__MAIN_TEXT__

Page 1

ISSN 1736-6186

Number 40 | SÜGIS 2016

koolielu.ee/uudiskiri

Digipööre kutsehariduses G lk 4

Kuidas klassi esitlusseadmeid valida G lk 12

Vaatame ringi Innokas G lk 30

Milleks gümnasistile küberkaitse? G lk 10


AVA A R TIK K E L

Animatsioon

WW ENE KOITL A HITSA juhatuse liige

Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid

2|

Kalli-kalli lasteaia lapsed animatsioone valmistamas. Tööga “Eesti Vabariigi 100 talve, kevadet, suve ja sügist” saavutasid nad HITSA õpilastööde konkursil III koha.

Kevadel lõppenud HITSA õpilaskonkursile “Maailmariik Eesti” on lasteaedade vaatevinklist põhjust tagasi vaadata: animatsioonikategoorias anti lasteaedadele välja kolm auhinnalist kohta. I koha saavutas Tallinna Tuule Lasteaed tööga “Tuuletrolli kompanii”, II koha Tallinna Liikuri Lasteaed tööga “Laulupidu kutsub sõbrad kokku” ja III koha Kalli-kalli Lasteaed Tallinnast tööga “Eesti Vabariigi 100 talve, kevadet, suve ja sügist”. Animatsioon kui väikestele lastele jõukohane, samas loov ja arendav tegevus on lasteaedades jätkuvalt populaarne. Kalli-kalli lasteaia õpetaja ja töö “Eesti Vabariigi 100 talve, kevadet, suve ja sügist” juhendaja Liis Viin, kas kõigepealt oli multifilm, mille otsustasite konkursile saata, või andis konkurss tõuke multifilmi tegemiseks? Juba 2015. a sügisest, kui HITSA digiloovtööde konkurss välja kuulutati, tahtsin sellel lastega osaleda, aga ideid ei olnud, kohe mitte ühtegi ideed. Nädal enne vabariigi aastapäeva istusin ma hommikuringi maha ja küsisin lastelt, miks on Eestis hea elada. Arvamusi oli erinevaid: kes ütles, et trammiga saab sõita, ja kes, et siin on Lottemaa. Üks laps ütles, et Eesti saab kahe aasta pärast 100-aastaseks. See tähendab, et Eestis on olnud 100 talve, suve, sügist ja kevadet. Idee tuligi tol hetkel, nädal aega enne konkursitööde esitamise tähtaega. Lapsed olid varem ka teinud multifilme, isadepäevaks tegime lamenukk-animatsiooniga online-kaardi, kus lapsed ja isad seiklevad koos ringi. Animatsioon ei olnud nende jaoks võõras asi, sellepärast ma ei muretsenud.

Miks te tahtsite nii väga sellel konkursil osaleda?

Fotod: Liis Viin

HITSA koostöös HTM-iga avas sellel sügisel ajaloo suurima toetusmeetme põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite soetamiseks. Toetusega soovitakse arendada õpilaste ja õpetajate digipädevusi, toetada digikultuuri integreerimist õppeprotsessi, tagada õpetajatele õpetamiseks vajalikud seadmed ning kasvatada põhikoolide e-hindamisvõimekust. Toetuse saamise aluseks on põhikoolis õppivate õpilaste arv. Seadmete hanke summaks on seitse miljonit eurot, millest neli miljonit eraldab HTM ning kolm miljonit eurot on koolipidajate enda panus. Kuid enne, kui koolid saavad minna hanke võitja juurde arvuteid ostma, tuleb neil koostada oma kooli digiplaan. Seda aitab teha Digipeegli keskkond, mis on kohandatud spetsiaalselt meetme tingimustele. Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga. Koolide digiküpsuse hindamisraamistik loob hea võimaluse endasse vaatamiseks ning on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega. Hindamismudel koosneb kolmest digiküpsuse valdkonnast: 1. Muutunud õpikäsitus 2. Muutuste juhtimine 3. Digitaristu Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks. Kriteeriumid iga mõõdiku jaoks on sõnastatud viietasemelisel enesehindamise ehk digiküpsuse skaalal. Digiküpsuse hindamisraamistiku leiab Digipeegli keskkonnast, kus saab graafiliselt oma kooli digiküpsuse valdkondade tasemeid näha. Digiküpsuse hindamisel on oluline määratleda nii hetkeolukord kui ka eesmärk, kuhu soovitakse jõuda aastaks 2019. Hetkeolukorra analüüs annab koolile ja koolipidajale selge pildi, kus me praegu oleme, seega on kriteeriumi väidetele soovitatav ausalt vastata. Eesmärgi paika panemisel tuleb selgitada seda, kuidas soovitud tasemele jõuda plaanitakse. Plaani koostamisel ei nõuta algselt, et kool lisaks hinnatud kriteeriumi juurde ka tõendusmaterjale. Samas võiks kool kahe kuu jooksul tegevusi kinnitavaid dokumente ja viiteid veebikeskkondadele Digipeeglisse lisada, mis annaks ka sisuliselt põhjendatud ülevaate digiküpsuse seisust. HITSA kasutab Digipeegli keskkonda riikliku meetme rakendamiseks, kuid me väga loodame ja soovime, et koolipidajad koos koolidega ei võtaks Digipeegli keskkonda pelgalt kohustusena, vaid võimalusena saada endale kasulik tööriist, mis aitab hinnata kooli kui organisatsiooni digiküpsust ning seada strateegiliselt eesmärke ja neid järgida. Et Digipeegli keskkonda ja uut hindamismudelit kõigile koolipidajatele ja koolijuhtidele tutvustada, korraldab HITSA 2016. aasta sügisel ka ringsõidud maakondade omavalitsustesse. Meetme materjalidega saate tutvuda HITSA kodulehel hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede.

Meie lasteaed ei ole varem konkurssidel osalenud. Pidasin õigeks, et enne kooliaega on lapsed selle kogemuse võrra rikkamaks saanud, et nad teavad, mida üks konkursil osalemine endast kujutab. Neil tuli ju ka kohale minna oma tööd esitlema, ja nad olid nii tublid. Multifilmi tegemine käis koostöös minu paarilisega, õpetaja Reti Volteiniga. Lapsed joonistasid, mis seal multifilmis olla võiks. Nad joonistasid kõike, mis pähe tuli – pilvi, päikest, Lottet, puid, lilli, loomi, seeni, vihma. Mina ei pidanud õigeks stsenaariumi paika panna, sest isegi kui seda teeks, tuleb lõpptulemus ikkagi midagi muud. Reti juhtis laste koostööd, minu ülesanne oli animatsioon


EDULOOD

on lasteaedades populaarne

arvutis kokku panna. Suur toetus oli ka õpetaja abilt Carmen Antonovalt. Ta tegeles nende lastega, kes animatsioonis ei osalenud ja jättis nii meile loominguks vabad käed.

Kuidas multifilm sündis? Multifilmi tegid Kuukalli rühma lapsed AnnaLotta (6), Kristofer (7), Laura Lisanna (5), Iti Loo (6) ja Carlota (6). Ma küsisin, kes tahavad multikat teha, ja nemad tõstsid käe. Oligi kõik. Ütlesin lastele lihtsalt, et seda multifilmi näevad pärast teised ka. Ma ei ajanud neid algul pingesse sellega, et läheme konkursile ja mis see konkurss on. Kui sain teada, et meie töö pääses edasi, siis rääkisin küll lastele, mis nad nüüd tegema peavad ja kuhu me nüüd läheme. Vanemaid ma ei teavitanud enne, kui olime edasi pääsenud. Nad teadsid, et tegeleme IKTvahendite lõimimisega lasteaia õppekavasse. Kui ütlesin, et pääsesime konkursi finaali, siis olid vanemad rõõmsad. Lapsed joonistasid ja pildistasid, montaaži arvutis tegin mina. Kõik osalesid tegelaste valmistamisel, aga kõik ei osalenud animatsiooni liigutamises. Osa lapsi oli abigrupp, et kui midagi veel vaja läks, siis abigrupp ruttu joonistas. Statiivi ehitasime taburettidest ja harjavarrest. Ma tahan, et nad ise oleksid ka loovad, et ükski tegevus ei jääks selle taha, et vahendeid ei ole. Multifilmi tekst on ka laste endi improviseeritud, nad lihtsalt rääkisid või laulsid, mida nägid.

sai ka pilte teha. Kokkuvõttes sai luua animatsiooni, kus tegelased liikusid. Hakkasin vennaga koos animatsioone tegema. Mõtlesingi, et kui mina sain lapsena hakkama, siis saavad nemad ka kindlasti. Multimeediumivahendid on ju ümberringi. Ma üldse ei kahelnud oma rühma lastes. Valisin lamenukk-animatsiooni, sest see on laste jaoks kõige lihtsam. Tahaks küll liiva-animatsiooni proovida, aga see on keeruline.

Mida animatsiooniga tegelemine lastele õpetab? Koostööd. See on kõige tähtsam. Animatsiooni tegemisel märkasin, et mindi ikka riidu ka, kes mis tegelast liigutab. Teine asi – nad saavad aru, et see, mida telekas multifilmides näevad, ei saa päriselt olla, et see on samamoodi tehtud, nagu nemad tegid oma multikat. See paneb neid mõtlema, mis jääb kaadri taha. Kõige lahedam oligi laste jaoks see, et nende loodud asi liigub. Tihti nad ei usugi seda: on küll minu joonistatud asi, aga kuidas ta liikuma sai?

Digimaailma vahendid, suured ja väikesed robotid – on need tänapäeva mänguasjad? Ma ei pea neid mänguasjadeks. Neid saab kasutada õppevahenditena. See on võimalus laste mõistes mängu siduda kasulikuga nii, et nad ise ei saagi aru, et nad õpivad. Nende jaoks on see mäng, minu kui õpetaja jaoks mitte.

Kuidas te jõudsite lastega animatsioonini? Kui ma ise olin 11-aastane, siis liikus Eestimaal ringi kinobuss. Elasin maakohas, kinobussi tulek oli suur sensatsioon. Läksime vennaga sinna ja kohapeal meile näidati, kuidas multifilmi teha. Mu isal oli videokaamera, millega

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

I koha saavutas Tallinna Tuule Lasteaed tööga “Tuuletrolli filmikompanii”. Lapsi juhendasid õpetajad Marian Vares, Laura Herne ja Raige Ifrad. Tuuletrolli filmikompanii loodi aasta tagasi ja selles tegutsevad 5- kuni 7-aastased lapsed. HITSA konkursiks valmis samanimeline lamenukk-animatsioon. See koosneb kolmest lühifilmist: “Kuidas kuningaga sõbraks saada”, “Kuidas president Eestit kaitseb” ja “Kuidas karu unistusetaolist und nägi”. See kõik on seotud ka Eestiga, sest kõige tähtsam ongi valitseda suures sõpruses ja armastada oma kodumaad, vajadusel oma riiki kaitsta ja julgeda unistada suurelt. Väärib märkimist, et joonistamisele ja filmimisele lisaks improviseerisid ka muusika ja teksti lapsed ise. II koha saavutas Tallinna Liikuri Lasteaed tööga “Laulupidu kutsub sõbrad kokku”. Vene õppekeelega Liikuri Lasteaias oli veebruarikuu pühendatud tutvumisele Eesti sümboolika ja traditsioonidega. Lasteaed asub Lasnamäe kõrgendikul lauluväljaku läheduses, seega ei valitud multifilmi teemat juhuslikult. Lasteaias toimus oma väike laulu- ja tantsupidu, mille fragmenti kasutatakse ka multifilmis. Laste jaoks oli suur töö rahvarõivastes nukkude joonistamine ja väljalõikamine, neid tuli teha päris suur hulk. Paberile tuli joonistada ka taustad: Tallinna lauluväljak laulukaarega, Raekoja plats, Pikk Hermann. Nukud kõnnivad, tantsivad ja laulavad Tallinna ajalooliste paikades ja kokku sai sellest väga lustlik ja värvikirev multifilm. Lapsi juhendasid õpetajad Tatjana Krupi ja Irina Jevdokimova.

|3


Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus Kolme kutsekooli direktorid, kes osalesid sel kevadel oma kooli meeskondadega HITSA täienduskoolitusprogrammi “Digiajastu haridusjuht” koolitustel ning võtsid selle raames käsile kogu kooli digivaldkonna süsteemse arendamise, jagavad oma kogemusi digipöördeks valmistumisel. Sõna saavad Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Luua Metsanduskooli ja Tartu Kunstikooli direktorid. Väärtuslikud õppetunnid üksteiselt

Fotod: Triin Kaasik

Ingrid Danilov, Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor Pea kõikides kutsekoolides sai eelmisel aastal läbi järjekordne arenguperiood ja koolidel tuli hakata seadma uusi sihte järgmiseks viieks aastaks. Kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem heaks kiitnud Eesti elukestva õppe strateegia aastani 2020 ja digipööre elukestvas õppes oli selle strateegia üks oluline eesmärk, muutus IKT valdkonna läbimõeldum arendamine väga tähtsaks ka meie koolis. Meie mureks oli see, et kuna möödunud õppeaasta alguses lahkus koolist haridustehnoloog, puudus eestvedaja, kelle taktikepi all oleksime saanud seda muudatust ellu viia. Kui aga saabus info, et koolide juhtkondadel on võimalik osaleda koolitusel “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul”, haarasime me pakkumisest pikemalt mõtlemata kinni, sest nägime selles võimalust oma kavandatud arendustegevustega edasi minna ka olukorras, kus konkreetne eestvedaja puudub. Ja see oli õige otsus, sest koolitus andis meile väga palju sellist teadmist, mille abil saime õpetajaid nutiõppe ideega kaasa tulema. Me kõik ju teame, et digikultuuri arendamisel koolis on oluline inimeste digiteadlikkus ning uute digivahendite ja -keskkondade kasutamise julgus, kuid sama tähtis ka nende

4|

vahendite olemasolu ja kogu IKT süsteemi töökindlus ning turvalisus. Selleks, et meil oleks võimalik läbimõeldult arendada kooli IKT valdkonna nii sisulist kui ka tehnilist külge, osalesime ka koolitusprogrammi teises, digitaristu arendamise õppemoodulis.

Digimeeskonna loomine ja digipädevuste koolitused õpetajatele Esimese koolitusmooduli lõppedes moodustasime me kooli seitsmeliikmelise digimeeskonna – eestvedajate grupi, kuhu kuulusid ka uuendusmeelsed õpetajad, kes olid aktiivsed nutiseadmete kasutajad oma ainetundides. Seejärel tegime küsitluse, et saada teada, milline on meie töötajate digioskuste ja -teadmiste hetkeseis. Teisisõnu: kes mille ees hirmu tunneb ning millist tuge ja koolitust vajab. Selle põhjal valmis sisekoolituste kava “Õppimine kogukonnas”. Koolituste tsükkel koosnes viiest sisekoolitusest, teemadeks olid Excel, Google, Facebook, erinevad blogikeskkonnad ning Pinteresti ja Picasa programmid. Koolitajaks olid meie oma töötajad – praktikud, kes ise juba oskuslikult neid keskkondi kasutavad. Osavõtjaid oli üle 40, valdavalt muidugi õpetajad. Koolituste lõppedes pidi igaüks hakkama kasutama vähemalt ühte uut õppekeskkonda ja seda ka teistele tutvustama. Paralleelselt sisekoolitustega tellisime

me kaks koolitust ka HITSA-lt ja soetasime kahe klassikomplekti jagu tahvel- ja sülearvuteid. Lühidalt – oli üks suur digikoolituste aasta ja selle tegi väärtuslikumaks just asjaolu, et õppisime üksteiselt.

Digitaristu arengukava Meil on tubli IT-juht ja tänu tema tööle pole koolis halbu üllatusi tänaseni ette tulnud, aga risk, et olulised andmefailid võivad töötajate vähese teadlikkuse tõttu kaduda või võidakse meie arvutipark halvata, on olemas. Seetõttu panimegi parendustegevusi planeerides suurt rõhku töötajate ja õpilaste teadlikkuse suurendamisele ning kogu süsteemi turvalisuse tagamisele. Ja mitte ainult – ka ühtviisi kiire internet kõikides õppehoonetes on oluline, mistõttu kavandasime mitmeid olulisi tegevusi taristu ajakohastamiseks. Tulevikku vaatame lootusrikkalt ja ma usun, et

"

järjest enam töötajaid meie koolis võtab omaks mõtteviisi, et digipööre pole mitte kohustus, vaid väga hea võimalus oma töö rikastamiseks ja õpilaste edukaks kaasamiseks õppeprotsessi.

Alanud õppeaastaks on valmis uus koolituskava, jalad on kindlalt maas kogu protsessi juhtival digimeeskonnal ja septembrist alates kuulub meie meeskonda ka uus ja entusiastlik haridustehnoloog. Teisisõnu – me oleme hakanud liikuma ja see on suur asi. Käesoleva õppe-


aasta väljakutseks on julgustada ja innustada nutiseadmeid kasutama ka neid õpetajaid, kes eelmisest koolituste tsüklist kõrvale jäid. Oluline on muuta õppimisprotsess huvipakkuvamaks ja arusaadavamaks nii õpilastele kui ka õpetajatele endile.

märgistanud mitmed olulised tegevussuunad, nt digikultuuri integreerimine õppeprotsessi, õppevara ning õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamise jms. Oluline on see, et oleme teadvustanud oma vajadused ning lähiaastatel teame, kuhu digivaldkonnas liigume.

Koolitused aitasid eesmärke seada

Kooli digipöörde mõtestamine

Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskooli direktor

Suurimaks väärtuseks tulebki lugeda seda, et nende koolituste abil saime süsteemselt läbi mõelda kogu kooli vajadused. Koolituselt saime palju häid ja praktilisi juhiseid, kuidas üldse valdkonna arendamisega alustada. Peame väga oluliseks, et saime suhelda teiste koolidega ning kõikide praktikatest midagi õppida. See andis kindlustunde ning palju huvitavaid ideid. Kutseõppeasutuste vajadused erinevad kohati üldhariduskoolide arenguvajadustest väga suures ulatuses, kuid koolimeeskondade omavaheline suhtus aitab paremini mõista ka üksteist. Arvan, et osalemine nendel koolitustel andis olulise tõuke digipöörde mõtestamisele oma koolis. Reaalsus on see, et peame hakkama saama uute tehnoloogiate ning seadmetega ning suutma õpetada uue põlvkonna õppijaid. Loodame, et riigi tasandil jõuab lahenduseni ka ressursside küsimus, kuigi mõtteviisi muutmiseks piisab ka lihtsalt heast tahtest ja julgest pealehakkamisest. Tänu koolitusele tekkisid meil ühised eesmärgid ning parem omavaheline koostöö. Kuna meeskonna suurus oli piiratud, siis laiendasime kooli tasandil oma töörühma veelgi ning kaasasime juurde õpetajaid, praktikakoordinaatorid ning õppekorraldusspetsialistid. Moodustasime laiapõhjalise ning kõikide õppeprotsessi osadega kokku puutuva töörühma, kes oleks edaspidi võimeline süsteemselt arendustegevusi oma lõigus ka ellu viima. Juhi roll on olla eestvedaja ja oma meeskonna arendaja ja toetaja. IKT teema on üks nendest kooli valdkondadest, mis on tihtipeale oma spetsiifilisuse tõttu jäetud kooli IKT valdkonna eest vastutava inimese õlgadele, kuid võib-olla ebaõiglaselt. Koos juhiga panustamine annab teemale teise mõõtme.

Koolitustel osalemine on otseselt seotud kooli arengukavaliste eesmärkide täitmisega ning koolitused andsidki selleks hea tõuke. Esimesel koolitusel saime ülevaate digiajastul kooli juhtimisega paratamatult kaasnevatest muudatustest ning analüüsisime oma kooli õppeprotsesside parendamisi selles valguses. Teisel koolitusel liikusime sammu edasi ning uurisime võimalusi, kuidas kooli IKT süsteemid seda toetada saavad. Põhimõtteliselt võib öelda, et üks koolitus viis märkamatult teiseni ning kasvas vajadus süsteemselt kogu kooli digivaldkond üle vaadata ning edasiste arengute võtmes tegevused eesmärgistada.

E-metskond ja digipöörde arengukava Esimese koolituse (“Õppeprotsessi juhtimine digiajastul”) lõputöös töötasime välja digitaalse õppevara – metsainfosüsteemi (e-metskond) arendamise põhimõtted ja selgitasime välja selle rakendamise võimalused. Vajadus sellise muutuse järele on suur, sest kogu metsasektor kasutab väga mitmesuguseid arendusi. Selleks et meie kooli lõpetajad tööturul konkurentsivõimelised oleksid, peavad nad metsatöö oskustele lisaks suutma töötada ka erinevate metsanduslike infosüsteemide ja töövahenditega. Kinnituse sellele andis ka kevadel valminud OSKA raport, milles öeldakse, et metsandussektori tööandjad vajavad IKT pädevustega spetsialiste. Teise koolituse („Haridusasutuse digitaristu arendamine“) lõputööna valmis kooli digipöörde arengukava tööversioon, mille loodame lõplikult heaks kiita sel sügisel. Lõputöö väärtus seisneb selles, et oleme süsteemselt läbi uurinud oma kooli hetkeolukorra ning ees-

Uudishimu peab jätkuma Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor Osalesime Tartu Kunstikooli meeskonnaga koolitusprogrammi “Digiajastu haridusjuht” kahel koolitustsüklil. Oluliseks pidasin seda ennekõike sellepärast, et kooli juhtkond on eestvedaja ja toetaja kõikides arengutes, sh ka digipöörlemises. Igal meeskonnal on vaja võtta aega, et tegeleda mõne konkreetse probleemiga, mida igapäevatoimetuste juures kiputakse edasi lükkama. Koolitusel õppisid koos kutsekoolide ja üldhariduskoolide meeskonnad, mis andis võimaluse mõista üksteise olemust ja olukorda palju paremini. See suurendab koostööd ning avardab arusaamu erinevatest koolidest. Koolituse käigus sai omi mõtteid selgemaks mõelda, kuulata teisi ja sellest kõigest õppida. Üha selgemaks saab, et erinevate haridusastmete sarnaste digieesmärkide kõrval on ka tugevalt eristuvad probleemid. Peame need selgelt sõnastama ning üldsusele ja koolipidajale arusaadavaks tegema. Kutsekoolid vajavad digitaristu juhtimisel valdkonnapõhist lähenemist, digiareng käib ühte jalga samas valdkonnas toimuvaga. Kui üldhariduskoolidel on valdavalt sarnane taristu, siis kutsekoolil sõltub see õpetatavatest erialadest. Üldhariduskooli digipööre on aga meie ühine huvi, sest diginutikate õpilaste edasi õppima tulek võimaldab kutsekoolidel kiiremini jõuda eesmärgini – kindla eriala õpetamiseni. Julgen koolijuhtidele soovitada rohkem loovust ja mängulisust! Nii kaua kui koolijuhil, õpetajal ja õpilasel on (digi)uudishimu, on koolis kõik hästi. Ja ärgem unustagem tasakaalu! Lisainfot koolituse kohta leiab digijuht.hitsa.ee.

WW TRIIN K AASIK HITSA projektijuht

HITSA täienduskoolitusprogrammi “Digiajastu haridusjuht” koolitustel osalesid nii kutse- ja üldhariduskoolide kui ka lasteaedade meeskonnad.

|5


Kutsehariduse seminar tõi kokku pea 250 osalejat – õpetajad, erialaõpetajad, koolijuhid, praktikajuhendajad jt – erinevatest kutseõppeasutustest üle Eesti.

Seminar DigiMeister 2016: köieltants toetab digipööret kutsehariduses 25. augustil Tartu Kutsehariduskeskuses toimunud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse digitehnoloogia teemaline seminar “DigiMeister 2016: köieltants” oli kui nutikas sissejuhatus kutsehariduse uude õppeaastasse. Pea 250 osalejat – õpetajad, erialaõpetajad, koolijuhid, praktikajuhendajad jt – erinevatest kutseõppeasutustest üle Eesti arutlesid digitehnoloogia arengu ja rakendusvõimaluste üle kutsehariduses.

Fotod: Reio Laurits

Tööandjad ootavad kutsekoolide lõpetajatelt erialaseid digipädevusi “Seminar avas uue kooliaasta ja aitas kaasa digipöörde programmi elluviimisele kutsehariduses,” ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. “Kuna töökeskkond kolib üha enam digitaalsetesse seadmetesse, siis ootavad tööandjad kutsekoolide lõpetajatelt ka erialaseid digipädevusi. Selleks et kutseharidus püsiks konkurentsivõimelisena, on väga oluline, et kutsemeistrite koolitamisel pööratakse tähelepanu digitehnoloogia kasutamisele.” Seminaripäev oli üles ehitatud töötubadena, ja neid jagus tõesti igale maitsele ja vajadusele. Oli töötube, kus sai õppida konkreetseid vahendeid, keskkondi, programme (näiteks äpid teenindusvaldkonna tundide rikastamiseks või digitehnoloogia kaasaegses autoremonditöökojas), ja töötube, kus käsitleti üldisemaid probleeme (näiteks kutsehariduse õppekavad, digiküpsuse seire ja hindamise

6|

Seminari peaesineja RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu rääkis lähemalt sellest, kuhu areneb töömaailm ning kuidas kutseõppeasutus ja ettevõte koostööd saavad teha.

mudel kutseõppeasutustele). Kaasatud olid ka HITSA koostööpartnerid SA Innove ja SA Kutsekoda, kes tutvustasid strateegilisi arengusuundi.

Kui digitaalne on kutseharidus aastal 2020? HITSA projektijuhi Kerli Požogina korraldatud töötuba oli samuti vaatega tulevikku ja rõhuga arengul: “Digitaalselt toetav kutseõppeasutus: visioon 2020”. Elukestva õppe strateegia 2020 ja digipöörde programmi 2016–2019 eesmärkidest lähtuvalt on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kirjeldanud digitaalselt toetava kutseõppeasutuse visiooni aastaks 2020. Visiooni aluseks on võetud Euroopa Komisjoni aruandes “Survey of Schools: ICT and Education” kirjeldatud teemaplokid, mis on vastavalt Eesti ja kutseõppeasutuste kontekstile kohandatud. Visiooni kaheksast punktist võiks esile tõsta kolme, mis kõige paremini iseloomustavad, missugune digitee on kutseõppeasutustel käia, kuidas peab olukord võrreldes tänasega muutuma. Õpetajate ja õppijate digipädevused. Õpetajad hindavad oma digipädevusi (eneseanalüüs) kutseõppeasutuste õpetajate kutsestandardist lähtuvalt ja on koostanud isikliku arenguplaani, mida toetab digitaalne arengumapp. Kutseõppeasutus on õppiv organisatsioon – toimuvad sisekoolitused õpetajate digipädevuste tõstmiseks, paigas on mentorlusprogramm üksteise toetamiseks ning toimub süsteemne õppekvaliteedi hindamine,


milles digitehnoloogia on üks oluline faktor. Õppima asumisel selgitatakse välja õppijate digipädevuste tase. Õppe käigus omandatavad digipädevused on kirjeldatud õppekavade rakenduskavades õpiväljunditena, mille omandamist kontrollitakse mooduli hindamisel (nt e-testimine). Digitaristu. Kutseõppeasutustes on õppekava nõuetest lähtuvalt olemas kaasaegne digitaristu (õppimiseks vajalikud seadmed, tarkvara ja turvalised digiteenused). Kool võimaldab ja toetab “võta oma seade kaasa” (VOSK) lähenemist ning loob eeldused erinevate seadmete kasutamiseks õppeprotsessis. Kooli IKT strateegia on lõimitud kooli arengukavas püstitatud eesmärkidega. Toimub süsteemne IT-juhtimine. Välja on töötatud reeglid kooli IT-turvalisuse tagamiseks. Erialane digitehnoloogia. Kutseõppeasutuste prioriteet on tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide väljaõpe. Aluseks on võetud valdkonnapõhised olulisemad tehnoloogiad ja lahendused, samuti on hinnatud IKT-st tulenevate ja valdkonnaspetsiifiliste arengute mõju igale konkreetsele valdkonnale eraldi. Selleks tehakse koostööd erialaliitude, ettevõtjate ja kõrgkoolidega, osaletakse Eesti ja rahvusvahelistes projektides. “Tuleviku ootusi kirjeldav visioon leidis hea vastukaja ning tekitas konstruktiivse arutelu, kas ja kuidas nende sihtide poole liikuda,” selgitas Kerli Požogina. “Pakume koolile digipöörde elluviimiseks innovatsiooni mudelit, mis aitab kutseõppeasutusel digivõimekust tõsta endale sobivas tempos ja lähtuvalt paika pandud prioriteetidest.” Alates käesoleva õppeaasta oktoobrist hakatakse kutseõppeasutustele pakkuma võimalust oma digiarenguid hinnata ja analüüsida innovatsiooni toetava digiküpsuse seire ja hindamise mudeli abil.

Sumorobotite töötoas tutvustati ja programmeeriti IT Kolledži sumoroboti komplekti. IT Kolledži sumorobotite platvormi on kasutatud aastate jooksul noortele programmeerimise õpetamiseks.

Osalejad said valida hulga töötubade vahel, pildil töötuba “Vaba-varaline 3D-disain ja printimine”.

Näiteid koolide kogemustest Mitmes töötoas tutvustasid kutsekoolide esindajad oma senist digikogemust. Näiteks Valgamaa Kutseõppekeskus avab innovatsiooniklassi, Räpina Aianduskool on osa kutseeksameid muutnud digitaalseks, Luua Metsanduskool loodab soetada õppetööks vajalikud droonid. Samas on kogemus digipöördega kooliti üsna erinev. Kui Valgas on kasutada kaks klassikomplekti tahvelarvuteid, siis Luua peab läbi ajama vaid kolme tahvelarvutiga. Kui Räpinas on loodud oma keskkond osa kutseeksamite elektrooniliseks läbiviimiseks, siis Valgas sellele veel ei mõelda. “Raske on leida rakendusi erinevate valdkondade jaoks (näiteks spetsiifiliselt müüjaklienditeenindaja, koka, plaatija jne erialade jaoks – toim), neid lihtsalt ei ole. Siis tuleb leida üldisemat kasutust võimaldavaid äppe ja keskkondi,” sõnas Valgamaa Eva Tšepurko. Küll iseloomustab kolme kooli see, et digipöörde vaja-

likkusest on ühtmoodi aru saadud ning selleks otsitakse nii võimalusi kui ka vahendeid.

Selgeks said konkreetsed keskkonnad ja rakendused Väga populaarsed olid töötoad, kus õpetati kasutama mõnd konkreetset e-keskkonda, rakendust, äppi vms, mida tunnis kohe rakendada saaks. Näiteks tutvustati õpilaste kaasamise vahendit Zeetings, videotestide keskkonda Zaption, interaktiivset tunni läbiviimise vahendit Nearpod, ajatelje loomise vahendit Tiki-Toki. Töötoas “Vabavaraline 3D-disain ja printimine” anti ülevaade 3D-disaini tarkvaradest ja tutvustati 3D-printimise kasutusvõimalusi erinevates eluvaldkondades, uudistati Ultimaker 2 3D-printerit. “Moodle’iga moodsamalt” töötoas said selgeks Moodle’i uue, 3.0 versiooni võimalused. Tutvuti digitehnoloogiaga kaasaegses autoremonditöökojas ning 3D-skaneerimise ja modelleerimise võimalustega puidu- ja mööblitootmises. Osalejad jäid seminaripäevaga rahule, seda kinnitab ka tagasiside seminari korraldajatele: “Soovin teid väga tänada – ilmselt keskkond ja ka mitmekihiline osalejate seltskond teie tööd just ülemäära kergeks ei teinud, kuid mina isiklikult olen küll väga rõõmus, et osalesin. Täiskasvanukoolitaja peab olema valmis ootamatusteks – näiteks kui inimestel ei ole nutivahendeid või mingil muul põhjusel nad neid ei kasutata, kui tehnika ei tee koostööd, kui kirjutamiseks on olukord ebamugav. Õppisin taas, et paindlikkus ja kohanemisoskus on väga olulised. Olen nüüd päris usinalt uurinud plickers.com-i keskkonda ning see näib väga lihtne ja käepärane. Loodan vaid, et jõuan sellest veidi täpsemalt aru saada, et seda ka oma igapäevatöös kasutama hakata.”

W W MADLI LEIKOP haridusportaali Koolielu toimetaja

|7


Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses Kutseõppeasutuste jaoks on viimaste aastate jooksul olnud tähtis küsimus, kuidas tagada erialase IKT-kompetentsiga spetsialistide väljaõpe. Seda toetab ka 2016. aastal Kutsekoja tehtud uuring* tööjõuvajaduste kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Uuringus on esile toodud: ▪▪ “IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste”. ▪▪ “Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi”. Eesmärk on tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide olemasolu. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Eesti e-Kutsekooli koostöökogu soovib toetada kaasaegse erialase digitehnoloogia väljaõppe arendamist, mis on üheks digipöörde saavutamise eelduseks.

mõistmist. Ta peab suutma nõustada õpetajat vajaliku digitehnoloogia kasutamises teeninduse valdkonnas, kokanduses, metsanduses, iluteeninduses jne. Selleks et paremini toetada konkreetses õppekavarühmas digitehnoloogia rakendamist, koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nende õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide tööd, kes tegelevad konkreetse valitud valdkonnaga süvendatult, koondades ühisesse võrgustikku kõik vastava valdkonna kutseõpetajad üle Eesti. 2015/2016. õppeaastal alustasid tööd järgmiste õppekavarühmade haridustehnoloogid: ▪▪ Anne Krull – ehitus ja puitmaterjalide töötlus; ▪▪ Eva Tšepurko – turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus; ▪▪ Katrin Kisand – disain ja käsitöö; ▪▪ Katrin Uurman – aiandus; ▪▪ Katriin Orason ja Priit Auväärt – transporditehnika. Õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide ülesandeks on tõsta digivõimekust oma valdkonnas, pakkudes digitaalseid lahendusi ja vahendeid lähtuvalt konkreetsete õppekavade vajadustest.

Olulisemad töövõidud esimesel aastal OÜ Dronestonia esindaja Meelis Trumberg tutvustab droonide kasutusvõimalusi aianduse õppekavarühma võrgustiku kutseõpetajatele.

Kutseõppe õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid – kellele ja milleks?

Foto: Reio Laurits

Haridustehnoloogi töö kutseõppeasutuses hõlmab väga erinevate ülesannete kombineerimist, mis kõik koonduvad vähemal või suuremal määral tegevuse alla, milleks on tehnoloogiline ja pedagoogiline tugi ja nõustamine kutseõpetajatele. Teatavasti õpetatakse ühes kutseõppeasutuses väga palju valdkondi, mis tähendab vähemalt kümneid erinevaid õppekavasid. Seega eeldatakse ühelt haridustehnoloogilt ühes konkreetses kutseõppeasutuses väga erinevate valdkondade teadmisi ja

Õpetajate kaasamine ja motiveerimine ei ole lihtne töö. Igal kutseõpetajal on täiskoormusega põhitöö – õpetamine, mille arvelt palju vaba aega muude arendustegevuste jaoks ei jää. Siin ongi suureks abiks võrgustik, kus saab koormust ja vastutust jagada, nii et tulemustest võidavad kõik. Võrgustikes toimusid esimesel tööaastal haridustehnoloogide juhtimisel õppekavarühmapõhised seminarid ja kohtumised, kus: ▪▪ õpetajad said uusi ideid digilahenduste rakendamiseks oma õpetatavates valdkondades; ▪▪ loodi veebipõhised keskkonnad vastavate valdkondade huviliste koondamiseks ja olemasolevate ressursside ning ideede jagamiseks; ▪▪ tekkis ühine soov konkreetses valdkonnas midagi ära teha. Muu hulgas kohan-

*“Tööjõuvajaduse seire- ja tulevikuprognoosisüsteemi OSKA” raames tehtud rakendusuuringuga “Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas” on võimalik tutvuda Kutsekoja koduleheküljel: www.kutsekoda.ee (vali avalehel OSKA).

8|

dati, parandati ja uuendati digiõppematerjale, korraldati ühiseid koolitusi ja õppekäike, kirjutati ühisprojekte; ▪▪ toimusid õppekavade rakenduskavade ja kutseeksamite digitaliseerimise arutelud, jagati kogemusi, kuidas lõimida üldaineid erialaainetega; ▪▪ kujunes ühtne arusaam vastava valdkonna visioonist, eesmärkidest, õppekavade kvaliteedist jmt.

Õppekavarühmapõhise haridustehnoloogi tööülesanded Õppekavarühma võrgustiku koordineerimine ja koostöö: ▪▪ Õppekavarühma kuuluvaid õppekavasid õpetavate kutseõpetajatega kontakteerumine ja nende kaasamine võrgustiku tegevustesse; ▪▪ Võrgustiku ühise visiooni loomine ja tööpõhimõtete kehtestamine; ▪▪ Võrgustiku tegevuskava koostamine koostöös võrgustiku liikmete ja SA Innove õppekavarühma juhiga; ▪▪ Võrgustiku liikmete vahel ülesannete ja vastutusvaldkondade jagamine; ▪▪ Võrgustiku liikmetele seminaride ja koosolekute korraldamine ja nende juhtimine; ▪▪ arendus; ▪▪ SA Innove korraldatud õppekavarühma seminaridel ja õppekava arenduse töörühmades osalemine ja haridustehnoloogilise kontseptsiooni esitamine; ▪▪ Koostöö teiste haridustehnoloogidega ja koolijuhtidega kutseõpetajate kaasamiseks ja valdkonna edasiarendamiseks; ▪▪ Koostöö erialaekspertide, õppekavaarenduse ekspertide ja aineühenduste liitudega.

Õppekavarühma võrgustiku liikmete digipädevuste tõstmine; ▪▪ Võrgustiku liikmete haridustehnoloogiline nõustamine; lühikoolituste ja veebiseminaride korraldamine ja läbiviimine valdkonnas sobivate digivahendite õpetamiseks ja parima praktika tutvustamiseks; ▪▪ Vastava valdkonna digitaalse õppevara kaardistamine, kohandamine ja haldamine ning kvaliteedipõhimõtete juurutamine. ▪▪ Õppekavarühma valdkonna ja haridustehnoloogia populariseerimine õppetöös erinevates infokanalites, sh uudisteportaalid, konverentsid ja seminarid.


Eriti suur väärtus taolistest võrgustikest on ühisprojektid. Näiteks oli eelmisel õppeaastal aktuaalne Haridus- ja Teadusministeeriumi digitaalsete õppematerjalide koostamise hange, mille tarvis võrgustikes ka projekte kirjutati. Disaini- ja käsitöövõrgustikus kirjutati kaks projekti: “Kavandamise ja kujundamise õppematerjal käsitöö erialadele” ja “Erialane keemia ja materjaliõpetus dekoraatoritele ja stilistidele”. Aianduse õppekavarühmas esitati projekt “Aedniku ABC”. Ehituse ja puitmaterjalide töötluse võrgustikus esitati samuti taotlus õppematerjalide koostamise hankesse, kuid see projekt ei saanud esimeses voorus toetust. Ühised projektid, koolitused, arutelud loovad ühist teadmist ja ühtlustavad valdkonna taset üle Eesti. Mida rohkem huvilisi valdkonda koguneb, seda keerulisem on teistel sama valdkonna õpetajatel jääda ükskõikseks ja vältida eriala digitaalset arengut. Õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid olid suur jõud ka kutsehariduse digiteemalise seminari “DigiMeister 2016: köieltants” sisu kokkupanemisel. Tänu sellele sai seminaril suurema tähelepanu erialane digitehnoloogia, mille raames tutvustasid erinevad

kutseõppekeskused ja nende koostööpartnerid nelja valdkonna võimalusi – aiandus, käsitöö ja disain, ehitus ja puitmaterjalide töötlus, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus ning transporditehnika.

Kui sul tekkis huvi ja sooviksid mõne õppekavarühma haridustehnoloogiks hakata, siis kirjuta kerli.pozogina@hitsa.ee.

Kui sind ei ole internetis, siis sind ei ole olemas

W W KERLI POŽOGINA Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht

Õppekavarühmade võrgustikes tehtust saab põhjalikuma ülevaate nende veebipesadest: ▪▪ Aiandus: aiandusevaldkond.wordpress. com ▪▪ Disain ja käsitöö: saab liituda Facebooki grupiga. ▪▪ Ehitus ja puitmaterjalide töötlus: ehituspuit.wordpress.com ▪▪ Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus: hitsakokk.wordpress.com (lisaks on loodud ka grupp Facebookis). ▪▪ Transporditehnika: e-taristu.ee/auto

W W ANNE KRULL Tartu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog

W W KATRIN KISAND Tartu Kunstikooli haridustehnoloog

Kuidas edasi? Kutsehariduse õppekavarühmasid on kolmekümne ringis (https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/1160/7201/6007/VV_130m_lisa2.pdf), seega otsivad ka teised valdkonnad endale hakkajat haridustehnoloogi.

W W KATRIN UURMAN Räpina Aianduskooli haridustehnoloog

Projektõpe aitab lõimida eTwinningu projektivõistlusel säranud kutsehariduse projekti “Valentinipäeva kook” raames tutvusid õpilased valentinipäeva küpsetistega Eestis ja Türgis, kusjuures projekt lõimis pagaritöö erialaõpingud keeleõppe, infotehnoloogia ja kultuurilooga. Projekti autorid Maie Jesjutina ja Ruth Leping Pärnumaa Kutsehariduskeskusest räägivad lähemalt oma kogemustest.

Foto: erakogu

Projektis osalenud õpilased koos juhendajatega.

Meie projektist said kasu õpilased ja ka õpetajad. Saime teada, mis on äpid ja kust neid leida. Ning mis kõige olulisem, kuidas neid õppetöös, täpsemalt küpsetamises kasutada. Õpilased ise leidsid huvitavaid rakendusi, küpsetasid koogi ning toimus ühine koogi söömine. Ka teiste partnerkoolide õpilased tutvustasid äppide kasutamist reaalses erialatunnis. Teema aitas välja mõelda meie kooli haridustehnoloog Varje Tipp ning see oli väga populaarne ka teiste Euroopa koolide seas. Suureks väljakutseks oligi see, et esimest

korda ühines meie projektiga koguni kümme partnerkooli! Ka meie pikaaegne partnerkool Eestist, Vana-Vigala Tehnika- ja Majanduskool oli aktiivne osaleja. Arvan, et saime hakkama ja leidsime uusi kolleege! Tore oli see, et koolid, kus eraldi kokkade ja pagarite eriala polnud, proovisid samuti äpi järgi mõnda toitu valmistada, näiteks Ungari Tehnikakool. Partnerkoolide otsimisel oli abiks eTwinningu keskkond, kuhu oma projekti kirjelduse üles panime. Partneritele meeldis meie teema ja nad liitusid julgelt. Välisriikide partnerite kaasamine projekti annab palju juurde – nii inglise keele kasutamise praktikat, koostöö oskust, uusi teadmisi teistest Euroopa kutsekoolidest, uusi IT-oskusi kui ka uusi võimalusi oma erialal (nagu näiteks äppide kasutamine küpsetamisel). Soovitame eTwinningu projekti ka teistele kutsekoolidele, sest see teeb õppimise huvitavamaks. See on hea võimalus erialaõpetajal

teha oma tunnid tänapäevasteks ja loomingulisteks. Õpilased saavad ise teha palju põnevaid asju, saavad suhelda oma eakaaslastega teistest Euroopa ja ka Eesti kutsekoolidest, saavad praktiseerida inglise keelt ja täiendada oma IToskusi. Esialgu tundub see raske ja võtab palju aega, aga hiljem saad aru, kui huvitav ja põnev see oli. Olge julged ja võtke väljakutse vastu!

W W MAIE JESJUTINA Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja

W W RUTH LEPING Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja

|9


EDULOOD

Milleks gümnasistile küberkaitse? Põltsamaa Ühisgümnaasium on Eesti esimene üldhariduskool, kus saab õppida küberkaitset. Õppimine küberkaitse suunal algas 1. septembril 2015, õpilasi oli 18. Baasõppeaineteks on riigikaitse, tehniline joonestamine ja 3D-modelleerimine ning programmeerimine, sh robootika. Lisaks neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse. Küberkaitse õppesuuna arenguid tutvustab kooli õppealajuhataja, küberkaitse õppesuuna algataja Tiia Mikson.

Mõte alustada Põltsamaa Ühisgümnaasiumis küberkaitse õpetamist tekkis 2015. aasta jaanuaris, kui Kaitseliidu Jõgeva maleva inimesed eesotsas pealik Mati Kuusverega tulid kooli sooviga käivitada siin riigikaitse huviring (nt õhupüssist laskmine, side ja droonid). Droonidest ja nendega seotud turvalisusest rääkides läks vestlus küberkaitse teemale. Selle arutelu käigus tekkiski mõte, et gümnaasiumis võiks olla ka küberkaitse valikkursus. Aprillis korraldas Eesti NATO Ühing kevadkooli, millest kutsuti osa võtma ka koolijuhte. Kuna küberkaitseõpetuse mõte oli välja käidud, siis otsustasin kandideerida kevadkooli ja see õnnestus. Erinevate lektorite esinemisi kuulates veendusin järjest enam, et küberkaitse algteadmised peaksid õpilased saama juba gümnaasiumis. Kevadkooli lõppedes rääkisin oma mõttest Eesti NATO Ühingu juhile Krista Mulenokle ja samas leppisimegi kokku, et hakkame katseprojektina oma gümnaasiumis õpetama küberkaitset. Seega sain teise mõttekaaslase veel – Kaitseliidu inimesed olid varem öelnud, et on valmis meile küberkaitse valikursuse ainekava koostama. Samas oli selge, et mõtte elluviimiseks on vaja kaasata erialaspetsialiste ja luua toimiv koostöövõrgustik. Praeguseks on meie head partnerid Kaitseliidu Jõgeva malev ja Eesti NATO Ühing ning nende kõrval ka Kaitseliidu küberkaitse üksus, Riigi Infosüsteemide Amet, Kommunikatsiooni ja Infoturbe Arendus- ja Uurimiskeskus. Meie tegemisi toetavad Hari-

10 |

dus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Põltsamaa linnavalitsus, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Head sidemed on NATO Küberkaitsekoostöö Keskusega. Kuigi ettevalmistusaeg oli suhteliselt lühike ja kevadel polnud meil veel õppekavagi – selle kirjutasid spetsialistid kokku suvel – otsustasime siiski juba septembris 2015 küberkaitse õppesuuna avada. Klassi komplekteerimine jäi juunikuusse. Otsustasime prooviklassi võtta 15 õpilast, lõpuks võtsime 18. Alustasime riigikaitse kui baaskursusega ning küberkaitse esimene kursus algas detsembris. See andis aega lektorite leidmiseks ja kursuse praktiliste tegevuste kavandamiseks. Küberkaitse suuna õpilaste õppimine on olnud tänu praktilistele tegevustele ja õppekäikudele huvitav: nad on käinud NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses ja e-Estonia Showroomis, kus tutvuti e-teenuste, e-kabineti, e-residentsuse, ID-kaardi, digiallkirja ja muuga. Õppekäigul käidi ka TRÜB Balti ASis, kus tutvuti ID-kaartide valmistamisega. Õppetöös oleme kasutanud erinevaid meetodeid: Skype’i vahendusel toimusid videoloengud Londonist (Big Data Scoring firma asutajalt Erki Kerdilt, kes on meie kooli vilistlane) ja Brüsselist (Euroopa digitaalse turu teemal rääkis Thor-Sten Vartmann eurosaadiku Andrus Ansipi tiimist). Õppetöö huvitavamaks muutmisel oleme kasutanud ka teisi võimalusi: ERRi küberkaitseteemalist saadet “Püramiidi tipus” ja filmi “Kübersõja oht” – selle õppetöös kasutamise õiguse taotlesime USAst.

Õppeperioodi vältel said õpilased osa spetsialistide ja erialainimeste loengutest: peaminister Taavi Rõivas, pr Ieva Ilves, Kaitseliidu Küberkaitse üksuse pealik Andrus Padar, RIA analüütik Anto Veldre. NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses rääkis õpilastele keskuse juhataja Sven Sakkov. Kevadel käisid õpilased Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis arvutisüsteemide assistent Kristjan Kripsi juhendamisel õppimas andmete graafilist krüpteerimist ja programmeerimist Linuxi baasil. Kuigi oma kooli infojuht ja IT-spetsialist suudavad nii mõndagi teemat õpetada, vajame siiski ka väga palju abi oma koostööpartneritelt. Oleme tänulikud iga võimaluse ja pakkumise üle: septembrikuus tuleb meie küberkaitse õppesuuna õpilastele rääkima USA kogenud kübervaldkonna spetsialist; oma abi küberkuritegevuse ärimudelite ja väärtusahelate teemal rääkimiseks on pakkunud Tallinna Polütehnikumi IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja Thea Sogenbrits. Kuna kaasaegse riigikaitseõpetuse lahutamatu ja vajalik osa on seotud droonide ehk mehitamata õhusõidukitega, siis tänu Kaitseliidu Jõgeva malevale, kes ostis meile droonid ja leidis Tartu Ülikoolist juhendaja, käivitasime drooniringi – kool ise poleks seda suutnud, sest droonid on väga kallid ja koolil lihtsalt pole raha nende ostmiseks ega töökorras hoidmiseks. Õpilased on senise õppetööga väga rahul: nad mõistavad ja hindavad, et on esimesed ja et neil on tulevikus globaalsed võimalused ning et kool pingutab õppesuuna arendamise ja võimaluste otsimise nimel väga palju.

"

Õpilased tunnetavad, et neil on igapäevases õppetöös erilised võimalused – nad on saanud tänu küberkaitse õppesuunale käia kohtades, kuhu teised õpilased ja tavakodanikud ei pääse, ning omandada ja rakendada reaalselt küberturvalisusega seotud teadmisi. Võtsime suunaainesse vastu õpilased, kellel oli selle vastu tõsine huvi. Huvipõhine vastuvõtt on meil juba mitmeid aastaid ja see on toonud gümnaasiumi rohkesti poisse. Sel sügisel alustanud küberkaitse klassis on 18 poissi ja taas 1 tüdruk. Kuna alustasime riigikaitse kursusega –


see on meil baaskursus – ja juhendaja Meelis Amur korraldas 2015/16. õppeaasta sügisvaheajal neile ka praktilise välilaagri, siis aitas see õpilastel üksteist tundma õppida ja liitis klassikollektiivi. Juunis oli riigikaitse teine kursus – kolmepäevane välilaager koos Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilastega. Üks põhjus, miks julgesime küberkaitse õppesuunaga tegelema hakata, oli ka see, et koolil on vägagi korralik IT-taristu. Võiks isegi öelda, et see on vabariigi koolide parim. Oleme selle saanud tänu sponsoritele, toetajatele ja ka heale õnnele. Näiteks robootikakomplektide ostmist on toetanud HITSA. Teine põhjus on aga see, et olime alustanud aasta varem koostööd Tartu Kutsehariduskeskusega ning õpetame nende ainekavade alusel infotehnolooge. IT õppesuuna õppekavas on tekstitöötlus, tabelarvutus, tehniline joonestamine, 3D-modelleerimine, kontoritarkvara ja pilveteenused, arvutigraafika, riistvara ja lisaseadmed arvutitele, arvutite koostetehnoloogia ning kooli poolt lisaks programmeerimine ja robootika Arduino robootikakomplektide baasil. Lõpetades saavad õpilased Tartu KHK IT-süsteemide spetsialisti kutse-eelse koolituse tunnistuse. Joonestamine, 3D-modelleerimine, robootika ja programmeerimine on ka küberkaitse õppesuuna kursused. Neid oskusi läheb küberkaitse suuna õpilastel vaja selleks, et õppida kursustel “Turvalise interneti alused”, “Digiturvalisus ja krüptograafia” ja “Sissejuhatus mehhatroonikasse” (ainekavadele on oma hinnangu andnud TÜ ja RIA spetsialistid). Oleme alustanud küberkaitse lõimitud töökava koostamist, sest näeme, et üksikute kursuste õpetamine tükeldab terviku: lõimime robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise, infoühiskonna, turvalise võrgunduse alused, digiturvalisuse ja krüptograafia ja mehhatroonika kursused. Eesmärgiks on vähendada kursuste arvu ja käsitleda teemasid loogilises järgnevuses ning saada aega praktiliste tegevuste tarvis. Meie küberkaitse õppesuuna õpilastel on võimalus vastava eksami sooritamisel saada MTCNA rahvusvaheline sertifikaat. Internetiajastul on turvalisuseküsimused väga olulised. Noor inimene, kes on enda arvates tänapäeval arvutimaailmas tegutsemisel tõeline professionaal, peab teadma, kuidas digimaailmas teisi ohustamata toimetada ja käituda ning ta peab oskama ka ennast kaitsta. Lisaks on riigil vaja spetsialiste nii hübriid- kui ka võimaliku kübersõja tarvis. Mida varem õpilased sel teemal teadmisi saavad, seda vastutustundlikumad kodanikud ja spetsialistid saame. Kui meie koolist sirgub mõnigi küberturbe spetsialist, oleme andnud olulise panuse riigikaitsesse.

Peatu, mõtle ja alles siis kliki! “Inimestel on tänapäeval kiire ja sageli ei olda kübermaailmas kuigi tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Aga sa ei teeks seda füüsilises maailmas. Sa ei lähe õhtul magama, ilma et oleksid oma välisukse lukustanud. Sa ei jätaks suurt teadet oma maja kõrvale, et sa sõidad mõneks päevaks kodust ära ja kedagi pole kodu valvamas! Aga kübermaailmas teeme me seda kogu aeg,” ütleb Louisiana osariigi ülikooli tehnikakolledži abiprofessor ning küberkaitseekspert Jeff Moulton, kes Jeff Moulton esines sel suvel HITSA eestvedamisel toimunud 2016. aasta juulis toimurahvusvahelise küberkaitse suvekooli nud rahvusvahelises küberkaitse suvekoolis, kus rääkis raames ka Eestit väisas. “Me peame haklähemalt asjade internetist kama mõtlema kübermaailmast samaja sellega kaasnevatest moodi nagu füüsilisest maailmast.” ohtudest.

Eestis on praegu üks kool, mis õpetab keskkoolinoortele küberkaitse teemasid. Kas Teie meelest peaks see olema laiem praktika, kas peaksime hakkama küberkaitse teemasid juba maast madalast tutvustama? Jah, ma olen 100% selle poolt, et küberkaitse teemasid juba võimalikult varakult alates lasteaiast tutvustada. Lasteaia- ja algklassilastele peaks juba õpetama baasteadmisi nn küberhügieenist – ära jaga oma salasõna, ära jaga oma arvutit võõrastega, ära usalda kõiki veebilehti jne. Peatu, mõtle ja siis kliki – see on minu moto. Kui meil on olukord, kus juba 1,5aastased kasutavad tahvelarvuteid ja sülearvuteid, siis neidki tuleb õpetada. Põhikoolis peaks see olema juba edasijõudnute tasemel. Küberhügieeni kõrval peaks rääkima ka keerulisematest kontseptsioonidest nagu näiteks krüpteerimine. Keskkoolinoortele saab teemat veelgi põhjalikumalt tutvustada – võrgutopoloogia, turvaline võrgu ülesehitus jne.

Kuidas on lood Ameerika Ühendriikides? Minu teada sellist ühtset üleriigilist õppekava küberkaitse õpetamiseks üldhariduskoolides pole. Aga võiks olla! On kohalikul tasandil loodud algatused ja osariigiti on see erinev. Samas on sellist standardit ka raske luua, sest see valdkond muutub iga päev, mõnikord lausa iga tund! Nii et õpetada saaks eelkõige alustõdesid.

Tänapäeva lapsed sünnivad juba asjade interneti maailma, millest praegused täiskasvanud ei osanud unistadagi. Kas muutunud olud peaks muutma ka seda, kuidas lapsi praegu õpetatakse? Nii nagu vanemad õpetavad oma lapsi, mida tohib teha ja mida mitte, peaks neid ka digitaalmaailmas käituma õpetama. Asjade internet on ja jääb, nii et sellega peab lihtsalt harjuma. Peab õppima end kaitsma ja piirama ka selle mõju.

Kas peaks siis vähendama oma kodus asjade hulka, mis on internetti ühendatud? See on valikute küsimus. Peab aru saama, kuidas need asjad töötavad, mis millega ühendatud on, mida sellega ette saab võtta. Enamik inimesi kasutavad neid asju pimesi ega teagi täpselt, millised riskid kaasnevad. Tuleb jälgida ka seda, millistele andmetele nõutakse ligipääsu erinevate rakenduste kasutamisel. Kui näiteks Google’is mingit otsingut tehes tahetakse üks hetk teada, mis on teie täpne asukoht, siis seda infot ei ole tegelikult vaja! Ja need on kõik asjad, mida tuleks õpetada ka lastele.

Õpetajad peavad end harima ja võtma vastutuse. Riigi tasandil tuleks tegelikult luua eraldi õppekava, mis just nende küsimustega tegeleb. Nagu ma ütlesin: algklassides peaks õpetama põhitõdesid, põhikoolis ja keskkoolis juba keerulisemaid kontseptsioone küberkaitsest ja internetist, telekommunikatsioonist, digivahenditest jne. Intervjueeris e-Õppe Uudiskirja toimetaja Laura Vetik

Foto: Toomas Huik

Aga õpetajad ja lapsevanemad sageli ei tea isegi neid asju… W W TIIA MIKSON Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja, küberkaitse õppesuuna algataja

| 11


Kuvaseadmete lahendused muutuvas õpikeskkonnas

Foto: Toomas Huik

Klassiruumi sisustamine esitlusseadmetega on aastaid põhinenud üpris lihtsatel alustel. Tähelepanu keskpunktis oli õppejõud ja klassiruumi sisustamisel lähtuti ühesuunalise infoedastuse vajadustest, iseenesest mõistetav oli suur kirjutuspind seinal kõrvuti projektsiooniga. Moodsad klassiruumilahendused on aga tunduvalt mitmekülgsemad ja nõuavad seetõttu teistmoodi lähenemist. Üha enam koguvad populaarsust rühmatöö formaadid, individuaalne õppetöö, osalemine suhtlusvõrgustikes, VOSK-lahendused jne. Kogu seina kattev kirjutustahvel ei aita siin just palju kaasa. Vaatame, kuidas on muutunud visuaalse tehnika lahendused koolides. Kui õpperuumi kasutus eeldab rühmatöövalmidust, eemaldub fookus tavapärasest õppematerjali esitlemisest. Seepärast võib ruumi esitlusekraan olla tavapärasest väiksem. Projektsiooni kõrval on siin kindlasti alternatiiviks lameekraanid suurusega alates 70“. Kasutust leiavad ka väiksemad 55“–65“ ekraanid, kuid siis kasutatakse nähtavuse parandamiseks mitut ekraani. Üha enam koguvad populaarsust spetsiaalsed interaktiivsed lameekraanid erinevatelt tootjatelt (Promethean, Smart, Hitevision, Trutouch jne), mis on varustatud õpitarkvaraga, vajalike tänapäevaste liidestega signaalallikatele ja mõeldud kasutamiseks koolitingimustes. Lisaks on enamasti võimalik interaktiivne lameekraan varustada ekraani sisse integreeritud arvutiga (OPS PC), mis välistab lauaarvuti või sülearvuti vajaduse. Kokkuvõttes on lahendus märksa töökindlam. Kui interaktiivne kasutus ei ole vajalik, oleks mõistlik valida ruumi usaldusväärse tootja (NEC, LG, Samsung, Panasonic, Philips jm) professionaalne lameekraan. Ettevaatlik tuleks olla elektroonikapoodides müüdavate LCD-telerite kasutusega õpikeskkondades, sest viimastega kaasnevad esmapilgul tähelepanuta jäävad riskid. Levinumad probleemid on vajalike signaalühenduste puudumine (laialt levinud VGA-sisend), erinevate arvutiresolutsioonide tugi (teleekraanid toetavad üldjuhul vaid videoformaadis signaale), toote päevase kasutuse ajaline piirang (maksimaalne kasutus 6 h päevas) ja kergesti kahjustatav esipaneel. Peamiselt motiveerib LCD-telereid ostma odavam hind ja lihtne kättesaadavus. Samas ei ole professionaalsed lameekraanid nüüdsel ajal märkimisväärselt kallimad ja nende eeliseid osatakse üha enam hinnata.

12 |

Erinevaid näiteid esitlusseadmetest näeb ka HITSA Nutiklassis.

Tavapärastes klassiruumides on visuaalsetes lahendustes samuti toimumas palju muudatusi. Kui seni on ainus meetod u 10 m pikkuses klassiruumis hästi nähtava pildi kuvamisel olnud projektsioonilahendus, siis üha enam on tootjad panustamas ülisuurtele 84“ ja suurematele lameekraanidele. Viimased pakuvad ülikõrget 4K/UHD resolutsiooni ja võrreldes projektoritega suurepärast hooldevaba eluiga. Siiski on võrreldava suurusega kvaliteetsed projektsioonilahendused ikka veel mitu korda odavamad. Samas u 80“ diagonaaliga projektsioonipõhiste interaktiivsete tahvlite täislahendustes ei ole hinnakäärid interaktiivsete lameekraanide lahendustega võrreldes enam väga suured. Ekslik oleks siiski arvata, et projektsioonilahendused kuhugi kaovad. Lihtne paigaldus, hooldamine, asendus- ja kasutusvõimalused annavad projektsioonile võrreldes lameekraanidega palju eeliseid. Kui projektori paigaldus

on odav ja võimalik pea igas ruumis, siis üle 80“ diagonaaliga lameekraani, mis võib kaaluda kuni 100 kg, ei saa paigaldada igale seinale ja ka paigalduskulud on suuremad. Lisaks on remondi korral transpordikulud märkimisväärsed. Ajalooliselt on projektsioonilahenduste kitsaskohad olnud ebapiisav valgustugevus, lambi lühike tööiga ja sellest tulenevad lambi asenduse kulud ning sisse- ja väljalülitamisele eelnev ning järgnev viiteaeg. Kasutajad ei ole sellega harjunud ja see tekitab seni paljudes ebakindlust. Juba aastaid ei ole valgustugevus olnud pildi kvaliteeti piiravaks teguriks. Hästi planeeritud projektsioonisüsteem on piisava eredusega, lihtne ja silmasõbralik vaadata. Üha enam projektoreid on saadaval kõrge paneeliresolutsiooniga (FullHD 1920 x 1080 ja WUXGA 1920 x 1200), mis arvatavasti lähiajal asendavad hetkel enim levinud WXGA 1280 x 800 paneeliresolutsiooniga mudelid. Suurem tehnoloogiline muutus projektsioonitehnoloogias seisab ees tulenevalt Minamata konventsioonist, mis keelustab elavhõbedapõhiste lambitehnoloogiate kasutamise alates aastast 2020. See toob kaasa palju positiivseid arenguid, millele tasuks tähelepanu pöörata juba praegu uue tehnoloogia soetamist planeerides. Alates aastast 2020 on kõik elavhõbedapõhised lambitehnoloogiad asendatud LED, laser-LED hübriid või puhtalt laservalgusallikatega. See toob kaasa mitu eelist. Olulisim majanduslikus mõttes on valgusallikate eluiga, mis küündib 20 000 tunnini. Kuni kuuetunnise kasutuse korral 220 päeval aastas teeb see kokku 15 aasta jagu kasutusressurssi. Puudub vajadus lambi vahetuste järele, lambi purunemise risk on minimaalne, valgustugevus on konstantne, sisse- ja väljalülitamise kiirus on lameekraani sarnane ning energiakulu on väiksem. Valgusallika pikast elueast tulenevalt on tekkiv sääst kombineerituna säästetud lambivahetuse kuludega märkimisväärne. Juba praegu leiab uute valgusallikatega projektorimudeleid mitme tootja valikust (Casio, Nec, Sony, Panasonic jt) ning uute tehnoloogiatega projektoreid on kasutusel ka Eesti koolides.

W W PRIIT GRÜNBERG Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht


E-klassiruum kui Eesti uus e-kuvand Eesti on saavutanud positiivse e-riigi kuvandi, olles Freedom House’i uuringute järgi internetivabaduse ja avatuse poolest üks maailma juhtivamaid riike.

Foto: Helena Eenok

"

Kutsun üles kaasa mõtlema, kas nüüd, kui Eesti koolidel olemas tehnoloogiline võimekus, saame edasi liikuda ka uudsete ja innovaatiliste e-õppevahenditega. IKT vahendite kasutamine ei ole praegu, aastal 2016, Eestis ega mujalgi maailma koolides veel

Virtsu koolist Läänemaal sai kiire interneti valmidusega näidiskool.

õppetöö igapäevane osa. Tehnoloogia on osaliselt olemas, kuid muutused vajavad aega ja harjumist. Eesti väiksus annab meile suurema paindlikkuse ning võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid. Milline oleks üks klassitund, kui paberõpikute asemel oleks kasutusel tahvelarvutid, mille sisu haldab õpetaja ning ligipääs on vaid käimasoleva tunni materjalidele? Miks mitte õpetada füüsikat, matemaatikat, anatoomiat või bioloogiat visualiseeritud interaktiivses keskkonnas? Hästi koostatud programmid võiksid ka kõige keerulisema matemaatikatehte muuta mänguliseks väljakutseks või äratada digitaalses bioloogiatunnis pildid ellu ning anda lastele võimaluse avastada elu põnevat müsteeriumi mängulaadses keskkonnas. Tänapäevaste õppevahendite loomine oleks hea väljakutse kohalikele start-up ettevõtjatele, kuid meil on ka võimalus olemasolevaid lahendusi Eestis katsetada ja sobivuse korral kasutusele võtta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud uuringutest selgub, et Eestilt oodatakse ideid, mis aitavad uutmoodi ühiskonda arendada. Innovatsioon koolides võiks olla osa Eesti loost. Oleme ju alati olnud väike, kuid tark riik. Meie ühiskonna tulevik on digitaalne ning e-klassiruumi tehnoloogiad tulevad maailmas vääramatu jõuna kasutusele varem või hiljem. Miks mitte ära kasutada Eesti praegust positsiooni ning olla nende seas, kes tulevikumaailma kujundavad.

W W HELENA EENOK ettevõtja, Amiti Eesti OÜ

Huvitava Kooli sügiskonverents Õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Mõni ruum toetab õppimist paremini kui teine, mõni ruum koguni kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema. Õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – kujundavad ka inimesed, atmosfäär ja koolis kokkulepitud käitumisreeglid. Huvitava Kooli sügiskonverents “Õppimise ruum” keskendub nii füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele kui ka virtuaalsele õppimise ruumile. Konverents toimub 29.–30. novembril 2016 Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiukõrgkoolis. Mida saab õpetaja teha, et õppetunni liigendus, tehnoloogiakasutus, mööbli- või infomaterjali paigutus klassis toetaksid õppimist? Kuidas saavad õpilased ja kogukond lapse „põhitöökoha” paremaks muutmisele kaasa aidata? Kellelt saab koolijuht nõu, et nappi remondiraha kasutada nii, et see õppimist võimalikult hästi toetaks? Millele pöörata tähelepanu, kui ees ootab kooli renoveerimine? Kuidas koolipidaja jõuab hea lähteülesandeni uue kooli ehitamisel? Mida igaüks meist saab teha, et õppimise ruum oleks avatud, motiveeriv ja innustaks õppima ning õpetama ja kooliga koostööle? Konverentsile on oodatud kõik, kes peavad õppimise ruumi oluliseks ja tahavad selle kujundamises kaasa rääkida – lapsevanemad, õpilased, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja haridusametnikud. Registreerimine ja konverentsikava: huvitavkool.blogspot.com.ee

| 13

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Oleme tuntud nii oma avalike e-teenuste kui ka globaalsete start-up ettevõtete poolest, nagu näiteks Skype või Transferwise. Meil on ainsana maailmas e-valimised. Eesti digitaalne areng on saamas osaks rahvuslikust identiteedist. Nüüd on oluline endalt küsida, kuidas seda kuvandit säilitada. Mainest üksinda kauaks ei piisa, vaja on konkreetseid tooteid ja teenuseid, mis maailma pingelises konkurentsikeskkonnas jätkuvat tähelepanu ja tunnustust pälviksid. Meil ei ole vaja sisutühja kuvandit, mis küll ekspordiartiklina võib mõjus olla, kuid millel puudub praktiline väärtus oma riigi kodanike jaoks. Ärgem kulutagem kogu auru vile peale ja hoolitseme siiski esimeses järjekorras oma inimeste eest. Ja mis oleks suurepärasem, kui õnnestuks need kaks eesmärki ühendada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrastab ja kaasajastab aastatel 2016– 2020 üldhariduskoolide kohtvõrkusid, mis annab kõikidele Eesti koolidele võimaluse kiireks internetiühenduseks ning loob kättesaadava ja turvalise wifi-võrgu nii õpetajatele kui ka õpilastele kasutamiseks. Selle projekti esimene näidiskool on Virtsu kool Läänemaal, kuhu aitas heategevuslikus korras luua tänapäevase võrgulahenduse Eesti juhtiv IT-lahenduse pakkuja, AS Santa Monica Networks. Sobilikku kooli selle projekti jaoks valiti hoolikalt, sest oluline oli seda projekti teostada maapiirkonna koolis, et suurt kasu saaks terve kogukond. Virtsu kool asub ka valmiva ELASA fiiberühenduse trassil, nii et lähiajal saab oma uute seadmetega nautida ka tõeliselt kiiret internetti. Kooli soetati ka 15 tahvelarvutit, mida õppetöös kasutada. Uus õppeaasta algas seal nii uue noore tarmuka direktori kui ka moodsate tehnoloogiliste võimalustega. Lähema kahe aasta jooksul kaetakse Eestis tänapäevaste võrgulahendustega kõik jätkusuutlikud koolid.


EDULOOD

Distantsõpe pakub tavakoolile alternatiivi

Foto: Maibritt Kuuskmäe

Vormsi Lasteaed-Põhikooli pere alustas sel aastal õppetööd 27 õpilasega. Tavapärasele õppetööle lisaks valmistab Hullo külas asuva koolimaja töökas personal tunde ette nii koolis käivatele õpilastele kui ka distantsõppe õpilastele, kes ei ela Vormsi saarel. Neid on koolis kuus: teises, kolmandas, seitsmendas ja üheksandas klassis. Selline lähenemine on nii mõnegi Vormsi Lasteaed-Põhikooli õpilase vanema jaoks alternatiiv tavakoolile, võimalus jätkata õpinguid õpilasele sobival viisil.

Distantsõppe vormis põhikooli läbinud õpilasi on Vormsi koolil juba kolm lendu. Põhjuseid koolist eemale jäämiseks on mitmeid, näiteks haigestumine või teise riiki sõitmine, aga ka eriandekus, mis võtab õppetööks vajaliku aja ära näiteks trennide ja võistluste näol. Erinevaid juhtumeid meenutades tooksin esile Itaalias elava tütarlapse, kelle pere soovis, et neiu saaks hariduse Eestis. Teine näide – eelmise aasta lõpetajal oli koolitee pooleli jäänud, kuid ta soovis pere ja lapse kõrvalt kooli lõpetada, nii valiski ta õppevormiks distantsõppe. 2015. aasta kevadel tuli Vormsi kooli õppima poiss, kes olude sunnil pidi mõneks ajaks vanematega Ameerikasse sõitma. Üks õpetajatest tegi temaga Skype’i tunde varahommikul, kui poisil oli juba päev õhtusse liikumas. Aasta lõpul õnnestus õpilasel ka koolis kohal käia, mis oli õpetajate jaoks suur rõõm – eesmärk on kaugõpilasi koolitöösse integreerida nii tihti kui võimalik. Distantsõppe koordinaator õpetaja Kadi Kivilo on oma südameasjaks võtnud õpilaste motiveerimise ja koostöö loomise küsimused, mis suunasid teda kirjutama Tallinna Ülikoolis magistritöö teemal „Distantsõppe korraldus Vormsi Lasteaed-Põhikoolis“. Distantsõppe sõna sisaldab kolme suunda: kaugõpet, koduõpet ja kombineeritud e-õpet.

14 |

Kõigi ühisosa on õppimine füüsilise vahemaa tagant. Traditsioonilisi kontakttunde toimub erinevas mahus. Õpikeskkonnana vaatleme kombineeritud e-õppe puhul nii füüsilist klassiruumi kui ka õpihaldussüsteemis töötamist, mis on virtuaalne kohtumis- ja töökoht. Koduõppe puhul reguleerib ja vastutab õppetöö eest lapsevanem. Kaugõppija õpib eksternina ja osaleb kontakttundides osalise koormusega. Kombineeritud e-õppija õpib individuaalse plaani kohaselt. Suurem osa õppest toimub virtuaalselt. Neljal korral aastas kohtume distantsõppesessioonidel koolis kontakttundides. Iga aineõpetaja loob õppijat arvestades talle sobiva tööplaani, koostab kursuse, varustades teda materjalidega, andes ülesanded ja jagades tagasisidet. Kõige olulisem kombineeritud e-õppe korralduse juures on tihe kontakt õppija ja lapsevanemaga. Viimase ülesanne on õppijat kodus motiveerida, julgustada ja hoida suhtlust. Lapsevanem on koduse õpikeskkonna looja, õpetaja loob virtuaalse ruumi ja toetab last tagasisidet andes.

Moodle’i võimalused osutusid laiemaks. Ettevalmistamine võtab õpetajalt aega, kuid õpilasele võimaldab see terviklikumat õppepaketti. Rääkides kontakti loomisest õppijaga, kasutame niisiis eelkõige vahendatud kontakti, mis võib toimuda ajanihkega või samaaegselt, nii et õppija ja õpetaja viibivad samas virtuaalses ruumis, näiteks õpihaldussüsteemis. Hea võimalus on ka Skype’i rakendus, millest keeleõpetajal on suhtlemisel väga palju abi. Moodle’i abil luuakse õpilasele terviksüsteem. Lisaks sellele võimaldab Moodle’i õpihaldussüsteem ka salvestus- ja konverentsikõnede võimalusi. Kasutada saab foorumeid ja erinevat tüüpi ülesandeid. Materjalide haldamiseks kasutatakse koolis Google Drive’i keskkonda, mis Moodle’iga ühildub. Kooli ja õpilasi puudutav dokumentatsioon on Drive’i jagatud kaustades ja kogu personalile ligipääsetav. Kõigil õpilastel on kooli meilikonto, iga õpilase arengut jälgitakse eksperthinnangute tabelis. Seda täidavad kõik aineõpetajad kaks korda õppeaastas. Seejärel toimuvad koosolekud ning nende järel arenguvestlused õppija arengu toetamiseks. Distantsõpe nõuab õpetajalt põhjalikku ülevaadet, kuidas oma kursust luua, sh Moodle’i tundmist ja arvutiga töötamiseks valmisolekut ja oskusi. Paraku ei ole kõik õpetajad saanud ülevaadet Moodle’i keskkonnast, enamusele tehti lühike sissejuhatav kursus, kust siis oskajamad oma teadmistega edasi läksid ja teised valisid sobivama variandi. Samuti on õpetajal vaja ajaressurssi, mille jooksul ta saab oma kursusi planeerida ja ette valmistada. Kokkuvõttes nõuab see õpetajalt palju panustamist, kuid tulemuse hilisem kasutamine kergendab tema tööd tunduvalt. Moodle’i kursust saab kasutada ka õppetunni rikastamiseks. Distantsõppe süsteemi loomine ja arendamine on koolile ja õpetajaskonnale suurepärane arenemisplatvorm, mis võimaldab arvestada nüüdisaegse õppija soovide ja vajadustega, täiendada ennast digivaldkonnas, luua uusi suhtlus-, õppimis- ja koostöövorme ning ennast proovile panna.

WW MAIBRITT KUUSKMÄE Vormsi LasteaedPõhikooli õpetaja

Töövahendeid distantsõppe jaoks jagub Vormsi Lasteaed-Põhikooli distantsõppe töövahendina kasutatakse üldjuhul Moodle’i õpihaldussüsteemi. Algusaastatel käis õppetöö e-posti ja Google Classroomi vahendusel, kuid

W W KADI KIVILO Vormsi LasteaedPõhikooli õpetaja


Videoloengute ja õppevideote loomisest ja kasutamisest Käes on digiajastu. Muutuvad õpikäsitlus, õpetamisviisid ja -võtted. Uued õppevormid eeldavad uut lähenemist ja kindlasti ka uut tehnoloogiat. Õppejõu veenvast loengust auditooriumi ees jääb sageli väheks ning üha enam hakatakse õppetöös kasutama video võimalusi. Et vajadus videoloengute kasutamise järele üha tõuseb, on tõestanud mitmed rahvusvahelised uuringud ja kinnitas ka Relobie (Reusable Learning Objects in Education) projekti Soome koordinaatorite tehtud ulatuslik taustauuring. Uuringust nähtus, et kõikide projektis osalenud ülikoolide õppejõud ja tudengid tunnevad kasvavat vajadust videoloengute järele. Videoloengute tegemiseks vajaminevad seadmed ja tarkvara on juba paljudel õppejõududel ja koolitajatel olemas. Puudu jääb oskusteabest, st tehnilistest oskusest ja pedagoogilistest teadmistest, aga ka headest näidetest, mis innustaksid ja lisaksid inspiratsiooni. Ühelt poolt tuntakse puudust kvaliteetsetest videoloengutest, teiselt poolt aga on olemas vajadus korralike juhendite järele, mis juhiks tähelepanu olulistele asjadele videoloengute ettevalmistamisel, salvestamisel ja esitamisel ning annaks edasi videoloengute tegijate pedagoogilisi ja tehnoloogilisi kogemusi. Enamike õppejõudude ning tudengite arvates tõstavad kvaliteetsed videod õppe tulemusi, e-õppe olulisus kasvab tulevikus veelgi ning sellised meetodid, nagu nt ümberpööratud klassiruum muutuvad kõrghariduses standardiks. Täpsemaid uuringu tulemusi saab lugeda õige pea projekti lehelt: relobie.wordpress.com/ the-survey.

Videoloengud on kõrgkoolides aina populaarsemad Olulist rolli mängivad videoloengud kindlasti täiskasvanuõppes ja kõrgkoolides, nt kaugõppes, kus õppetöö väljub järjest rohkem auditooriumist ja hakkab toimuma e-õppe vormis. Videoloengute kasutamine lisab õppetööle paindlikkust, mitmekesisusust ja pakub õppimise ning enesetäiendamise võimalusi üha laiemale sihtrühmale. Täiskasvanute koolituse kõikidel tasanditel on vaja uuendada õppimise kontseptsiooni, et muuta õppimine haaravaks, põnevaks, õppi-

jate vajadusi arvestavaks ja meelitada juurde uusi sihtrühmi. Video on tõhus vahend, mille kaudu saab õppimise muuta avatumaks ja kättesaadavamaks. Videod võivad olla korduvkasutatavad õppevahendid, mis aitavad õppijatel omandada materjale endale sobivas tempos ja ajal, õppida kiiremini ja efektiivsemalt. Täiskasvanud õppijad on praktilised, neil ei ole sageli aega oma igapäeva tööelu kõrvalt istuda loengutes. Neil on õigus omandada just neid teadmisi, oskusi, mida nad vajavad oma eluks ja mille saavutamiseks on nad õppima asunud. Videoloengud võimaldavad teha valikuid, ühtlasi aitavad täiskasvanuil oma erialal ja ka isiklikus plaanis areneda.

"

Videoloengute laiem kasutuselevõtt annab võimaluse kasutada õppetöös uusi ja efektiivseid meetodeid, nt ümberpööratud klassiruumi.

Professionaalselt tehtud ja inspireerivad videomaterjalid on suureks abiks ka kõigile neile õppejõududele, kes soovivad oma õpetamismeetodeid arendada. Näiteks on videod enamasti ümberpööratud klassiruumi meetodi kasutamise eelduseks. Videoloengu tegemise kogemus on õppejõule hea võimalus ennast kui loenguandjat või seminari, praktikumi juhendajat analüüsida ja arendada. Relobie projekti eesmärk on parandada täiskasvanuõppe ja kõrghariduse valdkonnas töötavate õppejõudude ja koolitajate teadmisi ja oskusi videoloengute kohta. Ühtlasi tõsta nende digitaalseid pädevusi ja suunata neid õppetöös ning koolitustel rakendama uusi ideid ja õppemeetodeid. Projekti tulemusena valmib mitmekeelne videoloengute ja õppevideote loomise juhend õppejõududele ja koolitajatele (teksti ja videointervjuudena). Projekti lehel relobie.wordpress.com on võimalik huvilistel leida vastuseid videotega seotud küsimustele: ▪▪ Miks kasutada õppetöös videoid? ▪▪ Mis liiki videoid kasutatakse õppetöös? ▪▪ Missuguseid pedagoogilisi lähenemisi videote juures kasutada? ▪▪ Kuidas teha õppega seotud videoid? Tehnilised ja pedagoogilised näpunäited. ▪▪ Missugused videod on õppijate jaoks efektiivsed? Projekt kestis kuni 30.09.2016. Koordinaatoriks Åbo Akademi University (Soome). Projekti partnerid on Tartu Ülikool (Eesti), Coimbra Ülikool (Portugal), European University Cyprus (Küpros), Samvil ehf.Fjarkennsla. com (Island).

W W MARJU PIIR Tartu Ülikooli haridustehnoloog

| 15


Haridustehnoloogide võrgustik elab ja liigub edasi Augustis kogunesid haridustehnoloogid HITSA koordineerimisel 10. korda toimuvasse suvekooli, mis seekord peeti Kopra talus Viljandimaal. Esimene suvekool korraldati 2006. aastal kutsekoolide haridustehnoloogidele, seejärel liitusid kõrgkoolide haridustehnoloogid, pisut hiljem üldhariduskoolide ning lõpuks ka alushariduse haridustehnoloogid. Nüüdseks on Dmitri Mištšenko võrgustikus üle 170 liikme. Tähistamaks kümne aasta möödumist võrgus- Ehte Humanitaargümnaasium Olen võrgustiku uus liige. Minu meelest on haritiku loomisest, palusime haridustehnoloogidel nimetada ühiseid saavutusi. dustehnoloogide võrgustik innovaatiliste ideede ja teadmiste andmebaas. Saan võrgustikust alati tuge, uusi mõtteid ja teadmisi, mida rakendada oma koolis.

Lehti Pilt Tartu Ülikool Tahaksin esile tuua e-õppe päeva tähistamise traditsiooni, mis sai alguse täiskasvanud õppija nädala raames 2003. aastal eesmärgiga tutvustada laiemalt e-õppe mitmekesiseid võimalusi. Nii oleme igal aastal traditsiooni jätkanud. Just haridustehnoloogide koostöö on soodustanud loomingulisust ning koos tegutsedes oleme e-õppe päeva ürituste huvitavad ideed edukalt ka teostanud (vt epaev.ut.ee). Samad märksõnad on haridustehnoloogide võrgustiku puhul olulised.

Marit Dremljuga-Telk Sisekaitseakadeemia Minu arvates on haridustehnoloogide võrgustik päris hea näide reaalselt elavast ja edasiliikuvast valdkonnavõrgustikust. Kindlasti oli ainuõige otsus, et haridustehnoloogide võrgustik koondab kokku kõikide haridustasemete haridustehnoloogid. Seda võikski lugeda eraldi saavutuseks, et võrgustik on kujunenud tõhusaks liimiks erinevatel õppetasemetel tegutsevate haridusasutuste vahel. Minu kui kõrghariduses tegutseva haridustehnoloogi jaoks on väga oluline teada, missugusest õpikeskkonnast ning missuguste tõenäoliste ootustega uuele õpikeskkonnale ja -protsessile meie kooli sisseastuja tuleb. Tahan teada, mida üldhariduskoolides tehakse, et pakkuda õppijale sujuvat üleminekut, aga ka uusi ja põnevaid kogemusi ning väljakutseid enesearenguks.

16 |

Meenutus 2015. aasta haridustehnoloogide suvekoolist.


Tänavu räägiti haridustehnoloogide suvekoolis muu hulgas ka droonide kasutamisest õppetöös ning katsetati drooniga pildistamist.

Tony Tonni Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Koos oleme tugevamad, targemad, nutikamad. Vahetades mõtteid ja kogemusi kokkusaamistel ja seminaridel või siis näiteks küsides Skype’is kogukonnalt nõu ühe või teise asja kohta, sünnivad targemad otsused ning õppijal on sellest ainult võita.

Heikki Eljas

Fotod: Heikki Eljas, Kristjan Madalvee, Vaiko Mäe, Lehti Pilt

Tallinna Majanduskool Meenub üks üheksa aasta tagune ütlus – “Kihvt kamp see haridustehnoloogide seltskond”. See kehtib tänaseni.

Anneli Mõtsmees Lohkva Lasteaed Kõige tähtsamad on inimesed. Olen haridustehnoloogide võrgus olnud aasta, seni on olnud võrgustik pelgalt info vahetamise koht. Tänu suvekoolis osalemisele muutusid nimed minu jaoks inimesteks – tutvusin erinevate haridustehnoloogidega, sai jagatud palju mõtteid. Eriti hea meel on mul, et kohtusin alushariduses tegutsevate inimestega. Seetõttu võin öelda, et pelgalt kontaktid ja meililistid ei ole veel minu jaoks võrgustik. Võrgustik ärkab ellu siis, kui nimede taha tulevad näod ja teod. Selles ongi võrgustiku kõige suurem kasutegur. Nüüd saab koos oma ideedega ja plaanidega edasi minna.

Ingrid Maadvere HITSA, Gustav Adolfi Gümnaasium Üheks saavutuseks on veebiseminaride algatamine ja pidamine. Idee sai alguse 2013. aastal ning esialgu oli plaan teha veebiseminare haridustehnoloogide vahel, et jagada ideid ja kogemusi. Praeguseks on veebiseminaride vaatajaskond ning ka veebiseminaride tegijate ring palju laiem.

| 17


TEISTEST EES

E-kursuse kvaliteedimärk 2017 taotlusvoor on avatud Oktoobris kuulutatakse välja järjekorras juba kümnes e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoor. Seekordse juubelivooru eel on alates 2008. aastast kvaliteedimärki taotlenud 379 kursust, märgi on pälvinud neist 228. Kvaliteedimärk on küll tunnustus eelkõige kursuse loojale, kuid sellel on lisaväärtusi, mida protsessis osalemine nii õpetajale-õppejõule kui ka õppijatele pakub. Uue vooru avamise eel heidame taas pilgu seniste osalejate kommentaaridele: ▪▪ Kõige väärtuslikum on see, et kvaliteedimärgi taotlemisel vaatan teadlikult oma kursused veel kord kriitilise pilguga üle ning koondan aastate jooksul saadud tagasiside. Kvaliteedimärgi taotlemine suunab põhjalikult analüüsima kursuse struktuuri ja läbimise loogikat. ▪▪ Võimalus taotleda kvaliteedimärki ja kandideerida aasta e-kursuse tiitlile motiveerib kindlasti paljusid õppejõude koostama paremaid ja õppijatele kasulikumaid e-kursuseid. ▪▪ Väga motiveerivaks osutus juhendite järgi võimalikult hea, selge ja kasuliku e-kursuse loomine ja saadud tagasiside põhjal selle edasine veelgi paremaks muutmine. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on seadnud eesmärgiks kvaliteedimärgi protsessiga tõsta võimalikult paljude e-kursuste taset ning seetõttu ootame eneseanalüüsi tegema ning kvaliteedimärki taotlema kõiki huvilisi. Juba teist aastat saavad taotlusvooru oma e-kursuse esitada ka üldhariduskoolid, samuti on oodatud täienduskoolituskursused. Kindlasti kutsume uuesti osalema kõiki neid, kes eelnevate taotlusvoorude tulemusel kvaliteedimärki saanud pole. Ühtlasi tuletame juba kvaliteedimärgi saanutele meelde, et kuna e-õppe näol on tegemist kiiresti muutuva valdkonnaga, siis võiks mõelda kvaliteedimärgi uuendamisele, kui selle saamisest on möödunud üle kolme aasta. Lõpptulemusena saavad kvaliteedimärgile esitamisest kasu nii õpetajad, õppejõud kui ka õppijad, kelle jaoks muutub e-õpe atraktiivsemaks, õppeprotsess mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks.

18 |

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess Taotleja

E-kursuse analüüsimine

Taotleja organisatsioon

E-kursuse retsenseerimine

Kvaliteedimärgi taotlemise tähtaeg

Tagasiside andmine taotlemise protsessile

Läbiviija (HITSA)

Hindajad

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru avamine

Taotluste koondamine ja ettevalmistustööd hindamiseks

Hindajate koolitus

E-kursuste hindamine

Hinnangutest koondi koostamine

Tähtaeg hinnangute esitamiseks

Kvaliteedimärgi omistamise otsus

Taotlejate ja organisatsioonide teavitamine konkursi tulemustest

Tagasiside analüüs Tähtaeg apellatsioonide esitamiseks

Apellatsioonidele vastamine

Aasta e-kursuse nimetamine

Ootame ka sel aastal rohket osavõttu ja kui kõhkled, tee eneseanalüüs, pea nõu oma kooli haridustehnoloogiga ning siis otsusta. Täpsem info taotlusvooru kohta www.hitsa.ee

W W JÜRI LÕSSENKO HITSA projektijuht

Tagasiside andmine hindamise protsessile


KOOLITUSED

Digitaalse(ks) kodaniku(ks) kasvamine Digidžunglis ringi rännates (rahvakeeli: internetti kasutades) võime kohata tavaeluga sarnaseid võimalusi ja ohtusid. Näiteks suhkrukringli küpsetamist on võimalik samaväärselt õppida nii meisterkondiitriga samas köögis askeldades kui ka YouTube’is kümne erineva meistri õpetusvideoid vaadates. Nohu ja köha esile kutsuv viiruslik külmetushaigus on üsna sarnane arvuti vallutanud pahavaraga, mis teeb arvuti aeglaseks ja levitab ennast arvuti ning internetiühenduse abil teistele arvutitele. Vargus ja võltsimine reaalses maailmas ning teise inimese essee või pildi e-kirjaga õpetajale saatmine enda loominguna pole samuti just kuigi erinevad tegevused. Selliseid lõbusaid paralleele võime tõmmata lõputult.

"

Peamine on sealjuures siiski mõista, et meie päris maailm ning digitaalne maailm on tegelikult ühe täringu eri küljed, mida kombineerides saame mängida kaasahaaravaid ja põnevaid mänge. Kuidas me õpetajatena ka ei püüaks, on reaalsuses raske sammu pidada iga uue populaarsust koguva vidina ja mobiilirakendusega. Eile võis see olla Snapchat või WhatsApp, täna juba Pokémon Go ja homme virtuaalreaalsus, kus õpetaja ilmub õpilase ette näiteks rõõmsa haldja kujul. Aja jooksul olen aru saanud, et tegelikult polegi vaja iga üksiku uue digihiti välja ilmudes ise kohe seda avastama asuda. Piisab vaid oma õpilaste käest küsimisest ja see tore maailm avaneb iseenesest. Õpetajana näen, et minu roll pole enam teada ja mõista igat üksikasja või nippi Twitteris või Pokémon Go’s. Pigem ongi nüüd õpetaja ülesanne anda eeskuju ja vihjeid, mis aitavad õpilastel selles digitaalses džunglis ellu jääda ning seeläbi kasvada kodanikeks, kes teavad täpselt, kuidas edukalt ja turvaliselt panna koos toimima digitaalne ning reaalne maailm. Oskus anda õigeid vihjeid ning eeskuju nõuab aga meilt õpetajatena pidevat enesetäiendamist. Oma õpilaste teekonda digitaalseks kodani-

kuks kasvamisel jälgides olen märganud, et ikka ja jälle astuvad nad samadesse ämbritesse – ajavad sassi privaatsuse ja turvalisuse ning leiavad, et autoriõigused on vaid nende endi loomingu kaitsmiseks. Mõnikord juhtub ka seda, et digimaailma kaudu oma sõpradega suheldes unustatakse ära, et teisel pool ekraani asub samuti inimene ning seetõttu väljendatakse ennast viisil, mis näost näkku suhtlemisel poleks sugugi tavapärane. Omaette väärib tähelepanu digitaalne info. Üsna lühikese ajaga inimkonna ajaloos on füüsiliste asjade asemel saanud suure väärtuse info. Digimaailmas on aga lihtne unustada ära info väärtus ja selle kogumisele kulunud inimeste töö ning vaev, kuna internet on toonud need teadmised meieni uskumatu lihtsusega. Kummalisel kombel olen nii oma õpilastelt kui ka kolleegidelt ikka ja jälle kuulnud tõdemust, et kõik internetis leitav on ju vabalt kasutamiseks mõeldud ning mingit eraldi luba pole vaja, et guugeldades leitud õppematerjal, pilt või muusikapala ise kasutusele võtta. Samas oleme õpetajatena kõik seda meelt, et õpilane sellisel moel teiste tehtud koolitöid meile esitada ei tohi – see on ju plagiaat. Olenevalt olukorrast võib õigus olla kord ühel, kord teisel – teadlikkust ja oskust selliste olukordade hindamiseks on vaja arendada eelkõige meil õpetajatena. Õpetaja ülesanne digidžunglis ellujäämise õpetamisel on ise mõista ning seeläbi edasi anda digi- ja tavamaailma vahelist piiri ületavaid teadmisi ning tõekspidamisi.

"

Ei tasu ära unustada, et kõige paremini õpetame me oma isikliku eeskuju kaudu. Selleks et osata õpilastele eeskuju anda digimaailmas toimetamisel, peame ise omama piisavaid teadmisi ja kogemusi. Kindlasti tasub siinkohal igal õpetajal täpsemalt lahti mõtestada, kuidas kirjeldada õpilastele üksikisiku privaatsuse väärtuseid ja liigjagamise võimalikke häid ning halbu mõjusid nii endale kui ka sõpradele. Nii enda kui ka õpilaste digisuhtluse turvalisuse tagamiseks ja eeskuju andmiseks praktika abil tasub tutvuda internetiturvalisuse põhialustega – (eba)turvaliste veebilehtede tuvas-

tamine, enamlevinud sotsiaalmeediateenuste turvaseadistused, salasõnade turvalisus, kaheastmeline sisselogimine (two-factor authentication), isikuandmete masskogumise tavad. Igal õpetajal tasub teha tutvust ka Eesti autoriõiguse seadusega (AutÕS) ning maailmas enamlevinud avatud sisulitsentside olemusega – nende väikeste asjade teadmine annab õpetajale kindlustunde ja oskuse vältida tavapäraseid komistuskive, mis autoriõiguste tõlgendamisel tavapäraselt esile tulevad. Ja kui autoriõigustega tutvus tehtud, tasub sama auruga ka avastada, et viitamine polegi nii keeruline, kui seda tihtipeale arvatakse.

Nii lihtne (või keeruline) see digikodanikuks kasvamine (või kasvatamine) ongi. Edasi pole vaja teha muud, kui neid teadmisi arvesse võttes ise olla oma õpilastele eeskujuks ning vajadusel anda õpilastele nõu, kuidas nendest saaks kasvada ägedad digikodanikud. Ei tasu karta ka ise vajadusel õpilastelt nõu küsida – uskuge, nad räägivad hea meelega. Kõigi eelmainitud teadmiste jagamiseks on Eestis loodud mitmeid kasulikke veebilehti – targaltinternetis.ee, autor.ee, hitsa.ee/teenused/autorioigused. HITSA Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammis käsitleb eelkirjeldatud teemasid süviti ja praktiliselt IV moodul “Õpetaja digitaalses ühiskonnas”. Moodulit on oodatud läbima kõik digiteemadest huvitatud õpetajad, olenemata soost, vanusest, õpetatavast ainest või eelnevast kokkupuutest digimaailmaga. Jah, mittenutika telefoniga ja trendikaid äppe tundmata võib ka tulla! Täpsemalt: koolitus.hitsa.ee/course/4

W W MARKO PUUSAAR Tallinna Polütehnikumi õpetaja ja Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduli kaasautor

| 19

Foto: Kalev Lilleorg

Eesti kooliprogrammi oluline roll on aidata igal noorel kasvada edukaks ja teadlikuks ühiskonna liikmeks. Kuivõrd valmis on aga meie koolid ja õpetajad, et kasvatada kodanikke, kes on ühteaegu edukad nii tavakui ka digitaalses maailmas?


R A H V US VA H E L IN E KO G E M US

Loengud vaheldusid õppekäikudega, kus tutvuti Huawei igapäevatööga.

Huawei peakontoris Shenzhenis.

Maailmafirmas tulevikutarkust kogumas IT Kolledži tudengid Uku-Mart Uprus, Karell Veskimeister ja Mariana Maidla olid juunis kahenädalasel õppereisil Hiinas ja täiendasid oma teadmisi maailma juhtivas tehnoloogiaettevõttes Huawei. Nende esmamulje sellest suurest riigist ei olnud aga IT-ga seotud. “Väga kuum ja niiske ilm ja väga palju inimesi,” võtsid nad oma esimesed hetked Hiinas ühte lausesse kokku. Kõik sai alguse sellest, et mais allkirjastasid Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool ning Hiina tehnoloogiaettevõte Huawei vastastikuse mõistmise memorandumi, millega ühtlasi algas üliõpilastele suunatud õppeprogramm “Seeds for the Future” (tõlkes: seemned tuleviku jaoks). Kandideerimisotsus tuli teha kiiresti. “Ma ei olnud varem väljaspool Euroopat käinud. Kui pakutakse võimalust Hiinasse minna, avastada uut tsivilisatsiooni, näha teistsugust kultuuri, kombeid, inimesi, siis see oli juba oluline põhjus, miks kandideerida. Jah, näha ka teistsugust IT-d,” sõnas 3. kursusel IT-süsteemide administreerimist õppiv Uku-Mart Uprus.

"

Fotod: erakogu

“Tahtsin näha, mis on Hiinas teisiti. IT on neil üks kiiremini kasvavaid majandusharusid. Miks neil nii hästi läheb?” põhjendas kandideerimissoovi IT-süsteemide arenduse õppekava 3. kursuse tudeng Karell Veskimeister. “Huawei on suurettevõte, mille mastaape on raske ettegi kujutada, kui ei ole seda ise kohapeal näinud,” ütles Mariana Maidla, kes õpib IT Kolledžis IT-süsteemide analüüsi õppekava 3. kursusel. Peale nende sõitsid Hiinasse veel kaks tudengit Tallinna Tehnikaülikoolist ja hulk noori Lätist ning Leedust. Grupis oli kokku 18 inimest. “Kohe kui Pekingi lennuväljal lennukist väljusime, tekkis tunne nagu saunas, sest seal on nii niiske ja nii kuum. Teiseks liiklus. Foore keegi väga ei jälginud, oma voogupidi see liiklus läks, ja asi toimis. Mulle oli esialgu üllatus, et see kõik

20 |

nii kaootiline on, aga paari päevaga harjusime

IT Kolledži tudengitele tutvustati ka kohalikku kultuuri.

ära,” meenutas Uku-Mart õppereisi algust. “Kogu atmosfäär oli niivõrd teistsugune. Saime esimestel päevadel ise ringi käia ja Pekingit ning ülikoolilinnakut vaadata. Kõik on täis ehitatud, on vaid üksikud puud, parki kui niisugust ei näinudki,” täiendas Karell. Mis erinevused infotehnoloogia kasutuses silma jäid? “Nutitelefone oli tänavatel inimeste käes palju rohkem näha kui meil, suuremale osale läänes kasutatavatele veebilehtedele puudus ligipääs ja kui oli vaja andmeside mahtu juurde osta, siis see oli üsna kallis,” kõlas kolme tudengi lühikokkuvõte. Muidugi muutis õppereisi ülimalt meeldejäävaks seegi, et kogu grupp pandi kohe lühikursusel hiina keelt õppima. Esimesel nädalal oli keeleõpe Pekingi Kultuuri ja Keele Ülikoolis (Beijing Culture and Language University) ja teisel nädalal toimusid praktilised ja teoreetilised kursused Huawei peakorteris Shenzhenis. Seal saadi üsna lähedalt

tuttavaks sellega, kuidas toimib telekommunikatsioonivõrk alates 2G-st ja fiiberoptilistest võrkudest ning lõpetades sissevaatega 5G-maailma. Elati-ööbiti ülikoolilinnakus ja Huawei linnakus, kus tingimused olid õppurite sõnul suurepärased.

Kui selgeks te selle lühikese ajaga hiina keele saite? Uku-Mart: Natuke selgeks sai. Eluks tarvilikud asjad ning suveniirid said ikka ostetud. Mandariini hiina keel on tegelikult väga hääldustundlik keel. Tegemist on 5. kategooria keelega, mis on ühtlasi ka üks raskemini õpitavaid keeli. Karell: Kohalikud inglise keelt ei räägi. Meil vedas, et rühmas oli poiss, kes oli käinud kuus kuud Taiwanis õppimas, tema oskas hiina keelt paremini. Ta oli suureks abiks, kui oli vaja kohalikega suhelda. Õppimise kohta Huaweis sõnasid Uku-Mart, Karell ja Mariana, et teoreetilised loengud toimusid inglise keeles, aga kui muul ajal oli vaja suhelda, siis tuligi appi võtta oma vähene hiina keele oskus, kehakeel ja võimalusel kasutati tõlgi abi. “Natuke läks aega ülevaate saamiseks Huaweist kui suurfirmast. Siis tutvusime erinevate toodetega, mida Huawei kasutab ja rakendab. Lisaks praktiseerisime 3G/4G ja fiiberoptiliste võrkude seadistamist,” selgitasid Uku-Mart ja Mariana. “Ühel juhul saime aimu, kuidas praeguseks ülipopulaarne õhus leviv 3G/4G internet töötab. Teisel juhul mängisime läbi stsenaariumi, kuidas telekommunikatsiooni ettevõte edastab tarbijale telepilti, internetti ja helistamisvõimalust,” täiendas Karell. “Õpingud olid loengustiilis, teadmisi rakendasime praktikumides. Ette anti juhised ning neid järgides seadsime üles võrgu ja testisime seda.” “Õppimisele lisaks külastasime näitustemaju. Tehnoloogiast jäi silma, et Huaweil on ikka ülimalt lai haare,” rääkis Uku-Mart. “Tootmine ei piirdu ainult telekommunikatsiooni- ning võrguseadmetega. Viimasel ajal on levinud mõiste IoT – Internet of Things (asjade internet). Huawei on võtnud just IoT arendamise suuna.


PROJEKTIDE BÕRS

HITSA koostöös Lastekaitse Liidu, Lasteabi telefoni 116111 ning Politsei- ja Piirivalveametiga alustab nüüd juba neljandat laste ja noorte teavitusprojekti “Targalt internetis”. 30 kuud kestva perioodi jooksul keskendutakse peamiselt laste digipädevuste suurendamisele. Juba selle aasta oktoobris toimuval õpetajate IKT konverentsil “Digitaalselt aktiivne kool” korraldatakse esimene töötuba, et rääkida digiturvalisusest õpilaste pädevusmudeli ja praktiliste näidete varal. Alates novembrist on õpetajad taas oodatud HITSA Nutiklassi infotundidesse, mille programmi on lisatud eraldi e-ohutuse moodul. Külastuse broneerimine aadressil triin.kangur@hitsa.ee.

Külastuse hulka kuulusid ka hiina keele kursused.

Tehakse tänavavalgustustehnoloogiat, elektriarvesteid, suitsuandureid.” “Nende nutitelefonid ja võrguseadmed on ilmselt rohkem tuntud, aga toodete valik on muljetavaldav. Huawei näitusesaalides sai muu hulgas palju näha ja katsetada virtuaalreaalsust, targa kodu ning videokonverentsi lahendusi,” meenutas Mariana. “Neil oli eksponeeritud linnaturvalisusega seoses nn politseilinn: linn, mis on täielikult kaameratega varustatud; politsei saab reageerida linnas toimuvale vastavalt kaamerapildile. Eestis ei ole seda rakendatud, et oleks kaameratega ülevaade tervest linnast või linnakust. Ega seda võimalust vist üldse eriti paljudes linnades ole,” ütles Karell.

Kuidas see, mida nägite-kuulsite-õppisite, aitab teid õpitaval erialal? Uku-Mart: IT-administreerimise seisukohast oli see reis kindlasti vajalik. Minu eriala ongi võrgud. Nüüd sain lähemalt tutvuda ka 3G ja 4G tehnoloogiatega, natuke ka 5G-ga. Võibolla saab see isegi määravaks minu tulevaste õpingute puhul – kas ehk minna magistrisse telekommunikatsiooni õppima. Karell: Minul arendajana oli erialast kasu vähem, sest süvitsi ühegi rakenduse funktsionaalsusesse ei mindud. Kuna Huawei on peamiselt võrguteenuste alal tegutsev firma, siis see üllatav ei ole. Samas ka arendajatena peame oma tarkvaraga suhtlema võrkudega. Nüüd on mul laiem pilt, mis toimub nende ühenduste vahel. Mariana: Õpingud keskendusid võrkudele, aga kui tahta hea analüütik olla, peab ka sellest ülevaade olema. Mõtled läbi, millised on tehnoloogiad ja lahendused. Analüüsi õppekavale on see oluline.

Pärast Huawei kogemust – kas olete endiselt nõus, et Eesti on IT-riik? Mariana: Mina tundsin ennast Hiinas väga

Tasuta õppematerjalid lasteaedadele ja põhikoolidele hästi. See näitab, et kogemus, mille oleme IT Kolledžist saanud, oli väga hea baas sinna minekuks.

"

Kordagi ei tekkinud tunnet, et ei saa aru, millest nad räägivad. Haridus, mis Eestis saame, on väga hea.

Karell: Kui tegime laboreid, tuli kõik väga tuttav ette, tegevused olid samad mis siin. Võibolla oli näiteks ruuterile teine nimi pandud, aga kui skeemi vaatasid, oli kõik tuttav. Uku-Mart: Eesti tudengid said seal kõik väga hästi hakkama. Kõige paremini, ütleksin täiesti enesekindlalt.

Mis Hiina kultuurist ja köögist enim meelde jäi? Uku-Mart: Programm oli tihe. Kohe viidi ekskursioonidele: Hiina müür, Taevase Rahu väljak, Keelatud Linn, Suvepalee. Mariana: Shenzhenis oli kultuuriküla, kus olid väljas kõik peamised Hiina vaatamisväärsused miniversioonis. Seal käisime ka. Kultuuriprogramm oli sisukas, põhiasjad nägime ära selle aja jooksul. Õhtuti jäi aega veel omavahel suhelda, meil oli vahva rahvusvaheline seltskond koos. Tudengite jaoks oli põnev ka Hiina toit – näiteks Mariana proovis esimest korda elus millimallikaid, mis olid maitsestatud väga vürtsikaks, Uku-Mardile seevastu jäid meelde eripärased aurutatud pätsikesed, kuhu sai erinevaid täidiseid lisada.

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

“Tagasi kooli” kampaania raames saavad lasteaiad ja põhikoolid tellida uusi tasuta õppematerjale. Alusharidusele on suunatud Bibi muinasjuturaamatud, mille näol on tegemist Luksemburgi Turvalise Interneti Keskuse loodud õppematerjali kohandatud tõlkega. Vahva mesimummu Bibi seiklustele saavad lapsed kaasa elada kolme muinasjuturaamatu vahendusel: “Bibi tahab mängida. Aga kus on ta sõbrad?”; “Bibi internetis – kes üritab Bibit tüssata?”; “Bibi kingitus. Arukas klõpsimine internetis”. Raamatud on kakskeelsed (eesti-vene) ja sobivad koos vanemaga lugemiseks 4–8aastastele lastele. Materjalid on allalaaditavad targaltinernetis.ee lehelt, prinditud versioone saab tellida HITSA-lt ja Lastekaitse Liidult (triin.kangur@hitsa.ee; kerli.kuusk@lastekaitseliit.ee). Bibi lood on eesti ja vene keelde tõlgitud ning raamatukestena välja antud Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel. Põhikooli teisele ja kolmandale astmele on valminud uued nutiturvalisuse töölehed, et ärgitada noori rohkem mõtlema suhtlusvõrgustikes jagatava info ja privaatsussätete peale. Muhedad JAH/EI vastustega enesehinnangutestid annavad noorele kiire ülevaate tema valikutest ja võimalikest riskidest, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Jagamismaterjale saab tellida HITSAlt või alla laadida targaltinternetis.ee lehelt. Õpilastele on valminud materjalid: “Mõtle oma internetikontaktide peale”; “Mõtle oma postituste sisu peale”, “Mõtle, kuidas end internetis kaitsta”. Töölehed on tõlgitud ja trükitud “Targalt internetis” projekti raames Lastekaitse Liidu tellimusel. “Targalt internetis” projekti tegemistest saate lähemalt lugeda Koolielu portaalist ja projekti kodulehelt targaltinternetis.ee. 2016–2018 perioodil hoolitseb HITSA projekti teavitustegevuste eest, mida rahastab 50% ulatuses Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning 50% ulatuses Euroopa Komisjon.

W W TRIIN KANGUR HITSA projektijuht

| 21


PROJEKTIDE BÕRS

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu lugu sai alguse 2005. aastal, kui Euroopa Komisjon leidis väärt olevat mõtte toetada Euroopa koolide veebipõhist koostööd. Eestis koordineerib eTwinningu tegevust Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

eTwinning toetab õpetajakoolitust eTwinningu üleeuroopaliste tegevuste koordinaator European Schoolnet alustas paar aastat tagasi projektiga, et eTwinningu võimalusi ka õpetajateks õppivatele üliõpilastele tutvustada. Kuigi eTwinningu programm on suunatud tegevõpetajatele, otsiti võimalusi, kuidas tulevasi õpetajad juba õpingute ajal suunata muutunud õpikäsitusvõtmes mõtlema – kuidas planeerida õppijate ja õpetajate vahelist koostööd, ainete lõimimist, projektõpet ning kuidas luua oma võrgustik kolleegidest, kellelt saada inspiratsiooni, kellega koostööd teha ja kellega koos õpetamiskunsti mõtestada. Esmaprojekti kutsuti osalema ülikoolide õppejõudusid, kellega koos loodi õppekavaga sobivad õpiprojektid ning kavandati ja viidi ellu sobivad tegevused. Eelmisel õppeaastal liitus projektiga ka Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut Piret Luige eestvedamisel. Mais 2016 kohtusid projektis osalenud õppejõud ja üliõpilased Brüsselis, kus Eestit käisid esindamas ka Piret Luik ning tema üliõpilane Helen Laikoja.

Miks võiksid tulevased õpetajad osaleda juba ülikooliõpingute ajal eTwinningu projektides? Piret Luik, haridustehnoloogia dotsent: ”Paljudel õpetajakoolituse üliõpilastel pole endal eTwinningu kogemust. Samas, kui ei tea, mis see on, siis ei tea ka, mida õpilased võiks selle käigus kogeda, mida tunda, milliseid probleeme kohata jms. Samuti tutvustab õppejõud ka õpetaja vaadet, räägib, kuidas ta tööd planeeris, milliste raskustega kokku puutus. Lisaks on väärtuslik selle projekti sisu, mida tehakse teise riigi üliõpilastega. Igasugune kogemuste vahetus on ju kasulik ning teades, millised on teiste riikide õpetajakoolituse

22 |

tudengite ”päris” kogemused, on ikka suurem väärtus, kui lihtsalt lugeda võrdleva hariduskorralduse käsiraamatuid või teadusartikleid. Samuti arendab selline koostöö keeleoskust ning sealt saab uusi ideid, mida võib-olla oma ülikoolis keegi ei õpetagi või õpetatakse veidi teisiti. Kasvõi näiteks uusi ideid huvitavateks õppemetoodikateks.”

Kuidas tulevase õpetajana hindad oma kogemust?

Helen Laikoja, Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi üliõpilane: ”Minu jaoks oli eTwinningu projekt üleüldse esimene projekt, milles ma olen osalenud. Ühtlasi oli see minu jaoks ka esimene eTwinningu kogemus. Kõige enam meeldis mulle, et meil, tudengitel, oli võimalus saada uusi kontakte, suhelda kellegagi teisest rahvusest (ma ei tea miks, aga see ikka veel tekitab kuidagi erilise tunde), jagada kogemusi ja mõtteid. Minu jaoks on alati olnud oluline teada saada, mida teised mõtlevad, arvavad, teevad. Osalemine Brüsselis töötoas oli muidugi midagi täiesti uut. Seal läks minus põlema väike tuli – eTwinning on lahe! Ma õppisin seda, et projektis osalemine ei ole kerge. Selleks, et projekt oleks edukas, et sellest osalejana midagi saada, tuleb ise tööd ja vaeva näha. See ei tähenda seda, et peaks midagi metsikult palju tegema, aga oluline on asjale pühenduda ja n-ö selle sees olla. Õppisin ja kogusin julgust, kuidas enda mõtteid ja ideid teistele edasi anda. Ja mis Piret Luik ja peamine, läbi teiste etwinnerite Helen Laikoja positiivsete kogemuste ja emotBrüsselis toimunud sioonide sain julgust ja huvi osaeTwinningu katseprojekti seminaril. leda ka tulevikus mõnes eTwinningu projektis.”


PROJEKTIDE BÕRS

eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte Igal aastal korraldab HITSA eTwinningu projektivõistluse, kus selguvad aasta parimad projektid. Kolme esimese koha omanikud saavad võimaluse osaleda eTwinningu rahvusvahelistel üritustel, õpilastele on auhinnaks tehnoloogia töötuba. Äramärgitud projektide autorid saavad auhinnaks tehnoloogilisi vahendeid projektitöö tegemiseks. Lisaks parimate projektide väljakuulutamisele omistatakse kvaliteedimärk kõikidele nendele võistlusele esitatud projektidele, mis vastavad seatud tingimustele. Eestis kvaliteedimärgi pälvinud õpetajad saavad taotleda ka üleeuroopalist tunnustust ning esitada oma projekti Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks. Sel õppeaastal saab projektivõistlusele oma töid esitada kuni 30. aprillini 2017, selleks palume täita eTwinning Live’is projekti kvaliteedimärgi taotluse.

nad lasteaiarühmas mängisid ja mille õpetajad videosse võtsid. Videot jagati projektipartneritega ja nii said kõik kõigi mänge proovida. Teise koha saavutas Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse tööga “Üle Balti mere”, mille ees-

märgiks oli lõimida kultuuri ja programmeerimist. Õpilased valmistasid esmalt oma riigi ja kultuuri kohta online-viktoriini, seejärel loodi Scratch’is programmeerides mänge ja animatsioone teiste riikide kultuuri ja geograafia kohta ja seda viktoriinilahendusest saadud teadmiste põhjal. Kolmanda koha sai Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi projektiga “eTwinningu puu”. Projekti käigus pöörati tähelepanu loodusele, selle säilimisele ja säästmisele. Koostööna valmis ühisraamat “eTwinning Tree”, kuhu iga riigi õpilased kirjutasid jutu ning lisasid pilte silmapaistvast puust oma piirkonnas.

Fotod: Laura Vetik, erakogu

2016. aasta parimad projektid: 2016. aasta eTwinningu projektivõistlusele esitati 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Esimese koha pälvis Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpetaja Leila Lehtmets oma projektiga “Let’s play”, mis hõlmab üheksat riiki ja on mõeldud 3–6-aastastele lastele. Projekti käigus valisid iga riigi lapsed tuttava mängu, mida

2016.aasta projektivõistluse võitjad.

eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik Ajal, mil sotsiaalmeedia ja sotsiaalsed võrgustikud teevad oma võidukäiku, tasub vaadata üle ka võimalused oma ametivõrgustiku kujundamiseks eTwinningus. Uuenenud eTwinning Live pakub selleks mitmeid võimalusi.

Innustu kolleegi tegemistest! eTwinning Live’i lehel saad jälgida kolleegide tegemisi ja hoida silma peal valdkonna tegemistel.

Loo ise online-üritus! Selleks kasuta veebikonverentside töövahendit Adobe Connect, et tutvustada oma ideid, korraldada arutelusid jne. Tutvu uute ideedega, arutle ning kohtu uute inimestega! eTwinning Live’i lehelt leiad hulgaliselt põnevaid gruppe, millega saad liituda.

Hangi uusi teadmisi eTwinningu sündmustelt! eTwinningu online-üritustel osalemine on tasuta ning mugav, sest saad seda teha oma arvutist ja kodust lahkumata.

| 23


KOOLITUSED

Infootsingu ABC õpetajale Infoühiskonnas on raske toime tulla ilma infopädevuseta. Uut infot vajame me pidevalt, nii isiklikuks otstarbeks kui ka õppetöös kasutamiseks. Internetis leiduva info hulk on aga lõputu. Tavapäraseks on saanud, et õpetaja otsib sobiva õppematerjali loomise asemel vajaliku infokillu hoopis netiavarustest üles ja kohandab seda enda või õpilaste tarbeks. Õpetajal on oluline roll ka õpilaste infopädevuse arendamisel ja kujundamisel. Kuidas valida sobiv infoallikas, infopäring sõnastada, tulemusi kriitiliselt hinnata, kasutuslitsentse teada ja lõpuks ka korrektselt viidata, seda saab õppida HITSA uuel e-kursusel “Infootsingu ABC õpetajale”. Alus-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele suunatud kursus annab ülevaate õppetööks sobivate materjalide leidmise ja kasutamise internetivõimalustest. Osaleja saab praktilise kogemuse leitud materjalide hindamiseks, süstematiseerimiseks, haldamiseks ja jagamiseks. Õppijad tutvuvad ka erinevate otsingusüsteemidega ning saavad teada, mis vahe on portaalil, andmebaasil, repositooriumil, otsingumootoril ja digitaalraamatukogul. Kursuse materjalide hulgas on õppijale suureks abiks infootsingu allikate võrdlustabel, mis annab ülevaate nii repositooriumitest, infosüsteemidest, arhiividest kui ka andmebaasidest. Tutvutakse e-õppe repositooriumiga, Eesti muuseumide veebiväravaga MuIS, Eesti Filmiarhiivi infosüsteemiga FIS, Rahvusarhiivi fotode andmebaasiga FOTIS, Google Scholariga , ERR Arhiiviga jpt. Erinevate otsingusüsteemide tundmaõppimiseks ja sotsiaalsete järjehoidjate loomiseks on kursusel videojuhised, mis sisaldavad ka näiteid. See peaks julgustama õpetajat internetis teadlikumalt ja eesmärgipärasemalt toimetama ning märgatavalt vähendama infootsingule kuluvat aega. Iga kursusel läbitud teema juures on ka ülesanne, mille abil saab kohe järele proovida, kuidas uusi teadmisi rakendada. Õppija kommentaarid ja ajurünnakud on hindamatu väärtusega, sest nii osalevad kõik õpetajad kursuse loomisel. Näiteks kursuse praktilise tööna tutvustavad õpetajad enda erialaga seotud kasulikke ja kvaliteetseid infoallikaid ning neist tekib väärtuslik loend kõikide kursuslaste jaoks. Praktiliste töödena koostavad õppijad ideekaardi infovajaduse teemal ning sooritavad enesekontrollitesti ”Autoriõigustest, litsentsidest ja viitamisest”. Samuti sooritavad õpetajad infootsingu Google’i otsimootori abil ja hindavad leitud viiteid allikakriitiliselt. Otsitulemuste hindamisel toetuvad õppijad info esituse, objektiivsuse, meetodite, päritolu ja ajakohasuse aspektidel. Et väärt leiud kaotsi ei läheks, loovad õpetajad endale süsteemse lingikogu. Kursusel tutvustatakse nn sotsiaalseid järjehoidjaid, nt Delicious või Pinterest, mis võimaldavad vajaliku viite või-

24 |

malikult lihtsa vaevaga üles leida. Kursuslaste loodud lingikogud aitavad allikate ringi veelgi laiendada. Selle teema olulisuse tõid esmakoolitusel välja ka paljud osalejad.

Mõned mõtted kursusel osalenud õpetajatelt: Paula Saaremäe, Elva Murumuna Lasteaed: Õpetajana õppisin, et internet on kui üks suur ookean, mis on pilgeni kalu täis. Allikakriitiline lähenemine õpetas mulle, millised kalad on söömiseks ning millised on mulle kasutud või lausa ohtlikud. Kõige olulisemaks pidasin sel kursusel silmaringi ning teadmiste laienemist, tutvusin väga põnevate infootsingu allikatega, millest polnud varem midagi kuulnud. Äärmiselt huvitav oli tutvuda erinevate lehekülgedega, mida õpetajad oma igapäevatöös kasutavad. Tulevikus hakkan kindlasti kasutama järjehoidjad, et materjale paremini süstematiseerida. Jana-Maria Kuusiku, Pärnu Kesklinna Lasteaed: Mulle väga meeldis see kursus. Sain tutvuda jälle autoriõiguste ja litsentsidega ning oma eelnevaid teadmisi proovile panna. Väga meeldis uurida erinevaid järjehoidjaid, mis on veebis olemas, sai kommenteerida kaasõpilaste mõtteid ja töid. Oma töös saan kindlasti hakata kasutama järjehoidjaid, sest tänu sellele kursusele sain nendega tuttavaks. Samuti meeldis mulle ülesanne, kus oli vaja välja valida üks allikakriitiline lähenemine ja ära põhjendada, miks just nii ja kuidas.

Ivi Kollo, Rummu Lasteaed: Ma polnud kunagi teinud ekraanipilti ja sain lisaks teada Google Scolarist, mille kaudu on võimalik leida palju rohkem vajalikku infot. Samuti jagasid teised koolitusel osalejad infot, mida ei jõua kursuse käigus läbi töötada. Aga hea on see, et mingil hetkel on võimalus see info siit kogukonnast leida ja siis uusi teadmisi avastada. Reelika Väli, Nissi Põhikool: Õppisin õpetajana eelkõige seda, kuidas juhendada õpilasi otsinguid tegema ning vajalikke tulemusi veebikeskkondadest tõhusamalt üles leidma. Informaatikaõpetajana saan seda kindlasti ka tundides kasutada. Õppisin ka ise tõhusamalt infot leidma ning sain teada palju selliseid keskkondi, millest enne kuulnudki polnud. Tunnen, nagu oleks uus aken avanenud, sest mul on palju uusi vahendeid, mille abil nii ise õppida kui ka oma õpilaste jaoks õppematerjale ette valmistada. Ly Niinelaid, Rakke Gümnaasium: Kuigi olen juba üsna mitmel e-kursusel osalenud, juhtub ikka, et olulised oskused on ununenud või ekslen juhendite ja ülesannete tihnikus liiga kaua. Siiski meeldib mulle väline sund endale jälle üks jupike infomaailmast arusaadavamaks teha. Mulle väga meeldisid ülesanded, eriti nende konkreetsed juhised. Autoriõigusest olen küll varem kuulnud ja ka neid juhendatud õpilasuurimuste vormistamisel kasutanud. Sain huvitavaid allikaid kaaslastelt juurde ja loodetavasti oskan veebijärjehoidjaid edaspidi kasutada. Lisainfot koolituse kohta: koolielu.ee/groups/ profile/506603/e-kursus-“infootsingu-abcopetajale

W W TUULI KOITJÄRV Vanalinna Hariduskolleegiumi algklassiõpetaja

W W ANNE UUKKIVI Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor

W W SIRET LAHEMAA Lauka Põhikooli õpetaja


UUDISED

Kogu digitaalne õppevara ühest kohast Haridus- ja Teadusministeerium avas portaali e-koolikott.ee, mis võimaldab lihtsasti kasutada digitaalset õppevara ühes keskkonnas. Portaali kaudu saavad õpetajad kasutada õppematerjale, mis asuvad erinevatel veebilehtedel, kombineerida videoid, mänge, töölehti ja muud e-õppematerjali ning teha loodud õppekomplektid õpilastele ja kolleegidele kergesti kättesaadavaks. Hea alus-, üld- ja kutsehariduse digitaalne õppevara on nüüd koondatud ühte portaali ning kõik õpetajad on igati oodatud seda kasutama. e-Koolikott aitab kokku hoida õpetaja aega ja on mugav – õppematerjale ei pea enam erinevatelt veebilehtedelt otsima. Koostööd tehakse ka kirjastustega – tulevikus peaks portaali kaudu kasutatav ja teiste õppematerjalidega kombineeritav olema ka tasuline õppekirjandus, kui kasutaja selle endale ostnud on. Portaalis saab luua oma õpikogumikke, koondades sinna erinevat õppevara, näiteks e-õpiku, interaktiivseid mänge, töölehti ja enda koostatud ülesandeid. Kogumiku saab teha avalikuks või kättesaadavaks ainult näiteks õpilastele või teistele õpetajatele. Kõik õpetajad on oodatud e-Koolikotti ka head õppevara lisama, olgu siis enda või teiste loodut. Õppevara saab portaali nii linkida kui ka failidena laadida. Mida rohkem kvaliteetset õppevara e-Koolikotis on, seda kasulikum on see kõigile kasutajatele. e-Koolikotis saab õppematerjalide kohta tagasisidet anda ja kvaliteetset õppevara esile

tõsta. Nii levib parim õppevara ning valikute tegemisel saab õpetaja juba kolleegide soovitustest lähtuda. Plaanis on ka mitmeid arendusi, näiteks otsingusüsteem peaks edaspidi võimaldama otsida materjali üldpädevuste ning õpi- ja läbivate teemade järgi. Koostööd plaanitakse veel eksamite infosüsteemi ülesannete pangaga, et õpetajad saaksid enda loodud kogumikku tulevikus ka hindamisülesandeid lihtsasti lisada. Samuti tehakse e-Koolikoti kaudu Eesti koolidele kättesaadavaks Soome digitaalne õppevara. e-Koolikott on kasutatav nii arvutis kui ka nutiseadmetes sõltumata operatsioonisüsteemist. Kasutajate tagasisidet vastavatud portaalile ootab ministeerium e-posti aadressile e-koolikott@hm.ee

W W MARIT VALGE Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant

Karin Tõevere ja Signe Varendi Tartu Veeriku Kooli digipöörde juhid Muutunud õpikäsituse valguses oodatakse õpetajalt uue innovaatilise õpikeskkonna loomist. Õpikeskkonna kujundamise üks osa on digitaalsete õppematerjalide kasutamine, milleks on loodud väga palju erinevaid keskkondi: TaskuTark, Õpiveeb, KAEkool, Miksike, Koolielu jne, võõrkeelt valdavatel õpetajatel on valikuvõimalusi veelgi enam. Kevadel avas Haridus- ja Teadusministeerium e-Koolikoti, mille eeliseks on riiklik metaandmete süsteem ning mis võimaldab erinevates repositooriumites asuvat digitaalset õppevara ühes keskkonnas kasutada ja omavahel kombineerida. Näeme siin uue keskkonna võimalust, kasutamaks ära kõiki üleslaaditud õppematerjaliga seotud andmeid. Õpetaja töö muutuks lihtsamaks, kui otsingumootor võimaldaks muu hulgas leida õppematerjali pädevuste või õpitulemuste järgi. Kunagi varem ei ole õpetajal olnud nii suurt materjalipanka, mis teeb samas kvaliteetse õppevara leidmise raskemaks. Õppevara hindamis- ja soovitamisvõimalus aitab aga paremaid valikuid teha. e-Koolikott saabki aidata õppekavast lähtuvat sobilikku materjali leida. Peale selle on portaalil veel palju arengupotentsiaali nii kasutajasõbralikumaks muutumisel kui ka lisavõimaluste loomisel.

| 25


UUDISED

IKT sügiskonverents Algab üldhariduskoolide 2016 – kohtvõrkude “Digitaalselt uuendamine aktiivne kool” Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet, eKool ja Tallinna Reaalkool kutsuvad õpetajaid 26. oktoobril 2016 taas IKT sügiskonverentsile. Konverentsi avaettekandes filosofeerib tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. Seejärel toimuvad paralleelsed töötoad, kus tutvustatakse õppevara ja metoodikaid, koolide koostöövõimalusi, uusi õpilahendusi, räägitakse digipädevustest. Eraldi töötoad korraldatakse koolijuhtidele. Pidulikul brunchil tehakse teatavaks Haridusameti korraldatud konkursi parimad ning esimest korda kuulutab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus välja koolid, kes kõige aktiivsemalt digitaalseid võimalusi kasutavad. Autasustamistseremooniale järgnevas paneeldiskussioonis arutlevad õpilane, direktor, õpetaja ja lapsevanem Indrek Vaheoja juhtimisel põnevatel tehnoloogia ja hariduse teemadel. Konverents on kõigile haridustöötajatele tasuta. Registreeruda saab aadressil expo.ekool.eu

Järgmise kahe aasta jooksul uueneb 175 Eesti üldhariduskooli kohtvõrk, mille raames paigaldatakse uus kohtvõrgu kaabeldus, wifiseadmed ning muud vajalikud seadmed. See loob eeldused 1 Gbit/s kiirusega internetiühenduse kasutuselevõtmiseks igapäevases õppetöös.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja HITSAga elluviidava programmi eelarve on kuni 2018. aasta lõpuni viis miljonit eurot. See võimaldab programmi esimeses etapis paigaldada tänapäevased kohtvõrgu lahendused 175 üldhariduskooli. HITSA soovib järgmise kahe aasta jooksul korrastada võimalikult paljude koolide kohtvõrgud, kuid kuna programmi finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist, millega kaasneb kohustus paigaldatud lahendusi kasutuses hoida vähemalt viis aastat, alustatakse kohtvõrkude renoveerimist omavalitsusüksustes, mis on lõpetamas enda koolivõrgu korrastamist. Kuna koolivõrgu korrastamine mitmetes omavalitsustes jätkub ja viiakse lõpule programmi vältel, siis on omavalitsustel võimalus taotleda programmiga liitumist nii 2016. aasta kui ka 2017. aasta lõpus. Lisainfot selle kohta saab digitaristu kaasajastamise programmijuhilt Jüri Saarelt juri.saar@hitsa.ee.

Kaabel ette, seadmed järele

Eelmise aasta IKT sügiskonverentsi avas TTÜ rektor Jaak Aaviksoo

26 |

Kohtvõrkude uuendamine koolides toimub koostöös kohaliku omavalitsusega, kes sõlmib HITSAga eelnevalt tasuta kasutamise lepingu ja täpsustab koolide andmeid. Uuendamine kooli ruumides algab kohtvõrgu kaabelduse tellimise ja paigaldamisega. See omakorda loob eeldused uute seadmete kasutuselevõtmiseks ning ka olemasolevate lahenduste jätkuvaks kasutamiseks. Kuigi kaasajastamise programmi meeskond loodab uued seadmed paigaldada koolidesse kohe pärast kaabeldustööde lõpetamist, võib hankeprotsessist tulenevalt ette tulla ka viivitusi. Seepärast peaksid koolid olema valmis ajutiselt oma vanu lahendusi ka uuendatud kaabeldusega kasutama. HITSA tehtud riigihanke käigus selgub uute seadmete tootja ja paigaldaja, kes peab

tagama, et uut lahendust saab kasutada vähemalt järgmised kümme aastat. See tähendab seadmeid, mis on võimsamad ja kiiremad, kui praegu koolides kasutusel olevad lahendused. Oluline on see sellepärast, õpilaste ja õpetajate kasutatavad digiseadmed muutuvad järjest võimsamaks, samuti kaasatakse õppetöösse aina enam veebipõhiseid õppematerjale.

Järk-järgult kõigini Suuremahulist uuendamist hõlmava programmi ajakava sõltub nii riigihangete tulemustest kui ka üksikasjadest, mis selguvad alles pärast esimeste koolide uuendamist.

"

Programmi meeskond loodab veel sel aastal jõuda kohtvõrgu kaabelduse paigaldamiseni esimesse 20 kooli ning esimestele koolidele lõplikud lahendused üle anda 2016. aasta jooksul. Kui selguvad pilootprojekti tulemused ja lahendatakse potentsiaalsed kitsaskohad, suureneb ka paralleelselt töös olevate koolide arv. Projekti haripunkt saabub eeldatavasti 2017. aasta suvel, kui tänapäevased kohtvõrgu lahendused antakse enne 2017/2018. õppeaasta algust üle sajandale koolile. Digitaristu kaasajastamise programmi esimese vooru koolid saavad uued kohtvõrgud enne 2018/2019. õppeaasta algust.

W W JÜRI SAAR digitaristu kaasajastamise programmijuht


TÖÖLEHT

Töölehe autori, Karis Niisukese Webmix, mis on veebibrauseri avalehena kasutusel igapäevase töövahendina symbaloo.com/mix/ karisht - vaata kindlasti!

Symbaloo koondab veebilingid kiirelt ja mugavalt Soovid alati ja kiirelt, ajast, kohast ja seadmest sõltumata pääseda ligi oma igapäevastele töökeskkondadele veebis, leida kiirelt ja mugavalt vajalikud lingid või rakendused, ent arvuti töölaua lemmikute riba on täis, täiendava loetelu avamine vajab lisaliigutusi... Kui nii, siis on Symbaloo loodud just sulle – piisab vaid veebibrauseri avamisest ning kõik vajalik on nähtav ja ühe hiireklõpsu kaugusel! Soovi korral ka meelepäraselt visualiseeritud ja korrastatud. Lisaväärtusena saad rakenduse kasutusele võtmisel ülevaate populaarsematest rakendustest ja keskkondadest teemade kaupa. Symbaloo reklaamib end kui lihtsaimat võimalust veebis navigeerimiseks: ▪▪ koonda vajalikud veebilingid ja veebipõhised töökeskkonnad ▪▪ loo soovi korral eraldi lehed – õppeainetele, projektidele, hobidele ▪▪ valmista ette seminariks/tunniks vajalik eraldi lehena (Webmix) ▪▪ vistuta loodud teemaleht või rakendus tervikuna enda e-portfooliosse ▪▪ jaga loodud teemalehti õpilaste/sõprade/ kaaslastega ▪▪ sea Symbaloo veebibrauseri avaleheks – Set as my homepage (lehe all) Alustamiseks ava rakendus symbaloo.com. Konto loomiseks vali veebilehe ülemisest paremast nurgast Create free account ja/või logi sisse enda Google’i kontoga (Register with Google) või Facebooki kontoga (Register with Facebook).

Teemalehed, mis konto loomisega kaasnesid (Home, Resources, Online), saad soovi korral kustutada ja enda lehtedega asendada. Uute lehtede loomiseks on üleval menüüribal +märk. Loodud lehtede muutmiseks või ümbernimetamiseks ava menüüriba vasakust servast ülevalt – My webmixes. Avaneb loetelu sinu Symbaloo lehtedest, mida on võimalik muuta pliiatsi ikooni abil iga lehe loendile klõpsates. Loetelu lõpust leiab veel kaks valikut: ▪▪ Add a Webmix – saab ise luua uue Webmixi ja koondada teemade kohaselt. ▪▪ Gallery – siit leiab valiku juba valmis Webmixe (EDU-Symbaloo), mida enda omale lisada. Ikoonide ja veebilinkide lisamiseks loodud Webmixile liigu hiirega soovitud osale tühjast ruudustikust ja tee üks klõps – Add new tile. Avaneb menüü kolme võimalusega: ▪▪ Create a tile – saad ise lisada veebilingi (Add the address of the website),

osakese nimetuse (Name on the tile) ning otsustada, kas soovid kuvada lisatud nime (lisa linnuke – Show text?), valida sobiva ikooni (Choose icon) olemasolevate teemade seast või laadid üles enda pildi (Upload an image), muudad vajadusel taustavärvi. ▪▪ Search a tile – saad otsida ja lisada märksõnade abil juba olemasolevaid osakesi. Näiteks soovides lisada Facebooki keskkonna linki ja ikooni, tuleb kirjutada märksõna Facebook ja valida meelepärase kujundusega ikoon, mis lisatakse lehele. ▪▪ Browse tiles by category – saab otsida veebilehti ja rakendusi teemade kaupa ning lisada sobivad enda Webmixi (Add to my webmix). Loodud lehti ehk Webmixe ja lisatud osakesi saab soovi korral lohistades ümber paigutada. Symbaloo on pilvepõhine rakendus – saad seda avada ja kasutada erinevates seadmetes ning tulenevalt seadmest kohendada vaadet, tausta jm, valides rakenduse kohalt Options – Change webmix size/Change wallpaper jne. Kõige keskmes on mugava lahendusena Google’i otsingumootor.

W W KARIS NIISUKE Tallinna 21. Kooli ja Jõhvi Gümnaasiumi haridustehnoloog

| 27


TÖÖLEHT

Moodle’i uued võimalused Teiste IT-teenuste kõrval pakub HITSA Infosüsteemide Arenduskeskus koolidele ka Moodle’i õpikeskkonna kasutamist. Tegemist on vabavaralise keskkonnaga, mille arendusi teeb rahvusvaheline Moodle’i kogukond. HITSA on jõudumööda püüdnud kohalike kasutajate soovide põhjal Moodle’i seadistusi ning lisandmooduleid muutes kasutajakogemust parandada ning lisavõimalusi luua, kuid Moodle’it täiesti ümber teha ei ole võimalik tema sisulise ülesehituse tõttu. HITSA peamine eesmärk on nii Moodle’i kui ka teiste infosüsteemide arendamisel jälgida, et süsteem oleks kindlasti eelkõige turvaline. Turvalisust silmas pidades soovime, et Moodle’i uued ja head funktsionaalsused jõuaks esimesel võimalusel kasutajateni, samas jääksid kasutatavaks kõik varasemad vahendid ja materjalid. HITSA Moodle’i versiooniuuendustega on kaasa tulnud mugavad lisavõimalused, toome välja mõned neist.

Uuendused testide tegemisel Moodle’i uues versioonis saab testiküsimusi jaotada ka eraldi lehtedeks. Seda saab teha testi muutmise vaates nupuga, mis asub küsimuste vahel iga rea ees. Lisaks saab nüüd lisada küsimusi kas käsitsi või küsimustepangast küsimuste kohal paremas servas asuva “Lisa” nupu abil.

Moodle’i testidesse saab nüüd valida kolme uut tüüpi küsimust: erinevad vastuste lohistamise variandid ning rippmenüüst sobiva vastuse variandi valik.

ATTO tekstiredaktorile lisandus funktsioon autosave, mis iga minuti järel salvestab sisestatud teksti. Nüüd ei pea katkenud sisestuse või internetiühenduse korral muretsema, et kogu töö ja vaev kaduma läheb.

ATTO-l on nüüd võimalus lisada pilti seda otse tekstiaknasse lohistades. Tuleb tähele panna, et kohe ei pakuta võimalust pildi suurust muuta. Lisatud pildi suuruse korrigeerimiseks tuleb pildil klõpsata ning seejärel avanevas aknas soovitud suurus valida. Tänu uuele lisandmoodulile PoodLL saab ATTOsse salvestada ka video või helifaili (mikrofoni ja kaamera ikoonid).

Lisavõimalused tundide pidamiseks Tundide pidamiseks on sisse toodud täpsem piirangute seadmine ehk siis seadete sektsioonis “Piira ligipääsu” on võimalik nüüd lisada tunnile erinevat tüüpi piiranguid – kuupäeva, hinde, kasutajaprofiili välja või eespool toodud kolmest kokku panna uue piirangute komplekti. Võimalus on määrata ka ajaline piirang tunni läbimiseks.

Lisandmoodulitest on html5 sõpradele pakkuda nüüd testperioodina ka h5p.org Moodle’ile loodud moodul “Interaktiivne sisu”, mille leiab kursuse muutmise vaates tegevuste alt. Valikuid, mida selle sisuna esitada saab, on väga palju, ning lisaks ka võimalus enda loodud HTML-sisu üles laadida. Kutsume üles uut vahendit aktiivselt katsetama ja selle kohta ka tagasisidet andma. Juhised leiab siit: h5p.org/content-types-and-applications.

Igale lehele ehk sektsioonile testis saab lisada ka eraldi alapealkirja. Samamoodi saab alapealkirja lisada ka esimesele testi lehele. Pealkirja muutmiseks tuleb klõpsata pealkirja järel oleval pliiatsi kujutisel. Samas asuva risti abil saab alapealkirja ka kustutada.

Muud uuendused Kursuse avalehel on kiiresti võimalik muuta kursuse teema või nädala nime, uue võimalusena ka kustutada teemat või nädalat. Lisavõimalusena on Moodle’i testis nüüd küsimuste sidumine – osa küsimusi saab panna sõltuma eelmisest ehk siis vastaja ei saa enne edasi liikuda, kui kohustuslikud küsimused on vastatud. Selleks tuleb kahe küsimuse vahel paremas servas olev tabalukk lukku panna.

28 |

Foorumis saab eraldatud rühmade korral postitused teha erinevatele rühmadele. Kursuse lehele saab lisada uue ploki nimega “Tegevuste tulemused”, mille eesmärk on kuvada näiteks parima hinde saanud õpilast/õpilasi või rühma.

Kõik ettepanekud ja tagasiside ning ka tõlgete parandused on teretulnud: moodle@hitsa.ee

W W ARGO ILVES HITSA IT-projektijuht


TÖÖLEHT

Märkmepaberivaba töölaud Google Keep’iga! Õppeaasta algus ühes kiireloomuliste tööülesannetega toob endaga kaasa rohkelt märkmepabereid töölaua nurgale, märkmiku vahele ja lõpuks jagub neid sahtlissegi. Kindlasti leidub neid, kes kasutavad märkmepaberite asemel nutiseadme kalendrirakendust või arvutipõhiseid märkmekleepse (Sticky Notes) arvuti töölaua tegumiribal. Kui esimese puhul puudub hea visuaalne ülevaade, siis teisel juhul sünkroonimise võimalus nutiseadmete ja arvuti vahel. Google Keepi pilvepõhine rakendus pakub nii visuaalset lahendust kui ka sünkroonimise võimalust arvuti ja erineva platvormiga nutiseadmete vahel. Pole oluline, millises seadmes Google Keepi kasutada, kõik märkmed on alati sünkroonitud ja sinuga kaasas! Pilvepõhise rakenduse peamiseks miinuseks on nõutav internetiühendus. Rakenduse abil saate kiiresti jäädvustada oma mõtteid, panna kirja tsitaate, koostada loendeid ja jagada neid vajadusel pilvepõhiselt töökaaslaste, sõprade või perega. Saate määrata ajalise või asukohapõhise meeldetuletuse ning teile edastatakse meeldetuletus õigel ajal ja

õigest kohas. Lisage liikvel olles häälmemo ja see transkribeeritakse automaatselt. Tehke foto plakatist, arvest või dokumendist – saate selle korrastada ning leiate hiljem otsinguga hõlpsalt üles. Lisaks saate korrastada märkmeid neile silte lisades. Sobivaid silte saate peamenüü alt ise juurde luua. Võimalik on valida ja muuta märkmete taustavärvi ning kuvada salvestatud märkmeid ajalises järjestuses ehk loendivaates või lohistada märkmeid enda äranägemise järgi ruudustikuvaates (üleval paremas nurgas). Ülesanded, mis tehtud, saate loeteludes maha

kriipsutada, lisades linnukese ruudukesse ülesande ees. Soovi korral on võimalik märkmeid arhiveerida, paigutades need kausta “Arhiveeritud”. Arhiveeritud märkmed on hiljem leitavad rakenduse vasakus servas paikneva peamenüü alt. Keep on tasuta allalaaditav Play poest ja App Store’ist ning selleks, et sünkroniseerida rakendus olemasoleva seadmega, tuleb pärast rakenduse allalaadimist sisestada oma Google’i konto ehk Gmaili meiliaadress ning parool. Google Keep töötab nii Androidi kui ka iOSi seadmetel ning kasutab kõigest 28 MB nutiseadme mälust. Loomulikult on rakendust võimalik kasutada ka arvutis – selleks tuleb minna veebilehele keep.google.com.

W W KARIS NIISUKE haridustehnoloog Tallina 21. Koolis ja Jõhvi Gümnaasiumis

| 29


E-ÕPPE PERSOON

Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine Enne kui alustan jutuajamist Haapsalu Innovatsioonikeskuse Innokas juhi Angela Leppikuga, tuleb meil koos vastus leida ühele põhimõttelisele küsimusele, mis persooniloole suuna annab: kas selle loo peategelane on tema või Innokas? “Peategelane on ikka Innokas, see on põnevam,” ütleb pärast väikest mõttepausi Angela Leppik. Aga sellega on ta küll nõus, et Innokas ei oleks ilma Angelata see, mis ta täna on ja vastupidi – Angela elu ning tööd mõjutab Innokas iga päev ja tund.

Kuidas kõik algas? Ma töötasin koolis informaatikaõpetaja, IT-juhi ning majandus-ettevõtlusõpetajana kokku 14 aastat. Ma nägin, mis on koolis puudu, mis ei toimi, mida ei olnud võimalik ka pärast kooli teha või ei olnud huvi teha. Kui Haapsalu Gümnaasium lõpetas tegevuse ja asemele tuli põhikool, siis otsustasingi, et tulen koolist ära ja teen just sellise asutuse, mille järele on puudus. Et noored saaksid tulla siia pärast kooli ja tegeleda neile põnevate asjadega. Alguses toimetasime Haapsalu Noorte Huvikeskuse all. Kuna nii kiiresti tuli huvilisi juurde, jäi noortekeskuse formaat kohe kitsaks. 7. jaanuaril 2014 lõime eraalgatusliku sihtasutuse Innovatsioonikeskus Innokas. Nõukogus on kolm liiget: ettevõtja ja nõukogu esimees Saima Mänd, Junior Achievement Eesti juht Epp Vodja ja ettevõtja Indrek Kask.

Fotod: Madli Leikop, erakogu

Aga oli see alguses selles mõttes sinu eraettevõtmine, et sina olid ainuke, kes innovatsioonikeskuse ideed tahtis ellu viia? Nii võib öelda. Minu peas tiirles see idee aastaid. Ühel hetkel korraldasime Haapsalus Eesti õpilasfirmade võistlust, läksime lõunapausile. Minuga koos ühes lauas istus juhuslikult poliitik Jaanus Karilaid, kes ütles, et nii, kohe algab volikogu koosolek ja tema küsib nüüd rahvalt arvamust kohaliku eluolu kohta. Küsis minult ühe küsimuse ja kõrvalistujalt teise. Mõtlesin, et ma siis küsin vastu ka – mida sina teed Haapsalu noorte ja ettevõtluse heaks? Temal

30 |

mõte teha innovatsioonikeskus. Minul ka! Sealt läks asi lumepallina veerema. Haapsalu linn tuli kiiresti toeks, tegutseme samas majas, kus linnavalitsus, nad andsid meile ruumid. Linnalt tuli alustamiseks ka rahaline toetus. Praegu kehtib Innokas väike ringitasu, sest juhendajatele peab palka maksma.

Innovatsioon on lai mõiste. Missugust innovatsiooni Innokas tehakse? Algul pöörasime suuremat rõhku noorte ettevõtlusele, sest ma olin hulk aastaid juhendanud õpilasfirmasid. See noortele sobis, nad said tulla oma ideedega ja need ellu viia. Teise peamise suunana oli algusest peale siiski mõeldud kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamisele. Robootikaga ei olnud plaanis tegeleda. Aga ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets HITSAst tundis muret, et Läänemaal ei ole ProgeTiigri võrgustikul eestvedajat, ja pöördus minu poole. Olin nõus. ProgeTiigrist üks osa on robotite ehitamine ja võistlused. Selgus, et Läänemaal ei tegeleta peaaegu üldse robootikaga! Sealt tuligi otsus, et võtame Innokasse robootika ja arendame seda valdkonda. Toona oli kaks kooli, kellel olid robotid, praegu on 13. Ise tunneme küll rõõmu, et on hästi läinud. Suur abi on olnud HITSA robootikakoolitusest. Innokas aitas kaasa, et need toimuksid siin, kohapeal. Niimoodi on õpetajad robootika juurde tulnud. Alguses oli raske õpetajaid koolitusele saada, aga kui nad maitse suhu said, siis läks huvi suuremaks.

Innokas on robootikajuhendajaid praegu kaks. Alguses ostame oma vahenditest mõned robootikakomplektid ja anname need noorte kätte. Vaatame, kuidas neile meeldib ja sobib. Kui toimib, siis kirjutame projektid. Projektide kaudu olemegi saanud oma robotikomplektid.

Aga muud nutivahendid? Muu tegevus? Meil on väljast mõned õpetajad, kes õpetavad meie noori programmeerima. Paljud minu endised õpilasfirmade tegijad on läinud Tallinnasse, et õppida süvitsi matemaatikat, füüsikat, keemiat, sest Haapsalus see võimalus puudub. Nüüd loomegi Innoka alla reaalteaduste huvikooli, et noored saaksid süvitsi õppida ainet, mis neid köidab. Oleme otsustanud Haapsallu tuua teadustehnoloogilisi sündmusi. Oleme juba kahel aastal korraldanud 1. juunil koostöös Haapsalu Noorte Huvikeskusega teaduspäeva Haapsalu ja Läänemaa noortele. Kutsume Ahhaa keskusest teadusteatri esinema, kogu tegevus toimub ajaloolises Haapsalu raudteejaamas. Lastele hästi meeldib. 30. septembril toimub Teadlaste Öö Haapsalu Kultuurikeskuses, tänavu teist korda. Huvilisi ootame üle Eesti. Sain tuttavaks Ahhaa keskuse Teadlaste Öö Festivali tegijatega, ja nemad innustasid, et muidugi tee siin ka Teadlaste Öö, messi moel. Esimesel aastal külastas ühe päeva jooksul messi pea tuhat inimest. Avasime kell 10 hommikul, päev oli plaanitud kella 11 õhtul, aga boksides olijad väsisid õhtul


E-ÕPPE PERSOON

kella kaheksaks lihtsalt ära, nii palju oli rahvast ja tutvustamist. Päeval käisid koolid-klassid, õhtul pered-sõpruskonnad. Meil on veel projekt “Innokas ratastel”, kus teeme koolides õppepäevi. Oleme käinud Läänemaa 14 koolis, kokku on siin 22 üldhariduskooli. Kool valib, mida ta tahab, et neile näitaksime-õpetaksime. Juunis 2015 sõlmisime koostöölepingu innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega Mektory, kes kinkis meile kümme CoolTool tööpinki. Näiteks soovivad koolid, et korraldaksime tööpinkidega töötoa. Paralleelselt toimub siis ka robootika töötuba. Kõige suurem õppepäev toimus Lihula Gümnaasiumis, 450 õpilast, ja kõige usinam on meil Martna Põhikool. Koolid saavad tulla õppepäevale ka Innokasse. Meile tullakse kogu Eestist.

See kõik nõuab ju tohutut organiseerimist? Kui sa teed seda, mis sulle meeldib, siis kõik ju laabub. Ikka tuleb aeg-ajalt väsimust ette, aga üldiselt ma ei tüdine tegutsemisest. Kui teed meeldivat asja, on kõik suurepärane.

Kui palju lapsi Innokas käib? Kui räägime robootikaringidest, siis regulaarselt käib üle saja lapse. Valdavalt poisid, tüdrukuid on alla veerandi. Kui väiksemad tüdrukud hakkavad siin käima, siis nemad ka jäävad. Kui suuremad, siis enamik neist kaob ajapikku ära, sest neil on toredad tantsu-lauluringid juba nii veres. Olen tähele pannud, et kuskil

kuuendast klassist alates tullakse siia esimesel korral pigem hirmuga. Kõigepealt noored pelgavad ja siis hakkavad vaikselt roboteid ehitama. Aga kui tulevad väikesed – kõige väiksemad on meil 4-aastased – siis neil on kohe näpud robotite küljes.

Kuidas toetab Innokas õpilasfirmade tegevust? Läänemaa koolide õpetajad ja noored teavad, et üks õpilasfirmade juhendaja olen mina ja et õpilasfirmat saab teha ka siin, Innokas. Eelmised õpilasfirmad on teinud oma koolis head reklaami. Tavaliselt tulevad juba kevadel kõned, et meie tahame teha sügisel oma õpilasfirma. Nii see alguse saab.

Oled sa ise läbi-lõhki tehnoloogiainimene? Tehnoloogia on minu kirg. Mulle on alati meeldinud masinad, juba väikesest peale. Kui ema kinkis mulle nuku ja vennale suure kalluri, siis ma mäletan seda hetke, et olin õnnetu, miks vend sai masina. Heitsin nuku kus see ja teine ning võtsin venna auto. See huvi lihtsalt on minu sees ja tehnika paneb mu silma särama.

Ja miks sulle robotid eriti meeldivad? Mulle meeldib, et robotitega saab teha nii palju erinevaid asju.

"

Nendel ikkagi on juba n-ö ärisoolikas sees, vähemalt ühel neist, kes firma teevad. Õpilasfirmas peab olema vähemalt kolm liiget.

Kui noored on juhendite järgi kõik robotid läbi katsetanud, siis nad hakkavad kohe leiutama. Meie mõte ongi, et nende fantaasia areneks, oskused kasvaksid.

Kas on noortest seda ka tunda, et rahamärgid tantsivad silme ees, st tahaks ikka rikkaks saada?

Nad saavad ise ehitada ja teha täpselt seda, mida tahavad. Meil on siin ikka täitsa ulmemasinaid noored leiutanud.

Mis innustab noori õpilasfirmat tegema?

Kasumi eesmärk on igal juhul kõigil. Siiani on meie õpilasfirmad kõik jäänud plussi, isegi tugevalt plussi. Õpilasfirma on üheaastane Junior Achievement Eesti õppeprogramm. Aga tänapäeva noored on nii kärmed, et kui neil läheb äri hästi, siis loovad kohe edasi oma OÜ. Ikka igal aastal on meie noored loonud uued äriühingud, ja nad on täitsa edukad.

Kui kaua on üks uus asi uus ja innovaatiline? Kui uuest asjast midagi uut leiutada, siis ta ongi kogu aeg innovaatiline. Üldiselt me selliseid roboteid ja vahendeid soetamegi, kus saab kogu aeg vanast uut teha. On baasmudel, mille pealt annab palju leiutada ja ehitada. Kui tekib uus idee, saab noor alati olla innovaatiline.

| 31


E-ÕPPE PERSOON FLL robootikavõistlusel võitsid Innoka noored põhiväärtuste karika ning edasipääsu finaali.

2015. aastal korraldas Innokas koostöös Teaduskeskusega AHHAA Haapsalus esimese Teadlaste Öö teaduse ja tehnoloogiamessi. Fotol huvilised TTÜ Mektory boksis innovaatilise DJ puldiga muusikat tegemas.

FLL robootikavõistlusel osalenud tutvustavad noorematele robootikahuvilistele võistlusväljaku ülesandeid.

2016. a veebruaris kinkis Swedbank Innokale ühe kolmest pangabussist. Pangabuss on kasutusel “INNOKAS ratastel” projekti raames tehnoloogia ja robootika õppepäevade läbiviimisel.

Oled sa ka selles mõttes tehnoloogiafänn, et kogu aeg uurid, mis uusi programme ja äppe on välja tulnud? Jaa, kogu aeg. Kui just kõiki äppe alla ei laadi, siis vähemalt loen, mis on nende kohta kirjutatud, millised on kommentaarid. Lasen sageli noortel oma nutiseadmetega katsetada, kui lapsevanem lubab äpi alla laadida. Nii vaatame üheskoos, kas see uus asi võiks Innokasse sobida.

Kuidas suhtud arvamisse, et internetimaailm rikub lapsed ära?

"

Mulle tundub, et kui kodus on distsipliin paigas ja asjad ära seletatud, siis lastel ei ole interneti ega digimaailmaga probleeme.

Kui meil käib Innokas keskmiselt sada last, siis suvel käis neist püsivalt vaid kümme noort. See näitab, et lapsed on suvel õues, noored saavad aru, kui oluline see on. Nad oskavad hinnata looduses viibimist. Seda me rõhutame siingi, me ei luba liiga kaua olla arvutis. Nad on arvutis ainult siis, kui tegelevad oma roboti programmeerimisega. Arvuti on nende jaoks tööriist, nagu pastakas.

32 |

Kodutöid ei jätaks üldse. Kõik olulise jõuab ju koolitundides omandada. Õpetajagi võiks koolis/tööl käia, sära silmis, terve õppeaasta, mitte ainult septembrikuus.

Missugune oli sinu enda tee õpetajaks?

Haapsalu Innovatsioonikeskuse Innokas juhataja Angela Leppik.

Kui oleksid haridusminister, siis mida teeksid Eesti hariduses teisiti?

"

Koolisüsteem võiks olla selline, et lähen mõnuga kooli, lähen õppima, sest saan targemaks ja minu sõbrad on seal.

Kooliskäimise rõõm ja ind peaks säilima ning kasvama kogu kooliaja. See omakorda looks harjumuse ja tahte omandada uusi teadmisi elu jooksul. Muudaksin hindamissüsteemi üldiselt – võiks hinnata positiivses võtmes, mitte vigu.

Olen läänemaalane, terve elu siin elanud. Informaatikat õppisin Tartu Ülikoolis, siis töötasin ühes eraettevõttes. Seejärel Eesti Postis, see oli administreerimise töö, aga see ei olnud ikka minu ala. Tundsin, et ma ei suuda terve päev arvuti taga olla ja kaablitega möllata, ma tahan inimestega töötada. Siis helistaski Haapsalu Gümnaasiumist direktor Tiit Aedmäe, et neil on informaatikaõpetajat vaja, kas ma tuleksin. Läksingi. Ehkki ma ei ole õpetajaks õppinud, ei olnud algus mulle raske. Arvan, et lastega suhtlemine on mul veres. Lapsed on alati toredad ja vahetud, meil olid ja on vahvad tunnid. Noored, kes on innovatsioonikeskuses rohkem kui aasta käinud, avaldasid soovi, et tahaksid saada Innoka robootikaõpetajateks. Küsisin, mis on nende tulevikuvalikud. Kaks noormeest ütlesid, et nemad tahavadki päriselt õpetajaks saada. Nüüd koolitamegi oma noori õpetajaks. Nad käivad meiega üritustel kaasas ja kogevad, mis see õpetaja töö on. Septembris osalevad need noored Haapsalus Teadlaste Ööl ja detsembris Robotexil, seal nad juhendavad Innoka robootika töötube.


E-ÕPPE PERSOON

Innokasse tulevad noored robotiehitajad alati heal meelel.

Räägivad Innoka noored

täpselt ei töötagi. Kert: Asjadega üle pingutamine, näiteks panen liiga palju akusid peale või raskust tuleb liiga palju. Siis läheb robot katki. Kauri: Praegu midagi eriti rasket pole ette tulnud.

Kristo Tammeleht, 11-aastane Hendrik Veltri, 11-aastane Christopher Kampmann, 12-aastane Kauri Kliss, 8-aastane Kert Pärnapuu, 10-aastane Õpetajaks tahavad saada Kristo, Hendrik ja Christopher. Kristo: Mina olen Innokas käinud aasta. Sattusin siia nii, et ema leidis ajalehest kuulutuse. Ma tahtsin väga kuskile huviringi minna. Siis tulingi siia. Esimene kord oli siin päris hästi ja praegu on ka päris hea olla. Hendrik: Mina olen mõned kuud siin käinud ja hakkasin Innokas käima tänu sõpradele, kes siin juba olid. Olin enne natuke robotitega tegelenud, aga tahtsin rohkem robotitest teada saada. Christopher: Olen Innokas käinud kaks aastat. Ema leidis internetist, et on Innokas, küsis, kas ma tahan siia tulla. Siis ma tulingi. Mulle meeldivad siin kõik robotid ja nende ehitamine. Kert: Olen umbes aasta siin käinud. Päris iga kord, kui siin tund on, ma kohal ei ole, vahel unustan ära ka. Mulle meeldib siin. Siin on huvitavam kui mujal ringides, tehnoloogiat on palju. Kauri: Ma eelmine aasta tulin, päris hästi meeldib. Kõige rohkem meeldib ehitada.

Kuidas te otsustate, missugust robotit ehitama hakata? Hendrik: See käib järjekorras, kõigepealt alustame WeDo-dega, siis tulevad EV3-d ja siis veel teised. Alguses teeme õpetuse järgi, aga kui sa õpetuse järgi enam ei tee, siis see on leiutamine.

"

Christopher: Arvutis on õpetused olemas, kuidas robotit teha. Kui need on läbi tehtud, siis hakkame ise mõtlema. Mis roboti ehitamise juures kõige raskem on? Hendrik: Oleneb sellest, mis sulle meeldib. Mulle meeldib inseneeria, programmeerimine on raskem. Kõige raskem on ikkagi roboti väljamõtlemine. Kristo: Kui roboti juures üks asi viltu läheb, siis läheb kõik viltu. Näiteks selle roboti juures, mis laual on (laual on suur ja keeruline ehitis, robot, mis peab hakkama mingeid asju mingi asja sisse keerutama – toim), me pole veel üles leidnud, mida valesti tegime, sellepärast robot

Kui ühe roboti valmis saate, mis sellest siis edasi saab? Kõik koos: Lammutame ära.

Kahju ei ole? Poisid läbisegi: Mõnikord on küll kahju. Kessu oli nii hea robot, päris kahju oli teda lammutada (Kessu oli koer-robot – toim). Hendrik, Kristo, Gert (silitavad uut robotit): Kessu jupid on siin enamasti.

Mis on teiste õpetamise juures kõige tähtsam? Kristo, Hendrik ja Christopher: Teiste õpetamise juures on kõige tähtsam see, et ei hakkaks nendega riidlema, miks nad aru ei saa, miks nad ei oska midagi teha. Tuleb nii õpetada, et teised aru saavad ja neile midagi meelde ka jääks. On mõttetu õpetada, kui midagi meelde ei jää.

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

| 33


T O I M E TA J A V E E R G

KOOLITUS

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

Kümme aastat e-õppe uudiskirja

34 |

Millest on tehtud hea (digitaalne) õppematerjal? Õpetaja töö on alati pakkunud väljakutseid, kuid seni on õpetaja olnud õppeprotsessi keskne ja vastutav pool – tema oli see, kes jagas teadmisi, hindas ja otsustas. Õpetamine toimus kindlate reeglite ja õpikute alusel. Tänapäeva muutunud õpikäsitus ning tehnoloogia vahendite laialdane kasutamine on tekitanud huvitava olukorra: õppija roll ja vastutus kasvab, õppida saab igal pool ja igal ajal ning teadmiste hankimine on tänu nutiseadmete ja interneti levikule vaid minutite küsimus. Õpetaja peab sellistes tingimustes olema paindlik, leidlik ja koostööaldis. Väga oluline on tõsta õppijate aktiivsust ning kaasata neid juba õppeprotsessi algfaasis: õppematerjalide ettevalmistamisel. Võrgustumine ja internet annavad õpetajale piiramatult võimalusi huvitavate, interaktiivsete õppematerjalide koostamiseks, enam ei pea piirduma õpik-töövihik kombinatsiooniga. Ühest küljest annab see õpetajale vabad käed põnevate ideede ja meetodite rakendamiseks. Teisest küljest aga kulub aina rohkem aega õppematerjali ettevalmistamisele, teiste autorite materjalide hindamisele, internetis surfamisele jms. Lisaks tehnilised aspektid: millist vahendit kasutada, kuidas seda teha (katsetada ise, otsida juhendit), mis saab siis, kui mingi asi ei tööta. Ebakindlust võivad tekitada väga paljud faktorid. Just neid asjaolusid arvesse võttes töötati HITSA algatusel ja eestvedamisel välja praktiline veebipõhine koolitus “Digitaalsete õppematerjalide loomise põhimõtted”, mis on

abiks kõikidele õpetajatele ja õppejõududele: nii neile, kes alles katsetavad oma esimeste digitaalsete õppematerjalidega (testid, harjutused, konspektid, esitlused), kui ka kogenud digitaalsel kujul sisu loojatele ja levitajatele. Koolituse raames õpime tundma digitaalse õppematerjali erinevaid tahkusid, kvaliteedinäitajaid, analüüsime nii enda kui ka teiste osalejate materjale, anname soovitusi, parendame ja täiustame oma materjali, teeme palju koostööd ja kaasame oma õppematerjali arendamisse ka õppijaid. Lõpuks panustame digitaalsete õppematerjalide arendamisse ka oma õppematerjali avaldamisega mõnes repositooriumis või veebikeskkonnas. Teoreetilise osa puhul tugineme kevadel ilmunud “Digitaalsete õppematerjalide loomise juhendile” oppevara.hitsa.ee/kvaliteet, kust leiab hulgaliselt õppematerjalide tehnilisi aspekte ja vahendeid puudutavaid näpunäiteid. Koolitus toimub veebipõhiselt, seda juhendavad kolm kogenud koolitajat: Anne Kalmus, Katrin Kisand ja Veronika Rogalevitš. Õpikeskkonnaks oleme valinud Eliademy keskkonna, millel on olemas eestikeelne liides ja mis oma lihtsusega on võlunud kõiki esmakoolitusel osalejaid.

WW VERONIKA ROGALEVITŠ Tallinna Ülikooli E-õppe keskuse haridustehnoloog

Foto: Reio Laurits

Esimese uudiskirja väljaandmisest on möödas kümme aastat! 2006. aastal alustati ajakirjaga ning esialgu oli plaan tagasihoidlik – anda välja vaid üks ja ainus paberväljaanne ning edaspidi piirduda veebipõhise ajakirjaga. Nüüdseks on uudiskirja välja antud täpselt 40 korda ja alati ka paberil. See aga näitab hästi, et mitte kõik ei koli internetti ja tehnoloogilistesse vahenditesse, oluline on tasakaal traditsiooniliste vahendite ja uudse tehnoloogia vahel. Üks ei välista teist. Kümme aastat tagasi rääkisime koolide varustamisest arvutitega, õpetajate koolitamisest ja võrgustike loomisest. Nüüdseks on juurde tulnud hulgaliselt teemasid ja teadmisi ning üha enam mõistetakse, et digipädevuste arendamisel ning nutivahendite kasutamisel õppetöös ei ole ainult õppetöö rikastamise eesmärk. See kannab eelkõige reaalset vajadust valmistada noori ette tuleviku töökohtadeks, kus hakkama saamiseks muutuvad digipädevused aina möödapääsmatumaks. IKT spetsialistid on praegu kandev jõud kõikides Euroopa majanduse sektorites. Nõudlus kasvab 3% aastas ja informaatika eriala lõpetanutest selle rahuldamiseks ei piisa. Selle tulemusena on Euroopas palju vabu IKT spetsialistide ametikohti, mida ei suudeta täita suurest tööpuudusest hoolimata. Kui me selle probleemiga ei tegele, võib meil aastaks 2020 olla puudu kuni 800 000 IKT spetsialisti. Ja mitte ainult IKT sektoris ei pea töötajad digipädevusi omama, need oskused muutuvad olulisemaks pea igal erialal. Selles valguses on üsna selge, miks ka Eestis on koolide digipööre jätkuvalt aktuaalne teema. Miks juba lasteaias hakatakse lastele õpetama baasteadmisi ja koolis valmistatakse lapsi tasapisi ette digitaliseeruvas maailmas tegutsemiseks. Tehnoloogia on siin, et jääda, niisiis on kõige mõistlikum õpetada lapsi ja noori seda targalt, turvaliselt ja loovalt kasutama. Ka Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad hakkasid selle peale mõtlema, kui 2013. aastast sai nende eestvedamisel alguse üleeuroopalise programmeerimisnädala (Code Week) traditsioon. Code Week laiendab aasta-aastalt oma piire, olles kasvanud juba ülemaailmseks ettevõtmiseks. Ka Eesti lööb selles hoogsalt kaasa – lisaks koolidele ja lasteaedadele korraldavad sel aastal temaatilisi üritusi raamatukogud, oma huvi on üles näidanud ka ettevõtjad, kes “Tagasi kooli” programmi raames annavad koolides tunde ja räägivad programmeerimisest ja selle vajalikkusest töömaailmas. Ja mis edasi? Tahaks loota, et kümne aasta pärast on mõisted “digitaalne kirjaoskus” ja “digipädevused” sama enesestmõistetavad, nagu on arvutus- ja kirjaoskus. Sest selge on see, et nii kuidas muutub maailm meie ümber, peame me kohandama ka oma arusaamu haridusest ja eluks vajalike oskuste õpetamisest.


EENet, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Ornitoloogiaühing kutsuvad

AJARADA • VAATA, MIDA MA MUUSEUMIS NÄGIN! • ELU ILMA ELEKTRITA • VÖÖKIRJA SALADUS • ÜKS MASIN VÕIDAB SADA SULAST • RABARAHVAS • TII-TII-DIGITIHANE • AVASTATI VANA LAEV • MUST LAGI OLI MEIE TOAL

Võistlus toimub neljas vanuserühmas; iga rühma parimad saavad auhinnad. Premeeritakse ka parimaid juhendajaid. Piltide esitamise tähtaeg on 18. november 2016. Võistluse tingimused ja piltide esitamine:

http://joonistaja.eenet.ee/


Aasta suurim robootikaüritus Robotex kutsub osalema!

ELi programmeerimisnädal – löö kaasa ja programmeeri ise oma tulevik! 15.–23. oktoobril 2016 peetakse neljas üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lõbusal ja kaasahaaraval viisil. Korralda oma üritus Programmeerimisüritusi on oodatud korraldama kõik, kellel selleks soovi ja huvi on. Ürituse sihtgrupp ja vorm on iga korraldaja vaba valik – selleks võib olla koolitus, töötuba, loeng, avatud uste päev, võistlus või mõni muu programmeerimise ja IT-ga seotud ettevõtmine. Üritus lisage kindlasti ka Code Weeki kaardile: events.codeweek.eu! Tasub uurida Code Weeki kodulehte, sest sealt leiab hulgaliselt praktilisi näpunäiteid ning allikaid, kuidas üritusi paremini ette valmistada ja pidada.

Osale Code Weeki üritustel Kõik programmeerimisüritused kantakse Code Weeki kaardile, kust leiab hõlpsasti ka enda

kodukandis toimuvad tegevused. Eestis Code Weeki tegevusi koordineeriv Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldab nädala raames kaks suuremat üritust: ▪▪ 12. oktoobril peetakse digiõppepäeva veebiseminar asjade interneti teemal, kus selgitatakse lihtsalt ja ülevaatlikult, mida igaüks meist peaks teadma tuleviku uutest suundadest. ▪▪ 15.–21. oktoobrini korraldavad ProgeTiigri võrgustiku liikmed tehnoloogialaagreid ja -töötube lastele üle kogu Eesti, tutvustades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi oma ideede elluviimiseks 3D-disainist robootika ja programmeerimiseni välja. Loe lähemalt codeweek.eu ja kohtume programmeerimisnädalal!

koolielu.ee/uudiskiri

2.–4. detsembrini toimub Tallinna Tehnikaülikoolis Euroopa suurim robotivõistlus Robotex, kus põnevaid tegevusi jagub mudilastest vanaisadeni välja. Kavas on 20 temaatilist töötuba, kuhu mahub 3000 last ja täiskasvanut. Esmakordselt on suurt rõhku pandud abiturientidele suunatud töötubadele. Samuti on eraldi töötoad lastevanematele. Peale töötubade saab kaasa elada ja mõõtu võtta robotivõistlustel. Sel aastal korraldab HITSA ProgeTiigri haridusrobotite võistluse, kuhu on oodatud meeskonnad kuni 12-aastaste lastega. Ühtekokku toimub Robotexil 23 võistlust. Palju uudistamist pakub 500 m2 peal paiknev suurejooneline tehnoloogianäitus ning näeb ka parimaid loovate konkursside töid. Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega ning see on kõikidele osalejatele tasuta. Lisainfo www.robotex.ee

PMS 144 C, PMS 418 C

E-ÕPPE UUDISKIRJA KOLLEEGIUM Anu Peri • Egle Kampus • Ene Koitla • Inga Kõue • Ingrid Maadvere • Madli Leikop • Marju Piir • Vaiko Mäe • Varje Tipp • Kristi Semidor • Egert Anslan • Laura Vetik • KEELETOIMETUS OÜ Komadisain • KÜLJENDUS loremipsum.ee • Uudiskirja toimetus tänab kõiki abilisi tehtud töö eest! Esikaane foto: Haridus- ja Teadusministeerium • Järgmine E-Õppe Uudiskiri ilmub 13. märts 2017

E-õppe uudiskirjale kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine.

Profile for HITSA

E-õppe uudiskiri, sügis 2016  

E-õppe uudiskiri, sügis 2016  

Profile for e-ope.ee
Advertisement