suvi 2006
Haridustehnoloogi tööst Eesti e-Kutsekoolis lk. 3 TUMATO temaatiline võrgustik lk. 5 E-õppes ei ole midagi erilist ega uut lk. 7 E-õppe edulood lk. 10 – 11 Uudised, projektide börs, statistika rubriik ja kohvikklubi nurgake
e-Õppe Arenduskeskus on loodud – Ene, Kristi, Kerli, Karin, Jüri, Oleg
Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli areng e-Õppe Arenduskeskuseks ■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Eelmises Uudiskirjas rääkisin Teile koostööst erinevate haridustasemete vahel ja mis head ning põnevat on sellest tulnud. Väga tõsiselt sai rõhutatud just koostööd ja selle vajadust Eesti hariduse edasises arengus. Eelmise Uudiskirja artiklit kirjutades ma ei teadnud, et mõned asjad saavad kahe kuu pärast tõeks. Eesti e-Ülikool ja Eesti e-Kutsekool vajasid ühist struktuuriüksust, et kõigile oleks selge, kus me töötame, mis on meie eesmärgid ja milliseid tegevusi me teeme. Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) asutas 2. mail 2006. a. eraldiseisva struktuuriüksuse - e-Õppe Arenduskeskus. Selle aasta kevadel alustasime uue strateegia kirjutamist ning kohe esimene küsimus oli, kuidas siduda uude strateegiasse mõlemad konsortsiumid ja mis on strateegia nimi? Mille või kelle kohta uus strateegia on - on see e-õppe, Eesti e-Ülikooli või Eesti e-Kutsekooli strateegia? 2004. aastal kirjutatud Eesti e-Ülikooli Strateegias (2004 – 2007) on välja toodud, et tulevikus areneb Eesti e-Ülikoolist välja Kõrghariduse Arenduskeskus. Võttes antud tähelepaneku aluseks, hakkasime välja pakkuma võimalikke uusi struktuuriüksuste nimesid. Kogu meeskonnaga leidsime, et kõige paremini iseloomustab meie tegevusi ja püstitatud eesmärke e-Õppe Arenduskeskus. EITSA juhatus oli pakutud uue struktuuriüksuse loomisega nõus ja nüüd on meil võimalus pidada kolme sünnipäeva: 22. veebruar on Eesti e-Ülikooli sünnipäev; 16. veebruar Eesti e-Kutsekooli sünnipäev ja 2. mail e-Õppe Arenduskeskuse sünnipäev. e-Õppe Arenduskeskuse põhitegevusalaks on e-õppealase tegevuse toetamine, koordineerimine ja arendamine ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli konsortsiumite vahendusel. Konsortsiumite juhtorganiteks on Eesti e-Ülikooli nõukogu ja Eesti e-Kutsekooli nõukogu ja üldkogu. e-Õppe Arenduskeskuse loomisel ei kao kuhugi Eesti e-Ülikool ja Eesti eKutsekool koos oma identiteetide ja logodega. Vastupidi, arvan, et nüüd on võimalik paremini välja tuua mõlemaid konsortsiume ühendavad ja eristuvad tegevused. On tegevusi, mida me teeme koostöös kahe konsortsiumiga (infrastruktuur; koolitused) ja on tegevusi, kus konsortsiumid tegutsevad eraldiseisvalt (sisutootmine; rahvusvahelistumine). e-Õppe Arenduskeskuse nimi näitab seda, et meie põhitöö on e-õppe meetodite ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite toomine kõrg- ja kutsehariduse igapäevase õppeprotsessi lahutamatuks osaks. IKT vahendite sissemurdmine õppeprotsessi muudab hariduse omandamist ja õpeta-
mist. Selle tõid väga selgelt välja e-Ülikooli kevadkonverentsil 2006 (http:// conference2006.e-uni.ee/) esinenud esinejad. Tuleb hakata rohkem e-õpet ära kasutama õppeprotsessis, et tagada erinevad võimalused täiendkoolituse arenguks ning püsida rahvusvahelises konkurentsis. Graafiliselt näeb e-Õppe Arenduskeskuse struktuur välja selline:
EITSA
e-Ülikooli nõukogu
e-Kutsekooli üldkogu
E-ÕPPE ARENDUSKESKUS Eesti e-Ülikooli konsortsium
e-Kutsekooli nõukogu
Eesti e-Kutsekooli konsortsium
e-Õppe Arenduskeskuse strateegia on veel kirjutamisel. Aga et ärgitada Teid avaldama oma mõtteid ja ideid e-Õppe Arenduskeskuse loomisel, toon siinkohal ära püstitatud eesmärgid aastani 2012: • Soodustada ja aidata kaasa kõrg- ja kutsekoolide toimivale ja tõhusale koostööle nii omavahel kui erinevate haridustasemete vahel. • Aidata kaasa innovaatiliste ja interaktiivsete vahendite kasutamisele ja adapteerimisele kõrg- ja kutsekoolide õppeprotsessis. • Pakkuda võimalusi õppejõudude ja õpetajate kvalifikatsiooni tõstmiseks e-õppe meetodite ja IKT vahendite kasutamisel. • Muuta Eesti kõrg- ja kutseharidus kvaliteetseks ning konkurentsivõimeliseks rahvusvahelisel haridusturul. Kokkuvõtvalt on e-Õppe Arenduskeskuse eesmärk kõrg- ja kutsehariduse õppeprotsessi kvaliteedi tõstmine, läbi interaktiivsuse, paindlikkuse ja IKT vahendite kasutamise. Arvestades õppijate eripärasid ja elukestva õppe eesmärke, on vaja suurendada õppekavade paindlikkust, moodulpõhisust ja võimalust läbida õppekava täielikult või osaliselt veebipõhiselt. e-Õppe Arenduskeskus propageerib õppimist kui elustiili: KUNI ELAN – ÕPIN!
|
E-õppealased uudised Eestis 2. mail loodi Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) koosseisus Eesti e-Ülikooli projektimeeskonna baasil uus struktuuriüksus e-Õppe Arenduskeskus, mille põhiülesandeks on e-õppealase tegevuse toetamine, koordineerimine ja arendamine ülikoolides, kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli konsortsiumite kaudu.
Toimetaja veerg Kerli Kusnets
Head lugejad, tulles vastu Teie soovidele ja ettepanekutele, hoiate käest E-õppe Uudiskirja teist numbrit. Õpetajad ja õppejõud on andnud märku, et uudiskirja sisu peaks ilmuma lisaks võrguväljaandele edaspidi ka paberil. E-õppe Uudiskirja täisversiooni saate endiselt lugeda võrguväljaandest (http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri). Seekordses uudiskirjas keskendume rohkem kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele ning tutvustame täpsemalt Eesti e-Kutsekooli projekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolide (e-VÕTI)” raames toimuvaid e-õppealaseid tegevusi ja saavutusi. Eesti e-Kutsekooli temaatilised võrgustikud kui üks edulugu kutsekoolide koostööst tõestab kindlalt seda, et ühistöö eõppes on vajalik, kasulik ja vältimatu. Samuti toome esile seda, et e-õpe ei seisne kvantiteedis vaid kvaliteedis ja vastavalt vajadusele suudavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid uuendustega kaasas käia, küsimus on vaid prioriteetide seadmises kooli juhtkonna tasandil. Iga valdkonna, ka e-õppe arengu tagamine eeldab ressursside planeerimist ja jagamist vastavalt vajadustele. Üheks oluliseks ressursiks e-õppe arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamisel on haridustehnoloogide töö. Haridustehnoloogi olulisust pole teadvustatud mitte ainult kutse- ja kõrghariduses, vaid ka üldhariduskoolides. Haridustehnoloogide võrgustiku toel toimuvad uuendused e-õppe vallas. Antud uudiskirjas on meil teile ka mõned uuendused. Alates sellest numbrist hakkame kõikidele e-õppe huvilistele pakkuma e-õppealast töölehte. Töölehed aitavad erinevaid e-õppe vahendeid kasutada. Õppejõududel on võimalik kõik töölehed koguda oma isiklikku portfooliosse, et vastavalt vajadusele oma teadmisi uuendada ja uusi ideid e-õppe materjalide loomiseks ja kujundamiseks saada. Esimeses töölehes tutvustame teile sisupaketi loomist eXe programmiga. E-õppe Uudiskirjast leiate lisaks veel erinevaid edulugusid e-õppe rakendajatelt, e-õppealaseid uudiseid Eestist ja mujalt maailmast ning palju muud huvitavat. Suurim uudis Eesti eõppe vallas on, et alates 02. maist koordineerib Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli konsortisumite tööd e-Õppe Arenduskeskus. Uudiskirja kolleegium tänab kõiki, kes teise uudiskirja numbri valmimisele nõu ja jõuga kaasa aitasid. Kõik huvilised on oodatud lugema lisa ning arutlema foorumis E-õppe Uudiskirja võrguväljaandes aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri E-õppe Uudiskirja kolmas number ilmub septembris ning planeeritud teemad on seotud kooli ja õppetöö algusega. Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee Head lugemist ja põnevat suve!
|
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
23. -24. novemberil toimub Eestis EADTU iga-aastane konverents teemal “Widening Participation and Opportunities by Lifelong Open and Flexible Learning in Higher Education” (Kõrghariduses osalemise ja võimaluste laiendamine läbi avatud ja paindliku õppe) Konverentsil räägitakse sellest, kuidas avatud ja paindlik õppeprotsess loob uue ja parema lähenemise saavutamaks Euroopa ülikoolides rohkem atraktiivsust ja konkurentsivõimet. http://www.e-uni.ee/index.php?main=151
Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog
19. aprillil külastasid Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogia talitust EestiLäti Instituudi ning Läti Ülikooli Valka filiaali inimesed. Külaskäigu eesmärgiks oli tutvumine Tartu Ülikooli e-õppe korraldusega. Eriti suurt huvi pakkusid külalistele videokonverentside korraldamise võimalused. 12. mail ilmus Tartu Ülikooli ajalehes Universitas Tartuensis artikkel “E-õppe arvestamine” Autoriteks Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas, personaliosakonna juhataja Mari Nõmm, õppeosakonna juhataja Siret Rutiku ja avatud ülikooli keskuse juhataja Aune Valk. Artikkel käsitleb e-õppe ja koormuse arvestamist Tartu Ülikoolis ja võiks huvi pakkuda kõigile e-õppega seotud inimestele. Vaata lähemalt: http://www.ajaleht.ut.ee/158329 15.-16. mail toimus B-Learni projekti koosolek Bergenis. Koosolekul tegid partnerid vahekokkuvõtteid senistest tulemustest ja arutasid edasisi tegevusi, sh ka projekti raames valmiva EPSS-i (Electronic Performance Support System - tugikeskkond õppejõududele kombiõppe planeerimisel) disaini ja sisu kujundamise põhimõtteid. Koosoleku käigus leidsid Tartu ja Tallinna osalejad ka uue eestikeelse vaste ingliskeelsele mõistele Blended Learning - kombiõpe. Projekti kohta loe täpsemalt: http:// www.ut.ee/blearn/index.aw/set_lang_id=2 8. juunil toimub Tartu Ülikool uute ekursuste esitlus. Seekord tutvustavad oma kursusi: Loone Ots ”Estonian Literature”; Karmen Trasberg “Võrdlev pedagoogika” ja Argo Soon “Sissejuhatus reisimeditsiini”. 9. juunil toimub lõpuüritus Leonardo projekti “eTeacher” raames korraldatud e-kursusel “E-õppe kasutamine koolis”
osalejatele – üldhariduskoolide õpetajatele. Koolitus algas 22. märtsil ning koolituse koostajateks ja läbiviijateks olid Tartu Ülikooli haridustehnoloogid. E-lõunate korraldamise traditsioon Tartu Ülikoolis jätkub edukalt. Kevadsemestri teemadena leiavad käsitlust testid, foorumid, kodutööde korraldamine, e-portfoolio ja rühmatöö võimalused e-õppes, eriti WebCT keskkonnas. E-õppe huviliste arv näitab Tartu Ülikools jätkuvat kasvutendentsi ja juba on valmimas ka mitmed uued e-kursused, mis innustust saanud koosveedetud e-lõunatundidest.
Tallinna Tehnikaülikool Maarika Olander, Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloog
10. aprillil toimus Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikoolis e-õppealane seminar, kus ettekandega esines Dr James Olliver St. Petersburgi kolledzist “Elements of an Effective Campus: an International Campus - New Technology to Enrich Communications and Interactivity”. 25. - 26.aprillil toimus Ukraina Rahvuslikus Tehnikaülikoolis VIUS (Virtual Integrated University Systems) projekti seminar. Koos partneritega Stockholmi Ülikoolist ja Peterburi Tehnikaülikoolist arutati e-õppe tehnilisi ja pedagoogilisi aspekte. Professor Vello Kukk andis ülevaate e-õppurite hinnangutest ja tagasisidest Tallinna Tehnikaülikoolis, samuti tutvuti e-õppekeskkonnaga, mida kasutatakse Ukraina Rahvuslikus Tehnikaülikoolis. 25. mail osalesid õppeprorektor Jakob Kübarsepp ja professor Tiit Kaps Barcelonas TREE temaatilise võrgustiku “Teaching and Research in Engineering in Europe” nõupidamisel, kus tutvustati partneritele e-õppealast tegevust Tallinna Tehnikaülikoolis. 21. juunil toimub e-õppega tegelevate Tallinna Tehnikaülikooli õppejõudude ja haridustehnoloogide ühine väljasõiduseminar, et koos arutada e-õppe teemadel, luua kontakte ja teha kokkuvõtteid ning plaane edasiseks.
Tallinna Ülikool Siiri Sõmer, Tallinna Ülikooli haridustehnoloog
Kolmandat aastat järjest toimub Eestis rahvusvaheline doktorantidele suunatud suveülikool ELHE (e-learning in higher education), mida korraldab Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus. Sel aastal leiab suveülikool aset Haapsalus 19.-30. juunil. Suveülikooli raames on iga doktorant ettevalmistanud tema doktoritööga seotud ettekande. Koolitusprogrammi on planeeritud töörühmad ja ettekanded ning mitmed rahvusvahelised esinejad nagu Thomas Peterseil Linzi Ülikoolist, Brian Hudson Umea Ülikoolist ja Sheffield Hallam Ülikoolist, Alison Hudson Umea Ülikoolist, Joze Rugel Ljubljana Ülikoolist jpt.
Õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused ■ Karin Ruul Eesti e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Eesti e-Ülikooli koolitussüsteemi korrastamiseks ja konsortsiumi liikmeskoolide õppejõudude professionaalsuse hindamiseks on e-Ülikooli alustanud õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste väljatöötamist. Pädevuste väljatöötamisel on aluseks võetud Tiigrihüppe SA poolt välja töötatud õpetajate haridustehnoloogilised pädevused. Õppejõu haridustehnoloogilised pädevused jagunevad kolmeks tasemeks: 1. tase – baastase 2. tase – edasijõudnud tase 3. tase – eksperdi tase Pädevussüsteemis eristatakse nelja rolli: 0. õppejõud on e-õppes esimesi samme tegev õppejõud, kes pole jõudnud veel esimesele tasemele. 1. e-õppejõud on algaja õppejõud e-õppes, kes on
jõudnud esimesele pädevuse tasemele (baastase). 2. e-õppe klubiliige (edasijõudnud tase) rakendab aktiivselt e-õpet, loob õpiobjekte ning osaleb temaatiliste võrgustike töös. 3. tugiisik, mentor, koolitaja on eksperdi tasemele jõudnud õppejõud. Kõik õppejõude haridustehnoloogiaalal koolitajad peavad olema jõudnud 3., st eksperditasemele. Pädevused on jagatud järgmiste teemade kaupa: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 2. Õpikeskkonna kujundamine 3. Õpetamine 4. Tehnoloogia sotsiaalsed ja eetilised aspektid Ühelt tasemelt teisele liikumise aluseks on õppejõu e-portfoolio, kus õppejõud peab dokumentee-
rima oma pädevusi (e-õppealased teadmised ja oskused) vastavate materjalide ja muude dokumentidega (nt tunnistused seminaridel ja koolitustel osalemise kohta, publikatsioonid jm). Igal tasemel on põhipädevused, mis on kohustuslikud ja lisapädevused. Õppejõud peab demonstreerima 100% põhipädevustest ning 50% lisapädevustest. Samuti peab õppejõul kõikidele tasemetele taotlemisel olema kaks soovitajat, kes on pädevuste kõrgematel tasemetel. Igale tasemele jõudnud õppejõud saavad sellekohase tunnistuse ja juurdepääsu tasemele vastavatele soodustustele, mis pannakse paika iga aasta alguses Eesti e-Ülikooli nõukogu poolt. Näiteks on plaanis pakkuda veel soodsamalt e-õppealaseid koolitusi ning võimalust osaleda rahvusvahelistel konverentsidel. Analoogne pädevuste süsteem on plaanis 2006. aasta lõpuks luua ka Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi raames.
Haridustehnoloogi tööst Eesti e-Kutsekoolis ■ Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Kes on haridustehnoloog ja millega ta tegeleb? Haridustehnoloog on töötaja, kes koordineerib e-õpet koolis ja vastutab selle eest, et projekt “E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes (e-VÕTI)” edukalt kulgeks. Kuigi haridustehnoloogid võeti tööle koordineerima eKutsekooli projekti, ei tähenda see sugugi seda, et haridustehnoloog tegeleb ainult projektitööga koolis. E-õpe on väga lai mõiste. Seda on defineeritud erinevalt, kuid mina lähtun definitsioonist, mis on e-õppe arengukavas Õppiv Tiiger fikseeritud. Eõpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi, mille eesmärgiks on tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele. Haridustehnoloogi vastutusala ja tööpõld on üsna lai. Kuidas e-õppealast tööd organiseerida ja arendada kutsekoolis? Annan oma artiklis lühikese ülevaate Pärnumaa Kutsehariduskeskuse näitel, kus olen sellel ametil töötanud alates käesoleva aasta jaanuarist. Haridustehnoloogina tööle asudes seadsin endale esmaseks ülesandeks hetkeolukorra väljaselgitamise/kaardistamise, et oma järgnevat tegevust e-õppe alal planeerida. Esmalt koostasin küsimustiku eFormularis ja saatsin selle kooli personalilisti laiali. Küsimustik asub aadressil http://www.eformular.com/varje/pkhkkysitlus Kooli personalilist on kõige kiirem info edastamise kanal. Küsitluse tagasisidest selgus, missugune on õpetajate tase e-õppe alal ja millist tuge nad tulevikus vajavad. Küsitluse käigus veendusin, et õpetajatel on suur huvi e-õppe vastu ning selle rakendamiseks, kuid kogemusi ja oskusi veel napib. Analüüsitud ja kaardistatud tulemuste põhjal sain koostada edasise tegevuskava oma töö planeerimiseks, millest esimesele kohale seadsin sisekoolituste läbiviimise. Sisekoolituste ajaks planeerisin kindla aja igal nädalal, selleks et tekitada e-õppealane sisekoolitussüsteem. Koolituse teemad pakkusin juba küsitluse käigus välja. Lähtusin eelkõige sellest, et näidata võimalikult palju erinevaid e-õppe kasutamise võimalusi õppetöö efektiisemaks läbiviimiseks. Nendeks on olnud erinevate õpitarkvarade tutvustused, mõistekaartide tarkvara kasutamise võimalused õppetöös, sotsiaalsete tarkvarade kasutamise/kaaskirjutamise võimalused, enesekontrolli ja tagasiside testide koostamine erinevate programmidega, MS Word’i võimalused õppetöös, õpiotstarbelise esitluse loo-
mine, e-õppe sisupaketi loomine programmiga eXe jpm. Tänaseks on erinevatel sisekoolitustel osalenud üle 60% kooli õpetajaskonnast. Kogemused näitavad, et ka õpetaja vajab aeg-ajalt individuaalset lähenemist, sest tasemed ja soovid ennast arendada on väga erinevad. Pakun alati välja võimaluse individuaalseks konsultatsiooniks ja vestluseks. Nii mõnigi huvitav õppematerjal ja idee on tulnud ilmsiks individuaalse vestluse käigus. Sisekoolituste tulemusena on kujunenud välja sisutootmise kogukond, kes hakkab looma juba e-kursuseid ja õpiobjekte. Koolisiseselt on loodud ka e-õppe huviliste ajaveeb, kus on võimalus üksteisele ideid, uudiseid ja näpunäiteid jagada. Ajaeebis on kajastatud sisutootmise ajakava. Ajaveebiga on võimalus tutvuda aadressil http://ekursus.blogspot.com Pärast iga tähtaega saame kokku, arutame, jagame oma kogemusi, ideid üksteisele, sest kolleegi toetus on väga oluline. Meeskonnatöö on parim viis eesmärgini jõudmiseks. Selleks, et abi oleks alati ühe hiireklõpsu kaugusel, olen õpetajatele loonud juurdepääsu e-toele, mis asub aadressil http://koolielu.edu.ee/oppetipp/eope. html Sealt leiab õpetaja kiiresti vajalikud kasutusjuhendid ja kiire tee e-õppe keskkondade juurde. E-õppe keskkondadest kasutame esialgu õppetööks VIKOt, sest alguseks on see kõige lihtsam võimalus e-õppe rakendamiseks nii õpetajale kui ka õpilasele. Projekti raames aga loome e-kursuseid juba IVAsse ja Moodlesse. E-õpe ei ole mitte pelgalt ainult e-keskkonna kasutamine, vaid kaasaegse tehnoloogia kasutamine õppetöös. Selleks, et aineõpetajad saaksid oma ainetunde ka arvutiklassis läbi viia, koostan iga uue tsükli alguses arvutiklassi kasutamise graafiku, selleks et aineõpetajad saaksid paremini oma tööd planeerida. Tiigrihüppe SA-ga on meie koolil sõlmitud koostööleping, mille käigus maakondliku koolituskeskusena hakkame korraldama täiendkoolituskursuseid Digitiiger. See on uus innovatiivseid õppemeetodeid ja vahendeid siduv täiendkoolituskursus üldainete õpetajate. Lähemalt saab selle kursuse kohta lugeda aadressilt http://www.htk.tlu.ee/digitiiger Projekti edukaks kulgemiseks varustas Tiigrihüppe SA kooli puutetahvli, sülearvuti ja projektoriga, mis on paigaldatud samasse arvutiklassi, kus on õpetajatel võimalik ainetunde läbi viia, kasutades kaasaegseid IKT vahendeid. Olen õnnelik haridustehnoloog, sest minu ümber on uuendusmeelsed ja aktiivsed õpetajad ning igati toetav kooli juhtkond, kellega on rõõm koostööd teha ja e-õpet arendada.
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
|
E-õppe kujunemislugu Eesti Hotellija Turismimajanduse Erakooli näitel ■ Intervjuu Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli direktori Sirje Rekkoriga viis läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Herki Sula Kas Teile meenub mõni tööpäev, mil Te ei kasutanud kordagi arvutit? Ikka meenub. Siis, kui tööasjus koolist eemal oldud – konverentsidel, lähetustel, esindusüritustel. Koolis oma töökohal olles avan aga arvuti esimese asjana kohe tööle asudes. Kas olete ise mõnel e-kursusel õppijana osalenud? Kas võiksite sellest kogemusest pisut rääkida? Olen osalenud kolmel e-kursusel: ühel e-õppe üldisel kursusel doktoriõppe raames. See oli Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskursus, vist 2004. aastal, kus tuutoriks oli Karin Ruul. Siis olin veel nii roheline, et ei saanud asjale suurt pihta. Kõik tundus nii keeruline, videokonverentsid Tartu ja Tallinna vahel olid tehniliste raskuste tõttu väga lünklikud jne. 2005. aastal olin õppijaks kahel Tartu Ülikooli e-õppe kursusel: e-kursuse õpidisain (2 AP); veebipõhise õppe tuutorite koolituskursus (1,5 AP). Sain mõlemad kursused edukalt läbitud ja minule meeldis e-õppimine väga. Nautisin Tartu Ülikooli kursuste tuutori, Lehti Pilti tööd ja väga põnev oli sellisel moel õppida: kaaslastelt õppida, ise õppematerjale läbi töötada, õppeülesandeid teha ja tuutorilt õppida. Kuna olen natuke omamoodi elurütmiga, armastan töötada hommikuti väga vara, siis oli tohutu mõnus pühapäeva varahommikul oma õppetööga tegeleda. Teie koolil on e-õppe võimaluste kasutamisel juba mitmeaastane kogemus. Kuidas e-õpe EHTEsse jõudis? Võlusõna WebCT kuulsin juba 1999. aastal Mart Laanpere haridustehnoloogia kursusel, kus sain tookord seda õpikeskkonda ka veidike näppida ja asi hakkas huvitama. Sain kohe aru, et eõppes peitub tohutu potentsiaal. Mart Laanpere järgmisel kursusel mõni aasta hiljem kuulsin juba IVA-st ja õppisin seda kasutama. Niipea, kui koolijuhiks sain, hakkasin ka oma koolis e-õppe asja tasapisi ajama. Leidus nii mõnigi kolleeg, kes kaasa mõtles, õnnelike asjaolude kokkusattumisel on üks kolleeg, Margit Konno ka IT alal magistrikraadiga ja seeläbi ka arengutega kursis. Teine asjatundlik infotehnoloogist kolleeg võttis tehnilised probleemid oma mureks ja nii see algaski. Nii et innovatiivsed töötajad on ilmselt olnud see liikumapanev jõud.
|
Millest te e-õppega tegelemisel alustasite? Millised olid alustades õpetajate meeleolud ja ettekujutused? Kuhu te olete tänaseks jõudnud? Millised on edasised arenguvajadused? Alustasime sellest, et tõime sisse IVA, tegime mitu koolitust kolleegidele. Meeleolu oli positiivne. Osad õppejõud hakkasid kohe aktiivselt asjaga peale ja vormindasid oma õppematerjalid e-õppe keskkonnale sobilikuks. Osad olid küll väga positiivsed, kuid ajapuudusel asusid asja juurde hiljem. Oli ka kahtlejaid. Kahtlusi tekitas peamiselt ajakulu, e-õppe rahaline külg jne. Tänaseks julgen arvata, et meil enam kahtlejaid ei ole. Oleme jõudnud selleni, et EHTE-l on e-õppe strateegia ja tööplaan. Meil on haridustehnoloog ja tehnoloogilise toe spetsialist, kes e-õpet toetavad. Meil on oma e-õppe platvorm IVA, mida kõik õppurid ja suur osa õppejõude kasutab. Sel õppeaastal on meil umbes 30 kursust suuremas või väiksemas mahus e-õppe keskkonnas. Osaleme aktiivselt e-kutsekooli turismi, majutuse ja toitlustuse võrgustiku tegevuses. Tegutseme projekti raames esimeste kursuste ja õpiobjektide väljatöötamisega. Võime öelda, et oleme päris tõhusalt edenenud, kuid edasi on veel pikk tee minna. Kas e-õpe teeb EHTEt tugevamaks? Loomulikult teeb. Siinkohal peaksin kõik e-õppe tugevused üles lugema, mis ka e-õpet kasutava kooli tugevusteks saavad. See tuleks aga päris pikk jutt. Kuna meie õppijad on täiskasvanud, enamikus tööl käivad inimesed, siis kõige suurem trump on alternatiivide pakkumine ja paindlikkus, mida e-õpe võimaldab. Kuna meie kooli põhiväärtusteks on muuhulgas õppijakesksus ja paindlikkus, samuti koostöö, siis arvan, et e-õpe aitab neid põhiväärtusi järgida. Milline on EHTE õppija? Kui kerge või raske on Teie jaoks õpikeskkonna kohandamine just nende õppijate erisustest ja vajadustest lähtudes? EHTE õppija on täiskasvanud, väljakujunenud isiksus. Ta loob endale võimaluse õppida (tasuda õppemaksu, katta muud õppega seotud kulud) tavaliselt ise, töötades samal ajal erialasel tööl. Kuna ta tasub oma õppimise eest, on ta väga nõudlik kooli,
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
õppetöö korralduse ja õppejõudude suhtes. Ta ühitab õppimise tööga ja vajab seetõttu sageli paindlikke võimalusi õppimiseks. E-õppe keskkond on meie õppijatele igati sobiv. E-õppe rakendamise ja e-kursuste loomise juures pean kõige olulisemaks õppijakesksust ja lähtumist õpitulemustest. Olulisim on see, kes on õppija ja kuhu me õppega peame välja jõudma. Siis saab juba määratleda teed ja viisid, kuidas sihini jõuda. E-õppe rakendamine on end igati õigustanud, kui planeeritud õpitulemused on saavutatud. Kõik õppekeskkonnad, sealhulgas ka e-õppekeskkonnad, samuti õppemeetodid on selle eesmärgi teenistuses. e-VÕTI projekti kodulehel seisab: “Kvaliteetne kutse- ja rakenduskõrgharidus on üheks parimaks võimaluseks iga inimese ja regiooni läbilöögivõime tugevdamisel. Inimese konkurentsivõime ja arengu tagab kättesaadav kvaliteetne kutse- ja rakenduskõrgharidussüsteem.” Kuidas seostaksite neid sõnu oma koolis toimunud arengutega? Kas olete teie koolis õppijate hulgas juba täheldanud, et seoses e-õppe võimaluste rakendamisega on nende läbilöögivõime ja arenguvõimalused uue mõõtme saanud? Sellised protsessid on pika vinnaga. Me pole ka sellealaseid uuringuid veel teinud. Kui need, kes eõppega alustasid, järgmisel 2007. aastal kooli lõpetavad, siis on aeg esimesi tibusid lugeda (EHTEs korraldatakse kolmandat aastat vastuvõtukatseid IVA-s). e-VÕTI projekt on kestnud ligikaudu aasta. EHTE on erakool, kas sellest tulenevalt on olnud ka takistusi või ehk hoopis eeliseid e-õppe “rindel” ja konsortsiumi ning projekti töös osalemisel? Projektis osalemine on meile siiani positiivne olnud. Kuna oleme ise aktiivsed olnud ja end asjadega kursis hoidnud, tundub kõik praegu hästi kulgevat. Tegevusi on selle konkreetse projekti raames olnud, tulemusi tuleb aga sügiseni, esimete kursuste valmimiseni oodata. Siis saab objektiivemaid hinnanguid anda. Eelmisel aastal koolitasime projekti abil mitut kolleegi, ka praegu on üle kümne meie õppejõu koolitumas. See on
äärmiselt positiivne. Ja mitmed õppejõud on koos kolleegidega teistest koolidest asunud e-kursusi välja töötama. Ka see on väga positiivne. Kui palju teie kooli õpetajatest kasutab e-õppe võimalusi? Kuidas olete selle tulemuseni jõudnud? Millised on edasised arenguvajadused? Hinnanguliselt kolmveerand õpetajatest kasutavad e-õppe võimalusi. Tulemusteni jõudmise peamiseks teeks on koolitused, mis võimaldavad e-õppe võimalusi ja tulevikuperspektiivi näha. Ja muidugi eeskuju või eestvedamine, nagu nüüd tavaks öelda. Edasi on veel pikk tee minna. Üks meie kooli jaoks avastamata maa on e-õppe kasutamine täiendkoolituses. Kursuste väljatöötamise ja rakendamise oskused vajavad ka kindlasti arendamist. Kas olete ka ise e-õppejõuna tegev? Millist tuge isiklikult ühelt õpikeskkonnalt arvutipõhise õppe puhul ootate? Olen ise turunduse ja klienditeeninduse õppejõud ja e-õppe keskkonda kasutan kolmandat aastat. E-õppe keskkond peaks mul võimaldama rakendada metoodikat, mida õpieesmärkide saavutamiseks vajaliku leian olevat. Kas Teie arvates on võimalik kutse- ja rakenduskõrgharidust täielikult e-õppesse üle viia? Kindlasti mitte kõikides valdkondades. Teeninduse valdkonnas, kus interaktiivsus teenidusprotsessis väga oluline, peaks osa õppest kindlasti kontaktõpe olema. Ja söögitegemist, juuste lõikamist, masseerimist jne ka arvuti kaudu selgeks ei saa. Mõne oskuse puhul tuleb vana head meister-selli süsteemi rakendada. Kuidas suhtute müüti õpetajate hirmust, et e-õppe rakendumisega väheneb vajadus õpetajate järele ja paljud kaotavad töö - neid lihtsalt ei vajata enam ja saadetakse minema? Olen selliseid seisukohti kuulnud. Asjatu hirm - see on minu arvamus. Kartmine siin kuhugi ei vii, pigem ettepoole vaatamine ja tulevikuks valmistumine. Kohanemine uute arengutega ja valmisolek muutusteks on niikuinii meie kiiresti muutuvas maailmas võlusõnad.
Eesti e-Kutsekooli uudised Kerli Kusnets, e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht
26. mail toimus Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses Eesti e-Kutsekooli ESF projekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides” (e-VÕTI) raames aruandluse koosolek, kus Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus (INNOVE) esindaja Maarja Parve ning e-Õppe Arenduskeskuse esindajad Ene Tammeoru, Kerli Kusnets ja Kristi Kadaja tutvustasid ESF projektidega seotud nõudeid ning vastasid muudele aruandlusega seotud küsimustele, mis kutsekoolides on esile kerkinud. Aruandluse koosoleku päevakava ja materjalidega saab tutvuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/e-voti/ seminarid/koosolek 31. mail toimus Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide koolituspäev Nelijärve Puhkekeskuses. Tiheda õppepäeva jooksul räägiti täpsemalt e-kursuste õpidisainist, sisutootmise kvaliteedinõuetest ja haridustehnoloogiast. Koolituse raames oli üheks eesmärgiks kaardistada haridustehnoloogide teadmised ja oskused ning panna kokku esimene kavand haridustehnoloogiaalasest koolitusprogrammist. Loe täpsemalt: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/seminarid/ htkoolitus 1.-2. juunil toimus Eesti e-Kutsekooli projekti e-VÕTI seminar Nelijärve puhkekeskuses. Seminaril tutvustati projekti 2006. aasta tegevuskava ja seni saavutatud tulemusi, samuti anti ülevaade Creative Commonsi (http:// creativecommons.galerii.ee) litsentsi põhimõtetest ja e-kursuste sisu väljatöötamise metoodilistest lähtekohtadest. Seminari raames kohtusid samuti e-Kutsekooli temaatiliste võrgustike töörühmad edasiste koostööplaanide tegemiseks. Loe täpsemalt: http://portaal. e-uni.ee/e-voti/seminarid/seminar1 Esimesel poolaastal jätkus e-VÕTI projekti raames regionaalsete e-õppe teabepäevade korraldamine. Kokku toimusid e-õppe teabepäevad üheksas Eesti e-Kutsekooli liikmeskoolis: Võrumaa Kutsehariduskeskuses (10.02); Tartu Kutsehariduskeskuses (24.03); Kuressaare Ametikoolis (28.03); Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (11.04); Sisekaitseakadeemias (18.04); Tallinna Majanduskoolis (21.04); Paide Kutsekeskkoolis (25.04); Rakvere Kutsekeskkoolis (19.05) ja Narva Kutseõppekeskuses (23.05). Loe teabepäevade kohta täpsemalt ja tutvu e-õppe materjalidega aadressil: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/tugi/teabepaevad e-VÕTI projekti tegemistega saate tutvuda koduleheküljel: http://portaal. e-uni.ee/e-voti
TUMATO temaatiline võrgustik – kuidas see kõik algas ■ Margit Konno Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli haridustehnoloog TUMATO temaatilise võrgustiku koordinaator e-VÕTI projektis E-õppe tulekuga kutseõppeasutustesse hakati rääkima ka temaatilistest võrgustikest. Tekkis palju erinevaid küsimusi. Mida need võrgustikud endast kujutavad ja kas tegemist on jälle mingu uue väljamõeldise või uuendusega? Kui lugeda erinevaid temaatiliste võrgustike mõistete seletusi, siis selgub, et tegelikult ei ole välja mõeldud midagi uut, vaid teada-tuntud vana on hakatud nimetama uue nimega. Turismi, majutamise ja toitlustamise koolitusala arendamisest huvitatud koostöövalmidusega inimeste ring on tegelikult aastate jooksul juba välja kujunenud ja ühiste eesmärkide nimel tegutsetakse üle kümne aasta. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) kutsehariduse osakonna peaeksperdi Ülle Parbo eestvedamisel on õpetajatele korraldatud palju erialaseid koolitusi, organiseeritud on kutsevõistlusi õpilastele, arendatud on õppekavasid, töötatud välja õppekirjandust ning tehtud koostööd tööandjatega koolide lõpueksamite ühitamiseks kutseeksamitega. Paljud õpetajad osalevad erinevate kutsestandardite väljatöötamise töörühmades. Kõike seda tehakse õppe kvaliteedi parendamise eesmärgil, et koolidel oleks võimalik õppijatele pakkuda üha paremat ettevalmistust tulevaseks tööeluks. Aastate jooksul on osaletud koostöös mitmetes erinevates projektides. Hetkel on käimas ESF projekt “Kutseõppeasutuste õppekavade arendamine”, mida koordineerib REKK. Projekti “E–õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides” (e-VÕTI) käivitumisega ja e-õppe tulekuga koolidesse on hakatud kavandama e-kursuste väljatöötamist ja õpiobjektide loomist. Kutse- ja rakenduskõrgkoolide koostöö algatamiseks, lihtsustamiseks ja toetamiseks on loodud e-VÕTI projekti raames kolmteist temaatilist võrgustikku. Turismi, majutuse ja toitlustuse koolitusala õpetajad on enda jaoks sõnastanud,
mida mõistetakse temaatilise võrgustiku all e‑VÕTI projekti raames. Turismi, majutamise ja toitlustamise võrgustik (TUMATO) on turismi, majutuse ja toitlustuse koolitusalade arendamisest huvitatud inimeste kogukond, kus koostöös toodetakse e-kursuseid ja luuakse õpiobjekte õppetöö kvaliteedi tõstmiseks. TUMATO võrgustiku töös osalevad erinevate kutseõppeasutuste õpetajad üle kogu Eesti – Võrumaalt, Saaremaalt, Pärnumaalt, Kesk- ja PõhjaEestist ja teistest regioonidest. TUMATO võrgustiku edukal käivitumisel on olulist rolli etendanud asjaolu, et e-õppe arendamisse on kaasatud suurem osa koolitusala arendamisega varem seotud olnud õpetajatest. See näitab, kui oluline on arvestada sellega, mida ja kuidas on varem antud koolitusalal tehtud ja kes on need mitmete projektide raames koostööd teinud aktiivsed õpetajad. Muidugi ei välistata siin uute õpetajate kaasamist võimalikult paljudest kutseõppeasutustest ja rakenduskõrgkoolidest, kus õpetatakse sarnase õppekava alusel. Eriti oluline on õpetajate lai kandepind just e-kursuste väljatöötamisel, mis võimaldab ühtlustada õpetuse sisusid, tagades parema kvaliteedi ja rakendatavuse võimalikult paljudes koolides. E-õppe sisude väljatöötamise raames on TUMATO võrgustikus korraldatud kolm koosolekut. Esimesel võrgustiku koosolekul tutvustati e-VÕTI projekti ja selle eesmärke võrgustiku liikmetele, sealhulgas REKK-i kutsehariduse osakonna peaeksperdile Ülle Parbole, mille tulemusel otsustati hakata tegema koostööd koolitusala arendamisel. Loodame, et koostöö on sedavõrd mitmekülgne ning tõhus, et võrgustiku töö jätkub ka pärast e-VÕTI projekti lõppemist. Kõikidel koosolekutel on arutatud koostöövõimalusi e-kursuste väljatöötamisel. Arutlused leidsid aset juba enne koolidepoolset e-kursuste taotluste esitamist, mis võimaldas TUMATO
võrgustikul taotlused esitada ühiselt ja koordineeritult. TUMATO võrgustiku koostöö tõhustamiseks osaleb ligi kakskümmend võrgustiku liiget e-Õppe Arenduskeskuse koolitusel “E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad”. Kursusel koos õppides on avanenud võimalus üksteisega paremini tuttavaks saada, arutleda erialastel teemadel ja kavandada koostööd loodavate ekursuste raames. E-VÕTI projekti abil koolidesse tööle võetud haridustehnoloogid on aidanud õpetajatel tundma õppida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erinevaid võimalusi ja vahendeid, mis on andnud hea panuse TUMATO võrgustiku koostöö arendamisele. IKT võimaluste kasutamine on andnud uusi efektiivseid võimalusi koostööks: võimaldades paaritunniseid koosolekuid pidada töökohalt lahkumata, hoides kokku kõikide osalejate tööaega. TUMATO võrgustiku koosolekuid on peetud nii Skype kui ka Sanako foorumit kasutades. Koosolekutel on aktiivseid osalejaid olnud nii Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Kehtnast. Siinkohal on oluline märkida, et nii e-õppe sisude väljatöötamisel kui ka temaatiliste võrgustike töös osalemisel on õpetajatele väga oluline haridustehnoloogide tugi. On meeldiv tõdeda, et õpetajad erinevatest kutseõppeasutustest ja rakenduskõrgkoolidest teevad koostööd õppekavade loomisel ja arendamisel, koolituste korraldamisel, õppesisude väljatöötamisel eesmärgiga tõsta õppetöö kvaliteeti ja muuta kutseharidus atraktiivsemaks. Temaatilised võrgustikud, mille eesmärk ei ole ainult e-õppe sisu väljatöötamine, on kindlasti jätkusuutlikumad ka edaspidi. Koostöö Eesti kutsehariduses viib meid edasi suurte sammudega. Need, kes otsustavad üksi edasi liikuda, peavad tõenäoliselt leppima mahajääja rolliga. Koostööst võidame me kõik ja loodan, et kes pole täna veel ühegi temaatilise võrgustiku liige, on seda juba homme.
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
|
e-uni E-õppealased uudised maailmas Airin Sulg, Estonian Business Schooli haridustehnoloog Imbi Väli, Akadeemia Nord haridustehnoloog
www.-e-uni.ee
E-õppes ei ole midagi erilist ega uut ■ Rein Kikerpill Infotehnoloogia Kolledži õppekonsultant IT Kolledži külalisõppejõud, professor Tanel Tammet arvab, et e-õpet peab tava- ehk auditoorse õppega võrreldes eriliseks või innovatiivseks vaid põlvkond, kes pole arvuti taga üles kasvanud – kõrgkooli õppejõud ja administratsioon. Kõigepealt pean tunnistama, et Tanel Tammetiga vesteldes otsustasin e-õppe temaatikale vastavalt kasutada tehnoloogiavahendeid – paberi ja pastakaga märkmeid ei teinud, lootes digitaalse helisalvestuse mugavustele. Jutuajamist kirjatükiks vormistades leidsin end sarnases olukorras ühe meie tudengiga, kes paari päeva eest üritas läbi WebCT keskkonna Tartus asuvale õppejõule eksamit teha. Tudengi kolmetunnine töö sai kiire ja ootamatu lõpu – internetiühendus katkes. Minu diktofon aga arvas, et vestlusest Tammetiga pole vaja salvestada rohkemat kui 2 minutit ja 46 sekundit. Tudeng lõpetas oma eksami e-postitsi, mina kasutan ajakirjanduse head tava ja panen salvestuse puudumisel Tanel Tammeti suhu kõik selle, mida sealt kuulvat arvasin. Mis see e-õpe on? E-õpe on nagu rahva tahe – kõik, alates poliitikutest ja lõpetades igat sorti ametnikega, teavad täpselt, mida rahvas tahab ja mis on rahvale hea. Ainult et need teadmised kipuvad olema vastuolulised ja teisi välistavad. E-õpe on midagi sarnast – eemalt vaadates ja sellest rääkides on justkui selge, millest jutt käib. Hakkad aga küsimusi esitama ja detailidesse süüvima, siis selgub, et igaühel on oma e – mõnel suur ja mõnel väike – ühiskondlikku lepet e osas ei ole. “Ma arvan ka, et kui öeldakse e-õpe, siis mõtlevad inimesed kardinaalselt erinevaid asju. Ja seda ei olegi mõtet püüda defineerida, see sõna ongi hägusa tähendusväljaga. See sõna ütleb meile lihtsalt, et õppeprotsessis on mingil moel sees infotehnoloogia,” ütleb Tammet. Tanel Tammeti arvates on e-õppega tegemist siis, kui loengumaterjalid on struktureeritult internetis koos linkidega lisamaterjalidele, kirjandusele ja kõigele vajaminevale (tähtajad, ülesanded jms). E-õpe on pigem tudengi ja õppejõu dialoogi käigus täiendatav loengukonspekt, mitte õpiku ühepoolne diktaat. Tammet näeb e-õpet kui üht komponenti aine õpetamisel, millel on auditoorset õpet toetav ja abistav, aga mitte asendav funktsioon. Aine õpetamist 100% virtuaalis, ilma et õppejõud tudengitega reaalis kohtuks, ta ette ei kujuta. Kogu õppekava internetipõhiseks muutmine, et õppuril oleks võimalik diplomini jõuda auditoorses töös osalemata, Tammeti arusaamadega kokku ei käi. “Soliidsed kõrgkoolid nii ei tee,” jääb Tammet endale kindlaks ka siis, kui üritan teda
|
Austraalia e-õppe traditsioone appi võttes veenda sellise praktika võimalikkuses. “Kuna arvuti vahendusel ei ole võimalik olla kindel selles, kes sulle eksamit teeb või ülesandeid lahendab, siis ei saa e-diplom olla sama usaldusväärne kui traditsioonilisel teel saadu – alati jääb kahtlus, et diplom on ostetud.” Kes on e-õppejõud? Kui sean Tanel Tammeti sundvaliku ette, küsides: kas eõppejõud on pigem innovaatiline aktivist või laisavõitu, suhtlemispeetusega erak, keskendub Tanel sõnale “laisk” ja asub tõestama, et e-õpet ei saa läbi viia laisk inimene. Tanel Tammet väidab, et kui ma endiselt sean eesmärgiks 100%-lise e-õppe, siis saab selle teoks teha ainult väga virk ja üliandekas inimene. Sellise ainekursuse koostamine, kus tudeng saab kõik vajaliku vaid arvuti vahendusel, eeldab õpikukirjutamise oskust. Kvaliteetse e-kursuse loomine nõuab rohkem tööd kui auditoorne loengusari. Samuti on raske ette näha ja vastata kõikidele õppureil tekkivatele küsimustele – auditooriumis saab vastata korraga kogu kuulajaskonna küsimustele, virtuaalis tuleb rohkem tööd teha iga tudengiga eraldi, mis nõuab rohkem aega. Oma sõnul on Tammet siiski e-teel aineid ka õpetanud – ühele-kahele tudengile korraga ning aine õpetamise käigus on ikka reaalseid kohtumisi ka toimunud, ka siis, kui suurem osa juhendamisest e-postitsi toimus. Tervele grupile üliõpilastele e-kursuse koostamist ja õppe läbiviimist ei pea Tammet enda puhul võimalikuks: “Ma olen selleks liiga mugav ja mul ei ole aega ka - kui oleks, kirjutaksin pigem õpiku. Aine konspekt ja lingid lisamaterjalidele on mul niikuinii wikipedia mootorit kasutades aine kodulehel olemas – sellest piisab täielikult.” Kuidas võtab e-õppe vastu üliõpilane? “Vähimagi erutuseta. Selles ei ole teismeliseeast alates arvutit kasutanud inimeste jaoks mitte mingit erilist sära ega aurat – materjali lugemine internetist raamatute kaasastassimise asemel on loomulik.” Tanel Tammet arvab, et erutust tekitab e-õpe vaid neis, kes arvutit kasutama õppinud küpsemas eas. Õppejõudude jaoks võib internetiõpe olla uus ja põnev, aga vaevalt, et üliõpilane selles midagi erilist näeb. Üliõpilase jaoks oleks eriline hoopis see, kui tal tuleks loenguisse õpikuid kaasa tassida ja arvuti oleks õppeprotsessist kõrvale jäetud. Üleüldse tuleks e-õppe osas jätta õppejõudude survestamine ja lasta asjadel edeneda oma rada – kes ja mis osas on valmis tehnoloogiavahendeid kasutama, see seda ka oma oskustele vastavalt teeb. Kampaania korras tegutsemisega kaasneb oht kogu see värk lihtsalt e-sse keerata.
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
WebCT uudiskiri, aprill 2006: Uudiskirjas kirjutatakse uuest portfooliovõimalusest WebCTs. Matthew Pittinsky (Blackboard Inc.) põhjendab oma artiklis WebCT ja Blackboardi ühinemist. Samuti leiab uudiskirjast kokkuvõtte WebCT viiendast iga-aastasest Euroopa konverentsist Edinburghis. http://booboo.webct.com/newsletter/ 04_2006.html EADTU uudiskiri, aprill 2006: Uudiskirjas räägitakse lähemalt EADTU 2006. aasta konverentsist, mis toimub Tallinnas 23. ja 24. novembril. Samuti saab lugeda Euroopa projektidest (E-Move, E-xcellence, ODLAC, E2ngineering, e-Taster), mida koordineerib EADTU. http://www.eadtu.nl/files/infoletter2006/ EADTU_Infoletter_April_2006.pdf Uudiseid Oslost: Kuidas Norras jälgitakse programmi abil e-õppe sisutootmist? Norras toimiv Mohvie teatas oma “100% eLearning Content Tracking Guarantee” programmist. Milleks programm mõeldud on ja kuidas töötab, loe e-õppe uudiskirjast Checkpoint eLearning: http://www.checkpoint-elearning. com/article/2549.html Euroopa Komisjoni algatas konkursi “ICT: Making a difference in everyday learning” (Igapäevase õppe muutumine IKT abil). Konkursile saab kirjutada oma kogemustest selle kohta, kuidas IKT vahendite kasutamine on mõjutanud ja muutnud tavaõppe protsessi. Konkurss on avatud 16. juulini 2006. Konkursi auhinnaks on pihuarvuti (PDA). Täpsem info ja tingimused: http://www.elearningeuropa.info/index. php?page=doc&doc_id=7760&doclng=6& menuzone=0&focus=1 European e-skills Conference in Thessaloniki: Towards a long-term e-skills agenda. Euroopa e-oskuste konverents toimub 5.-6. oktoobril 2006. Kreekas, Thessalonikis. Konverentsi tulemusi kasutatakse pikaajalise strateegia väljatöötamiseks Euroopas, tagamaks sellega elanikkonna ja tööjõu ettevalmistamist vajalike e-alasete oskuste näol. Konverentsi korraldavad Euroopa Komisjon ja Cedefop koostöös juhtivate IT firmadega. Täpsem info ja registreerimine: http://www.elearningeuropa.info/ index.php?page=doc&doc_id=7770& doclng=6&menuzone=3&focus=1 Information Society for all – eInclusion Conference and informal Meeting of Ministers. E-alane konverents “Infoühiskond kõigile” ja EL ministrite informaalne kohtumine toimub 11.-13. juunil 2006. aastal Riias. Kõrgetasemelise konverentsi ja teemakohase näituse “ICT for inclusive society” korraldajateks on Euroopa Komisjon, EL eesistujamaa Austria ning Läti valitsus. Konverentsist lähemalt: http://eu2006.bmsg.gv.at/cms/eu2006EN/ liste.html?channel=CH0631
✁
TÖ ÖL EHT NR. 01
Programmi eXe kasutamine sisupakettide loomisel
✁
■ Triin Marandi Tartu Ülikooli haridustehnoloog
Sisupaketid
Programm eXe
Sisupakett koosneb reeglina mitmest eraldi leheküljest, mis on omavahel hüperteksti (linkide, viidete) abil seostatavad ja moodustavad ühtse terviku. Materjalide struktuur sõltub eelkõige eesmärkidest: kas need on mõeldud üldise info edastamiseks või hoopis õpilastele iseseisvaks õppimiseks, on need uue materjali esitamiseks, lisamaterjal teema illustreerimiseks või teadmiste kontrollimiseks (enesekontrolliks). Enamasti sisaldavad sisupaketid järgmisi osi: • avaleht: pealkiri, teema nimetus, sihtgrupp, vajadusel andmeid autori kohta (nimi, aasta, kontaktandmed), eesmärgid, vajalikud eeltingimused • sisukord: teemade loetelu, millest on võimalik liikuda otse vastavale leheküljele • sisu: õppematerjalid, viited teistele teemakohastele veebilehekülgedele, lisafailidele, viiteid kasutatud algmaterjalidele jne.
Programm eXe on mõeldud mugavaks sisupakettide koostamiseks. Valmis materjale saab eksportida IMS ja SCORM pakettidena ning importida neid õpikeskkondadesse (näiteks Moodle - SCORM, WebCT - IMS) või salvestada lihtsalt veebilehekülgedena ja kasutada internetis ka ilma õpikeskkonnata.
Oluline, et sisulehekülgedelt oleks alati võimalus tulla tagasi sisukorda või teistele olulistele lehekülgedele. Kuna ei saa eeldada, et õppija kasutab navigeerimiseks veebilehitsemise programmi nuppe, on otstarbekas kogu navigeerimine dubleerida linkidega. Kui materjalis on lingid teistele internetis paiknevatele lehekülgedele, võiksid need avaneda eraldi veebilehitseja aknasse või freimi (paneeli) - siis jääb alati algne õppematerjal avatuks ning väheneb võimalus internetti ära eksida.
Programmi ülamenüüs on järgmised võimalused: • Fail - saate avada uue või olemasoleva sisupaketi (elp-laiendiga), salvestada tervet sisupaketti ning seda eksportida kas standarditele vastavalt või tavalisteks veebilehekülgedeks. • Vahendid - saate toimetada paketti lisatud e-vahendeid (iDevices) ning valida sobiva töökeele (Eelistused - näiteks Eesti). • Stiilid - saate pakutud kujunduse mallide hulgast valida meelepärase ja seda sujuvalt paketi toimetamise ajal muuta. • Uuenda - näitab teile viimati salvestatud muudatusi sisupaketis
Sisupakette peaks üles ehitama nagu ikka õppematerjalidel: meenutusi eelnevalt õpitust (mis seostub uue teemaga); uus materjal illustratsioonidega ning selle vahele esitatavad küsimused ja ülesanded õpitava kinnistamiseks. Eraldi võib kontrollimisvahendina siduda materjalidega eFormulari küsitluse või HotPotatoes-ga koostatud ülesanded. Üks võimalikke sisupaketi struktureerimise mudeleid on nn. SCATE mudel: • Scope – sissejuhatus, eesmärgid, eeltingimused (nõuded) • Content– õppematerjalid (tekst, audio, video, graafika) • Activity – ülesanded • Thinking – reflekteerimine, arutlemine • Extra – lisamaterjalid
✁
Rowntree (1990) poolt välja toodud olulised sisupaketi komponendid kattuvad suures osas SCATE mudeliga: • pealkiri • õpieesmärgid • sissejuhatus • alapealkirjad • kokkuvõte • näited • rõhutatud tähtsad aspektid (terminid, definitsioonid) • visuaalsed abivahendid - illustratsioonid • teksti integreeritud küsimused ja mõtlemisülesanded • lisamaterjalide viited • kordamisküsimused
eXe kasutamiseks tuleb see esmalt enda arvutisse salvestada ning installeerida. Aadressilt http://exelearning.org saate iga kuu programmi uuendatud verisooni. Viimased versioonid on ka juba eestikeelsed. Sobiva töökeele saate valida ülamenüüst Vahendid – Eelistused. Programmi käivitamisel avaneb kaks akent: Mozilla Firefox, milles saate sisupaketti luua ja mustal taustal eXe programmi aken, mis peab olema Mozillaga töötamise ajal avatud, kuid mida reaalselt pakettide loomiseks ei kasutata.
Kui olete sisupaketi toimetamise lõpetanud, salvestage see kindlasti eXe formaati (elp-laiendiga) - seda faili saate edaspidi muuta ja parandada! Ülamenüü all on: • Lisa lehekülg - loob uue tühja lehe olemasoleva ning hiirega aktiveeritud (klikkige!) lehekülje alla. • Kustuta - kustutab hiirega aktiveeritud lehekülje. • Muuda nimi - võimaldab muuta hiirega aktiveeritud lehekülje nime. Sama saab teha ka lehekülje nimel 2 korda klikkides. E-vahendite valiku kohal on noolekujulised nupud. Nende abil saate muuta lehekülgede järjekorda ning taandust (viia eelmise lehekülje alaleheküljeks). Iga leheküljele lisatava e-vahendi peate eraldi salvestama - klikkima vahendi toimetamise akna all rohelisel linnukesel. Samas saate vahendit kustutada (prügikast), liigutada teisele leheküljele või sama lehekülje piires (nool). Programm eXe võimaldab teil lisada sisupaketile 19 vahendit (esitatakse tähestikulises järjekorras). Kuigi need vahendid on konkreetsete nimetustega, võib neid kasutada ka teistel eesmärkidel. Näiteks saab Vaba teksti vahendiga esitada kõik tekstipõhised materjalid – ülesannete kirjeldused, lugemismaterjalid, ülesanded jne. Küll aga on igal vahendil oma ikoon, mida te ise määrata ja muuta ei saa.
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
✁ ✁
eXe vahenditeks on: • Eelteadmised - tekstilahter terve paketi või ka lehekülje vajalike eelteadmiste või tehniliste tingimuste esitamiseks. • Eesmärgid – tekstilahter terve paketi või ka lehekülje eesmärkide esitamiseks. • Flash tekstiga – saate teksti sisse lisada flashi formaadis (swf) videofaili. • Flash video – ainult video esitamiseks (swf). • Image Magnifier – pildi suurendamise vahend. • Juhtumi kirjeldus – spetsiaalsete tekstilahtritega vahend juhtumianalüüsiks. • Lugemine – lugemisülesande esitamiseks. • Manus – leheküljele faili lisamiseks. • Mõtisklus – reflekteerimisülesanne. • Pildigalerii – paljude piltide esitamiseks ühel leheküljel. • Pilt tekstiga – pildi ja teksti koos esitamiseks. Pilt saab paikneda teksti sees paremas või vasakus servas. • SCORM Test – valikvastustega test, kus õppijale näidatakse tema tulemust protsentides. Tulemusi ei salvestata ja õpetajal pole võimalik neid tulemusi jälgida. • Täida lüngad – lünktekst, kuhu saab sisestada (kopeerida) teksti ja muuta osa tekstis olevatest sõnadest lünkadeks. Lünkade täitmist kontrollib arvuti, kuid tulemusi ei salvestata. • Tegevus – õpijuhise, ülesandekirjelduse lisamiseks. • Tõene/Väär küsimus – enesekontrolliks mõeldud küsimus koos õpetaja poolt lisatud kommentaaride lugemise võimalusega.
• Vaba tekst – põhivahend tekstiliste materjalide esitamiseks. • Valikvastustega küsimus – arvuti poolt kontrollitav küsimus koos õpetaja poolt sisestatud kommentaaridega. Punkte ei loeta ja tulemusi ei salvestata. • Väline veebileht – avab sisestatud internetiaadressil asuva veebilehe otse lehekülje sisse etteantud suurusega aknas. • Wikipedia artikkel – avab lehekülje sisse Wikipedia artikli, mida õpetaja eraldi toimetada ei saa, kuid õppija saab sealt hüperlinkide abil edasi liikuda.
Sisupakettide publitseerimine Kui programmis eXe eksportida pakett veebilehekülgedena, luuakse teie poolt näidatud kausta uus kaust, ning salvestatakse terve hulk faile: html-laiendiga tekstifailid, pildi- ja videofailid, stiilifailid jne. Paketi kasutamiseks õpikeskkonnas peaksite terve kausta kokku pakkima, õpikeskkonda viima ning seal uuesti lahti pakkima. Teie pakett avaneb failist nimega index.html. Kui soovite sisupaketti lihtsalt läbi interneti veebilehekülgedena kasutada, peaksite terve kausta serverisse tõstma. Selleks võite kasutada mõnda failide transportimise programmi (näiteks WS_FTP, mille saate enda arvutisse salvestada siit). Analoogseid programme on veelgi näiteks http://www.smartftp.com/download/ , ftp://ftp.ut.ee/pub/unix/ security/ssh/ Programmiga eXe koostatud sisupakkete saab importida erinevatesse õpikeskkondadesse. Moodle’sse lisamiseks on kaks võimalust: SCORM-paketina või veebilehekülgedena. WebCT keskkond toetab IMS standardile vastavid pakette, kuid ka sinna saab importida materjale veebilehekülgedena.
✁
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
Projektide BÖRS e-Õppe Arenduskeskuse rahvusvahelised projektid
UNIVe Nimi: Creating a network-based e-university model for the small countries in the context of e-learning in Europe Koordinaator: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, http://www.e-uni.ee Programm ja kestvus: Socrates Minerva, 10.2003-12.2005 Eelarve: 529 232 €, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab 343 997 € Link: http://www.e-uni.ee/Minerva UNIVe oli Eesti e-Ülikooli esimene rahvusvaheline projekt, mille eesmärgiks oli Euroopa parimate näidete põhjal kirjeldada konsortsiumipõhine e-ülikooli mudel. Keskenduti kuuele valdkonnale: infrastruktuur, õpetajakoolitus, kvaliteet, temaatilised võrgustikud, virtuaalne mobiilsus ja nö mittetraditsioonilised sihtgrupid. Kõik eelpool loetletud valdkonnad olid tol hetkel ka vaevalt pool aastat tegutsenud Eesti e-Ülikooli prioriteedid, seega oli projekti tegevustel ning tulemustel selgelt tuntav mõju ka selle konsortsiumi arengule. E-xcellence Nimi: Creating a standard of excellence for e–learning Koordinaator: European Association of Distance Teaching Universities http://www.eadtu.nl Programm ja kestvus: e-Learning programme, 01.2005-12.2006 Eelarve: 669 873 €, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab 470 853 € Link: http://www.eadtu.nl/e-xcellence Projekti põhiliseks väljundiks on laiapõhiline kvaliteedi hindamise raamistik, mis koosneb kvaliteedikriteeriumitest ja neid selgitavast manuaalist, kriteeriumite hindamiseks vajalikest indikaatoritest ja hindamissüsteemist.
E-õppe kohvik-klubi nurgake
MegaTrends Nimi: MegaTrends in e-Learning provision Koordinaator: NKI Distance Education http://www.nki.no/index.xsql Programm ja kestvus: Leonardo da Vinci, 1.10.2005 - 30.09.2007
Eelarve: 404 795 €, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab 303 571 € Link: http://www.nettskolen.com/in_english/megatrends/index.html Projekti eesmärgiks on identifitseerida ja analüüsida suurimaid e-õppe pakkujaid Euroopa kõrghariduses, keskendudes just kaugkoolitusprogrammidele. Edulugude ja läbikukkumiste taustal tuuakse välja läbivad tegurid, mille olemasolu aitab kaasa initsiatiivi edukale rakendamisele. “Mega” institutsiooniks kvalifitseerumiseks peab ülikoolil olema vähemalt 100 täielikult e-õppes läbitavat kursust ja 5000 õppurit nendel kursustel. EQIBELT Nimi: Education Quality Improvement by e-Learning Technology Koordinaator: University of Zagreb http://www.srce.hr/ Programm ja kestvus: Tempus, 1.09.2005 - 1.09.2008 Eelarve: 500 000 € Link: http://eqibelt.srce.hr/ Projekti eesmärgiks on arendada e-õpet Horvaatia kõrgkoolides, kaasates selleks EL-i liikmesriikide ekspertiisi. e-Õppe Arenduskeskuse panus piirdub teatud töögruppides (standardid, strateegia) osalemisega ning siinse e-õppealase arengu tutvustamise ning analüüsiga. EDU-contact Nimi: European Distance Universities Contact Koordinaator: CNED http://www.cned.fr/ Programm ja kestvus: Erasmus mundus, 1.10.2005 - 30.09.2008 Eelarve: 601 880 €, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab 300 000 € Link: http://www.educontact.net Projekti eesmärk on CNEDi olemasoleva andmebaasi ja kõnekeskuse alusel luua üleeuroopaline tsentraalne e-kursuste andmebaas. Eesti poolt on esindatud kahe ülikooli kuus kursust.
eKooli kohandamine
kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele Kohvitajad Ene ja Kerli 19. aprillil toimus järjekordne, seitsmes e-õppe kohvik-klubi, kus arutati õppeinfosüsteemi eKooli ideestikku ja eesmärke. eKooli esindajad Ene Lindemann ja Sten Soosaar rääkisid lähemalt eKooli funktsionaalsustest ja edasisest arengukavast, samuti andsid ülevaate sellest, kui suur on eKooli kasutajate maht. eKool on lihtne ja mugav internetipõhine õppeinfosüsteem, mis ühendab kõiki õppetööga seotud osapooli: koolijuhte, õpetajaid, klassijuhatajaid, õpilasi ja lapsevanemaid. Kasutades eKooli, saab õpetaja lisada päevikusse hindeid, märkusi, puudumisi ja koduseid ülesandeid ning saata teateid nii õpilastele kui vanematele. Klassijuhatajana saavad õpetajad märkida ka puudumiste põhjuseid ning panna hoolsuse ja käitumise hindeid. Lapsevanemad saavad kii-
relt ülevaate lapse hinnetest, märkustest, puudumistest ja kodustest ülesannetest ning õpilane saab jälgida oma edusamme hinnete, puudumiste ja koduste ülesannete näol. E-kool hõlmab ligi veerandi Eesti elanikkonnast ning kokku on umbes 80 000 aktiivset kasutajat. Kõige usinam õpilane vaatas oma tulemusi eKoolis ühe päeva jooksul 50 korda. Kohvik-klubis arutatu põhjal kohtusid 16. mail 2006 Eesti e-Õppe Arenduskeskuse vahendusel kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide esindajad eKooli arendajatega, et arutada eKooli kohandamist Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi liikmete vajadustele vastavaks. Koosoleku tulemusena otsustati eKooli demokasutajatena läbi viia katsetusperiood kuni 5. juunini 2006, et kaardistada konkreetselt kutseõppeasutuste
ja rakenduskõrgkoolide vajadused eKooli rakendamiseks oma koolis. 6. juunil toimub järgmine kohtumine eKooli esindajatega Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakoolis kell 10.30-17.00, et panna paika eKooli arendustegevused- ja kava kutsekoolidele kohandamiseks. Kõik huvilised on oodatud eKooliga tutvuma ja töörühmas osalema! Täpsemat infot eKooli analüüsimiseks (ligipääs demokoolile) saab Ene Lindemannilt, e-post: ene@ekool.ee eKooli kodulehekülg: https://www.ekool.ee Järgmine e-õppe kohvik-klubi toimub septembris. Loe kohvik-klubidest lähemalt Eesti e-Ülikooli koduleheküljelt http://www.e-uni.ee Ilusat suve ja vahvat kohvitamist suvekoolides!
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
|
EDULO OD
E-õppe võlu ja valu ■ Anne Nahkur Akadeemia Nord filosoofiateaduskonna kultuuriloo lektor, PhD Ei pea ennast mingiks e-õppe spetsialistiks, sest olen sellega tegelenud üsna lühikest aega ja sedagi vaid ühe e-toega kursuse “Sissejuhatus eesti ühiskonda ja kultuuri” õpetamisel. Et e-õppega soostumise otsus tuli teha kiiresti ja praktiliselt kohe ka alustada, siis nõustusin vaid seetõttu, et olin samalaadset kursust varem õpetades kasutanud PowerPoint-i ja üsna suur osa õppematerjalidest oli juba slaididena elektrooniliselt ning disainitult olemas. Pidin neid vaid struktureerima ja täiendama. See oli põnev töö, sest avastasin enda jaoks selliseid arvutikasutamise võimalusi, millest mul varem aimugi polnud, sest polnud vaja olnud. Kursuse illustreerimiseks viisin sisse kaarte, mitmesuguseid pilte jm näitlikke materjale eesti kultuuri nii esemeliste kui ka kujutava kunsti näidete kohta. Pakkusin rohkesti viiteid
lisamaterjalidele (eesti kultuuriga seotud temaatilised lingid, kuulamisülesanded näidetega eesti kirjanike loomingust, skaneeritud lisamaterjalid raskesti kättesaadavatest raamatutest jms). Loomingulist lähenemist nõudis ka tegevus, mis kaasnes e-kursuseks vajalike töövormide ja -meetodite paikapanemisel, samuti võimaluste otsimisel õppeprotsessi kontrollimiseks. See kõik oli mulle äärmiselt huvitav ja haridustehnoloogi lahke abiga jõudsid materjalid ka üles. Algus oli paljutõotav, kuid õige varsti ilmnesid probleemid, mida ei osanud ette näha. Kuna tegemist oli bakalaureuseõppe esimese kursusega, siis neil võttis kõigepealt aega tutvumine, üksteise oskuste ning võimete paikapanek, pealegi oli neid voorus korraga palju. Rühmade kujunemine ja aktiivne töösse rakendumine võttis
paraku rohkem aega, kui arvasin. Aja jooksul tekkis siiski ühistunne. Kuna õppijate arv kursusel oli suur ja koos kaugõppega tuli ühel ajal läbi vaadata tohutu hulk erinevaid töid (vaid test andis automaatselt punktid), siis kujunes hindamine küllaltki töömahukaks. Ühel kursusel olid üliõpilased vene rahvusest ja nende jaoks tuli teha venekeelsed õppematerjalid, mis oma sisult ja mahult mõnevõrra erinesid vastava kursuse eestikeelsest versioonist. See tasus vaeva, sest kursust lõpetades tundsin, et olin suutnud äratada neis huvi eesti kultuuri vastu. Kursuse lõpul läbiviidud tagasisideankeet näitas, et õppurid oli väga rahul sellise õppevormiga. Eriti meeldis neile valikvastustega eksamitest, mille ma viisin rühmiti läbi arvutiklassis, sest tulemuse said nad testi lõpetades kohe teada. Ka pakkus
neile huvi rühmatööna teemakohaste esinemiste ettevalmistamine, sest see lausa tekitas rühmadevahelise võistluse, kellel uhkemad elektroonilised esitlused. Andsin üliõpilastele võimaluse ka teiste tööd hinnata. Selleks pidid nad foorumis kommenteerima ja andma oma hinnangu mõne teise rühma ühistööle. Üldiselt oldi küllalt objektiivsed. Mida ma teeksin tulevikus teisiti? Kindlasti osutaksin enam tähelepanu erinevatele õpetamise strateegiatele ja tööjuhistele, et need oleksid võimalikult täpsed. Ka peaks paremini läbi mõtlema hindamisprobleemid. Mulle oli suureks abiks meie haridustehnoloog Imbi Väli, kes mind nõu ja jõuga aitas. Arvan, et meie koostööst sündinud esimene katse eõppe vallas õnnestus päris hästi. Ja andis julgust edaspidiseks.
Võõrkeeleõpetaja, anna oma võrgukursusele hääl! ■ Heli Noor Tartu Ülikooli keelekeskuse õpetaja Kuulsin uuest võrgupõhisest häälvahendist 2005. aasta lõpul, kuid aastavahetusmelus jäi see esialgu minu poolt tähelepanuta ning hiljem unustasin selle uudise sootuks. Käesoleva aasta veebruarist hakkasin kord nädalas tunde läbi viima keelekeskuse keelelaboris: tahtsin katsetada äsja valminud keeleõppeotstarbelisi videoid ning nende juurde loodud kuulamisülesandeid. Iga teema juurde kuulus lisaks kuulamisülesandele ka mitmesuguseid lugemis- ning kirjutamisülesandeid. Õpilased saatsid oma kirjalikke vastuseid nii WebCT postkasti kui ka foorumile. Seega olid kaasatud keeleõpetuse kolm aspekti: kuulamine, lugemine, kirjutamine. Esialgu ei tundunudki oluline, et rääkimine jäi tagaplaanile, kuna ülejäänud tunnid toimusid tavaklassis ja rääkida said õppijad niigi. Aga juba veebruari lõpul tundus mulle, et arvutiklassitunnid kipuvad rutiini langema. Nii et kui Eesti e-ülikooli koolituse projektijuht Karin Ruul pakkus mulle katsetamiseks välja Horizon Wimba häälvahendid, haarasin kahel käel kinni võimalusest kursust taas elavdada. Olen praeguseks kasutanud kõige rohkem häälülesande saatmise vahendit (Voice Authoring), hääl-e-kirja (Voice e-mail) ning häälfoorumit (Voice Board). Korra proovisin ka hääljututuba (Voice Direct / Live Voice Chat). Esialgu jäi kasutamata interaktiivne elav klass (Live Classroom), mis nõudnuks põhjalikumat ettevalmistust. Juba paari esimese korraga taipasin, et Horizon Wimba häälvahendid on tõhusaks abiks keeleõppijaile/õpetajaile. Veebipõhised häälvahendid toetavad suurepäraselt juhendamist, koostööd, harjutamist ja hindamist / hinnangu andmist ning süvendavad interaktsiooni. Õppijad on tunnis maksimaalselt keskendunud/hõivatud. Alustasin kõige lihtsamast: häälülesande saatmisest ja häälvastuste kokku kogumisest / kuulamisest. Saanud ülesande, otsis õppija vastuse ning saatis selle hääl-e-kirjaga nii minu kui enda aadressile, et ta saaks hiljem koduski oma kõnet kuulata. Oluline on, et hääl-e-kirja saab kuulata ka väljaspool WebCT keskkonda. Algajatele on tähtis, et nad saavad oma kõne eelnevalt ka ekraanile kirjutada: see tagab esituse sujuvuse ning aitab õpetajal kõnet täpselt mõista (algajail on sageli tugev aktsent ning erinevaid hääldusprobleeme).
10 |
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
Saanud häälkirja, oli minul kui õpetajal juba lihtne seda vastuskirjas kommenteerida, parandada vigu, lisada selgitusi ning korrigeerida hääldamist. Kiirematele õpilastele sain vastata kohe klassis ning tekkis dialoog. Aeglasematele, kes postitasid aga oma vastuse tunni lõpul, vastasin kodus. Igaüks sai töötada endale jõukohases tempos ning sai individuaalse vastuse. Pärast õpetaja reageeringu kuulamist oli neil võimalik taaskuulata oma vastust ja leida vead. Sel kombel on lihtne õpetada/parandada hääldamist, rütmi, rõhku, intonatsiooni. Kui õppijad olid üle saanud mikrofonisse rääkimise krambist, lisasin hääl-e-kirjale ka häälfoorumi. Seda on väga hea kasutada probleemvõi ka infovahetusülesannete täitmiseks/lahendamiseks. Ning taas on võimalik oma häälvastus salvestada ka tekstina, mis annab nõrgematele õppijatele võimaluse kõnet paremini mõista. Pole põhjust karta, et ettekirjutatud tekst kujuneb liiga “kirjalikuks kõneks”: tänapäeva noored on harjunud suhtlema kirjalikult nagu suulises kõnes (MSN, jututoad, blogid jms). Tagasisideküsitluses hindasid õppijad hääl-e-kirja väga kõrgelt (see vastas ühtlasi kõige paremini nende tasemele). Tugevamad leidsid ka häälfoorumi huvitava ja kasuliku olevat. Horizon Wimba tugevate külgedena tõsteti enim esile võimalust oma häält korduvalt kuulata, tihedat individuaalset kontakti õpetajaga, võimalust töötada omas tempos ning tunnist osa saada ka haigena kodus olles. Arvan, et Horizon Wimba häälvahendid peaksid kuuluma iga võrgupõhise keelekursuse juurde. Miks? Horizon Wimba võimaldab õpetada võõrkeelt, rõhutades kuulamist ning rääkimist. Sageli kipuvad arvutipõhised keelekursused ikka valikvastuste- või kirjutamiskesksed olema Horizon Wimba suurimaks plussiks on, et häälvahendeid on võimalik kasutada ka väljaspool traditsioonilist keelelabori keskkonda: õppijal on ligipääs keeleallikatele igal pool ja igal ajal, olemata piiratud füüsilise keelelabori või juhendaja kättesaadavusest. Horizon Wimba toetab kommunikatiivset keeleõpet, andes õppijaile mitmekülgseid võimalusi võõrkeele rääkimiseks, kirjutamiseks ja kuulamiseks. Horizon Wimbat on võimalik hõlpsasti lülitada erinevatesse võrguõppe keskkondadesse nagu WebCT ja Blackboard. Minust on küll selle paari kuu jooksul saanud Horizon Wimba häälvahendite veendunud kasutaja. Loe ja vaata lisaks: http://www.netspot.com.au/horizonwimba.htm
EDULO OD
E-õpe õppejõu vaatevinklist ■ Estonian Business School’i lektori Tiit Elenurmega viis intervjuu läbi haridustehnoloog Airin Sulg Milline on sinu arusaam e-õppest? E-õpet on väga erinevalt lahti mõtestatud ja tihti on teda vastandatud auditoorsele õppele ja on öeldud, et eõppe eelis on see, et inimesed ei pea kindlal ajal üksteisega kokku saama. Aga meie näiteks teeme praegu ühte rahvusvahelist projekti, kus püüame siduda virtuaalse õppe ehk e-õppe ja auditoorse õppe. Tegelikult on teadmiste jagamiseks mõlemad tähtsad: nii oskus tunnetada teise inimese tundeid, mida saab teha ikkagi näost-näkku ja samas ruumis ning teist pidi oskus teavet koondada näiteks foorumisse ja taaskasutada foorumis. Kindlasti on ka teisi arusaami e-õppest, aga minu jaoks on e-õpe see, mis annab auditoorsele tegevusele lisaväärtuse nii, et inimesed saavad ka teadmisi jagada omavahel ka siis, kui nad samas ruumis ei viibi. Ja omakorda annab sisendi, et kui me saame kokku samas ruumis, siis on meil juba olemas mingi eelteave, me teame ka üksteise seisukohti, me ei alusta valgelt paberilt. Kuidas sattusid nn. e-õppe maailma? Kui ma tulin aastal 2000 tööle Estonian Business Schooli, siis oli siin üks kena ja innukas daam, Kairi Kallaste, kes juba minu esimestel töönädalatael teatas, et tutvustatakse uut e-õppekeskkonda, mis juhtumisi oli WebCT. Mina läksin ka kuulama ja mõtlesin, et võib-olla sellest oleks kasu ka lektorile, kui kohe uute võimalustega kaasa minna. Mis on sinu arvates e-õppe positiivsed ja negatiivsed küljed? Positiivne on minu jaoks eeskätt hea e-õppekeskkond, kuna minu mõtteviis haakub õppiva kogukonna ja teadmusjuhtimise ideedega, siis hea e-õppekeskkond võimaldab teadmisi akumuleerida ja taaskasutada. Et iga kursus ei hakkagi uuesti, vaid näiteks iga kursus kasutab ära teavet, mida eelmisel kursusel osalejad on sinna kogunud. Kindlasti on ka teisi plusse e-õppel. Suures riigis on ka see oluline, et sa saad viia kokku näiteks lektori, kes paikneb hoopis teises linnas ja samuti on ka Eestis oluline, et me saaksime mõnda Ameerika lektorit kuulata, näha ja talle küsimusi esitada e-õppe kaudu. Aga miinus on minu jaoks, et väga tõsine tegelemine e-õppega eeldab, et lektor ka loengute vahelisel ajal pidevalt siseneb e-õppe keskkonda ja vastab küsimustele ja kommenteerib. Ja muidugi üks tõsine miinus WebCT puhul - kuigi siin mingit raketiteadust ei ole, siis ikkagi
osa tudengeid kohe alguses hakkavad küsima küsimusi stiilis, et kuidas ma selle kursuse endale lisan, kuidas ma ikkagi paroole sisestan ja võib-olla on see õppejõule asjatu koormus. Aga EBS-s oleme püüdnud asju nii lahendada, et ka need tudengid, kes puust ja punaseks tahavad kõike ette saada, saaksid varakult oma küsimustele vastused. Kas näed tulevikus oma seotust eõppega? Jah, ma arvan küll. Eriti huvitaksid mind sellised kursused, kus õpivad inimesed, kes füüsiliselt paiknevad erinevates riikides ja on erinevatest rahvustest. Et see e-õppekeskkond on ühtlasi piire ületav foorum. Kas e-õppega tegelemine on õppejõu jaoks sinu arvates suur lisatöö ja kas see tasub ennast ära? See on nii keeruline küsimus. Muidugi oleks ju tore, kui oleks kõik rollid täpselt paigas, nii nagu WebCT loogika ette näeb, et oleks eraldi tuutorid, assistendid ja terve meeskond. Sest ega näiteks see inimene, kes on hea õppejõud, ei pruugi üldse olla hea kursuse disainija. Kindlasti tööjaotus annab suure efekti. Samas ma saan aru, et meie piiratud mahtude juures, ma mõtlen üliõpilaste arve, ei ole selline luksus alati taskukohane. Järelikult peaksime ühisjõududega püüdma teha kursuse, mida saaksime pakkuda rahvusvahelisel turul ja kui neid ostetaks, siis tekiks ehk ka akte, et tööd suurema arvu inimeste vahel jagada. Kuidas suhtuvad e-kursustesse õppurid? Minul on põhjalikum kogemus magistrantidega. Arvan, et osa inimesi peale seda, kui nad nüüd suudavad mingisugused pisikesed tehnilised viperused ja probleemid ületada, ikkagi tunnetavad , et e-õpe on vahend teadmiste jagamiseks ja et see lisab programmile väärtust. Samas pooldan sellist lähenemist, et on teatud valikuvabadus - kes tahab olla aktiivne WebCT foorumil, võib-olla selle võrra peab siis vähem demonstreerima oma aktiivsust klassiruumis, kuigi vähemalt minu kursustel ta täielikult sellest ei pääse. Ja see, kes on kohal siin ja praegu aktiivsem, temalt siis ei eeldata nii suurt aktiivsust e-õppe foorumis. Kuidas peaks e-kursuse sisu valmima? Kas õppejõud peaks üksi hakkama
saama või peaks tal abilisi olema? Siin ongi nüüd kaks erinevat asja: üks on kursuse valmimine ja teine on selle läbiviimine. Kursuse valmimisel on e-Ülikooli algatustest olnud palju kasu. Kas või teadmusjuhtimise kursus, mille me tegime inglise ja eesti keeles. Siin oli hea, et saime rakendada tervet meeskonda, kus oli inimene, kes tegeles kujundusega, olid inimesed, kes tegelesid sisuga. Kursuse tegemisel eristuvad vähemalt kolm rolli: aine sisu kirjeldamine, aine sisu panek näiteks harjutuste kaudu niisugusesse vormi, kus avaldub eõppe eripära ja e-õppe võimalused, pean silmas nii teste kui muud tüüpi harjutusi, kolmas roll on disainija, et kursus oleks meeldiv ja hästi navigeeritav. Aga kui läheme nüüd kursuse läbiviimise juurde. Kas siin keegi teine saab kodutöid kontrollida? Ma arvan, et oleneb assistendi seotusest ainevaldkonnaga. Kui meil reaalainetes on väga selge struktureeritud ainevaldkond, siis on võib-olla kontrollimisfunktsioon isegi nii paika pandav, et assistenti pole vajagi, et vastavad algoritmid toimivad ise. Kui see on väga kvalitatiivne valdkond, siis ilmselt peaks assistent olema sama valdkonna inimene. Kindlasti on ka selline tehniline dispetšeri roll, et kui keegi ütleb, et ma ei pääsenud kursusele või minu kodutöö ei talletunud, kes talle siis annab paraku korduma kippuvaid vastuseid. Minu liin on see, et anda prognoositavatele probleemidele juba võimalikult ette
kirjalikud vastused. On siiski inimesi, kellele sellest ei piisa. Mis sa arvad, kui terve õppekava oleks veebipõhine, kas see oleks mõttekas ja vajalik. Pean silmas Eesti mastaapi? See Eesti mastaap on väga hea täiendus. Kui me võtame globaalses mastaabis, siis on täielikult veebipõhistele programmidele kindlasti turg olemas. Kas Eestis oleks inimesi, kes väärtustaksid seda, et nad kunagi silmast-silma teiste õppuritega ei kohtu. Ma kahtlen. Osalist kombinatsiooni paljud inimesed kindlasti väärtustavad. Sellepärast ma usungi, et suurem väljavaade täielikult e-õppepõhistel kursustel oleks siis, kui me teeme mingit rahvusvahelist koolitustoodet. Sinu e-kursust “Teadmusjuhtimine” on kaks aasta järjest aasta e-kursuse valimisel tunnustatud. Mis on sinu e-edu saladus? See on väga pretensioonikas küsimus. Arvan, et üks on olnud see, et mul olid head abilised. Karin Liikane tegi väga hea visuaalse poole kursusele. Kairi Kallaste nägi asjaga väga kõvasti vaeva, et toimiksid kõik testid. Rutt Alas kolleegina andis teatud teemade juures oma panuse. Eks ta meeskonnatöö oli. Teine asi, mida ma ise oluliseks pean, on võimalus läbida kursus eri keeltes, sest see võimaldab ka tekitada rahvusvahelisi õppijaid-kogukondi.
| 11
STATISTIK A RUBRIIK
E-kursuste ja õpiobjektide loomine Eesti e-Kutsekooli projekti e-VÕTI raames. ■ Karin Ruul Eesti e-Õppe arenduskeskuse koolituse projektijuht
Projekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides” (e-VÕTI) raames ajavahemikul 1. juuli 2005 – 30. juuni 2008 luuakse Eesti e-Kutsekooli konsortsiumis kokku 615. õppenädala mahus e-kursuseid ja 640 digitaalset õpiobjekti. E-kursuste ja õpiobjektide sisutootmine toimub kõikides koolides igal aastal üheaegselt ja iga kool otsustab, millist sisu täpselt luuakse kooli vajadustest lähtuvalt.
Kunst-käsitöö Põllumajandus-metsandus Füüsika-keemia Asjaajamine-raamatupidamine Keeled Teenindus Tehnika ained Õigus Üld ja muu Majandus Eriala spetsiifilised ained Infotehnoloogia
Tublimateks e-kursuste tegijateks 2006. aastal on Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Kuressaare Ametikool, Narva Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus ja Võrumaa kutsehariduskeskus. Kokku valmib 2006. aasta novembriks vähemasti 15 koostöökursust. Lisaks koolide taotlustele valmivad veel koostöös e-kursused klienditeeninduses ja materjalid,
5 11 11 11 13 15 16 18 20 32 32 57
0
15
30
45
60
Joonis 1. Loodavate e-kursuste jagunemine valdkonniti E-VÕTI projekti raames on eelistatud koostöös e-kursuste ja õpiobjektide loomine Creative Commonsi litsentsi (http://creativecommons.galerii.ee/) põhimõttel. Sisutootmise täpsem info on saadaval aadressil: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/sisu 2006. aastal toimus sisutootmiseks õpetajate taotluste esitamine perioodil 13. märts – 15. mai selleks loodud veebipõhises keskkonnas (http://kursus.e-vet.ee). Kokku laekus kursuste taotluste veebi 241 e-kursuse tegemise toetussoovi 32-st rakenduskõrgkoolist ja kutsekoolist. Kõige enam tuli e-kursuste taotlusi Sisekaitseakadeemiast (21), Tallinna Ehituskoolist (17), Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist (16) ja Haapsalu Kutsehariduskeskusest (16).
12 |
mis toetavad EUCIP (European Certificate of Informatics Professionals) standardi taotlemiseks valmistumist. Kokku laekus õpiobjektide loomiseks 57 taotlust. Enim taotlusi laekus Luua Metsanduskoolist (8), Narva Kutseõppekeskusest (7), Tartu Kunstikoolist (6), Võrumaa Kutsehariduskeskusest (6) ja Tallinna Kopli Ametikoolist (6). Antud statistika väljendab selgelt Eesti e-Kutsekooli konsortsiumisse kuuluvate koolide valmisolekut luua ekursusi ja õpiobjekte. Koostöökursuste arv (15) esimese sisutootmise perioodi kohta e-VÕTI projektis on oluline näitaja, eriti kui arvestada, et koostöökursuste ja õpiobjektide osakaal temaatiliste võrgustike töö toetusel aastate lõikes kasvab.
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri
Head õppejõud ja õpetajad, e-õppega seotud spetsialistid, e-õppe huvilised! Eesti e-Ülikool ja Eesti e-Kutsekool kutsuvad teid sügisesele koolitusseminarile, mis toimub novembri lõpus Ida-Eestis. Koolitusseminari teemad on • e-kursuse õpidisain • koostöös loodavad e-kursused ja õpiobjektid • e-õppe mudelid • e-õppe strateegiad • e-õppe efektiivsus • e-õppealased projektid • õpiobjektide loomine • e-kursuse kvaliteet • e-õppe meetodid • e-õppealased uuringud • e-õppealased projektid Ootame teid tegema ettekannet, milleks võib olla • ettekanne auditooriumis (15 min või 30 min) • e-kursuse tutvustus (20 min) • töötuba arvutiklassis (45 min) • töötuba auditooriumis (45 min) • stendettekanne Ettekande esitamise protseduur: 15. september - ettekande kokkuvõtte esitamise tähtaeg; 1. oktoober - koolitusseminari programmkomitee otsus ettekande vastuvõtmise kohta; 15. oktoober – konverentsi lõplik kava; 1. november – täisartikli esitamise tähtaeg. Kokkuvõtte esitamine Kokkuvõte peab olema minimaalselt 100 sõna ja mitte rohkem kui 300 sõna. Kokkuvõte peab sisaldama ettekande pealkirja, ettekandjate nimesid ja e-posti aadresse. Kokkuvõte tuleb esitada hiljemalt 15. septembriks aadressil: http://www.eformular.com/ karinruul/ettekanne.html 1. oktoobriks valib programmkomitee välja kokkuvõtete alusel ettekanded ning 15. oktoobriks valmib koolitusseminari kava. Täisartikli esitamine Täisartikli kirjutamine on kõigile ettekannete tegijatele vabatahtlik ning koolitusseminari programmkomitee võib teha esinejatele ettepaneku täisartikli kirjutamiseks. Täisartikkel publitseeritakse konverentsi kogumikus, mis on E-õppe uudiskirja koolitusseminari erinumber. Täisartikli pikkus on maksimaalselt 5000 tähemärki sh pealkiri, kokkuvõte ja viited. Täisartikkel tuleb esitada hiljemalt 1. novembriks kas *.rtf või *.doc vormingus e-posti aadressil uudiskiri@eitsa.ee Lisainfo: Karin Ruul; Kerli Kusnets karin@eitsa.ee; kerli@eitsa.ee Tel: 7375621; tel: 6285827 GSM: 56699566; GSM: 58194149