒsaat. Seda lihtsalt sel pĂ”hjusel, et selle imendumisprotsent on teistega vĂ”rreldes kĂ”ige suurem. Lisaks nĂ€itavad uuringud, et just hĂŒd
Kuigi see kipub viimasel ajal meelest minema, siis kollageeni saab ka toidust. Ăheks tuntumaks ja rikkalikumaks kollageeni allikaks on loomade vĂ”i lindude kontidest keedetud puljong. Seda eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et kollageeni leidub ka loomade ja lindude sidekudedes: luudes, kÔÔlustes, kĂ”hredes ja nahas. Puljongi keet misel eraldub sealne kollageen keeduvette. Kvaliteetse, ohtralt kollageeni sisaldava puljongi tunneb Ă€ra selle jĂ€rgi, et pĂ€rast puljongi mahajahutamist see tarretub. Kollageeni saab ka kva liteetsest toormaterjalist â (ise keedetud) sĂŒldist. Ka ĆŸelatiin, mis kujutab endast pĂ”himĂ”tteliselt keedetud loomset kollageeni, si saldab hulgaliselt aminohappeid, mis on kollageeni tootmiseks kehale vajalikud.


seanahas, kananahas ja ĆŸela tiinis, aga ka mitmetes teistes valgurikastes tĂ€helepanuC-vitamiinitoodetes,kalasmidakĂ”rgekvaliteedilisestnĂ€itekskakaopulbris,seorganites,selistes.kibuvitsas,jarohkemC-vitamiin:toitudes.leidubkĂ”igemustadessĂ”stardesteistesmarjades,paprikas,petersellisjatsitruVask:leidubkĂ”igerohkemsiseesamiseemnetes,IndiapĂ€hklitesjalÀÀtsetes.Muudaminohapped:saamevalgust,leidublihasjalinnulihas,jamereandides,piimakaunviljadesjatofus.tarbimiseletasubpööratakasiis,kui

kollageeni on otsustatud toiduli sandina tarbida, sest ka sellisel juhul soodustab ta imendumist.
6 â Eesti Naise Tervis SINU ILU




Viimasel ajal on populaarsust kogumas ka trend, kus kohvile lisatakse pÀevane kogus kollageenipulbrit.













TEKST:
erinevaid ebamugavaid emot sioone, aga nad ei oska nĂ€ha rahuldamata vajadusi nende emotsioonide all. Veel vĂ€hem osatakse vĂ”i julgetakse teadli kult tegutseda nende vajaduste rahuldamise nimel. Sellisel juhul otsitaksegi oma naudingu te allikat, aga ka probleemide leevendajat vĂ€ljastpoolt. Teisiti lihtsalt ei Paljudosata.meist ei ole Ă”ppinud olema iseendaga Ă”nnelikud, kuna me pole pĂ€ris ĂŒksinda eriti olnudki, oleme harju nud lĂ€bi elu olema erinevates lĂ€hedastes suhetes. Ja kui seda lĂ€hedast suhet parasjagu ei ole, siis see olukord on vÔÔras. Meie psĂŒĂŒhikat tĂ”mbab aga tuttavliku poole, uus (kuigi see ei pruugi olla ĂŒldse mitte halvem) tekitab meis Ă€revust â see aga röövib Ă”nne ja rahu tĂ€nasest pĂ€evast. Kui julgeda tunda ĂŒk sinduse tunnet sĂŒgavuti, vĂ”tta

vÔimatu vÔi siiski vÔimalik missioon?
TĂ”si, me inimestena ihkame sĂŒ gavat ĂŒhendust ja lĂ€hedust. See on ilus ja loomulik. KĂŒll aga ei ole see sageli kaaslase otsimise tegelik pĂ”hjus â meid vĂ”ib sel leks ajendada hoopis mĂ”ni muu varjatudPĂ”hjuspĂ”hjus.vĂ”ibolla hoopiski selles, et me ei oska ise vĂ”i mĂ”nel muul moel oma vajadusi rahuldada. Paljudel inimestel on nii, et nad kĂŒll tunnevad
kogeda ja vastu vĂ”tta, siis see vabastab su selle tunde ahelaist ning Ă”petab nii mĂ”ndagi ini meseks olemise kohta,â tĂ”deb olevikuterapeut ja meelera hupsĂŒhholoog Helena VĂ€ljaste.
TRIIN TISLER / FOTOD: SHUTTERSTOCK 8 â Eesti Naise Tervis MUUTUSTE AEG
âĂ
JAĂKSINDAĂNNELIK â
Inimene pole loodud ĂŒksi elama ja olema ning soov oma kĂ”rvale kaaslast leida on loomulik. Ăksikuks jÀÀda pole sugugi raske, ĂŒksi olla kĂŒll. Mida aga ette vĂ”tta, kui nii on juhtunud â kuidas seda aega nautida ja mitte nukralt istudes mööda saata? LĂ”ppude lĂ”puks on need ju sinu enda vÀÀrtuslikud tunnid ja minutid.
Miks on nii, et me ei oska ĂŒksi olemist nautida? Miks me vajame pidevalt oma ellu kedagi ja midagi, mis meid rÔÔmustaks ja Ă”nnelikuks teeks, ning ĂŒksi vĂ”i vallaline olemine tundub justkui karistus?
ksinduse tunne on inimlik â me kĂ”ik vĂ”ime seda oma elus ĂŒhel vĂ”i teisel pĂ”hjusel tunda. Selles ei ole midagi imelikku vĂ”i vÀÀra. Kui sa lubad endal seda sĂŒgavuti
Endalt saab kĂŒsida: âMiks ma tahan sinna ĂŒldse minna?â Ja kui see miks on ikkagi oluline ja sinu vÀÀrtustega kooskĂ”las,
saad sa otsustada olla vapper (sest sĂ€ttides end ebamugavasse olukorda, oled sa alati vapper!) ja minnagi ĂŒksi. Ja vaatamata sellele, et see ei ole ehk alguses kuigi mugav (NB! turvatsoonist
see tĂ”eliselt vastu, siis see vĂ”ib omal moel olla vĂ€ga ilus koge mus ja vabastada meid selle tundeSamuti,ahelaist.kuna paljude inimes te pĂ”hifookus on vĂ€ljaspool (töö, Ă”pingud, meedia, suhted jms), pole nad pööranud pilku kuigi tihti sissepoole, veel vĂ€hem investeerinud suhtesse iseen daga. Kui suhe endaga on aga kehvavĂ”itu, siis on ĂŒksi olemine tĂ”eline piin. See on umbes sama piinarikas, kui oleksid suhtes oma suurima kriitikuga.

pĂ€evas. MĂ”tle, kuidas saak sid luua sellest pĂ€evast enda jaoks ĂŒhe ilusa pĂ€eva. Mis sind kosutaks ja rÔÔmustaks? Ehk tassike teed koos hea raamatu ga vĂ”i hoopis jalutuskĂ€ik uutel radadel?Ning
viimaks â ava oma silmad ja sĂŒda sellele tundele. Ăksinduse tunne on inimlik â me kĂ”ik vĂ”ime seda oma elus ĂŒhel vĂ”i teisel pĂ”hjusel tunda. Selles ei ole midagi imelikku vĂ”i vÀÀra. Kui sa lubad endal seda sĂŒgavuti kogeda ja vastu vĂ”tta, siis see vabastab su selle tunde ahelaist ning Ă”petab nii mĂ”ndagi inime seks olemise kohta.
vĂ€ljasolek ei tundugi alguses mugav!), proovi teha see aeg enda jaoks vĂ”imalikult kvali teetseks. NĂ€iteks hÀÀlestudes eelnevalt nii, et see pole ĂŒksinda teatrisse minek, vaid vĂ€ga eriline VIP-aeg, kus ma lĂ€hen kohtingule iseendaga.

Ăks asi, mida veel kardetak se, on teiste hinnangud: âMida teised minust kĂŒll arvavad, kui
Paljud meist ei ole Ă”ppinud olema Ă”nnelikud,iseendagakuname pole pĂ€ris ĂŒksinda eriti olnudki.
Millest alustada, kui ĂŒksindus on hakanud n-ö elu segama? Ăeldakse, et see, kuhu sa suunad oma tĂ€helepanu, muutub sinu jaoks reaalseks. Oluline oleks te geleda teadlikult meeletreenin guga ning suunata pilk rohkem selle poole, mis on juba hĂ€sti. Mis on need vĂ€ikesed ja suured kingitused sinu elus, mis on juba hĂ€sti? Keskendu neile, vĂ€esta neid. Samuti too fookus olevikku ja proovi elada rohkem tĂ€nases
Paljud inimesed pelgavad ka ĂŒksi kinos, teatris, restoranis kĂ€imist ning pigem konutavad selle asemel kodus, kuigi sooviksid seda teha. Kuidas sellest piiravast âfoobiastâ ĂŒle saada?

NOGELORGANICS.COM E-POOD ON ALATI AVATUD MUUTUSTE AEG


Siis tasuks endalt uurida: kumb on mulle tÀhtsam, kas teiste arvamus minust vÔi minu enda arvamus iseendast? Kuidas ma saaksin elada nii, et ma meeldik sin iseendale?
Kui igatsus kaaslast leida on suur, siis millest alustada, et oma elu sel perioodil siiski maksimaalselt nautida ja mitte meeleheitesse kinni jÀÀda?
âOlin 34-aastane ehk oma parimates aastates, kui olin ĂŒhtĂ€kki taas vaba ja vallaline,â jagab oma lugu tartlanna Reelika (38), kelle seitse aastat kestnud suhe lĂ”ppes ajal, mil kĂ”ik sĂ”brad tema ĂŒmber abiellusid, olid beebiootel vĂ”i kasvatasid juba rÔÔmsalt pisipĂ”nne.
âTuleb tunnistada, et olin kohutavas valus, millest kasvas vĂ€lja depressioon. EelkĂ”ige just seetĂ”ttu, et kartsin, et minu jaoks ongi rong juba lĂ€inud. Tundus, et olen kĂ”igeks liiga vana. Korter, kus olin elukaaslasega koos elanud, oli temale jÀÀnud, mina pidin alustama elu otsast â ĂŒĂŒrikorterist. Tekkis tunne, et olen tagasi ĂŒlikooliajas, ainult vanem ja Ă”nnetum,â meenutab naine ning lisab, et piinlik oli. Reelikat ei kĂ”netanud enam miski ja samuti eemaldus ta sĂ”pra dest, kelle elu nĂ€is ideaalne. Samuti tundus kodulinn toona ahistav. Ănneks oli naisel töö, mida sai teha ĂŒkskĂ”ik kustkohast. âSiis otsustasin elus esimest korda Ă€ra sĂ”ita â ĂŒksi. SĂ”itsin maailma teise otsa ning olin kaks kuud kĂ”igest tuttavast ja turvalisest eemal,â meenutab Reelika ja tunnistab, et ka ookeani taga ei olnud kergem. âKa seal oli raske, kuid mĂ€letan selgelt hetke, mil ĂŒhel Ă”htul rannas istusin, loksuvat ookeani vaatasin ja sain ĂŒhtĂ€kki aru, et miks ma niimoodi kassin â mul on ju kĂ”ik olemas! Sama palju, kui on inimesi, kes saavad lapsi ja abielluvad, sama palju on ka neid, kes lĂ€hevad lahku. Ju siis pidi nii minema! Sellest Ă”htust alates mu elu, Ă”igemini sellesse suhtumine muutus.â


nad mind siin ĂŒksi nĂ€evad?â
KĂ”igile neile, kes on hetkel samas olukorras, hĂŒĂŒab Reelika vas tuseks, et teab tĂ€pselt, mida te tunnete. âVĂ”tke seda aega kui vaba dust ja kingitust tegeleda iseendaga. Investeerige oma vĂ€limusse, enesearengusse ja Ă€rge kindlasti laske end kĂ€est â just nii tĂ”mbate te enda ellu lĂ”puks ka inimese, kes sinna peab kuuluma!â
Karistusest sai suurim Ônn
Olles meeleheitel vĂ”i kurbuses ja leinas, on vĂ€ga oluline need sĂŒgavad tunded lĂ€bi töötada. Peatuda ning need tĂ”esti vastu vĂ”tta. Kui seda on ĂŒksi raske teha, siis tasuks kĂŒsida nĂ”usta jalt Ningabi. kuna hÀÀlestus kujun dab loo, siis mina soovitaksin puuduste nĂ€gemise asemel hÀÀlestuda selle olukorra vĂ”ima lustele ja arengupotentsiaalile. See on imeline aeg iseenda tundma Ă”ppimiseks ja iseendaga vĂ”imalikult sĂ”braliku, toetava ja kaastundliku suhte loomiseks.
Olles loonud tĂ”eliselt hea suhte iseendaga, saab see jĂ€tkuda ka tulevases suhtes (paljude prob leem on ju see, et nad kaotavad ennast suhtes Ă€ra!) ning vĂ”imal dab luua palju sĂŒgavamaid ja hoolivamaid suhteid teistega.
See pole ĂŒksinda teatrisse minek, vaid vĂ€ga eriline VIP-aeg, kus ma lĂ€hen kohtingule iseendaga.
10 â Eesti Naise Tervis MUUTUSTE AEG
Reelika lĂ€ks koju, vaatas peeglisse ja otsustas, et nii see enam jĂ€tkuda ei saa. âUuel pĂ€eval lĂ€ksin kaubanduskeskusesse, ostsin kosmeetikakotile uue sisu, lisaks tĂ€iendasin garderoobi. Hakkasin taas elama ja endaga tegelema. MĂ€rkasin sĂ€ravaid nĂ€gusid ja vĂ”tsin vastu komplimente. Eestisse tagasi tulles ĂŒĂŒrisin vinge elukoha ning hakkasin taas vĂ€ljas kĂ€ima. Pool aastat hiljem sattus minu teele ĂŒks tore mees, kellega tĂ€naseks olen kolm aastat koos olnud,â rÔÔmus tab naine ja lisab, et oli varemgi kuulnud jutte sellest, kuidas ise tuleks endaga heas kontaktis olla, et lĂ”puks oma ellu vÀÀriline suhe meelitada, kuid toona see teda ei kĂ”netanud. âAga see on tĂ”esti nii! TagantjĂ€rele nĂ€en, et olen olnud pidevalt tusane ja rahulolematu. Otsinud olematut ja hĂŒpanud suhtest suhtesse. Pole siis ime, et ma ĂŒhtĂ€kki ĂŒksi jĂ€in.â
âąsÀÀrelihaste krampe, ebamÀÀraseid valusid
Benfotiamiin on parim valik B1 puuduse puhul
TĂ€helepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tĂ€helepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste pĂŒsimise vĂ”i ravimi kĂ”rvaltoimete tekkimise korral pidage nĂ”u arsti vĂ”i apteekriga.
âąmĂ€lu
âąkĂ”hukinnisustâąhalbaâąsĂŒdamekloppimistundjaraskustunnet
Kodukontoris haarad tavapĂ€rasest tihemini kohvi jĂ€rgi, tellid kulleriga kiirtoitu ja vĂ”tad Ă”htul lÔÔgastuseks mĂ”ne napsu. Kui lisaks tarbid ka tubakatooteid, siis see on organismile ĂŒpris kurnav. Selleks, et ka sellistes oludes teravat mĂ”istust sĂ€ilitada, tuleb nĂ€rvisĂŒsteemi turgutada B1-vitamiiniga. B1-vitamiin ehk tiamiin on B-grupi vitamiini seas vĂ€ga oluline, mille puudus vĂ”ib lĂ”ppeda tĂ”sise tervisekahjustusega. See on hĂ€davajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mĂ€lu talitluseks. Lisaks on B1-vitamiinil ĂŒlioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja sĂŒdame normaalse töö tagamisel. Tiamiinipuudust esineb ka koos diabeediga, sest siis vajab organism enamat B1-vitamiini, et veresuhkru taseme hoidmisega toime tulla. B1 vajavad ka gluteenitalumatud ja haavandilise soolepĂ”letikuga inimesed.
Benfotiamiin on B1-vitamiini ehk tiamiini rasvlahustuv ja hĂ€sti imenduv analoog. Ainus Eestis retseptivabalt mĂŒĂŒdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50mg. PĂ€evas tuleks vĂ”tta sĂ”ltuvalt nĂ€htude raskusest 1â3 tabletti. Tulemuse saavutamiseks peaks turgutuskuuri pikkuseks olema vĂ€hemalt 2 kuud.

âą kestvat kurnatust
BenfogammaÂź
Raske nÔuabaegteravat aju
MĂŒĂŒgiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. TĂ€iendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, LĂ€ti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee


ning suremist



RAVIMIREKLAAM Vitamiin B1 vaeguse tÀiskasvanutelraviks 1...3ööpÀevastabletti kendis olevat infolehte. Ôiapteekriga 1/01/04.21/PRESE/A/01/0
50mg Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50

âąkĂ€teâąâąkoordinatsioonihĂ€ireidaltvedamistkergestiĂ€rritumistjajalgadekĂŒlmetamist
1 kaetud tablett sisaldab 50 mg benfotiamiini EE/BEN/PA/A/01/01/04.21/PRESE






Ole valvas, kui sa tunned:

KÔik kampaaniatooted leiad apotheka.ee Tootevalik ja tÀpne allahindlusprotsent vÔib apteegiti erineda. Kampaaniahind kehtib vÀhemalt kahe kampaaniatoote ostmisel kuni 30.11.2022 ROHKEM SOODSAMON Ostes kaks vÔi rohkem kampaaniatoodet, saad need vÀhemalt 25% soodsamalt! TOIDULISAND Vitamiin D pÀikesepÀrlid 100 mcg/4000 IU 120 kapslit 9,70 ⏠(VÀhemalt 2 toote ostmisel) VÀhemalt 2 toote ostmisel* -50% TOIDULISAND A. Vitamiin C nÀrimistabletidapelsinimaitselised500mg100tk 4,00 ⏠(VÀhemalt 2 toote ostmisel) VÀhemalt 2 toote ostmisel* -50%























Jaluta, palju jaksad KĂ”ndimise kĂ”ige suurem pluss on kahtlemata see, et see on treening, mis on kĂ”igi jaoks tehtav. Hooli mata inimese varasemast tree ningkogemusest saab kĂ”ndimisega hakkama igaĂŒks. Alustada saab
KĂNDIMINEJOOKSMINEvĂ”iâkumbsobibsulleparemini?
vĂ€ga rahulikult ja alguses ette vĂ”tta vaid lĂŒhikesed vahemaad. NĂ€iteks kui oled juba pikalt mĂ”el nud alustada sportimisega, kuid potentsiaalsed suured koormused ja algne vĂ€hene vĂ”hm on sind siiamaani tagasi hoidnud, siis kĂ”n dides saad rahulikus tempos oma eesmĂ€rkide poole liikuma hakata. Isegi kui pikemas perspektiivis

on soov hakata kĂ€ima jooksmas, siis ka sellisel juhul oleks parem alustada kĂ”ndimisest. Kohe jooks misega alustades vĂ”ib see osutuda liiga raskeks, mis vĂ”ib mĂ”juda de motiveerivalt ja tekitada tahtmise trennitegemisest ĂŒleĂŒldse loo
Nii kÔndimine kui ka jooksmine trennitegemisesuurepÀrasedonviisid.
Kummagi kohta ei saa öelda, et
ĂŒks oleks kindlasti teisest parem, pigem sĂ”ltub treeningu valik sinu enda eesmĂ€rkidest, treenitusest ja soovidest.Kuikindel eesmĂ€rk on kaalu kaotus, siis oleks targem mĂ”elda jooksmisharjumuse tekitamise peale. Joostes kulutab inimene rohkem kaloreid, mis tĂ€hendab, et kaalunumber hakkab alanema kiiremini. Teisalt aga on ka kĂ”n dimisel hulk kasulikke tegureid, mis muu hulgas aitavad samuti kaalunumbrit kontrolli all hoida.
Jooksmine ja kĂ”ndimine on treeningutena ĂŒsna sarnased, oluline on lihtsalt meeles pidada oma vĂ”imeid ja soove. Nii kĂ”n dimist kui ka jooksmist resoonkonnahaigusteeluviisipeaminevastupidavustreeningukspeetaksejanendekasutegurtervislikuseisukohaltonsĂŒdame-veennetamine.
Paljude jaoks tĂ€hendavad sport ja liikumine ĂŒhtlasi ka vĂ€rskes Ă”hus viibimist. KĂ”ige levinumad trenni tegemise viisid on jooksmine ja kĂ”ndimine, kuid kuidas nende vahel valida?
TEKST: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK
MÔned teavad juba tÀpselt, milline treening nende kehale kÔige pare mini sobib ja mis aitab neil oma eesmÀrke kÔige kiiremini saavutada, teised aga on alles oma sporditeekonna alguses ning see vÔib pÔhjustada teatud nÔutust. Kuidas siis otsustada, kas kevadise pÀikese kÀtte astudes alustada kerge sörgi vÔi tempoka jalutuskÀiguga?Tegelikulton nii kÔndimine kui ka jooksmine suurepÀrased trennitegemise viisid.
Eesti Naise Tervis â LIIKUMINE13
Ăra endale jooksuga liiga tee
seid vĂ”i pöörduda.fĂŒsioterapeudijaonalatipositiivneĂldiseltjalalabasid.kaalubjooksmisemĂ”jumeieterviseleĂŒlevigastusteohu.Olulinelihtsaltomakehakuulatamuredekorraltreeneri,vĂ”iarstipoole
SeetĂ”ttu tasubki lĂ€bi mĂ”elda ka oma pĂ€evakava ja leida, milline treeningviis sinna kĂ”ige paremini sobitub. Muidugi ei teki harjumused ĂŒleöö, kuid kui nende jaoks peab pidevalt millegi muu arvelt ohverdusi tooma, siis on vĂ€ga vĂ€ike tĂ”e nĂ€osus, et need pĂŒsima jÀÀvad. Kui jalutuskĂ€ik ega jooksmine sinu pĂ€evaga ei sobitu, siis pĂŒĂŒa algust teha kasvĂ”i lifti asemel trepi kasutamisega. Ka vĂ€ikeste sammudega vĂ”ib jĂ”uda kaugele!

asemel sinna jalutada, head ilma nautida ja seelĂ€bi oma tervislikku seisundit parandada. Kui rahulik tempo ja lĂŒhike sed vahemaad juba igavavĂ”itu tunduvad, saab hakata tempot tĂ”stma, ette vĂ”tta pikemaid matkasid ning isegi raskuseid lisada.Samuti soovitatakse jooks mise asemel esialgu tegeleda kĂ”ndimisega suurema kehakaa luga inimestel. Seda nii selle pĂ€rast, et joostes langeb jalale kuni kolmekordne kehamass, mis on liigestele koormav, kui ka sellepĂ€rast, et kui keha ei ole kasvanud koormusega harjunud, on oht endale liiga teha suurem.
Allikas: STARTKa kĂ”ndimine ĂŒksi suudab pakkuda parajat koormust ja toredat ajaviidet.
Ei ole tegemasundidamÔtetennastmidagi,missulleabsoluutselteimeeldi.
Harjumus, mis pĂŒsib KĂ”ige olulisem on tegelikult aga see, et hoolimata sellest, kas oled otsustanud jooksmise, kĂ”n dimise vĂ”i mĂ”ne muu treening viisi kasuks, peab sellest saama harjumus, mis jÀÀb pĂŒsima. Ei ole mĂ”tet sundida ennast tege ma midagi, mis sulle absoluut selt ei Isegimeeldi.kuioled endale ees mĂ€rgiks seadnud kaalukaotuse, kuid tunned iga kord jooksma hakates vastumeelsust, on vĂ€ga tĂ”enĂ€oline, et sellest sinu jaoks pĂŒsivat harjumust ei kujune. FĂŒĂŒsiline aktiivsus on terve olemise jaoks mÀÀrava tĂ€htsuse ga, mistĂ”ttu tuleks leida endale tegevus, mida naudid.
Jooksmise kasuks otsustamine on hea mĂ”te nende inimeste jaoks, kes on enda kindlaks eesmĂ€rgiks seadnud kaalukao tuse. Joostes on vĂ”imalik kaalu kaotada oluliselt kiiremini kui kĂ”ndides, kuid meeles tuleb pidada, et ka vigastuste ja ĂŒletreenimise oht on suurem.
Kui mitte pingutadaĂŒleja enda keha korralikult ette valmistada, ei tohiks miski sind jooksmast tagasi hoida.
14 â Eesti Naise Tervis LIIKUMINE
Teadustöö on nĂ€idanud, et joostes kulutame rohkem kaloreid kui kĂ”ndides, mistĂ”ttu on jooksmine kĂ€igustiheminivĂ”imeidgutegaallestĂ”enĂ€osusegajĂ€rsktusteraaĆŸihuvides,jooksmisegaĂŒlenamaale,jĂ”udnudkahelkivateennastolemavastupidavust.suurendabĂŒldistaitabvalik.vĂ€hendamiseksvĂ¶Ă¶ĂŒmbermÔÔdujustseeparemJustnagukĂ”ndiminejooksmineparandadakatervislikkuseisunditninginimesevĂ”hmajaJoostespeabagatĂ€helepanelikjahoidmaĂŒletreenimisetĂ”ttutekvigastusteeest.VigastusedtekivadpeamiseltpĂ”hjusel.Esiteks,kuioledomatreeningutegasinetlĂ€bidnĂ€dalasjuba45kilomeetri.KuitegeledainultomatervisesoovitataksekilometveidivĂ€hendada.TeinesuurpĂ”hjusvigastekkimiseksonkoormusekasv.Seejuhtubsuuremainimestega,kesalustavadjooksutreeninegaoskatihtipealeendaveelhinnata.KĂ”igevigastataksejooksmisepuusi,pĂ”lvi,hĂŒppeliige
Foto: Unsplash
buda. Kehale tuleb anda aega harjumiseks, tĂ”sta koormust tasapisi ja nii vĂ”ib rahulikest jalutuskĂ€ikudest jĂ”uda marato nideniTeisaltvĂ€lja!aga ei pea kĂ”ndimist vaatama kui ettevalmistust jooksmiseks. Ka kĂ”ndimine ĂŒksi suudab pakkuda parajat koor must ja toredat autogategema.pĂ€evaplaaniselleumbespĂ€evasMinimaalseltajaviidet.soovitatakseliikumiselekulutada30minutit.TihtieipeasaavutamiseksisegiomasuurimuudatusiVĂ”iblihtsaltnĂ€itekstöölevĂ”ipoodisĂ”itmise
Millised matkakogemused sul kunagi meelest ei lĂ€he? MĂ€gede lummusest ei saa ĂŒle ega ĂŒmber. Kilimanjaro oma vaheldu va loodusega on kindlasti ĂŒks lemmikmĂ€gesid, pealegi oli see mu esi mene mĂ€ekogemus. Esimene on alati kuidagi erilisem, teistmoodi ja samas ka meeldejÀÀvam.
StrandbergLauraFoto:
MATKATESAEGAONMĂELDA
âVahel ma vĂ€sin kiirest elutempost, seltskonnast ja siis meeldib mulle endaga koos olla. OmapĂ€i rĂ€nnakud on kĂ”ige enam Ă”petanud iseenda kohta ja see arendab palju,â ĂŒtleb kogenud matkaja Kertu Jukkum.

Ka s te a d si d, e t ka raseduse ajal vĂ”ib tekkida rin n a vĂ€ h k Kui rinnas on tihend ja kaenla all lĂŒm sĂ”lm(ed) suurenenud, pöördu kohe arsti poole.
Kuidas ĂŒldse matkamiseni jĂ”udsid? Sunniviisiliselt. See oli 2013. aastal, kui RMK avas oma esimese matka tee ja mind paluti kaasa matkama.
EnnekÔike olen matkates Ôppinud elu ilu. See on vÀikestes asjades. Vahel on teel olemine olulisemgi kui kohale jÔudmine. Enda kohta olen Ôppinud, et ma saan hakkama. Ning et kohanemine on oskus, mis on Ôpitav. Raskused Ôpetavad muidugi kÔige enam ja neist olen Ôppinud, et halb möödub ning et viimaks lÀheb kÔik hÀsti. Ja kui veel ei ole hÀsti, siis jÀrelikult pole lÔpp veel saabunud.
Matkates Ôpib inimene ennast uue nurga alt tundma ja eks see on kestev protsess. Mida oled oma matkajaelu jooksul enda kohta Ôppinud?
LIIKUMINE
ennetamine, toimub kiirem lihas kontraktsioon ja lĂ”dvestumine jne. Soojenduseks sobivad dĂŒnaamilised venitusharjutused. Harjutuste valikul on lihtne lĂ€htuda mustripĂ”hisest vali kust: ĂŒlakehale nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed tĂ”mbed ja surumised (ehk siis keha suhtes ĂŒlevalt ja eest tĂ”mbed ning ĂŒles ja ette surumised), puusadominantsed harjutused (nt erinevad jĂ”utĂ”mbe variatsioonid), pĂ”l vedominantsed harjutused (nt kĂŒkid), ĂŒhel jalal sooritatud harjutused (nt vĂ€ljaasted) ja kere harjutused (nĂ€iteks nn plangu variatsioonid). Harjutuste jĂ€rjekorras lĂ€htu pritsiibist, et suure mad ja lĂ€bi mitme liigese sooritatavad liigutused teha pigem treeningu algu ses, isoleeritumad treeningu lĂ”pus.
rĂŒhmatrenniEDUKALTKUIDASjĂ”usaalijanaasta?
Naasmine jĂ”usaali JĂ”usaalitreeningutega alusta rahu likult. Soovitatav on teha kogu keha jĂ”utreeninguid sagedusega 2â3 korda nĂ€dalas. Miks kogu keha? Algajal ja ka taasalustajal on nimelt parem teha vĂ€hem seeriaid mitu korda nĂ€da las kui palju seeriaid kord nĂ€dalas. Treeningu kestuseks piisab 60â90 minutist.
AUTOR: MAILIIS STOLTS TOIMETAS: UKU ADRIAN ILVES / FOTO: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU
Kes suvel vabamalt vĂ”tsid ja trennile suurt rĂ”hku ei pannud, tunnevad tihtipeale sĂŒgisel soovi pooleli jÀÀnud kohast jĂ€tkata ning hoogsate trennidega taasalustada. Milliseid treeninguid valida ja milliseid tĂŒĂŒpilisi vigu vĂ€ltida? Kuidas hoida treeningmotivatsioon kĂ”rgel ka pikema aja vĂ€ltel? Treener Mailiis Stolts jagab vÀÀrt nĂ”uandeid.
16 â Eesti Naise Tervis TRENN

Treener Mailiis Stolts
Ăra kindlasti unusta korralikku soojendust, kuna soojendus on tĂ€htis periood enne igat sportlikku tegevust. Soojendusega valmistad end eelseis vaks treeninguks nii vaimselt kui ka fĂŒĂŒsiliselt ette â tĂ”useb kehatempera tuur, paraneb verevarustus jne. Kor ralikul soojendusel on palju efekte: paraneb liigeste liikuvus, vigastuste

Naasmine rĂŒhmatreeningutesse
⹠sobib nii algajale kui ka kogenud joogaÔpilasele ning aitab sul Ôppida hea joogapraktika aluseid.
VĂ”imalik on eristada sisemist ja vĂ€list motivatsiooni. Sisemise motivatsiooni puhul tegelevad inimesed sel lega, mis neid huvitab, otsivad vĂ€ljakutseid ja kogevad nii oma vĂ”imeid. VĂ€lise motivatsiooni all mĂ”istetakse enamasti hĂŒvesid, mida teatud kĂ€itumise korral saa dakse. Et trennimotivatsiooni parandada, on eriti tĂ€htis suurendada sisemist motivatsiooni, ĂŒtleb Mailiis Stolts. Sisemise motivatsiooni korral tehakse trenni enda pĂ€rast ning see pakub naudingut ja rÔÔmu. Liigutakse vabatahtlikult ja teadlikult, ilma materiaalse tasu vĂ”i sunduseta. VĂ€lise motivatsiooni puhul ei treenita mitte huvist ega rÔÔmust, vaid vĂ”imalike tagajĂ€rgede pĂ€rast: kaalukaotus, karikad, medalid jne. Samuti tasub leida vĂ€list motivatsiooni ehk enda jaoks olulisi hĂŒvesid, mille nimel treenida.
Kuna keha on tervik, siis ei tasu peale suuremate lihasgruppide ka oma sĂŒdame-veresoonkonna treenimist unustada. Oma nĂ€dalase kehalise aktiivsuse planeerimi sel lĂ€htu WHO kehalise aktiivsuse normidest tĂ€iskasva nutele â lisaks 2â3 korda nĂ€dalas kogu keha jĂ”utreenin gutele tuleks nĂ€dala peale kokku saada 150â300 minutit mÔÔduka vĂ”i 75â150 minutit kĂ”rge intensiivsusega endale meelepĂ€raseid aeroobseid tegevusi. Sobivad kĂ”ik tegevused, mis panevad sĂŒdame ja hingamiselundkonna rahuolekust intensiivsemalt tööle. NĂ€iteks koeraga ja lutamine, kiirkĂ”nd, jooksmine, rattasĂ”it, rĂŒhmatreenin gud jne. Vali just endale meeldiv aktiivsuse vorm, kuna sellega tagad jĂ€tkusuutlikkuse.
âPĂ”hjalik jooga kĂ€siraamatâ on mahukas juhend, mis âŠ


⹠pakub sulle kÔike, mida vajad joogapraktikaga alustamiseks kodust lahkumata;
âą sisaldab tĂ”husaid asendeid ja hingamisharjutusi â need aitavad leevendada enam kui 50 levinud haigust (seljavaludest naiste terviseprobleemideni, allergiatest unetuseni);
âą selgitab anatoomiliste jooniste abil toimet lihastele ja liigestele;
Raskuste lisamisel ei tasuks kohe tormata varasema te numbrite juurde. Pigem vÀhenda varasemaid rasku seid umbes 30% vÔrra ning lase trennil vaikselt progres seeruda. Progresseeruda on vÔimalik nii klassikaliselt raskusi lisades kui ka mÀngides harjutuse sooritamise tempoga, puhkepauside vÀhendamise ja korduste lisa misega. Kui aga tunned end ikkagi ebakindlalt, soovitan kasutada personaaltreeneri abi. Treener jÀlgib sinu harjutuse sooritamise tehnikat, valib sobivad variatsioo nid ja vajadusel aitab kokku panna just sinule praegusel eluperioodil sobiva treeningprogrammi.
âą sisaldab 25 joogaseeriat;

Telli raamat www.helios.ee
Et motivatsiooni.suurendadaparandada,trennimotivatsioonionerititÀhtissisemist
Kust tuleb treeningmotivatsioon ja kuidas seda hoida?
Nii nagu jĂ”usaali puhul, kehtib ka siin pĂ”himĂ”te â alusta rahulikult. Vali tunniplaanist kergema intensiivsusega treeningud ja Ă€ra koorma oma keha ĂŒle liigse sagedusega. Piisab kogu keha treenimisest 2â3 korda nĂ€dalas. Sobili kumad on treeningud, kus saad ise harjutuste sooritamise tempot muuta, nĂ€iteks ringtreeningud. Kui jÀÀd treenin gute valimisega hĂ€tta, siis pöördu oma spordiklubi poole, kus sulle kindlasti kasulikku infot jagatakse.
Kui oskad vastata kĂŒsimustele âmiks ma treenin?â ja âkuidas ma treenin?â, siis teed sa seda tulemuslikumalt ning treening on huvitavam!
KĂMME NIPPI, kuidas suurendada ja 1.treeningmotivatsioonihoidaSeaeesmĂ€rk!
Nii mĂ”nigi inimene leiab spordimaailmas motivatsiooni silmapaistvatest treeningriietest. Ăgedad mustrid ja erksad vĂ€rvid aitavad trennis end enesekindlamalt tunda. Ka mina kuulun vahel nende inimeste hulka, kelle parim preemia pĂ€rast jĂ€rjepidevat treenimist on uued spordiriided.

3. Lisa treening kalendrisse
4. Planeeri aeg ka puhkamiseks
9. Muusika
Nagu elus ikka, algavad kĂ”ik suured asjad eesmĂ€rkide seadmisest. Kui puudub otsene eesmĂ€rk ehk motiiv midagi korda saata, on vĂ€ga keeruline leida motivatsiooni unistuse realiseerimiseks. Ăra keskendu vĂ€liskeskkonnast ehk vĂ€lisest motivatsioonist ajendatud eesmĂ€rkidele (nĂ€iteks elukaaslase soovitus kaalust alla vĂ”tta). Sea endale eesmĂ€rk, mis sind sise miselt motiveerib. Pane suur eesmĂ€rk kirja, jaga vĂ€iksemateks osadeks ja lisa ajaline mÀÀratlus. NĂ€ide: soovin saada aasta lĂ” puks juurde X kg lihasmassi, selle jaoks hakkan tegema kolm korda nĂ€dalas jĂ”utreeningut. Kirjuta eesmĂ€rk koos ajalise perspektiiviga nĂ€htavale kohale, nĂ€iteks mĂ€rkmikusse. Palju de inimeste suurimaks probleemiks ongi konkreetse eesmĂ€rgi puudumine vĂ”i valesti hindamine. Ei ole vĂ”imalik joosta ĂŒleöö maratoni vĂ”i saada nĂ€dalaga soovitud muutus lihasmassi kasvus, kĂŒll aga on vĂ”imalik seda kĂ”ike saavutada vĂ€iksemate vahe-eesmĂ€rkidega. Ka vĂ€ike edusamm on tĂ€htis, kuna see annab jĂ”udu edasi pingutada.
10. Treeni teadlikult!
KĂ”igil tuleb vahel ette olukordi, kus plaanid ei realiseeru (magad sisse vĂ”i oled liiga vĂ€sinud). Puhata on igati okei ja aeg-ajalt tulebki seda endale lubada. Ăletreeningu vĂ€ltimiseks planeeri kalendrisse koos treeningpĂ€evadega ka puhkepĂ€evad.
7. Leia treenimiseks ka erinevaid vÀljundeid
Kui senine treening muutub ĂŒksluiseks, tee enda treeningka vas paus ja proovi vahelduseks midagi muud. Kui oled treeni nud ainult jĂ”usaalis, vĂ”iksid vahel proovida ka ringtreeningut koos treeneriga vĂ”i siis hoopis vĂ€gagi vĂ€ljakutseterohket CrossFiti. Nii saad enda treeningusse uusi mĂ”tteid ja tood end vahelduseks ka mugavustsoonist vĂ€lja. Oluline on siin kohal mainida, et tegelikult ei vaja siiski keha uut stiimulit, vaid vaim kipub tĂŒdinema.
6. Ăgedad treeningriided motiveerivad
2. Alusta treeningpÀeviku pidamist
Kui sul on alati trennikott pakitud ja tööl kaasas, on vÀiksem vÔimalus, et lahtipakkimata kotiga koju tagasi lÀhed.
18 â Eesti Naise Tervis TRENN
Ăpi oma arengut hindama ja pea treeningpĂ€evikut, mille abil seda jĂ€lgida. TreeningpĂ€evikusse pane kirja kĂ”ik planeeritud ja sooritatud treeningud. JĂ”utreeningu puhul mĂ€rgi ĂŒles raskuste suurendamine, vastupidavustreeningu puhul mahu kasvamine.
8. Leia endale keegi, kes sind toetab Eelmise punkti jĂ€tkuks â igaĂŒhel meist jÀÀb aeg-ajalt vajaka motivatsioonist, et end kodust vĂ€lja ajada. Tahaks ju mĂ”ni kord Ă€ratust edasi lĂŒkata ja treeningu tĂŒhistada, aga selle probleemi aitab lahendada treeningkaaslane, kelle toel on lihtsam leida motivatsiooni trenni minekuks. Treeningkaasla sel vĂ”iks olla sinuga sarnane eesmĂ€rk, nii on lihtsam ĂŒksteist motiveerida ja toetada. Seda suurem on ka tĂ”enĂ€osus, et temagi ei jĂ€ta treeningut tegemata, seega win-win-olukord. Miks mitte mĂ”elda ka personaaltreeneri peale?
Kuulun nende inimeste hulka, kes vajavad enda âkĂ€ima tĂ”mba miseksâ head muusikat. Kui ka sina oled selline inimene, siis soovitangi teha endale meelepĂ€rane playlist, mille vĂ”id panna enda klappides mĂ€ngima juba enne treeningu alustamist. Suu repĂ€rane viis, kuidas viia end treeninguks Ă”igele lainele.
Samamoodi nagu inimene ei taha jĂ€tta Ă€ra plaane teistega, ei tohiks ta neid tĂŒhistada ka endaga. Trenn peaks olema nagu iga teine paika pandud sĂŒndmus vĂ”i koosolek. Kui mĂ”nel pĂ€eval on Ă”htud liiga kinni, lisa treening hommikusse. Ainult planeerides saad olla kindel, et jĂ”uad reaalselt trenni.
5. VÔta treeningriided tööle kaasa

















Missuguseid organismi funktsioone mag neesiumi olemasolu vÔi selle puudumine veel mÔjutab?
TEKST: EVE KALLASTE / FOTOD: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU
agneesiumipuu dust kehas on seostatud nii uneprobleemidedepressiooni,

Magneesiumipuuduse tunnusteks vĂ”i vad olla lihasetĂ”mblused ja -krambid, vĂ€simus, nĂ”rkus, peavalud ja migree nid, ebaregulaarne sĂŒdametöö, une tus, Ă€revus, iiveldus, suur magusaisu. Nende sĂŒmptomite jĂ€lgimine on kĂ”ige parem abimees, kuna magneesiumipuu dus tavalise vereprooviga tuvastatav ei ole (veres paikneb vaid vĂ€ike osa kogu keha magneesiumivarudest).
âM
Kuidas siis just magneesiumi vajaka jÀÀmine endast enamasti esmalt mÀrku annab?
Kui keegi ĂŒtleb, et appi-appi, nĂŒĂŒd lĂ”i jalga kramp, siis alati saab ta kohe soovituse enda organismi magneesiumivajadus ĂŒle kontrollida. Miks nii?
Magneesium osaleb lisaks rollile li
VALUTABpeaKuijÀllejajalgatulebKRAMP
20 â Eesti Naise Tervis SINU TERVIS
teisigi â kaltsiumi-, naatriumi- vĂ”i kaaliu mipuudus. Samuti rasedus, vedelikupuu dus vĂ”i ĂŒletreenimine.
Lihasekramp on lihase Àkiline ja tugev kokkutÔmme, mis vÔib pÔhjustada tuge vat valuaistingut. KokkutÔmme on tahtest sÔltumatu ja enim esineb neid sÀÀre taga osas. Kuna magneesiumil on lihaste töös oluline roll, siis tihti esimese variandina turgatabki pÀhe vÔimalik magneesiumi puudus. Tegelikkuses vÔib pÔhjuseid olla
Laura Luhari
kui ka peavaludega,â selgitab tree ner ja geenitehnoloog Laura Luhari selle olulise mineraali vajakajÀÀmise tunnuseid.
Vitamiinid ja mineraalid on organismi toetajatena vÀga olulise tÀhtsusega. Teame hÀsti, et vajame periooditi rohkem rauda, D-vitamiini vÔi kaltsiumi, aga miks, millal ja kui palju on meil tarvis magneesiumi?

⹠Sobib kasutamiseks kÔigil magneesiumipuuduse juhtudel



Mg-bisglĂŒtsinaat toetab normaalset ajutegevust.





⹠Aitab tÔhusalt lihaskrampide puhul




Septembris
Magneesiumi, foolhappe ja B-vitamiinide tĂ€iuslik koosmĂ”ju aitab sĂ€ilitada organismi hĂ€stitoimiva dĂŒnaamika: toetab nĂ€rvirakkude, aju ja lihaste normaalset talitlust, aitab lihaskrampidega toime tulla, toetab normaalset und ning raseduse ajal aitab hoida ema ja loote tervist.
⹠Sobib vÀga hÀsti kasutamiseks raseduse ajal
Tootja: Sole Pharma. Esindaja Eestis: OĂ KBM Pharma. TĂ€iendav teave: apteekidest vĂ”i telefonil 733 8080 Mg-bisglĂŒtsinaat + foolhape + vitamiinid B1, B6 ja B12 magneesiumikompleksEsmavaliku Magnefol on uudne magneesium-bisglĂŒtsinaadi, foolhappe ja B-vitamiinide kompleks. Biosaadavus ja omastatavus VĂ”ime lĂ€bida vere ja aju vahelist barjÀÀri Efektiivsus magneesiumi deïŹtsiidi korral Kasulik mĂ”ju ajule ja vaimsele tervisele VĂ”imalikud murekohad Erinevad magneesiumi vormid OMADUSED Karbonaat vĂ€gapuudubpuudubpuudubmadal kĂ”hulahïżœsus Kasvav biosaadavus Oksiid puudubpuudubmadalmadal kĂ”hulahïżœsus Laktaat vvheaĂ€ikeheaĂ€ike kĂ”hulahïżœsus Tsitraat puudubvheaĂ€ikehea kĂ”hulahïżœsus GlĂŒtsinaat vĂ€ga hea vĂ€ga hea vĂ€gaolemasheaeiole Magneesium-bisglĂŒtsinaat â parima biosaadavuse ja omastatavusega magneesiumi vorm.
















jÔuab piisavas koguses ajju ning
⹠NÀrvipingeid maandav ja une kvaliteeti soodustav mÔju
Kuidas on seotud magneesium ja treenimine?





Missugune on treeniva inimese enesetunne siis, kui magneesiumi on piisavalt? Kas keskmise inimese organismis ĂŒldse on piiavalt magneesiumi? Inimese pĂ€evaseks magneesiumivajaduseks on 350â400 mg, sportlastel isegi rohkem (500â800 mg). Treeniv inime ne tunneb end piisavate magneesiumivarude korral hĂ€sti â trennis on piisavalt jaksu ja energiat, treeningujĂ€rgne taastumine on kiire ja magada saab, ilma et valus sÀÀrekramp ĂŒles Magneesiumipuudusajaks. on laialt levinud, mĂ”ningatel andmetel vĂ”ib lausa 50â80% inimestest magneesiumist vajakaKesjÀÀda.endal magneesiumipuudust kahtlustab, siis kĂ”ige mĂ”istlikum samm on ĂŒle vaadata oma toidulaud: tasub vĂ€ltida rafineeritud toiduaineid ja sĂŒĂŒa vĂ”imalikult palju pĂ€ris toitu.

Magneesiumipuudust kehas on seostatud nii depressiooni, une kui ka peavaludega? Jah, sealhulgas ka migreenidega. NĂ€iteks sĂ€ilitab mag neesium neurotransmitteri GABA taset, mis on vajalik uinumiseks ja kvaliteetseks uneks. On leitud seos migree nide ja magneesiumitaseme vahel â kuni pooltel mig reenipatsientidel esines magneesiumipuudus. Migreeni teket seostatakse nii aju veresoonte kokkutĂ”mbumise kui ka laienemisega ning magneesium vĂ”ib osaleda mĂ”lemas protsessis.

Treeningu ajal on kehal vaja energiat, mis tuleb ATPMagneesiumATP-st.osalebtootmises, seega on ka teda treeningu korral rohkem vaja. Lisaks neesiumi)rolĂŒĂŒtidevedelikuintensiivnesuurendabtreeningjaelekt(shmagkaduuriini
higi kaudu, tĂ”stes magneesi umivajadustEbapiisav10â20%.magneesiumivaru treenival inimesel vĂ”ib viia lihasekrampide tekkeni, sportlike tulemuste languse ni, kiirema vĂ€simuse tekkeni ning aeglasema koormusest taastumiseni.
Allikas: geenitestid.ee
Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pĂ€rineb 250 miljonitsĂŒgaaastatlesuvm1600umbesasubpragumismerest,iZechsteineksisteerinudStagasieeiidne meri laiub PĂ”hja-Inglismaalt Venemaani, kuid kĂ”ige kĂ”rgemas konsentratsioonis ja puhtaimana on selles magneesiumkloriid sĂ€ilinud Hollandi all, kus toodetakse ka antud tootesarja.
haste töös paljudes organismi protsessides: aitab kaasa normaalsele nĂ€rvisĂŒsteemi talitlusele, valgusĂŒnteesile, energiavahetusele, aitab vĂ€hendada vĂ€simust ja kur natust, aitab hoida korras luid, osaleb rakujagunemise protsessis, aitab kaasa normaalse sĂŒdametöö sĂ€ilitami sele. Organismis magneesiumi ise ei moodustu, seega on oluline saada seda tarbitavast toidust.
âą MagneesiumĂ”li âąmÀÀrimiseksmagneesiumigeeljanahaleMagneesiumihelbedjala- ja ĂŒlekeha-vannide MagneesiumigeeltegemiseksjaĂ”li sobivad otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks sealhulgas treeningjĂ€rgseks kasutamiseks KĂ”ik tooted on sobilikud ka rasedatele imetavatele emadele
HOO LI N J A H O OLI T S E N Magneesium maandab stressi kandmisekotses,sja








paiknebseediagnoosimata,puudusMagneesiumi-jÀÀbtihtikunaeiavalduveretestitulemustes,sestveresvaid~1%kehamagneesiumivarudest.

Tuleb arvesse vÔtta, et nii alkohol kui ka kohv on diuree
ja
Tootesarja kuuluvad:

Pingeid ja kurnatust vÔtame maha ka kohvi ja teinekord ka alkoholiga, kuidas see magneesiumikogust mÔjutab?
kehas kĂ”ige rohkem sĂŒdame skeletilihastes
Tooted on saadaval nii apteekides kui looduspoodides.
leidub magneesiumi Ă”ige r - ja sk ning maksas ja neerudes VĂ€hesel mÀÀral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringluses ning kehale kiiresti kĂ€ttesaadav Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensĂŒĂŒmile, mis on vajalikud valkude ja sĂŒsivesikute metabolismiks Samuti mĂ€ngib see mineraalaine olulist rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas ter vele kehale!
Suurenenudvajadusemagneesiumi-korral
Tarvitatav ilma vedelikuta
SOOVITUS!
âą
Suure magneesiumisisaldusega toitudeks on:

















Ăldiselt tasub olla teadlik magneesiumipuuduse sĂŒmptomitest â on ka minul esinenud sÀÀrekrampe vĂ”i silmatĂ”mblusi, millega keha annab mĂ€rku suuremast nĂ”udlusest magneesiumi jĂ€rele.
Kui lĂ€bi une tunnen, et hakkab tekkima sÀÀrekramp, tĂ”m ban ruttu varbaid ĂŒlespoole, sÀÀre esiosa suunas (ehk te kitan sÀÀre tagaosas lihasevenituse) ning see hoiab tuge va ja valusa krambi Ă€ra.
Kas magneesiumi on vĂ”imalik ĂŒle tarbida? Teoreetiliselt jah, kuid praktiliselt on see siiski keeruli ne tema kĂ”htu lahtistava mĂ”ju tĂ”ttu.
âą EXTRA TUGEV 400 mg magneesiumi
suus lahustuvad graanulid 400 EXTRA direkt
Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja nĂ€rvisĂŒsteemi talitlusele ning aitab vĂ€hendada vĂ€simust ja kurnatust.
tilise toimega (ehk viivad kehast vedelikku vÀlja), seega suurendab nende tarbimine magneesiumi vÀljutamist kehast.
On kĂŒll. Osal inimestel on pĂ€rilikult suurem risk mag neesiumipuuduse tekkeks. NĂ€iteks teatud mutatsioonid ATP2B1 geenis seostatakse magneesiumipuuduse tekke riskiga. Sama geeni mÀÀratakse ka geenitestide laboris paketis Health, et saada teada vĂ”imalikust kĂ”rgemast riskist magneesiumipuuduse tekkeks. Vastava riski ole masolul tuleks keskmisest enam jĂ€lgida oma toidulauda ja vajadusel tarbida magneesiumi lisandina juurde.
~ kÔrvitsaseemned, ~ chia-seemned, ~ mandlid, ~ spinat, ~ India pÀhklid, ~ maapÀhklid, ~ mustad oad, ~ kakao, ~ kinoa, ~ tatar.
Tuleks vĂ€ltida liigselt töödeldud toitu ja karastusjooke, kuna nendes esineda vĂ”iv oksaal- vĂ”i fĂŒtiinhape vĂ€hendab magneesiumi omastatavust.
Kui tekib sÀÀrekramp, teeb Laura nii:


âą EXTRA KIIRE tarvitatav ilma vedelikuta EXTRA MAHLANE apelsinipulbriganaturaalse
Tootja: Protina Pharm. GmbH, Saksamaa. www.diasporal.ee








Samuti olen lasknud teha endale geenitesti, millest ilmnes suurenenud vajadus magneesiumi jÀrele, seega proovin toituda mitmekesiselt tagamaks vajalikud varud.
Suurem magneesiumivajadus on kasvueas noorukitel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel ning eakatel, samuti vaimse ja fĂŒĂŒsilise koormuse korral.
Sinu valdkond on ka geneetika, kas see, missugune on mag neesiumitase inimese kehas, on kuidagi ka pÀrilik?
Maaletooja: Miecys-Pharm OĂ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee




Kuidas sa enda puhul jÀlgid, kas sinu magneesiumikogus on normis?
Magneesiumi toidulisandina tarbides tasub eelistada mag neesiumtsitraati vĂ”i magneesiumglĂŒtsinaati nende parima imendumise tĂ”ttu.
Perioodidel, mil treeningkoormus vĂ”i vaimne pingutus on suurem, tarbin profĂŒlaktika mĂ”ttes magneesiumi pulbri kujul juurde.
MAGNEESIUMI saame toidust vÔi toidulisanditest
Klassikaline kromosoomianalĂŒĂŒs Annab vastuse mikroskoobi all nĂ€htava te kromosoomihaiguste suhtes, kaasa arvatud kromosoomide arvulised muutused (Downi sĂŒndroom, Edwardsi
SISUTURUNDUS
Loote Ultrahelikeskus pakub koos töös Tartu Ălikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikumiga lapseootel emadele looteveeuuringut loote kromosoomi- ja geenihaiguste diagnostikaks.RiiklikudsĂŒnnieelsed sĂ”eluuringud on mĂ”eldud Downi sĂŒndroomi avasta miseks. Samas Downi sĂŒndroomi osatĂ€htsus on kĂ”igest 8,6 protsenti kĂ”ikidest kaasasĂŒndinud arengurike test.TĂ€iesti tervel noorel 20aastasel naisel on risk kromosomaalse vĂ”i geneetilise haigusega lapse sĂŒnniks 1 : 100 sĂŒndiva lapse kohta. See on 6 korda suurem risk kui Downi sĂŒndroomiga lapse sĂŒnd, mille esinemissagedus on 1 : 600 sĂŒndiva lapse Looteveeuuringkohta.annab sulle turvatun de, et sinu lapsel ei ole sĂŒndides kromosoomi- ega geenihaigust, sest vĂ€ga sageli kaasneb nende haigustega lapse vaimne, psĂŒhhomotoorne vĂ”i intellektuaalne alaareng.

Amniotsentees ehk looteveeuuring on diagnostiline sĂŒnnieelne uuring, mille kĂ€igus vĂ”etakse last ĂŒmbritsevast looteveepĂ”iest lootevett. Protseduuri eesmĂ€rgiks on avastada sinu lapsel sĂŒnnieelselt vĂ”imalikke kromosoomi-, geeni- vĂ”i ainevahetushaigusi.
MIKS VĂIB LOOTEVEEUURING VAJALIK OLLA?
L ooteveeuuringule on sul vĂ”imalik tulla omal soovil. Looteveeuuringule tulekuks pole vaja ĂŒhtegi meditsiinilist nĂ€idustust, saatekirja ega arsti otsust. Ainuke nĂ€idustus on sinu enda soov â sĂŒnnitada terve laps.
MILLISEID KROMOSOOMIJA TEHA?SAADUDLOOTEVEEUURINGULONGEENIUURINGUIDVĂIMALIKLOOTEVEEST
Investeering terve lapse sĂŒndi on sinu elu ĂŒks Ă”igemaid otsuseid!
Fragiilse Xi diagnoosiminesĂŒndroomi
Loote Ultrahelikeskus
KAS PROTSEDUUR ON VALUS?
Amniotsenteesi kÀigus kasutatakse spetsiaalset looteveeuuringute jaoks toodetud peenikest terava otsaga nÔela. Protseduur vÔib tunduda ebamugav, kuid enamik naisi ei pea protseduuri valusamaks kui veenivere vÔtmist.
Interfaasi FISH-analĂŒĂŒs (iFISH) Kiirvastus sagedasemate trisoomiate sugukromosoomide arvuliste muutuste avastamiseks 48 tunni jooksul. PĂ€rast positiivse diagnoosiga kiiruuringut on soovitatav diagnoosi kinnitamine klassikalise karĂŒotĂŒpiseerimise abil.
GEENIHAIGUSITĂIENDAVAIDMISSUGUSEID ON LOOTEVEEST DIAGNOOSIDA?VĂIMALIK
MILLISED ON AMNIO TSENTEESI RISKID?
SISUTURUNDUS
Kromosoomi- ja geeniuuringute tegemiseks on vaja uurida tulevase lapse rakke. Loode asub emakas lootevett tĂ€is looteveepĂ”ies, kus leidub loote nahast, hingamisteedest ja kusesĂŒsteemist irdunud kromosoome sisaldavaid rakke. Selleks, et neid rakke uurida, vĂ”etakse ultraheli kontrolli all peenikese nĂ”elaga lĂ€bi sinu kĂ”huseina 20 ml lootevett. Looteveest saadud rakud pannakse Tartu Ălikooli Kliinikumi tsĂŒtogeneetika laboris ĂŒheks-kaheks nĂ€dalaks spetsiaal sesse toitelahusesse kasvama, seejĂ€rel saab paljunevaid rakke mikroskoobi all vĂ”i spetsiaalsetes geenianalĂŒsaatoritesautomatiseerituduurida.
TULEMUSEDLOOTEVEEUURINGU
Looteveeuuringu tegemisel enne 16. rasedusnÀdalat on vÀhesel mÀÀral tÔusnud risk loote komppöidade tekkeks. Selleks, et seda riski Àra hoida, ei tehta Loote nÀdalat.looteveeuuringuidUltrahelikeskusesenne16.rasedus
Spinaalse muskulaarse atroofia diagnoosimine Spinaalne muskulaarne atroofia ehk SMA on ĂŒks sagedamini esinevaid lapseea surmaga lĂ”ppevaid geneetilisi haigusi. SMA esinemissagedus on ĂŒhel inimesel 10 000 kohta. Haigusele on iseloomulik seljaaju nĂ€rvirakkude dege neratsioon ning sellest tulenevalt skeletilihaste nĂ”rkus ja atroofia.

A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn KodulehekĂŒlg: www.ultraheli.ee e-post: info@ultraheli.ee, tel +372 521 0046
Looteveeuuringu vastuse saamise kiirus sĂ”ltub tehtud kromosoomi- vĂ”i geeniuuringust. Enamasti tuleb vastus 2â5 nĂ€dala möödudes. Normvastusest antakse sulle teada Loote Ultrahelikes kusest sinu antud numbrile helistades ja teatud aja möödudes saadetakse vastus Patsiendiportaali ning krĂŒpteeri tuna ka e-posti aadressile. Kui uuringu tulemused nĂ€itavad, et lapsel on kromosoomi- vĂ”i geenihaigus, siis vĂ”tab sinuga isiklikult ĂŒhendust meditsiinigeneetik, kes lepib kokku konsultatsiooni, kus ta selgitab uuringu tulemust ning edasist prognoosi lapse elule ja tervisele.
Geenipaneeli NGS-meetodilsekveneerimine(NGS-analĂŒĂŒs)
KUIDAS UURINGUTLOOTEVEETEHAKSE?
Kui sul on Rh-negatiivne veri, tehakse vahetult pĂ€rast protseduuri lihasesse antikehade tekkimist takistav sĂŒst. Looteveeuuring sinu last ei kahjusta, kuid suurendab raseduse iseenesliku katkemise ohtu ĂŒhel juhul 1000 protseduuri kohta. Raseduse katkemise risk kaksikraseduse puhul on suurem kui ĂŒksikraseduse puhul.
Uuringusse hĂ”lmatud 6700 geeni analĂŒĂŒs annab vastuse monogeensete haiguste, kaasa arvatud pĂ€rilike retsessiivsete haiguste osas. Need haigused pole sageli sĂŒnnieelselt avastatavad, vaid avalduvad lapsel sĂŒnnijĂ€rgselt esimeste eluaastate jooksul.
Fragiilse Xi sĂŒndroom ehk FXS on sagedasem vaimset alaarengut pĂ”hjus tav geenihaigus, FXSi esinemissagedus on poistel 1 : 7000 ning tĂŒdrukutel 1 : 11 000. Haigusele on iseloomulik tĂŒĂŒpiline vĂ€limus ja vaimse arengu mahajÀÀmus. Poistel on sĂŒmptomid rohkem vĂ€ljendunud kui tĂŒdrukutel.
kromosoomianalĂŒĂŒsSubmikroskoopiline (KMA-analĂŒĂŒs) KMA-analĂŒĂŒs annab vastuse kromosoo mide vĂ€iksemate muutuste osas, mis pole mikroskoobis paljale silmale nĂ€htavad, aga mis vĂ”ivad pĂ”hjustada lastel raskeid invaliidsust pĂ”hjustavaid geneetilisi haigusi, mida seostatakse lapse vaimse arengu mahajÀÀmuse ja kaasasĂŒndinud arenguriketega.
Amniotsentees on ĂŒsna levinud protse duur ja tĂŒsistusi esineb harva. Enamiku naiste jaoks kaalub uuringu tulemusena saadav informatsioon oluliselt ĂŒles protseduuriga kaasneva riski.
sĂŒndroom, Patau sĂŒndroom) ja sugukromosoomide arvulised muutu sed (Turneri sĂŒndroom, Klinefelteri sĂŒndroom, Jacobi sĂŒndroom, Triple X sĂŒndroom) ning triploidia.
MILLAL ON PARIM AEG LOOTEVEEUURINGULE?TULLA
dustâ. Seda, kas silmalihaste harjutused muudavad nĂ€gemise paremaks, on tegelikult vĂ€ga
Tervislikud valikud
uba sajandeid on ini mesed probleemidenaturaalsetsilmavĂ”imlemistpropageerinudâkuinĂ€gemislahen
NÀgemise kaudu tuleb meile kÔige rohkem infot, kuid hoolimata sellest tegeleme igapÀevaselt nÀgemist kahjustavate tegevustega. Kuidas nÀgemist hoida ja toetada, selgitab City Tervisekliiniku optometrist Victoria Vahi.
TEKST:
Nii kurb kui see ka pole, siis prillid vÔi operatsioon on ainsad usaldusvÀÀrsed abivahendid nÀgemise paremaks saamisel. Viis, kuidas silmad töötavad,
silmaharjutustegaOPTOMETRIST:nÀgemisteiparandaJ

Seega tasub oma silmade tervist hoida. Oluline on teha tervislik ke valikuid ja enda eest hoo litseda. Tasub meeles pidada, et tervislikud harjumused, nagu mitmekesine toiduvalik ja aktiivne liikumine, aitavad vÀhendada riski haigestuda
pĂ”hineb muutumatutel fĂŒĂŒsikaseadustel. Kui eeldame, et silma valgust pĂŒĂŒdvad osad (sarvkest, lÀÀts, klaaskeha, vĂ”rkkest) on normaalsed ja funktsioneerivad normaalselt, siis on kehva nĂ€ge mise pĂ”hjuseks mingi struktuur ne kĂ”rvalekalle. Sellisel juhul Ă”nnestub meil teravat ja selget nĂ€gemist saada ainult prillide, kontaktlÀÀtsede vĂ”i operatsioo niga.
TEELE TEDER / FOTOD: SHUTTERSTOCK 26 â Eesti Naise Tervis SILMATERVIS
vĂ€he teaduslike ja tĂ”enduspĂ” histe uuringutega kinnitatud. Silmaharjutused, nagu kaugele ja lĂ€hedale vaatamine (kes kendumine lĂ€hedal asuvale objektile ja seejĂ€rel kaugel asuvale objektile), silmadega ringide tegemine vĂ”i ĂŒhel jalal seismine ja samal ajal kĂ”hu hÔÔrumine, ei anna tagasi teravat nĂ€gemist. KĂŒll aga aitavad harjutused vĂ€hendada silma pingeid, muuta paremaks silmade koostööd ning aitavad silmade ĂŒleĂŒldisele toonusele ja tervisele kaasa. TĂ€pselt nagu siis, kui teed trenni.
ja seejĂ€rel vĂ”iks olla veel ĂŒks silmaarsti kĂŒlastus 3-aastaselt. SeejĂ€rel tuleks optometristi kĂŒlastada veel ka enne kooli al gust, aga sealt edasi piisab, kui noored ja keskealised kĂ€iksid vastuvĂ”tul iga kahe aasta tagant ning 65+ inimesed korra aastas. Enamasti vĂ”ib piirduda visii diga optometristi juurde, kes teeb uuringud ja testid, millest tervete silmade puhul tĂ€iesti piisab. Juhul kui selgub, et oleks vaja lisauuringuid, suunab optometrist inimese juba edasi silmaarsti vastuvĂ”tule.


Mis rolli silmavÀrv?mÀngib
nendesse haigustesse, mis vĂ”ivad pĂ”hjustada silma- vĂ”i nĂ€gemis probleeme (nĂ€iteks diabeet vĂ”i kĂ”rge vererĂ”hk). Silma tervise seisukohalt â ja mitte ainult âon vĂ€ga head nĂ€iteks rohelised lehtköögiviljad, nagu spinat, lehtkapsas (kale), brokoli, pap rika ning porgand ja mustikas, kuna need on vĂ€ga head A-vita miini allikad. Samuti rasvased kalad, mis sisaldavad silmakontrollvastuvĂ”tulregulaarseltheakslekulguaitavadtoetavadei100%etkuivajoominetadatuunikala).oomega-3-rasvhappeidrohkelt(lĂ”he,Ăraeitohiksunuskaveejoomist.PiisavveevĂ”ibaidataennetadasilmateket.Selgeonsee,ĂŒkskiloetletutestnĂ€gemisttagasieiannaningterveksravi,kuidtervislikudvalikudoluliselmÀÀralja/vĂ”iennetadahaiguserasketvĂ”iteket.LisakstervislikuleeluviisisaabveelĂŒht-teistsilmadeĂ€rateha.NĂ€iteksvĂ”iksoptometristikĂ€ia.PĂ€risesimenetehaksebeebidele

Kuigi tahame oma silmade tervist vĂ€ga hoida, tegeleb ena mik inimesi mitme igapĂ€evase tegevusega, mis on silmadele kahjulikud. KĂ”ige populaarsem on ilmselt nutitelefoni kasutami ne. IgaĂŒks meist kontrollib oma telefoni mitmeid-mitmeid kordi pĂ€evas. Pikaajaline telefoni vaa tamine on ĂŒks silma vĂ€simuse
Digitaalne vÀsitaminesilma

SILMATERVIS
Kui kliiniliselt rÀÀkida, siis kipuvad sinise vÔi heleda iirise ga inimesed olema valgustundlikumad. See on tÔenÀoli selt tingitud valgust neelava pigmendi vÀhesusest silmas (heledad silmad). SeetÔttu on seda vÀrvi silmad vastu vÔtlikumad UV-kiirguse kahjustustele. Mida rohkem pig menti (tumedad silmad) silmas, seda vÀhem valgust pÀÀseb lÀbi iirise silma. Ehk siis tumedate silmadega ini mesed on UV-kiirguse eest paremini kaitstud.
SMeditsiiniseade.aadavalapteekides ja Pere Optika kauplustes.

Ka silmade hÔÔrumine pole hea. Oskad sa nĂ€iteks öel da, kui mitu korda oled tĂ€na oma silmi hÔÔrunud? Sil made hÔÔrumine vĂ”i katsumine ei mĂ”juta mitte ainult sinu silmi, vaid ka tervist ĂŒldiselt. Silmade hÔÔrumisel vĂ”ib sinna kanduda baktereid ja mikroobe, mille vĂ”isid saada nĂ€iteks toidupoes vĂ”i trepikoja ust katsudes. On leitud ka seos silmade hÔÔrumise ja sellise silmahai guse nagu keratokoonuse vahel.
Silmade hÔÔrumine




Tihti tehakse vigu ka kontaktlÀÀtsede Ă”ige hooldu se ja kasutuse osas. NĂ€iteks kĂ€iakse nendega saunas, ujumas ja duĆĄi all. KĂ”ik see soodustab silmapĂ”letiku teket, samuti soodustab seda ebapiisav hĂŒgieen ja lÀÀt sede hooletu puhastamine. Kuna tĂ€napĂ€eva lÀÀtsed on tehnoloogiliselt kujundatud selliselt, et neid vĂ”ib ka ööseks silma jĂ€tta, siis sellest hoolimata soovitavad professionaalid lÀÀtsed ööseks silmast eemaldada.
allikas. Ekraanide vaatamise aeg on ĂŒle terve maailma mĂ€rkimisvÀÀrselt kasvanud ja silmade tervise seisuko halt see midagi head ei too.
Ăks suurimaid ohte nĂ€gemisele hoopisseisukohalt)(silmaterviseonagasuitsetamine.









PUNETUS KUIVUS ĂRRITUS SILMATILGAD
Maaletooja: Miecys-Pharm OĂ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee










Sulle antud HINNALISEkaitseksKINGITUSE


Minuni jĂ”uavad enamasti ĂŒle 40-aastased Eesti ini mesed. Möödunud koroona-aastate tĂ”ttu on inimes te silmanĂ€gemine halvenenud just lĂ€hedale vaatami se osas. Kuna oli/on vĂ€ga palju ekraanide ees viibimist ja kodukontorit, ekraanide taga toimuvaid koosole kuid jne. Enam ei viibita ka nii palju vĂ€ljas kui varem. Samuti tuleb tĂ”deda, et silmanĂ€gemist kontrollitak se harva vĂ”i ĂŒldse mitte. Kindlasti on omajagu inime si, kes ei teagi, et nende nĂ€gemine on halvenenud ja et nad vĂ”iksid nĂ€ha palju selgemalt. TĂ€iskasvanud saa vad kaugele vaatamise teravust kodus testida nĂ€iteks televiisori abil. Kui subtiitrid on udused vĂ”i tunned, et nende nĂ€gemiseks on vaja kissitada, siis tuleks kĂŒlas tada optometristi.
Mis olukorras on eestlaste silmad?
Ăks suurimaid ohte nĂ€gemisele (silmatervise sei sukohalt) on aga hoopis suitsetamine. Suits pĂ”hjustab mĂ€rkimisvÀÀrseid kahjustusi kopsus, kuid see on ka ĂŒks oluline tegur silmahaiguste korral, mis pĂ”hjustab nĂ€gemise kaotust ja pimedaks jÀÀmist. Suitsetaja te suurimad riskid silmahaiguseks on katarakt ehk hallkae ja kollatĂ€hni degeneratsioon. Seega parim, mis saad oma silmade tervise heaks teha, on suitsetamisest loobumine, tervislik elustiil ja regulaarne optometristi kĂŒlastus.














4.Sageli söömine
3.Hammaste pesemine kohe pÀrast sööki Kohe pÀrast sööki on hamba vaap pehmem kui tavaliselt.

âParandamata hambad mĂ”jutavad meie tervist ega lase saavutada puhast ja tervet suud. Ravimata suus on alati kahju likke baktereid, sealhulgas kaa riest tekitavaid baktereid, mis rikuvad haiget hammast, kuid nakatavad ka neid hambaid, mis on terved,â rÀÀkis Kliinik 32 hambaarst ja igemeravi spetsia list Maria ToompereToompere.tĂ”ivĂ€lja veel rea pĂ”hjuseid, mis lĂ”huvad ham baid, ning lisas, et inimesel ole nemata east ei ole kunagi hilja alustada hammaste hoidmise ja Ă”igete hooldamise vĂ”tete kasuta misega:
Hammaste pesemisel on olu line regulaarsus ja kvaliteet. Hambaid tuleb pesta iga pĂ€ev kaks korda â hommikul ja Ă”htul, seejuures ei piisa ainult ham baharja suhu panemisest. Juhul kui jĂ€etakse hammaste pesemi sele suurem vahe vĂ”i hambahari ei jĂ”ua iga hamba pinnani, siis tekib hammastele hambakatt. See mineraliseerub ja tekib hambakivi. Hambakivi ei ole vĂ”imalik koduste vahenditega enam puhastada, puhastamata jĂ€tmisel on suuremad hamba mured garanteeritud.
Mitte ainult toitumisspetsia listid, vaid ka hambaarstid ĂŒt levad, et toidukordade vahel ei ole soovitatav sĂŒĂŒa ega nĂ€ksida. Hammaste tervise seisukohalt peaks hammastele andma puh kust, toidukordade vahe vĂ”iks olla 3 tundi. Hammaste tervisele aitab kaasa toidukordade vahel puhta vee joomine.
Eesti Naise Tervis â HAMBATERVIS31
1.Hammaste pesemata jĂ€tmine Hambapesul alternatiive ei ole, seetĂ”ttu tuleb hambaid pesta alati kaks korda pĂ€evas â hom mikul ja Ă”htul.
2.Hammastevahetevahelpesemine
Seda pĂ”hjustab happerĂŒnnak, mis tekib isegi juurviljade söömisel â kuna ka juurviljad sisaldavad mingil mÀÀral suhk ruid, millest bakterid toodavad hambavaapa pehmendavaid happeid. SeetĂ”ttu soovitavad hambaarstid pĂ€rast toidukor da â söömist, maitsega jookide joomist, nĂ€ksimist â oodata 30 minutit ja alles siis pesta hambaid.
5.Hambavahede puhastamata jĂ€tmine Bakterid ja toiduosakesed, mida pĂŒĂŒtakse hammaste harjamise ga suust eemaldada, ei kogune
Hambaarstid ei tee hambaid terveks, nad ravivad haigusi ja parandavad hambaid. Parandatud hambaid tegelikult kunagi terveks ei saagi, seega on oluline juba varajasest lapseeast saada kaasa oskus hambahoolduse Ă”igetest vĂ”tetest, et hambad pĂŒsiksid terved. Hambaarst tuletab meelde kaheksa igapĂ€evast asja, mis lĂ”huvad su hambaid kĂ”ige rohkem.
misIGAPĂEVASTKAHEKSAASJA,lĂ”huvadhambaidkĂ”igerohkem
TEKST: EESTI NAISE TERVIS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
K ui hambaarst on hambaaugud Ă€ra parandanud, siis peaks ta patsiendigakoosvĂ€lja selgitama, millest need augud tekivad. Tegelikult peaks Ă”ige toitumise, Ă”igete harjumuste ja Ă”ige suuhĂŒgieeniga saavutama kontrolli hambaaukude ja lagu nevate hammaste ĂŒle.
hambapastade ja suitsetajatele mÔeldud pastadega tuleb piiri pidada, sest need sisaldavad lihvivaid abrasiivseid osakesi ja kahjustavad pikema perioodi vÀltel hambapinda.
9.efektiivsem.Valgendavate
7.Erinevad ĂŒldhaigused Hammaste olukord sĂ”ltub inimeste ĂŒldtervisest. Ham maste tervist mĂ”jutavad nĂ€i teks maohaigused â gastriit ja kĂ”rvetised. Kui selline haigus esineb, peaks seda kindlasti ravima, selliseid haigusi ra vides aitame kaitsta ja hoida oma hambaid ning ka paran dada ĂŒleĂŒldist enesetunnet. Samuti mĂ”jutab hammaste tervist rasedus ja imetamine, diabeet ning veel paljud ĂŒld haigused.
2.
10.
1.
Kasuta ka hambaniiti kord pÀevas enne hammas te pesemist. Sellega puhastad hambavahed ja ige metaskud toidujÀÀtmetest.
PÀrast söömist vÔi nÀksimist oota hammaste pe suga vÀhemalt 30 minutit. PÀrast söömist muu tub suu keskkond happeliseks, hambaemail on seetÔttu pehmem ja harjamine vÔib hambaid kahjustada.
Hambaharja peaks vahetama iga kahe kuni kol me kuu tagant. Kauem kasutatud hambaharjal on pisikute hulk suurem, harjased katkenud ning need vÔivad kahjustada igemeid ja hambad ei saa korrali kult
5.
3.
Hambaharja peab kÀsitsema pehmelt ja Ôige nur ga alt, muidu on oht hambaid vigastada. Harja tu leb hoida hambaga 45-kraadise nurga all. Soovitatav on harja kÀes hoida nagu pliiatsit, sest siis on surumisjÔud hammastele tunduvalt vÀiksem.
Pese hambaid kaks korda pĂ€evas â hommikul enne hommikusööki ja Ă”htul pĂ€rast viimast söömist, kui toidukorrast on möödas vĂ€hemalt 30 minutit.
harjastega hambaharja, millel on mĂ€rge âsoftâ vĂ”i âultra softâ. Tugevama hamba harjaga vĂ”id oma igemetele haiget teha ja tulemuseks on tundlikud hambakaelad. Poes mĂŒĂŒakse ka âhardâ ja âultra hardâ hambaharju, mis on aga mĂ”eldud proteeside jaoks, loomulikke hambaid nendega puhastada ei tohiks.
eestkodusmidaSOOVITUST,KĂMMEjĂ€rgidahammastehoolitsemisel
mitte ainult hammastele, vaid ka hambavahedesse ja igeme vagudesse. Need on kohad, kuhu hambaharjaga ligi ei pÀÀse ning seetĂ”ttu tuleb vĂ”tta appi hambaniit ja hambavahe harjakesed. KĂ”ik hambavahed ja igemeÀÀred tuleb ĂŒkshaaval Ă”rnalt lĂ€bi puhastada.
8.Igemehaigused Igemehaigused on ĂŒks levinud pĂ”hjusi, miks on ini mestel halb headsiismuredesttudsedaliikuma,suureks,dehammastKuipeatadaluselmiselnadega.inimesedinimenevĂ€gavimisesttekibtĂ”ttuveritsusretkeselutsemahakkavadIgemehaigustehingeĂ”hk.puhulmeieigemevagudessellisedbakterid,pĂ”hjustavadkudedekiihĂ€vinemist,tekibigemetejakudedehĂ€vimiseigetaandub.LisakssuhukiirestkudedehĂ€jasurnudkudedesebameeldivlĂ”hn,midaiseeitunne,sestharjuvadendalĂ”hIgemehaigustetekkitulebesimeselvĂ”imahambaarstiletulla,ethaigusesĂŒvenemine.igemehaigusesttingitudtoetavatekudekaduonlĂ€inudjubaniiethambadhakkavadsiisonpaljuraskemhaigustravida.Kuileiad,etmĂ”ninimetaharjumustestvĂ”ihambapuudutabkasind,onolulineotsidaabijanĂ”uomahambaarstilt.
Artikkel ilmus esimest korda hammaste tervise kuu raames, loe www.hammastetervisekuu.ee.lÀhemalt
32 â Eesti Naise Tervis HAMBATERVIS

Hammaste pesemisel on oluline puhastada igat ĂŒksikut hammast. Korralikuks hammaste puhasta miseks kulub aega kaks minutit.
Eelistada tuleks fluoriidi sisaldavat hambapas tat, see kaitseb hambaid söömisel tekkiva happe eest ja tugevdab hambaemaili. Soovitatav on suud pÀ rast harjamist mitte loputada, nii on hambapasta mÔju
8.
Suuvee kasutamise mÀÀrab hambaarst vĂ”i suuhĂŒgienist. Suuvesi on abiks pĂ€rast kirurgi list protseduuri, milleks on hamba eemaldamine, ham baimplantaadi paigaldus, igemeravi. Kuniks haavad suus paranevad, ei tohi teatud piirkonda harjata ja sel ajal ai tab suuvesi Ă€ra hoida pĂ”letiku teket.
6.Hambaharja jagamine Kunagi ei ole liiast korrata, et hambahari peab olema igaĂŒhel enda oma, et vĂ€ltida halbade bakterite ja hambahaiguste levimist. Sa mal pĂ”hjusel ei tohiks jagada ka lusikat, kahvlit, pudelit, imikutel lutti vĂ”i sĂŒĂŒa ĂŒhte Ă”una. Hambahari tuleb uue vastu vĂ€lja vahetada iga kahe kuni kolme kuu tagant, et harjale ei koguneks liiga palju baktereid.
6.puhtaks.Eelistapehmemate
7.
4.

Taastumise pikkus on individuaalne, kuid normaalse tervisega inimese maksa funkt sioon on vÔimeline taastuma nÀdalatega, kui maksa koormust vÀhendada.
on vÔimas, kuid MAKSkÔikvÔimasmitteK
Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd.
Kuigi rakutasandil jÀÀb keskmine maksa vanus kaugelt alla kolme aasta, ei tÀhenda see siiski elundi lÔputut ressurssi. Maksa uuenemisvÔimet pÀrsivad mitmed tegurid alates toidust kuni liikumiseni.
34 â Eesti Naise Tervis TASUB TEADA

TÀnu rohkele verevarus tusele on maks tuntud oma imepÀrase tervenemis- ja uuenemisvÔime poolest. Maks suudab vÀhese ajaga saavutada uuesti oma töövÔime ja jÀtkata toksiinide vÀljutamist kehast. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 pÀeva.
TEKST: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK
Ôik, mida me sööme, hingame ja nahale mÀÀri me, jÔuab lÔpuks maksa. Viimane
on kui tĂ€ppisteadusega tegelev professor, kes teab, milliseid aineid peab talletama ja millistest ainetest tuleb lahti saada.Mis teeb maksa nii tĂ€htsaks? Maks on peale naha keha kĂ”ige suurem organ ja tema Ă”lul on palju olulisi ĂŒlesandeid, kirju tas Egle Koppel raamatus âMak sa puhastamine taimetoidugaâ. Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. VĂ€rati veen toob maksa toitainete-, vÔÔrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pĂ€rineb pĂ”rnast, kĂ”hu nÀÀrmest ning seedekulglast.
âą Taimne asendusravilehormonaal-toimeaine

Enneta haigestumist! Selleks kĂ€i regulaarselt tervise kontrollis ja palu ĂŒle vaadata ka maksanĂ€itajad. Rasv maksa vĂ€lja kujunemine endast sageli mĂ€rku ei anna. Haigusele saadakse enamasti jaole siis, kui on tekkinud juba NĂ€iteksmaksatsirroos.Soomeson ĂŒlekaalust ja vĂ€hesest liikumisest tu lenev rasvmaks ehk maksa steatoos muutunud rahvustĂ” veks, sest 70â80 protsendil rasvunud vöökohaga (naisel ĂŒle 88 cm, mehel ĂŒle 102 cm) inimestest on ka rasvmaks.
VĂIBMAKSAMĂRVAREIDSUURIMAIDOLLASINUTOOL
âą Leevendab ĂŒleminekuaastatega k aasnevaid vaevusi
Maks teab, kas need toitained on meie keha jaoks madala vÔi kÔrge vÀÀrtusega, ja ladustab need vastavalt. Maksa lÀbib intensiivne vereringe ja kÔik sooltest verre
Isegi alkoholiga liialdajad vÔivad maksakahjustuse algstaadiumis alkoholist loobudes taastada oma maksa funktsioonid paari kuuga. Terve maks vÔib end pidevalt taastada, kuid juba armistunud maksa ehk tsirroosi kor ral ta seda kahjuks enam ei suuda.
Tee pause! Kuigi praegused uuringud ei ĂŒtle tĂ€pselt, kui palju on liiga palju, siis on teada, et parem on istuda vĂ€ hem. Vahepeal pĂŒsti tĂ”usmise meelde tuletamiseks on hea nutikell, mis aeg-ajalt kandjat pĂŒsti kamandab. Ka sutada vĂ”ib ka lihtsalt taimerit vĂ”i telefoni Ă€ratusfunkt siooni. VĂ€hemalt iga poole tunni tagant vĂ”iks korra pĂŒs ti tĂ”usta ja end pisut liigutada. Kapist majoneesivĂ”ileiva toomine liikumise alla ei kĂ€i.
⹠TÔhus alternatiiv

âą Piisab ĂŒhest tabletist pĂ€evas
TĂ€helepanu! Tegemist on ravimiga. tĂ€helepanelikult pakendis olevat infolehte. K aebuste pĂŒsimise korral vĂ”i ravimi kĂ”r valtoimete tek k imisel pidage nĂ”u arsti vĂ”i apteek riga. MĂŒĂŒgiloa hoidja esindaja: Sirowa Tallinn AS.

Enne tar vitamist lugege




Maksa vÔib nimetada ka keha ajuks, kuna see kont rollib veres sisalduvaid aineid. Maks on keha suurim see denÀÀre. Kui toit on maos seeditud, siis viiakse toitained maksale töötlemiseks.
Climofemin (Cimicifuga racemosa) tuleb Sulle toeks:

ĂKS
ebamugaveiĂleminekuigapeaolemaKuumahoogusidLiigsethigistamistMeeleolukĂ”ikumisiUnehĂ€ireidSuurenenudvĂ€simust Kas Sul esineb? âą âą âą âą âą
Ăha enam uuringuid viitab sellele, et kaua ĂŒhe koha peal istumine mĂ”jub halvasti ka maksale. Soosides rasvumist, diabeedi ja sĂŒdamehaiguste teket, kasvatab vĂ€hene liiku mine ka maksahaiguse tekke riski. Paljud meist veedavad oma pĂ€evi, istudes töölaua taga vĂ”i tarbetult tugitoolis hooaegade kaupa seriaale vĂ”i nutividinaid vahtides. Kui das istumise needusest pÀÀseda?
Maks paneb kokku ami nohappeid (valke), ladustab vitamiine ja mineraale, toodab kolesterooli ja sappi, tasakaa lustab hormoone, kontrollib veresuhkrut ning mÀngib suurt rolli immuunsuse toimimisel ja toidu seedimisel.
imenduvad toitained juhitakse kĂ”igepealt maksa. Veri kannab soolestikust maksa toitained: rasvad, valgud, glĂŒkoosi ja mi neraalid. Need ained lĂ€bivad maksas ainevahetuse nii, et organismi rakud suudavad neidMaksomastada.tunneb Ă€ra toksii nid ja valmistab need ette eemaldamiseks vĂ”i muudab need vĂ€hem kahjulikuks.
Vöökoht Ă”hemaks Lisakilod, eriti vöökoha rasvu mine, teevad maksa paksuks. Tegelikult vĂ”ib rasvmaks tekki da isegi normaalkaalus inime sel, kuid âujumisrĂ”ngastâ ĂŒmber puusade kandvatel inimestel on see vĂ”imalus kordades suurem. VĂ€ltida saab maksa rasvumist tervislike eluviisidega. Elundi rasvumist aitab Ă€ra hoida ka
36 â Eesti Naise Tervis TASUB TEADA
Parim viis maksahaiguste ennetamiseks on alkoholi tarbimise vÀhendamine vÔi lÔpetamine ja liikumine, sest
Ăra arsti end ise
Suukaudselt manustatud ravimid lĂ€bivad maksa enne ĂŒlejÀÀnud kehasse jĂ”udmist. Kuidas maks ravimitele rea geerib, seda mĂ”jutavad sugu, pĂ€rilikud tegurid, vĂ”imalikud maksahaigused ja ravimite koostoime. Vanuse kasvades vĂ”ivad ravimid maksa kerge mini kahjustada. Kahjulikke kĂ”rvalmĂ”jusid saab vĂ€ltida, kui raviarst on teadlik kĂ”iki dest ravimitest, mida patsient kasutab.Oluline on jĂ€rgida juhiseid nii kĂ€simĂŒĂŒgi- kui ka retsepti ravimite puhul. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui maks on juba kahjustatud. Valu- ja palaviku ravim paratsetamool vĂ”ib liiga suurtes annustes maksa kah justada. Toimeainena kuulub see paljude valu- vĂ”i kĂŒlmetus ravimite komponentide hulka, mistĂ”ttu vĂ”ib paratsetamooli kogemata organismi liiga palju sattuda. Soovitatavat annust ei tohi kunagi ĂŒletada.
Allikad:ProactiveMediuutiset,Health


Mis on hea ja mis on halb? Tervislikud eluviisid on ka sulikud ka maksale, seevastu ohtrad lisakilod ja alkohol kahjustavad maksa usinalt. Maksahaiguste pĂ”hjustajateks vĂ”ivad olla ka viirused, valesti doseeritud ravimid ning isegi teatud ravimtaimi sisaldavad loodustooted ja sĂŒgisel metsast koju toodud seened.
alkoholitarbimise vĂ€hendami ne ning rasvase toidu ja liigse suhkru vĂ€ltimine. Rasvmaksa ravis ongi kĂ”ige olulisem kaa lulangus. MÔÔdukas kaalulan getamine, 1â2 kilo kuus, mĂ”ju tab kiiresti maksa heaolu.
treening ja kaalujÀlgimine takistavad maksa rasvumist. Vii ruste pÔhjustatud maksahaigusi saab ennetada, olles ise valvas ja hoides oma tervist. Ravimite puhul tuleb jÀrgida annustamis juhiseid ja korjata tasub ainult neid seeni, milles olete sada protsenti kindlad.
Alkohol âkas ikka tasub juua?
Maksahaigusi vĂ”ib pĂ”hjusta da isegi mÔÔdukates kogustes alkoholi tarbimine, kui seda teha pikema aja jooksul. PĂ”h janaabrite juures on umbes 90 protsenti seks.viistarbimisegastturvalistsentiliitritĂ”lut,onsakahjustusealkoholikolmpĂ”hjustatudmaksatsirroosidestalkoholist.IsegiannustehkĂŒle30grammipĂ€evassuurendabmakriski.ĂksannuspudelkeskmisekangusegavĂ€ikeklaasveinivĂ”inelilikööri.NiisiispĂ€rispiirimaksavaatenurpolekellegijaoks.AlkoholilĂ”petamineonparimmaksahaigusteennetami
Septembris SOODUSHIND kbmapteek.ee
































Eriarstiabiteenused Tartus ja Tallinnas Medita kliinik on Eesti Haigekassa lepingupartner RegistreeriTallinnas:Tartus:vastuvĂ”tule:uroloogia | ĂŒld- ja veresoontekirurgia | gĂŒnekoloogia | ortopeedia | neurokirurgia www.veebiregistratuur.ee | www.digilugu.ee | 17101 uroloogia ja androloogia | gĂŒnekoloogia | psĂŒhhiaatria | endokrinoloogia | kardioloogia ortopeedia | reumatoloogia | gastroenteroloogia | ĂŒld- ja plastikakirurgia otorinolarĂŒngoloogia | uneuuringud | iluravi | fĂŒsioteraapia | haavaravi WWW.MEDITA.EE AS Medita Baltics | registrikood 12526983 tegevusload nr L04856, L04857, L05149, L05340, L05341, L05342 Teguri 37b, Tartu | Tartu mnt 16, Tallinn











MIKROBIOOM â
Tervisevaldkonna ĂŒks populaarsemaid sĂ”nu viimasel ajal on mikrobioom. Seal elavad unikaalsed tegelased, kelle tegevusest sĂ”ltuvad paljuski su enesetunne ja tervis. Miks mikrobioomist nii palju rÀÀgitakse ja mida iga inimene selle kohta teada vĂ”iks, selgitab toitumisterapeut Katri Merisalu (toitumisterapeut.ee).
Eesti Naise Tervis â 39 TASUB TEADA
Mikrobioom kui sinu teine sĂ”rmejĂ€lg Katri aitab tĂ”lgendada mikrobioomi teste ja mit meaastase kogemuse pĂ”hjal ĂŒtleb ta, et iga inime se mikrobioom on unikaalne. âMa pole kunagi nĂ€inud kahte tĂ€iesti ĂŒhesugust mikrobioomi. See on igal inimesel tĂ€iesti unikaalne, samamoodi nagu tema sĂ”rmejĂ€lg.â Kuigi öeldakse, et koos elavatel ning sarnase toitumise ja elustiiliga inimestel vĂ”ib olla vĂ€ga sarnane mikrobioom, on seal Katri sĂ”nul alati palju erinevusi.
Mikrobioomi saame kaasa sĂŒndides. Seejuures on vĂ€ga oluline sĂŒndimise viis. âLoomulikul teel sĂŒndides saad oma emalt kaasa mitmekĂŒlgse mikrobioomi paketi. Kui sa ei sĂŒnni aga loomulikul teel, siis on tulevikus palju suurem risk haigestuda metaboolse sĂŒndroomi haigustesse, eriti just pĂ€rast 50. eluaastat. Uuringud on seda kinnitanud.â Katri sĂ”nul on sellistel lastel ka rohkem erinevaid allergiaid. Samuti on leitud seos autoimmuunhaiguste ja mikrobioomi vahel. âNĂ€rvisĂŒsteemi degeneratiiv sed haigused, kilpnÀÀrme probleemid, Parkinson, Alzheimeri tĂ”bi â neil kĂ”igil on mikrobioomiga seos.â Lisaks toob Katri vĂ€lja Ă€revuse ja naistel menstruaaltsĂŒkli tervise.
âM
eie sees on terve ökosĂŒsteem, seal on erinevad bakterid ja viirused, mida me nimetame mikrobioomiks,â selgitab toitumisterapeut Katri Merisalu, kes on kĂ”hubakterite teemas olnud sĂŒvitsi sees juba viimased viis aastat. âSelles valdkonnas on veel vĂ€ga palju uut tulemas. KĂ€imas on mitmeid uusi uuringuid ning infot tuleb pidevalt juurde.â
ökosĂŒsteem sinu sees
TEKST: TEELE TEDER / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Selleks aga, et bakterid oleks mikrobioomis tasakaalus, tuleb sĂŒĂŒa kiudaineid. âNeed on headele bakteritele Ă”igeks toiduks. Kui sa ei hoolitse oma mikrobioomi eest ja viljeled ÀÀrmuslikke dieete, siis see vĂ”ib pĂ”hjustada selle, et jÀÀd ilma olulistest bakteritest, sest nad surevad vĂ€lja. Kui nad on tĂ€iesti vĂ€lja surnud, siis neid ei ole vĂ”i malik tĂ€naste teadmiste juures enam kasvama saada.â
Liblikad kĂ”hus Mikrobioomis elavad bakterid ja nende vĂ”imekus on aga hĂ€m mastav. NĂ€iteks vĂ”ib osa hĂ€id baktereid muutuda hetkega hal vaks. âIga stressiolukord, kasvĂ”i nĂ€iteks see, kui nĂ€eme liikluses mingit ohtlikku olukorda pealt, ajab meid korraks stressi. Samal hetkel saadab aju mikrobioomile sĂ”numi ja vastavad muudatused hakkavad toimuma. Kui me ei oska sellest teadlikult vĂ€lja tulla ehk tegeleda stressijuhtimisega, siis see avaldab meie mikrobioo mile ja nĂ€rvisĂŒsteemile nega tiivset mĂ”ju.â Katri sĂ”nul on see sama hetk, kui tunneme Ă€revust avaliku esinemise ees. âTeate ju kĂŒll seda tunnet.â TĂ€napĂ€eva teadus on tĂ€nu mikrobioomi uurimisele hakanud ka vĂ€ljendit âliblikad kĂ”husâ lĂ€hemalt uuri ma. Nimelt ei ole osa teadlaste arvates enam tegemist armumise tundega. âNad vĂ€idavad, et kĂ”ht annab sulle mĂ€rku, sest tunneb Ă€ra trauma mustri. See vĂ”ib olla ka hoiatus, mitte armumine. Seda teemat alles uuritakse.â
Viimase pĂ”neva avastusena toob Katri vĂ€lja sportimise ja mikrobioomi seose. âSportimine paneb meie kehas tööle hea oluhormoonid ning on teada, et neid toodetakse mikrobioomiga koostöös. Seega, kui tahad tren nist suuremat naudingut saada, siis tuleb hoida mikrobioom tasakaalus.âKatriĂŒtleb, et kĂ”ik inime sed on erinevad ja seda ka mikrobioomi poolest. Erinevusi saab vĂ€lja tuua ka saledate ja rasvunud inimeste mikro bioomist. âOn selgelt nĂ€ha, et saledatel inimestel on teatud mikrobioomi bakterid (need on geneetilised) ja ĂŒlekaalu listel ning rasvunud inimestel need bakterid puuduvad. Ehk siis kui need kaks inimest, kes erinevad selle poolest, teevad sama âkavaâ, siis tulemused ei tule samad ja neid ei maksa omavahel isegi vĂ”rrelda. Sellist viisi probleemile otsa vaatamine annab inimesele sĂŒdamerahu ja aitab tunnistada, et ei saa ennast teisega vĂ”rrelda. Me kĂ”ik oleme erinevad.â

Katri ĂŒtleb, et mikrobioomi test on ka selles mĂ”ttes hea, et li saks sellele, et nĂ€eb Ă€ra, mis bak terid mis osakaalus on, on kirjas ka, mida teha konkreetse bakteri osakaalu suurendamiseks. âMe teame enamiku bakterite puhul, millised kiudained on nende toiduks. Testist saabki vĂ€lja lugeda, mida sul on vĂ€he, kuidas see bakter sind toetab ning mida tĂ€pselt sĂŒĂŒa, et tema osakaalu mikrobioomis suurendada.â
Mikrobioomi bakterid suudavad ka meie isusid suunata. Osa baktereid tahab rafineeritud nisujahu ja suhkrut. Selline toit toodab aga patogeenseid bakte reid. Otseselt ei saagi öelda, et mĂ”ned bakterid on halvad, see on lihtsalt tasakaalu kĂŒsimus, et kas neid on piisavalt vĂ”i nad hakkavad vĂ”imust vĂ”tma. âNĂ€iteks vĂ”ib see juhtuda, kui igapĂ€evaselt liialdada nisujahu ja lisatud suhkrutega ning mitte sĂŒĂŒa piisavalt kiudaineid.â Kui tasakaal mikrobioomis lĂ€heb paigast Ă€ra, sest nĂ€iteks ei sööda igapĂ€evaselt piisavalt kiudai neid, siis vĂ”ivad need bakterid tekitada pĂ”letikulist olukor da. âOportunistlikud bakterid saavad ka sooleseinast vĂ”i siis rĂ€mpstoidust oma toidu kĂ€tte. Kui nad on vĂ”imust vĂ”tnud, siis nad hakkavad ajule sĂ”numeid saatma, et suhkrut ja nisujahu on juurde vaja.â Katri ĂŒtleb, et paljud inimesed tunnevad ka selle koha Ă€ra. âKui oled nĂ€iteks
neli pĂ€eva jĂ€rjest saia söönud, siis viiendal pĂ€eval tunned juba tungivat vajadust saialeti juurest lĂ€bi minna.â
40 â Eesti Naise Tervis TASUB TEADA
Hea aeg testi tegemiseks Katri soovitab vĂ€hemalt korra elus teha mikrobioomi testi, et ennast ja oma vajadusi paremi ni tundma Ă”ppida. âJuba kasvĂ”i sellepĂ€rast, et saada teada, millised on su geneetilised bak terid.â Ăks aeg, kus aga Katri sĂ”nul tuleks kindlasti mikro bioomi test teha, on siis, kui naine soovib jÀÀda lapseootele. âMe teame pĂ€ris paljusid ini mesi, kellel on praktiliselt terve elu pĂ€rmseen vohanud, sest see oli emal raseduse ajal ning ta andis selle lapse sĂŒndides edasi. TĂ€nase mikrobioomi teaduse nĂ€ol on meil vĂ”imalik selliseid olukordi ennetada ja vĂ€ltida ning pakkuda seelĂ€bi sĂŒndivale lapsele tervema stardihĂŒppe siia maailma. Sest mikrobioom panustab ka suuresti sellesse, et immuunsĂŒsteem oleks tugev.â Enda mikrobioomiga tasub Katri sĂ”nul kindlasti tutvust teha ka siis, kui on probleemid viljakusega. âEriti kui on tunne, et kĂ”ike on juba proovitud. Kui sa aga pole mikrobioomi testi teinud, siis tee ja vĂ”ta endale kuus kuud aega, et oma bakteri te osakaalu muuta. Selleks tuleb muidugi suuresti muuta oma elustiili ja söömisharjumusi,â selgitab ta. Kindlasti soovitab Katri teha mikrobioomi testi ka siis, kui esineb seedeprobleeme: kĂ”hulahtisust, kĂ”hukinnisust vĂ”i valusid kĂ”hus.
Bakterid saadavad ajule sÔnumi
D -PĂ€rlid on pisikesed pehmed k apslid - 25, 40 vĂ”i 75 mik rogrammi D3-vitamiini igas k apslis. Nii on Sul vĂ”imalik korrigeerida seda, kui palju Sa D vitamiini vĂ”tad â vastavalt vajadusele ja eluperioodile.
Nagu teate, tuleb nahk a kĂ”ige intensiivsema pĂ€ikesek iirguse eest k aitsta. Samas on pĂ€ikese k Ă€es viibimine vajalik selleks, et nahk sĂŒnteesiks D vitamiini, mis aitab k aasa immuunsĂŒsteemi normaalsele talitlusele.
Kas otsite D -vitamiini preparaati, mis oleks hea biosaadavusega ja efektiivne?
Nautige pÀikesevalguse kasulikke omadusi
eesti@pharmanord com âą ww w pharmanord ee
âą D -PĂ€rlid sisaldavad naturaalset D3-vitamiini, mis on lahustatud kĂŒlmpressitud oliivĂ”lis, parandamaks toitaine imendumist kehas










â naha pĂ€rast muretsemata
Kui me vĂ€ldime pĂ€ikest vĂ”i muul moel ennetame UV k iir te kok kupuudet nahaga, siis see vĂ€hendab oluliselt keha vĂ”imekust toota D vitamiini. Teadmiseks â isegi lĂ€bi korraliku toitumise on keeruline saada toidust piisavat kogust D vitamiini. SeetĂ”ttu vĂ”iks mĂ”istliku koguse D vitamiini hoidmise jaoks vĂ”tta juurde toidulisandit nagu D -PĂ€rlid
⹠VÀikeseid k apsleid on kerge neelata vÔi k atk i nÀrida
ls_AD_EEE_D_PearestiNaiseTervis_210x280_0822











JoogaĂ”petaja, kogemusnĂ”ustaja ja toitumisnĂ”ustaja Kristel Juhanson usub, et inimest, tema kĂ€itumist, mĂ”tteid ja valikuid tuleb vĂ”tta kui tervikut. Ăheks oluliseks valikuks on ka otsus teadliku ja tervisliku toitumise kasuks. Holistilise ilmavaatega Kristeli retseptidest selgub, et selliste roogade valmistamine on muuhulgas ka vĂ€ga lihtne.
SuvikÔrvits tasakaalustabpeekonigaveresuhkrut
Selles suvikĂ”rvitsaretseptis on olemas kĂ”ik komponendid veresuhkru tasakaalustamiseks. Roog sobib ideaalselt lĂ”una- vĂ”i Ă”htusöögiks. TĂ€isterariisinuud lid sisaldavad rohkem kiudai neid kui tavalised riisinuudlid, mis tavaliselt on tehtud vaid riisitĂ€rklisest ja veest, mistĂ”ttu omastab organism reeglisttasubliigarasvadfetajuustushoida,vadmalt.tĂ€isterariisinuudlitestsĂŒsivesikuidaeglaseSuvikĂ”rvitsjapeekonaitakaveresuhkrutstabiilsenasamaskuipeekonisjasisalduvadvalgudjatakistavadsĂŒsivesikutelkiireltimendumast.Siiskikinnipidadataldrikujatervislikestkogus
TEKST ja FOTOD: KRISTEL JUHANSON, ERAKOGU

Kristel Juhanson
SuvikĂ”rvits pakub toiduvalmis tamisel vĂ€ga mitmekĂŒlgseid vĂ”i malusi, alustades suppidest ja eelroogadest kuni magusani vĂ€lja. VĂ€ga laia kasutu sega suvikĂ”rvits sobib söömiseks nii toorelt kui ka ainedsuvikĂ”rvitsainsuldiriski.aitabuuringudrĂ”hkulikultSuvikĂ”rvitsasBrĂŒsselivĂ€hemonkilokalorit.annabtudtassitĂ€isvĂ€hesisaldabSuvikĂ”rvitskĂŒpsetatult.vĂ€gakaloreidâviilutasuvikĂ”rvitsatkĂ”igest19Seda40â50protsentikuibrokolisjakapsas.leidubrikkakaaliumi,misaitabverekontrolliallhoida.Paljudkinnitavad,etkaaliumoluliseltvĂ€hendadakaSamutimuudavadvÀÀrtuslikukskiud-jaC-vitamiin,viimane
aitab uuendada rakke ning alandada kĂ”rget vererĂ”hku. SuvikĂ”rvitsa koor vĂ”ib olenevalt sordist olla roheline vĂ”i kollane. Kollast vĂ€rvi on kabatĆĄokk, ĂŒks suvikĂ”rvitsa liik. Ăldiselt viljaliha maitsele koore vĂ€rvus mĂ”ju ei avalda, ehkki mĂ”ned ĂŒtlevad, et kollane suvikĂ”rvits on natuke magusama maitsega kui Kuiroheline.onsoov tagada ĂŒleĂŒl dine hea tervis, saavutada vĂ”i sĂ€ilitada tervislik kaalunumber, tĂ”sta energiataset vĂ”i hoopis vĂ€ltida ĂŒlesöömishooge, siis on oluline veresuhkru stabilisee rimine. Veresuhkru stabilisee rimiseks kasutataksegi kĂ”ige rohkem sellist nĂ€itajat nagu glĂŒkeemiline koormus (GK), mis arvestab veresuhkru taset tĂ”stva toidu koguse ja toidu ainega. Veresuhkru taseme tĂ”us tuleb peamiselt kiires ti imenduvate sĂŒsivesikute tarbimisest. Kui on soov hoida veresuhkrut kontrolli all, tuleb
Eesti Naise Tervis â RETSEPTINURK43

kiiresti imenduvad sĂŒsivesikud vahetada aeglaselt imenduvate sĂŒsivesikute vastu. Olulist osa veresuhkru tasakaalustamisel mĂ€ngib toidukordade sagedus pĂ€evas ja kĂ”ik toidukorrad vĂ”iksid sisaldada aeglaselt imenduvaid sĂŒsivesikuid.
Tervislikud SĂGISRETSEPTID
On parim aeg pakkuda organis mile vÀÀrtuslikke toiduaineid nii pĂ”llult kui ka metsast. Kukeseeni vĂ”ib metsast leida alates juuni lĂ”pust ja soojemate ilmade pĂŒ simisel lausa hilissĂŒgiseni vĂ€lja. Kukeseened, nagu mitmed teised seeneliigid, kasvavad hulgakesi koos.Kukeseened on suhteliselt ussikindel liik. RĂŒnnaku eest kaitseb toore seene iseloomulik kibe maitse, mis ussid ja putukad eemale peletab. SeetĂ”ttu on rah vameditsiinis kukeseeni kasutatud ka erinevate parasiitide hĂ€vitami seks.Kukeseened on head kaaliu mi, tsingi, seleeni ja B-vitamiini allikad. Seentes leidub rikkalikult kiudaineid, mis stimuleerivad seedimist ning aitavad leevendada seedehĂ€ireid, sisaldades samas vĂ€he kĂŒllastunud ja kĂŒllastumata rasvu.Kukeseen sisaldab palju vaja likke vitamiine ning C-vitamiini on kukeseentes sama palju kui tsitruselistes, mustades sĂ”star des ja kĂŒĂŒslaugus. Kukeseened sisaldavad rohkelt ka D-, B1- ja B3-vitamiine.Kukeseentes leidub mineraalai netest palju vaske, mis aitab hoida luud, veresooned ja nĂ€rvid tervena ning immuunsĂŒsteemi normaalselt funktsioneerivana.Kukeseenekinoto ehk kinoast valmistatud kreemise kinoaroa juurde annavad mĂ”nusat krĂ”mpsu maitset vĂ€hese sedaköögivili,miseltmaidĂŒkslehtkapsakrĂ”psud.kalorisisaldusegaLehtkapsasonmaailmakĂ”igetoitaineterikkatoite.SeekapsalineonpeahilissĂŒgisejatalvisehooajakuidökopoodidestvĂ”ibleidajubasuvel.
~ Himaalaja soola
Samal ajal kui kinoto valmib, kuumu ta ahi 180 kraadini. Eemalda noaga leht kapsalt varred, tĂ”sta kĂŒpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja nirista peale oliivi Ă”li ning puista ĂŒle Himaalaja soolaga. KĂŒp seta ahjus 10 minutit ja serveeri kinotoga. Soovi korral vĂ”id roale lisada tomateid ja peterselli.
KRISTEL(kolmele-neljale)JUHANSON, tervisliktoitumine.ee
KRISTEL(kahele-kolmele)JUHANSON, tervisliktoitumine.ee
~ 200 g vĂ€rskeid kukeseeni ~ 1 mugulsibul ~ 2 kĂŒĂŒslaugukĂŒĂŒnt ~ 2 dl kinoad ~ 5 dl köögiviljapuljongit ~ 30 ml kuiva valget veini
~ 1 suvikÔrvits
Valmistamisaeg 20 minutit.
~ 1 sl oliiviÔli
~ vÀike punane sibul ~ paar peotÀit lÀÀtse idandeid ~ Himaalaja soola
~ 1â2 suurt tomatit


Vala riisinuudlitele 2 minutiks peale kuum vesi, kurna ja loputa kĂŒl ma TĂŒkeldaveega. salati jaoks köögiviljad, sega kokku, lisa oliiviĂ”li ning mait sesta Himaalaja soola ja sidruni pipraga.Serveeri suvikĂ”rvitsarullid riisi nuudlite ja vĂ€rske salatiga.
SuvikÔrvitsarullid
test, seda eriti valkude ja rasvade tarbimisel.VĂ€rskete leht- ja köögiviljade kogus ei mĂ”juta veresuhkrut kuigi palju, seega kui kĂ”ht jÀÀb tĂŒhjaks, vĂ”id juurde sĂŒĂŒa lehtköögivilju, idusid, kurki, kapsalisi ja teisi vĂ€hemagusaid köögivilju. Eelista vĂ€rsket, kuna köögiviljade glĂŒkee miline koormus töödeldes tihti tĂ”useb ja tarbitavat kogust tuleb vĂ€hendada.
~ 1â2 kurki
44 â Eesti Naise RETSEPTINURKTervis
Puhasta seened. Proovi neid mitte pes ta, siis on seente maitse tugevam ja need ei jÀÀ vesised. Kuumuta seeni pannil, kuni vedelik on aurustunud, lisa oliiviĂ”li ja pee neks hakitud sibul-kĂŒĂŒslauk. Prae paar mi nutit ning maitsesta Himaalaja soola ja pipraga. Lisa pestud kinoa ja valge vein. Lase veinist alkohol vĂ€lja aurustuda ja lisa 1/3 puljongist.Kuumutakeskmisel kuumusel, kuni ki noa on vedeliku sisse imanud, lisa teine 1/3 puljongist ja toimi samamoodi. Lisa vii mane puljongiports ja toorjuust ning sega ĂŒhtlaseks. Kuumuta, kuni kinoto on kree mine ja kinoa valmis.
Tee nii
Kukeseened kinoa lehtkapsakrÔpsudegaja
~ 200 g Vermicelli tÀisterariisi nuudleid
VĂ€rske toorsalat:
~ 130 g viilutatud peekonit ~ 50 g fetajuustu
Valmistamisaeg umbes 30 minutit.
~ 100 g lehtkapsast
~ 50 g maitsestamata toorjuustu ~ oliiviÔli ~ Himaalaja soola ~ pipart
~ 1 paprika
Tee nii
LehtkapsakrÔpsude jaoks:
Kukeseened kinoa lehtkapsakrÔpsudegjaa
~ 1 sl oliiviÔli ~ sidrunipipart
Viiluta suvikĂ”rvits köögiviljakoorija vĂ”i noaga vĂ€ga Ă”hukeseks. VĂ”ta ĂŒks vĂ”i mitu peenemat suvikĂ”rvitsaviilu, keera sinna sisse fetatĂŒkk, mĂ€hi ĂŒm ber peekoniviil ja kinnita hambatiku ga. JĂ€tka, kuni suvikĂ”rvitsa- ja pee koniviilud on otsas. Kuumuta grill. Grilli, kuni peekon on krĂ”be, aga su vikĂ”rvits jÀÀb veel krĂ”mpsuks.
ItaaliapÀrane kÔva juust Bresto light maitseb imehÀsti ning sisaldab rasva kÔigest 15%. www.epiim.ee






Sega esmalt kokku krĂ”beda katte kom ponendid. Selleks sega mandlilaastud vĂ”i tĂŒkeldatud mandlid, jahu, kookospalmi suhkur, kaneel, riivitud muskaatpĂ€hkel ja sool. Sega ĂŒhtlaseks ja purusta sisse vĂ”i. Mudi segu nii kaua, kuni saad purutaoli se massi.Piserda ahjuvormi pisut oliiviĂ”li, lisa mustikad ja tĂŒkeldatud Ă”unad; kata kohu piimapastaga ning eelnevalt valmistatud purukattega.TĂ”stavorm eelsoojendatud ahju 175 ËC juurde 20â25 minutiks kĂŒpsema. Lase enne serveerimist pisut jahtuda.
46 â Eesti Naise RETSEPTINURKTervis
Nii Ă”unad kui ka mustikad sisalda vad kiudaineid, mis aitavad ennetada soolestikuvĂ€hki ja tugevaid vererĂ”hu kĂ”ikumisi. Lisaks reguleerib Ă”unte kiudainesisaldus bakterite palju nemist sooltes. Kiudained aitavad kÀÀrsooles kas liigset vett absorbee rida vĂ”i seda lisada, normaliseerides seedimist kĂ”hukinnisuse ja -lahtisuse puhul. Kiudained aitavad leevendada ka Ă€rritunud soole sĂŒndroomi, mida iseloomustab kĂ”hukinnisus vĂ”i -lahti sus, kĂ”huvalu ja gaasid.
LehtkapsakrÔpse on vÀga lihtne valmistada ja need sobivad nii tervis likuks nÀksimiseks kui ka lisandiks erinevate toitude juurde.
Valmistamisaeg 45 minutit. Soovi korral vÔid serveerida jÀÀtisega.
ĂunamustikakrĂ”bedikja
Soovitatav on tarbida kaltsiumirik kaid toite koos C-vitamiini sisaldavate toitudega, sest sel juhul on mÔlema imendumine organismis tÔhusam.
Kindlasti oled kuulnud ĂŒtlust, et ĂŒks Ă”un pĂ€evas hoiab tervise korras. Mustikad on aga sellised supermar jad, millele enamik teisi marju ja puuvilju ei jĂ”ua oma toitainesisaldu segaKuiligilĂ€hedalegi.sĂŒgisetitabab Eestimaa ae dasid Ă”unauputus, siis ei tea paljud, mida Ă”untega peale hakata. Mustika te asemel haaratakse aga tihti poest mĂ”ni vĂ€lismaine âsupertoitâ. KĂ”rval olev retsept sisaldab mĂ”lemat kodu maist imevilja, mille abil saab palju oma tervise heaks Ă€ra teha â seda ka magustoituMustikadsĂŒĂŒes.onrikkad antioksĂŒdan tide poolest, sisaldades eeterlikke Ă”lisid, pektiini, park- ja vĂ€rvaineid, antotsĂŒaane (marja rakumahlas olev looduslik vĂ€rvaine) ning orgaanilisi happeid. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 milligrammi C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vita miine ja mangaani, karotenoide ning muid kasulikke Mineraalainetestaineid.on mustikates ĂŒlekaalus sĂŒdametegevuseks vajalik
Tee nii
(neljale kuni kuuele)
KRISTEL JUHANSON, tervisliktoitumine.ee
kaalium, samuti saame nendest rauda. Mustikad (ka varred ja lehed) sisaldavad insuliinitaolist ainet neomĂŒrtilliini, mis aitab reguleerida vere suhkrusisaldust. Mustikad on imemarjad vanusega vĂ”itlemiseks, suurepĂ€rased mĂ€lu parandajad, silmaprobleemide leevendajad, sale nejate abistajad ja kogunud tuntust ka parima kĂ”hurohuna lastele.
Ăunad on vitamiini- ja kiudainerikkad ning soodustavad seedimist Ăunad sisaldavad lisaks antioksĂŒdan tidele suurel hulgal vitamiine, eriti C-vitamiini, rohkelt kiudaineid ja kasulikke fĂŒtotoitaineid. Vett on Ă”un tes 85â90%, valkaineid ainult 0,4% ja rasva 0,3% (seemnetes). Ăunte suhk rusisaldus kĂ”igub olenevalt viljade kĂŒpsusastmest ja ulatub kĂŒpsetel viljadel 8,5â12%-ni, kuid suhkrusi saldust ei pea kartma, kuna Ă”unas olevad kiudained aitavad hoida Ă€ra veresuhkru taseme liiga kiire tĂ”usu. Kiudainetest on Ă”unte puhul oluline pektiin. Pektiin on Ă”unte ra kumahlas lahustunult esinev tarrendaine. Seda on viljades kĂ”ige rohkem koristuskĂŒpsuse ajal vĂ”i veidi varem. Pektiini kasulikkus seisneb selles, et aine seotakse soolestikus rasva dega, mis alandab kolesteroolitaset. See ennetab katu teket veresoontes ja tĂ€nu sellele vĂ€heneb sĂŒdame-ve resoonkonnahaiguste risk.
Ăunte söömine aitab hoida hambad tervetena, kuna vilja nĂ€ri mine puhastab hĂ€sti hambavahesid, suurendab sĂŒljenÀÀrmete tööd ja vĂ€hendab bakterite hulka suuÔÔnes. Lisaks aitab Ă”un kehast ĂŒlearuse keedusoola ja vee vĂ€lja viia, mĂ”judes vererĂ”hku langetavalt.
~ 300 g Ă”unu (puhastatud ja tĂŒkeldatud) ~ 200 g mustikaid ~ 400 g kohupiimapastat
Ăuna- ja mustikakrĂ”bedik
Lehtkapsas sisaldab rikkalikult K- ja C-vitamiini ning rauda Lehtkapsas sisaldab suures kogu ses K-vitamiini, mis on tĂ€htis luude tervisele, vere hĂŒĂŒbimisele ja aitab veritsevate igemete vastu. On ka mainitud, et rohkelt K-vitamiini menĂŒĂŒs aitab ennetada erinevaid vĂ€hitĂŒĂŒpe.Lehtkapsas sisaldab palju rauda ning on kasulik sĂŒdame ja veresoon konna tervise tagamisel. Samuti aitab see reguleerida kolesterooli taset. Rauda vajab meie organism hemoglo biini ja ensĂŒĂŒmide tootmiseks, uute rakkude tekkeks ning hapniku trans pordiks meie kehas. Samuti on raud oluline maksa korralikuks talitluseks.
Lehtkapsas sisaldab suures kogu ses kaltsiumi ja C-vitamiini. Kaltsium on oluline, et ennetada luude hĂ”rene mist ja osteoporoosi teket. C-vitamiini vajame immuunsĂŒsteemi tugevana ja ainevahetuse korras hoidmiseks.

Rohkem retsepte leiad tervisliktoitumine.eelehelt
KrÔbeda katte jaoks: ~ 35 g tÀisterakaerahelbeid ~ 60 g mandlilaaste vÔi mandleid ~ 35 g riisijahu vÔi muud meelepÀrast jahu ~ 50 g kookospalmisuhkrut ~ 50 g vÔid ~ kaneeli ~ muskaatpÀhklit ~ soola










âVastutuse vĂ”tmine oma tervisliku seisundi eest on esimene samm. Kas jÀÀda valiku juurde olla teadmatuses vĂ”i astuda kaalule ja kontrollida veebikalkulaatori abil oma kehamas siindeksit?â suunab konsultant mĂ”tisk lema. VĂ”imalikuks ĂŒlekaalu nĂ€itajaks on ka vĂ¶Ă¶ĂŒmbermÔÔt, mis peaks naistel jÀÀma alla 88cm ja meestel alla 102cm.
Kuidas saavutada NORMAALKAAL tervislikult?
LEIA ENDALE SOBIV MEETOD

Ălekaalulisus ja rasvumine on Eesti ĂŒhiskonnas muutunud suuremaks terviseriskiks kui alkohol. âTervise Arengu Instituudi 2020. aasta uuringu andmetel 31,1% inimestest on keha massiindeksi jĂ€rgi ĂŒlekaalulised ning 20,5% rasvunud. Rasvunute osakaalult on Eesti Euroopa statistikas kolmandal kohal Malta ja LĂ€ti jĂ€rel,â viitab Aire KĂ€ngsep. Muret tekitab ka teadmine, et ĂŒlekaaluliste laste hulk on paarikĂŒmne aastaga kolmekordistunud.
peakonsultantDrnĂ”ustamisekaalulangetajaterÀÀgibtulemusialustadaeluaktiivsustoitumineTervislikjafĂŒĂŒsilineontĂ€isvÀÀrtuslikuolulineosa.âKuidasningsihikindlaltsaavutada,10-aastasekogemusegaSimeonsidieedi
jaoks vajaliku pĂ€evakaloraaĆŸiga, vĂ€hendab seda umbes 300 kcal vĂ”rra ja suurendab kehalise aktiivsusega kulutatut 200 kcal vĂ”rra. Olulist rolli mĂ€ngib jĂ€rje hoidmisel toitumispĂ€eviku pidamine,â soovitab KĂ€ngsep, rĂ”huta des, et silma jĂ€rgi hinnates kipub olukord kĂ€est minema.
TEE SELGEKS HETKEOLUKORD
âTavatingimustes on abi juba sellest, kui inimene viib end kurssi oma organismi
Iseseisvalt tegutsedes on parim aeglaselt kaalu langetada, et kaalukadu ei toimuks lihasmassi arvelt. âOptimaal seks peetakse 0,5 - 0,7kg nĂ€dalas. Kui on soov kasutada efektiivsemaid meetodeid keha puhastamiseks nagu
Aire KĂ€ngsep.
SISUTURUNDUS
âNormaalkaalu poole pĂŒĂŒdlemine ja selle hoidmine peaks olema iga inimese sĂŒdamesoov, mitte ajutine trend. Ebatervisliku kehakaaluga kaasnevad terviseriskid on lihtsalt sedavĂ”rd suured, mĂ”jutades peaaegu kĂ”iki kehaosi.
SISUTURUNDUS
Dr Simeonsi dieedi ajal on pĂ€evane toidukogus 1-1,5 kg ehk tĂ€iskĂ”hutunne on tagatud ja tĂ€nu vajalikele toitainetele ei esine reeglistikku jĂ€rgides nĂ€ljatunnet. Kaalulangetuse etapis saab keha taldrikult sööduna ja lisaks oma varurasvadest kombineerituna pĂ€evas 1500-4500 kcal sĂ”ltuvalt algkaalust. Kaalulangetuse tempo sĂ”ltub personaalsest ainevahetusest, tervislikust, fĂŒĂŒsilisest ja psĂŒhhilisest LubatudĂŒldseisundist.toiduainete valik on piiratud, ent selles leidub suurel hulgal köögivilju, erinevaid valguallikaid, nĂ€kileibu ning puuvilju ja marju. Dieedi lĂ€bimine ei nĂ”ua tĂ€iendavat fĂŒĂŒsilist koormust ning kaalunumbri hoidmiseks annab parimad eeldused kaalulangetuse jĂ€rgne stabiliseerimise etapp. Tasakaalustatud toitumise pĂ”himĂ”tete omaks vĂ”tmine on kindlasti pikas perspektiivis oluline, seetĂ”ttu saab iga kaalulangetaja ka vajalikud teadmised peale dieeti oma tavaellu kaasa.
2021. aastal viis 40-aastase kogemusega arst-dietoloog Natalia Troïżœimova lĂ€bi pĂ”hjaliku terviseuuringu, milles analĂŒĂŒsiti Dr Simeonsi dieedi kaalulangetajate tervisenĂ€itajaid dieedi lĂ€bimise jooksul Synlabi laboratoorse uuringu, ultraheliuuringu, kehakoostise analĂŒsaatori ja EEK2 emotsionaalse seisundi hinnangu abil. âĂlevaade on kodulehel tĂ€ies mahus kĂ€ttesaadav ja vĂ€ga kasulik materjal tervisespetsialistidele hindamaks, kas programmi lĂ€bimine patsiendile sobib,â suunab KĂ€ngsep kaalulangetuse planeerijaid ka terviseuuringut arstile tutvustama.
Tutvu lĂ€hemalt ja kĂŒsi lisa www.simeonsidieet.ee

HARJUMUSTE PĂSIV MUUTMINE ON VAJALIK
kust. âKui inimene saab aru, miks tuleb midagi teha, on plaani ellu viia ka oluliselt lihtsam. See on huvitav Ă”ppimise protsess, kus tekib oskus kuulata oma keha ja kogeda organismi jaoks sĂ”bralikematest valikutest tulenevat kasu. Suurem elurÔÔm ja ĂŒldine teotahe on ju igaĂŒhe sĂŒdamesoov!â
Rahulolugarantii! ReeglitejÀrgsel tegutsemisel toimib Dr Simeonsi dieet vÀga hÀsti. Kui leiad 14 pÀeva jooksul, et personaalseltmeetodeisobi,saad100%rahatagasi.
âDr Simeonsi dieedi meeskonnas peame vĂ€ga oluliseks klientidele vajalike teadmiste jagamist, et ka tavaelus teadlikke valikuid teha. IgapĂ€evaselt peaks inimene toidulaualt saama vajalikud vitamiinid, mineraalja kiudained. MenĂŒĂŒs tuleb lĂ€htuda sellest, et oleks esindatud tĂ€isteratooted, köögiviljad, puuviljad, piimatooted, toidugrupp kala-linnuliha-muna-liha ja toidugrupp maks.âmuutanipp,kartul.nĂ€iteksningkalataldrikustpeaksidköögiviljadlit.konsultantteerimiseksjanĂ€htus.âalkoholnĂ€ksid,lid-Ă”liviljad.seemned-rasvad-pĂ€hk-SuhkrurohkedjasoolasedmagusjoogidjavĂ”iksollaharvTervislikumalĂ”una-Ă”htusöögikomplek-soovitabtaldrikureeg-âKuumtöödeldudvĂ”isalatidmoodustamapool,pĂ”hitoitvĂ”ilihaveerandiveerandikalisand,riis,tatarvĂ”iHeajalihtnemisaitabmenĂŒĂŒmitmekesise-
âDr Simeonsi dieedi puhul saame kĂŒll öelda, et esineb vĂ€ga vĂ€he vastunĂ€idustusi, ent sĂ”ltuvalt inimese tervislikust seisundist vĂ”ib tekkida vajadus programmi personaliseerida. Seda aitab teha igal kaalulangetajal isiklik dieedikonsultant.â Ei ole ĂŒhtegi meetodit, mis sobiks kĂ”igile 100%, seega eeltöö tegemisel ja alternatiivide kaalumisel on oma osa protsessis.
Dr Simeonsi dieet on kiire, lihtne ja ohutu kaalulangetuse meetod, mis on mĂ”eldud eelkĂ”ige ĂŒlekaalulistele ja rasvunud inimestele lisakilode kaotamiseks varurasvade arvelt. Programmiga on vĂ”imalik kaotada 40 pĂ€evaga 8-15 kg LĂŒhema 23-pĂ€evase perioodiga kaob keskmiselt vĂ€hemalt 5kg. Igale inimesele on dieedi ajal mÀÀratud isiklik konsultant, kes aitab kohandada dieediprotsessi vastavalt kliendi tervislikule olukorrale, veendudes et ei esine vastunĂ€idustusi. Vajadusel on kliendile tervisekĂŒsimustes toeks 40-aastase kogemusega arst-dietoloog dr Natalia Trofimova.
Dr Simeonsi dieet vĂ”i veepaast, siis nende puhul tasub pĂ”hjalikumalt nĂŒansse uurida. Kui ĂŒlekaalulisusega on tekkinud mitmeid kaasuvaid terviseprobleeme, tuleks enne dieediringi alustamist hinnata koos raviarsti vĂ”i dieedinĂ”ustajaga lahenduse kasutamise nĂ€idustust ja personaalset sobivust.â
KOOSTĂĂ SPETSIALISTIGA ON KINDEL VALIK
Tutvu ka terviseuuringuga âDr Simeonsi dieedi mĂ”ju kehakaalu langusele, ainevahetusele ja emotsionaalsele seisundileâ www.simeonsidieet.ee/terviseuuring
âĂksi lisakilodest vabanemise teekonna alustamine on kindlasti paljude jaoks hirmutav. Kaalunumbri langemisel sik-sakitamine ja ajutised tagasilöögid on selle normaalne osa, mida ei peaks kartma.â Oluline on iseendasse suhtuda sĂ”bralikult ja hoida positiivset meelt. Kuna tegemist on emotsionaalse protsessiga, on Ă”igel teel pĂŒsimiseks vajalik tugi â10-aastaselĂ€hedastelt.kaalulangetajate nĂ”ustamise kogemuse pĂ”hjal saan kinnitada, et edukamad on need, kes teevad koostööd spetsialistiga. Olgu see kutsestandardiga toitumisnĂ”ustaja, dietoloog vĂ”i dieedikonsultant - kui on kindel tagala, kelle poole kĂŒsimuste vĂ”i ootamatute olukordade tekkides pöörduda, on protsessi poolelijĂ€tmise tĂ”enĂ€osus kordades vĂ€iksem,â sĂ”nab Aire.Spetsialisti roll ei piirdu vaid menĂŒĂŒ koostamisega, sest kaalulangetajal on vaja mĂ”ista ka korrektuuride vajalik-
Soovkaalu saavutamisse ei saa suhtuda aga lĂ”pliku sihtpunktina. âPikaajaliste muudatuste tegemine toitumise ja kehalise aktiivsuse harjumustes on ainus viis, et tulemus ka pĂŒsiks. Kui naaseda eelnenud menĂŒĂŒ juurde, siis see, mis varasemalt kaalunumbrit tĂ”stis, teeb seda ka edaspidi,â kinnitab peakonsultant tasakaalustatud toitumise ja aktiivse eluviisi vajalikkust.
Mis on Dr dieet?Simeonsi



SĂŒgise alguse puhul oleme otsustanud pakkuda paljudele toodetele allahindlust kuni 30%.
Avasta meie tootevalikust endale ideaalne pesu, et tunneksid end suurepÀraselt.
Vaata ka e-poodi www.lilibet.ee vÔi www.linette.ee

Mugav ja kliendisĂ”bralik pesusalong Lilibet asub idĂŒllilises Haapsalu vanalinnas ning on suutnud vĂ”ita paljude daamide sĂŒdamed nii Eestist kui ka mĂ€rksa kaugemalt. Vastavalt sellele, kuidas muutuvad klientide soovid, vĂ€rskendame pidevalt oma valikut. Oleme uuendanud oma tarnijate vĂ”rgustikku ja lisanud koos koostööpartneritega oma pakkumisse palju uusi huvitavaid tooteid.

TEKST: EVE KALLASTE
endast hoopis uusi signaale, meie pĂ”himĂ”tted ja arvamused vĂ”ivad muutuda, suhted teiste, iseenda ja oma seksuaalsusega on justkui luubi all ja samuti muutumises,â kirjeldab fĂŒsiote rapeut Katri Ristal.


Ilmselt on kĂ”ik erinevad.sedkaasaseeseksuaalsusest.depressioonistmidest,liigesevalustkuumahoogudesthirmutav-iroonilisikuulnudlugusidjaunetusest,jalekkeprobleeagakamĂ€lukaotusest,jamuutunudKatriĂŒtleb,etperioodtoobkindlapealemitmedolulisedmuutuningiganaisejaoksonneed
sest muidu selliseid kĂŒsimusi ja sĂŒmptomeid ei tekiks.
Mida teravamad sĂŒmptomid, seda valjemalt nĂ”uab keha, et me lĂ”puks suureks kasvaksime, vĂ”taksime vastutuse oma elu ja tunnete eest, et me oleksime endaga leebed ja armastavad, seaksime ennast esikohale.
Enamasti me keskendume oma viljakatele aastatele âloome pere, teeme karjÀÀri â ja meil pole aimugi, mida oma kĂŒpsuse ja tarkusega ette vĂ”tta. Ilmselt peak sime hakkama oma vĂ”imalustesse teisiti suhtuma. Mitte nii, et teatud vanusest olen ma hall ja kortsus ja valutava kehaga, vaid et menopausi saabudes Ă€rkame uude kevades se, oskame hinnata oma kogemusi, oma sisemist tarkust ja kĂŒpsust. Ja et seda tarkust jaguks ennekĂ”ike enda le, alles seejĂ€rel muspoleonmeisĂleminekuajalteistele.agatoimuvadmuutused,millestvahestendalgiraskearusaadaâmeenamânaguvanastiâ,rÔÔinimenemuutubtujukaks,
FĂŒsioterapeut Katri Ristal praktiseerib ja Ă”petab mĂ”tteviisi ja harjutusi, mis toetavad naise keha omaallâomalusi,nĂ€idataseksuaalsust.vaagnapĂ”hjatoimimist,tervistjaâSoovinnaistelevĂ”imakuidashoolitsedakehaeestâsealjakuidastundaendkehashĂ€sti.â
ĂŒlemineku-Jah,igaonalanud.
Kuidas tundub, kas eestlannad on ĂŒleminekuea muutustega kursis? Teavad nad, mida oodata? Ma arvan, et ega keegi ei saa pĂ€riselt valmis olla millekski, mida ta hĂ€sti ei tea. VĂ€idetak se, et koguni 90% naisi ei tea, mis neid ĂŒleminekueas ees ootab. Paljudele tuleb ĂŒllatuse na seegi, et naise keha hakkab ĂŒleminekueaks valmistuma juba 35. eluaastast, kuigi sĂŒmp tomid annavad endast mĂ€rku alles 10â15 aasta pĂ€rast. Kindlasti ongi lihtsam infoga samastuda, kui muu tused ja sĂŒmptomid kohalNiipeaon. kui naine kĂŒsib mĂ”ne sĂŒmpto mi kohta: âkas see on kavĂ”ibĂŒleminekuiga?â,taendaleisevastataâjah,nii see on, protsess on alanud. Sa oled mĂ€rganud muutust â vĂ”tad kampsuni Ă€ra, kui teistel on kĂŒlm. Muidu kellavĂ€rgina toiminud tsĂŒkkel jĂ€tab menst ruatsiooni vahele. Ărkad öösiti kell neli ega suuda uinuda. Jah, ĂŒleminekuiga on alanud,
Hetkel, mil elu tundub olevat enamvÀhem kontrolli all ja sa saad juba ka iseendast pisut aru, saabub eluetapp, mis kÔik taas pea peale pöörab.
Eesti Naise Tervis â MENOPAUS51
âĂŒleminekuigajaE ga âpuberteedigaĂŒleminekuigavĂ”rreldaasjatakehaannab
NAISE kaks sĂŒdant
FOTO: UNSPLASH, RUUDU RAHUMARU, PIXABAY
PUUSAHARJUTUS
Muutused hormonaalses tasa kaalus vĂ”ivad libiidot mĂ”jutada kĂŒll, kuid ennekĂ”ike siis, kui menopaus on esile kutsutud ra vimitega vĂ”i on selle pĂ”hjuseks operatsioon. Uuringud ĂŒldiselt ĂŒtlevad, et terve ja Ă”nneliku naise seksuaalsust ei mĂ”juta ĂŒleminekuiga ja muutused hormonaalses tasakaalus mitte kuidagi. Seda nii emotsionaal ses kui ka fĂŒĂŒsilises plaanis.
KĂHUMASSAAĆœ
sĂŒdame ĂŒhendust eriti selgeks â me ei saa âalumise sĂŒdamegaâ teha midagi, mida âĂŒlemineâ heaks ei Naisekiida.âteise sĂŒdameâ piir kond, tema munasarjad ja ema kas on nagu kĂ€snad, mis imevad endasse kĂ”ik emotsioonid ja uskumused naiseks olemise kohta. KĂ”ik meie lootused, rÔÔ mud ja hirmud seoses naiseks ja emaks olemisega, raseduste ja abortidega, seksuaalsusega, naudingute ja valuga, enda eest hoolitsemisega.
naistel vaibub seksuaalsus samal pĂ”hjusel â sisemised muutused vajavad toetust ja tĂ€helepanu, mida naine saab ainult ise endale anda. VĂ”ib ka olla, et naise selle hetke suhe ei paku just sellist tĂ€helepanu ja toetust, mida naine parasjagu vajab vĂ”i oskab vastu vĂ”tta. Seda enam tuleb vaadata enda sisse ja sealt tuge leida.
ânaguĂleminekueasmepoleenamvanastiâ.
mis aitavad ĂŒleminekuea fĂŒĂŒsiliste muutustega toime tulla
Missugused on fĂŒĂŒsilised ja hin gelised muutused seoses seksuaal susega ja kuidas see vĂ”ib mĂ”juta da suhet enda ja partneriga? FĂŒĂŒsilised muutused: tsĂŒkkel muutub ebaregulaarseks, uni ebaĂŒhtlaseks, nahk pehmemaks, kortsud sĂŒgavamaks, vööjoon
Ăleminekuiga vĂ”ib nii-öelda ette ennustada. Seda perioo di vĂ”ib vĂ”rrelda ajaga enne menstruatsiooni. Seega, kui PMS vĂ”i menstruatsioon tekitavad ebamugavust, otsi abi harjutus test, toitumisest, elustiilimuutus test. Sest muidu vĂ”ib PMS kesta aastaid iga pĂ€ev, mitte vaid paar pĂ€eva kuus.
KĂ”humassaaĆŸ aitab vabaneda kahjustavatest us kumustest naiseks olemise kohta, nĂ€iteks lein rasedu se katkemise ja abortide pĂ€rast, probleemid emaks ole mise vĂ”i mitteolemisega. See on pehme ja lÔÔgastav ning aitab saavutada kontakti piirkonnaga, mida ena mik meist teadlikult ei puuduta.
52 â Eesti Naise Tervis MENOPAUS
HINGAMINE
Oled öelnud, et naise kehas on kaks sĂŒdant. Mida see tĂ€hendab? See on tĂ”esti ilus metafoor ja tĂ”enĂ€oliselt on iga naine seda ka moel vĂ”i teisel tundnud. Meie âĂŒlemine sĂŒdaâ asub rinnus ja âalumise sĂŒdameâ moodustab intiimpiirkond allpool naba, sh emakas ja munasarjad. Ălemine kuea saabudes saab nende kahe
Kuidas ĂŒleminekuiga naiste sek suaalsust mĂ”jutab?
KOLM HARJUTUST,PRAKTILIST
seltskonda nautinud naine ee listab jĂ€rsku eraldatust, tekivad kĂŒsimused asjade kohta, mis varem tundusid enesestmĂ”iste tavad, seni huvitavana tundunud asjade vastu kaob huvi, abikaasa vĂ”ib tunduda igav vĂ”i suisa vĂ€l jakannatamatuĂleminekuiga... tĂ€hendab
Liikumine puusadega samal ajal hingates. KĂ”ige liht sam on teha pehmeid puusaringe ja kaheksaid, kiiku da ja nĂ”ksutada kĂŒlgedele. Kui sĂŒĂŒa valmistades vĂ”i telefoniga rÀÀkides pikemalt seisad, kiigu jalgades ras kust vahetades kĂŒljelt kĂŒljele. Vaagnapiirkonnale on headeks abilisteks tants, rĂŒtmiline liikumine, hormoon vĂ”imlemine.
FĂŒĂŒsilisel tasandil parandab massaaĆŸ vereringet, hor moonide ja lĂŒmfi ringlust, toetab nĂ€rvisĂŒsteemi tööd. Lisaks toodetakse 95% serotoniinist soolestikus â nii et kĂ”hu masseerimine teeb lihtsalt Ă”nnelikuks. Veelgi sĂŒ gavam töö toimub emotsionaalsel tasandil.
MUUTUST ja muutuda saab ker guse ja rÔÔmuga. Oluline on end toetada, et eluenergiat jaguks, sest see mÀÀrab Àra meie enese tunde ja suutlikkuse muutustega toime tulla.
Mis mĂ€rkide jĂ€rgi aru saada, et hakkad hormoonide tĂ”ttu pisut Ă€ra keerama? Ărakeeramisest. Eks siin saame rÀÀkida stereotĂŒĂŒbist: naine taignarulliga. Isegi kui naine taignarulli kĂ€tte ei vĂ”ta ja kellegi peale ei karju, tasuks seda sise mist tunnet tĂ€hele panna. Kui tundub, et pidepunkt on kadu nud, kĂ”ik ahistab, elu kasvab ĂŒle pea, enam ei saa aru ei oma keha sĂŒmptomitest ega emotsiooni dest, siis tuleks tĂ”mmata pidurit.
KĂŒll aga mĂ”jutab seksuaal sust sisemine tunne. See tunne, mida paljud naised ei usalda ja millest justkui mööda vaadatak se. Ăks olulisemaid asju, mida naine saab enda jaoks ĂŒlemine kuajal teha, ja see on enamasti kĂ”ige raskem, on vĂ”tta enda jaoks aega. Mine oma koopasse, mine oma kookonisse, mine oma tuppa ja sulge kevadeks,puusurnud.jasaabumist.peitu,mahlmahlaga.jĂ”udu.saabubtsĂŒklilineilmalubamegustkokkuteadmisednetalvega,Ăleminekuigauks.vĂ”rreldaksemilâmaailmadevaheliloorâonĂ”hukejasisemisedvĂ”iksidkuipusletĂŒkidsobitudajameileselanda.Kuidainultsiis,kuiendalevaiksetaegaĂŒksi,kohustusteta.NaiseeluonâpĂ€rastĂŒleminekuigauuskevad,koguselleksLibiidotvĂ”ibvĂ”rreldakapuuSĂŒgiseljatalvelliigubpuujuurtesse,sĂŒgavalejaootabsealuuekevadeTalvelpolepuullehtivĂ”ibtunduda,ettaonjustkuiKuidsĂŒgavalsisimaspuhkabjavalmistubuuekstaassĂŒnniks.Paljudel
Hingamine annab meie kehale hapnikku, rahustab nĂ€r visĂŒsteemi, aitab lĂ”dvestuda ja efektiivsemalt treeni da. JĂ€lgi, et sul ei oleks kommet aeg-ajalt hinge kin ni hoida.Ăhtul magama minnes, öösel Ă€rgates ning jaluta des hinga teadlikult sĂŒgavalt ja rahulikult 10â20 korda vĂ”i ka pikemalt. VĂ”id asetada kĂ€ed alakĂ”hule, emakale ja munasarjadele.




























à Armasta oma keha, sest mida rohkem sa ennast ise armas tad, seda sensuaalsemalt sa end tunned. See on tÀielikult sisemine mÔttetöö.
Millised on sinu soovitused, kui das emotsionaalselt igapĂ€evaselt rajal pĂŒsida?
Kolmas soovitus vĂ”ib kĂ”lada ehmatavalt, kuid siin see on ârutiin! Kui enamasti ĂŒritatakse rutiini iga hinna eest vĂ€ltida, siis ĂŒleminekueas ja tegelikult naise igas eluetapis on igapĂ€e vast elu toetaval rutiinil vĂ€ga oluline roll. Rutiin ei pea olema midagi rasket ja vastikut, vaid see peaks sisaldama kĂ”ike seda, mis annab sulle hea tunde.
MENOPAUS54âEestiNaise
Jaga partneriga oma mÔtteid ja tundeid.
Ă Suhtle partneriga ja anna talle teada saabtemalkaasnevatestĂŒleminekueagamuutustest.Kaonheateada,midataomaltpooltteha.
Ă Loo ise meeleolu ja vĂ”ta selle eest vastutus. KĂŒpsus tĂ€hen dab ĂŒhtlasi ka otsust olla sek suaalne, mitte eeldust, et see kuidagi iseenesest juhtub, sest hormonaalne taust seda spontaansust enam ei toeta.
Tervis
Ă LĂ”dvestu ja julge tunda âĂ€ra sea eesmĂ€rke ega piire, milline peab sinu seksuaal sus olema. VĂ”ib-olla on see pilgus, vĂ”ib-olla puudutuses, maitses vĂ”i hoopis lĂ”hnas. Ă Kuula oma sĂŒdant ja Ă€ra tee midagi, mis ei tundu Ă”ige. Ă Otsusta nautida! On vĂ€ga liht ne olla kurb ja Ă”nnetu. Kuid nagu öeldakse â meie aju on kĂ”ige vĂ”imsam seksuaalne organ kehas. Taas jĂ”uame tĂ”demuseni â kĂ”ik on kinni kahe kĂ”rva vahel.
à Jaga partneriga regulaarselt oma mÔtteid ja tundeid. Praeguses eluetapis on tÔenÀoliselt rohkem aega partneriga kahekesi olla kui varem. VÔta seda kui uusi mesinÀdalaid.
Mulle vĂ€ga meeldis, kuidas ĂŒks mu lemmiknĂ€itlejatest, Liina Vahtrik, oma 50 aasta juubeli intervjuus ĂŒtles, et ta juba on selgeks saanud selle triki, et loeb enne kĂŒmneni, kui suu lahti teeb. Ma arvan, et seda trikki vĂ”iksime me kĂ”ik osata ja maailm oleks natuke sĂ”bralikum nii sellele, kes suu kinni hoidis, kui ka sellele, kes seda sahma kat enda kaela ei saanud. Selleks et kĂ”ik mittevajalik endast vĂ€lja saada, vĂ”ib kirju tada kirja (vĂ”i vajadusel mitu), mida sa kunagi Ă€ra ei saada. See vĂ”ib olla kiri kellelegi, kelle
tegu vĂ”i suhtumine on ikka veel hingel, see vĂ”ib olla kiri oma vanematele, oma sĂŒndimata lap sele vĂ”i kellelegi, kes pole enam kĂ€ttesaadav. Selliste olukor dade ja inimeste suhtes vĂ”iks saavutada neutraalsuse, sest iga asi, mis meie tĂ€helepanu röövib, viib meid endast kaugemale ega luba meil iseennast tĂ€ielikult austada ja armastada. Lisaks on ĂŒleminekuiga liiga hea aeg, et torkivad teemad ikka veel vaiba alla pĂŒhkida ja neid ignoreeri da.
trullakamaks, rinnad rippu vamaks, juuksed Ă”hemaks ja hallimaks, isud ja eelistused teistsuguseks, vĂ€simus kurna vamaks, luud hapramaks ⊠See kĂ”ik mĂ”jutab seksuaalsust, ome ti ei tunne elujĂ”ulised naised erilist muutust. Ent MUUTUS on ĂŒldises plaanis siiski olemas ja vĂ€ltimatu, me ei tohiks seda kuidagi varjata. Kuid me saame endNeedtoetada.mĂ”tted,

mis siia teemasse eriti hÀsti sobivad, on saadud Christiane Northrupi kÀest.
Ja prioriteedid paika! Piisav uni (soovitatavalt 7,5â8 tundi), iga pĂ€evane liikumine, regulaarsed ja toitvad söögikorrad, aeg endale ja aeg teistega. Kas pole tore, kui saad oma soovidest ehitada kivid, millele oma elu toetada, ning kĂ”ik muu mahutada sinna vahele. Mitte vastupidi, et kĂ”ik muu mud ru tĂ€idab su pĂ€evad, kuid endale olulisteks ja vajalikeks asjadeks aega ei Kuigijagugi.sellised muudatused vĂ”ivad tunduda vĂ”imatud, saan omast kogemusest kinnitada, et pikem uni, regulaarsed söögi ajad ja liikumine muutusid mu pĂ€evad pikemaks ja toimeka maks.
Naise elu on tsĂŒkliline âpĂ€rast ĂŒleminekuiga saabub uus kevad.
Ă Praktiseeri erinevaid tehni kaid ja teadlikkust. Ăpi oma keha tundma ja Ă”peta talle tundlikkust.

Selles raamatus nĂ€itab autor, kuidas âŠ
32Raamat,Rahvalk
DELIA OWENS KUS LANGUSTIDLAULAVAD

NICKLAS TAGURPIDIVANANEVADMEDUUSIDBRENDBORG
ïŹ
Helios Kirjastus
⹠kaasata uusi harjutusi, millega soodustada kÔÔlustes energia salvestamist ja tagastamist;
VANAVANEMATEKINGITUSIMEARMAS PĂEVAKS!
JAMES HINGAMINENESTOR
ïŹ 240 lk ïŹ
⹠ravida teaduslikult pÔhjendatud protokollide abil 25 kÔige levinumat jooksmisega seotud vigastust;
ïŹ
Selge ja otsekohene teejuht , mis nĂ€itab, kuidas anatoomia mĂ”istmine koos kĂ”ige uuemate tugevdavate harjutustega vĂ”ib soodustada vigastusteta jooksmist. Muutes pisut jooksutehnikat ja tehes spetsiiïŹlisi kÔÔluste vastupidavust parandavaid harjutusi, vĂ”ime Ă”ppida, kuidas energiat efektiivsemalt salvestada ja tagastada ning samal ajal kiiremini ja vĂ€iksema pingutusega joosta.
REKLAAM
VIGASTUSTETA JOOKSMINE

ïŹ
Rahva Raamat, 391 lk




TOM MICHAUD
LANE
Vahet pole, mida me sööme, kui palju trenni teeme, kui head on meie geenid, kui kĂ”hnad, noored vĂ”i targad me oleme â sellest kĂ”igest pole mingit kasu, juhul kui me Ă”igesti ei hinga. Hingamine on meie tervise alustala, millega tegeleme 25 000 korda pĂ€evas. Ometigi on inimesed Ă”igesti hingamise kunsti Ă€ra unustanud ja sellel on olnud rĂ€ngad tagajĂ€rjed. Raamatus âHingamineâ lĂ€htub ajakirjanik James Nestor tuhandete aastate vanustest tarkustest ning uutest teadusavastustest. Seda tehes pöörab ta levinud arusaama hingamisest pea peale. PĂ€rast selle raamatu lugemist ei hinga te enam kunagi endistviisi.
âą valida oma vajadustele kĂ”ige paremini vastav Raamatjooksuking.sobib ideaalselt harrastusjooksjatele, aga ka fĂŒsioterapeutidele, treeneritele, kiropraktikutele ja spordiarstidele. www.helios.ee

Rahva Raamat, 400 lk
EMALEVANA-KINGITUSSMITH

MIDA LOODUSELT,ĂPPIDAET ELU
⹠tuvastada tugevuse, painduvuse ja/vÔi neuromotoorse koordinatsiooniga seotud probleeme;


Aastaid on jutud PaduratĂŒdrukust kummitanud Barkley Coveâi, vaikse PĂ”hja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki â PaduratĂŒdrukut. Romaan âKus laulavad langustidâ on erakordselt peen ood loodusele, habras tĂ€iskasvanuks saamise lugu ja painav mĂ”rvamĂŒsteerium. Delia Owensi mĂ”tlemapanev, elutark ja sĂŒgavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jÀÀb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. âKus laulavad langustidâ on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumĂŒĂŒgi edetabeli tipus.Eestis mĂŒĂŒnud peaaegu 20 000 eksemplari! Vaata ka samanimelist
OLEKS PIKEM JA PAREM Rahva Raamat, 320 lk
ïŹlmi! REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu sĂŒdant. KĂ”rge kolestroolitase on ohuks sinu sĂŒdamele Hoia oma tablettideREDASINkontrollikolesteroolallForteabil. PunaseKoensĂŒĂŒmB12-vitamiinB6-vitamiinFoolhapeQ-10riisiekstrakt Valmistaja: SoomeOY,Hankintatukku Esindaja: 0091666TelLoodustoode,OĂ MĂĂGIL APTEEKIDES, SUPERMARKETITES , TERVISEPOES RabakĂŒla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee UUSNĂŒĂŒdPAKENDainult 1 tablett pĂ€evas!



Auhinnatud lasteraamatute autor ja illustraator Lane Smith jutustab lustaka loo vÀikesest jÀnkust, kes otsib kallile vanaemale erilist kingitust. Teekonnal kohtab ta mitmesuguseid tegelasi, kes annavad nÔu, milline kingitus oleks parim. Leebe huumoriga armas lugu sobib hÀsti lastele ja lastelastele ette lugemiseks.

âą teha kodus sooritusvĂ”ime parandamiseks kĂ”nnianalĂŒĂŒsi;
ïŹ
Kristjan Port soovitab: âVananema peab, see on paratamatu. Meie teha on elamise kvaliteet ja kestvus. Kui vaid teaks, mille vahel ja kuidas valida. Nicklas Brendborg on teinud tĂ€nuvÀÀrse töö. Ta on kogunud kokku tĂ€helepanekud ajaproovile vastu pidanud elustiilidest, vĂ€rskematest teaduslikest avastustest ja tulevikku vaatavatest hĂŒpoteesidest ning tĂ”lkinud need arusaadavasse keelde. Ăkski raamat ei pikenda elu, aga kĂ€esoleva lugemine mĂ”jutab suhtumist iseendasse ja ĂŒmberringi toimuvasse moel, mis vĂ”ib nihutada meile antud ebatavaliselt ebatĂ”enĂ€olise elu vĂ”imaluste piire. Seega on, mille vahel valida. Alustada vĂ”ib kĂ€esoleva raamatu lugemisest.â
Parim lahendus tagada piisav D-vitamiini tase on vĂ”tta seda toidulisandina. D-PĂ€rlid on pehmed ja pisikesed Ă”likapslid, mis sisaldavad 40 ”g (1600 IU) D3-vitamiini igas kapslis ning pĂ€rlite suuruse tĂ”ttu on neid lihtne neelata vĂ”i nĂ€rida. Preparaadis sisalduv D-vitamiin on lahustatud kĂŒlmpressitud oliivĂ”lis, parandamaks toitaine imendumist kehas. Preparaat on saadaval kolmes tugevuses â kas 25, 40 vĂ”i 75 mikrogrammi D3-vitamiini igas kapslis. Nii on Sul vĂ”imalik korrigeerida seda, kui palju Sa D-vitamiini vĂ”tad â vastavalt aastaajale, vajadusele ja eluperioodile. Saadaval hĂ€sti varustatud apteekides ja Pharma Nordi veebipoes www.pharmanord.ee.

KalaÔli preparaat Bio-Marine Plus on mugav lahendus neile, kes ei söö nii palju kala, kui spetsialistid hea tervise sÀilitamiseks soovitavad, vÔi ka neile, kelle jaoks on oluline, et kalaÔli oleks eriti puhas ja hea imenduvusega. Tootes olevad oomega-3-rasvhapped imenduvad kiiresti ja hÀsti, kuna nad esinevad vabade rasvhapete vormis. Tagamaks kÔrgel tasemel puhtust, on Bio-Marine Plusis sisalduv kalaÔli kÔrgpuhastatud ning kapslid pakendatakse hapnikuvabasse keskkonda, mis kaitseb tÔhusalt Ôli rÀÀsumise eest.

SOOVITE PAKSEMAID JA TIHEDAMAID JUUKSEID?
SIIN ON TEILE LAHENDUS â NIOXIN












Nioxin on ainus professionaalne salongibrĂ€nd, mis on spetsialiseerunud juuste kohevusele, tihedusele ning peanaha probleemide lahendamisele. NIOXINi nĂ€ohooldusest inspireeritud hĂ”renevate juuste tootesari tugevdab, niisutab ja ravib juukseid juurtest alates. 15 korral rahvusvaheliselt auhinnatud NIOXIN pakub erinevaid kolmeosalisi sĂŒsteeme ja konkreetsetele juuste hĂ”renemise probleemidele suunatud terviklikke 3D-lahendusi. Valikust leiate ka juuste vĂ€ljalangemist vĂ€hendava seerumi â NIOXIN Anti Hairloss Serum. Selle ainulaadne koostis, milles on kombineeritud Sandaloreâą, kofeiin, lauriinhape ja niatsiinamiid, vĂ€hendab kliiniliselt tĂ”estatult juuste vĂ€ljalangemist 20% vĂ”rra ainult 8 nĂ€dalaga, muutes juuksed samas esimesest kasutuskorrast nii tihedamaks kui ka tugevamaks ja vĂ€hendades nende vĂ€ljalangemist.
SAUNUSTAwww.weleda.eeTSELLULIIT!EIPEASELLEGALEPPIMA
Weleda tselluliidiĂ”li ja Kase kooriv duĆĄikreem sisaldavad kĂ€sitsi korjatud kaselehtede tĂ”mmist, mis ergutab ja suurendab naha elastsust, puhastab organismi jÀÀkainetest, stimuleerib ainevahetust ja transpordib liigset vett kudedest Ă€ra. Regulaarne koorimine Kase duĆĄikreemiga parandab rakkude uuenemist ilma nahka kuivatamata ja selle normaalset tasakaalu rikkumata. TselluliidiĂ”li aitab kaotada apelsinikoore taolist nahka reitel, tuharatel, kĂ€tel ja kĂ”hul. Peale kaseleheekstrakti sisaldab Ă”li ka vereringet ergutavat ruskust ja rosmariini, mis kĂ”ik muudavad naha lĂŒhikese ajaga vĂ€ga elastseks ja siledaks. Kasuta korrapĂ€raselt ja tulemus on garanteeritud! 100% mahe ja looduskosmeetika. Ei sisalda mineraalĂ”li, silikoone, parabeene, sĂŒnteetilisi vĂ€rvi- ja lĂ”hnaaineid ega muid nafta jÀÀkprodukte. Dermatoloogiliselt testitud.

Saadaval hÀsti varustatud apteekides ja Pharma Nordi veebipoes www.pharmanord.ee.
ME KĂIK VAJAME D-VITAMIINI REKLAAM
PUNASETRADITSIOONILINERIISIPĂRM

SAMA KASULIK KUI VĂRSKE KALA
Monakoliin K sisaldus vĂ”ib erinevates toodetes varieeruda, mistĂ”ttu vĂ”ib tarbijatel olla raske end tarbitava suhtes turvaliselt tunda. Pharma Nordi preparaat Bio-RiisipĂ€rm on standardiseeritud ja toodetud vastavalt rangetele ravimitootmise reeglitele, mis annab toote tarbijale garantii, et igal tabletil on tĂ€pselt sama sisu ja ohutus. Ăks Bio-RiisipĂ€rmi tablett sisaldab 83,3 mg pulbristatud punase riisi pĂ€rmi ekstrakti ja 2,5 mg monakoliin K-d, mis on aktiivne koostisosa. Saadaval hĂ€sti varustatud apteekides ja Pharma Nordi veebipoes www.pharmanord.ee.


JUUSTE
gal aastal rÀÀgitakse aina enam pÀike sekreemi olulisusest meie naha kaits misel. Praeguseks on juba kÔigile selge, et intensiivne suvepÀike mÔjub nahale kahjulikult, mistÔttu peame astuma sam me selle kaitsmiseks. Palju vÀhem tÀhelepanu saavad aga meie juuksed. TÀpselt samamoodi nagu kanname randa minekuks peale pÀikesekreemi, peaksime UV-kiirguse eest kaitsma ka oma juukseid.
TERVIS
elluJUUKSEIDVĂSINUDsuvestĂ€ratada?
Ăks peamisi pĂ”hjuseid, miks pĂ€ike juustele liiga teeb, on juuste vĂ€lise lipiidikihi lĂ”hkumine. Pikaajaline pĂ€ikese kĂ€es viibimine pĂ”hjustab loomuliku kaitsekihi lagunemist, mis jĂ€tab juuk sed keskkonnaelementide ees kaitsetuks. Ilma selle kihita ei suuda juuksed niiskust sĂ€ilitada, mis viibki kuivade ja kahuste juusteni.
Eriti hoolas peab aga olema keemiliselt töö deldud ja vÀrvitud juustega. VÀrv ja muu keemia muudab juuksed juba iseenesest kuivemaks ning seelÀbi ka keskkonnamÔjudele vastuvÔtli kumaks. Lisaks on pÀike pleegitava mÔjuga, mis tÀhendab, et vÀrv juustes tuhmub kiiremini ja omandab tihti vaskse alatooni.
Selleks et vÀrvitud juukseid kaitsta, soovi tatakse esiteks kindlasti kasutada spetsiaalseid vÀrvitud juustele mÔeldud tooteid. Teiseks oleks
Eesti Naise Tervis â 59
Suvi on aeg, kus tahame elu tĂ€iel rinnal nautida. Ilmad on soojad ja pĂ€evad pikad â see paneb igaĂŒhe meist igatsema suveseiklusi ja mĂ”nusaid pĂ€evi rannas. KĂ”ige selle kĂ”rval juhtub aga tihti, et unustame hoolt kanda oma kaunite kiharate eest. On ammu teada, et talvine kĂŒlm ja niiske Ă”hk ei mĂ”ju juustele hĂ€sti, kuid vĂ€hem pööratakse tĂ€helepanu sellele, kuidas suvesoojus meie soenguid rikkuda vĂ”ib.
Kuidas
PÀike kuivatab ja kahjustab Suviste ilmadega puutuvad juuksed muu hulgas kokku nÀiteks UV-kiirguse, kuumuse, higi, niis kuse, kloori ja soolase veega. KÔik see vÔib juuk selÔngadest elu vÀlja vÔtta, nii et need muutuvad elutuks, hapraks ja kuivaks.
TEKST: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK
I

Liialt ei pea aga muretsema ka need, kes suve tĂ€iel rinnal nautisid ning alles sĂŒgisepoole juuksed krunnist lahti vĂ”tsid ja tĂ”ele nĂ€kku vaatasid. Lahendusi ja abivahendeid on palju, tuleb lihtsalt leida see, mis sinule kĂ”ige paremini sobib. KĂ”ige paremad abimehed kuivade ja lĂ”henenud juuste puhul on kindlasti sĂŒgavniisutavad palsa mid ja juuksemaskid. Muidugi peaks nende kĂ”rvale valima ka ĆĄampooni, mis ĂŒleliia juukseid ei kuivataks. Kui kahju on tĂ”si sem, siis tasub vaadata juustesse jĂ€etavate palsamite poole. Need muudavad juuksed pehmeks ja kergemini kammitavaks. Kind lasti ei ole ka juuksurikĂŒlastus pĂ€rast suve halb mĂ”te. Katkiste otste Ă€ra lĂ”ikamine annab juus tele vĂ€rskema ilme ja aitab neil taastuda.
juuksemaskid.palsamidsĂŒgavniisutavadkindlastijuustejaabimehedparemadkuivadelĂ”henenudpuhulonja 60 â Eesti Naise Tervis
Ăks silmapaistvamaid mĂ€rke selle kohta, et pĂ€ike on juustele liiga teinud, on muu tused juuste tekstuuris. Varem siledad, sĂ€ravad ja terved juuksed vĂ”ivad pĂ€ikesekahjus tuste tĂ”ttu muutuda elutuks, kahuseks ja karedaks. Samuti vĂ”ib muutuda juuste vĂ€rv. Seda on kĂ”ige paremini nĂ€ha vĂ€rvitud juuste puhul, kuid ka naturaalsed juuksed vĂ”ivad intensiivse UV-kiirguse tĂ”ttu pleekida. Pleekinud ja kahjus tatud juuksed ei ole enam nii tugevad, mistĂ”ttu hakkavad ka juukseotsad lĂ”henema.
juuksehooldusvahendIidne
Toimi nii:
KÔige
suveperioodiks valmistudes hea soetada spetsiaalsed UV-kaitse ga juuksehooldusvahendid, nii ĆĄampoon kui ka palsam. Lisaks UV-kaitsele on need tavalistest vahenditest niisutavamad ja aitavad hoida juukseid tervena. PĂ€ikesekahju eest kaitseb aga vĂ€ga hĂ€sti ka mĂŒts vĂ”i rĂ€tik. SeepĂ€rast tasub enne suve vĂ€lja otsida kĂ”ik oma kaunid kĂŒbarad ja pearĂ€tid.Heanipp juuste kaitsmiseks soolase vee ja kloori eest on aga juuksed enne lainetesse vĂ”i bas seini sukeldumist mĂ€rjaks teha. VĂ”ib kĂŒll kĂ”lada veidralt, kuid neil, kes ujumismĂŒtsi kanda ei taha, soovitatakse juukseid nii enne kui ka pĂ€rast ujumist loputada puhta veega. PĂ”hjus peitub selles, et kui juuksed on enne puhta veega lĂ€bimĂ€rjaks tehtud, imavad need sisse olu liselt vĂ€hem mere- vĂ”i basseini vett. Me kĂ”ik oleme rannast vĂ”i spaapuhkuselt tulles avastanud, et kaunis soeng on asendunud kahuse puhmakaga. Nii kloor kui ka sool kuivatavad juukseid, mistĂ”ttu ongi parem juukseid nende eest kaitsta.
Allikad:healthline.comhairstory.com,derma.ee,


KÔige parem viis juuste kaits miseks on muidugi kahjustuse ennetamine. See tÀhendab, et juba enne pÀikese kÀtte minekut tuleks mÔelda juuste kaitsmise peale. SeetÔttu oleks
Ka loomulikult heledama te juustega inimesed peaksid pÀikesekaitsega aktiivsemalt tegelema kui need, kel paksud ja tumedad juuksed. Heledad toonid on pÀikesekahjustuste le vastuvÔtlikumad. Tumedad pakuvad seevastu suuremat loomulikku kaitset.
Kuidas kahjustatudpÀÀstajuuksed?
~ pĂ€rast juuste pesemist loputa vĂ”i piserda juuk seid riisiveega, masseeri see juustesse ja pea nahka ning jĂ€ta paariks minutiks toimima. Lopu ta juuksed hoolikalt puhta veega. Korda hooldust 1â2 korda nĂ€dalas.
Kuigi selgete tulemustega uuringuid veel lÀbi vii dud ei ole, sisaldab riisivesi vÀidetavalt hulgaliselt kasulikke aineid, mis mÔjuvad vÀga hÀsti nii juuste le kui ka nahale.
hea valida ĂŒks tootesari ja selle juurde jÀÀda. Isegi kui juuksed on vĂ€rvitud kodustes tingimus tes, vĂ”iks juukseid hooldada vĂ€rviga samast sarjast pĂ€rit too detega. See on vajalik seetĂ”ttu, et ĂŒhe sarja tooted on loodud ĂŒksteist tĂ€iendama ja pakkuma koos terviklikku hooldust.
Viimasel ajal on hakanud populaarsust koguma juuksehooldustrend, mille juured ulatuvad tegelikult iidsetesse aegadesse. Aasias on naised juba sajan deid kasutanud riisivett, et kiirendada juuksekasvu, muuta need paksemaks ja anda neile tervislik sÀra.
~ vala umbes 250 grammile riisile peale 500 ml vett ja lase segul vĂ€hemalt 5 minutit seista (vĂ”i malusel kuni pool tundi). Kurna vĂ€lja riisiterad ja pane soovi korral kaanega anumasse. Riisivesi sĂ€ilib kĂŒlmikus kuni viis pĂ€eva;
Piisava koguse rĂ€ni tagamine on eriti olu line vananedes, kuna rĂ€ni kogus kehas vĂ€ heneb vanusega. Sellega kaasneb sidekoe elastsuse ja vastupidavuse vĂ€henemine. Langeb ka sidekoe vĂ”ime vett ja keratiini siduda.Apteekides on rĂ€ni saadaval nii kapsli tes kui ka geeli kujul. Teadlased on aga veendunud just rĂ€nigeeli positiivses toi mes, kuna sel juhul on rĂ€ni juba lahusta tud ning saab organismis kiiremini mĂ” juma hakata. RĂ€nigeeli vĂ”ib juuste, kĂŒĂŒnte ja naha toetuseks kasutada ilma piiranguteta. Arvestama peab sellega, et loomulik ilu ei teki ĂŒleöö â naha regene ratsioon kestab 28 pĂ€eva ja juuksed kas vavad veidi rohkem kui ĂŒhe sentimeetri kuus. SeetĂ”ttu on soovitav vĂ”tta rĂ€nigeeli 3â6 kuu jooksul.
âą ĂŒldine nĂ”rkus
RĂNI â ILU ALUS
rĂ€ni sidekoe tervise ning seelĂ€bi kĂŒĂŒntele hea toitainetega varustamise. Teiseks pa randab rĂ€ni keratiini-proteiini kompo nentide sidumist, muutes kĂŒĂŒnestruk tuuri tugevamaks.
Paljud naised kurdavad Ă”hukeste, kat kiste juuste ning pehmete, hambraste kĂŒĂŒnte ĂŒle. On teada fakt, et paljudel on Ă”hukesed, elutud ning tuhmid juuksed vaatamata sellele, et hoolitsetakse juuste eest vĂ€lispidiselt jaĆĄampoonide,spetsialsetepalsamiteravivedelikega
âą murduvad kĂŒĂŒned, kĂŒĂŒnevaod
⹠Ôhukesed, kuivad, tuhmid ja katkevad juuksed
naha, mis on siledam ja nĂ€eb noorem vĂ€lja. Sa muti soodustab sidekoe kiudude kolla geeni ja elastiini moodustumist.Tervejatugev sidekude ei taga ĂŒksnes toidetud ja kaunist nahka ning tuge vaid juukseid, vaid on ka tugevate kĂŒĂŒnte eeldu seks. Nagu marrasnahk, nii saavad ka kĂŒĂŒned toitaineid sidekoe kihtide vahendusel. RĂ€ni on sĂ”rme- ja varbakĂŒĂŒnte kasvamise jaoks ĂŒks olulisemaid elemente. Esiteks tagab
REKLAAM
VĂIMALIKUD MĂRGID RĂNI PUUDUSEST:
Millal keha rÀni vajab?
Kas teadsid, et juuste problee mid vĂ”ivad olla tingitud hoo pis vitamiinide vĂ”i mineraa lide puudusest organismis. Juuksed, kĂŒĂŒned ja nahk saa vad olla terved siis, kui keha on nende olu liste elementidega piisavalt hĂ€sti varusta tud. RĂ€nil on siin oluline roll, sest rĂ€ni soodustab tervete, tugevate ja lĂ€ikivate juuste kasvamist ning parandab juuste stabiilsust, struktuuri ja vĂ€ljanĂ€gemist. RĂ€nil on hea omadus viia toitaineid juuk serakkudeni â kuni juuksejuurteni vĂ€lja.
âą hammaste ja igemete probleemid
Sidekude toetab kogu meie keha kui vamades,vetthoidja.ninglinerakkudevaheâtsementâonveevarudeRĂ€niseobsidekoerakkuandestuge
⹠lÔtv sidekude, nÔrgad liigesed, kÔÔlused





MisPINGEID!MAANDAMEmeisstressitekitab ja kuidas sellega toime tulla?
M
Ebatervislikud viisid stressi maandamiseks on kĂ”ik need, mis on meie emotsio naalsele ja fĂŒĂŒsilisele tervisele kahjulikud ja mis tekitavad murekohti juurde. KĂ”ige sageda mini hakatakse pingeid maanda ma alkoholiga, alguses vĂ”ib-olla pokaal veini vĂ”i ĂŒks Ă”lu Ă”htu jooksul, kuid siis mĂ€rkama tult hakkavad kogused ja sagedus kasvama, kuniks teisiti ei peeta lÔÔgastumist enam vĂ”imalikuks. MĂ”ned maandavad stressi spordiga, milles justkui ei ole midagi halba, sest sport ja liikumine on igati kasulikud, kuid kui tekib juba treeningsĂ”ltuvus, vĂ”ib see lĂ”puks nii emotsionaal sele kui ka fĂŒĂŒsilisele tervisele
kahjustavalt mĂ”juda, nii nagu kĂ”ik teisedki sĂ”ltuvused. KĂ”ige tervis likum on saada endast teadliku maks, vĂ”tta aeg maha ja leida ĂŒles pĂ”hjused, mis elus praegu kĂ”ige rohkem stressi tekitavad. Selleks vĂ”ib alati kasutada psĂŒhholoo gi, superviisori vĂ”i coachâi abi,
kellega koos saab ĂŒle vaadata oma vajadused, ressursid ja toimetule kustrateegiad.
Mis juhtub, kui stressi ei maan data?
Kui me teadlikult ei oska oma pin getega toime tulla ja neid enneta da, siis ĂŒlemÀÀrase stressiga vĂ”ib meid tabada lĂ€bipĂ”lemine ja/vĂ”i depressioon. SĂŒmptomid hakka vad vaikselt mĂ€rku andma â kaob energia, jĂ”ud, tahe, motivatsioon, tekib vĂ€simus, kurnatus, Ă€rritu vus, meeleolulangus â ja kui Ă”igel ajal ei mĂ€rgata, et midagi on valesti, vĂ”ib ĂŒhel hetkel ka duda töövĂ”ime ja/vĂ”i elutahe. Eks meie keha ja terviseprob leemid on esimesed indikaato rid, mis nĂ€itavad, et aeg oleks vaja maha vĂ”tta ja vaadata ĂŒle oma senine elukorraldus. Tuletan siinkohal meelde viis vaimse tervise vitamiini (peaasi.ee): head
Ada Kesonen on psĂŒhholoogina töötanud alates 2008. aastast.
illised on ebatervislikud viisid stressi miseks?maanda
Pole ilmselt ĂŒhtegi tĂ€iskasvanud inimest, kes aegajalt stressi ei kogeks. Oleme seda kĂ”ik kĂŒll omal nahal tundnud, kuid tihti tĂ€iesti erinevatel viisidel. See, mis kelleski stressi tekitab ja kuidas sellega toime tullakse, on vĂ€ga individuaalne. Kogusime kokku mĂ”ned eriilmelised stressikogemused ja selle maandamise viisid. Pingete maandamise olulisusest rÀÀkisime aga psĂŒhholoog Ada Kesoneniga.
TEKST: MARIANN VILBRE / FOTOD: ADAKESONEN.COM, SHUTTERSTOCK
Liisbeth, kommunikatsioonispetsialist34,

KĂ”ige rohkem vĂ€sitavad mind pĂ€e vad, kus pean ĂŒhte asja mitu korda sele tama vĂ”i klaarima kehvast suhtlusvĂ”imest tekkinud segadusi. Ausalt öeldes ei olegi ma leidnud vĂ€ga head stressi maandamise lahendust. MĂ”nikord kĂ€in jalutamas vĂ”i lĂ€ hen sĂ”brannadega kohvikusse juttu aja ma. Teinekord ootan aga lihtsalt, kuni keeruline olukord on möödunud ja pinged lahtunud.
62 â Eesti Naise Tervis VAIMNE TERVIS
Piret, tÀiskasvanute51,koolitaja
Laske luksusel muuta oma nahk pehmeks!
Weleda toodete edasimĂŒĂŒjad on Tallinna ja Tartu Kaubamaja (www.kaubamaja.ee), Tradehouse Ilukaubamajad (www.tradehouse.ee), I.L.U. kauplused (www.ilu.ee), Coop Maksimarketid, Prisma Peremarketid ja Selverid ĂŒle Eesti, erinevad loodustoodete kauplused, nagu Sinu Looduskosmeetika (www.sinulooduskosmeetika.ee), Ăkosahver (www.sahver.ee), Looduspere (www.looduspere.ee) jt, Loverte (www.loverte.ee) ja teised looduskosmeetika veebipoed.

Olen loomult ĂŒsna kinnine inime ne ja veedan hea meelega ĂŒksinda aega. Töö tĂ”ttu pean aga palju suhtle ma. Niisiis jĂ”uan Ă”htuti peaaegu ala ti vĂ€ikse peavaluga koju. Kodu ongi see, mis mind kĂ€imas hoiab. Vaik ne koht keset metsa â seal laen endatĂ€is.patareid






Toomas Rasmus, 27, teenindusjuht
Kuidas teie stressi maandate? Ma olen aastatega Ă”ppinud tundma enda pinge- ja stressitaluvust: palju ma jaksan, kuhu ma panustan ja kus on minu vĂ”imete piir. Ostsin endale paar aastat tagasi nutikella ja proovin liiku da iga pĂ€ev 10 000 sammu, kĂ€in palju jala. Minu hea toimetuleku baastalaks on 8â9 tundi und ja seda jĂ€lgin hoolega. PsĂŒhholoogitööd tasakaalustan hoopis teistsuguste tegevustega, nĂ€iteks aas
suhted, tasakaalustatud toitumine, uni ja puhkamine, meeldivate emotsioonide kogemine ja liikumine.
taid olen osalenud reklaamivĂ” tetel, ekstrana mĂ€ngufilmides, seriaalides. Lisaks kĂ€isin mitu aastat salsat tantsimas. Tantsi mine on vĂ€ga tĂ”hus maandus ja mĂ”jub hĂ€sti nii emotsio naalselt kui ka fĂŒĂŒsiliselt. KĂ€in teatris, kinos, reisimas. Looduses tahaksin alati roh kem aega veeta. Mul on vĂ€ga tore sĂ”pruskond, kellega koos ajaveetmist naudin â ja see annab energiat. Aeg-ajalt kirjutan luuletu si ja olen vĂ€lja andnud kaks luuleko gu, ka see on teraapiline tegevus.
Minus tekitab stressi paljude inimestega intensiivne suhtlemine, ajanappus, liiga palju de ĂŒlesannete vĂ”tmine, vĂ€simus. See, kuidas ma stressi maandan, oleneb sellest, mis mu stressi allikas on olnud. Kui on olnud palju suhtlemist ja inimesi mu ĂŒmber, siis kĂ”ige rohkem tahan lihtsalt vaikses toas olla ja mitte midagi teha, aknast vĂ€lja vaadata, linde vaadel da, aias istuda. MĂ”nikord jalutan poodides, aga ma ei nĂ€e asju, ma lihtsalt vaatan neid ja ei mĂ”tle midagi. Kui on olnud palju nĂ€rveldamist ja pinget, meeldib mulle vĂ€ga valjult muusikat kuulata. Enamas ti siis klappidest vĂ”i nĂ€iteks ka autos, nii et klaasid vĂ€risevad. Viimasel ajal olen avastanud ka vĂ”lu.jalutamise

WELEDA SKIN FOOD HOOLDUSSARI













































Kas oled tundnud, et Sa kĂŒll niisutad oma nahka tihti, aga see januneb siiski millegi enama jĂ€rele? Proovi supertoitu kuivale ja vĂ€ga kuivale nahale. Weleda Skin Food sarja tooted moodustavad nahale kaitsva barjÀÀri, suurendavad naha enda kaitsevĂ”imet, niisutavad ja toidavad seda tĂ”husalt.


UUS!
NĂŒĂŒd saadaval ka uus intensiivselt nahka toitev ja hellitav kehapiim.
VAIMNE TERVIS


Valikus sametpehme kehavÔi, huulevÔi, Skin Food universaalne kreem ja Skin Food light kreem, mida vÔib kasutada nii nÀole kui ka kehale.



TEKST: EESTI NAISE TERVIS / FOTO: SHUTTERSTOCK

eame, et vananevas ajus noorespaljunÀrvirakudpaljunevadneuronidaeglasemaltkuiajus.VÀiksem
Seleen neuronitestimuleeribkasvu
SELEENKASULIK
64 â Eesti Naise Tervis TEADUS JA TERVIS
QBI teadlased katsetasid ka seda, kas seleen vÔiks kuidagi mÔjutada kognitiivseid kahjustusi nende hiirte ajudes, kes olid lÀbi nud insuldi. Sel juhul vÔiks olla seleenil potentsiaali taastada min gil mÀÀral kognitiivset vÔimekust. Noored ja terved hiired on tavaliselt vÀga head Ôppijad ning jÀtavad asju kergesti meelde. Insuldi tagajÀrjel neil aga see oskus kaob. Sellegipoolest suutsid teadlased insuldi lÀbi teinud hiirtel taastada normaalse ÔpivÔime ja mÀluvÔimekuse.
Seda nĂ€itasid ajakirjas International Journal of Cardiology avaldatud KiSel-10 uuringu tulemused. Selles uuringus vĂ”tsid eakad inimesed seleenipĂ€rmi SelenoPrecise tablette koos koensĂŒĂŒm Q10-ga ja uuringu vĂ€ltel vĂ€henes testgrupis sĂŒdamesurmade hulk 54%.
ligikaudu 20 aastat teada, et tree nimine stimuleerib ajus neuro nite kasvu. SeetĂ”ttu tahtis rĂŒhm Austraalia teadlasi nĂ€ha, kas seleeni manustamine vĂ”ib ajule fĂŒĂŒsilise aktiivsusega sarnast mĂ”ju avaldada. Selgus, et vĂ”ib tĂ”esti.
Uus lootus inimestele Kirjeldatud uuring viidi lĂ€bi kĂŒll hiirtel, kuid Austraalia teadlaste meeskond loodab, et see avab tĂ€iesti uued ravivĂ”imalused kogni tiivsete funktsioonide taastamiseks nende inimeste jaoks, kes ei saa kas kĂ”rge vanuse vĂ”i nĂ”rga tervise tĂ”ttu olla fĂŒĂŒsiliselt aktiivsed.
Ent neuronid ei vĂ€si ĂŒllata mast. Queenslandi ajuinstituudis (Queensland Brain Institute, QBI) töötavatel teadlastel on Ă”nnestu nud stimuleerida neuronite kasvu, mislĂ€bi vĂ€heneb inimese kogni tiivsete vĂ”imete langus. Nad tegid seda nĂ”nda, et andsid katselooma dele seleeni â sedasama mikrotoit ainet, mida leidub ka meie toidus.
Mis oleks, kui toidus esineva aine saaks panna tableti sisse ja kasutada seda selleks, et pöörata tagasi aju vananemisprotsessi? Austraalia Queenslandi ĂŒlikooli teadlaste lĂ€biviidava uuringu esialgsed tulemused viitavad, et see on vĂ”imalik.
Kuigi teadus ei ole veel selle le, kuidas protsess tÀpsemalt toimub, jÀlile saanud, on juba
Kui nad andsid hiirtele seleeni, suurenes loomade ajus neuronite tootmine.
hulk neuroneid ei saa suure hulga erinevate impulssidega enam nii hÀsti hakkama ja aju tegevus hak kab aeglustuma. SeetÔttu pole me elu teises pooles tihtipeale enam nii teravad pliiatsid ja vÀlkkiired mÔtlejad kui varem.
Seleen ei ole organismile vajalik ĂŒksnes aju toimimiseks, vaid ka sĂŒdame-veresoonkonna tervise ja ĂŒldise hea sĂ€ilitamisekselukvaliteedi
Kas teadus on jÔudnud jÀlile AJU saladustele?VANANEMISET











Kas meditatsioon aitab KMAGADA?tÔesti

una Àrevust,kuhjunudtajatekspeamisteksunehÀiretepÔhjuspeetaksestressijavÔiksesile
tuua ĂŒhe huvitava uurimuse, mis viidi lĂ€bi Yaleâi ĂŒlikoolis. Uuri mus kirjeldab, kuidas meditat sioon vĂ€hendab aju n-ö vaikere ĆŸiimi vĂ”rgustiku aktiivsust. See aju erinevaid struktuure ĂŒhendav vĂ”rgustik tekitab olukorra, mil meie meel lĂ€heb uitama ja nii kerkivad ei-tea-kust pĂ€he ise eneslikud (enamasti negatiivsed) mĂ”tted ja kommentaarid. Aju on vaikereĆŸiimil siis, kui me ei mĂ”tle millelegi konkreetsele ja tĂ€helepanu lihtsalt hĂŒpleb mĂ”ttelt mĂ”ttele. TĂ€napĂ€eva inimese tava pĂ€rane seisund, kas pole?
66 â Eesti Naise Tervis TEADUS JA TERVIS
neid hĂ€dasid mainivad ka kĂ”ik mu unetud kliendid. Hulk teadus töid on tĂ”estanud, et tĂ€nu vaike reĆŸiimi vĂ”rgustiku rahustavale mĂ”jule on meditatsioon sisemise rahu kasvatamisel tĂ”hus abiva hend. See teeb temast ka tĂ”husa unerohu.Ajutöötleb vĂ€ljast tulevaid stiimuleid ja see info liigub aju koorde ehk âmĂ”tlevasse ajusseâ. Ajukoor suunab info mandeltuu male, mis tekitab hormoonide voolu sisenĂ”renÀÀrmetest, et luua sobiv emotsioon ja olla valmis te gutsemiseks. Kuid sageli reagee rib mandeltuum, aju ohukeskus, irratsionaalselt ja destruktiivselt, lĂŒĂŒes hĂ€irekella ka siis, kui tegelikku ohtu polegi. Tulemuseks vĂ”ib olla hirm, Ă€revus ja ĂŒlemÀÀ rane stress. 2011. aastal tuvasta sid Harvardi ĂŒlikooli teadlased mediteerijate ajupilte uurides, et meditatsioon vĂ”ib tuua kaasa tegelikke muutusi ajustruktuuris, sealhulgas vĂ€heneb ajurakkude maht just mandeltuumas. Seegi aitab kasvatada sisemist rahu ja tasakaalu. Uuringus osalejad tunnistasid, et pĂ€rast mediteeri
ma Ôppimist ja selle regulaarset praktiseerimist on nende ene setunne tuntavalt paranenud ja sisemine rahu suurenenud.
Ăks kasu veel. Kui organism toodab pidevalt stressihormoone ja âvĂ”itlebâ, ei suuda keha enam lĂ”dvestuda. Krooniline lihaspinge tekitab eeskĂ€tt fĂŒĂŒsilist valu ja ebamugavustunnet, aga kasvatab ka vaimset stressi. Tean omast kĂ€est, et krooniline lihaspinge vĂ”ib rikkuda une pikaks ajaks. Teadusuuringud nĂ€itavad, et lihaste lĂ”dvestudes aeglustuvad ajulained ning alanevad pulsisa gedus, hapnikutarbimine ja vere rĂ”hk. Kogu organism tunneb end tasakaalus ja lÔÔgastunult, veres ringleb vĂ€hem stressihormoone ja rohkem heaoluhormoone. Just sellises lÔÔgastunud seisundis saab keha end parimal moel tervendada. Miks ei peaks uni paranema?Meditatsiooni positiivne mĂ”ju ja tĂ”husus on leidnud uuringutes kinnitust ning kindlasti puuduvad sel negatiivsed kĂ”rvalmĂ”jud. Kas saame sama öelda (une)ravimite kohta?
Uurimusi meditatsiooni hĂŒvedest on ĂŒle maailma korraldatud juba pikki aastaid. Ăigupoolest on need hĂŒved teada iidsetest aegadest peale, kuid tĂ€napĂ€eva teadusel on Ă”nnestunud neid ka resonantsuuringute (MRI) ja elektroentsefalograafia (EEG) abil tĂ”estada.
TEKST: TERAPEUT KADRI KĂTT, joogateraapia.ee FOTO: SHUTTERSTOCK
Paraku on meie aju kujune nud evolutsiooniliselt nii, et kui lasta tal iseseisvalt toimetada, keskendub ta pigem ohtudele kui headele asjadele ning mÀletab selgemalt negatiivset kui posi tiivset. Kui me seda aju eripÀra ei teadvusta ja sellega ei arvesta, sipleme peagi stressi, Àrevuse ja pideva muretsemise vÔrgus. Just
tempurshop.ee -15padjadKOOLIKAMPAANIAjamadratsidkuni%












Tallinn TÀhesaju 6 004 123 TÀhesaju tee tahesaju@maxilla.ee11 Tallinn Novira Plaza 6 601 006 Tartu mnt tallinn@maxilla.ee25 Tallinn Rotermanni 6 232 302 Laeva 2 rotermanni@maxilla.ee Tartu 7 371 101 Soola tartu@maxilla.ee8 Elva 7 356 777 Kesk 27/1 elva@maxilla.ee Usalda oma naeratus professionaalide kÀtte









