e-õppe uudiskiri nr 36

ISSN 1736-6186

Number 36 | KEVAD 2015

uudiskiri.e-ope.ee

Õpilaskonverents –

kuidas me tegelikult õpime?

G lk 2

E-ohutuse reeglite loomine koolis G lk 13

HITSA võrgustikud – innovaatorite kasvulava G lk 20

E-õppe persoon ja aasta õpetaja Kristi Rahn G lk 26

AVA A R TIK K E L

WW ENE KOITL A HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja

VOSK saabub kooli, sest NUTT tuleb peale Tehnoloogiaseadmete kasutamine on muutunud meie igapäevaelu osaks. Digiseadmeid kasutavad suured ja väikesed – lastest kuni täiskasvanuteni välja. Noorem generatsioon on väga nutikas uue tehnoloogia tarbimisel, seetõttu on igati kohane tarvitada mitmetähenduslikku väljendit NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija.

Siinjuures ei maksa pead liiva alla peita ja väita, et NUTT ei tule peale. Tuleb küll ja üha suurema hooga. Me peame õpetama õpilasi, kes tarbivad nutiseadmeid iga päev ja seda enamasti meelelahutuseks. Et pöörata see õppimise kasuks, on kasutusele võetud lähenemine VOSK ehk Võta Oma Seade Kaasa. VOSK on teinud meie koolides nähtavat võidukäiku.

Reaalsete tegevuste kaudu mõeldakse, kuidas õppeprotsessis õpilase oma seadet efektiivsemalt rakendada.

VOSKi rakendamiseks on kaks võimalust – haridusasutus otsustab soetada ise vajalikud nutiseadmed või sõltub kõik lastevanematest ja nende võimalustest. Eestis kasutatakse rohkem teist varianti, aga üksikud haridusasutused on läinud ka esimest teed. Kindlasti on esimene variant haldamise ja kasutamise poolest lihtsam, kuid teine variant loob võimaluse jagada kulusid lastevanematega ning suunata vabaressurss otsestele õppetegevustele või õpetajate täienduskoolitustele. Mõnes vallas on kasutusel mudel, kus kohaliku omavalitsuse ja lastevanemate koostöös soetatakse vajalikud seadmed õpilastele ühishanke raames. Nii võidavad sellest kõik – nii koolipidaja kui ka lapsevanem.

Kui haridusasutus teeb otsuse, et hakkab kasutama õppetöös VOSK-lähenemist, on väga oluline peale õpetajate julgustamise teha tihedat koostööd ka lastevanematega.

Samas ei tohi ära unustada, et haridusasutus peab lisaks soetama nutiseadmete tagavarakomplekti, et tagada kõikidele õpilastele nutiseadmete kasutamise võimalus. VOSKi juurutamisel on tähtis kokku leppida ka kasutamise reeglid.

Kindlasti on siin tähtsaks teemaks turvalisus ja käitumine veebis, milliseid internetilehekülgi külastatakse õppetöö ajal ja milliseid mitte, mis toimub vahetundide ajal, et koolipäev oleks mitmekesine ja põnev, ning kuidas tagada, et nutiseadmes oleks ikka piisavalt voolu. Kipuvad ju lapsed kasutamise hoos unustama, et seadet on vaja vahepeal ka laadida.

Haridusasutusel kaasneb VOSKi rakendamisega päris mitu lisateemat, mis tuleb koos õpetajate ja juhtkonnaga üle vaadata. Kõige tähtsam on see, et õpetajad hakkaksid nutiseadmeid õppeprotsessis kasutama. Kui lapsevanemaga, kes on teinud investeeringu nutiseadmesse, lepitakse kokku, et haridusasutus hakkab rakendama VOSKi, siis tekib neil ka huvi, mida täna koolis seadmega tehti. Kui vastuseks on “Eriti mitte midagi, paar korda otsisin Google’ist midagi”, siis lapsevanemat see ei rõõmusta. Seetõttu tuleb tõsiselt mõelda õpetajate koolituse ja enesetäiendamise peale, vaadata üle haridusasutuse internetiühendus ja WiFi-võrgu võimalused ning koondada erinevaid digitaalseid õppematerjale. Enne kui VOSKi hakata õppeprotsessis rakendama, peaks haridusasutus vähemalt kaks-kolm kuud eelnevalt tööd tegema, et siis minna oma plaaniga õppijate ja lastevanemate ette.

Eelmisel sügisel kinnitatud riikliku õppekava 8. pädevus on digipädevus, mis aitab kaasa ja annab tõuke VOSK-lähenemise laiapõhjalisemale rakendamisele õppeprotsessis, et õppijatest kasvaksid 21. sajandi oskustega kodanikud ning neil oleks valmisolek konkureerida globaalsel tööturul.

2|

Õpilased õpetavad õpetajaid 15. aprillil toimub Tallinnas HITSA kevadkonverentsi eelkonverents õpilaselt õpetajale – “Kuidas me tegelt õpime?”. Uurisime, kuidas õpilastel ettevalmistused lähevad ja mis IT-salanippe õppimisel kasutavad.

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Liina-Liis Nõmm teeb konverentsil koos oma eesti keele õpetaja Anu Kellaga ettekande “Mil määral valmistab tänapäeva kool õpilaste ja õpetajate arvates noort inimest ette iseseisvaks eluks”. Liina-Liis viib kuulajateni info, mida õpilased asjast arvavad, mis võiks teisiti olla. Anu Kellalt tuleb õpetajate visioon, kuidas aasta või viiekümne pärast võiksid koolis asjad olla.

7. klassi õpilased Nils Holger Kõomägi, Aleksander Ott Maripuu ja LindaRiina Võeras juhivad töötuba 40 õpetajale “Kuidas tehakse kodutöid?”.

Liina-Liis: Olen HITSA tegemistega seotud olnud üle aasta, olin ka eelmisel aastal kevadkonverentsil abiks. Õpetaja Ingrid Maadvere ühel päeval ütles, et on plaan teha selline konverents. Ta võttis mind ja veel paar õpilast esimesele koosolekule kaasa ning sealt hakkas asi jooksma.

Mina suhtun sellesse väga positiivselt, et õpilased õpetavad terve päeva õpetajaid. See on meie võimalus anda tagasisidet, kuidas meie asju näeme.

Nils Holger: Meil on varasem kogemus esinemisega, oleme Mektorys esinemas käinud, mina olen käinud rääkimas, kuidas õppisime programmeerima. Ingrid teadis, et meil on kogemus ja meie peale võib loota.

Aleksander Ott: Ühel söögivahetunnil tuli Ingrid minu juurde ja ütles, et sel aastal on õpilaskonverents. Mõtlesin, et võib täitsa tore olla. Arutasin, millest rääkida, ja kutsusin Nilsi ka.

Kas õpetajad vajavad õpetamist, kuidas lapsed nuti- ja IT-vidinaid õppimises kasutavad?

Liina-Liis: Minul on õpetajatega vedanud, olen väga rahul. Kui klass on andnud õpetajale tagasisidet, siis seda on kuulda võetud. Õpilased märkavad asju, mida õpetajad ei pruugi märgata. Midagi, mis meie jaoks on enesestmõistetav, aga nende jaoks mitte, ja vastupidi ka.

Aleksander Ott: Huvitav ja põnev mõte, mis teeb konverentsi erilisemaks ja teistsuguseks. Arvan, et õpetajatele see isegi meeldib. Näevad kooli ka teise nurga alt, õpilase vaatepunktist.

Nils Holger: Loodan, et õpetajad võtavad meid hästi ja rahulikult vastu, kuigi võivad kuulda palju uusi asju.

Vasakult: Aleksander Ott Maripuu, Liina-Liis Nõmm, Nils Holger Kõomägi.

Fotod: Madli Leikop

UUDISED

Kuidas te siis tegelikult õpite, kas see, mida koolis teete ja mis väljapoole paistab, ei olegi õppimine?

Liina-Liis: Oleneb teemast ja ainest. On aineid, kus on rohkem paaris- ja grupitöid, siis teed õhtul grupiga Facebookis Google Docsiga esitluse valmis. Minu klass on alati hästi tugev klass olnud, igaüks on enda eest väljas. Et õhtul koos teeme ülesanded ära, keegi ütleb ette ja ridamisi läheb mahakirjutamiseks, seda pole olnud, vähemalt ma ei tea, et oleks. Jah, aitame üksteist, kui on vaja, seletame teemasid, aga igaüks vastutab enda eest ise.

Nils Holger: Tegelikult kasutame hästi palju elektroonikat ja arvuti kaudu suhtlemist. Kui ei tea midagi, küsid suhtluskeskkonnas sõbralt või otsid internetist. Nüüd on palju rakendusi ja äppe, mida kasutada õppimisel. Neist räägime oma töötoas ka. Õpetajad näevad töötoas õppimise teist külge: kõik ei käi töövihikute abil, palju on õpilaste endi välja mõeldud omalaadseid õppimisvõimalusi.

See ei tähenda, et kasutan mingit kodulehte ja kopeerin-kleebin. Paljud õpivad Skype’i abil: teevad rühmakõne, igaüks on oma arvuti taga, aga arutavad koos, samas teevad paralleelselt kirjalikku grupitööd, mõtlevad, mida kirja panna. Igaühel on omad teadmised, mida saab kasutada.

Aleksander Ott: Ma arvan, et õpetajad isegi aimavad, mis vahendeid me õppimiseks kasutame, aga nad ei pruugi selles kindlad olla. Tehnoloogia on nii arenenud, et mõne silmapilgu jooksul saan ükskõik kus suhelda kaaslasega, kes elab teises linna otsas, ta saab kohe seletada, mis õppida jäi või kuidas ülesannet lahendada.

Liina-Liis: Minu klass – meie oleme vana kooli omad. Guugeldan küll vajadusel valemeid, aga mingeid erilisi programme õppimiseks ei kasuta. Aeg on nii kiiresti edasi arenenud. Kui mina 2003. aastal kooli tulin, oli IT üsna null, nüüd, 2015. aastal õpetatakse programmeerimist. Selle arengu toob konverents hästi esile.

Liina-Liis, sina arutled konverentsil, kas kool valmistab õpilasi ette tegelikuks eluks. Missugune oleks praegu lühikokkuvõte?

Liina-Liis: Arvamusi on olnud vastakaid. Meie koolis tehtud küsitlusest tuli välja, et IKT on tundides kasutusel hüplikult. Näiteks praktiline keemia on arvutiklassis, 11. klassis oli Wolframi projekt (statistikahariduse projekt) arvutiklassis, aga keeleklassidel ei ole arvutiklassis tunde.

Nii et see on väga õpetajapõhine. Nooremad kirjutasidki, et neil on piisavalt IKTd, gümnaasiumiosa, et võiks rohkem olla. Põhiarvamus oli, et võiks olla rohkem aineid, mis õpetaksid tulevikus hakkama saama, kasvõi et ei jääks pangatoimingutega hätta ja teaksin, mis on pensioni III sammas. Psühholoogiat ja majandust võiks rohkem olla.

Mida arvate ja loodate, kuidas õpetajad teie esinemistele reageerivad?

Liina-Liis: Loodan, et nad saavad aru, mis me öelda tahame. Esinejana on minu roll ikkagi infot edastada, kas teised 100% nõustuvad või mitte, ei ole meie teha.

"

Midagi hirmsat ei ole, räägimegi sellest, mida kasutame kodutööde tegemisel. Missuguseid rakendusi ja äppe kasutame, millised kodutööd meeldivad ja milliseid eelistaksime teha.

Aleksander Ott: Midagi hirmsat ei ole, räägimegi sellest, mida kasutame kodutööde tegemisel.

Missuguseid rakendusi ja äppe kasutame, millised kodutööd meeldivad ja milliseid eelistaksime teha. Eelistus oleneb inimesest. Minule meeldib õpiku järgi õppimine, kui on õpikust antud tekst ja ülesanded, mida peab täitma. Mõni tahab äppidega mängida, mõni töövihikut täita. Üritamegi rääkida kõikidest versioonidest, kuidas õpitakse.

Kas elu nutiseadmeteta on teie jaoks veel üldse mõeldav?

Nils Holger: Siiski on. Mina ei olegi nii seotud oma nutiseadmega, vaatan sealt, mis õppida anti, vahel mängin, vahel vaatan YouTube’i videoid. Kasutan rohkem arvutit. Nutiseade teeb kõik asjad lihtsalt kiiremaks.

Aleksander Ott: Eks muidugi saab hakkama, inimesed on ju enne nendeta hakkama saanud.

Aga keerulisemaks läheb.

Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi 3.c klassi õpilased Lysanna Holm, Lisett Nukki, Elis Ulla, Oliver Järg, Jarko Alt võtavad konverentsil osa töötoast “Kolmanda klassi nutipäev”. Õpetaja Petri Asperki juhendamisel näitavad nad koos klassikaaslastega, kuidas ja milleks 3. klassi õpilane nutiseadet kasutab. Sellest uudiskirjale rääkima olid nad ka nõus, ja kõigepealt loetlesid, kellel mis nutiseade või IT-vahend on, olgu kodus või päris isiklik.

Kokku sai korralik hulk riistvara: neli nutitelefoni, neli sülearvutit ja üks tahvelarvuti.

Küsimustele, kas koolipäeva jooksul võivad

nutitelefonid kogu aeg lastel käeulatuses olla ja kuidas nad nutiseadmeid õppimiseks kasutavad, sain järgmiseid vastuseid: Võivad olla, aga ükskord juhtus nii, et kõigile hakati helistama, ja siis õpetaja ütles, et kui nii edasi läheb, tuleb telefonid kokku korjata.

Vahetunnis võime teha ükskõik mida, aga tunni ajal võib kasutada, kui on vaja. Ja vahel võib emale hästi tähtsa kõne teha.

Vahetunnis mängime vahel sama mängu koos telefonis, vahel kuulame muusikat.

Mina ei ole üldse vahetunnis telefonis, mängin lihtsalt sõpradega. Mängime harki-kulli ja plaastri-kulli. Et kui kolm korda on saanud kull sind puudutada, siis lähed haiglasse. Ja kui järgmine tuleb haiglasse, siis sina saad välja.

Arvutitunnis kasutame. Ükskord mängisime Kahooti. Meil on üks kord nädalas reedeti informaatikatund, üks tund oleme lauaarvutites, teine kord tahvelarvutitega meie klassis.

See on toredam tund, kui lähme arvutiklassi või kui õpetaja toob tahvelarvutid.

Mulle meeldib väga arvutiga tegeleda.

Sõbra käest sain programmi, teen Minecrafti animatsiooni.

Küsimus, mida nemad õpetajatele õpetaksid, võtab lapsed väga mõtlikuks. Äkki nad ei oska mingit programmi alla tõmmata? Äkki nad ei oska Minecrafti installida, seal mängida ja liikuda? Äkki nad ei oska programmeerida? Äkki ei oska nad mõnd äppi kasutada? Võibolla kardab mõni intervjuud anda? Aga üldiselt leitakse, et õpetajad oskavad küll ja ikka kohe kõike.

HITSA hariduskonverents algab 15. aprillil õpilaste poolt läbi viidava eelkonverentsiga “Kuidas me tegelt õpime?”, mille ettekandeid peavad ja töötube juhivad noored Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Nõmme Põhikoolist, Virtsu Koolist jm.

Eesmärgiks on õpilase vaatevinklist tutvustada õppimist ja õpetamist mõjutavaid tegureid ning seda, mida õpilased koolilt ja õpetajalt ootavad.

ww ww ww ww

ww

ww

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

|3

Kelle oma on õppimine?

Ilmingupõhisest õppimisest Otavan Opisto e-õppes ja võrgustikes Soomes asuv Otavan Opisto andis õpilastele õppimises vabad käed aastal 2007, kui e-õppes teostati täiskasvanute gümnaasiumi õppurite osalusel esimene ilmingupõhise õppe proovikursus. Uuritavaks ilminguks oli tookord Läänemeri. Esimese vaimustuse lahtumise järel on õppeasutuses nüüdseks uuritud ligi 40 erinevat tegeliku elu nähtust alates piraatlusest ja lõpetades nälja, janu ning heaoluriigiga. Mida siis kujutab endast ilmingupõhine õpe, sellest kirjutavad HITSA hariduskonverentsi välisesinejad, Soome eksperdid Taru Kekkonen ja Aki Luostarinen.

Ilmingupõhine õpe – mis see on?

Ilmingupõhise õppe all mõistetakse terviklikku, sageli õppeainete vahelisi piire ületavat, uurivat õppimise käsitlust. Uurimisobjektiks on reaalse maailma autentsed nähtused, nendega seonduv informatsioon ning oskusi õpitakse õppeainete vahelisi piire ületades. Õppijad tegutsevad aktiivselt, uurivad ning loovad uusi teadmisi. Õppimine algab õppija isiklikust huvist ning on tihti kogemusepõhine. Õpetaja ülesandeks on eelkõige olla õige suuna kättenäitaja, mitte varem “valmisnämmutatud” teadmiste edasiandja. Eesmärgiks on see, et õppijad tajuksid erinevate infokildude asemel tervikpilti, asjadevahelisi seoseid ja põhjuse ja tagajärje suhteid. Ilmingupõhist õpet võib ellu viia näiteks probleemõppena või uuriva õppemeetodi abil. Õppijal on ilmingupõhises õppimisprotsessis palju vastutust ja otsustusõigust. Oma õppimisprotsessi eest vastutuse võtmine nõuab õppijalt harjutamist ja enesejuhtimist. Õpetaja juhendamine sõltub õppija individuaalsetest vajadustest: mõnel on enam tuge vaja õpioskuste ja enesejuhtimise arendamises, teine vajab abi sisulistes küsimustes.

Kuidas toimub? Kuidas tundub?

Praegu uuritakse Otavan Opistos õppeaastas viis kuni kuus ilmingut. Tegevus koondub avatud ja avalikku võrgukeskkonda ilmiopohjaisuus. ning.com, kus õppijad Soomest ja mujalt maailmast pääsevad koos mingit nähtust uurima.

Ilming käivitatakse tihti ühiste mõttetalgutega, kus õppijate erinevad ideed koondatakse ühise (virtuaalse) laua ümber. Mõttetalgutel välja käidud ideedest leiab õppur lõpuks talle huvi pakkuva vaatenurga. Ilmingut hakatakse uurima õpetajate ja juhendajate toel õppijat ennast huvitavast vaatenurgast, kust uurimist laiendatakse ka uutele, õppija jaoks võõrastele radadele. Tundub, et see motiveerib õppijat tegelema ka õppeainetega, mis eelnevalt on olnud vastumeelsed.

“Minu jaoks on inglise keel selline õudusunenägu, et ma ei salli seda kohe üldse,” räägib juba rohkem kui kümmet ilmingut uurinud

4|

e-gümnasist Susku. “Aga ma otsustasin sellega tööle hakata. See võiks olla ilmingupõhisena talutavam, kui saan valida, mis mind huvitab.

Ma tegin inimestega intervjuusid reisimise tulevikust. Tegin neist kollaaže inglise keeles ning esitlesin seejärel ökoloogilise reisimise võimalusi Austraalias.”

Niimoodi kursust läbides on õppijale antud palju vabadust valida isiklik lähenemisnurk, tööviis ning lõpptoodangu vorm. See erineb tavapärasest Soome koolikultuurist, kus tihti õpetaja määrab, mida, millise aja jooksul ja mil viisil õpitakse. Näiteks nähtuse aeg ja energia käsitlemisel võib üks õppija hakata uurima aega ja energiat füüsikalises mõttes, teine oma hingelise heaolu, kolmas jätkusuutliku arengu ja energia säästmise seisukohalt. Igaühe vaatenurk ja tõlgendus loetakse sobivaks ning iga õppijat juhendavad sobivad aineõpetajad.

Ilmingupõhist õpet võib muidugi ellu viia ka rohkem piiritletuna, kuid oluline on, et uuritav ilming oleks reaalsest maailmast ning uuritakse õppeainete vahelisi piire ületades, koostöös. Ilminguprotsessis on oluline ühine ideede genereerimine ning kaaslaste aitamine ja tagasiside andmine teiste õppijate töödele.

Kuigi igaühel on oma vaatenurk, on õppeprotsess jagatud ja ühine.

Erinevad lähenemisviisid ja õppijakesksus Kooli üks ülesanne on arendada teadmistepõhist üldharidust. Eesmärgi saavutamisel piirdutakse siiski murettekitavalt sageli seostamata faktikildude päheõppimise ning nende testimisega. Ilmingus saab õppija ise valida, mida ta sel hetkel peab enda jaoks oluliseks õppida ja arendada, samuti viisi, kuidas uut infot luua ja omandatud oskusi nähtavaks teha. Õpetaja aitab õppijal valida neid pädevusi, mis tulevikku silmas pidades on olulised. Info tootmise ja töötlemise viise on mitmeid, alates maalikunstist videote filmimise, blogimise või ka traditsioonilise essee kirjutamiseni välja. Koostöös õpetajate ja kaasõppijatega otsitakse sobivad IKT vahendid ja võimalused, mille abil õppimine ja info tootmine ka distantsilt õnnestuks.

“Ilmingupõhist õpet alustasin rootsi keele ja jõustava (empowerment) fotograafia kursustega. Piltidele tegin Wixisse oma lehekülje.

Seejärel innustusin psühholoogiast, mida käsitlesin ilmingupõhises blogis. Ja lõpuks ilmingu pärliks kujunenud lugemisring. Selles sain oma loovuse tõeliselt valla päästa,” kirjeldab õppija Susanna ühe ilmingu tagasisides.

Erinevad lähenemisviisid ja õppijakesksus ei vähenda teadmistepõhiste valmiduste tähtsust, vaid annab õppijale võimaluse võtta ilmingut uurides kasutusele just neid tulevikus olulisi pädevusi ja teadmisi, mis on riiklikus õppekavas ette nähtud erinevates õppeainetes omandada. Kuigi igal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajal peaks olema teatud ühine ja mingis mõttes ka ühtsetel alustel mõõdetav teadmiste ja oskuste pagas, ei saa ega või neid teadmisi ja oskusi igaüks omandada alati täpselt samas taktis ja ühesugusel viisil.

Kogemuslikkus ja ilmingupõhisus tulevases riiklikus õppekavas Kogemuslikku ja mängulist õppimist, õppimisega seotud tunnete arvesse võtmist, laiapõhjalise pädevuse arendamist ja õppeainete vaheliste piiride ületamist hakatakse üha enam rõhutama aastal 2016 Soomes jõustuva riikliku õppekava põhimõtetes: “Õpetamise keskse eesmärgina on luua vundament õpilase laia üldhariduse kujunemisele ning maailmapildi avardumisele. Selleks vajatakse teadmisi ja oskusi nii eri teadusaladelt kui ka neid läbivaid ning ühendavaid pädevusi. Ühtlustamine aitab õpilastel ühendada erinevate ainevaldkondade teadmisi ja oskusi ning koostöös teistega seostada neid meelepäraseks tervikuks.”

Põhikoolis tuleb igale õpilasele anda võimalus vähemalt üheks mitut õppeainet hõlmavaks ilmingupõhiseks kursuseks õppeaastas. Gümnaasiumis omakorda kasutatakse mõistet teemaõpingud ning õppekavasse tuleb kohustuslikuna kolm õppeainete piire ületavat teemakursust: mõtlemisoskusi arendav kursus, infotehnoloogilisi ja suhtlemisoskusi arendav kursus ning praktilise tööna sooritatav kursus.

W W TA R U K E K KO N E N Otavan Opisto e-õppe juht

W W AKI LUOSTARINEN Otavan Opisto e-õpetaja

HITSA 2015 hariduskonverentsi välisesinejad Ava Grayson on Helsingis elav Kanada multimeediakunstnik ja helilooja. Tema Aalto Ülikoolis töös olev väitekiri hõlmab biosignaale ja helikeskkonda. Ta on teinud ja teeb jätkuvalt koostööd artistidega, nagu Timo Wright, Lukas Kühne ning Aalto Ülikooli kolleeg Ariel Bustamante, luues asukohtadele kohandatud heliinstallatsioone Helsingi avalikus ruumis.

Peter Rafferty on pärit Inglismaalt Liverpoolist. Tema kool Green Park Primary oli Suurbritannia haridusblogimise revolutsiooni ning Google’i haridusrakenduste kasutamise eesotsas. Ta on mõjutanud, suunanud ja juhtinud viise, kuidas koolid saavad blogisid kasutada platvormina kohalikus, riiklikus ja rahvusvahelises koostöös.

Riina Vuorikari liitus Euroopa Komisjoni teadusüksuse JRC-IPTS-iga 2013. aasta juulis. Ta panustab teadustöösse ja poliitikakujundamisse valdkonnas „ICT for Learning and Skilling“. Tema töö keskendub kodanike digipädevustele ning „Open Science 2.0“ projektile. Riinat huvitavad peamiselt teemad, mis puudutavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu hariduses. Enne IPTS-iga liitumist töötas ta projektijuhi ja analüütikuna erinevate haridusasutuste juures.

Elizabeth Burd Professor Burd asus Newcastle’i Ülikoolis prorektorina tööle 2013. aastal.

Enne seda töötas ta dekaani ja arvutiteaduste osakonna juhatajana Durhami Ülikoolis. Professor Burdi on mitu korda autasustatud tehnoloogiat ja haridust puudutavate auhindade ja preemiatega. Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni, sh Fellow Higher Education Academy ja American Educational Research Association, ning on avaldanud üle 90 artikli.

David Wolber on App Inventori juht ja õpetab algajaid, kuidas oma telefonide ja tahvelarvutitega programmeerida. Tema eesmärk on lisada kõigi loovisikute loomearsenali ka programmeerimisoskus. Lisaks on David San Francisco Ülikooli professor. Tema Google’i ja MIT veebilehtedel olevad õppematerjalid on olnud esimeseks kokkupuuteks programmeerimisega tuhandetele uute rakenduste loojatele.

Steve Williams on töötanud Saksamaal, USAs ja Aasias nii autotööstuses, infotehnoloogias kui ka keemia- ja elektroonikatööstuses. Alates 2008. aastast töötab ta Newcastle‘i Ülikoolis, vastutades kogu infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevusega seotud valdkondade eest. Tema huvideks on organisatsioonide ümberkujundamine infotehnoloogia abil ning innovaatilised tehnoloogiad hariduses.

Miks on vaja toetada üldpädevuste arengut Elus edukaks toimetulekuks vajalikest pädevustest räägitakse haridusringkondades palju, kuid päris ühtset arusaama, missugused need pädevused on, hetkel ei ole. Peale ühtse mõtestamise oleks oluline mõista, miks üldpädevusi koolides arendama peaks ning kas ja kuidas nende arendamine nii õpilaste kui ka õpetajate elu muudaks. See tähendab, et tuleks mõelda sellest, kas ja mis on inimese elus teisiti, kui mingi pädevus on vähem või rohkem arenenud. Üldpädevusi on mõtestatud äsja ilmunud raamatus “Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine”, mille toimetajad on Eve Kikas ja Aaro Toomela ning autoriteks TLÜ ja TÜ teadlased. Raamatus käsitletakse “Põhikooli riiklikus õppekavas” tähtsustatud üldpädevusi – väärtus-, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, sotsiaalne- ja kodaniku, ettevõtlikkus- ja matemaatikapädevus. Raamat toetub 2011.–2013. aastal 7.–9. klassis läbi viidud uurimisprojekti tulemustele, mille raames uuriti õpilaste üldpädevuste arengut ning neid kujundavaid (lapse ja kooli-ning kodukeskkonnaga seotud) tegureid. Raamat koosneb kahest osast. Selleks, et konkreetsete pädevuste kohta kirjutatut paremini mõista, alustatakse üldisest teoreetiliVärskelt ilmunud raamat üldpädevustest. sest käsitlusest ning kirjeldatakse arengu ja õppimise aluseks olevaid psüühilisi protsesse. Teises osas käsitletakse iga üldpädevust eraldi järgnevalt: pädevus defineeritakse, kirjeldatakse selle arengu iseärasusi ning mõõtmise võimalusi, tutvustatakse projekti raames saadud tulemusi kolmanda kooliastme õpilaste üldpädevuse arengu ja õpetaja pädevuse-kohaste arvamuste kohta ning näidatakse võimalusi pädevuse arendamiseks aineõppes. Käesolev raamat toetub ning on jätkuks kogumikele “Õppimine ja õpetamine koolieelses eas” ja “Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes”.

Üldpädevused soodustavad õppimist Miks on vaja arendada üldpädevusi? Kas see, kui õpetaja võtab nende toetamiseks rohkem aega, siis piirab ta sellega õpilaste akadeemiliste teadmiste ja oskuste arengut? Tundes arengupsühholoogilisi teoreetilisi käsitlusi (mida omakorda toetavad paljud uuringud), võib väita vastupidist – toetades üldpäevuste arengut, soodustatakse seda, et õpilased tahaksid ja suudaksid pingu-

6|

tada, naudiksid õppimist, tunneksid end koolis paremini ja seetõttu ka õpiksid paremini. Erinevad teooriad kirjeldavad küll mõnevõrra erinevaid teid ja tegureid, kuid põhilises ollakse suhteliselt ühel meelel. Nimelt rõhutatakse, et õpilased (inimesed üldiselt) tahavad tegutseda, kui nad tunnevad ennast turvaliselt (ainult siis julgevad nad tegutseda), kui õppimine pakub neile piisavalt väljakutseid (sest liiga kerge tekitab tüdimust, liiga raske aga saamatuse-suutmatuse tunnet) ja võimalusi iseotsustamiseks (mis aitab neil tunnetada enda panuse osa, mitte ei tekita tunnet, et täidetakse kellegi teise juhiseid/ käske). Nt Võgotski käsitleb niisugust õppimist ja õpetamist kui protsessi, mis toimub lapse lähima arengu tsoonis (zone of proximal development), Eccles jt kirjutavad isiku ja keskkonna sobivusest (person-environment fit), motivatsiooniteoreetikud käsitlevad väljakutsete vajadust õppimisel.

Sarnaselt rõhutavad Deci ja Ryan enesemääratlusteoorias (self-determination theory) kolme põhivajaduse – seotuse, autonoomia ja kompetentsuse – rahuldamist kui eeldust edukaks ja rõõmupakkuvaks tegutsemiseks.

Siit järeldub otseselt, et õpetajad jt spetsialistid koolis peaksid mõtlema, kas nende kooli ja klassi keskkond on turvaline, pakub valikuid ja piisava raskusega väljakutseid. Kuid sellest üksi ei piisa. Õpilane ei tegutse mitte niivõrd objektiivses keskkonnas kuivõrd subjektiivses, enese taju keskkonnas. Nii kooli juhtkond kui ka õpetajad võivad enda arvates luua ideaalse keskkonna, kuid kui õpilane seda enda jaoks innustavana ei taju, ei ole sellest õpilase arengu mõttes kasu. See nõuab õpetajalt lapse arenguliste iseärasuste tundmist (st seda, mis eri vanuses oluline on) ning individualiseerimist, mida tänapäeval väga rõhutatakse. Aga sama oluline on kujundada õpilase psüühilisi omadusi nii, et ta tahaks ja oskaks pakutavat vastu võtta.

Eesti põhikooli riikliku õppekava terminoloogias tähendab see õpilaste üldpädevuste arengu toetamist. Selles dokumendis (§ 4. 3) on üldpädevused defineeritud kui “ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel”. Tuleks

aga juurde lisada, et vähemalt osa üldpädevusi loob aluse ainepädevuste ja isiksuse kui terviku arengule nüüd ja praegu, st igas tunnis.

Iseseisvust väärtustavad õpilased on aktiivsemad Näiteks võib tuua väärtuspädevuse. Nii nagu uskumused üldiselt, suunavad inimese tunnetust ja käitumist ka väärtused, st uskumused käitumise ja selle soovitud tagajärgede kohta. Õpilane õpib erinevalt, kui ta väärtustab iseseisvust/iseotsustamist või allumist/ teiste järgimist. Sarnaselt teiste demokraatlike riikidega tähtsustatakse ka Eestis just iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist, mille korral nauditakse tegutsemist rohkem. Kui aga laps on kasvanud autoritaarse mõtte- ja kasvatusviisiga kodus, milliseid ka Eestis leidub, siis võib ta autonoomiat üldse mitte väärtustada. Seega on õpetajate ülesanne toetada demokraatlikus ühiskonnas hinnatud väärtuste omandamist ja nende teadvustamist. Lisaks sellele, et väärtuskasvatuse kaudu kujundatakse ühiskonnas üldiselt rõhutatud põhiväärtusi ning suunatakse märkama ja austama teistsuguseid väärtusi (st toetades tolerantse ja teadliku inimese kasvamist), peaks selle kaudu toetama autonoomse inimese kasvamist, mis avaldub klassis kohe – iseseisvust väärtustavad õpilased on aktiivsed, loovad ja julged ka õppimises. See saab toimuda aga klassis/koolis, kus tervikuna iseseisvust väärtustatakse. Eestis on õpetajate endi väärtused erinevad – on ka õpetajad, kes väärtustavadki õpilaste allumist, mitte aktiivsust.

Kõigi üldpädevuste arengu toetamine soodustab õpilaste aktiivset ja eneseteadlikku õppimist ja tegutsemist laiemalt, mis omakorda loovad õppimist soodustava keskkonna ning kergendavad õpetaja tegutsemist. Üldpädevuste kontseptsiooni tutvustamiseks planeeritakse koolitusi koolide meeskondadele.

Koolitustel võetakse üldpädevuste teema luubi alla läbi lapse arengu tervikliku käsitluse ning arutletakse viiside üle, kuidas põhikooliastmes oleks võimalik pädevuste arengut parimal viisil toetada. Lisainfo koolituste toimumise kohta ilmub peatselt ka Koolielu haridusportaali koolitusrubriiki www.koolielu.ee.

Artikli koos viidetega kasutatud kirjandusele leiab e-õppe uudiskirja veebist: uudiskiri.e-ope.ee.

WW EVE KIK AS Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor

Kuhu liiguvad järgmise põlvkonna e-õpikud?

Alates trükimasina leiutamisest, mis võimaldas hakata tegelema õppematerjalide masstootmisega, on sügavalt kinnistunud nii kirjastuste, õpikuautorite, õpetajate kui ka õpilaste arusaam õpikust, selle olemusest ja rollist õppeprotsessis. Milliseks muutub õpik aga siis, kui see paberi küljest lahti haagitakse ja üksnes elektroonsel kujul avaldatakse?

XII Riigikogus teise lugemiseni jõudnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse eelnõust võib saada kooliõpikute ajastu lõpu alguse tähistaja, kuna selle eelnõu kahekümnes paragrahv kohustab juba alates tulevast aastast kogu õppekirjandust välja andma ka digitaalsel kujul.

Katsetused õpikute digiteerimises Nii siin- kui ka sealpool piiri on tehtud mitmeid õpikute digiteerimise katsetusi. Tehniliselt kõige lihtsam ja ka enamlevinud lahendus on e-õpik välja anda kõikjal populaarsust kogunud e-raamatuna, mida suudavad kuvada erineva ekraanisuurusega e-lugerid, nutitelefonid, süle- ja tahvelarvutid. Teine võimalus on teostada e-õpik rakendusprogrammina, näiteks tahvelarvutil või nutitelefonil toimiva mobiilirakendusena.

Igal e-õpiku lähenemisel on omad eelised ja piirangud nii selle toimetamistsükli, tootmisprotsessi kui ka tehniliste lahenduste ja kulukuse poolest. Samas demonstreerivad käimasolevad katsetused jätkuvalt seda, et õpik oma traditsioonilisel kujul on oluline õppeprotsessi osa ning selle vajalikkuses ja olemuses ei julge eriti keegi kahelda. Selline lähenemine on ühelt poolt täiesti mõistetav, sest eks ole õpik olnud aastaid õpetajate usaldusväärne teejuht klassiruumis, pakkudes selget struktuuri ja ühtset didaktilist kontseptsiooni ning kaasajastatud ja standarditele mittevastava õpiku puudumine loob paljude arvates justkui olukorra, kus õpetajad ei saagi korralikult õpetada.

Tänapäeval pakub meie kasutuses olev personaalne mobiilne seade aga piiritul hulgal võimalusi. Peale elementaarse infootsimise ja -tarbimise (lugemise, kuulamise või vaatamise vormis) võimaldab tänapäeva personaalne seade kasutajal ka ise erinevaid materjale koondada, olemasolevat täiendada, ümber teha või hoopis ise midagi uut luua, et seda siis teistega jagada. Õpilastest on saanud aktiivsed teadmuse loojad kas koostöös või lihtsalt jagades. See esitab aga järjest enam väljakutseid praegustele õpeta-

mis- ja õppimispraktikatele ning õpiku harjumuspärasele rollile nendes.

Learnmix loob uue e-õpiku kontseptsiooni Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse IKT riikliku programmi rahastatud LearnMixi projekt on tegelenud viimased poolteist aastat e-õpikute ümbermõtestamise ja uute lahenduste otsimisega nii pedagoogilises, interaktsioonidisaini kui ka majanduslikus võtmes.

LearnMixi aluseks olev e-õpiku kontseptsioon on teistest sarnastest algatustest küllaltki erinev – see käsitleb e-õpikut kui ristlahendust, mis koosneb kolme tüüpi sisust: 1. professionaalselt (kirjastuste) toodetud sisupaketid, 2. õpetajate loodud lisamaterjalid (nt töölehed, esitlused, ülesanded, testid) ja 3. õpilase loodud ja kokku sobitatud digitaalsed materjalid (nt videod, esitlused, loovtööd).

See tähendab, et õpikut oma traditsioonilisel kujul enam ei eksisteerikski: tervikliku raamatu asemel on tegemist ligipääsuga andmebaasile, milles paiknevad viited tuhandetele digitaalse-

tele õpiobjektidele. Nendest digiklotsidest saab siis õpetaja või õpilane ise oma “õpiku” kokku panna, lisades sinna ka endaloodud tükke. Tulemus tehakse kasutajale kättesaadavaks erinevatel seadmetel (nt nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid), arvestades seda, kuidas nad võiks parimal viisil koos töötada. Sellisel kujul ei ole “õpik” enam õppeprotsessi sisend, vaid selle väljund, millele on võimalik ligi pääseda kus ja millal iganes.

Projekti raames tehtud etnograafiline uurimus klassiruumides ja innovaatiliste pedagoogiliste stsenaariumite kombineerimine digitaalse tehnoloogiaga õppetundides on loonud rikkalikku sisendit täiendavate tehnoloogiliste lahenduste loomiseks LearnMixi kontekstis: LePlanner – veebipõhine teenus, mis aitab lihtsas keeles kirjeldada innovaatilisi õppe-stsenaariumeid.

LearnMixer – agregaatorvahend, mis võimaldab materjale kombineerida ja teha neid kättesaadavaks erinevatel personaalsetel seadmetel.

Projekti raames väljatöötatud kontseptsioonide ulatuslikum ning põhjalikum testimine toimub selle kooliaasta viimasel veerandil kahekümnes koolis. Testimise tulemustest saab lugeda Learnmixi veebilehelt tuleval suvel.

Sellise üsna radikaalse lähenemise omaksvõtmine võtab kindlasti aega nii õpetajatel, kirjastustel kui ka õpilastel ning nõuab üsna tõsist mõttemaailma muutumist. Miks mitte sellega juba täna vaikselt algust teha!

W DR. TERJE VÄLJATAGA Haridustehnoloogia keskuse vanemteadur

W DR. MART LAANPERE Haridustehnoloogia keskuse juhataja, vanemteadur

W ILJA SMORGUN Informaatika instituudi infoühiskonna tehnoloogiad doktoriõppe doktorant

|7

Facebook – e-õppe platvorm number üks Facebook ja õppetöö? Esmapilgul tundub üllatav, kuid sotsiaalmeedia võimalusi õppetöö platvormina on tõesti kasutama hakatud, et pakkuda õpilastele mugavat ja juba tuttavat keskkonda. Kuressaare Ametikooli õpetajad selgitavad, miks on Facebooki kasutamine nende tundide lahutamatu osa ning kuidas see on õppetöösse integreeritud.

Kuressaare ametikooli meediaõpetuse õpetaja Merit Karise (keskel) oma õpilastega.

Foto: Anzelika Toll ja Oliver Maaker

“Loobusin kaks-kolm aastat tagasi Moodle’i ja teiste haridusplatvormide kasutamisest,” räägib Kuressaare Ametikooli reklaamiõpetaja Merit Karise. Kogu tema e-õppetöö toimub nüüd Facebookis ja Google Drive’is. “Drive’is on slaidiesitlused, osa ülesandeid ja fotokaustu,” ütleb Karise. “Facebookis olen igale rühmale, mille rühmajuhataja olen, loonud kaks gruppi: elu ja töö. Grupis “Elu” on kõik suhtlus, mis otsest õppetegevust ei puuduta. Kogu rühmajuhatamise töö käib seal. Grupis “Töö” loob iga aineõpetaja oma ainele eraldi ürituse.”

Facebooki ja Google Drive’i eelistab ta seepärast, et “need on juba sisse juurutatud ja kõik on seal”. “Mul on FB-s (Facebookis – toim.) silme ees see, mida teised õpetajad teevad, näen, kus tekib arutelu, ja olen saanud teiste õpetajate ülesannetest inspiratsiooni oma õppeülesannete loomiseks,” räägib ta.

Kariset toetab ka graafilise disaini erialade õpetaja Oliver Maaker. “Olen sellele palju mõelnud. Pole mõtet suruda inimesi uude keskkonda, kus lõpuks keegi ei käi. Spetsiifilises e-õppekeskkonnas on võimalusi ehk palju rohkem, aga kohustada nii õpilasi või eriti teisi õpetajaid neid kasutama – ma ei kujuta seda ette,” ütleb Maaker. Samas Facebooki kasutamisega pole õpilastel küsimustki olnud, kõik on harjunud kasutama ja saavad hakkama.

Mida teha nendega, kellel kasutajakonto

8|

Facebookis puudub? “Õpetan viimasel ajal ka palju tsükli- ja õhtuõppijaid ning igas rühmas on olnud paar inimest, kellel Facebooki konto puudub,” ütleb ta.

Nende hulgas on nii vähese arvutialase kirjaoskusega õppijaid kui ka sotsiaalvõrgustiku põhimõttelisi vastaseid. “Nendega oleme leidnud kompromissi.” Mõni on loonud endale konto vaid kooliasjade tegemiseks, teine on ühenduses sugulase konto kaudu.

Karise sõnul on ökonoomsem olla ühel platvormil. “Ma ei taha õpilaste tööde uputust oma kooli meiliaadressile,” ütleb Karise. “Eri keskkondades käimine ja paroolide meelespidamine – see lihtsalt pole jõukohane.” Seetõttu on ta loobunud ka muudest e-õpperakendustest ning näiteks mõttekaarte eelistab teha vanamoeliselt – paberi ja pliiatsiga. “Kui õpilased need ise käega läbi kirjutavad ja joonistavad, kinnistub info paremini,” sõnab ta.

Samas ei saa Facebooki kui universaalset keskkonda kasutada tõrgeteta. “Üritustele ei saa näiteks lisada faile. Uudisvoos tuleb õige asja leidmiseks edasi-tagasi “suusatada.”

Peale Kuressaare Ametikooli õpetab Karise ka Tartu Kunstikoolis. Kui tegu on samade õppeainetega, on väga mugav ühe keskkonna piires tutvustada ühe kooli õpilaste töid ka teise kooli õpilastele. “Saan navigeerida eri gruppide ja koolide vahel ning nende albumite kaudu vaadata varem tehtud töid,” ütleb ta.

Facebook on ka erialase info hankimise ja õpilastega jagamise kohaks. “Varem tulid disainiblogide postitused mulle e-posti, nüüd jälgin Brainpickings’it ja OpenCulture’it otse Facebookis.” Kõige uuemat erialast infot saab jagada otse õpilastele, pakkuda välja ideid projektideks ja hoida nii kätt pulsil.

Lisaks on Facebooki sõnumirakenduses ühendatud nii e-posti kui ka vestluse võimalused. “Saad sõnumi, võid kohe vastata, juttu ajada ja maha pidada spontaanse vestluse.” Karise nõustub ka seisukohaga, et Facebookis on lihtsam õppijaid vestlusesse tõmmata. Sellega ollakse rohkem harjunud ja kommentaari lisamine tuleb lihtsamalt kui e-õpikeskkonna foorumis.

“Facebook on number üks,” märgib ka rekreatsioonikorralduse õpilane Karina Kanarbik, kes korraldab koos oma rühmakaaslastega lõputööks iga-aastast Kuressaare vallikraavi veerallit. Facebookis saab suhelda nii õpetajaga kui ka jagada ülesandeid tunnist puudunud kaasõpilastele.

Ametikoolis, kus suur rõhk on praktilisel õppel, ei saa kõike õppida ja õpetada e-õppe teel.

Samas on pea kõikidel õpperühmadel oma grupid Facebookis, kus jooksvaid õppetööga seotud küsimusi arutada. “Facebook on esimene koht, kus õpetaja küsib näiteks minu puudumiste põhjuseid,” räägib autotehniku eriala teise kursuse õppija Mihkel Tiits. “Alles siis, kui ma pole vastanud, võib oodata kõne või meili.”

Inglise keele õpetaja Kadri Riim märgib, et Facebook on kõige operatiivsem kanal õpilastega suhtlemiseks. “Olen näinud juhust, kus õpilasega, kes ei vastanud telefonile, oli kontakti võimalik saada Facebookis.” Riim lisas, et ametikooli inglise keele õpetajatel on suhtlusvõrgustikus ka oma grupp, kus erialainfot vahetatakse ja linke õppematerjalidele lisatakse.

Kuressaare Ametikoolis on siiski ka neid õpetajaid, kes Moodle’ile truuks jäänud.

“Facebookis on küll grupid, kus rühmaga suheldakse, aga Moodle on siiski tõsine tööriist, kus jagada õppematerjale ja anda õpilastele ka individuaalseid töid,” räägib ühiskonnaõpetuse jpt õppeainete õpetaja Urmas Lehtsalu.

“Mina olen praegu rahul, Facebooki ja Google Drive’i kombinatsioon on ennast õigustanud,” ütleb Karise. “Ma ei tunne praegu Moodle’ist mingit puudust.”

W W TA AV I T U I S K Kuressaare Ametikooli teabejuht

Digiajastu võimalused

kutsehariduses ootavad kasutamist Milliste võimaluste ja väljakutsetega seisab silmitsi kutseharidus, kuidas digivõimalusi paremini ära kasutada, mis on selle suurimad takistused ning kuidas Räpina Aianduskool sellega hakkama on saanud, räägib e-õppe uudiskirjale Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom.

Hiljuti vahetasite tööd ning liikusite haridusministeeriumi ametnikust praktikuks Räpina Aianduskooli. Kas kutseharidus ametniku ja praktiku silme läbi on kuidagi erinev?

Kutseharidus on ikka kutseharidus, vaata seda siis alt, ülevalt või vasakult. Muutunud on vaatenurk ja sellega seoses rõhuasetused. Kui ametnikuna sai mitu aastat kulutatud uuenduste välja töötamisele, nende läbiarutamisele partneritega ning lõpuks sellele tööle justkui joon alla tõmmatud, siis nüüd tuleb samade asjadega uuesti tööle hakata, seekord juurutamise poolelt. Oleme Räpina Aianduskoolis ümber korraldamas õpetaja tööaja- ja palgaarvestust. Järjest rohkem on õpilasi, kes vajavad individuaalset lähenemist, st on vaja EKAP (EKAP – Eesti kutsehariduse arvestuspunkt) paindlikkus viia ka tunniplaani, samuti kavatseme taotleda kutse andja staatust ning muuta õppimist ja õpetamist elulähedasemaks. Selle viimasega kaasneb muuhulgas ka digivahendite kasutamine õppes.

Vaadates viie aasta perspektiivis ja rahvusvahelises kontekstis Eesti kutsehariduses algatatud uuendusi – kvalifikatsiooniraamistikku paigutatud, kutsetasemetega otseselt seotud ja õpiväljunditel põhinev õppekavasüsteem, üld- ja erialaõpingute lõimimine, kutsehariduse arvestuspunkti rakendamine ECVETi (The European Credit System for Vocational Education and Training ehk Euroopa kutsehariduse ainepunktide süsteem, Eesti vasteks EKAP) ideoloogia kohaselt, õpetaja ametikoha terviklik käsitlus, akrediteerimine kui välishindamine kooli põhiprotsessile – siis need on juba lähitulevikus moodsa kutsehariduse tunnused.

Foto: erakogu

Millistena näete kutsehariduse võimalusi nüüd, millised väljakutsed seisavad ees?

Põhilise väljakutsena näen seda, et “kool-kolhooside” aeg hakkab ümber saama. Inimesed on järjest individualistlikumad ning seda ei häbeneta, julgetakse küsida ja erandeid taotleda, tihtipeale seda isegi eeldatakse. Kui kool võimaluste piires vastu ei tule, valitakse lihtsalt teine koht õppimiseks või töötamiseks. See kehtib nii õppijate kui ka töötajate ja õpetajate kohta, tihtipeale on just paremad professionaalid sellised.

Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom

Kutsehariduse võimalusi näen selles, et kutsekoolid on end näidanud väga arenguvõimelistena ning paindlikena uusi võimalusi ära kasutades. Teinekord hakkab segama infoajastule iseloomulik info ja võimaluste üleküllus.

Järjest olulisemaks muutub võime uuendusi ja võimalusi absorbeerida, võimekus välja töötada ja rakendada tõhusaid tegevusmudeleid ning suutlikkus kaasa haarata parimaid nii õppima, õpetama kui ka administreerima/juhtima.

Kui nüüd keegi peaks küsima, kas raha polegi tähtis, siis vastan, et on ikka. Ega näljas peetud kronu ei pane traavi sõitma!

Millised on digivõimalused kutsehariduses, kas ja kuivõrd e-õppe võimalusi kasutatakse? Üldiselt on koolid digivahenditega hästi varustatud, seega peaksid võimalused olema head.

Siin on paraku see “aga”, et vahendid võivad olla ükskõik kui head, neist pole põrmugi kasu, kui neid pole hakatud oma elu hõlbustamiseks kasutama. Takistusi võib olla erinevaid, sh oskus ja huvi digivahendeid oma kooli ja oma tundi tuua.

See on suurepärane, kui koolis on kõige laiemas (ja tänapäevasemas) mõttes e-õppe entusiaste, kes kasutavad ise, uurivad uusi võimalusi, tutvustavad neid teistele ja aitavad kolleege. Kui aga soovime läbimõeldud õppeprotsessi, siis peaks ka digivahendite kasutamine e-õppes olema planeeritud ning juhi eestveetud või aktiivselt toetatud.

Ilmselt pole Räpina Aianduskool e-õppes suur erand, meil ei ole laialdast ja süsteemset

lähenemist e-õppele. On olemas entusiastid, näiteks Katrin Uurman, kes arendab end ja õpib igal võimalusel ning kasutab e-õpet oma teemade õpetamisel, harides ka kolleege. Näiteks on ta teinud vahetundides viie minuti loenguid mõne uue digivahendi kasutamisest.

Praegu näeme koolis kaht kõige olulisemat vajadust – esiteks, kasutada e-õppe võimalusi sessioonõppes nii, et õppijad saaksid koolis olles keskenduda eelkõige praktiliste oskuste arendamisele, ning teiseks, arendada meie inimeste (sh õpilaste) oskusi ja teadmisi digivahendite tõhusaks kasutamiseks. Tasapisi püüame nende teemadega tegeleda, laiendades inimeste ringi, kes on haaratud IKT ja õppe sidumisega, mh kasutame HITSA abi meie inimeste koolitamisel. Kavatseme osa võtta koolitusest “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul”, kus meie kooli tiimi läbivaks ülesandeks saab e-õppe kasutamine sessioonõppes. Oleme käima lükanud väikese projekti õpiäppide loomiseks, kavandame oma erialadel põhiõpikute loomist, mis ei oleks enam paberkandjal või PDF-failina. Tuleb tõdeda, et IKT pakub võimalusi rohkem, kui jõuaks kohe töösse ja rakendamisele võtta.

Mida Teie kogemus on näidanud?

Ilmselt on paljudel erialadel IKT vahendite kasutamise juurdumine õppes väga loomulik protsess – see imbub sisse koos uue tehnoloogiaga töömaailmast. Sellisel juhul ei küsi keegi, kas ma pean või tahan, see on osa loomulikust arengust.

Nii ka aianduses – tänapäevaseid kasvuhooneid juhitakse arvutitega, õnneks on see võimalus ka Räpinas. Või maastikuehituses – ehitaja peab oskama jooniseid lugeda ja koostada ning seda viimast tehakse ikka arvuti abil.

Praegu tundub, et õpilastelt tuleb otsese algatuse asemel pigem kaudne surve – noored kasvavad juba “puutenäppudega”, kuid õppes selle kasutamisele pole mõtelnud. Aianduskoolis on lõviosa õppijatest täiskasvanud ja nemad tahaksid pigem õppida oma kätega tegemist kui digivahendite kasutamist.

Algatajateks ongi eelkõige õpetajad-entusiastid. Ka koolijuht saab olla algataja ning kui mitte algataja, siis aktiivne toetaja ikka. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et digivahendite kasutamisest keegi ei pääse, tööturg paneb selle üheselt paika.

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

|9

Kool peab õpetama elus hakkamasaamist Elus olulised oskused, isemõtlemine, loomingulisus on märksõnad, mida õppurid peaksid koolist saama, et vastata tööandjate ning ühiskonna ootustele ja vajadustele. Kuidas koolid seda toetada saavad ning seejuures oskuslikult IKT võimalusi ära kasutada, seda uurisime Baltic Computer Systemsi juhatajalt Ants Sillalt, kes on tegev ka paljudes Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) haridusteemade töögruppides.

Millised on koolid tulevikus, mis on sarnasused ja erinevused praeguste koolidega?

Usun, et ka 20–30 aasta pärast ei erine koolid füüsiliselt palju nüüdsetest. Küllap on koolid tulevikus rohkem konverentsikeskuste moodi, kus saab kergesti muuta ruumide suurust, mööbli, tehnika jm vajaliku paigutust ja kasutamist. Ka sisus ei ole vajadust asju pea peale pöörata. Head “tuleviku” õpikäsitust võib leida pea igast praegusest Eesti koolist.

Need parimad praktikad on suunatud “õpiõhina” loomisele, reaalses elus oluliste oskuste omandamisele, isemõtlemise ja loomingulisuse toetamisele. Just selline õpikäsitus peab tuleviku koolis domineerima.

Olete öelnud, et meie õppurite probleem on sellest, et nad ei oska koolis saadud infot hiljem elus kasutada. Mida peaks õpetamises ja õppimises muutma?

Rahvusvahelised usaldusväärsed ja põhjalikud uuringud (PISA, PIAAC jt) näitavad, et meie noortel, aga enamgi meie täiskasvanutel on väga head teoreetilised teadmised, samal ajal oskused neid teadmisi rakendada on madalamad kui OECD maades keskmiselt. Oleme sellist teadmistepõhist kooli pikka aega eesmärgiks seadnud. Ikka on meile tundunud, et Arno haridus oli väärtuslikum kui Tootsil. Teadmistele suunatud eesmärgi täitmisega oleme ka väga hästi hakkama saanud. Aga sellest enam ei piisa. Alles viimane haridusstrateegia lisas meie haridussüsteemi eesmärgile teise lausepoole: “Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus”. Haridussüsteemi,

"

IT-kasutus peab olema õpetaja jaoks hõlbus ning selle rakendamine tuleneb õppemetoodikast ega saa olla iga õpetaja enda üksikvastutusel.

10 |

Baltic Computer Systemsi juhataja Ants Sild

kooli ja õpetajana on meil vastutus õppuri edasise hakkamasaamise eest elus. Nii lihtne see ongi. Aga seda rolli ei saa täita õpetaja üksi, eriti veel klassi ees fakte õpetades. Kool ja iga õpetaja peab tulema lähemale ülejäänud maailmale ning tööandjad, ettevõtjad, kunstnikud, lauljad ja paljud teised peavad jõudma kooliellu.

Just sellepärast korraldab ITL kampaaniat “Reaalainetega edukaks”, mille raames käivad IT-ettevõtete esindajad koolides ja ergutavad reaalaineid õppima.

Mida selline algatus siis noortele annab?

Just nimelt, algatused “Reaalainetega edukaks”, “Tagasi kooli” jt saavad õpilastele anda tunnetuse eri elu- ja töövaldkondade võludest. Aga ka see on vaid esimene samm. Teadmine on üks asi, aga kõigile meeldib midagi reaalselt oma kätega valmis teha ja tulemust nautida. Tänane koolilaps reaalse tööga palju kokku ei puutu.

Ja see on mitte ainult kurb, vaid ka valusate tagajärgedega. Praktilist isetegemise kogemust tahab ITL järjest rohkem pakkuda, et näidata, kui huvitav ja mitmekülgne on meie valdkond.

Seda eesmärki kannavad paljud IKT sektori algatused, nagu “IT-öö”, nutilaborite toetamine, koolikülastuste korraldamine, www.startit.ee jne. IKT oskused muutuvad järjest olulisemaks kõikides eluvaldkondades ja igal erialal. Väga oluline on, et me saaksime erinevate algatuste kaudu palju IT-valdkonna inimesi koolidega lähedalt koostööd tegema. “Reaalainetega edukaks” on selleks väga hea esimene samm

– soovitan kõigil osaleda ja õpetajatel kutsuda kooli kõik oma tuttavad IT-inimesed!

IKT vahendite kasutamine koolides, sellel on nii pooldajaid kui ka vastalisi. Mis on Teie meelest suurimad eelised IKT vahendite kasutamisel õppetöös?

IT-ga nagu iga tööriistaga on võimalik korda saata mõttetusi ja teha oma elu keeruliseks, aga ka muuta oma elu lihtsamaks. Peame tunnistama, et vähestel pühendunud haridustehnoloogidel põhinev IT rakendamine koolis ei ole paljude õpetajate jaoks teinud õpetajatööd ei lihtsamaks ega ka sisukamaks. Seda puudujääki tunnistavad ka paljud rahvusvahelised uurijad.

Kooli peamine tugevus ei saagi olla tehnoloogia. Koolil on kaks täiesti unikaalset tugevust, mida ei saa asendada mingid tehnoloogiad ega alternatiivsed õpikontseptsioonid: esiteks on selleks koostöö, kaaslased, võimalus tegutseda meeskondades, teiseks kompetentse ja hooliva juhendaja olemasolu terve õpiprotsessi ajal. Neid kooli tugevusi peab toetama kõigi vahenditega – nii tehnoloogia, õppekavade, õpikäsituse jms-ga.

IT-l on abiks välja pakkuda kaks peamist (fantastilist!) võimet, millele on võimatu vastu vaielda. IT saab teha enamiku töid tunduvalt lihtsamaks. See peabki olema IT esmane eesmärk igas koolis, iga õpetaja jaoks. Pane arvuti tegelema rutiiniga, et võita aega sisulise töö jaoks! Õpetaja töös on ikka veel liiga palju ajaröövleid, mida saaks teha IT. Teiseks võimaldab IT teha asju, mis senini pole olnud üldse võimalik. Näitena kasvõi fantastilised visualiseerimisvõimalused, mis võimaldavad muuta arusaadavaks ka keerukaima matemaatilise valemi sisu.

Kuidas siis õppeainetes paremini IKT-d ära kasutada? Kuidas julgustada õpetajaid seda tegema?

Lähtuma peaks eelmise küsimuse juures toodud alustaladest. IT-kasutus peab olema õpetaja jaoks hõlbus. IT rakendamine tuleneb õppemetoodikast ega saa olla iga õpetaja enda üksikvastutusel. Kriitilise tähtsusega on kooli süsteemne metoodiline vaade ja üldisem raamistik ning abi õpetajale. Iga uus seade, uus õpiobjekt nõuab tööd ja tuge ning mitte ainult seda rakendavalt õpetajalt. Õpetajate koostöö ja uute vahendite ühine rakendamine on siin võtmeküsimus!

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

UUDISED

Koolitunni andmine on paras õppetund HITSA töötajad andsid kaht edukat algatust – “Tagasi kooli” ja “Reaalainetega edukaks” – lõimides koolitunde Kullamaa Keskkoolis ja Märjamaa Gümnaasiumis. Vahetasime kuhjaga IKT teadmisi ehtsa koolikogemuse vastu. endi rõõm oma tööst peab koolilaste silmad särama panema.

Fotod: Toomas Huik

“Iga eluala tulevik on digitaalne: tule õpi IKTd!”

Koolimineku üks eesmärke on innustada tuhandet Eesti koolilõpetajat asuma sügisel õppima IKT erialadele Eesti kõrgkoolides.

See tähendab iga kümnenda lõpetaja kaasamist. IKT valdkonna võimalused ja meie

Külalistunnid olid väga-väga toredad, saime koolides suhelda nii õpetajate kui ka õpilastega.

IKT oskused ja selle ala teadmiste kogumine on kindel valuuta, sest IKT on oma kohal nii autoremonditöökojas kui ka kohtusaalis. Kõik teadsid, et IT-sektoris kindlat ja korralikku palka makstakse!

Oleme ettevaatavalt suunanud oma teavitustöö just 8. ja 9. klassi ning gümnaasiumi tüdrukutele ja poistele. Rääkisime, et IT-vallas ei ole tööd vaid “patsiga poistele”, väga oodatud on ka tüdrukud. Usume, et julgustasime (reaalaineid) õppima, valima tulevikus tööd tõotavat eriala ja teadma võimalustest teha sel alal Eestist lahkumatagi rahvusvahelist karjääri. IKT-sektoris ootab lähima paari

aasta jooksul täitmist 5500 töökohta.

Meie kolleegid on valmis tulema “Tagasi kooli” mõnel järgmisel korral, ootame kutset!

W W E P P A L ATA L U HITSA turundus- ja kommunikatsioonijuht

Mida kujutab endast arenguvestlus eKoolis?

Kevad on üsna pea ukse ees, mis koolides tähendab kokkuvõtete aega: eksamiperioodid, klasside või koolide lõpetamised, tunnistuste koostamine ja arenguvestluste korraldamine. Just viimasel teemal peatumegi, kuna eKoolis on olemas arenguvestluste moodul, millega kõik õpetajad ning koolid veel kaugeltki tuttavad ei ole.

Arenguvestlus on õpetaja, õpilase ja lapsevanema vaheline usalduslik vestlus, mille eesmärk on koostöö lapse arendamiseks. Arenguvestlusse annab panuse ka neljas roll: koolijuht, kes koostab küsimustiku ja analüüsib vestluste tulemusi.

Küsimustik koostatakse enne arenguvestlust ning osa küsimusi saadetakse lapsevanemale ja õpilasele, et mahukamad või pikemat analüüsi nõudvad vastused kodus ette valmistada. Vestluse alguses sisestatakse süsteemi osalejad, vaadatakse üle eelmisel arenguvestlusel seatud eesmärgid ning vastatakse küsimustele. Vestluse

lõpul vaadatakse üle nädala ajakava ning lepitakse kokku õpilasele seatavad eesmärgid järgmiseks perioodiks. Vestluse tulemusena koostatakse kirjalik kokkuvõte ehk protokoll, millest on hea lähtuda järgmisel arenguvestlusel. Tehtud kokkuvõte on konfidentsiaalne ehk iga protokolli avamine logitakse süsteemi.

Arenguvestluste moodul tuleb tellida koolil.

Kui seda tehtud pole, siis õpetajad seda funktsiooni oma igapäevases eKoolis ei näe. Esmalt peab kooli juhtkond ette valmistama küsimustikud ja seejärel saab klassijuhataja tegutsema

hakata. Juhtkond saab koostada ühtlasema tasemega vestlused, määrata kohustuslikud küsimused ja teha ülevaate vestlustest.

Kuna arenguvestluste moodul on alles üsna hiljutine arendus ja iga uus asi võib tunduda esialgu veidi võõras, pakub eKool selle paremaks tundma õppimiseks tasuta koolitusi, kus moodulist ja selle kasutamisest antakse ülevaade. Soovime motiveerida rohkemaid koole arenguvestluste moodulit kasutusele võtma, kuna tagasiside õpetajatelt, kes seda juba oma töös rakendavad, on siiani olnud väga positiivne. Koolitusel osalemiseks tuleks kooli esindajal ühendust võtta eKooliga.

WW PILLE PARIK A S eKooli tegevjuht

| 11

Fotod: Petri Asperk

E-ohutuse reeglite loomine koolis Tänapäeval peaks iga haridusasutus muude reeglite loomise kõrval mõtlema ka e-ohutuse reeglitele. Millega sealjuures arvestada ning mida uuringud näidanud on, sellest kirjutab Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.

Reegleid koolis võib luua alt üles ja ülevalt alla ehk reeglite loomise algatavad õpilased või tuleb see juhtkonnalt. E-ohutuse reeglite eripära on see, et need on mõeldud inimkäitumise suunamiseks mitte ainult kindlas ruumis, vaid need annavad juhiseid terveks eluks. Ülevalt alla loodud reeglid mõjuvad efektiivsemalt, kui nad luuakse koostöös õpilaste, õpetajate, vajadusel vanemate ja ekspertidega (oluline roll on kaasamisel). Need reeglid oleksid nagu “meie kogukonna e-maailma harjumused ja juhised”.

Olemasolevad reeglistikud Eestis on enamasti loonud IT-juhid arvutiklassi, kooli arvutivõrgu ja WiFi kasutamiseks. Osades koolides on loodud juhised ka tahvelarvutite ja mobiiltelefonide kasutamiseks. Enamasti on sellised reeglid keelavad ja piiravad: “ära tee seda ja ära tee teist” ja “kui sa midagi teed, siis maksad selle kinni”.

Mõned koolid on läinud ka veebi filtreerimise teed, eemaldades peale pornograafia ja vägivaldse sisu vahel ka õppeotstarbelisi keskkondi.

Selliste reeglite eesmärk on enamasti lükata vastutus enda pealt ära ja tagada, et kooli tehnika püsiks pikemat aega töökorras. E-ohutuse maailmas peame seadma kesksele kohale inimese arengu ja tema mõjutamise või suunamise õigele teele, mitte niiväga olemasolevate võimaluste piiramist. Seega peaks õpilane ise mõistma, milline tegevus ei ole sobilik, samal ajal kui õpetajad võiks pigem suunata koos kokkulepitud ja läbiarutatud “hea käitumise korra või soovitustega” kui keskselt kehtestatud karmide “tunni ja kodukorra reeglitega”.

Mida ütlevad uuringud?

Oleme teinud mõned uuringud, kus püüdsime välja selgitada, kuidas ja milliseid reegleid peaks koolis looma.

Esimene uuring 2011. aastal ICEGOV konverentsil (autorid Birgy Lorenz, Kaido Kikkas, Mart Laanpere) andis meile teada, et koolis reguleeritavad alad e-ohutuses jagunevad kolmeks: üldised soovitused, õpetaja eetikat puudutavad ja õpilasi puudutavad. Üldistest reeglitest kõige olulisemad olid m-tehnoloogia kasutuse reguleerimine ainetunnis ja kooli territooriumil, et see kannaks hariduslikku eesmärki, ning see, et veebis nähtaval olemine on vahend, mitte eesmärk ehk kedagi ei tohiks sundida ”veebis kohal” olema või seal “profiili” omama. Õpetaja eetikat puudutavad reeglid, mis saavutasid kõige enam tähelepanu: õpetaja on õpetaja 24/7 nii klassis kui ka internetis, õpetaja peab oskama tõmmata selget piiri eraelulise ja professionaalse tegevuse vahele, õpetaja otsustab ise, kellega ta sotsiaalvõrgustikus sõber on, õpetajad ei või laadida internetti pilte ja videoid, mis propageerivad narkomaaniat, erootikat, alkoholi või lõtvu elukombeid. Õpilasi puudutavad reeglid aga olid järgmised: õpilane x ei jaga oma paroole teistega, õpilane x ei laima teisi internetis ega tee varikontosid, küberkiusamisest tuleb teavitada. Seda, kas need tulemused on vastava sihtrühma jaoks õiglased ja ausad, me seekord ei uurinud, sest iga reegel kehtib just seal “ökosüsteemis”, kus ta loodud on.

E-ohutuse koolitusi korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, täpsema koolituskalendriga saab tutvuda aadressil koolitus.hitsa.ee.

“Targalt internetis” laua- ja põrandamänge saab samuti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusest.

12 |

Teine uuring HCII2013 viis meid aga tööjuhise katsetamisele, kuidas luua koolis reeglistikku ning millised on erinevate kultuuridega (ökosüsteemidega) koolide väljakutsed. 7-etapilise juhendi, kuidas vastavaid reegleid luua, leiab siit: http:// goo.gl/0eyrE. Etapid sisaldavad e-ohutust puudutavate juhtumite kogumist, kodeerimist, fookusrühmadega läbiarutamist, reeglitele kategooriate tekitamist, reeglite loomist, hääletust ning lõplike reeglite-juhiste kinnitamist kõikide osapoolte nõusolekul. Loomulikult peaks mõistma, et iga loodud nõuete kogum vananeb, seega teatud perioodide (1–3 aasta) järel tuleks kokkulepitud reeglid üle vaadata ja neid uuendada.

Reeglite loomisel peaks kaasama ka õpilasi Kõige olulisem on see, et ükskõik mis reegleid te ellu ei kutsuks, rääkige need õpilastega läbi, sest tegelikkuses ei piira te ennast, vaid õpilasi. Kui nemad on vastavate piirangutega nõus, siis reeglid toimivad, kui ei ole, siis on nende loomine olnud teie aja raiskamine. Stress tekib ka siis, kui õpilased või kolleegid neist kinni ei pea ning karistust ei järgne. Kõige parem oleks muidugi, kui noored need reeglid ise looks ja teie õpetajana oleksite ainult suunaja ja kinnitaja rollis nagu tänapäeva metoodikatele kombeks. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et vastuollu ei mindaks kehtivate seadustega isikukaitse, privaatsuse jm vallas!

Interneti ohutuse reeglite loomise eel tasuks kõigepealt osalejad teemaga kurssi viia – rääkida digitaalsest jalajäljest, internetitutvustest (nii headest kui halbadest), e-õppe ning mobiilse õppe võimalustest ja miks mitte mängida ka “Targalt internetis” programmis välja töötatud laua- või põrandamängu.

WW BIRGY LORENZ Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht, Tallinna Ülikooli Digiturbe labori projektijuht

UUDISED

Uus SAIS ootab sisseastujaid Suvist koolide vastuvõtu perioodi ootab uus sisseastumise infosüsteem (SAIS), mis võimaldab veelgi mugavamat kandideerimist infosüsteemiga liitunud kutse- ja kõrgkoolidesse.

SAIS loodi 2005. aastal, mil Tiigriülikooli programmi raames arendati välja infosüsteem, mis kasutaks riiklikest andmekogudest tulevaid eksamitulemusi ja isikuandmeid, et hoida kokku paberi- ja ajakulu õpilaste vastuvõtmisel Eesti haridusasutustesse. Võib julgelt väita, et SAIS on üks käegakatsutavamaid e-riigi teenuseid haridusmaastikul, hoides kokku nii õpilase kui ka vastuvõtutöötaja aja- ja närvikulu.

Nüüdseks on SAISile aluse panemisest möödunud kümme aastat ehk piisavalt, et vana süsteemi kogemuste põhjal luua uus. Uus SAIS pole ilusam ainult kujunduse poolest, vaid on võimsam ka n-ö kapoti all, võimaldades teha palju rohkem kui eelmine infosüsteem. Uuendustena võib esile tuua: ▪ Vanas SAISis sai vastuvõtu kriteeriumina kasutada ainult keskkooli hindeid ja eksa-

meid ning nende põhjal kõrgkooli ja osadele kutseerialadele vastuvõttu teha. Nüüd saab ka põhikooli hinnete põhjal keskkooli ja kõigisse kutsekoolidesse vastuvõttu teha.

▪

Peagi on käes kiire sisseastumiseksamite ja -katsete aeg, seega on oluline, et SAIS võimaldab hallata kogu eksamiprotsessi, alustades eksami kirjeldamisest, tulemuste sissekandmisest ja lõpetades tulemuste protokolli kinnitamisega.

▪ Vastuvõtutöötaja jaoks on loodud töölaud, kus on lihtne saada kiire ja põhjalik ülevaade kõigist enda haridusasutusse sisseastujatest, muutes avalduste menetlemise veelgi mugavamaks.

SAISiga on praeguse seisuga liitunud 9 ülikooli, 7 rakenduskõrgkooli ja 3 kutsekooli. Uue sisseastumissüsteemiga on oodatud liituma ka kõik teised haridusasutused! Huvi korral palume ühendust võtta aadressil andrus.raudsep@hitsa.ee.

W ANDRUS RAUDSEP Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht

HarID vähendab tööd isikuandmete haldamisel Eesti Teaduse ja Hariduse Andmesidevõrk (EENet) arendab koolidele uut identiteedihaldussüsteemi HarID, mis aitab ennetada turvaohtusid ning kaasajastada koolide IKT taristut.

Kooli kasutajakontode ja -õiguste haldamine on seni olnud keeruline. Dokumendisüsteemid, Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), eKool, Stuudium, digitaalse õppevara pilv – kõik need infosüsteemid vajavad igaüks eraldi isikuandmete sisestamist. Võrgukasutajad on vaja tuvastada ka lugematutes keskkondades: arvutiklassid, õpikeskkonnad, raamatukogud, traadita võrguühendus (WiFi), jagatud kaustad, postkastid. Nüri topelttöö kaotamiseks arendabki EENet identiteedihalduslahendust HarID. Süsteemi iseloomustab lihtsus, turvalisus ja multifunktsionaalsus. Andmeid sisestatakse vaid üks kord, kuid kasutatakse paljudes süsteemides.

Peale parooliga autentimise saab kasutada ID-kaarti ja mobiil-ID-d. Kasutusõiguste määramisel eristatakse õpilaste, õpetajate,

vilistlaste, muu personali ja külaliste gruppe.

Keskselt majutatud andmetest tehakse pidevalt varukoopiaid. Kasutaja ei pea muretsema tarkvarale paigaldatavate turvauuenduste pärast, sest need tehakse tema sekkumiseta. Aga mis põhiline – kasutajaliides ei nõua tehnilisi eelteadmisi. See on võrdväärselt jõukohane ITjuhile, sekretärile ja koolijuhile.

Uut identiteedilahendust tutvustab EENet 17. aprillil HITSA konverentsil “NUTT* tuleb peale”. Töötoas näidatakse, kuidas võrgukasutajate tuvastamine koolis toimuma hakkab. Esimesed süsteemi katsetavad koolid saavad arendustöös kaasa rääkida. Selleks ootame kooli soovi aadressile eenet@eenet.ee. *NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija

W MARIA RISTKOK EENeti projektijuht

| 13

UUDISED

7 põhjust, miks mängud muudavad õppimist Videomängureid analüüsides saame hea ülevaate õppimise protsessist ja selle arenemisest. Mängimine on meelelahutuslik tegevus, kuid protsessi käigus õpitakse märkamatult, mistõttu pakuvad mängud kognitiivteadusele hulgaliselt unikaalset materjali, mille abil uurida õppimise dünaamikat. Arvutimängude teoreetik Tom Hatfield on oma raamatus “Why Gaming Will Dominate the Twenty-First Century” toonud välja seitse mängimise põhimõtet, mida saaks edukalt rakendada ka hariduses: 1.

Edenemise jälgimine (progress bar) – tervikprotsess koos hetkeseisuga.

2.

Seatud on lühiajalisi ja pikemaajalisi õpieesmärke.

3.

“Töötasu” – tunnustus või hea hinne.

4.

Operatiivne, regulaarne ja selge tagasiside.

5.

Ootamatus – mitte kõik ei ole õppeprotsessis etteaimatav.

6.

Tähelepanu tõus – kasutades ära momenti, mil õpilaste tähelepanu on huvitava tegevusega saavutatud, saab kõige efektiivsemalt edasi anda fakte ja teadmisi.

7.

Teised inimesed – kellega jagada, kellega end võrrelda.

Vaata e-õppe uudiskirja veebist 14 põnevat raamatut, mis käsitlevad videomängude olulisust hariduslike eesmärkide saavutamisel: uudiskiri.e-ope.ee Allikas: www.educatorstechnology.com

Google kutsub konverentsile 8.–9. mail korraldab Google tasuta haridusteemalise veebikonverentsi “Education on Air”.

Konverentsi keskmes on tänapäevane klassiruum ning oodatud on kõik haridusvaldkonnast huvitatud õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, süsteemiadministraatorid jne.

Konverents algab 8. mail kl 17.00 Eesti aja järgi ning esimese päeva teema on “Suundudes tulevikku”.

Võtmeküsimuseks on see, kuidas valmistada õppureid ette tuleviku muutusteks.

Konverentsi teisel päeval, 9. mail toimub 90 sessiooni erinevates ajatsoonides üle maailma, päevateema on tänapäevase klassiruumi kujundamine.

Arutluse alla tulevad varajase kirjaoskuse arendamine, edukas seadmete kasutamine ning digiajastu kodanikud.

Vaata lähemalt: http://bit.ly/1E32oH2

W VA IKO M Ä E Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog

14 |

Tallinna Ülikool osaleb avatud massikursuste arendusprojektis 2014.–2016. aastal osaleb Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus Euroopa Liidu finantseeritavas projektis EMMA (European Multiple MOOC Aggregator), mis koondab ja majutab Euroopa ülikoolide ja äriorganisatsioonide pakutavaid MOOCe (avatud massikursuseid).

Samas on EMMA ka veebipõhine õpikeskkond, kus on võimalik tasuta kursustel osaleda.

Tallinna Ülikool on projektis kahes rollis: ühelt poolt töötatakse platvormile välja õpianalüütika lahendust, teiselt poolt pakutakse ka ise mitmeid MOOCe. Õpianalüütika mooduli eesmärk on toetada õppijat ning tagasisidestada õppimist. Õppijale antakse ülevaade kursusel toimunud tegevustest – millised moodulid ja materjalid on läbitud ning mis võiks veel huvi pakkuda ning milline on õppija areng võrreldes keskmise kursusel osalejaga. Õppejõule näidatakse kursuste tegevused moodulite kaupa – milliseid mooduleid ja materjale kasutajad on läbinud ja millised moodulid tekitavad raskusi. Lisaks saab ülevaate sellest, kui palju aega on õppijad kursusele pühendanud. Nende teadmistega on võimalik kursuse juhendajal parandada oma kursuse disaini.

2015. aastal pakub Tallinna Ülikool kahte massikursust: “Arvuti kasutamine uurimistöös”, mis alustas 11. märtsil ning “Professionaalse arengu portfoolio”, mis alustab suvel.

Tutvuda tasub ka teiste kursustega (platform.

europeanmoocs.eu/MOOCs), mida EMMA platvormil sel kevadel pakutakse: ▪ “Business Intelligence” ▪ “Developing Blended Learning” ▪ “E-Learning” ▪ “Lisbon and the Sea: A Story of Arrivals and Departures” Kui on huvi korraldada oma MOOC, kasutades EMMA platvormi, siis tingimustega saab tutvuda EMMA koduleheküljel: project.europeanmoocs.eu/project/get-involved/becomean-emma-mooc-provider. Lisaks olete oodatud osa võtma EMMA suvekoolist, kus õpetatakse MOOCe disainima. Suvekool toimub ilusal Itaalia saarel Ischial juulis 2015 koostöös ühendusega The European Association for Technology Enhanced Learning (project.europeanmoocs.eu/ project/get-involved/summer-school).

W K A I R I T TA M M E T S Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

TÖÖLEHT

TeamVieweri kasutusjuhend TeamViewer on multifunktsionaalne programm koostööks seadmete vahel: arvuti–arvuti, arvuti–nutiseade.

Tasuta versiooni kasutamine on lubatud vaid isiklikuks (mitteäriliseks) tarbeks ning sobib igat liiki tahvelarvutite ja nutitelefonide operatsioonisüsteemidega kasutamiseks. TeamVieweri rakendused leiab Google Play, Apple App Store’i, Windows Store’i ja BlackBerry Worldi keskkondadest. Tulemeid on palju, millest meie tutvustame kahe rakenduse kasutamist, mis lihtsustavad VOSK-meetodi kasutamist õppetöös ja võimaldavad teha ühistööd.

Mida on tarvis seadmetesse paigaldada?

Arvutisse on vaja laadida TeamViewer: www.teamviewer.com Nutiseadme rakendusi tuleb valida vastavalt vajadusele. Hea ülevaate võimalustest annab TeamViewer Guide.

Kui soovid klassiruumis juhtmevabalt liikuda ja oma laua- või sülearvutit juhtida tahvelarvuti ekraanilt, siis on vaja nutiseadmesse alla laadida TeamViewer For Remote Control.

Kui on vaja nutiseadme ekraanil toimuv arvuti ekraanile saada ja soovi korral teha toiminguid arvuti klaviatuuri ja hiirt kasutades, on nutiseadmesse vaja alla laadida TeamViewer QuickSupport. (Näiteks Samsungi seadme puhul tuleb lisaks paigaldada QS Add-On: Samsung)

Laua- või sülearvuti juhtimine nutiseadme ekraanilt Õpetaja käib klassis ringi ning juhib enda nutiseadmest arvutit ning seda, mis toimub projektoriekraanil.

1.

2.

3.

4.

5.

Ava arvutis TeamViewer ning veendu, et valitud oleks “Remote Control”.

Ava nutiseadmes TeamViewer ning sisesta ID (Your ID), mille leiad arvutis avatud TeamVieweri aknast.

Sisesta nutiseadme TeamViewerisse parool, mis asub samuti arvuti TeamVieweri aknas.

Jätkamiseks vali „Continue“.

Nutiseadme ekraanile ilmub arvuti kaugtöölaud.

Nutiseadme kuvapilt laua- või sülearvutisse Õpetaja käib klassis ringi ning näitab oma nutiseadme pilti ekraanile, juhendab äppide kasutamist seadmetes.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

Ava nutiseadmes TeamViewer QuickSupport.

Sisesta nutiseadme rakenduses olev ID (Your ID) arvutis avatud TeamVieweri Partner ID lahtrisse ning vali “Connect to partner”. Eelnevalt veendu, et oleks valitud “Remote Control”.

Nutiseadmel vali “Allow”.

Arvutis vali vasakul ülamenüüs “Remote control”.

Nutiseadmes valida veelkord Allow.

Kui ühendus on aeglane, siis on soovitatav valida laua- või sülearvutis TeamViewer–View– Quality–Optimize Speed.

W TA R M O T E E K I V I Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja ja haridustehnoloog

W RIINA TRALLA Luua Metsanduskooli arvutiõpetuse- ja informaatika õpetaja ning haridustehnoloog

| 15

TÖÖLEHT

Veebipõhiste testide loomine Testmozi abil Mis on testmoz.com?

Testmoz.com on veebipõhine keskkond, mis lubab koostada teste tasemetöö jaoks, õpitu kinnistamiseks, õppijate teadmiste kontrollimiseks, keele valdamise taseme väljaselgitamiseks jne.

Tasuta testi versioonis saab olla kuni 50 küsimust ning kasutada saab erinevaid küsimuste tüüpe. Tulemused on nähtavad nii õppijale kui ka õpetajale kohe pärast testi läbimist. Tasulise versiooni puhul eemaldatakse küsimuste piirangud ühe testi suuruse ja küsimuste arvu kohta, antakse võimalus testide kopeerimiseks ning lubatakse koostada nimekiri kõikidest õpetaja loodud testidest jne. Üldine põhimõte on selline, et õpetaja teeb testi valmis, jagab õppijatele konkreetse veebilingi ning vastajad sisestavad testi tulemuste fikseerimiseks oma nime ladina tähtedega. Soovi korral võib õpetaja panna testi avamise parooli alla.

Millest alustada? Õpetaja peab arvestama sellega, et iga testi jaoks genereeritakse oma veebilink järgmisel kujul: https://testmoz.com/NUMBRID. Töö alustamiseks tuleb sisse toksida veebiaadress – https://testmoz.com – ning valida “Build”. Edasi sisestatakse testi pealkiri ning salasõna, et saaks vajadusel testi täiendada ning hiljem tulemusi vaadata. Kui testi looja unustab parooli, siis seda pole võimalik taastada. Sama hoiatus kehtib ka genereeritud testi veebiaadressi kohta. Seega on soovitatav testi veebilink ja salasõna üles kirjutada.

Keskkonnas orienteerumiseks on abiks ülemine menüüriba:

▪ Home – Avaleht, kus on välja toodud testi veebilink ning kiirviited küsimuste lisamiseks.

▪ Settings – Sätted testi pealkirja muutmiseks, sissejuhatuse ja kokkuvõtte lisamiseks, testi läbimise parooli määramiseks. Testi looja saab otsustada küsimuste esitamise järjekorra ja selle, kas õppijad näevad tulemusi ja õigeid vastuseid.

▪ Questions – Küsimusi saab juurde lisada või muuta. Kõik küsimused on automaatselt kontrollitavad.

▪ Publish – Avaldamise vahekaart, kus on olemas punane nupp “Publish”. Ilma sellele vajutamata ei saa lugeda testi sooritatuks.

▪ Reports – Aruanded, kus on nähtavad sooritajate tulemused.

▪ Logout – Välja logimine.

16 |

Küsimuste koostamine ja testi avaldamine Küsimuste jaoks on vahekaart “Questions”. Uue küsimuse lisamiseks tuleb vajutada “Add New Question”.

Suurde lahtrisse sisestatakse küsimus või väide.

Vaikimisi ei pakuta mingit kujundust, aga soovi korral võivad olla kasutatud HTML-keele märgendid.

Seejärel saab valida nelja küsimuse tüübi vahel: ▪ true/false – õige/vale; ▪ multiple choice – üks õige vastus; ▪ multiple response – mitu õiget vastust; ▪ fill in the blank – lühivastusega küsimus.

Vastustega lahtreid saab juurde lisada või ära võtta (Add/Remove answer choice). Kolme esimese tüübi puhul tuleb õige vastuse juurde panna linnuke. Lühivastusega küsimuse puhul tuleb sisestada õige vastus, millega hiljem automaatselt õppija vastust kontrollitakse. Õigekirjal on siin väga oluline roll!

Vaikimisi annab iga õige vastus 1 punkti (Points), aga seda annab muuta. Vastuste järjekorra muutmiseks tuleb panna linnuke “Shuffle answers” juurde.

Küsimuste koostamisega jätkamiseks on nupp “Save and Add New Question”. Kui vajutada nuppu “Save”, siis suunatakse testi looja koostatud küsimuste loetelu juurde. Varem koostatud küsimuse ümbersõnastamiseks tuleb teha hiireklõps küsimusel ning viia parandused sisse.

Kindlasti ärge unustage salvestada.

Kui nimekirjas on olemas küsimus, mis enam ei sobi, tuleb selle ette panna linnuke (Delete) ning vajutada lehe lõpus olevat nuppu “Update”.

Küsimus on ära kustutatud ning seda ei ole enam võimalik taastada.

Kõik küsimused ilmuvad testis automaatselt.

Testi koostamise lõpetamiseks tuleb valida vahekaart “Publish“ ning vajutada punast avaldamisnuppu. Kui ilmub kirje “The test has been published!”, siis on testi asukoha veebilink nähtav ning õpilased saavad hakata küsimustele vastama.

Tutvumine testi tulemustega Õpetaja saab tulemustega tutvuda igal hetkel.

Selleks tuleb lahti võtta testi veebileht, valida administraatori vaade (Admin Login) ning sisestada parool. Seejärel on abiks aruannete vahekaart (Reports), kus on näha sooritajate nimed, tulemused jne. Konkreetse õpilase nime peal klõpsates saab tutvuda tema antud vastusega.

W LILIA KNÕŠ-KRJUKOV Tartu Ülikooli doktorant, Tallinna Majanduskooli vene keele õpetaja

TÖÖLEHT

Teretutvus App Inventoriga MIT App Inventor on veebipõhine keskkond mobiilirakenduste programmeerimiseks Androidi telefonidele. Luua võib väga erinevaid rakendusi, näiteks oma kodukohta tutvustava äpi, lihtsa kalkulaatori või hoopis mõne mängu.

App Inventor avaneb veebiaadressil appinventor.mit.edu, alustamiseks klõpsa “Create”. Sisenemiseks kasuta Google’i kontot ja vali “Luba” või “Allow”.

Lihtsa kalkulaatori loomine Klõpsates “Start a new project”, sisesta äpi nimi (nimes ei tohi olla tühikut) ja klõpsa “OK”. Lohista vasakult paneelilt Palette -> User interface ekraanile (screen1) kaks tekstikasti (textbox) arvude sisestamiseks. Komponentide (components) paneelil muuda nende nimetust, näiteks arv1 ja arv2, siis on hiljem lihtsam programmeerida. Omaduste (properties) lehel võib muuta fondi suurust ja vihjet (hint).

Vihjeks sobib näiteks – sisesta arv 1.

Tehete valikuks on vaja nuppe (button). Et saaks mitu nuppu kõrvuti panna, lohista “Layouti” alt Horizontal Arrangement 1 ehk tabeli rida. Omakorda selle sisse lohista tehtemärgid ehk nupud.

Teeme esialgu kalkulaatori vaid liitmise ja lahutamise tarbeks, selleks lohista kaks nuppu. Muuda nende nimetust – liitmine, lahutamine. Omaduste paneelilt muuda ära kuvatav tekst (text), olgu selleks + ja – märgid. Lisaks muuda nuppude mõningaid omadusi: muuda kirja suuruseks 20, vali font Bold, vali nuppudele meelepärane taustavärv ja laiuseks (width) 40 pikslit.

Vastuse kuvamiseks tuleb lohistada ekraanile üks silt (label). Nimeta see ümber vastuseks, muuda omaduste paneelilt soovi korral kirja suurust, paksust, taustavärvi. Kuvatav tekst võiks esialgu olla 0 (null) ja sildi laiuseks võiks valida Fill parent – ehk kogu ekraani laius. Kalkulaatori kujundus kahe arvu liitmiseks või lahutamiseks on valmis. Ekraan1 näeb välja selline.

erinevat värvi ja erineva kujuga.

Programmi loomiseks vajalikke pusletükke leiab plokkide alt “Logic”, “Math” jne, aga ka lisatud komponentide alt – liitmine, vastus jne. Vajalik tükk tuleb välja valida ja see programmeerimise alale (viewer) lohistada. Teatud pusletükke, nagu tehted, arvud, värvid jne saab ka lihtsalt kirjutades. Näiteks kirjutades vabale alale kaldkriipsu, saab kohe jagamise tükikese. Plokkidest saab teha koopiaid ja neid seejärel muuta. Üleliigse tüki saab panna prügikasti.

Kahe arvu kokku liitmise programm ehk kui vajutate nupule .

Selleks tuleb valida vasakult nupp “Liitmine” ja avanevast valikust tükk “When liitmine Click do” ehk mis juhtub, kui vajutatakse nupule liitmine. Sel juhul tuleb kokku liita arv1 ja arv2 ning kuvada see vastuse alal.

Täienda seda rakendust Vajalikud tükid programmi loomiseks leiab nuppude vastus, arv1 ja arv2 alt. “Liitmistehte tüki” leiab valiku “Math” alt või kirjutades valgel alal +. Nendest tükkidest tuleb kokku panna järgnev kood, et kahe arvu liitmine toimuks pluss-märgile vajutamise tulemusena ja näeksime vastust.

Kui liitmine ja lahutamine töötavad, siis lisa juurde nupud korrutamis- ja jagamistehte jaoks ning loo ka nende toimimiseks programm. Lisa nupp “Kustuta”, millega saab tulemust kustutada. See tähendab, et vajutades kustutamisnupule, on vastuse lahtris uuesti 0 ja sisestatavate arvude ala on tühi. Kood peab välja nägema selline:

Sarnane kood tuleb koostada ka lahutamistehte jaoks. Kõik tükid võib ühekaupa kokku vedada või teha eelnevast koopia (parema klahviga Duplicate) ning viia sisse vajalikud muutused.

Rakendust võib vaadata arvutis emulaatoriga või nutiseadmega

Programmeerimiseks tuleb valida ülevalt paremalt nupp “Blocks”. Programmeerimine on väga sarnane Scratchile, käsklused ja tegevused tuleb kokku panna n-ö pusletükkidest, mis on

ramm (ctrl + C) ja käivitada uuesti.

Telefonis käivitamiseks tuleb esmalt telefonil lubada rakenduste alla laadimine muudest allikatest peale Play poe. Selleks tuleks telefoni seadete alt leida turvalisus (security) ning valida “Tundmatute allikate lubamine”. Seejärel saab programmi nutiseadmesse installida.

Programmi käivitamiseks Androidiga nutitelefonis on kolm võimalust: ▪▪ WiFi kaudu. Telefon ja arvuti peavad olemas samas WiFi-võrgus. Telefonile tuleb paigaldada rakendus MIT AI2 Companion. MIT App Inventori lehelt valida Connect -> Al Companion. Saadud kood tuleb skännida telefoniga.

▪▪ QR-koodi abil. Klõpsa MIT App Inventori lehel Build > App (provide QR code for .apk). Skänni kood sisse QR-koodi lugeva mobiiliprogrammiga. Rakenduse fail laaditakse sinu nutitelefoni, see tuleb paigaldada ja käivitada.

▪▪ USB-juhtmega. Ühenda mobiil juhtmega arvuti külge.

Vali MIT App Inventori lehele Build -> App (Save apk). Salvesta fail mobiiltelefoni. Seejärel ühenda juhe lahti, käivitada salvestatud fail.

Siiani loodud rakendus näeb välja selline.

Valmis programmi käivitamiseks (kontrollimiseks) emulaatoriga tuleb installida arvutisse emulaatori programm aiStarter (appinventor. mit.edu/explore/ai2/setup-emulator.html) ja see käivitada. Seejärel klõpsata App Inventori leheküljel Connect > Emulator ja oodata. Kui tekib probleeme, siis võib App Inventoris klõpsata Connect > Reset Connection või sulgeda prog-

Proovi seda lihtsat kalkulaatorit veel täiendada erinevate kujunduselementide ja lisavõimalustega.

WW MARIKA ANISSIMOV Viljandi Gümnaasiumi haridustehnoloog

| 17

TÖÖLEHT

Mida teha Google Classroom’iga?

Google Classroom on lihtne ja mugav õpihaldussüsteem, mis on üks osa rakenduste paketist “Google Apps for Education” ja mõeldud eelkõige haridusasutustele. Kuna see rakenduste pakett eeldab vastava lepingu sõlmimist Google’i ja haridusasutuse vahel, siis ei saa Google Classroomi kasutada n-ö tavalise Google-konto omanik.

sega vastavad õppijad ja avada ACTIONS-menüü.

Vastavalt soovile saab õppijaid kursuselt eemaldada (Remove), neile privaatne e-kiri (E-mail) saata või neilt postitamise ja kommenteerimise õigus (Mute) ära võtta.

Kursuse üldinfo ja kirjeldus Rubriigis “About” saab lisada kursuse kohta üldist ja kirjeldavat informatsiooni ning põhilisi olulisi õppematerjale (Add materials).

Liitu kursusega või loo enda oma

Kursuse kaust Drive’is

Kursus, kus osalen õppijana

Pärast kursuse loomist tekitatakse kursuse looja isiklikku Google Drive’i vastav kaust, mille pealkiri on kursuse nimega sama. Vastav kaust tekib ka kõikide õppijate Drive’i. See hõlbustab kursuse materjalide ja ülesannete haldamist. Kõikide kursuste kaustad asuvad omakorda Classroomi nimelises kaustas, mis tekitatakse automaatselt pärast Google Classroomiga liitumist.

Kursus, mida viin ise läbi

Abiinfo

Töö alustamine Google Classroomi saab avada aadressilt classroom.google.com, logides sisse oma haridusasutuse Google’i kontoga. Üldadministraator on reeglina juba määranud, mis õigustes keegi on (õpetaja/õppija). Õpetaja rollis kasutaja saab luua uusi kursuseid ja osaleda õppijana teiste loodud kursustel. Täpsemalt rollide jagamise ja õiguste kohta saab lugeda Google Classroomi Abiinfos.

paremal “Select theme” (vali olemasolevatest kujundusmallidest) või valikul “Upload photo” (laadi üles oma pilt).

Kursuse avalehel saab tutvuda viimaste muudatustega, lähenevate ülesannete/sündmustega ning lisada erinevaid teateid, materjale (Announcement) ja ülesandeid (Assignment).

Samuti näeb siin kursuse koodi, mille abil saavad õppijad kursust üles otsida Google Classroomi kursuste otsingus keskkonna avalehel. Google Classroomi avalehele pääseb vasakust ülemisest nurgast menüü kaudu, seal tuleb valida “Home”.

Õppijate lisamine kursusele Kursuse kujunduse muutmine

Lisa teade või materjal

Kursuse otsinguks tuleb klõpsata plussmärgile paremas ülanurgas ja valida “Join class”. Õppijaid saab kursusele lisada ka käsitsi. Selleks tuleb liikuda rubriiki “Students” ja klõpsata INVITE-nupul .

Õppematerjalide lisamine kursusele Materjale saab lisada kursuse avalehel (Stream) teatena (Announcement) või “About”rubriigis selleks ette nähtud kohas (Add materials). Klõpsates vastava vahendi peal, avaneb materjali lisamise võimalus. Google Classroomis saab lisada neli materjaliliiki: fail, materjal Drive’ist, vistutatud video YouTube’ist või link veebilehele.

Lisa ülesanne

Kursuse loomine Kursuse loomiseks tuleb klõpsata pluss-märgile akna ülemises paremas nurgas ja valida “Create class”. Sisesta kursuse pealkiri ja soovi korral täpsustav alapealkiri (Section) ning looge kursus.

Kursusel võib soovi korral muuta selle visuaalset kuvandit (ülemine graafiline osa). Selleks klõpsa

18 |

Õppijaid saab otsida vastava asutuse Google’i kontode omanike seast.

Kui õppijad on kursusega liitunud, on õpetajal võimalik nende staatust kursusel hallata samas “Studentsi” rubriigis. Tuleb märgistada linnuke-

Ülesannete loomine ja hindamine Kursuse avalehel saab luua ka ülesandeid (Assignment), mis sarnanevad võimaluste poolest materjali loomisega, kuid juurde saab lisada sooritamistähtaja (vt joonis 1).

TÖÖLEHT

Joonis 1. Ülesande loomine

Kui ülesanne on avatud, saab määrata selle hindamisskaalat või maksimumpunktide arvu: vahemik võib olla 1–100 punktini. Kui rippmenüüs sobiv maksimumväärtus puudub, tuleb see ise käsitsi kirjutada (joonis 4). (“Ungraded” tähendab, et seda ülesannet ei hinnata.)

RETURN-nupu abil kinnitatakse oma hinnangut ja antakse õppijale tagasisidet, see on n-ö viimane toiming hindamisel. Lisaks on siin võimalik saata teatud õppijatele personaalne e-kiri (E-MAIL), vaadata ülesande kausta Drive’is (FOLDER) ja laadida alla ülesande koos vastustega oma arvutisse (DOWNLOAD). NB! Õppijad, kellega soovitakse mõnda nendest operatsioonidest teostada, tuleb eelnevalt linnukesega märgistada.

Hindamiseks tuleb liikuda vastava õppija ja tema esituse juurde, tutvuda tema tööga ning sisestada oma hinne või hinnang vastavatesse kohtadesse (vt joonis 5).

Kõik kommentaarid ja tulemused on nähtavad vaid õppijale ja õppejõule, st on privaatsed.

Nüüd jääb üle RETURN-nupu abil oma hinnang kinnitada ja õppijale edastada.

Tagasi kursuse avalehele saab tagasi-nupu abil vasakul ülemises nurgas:

Joonis 2. Õppija vaade: ülesandele vastuse postitamine

Saada õppijale tagasiside

Saada konkreetse(te)le õppija(te)le e-kiri

Ülesande kaust Drive’is

Sisesta maksimumpunktide arv siia

Testide loomiseks ei ole Google Classroomis eraldi rakendust loodud, kuid selleks saab kasutada Google Formsi, millele on lisatud pistikprogramm Flubaroo (www.flubaroo.com).

Joonis 4. Skaala määramine ja muud hindamise seaded.

Kui ülesanne on loodud, saavad õppijad seda avada ja erineval viisil vastuseid postitada: kas lisades mõne lingi, video vm olemasoleva materjali (Add) või luues oma vastuse uue Google Docsi materjalina (Create). Kui vastus on lisatud, tuleb klõpsata nupul “Mark as done” (vt joonis 2). Õpetaja saab vastuseid vaadata ja hinnata oma kursuse avalehel, klõpsates vastava ülesande pealkirjal (vt joonis 3).

Sisesta hinne siia (käsitsi)

Õppija

Tutvu vastusega siin

Lisa oma kommentaar siia

Joonis 5. Õppija vastusega tutvumine ja hindamine

W VERONIKA ROGALEVITŠ Tallinna Ülikooli e-õppe keskuse haridustehnoloog Joonis 3. Ülesande vastuste avamine

| 19

Haridustehnoloogide võrgustik – innovaatorite kasvulava Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus koordineerib haridustehnoloogide võrgustiku tööd. 2014. aasta alguses ühinesid võrgustikuga ka pea kolmkümmend haridusportaali Koolielu ainemoderaatorit, kellest on saamas oma aine haridustehnoloogid. Uurime pisut lähemalt, mida kujutab endast haridustehnoloogide võrgustik ning mida teevad oma argipäevadel haridustehnoloogid ja ainemoderaatorid.

Foto: Heikki Eljas

Võrgustikus peitub jõud Võrgustiku moto “võrgustikus peitub jõud” iseloomustab väga hästi eri haridustasemeid esindavate haridustehnoloogide igapäevast koostööd, ühiselt töötatakse oma ala tunnustamise ning õppeprotsessi innovaatilisemaks muutmise nimel. HITSA haridustehnoloogide võrgustiku moodustavad 161 liiget nii alus-, üld-, kutse- kui ka kõrgharidusest. Kaks korda aastas korraldab HITSA haridustehnoloogide suve- ja talvekooli, külastatakse õppeasutusi, otsitakse põnevaid töövahendeid õppetöös kasutamiseks ning koostatakse nende juhendeid, tehakse muudki põnevat. HITSA haridustehnoloogide võrgustiku liikmeks võib astuda iga soovija, kes täidab ametlikult oma õppeasutuses haridustehnoloogi ülesandeid.

Haridustehnoloogi olemasolu õppeasutuses eeldab innovaatilist koolijuhti, kes mõistab, milliseid samme tuleb astuda digiajastule vastava õppe korraldamiseks. Üheks sammuks ongi haridustehnoloogi palkamine. Haridustehnoloog on õppe-kasvatusala töötaja, kel on pedagoogiline ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetents. Haridustehnoloogi tegevusvaldkondadeks on õpetajate/õppejõudude ja õppijate digipädevused, digitaalne õppevara ning õppimine ja õpetamine digiajastul. Esmalt tuleb haridustehnoloogil kaardistada õpetajate/õppejõudude ning õppijate digipädevuste hetkeseis ning luua võimalused digipädevuste taseme tõstmiseks. Haridustehnoloog toetab õpetajaid/õppejõude õppetöös vajamineva digitaalse õppevara väljatöötamisel

või leidmisel ja kohandamisel, aidates õppeasutusel planeerida digiajastule vastavat digitaristut ja muid õppeprotsessi kaasajastamiseks vajalikke ressursse.

Mida tähendab haridustehnoloogide võrgustikku kuulumine?

Mida tähendab haridustehnoloogide võrgustikku kuulumine, sellest räägivad Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog Vaiko Mäe, kes on võrgustikku kuulunud 2008. aastast, ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi IT-tugiisik Siret Piir, kes liitus võrgustikuga 2013. aastal.

Vaiko Mäe sattus haridustehnoloogide võrgustikku värskelt ülikooli lõpetanuna, olles selles valdkonnas algaja. “Loomulik samm oli tutvuda teiste sama ala tegijate tööga, et saada kogenud kolleegidelt juhtnööre ja soovitusi valdkonna kohta. Enne võrgustikuga liitumist tutvusin oma initsiatiivil Tartu haridustehnoloogide tööga.”

Siret Piiri motiveeris võrgustikuga liituma Ingrid Maadvere, kes on üks haridustehnoloogide võrgustiku eestvedajaid ning töötab nii HITSA kui ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogina. Koos õpiti haridustehnoloogiat Tallinna Ülikooli magistriõppes.

Võrgustiku liikmestaatus võimaldab silmaringi laiendada. “Saan ideid ja mõtteid, infot trendide kohta hariduse ja infotehnoloogia vallas,” kiidab Siret Piir. “Tänu ühisüritustele olen saanud uusi tutvusi, koostööpartnereid ja ka sõpru sarnaste huvidega inimeste seast üle Eesti.”

Vaiko Mäe sõnul on suurenenud kontaktide arv, kellega kasvõi iga päev töös tekkinud küsi-

Soovides liituda haridustehnoloogide võrgustikuga, võtke ühendust: Julia Šmakova, HITSA sisutootmise projektijuht: julia.smakova@hitsa.ee Lisainfo: www.haridustehnoloogid.ee

20 |

musi arutada. “Keeruline on leida vajaduspõhiseid lahendusi, kui teed seda üksi. Võrgustikus saad jagada kogemusi ning alati on keegi, kes peale küsimustele vastamise sind ka oma teoreetiliste teadmiste või kogemustega toetab.”

Jalgratast ei pea leiutama, kui see juba olemas on, leiab Vaiko Mäe, kes oli algusaastatel pigem info ammutaja. “Nüüd saan ka mina oma kogemusi teistele edasi anda. Võrgustik toidab siis, kui andmine toimub kahepoolselt.”

Küsimusele, kas haridustehnoloogide võrgustik on andnud suuremat kasu ka haridustehnoloogi ametikohale mõeldes, vastavad nii Vaiko Mäe kui ka Siret Piir jaatavalt. Vaiko Mäe peab kõige olulisemaks kontakte, loodud tugevat sidet teiste haridustehnoloogidega, kellega on oma valdkonnas sarnased tööpõhimõtted ja vastutusalad. “Kõrgharidusõppe haridustehnoloogidega oleme korraldanud lisakohtumisi ning teinud tööalaseid kokkuleppeid. Ühtsed töised kokkulepped võimaldavad omakorda teha uuringuid ning tulemusi ühiselt võrrelda, mille alusel saab oma tööd paremini planeerida.”

Ka Siret Piiri arvates on töökohale mõeldes palju kasu üksteisega kogemuste ja teadmiste jagamisest. Iga mure saab lahenduse. “Kasulikud on olnud ka HITSA korraldatud koolitused, suve- ja talvekoolid, veebiseminarid ning teiste asutuste külastused.”

Põhilise suhtluskeskkonnana kasutavad haridustehnoloogide võrgustiku liikmed Skype’i gruppi. “Sealt saab alati oma küsimusele vastusele, ükskõik mis ajal,” on Siret Piir rahul. Lisaks suheldakse meililisti kaudu ning infot koondatakse ka haridustehnoloogide kodulehele.

“Meie võrgustiku liikmeskond on pidevas muutumises,” ütleb Vaiko Mäe. “Inimesed tulevad ja lähevad. Kui keegi ei tee just erialast kannapööret, jäädakse üldjuhul ikka selle võrgustiku osaks, valdkonna arengutega saab just nii kõige paremini kursis olla.”

WW KRISTI SEMIDOR HITSA Innovatsioonikeskuse sisutootmise projektijuht

Ainemoderaator – oma aine haridustehnoloog Ainemoderaatorid on Koolielu haridusportaali juures olnud ainealaseks nõustajaks portaali alustamisaegadest peale, moderaatoreid on leitud nii üleskutse teel kui ka isiklike soovituste kaudu. Ühes aines võib olla mitu moderaatorit, mõni aga modereerib mitut ainet korraga. Ainemoderaatorid on haridustehnoloogide võrgustikku sulandumise teel saanud aidata teisi ainespetsiifiliste programmide ja keskkondadega.

Koostööst võidavad kõik.

Ainemoderaatorite põhilised tegevusvaldkonnad on digitaalse õppevara haldus ja aine õppevarateemaline nõustamine, õppevara kvaliteedipõhimõtete juurutamine ning oma ainevaldkonna populariseerimine digiajastu võimaluste ja vahendite abil. Kui keegi soovib oma digitaalset õppematerjali avalikkusega jagada, saab ta selle lisada Koolielu haridusportaali õppematerjalide hulka. Vastava õppeaine moderaator vaatab õppematerjali enne avaldamist üle. Kui seal on sisulisi vigu või pole õppematerjali ülesehitus piisavalt kasutajasõbralik, annab ainemoderaator sellest märku. Kui haridustehnoloogidele jäävad silma eelkõige aine-/ valdkonnaülesed vahendid, mida saaks oma õpetajatele/õppejõududele soovitada, aitavad ainemoderaatorid otsida ainespetsiifilisemaid töövahendeid ja äppe ning koostavad Koolielu portaali jaoks nende juhendeid. Peale haridustehnoloogide suve- ja talvekooli on ainemoderaatorite võrgustiku liikmetel võimalus osaleda kaks korda aastas koolitusseminaridel. Võrgustiku tegevust toetab HITSA.

Mida ainemoderaatorid teevad?

Oma tööst räägivad Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi algklasside õppealajuhataja Tuuli Koitjärv ning Tartu Tamme Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Tanel Liira. Tuuli Koitjärv on olnud Koolielu portaaliga seotud juba üsna pikka aega – esialgu IKT-huvilise õpetajana, algõpetuse moderaatori tööd alustas ta kuus-seitse aastat tagasi. Ka Tanel Liira, kes liitus ainemoderaatorite võrgustikuga 2013. aastal, oli varasemalt portaali sage külaline.

“Kuigi pärast minu ainet puudutava portaali füüsika.ee sündi leidsin kõik vajaliku hoopis sealt, eelistan endiselt uute ja innovaatiliste töövahendite juhendmaterjalide otsimiseks Koolielu portaali,” ütleb Tanel Liira. Töövahendite all mõtleb ta veebikeskkondi ja -vahendeid, mis sobivad õppetöösse.

Mõlemad õpetajad sattusid ainemoderaatorite võrgustikku kutsumise peale. Tuuli Koitjärvele tegi ettepaneku algõpetuse ainemoderaatori rolli ülevõtmiseks Varje Tipp, kes

töötab praegu Pärnumaa Kutsehariduskeskuses arendusosakonna juhatajana. “Tänu temale sain innustust IKT valdkonnas tegutsemiseks,” meenutab Tuuli Koitjärv, “esialgu töötasimegi Varjega koos.” Tanel Liira käis oma koolis erinevatel Tiigrihüppe SA korraldatavatel IKT koolitustel, mida juhendas bioloogia ainemoderaator Urmas Tokko. “Tema kursused olid alati innovaatilised ja vürtsitatud IKT-vahenditega, mis võimaldavad ainetunde põnevamaks muuta. Ju ma jäin vaimustunud kolleegina talle silma ning ta soovitas mul füüsika ainemoderaatoriks hakata, kui koht vabanes.”

Tanel Liirale meeldib võimalus olla teistest sammuke eespool. “Tahan olla esimene, kes saab oma ainetundides kasutada kõikvõimalikke uudseid IKT-lahendusi. Katsetan erinevaid töölehti, vahvaid töövahendeid, uudseid töövõtteid jm. Mulle meeldib oma kogemusi jagada ja õppida teiste omadest.”

"

Meie eesmärk ei peaks ju olema õpetamist keeruliseks muuta, vaid vastupidi – õpetamine peaks muutuma mugavamaks ja kõigile kasutoovamaks,” selgitab Tanel Liira.

Tuuli Koitjärv jäi vahepealsetel aastatel algõpetuse moderaatori tööst pisut kõrvale, muud tööd nõudsid lihtsalt rohkem tähelepanu. “Samas on mulle alati meeldinud see, et saan ise määrata oma panustamise mahtu.

Kui mulle paar aastat tagasi tehti ettepanek taas algõpetust modereerima hakata, tundsin, et on õige aeg. Sel korral tuli koos minuga algõpetuse vankrit vedama ka Jäneda Kooli algklassiõpetaja Tiia Salm, kellega meil koostöö alati väga hästi sujub.” Üheskoos arutatakse läbi tegevusplaanid, kahtluste korral küsitakse nõu. “Meil on üksteiselt väga palju õppida, samamoodi ka teistelt ainemoderaatoritelt,” ütleb Tuuli Koitjärv. “Ühistel seminaridel on

ka jällenägemisrõõm suur, oleks nagu suurel suguvõsa kokkutulekul.” Koosoldud koolituspäevadel saadud head mõtted ja oskused motiveerivad meid kõiki uuendusmeelse moderaatori rolli täitma.

Töö sisu võib vastavalt ainemoderaatori eelistustele varieeruda. Näiteks Tuuli Koitjärv on viimasel ajal tegelenud rohkem artiklite kirjutamise ja veebipõhiste töövahendite juhendite koostamisega. “Püüan seeläbi innustada õpetajaid IKT vallas teadlikumalt tegutsema.

Väga tähtsaks pean kogemuse jagamist – olen tundnud, kuidas ise õppides tulevad edusammud ja õnnestumised vahel palju raskemalt...

Olen korraldanud veebiseminari, osalenud ka konkursitööde hindamisel. Aasta alguses alustasin koos Tiia Salmiga klassiõpetajatele mõeldud veebikursust videote kasutamise kohta õppetöös – kursus pole ametliku formaadiga koolitus, pigem õpime kogukonnas üheskoos.”

Ainemoderaatori tööd alustades mõeldi koos Tiia Salmiga ise konkursse välja. “Näiteks korraldasime algklassiõpetajatele emadepäeva jutupliiatsi konkursi. Tore on meenutada, kuidas püüdsime õpetajatele võimalikult palju auhindu jagada, käisime neid ise minimaalsete kulude eest ostmas. Siis oli Tiia Salm klassiõpetajate virtuaalse praktikakogukonna (KLOP) toimetaja ning seeläbi saime siduda mitme kogukonna tööd ja tegemised.” Ka praegu – olles Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatuse liige – püüab Tuuli Koitjärv ainemoderaatorina klassiõpetajaid kõnetava info esimesel võimalusel liidu liikmetele ja ajaveebi külastajatele edastada. “Loodetavasti on see üks võimalus aidata klassiõpetajatel leida tee innovaatilisema õpetamiseni. Ideid ja mõtteid on väga palju, oleks ainult aega neid kõiki ellu viia.”

HITSA ootab ainemoderaatorite võrgustikuga liituma eriti järgmiste ainete moderaatoreid: • Inglise keel • Eesti keel võõrkeelena • Prantsuse keel Lisainfo: Kristi Semidor, HITSA sisutootmise projektijuht: kristi.semidor@hitsa.ee www.haridustehnoloogid.ee www.koolielu.ee

WW KRISTI SEMIDOR HITSA Innovatsioonikeskuse sisutootmise projektijuht

| 21

KOOLITUS

Õpiloos on oma iva “Innovaatilised õpilood” on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus, mis on ligi aasta vana, seega suhteliselt uus, kuid mis oma sisu poolest väärib õpetajate tähelepanu. „Innovaatilised õpilood“ aitab õpetajal muuta enda õpetamist tänapäevasemaks ja põnevamaks. Õpilugu kirjeldab teema õpetamisega seotud õpetaja ja õpilaste tegevusi, selleks kasutatud vahendeid ja keskkondi. Võib luua oma õpiloo, saab kasutada kolleegide omi. Koolitusel tutvutaksegi erinevate õpilugudega ning töötatakse välja ning rakendatakse õpilastega tänapäevane ja põnev õpilugu. Oma koolitusel osalemise muljeid jagavad Rõuge Põhikooli õpetajad, kelle mõtted kogus kokku matemaatikaõpetaja Piret Viil, ning Salme Põhikooli klassiõpetaja ja huvijuht Mariliis Lazarev.

Rõuge Põhikooli õpetajate arvamusi õpilugudest Rõuge koolist osales koolitusel kaheksa õpetajat. Meie jaoks oli kokkupuude õpilugude koostamisega esmakordne ja huvitav. Mis siis on õpilugu? Kui ausalt, siis väga kindlalt ei oska vastata, ehk nagu plaan või tööplaan, kuidas toimetada.

Kokkuvõtlikult arvame, et õpilugu on projekt, teadmiste omandamine erinevate õpimeetodite kaudu, hõlmates mitmeid õppeaineid. Õpilugu on ühe teema arendamine ja õpetamine teistele, kasutades selleks abivahendeid. Õpiloo väljamõtlemine oli päris aeganõudev, kuid põnev. Kindlasti sunnib õpiloo koostamine õpetajat nii enda kui ka õpilaste tegevused hoolikamalt läbi mõtlema ja kirja panema.

Õpiloo positiivne pool Õpiloo kasutamine muudab aine õppimise õpilaste jaoks palju huvitavamaks, mängulisemaks. See tekitab rohkem huvi kui lihtsalt klassiruumis istumine ja raamatust õppimine. Õpiloo kasutamine pakub meie kogemuse põhjal avastamise momente kõigile osapooltele. Õpilugu läbi mängides nägime laste silmis rõõmu ja õhinat, mitte tüütut kohustust midagi teha. Õpilooga katsetamine meeldis lastele. Õppimine muutub lastele huvitavamaks just siis, kui töösse tuuakse sisse multimeedia ja arvutipõhiseid võtteid. Oli näha, et õpilastele meeldis ise loomeprotsessis osaleda, uurida teemat ja edastada teadmisi teistele. Õpilastele sobib ju igasuguste tehnikavärkide kasutamine ja kindlasti meeldis neile, et oli aega teemaga rohkem ja süvendatult tegeleda.

22 |

Salme Põhikooli õpilased. Foto: Salme Põhikool.

Näiteks teise klassi õpiloo alusel valmis Weebly keskkonnas klassi blogi. Pidasime seda aktiivselt kooliaasta lõpuni ja mõte oli alustada sellega uuest õppeaastast uue hooga. Lapsed omandasid kiiresti blogisse postitamise ja kirjutamise oskuse. Probleem tekkis sellega, et nad hakkasid üles panema ka materjali, millega teised rahul polnud, seega on ikkagi väike tsensuur vajalik. Töötasime tundide ajal rühmades, osa arvutiklassis ja osa klassis. Siiski hääbus selle blogi pidamine lõpuks laste enda huvipuuduse tõttu.

Kolmanda klassi õpetaja on oma õpiloost kasutanud just eluslooduse õppimist matkadel ja jäädvustamist fotodena, ristsõnade koostamist ja klassi matkapäeviku kokkupanekut.

Kui laste jaoks muutis õpilugu õppimise huvitavamaks, siis õpetajatel tekkis ka hulgaliselt tehnilisi küsimusi. Lahenduste otsimine viis kokku uute ja põnevate võimalustega.

Saime tänu õpiloo koostamisele selgeks mitmete uute innovaatiliste keskkondade kasutamise.

Arvame, et õpilugu sobib ilmselt kõikidele õppeasutustele, oleneb lihtsalt teemast ja kasutatavatest materjalidest, programmidest, tuleb leida õige väljund.

Usume, et nii õpilased kui ka õpetajad said kogemust juurde. Õpetajad õppisid ka üksteiselt mõned nipid, said teada, mis keskkondi teised on kasutanud. Soovitame kõigile kursusel osaleda ja katsetada. Igas asjas on oma iva!

Õpiloo murekohad Hallima ja sombusema poole pealt vaadatuna arvame, et tihedad õppeprogrammid ja

-kavad ei võimalda alati selliseid õpilugusid tunnis kasutada, ajakulu õpiloo ettevalmistamiseks on samuti üsna suur. Õpetajad on taolisi plaane ja projekte ikka aegajalt teinud, küll mitte väga tihti, sest õppekava ei luba süveneda mingisse teemasse liiga kauaks. Arvame, et selline asi nagu õpilugu on praegu veel luksus, sest õpetajal lihtsalt ei jätku aega. Õpilugude pidev kasutamine vajab ka laitmatut tehnoloogiaparki ning internetiühendust.

Meie koolis on kõik arvutid ühes ruumis, mis ei võimalda tunni ajal liikuda, ja tahvelarvuteid meil veel ei ole, samuti ei saa loota (veel vähem nõuda), et lastel oleksid nutitelefonid. Õpetajate jaoks muudaks õpilugude koostamise ja läbiviimise kindlasti huvitavamaks ja vähem aeganõudvaks, kui igas koolis töötaks haridustehnoloog, kes juhendaks, abistaks ja annaks nõu.

Salme põhikooli huvijuht Mariliis Lazarev – sammuke õpilastest ees Koolitusele “Innovaatilised õpilood” kutsus osalema just sõna “innovaatiline”, sest minu arvates tänapäeva õpetaja peab olema innovaatiline. Mina vähemalt tunnen, et nuti- ja infotehnoloogiaajastu õpetajana pean ma olema sammukese oma õpilastest ees või vähemalt pean suutma nendega sammu pidada.

"

Õpilased kasutavad infotehnoloogiat iga päev ja on hea, kui meie õpetajatena saame ja oskame näidata, kuidas infotehnoloogiaga midagi luua või miskit kasulikku ära teha.

Hinda enda innovatsiooniküpsust!

Koolituse alguses pidime määrama iseenda ja oma kooli innovatsiooniküpsust väga vahva mudeli abil. Mäletan, et kooli täpset küpsuseastet oli raske hinnata. Kõik oleneb õpetajast-õppeainest ja õpetaja nn innovatsioonimeelsusest. Õpilased on meil lahkesti nõus katsetama ja kõike uut proovima ning kindlasti see motiveerib ka õpetajaid. Minu jaoks olid kõige olulisemateks kriteeriumiteks just õppija roll ja pedagoogika, sest pean tähtsaks, et õppija juhiks oma õppimist ning õpetamine oleks õppijakeskne. On tähtis, et õpetaja märkaks, keda ta õpetab, ning annaks õpilastele

TEISTEST EES

võimaluse valida ja vastutada. Üllatav oli kindlasti see, kui erinevatel tasemetel ma ise mingis kriteeriumis olin, kuid rõõmu pakkus, et nüüd on silme ees kindel siht.

Innovatsiooniküpsuse mudel annab võimaluse seada endale kindlaid eesmärke. Õpetajana aitas see mudel mul näha, kus ma praegu olen ja kuhu tahan jõuda. Arvan, et mudel ei ole mõeldud vaid üldhariduskoolidele, kindlasti leiab see kasutust ka laiemalt. Õpetajana, koolitajana on oluline roll eneserefleksioonil ning minu arvates pakub see loodud mudel suurepärase võimaluse ennast analüüsida, teha korrektuure ja seada sihtmärke. Seega arvan, et tänapäeval, kus infotehnoloogia on pea iga eluvaldkonna lahutamatu osa, on mudelil suur kasutusala ja kasutegur.

Värske pilk ja uued ideed “Innovaatilistes õpilugudes” õpitu mõjutas minu õpetamist küll, kuigi infotehnoloogia ei ole minu jaoks kunagi võõras olnud. Olen küll hiljuti kõrgkooli lõpetanud, aga ikkagi hakkavad meetodid ja vahendid korduma. Pärast innovaatiliste õpilugude koolitust sain juurde ideid, võtteid. Ka silmaring avardus – vaatasin värske pilguga ümbritsevat ja leidsin uusi vahendeid-viise, kuidas oma õppimist mitmekesisemaks muuta. Samuti olen pärast koolitust kasutanud just n-ö õpiloo stiilis õpetamist, lõimides aineid ja infotehnoloogiat. Oleme koos õpilastega pidanud tunde, millest on jäänud ilusad mälestused, püsivad teadmised ja mõnus meeleolu. Kokkuvõtteks saan öelda, et “Innovaatilised õpilood” avardas minu mõttemaailma, õpetamine ja õppimine muutus mitmekesisemaks, arendavamaks ja lõbusamaks!

Mina leian, et innovatsiooniküpsuse mudel on universaalne ja seda saavad kasutada kõik õppeasutused ja erinevate haridustasemete õpetajad. Paratamatult ei saa me eirata infotehnoloogiat ja kindlasti on rõõmsam olla õpetaja, kui IT-ga sõbraks saame. Muidugi on siis ka meie õpilastel huvitavam õppida!

“Innovaatilised õpilood” koolitus on taaskord kavas sügisel. Täpsem info ja registreerumine HITSA koolitusveebis koolitus.hitsa.ee.

WW PIRET VIIL Rõuge Põhikooli matemaatikaõpetaja

W W MARILIIS LAZAREV Salme Põhikooli klassiõpetaja ja huvijuht

Eneseanalüüs parandab e-kursust 2015. aasta e-kursuste kvaliteedimärgi taotlusvooru esitati kokku 40 e-kursust 12 õppeasutusest. Kõige rohkem taotlusi tuli kõrgkoolidest (36 kursust), kutseõppeasutustest laekus kaks e-kursust ning esimest korda olid esindatud ka üldhariduskoolid kahe e-kursusega. Kvaliteedimärgi taotlusprotsessis läbitakse kolm etappi: kursuse autori eneseanalüüs, organisatsiooni hinnang ning hindamisekspertide tagasiside kursusele. Mida kujutab endast eneseanalüüs ja mis kasu on sellest e-kursuste loomisel ning hindamisel?

E-kursuse autori eneseanalüüs on teatud kriteeriumitest lähtuv analüüsiv pilk saavutatud tulemusele, andes õpetajale/õppejõule kinnituse kursuse tugevuste kohta ja samas teadvustades valdkondi, mis vajavad arendamist. Eesmärk on kursus veelgi kasutajasõbralikumaks ja paremini omandatavaks muuta.

E-kursuste kvaliteedimärgi omistamise protsessis on eneseanalüüsi meetodiks maatriksmeetod, milles on määratletud 27 kriteeriumit (kvaliteedinõuet). Õppejõul/ õpetajal on võimalus hinnata iga kriteeriumi täitmist neljal tasemel: nõue täitmata, nõue peamiselt täitmata, nõue suures osas täidetud, nõue täielikult täidetud.

Maatriksmeetodit on lihtne kasutada, see aitab tõsta teadlikkust hinnatavatest valdkondadest ning näitab vajalikke arenguteid.

E-kursuse analüüsimisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: ▪▪ Kursuse vajaduse ja sihtrühma analüüs (kursuse vastavus sihtrühmale ja e-õppe õppevormi põhjendatus); ▪▪ Õppeprotsessi kavandamine (aineprogramm, õppetegevused, materjalide esitus ja tehniliste vahendite kasutamine jne); ▪▪ E-kursuse väljatöötamine (kursuse struktuur, õppematerjalide esitus jm); ▪▪ E-kursuse läbiviimine (rollide jaotus, õppijate aktiivsuse soodustamine, tagasiside); ▪▪ E-kursusele hinnangu andmine (pidev kursuse arendamine).

Seda, et eneseanalüüsi käigus on vaja lahti

mõtestada analüüsitavad kriteeriumid, näitavad e-kursuse kvaliteedimärgi protsessi viimaste aastate tulemused. Selgelt torkab silma asjaolu, et kursuste autorite hinnangud eristuvad ekspertide hinnangutest just nende kursuste puhul, millele kvaliteedimärki ei omistata.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlejate tagasisides tuuakse välja, et eneseanalüüsi teostamine aitab oma kursust värske pilguga kriitiliselt üle vaadata, täiendada ning

"

Eneseanalüüsi teostamine aitab kaasa e-kursuse arendamisele ja õppeprotsessi kaasajastamisele. vead likvideerida. Eneseanalüüsi abil saab e-kursus õppijatele paremini mõistetavaks ning loogilisemaks. Eneseanalüüsi teostamine aitab kaasa e-kursuse arendamisele ja õppeprotsessi kaasajastamisele.

WW KATRIN KIILASPÄÄ HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht

WW K VA L ITE E D I TÖ Ö RÜ H M

| 23

EDULOOD

Matemaatika – mängi sellega natuke!

Cambridge’i Ülikooli matemaatika magistrant ning IT Akadeemia stipendiaat Erik Paemurru soovitab õpetajatel ennekõike arvestada õpilase varasemate teadmistega ning siduda ainet õpilase muude huvidega. Teemadele peab lähenema mänguliselt, et õpetamine oleks tõeliselt viljakas.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus jagab Eesti IT Akadeemia (ITA) programmi raames stipendiume nii Eestis kui ka välismaal õppimiseks.

ITA ja Skype’i finantseeritud välisõpingute stipendiumi saab üks magistrant õpinguteks väljaspool Eestit loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. 2014. aastal pälvis õpiraha Cambridge’i Ülikooli matemaatika magistrant Erik Paemurru. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli (2010) ja Edinburghi Ülikooli matemaatika ja füüsika bakalaureuse kraadiga (2014).

“Juba bakalaureuse esimesest aastast alates oli mul kindel soov Cambridge’i Ülikooli magistrikursusele minna. Algebralist geomeetriat saab praegu õppida vaid välismaal ning Cambridge’i Ülikooli matemaatika magistrikursus on vaieldamatult üks maailma parimaid.”

Erik Paemurru sõnul on algebraline geomeetria üks kõige kiiremini arenevaid ja modernsemaid matemaatika valdkondi. See nõuab kõrget taset igas matemaatika valdkonnas – nii kompleksanalüüsis, abstraktses algebras, diferentsiaalgeomeetrias kui ka topoloogias. Samuti kasutatakse selle ülesehitusel kategooria-teooriat, mis on kasutusel ka informaatikas funktsionaal-programmeerimises. “Suure keerukuse tõttu ei ole Eestis ühtegi algebralise geomeetria spetsialisti, pole isegi eestikeelset sõnavara, aga seda kavatsen mina muuta,” kirjutas Paemurru oma stipendiumitaotluses. Seda valdkonda kasutatakse teoreetilises füüsikas ja arvutiteaduses, eriti krüptograafias, seega on väga oluline, et Eestis oleks selle ala spetsialiste.

Pärast magistriõpet Cambridge’i Ülikoolis plaanib noormees astuda doktorantuuri Cambridge’i Ülikooli või Imperial College Londonisse ja teha teadustööd algebralise geomeetria erialal esialgu mõne välismaa tippülikooli juures.

“Mulle väga meeldib õpetamine” “Minu vanemad Piia ja Peeter Paemurru on muusikud ja muusikaõpetajad, Peterburi Mäeinstituudist hariduse saanud vanavanaisa Jaan Aarmann oli pärast töid põlevkivikaevanduste loomisel dotsent Tallinna Tehnikaülikoo-

24 |

Erik PaemurruTrinity Kolledžis pidulikul õhtusöögil.

Foto: erakogu

lis,” rääkis ta. Vanaisa eeskujul plaanib ta Eestisse naasta pärast õppimist ja tööd, tulla Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonda, et siin algebralise geomeetria kateeder üles töötada. Õpetamise juures on tema jaoks kõige olulisem individuaalsus, oluline on arvestada nii õpilase varasemate teadmiste ja kogemustega kui ka siduda ainet õpilase muude huvidega.

“Mulle meeldib, kui õpetaja ja õpilase vahel on dialoog, kui õpilased esitavad küsimusi ja mullegi meeldib loengutes küsida.”

"

Paemurru arvates peab õpilasele andma piisavalt vabadust, et saaks erinevaid asju katsetada ja teemaga mängida.

Kui paluda meenutada mõnda digipöörde seika oma kooliteelt, nimetas Erik Paemurru, kuidas esimese aasta füüsikas oli nii, et loengu ajaks jaotati igaühele kätte väike nuppudega pult. Kui õpetaja midagi küsis, said kõik aega mõelda ja siis hääletada. Pärast esimeste hääletustulemuste teadasaamist lasti õpilastel omavahel arutada ja siis uuesti hääletada. “See oli täitsa huvitav süsteem.”

Iga eluala tulevik on digitaalne HITSA rõhutab reaalaineid ning IKT erialasid õppima meelitades, et neid teadmisi läheb vaja igal erialal juba praegu. Näiteks Erik Paemurru kirjutas stipendiumitaotlusse oma töökogemusest 2013. aastal väikeses Eesti firmas GlasStress. Viie töötajaga firma töötab välja ja toodab masinaid, millega mõõta pingeid klaasis. Nende disainitud masinad on maailma tipptasemel. “Minu töö koosnes disainide ülevaatamisest ja programmeerimisest, ühel esimestest päevadest andis firma omanik ja juht Johan Anton ühe uue masina disaini ja küsis, mida saaks paremini teha. Minu märkused viidi kohe sisse ja poole tunni pärast oli prototüüp valmis,” rääkis ta. “Vastupidiselt matemaatikale oli seal töö tulemust kohe näha. Mulle väga meeldis seal töötada ja minu tööga oldi väga rahul. Kavatsen ka edaspidi selle firmaga sidemeid hoida.”

Erik Paemurru on aastast 2010 korraldanud Eestis füüsika ja matemaatika olümpiaade, pakkunud sinna ülesandeid, korraldanud õppesessioone ja parandanud üleriigiliste võistluste töid, aastast 2011 on ta ka Eesti matemaatikaolümpiaadi žürii liige.

Matemaatika, muusika ja vabadus Kuidas muusikute poeg, kes mängib klaverit ja tšellot ja on laulnud kooris, seostab muusikat ja matemaatikat?

“Enamik inimesi seostab sõna matemaatika arvutamise ja valemitega. Minul seostub matemaatika loomingulisuse ja vabadusega. Erinevus tuleb sellest, et koolimatemaatikas on rõhk hoopis teisel kohal kui olümpiaadimatemaatikas või teaduses. Kes on huvitava matemaatikaga aga kokku puutunud, see ehk mõistab mind. Matemaatikas ja muusikas mõlemas on harrastajal väga suur vabadus. Mõlemad vajavad mängulisust. Kui leiad muusikas mõne uue idee või viisi, siis selle edasiarendamine käib just seda katsetades, mängides. Samamoodi matemaatikas, kui kohtud uue idee või lähenemisega, siis tihti on juhendaja või õppejõu esimene soovitus, et mängi sellega natuke,” selgitas Erik Paemurru.

Skype’i rahastatud IT Akadeemia välisõpingute stipendiume on välja antud aastast 2008.

W W E P P A L ATA L U HITSA turundus- ja kommunikatsioonijuht

PROJEKTIDE BÖRS

eTwinningu rahvusvahelised õppimisüritused eTwinningu programmi raames on õpetajatel võimalus osaleda rahvusvahelistel online-koolitustel ehk eTwinningu õppimisüritustel (Learning Event).

Mis see on? Õppimisüritused on kuni kolmenädalased veebipõhised intensiivkursused teemadel, mis puudutavad uusi õpetamismeetodeid ja võtteid pedagoogikas, projektõppe rakendamist ja veebivahendite kasutamist. Kursuseid juhendavad oma ala eksperdid. eTwinningu õppimisüritused on üles ehitatud nii, et pärast sissejuhatust teemasse saaks iga osaleja aktiivselt kaasa lüüa ning tekiks arutelu õpetajate vahel üle Euroopa. Üldjuhul tähendab see neli-viis päeva aktiivset tööd ja arutelu, millele omakorda järgneb neli kuni viis päeva analüüsimist ja iseseisvat tööd. Materjalid on internetis üleval n-ö eTwinningu õppimislaboris ning neile saab õppija enda valitud ajal ligi: learninglab. etwinning.net/web/guest/learning-events.

Kuidas osaleda? Igale üritusele saavad kandideerida kõik eTwinningu portaalis (www.etwinning.net) registreerunud õpetajad. Vastava lingi leiate eTwinningu töölaualt. Peate vaid sisse logima ja täitma ära online-vormi.

eTwinningu õppimisürituste kalender kevadel 2015 13.–27. aprill Reaalses elukeskkonnas õppimine Ekspert: Tiina Sarisalmi Keel: inglise Sihtrühm: kõik eTwinningu õpetajad Taotluste esitamine: alates 6. aprillist Õppimisüritusel õpime ja arutame: ▪▪ kuidas lüüa lahku õpikutest ja kasutada õppekaval põhinevas õppes reaalse elu allikaid; ▪▪ kuidas lõimida formaalsesse õppeprotsessi informaalset ja kohalikku õpisisu; ▪▪ kuidas õpilasi kaasata ning nende teadmisi, oskusi ja ühendusi rakendada; ▪▪ tööriistu dokumentide jagamiseks, kuid eriti soovime teha tööd selliste meetoditega, mis toetavad dokumentide koostamist Veeb 2.0 vahendite abil.

11.–22. mai Google Earthi kasutamine õppetöös Ekspert: Marco Neves Keel: inglise Sihtrühm: õppimisüritus sobib õpetajatele, kel on vähesed teadmised IKT kasutamisest õppetöös Taotluste esitamine: alates 4. maist

Õppimisüritusel keskendutakse Google Earthi kasutamisele hariva tööriistana. Peaeesmärk on näidata õpetajatele, kuidas rakendada Google Earthi õpetamismeetodite täiustamiseks. Samuti uurime, kuidas kasutada tööriista eTwinningu projektis, et osalejad saaksid oma riiki uudsel viisil tutvustada.

25. mai – 6. juuni Video kõikidel haridustasemetel Ekspert: Jean-François Raffestin Keel: prantsuse Sihtrühm: kõik eTwinningu õpetajad Taotluste esitamine: alates 18. maist Visuaalne suhtlus, näiteks videotelefoni, videokonverentsi, videokoostöö, veebikoostöö või telekonverentsi kaudu kogub eri ettevõtetetes, asutustes, haiglates, tehastes ja ülikoolides jõudsalt hoogu. Nüüd, kui on kättesaadav lai valik kõrgekvaliteetseid, kuid samas soodsaid lahendusi, on aeg rakendada seda ka koolides ja kolledžites. Õppimisürituse eesmärk on veenda õpetajaid hindama nende tööriistade potentsiaali ning tutvustada esimesi samme visuaalse suhtluse lõimimiseks õppetöösse. Esmalt kirjeldatakse visuaalse suhtluse tööpõhimõtteid,

tuues välja erinevaid saadavalolevaid võimalusi, mis on koolide jaoks taskukohased, ning esitletakse näiteid tööriistade kasutusest hariduses.

8.–18. juuni eTwinningu projekti kavandamine Ekspert: Rute Baptista Keel: inglise Sihtrühm: kõik tvinnijad, kes soovivad oma projekti kavandamise oskusi täiustada Taotluste esitamine: alates 1. juunist Kavandamine on iga projekti tähtis osa, sest tõstab projekti tõhusust ning toetab selles osalevate partnerite vahelist õnnestunud koordineerimist. Kavandamine aitab korraldada olemasolevaid materjale ning motiveerib kõiki, ärgitades loovust ja innovatsiooni ning aidates otsuseid langetada. Õppimisüritusel uurime, kuidas projekti kavandamine neid eesmärke saavutada aitab.

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

| 25

E-ÕPPE PERSOON

Kristi Rahn: olulised on igapäevased töörõõmud

Foto: erakogu

Kui Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Kristi Rahn oli väike tüdruk, tahtis ta saada loomaaia direktoriks. Kui Kristist aga koolilaps sai, köitis teda õpetaja amet. “Mul on elus vedanud, mul on palju häid õpetajaid olnud. Kord tahtsin saada geograafia-, kord keemia-, siis ajalooõpetajaks. Gümnaasiumi lõpus korraks küll kahtlesin, kas lähen Tartu Õpetajate Seminari, aga tegin selle valiku ja tean, et see oli minu jaoks õige.”

“Olen õpetajatöö kõrvalt õppinud ka muid asju, aga jõudnud ikkagi järeldusele, et õpetada meeldib mulle kõige rohkem. Läbisin näiteks Tallinna Ülikooli reklaami ja meedia lisaeriala, juhtimiskoolituse olen läbi teinud. Samas kõiki neid teadmisi saan õpetajatöös kasutada. Õpetajaametis saad olla näitleja, juht, saad jagada kogemusi, näidata, mida ise tead ja oskad. Ja kui sinus on loovisiksust, saad muusikut või kirjanikku iseendas ka rakendada. Selles mõttes on õpetaja hea elukutsevalik.”

Loomaia direktori unistuste töökohaga on aga selline lugu, et Kristile meeldisid väga loodus ja loomad, meeldivad siiani. Ja meeldis väga Gerald Durrelli raamat “Minu pere ja muud loomad”. Eks need mõjutasidki. “Kui eelmisel aastal oli juttu, et Mati Kaal hakkab ametit maha panema, siis minu ema ütleski, et kui Kaal enam direktor olla ei taha, eks sa saad siis tema ameti omale,” meenutas Kristi muigamisi.

26 |

19 aastat tagasi olid Sa juba õpetaja (klassiõpetaja Tallinnas Kristiine lasteaed-algkoolis), aga arvuteid sellisel kombel õppetöös ei kasutatud nagu nüüd.

Millal tekkis IT-huvi?

Kui ma õppisin õpetajaks, siis tegelikult arvutiõpetuse tund oli küll. Ja see oli üks minu kirstunaelasid. Muidu olid hinded väga head, välja arvatud arvutiõpetuses. Nagu saatuse iroonia – kõige nõrgemast küljest on saanud päris tugev külg.

IT-huvi on mul kasvanud mõjutajate toel.

Olen alati olnud uuele avatud, mulle on alati meeldinud õppida. Mäletan, et noore õpetajana käisin Varje Tipi (Pärnu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog – toim.) koolitusel.

Tundus põnev ja keeruline. Eelmises koolis oli vaja õpetajat, kes lastele arvutit õpetaks, Kristiinesse tehti arvutiklass. Hakkasin seal arvutit õpetama, ehkki ma esialgu väga ei teadnud,

mida teen. Aga õppisin ujuma. Kui GAGi tulin, ja kui veel Ingrid Maadvere siia tööle tuli, siis tema tõmbas aktiivsemad õpetajad kaasa. Ja siis läksin juba ülikooli haridustehnoloogiat õppima.

Oled ka ProgeTiigri koolitaja. Kas programmeerimine, programmeerimise õpetamine on Sinu jaoks midagi täiesti uut?

Programmeerimine kõlab keeruliselt, aga me alustame väikeste sammudega. Nendel kursustel ongi kõige suurem asi see, kuidas õpetajatelt võtta hirm maha. Programmeerimisega, mis kõlab väga uhkelt ja mida teevad väga targad inimesed, tuleb tegelikult alustada algusest ja väga lihtsast. Mina alustasin sellega seitse aastat tagasi, koos lastega.

Sinu magistritöö teema oli “Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele”. Väga lühidalt öeldes andsid oma töös ülevaate, millele peaksid koolid tähelepanu pöörama, enne kui hakkavad tahvelarvuteid soetama, ja miks on tahvelarvutit õppetöös hea kasutada. Levinuim arvamus on, et siis on lastel huvitav.

Ausalt öeldes mind see enam ei veena…

Mind ka kusjuures ei veena. Mina ütlen, et ei pea kasutama, üldse ei pea. Aga see on võimalus muuta õppimine mitmekesisemaks. Lastel on nii palju nutividinaid käes, et ega tahvelarvutite huvitavusega neid ei püüa. Kui nad ei ole

E-ÕPPE PERSOON

Kristi esimene koolipäev.

tahvelarvutit varem kasutanud, või ei ole tunnis varem kasutanud, siis esimene kord on küll huvitav. Aga pigem räägib kasutamise kasuks see, et selles väikeses tahvlis on nii palju rakendusi sees, mis võimaldab lastega koos kergesti midagi teha, ka klassist väljas. Nutitelefonid samamoodi.

"

Kuulun sellesse parteisse, kes usub, et kui lapsel on nutividin olemas, võib seda tunnis rakendada küll.

Meie oleme siin majas kokku leppinud, et lapsed tulevad hommikul kooli ja panevad telefoni vaikseks ja kotti ära. Päeva jooksul ei tohiks üldse õpetajale ütlemata seda välja võtta, ka vahetund on sõpradega suhtlemiseks, mitte nutiseadmes istumiseks. Kui nüüd õppetöös on vaja, siis õpetaja lubab ja siis võibki nutikad välja võtta. Aga et telefonid lastel kogu aeg käeulatuses on, seda küll ei ole.

Annan ikka tundi nii ka, et 45 minutit ei kasuta ühtegi digivahendit, loomulikult. Väga oleneb tunnist. Lauaarvuti kasutamisel ei mõtlegi enam selle peale, kui paned esitluse käima või mängid muusikapala, see ei ole enam eraldi

tunni osa. Ja vahel teevad lapsed rühmatööd, kus pole vaja mingeid tehnilisi asju kasutada.

HTM tutvustas jaanuari lõpus uuringut, mis käsitleb õpetajate täiendusõppe vajadusi. Oodatakse praktilisi koolitusi, samas tuleb välja, et kolmandik õpetajatest ei poolda tänapäevaseid õpetamismeetodeid. Teadmised IKT ja veebiressursside kasutamisest aineõppes on nõrgad. Ikka veel, miks nii?

See on üllatav. Üks pool on kindlasti see, et vanemaid õpetajaid on päris palju. Osa vanemaid õpetajaid kasutab IKT-d vingemalt kui noored. Aga mõne puhul vanus ilmselt mängib rolli, uue vastuvõtmine tundub hirmutav ja ebamugav. Võib-olla paljud mõtlevad ka, et lapsed on nagunii ninapidi tehnilistes asjades, milleks koolis veel seda vaja. Natuke mängib mugavus ka – kui õpetaja on harjunud oma tundi ühte moodi tegema ja see toimib, siis milleks muuta? Ega nooredki, kes kõrgkoolist tulevad, ei ole sugugi kõik kohe valmis IT-d kasutama, ka neil on omad hirmud.

Näiteks et klassi, kus igaühel on käes nutitelefon, on raskem hallata kui klassi, kus pead kummarduvad ühtlaselt vihikute kohale ja iga hetk on võimalik kontrollida, mida õpilane kirjutab?

Kristi Rahn on …

▪▪ lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari klassiõpetaja eriala.

▪▪ magistrikraadi saanud haridustehnoloogia erialal Tallinna Ülikoolist (“Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele”) 2014. aastal.

▪▪ Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja, klassiõpetaja, annab keskmises kooliastmes matemaatika- ja ühiskonnaõpetuse tunde.

▪▪ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitaja, eTwinningu tutvustaja Eestis, ProgeTiigri koolitaja ja metoodiliste juhendite ning õppematerjalide väljatöötaja. Kristi juhendatud IKT-koolitused on käsitlenud infotehnoloogiat ja loovust lasteaias, IKT ainealast kasutamist 1. ja 2. kooliastmes, nutitelefoni ja iPadide kasutamist õppetöös, esimesi samme programmeerimisel.

▪▪ mentorõpetaja Tallinna Ülikooli klassiõpetajatele, kes praktiseerivad tema käe all infotehnoloogiliste vahendite kasutamist koolis.

▪▪ mitmete õpikute kaasautor, projektide algataja, veebipõhiste kursuste autor ja koolitaja, oli HITSA eesti keele e-õppevara arendamise töörühma liige.

▪▪ Tema tööd tunnustati tänavu auhinnagalal “Eestimaa õpib ja tänab” aasta klassiõpetaja tiitliga ning 2012. aastal sai ta Tiigrihüppe Sihtasutuselt Tiigri Tegija auhinna.

Usun pigem seda, et kui tehnilisi vahendeid, mida saab kasutada nii halval kui ka heal eesmärgil, õpetada õigesti kasutama või anda lapsele ette häid võimalusi, mida ta saab nutividinaga arukalt teha, siis nad võtavad selle üle.

Minu klassi lapsed on küll sellised. Kui me tunnis midagi põnevat teeme, siis ütlevad, et pane meile see e-kooli ka või saada link, tahan kodus ka seda teha. Õpetajate üks ülesandeid olekski see, et näidata digimaailma häid võimalusi. Aga mitte nii, et lapsed istuvad vahetunnis kõrvuti ja saadavad üksteisele sõnumeid. Sellepärast meil koolis polegi mobiilid kogu aeg lubatud.

Kas digipööre Eesti koolis on juba toimunud, parasjagu käimas või seisab alles ees?

Eks ta kogu aeg pöörab vaikselt. Igasuguste pööramiste puhul on ohtlik kiirustada, siis keerab käru uppi ka.

"

Minu meelest digipööre toimub juba pikemat aega. Ja kuna tehnika, digivahendid järjest täienevad, siis ei saagi digipööre kunagi valmis, see protsess kestab kogu aeg. | 27

E-ÕPPE PERSOON

ProgeTiigri finaalis Tallinna Lauluväljakul.

Tallinna Ülikooli lõpetamisel koos perega juunis 2014.

Kui teed õpetajatele IKT kursuseid, siis mida oled märganud?

Esimene asi, et õpetajatel ikkagi on natuke hirm. Paljude asjade puhul, mida näitan, on esimene reageering, et oi, seda ma küll ei tea, mina küll ei oska. Tuleb meelde üks koolitus, kus kaks vanemat lasteaiaõpetajat tulid ja ütlesid, et me nii kardame, käisime ühel koolitusel ja saime riielda, kuidas me ei oska.

Koolitustel peab kõigepealt õpetajatelt negatiivse maha saama, tuleb saavutada valmisolek uue vastuvõtmiseks. Siis on näha, kuidas nad avanevad, silmad löövad särama. See on koolitaja töös kõige toredam. Veebipõhistel kursustel saab ka aru, et inimesed pelgavad, alguses kirjutavad, et ma ei ole teinud, ei ole kasutanud ega proovinud. Justkui vabandavad ette. Ja kui tuleb tagasiside andmise koht, siis nad on positiivsed, et õppisin palju ja nüüd ma tahan seda ja seda teha. Mis tegelikult ongi kõige tähtsam.

Kui sina oleksid haridusminister, mida teeksid meie hariduselus teisiti?

Viimasel ajal on tunne, et meie lapsed on hästi koormatud. Neilt oodatakse palju. Eesti inimesed ja eesti lapsed on tublid ja töökad, ja kui neilt oodatakse palju, siis nad püüavad endast anda maksimumi. Näen, et lapsed on väsinud. Süsteem tuleks muuta paindlikumaks.

28 |

Maijooksul 2014

Mu vanem poeg õpib gümnaasiumis, ma näen kõrvalt, nõudmised on nii suured. Samas ühte huvitab üks asi, teist teine.

elus nii tähtsal kohal, et täiskasvanud peavad pilku peal hoidma.

"

Osaled oma õpilastega palju konkurssidel, viimati ProgeTiigri tehnoloogiakonkursil “Tuleviku õpperuum 2050!”. Mis Sind ajendab ja innustab?

Õppesuunad koolides ju on, aga riiklikult peaks mahtusid ja kogu õppekava ülesehitust muutma nii, et lastel oleksid valikud suuremad ja koormus väiksem.

Mulle meie haridus väga meeldib, meie noored on maailmas konkurentsivõimelised.

Samas tundub, et lapsed lähevad järjest rohkem stressi…

Kas oled selline õpetaja, kes võtab Facebookis õpilased oma sõbraks?

Võtan. Meil on suur kool, kõiki ei tea, aga tuttavad lapsed ikka võtan. Me peaksime koolis kasutama sotsiaalmeediat. See on asi, millega noored kõik tegelevad, ja ega kätt ette ei pane. Ongi tark, et õpetajad, lapsevanemad, teised täiskasvanud ka seal on, see annab aimu, mida lapsed sotsiaalmeedias teevad, kellega suhtlevad. Annab vajadusel võimaluse pidurit tõmmata. Sotsiaalmeedia on noorte

Haridussüsteemis saavad kõige rohkem tähelepanu ikkagi keskmised õpilased, nendega tegeletakse valdavalt. Nõrgemad tõmmatakse järele, tehakse eraldi tööd. Aga tugevamatel, võimekamatel peavad ka olema võimalused ennast näidata. Selleks ongi konkursid ja võistlused hea koht. Viimasel ProgeTiigril osalesin kahe klassiga, mõlemad klassid täiskoosseisus. Võtsimegi seda ainekava osana, tegime kuu aega kõike koos. Õpetajale tähendab see muidugi lisakoormust, aga kui oled selle ameti valinud, tuleb arvestada, et on asju, mida teedki rohkem, ka väljaspool tundi.

Räägime perest ka. Sul on kolm poega?

Ian-Andreas on 17-aastane, õpib GAG-is 11. klassis, matemaatika-inglise keele klassis.

Mark-Oliver on 12-aastane, õpib ka GAG-is, 6. klassis. Thom-Marten on 3-aastane ja käib lasteaias.

Ja tuleb ka GAG-i?

Ei tea midagi, võib-olla. Kõige vanem poeg on

E-ÕPPE PERSOON

Ingrid Maadvere Kristi kolleeg, GAGi haridustehnoloog

Liina Altroff

Henrik Salum

Kristi sõbranna, tõlkija

Kristi elukaaslane, GAGi inglise keele õpetaja

Tunnen Kristit sama kaua, kui vana on minu vanem laps ehk peaaegu 13 aastat.

Kristi on järjekindel, aga ta ei lähe kunagi, pea ees, läbi seina. Tal on hämmastav oskus alati õige hetk ära oodata. Tark ei torma. Samas on Kristis särtsu ja energiat. Ta jaksab asju algatada ja neid eest vedada ning oma kangekaelsusega lõpule viia. Ent ta tunneb kindlasti ära ka selle, kui tekib vajadus suunda muuta, kohanduda või paindlik olla.

Neid asju, mida ma temalt õppinud olen või õppida tahaksin, on palju. Üks olulisemaid on see, et teha tuleb asju, mida päriselt armastad. Lisaks seda, et kes teeb, see jõuab. Sageli on tunne, et Kristi päevas on rohkem tunde kui minu või mõne teise inimese päevas. Lisaks olen kadedusega jälginud, kui võrdselt hästi tuleb ta lisaks tihedale töisele graafikule toime ka kodu ja lastega. Tahaksin seda samuti osata. Ja põhiline: rõõmu tuleb tunda ka lihtsatest ja väikestest asjadest, sõprade jaoks peab alati aega leidma ja kõik on tegelikult alati hästi.

Tunnen Kristit peaaegu 10 aastat – ajast, mil ta Gustav Adolfi Gümnaasiumisse tööle tuli. Kohe paistis silma tema aktiivsus, rõõmsameelsus ning entusiasm oma töö vastu. Ma arvan, et just aktiivsus ja entusiasm on need, mis Kristit kõige rohkem iseloomustavad. Ta võtab palju asju ette, aga suudab need kõik väga heal tasemel lõpuni viia – tema iseloom lihtsalt ei luba ühtki ülesannet poolikult ja “üle jala” teha. Kristis on ka suur hulk sihikindlust ja imekspandavat soovi ennast erinevates olukordades proovile panna. Selles, et ta on pälvinud nii oma õpilaste, lapsevanemate kui ka kolleegide austuse ja poolehoiu, ei ole tegelikult midagi üllatavat, sest just täpselt selline abivalmis ning toetav inimene ta oma loomult ongi. Mina olen Kristilt õppinud seda, et elus ja töös ei tohi ühtki väljakutset karta ja endas kahelda, sest nii võib nii mõnedki võimalused endast mööda lasta ning seda, et kõike, mida teed, tuleb teha kirega.

inglise keele ja looduseainete huviline ja mõtleb selle peale, et võib-olla läheb hoopis välismaale õppima. Keskmine poeg huvitub muusikast, laulmisest, tantsimisest, näitlemisest. Kõige noorem on väga nutikas ja väga kangekaelse iseloomuga, aga muidu tore sell.

Sinu enda hobid?

meeldib, kui mõni väike asi läheb hästi. Või kui lapsevanemad märkavad ja tänavad, et olen olnud hea õpetaja. Või kui lapsed tulevad ja kallistavad.

Kas Sul päeva jooksul ema ja õpetaja roll segi ei lähe, praktiliselt terve pere koolis koos?

Nii et IT on töö, mitte hobi?

Kristi Rahnuga sain tuttavaks 2007. aastal, kui tulin tööle Gustav Adolfi Gümnaasiumisse. Tema oli üks õpetajatest, kes oli IKTga kokku puutunud ning kasutas seda aktiivselt.

Kristi on väga sihikindel ning tohutult töökas. Tal on kogu aeg mitu tegemist käsil ning ta jõuab väga palju. Arvestades seda, et ta on oma kolmele pojale väga hea ema, on see imetlusväärne, kuidas ta suudab pühenduda oma tööle ning õpilastele. Kristi õpilased peavad temast väga lugu ning on alati valmis tema innovaatiliste ideedega kaasa tulema. Hea side õpilastega säilib ka siis, kui õpilased on juba põhikoolis teiste õpetajate käe all.

Kristilt on kõigil õppida julgust ja eneseusku.

Selleks, et unistusi ellu viia, peab neisse uskuma ja julgema nende poole liikuda.

Kui tulin siia tööle, sai minust vanema poja klassijuhataja, tema tuli siia majja kaks aastat enne mind. Enne töövestlust ma ei teadnud, et just tema klass vajab klassijuhatajat. Esimese kõne tegin kohe pojale, et kas talle see sobib. Sobis, ei olnud probleeme. Eks naljakaid situatsioone oli ka, tema muudkui tõstis tunnis kätt ja kui ma ei märganud, siis hüüdis lõpuks nõudliku häälega: “Õpetaja Rahn!”

Klassikaaslastel naeru palju. Keskmise poja klassijuhataja ma pole olnud, aga tundi talle praegu annan, temal oli alguses see situatsioon veidi raskem. Aga ei, ei lähe rollid segamini. Igaüks ajab oma asja.

Peretraditsioonid?

Meil ongi see, et kõikvõimalike tähtpäevade puhul oleme terve perega koos, tulevad vanaemad-vanaisad, lähemad sugulased. Koosolemine on tähtis.

Natuke käin trennis, lugeda meeldib, sügisest käin laulukooris. Looduses meeldib väga olla.

Hea meelega käin teatris ja kontsertidel. Märke ja marke ma ei korja, see on minu jaoks natuke liiga rahulikult kulgev hobi.

See on töö. Ja see on vahend töö tegemiseks.

"

Et ma hobi korras otsiksin kogu aeg uusi rakendusi ja programme, seda ei ole. Pigem vastupidi, kodus püüan IT-st hoiduda.

Oled kogu aeg heatujuline, rõõmus, energiat täis. Kas töö Sinus üldse stressi ei tekita?

Eks ikka tekitab. See pole isegi stress, vahel lihtsalt väsid ära. Kui õigel ajal suudad aja maha võtta ja muule keskenduda, siis jaksad jälle. Ma teen asju, mis mulle meeldivad. Kui teeks asju, mis ei meeldi, siis kimbutaks stress rohkem.

Mida oma senistest töödest ise esile tõstaksid, mis on olnud suurim saavutus?

Ma ei ole suurte tunnustuste tagaajaja. Pigem

"

Olen nagu käsn, kogun väikeseid rõõme.

Igapäevased töörõõmud on minu jaoks kõige olulisemad.

Eestimaa õpetajate Oscar on Sul käes, mis edasi, rohkemat justkui polekski tahta?

Olen seda tüüpi inimene, kes ei oska rahulikult loorberitele istuma jääda. Mul on hea meel, kui tunnustatakse, aga ma ei ole kunagi teinud midagi selle nimel, et tunnustust saada.

Mulle meeldib teha asju hästi ja kui keegi seda märkab, on tore. Mul ei ole tunnet, et nüüd on kõik. Ikka otsin uusi väljakutseid. Mul on praegu ka uusi ideid ja tulevikuplaane, aga ma veel neist ei räägiks.

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

| 29

EDULOOD

ProgeTiigri 29 edulugu Tulemuslikku esinemist ProgeTiigri õpilaskonkursil “Tuleviku õpperuum 2050!” võivad 28 kooli ja üks lasteaed lugeda oma väikeseks edulooks – täpselt nii mitmesse paika läksid auhinnalised kohad ja eripreemiad.

ProgeTiigri finaalüritus peeti 24. jaanuaril Tallinna Lauluväljakul.

On koole, kus robotite ehitamine, äppide loomine, animatsioon, arvutimängud ja 3D-graafika kasutamine on tavapärane, ja on koole ning lasteaedu, kelle jaoks just konkurss sai ajendiks proovida uut tehnoloogiat.

Fotod: Ants Tammik.

Lasteaedu osales vaid üks, aga edukalt!

Kohtla-Järve lasteaed Buratino oli lasteaedadest ainuke, kes seekord ProgeTiigri konkursist osa võttis. See oli ühtlasi nende esimene animatsioonitegemise kogemus. Tulemus sai suurepärane: arvutianimatsioonide kategoorias 5–9-aastaste vanuserühmas sai nende töö “Tuleviku lasteaed” (lasteaedtulevikus. weebly.com) I koha (autorid Emilia Virkunen, Mikolas Aaver, Polina Igonina, Rozalia Parthal ja Simona Fetka; juhendajad Lüüli Kübarsepp, Anu Pedius ja Maarika Virkunen).

Kohtla-Järve lasteaia Buratino õpetaja Anu Pedius: “Animatsiooni tegemine oli meil esmakogemus. Üks juhendajatest, Maarika Virkunen on õpetaja Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis, aga tema tütar käib meie lasteaias, nii tuli ettepanek konkursil osaleda lapsevanemalt. Lasteaias meil arvuti kasutamise võimalus on, aga arvutianimatsiooni tegemiseks oskused puuduvad. Seepärast olid joonistamised meie juhendada ja arvutiga töö Maarika Virkuneni juhendada. Joonistamisega tegelevad lapsed iga päev, see on tuttav tegevus. Töö arvutiga oli kindlasti huvitavam, kuna see kogemus oli neil esmakordne.”

Ka finaalüritusel nii rohke publiku ees esinemine oli lastele esmakordne kogemus. Nad said hästi hakkama ja loomulikult rõõmustasid võidu üle nii väikesed animaatorid kui ka juhendajad.

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Maarika Virkunen: “Idee osaleda konkursil väikeste lastega tekkis, kui nägin konkursitingimustes, et alates 5. eluaastast võib osa võtta. Pöördusingi lapse õpetajate poole.

Minu ülesanne oli tutvustada lastele programmi Scratch ja abistada programmeerimisel. Samuti skaneerisin ja töötlesin pilte, et lapsed saaksid neid animatsioonis kasutada.

Abiks olin lastele ka siis, kui tuli koordinaate määrata. Selles vanuses lapsed ei saa aru veel koordinaattasandist ja negatiivsetest arvudest.

Animatsiooniga tegelemine arendas eelkõige koostööoskust, loovust, loogilist mõtlemist ja matemaatilisi võimeid. Lapsed koos otsustasid, kui suured peavad olema tegela-

30 |

sed ja mida üks või teine tegelane peaks tegema. Vajalikke nuppe jätsid lapsed meelde värvuse ja pikkuse järgi. Tegelaste ilmumist animatsioonis sidusime loendamisega: kui tegelane oli esimene, siis tema ooteaeg oli üks sekund jne. Joonistades arenesid laste käelised oskused, õpiti seoste loomist, kavandamist ja planeerimist. Programmeerimine arendab eelkõige loogilist mõtlemist ja matemaatilisi võimeid, aga kui lapsed tegelevad projektiga, kus on integreeritud mitu valdkonda, siis arendavad nad endas rohkem oskusi.”

Tartu Hiie Kooli õpilased autasustamisel.

Tartu Hiie Kooli kolm võidutööd Tartu Hiie Kooli tunnustati kahes võistluskategoorias: robotite ja tuleviku õpperuumi 5–9-aastaste vanuserühmas tõstis žürii esile töö “Klass 2050” (klass2050.blogspot.com; autorid Henri Eli, Konstantin Kuzmitšov, Sten Kuusk, Andre Ott ja Rihart Uustal; juhendajad Kersti Tillo ja Tarmo Binsol); 10–16-aastaste vanuserühmas sai töö “Õpsiabi 2050” III koha (autorid Romet Raig, Märt Sikk, Kaspar Tamm ja Troy Trevoli Vonder; juhendajad Tarmo Binsol ja Mari Tõnisson). Koolikella komponeerimise kategoorias saadi 10–16-aastaste vanuserühmas I koht (djgirls2050.blogspot.com). Töö autorid: Anna-Lisete Saliste, Kätlin Liiv, Annika Eek, Kerstin-Cheril Nilov ja Ketlyn Rebane; juhendaja Mari Tõnisson.

ProgeTiigri finaalis said kõige pisemad võistlejad Buratino lasteaiast ka peaministril kätt suruda.

Tartu Hiie Kooli haridustehnoloogil Mari Tõnissonil on suur kogemus, kuidas lapsi konkurssidele suunata ja neid töös juhendada.

“Konkursside puhul võib juhendaja roll olla väga vähe olulisest kuni väga oluliseni välja. See oleneb mitmest asjaolust ja tihtipeale hoopis asjaolude kokkusattumisest – kas leidub huvipakkuv teema, huviline õpilane ja õpetaja, kas nad kokku satuvad jne.

Kui lapsed on harjunud konkurssidel ja projektides osalema ning võtavad seda kui elu ja õppimise loomulikku osa, siis juhendaja roll on peamiselt suunav ja nõuandev.

Samas pole saladus, et kogenud juhendajal on hea nina huviliste õpilaste peale.

Väga oluline on kooli osa. Selge see, et programmeerimisega saaks õpilane tegeleda iseseisvalt ka koolivälisel ajal, kuid kui kool pakub programmeerimise algõpetust tunni või ringitunnina, siis on palju suurem tõenäosus välja selgitada huvilised õpilased ja neid konkurssidele osalema suunata.

Minu roll juhendajana ProgeTiigri konkursil piirdus suures osas plakati üles riputamisega arvutiklassi uksele, õpilaste tähelepanu juhtimisega võistluse üldtingimustele ning kategooriate tingimuste lahtiseletamisega, sest sellest meie kooli õpilased (kuulmis- ja kõnepuudega) iseseisvalt läbi ei oleks purenud.

Olin kahe konkursitöö ja kuue õpilase juhendaja. Üllatas see, et õpilased olid oma tegemistes väga iseseisvad – tegid realistlikke plaane ja võtsid endale võimetekohaseid ülesandeid. Lisaks kuulasid viisakalt ära ka minu soovitused, kuid tegutsesid valdavalt omatahtsi ja oligi õige, sest neid saatis konkursil edu.

ProgeTiigri konkurss on mõeldud just meeskondadele, see arendab lastes grupitöö oskust, koostööoskust, oskust seada endale realistlikke eesmärke, oma tegevust kavandada ja kavan-

T O I M E TA J A V E E R G

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

ProgeTiigri õpilaskonkursi finaalis anti auhinnalisi kohti viies kategoorias: arvutianimatsioon või -mäng, 3D graafika, robotid, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne äpp.

datut järgida, tegevuse arengut märgata ja hinnangut anda, oskust probleemidele lahendusi leida, suhtlemis-, väljendus- ja esinemisoskust, kriitilise mõtlemise oskust.

Eks konkurssidel osalevad peamiselt teotahtelised õpilased ja õpetajad. Programmeerides meeskonnas, arenevad õpilastes (ja ka õpetajates) algatusvõime, initsiatiivikus, vastutustunne, eneseteadlikkus, usk endasse ja teistesse, optimism, sihikindlus ja julgus.”

Põlva Ühisgümnaasium oli tubli 3D graafikas, kus konkursilt nopiti nii 1. kui ka 2. koht.

3D-graafika Põlva Ühisgümnaasiumis 3D-graafika võistluskategooria vanemas vanuserühmas (17–19-aastased) tegi auhindadega puhta töö Põlva Ühisgümnaasium. “Teaduslabor” (padlet.com/Maarjav/8b7h3c2pxms8, autorid Maarja Villako ja Siim Villako, juhendaja Tiina Saago) sai I koha ja “Tuleviku õpperuum 2050” (padlet.com/Janar/tulevik2050, autorid Janar Kopli, Maris Lutsar, Hanna Lattik; juhendaja Tiina Saago) sai II koha.

Põlva Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja

Tiina Saago: “Tööde teemaks oli energiasäästlik maja ja õpilasi õppima motiveeriv töökeskkond. Minu jaoks oli algselt ikkagi oluline 3D-modelleerimine, mida õpetan koolis valikainena gümnaasiumiastmes. Koolidel on võimalus kasutada legaalselt litsentseeritud Solid Edge’i akadeemilist tarkvara. Huvilisi on mitme õpperühma jagu ja sellepärast oli meil ka poole rohkem võistkondi osalemas. Õpetaja roll on selliste konkursside puhul küllaltki oluline. Üldjuhul ei ole õpilased väga vaimustunud ideest konkurssidel osaleda. Neid tuleb julgustada ja nende enesehinnangut upitada, vahel isegi üle kiita, et neid osalemiseks nõusse saada. Juhendajana on igal õpetajal kindlasti oma idee konkursiteemadest.

"

Kui õpilased suunata õigele teeotsale, siis hakkab hargnema õpilase oma vaatenurk, mida vahel tuleb teele tagasi lükata, vahel jälle haruteedele.

Juhtub ummikteele sattumine, siis võib õpilasel endal tulla kas väga hea idee või lüüakse käega ja loobutakse. Kõige raskem on õpilased vabastada raamidest ning panna nad targalt fantaseerima. Konkreetsetes töödes pakuti palju uudseid tulevikulahendusi. Pidin lausa uurima, kas need on fantaasiavallast või juba tänapäeva teaduses või tehnoloogiates toimivad.

3D-graafika ehk teisisõnu modelleerimine ei ole erilisem kui animatsioonide tegemine või mängude programmeerimine. See on tänapäeva tehnoloogia ja kõigile kättesaadav. Tuleb omandada tarkvara töötamise põhimõtted ja fantaasial lennata lasta. Sellest on vähe, kui tunned programmi, aga loovust ei ole. Kõik oskavad ju pintsliga värvida, aga maal sünnib ideest ja fantaasiast.

Konkursitöö valmimise käigus oli õpilaste jaoks oluline kuulata ja arvestada üksteisega ning teha koostööd. Arenes vastutustunne ja tolerantsus. Need, kes endale võetud kohustuse ees konkursil osaleda vastutust ei tundnud, langesid enne finaali juba välja. Kahjuks ka neid oli. Kasvas esinemisjulgus ja -kogemus. Õpetaja õpib lähemalt tundma juhendatavaid õpilasi. Konkursiteemade kaudu laieneb ka õpetaja silmaring.”

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

Kui nutikas uus tehnoloogia tarbija peale tuleb Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse töötajad astusid välja oma mugavustsoonist ja käisid märtsi alguses kahes Järvamaa koolis tunde andmas ning rääkimas sellest, miks tulevik on IT päralt. Kas te teadsite, et järgmiste aastate jooksul on ainuüksi Eestis vaja juurde 5500 uut ITspetsialisti? Või seda, et tulevikus on igal elualal vaja teadmisi IT-st? Ka kõik õpilased ei teadnud seda, kuigi kasutavad nutitelefone ja arvuteid, puutudes seega digimaailmaga iga päev kokku.

Eesti koolide valmisolek IKT-d õppetöös rakendada sõltub paljuski olemasolevatest vahenditest ja võimalustest. Mis aga ei nõua alati vahendeid, on õpetajate huvi end uute suundadega kursis hoida. “Õpetaja peab olema õpilastest sammukese ees,” kirjutab Salme Põhikooli õpetaja Mariliis Lazarev käesolevas uudiskirjas. “Õpilased kasutavad infotehnoloogiat iga päev ja on hea, kui meie õpetajatena saame ja oskame näidata, kuidas sellega midagi luua või miskit kasulikku ära teha.”

Mitte kõik õpetajad ei tunne end IKT valdkonnas koduselt, ja see on täiesti loomulik, kuid ükskord on ikka aeg digimaailmas esimene samm astuda.

HITSA igakevadine hariduskonverents on üks võimalustest selle sammu astumiseks. NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb hoogsalt peale ning sellisel juhul on hea, kui eksperdid aitavad lahti mõtestada keerulist infotehnoloogia valdkonda ning jagavad samm-sammulisi näpunäiteid, kuidas nutikate tehnoloogiatarbijatega koolitundides hakkama saada.

“IT-kasutus peab olema õpetaja jaoks hõlbus ning selle rakendamine tuleneb õppemetoodikast ega saa olla iga õpetaja enda üksikvastutusel,” ütleb mitmes hariduse töörühmas tegutsev Ants Sild ning rõhutab seda, et õpetajate koostöö ning abi koolilt on otsustavateks märksõnadeks IKT vahendite ja võimaluste kasutuselevõtul õppetöös. Niisiis aitab esimeste sammude tegemisel sageli just kolleegide toetus ja soovitus.

Uudiskirja noorenduskuur Õpetajatele on abimeheks saanud viimase üheksa aasta jooksul ka e-õppe uudiskiri, kust leiab kasulikke näpunäiteid ja õpetajate kogemusi alusharidusest kõrghariduseni välja. Kiired muutuvad ajad on jätnud jälje ka e-õppe uudiskirjale, mis 2015. aastaks on läbinud värskenduskuuri, et veelgi uuenduslikumana oma lugejate ette astuda. Loodame, et iga õpetaja, õppejõud, haridustehnoloog ja koolijuht leiab endale siit ajakirjast midagi uut ja huvitavat. Et kõige paremini oma lugejate huvisid kajastada, oleksime väga tänulikud, kui jagaksite oma muljeid uuendatud uudiskirja kohta! Mõtted ja ideed palume saata aadressil laura.vetik@hitsa.ee.

| 31

Terves kehas terve vaim!

Suvevaheaeg on juba varsti käes ning seepärast tutvustame oma lugejatele üht kasulikku treeningprogrammi, et aegsasti rannavormiks harjutada. “Maksimaalsed tulemused minimaalse investeeringuga” lubab meile 7 minuti treeningprogramm, mida saab edukalt ka koolitunnis õpilastega teha.

Kallis õpetaja/õppejõud, kui sa ise oled juba heas vormis, siis kindlasti ei jää see märkamata ka sinu õpilastel. Miks mitte ka nendega tunnis/ loengus vahepeal aeg maha võtta ja üks väike harjutuste seeria sooritada? Ehk leiad siit mõne harjutuse, mida saab edukalt tunnis virgutusvõimlemisena sooritada. Nopi välja sobivad harjutused, lisa mõned kerepöörded, painutused, seljasirutused ja pearingid ning hea tuju ning töömeeleolu on garanteeritud.

Harjutusi on kokku 12 ja igat harjutust tuleks teha 30 sekundit. Harjutuste vahel on 10 sekundit hingetõmbeaega. Kõik, mida sa vajad, on natuke ruumi, üks tühi sein, kuhu saaksid selja toetada, ja üks kindlalt maas püsiv tool.

Harjutusi pole vaja pähe õppida, piisab sellest, kui sul on käepärast mõni arvuti, nutitelefon vms.

Internetist: www.7-min.com Klõpsa lihtsalt “Start” ja alusta harjutustega.

Kõik vajalik on ekraanil olemas.

sioone. Kõik sooritused salvestatakse kalendrisse, kust saab hea ülevaate oma treeningutest.

Olemas on jagamisvõimalus ning foorum. Igat harjutust on võimalik ka videos vaadata.

Seadete alt saab lisada igapäevase meeldetuletuse, valida keelt, pikendada harjutuste sooritamise aega, lülitada välja audio, panna pausi peale jpm. Kahjuks kuvatakse rakenduse avamisel ka hoiatav bänner (NB! Mitte klõpsata sellel), millest saab ilmselt lahti pisikese tasu eest (1,44€ aastas). Kui see ei sega, siis saab treeningprogrammi kasutada tasuta.

Rohkem infot: well.blogs.nytimes. com/2013/05/09/the-scientific-7-minute-workout/?_r=0

Nutitelefoni rakendus play.google.com/store/apps/details?id=com. popularapp.sevenmins&hl=en Uuemas versioonis on lisatud üks harjutus, st kokku 13 harjutust.

Võimalik on eelnevalt lugeda instrukt-

W MARJU PIIR Tartu Ülikooli haridustehnoloog

uudiskiri.e-ope.ee

E-ÕPPE UUDISKIRJA KOLLEEGIUM Anu Peri • Egle Kampus • Ene Koitla • Inga Kõue • Ingrid Maadvere • Madli Leikop • Marju Piir • Vaiko Mäe • Varje Tipp • Epp Alatalu • Kristi Semidor • Laura Vetik.

KEELETOIMETUS OÜ Komadisain • KÜLJENDUS loremipsum.ee • Uudiskirja toimetus tänab kõiki abilisi tehtud töö eest!

Järgmine e-Õppe Uudiskiri ilmub 7. septembril 2015

E-õppe uudiskirjale kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine.