Õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused ■ Karin Ruul Eesti e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Eesti e-Ülikooli koolitussüsteemi korrastamiseks ja konsortsiumi liikmeskoolide õppejõudude professionaalsuse hindamiseks on e-Ülikooli alustanud õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste väljatöötamist. Pädevuste väljatöötamisel on aluseks võetud Tiigrihüppe SA poolt välja töötatud õpetajate haridustehnoloogilised pädevused. Õppejõu haridustehnoloogilised pädevused jagunevad kolmeks tasemeks: 1. tase – baastase 2. tase – edasijõudnud tase 3. tase – eksperdi tase Pädevussüsteemis eristatakse nelja rolli: 0. õppejõud on e-õppes esimesi samme tegev õppejõud, kes pole jõudnud veel esimesele tasemele. 1. e-õppejõud on algaja õppejõud e-õppes, kes on
jõudnud esimesele pädevuse tasemele (baastase). 2. e-õppe klubiliige (edasijõudnud tase) rakendab aktiivselt e-õpet, loob õpiobjekte ning osaleb temaatiliste võrgustike töös. 3. tugiisik, mentor, koolitaja on eksperdi tasemele jõudnud õppejõud. Kõik õppejõude haridustehnoloogiaalal koolitajad peavad olema jõudnud 3., st eksperditasemele. Pädevused on jagatud järgmiste teemade kaupa: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 2. Õpikeskkonna kujundamine 3. Õpetamine 4. Tehnoloogia sotsiaalsed ja eetilised aspektid Ühelt tasemelt teisele liikumise aluseks on õppejõu e-portfoolio, kus õppejõud peab dokumentee-
rima oma pädevusi (e-õppealased teadmised ja oskused) vastavate materjalide ja muude dokumentidega (nt tunnistused seminaridel ja koolitustel osalemise kohta, publikatsioonid jm). Igal tasemel on põhipädevused, mis on kohustuslikud ja lisapädevused. Õppejõud peab demonstreerima 100% põhipädevustest ning 50% lisapädevustest. Samuti peab õppejõul kõikidele tasemetele taotlemisel olema kaks soovitajat, kes on pädevuste kõrgematel tasemetel. Igale tasemele jõudnud õppejõud saavad sellekohase tunnistuse ja juurdepääsu tasemele vastavatele soodustustele, mis pannakse paika iga aasta alguses Eesti e-Ülikooli nõukogu poolt. Näiteks on plaanis pakkuda veel soodsamalt e-õppealaseid koolitusi ning võimalust osaleda rahvusvahelistel konverentsidel. Analoogne pädevuste süsteem on plaanis 2006. aasta lõpuks luua ka Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi raames.
Haridustehnoloogi tööst Eesti e-Kutsekoolis ■ Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Kes on haridustehnoloog ja millega ta tegeleb? Haridustehnoloog on töötaja, kes koordineerib e-õpet koolis ja vastutab selle eest, et projekt “E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes (e-VÕTI)” edukalt kulgeks. Kuigi haridustehnoloogid võeti tööle koordineerima eKutsekooli projekti, ei tähenda see sugugi seda, et haridustehnoloog tegeleb ainult projektitööga koolis. E-õpe on väga lai mõiste. Seda on defineeritud erinevalt, kuid mina lähtun definitsioonist, mis on e-õppe arengukavas Õppiv Tiiger fikseeritud. Eõpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi, mille eesmärgiks on tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele. Haridustehnoloogi vastutusala ja tööpõld on üsna lai. Kuidas e-õppealast tööd organiseerida ja arendada kutsekoolis? Annan oma artiklis lühikese ülevaate Pärnumaa Kutsehariduskeskuse näitel, kus olen sellel ametil töötanud alates käesoleva aasta jaanuarist. Haridustehnoloogina tööle asudes seadsin endale esmaseks ülesandeks hetkeolukorra väljaselgitamise/kaardistamise, et oma järgnevat tegevust e-õppe alal planeerida. Esmalt koostasin küsimustiku eFormularis ja saatsin selle kooli personalilisti laiali. Küsimustik asub aadressil http://www.eformular.com/varje/pkhkkysitlus Kooli personalilist on kõige kiirem info edastamise kanal. Küsitluse tagasisidest selgus, missugune on õpetajate tase e-õppe alal ja millist tuge nad tulevikus vajavad. Küsitluse käigus veendusin, et õpetajatel on suur huvi e-õppe vastu ning selle rakendamiseks, kuid kogemusi ja oskusi veel napib. Analüüsitud ja kaardistatud tulemuste põhjal sain koostada edasise tegevuskava oma töö planeerimiseks, millest esimesele kohale seadsin sisekoolituste läbiviimise. Sisekoolituste ajaks planeerisin kindla aja igal nädalal, selleks et tekitada e-õppealane sisekoolitussüsteem. Koolituse teemad pakkusin juba küsitluse käigus välja. Lähtusin eelkõige sellest, et näidata võimalikult palju erinevaid e-õppe kasutamise võimalusi õppetöö efektiisemaks läbiviimiseks. Nendeks on olnud erinevate õpitarkvarade tutvustused, mõistekaartide tarkvara kasutamise võimalused õppetöös, sotsiaalsete tarkvarade kasutamise/kaaskirjutamise võimalused, enesekontrolli ja tagasiside testide koostamine erinevate programmidega, MS Word’i võimalused õppetöös, õpiotstarbelise esitluse loo-
mine, e-õppe sisupaketi loomine programmiga eXe jpm. Tänaseks on erinevatel sisekoolitustel osalenud üle 60% kooli õpetajaskonnast. Kogemused näitavad, et ka õpetaja vajab aeg-ajalt individuaalset lähenemist, sest tasemed ja soovid ennast arendada on väga erinevad. Pakun alati välja võimaluse individuaalseks konsultatsiooniks ja vestluseks. Nii mõnigi huvitav õppematerjal ja idee on tulnud ilmsiks individuaalse vestluse käigus. Sisekoolituste tulemusena on kujunenud välja sisutootmise kogukond, kes hakkab looma juba e-kursuseid ja õpiobjekte. Koolisiseselt on loodud ka e-õppe huviliste ajaveeb, kus on võimalus üksteisele ideid, uudiseid ja näpunäiteid jagada. Ajaeebis on kajastatud sisutootmise ajakava. Ajaveebiga on võimalus tutvuda aadressil http://ekursus.blogspot.com Pärast iga tähtaega saame kokku, arutame, jagame oma kogemusi, ideid üksteisele, sest kolleegi toetus on väga oluline. Meeskonnatöö on parim viis eesmärgini jõudmiseks. Selleks, et abi oleks alati ühe hiireklõpsu kaugusel, olen õpetajatele loonud juurdepääsu e-toele, mis asub aadressil http://koolielu.edu.ee/oppetipp/eope. html Sealt leiab õpetaja kiiresti vajalikud kasutusjuhendid ja kiire tee e-õppe keskkondade juurde. E-õppe keskkondadest kasutame esialgu õppetööks VIKOt, sest alguseks on see kõige lihtsam võimalus e-õppe rakendamiseks nii õpetajale kui ka õpilasele. Projekti raames aga loome e-kursuseid juba IVAsse ja Moodlesse. E-õpe ei ole mitte pelgalt ainult e-keskkonna kasutamine, vaid kaasaegse tehnoloogia kasutamine õppetöös. Selleks, et aineõpetajad saaksid oma ainetunde ka arvutiklassis läbi viia, koostan iga uue tsükli alguses arvutiklassi kasutamise graafiku, selleks et aineõpetajad saaksid paremini oma tööd planeerida. Tiigrihüppe SA-ga on meie koolil sõlmitud koostööleping, mille käigus maakondliku koolituskeskusena hakkame korraldama täiendkoolituskursuseid Digitiiger. See on uus innovatiivseid õppemeetodeid ja vahendeid siduv täiendkoolituskursus üldainete õpetajate. Lähemalt saab selle kursuse kohta lugeda aadressilt http://www.htk.tlu.ee/digitiiger Projekti edukaks kulgemiseks varustas Tiigrihüppe SA kooli puutetahvli, sülearvuti ja projektoriga, mis on paigaldatud samasse arvutiklassi, kus on õpetajatel võimalik ainetunde läbi viia, kasutades kaasaegseid IKT vahendeid. Olen õnnelik haridustehnoloog, sest minu ümber on uuendusmeelsed ja aktiivsed õpetajad ning igati toetav kooli juhtkond, kellega on rõõm koostööd teha ja e-õpet arendada.
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
|