e-Õppe Uudiskiri nr 37 sügis 2015

Page 1

ISSN 1736-6186

Number 37 | SÜGIS 2015

koolielu.ee/uudiskiri

eTwinning tähistab juubelit

Makey Makey – puuviljadega muusikat tegema G lk 10

Pärnu koolid digipöördes G lk 20

G lk 6

Mari Tõnisson – õpetaja, kellega koos võib luurele minna G lk 24


AVA A R TIK K E L

WW ENE KOITL A HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja

Julgust ja pealehakkamist digimaailma sukeldumisel! Suvi on läinud lennates ja HITSA-le on see olnud muu hulgas töine aeg. Ootame huviga sügise algust, sest põnevaid mõtteid ja uusi algatusi on suve jooksul kogunenud palju. Ühel erilisel sündmusel, augustis toimunud Arvamusfestivalil osales ka HITSA. Festivali intrigeerivatel aruteludel räägiti Eesti ühiskonda kriipivatel teemadel. Kindlasti on ka digihariduse teema üks nende seast, mida ümbritsevad müüdid. Meiega koos avaldasid arvamust õpetajad, koolijuhid, haridustöötajad, innovaatorid ja õpilasedki. Kõik esinejad on hariduse valdkonnas aktiivsed tegutsejad, rakendades palju ka infotehnoloogiat. Hea meel oli tõdeda, et haridusteemasid koondanud Arvamusfestivali õpiorg oli väga populaarne! HITSA telgis toimunud kolm arutelu moodustasid hea terviku – algul arutlesime, kas Eesti koolid on digimürgitatud või on veel arenguruumi, seejärel rääkisid Väätsa Põhikooli õpilased, miks neile digimaailm meeldib, ja väärika punkti pani diskussioon, kuidas oma töökohta arvutile mitte kaotada. Kooli ja digimaailma integreerimisel märgiti ära, et suur vastutus on kooli õlgadel. Digitehnoloogia õppetöös rakendamisel on vaja rohkem julgust ja pealehakkamist. Arutelu jõudis ringiga üha uuesti õpetaja-õpilase rollide juurde – kes ja mida peaks tegema ning kuidas saavutada omavahelist partnerlust. Õpilastele meeldib, kui õpetaja julgeb katsetada ja kasutada õppetöös uusi metoodikaid ning kindlasti soovib õpilane saada õppeprotsessist osa mitte ainult tarbijana, vaid ka loojana. Toodi esile ka paindlikkus õppetöös, et õpetaja võiks, õieti peaks rohkem arvestama õpilastega. Näiteks kodutööde tegemisel saab tähtaja koos õpilastega kokku leppida, et tekiks vastastikune vastutus. Või ülesannete lahendamisel anda võimalus õpilasel ise valida vorm ja esitlusviis. Näide luuletuse lugemisest – selle võib lihtsalt peast ette kanda, aga saab teha ka kaasahaarava video või kasutada mõnda muud esitlemise võimalust. See esitaks õpilasele väljakutse lahendus ise välja mõelda ja teoks teha ning hiljem saaks koos kõikide klassikaaslastega rõõmu tunda tehtud tööst. Väätsa Põhikooli poisid arutlesid oma sessioonis, HITSA telk kuidas digimaailmaga tegelemine on nende maailmavaadet Arvamusfestivalil laiendanud. Tavapäraselt tuntakse huvi kunsti, muusika ja spordi vastu. Samas on infotehnoloogia aidanud nende huvidega tegeleda põnevamalt ja toonud juurde uusi võimalusi. Müüt, et IT-vahendeid saab kasutada ainult arvutitunnis, ei vasta kindlasti tõele. Pigem aitab IT muuta õppimise mitmekesisemaks. Kui kuulajad küsisid, mida noored tulevikus õppima läheksid, siis nimetasid nad vastuseks erinevaid valdkondi, IT-d nähti kui üht võimalust. Õpilased olid väga rahul sellega, et HITSA korraldas eelmisel õppeaastal ProgeTiigri ja “Laheda asja” konkursid, kus sai edukalt osaletud ning oma võimeid näidatud. Samuti oli hea näha, mida teised õpilased selles valdkonnas teevad ning kuhupoole nende ideed ja mõtted liiguvad. Hea meel on neil selle üle, et algaval õppeaastal saab taas näidata oma digioskusi konkursil “Maailmariik Eesti”, mille teema on pühendatud paari aasta pärast 100aastaseks saavale Eesti Vabariigile. Arvamusfestivalil digihariduse telgis õhku visatud küsimus oli kõige intrigeerivam – kuidas oma töökohta arvutile mitte kaotada. Paljud osalejad tahtsid teada, mida oma lastele soovitada, et omandatud haridus pakuks pikas perspektiivis head äraelamist ja motiveerivat töökohta. Kindlasti on üks soovitus IT-d õppida, sest iga eluala tulevik on digitaalne!

HITSA Nutiklass alustab uut hooaega HITSA Nutiklass sai aastaseks. Möödunud aasta jooksul oleme püüdnud klassi tehnoloogia vallas hoida ikka värske ja uuena. Ootame teid kõiki külla uuenenud seadmetega Nutiklassi, kus saate näha teile sobivamaid lahendusi ja proovida uute tehnoloogiate kasutamist õppetöös!

2|

E-kursus Aasta e-kursuse tiitli pälvis tänavu kaks kursust – Tartu Ülikooli keemiakursus “Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analysis”, mille autoriteks on Ivo Leito, Lauri Jalukse ja Irja Helm, ning Anne Krulli loodud Tartu Kutsehariduskeskuse e-kursus “Praktiline keemia”. Uurisime autoritelt, kuidas auhinnaväärilised e-kursused sündisid, milliste raskustega silmitsi seisti ning millist nõu annaksid nad teistele e-kursuse loojatele. Miks otsustasite selle e-kursuse luua? Ivo Leito: Mõõtemääramatuse hindamine on analüütilistele keemikutele tavaliselt väga raske. Vanasti seda tudengitele ülikoolis ei õpetatud ja praegugi ei ole see kõigis ülikoolides õppeprogrammis sees. Erinevatel koolitustel läbitakse põhitõed, aga praktiliste arvutusülesannete osa kipub liiga väheseks jääma. Kuna valdkond on keeruline ja arvutuste tegemise oskus on mõõtemääramatuse hindamisel väga oluline, siis on ka õppeprotsessis väga oluline isetegemine ja ülesannete lahendamine. Seetõttu on e-kursus üks väärt asi, sest sinna saab lisada harjutusi ja ülesandeid nii palju kui kulub. Iseseisev töö on midagi, mis väga hästi e-kursusele istub. Anne Krull: Alates 2014. aasta veebruarist olen korraldanud ja koordineerinud e-õpet Tartu Kutsehariduskeskuses. Minu töökohustuste hulka kuuluvad ka õpetajate nõustamine ja tehnilise toe pakkumine e-kursuste koostamisel ja pidamisel ning digitaalsete õpiobjektide väljatöötamisel. Kuigi olin ka varem ise e-kursust koostanud ja tehniline tugi e-kursuste loomisel olnud, siis tulemusega ma rahul ei olnud. Teiste nõustamiseks ei olnud ma endas kindel. Otsustasin läbida täisprogrammi. Kõigepealt läbisin TÜ-s Triin Marandi juhtimisel ”E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle” ja seejärel Lehti Pildi juhendamisel ”Minu e-kursus kvaliteedimärgi vääriliseks”. Kuna sügisest hakkavad kehtima uued õppekavad, siis oli täpselt õige hetk alustada uue e-kursusega. Alustasin ”Praktilise keemia” kursusega (endale kõige südamelähedasem), sest selle kursuse kohta materjal puudus ja pealegi on kutsekoolis väga erinevate õpistiilidega õpilasi.

Rääkige palun oma e-kursusest lähemalt. Ivo Leito: See kursus on mõõtemääramatuse hindamisest analüütilises keemias, mõõtemää-


TEISTEST EES

nõuab aega ja pühendumist Anne Krull: Teadmisi nagu oli ja tahtmisest kah puudus ei olnud. Kõige suurem probleem oli minu jaoks aeg. Kuna kursus valmis põhitöö, täiendusõppe ja pere kõrvalt, siis tuli aega väga ratsionaalselt planeerida. Õnneks on mul väga mõistvad ja toetavad lapsed.

Ivo Leito, teie kursusel on kolm autorit, kas see raskendas/lihtsustas kursuse loomist? Ivo Leito: Ikka lihtsustas, teised autorid aitasid ülesandeid koostada ja testida, vaatasid materjale üle, andsid nõu, kritiseerisid. Nad aitasid ka MOOCi (avalik masskursus – toim) juures, näiteks foorumis küsimustele vastamisel jne. Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Anne Krull tänavusel HITSA hariduskonverentsil aasta e-kursuse auhinda vastu võtmas.

ramatus on pluss-miinus vahemik, mis iseloomustab analüüsitulemuse täpsust ja usaldusväärsust. Kursusel on 12 alajaotust, mis on väga erineva kaalu ja mahuga. Alguses tutvustatakse põhimõisteid ja töövõtteid, edasi tulevad raskemad teemad ja keerukamad ülesanded. Kõikides alajaotustes on hulgaliselt teste ja ülesandeid lisatud. Kursuse materjalid on avalikult üleval ja kõigile kättesaadavad ning selle teema võib nende abil ka täitsa iseseisvalt omandada. Anne Krull: Minu loodud kursus ei ole 100% e-õpe. Kasutasin ümberpööratud klassiruumi metoodikat, see tähendab, et õpilased valmistavad kodus ette laboratoorse töö ning praktikumid teostavad klassis. Kursuse ülesehitusel lähtusin sihtrühmast – kutsekoolide õpilastest. Tahtsin luua kursuse, mida õppija tahaks läbida. Selleks kasutasin erinevaid lahendusi. Näiteks iga õppetüki alguses illustreerivad materjali temaatilised sõnapilved, QR-koodiga avanev õppemäng, enesetutvustuseks Padleti tahvel, teadmiste kontrollimiseks erinevad Hot Potatoes’i testid. Iga teema juurde lisasin õpijuhise, raamatu, enesekontrollitesti ning praktilise töö.

Fotod: Terje Lepp ja uttv.ee

Milliste raskustega seisite silmitsi e-kursuse loomisel? Ivo Leito: Oli üks fundamentaalne raskus – aja leidmine. Kõik muu on ületatav. Alguses pidasin suureks probleemiks ja kartsin õppevideote tegemist, mis on e-kursuse keskseks komponendiks. Kuid tegelikult see kõik sujus, paljus tänu suurepärasele videomehele Enno Kaasikule. Selgus ka, et mingi teema lugemine auditooriumis tudengitele ja kaamera ees on täiesti erinev maailm. Video tegemine ostus väga nüansirohkeks ja huvitavaks.

Mida tähendab aasta e-kursuse kvaliteedimärgi saamine teile? Ivo Leito: Tuleb välja, et oleme teinud head tööd. Eks see innustab ja julgustab seda materjali rohkem kasutama. Lisaks oleme alustanud uut e-kursust, mida on küll ilmselt tunduvalt raskem teha kui eelmist. Olemasoleva kursuse kvaliteedimärgi taotlusprotsessist saime ka üht-teist kasulikku, millega uue kursuse puhul arvestada. Anne Krull: Ma olen selle kvaliteedimärgi üle väga uhke. See on tunnustus minu tööle, see annab indu jätkata ja ma tean, et olen õigel teel.

Aasta e-kursuse tiitli pälvinud Tartu Ülikooli e-kursuse “Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analysis” üks autoritest Ivo Leito.

Milline on hea e-kursus ja kuidas see sünnib? Ivo Leito: Mul ei ole suurt kogemust e-kursustega. Selle kursuse loomisel saime palju abi meie haridustehnoloogidelt Triin Marandilt ja Lehti Pildilt, kes on e-kursustega palju kokku puutunud. Nemad andsid näpunäiteid, kuidas see üles tuleb ehitada, mismoodi videoid teha tuleb jne. Anne Krull: E-kursuse loomine on pikk ja käänuline tee. See on nagu malemäng, kus tuleb mitu käiku ette mõelda. Selleks, et ühte kursust teha, peavad olema algmaterjalid ja valmisolek neid uuendada ka kursuse loomise ajal. Teiseks tuleb leida kontrollgrupp. Minul olid selleks head kolleegid ja minu 12. klassis õppiv poeg. Nende abiga sai sisse viidud esmased täiendused ja parandused. Loomuli-

kult tuleb kursust katsetada ka päris õppijatega ning seejärel teha uusi täiendusi ja parandusi.

Kas e-kursuste loomine tasub ära? Ivo Leito: Jaa, sest õppematerjalidel on mitmeid erinevaid kasutusvõimalusi. Ühe näitena tooksin meie iga-aastaselt toimuva suvekooli, kus õpetatakse ka mõõtemääramatust. Sel aastal palusime osalejatel eelnevalt läbida selle e-kursuse, et kohapeal ei peaks alustama põhimõistetest, vaid saaks tegeleda tõsiste probleemülesannete ja sisulise aruteluga. Saime suvekoolis osalejatelt väga head tagasisidet ja diskussioonid oli tavapärasest sisukamad. Minu meelest on see väga suur lisaväärtus e-kursusele. Ma kasutan e-kursuse materjale (eriti eneseteste) ka selles auditoorses õppetöös, mida ma TÜ-s teen. Minuga on ühendust võtnud ka välisülikoolide esindajaid küsimusega, kas seda kursust võiksid ka nemad kasutada ning ma olen alati seda lubanud. Muidugi pakume kursust MOOCina, mis oligi algselt kavandatud selle kursuse põhiliseks formaadiks. Õppematerjalina kasutatakse seal e-kursuse materjale, kuid lisatud on registreerumine, foorum ning hindelised testid. Anne Krull: Kutsekoolis on suur osa iseseisval tööl. Õpikud vananevad kiiresti ja interneti avarustest õiget infot leida on päris raske. E-kursuse loomine tasub igal juhul ära. Alguses on küll palju tööd, aga hiljem saad väga lihtsalt kohandada ja täiendada oma kursust vastavalt õppijatele. E-õppe materjalidele pääsed ligi igalt poolt, saad õppida siis, kui aega on, ja sellises keskkonnas, nagu sulle sobib.

Millist nõu annate teistele e-kursuse loojatele? Ivo Leito: Kõige tähtsam on varuda hästi palju aega. See on väga suur töö, kui tahta seda korralikult teha. Kuid see on investeering tulevikku, muidu pole seda mõtet teha. Teiseks peaks lisama hästi palju ülesandeid, enesekontrolliülesandeid võib peaaegu et lõpmatuseni lisada. Ülikoolis suunan tudengeid ka pärast oma samateemalisi loenguid e-kursusel olevaid teste lahendama ning tulemus on see, et hindelised tunnikontrollid toovad palju paremaid tulemusi kui varem. Anne Krull: Kõigepealt tuleb vastata neljale küsimusele: miks, kellele, mida ja kuidas. Te ei pea kõike üksi tegema, küsige nõu ja arutage oma haridustehnoloogi, kolleegide ja loomulikult õppijatega.

W W LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

|3


R A H V US VA H E L IN E KO G E M US

Austraalia Newcastle’i ülikooli professor Elizabeth Burd. Foto: Terje Lepp

Austraalia Newcastle’i ülikooli professor Elizabeth Burd rääkis aprillis HITSA rahvusvahelisel hariduskonverentsil ümberpööratud klassiruumi meetodi kasutamisest ja muutustest õppeprotsessis. Uurisime Elizabeth Burdilt, mil moel see õppimist tõhustab. Miks peaksid koolid ümberpööratud klassiruumi meetodit kasutama? Tegemist on üsna laiapõhjalise mõistega, mida on raske paari sõnaga selgitada. See võib olla kaugõppest kuni vägagi käed-külgelähenemiseni õppetöös. Klassiruumis toimub probleemipõhine õpe, õhutades õpilasi rakendama eelnevalt iseseisvalt omandatud teadmisi. Tegemist on sotsiaalpedagoogika vormiga, kus probleemi lahendatakse rühmatööna. Minu meelest on see õppimiseks väga hea viis, sest uuringud on näidanud, et passiivselt õppides jääb meelde heal juhul 10%. Kui oled reaalselt kaasatud õppetöösse, saad sisust aru kuni 60% ulatuses. See on suur muutus! Ja seda muutust ma just otsingi! Huvitav on see, et olen intervjueerinud tudengeid, kellest mõni on pärast esimest tundi öelnud, et ei saanud päris hästi aru. Minu jaoks on see väga hea uudis, sest see tähendab, et nad hakkasid kaasa mõtlema ja mõistma, kui raske on täielikult aru saada. See on märk väga olulisest muutusest klassiruumis!

Te olete ümberpööratud klassiruumi meetodit kasutanud ülikoolis. Kuidas töötab meetod keskkoolis ja põhikoolis? Olen töötanud ka keskkoolinoortega ning märganud, et kui õpetaja suudab teha tunni praktiliseks ja väga eesmärgipäraseks, siis hakkavad õpilased tähele panema. Ja kui õpetaja teeb seda lõbusalt, siis on õpilased võidetud. Nad tahavad aru saada, miks nad midagi teevad. See pole väga lihtne ja on mõnigi kord õpetajale välja-

4|


R A H V US VA H E L IN E KO G E M US

Muutused hariduses meelitavad ja hirmutavad kutse. Olen märganud, et suurimad kriitikud on sageli teised õpetajad. Lõbus tund on tihtilugu ka lärmakas tund. Selle peale küsitakse aga, miks klass nii palju lärmi teeb. Seega, protsessi muutmisel peavad muutuma ka ootused. Olen koolidele südamele pannud, et edukuse mõõtmine peaks muutuma.

"

Edu ei pruugi tähendada vaikset klassiruumi, sest vaikselt istuvad lapsed võivad hoopis mõelda mänguväljakule ja sellele, mida nad klassist lahkudes teevad. Mõnikord on just lärmakas klass see, kes tunnis kaasa mõtleb.

Milline on õpilaste tagasiside meetodile, kas see neile meeldib? Oleme saanud tagasisidet kahelt kursuselt ja see oli uskumatult positiivne. Siiski tundsin ära ümberpööratud klassiruumi meetodi meistrid ehk õpetajad, kes on meetodist väga haaratud ja huvitatud. Oleme uurinud ja intervjueerinud õpilasi ja nemad tunduvad selle meetodi üle olevat väga õnnelikud, nad hakkavad tänu sellele aru saama õpitava väärtusest. Samuti paneb meetod neid paremini mõistma, et hariduses muutub kõik kiiresti ja õppeprotsessist ei saa teemasid välja valida ja ülejäänut tähelepanuta jätta. Meetod aitab mõista kogu protsessi ja motiveerida selles täies mahus osalema. Meie haridussüsteem on üles ehitatud suuresti meeldejätmisele, lapsed samas on edasi liikunud ja teavad, et pähe õppimine on minevik. Teadmised on olemas nende arvutites, tohutu hulk informatsiooni on kättesaadav ja see esitab haridusele väljakutse. Minu eesmärk on seda tasakaalustada ja selgitada, et ka õpetajad on edasi liikunud, mõistavad õpilaste, aga ka tööandjate vajadusi.

Aga kuidas on õpetajatega? Ma arvan, et kõikide õpetajate seas põhjustab meetodi muutmine teatavat närvilisust. Teame, et olemasolevad ja kasutuses olevad meetodid töötavad. Kui oma senisest kogemustepagasist loobuda, siis paratamatult hiilib ligi rahutus. Nii et vanusest hoolimata tunnevad kõik õpetajad, et muutus on väljakutse. Kuid on näha, et õpetajate enesekindlus järjest kasvab, et nad suudavad oma harjumusi muuta ja et tegelikult on uuendused päris toredad.

liini, nii et me seisame küsimuse ees, kuidas aidata õpetajaid õpilaste kaasamisel. Oleme selleks kasutanud näiteks väikeseid teste, grupitöid, klassiväliseid tegevusi. Õpilased, isegi ülikooli õppurid ei pruugi kohe algusest peale õppimise protsessist aru saada. Kuid mida kiiremini õppija mõistab, kuidas see protsess käib, seda efektiivsemalt aega kasutada saab.

Mida saaks teha, et õpetajad sellest hirmust üle aidata?

Eestis on tehnoloogia, eriti nutivahendite kasutamine klassiruumis tekitanud vastakaid arvamusi. Kuidas suhtutakse Austraalias tehnoloogia ja nutiseadmete kasutamisesse õppetöös?

Et õpetajad end kindlamalt saaksid tunda, oleme andnud klassitundidesse appi IT-inimesi. Õpetajad teavad, et neil on olemas inimene, kes saab ja oskab aidata, kellel on tehnoloogilised oskused, kui on vaja näiteks videot teha. Samuti on meil võimalused, et õpetaja saaks eraldi ruumis näiteks midagi lindistada või oma sülearvutil töötada. Ka on meil spetsialiste, kes töötavad õpetamislaboris ja aitavad luua õppematerjale. Oleme koostanud lihtsad sammsammulised juhendid ja töölehed õpetamisviiside, küsimuste esitamise, tagasisidestamise jm kohta.

Ma olen töötanud Euroopas, USAs ja nüüd Austraalias. Igal pool kõlab läbi, et kui traditsioonilised õpetamismeetodid töötavad, siis peaks nende juurde ka jääma. Ka mina kahtlesin, kas peaksime tehnoloogiat õppetöösse kaasama. Ma nägin õpilasi, kes istusid tunni ajal eBays või Facebookis, ja sain aru, et nad üritavad kaht asja korraga teha. Passiivselt kuulati, mis klassiruumis toimus, samal ajal jälgiti ühe silmaga sotsiaalmeedias toimuvat. Karta on, et õpilased olid aktiivsemad veebis, mitte klassiruumis. See sundis mind teistmoodi mõtlema ja muutusega kaasa minema.

Mis tulemusi te meetodi rakendamisel näha tahate? Tahaksin näha seda, et õpilased saaksid paremini aru, et liiguksime edasi küsimuse juurest, mis õpilastele meelde jäi, küsimusteni, mida nad tegelikult teha oskavad ja kuidas teadmisi rakendavad. Kui tööandjatega rääkida, mida nemad ootavad koolilõpetajatelt, siis see ei ole see, et nad peaksid meeles fakte. Nad saavad fakte töö käigus vajadusel järele vaadata. Oluline on hoopis, mida nad tegelikult teha oskavad. See ongi üleminek lihtsalt pähe õppimisest rakenduslikku õppesse. Kindlasti on see ka iseseisva õppimisega seotud, materjali omandamiseks pole vaja kedagi kogu aeg õppija kõrvale seisma. Õppija peaks suutma teemadele läheneda ka iseseisvalt. Kuid see nõuab enesekindlust ja distsip-

"

Kõige olulisem on leida tasakaal, kuidas kasutada tehnoloogiat ja kontrollida klassiruumis toimuvat.

Näiteks kui õpetaja räägib, siis on võimalik tehnika välja lülitada (või blokeerida sotsiaalmeedia kasutamine). Samuti aitab palju ka eakaaslaste surve, kes ühiselt grupitööd teevad ja peavad koos midagi välja mõtlema.

W W LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

|5


eTwinning saab 10-aastaseks!

156 29

1109 240

19 5

55 22

Hiiumaa

Läänemaa

41 19

102 22

Raplamaa

300 69

Lääne-Virumaa

Harjumaa

Järvamaa

Ida-Virumaa

28 17

Jõgevamaa

63 15

186

Lasteaiad,

sh lasteaedalgkoolid

468

Üldhariduskoolid

271 56

Saaremaa

14

Pärnumaa

91 30

Viljandimaa

Kutsekoolid

Tartumaa

431 79

128 19

Liitunud õpetajate ja haridusasutuste arv maakonniti

Jaotus haridusasutuste vahel

õpetajad

Valgamaa

86 19 101 27

Põlvamaa

Võrumaa

lasteaiad ja koolid

Projektid aastate lõikes

eTwinningu projektid eTwinningu idee oli ja on seniajani väga lihtne − kaks eri riigi õpetajat ühendavad oma jõud ja osalevad oma õpilastega ühiselt loodud õpiprojektis, mis aitab õpilastel paremini õppekavas ettenähtud teadmisi ja oskusi omandada. Kogu projektitöö toimub mõistagi digivahendeid kasutades. Projekti kavandamisel ja loomisel on pearõhk nii õpetajate kui ka õpilaste algatusvõimel, loovusel ja ettevõtlikkusel − eTwinningu projekti sisu, kestvuse ja tulemuste üle otsustavad osalised ise. Iga eTwinningu projekt on eriline ja omanäoline ning mis peamine, osalejatele suure emotsionaalse väärtusega. eTwinningu esimesed kümme aastat kujunesid üle ootuste edukaks ning üheks edu põhjuseks võib pidada koostöö võlu. Õpetajate sõnul on koostöö Euroopa kolleegidega toonud värskust ja uusi mõtteid nende igapäevasesse töösse, õpilasi on kaasa haaranud ühised tegemised eakaaslastega ning ka õpetajaga tuntakse kui ühe asja eest väljas olijatena. Kui projekti on haaratud ühest koolist rohkem kui üks õpetaja, siis koos tegutsedes on leitud hea kontakt ja ühised eesmärgid ka oma koolis.

september 2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

17 24 56 98 138 158 170 205 239 271 115 Sõpruskoolide projekti ehk eTwinningu lugu sai alguse 2005. aastal, kui Euroopa Komisjon leidis väärt olevat mõtte toetada Euroopa koolide veebipõhist koostööd. Septembriks 2015 on liitunud eTwinninguga 316 122 õpetajat ja 142 035 kooli, loodud on 41 753 projekti.

Liitumine eTwinninguga annab õpetajale võimaluse otsida kontakte, postitada foorumisse, osaleda veebipõhistel koolitustel, otsida huvipakkuvaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda projektides ning olla ise projekti algataja. Aasta-aastalt on Eesti õpetajate seas üha rohkem neid, kes on pedagoogilise meisterlikkuse proovile pannud veebipõhises projektitöös.

Õppeained ja valdkonnad, mida eTwinningu projektid kõige enam puudutavad Võõrkeeled IKT Kunst Geograafia

Õppekava läbivad teemad

Keel ja kirjandus Ajalugu Muusika Algõpetus Kultuuriajalugu Ühiskonnaõpetus Euroopa õpingud Keskkonnaharidus Draama Meediaõpetus Loodusteadused Sotsiaalained

Disain ja tehnoloogia

Tehnoloogia Alusharidus Eetika

Alates 2014. aastast on Eesti õpetajatel võimalik teha eTwinningu kaudu koostööd ka omavahel. Eelmisel õppeaastal loodi 48 õpiprojekti, mis viidi läbi Eesti koolide vahel.

6|

Terviseõpetus Matemaatika Religiooniõpetus Bioloogia

754 592 571 414 393 332 330 330 324 319 251 246 242 217 193 180 140 139 134 133 118 114 107 107 102

Vaata, milliste riikide õpetajatega Eesti õpetajad kõige rohkem koostööd teevad Poola Türgi Rumeenia Itaalia Prantsusmaa Suurbritannia Kreeka Hispaania Saksamaa Läti Soome Bulgaaria Tšehhi Leedu Belgia Portugal Slovakkia Taani Holland Horvaatia Rootis Austria Sloveenia Iirimaa Ungari Norra Malta Küpros Island

367 202 171 142 139 134 124 119 105 76 68 64 64 58 48 45 39 32 29 25 25 24 24 22 20 19 16 13 11


PROJEKTIDE BÖRS

Hea töö tunnustamine Õpetaja, kes tunneb, et projektitöö on läinud väga hästi, saab taotleda oma projektile kvaliteedimärki ja ühtlasti osaleda ka Eesti-sisesel projektivõistlusel. Kui vähemalt kaks projektis osalenud eri riigi õpetajat pälvivad kodumaal kvaliteedimärgi, siis autasustatakse projekti lisaks ka Euroopa kvaliteedimärgiga. Eestis on kvaliteedimärki taotlenud 220 projekti, neist 175 on kvaliteedimärgi vääriliseks hinnatud. Euroopa kvaliteedimärgi pälvinud projekte on 78.

eTwinningu koolid ja õpetajad Eestis Eestis eristub kaht tüüpi eTwinningu koole − on neid, kus arvuliselt on palju projekte, mida teevad vaid üks-kaks õpetajat, samas on neid koole, kus rahvusvaheline projektitöö on koolikultuuri üks osa ning projektides osaleb palju õpetajaid. Nende puhul on iseloomulik, et projektidesse on lõimitud eri õppeained ja projektiööga arendakse ka aineüleseid oskusi. Näiteks Gustav Adolfi Gümnaasiumist osaleb 14 õpetajat, Kadrina keskkoolist 12 õpetajat, Tartu Hiie Koolist 8 õpetajat.

88

555 Tore on olnud see, et kümne aasta jooksul on tekkinud ka Eesti eTwinningu õpetajate võrgustik. Aastas korra kohtuvad kogenud tvinnijad eTwinningu suvekoolis. Need on õpetajad, kes usuvad projektõppesse ning aitavad kolleege projektide algatamisel, tegutsedes ka eTwinningu mentoritena.

Harjumaa

12 Hiiumaa 6 Lauka

Põhikool

51 Saaremaa 38 Kuressaare

eTwinningu portaal

LääneVirumaa

54

Gümnasium

eTwinningu lihtsa idee taga keerleb aga üsna suur masinavärk − selleks, et õpetajad üksteist üles leiaksid ja projektitöö tegemiseks oleks ühtne platvorm, on loodud üle-Euroopaline portaal www.etwinning.net. eTwinningu portaal on pidevalt uuenenud, et pidada sammu digimaalima kiire arenguga ja täita uuendusmeelsete õpetajate ootusi. Portaali arenduse ja töös hoidmisega tegeleb European Schoolnet. Võib julgelt öelda, et eTwinningu näol on tegu Euroopa suurima õpetajate sotsiaalse võrgustikuga.

GAG

29

Läänemaa

12

Metsküla Algkool

43

157

24 Raplamaa 7 Juuru Eduard 42

Järvamaa

Vilde Kool

Imavere Põhikool

Kadrina Keskkool

38 22

168

Ida-Virumaa

28

Kohtla-Järve lasteaed Pääsuke

Jõgevamaa Põltsamaa Ühisgümnaasium

191 Pärnumaa 37Viljandimaa 177 59 42 Pärnu Tartumaa Tartu Hiie Kool 13 Kõpu Mai Kool Põhikool 106 Põlvamaa 36 Põlva Keskkool/ 50 Põlva Põhikool Valgamaa 64 Võrumaa 21 17 Võru Valga Vene Gümnaasium

Kreutzwaldi Kool

Projektide arv maakonniti

2005

2009

2014

2015

Õpetaja töölaud 2005

Õpetaja töölaud 2009

Twinspace 2014 Projektitööks on lisandunud videokonverentsid, videod, Google Drive, nutirakendused jne.

Uus õpetaja töölaud on tulekul!

Twinspace 2005 Põhiliselt kasutatakse projektitööks PP, teksti- ja pildifaile.

Twinspace 2009 Projektitööks kasutakse keskkondi Blogger, Wikispaces, Flickr jne.

Twinspace − veebikeskkond projektitööks

Kümne aasta möödudes võib julgelt öelda, et eTwinningul on põhjust Eesti õpetajate üle rõõmustada. Suur tänu teile aktiivselt koolitustel osalemise eest, toredate projektide ja eTwinningu võrgustikku panustamise eest! Ülevaate koostas: Elo Allemann, eTwinningu projektijuht


Vaegkuuljate ja kurtide õpetamist abistab uus õpiobjekt Eestis elab hinnanguliselt kuni 200 000 vaegkuuljat ning 1400–1600 viipekeelset kurti. Neist suure osa moodustavad noorukid, kelle õpetamise ja suunamisega tegeleb iga päev hulk pedagooge ja teisi erialaspetsialiste. Viljandi Kutseõppekeskuse haridustehnoloog Katriin Orason tutvustab värskelt valminud õpiobjekti, mis toetab vaegkuuljate ja kurtide õpetamist. Viimastel aastatel on järjest rohkem kuulmisimplantaadiga lapsi valinud pärast põhikooli edasiõppimiseks kutsekoolid, seega on kutsekoolide õpetajate toetamine nõustamise ja täienduskoolituste näol väga vajalik. Üldjuhul ei ole kutsekoolis kurtidega tegelemiseks eraldi surdopedagooge (kurtide ja vaegkuuljate õpetamisele spetsialiseerunud pedagoogid – toim) palgatud ega ka vaegkuuljate/kurtide õpperühmi moodustatud. Vaegkuuljad ja kurdid õpivad koos kuuljate õppijatega tavagruppides ning neile üldjuhul eraldi individuaalset õppekava ei rakendada. Viljandi Kutseõppekeskuses alustati kurtide õpetamist 2000. aastal, kui ehitusviimistluse erialal asus õppima kaks vaegkuuljat õpilast. Alates

2000. aastast on igal aastal õpilaste nimekirjas olnud ka kuulmislangusega õppijaid. Nende aastate jooksul on õpetajatele korraldatud koolitusi ja seminare, lisaks töötab kollektiivis kaks viipekeeletõlki, kes on nii jõu kui nõuga õpetajatele suureks abiks. Siiski jääb vajaka õpetajate teadmistest ja oskustest, toetamaks vaegkuuljate/ kurtide õppimist segarühmades.

Õpiobjekt annab õpetajatele praktilisi juhendeid Sellest tulenevalt tekkis idee luua oma magistritöö raames õpetajatele/haridustehnoloogidele suunatud õpiobjekt, mis toetab õpetajaid vaegkuuljatele/kurtidele mõeldud õppema-

Vaegkuuljate õpetamiseks loodud õpiobjekti leiab HITSA repositooriumist ja aadressilt http://opiobjekt.16mb.com/vk_vanendid/.

8|

terjalide loomisel kutsekoolis. Õpiobjekt ei ole seotud kindla eriala, aine või õppekavaga, see on kasutatav nii iseseisvalt õppimiseks kui ka haridustehnoloogilise koolituse materjalina.

"

Õppijal on selle kaudu võimalus tutvuda kurtide ja vaegkuuljate õpetamisel tähelepanu vajavate aspektidega ning omandada teadmisi vahenditest ja võimalustest, kuidas õppematerjale vaegkuuljatele/kurtidele jõukohasemaks ja selgemini arusaadavamaks muuta.

Näiteks on paljud õpikutekstid neile väga keerulised ja vajavad kohendamist, mõningaid erialaseid mõisteid (näiteks nihik, kivivill vm) on aga raske kirjeldada, kuid kerge pildi abil näidata. Valminud õpiobjektis on hulk näpunäiteid ja küsimusi, millega peaks vaegkuuljate/kurtide õpetamisel arvestama: ▪▪ Õppimist raskendavad probleemid. Vahel ei tule selle pealegi, et vaegkuuljate/ kurtide kultuur võib olla väga erinev meie omast või et nende emakeel ei ole mitte eesti keel, vaid viipekeel. Sellepärast on esimese alateema alla koondatud hulk probleeme, mis võivad vaegkuuljatel/kurtidel õppimist raskemaks muuta. ▪▪ Eeltöö enne õppetöö algust. Õpiobjekt annab näpunäiteid, millele rõhku pöörata juba enne õppetöö algust. ▪▪ Klassiruumi puudutavad küsimused, näiteks kuhu õpilane istuma panna, kas valgust on piisavalt jne. ▪▪ Põhitõed, mida tähele panna rääkimise ajal. Õpetajal tuleb vaegkuuljate/kurtidega olla tähelepanelikum ka rääkimisel, et õppijal oleks võimalik suult lugeda ja et tähtis info jõuaks temani. ▪▪ Millega arvestada õppetöös. ▪▪ Viipekeeletõlgi vajalikkus. ▪▪ Kirjalike materjalide kohandamise vajadus. Kuulmispuudega õppija ei pruugi kirjalikest tekstidest nii hästi aru saada kui tema eakaaslased.


TEISTEST EES

Osale e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus! Samuti tuuakse õpiobjektis välja konkreetseid vahendeid ja juhendeid, kuidas õpetaja saab õppematerjali vaegkuuljate/ kurtide eripäradest lähtuvalt kohandada. Näiteks videote kasutamine õppetöös on äärmiselt levinud, kuid vaegkuuljatele/ kurtidele võib see jääda arusaamatuks, sest nad ei kuule teksti, mis videotele peale loetakse. Sellisel juhul on kasu subtiitrite lisamisest, valminud õpiobjektis on tutvustatud ühte paljudest subtiitrite lisamise vahenditest. Samuti on õppetöös väga levinud slaidide kasutamine, millega saab ka vaegkuuljaid/kurte õpetada. Probleemiks on aga see, et vaegkuuljad/ kurdid ei pruugi alati ära tabada, millal on õpetaja oma jutuga slaidi lõppu jõudnud ja seda vahetama hakkab. Nemad peavad keskenduma kord õpetaja suule ja siis jälle slaidile ning seetõttu on nende tähelepanu hajutatud. Siin on abiks vahend, mis annab slaidivahetusest eelnevalt märku. Tegemist on väikese videoklipiga, mis lisatakse iga slaidi nurka. Videoklipil on väike ruuduke, mis on algul roheline, siis kollane ja lõpuks punane, andes nii märku vahetuvast slaidist. Väga vahvad õppevahendid on ka piltjuhendid, mis paljudele õppijatele meeldivad. Tegemist on tööjuhendiga, mida on täiendatud piltidega, et töövõtetest ja -vahenditest oleks õppijal selge ülevaade. Õpiobjektis on välja toodud ka lisalugemist neile, kes on vaegkuuljate/kurtide õpetamisega seonduvast rohkem huvitatud. Kindlasti ei ole õpiobjektis tutvustatud vahendite ja tegevuste loetelu lõplik ning materjalis välja toodud vahendid ei ole ainsad, millega õppematerjale kohendada. Ka leiavad need vahendid ja materjalide kohandamise võtted rakendust laiemalt ning väljaspool kutsekoole, näiteks õpiraskustega õppijate toetamisel õppetöös.

WW KATRIIN ORASON Viljandi Kutseõppekeskuse haridustehnoloog

12. oktoobril avatakse taas e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoor. Seekordne voor on juba üheksas, möödunud taotlusvoorudes on e-kursuse kvaliteedimärgiga tunnustatud kokku 198 e-kursust. E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus osalenute muljed:

“Kõige väärtuslikum on protsessi juures, et seeläbi saab e-kursus üliõpilastele rohkem mõistetavaks ja loogilisemaks. E-kursust tehes peab õppejõud ka ise enda õpetatava kriitiliselt üle vaatama ning seda täiendama.”

“Väga huvitav oli oma kursust analüüsida ning teha koostööd haridustehnoloogiakeskusega.”

HITSA Innovatsioonikeskus on seadnud eesmärgiks kvaliteedimärgi protsessiga tõsta võimalikult paljude e-kursuste taset ning seetõttu ootame eneseanalüüsi tegema ning kvaliteedimärki taotlema kõiki huvilisi. Alates 2015. aastast saavad e-kursuse taotlusvooru esitada ka üldhariduskoolid, samuti on oodatud täienduskoolituskursused. Kindlasti kutsume uuesti osalema neid, kes eelnevate taotlusvoorude tulemusel kvaliteedimärki saanud pole. Ühtlasi tuletame juba kvaliteedimärgi saanutele meelde, et e-õppe näol on tegemist kiiresti muutuva valdkonnaga, seega võiks mõelda kvaliteedimärgi uuendamisele, kui selle saamisest on möödunud üle kolme aasta.

“Võimalus ja vajadus vaadata oma kursus uue värske pilguga üle ning võrrelda kvaliteedinõuetega, lõpptulemusena aitab see kursust taas paremaks muuta.”

Ootame ka sel aastal rohket osalemist “E-kursuse kvaliteedimärk 2015–2016” taotlusvoorus! Kui kõhkled, tee eneseanalüüs, pea nõu oma kooli haridustehnoloogiga ning siis tee otsus. Lisainfot e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru kohta leiab: www.e-ope.ee/kvaliteet

WW KATRIN KIILASPÄÄ HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht


MakeyMakey – puuviljadega muusikat looma Kas teadsite, et banaanide ja õunte abil on võimalik erinevaid muusikainstrumente mängida? Mina nägin seda esimest korda 2014. aasta juulis Austrias e-õppe suvekoolis, kui kaks saksa noormeest ühendasid banaanid arvutiga ja hakkasid bändi tegema. Nii sattus minu huviorbiiti väike seadeldis, mida MakeyMakey’ks nimetatakse. Tellisin selle endalegi ning nüüd on möödunud aasta selle erinevaid võimalusi katsetades. MakeyMakey eestikeelne tähendus võiks olla “tee ise nupp” (make key). MakeyMakey loojad Jay Silver ja Eric Rosenbaum on varem kaasa löönud selliste projektide nagu Drawdio, Singing Fingersi ja meile ehk kõige tuntuma Scratchi arendamises. Nad usuvad, et kõik inimesed on loomingulised ja võimelised midagi ise looma ja sellega maailma muutma ning hakkasid MIT Media Labi juures lihtsasti kasutatavat leiutamiskomplekti arendama. MakeyMakey on väike kontroller, mis USBjuhtmega arvutiga ühendatuna võimaldab erinevaid elektrit juhtivaid esemeid nuppudeks muuta. Eriti paljulubavaks teeb asja see, et piiranguid pole – seade töötab nii Windowsi, Maci kui ka Linuxi arvutitel ning midagi ei pea installima. Põhimõtteliselt töötavad kõik arvutis leiduvad programmid ja internetis olevad vahendid, kui vaid sinu fantaasia suudab sellele rakendust leida. MakeyMakey võimaldab arvutiga ühendatuna kohe kasutada hiireklikki, tühikut, enternuppu, nooli ja mõningaid tähti klaviatuurilt. Komplektis on kaasas USB-juhe, 7 “krokodilliotstega” juhet ja pisikesed juhtmejupid. Kui sellest peaks väheks jääma, siis vanast internetikaablist saab lisa. MakeyMakey’t on võimalik ka ümber programmeerida, kasutades ARDUINO tarkvara.

MakeyMakey

Pill pakkus üllatust ja inspiratsiooni

mese puudutuse peale heli ei tulnud, siis hakati kohe otsima teist juhet, mis vooluringi sulgeks. Nii saab puu- ja juurviljade õppimise muuta põnevamaks, lisades maitsmisele, katsumisele, nuusutamisele ja vaatamisele ka kuulmismeele. Huvitav, milline see porgandihääl siis ikkagi on? “Võilille muinasjutus” oskasid kõik lilled laulda.

Fotod: Kärt Kase ja Lembit Kitsel

Milline on porgandihääl ja kõrvapill? Nüüd, kui taust on teada, tahaksin jagada oma kogemust MakeyMakey kasutamisel ning pakkuda ehk inspiratsiooni neile, kel asja vastu huvi on tekkinud. Kuna töötan lasteaias, siis pärast esimesi koduseid katsetusi läksin MakeyMakey’ga oma rühma 6–7aastaste laste juurde, et näha, mida nemad asjast arvavad. Parasjagu oli õunaaeg, seega esimeseks saigi õunapill ühendatuna mõnega Google’i otsingutulemuse “online piano” seast. Kuna MakeyMakey toimimise põhimõtteks on väike vooluring, siis oli lastele esialgu arusaamatu, miks lihtsalt juhtmega ühendatud õun heli ei tee, aga kui teises käes samal ajal teist juhet hoida, siis teeb. Kevadeks sai see kõigile päris hästi selgeks ning kui esi-

10 |

Miks on nii, et näiteks pea- ja kõhupill alati ei tööta? Meie saime teada, et riided ei juhi elektrit ja sama lugu on ka juustega. Kuna grafiit ehk hariliku pliiatsi süsi juhib elektrit, siis saab pliiatsiga joonistatud pildid panna muusikat mängima. Väiksematele on see kindlasti keeruline, sest pliiatsijoon peab olema väga tihe, et ühendus ei katkeks. Samuti ei tohi jooned omavahel ristuda ning kõik jooned peavad jõudma paberi servale, et see juhtme kaudu arvutiga ühendada. Lisaks muusikalistele võimalustele saab MakeyMakey abil ka PacMani tüüpi arvutimänge mängida, kus liikumiseks kasutatakse noolt – vaja on ainult enda maitse järgi lemmikvahenditest mängupult luua.

Katsetatud sai erinevate puu- ja juurviljadega mängimist erinevatel instrumentidel, võimalusi on ju peaaegu lõputult. Ainus kriteerium on see, et nupuna kasutatav vahend peab elektrit juhtima. Meie proovisime metallist lusikaid, fooliumi, PlayDoh’ voolimismassi, vett ja saime ka teada, et näiteks plastmassiga sellist pilli mängida ei saa. Üks põnevamaid ja naljakamaid võimalusi on mängida inimkehapilli. Proovida võib näiteks nina-, kõrva- või käepilli.

Aprilli lõpuks lavastasime koostöös muusikaõpetajaga muusikalise etenduse “Võilille muinasjutt”, kus lapsed publikule MakeyMakey pillimängu demonstreerisid. Etendust vaatamas käinud õpetajate tagasiside oli positiivne ning loodetavasti pakkus meie näidistegevus neile inspiratsiooni ka ise MakeyMakey või mõne muu sarnase vahendi kasutuselevõtuks. Ka oma maja õpetajate seas nägin positiivset üllatust, kaasa olid haaratud ka kolleegid, kes muidu arvutiga sinasõbrad pole. Aasta jooksul jõudsin MakeyMakey’t tutvustada ka oma kursusekaaslastele haridustehnoloogia magistriõppes, mille tulemusena lõime õpistsenaariumi põhikooli õpilastele elektriringi tutvustamiseks MakeyMakey’t kasutades. Ideid, mida proovida ja mis on juba katsetatud, on sadu ning nendega on võimalik tutvuda MakeyMakey kodulehel www.makeymakey.com. Ma arvan, et nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilased võiksid ise proovida uusi põnevaid lahendusi MakeyMakey kasutamiseks leida. Minu järgmisteks katsetusteks saavad tõenäoliselt hiirenupu vajutuse funktsiooni kasutades pildi tegemine ning MakeyMakey väikevenna ehk edukalt Kickstarteri kampaaniaga rahastust kogunud ning novembris müüki tuleva väiksemate võimalustega MakeyMakey GO katsetamine. Soovin teile alanud õppeaastaks palju uusi ideid, julgust katsetada ja luua ning seda põnevat ka meiega jagada!

W W KÄRT KASE TLÜ haridustehnoloogia magistrant ja Tallinna Luha Lasteaia õpetaja


KOOLITUS

Infotehnoloogia aitab õpetajal ja lapsevanemal koostööd teha Oma igapäevaelu paremaks korraldamiseks on asendamatu infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskus. Digivahendite kaasamine ja rakendamine hariduse teenistusse pole enam uudis, ka õpilaste jaoks on see pigem ootus. Vanemate ja õpetajate jaoks on tasakaalu küsimus, kas ja kui palju on mõistlik digivahendeid kasutada ning mis eesmärkidel seda tehakse. Õpetajate õlule on jäänud küsimus, kuidas kasutada digivahendeid nii, et need ka tõesti õppimise ja õpetamise juures lisaväärtust omaksid.

Foto: Jose Kevo, https://flic.kr/p/6Z6WKG (CC BY-SA 2.0)

Koostöö kooli ja kodu vahel Nii kooli kui ka pere roll kattuvad suuresti selles osas, et lastele õpetataks oskusi, mis aitaksid neil igapäevaeluga paremini toime tulla – koostöö, kriitiline mõtlemine, avatus, leidlikkus, paindlikkus, empaatiavõime ning oskus teha otsuseid ja lahendada probleeme. Seega võib öelda, et kooli ja kodu eesmärk oskuste õpetamisel on sama ning tõhus koostöö nende vahel võimaldab lapsele pakkuda just sellist keskkonda, mis toetab tema arengut. Aktiivne koostöö õpetaja ja lapsevanema vahel ei tähenda ainult veebikeskkonnas hinnete lisamist ja õpilase akadeemiliste saavutuste tagasisidestamist, vaid kaasab vanemaid õppimise ja õpetamise protsessi, mõjutab hariduse kaudu kodust keskkonda ning tõstab vanemate teadlikkust haridusest üldiselt. Koostöö vanemate ja õpetaja vahel võimaldab avastada ja toetada õppija arengulisi võimeid ning välja selgitada vanemate ootused koolile/lasteaiale. Sama põhimõte kehtib õpetaja ja tema kolleegide kohta. Kogemuste ja heade praktikate jagamine võimaldavad õppetegevusi planeerida ning ellu viia laiemalt, mitte isoleeritult 45-minutilistes ainetundides. Õpetajate osalemine nii ainealastes kui ka ainetevahelistes koostöörühmades ja õpikogukondades on igal juhul väärtuslik. See aitab nii arendada, kujundada kui ka hinnata kogu kooli õppeprotsessi ja keskkonda. Kuid mitte ainult, sest ühised õppekavu puudutavad kohtumised, ainekursuste väljatöötamine ja seejuures reaalne õpetamine on vajalik ja oluline õpetajale endale. Õpetaja ei ole oma tegemistes üksi ning koos kolleegidega saab kavandada ja ellu viia õpiprojekte, mis võimaldavad õppetööd õpetaja jaoks lihtsustada ning mitmekesisemaks muuta. Kui koostöö õpetaja ja lapsevanema vahel ning õpetajate omavaheline koostöö tagavad

õppijale hea ja soodsa hariduskeskkonna, siis koostöö õpetaja ja õpilaste vahel on samuti väga oluline.

"

Ootus, mida praegused õppijad koolile esitavad, on väga tugevalt tehnoloogiaga seotud, sest igapäevakeskkonnas ümbritsevad neid digiseadmed ja interaktiivne meediasisu.

Seda ressurssi, mis on õppijatele kättesaadav, on igati mõistlik ja vajalik õppimise ja õpetamise teenistusse rakendada.

tis vahendid, mis võimaldavad traditsioonilisele suhtlusele anda olulist lisaväärtust, mitte seda asendada või välja vahetada. Seega aitab iga uus lahendus luua ja hoida suhet õpetaja ja lapsevanema vahel, parandades seeläbi just õppija võimalusi ja olukorda. Ühised arutelud, kus jagatakse oma ideid ja räägitakse kogemustest, ei pea alati toimuma ühes füüsilises ruumis, need võivad olla virtuaalsed ja kaugtöö vormis. Ideede genereerimise, plaanide tegemise, ülesannete ja tegevuste jagamise saab edukalt teha veebipõhiste töövahendite kaasabil. Kindlasti ei tähenda see silmast silma suhtluse kadumist, vaid võimalust suhelda ka pildi-, heli- ja videovahendeid kasutades. Nii on oma mõtete, emotsioonide ja kogemuste jagamine rikkalikum. Samuti aitavad veebipõhised koostöövahendid selliseid olukordi vältida, kus asju kiputakse ikka tegema nii, nagu neid on kogu aeg tehtud, sest igaüks, kes on ühisloomesse kaasatud, on heas mõttes sunnitud oma mugavustsoonist väljuma ning panustama. Õpetades nii koolis kui ka lasteaias koostööoskusi, paindlikkust, leidlikkust jt 21. sajandi oskusi, on vajalik, et õpilased seda ka õppimise juures ise kogeksid ning digivahendid pakuvad selleks häid ja efektiivseid lahendusi.

Programmist Digialgus Koolitusprogramm Digialgus pakub just sedalaadi koolitust “Infotehnoloogia ja koostöö” näol. Selle käigus tutvuvad osalejad veebipõhiste vahenditega, mida saab kasutada nii lasteaias kui ka koolis, et hõlbustada koostööd kolleegide ja lastevanematega. Koolituse käigus saavad osalejad koolitajalt vajalikku tuge, juhendamist ning töövahendeid ise läbi proovida, lisaks uusi teadmisi oma senise töö ja praktikaga siduda. Koolituse teemad on valitud kättesaadavust ja praktilisust silmas pidades, et kõiki keskkondi saaks sõltumata vahendi tüübist mugavalt kasutada. Digialguse koolitused algavad septembris, tutvu kalendriga HITSA koolitusveebis koolitus.hitsa.ee.

Digivõimalused koostööks Võimalusi koostööks on mitmeid: silmast silma kohtumised, pere- ja teemapäevad ning lastevanemate koosolekud. Traditsiooniliste lahenduste kõrval ei tohiks unustada digilahendusi, kus nutiseadmed ning veebipõhised keskkonnad ja rakendused on koostöö konteks-

W W ELYNA NEVSKI Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia ja meediakasvatuse lektor

| 11


KOOLITUS

Digimuutus saab alguse digijuhist HITSA täienduskoolitusprogramm “Digiajastu haridusjuht” pakub tuge ja teadmisi, kuidas juhtida õppimist ja õpetamist digiajastul ning kuidas luua kaasaja nõudmisi arvestav õpikeskkond. Anname ülevaate koolitusprogrammist ning uurime, milliseid projekte on programmis osalenud koolid teinud. Digiasi ei olegi raketiteadus Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla selgitab, miks HITSA koolitusprogramm välja töötati, kellele see suunatud on ja kuidas koolid sellest kasu saavad.

Miks HITSA koolitusprogrammi välja töötas? Muutus saab alguse juhist. HITSA on koolitanud päris palju õpetajaid, aga koolijuhid olid fookusest välja jäänud. Õpetajatega suheldes tundsime, et koolijuhid ei väärtusta ja vahel ka ei mõista digitemaatikat. Koolituse loomise eesmärk oli murda müüte ja näidata, et digiasi ei olegi raketiteadus.

Kes on koolituste sihtrühm ja kas osalejatel peavad olema eelteadmised? Miks on oluline asutuse juhi osalemine?

Fotod: erakogu

Koolituse sihtrühm on koolijuht ja tema meeskond. Eelteadmisi ei pea olema, oluline on soov ja tahe alustada muutuste teekonda koolis. Väga tähtis on koolijuhil võtta see aeg oma arendusmeeskonnaga ning koos tulla ja mõelda, mida nad soovivad oma koolis õppeprotsessis muuta, et see innustaks õppijaid ja tekitaks õpihuvi.

Milline on koolituste oodatav mõju osalenud asutustele? Koolituste väljatöötajana arvan, et kõige parem mõju on see, kui koolijuht lahkub koolituselt, täis indu ja ideid, mida ta kõike saaks oma koo-

12 |

lis teistmoodi teha. Loodetavasti ta ei murdu sellel retkel. Koolijuht on oma õpetajate motiveerija ja innustaja ning tuleb ise vahvatele ideedele, mida digiajastu haridusele pakub.

Kuidas juhitakse õppeprotsessi digiajastul Koolitusprogramm koosneb kahest järjestikusest koolitusmoodulist: “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” ja “Haridusasutuse digitaristu arendamine”. Raimo Ülavere on “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” üks väljatöötajatest ja koolitajatest. Raimo on töötanud ajakirjanikuna ja ka ajakirjanike juhina ning tegutsenud koolitaja ja coach’ina ligi 8 aastat. Tema juhtimisel valivad meeskonnad välja ühe õppeprotsessiga seotud muutuse ning panevad paika idee elluviimiseks vajalikud esimesed sammud.

Milliseid meetodeid koolitusel kasutad? Meeskonna coaching. Koolimeeskonnad tahavad midagi ära teha. Mina aitan neil erinevate ülesannete kaudu välja valida ja sõnastada enda jaoks hea projekt, mida konkreetse aja jooksul ära teha – arvestades iga kooli konkreetseid olusid. Ning siis teha ka tegevusplaan ja vaagida läbi võimalikud riskid, mis projekti võivad ohustada.

Kas osalejad saavad õpitut praktiliselt rakendada? Jah, saavad küll. See ongi minu eesmärk, et osalejad teeksid endale konkreetse tegevusplaani,

HITSA koolitusprogrammi “Digiajastu haridusjuht” koolitaja Raimo Ülavere.

kus on olemas nii eesmärk kui ka tegevused. Ning loomulikult ka tegevuste eest vastutajad. Olen üritanud koolimeeskondi suunata võtma endale projektina pigem väiksemaid, ent konkreetseid eesmärke. Oluline on, et meeskonnad saaksid liikuma, saaksid midagi reaalset ette antud ajas tehtud.

Too välja enda jaoks kõige olulisem aspekt koolituse juures. Esiteks projekt, ette võetavad sammud ja arusaam sellest, mida teha soovitakse, peaks olema üsna lihtne. Nii sisult kui ka sõnastuses. Nii, et sellest saavad aru kõik kohalolijad ja hiljem ka kodukooli inimesed. Mida vähem on ambivalentsust, ebamäärasust – sealhulgas projekti sõnastuses –, seda suurem on tõenäosus, et projekt õnnestub. Teiseks olen täheldanud, et väga palju sõltub direktorist. Seda isegi siis, kui direktor ise pole n-ö digiinimene. Tema kohalolek ja toetus, sh emotsionaalne, on digipöörde õnnestumiseks ülioluline ja seda rolli ei saa ta teistele edasi delegeerida.

Kuidas kooli digitaristut arendada Erkki Leego on koolituse “Haridusasutuse digitaristu arendamine” üks väljatöötajatest ja koolitajatest. Erkki töötab Hansson, Leego & Partner OÜs juhtivpartnerina, annab Tartu Ülikoolis loenguid IT-tudengitele ning on Tartu Kutsehariduskeskuse nõunike kogu liige. Tema juhtimisel hindavad meeskonnad oma asutuse digitaristu hetkeolukorda ja arenguvajadusi ning alustavad digitaristu tegevusplaani koostamist.

Miks peaksid inimesed teises koolitusmoodulis osalema? Digilahenduste kasutamine õppeprotsessis


KOOLITUS

Kuno Rooba esitleb Rakvere Ametikooli arendusprojekti. Foto: Madli Leikop

HITSA koolitusprogrammi “Digiajastu haridusjuht” koolitaja Erkki Leego

ja haridusasutuse töö korraldamisel aina süveneb. Kuna tehnoloogilised lahendused on kallid ning nende juurutamine töö- ja ajamahukas, on vaja digivaldkonna arengut eriti teadlikult juhtida. Tunda tuleb oma organisatsiooni vajadusi, osata neid prioriseerida, kirjeldada sobivaid lahendusi ja planeerida lahenduste elluviimise tegevuskava. Teine koolitusmoodul annab selleks vajalikke teadmisi, kujundab digivaldkonna meeskonna ühist arusaama arengutest ja arendab praktilisi oskusi digivaldkonna arengute planeerimiseks.

Miks on oluline IT-juhi osalus? Kooli digivaldkonna arendamine on meeskonnatöö. Ressurssidest tulenevalt tuleb meil leida tasakaal digivaldkonna võimaluste ja kooli vajaduste vahel. Mõistlike valikute tegemisel on tavaliselt “muna-kana” situatsioon: 1) selleks et pakkuda IT-valdkonna võimalustest tulenevaid lahendusi, on vaja teada kooli vajadusi ja arenguvisioone; 2) selleks et võtta kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi ja metoodikaid, on vaja teada IT-valdkonna võimalusi. See protsess nõuab juhtide, võtmeisikute ja ITjuhi head üksteisemõistmist ja infovahetust, mis on koolituse üks põhieesmärk. Tutvu koolitusprogrammiga lähemalt: digijuht.hitsa.ee

W W TRIIN KAASIK HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht

HITSA koolituse “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” keskne teema – õppeprotsessi juhtimine ja muutmine vastavalt digiajastu nõudmistele – kajastus suurepäraselt ka 29. mail Tallinna Ülikooli ruumes peetud lõpuseminaril, kus 24 haridusasutuse meeskonda tutvustasid igaüks oma valminud arendusprojekti. Rakvere Ametikool kutsus õpilased õpetama

Tabasalu Ühisgümnaasium kogus õpilugusid

Rakvere Ametikooli meeskonda kuulusid koolijuht Kuno Rooba, õppedirektor Raili Sirgmets ja IT-juht Mario Mikvere. Arendusprojekt lähtus mõttest, et kuna koolis õpetatakse infotehnoloogia süsteemide spetsialisti eriala, siis miks ei võiks õpilased oma teadmisi õpetajatega jagada. Konkreetselt sai kooliperega kokku lepitud aeg: 15. mail toimub koolis koolitus, kus õpilased õpetavad õpetajaid. Eelnevalt selgitati välja, millist digipädevust õpilased õpetajalt ootavad ehk mida õpilaste seisukohast peaks õpetaja oskama. “See on ju tuttav olukord, et kui õpetaja ei saa tunnis digiseadmetega just kõige paremini hakkama, hakkab klassiruum rahutult sumisema,” ütles Kuno Rooba seminaril arendusprojekti tutvustades. “Me ei teadnud, missugused on noorte pedagoogioskused, kuidas nad ennast õpetajatena tunnevad. Ja küsimus oli, kuidas saada personali võimalikult palju selle ideega kaasa tulema.” Aga meeskond motiveeris õpetajaid ja koordineeris õpilaste tegevust, nii et teoks see koolitus sai. “Tuleb tunnustada õpetajaid, kes sel päeval usinalt kaasa lõid, kes jätsid kõrvale igasuguse valehäbi sellepärast, et neil mõni digioskus puudus,” ütles Kuno Rooba. Koolituspäeva esimene pool oli väga praktiline: erinevate digiseadmete ühendamine. Teises pooles õpetati video- ja fototöötlust ning seda, kuidas neid oma esitlustesse installeerida. “Koolitus oli ajakohane. Oleksime küll suuremat osavõttu oodanud, aga kuna grupp oli väike, sai kõiki individuaalselt juhendada ja kõik said oma küsimustele vastused. Õpilased olid väga professionaalsed õpetajad, ehkki selget rollijaotust, kes õpib, kes õpetab, ei kujunenudki,” ütles Kuno Rooba.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi meeskond koosseisus direktor Carolin Kadaja, õppejuht Kristi Siirman ja haridustehnoloog Siret Piir valis projektiteemaks õpilugude kogumise. Projekti lõpuks saadi kokku üheksa õpilugu erinevatest õppeainetest (eesti keel, bioloogia, inglise keel, programmeerimine, matemaatika, muusikaõpetus). Lood koguti kokku õpetajatelt-entusiastidelt, kes kasutavad tundides IKT-d. Eesmärk oli näidata teistele õpetajatele, et õpilooga, mis sisaldab IKT-d, saab igaüks hakkama. Kogu protsess õpetajatele idee tutvustamisest kuni lugude kirjapanekuni võttis aega ligi kolm kuud. Kõik õpilood pandi üles Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilugude lehele (https://opilugu. wordpress.com). “Õpetajad ei olnud vastu ideele panna kirja enda lugusid ja neid teistega jagada. Kogutud lood on väga erinevad. Meeldivaks üllatuseks oli näha, et paljud õpetajad kasutavad tundides IKT-d ja on valmis tehtut teistega jagama. Kuid õpikohaks on see, et kuigi õpetajad kasutavad tunnis põnevaid õpikeskkondi ja meetodeid, siis ei jaga nad õpilugusid kolleegidega. Õpilugude kogumise käigus saime teada, et ka õpilased teevad õpilugusid aine raames, kuid see selgus meie jaoks liiga hilja. Kindlasti saame tulevikus ka need üles kirjutada,” on kirjas arendusprojekti blogis.

W W MADLI LEIKOP haridusportaali Koolielu toimetaja

| 13


KOOLITUS

HITSA koolituskalender, sügis 2015 HITSA täienduskoolitused on alus-, üld- ja kutseõppeasutuse õpetajatele, koolijuhtidele ning haridusspetsialistidele, samuti kõikide haridustasemete haridustehnoloogidele kursuse täies mahus läbimisel TASUTA. Uuri lähemalt koolitus.hitsa.ee. SEPTEMBER 03.09–21.09 Digialgus: Loovuse toetamine tehnoloogia abil • Tallinn 03.09–09.10 Haridusasutuse digitaristu arendamine • Tallinn 07.09–01.11 E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle • veebipõhine 07.09–13.12 Nutiseadmete kasutamine õppetöös • veebipõhine 07.09–18.10 Arvuti kasutamine uurimistöö koostamisel • veebipõhine 14.09–11.10 Testide koostamine ja metoodika • veebipõhine 16.09–07.10 Digialgus: Õpetaja loob ja jagab • Haljala 16.09–14.10 Digialgus: Infotehnoloogia ja koostöö, vene keeles • Tallinn 16.09–16.09 LEGO Education harivad klotsid ja LEGO WeDo robootika • Tallinn 17.09–05.11 Tuleviku Õpetaja: Õppeprotsess digiajastul • Tartu 17.09–jaan. 2016 Haridusasutuse digitaristu arendamine • Tallinn 17.09–16.10 Interaktiivne tahvel õppetöös – fookuses Promethean • Tallinn 21.09–26.10 Tuleviku Õpetaja: Õppeprotsess digiajastul, vene keeles • Tallinn 21.09–26.10 Tutvumine programmiga MSW Logo II • veebipõhine 22.09 –13.10 Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad • Valga 22.09–23.09 LEGO Mindstorms EV3 algkoolitus. Teadustegevuste ja robotidisaini tegevuspakettide tutvustus • Tallinn 29.09–27.10 Digialgus: Infotehnoloogia ja koostöö (Võru) 30.09–21.10 Digialgus: Loovuse toetamine tehnoloogia abil • Tallinn 30.09–27.10 Interaktiivne tahvel õppetöös – fookuses SMART • Tallinn 30.09–04.11 Uurimuslik õpe ja IKT, vene keeles • Tallinn

OKTOOBER 05.10–29.11 Aktiivõppemeetodid e-õppes • veebipõhine 05.10–15.11 Planimeetria ja stereomeetria programmiga GeoGebra • veebipõhine 05.10–02.11 Targalt internetis – õpetajatele alates lasteaiast kuni kutsekoolini • vene keeles 06.10–27.10 Tuleviku Õpetaja: Õpetaja digitaalses ühiskonnas • Haljala 06.10–06.10 LEGO Education harivad klotsid ja LEGO WeDo robootika • Tallinn 08.10–05.11 Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad, vene keeles • Kohtla-Järve 09.10–13.12 Programmeerimine koolis (Scratch) • Tartu 09.10–24.01 Programmeerimine koolis (Python) • Tartu 12.10–08.11 Hindamismudelite kasutamine väljundipõhisel ja kujundaval hindamisel • veebipõhine 12.10–02.11 Tuleviku Õpetaja: Õpetaja digitaalne arengumapp • Tartu 13.10–14.10 LEGO Mindstorms EV3 Kosmose väljakutse, robootikaringi käivitamiseks ja võistlusteks valmistumiseks • Tallinn 14.10–02.12 Targalt internetis III kooliastme, gümnaasiumi ning kutsekooli klassijuhatajatele • veebipõhine 15.10–08.01 Õppeprotsessi juhtimine digiajastul • Tallinn 19.10–16.11 Digialgus: Infotehnoloogia ja koostöö • Tallinn 21.10–28.10 Tuleviku Õpetaja: Õpetaja digitaalne arengumapp • Tallinn 22.10–23.10 LEGO Mindstorms NXT/EV3 Rohelise linna väljakutse • Tallinn 28.10–18.11 Digialgus: Infotehnoloogia ja koostöö • Tallinn Digialgus: Õpetaja loob ja jagab • Viljandi *

14 |

NOVEMBER 02.11–07.02 Nutiseadmete kasutamine õppetöös • veebipõhine 03.11–24.11 Digialgus: Loovuse toetamine tehnoloogia abil • Võru 03.11–04.11 LEGO Mindstorms EV3 Kosmose väljakutse, robootikaringi käivitamiseks ja võistlusteks valmistumiseks • Tallinn 09.11–06.12 Testide koostamine ja metoodika • veebipõhine 12.11–12.11 LEGO Education harivad klotsid ja LEGO WeDo robootika • Tallinn 18.11–19.12 Digialgus: Loovuse toetamine tehnoloogia abil • Haljala 24.11–25.11 LEGO Mindstorms NXT/EV3 Rohelise linna väljakutse • Tallinn 26.11–08.01 Õppeprotsessi juhtimine digiajastul • Tallinn 25.11– jaan. 2016 Haridusasutuse digitaristu arendamine • Tallinn * Digialgus: Loovuse toetamine tehnoloogia abil • Viljandi *

DETSEMBER 04.12–14.02 Programmeerimine koolis (App Inventor) • Tartu 10.12–10.12 LEGO Education harivad klotsid ja LEGO WeDo robootika • Tallinn

OLULISEMAD SEMINARID JA ÜRITUSED 2015. AASTA SÜGISEL: 08.10 “Võrgustik võrgutab” seminar “Nutiseadmega nutiõpetajaks” • Tallinn 14.10 Digipäev 21.10 IKT sügiskonverents “Kooli uus õppetava” koostöös Tallinna Haridusameti, Tallinna Reaalkooli ja eKooliga • Tallinn 06.11 eTwinning 10 aastat • Tallinn 03.12 “Võrgustik võrgutab” seminar “Hüpe hüperreaalsusesse” • Tallinn

Koolituskalender täieneb pidevalt, jälgi värskeimat infot ja registreeru koolitus.hitsa.ee

* kuupäev on täpsustamisel


EDULUGU

Ettevalmistused filmimiseks.

Filmivõtted konkursitöö tarbeks.

Animatsiooniks valmistasid lapsed ise filmilindid.

“Lahe asi” konkursilt noppis Tuulelipu rühm esikoha noorimas vanusekategoorias.

Lahedad lapsed lahedal konkursil

Fotod: Anu Peri ja Terje Lepp

Lasteaed on suurepärane paik, kus väikestest unistustest saavad kasvada suured teod. Koht, kus loovus ja fantaasiamaailm on alati teretulnud, ühise meeskonnana tegutsemine on igapäevane ja pakub võimaluse võtta aega rühmale sobivas tempos tegutsemiseks. Lasteaias saab ümbritsevat elu tundma õppida just nii, et avastamisrõõmu jagub nii lastele kui ka õpetajale. Tuule lasteaia Tuulelipu rühma lapsed ja nende õpetaja Anu Peri võtsid ette avastustee, kuidas siduda loovus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Ühise retke tulemusena osaleti HITSA õpilaskonkurssidel. 2013/2014. õppeaastal võtsid Tuulelipu rühma lapsed koos Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastega osa animafilmide konkursist “Muutuv kool” (youtube.com/watch?v=6pnUNkrrdSc) ja 2014/2015. aastal osaleti juba iseseisvalt digiloovtööde konkursil “Lahe asi”. Ettevõtmise tulemusena valmisid laste enda loodud lühifilmid (vaatamefilmisisse.wordpress.com), mis tõid võidu konkursi I kooliastmes. Osalemine konkursil pakkus nii lastele kui ka õpetajale rohkelt uusi ja põnevaid kogemusi. Õpiti kasutama tehnilisi vahendeid ja nende võimalusi. Laste fantaasia lendas hoogsalt ja tekkis rohkelt ideid, millest loodi filmid. Seejuures arenes laste koostöö- ja suht-

lemisoskus ning õpiti üksteisega arvestama. Samuti õpiti analüüsima iseennast ja loodut ning vajadusel tegema täiendusi ja püüdlema parema tulemuse poole. Tänu konkursil osalemisele said lapsed peale digiloovtöö loomise oskuse õpetliku kokkupuute meediaga. Anti intervjuusid ja osaleti fotosessioonil. Uuriti ja prooviti, kuidas töötab reporter, mis küsimusi ta esitab ja kuidas nendele vastata. Lõpuks tuli ju lastel endil kogu loomeprotsessi avalikkusele tutvustada. Need tublid lapsed lõpetasid kevadel lasteaia ja alustavad praegu oma kooliteed. Loodetavasti saavad nad oma õpitud oskusi ja kogemusi rakendada uute juhendajatega juba

järgmisel HITSA õpilaskonkursil “Maailmariik Eesti”.

Konkursid õpetavad nii lapsi kui ka õpetajaid Kindlasti tasub sellistel konkurssidel oma rühma lastega osaleda. Õpetajad, kes on osalemise ja juhendamise suhtes kahtleval seisukohal, siis abi ja julguse saamiseks on hea toetuda viieliikmelisele meeskonnale: koostöö, abivalmidus, sõprus, töökus ja loovus. Tuulelipu rühma näitel saab väita, et see liit toimib. Siinkohal rõhutaks koostööd eeskätt ka kolleegide vahel. Kindlasti ei tasu head ideed jätta teostamata, kui kahtlete oma tehniliste oskuste valdamises. Jagage majas oma soove ja plaane ning vajadusel leidke abilised. Õpetajatena anname lastele meeldejääva tegutsemis- ja õppimiskogemuse ning iseendale esitame väljakutse, kuidas lõimida loovust ja IKT-d.

W W ANU PERI Tallinna Tuule Lasteaia õpetaja

| 15


EDULUGU

Kõige tähtsam on armastus laste vastu Lasteaiaõpetaja Eve Saare on Aruküla patrioot ja talle meeldib juhiabi töö. Nii ongi ta Aruküla lasteaias Rukkilill õpetaja ja Pirita Kose lasteaias õppealajuhataja. Ametist sõltumata on kõige tähtsam ikkagi töö lastega. Eve Saare ütleb enda kohta, et ta fännab arvuteid, Koolielu e-kursuseid ja õppimist ning loomulikult suhtlemist väikeste lastega. Lastelt saab teada palju uut ja huvitavat, aga Eve enda õppimistega on lood nii, et suuremate õpinguteni jõudis ta tavapärasest veidi hiljem. Eve Saare ei tee oma vanusest saladust, ta on 57-aastane ning lõpetas äsja Tallinna Ülikoolis haridustehnoloogi magistriõpingud. Ta on põhitöö kõrvalt ka HITSA koolitaja ning ise osalenud 20 Koolielu portaali e-kursusel. “Vahel tunnen kahetsust, et miks ma varem oma õpinguteni ei jõudnud. Rätsepaõpingud olid küll õigel ajal (Eve Saare on väljakoolitatud naiste ülerõivaste rätsep – toim). Lasteaiaõpetajaks Tallinna Pedagoogilisse Seminari läksin õppima siis, kui olin Aruküla lasteaias töötanud juba kaks aastat. Tööle asusin septembris 1988 ja õppima läksin 1990. Mul oli ääretult kahju, et ma lasteaednikuks kümme aastat varem ei õppinud,” rääkis Eve Saare.

Aga võib-olla kümme aastat varem poleks töö lasteaias meeldinudki, võib-olla just siis oli otsus küps, et see on minu tee? Seda kindlasti. Õppimine Tallinna Pedagoogilises Seminaris oli fantastiline. Kõik õppimised on vahvad olnud! Kui palju ma sain teada laste kasvatamisest! Loodan, et minu kolm poega ka võitsid sellest. Õppimiseks pole inimene kunagi liiga vana. HITSA koolitajaks olemine tähendab ka õppimist.

"

Fotod: Madli Leikop, erakogu

Kui inimene oma teel pidevalt uusi teadmisi kogub, siis ta ongi kogu aeg õppimisvõimeline. Ilmselt võtab vanemal inimesel mõni asi rohkem aega kui noorel, aga kui teema huvitab, siis närid end sellest läbi.

Kuidas see juhtus, et ühes lastaias olete õpetaja ja teises õppealajuhataja? Kui lõpetasin 2004. aastal pedagoogilise seminari, oli minust saanud arvutifänn ja hakkasin Aruküla lasteaiale tegema kodulehte. Mõned

16 |

Eve Saare

maailma asjadest ja võib-olla laps teab just seda osa, mida mina ei tunne. Sealt ma õpin. Uudishimulikud, õpihimulised on lapsed kogu aeg olnud. Nad teevad rõõmuga sinuga asju kaasa. Kui lapsele midagi ei meeldi, ta ei mõtle kaasa, siis pean nuputama, kuidas teda kaasata. Lapsed on küll energilisemad kui varem. Ja ülienergilisi on ikka olnud kogu aeg. Võib-olla meedia on toonud laste päevadesse mänge, mida varem ei mängitud. Lapsed saavad meediakeskkonnast vahetevahel mitte just kõige paremaid mõjutusi.

Mis on need põhiväärtused, mida teie lasteaiaõpetajana lastele püüate edasi anda?

aastad hiljem oli vaja lasteaia juhil väikest abi osa töökohustuste täitmisel, võtsin väljakutse vastu ja püüdsin olla juhiabi. Kui Aruküla lasteaia õppealajuhataja lapsepuhkuselt tagasi tuli, oli mulle see töö nii meeldima hakanud, et mõtlesin proovida mujal. Nii sattusingi Pirita Kose lasteaeda.

Kõige esmalt, et oleme kõik ausad. Kui midagi juhtub, siis märkame seda. Ka laps märkab ja püüab tehtut heastada. Ma ise pean kõikide laste puhul olema õiglane, see on väga oluline. Ja et lapsed oleksid üksteise suhtes õiglased, sõbralikud, heatahtlikud, üksteist märkavad ja kuulavad. Kui reeglites kokku lepime, siis püüame neid järgida. Ja kõige tähtsam on armastus laste vastu.

Kas need tööd on väga erinevad?

Lasteaednike liit on tõstatanud lasteaiaõpetajate palga alammäära teema. See peaks olema üle riigi ühesugune, nagu on kooliõpetajatelgi. Praegu vaatab iga omavalitsus, palju ta lasteaednikele maksta suudab. Olete nõus, et see on probleem?

Mingis lõigus küll. Mulle ei meeldi kontrollida, aga see käib juhi tööga kaasas. Mulle meeldib dokumentidega tegeleda, süsteemi luua ja korrastada, õpetajatega suhelda ja neile ning asutuse juhile vajadusel abi pakkuda. Kunagi kandideerides ütlesin, et õppealajuhataja on sild õpetajate ja direktori vahel. Lasteaiaõpetaja töö on emotsionaalselt hoopis teine. Kuigi ma ei saa kurta, justkui õppealajuhatajana poleks emotsionaalselt millegi üle rõõmustada. Õpetajad on siin fantastilisi asju teinud ja suuri samme IKT alal astunud! Need ametid täiendavad teineteist. Lasteaiaõpetajana töötades mõistan, mida õpetaja tunneb ja see ehk on abiks juhitöös.

See on juba aastaid nii olnud. Umbes seitse aastat tagasi oli kurss sinnapoole, et riik võtab lasteaiaõpetajate palgad enda kanda, see oli vahetult enne valimisi. Ja siis läks kõik tagurpidi. Jaa, kooliõpetaja amet ei ole kerge. Kuid lasteaiaõpetaja amet samuti mitte. Mida õrnem ja väiksem on laps, seda hoolivam, sõbralikum ja armastust pakkuvam peaks olema õpetaja. Koolis on asi akadeemilisem. Lasteaiaõpetaja miinimumpalk nagu kooliõpetajate oma peaks katma riik, omavalitsus vaatab, palju saab juurde anda. Töö on lasteaednikel ju üks, olgu Räpinas või Võrus või Tallinnas. Mina saan öelda, et minu töö ja hobi olid ja on koos.

Olete öelnud, et lapsed on inspiratsiooniallikas, iga päev on lastelt midagi õppida. Mida õpetab 4-, 5-, 6-aastane laps täiskasvanule?

Lasteaiaõpetaja tööd olen väga nautinud. See annab aastatele, kuudele, nädalatele, päevadele head vürtsi.

4-aastase puhul uus avastus, kuidas ta selle üle rõõmustab ja imestab. See on ju minu jaoks õppimine, kuidas pisiasjadest rõõmu tunda. Või tuleb 5–6-aastane kodust infoga, mis minu jaoks on täiesti uus. Ma tean ju nii väikest osa

"

Seal on palju võimalusi loovalt asjadele läheneda. Töö ei muutu rutiiniks.


EDULUGU

Millal tekkis arvutihuvi? Mäletan täpselt seda aastat. See oli 2001. Astusin Tallinna Ülikooli, paari kuu pärast oli vaja hakata tegema esimesi referaate arvutil. Olin kogu aeg kodustele öelnud, et arvutit mina ei taha. Paljud olid siis juba väga kursis arvutiasjandusega. Referaatide tegemisest kõik algaski. Hiljem vahetasin ülikooli Pedagoogilise Seminari vastu. Kui selle lõpetasin, oli arvutipisik mind nakatanud. Oma tookordse lõputöö tegemisega sattusin Norra pedagoogi Arne Tragetoni materjale lugema. Ta oli katsetanud ja uurinud Keila SOS Lastekülas kirjutamalugema õpetamist arvuti teel. See meeldis mulle, ei olnudki teist võimalust, pidin Aruküla lasteaeda oma rühma arvuti saama. Aruküla lasteaed on nüüd arvutitega hästi varustatud. Direktor toetab igati IKT võimaluste kasutamist ja uuendab sammhaaval arvutiparki. Kõik õpetajad saavad oma töö teha rühmas, arvuti pärast kuskile jooksma ei pea. Tahvelarvuteid meil veel ei ole, selleks on vaja eraldi koolitusi, enne kui neid üldse muretsema hakata.

"

Kui mõni arvab, et arvuti rikub lapsi, siis tegelikult tekib lastel arvuti taga hea koostöö ja suhtlemine üksteisega.

Lapsed jälgivad hoolega, kuidas teine tegutseb, ootavad oma järjekorda ja märkamatult omandavad nad mitmeid oskusi. Viimasel ajal olen kasutanud just tahvelarvutit. Pirita Kose lasteaias on samuti hea arvutipark. Kui 2012. a sügisel siia tulin, oli arvuti ainult direktoril ja õppealajuhatajal, arvutid olid vanad ja aeglased. Aasta hiljem sattus Pirita Kose lasteaed Tallinna Haridusameti projekti, mille käigus lasteaed n-ö arvutiseeriti. Nii et nüüd on õpetajatel kõigil uued arvutid laual, internetiühendus ja dokumentatsioon tehakse arvutis. Kasutame ühistöökeskkonda Google Drive.

Kuivõrd IT-teema kõnetab lasteaiaõpetajaid? Koolis õppetöös on tehnoloogia kasutamine nüüd juba vältimatu, lasteaias saaks veel ilma hakkama... Minu magistritöö teema põhineb HITSA kolmel koolitusel, mida oleme nelja aasta jooksul korraldanud: Lastega on lõbus! Pilt Aruküla lasteaias peetud karnevalilt.

“Infotehnoloogia ja loovus”, “Infotehnoloogia ja suhtlemine” ning “Õpetaja loob ja jagab”. Uurisin, kas kursustel pakutud teemad on olnud toeks IKT vahenditega ja tarkvaraga toimetulemisel ning kuidas kursustel omandatut on rakendatud õppe- ja kasvatustöös. Selgus, et kursused aitasid õpetajatel arvutioskusi arendada ja nad said koolitustelt IT-tuge, et töökohal paremini toime tulla. Kuid koolitustel tutvutud programmide rakendamisega õppeja kasvatustöösse nii lihtsalt ei läinud. Uuringus osales 113 lasteaednikku ja nendest 45% vastasid, et vajavad ikka tuge. Tuli välja, et oskusi ikkagi napib. Suurem osa õpetajatest, kes tuge vajasid, olid erialase kõrgharidusega. Siit võis järeldada, et sellel ajal kui nemad kõrgkoolis õppisid, ei olnud veel arvutiõpetust. Noortel ei ole enam probleemi. Õpetajad vastasid, et koolitustel oleks võinud olla pikem harjutamisaeg. Sellest järeldasin, et pärast koolitust mingi aja pärast võiks pakkuda veebiseminari või korraldada väike konkurss või jätkukoolitus, et saadud teadmisi kinnistada. Ikkagi on õpetajatel veel natuke tehnikakartust.

Te ise olete osalenud 20 Koolielu e-kursusel, muu hulgas oli ka “Second Life koolielus”. Virtuaalmaailma ja -tegelasi lasteaias esialgu veel vaja ei lähe? See oli väga põnev kogemus! Näha seda fantaasiat, mis Second Life’i loodud on! Ma olin seal ju täiesti teine inimene! Lasteaiaõpetaja töös Second Life’i kasutada ei saa, aga mu enda silmaring laienes. Sain aru, et kuigi sa võtad kellegi teise kuju, ei tohi oma väärtusi unustada, need tuleb ka virtuaalmaailma kaasa võtta. Kaks e-kursust olen pooleli jätnud, 18 olen edukalt läbinud. Olen ka ise täiskasvanutele koolituskursuseid loonud. “Fototöötlus veebis” on kursus Pirita Kose lasteaia õpetajatele, mida soovin sisekoolitusena neile uuel õppeaastal pakkuda. HITSA uuendatud koolituse “Loovuse toetamine tehnoloogia abil”, mille meeskonnaga kokku panime, ehitasin pilootkoolituseks üles Koolielu portaali, et pakkuda õpetajatele lisaks sealses keskkonnas toimetamise katsetamist. Tegemine võttis palju aega, ikkagi esimene suur kursus. Koolituse eesmärk on pakkuda ideid ning praktilisi lahendusi ja kogemusi pildi ja heli kasutamiseks õppijate loovuse arendamisel.

Kuidas on täiskasvanuid õpetada? Enamjagu tulevad õpetajad kursustele ju teadlikult ja suure tahtmisega õppida.

Nad vajavad õppimise käigus täpselt samamoodi toetust. Enamjaolt on nii, et osa kursuslasi on arglikumad ja kartlikumad ning osa hästi nobedad, kes ei karda arvutit. Neile on vaja lisaülesandeid leida. Kui kursusel on erineva tasemega inimesed, on see ikka paras pähkel koolitajale. Süda on rahul, kui õpetajatel on hea meel, et said midagi kasulikku õppida. Siis olen ise ka õnnelik, et taas ületasin end. Aga ainult täiskasvanuid ma õpetada ei tahaks.

Kuuldu-nähtu põhjal on jäänud mulje, et tehnoloogiat kasutatakse lasteaedades põhiliselt kahte moodi: LegoWeDo robotite programmeerimine ja animatsiooni tegemine. Kas rohkemat polegi? Magistritöö küsitluse põhjal saan öelda, et mõlemat nimetati, kuid vaid paari vastaja poolt. Põhiliselt kasutatakse IKT-vahendeid piltide ja videote näitamiseks, muusika kuulamiseks, töölehtede väljaprintimiseks. Õpetajad otsivad palju materjale, ideid käeliste tegevuste tarvis, vajalikku infot, laule, luuletusi, vastuseid laste küsimustele jpm. Mina ise olen lastega arvutis joonistanud ja ühel aastal lastega Tiigrihüppe joonistuskonkursil osalenud. Üks suurem projekt oli lemmiklooma väljaselgitamine Viasatile, kus koos laste abiga monteerisime kokku video. See töö tõi meile eripreemia. Fotoesitlusi rühmas lastega tehtust olen mitmeid teinud. Õppetöös kasutan aeg-ajalt videoid mõne teema illustreerimiseks, nii matemaatika kui ka keele ja kõne valdkonna õppemänge, puslesid ja helifaile. Tahvelarvutis kasutan õppemänge lugema ja kirjutamise õppimiseks. Aasta tagasi osalesime lastega president Toomas Hendrik Ilvese joonistuskonkursil “Hea Eesti asi”. Hiljuti avastasin fototöötlusprogrammis selfide ehk kõverpeegli tegemise mooduse ning pildistasime lastega naljapäevaks iseendist naljakaid fotosid. Kasutasime fototöötlusprogrammi Pizap. Selle aasta alguses osalesin ise HITSA internetiturvalisuse koolitusel, mis oli mõeldud lasteaiaõpetajatele ja klassiõpetajatele. Minu rühma lapsed on 4–5aastased, ja olin veidi hirmul, mida nad internetist teavad, mida seal teha oskavad ja kas ma koos nendega ikka saan selle koolituse läbida. Kursusel kogetust saan öelda nüüd, et nemad internetis iseseisvalt ei käi. See sõltub küll kodust ka. Sain teada, et rühma lapsevanemad on targad ja pole lasknud oma lapsi üksi internetti kolama. Vaatasime lastega Jänku-Jussi käitumist internetis ja netilamba videoid. Nad olid tähelepanelikud ja oskasid pärast rääkida, miks ei tohi oma salasõna teistele avaldada. Nad said sellest aru, aga neil endil ei ole sellega probleemi olnud, lapsevanemad ei ole oma lastele kusagile kontosid teinud.

W W MADLI LEIKOP haridusportaali Koolielu toimetaja

| 17


TÖÖLEHT

Actionbound – seiklusmäng nutiseadmele Actionbound on mängude loomise vahend, mida saab kasutada nutiseadmetega. Telefoni või tahvliga mängu läbimiseks on vaja vastav rakendus enda seadmesse paigaldada. Alustamiseks peab olema ka internetiühendus, mängu jooksul seda enam vaja pole. Rakendus on olemas nii Androidile (https://play. google.com/store/apps/details?id=de.actionbound) kui ka iOSile (https://itunes.apple.com/ de/app/actionbound/id582660833?mt=8). Seiklusmäng tuleb luua veebiaadressil https://en.actionbound.com, kus on olemas nii inglis- kui ka saksakeelne keskkond. Isiklikuks otstarbeks ja haridusasutustele on programmi kasutamine tasuta. Programm on Saksamaal saanud haridusvaldkonnas ka auhinna.

Mängule on võimalik lisada järgmisi osasid:

1. Stage – (etapp) kaardi järgi saab määrata näiteks mängu alguspunkti. Selle punkti võib ka vahele jätta, sellisel juhul see mängus ei kajastu.

Mängu loomine “Public Bounds” valiku alt leiab avalikult jagatud rajad/mängud, kaardilt saab neid valida ka asukoha järgi (kui mängu on asukoht sisestatud). Mängu loomiseks vajuta “Create a Bound”, seejärel saab luua uue konto või logida sisse olemasolevaga. Pärast sisselogimist on menüüs valik “My Bounds”, kust saab vaadata enda koostatud mänge ja alustada uue loomist (Create new Bound).

2. Information – mängu info ja selgitused, mida tegema peab.

3. Quiz – küsimused ja ülesanded. Uuele mängule tuleb panna pealkiri ja lisada see URLile. Soovitatav on panna nimi, mis seostub mänguga, kuna mängu saab hiljem nimetuse järgi otsida.

Seejärel ilmub loodud mängude alla uus, mida saab vaadata, täiendada ning parandada. Edit-nupust saab hakata osade kaupa mängu looma. Kõikide osade puhul tuleb pärast sobiva info sisestamist vajutada:

18 |

Ülesandetüüpe on neli: Solution input – täpne sisestatav vastus (tekst, number või mõlemad). Multiple choice – valikvastused. Õigeid vastuseid võib olla mitu ja see/need tuleb märkida linnukesega. Iga sisestatud vastusevariandi kinnitamiseks tuleb vajutada ”linnukesele”. Estimation – hinnang. Sort list – saab etteantud loetelu järjestada. Sisestada tuleb õige järjekord.

Kõikide ülesannete juurde on võimalik lisada õige vastuse eest saadav punktide arv, lubatud katsete arv, vale vastuse eest saadavad karistuspunktid. Soovi korral võib lisada abistavaid vihjeid (neid ei näidata esimesel vastamise katsel). Veel on võimalik lisada ajapiirang, õige vastuse korral kohustus jätkamiseks, vale vastuse korral õige vastus. 4. Mission – mängijad peavad täitma mingi ülesande, mille eest nad punkte ei saa. Näiteks mõtlevad välja mingi hüüdlause, pildistavad midagi või teevad video. Samas ei pea üldse vastust saatma (None). 5. Tournament – turniir rühma liikmete vahel. Näiteks hakatakse võistlema paarikaupa, kes jõuab kauem hinge kinni pidada. Võisteldakse seni, kuni grupiliikmete vahel on selgunud parim. Lõpuks sisestatakse tulemused nutiseadmesse, mida mängu koostaja hiljem skeemina näeb.

6. Scan code – mängija peab skaneerima kuhugi peidetud QR-koodi. Saab kasutada nii keskkonnas genereeritud koodi kui ka enda tehtud koodi. Samuti saab määrata ülesande eest punktid ning märkida, et ilma koodi skaneerimata ei ole võimalik jätkata. 7. Find spot – (leia asukoht) ilma asukohta leidmata ei ole võimalik jätkata. See ülesanne nõuab GPSi kasutamist, seega ei saa seda kasutada hoonetes, kõrghoonete läheduses jne. Täpsete koordinaatide määramiseks peab olema vähemalt kolm satelliiti. 8. Survey – (küsitlus) hea lihtne võimalus küsida mängijate arvamust või eelistusi. Kõiki mängu osasid saab pärast sisestamist liigutada vasakult paneelilt, s.t saab muuta järjekorda, kustutada või ka täiendada sisu.


TÖÖLEHT

Järjekorda saab muuta ülevalt paremast nurgast (Sequence), kus on lisaks teisigi võimalusi.

Settings alajaotusest saab lisada mängu orienteeruva aja (min) ja pikkuse (km) jms. Test’i alt antakse QR-kood, millega saab mängu kontrollida testversioonina. Päriselt mängima asumiseks tuleb mäng lisada online’i.

Mängu tulemused salvestatakse automaatselt. Pildi või video üleslaadimiseks tuleb anda eraldi käsk (Start upload). Kui seda ei anna, mäng edasi ei lähe.

Asume mängima! Actionboundi rakenduse abil on võimalik lugeda nutiseadmesse QR-kood (Scan code) või otsida soovitud mängu nime järgi. Mänge saab valida ka kaardilt asukoha alusel juhul, kui asukoht (nt alguspunkt) on mängu sisestatud. Pärast sisenemist (QR-koodiga või mängu nimega) on näha mängule antud hinnangud. Järgmisena tuleb võistkonnale anda nimi ja lisada liikmed. Võistkonda peab lisama vähemalt kaks liiget (saab lisada ka üle 14 liikme). Mäng algab, vajutades ”Let’s go!”.

Lõpptulemused (Results) on näha mängu koostajale “My Bounds” alt tegevuste (Actions) menüüs.

Grupi tulemused on võimalik tellida endale eraldi meilile.

Kõikide gruppide ja grupiliikmete tulemused kajastuvad mängu koostaja kontol.

Edasine avastamisrõõm jääb teile! Head katsetamist!

Tulemuste avalikustamine sõltub mängija enda valikust, kas ta lubab seda või mitte.

W W HELLE KIVISELG Tallinna Sikupilli Keskkooli õpetaja

W W SIRET SAARNIIT Ääsmäe Põhikooli õpetaja

WW MARIKA ANISSIMOV Viljandi Gümnaasiumi haridustehnoloog

| 19


EDULUGU

Pärnu koolid digipöördesse Pärnu linnavalitsus kuulutas sel kevadel välja üldhariduskoolide koostööprojekti “Pärnu linna digipööre”, mille eesmärk on nutiseadmete igapäevane tark ning süsteemne integreerimine õppeprotsessi, õpilaste ja õpetajate digipädevuste ning digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine ning koostöö arendamine Pärnu üldhariduskoolide ja partnerite vahel. Projektiidee autoriks ja projekti algatajaks oli Pärnu Vanalinna Põhikool, idee sai alguse TLÜ ja Samsungi Digipöörde projektist. Mitmed koolid, kes sellesse projekti kandideerisid, olid oma koolimeeskonnad juba moodustanud ning projekti ideed läbi mõelnud. Vaja oli vaid pakkuda veidi tuge ja motivatsiooni nende realiseerimiseks. Siin tuli appi Pärnu linnavalitsus, kes premeerib iga projekti edukalt lõpule viinud kooli kümne tahvelarvutiga. Projektis osalevad koolid moodustasid kuueliikmelised meeskonnad ning töötasid koos välja projektid koos tegevuste kavaga, mida projektiperioodil ellu hakatakse viima. Projektiideede eelhindamisel ja projektide ülevaatamisel olid nõu ja jõuga abiks kõikide teiste projektis osalevate koolide esindajad. Veidi kohendati ka projekti formaati väikelinnale sobivamaks.

"

Võistluse asemel viiakse Pärnus läbi koostööprojekt, kus keskmes on koolide areng ja rõhk koostööl teiste linna koolidega.

Osalevad koolid on omavahel paaridesse jagatud, näiteks korraldab ja sisustab iga paar teistele koolidele ühe koolituspäeva. Lisaks projektis osalevatele koolidele on koolituspäevadele teretulnud ka teiste Pärnu linna koolide õpetajad.

Foto: Pärnu Vanalinna Põhikool

Iga kool teeb oma digipöörde Lähtudes DIGCOMPi raamistikust, on eesmärgiks seatud ühe või kahe digipädevuste pädevusvaldkonna arendamine. Koolide muutumist jälgib ning koolituste ja nõuga toetab projekti TÜ haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja Margus Pedaste. Koostööd tehakse ka HITSAga. Koolide projektid sõltuvad iga kooli algtasemest ja arendamist vajavast suunast. G Pärnu Vanalinna Põhikool viib sügisest sisse programmeerimise algõpetuse 1. kooliastmes. Õpetajate digiharimiseks jätkatakse digivahetundide traditsiooniga ning

20 |

Pärnu Vanalinna Põhikooli jätkab Pärnu koolide digipöörde projekti raames ka digivahetundide traditsiooniga, millega õpetajatele uusi põnevaid digitaalseid töövahendeid ja keskkondi tutvustatakse.

pannakse rõhku digitaalsele kommunikatsioonile. Klassiõpetajate koostöös valmib õppekavast lähtuv avalik veebipõhine e-töövihik, mis toetab VOSK-meetodi rakendamist tundides. Jätkatakse ka koostööd teiste Pärnu linna koolidega, sh viiakse läbi juba kolmas avatud digiõhtu. G Kuninga Tänava Põhikool koostab Pärnu linna tutvustavad õpirajad (ajalugu, kultuur, loodus, turismiobjektid jne), mille kontrollpunktides kasutatakse ülesannete lahendamisel nutiseadmeid. Rajad aitavad kinnistada õpitulemusi ja toetavad üldpädevuste omandamist ning on avatud nii Pärnu linna kui teiste Eesti koolide õpilastele. QR-koodide kasutamine lisaks interaktiivsetele radadele võimaldab linna vaatamisväärsusi tutvustada ka turistidele. G Pärnu Ülejõe Põhikool võtab kasutusele nutivahendid hariduslike erivajadustega (HEV) klassides paremate õpitulemuste saamiseks ja õpimotivatsiooni tõstmiseks. Õpetajad teevad õppeaineid lõimides koostööd oma koolis ja teiste koolidega, kasutades nii olemasolevaid materjale kui ka luues enda omi. Samuti koostatakse HEV-õpilastele sobivad õpilood, mis avaldatakse juba loodud ühises Digiõpikus (http://vosk.eu/). G Pärnu Toimetulekukool soovib arendada

oma õpetajate digipädevusi ja oskusi, et tagada lihtsustatud õppel olevate HEV (toimetuleku- ja hooldusõppe) õpilaste võimetekohane kaasamine nutivahendite kasutamiseks nii õppetöös kui ka igapäevaelus. Õpetajate ja õpilaste koostöös valmib tahvelarvuti abil kooli tutvustav video. G Pärnu Rääma Põhikool kaasab digipöördesse nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad kui ka teised koolikogukonna liikmed. Nutikad vahetunnid ja ainetunnid, nutivõistlused ja -konkursid, nutipäevad ning nutikoostöö Pärnu linna koolidega – need on Pärnu Rääma Põhikooli sihid digipöördeks. G Pärnu Ühisgümnaasium soovib suurel määral laiendada tundides arvuteid ja nutiseadmeid kasutavate õpetajate hulka. Sisekoolitustel, mis hakkavad toimuma õppetoolide kaupa, loovad õpetajad endale aineblogi, milles tutvustavad oma tundidesse sobivaid keskkondi ja äppe. Digipöörde läbiviimiseks osteti kevadel kooli 38 tahvelarvutit ja 15 sülearvutit, võidetud 3D-printerit hakatakse kasutama kunsti- ja disainiõpetuses. G Pärnu Raeküla Kooli digiprojekti eesmärk on muuta digivahendite kasutamine õppetöö igapäevaosaks, et õpetajate tööd kaasajastada ning õppimist õpilastele huvitavamaks muuta. Jätkatakse digitundide ja -vahetundidega ning koolitustega, õppematerjalide ja õpilugude talletamiseks luuakse oma digitaalne keskkond “Digilaegas”. G Pärnu Tammsaare Kool, kes pakub eesti keelest erinevat kodukeelt rääkivatele õpilastele eesti- ja venekeelset õpet, soovib teha digipööret, sh LAK-õppe ja keelekümbluse e-metoodikas. Õpetajad saavutavad projekti lõpuks digipädevuse, mis võimaldab ainetundide kaasajastamiseks edukalt rakendada VOSK-põhimõtet. Õpilased kasutavad nutiseadmete võimalusi sihipäraselt õppimiseks ja teadmiste kinnistamiseks. 7. keelekümblusklass teeb digiõpimapi, millest kasvab välja loovtöö. Õpimapi tutvustamine toimub aprillis digikonverentsil. Projektide finaalüritus toimub 2016. aasta veebruaris – tehakse kokkuvõtteid, hinnatakse toimunud muudatusi ning antakse üle väljateenitud tahvelarvutid.

W W DIANA VESKIMÄGI Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloog


UUDISED

Gümnasistid saavad valikaineid õppida ka teistes koolides Kolm Tallinna kooli võimaldavad oma õpilastel võtta valikaineid teistest koolidest. Koostöös eKooliga on koolidevaheliste kursuste haldamiseks välja arendatud infosüsteem. 2011. aastal toimunud uutele õppekavadele üleminek on gümnaasiumiõpilaste võimalusi palju avardanud: tekkinud on rohkem valikuid alates spordisuundadest ning lõpetades meedia ja kommunikatsiooniga. Kuid uus süsteem on esitanud väljakutseid nii koolidele kui ka nende IKT toele. Tallinna Reaalkool pakub oma õpilastele võimalust valida 44 valikkursuse vahel, kooli lõpetamiseks tuleb olenevalt õppesuunast läbida 9 kuni 11. Reaalkooli direktori Ene Saare sõnul seab pakutavate kursuste hulgale piiri ette rahalised võimalused – koolil ei ole rahaliselt mõttekas pidada kursust ainult ühele või kahele õpilasele. Sellest tulenevalt on Tallinna Reaalkool, Tallinna 21. Kool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium asunud koostööd tegema. Iga kool on välja pakkunud mõne kursuse, kuhu võib õppima minna teise kooli õpilane. Nii saavad koolid pakkuda rohkem erinevaid valikaineid, muretsemata tühjaks jäävate õpperühmade pärast. Näiteks võivad Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased omandada Eesti Vabariigi õigussüsteemi

aluseid 21. Koolis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis võivad partnerkoolide õpilased osaleda väitluskursusel. Ene Saare sõnul on õpilaste tagasisidest näha, et valikuvõimalused on hästi vastu võetud. Noored saavad õppida huvipakkuvaid aineid või katsetada, kas see suund nendele üldse sobib. Tema sõnul on tähtis ka see, kui inimene kursuse läbides mõistab, kas ta selle valdkonnaga ennast ka tulevikus siduda soovib.

Kursuste haldamine muutub lihtsamaks Raskuskoht kursuste haldamisel on siiani olnud info vahetamine. Koolid on oma kursustele registreerimiseks pidanud eraldi süsteeme ja andmed käsitsi eKooli üle kandnud. Veel raskemaks on osutunud teabevahetus teiste koolidega: klassijuhataja või lapsevanem võib õpilase probleemidest teise kooli ainetega teada saada alles kursuse lõppedes. Alates 2015. aasta kevadest on eKool koostöös eelpool nimetatud kolme kooliga arendamas kursuste haldamise moodulit. Mooduli esimene etapp valmis mais 2015 ja seda on juba edukalt katsetatud. ”Kursuste registreerimise

ja haldamise moodul võimaldab koolidel hallata erinevat tüüpi kursuseid, mille sihtgrupiks on nii õpilased kui ka lapsevanemad erinevates koolides,” ütles eKooli juht Pille Parikas. “Moodulis saab kool kirja panna kursuse info, määrata kursuse sihtgrupi ja osalejad saavad end kirja panna. Hiljem lisatakse osalejate nimekiri eKooli päevikusse. See võimalus lihtsustab kindlasti palju kooli tööd ja annab uusi võimalusi.” Arenduse järgmises etapis lahendatakse olukord, kus õpilane võtab kursuseid mõnest muust koolist kui oma kodukoolist. Eesmärk on õpetajate tööd lihtsustada ja õpilastele anda võimalikult kiiret tagasisidet nende õpitulemuste kohta. eKool tänab Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumit ja Tallinna 21. kooli sisuka koostöö eest – tihedas koostöös teenusepakkuja ja kliendi vahel valmivadki parimad lahendused. Pille Parikase sõnul soovib eKool pakkuda kursuste registreerimise ja haldamise moodulit ka teistele Eesti koolidele.

WW MIKK MAASIKRAND eKool

| 21


UUDISED

Juubelikonverentsil vaadatakse IKT minevikku ja tulevikku hariduses Sel sügisel toimub 21. oktoobril Tallinna Haridusameti, HITSA ja eKooli koostöös kümnes IKT sügiskonverents. Tallinna Reaalkoolis peetaval juubelikonverentsil vaadatakse ajas tagasi – mis on hariduses IKT vallas toimunud – ning uuritakse, mis on tulekul. IKT konverentse hakati korraldama, et õpetajad oleksid pädevad kasutama õppeprotsessis aktiivselt IKT vahendeid ning juhendama õpilasi IKT vahendite kasutamisel. Samas on konverents hea koht, kus õppida tundma uusi meetodeid infotehnoloogia õpetamisel. “Selleks leidis haridusamet partnerid, kelleks olid tol hetkel Tiigrihüppe SA (HITSA eelkäija – toim) ja eKool. Kuna infotehnoloogia on pidevalt muutuses, siis on loomulik, et konverents ei ole ajutine projekt, vaid see areneb iga aastaga ja tutvustab üha uusi tehnoloogiaid ja metoodikaid,” ütles Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Piret Rõõmussaar. “Tallinna Reaalkool on alati olnud IKT valdkonnas lipulaevaks, seepärast ka selline toimumiskoht.” IKT sügiskonverentsid on õpetajate seas populaarsed, kohad täituvad kiiresti. “Alati on olnud konverentsil peaesineja, kes mõtestab infotehnoloogia mingi teema üldfilosoofiliselt

IKT konverents Tallinna Reaalkoolis 2014. aasta sügisel. Foto: Tallinna Haridusamet

Kahel viimasel aastal on konverentsil räägitud uuest õppetavast, mis on hõlmanud metoodikaid ning uute tehnoloogiate tutvustamist. Juubelikonverentsil on teemaks kümme aastat edasi ja tagasi – üheskoos vaadatakse, mis on hariduses kümne aastaga IKT valdkonnas toimunud ja mis on tulekul. Konverentsi osalejad saavad valida mitmete põnevate töötubade vahel. Jutuks tuleb internetiturvalisus ja digitaalse õppevara loomine. Tutvustamist leiavad uued tehnoloogiad, sh 3D-printerite ja nutiseadmete kasutamine õppetöös. Oluliste teemadena käsitletakse ka uudset õppetöö läbiviimist, milleks on õpilugude rakendamine, õppetöö tõhus haldamine IKT teenuste abil, mida pakub eKooli lahendus. Kindlasti räägitakse ka IKT arenguvajadustest kooli juhtimisel. Ootame kõiki õpetajaid IKT konverentsile enda teadmisi täiendama! Konverents on kõigile haridustöötajatele tasuta, registreerumine algab septembris.

lahti. See annab põnevat ja vahel ka intrigeerivat mõttekäsitlust igapäevatöösse ning aitab näha teemasid laiemalt, mitte ainult ühe inimese ega kooli tasandilt. Veel meeldib õpetajatele õppida teiste koolide kogemustest ja näha uusi lähenemisviise,” selgitas Rõõmussaar.

W W LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

Robotex. Tehnoloogiafestival suurtele ja väikestele Robotex on juba viieteistkümnendat aastat järjest toimuv robotifestival, mis on ajapikku kasvanud TTÜ priimuste omavahelisest pusimisest Eesti suurimaks kogupere tehnoloogiaürituseks. Sel aastal toimub Robotex 4.–6. detsembril, HITSA on ürituse kaaskorraldaja.

22 |


UUDISED

Veebiseminarid koguvad populaarsust Eelmisel õppeaastal korraldas HITSA 39 veebiseminari, milles osales üle 1200 inimese. Uuest õppeaastast muutub veebiseminaride veebikeskkond, samuti täiendatakse teemaderingi. Kokku oli 2014/15. õppeaasta jooksul veebiseminaridele registreerunud 1864 ning osales 1256 inimest. Võrreldes eelmise aastaga on arvud kasvanud – mullu registreerus 1030 ja osales 703 inimest. Kõik toimunud veebiseminarid on järelvaadatavad haridustehnoloogide kodulehel http://www.haridustehnoloogid.ee/ veebiseminarid/veebiseminaride-arhiiv/. Alates septembrist hakkavad veebiseminarid toimuma uues veebikeskkonnas Webex (https://eun.webex.com), mis toob kaasa suurema töökindluse ning rohkem esitlusvõimalusi seminari pidajale.

"

Tasuta, regulaarselt ja mugavalt teadmiste jagamise võimalust tuleb nutikalt ära kasutada – tuleval õppeaastal on plaanis veelgi suurendada kuulajaskonda ja rikastada teemade valikut.

Veel tänase päevani maadleb sündmus valearusaamaga, nagu oleks tegemist väikese nišiettevõtmisega, kuhu binaarkoodi mittetundjatel asja ei ole. Tegelikkuses on pilt hoopis teine, tavaline Robotexi külastaja on uudishimulik perekond või noortegrupp, kes alles üritusel mõistab robotiehituse tõelist loomust ning nakatub tihti ka ise selle põnevust pakkuva pisikuga. Robotex suudab kaasata kõiki vanusegruppe just neile kõige sobivamas võtmes: noortele toimuvad loovad konkursid, kus osalejad näitavad oma oskusi nii robotite meisterdamises, joonistamises, fotografeerimises, videote tegemises, luuletamises kui ka digitaaljoonistuses. Kohapeal on võimalus osa võtta erineva raskusastmega töötubadest, kus käepärastest elektroonikakomponentidest õpitakse meisterdama roboteid, toimuvad põnevad ülesastumised areeni pealaval ning lõputut uudistamist pakub kõigile külastajatele suur tehnoloogianäitus. Selle kõige kõr-

Eesmärk on kaasata rohkem õpilasi, vanemaid, spetsialiste ja koole ning kajastada üldisemaid, kuid väga olulisi ühiskondlikke teemasid. Kindlasti pakume ka edaspidi ametialaseid teadmisi haridustehnoloogidele, jätkates traditsioonilist uute töövahendite tutvustamist. Soovime HITSA veebiseminaridest kujundada koha, kus õpilased saaksid jagada teadmisi eakaaslastega ja harjutada esinemisjulgust ning õpetajad ammutada töö jaoks inspiratsiooni ning uuenduslikke õpetamismeetodeid. Hea meelega ootame ettepanekuid põnevate teemade kohta ning veebiseminari korraldamise sooviavaldusi! Ootame teid liituma veebiseminaride kuulajaskonnaga! Lisainfo: inga.koue@hitsa.ee.

W W JULIA ŠMAKOVA HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht

võimaluse korraldada oma õpilastele hilissügisel üks erakordselt põnev väljasõit. Robotexi korraldab TTÜ koostöös HITSA ja Tartu Ülikooliga. HITSA toetab noorte robootikahuviliste arengut nii lasteaedades kui ka koolides ProgeTiigri programmi kaudu ning aitab IT Akadeemia programmi raames IT hariduse kvaliteeti tõsta. Samuti pakub HITSA allüksus Eesti Infotehnoloogia Kolledž võimalust IT-alast rakenduskõrgharidust omandada.

val toimuvad ka haaravad robotivõistlused, kus võetakse mõõtu nii jalgpallis, sumos, rallis, labürindi läbimises, merepäästes, joonejärgimises jne. Kokku toimub 17 erinevat robotivõistlust, algklasside LEGO võistlusest kuni kogenud inseneridele peamurdmist pakkuvate ülesanneteni. Sellel aastal on üritus taas kavas kolmepäevasena, mis annab haridusasutustele

Robotex toimub 4.–6. detsembril ja on kõikidele osavõtjatele ja pealtvaatajatele tasuta. Üritus toimub TTÜ Spordihoones. Rohkem infot Robotexi kohta: www.robotex.ee.

W W KRISTJAN LIND Robotex 2015 turundusjuht

| 23


E-ÕPPE PERSOON

Iga vesi on armas. Foto on tehtud Saaremaal.

Õpetaja, kellega võib luurele minna

Fotod: erakogu

Sülearvuti on Tartu Hiie Kooli haridustehnoloogi ja arvutiõpetaja Mari Tõnissoni ellu kõige positiivse kõrval toonud ka teistsuguseid arenguid: ta ei tee enam käsitööd, ei koo ega heegelda. “Olen lahtise käega, mu ema ja isa olid rätsepad. Mõnikord ongi tunne, et tahaks midagi oma kätega valmis teha, aga mis asendas käsitöö? Läpakate tulek!” hüüatab Mari Tõnisson ja meenutab, et kui sai esimese sülearvuti, jäid kõik tema kudumised päevapealt pooleli. “Sest läpakas annab täpselt sama efekti nagu kudumine,” ütleb ta muiates. Aga need on ju nii erinevad asjad, käsitöö tulemusel valmib käega katsutav kaunis ese, arvutis võib päevi tulemuseta istuda, ei valmi seal midagi... Mari on naeruselt resoluutne: “Kuidas ei valmi, muudkui toodad materjale Koolielusse ja teed koolitusi. See asendab, näpud on kogu aeg tegevuses nagu kudumiselgi. Ma pole ainuke, kes nii tunneb.” Mari Tõnissoni elu ja töö on seotud Tartuga, aga ta ei ole läbinisti Tartu tüdruk. Tartusse läks ta 1987. aastal, kui asus ülikoolis matemaatikat õppima. “See aine tundus koolis kõige lihtsam. Oleksin võinult vabalt ka eesti keelt õppima minna, sest õppisin eesti keele ja kirjanduse eriklassis. Suur lugemine jäigi põhiliselt keskkoolipäevadesse, olen palju kirjandusteoseid läbi hekseldanud ja analüüsinud,” ütleb ta. Pärast Ülikooli lõppu kutsus Tartu Hiie Kooli toonane eesti keele õpetaja ja Mari ämm Aino Tõnisson teda Hiie kooliga tutvuma. Tutvusest on nüüdseks saanud aastakümneid kestnud tegus töösuhe. “Matemaatikaõpetaja olin

24 |

üheksa aastat. Pärast seda tuli IKT ehk arvutid hakkasid tulema koolidesse. 1995 osalesin esimesel IT-koolitusel, see oli “Elektronside 1”, maht 40 tundi. See oli aeg, kus alles hakati üksteisele e-kirju saatma. Kursusel õpetatigi, kuidas saata e-kirju. Täna on naljakas mõelda, et olen sellise koolitusega oma teed alustanud,” meenutab haridustehnoloog.

Mis on Sind Hiie kooli ja laste puhul nii köitnud, et oled aastakümneteks sinna tööle jäänud? Matemaatika on aine, kus peab hästi selgelt, lühidalt, aeglaselt selgitama. Ja kuna minu

õpilased (kõne- või kuulmispuudega – toim) vajavad igas aines selget, lühidat ja aeglast selgitamist, siis ju see oli mulle omane. Ma hea meelega räägin ühest ja samast asjast mitu korda, peregi ütleb tihti, et kuule, sa juba rääkisid sellest. Mina alustasin kurtide lastega, nemad teevad heli üsna vähe, mis tähendab seda, et tunnis valitses kord, rahu ja vaikus, kõik vaatasid mulle suu sisse. Mina viibelda ei oska ja nemad peavadki õppima suu pealt lugema, nii et see olukord oli nagu õpetaja unistus – kogu tähelepanuga sind jälgivad, suisa suhu vaatavad õpilased. Ja nad olid väga nutikad lapsed, edukad, töötahtelised. See võlus mind ära. Enne Hiie kooli töötasin natuke aega Tartu Tamme Gümnaasiumis, kus olid suured klassid. Noore pedagoogina puudusid kogemused, mis tähendas seda, et esimesed read jälgisid mind, keskmine osa tegi ka tööd kaasa, tagumine ots möllas. Arvan, et see kontrast mõjus.

Aga Hiie koolis õpetamine nõuab ju eripedagoogi oskuseid? Eripedagoogi diplomit ei pidanud olema. Mind suunati kohe pikale koolitusele Tartu Ülikooli juurde: hariduslike erivajadustega laste õpetamise metoodika ja pedagoogika. See oli vajalik. Mul oli Hiie koolis hea eelkäija, legendaarne matemaatikaõpetaja Helvi Mutso. Tema ka ei olnud eripedagoog, vaid oli aastate jooksul Hiie koolis ise toimiva metoodika välja töötanud ja


E-ÕPPE PERSOON

Koolielu ainemoderaatorite kokkusaamisel.

jättis kõik oma materjalid mulle. Kõik, mis ta oli koostanud või tõlkinud. Kuna ta töötas koolis edasi internaadikasvatajana, sain alati temalt nõu küsida.

Kas Sul pole tulnud tahtmist viipekeelt ära õppida? Viipekeelt oskan natuke. See on intuitiivne, lihtsad asjad õpib kiiresti ära. Viipekeele kursuseid on meie koolis ka õpetajatele tehtud.

Nii palju, kui olen Sind näinud esinemas, kolleege õpetamas, lastega suhtlemas, ka praegu seda intervjuud andes – Sa oled kogu aeg nii rahulik, suisa leebe. Kas Sa mitte kunagi ei lähe närvi? (Mari hääles on suur imestus.) Ma lähen väga hästi närvi! Näiteks selle peale, kui keegi on pahatahtlik ja kiuslik. Pahatahtlikkust tuleb üsnagi palju ette, muide. Mulle ei meeldi valetamine, see solvab mind südamepõhjani, olgu siis valetajaks täiskasvanu või õpilane. Ilmselt on see kodunt sisendatud, et valetada ei tohi. On rida olukordi, mille peale jätkuvalt sisemuses ägestun – alles ükspäev olin valmis teravalt ütlema täiskasvanud mehele, kes tuli kooli aulasse, nokamüts peas, ja istuski seal, müts peas, kui lapsed esinesid.

Kelleks Sa lapsepõlves saada tahtsid? Mina tahtsin saada baleriiniks. Ja siis tahtsin saada kosmonaudiks. Sain aru, et kosmonau-

diks ma ei saa, sest kosmonaudil ei tohtinud hambaauke olla. Pärast kolmandat klassi läks minu klassiõde balletikooli katsetele. Minu ema mind ei lubanud. Oi kui vihane ma olin! Aga me elasime Põltsamaal ja ema ei arvanud, et 10-aastane laps võiks üksi Tallinnasse elama minna. Muidugi saan ma nüüd kõigest aru. Tol ajal ei oleks ju emal minuga muid suhtlemisvõimalusi olnud, kui ise Tallinnas kohal käia.

1995. a olid oma esimesel IT-täienduskursusel. Kuidas infotehnoloogiahuvist ajapikku töö sai? 1996. a toimusid Tartu Ülikooli juures matemaatikaõpetajatele lihtsad programmeerimiskursused “MSW Logo”. Kuna mina olin Hiie koolis matemaatikaõpetaja, siis osalesin. Meil oli tookord koolis arvutiklass juba olemas ning olid ka hästi hakkajad IT-poiss ja arvutiõpetaja. Aga neile oli kool hüppeplatvorm tulevikku. Nii et ühel suvel helistas mulle direktor ja ütles, et mul on üks ööpäev aega otsustada, kas jätan matemaatikaõpetamise ja hakkan Hiie koolis hoopis IT ning arvutiõpetusega tegelema. Kõhklesin, aga abikaasa toetusel võtsin selle töö vastu. Sügisel läksin Tartu Ülikooli arvutiõpetajate täienduskoolitusele ja küsisin koolist endale igapäevatööks vajaliku tehnilise abi. Ega see otsus mul kergelt ei tulnud. Paljud matemaatikaõpetajad, ka mu oma kursusekaaslased, käisid läbi sama tee ning said lisaks informaatikaõpetaja kutse.

Mari Tõnisson ▪▪ sündis Põltsamaal, koolihariduse sai Põltsamaa Keskkoolis, Muhu 8-klassilises koolis ja Orissaare Keskkoolis. 1992. aastal lõpetas Tartu Ülikooli matemaatika eriala. ▪▪ 1992 – Tartu Hiie Kool, matemaatikaõpetaja. Alates 2001. aastast on Hiie Kooli haridustehnoloog ja arvutiõpetaja (Tartu Hiie koolis saavad põhihariduse kõne- ja kuulmishäiretega lapsed üle Eesti) ▪▪ on HITSA koolitaja (“Õpiraskustega õppija õppetegevuse toetamine IKT abil”, koolitused lasteaiaõpetajatele IKT vahendite kasutamiseks õppetöös), Koolielu informaatika ainemoderaator ja eTwinningu mentor ning ekspert. ▪▪ on kirglik enesetäiendaja, aastatel 2007– 2015 on ta läbinud ligi poolsada koolitust ja täienduskursust, kus märksõnad on kool ja IKT. ▪▪ Marile meeldib projektitöö, Hiie kooli lapsed osalevad tema juhendamisel pea igal aastal eTwinningu projektides, HITSA õpilaskonkurssidel. ProgeTiigri õpilaskonkursil “Tuleviku õpperuum 2050!” kategoorias “Muusikapala “Koolikell” 10–16-aastaste vanuserühmas I koht, kategoorias “Robotid ja tuleviku õpperuum” 5–9-aastaste vanuserühmas III koht; ”Võru Roboti Tsõõr ja RoboMiku lahing 2015” Scratchi animatsioonis II koht. ▪▪ 2009. aastal tunnustas SA Tiigrihüpe Mari Tõnissoni tööd Tiigri Tegija auhinnaga. ▪▪ 2014. aastal sai ta Tartu aasta õpetaja austava tiitli.

"

Võimalik, et meil kui matemaatikutel oli veidi kergem, sest olime ülikoolis programmeerimist natuke õppinud. Nüüd on programmeerimine muutunud loogilisemaks, nii et igaüks võib selle lihtsamal tasemel selgeks saada. Aga siis pidi ikka ajusid ragistama, et aru saada.

Mida on Sulle andnud kümme aastat tegutsemist eTwinningus? eTwinning on mulle andnud võimaluse töötada klassiruumist väljapoole, mingil hoopis teisel tasandil – teemade valik, tegevuste planeerimine ja ellu viimine toimub koostöös kolleegidega teistest Euroopa riikidest. See on nii suurepärane kogemus, et ma vahel imestan, miks ometi kõik õpetajad seda võimalust ei kasuta. eTwinning on andnud võimaluse eelkõige iseennast õpetajana arendada ja seda nii Eestis kui ka rahvusvahelistel koolitustel. Ma ei ütleks, et tehnilised võimalused selle kümne aasta jooksul projektitöö mõttes väga muutunud on. Pigem on tõusnud nn mugavuse aste – kiiremaks, veebipõhisemaks, kasutajasõbralikumaks. eTwinningu projektides on peamine roll koostööl ja koostöövahendite

| 25


E-ÕPPE PERSOON

Mari Tartu jooksumaratonil (koos sõbranna ja matemaatikaõpetaja Terjega) – 23 km on veel ees ...

Lasteaias laulmas.

Mari ja tema pere hobi on reisimine. Fotol hetk Iirimaa külastusest.

areng on küll aastate jooksul kiire olnud.

Kas tänapäeval saab veel tundi anda nii, et üldse infotehnoloogiat ei kasuta? Saab-saab! Mittekasutamine ei sõltu vanusest. Näiteks õpetaja ütleb, et kui kõigis teistes tundides nagunii IKT-d kasutatakse, las see üks tund olla siis tehnikavaba. Ja lapsedki on rahul, kui on üks tund Power Pointita või puutetundliku tahvlita. Lapsedki tahavad rahulikult paberi ja pliiatsiga tööd teha.

Kas meie koolides on digipööre juba toimunud, kestab või on alles tulekul? On koole ja lasteasutusi, kes pole üldse selle mõttega rahul, et kõik nii digitaalseks läheb, et miks peab seda tegema. Loomulikult, koolid ise valivad oma tee, mida ja kuidas. Digipööre on ikkagi inimestekeskne. Kui on juht, kes võtab digipöörde mõtte omaks, siis ta hakkab seda realiseerima, ta leiab võimalusi, kuidas õpetajad digipöördesse kaasata.

"

Ma arvan, et digipööre ei peaks väga pöördeline olema. Ka väikese digividina kasutuselevõtt võib koolis juba kõva pööre olla.

Näiteks süsteem, kuidas arvuti teel ruume

26 |

Mari Tõnisson rõõmustab, et temast on saanud ka täiskasvanute koolitaja. Fotol haridustehnoloogide suvekoolis Viinistul.

reserveerida. Kui kõik seda kasutavad ja see on õpetajatele vajalik, siis see ongi juba kõva pööre. Aga seda mõtet ma ei poolda, et muudame kõik ained digitaalseks ja raamatu-vihiku paneme kõrvale.

Millele Sa HITSA koolitajana rõhku paned? Mina koolitan peamiselt kahte sihtgruppi. Üks on lasteaiaõpetajad, kellele me tutvustame IKT kasutamise võimalusi lasteaias, et nad ei peaks vehklema ainult paberi, liimi ja kääridega. Või mis vahendid on suhtlemiseks lastevanematega, kui vanemad nagunii klõbistavad arvutis. Lasteaiaõpetajad on tänuväärne seltskond, neil on kasuliku info üle hea meel. Lasteaiaõpetajad jäid ju tükk aega digikoolitustest välja, sihtrühm oli ikka üldhariduses. Teine koolitus, mida koos Hiie kooli õppealajuhataja Hene Binsoliga teeme, on sellest, kuidas kasutada IKT-d HEV-laste (hariduslike erivajadustega laste - toim) õppes. Kaasav haridus on prioriteet, kuidas õpetaja saaks hakkama lapsega, kes vajab tavapärasest erinevat õppematerjali ja metoodikat. Sellel kursusel me ei rõhu tehnilistele vahenditele, vaid õpetame sisulist poolt, võimalusi, kuidas vajalikke materjale leida, koostada, kasutada.

Tihti räägitakse, et koolis on lastel igav, neile tuleks justkui kogu aeg midagi köitvat pakkuda ja õpetajad justkui ei oskaks seda teha. Oled Sa selle mõtte-

käiguga nõus? Ma mitte ei arva, vaid ma tean, et neil on igav. Mu enda lapsed on koolis käinud, olen ise iga päev laste keskel, näen ja suhtlen nendega, suhtlen vanematega. On jah õpilastel tundides igav, aga ma ei leia ka, et peaks kogu aeg ülipõnev olema ja mingi action käima.

Kas IT-vahendite sissetoomine tundi on lahendus igavusele? Ei ole.

Miks neil siis igav on, kus see põhjus peitub? Arvan, et õpetatava sisu on juba tehtud lastele huvitavamaks ja vastuvõetavamaks, aga seda, et on igav, kurdavad lapsed jah. Ma ei kujuta ette, mis siis veel saaks, kui õpetataks sama sisu, mis meile omal ajal, õpilased ilmselt ei jääkski siis klassi, jookseksid lihtsalt välja. Lapsi tuleb osata suunata, eks lapsed kurdavad, et neil on kodus ka igav. Nad on harjunud, et vanemad söödavad kogu aeg tegevusi ette ja ainult siis on huvitav, kui minnakse ekskursioonile või muuseumisse või matkale. Lastel tuleb lasta olla ja endil mõelda, mis oleks neile huvitav. Ma ei arva, et koolis peaks kogu aeg trall käima, aga sisu, tegevused, vahendid peaksid olema planeeritud selliselt, et ei tekiks halli igavat rutiini niigi hallil ajal, mille lõpp paistab väga kaugelt (ehk alles suvel). IT-vahendite õppesse toomine on kindlasti üks võimalustest igavuse ja üksluisuse peletamiseks, kuid ainult sellest ei piisa. Ega õpetajal


E-ÕPPE PERSOON

Aino Tõnisson

Hene Binsol

Anneli Kulu

Mari kauaaegne kolleeg Tartu Hiie Koolis, Mari ämm

Tartu Hiie Kooli õppealajuhataja, Mari kolleeg

Mari sõbranna ja ülikoolikaaslane

Tunnen Marit juba 25 aastat, 23 aastat sellest oleme olnud ka kolleegid. Mari oskab jagada ennast kodu ja kooli vahel nii, et mõlemal pool kõik laabub. Tema arvamust peetakse tähtsaks, sest ta lihtsalt oskab nii arvata, et tema arvamust arvestatakse ja sellest on abi. Olen aru saanud, et Mari arvamuste aluseks on lihtsad, aga tähtsad tõed: ära anna kala, vaid õng; kõik on millekski hea ja õpetlik; igas inimeses on ka positiivne poolus; asju, millega inimene (ka väike inimene) hakkama saab, ei tohi tema eest ära teha, vaid teda ainult juhendada. Häid ideid ja nõuandeid on võimalik Marilt saada igaks ettevõtmiseks ja elujuhtumiks, näiteks stiilse ja meeldejääva ürituse korraldamine koolis või kodus. Nädalavahetustel koolitab ta teisi ja koolitub ise. Ma arvan oma kogemuste põhjal, et Maril võib ennast koolitada lasta. Mari omab ka kuulamise kunsti, mis on teadupoolest rääkimise kunstist palju raskem, aga rääkijale on see suureks abiks, kui keegi oskab tähelepanelikult ja osavõtlikult kuulata. Marilt olen õppinud seda, et sõna “ei” saab öelda ka nii, et teine inimene ei solvu. Mari on inimene, kellega võib ja saab luurele minna või ühes ja samas majas elada ja ühes ja samas koolis töötada.

Tunnen Marit 1992. aastast, kui ta pärast ülikooli lõpetamist Tartu Hiie kooli matemaatikaõpetajaks tuli. Tihedam tööalane suhtlemine sai alguse 1999. aastal, kui minust sai Tartu Hiie Kooli õppealajuhataja ja kui 2000. aastal Tiigrihüppe projekti raames eraldati koolile klassitäis arvuteid. See tähendas koolis arvutiklassi rajamist ja sellise inimese leidmist, kes tunneks arvutit ja oskaks seda nii õpilastele kui ka õpetajatele selgeks teha. Selliseks inimeseks osutuski Mari. Tema elu kaks südamelähedast asja on viimased kaks aastakümmet olnud lühendid HEV ja IKT. Nende lühendite taga peituva sisuga tegeleb ta oma igapäevatöös. Tema haridustehnoloogilise tegevuse eesmärk koolis on eelkõige õpilase igakülgset arengut toetav roll, IKT osa kõikide ainete õppimisel ja omavahelisel integreerimisel. Mari pühendub energiliselt oma oskuste ja teadmiste pagasi edasiandmisele õpilastele ja kolleegidele. Talle on iseloomulik initsiatiiv ja algatusvõime. Tal on oskus ja motivatsioon töötada meeskonnas ning võrgustikes, kaasates nii õpilasi kui ka õpetajaid haridustehnoloogia integreerimisel vastavasse õppeainesse ja tegevusse. Ta on töökas ja aktiivne, loov ja koostööaldis. Mari käib ajaga kaasas ning julgeb proovida ja katsetada uusi asju.

muud üle ei jää kui ajusid ragistada ja mõelda, kuidas lastele oma ainet huvitavamaks muuta. See variant, et täitke töövihikut ja kuulake minu loengut, tõesti ei toimi tänapäeval enam üldse. Õpilastel tuleb lasta töötada grupis, siis nad võtavad õppimise eest ka vastutuse, mitte ainult ei oota, et mida õpetaja täna õpetab. Õpetaja näeb ju, mis pakub õpilastele huvi, kasuta seda meetodit siis veel! Ma ise tunnen ka kohe, kui minu tunnis igav on. Ja vahel võibki igav olla. Näiteks tööjuhise järgi töötamist peab kindlalt rakendama igas aines, aga see on õpilasele ju igav. Aga järgmine kord teen siis grupitöö, kuigi töö sisu võib sama olla.

Aga isiklikus elus?

Mida pead ise oma töös seni suurimaks saavutuseks? Tunnustust on muidugi tore saada, ega ilma tunnustuseta inimene ennast võib-olla ei liigutakski. Õpetajana, ma usun, saan täitsa hakkama. Aga ma olen päris uhke selle üle, et minust on saanud ka täiskasvanute koolitaja. Ega ma täiskasvanud inimestega väga hea suhtleja ei olnud, koolituste tegemine on minu suhtlemisoskuseid arendanud ja olen saanud päris head tagasisidet. Inimesed on saadud teadmiste-oskustega rahule jäänud ja see rahulolu ongi kõige suurem tunnustus. Ega koolis õpilased väga tagasisidet ei anna, lapsevanemad ka mitte. Aga saan koolis iga päev aru, et minu tööd vajatakse, saan aidata kolleege IT-ga, mis mulle endalegi südamelähedane on.

Kindlasti mu kolm poega ja see, et ma olen olnud abielus 25 aastat ja oleme rõõmsalt edasi! Tänapäeval on see suur saavutus. Kaks poega on üliõpilased, üks õpib informaatikat ja teine juurat, ja kõige noorem läheb kuuendasse klassi. Meie peres on haridusinimesi rohkemgi – abikaasa Eno Tõnisson on Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis õppejõud, mehe vend Ain Tõnisson on Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor, minu ämm Aino Tõnisson oli Hiie koolis eesti keele õpetaja ja on praeguseni koolis tööl, ta abistab õhtuti arvutiklassis õpilasi koduste tööde tegemisel ja minu äi on eluaeg maadlustreener olnud. Võib-olla sellest kõigest ka minu suund koolitööle.

Muud hobid? Teen kepikõndi, joogat natukene, käin igal võimalikul juhul vees. Muusikat meeldib kuulata. Perega reisime koos. Kui rääkida Nuustakust ja Pariisist, siis Nuustakul ongi liiga vähe käidud. Ikka oleme kaugemaid reise plaaninud.

Tunnen Marit juba ülikooli ajast, alates 1987. aastast. Õppisime koos matemaatikat ja elasime ühikas ühes toas pea viis aastat, sõbrad oleme siiani. Mari on sõbralik, avatud ja aus inimene, väga hea kaaslane. Oleme palju koos reisinud, paremat reisikaaslast annab otsida. Mari on hea kuulaja, ta on tolerantne, laseb sul olla, kes sa oled. Mari on kiire otsustaja, see mulle meeldib. Kui talle helistad ja kutsud midagi koos tegema, siis ta kohe uurib, kas talle sobib, räägib läbi oma perega ja ütleb konkreetselt, kas tuleb või ei. Mari on töökas ja järjekindel, kui mingi eesmärgi võtab, siis selle ka ellu viib. Tahtis sukelduma õppida, läks kursustele, tegi paberid ära ja käis sukeldumas Punases meres. Seda tahaksin Marilt õppida, et kui millestki unistad, siis tuleb see ära teha, mitte jäädagi rääkima, mida kõike võiks ja tahaks.

jat või aeglasemat tegijat või lihtsalt tühja jutu ajajat. Ma pigem teeks kõik ise ära, nii et ma ei sobi ülemuseks.

"

Kui mul ministrina oleks nurgas hunnik raha, mida vabalt kasutada, siis ma ostaksin vist koolidesse ümmargused lauad, et saaks teha korralikult rühmatööd. Mulle ei meeldi, kui lapsed istuvad reas üksteise selja taga. Tahvelarvutid igasse kooli – ma ei usu, et see kõiki õnnelikumaks teeks.

Mida soovid kolleegidele uueks õppeaastaks? Julge uuel õppeaastal proovida kasvõi ühte uut asja, katseta teha teistmoodi! Ja aeg-ajalt tasuks meeles pidada, et kool on siiski vaid üks osa inimese elust ...

Kui Sina oleksid haridusminister, siis mida teeksid teisiti? Ei tea, ma ilmselt poleks iialgi ülemus, mulle ei meeldigi ülemus olla. Kui mul mingi mõte on, siis olen harjunud selle üksi teoks tegema, kui et oodata järele teistmoodi mõtlejat või vaidle-

W W MADLI LEIKOP haridusportaali Koolielu toimetaja

| 27


Kuidas gümnasistid programmeerimist õpivad Märksõnad, mis kujundavad noorte võimalusi tänapäeva tööturul, on programmeerimisoskus, kokkupuude erinevate programmeerimiskeeltega ja digipädevus. Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Hendrik Mölder uuris 2014/2015. õppeaastal kooli uurimistöö raames, millised on gümnasistide programmeerimisoskused Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klasside näitel. Uurimistöö valimiks olid 104 11. klassi õpilast. Riigikantselei väidab, et Eestis on info- ja sidesektoris töötajate arv jõudsalt tõusnud – 2013. aastal töötas sektoris ligi 20 000 inimest. Enim on kasvanud töökohtade arv programmeerimise, arvutisüsteemide halduse ja konsultatsioonide valdkonnas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide seas on kõige rohkem puudu programmeerijaist. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo on väitnud, et Eestis on umbes kaks korda vähem IT-töötajaid kui Põhjamaades rahvastiku proportsioonis. Paljud töökohad, mis suudaksid anda suhteliselt kõrgeid palku, on täitmata, kuna inimesi lihtsalt ei ole võtta.

Oluline on tulemust näha Probleemi süvendab veel enam see, et gümnaasiumiõpilased ei soovi programmeerimist õppida – väga paljudele õpilastele on jäänud mulje, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane töö tähendab terve päeva arvutiga töötamist. Samas pole õpilased teadlikud, millised on IT-sektoris töötavate inimeste ülesanded ning samuti puudub teadmine, milline näeb välja arvutiteaduste õppimine ülikoolides. Gustav Adolfi Gümnaasiumis (GAG) on programmeerimiskeelte õpetamisel liigutud tarkvarakeelte (peamiselt C ja C++) õpetamiselt veebikeelte (HTML, PHP, Javascript) õpetamisele – see on õigustatud samm, kuna ka minu uurimistöö tulemustest selgus, et huvi veebilehtede

28 |

ja -skriptide koostamise vastu on tõusnud. Kui C ja C++ keeltes õpiti programmeerimise algtõdesid (andmemassiivid, tsüklid), siis veebikeeltes asuti kohe looma mänge ja rakendusi, mis on ka õpilaste jaoks tunduvalt huvitavam – kohe on näha visuaalne tulemus. Õpetajate sõnul on peamine probleem gümnasistide õpetamisel see, et nii mõnelgi õpilasel on varasem kogemus olemas, samas osal see puudub – seetõttu juhtubki, et mõni õpilane töötab ühe tunni materjali läbi 10 minutiga, teisel kulub selleks 45 minutit. Selliseid probleeme on võimalik vältida erinevate raskusastmetega ülesannetega – põhiprobleem ja ülesanne jäävad samaks, kuid edasijõudnult nõutakse teistmoodi lähenemist või lisaülesande lahendamist.

Programmeerimist peetakse vajalikuks oskuseks Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et gümnasistid oskavad kõige enam järgmiseid programmeerimiskeeli: HTML, Javascript, Java ja PHP. Õpilased on programmeerimist õppinud valdavalt iseseisvalt interneti abil, kasutades erinevaid õppematerjale või foorumeid. Väga vähesed vastasid, et õpivad programmeerimist õpetaja või spetsialisti juhendamisel koolis või huvikoolis. Raamatut või õpikut kasutas õppimiseks vähem kui 1% vastanud õpilastest – järelikult tuleks ka koolides kasutada programmeerimise õpetamiseks erinevaid veebikeskkondi ja digitaalseid materjale.

Küsimuse “Kas koolis peaks õpetama programmeerimist?” vastustest selgub, et

"

nii noored, kes juba omavad programmeerimisalaseid teadmisi, kui ka noored, kellel eelmainitud teadmised puuduvad, pooldavad koolis programmeerimise õpetamist. Enamik õpilasi põhjendas jaatavat vastust sellega, et programmeerimine on tuleviku ala ning see arendab matemaatilist ja loogilist mõtlemist. Samuti väitsid mitmed õpilased, et neil puudub hetkel igasugune kokkupuude programmeerimisega ning nad soovivad kindlasti omandada baasteadmised. Kuna elame infoajastul, kus aasta-aastalt infotehnoloogiaseadmete kasutus suureneb, on see igati vajalik oskus. Programmeerimistundide raames soovivad õpilased õppida veebilehtede loomist, veebidisaini, innovaatiliste lahenduste arendamist ning rakenduste loomist nutiseadmetele. Igal juhul on programmeerimise õpetamine koolis vajalik ja algust tuleb teha juba algklassides. Samuti on programmeerimise valikkursus vajalik gümnaasiumiastmes. Gümnaasiumiastmes tasub keskenduda veebikeelte õpetamisele ja rakendamisele – veebilehed ja -rakendused on tulevik, tarkvarakeelte õpetamisest on Gustav Adolfi Gümnaasiumis juba loobutud, kuna nende kasutus on märgatavalt vähenenud.

W W HENDRIK MÖLDER Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilane


Küberkaitseharidust edendamas Eesti on maailmas erakordne riik, muutes end aktiivselt digitaalseks ühiskonnaks. E-riik, ID-kaart, e-residentsus on osa meie igapäevaelust, kuid sõltuvus e-lahendustest teeb meid ka rünnatavaks. Et tagada ühiskonna usaldus infotehnoloogia ja sellest tulenevate võimaluste vastu, on oluline tõsta tehnoloogia, e-lahenduste ja infosüsteemide kasutajate teadlikkust küberturvalisusest. Sellest aastast on HITSA IT Akadeemia programmi raames koostöös partneritega ellu viinud mitu küberkaitseharidust edendavat algatust, kus eri vanuses õppuritel on võimalus kaasa lüüa. Kaitseministeeriumi algatusel ning koostöös HITSAga on ellu kutsutud Küberolümpia ja Küberpähkli võistlused, millega suurendatakse rahvusvahelist koostöövõimekust ja tõstetakse küberjulgeolekualast teadlikkust.

Fotod: Jana Pipar ja Toomas Huik

KÜBEROLÜMPIA Küberolümpia on küberlahinguväljal toimuv õppus, kus pannakse proovile tudengite tehnilised teadmised ja praktilised oskused arvutisüsteemide kaitsmisel. Eesti esimene Küberolümpia toimus 14. veebruaril 2015 Tallinnas, lõppvõistlusel osales 21 noort, kes pidid kaheksa tunni jooksul virtuaalriigi e-teenuseid kaitsma. Võistluse võitis Johannes Kääp IT Kolledžist, peaauhinnaks Black Hat võistluse külastus Amsterdamis selle aasta novembris.

KÜBERPÄHKEL Küberpähkel on kaks korda aastas toimuv küberkaitseteemaline võistlus, millega aida-

takse tõsta aktiivsete internetikasutajate turvalist ja teadlikku tegutsemist veebis. Esimene Küberpähkel toimus kooliaasta lõpus keskkooli- ja põhikoolinoortele. Võistlus toimus kahes voorus ning osalejaid oli ligi 70. Noored said testida oma küberkaitsealaseid teadmisi, lahendades nii teoreetilisi kui ka praktilisi ülesandeid. Esimese Küberpähkli võitis Johannes Kadak Tartu Miina Härma Gümnaasiumist. Võistluse viiele parimale avanes ainulaadne võimalus Kaitseministeeriumi eripreemia näol osaleda Küberkaitse õppepäeval, mille raames noored külastasid Eesti küberkaitse tippkeskusi Tallinnas.

RAHVUSVAHELINE KÜBERKAITSE SUVEKOOL Haridusministeeriumi, HITSA ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös toimus Eestis esmakordselt rahvusvaheline küberkaitse suvekool, mille eesmärk on Eesti küberkaitsehariduse rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine ning e-riigi nähtavuse suurendamine, aidates kaasa rahvusvahelise koostöövõrgustiku arenemisele ning välisõppejõudude

ja -tudengite arvu kasvatamisele küberkaitse õppekavadel IT-õppes Eestis. 13.–17. juulil 2015 Laulasmaal toimunud suvekool tõi kokku ligi 90 doktoranti, nooremteadurit ja juhendajat üle maailma ning esinejatena kõrgelt hinnatud spetsialistid Eestist ja välisriikidest, nende seas valdkonna suurkuju professor Steven M. Bellovin Columbia Ülikoolist, Vern Paxson California Berkeley Ülikoolist ja Richard Kemmerer Santa Barbara Ülikoolist. Samuti esinesid Jaan Priisalu ja e-Eesti tehnilised arendajad Riigi Infosüsteemi Ametist. Küberkaitse suvekooli juhatasid TTÜ professor Olaf Maennel ja Cambridge’i Ülikooli professor Jon Crowcroft, kelle eestvedamisel õpiti ja jagati teadmisi selle nimel, et saaksime elada ja tegutseda turvaliselt tuleviku digitaalses keskkonnas. Lisainfot leiab siit: www.facebook.com/ IT.Akadeemia

WW MARILY HENDRIKSON HITSA IT Akadeemia programmijuht

W W KATRE SAVI HITSA IT Hariduse Arenduskeskuse juhataja

| 29


Praeguste ja tulevaste õpetajate erinevad hinnangud oma teadmistele Praegu õpetajana töötavad ning õpetajaks alles õppivad inimesed on saanud erineva õpetajavõi täienduskoolituse, mistõttu on ka nende teadmised ja oskused tehnoloogia, pedagoogika ning aine valdkondades erinevad. Helin Laane ja Merilin Raig otsustasid oma magistritöödes uurida, kuidas õpetajana juba töötavad ja õpetajaks alles õppivad üliõpilased hindavad oma tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaseid teadmisi ning mil määral need erinevad. Dokumentides “Õpetaja kutsestandard” (2013) ning “Õpetajate koolituse raamnõuded” (2013) tuuakse välja, et õpetajad peavad oma töös lisaks pedagoogilistele ja ainealastele oskustele ning teadmistele oskama sihtotstarbeliselt kasutada ka IKT-d. Teadlased on esile toonud, et juba õpetajakoolituse alguses peaks üliõpilastele tutvustama erinevaid õppimisstiile, õpilaste erinevustest lähtuvat aine sisu ja õpetamisstiili seostamist ning õpetama võimalusi, kuidas tehnoloogia abil õpilaste õppimist tõhustada. Täienduskoolitused ja õpetajakoolitus pakuvadki entusiastlikele õpetajatele uusi võimalusi, kuidas õppetöös IKT vahendeid rakendada, ning aitavad õpetajaid, kes veel kõhklevad infotehnoloogia integreerimises.

TPACKi mudel – mis see on? Magistritööde uurimused viidi läbi osana rahvusvahelisest projektist, kus uuriti Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste ja tegevõpetajate hinnanguid oma teadmistele ja oskustele. Projekti eesmärk oli pakkuda uurimuste tulemustel põhinevaid soovitusi, mis aitaksid arendada õpetajakoolituse õppekavasid ning täienduskoolituse programme. Selleks, et teada saada, kuidas õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased oma teadmisi hindavad, kasutati TPACKi (tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaste teadmiste) mudelil põhinevat ankeeti. Uurijate meeskonda kuulusid peale artikli auto-

30 |

Tehnoloogia-, pedagoogika- ja aineteadmiste mudel (Graham, 2011)

rite ka Piret Luik ja Merle Taimalu Tartu Ülikoolist ning Sini Kontkanen Ida-Soome Ülikoolist. Magistritööde uurimustes kasutati ankeeti, mis tugines Shihi, Chuangi, Schmidti, Grahami ja teiste kasvatusteadlaste ankeetidele. Ankeet sisaldas 56 väidet, mille põhjal hindasid õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased oma teadmisi, kasutades Likerti viie palli skaalat (skaalal tähistab 1- teie oskused/teadmised selles väites kirjeldatu osas puuduvad, ning 5 - teie teadmised/oskused selles väites kirjeldatu osas on maksimaalselt head ning tulete toime igas olukorras). Lisaks olid küsimused, mis keskendusid IKT kasutamisvõimalustele ning küsimused taustaandmete kohta. Uurimuses osales 293 õpetajat üle Eesti ja 271 Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilast. TPACKi mudel on üles ehitatud Shulmani pedagoogika- ja aineteadmiste mudelile, mille kohaselt peaksid need teadmised olema omavahel integreeritud ja üksteist täiendama. Tehnoloogiat tuleb osata õppetegevustesse integreerida ning TPACKi mudel on kasulik vahend, mõtlemaks, kuidas seda teha. Tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaste teadmiste mudel koosneb seitsmest valdkonnast: tehnoloogiateadmised, aineteadmised, pedagoogikatead-

mised, pedagoogika- ja aineteadmised, tehnoloogia- ja aineteadmised, tehnoloogia- ja pedagoogika teadmised ja tehnoloogia, pedagoogika- ja aineteadmised. TPACKi mudel aitab õpetajatel ja õpetajakoolituse üliõpilastel mõista, et tehnoloogia toetab õpetamist, laiendab õpikeskkonda ning parandab õpitulemusi.

Tulevased õpetajad peavad IKT vahendite kasutamist oluliseks Magistritööde uurimused näitasid, et kui õpetajaks õppivatel üliõpilastel olid kolmes valdkonnas kõige madamalad hinnangud oma pedagoogikateadmistele (keskmine hinne 3,25), siis juba töötavad õpetajad hindasid kõige madalamalt oma tehnoloogiateadmisi (keskmine hinne 3,56).

"

Kui tulevased õpetajad peavad oluliseks oskust oma õpetajatöös IKT vahendeid tunda ja kasutada, siis koolides töötavate õpetajate jaoks on tehnoloogia efektiivne integreerimine õppetöösse keeruline.


T O I M E TA J A V E E R G

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

Traditsioonide ja uuendustega uude aastasse

Õpetajad tunnevad end pedagoogikas (keskmine hinne 4,10) pädevana, kuna neil on teoreetiliste teadmiste kõrval ka õpetamiskogemus. Seevastu õpetajaks õppivatel üliõpilastel võivad õpetajakoolituse õppekavast saadud vähesed pedagoogikateadmised ja -oskused või vähene õpetamiskogemus põhjustada puudulikku üldist kindlustunnet. Vähene usaldus oma õpetamisoskuse vastu selgitab omakorda ka madalaid hinnanguid oma pedagoogikateadmiste kohta. Lisaks näitasid tulemused, et nii õpetajad kui ka õpetajakoolituse üliõpilased hindasid oma aineteadmisi (keskmine hinne 3,58) kõrgelt. Saadud tulemused võivad olla tingitud sellest, et õpetajaks õppivad üliõpilased on saanud õpetajakoolituse raames pigem mitmekülgseid teadmisi ning koolides juba töötavad õpetajad tunnevad end oma aine spetsialistina.

Praeguste ja tulevaste õpetajate hinnanguid uuriti esmakordselt Samuti leiti, et nooremad õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased hindavad oma tehnoloogiateadmisi kõrgemalt kui nende vanemad töö- või õpingukaaslased. Saadud tulemuste põhjuseks võib olla see, et nooremad tulevased ja praegused õpetajad on üles kasvanud tehnoloogiarikkamas keskkonnas ning võivad tunda end võrreldes vanemate õpingute- ja töökaaslastega kindlamalt, kui õppetöös tehnoloogiat kasutavad. Lisaks saab tulemust põhjendada vanemate õpetajate väheste kogemustega, kuna õpetajad läbisid õpetajakoolituse ajal, kui tehnoloogia oli teisel tasemel kui praegu. Ühtlasi leiti, et õpetajad hindavad oma tehnoloogiateadmisi kõrgemalt, kui õpetajakoolituses või täiendusõppes on kasutatud IKT vahendeid, kuid õpetajakoolituse üliõpilastel ei mõjutanud see hinnangut oma tehnoloogiateadmistele. Saadud tulemuste põhjenduseks võib olla, et üliõpilaste tehnoloogiateadmised on välja kujunenud juba varasemast ajast ning tehnoloogiarikkas keskkonnas. Samas töötavatele õpetajatele, kes ei tunne end tehnoloogiat kasutades kindlalt, on vajalik näidata täiendusõppe ajal võimalusi, kuidas integreerida tehnoloogiat õppeprotsessi, et nad saavutaksid kõrgemad tehnoloogiateadmised. Kuna varasemalt pole Eestis seoses TPACKi mudeliga tehnoloogia-, pedagoogika- ja ainealaste teadmiste hinnanguid uuritud, on saadud tulemused esmakordsed. Loodame, et lähiaastatel uuritakse TPACKi valdkondasid Eestis veelgi laiaulatuslikumalt ja põhjalikumalt, et näeksime, kas õpetajakoolituses ja täiendusõppes ning seega ka tulevaste ja praeguste õpetajate hinnangutes oma teadmistele on tekkinud muutusi. Samuti loodame, et nii õpetajakoolituses kui ka täiendusõppes õpetatakse TPACKi mudelit ja TPACKi valdkondade omavahelist integreerimist tulevastele ja praegustele õpetajatele. Magistritöödega saab lähemalt tutvuda ning lisamaterjali teema kohta leiab http://dspace.utlib.ee/dspace/.

W W MERILIN RAIG Tartu Lasteaed Poku õpetaja

W W HELIN LAANE Paikuse Lasteaed Mesimumm õpetaja

Koolis on väga palju traditsioone – on mõnus pikk suvevaheaeg, siis tuleb september ning koolides-lasteaedades algab õppetöö. Toimuvad kontrolltööd ja spordipäevad, nii aastast aastasse. Vahetuvad vaid õpilased ja aastaarvud. Samas on õppeprotsess pidevalt uuenemas, senistele praktikatele otsitakse täienduseks uusi meetodeid ja vahendeid, et ajaga kaasas käia ning õpilasi parimal moel tulevikuks ette valmistada. Teadupärast elab tulevikuta see, kes minevikku ei mäleta, seepärast heidame käesolevas uudiskirjas põgusa pilgu kümne aasta juubelit tähistavale eTwinningu programmile, mis on hulgaliselt Eesti õpetajaid rahvusvahelise kogemuse võrra rikkamaks teinud. “eTwinningu esimesed 10 aastat on kujunenud üle ootuste edukaks ning edu põhjuseks võib pidada koostöö võlu. Õpetajate sõnul on koostöö Euroopa kolleegidega toonud värskust ja uusi mõtteid nende igapäevasesse töösse, õpilasi on kaasa haaranud ühised tegemised eakaaslastega ning ka õpetajaga tuntakse end ühe asja eest väljas olijatena,” kirjutab eTwinningu projektijuht Elo Allemann. Käisime juttu puhumas ka eTwinningu eksperdi ning ühe eestvedaja Mari Tõnissoniga Tartu Hiie Koolist, rääkisime temaga hariduslike erivajadustega õpilastest, õpetajate IT täienduskoolitusest ning infotehnoloogia kaasamisest õppetöösse. See variant, et täitke töövihikut ja kuulake minu loengut, tõesti ei toimi tänapäeval enam üldse, nendib Mari Tõnisson. “Ma ei arva, et koolis peaks kogu aeg trall käima, aga sisu, tegevused, vahendid peaksid olema planeeritud selliselt, et ei tekiks halli igavat rutiini niigi hallil ajal, mille lõpp paistab väga kaugelt ehk alles suvel.” Mida siis teha, et hallil ajal halli rutiini ei tekiks? Üks variant on oma õpilasi uute põnevate leidudega üllatada. E-Õppe Uudiskirjas tutvustab Tallinna Luha Lasteaia õpetaja Kärt Kase Makey Makey nimelist “puuviljapilli”. Porganditest, õuntest ja pliiatsijoonistustest muusika välja võlumine, see pakub palju avastamisrõõmu nii õpilastele kui ka õpetajatele!

Ikka kõrgemale ja kaugemale ja efektiivsemalt Juubelimeeleolus vaatame ka tulevikku ning räägime seniste praktikate täiendamisest ja muutmisest. Austraalia Newcastle’i ülikooli professor Elizabeth Burd räägib ümberpööratud klassiruumi meetodist kui võimalusest muuta õppetöö senisest efektiivsemaks. “Tahaksin näha seda, et õpilased saaksid paremini aru, et liiguksime edasi küsimuse juurest, mis õpilastele meelde jäi, küsimusteni, mida nad tegelikult teha oskavad ja kuidas teadmisi rakendavad,” ütleb Burd. Õpilaste areng on tihedalt seotud lapsevanematega, mistõttu pöörame tähelepanu ka õpetajate-lapsevanemate koostööle. Aktiivne koostöö õpetaja ja lapsevanema vahel ei tähenda ainult veebikeskkonnas hinnete lisamist ja õpilase akadeemiliste saavutuste tagasisidestamist, vaid kaasab vanemaid õppimise ja õpetamise protsessi, mõjutab hariduse kaudu ka kodust keskkonda ning tõstab vanemate teadlikkust haridusest üldiselt, kirjutab Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari lektor Elyna Nevski käesolevas uudiskirjas. Loomingulist ja koostöötihedat õppeaastat!

| 31


s s r u k A S n HIT tööde ko 5/2016 s a l i 201 “ p i t õ s e ariik E

estist iutas E le i x o ra Min on ikaame kond Skype ud in m e k s s e ite lood e g k im n s s e e lu d t a u h t u m u il is et aa e? tän kaardil d, et m t intern oseriik Kas tea er Zapp? Ja e esti on kosm Eesti maailma alt tE Sina pärit W Eestis? Või e s viiksid a lema id d u u K in ind osa saad esitada S ube? sünd C b T u s S t E u d ile sutus k ursitöö satelliid ia Sihta k Eesti”. Konk g o lo o arii tehn Maailm se Info Haridu de konkursil „ öö õpilast r vestuses: istlus de võistlus õ v e t a s ö u kolmes iloovtö oonist

m „Maail

arvutij geTiiger dig film, digitaalne i t e N E E ja Pro animatsioon, video i s A e e ita oonilin Lah sele es , elek tr istlu äp p Asja võ öese. obiilne än g , m Laheda rjal või käsitö im t u v . ar ate tud töö saada õ pp e m tlusele oloogiaga teh is õ v i r g n ii h ProgeT ala või 3D -te ap muusik

om Alusta ingim nkursit

lähem ustest

itsa.ee h . s s r u konk

Loe ko

alt:

täna! a b u j tööga i s r u k eg a kon e tähta

a Ajakav

ine sitamis ulutam tuste e is n o o väljaku tij u te v s r u t A nis lvoorud 015 r vutijoo k ud e e 10.11.2 a li d te n a o k rim aa 015 Pa tööde m 30.11.2 igiloov D 5 1 tähtaeg 0 amise 6.12.2 it 0 s – e 1 e .1 d ö 30 iloov tö al 016 Dig d e fi na 29.02.2 oov töö il ig D 6 01 23.04.2

koolielu.ee/uudiskiri

E-ÕPPE UUDISKIRJA KOLLEEGIUM Anu Peri • Egle Kampus • Ene Koitla • Inga Kõue • Ingrid Maadvere • Madli Leikop • Marju Piir • Vaiko Mäe • Varje Tipp • Epp Alatalu • Kristi Semidor • Laura Vetik. KEELETOIMETUS OÜ Komadisain • KÜLJENDUS loremipsum.ee • Uudiskirja toimetus tänab kõiki abilisi tehtud töö eest! Järgmine e-Õppe Uudiskiri ilmub 23. november 2015

E-õppe uudiskirjale kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.