LAPSED SPORDIS –täitumata unistused, tõelised vajadused
vormis
MIKS KÄRPIDA keha happekoormust?
DS ŠAMPOONID TERMAALVEEGA PRANTSUSE ALPIDEST & XEMOSE - KUIVA, SÜGELEVA NAHA HOOLDUS
Tasakaalustav, rahustav, kaitsev ja puhastav.
Xemose leevendab kuival nahal sügelust ja taastab kiiresti mugavustunde
Kõrvaldab kuiva või rasuse kõõma. Puhastab ja leevendab sügeluse esimesel kasutuskorral*. Ketenduse vähendamine alates esimesest kasutuskorrast: 89%*, ebamugavustunde vähenemine: 100%*
Keratoreguleeriva, kooriva toimega raske kõõma korral. Eemaldab rasuse ja kuiva kõõma, ketud, vähendab punetust, rahustab peanahka.
Kasutamine kaks korda nädalas 3 nädala jooksul, seejärel üks kord nädalas 3 nädala jooksul koos DS HAIR Soft Balancing Shampooniga vaheldumisi 6 nädala jooksul. Hinnati dermatoloogi poolt.
SÜGIS 2025
Uus algus, uus hingamine
Uut apteegiriiulil
Uudised
Kui me iseendaga tegeleme, siis elamegi sajani
Ootus
18 Päevikuga peavaludele jälile
22 Mis toimub perimenopausi ajal?
26 Naised joovad liiga palju. Miks?
30 HPV – salakaval viirus, mida saab edukalt taltsutada
Kaitse end gripi vastu
36 Karastama! 37 Mida kõrvad kardavad?
42 Kreem ei aita, kui kõht karjub appi
46 Kuningliku juuksepesu 7 reeglit
50 Tervitusi küpsele nahale
52 Tundlikult tabatud ilu
56 Sporditee algab südamest, mitte stardipakult
61 Kui heas sotsiaalses vormis sa oled?
65 Aluseline, happeline – kumb siis?
68 Road kuldsest kõrvitsast
72 Ristsõna
74 Nagu kokk arsti köögis
Uus algus, uus hingamine
Pikk ja sillerdav suvi on andnud teed värvilisele sügisele, mis toob endaga kaasa jahedama tuule, kolletuvad lehed ja hoopis teistmoodi energia. Kui suvel oli aega lihtsalt olla ja unistada, siis sügis on alati olnud aeg millegi uue alustamiseks – olgu alustatud koolitee, uued väljakutsed tööelus või ka uue rutiini leidmine ja enda taasavastamine. Sügis annab uue hoo ja koos sellega ka uue rõõmu.
Hea tervise hoidmiseks on vajalik usaldusväärne teave ja ligipääsetav tugi. Apothekas on õnn olla ümbritsetud spetsialistidest, kes on pühendunud meie tervise toetamisele. Apteeker on sageli esimene ja kõige kodulähedasem tervishoiupartner, kelle poole kergemate tervisemurede korral pöörduda. Olen äärmiselt uhke ja tänulik, et Eesti inimesed hindavad hiljutise uuringu kohaselt Apotheka apteekrite nõustamisoskust kõrgelt. See kinnitab, et apteekrid on olulised meditsiinilise kõrgharidusega spetsialistid, kes on valmis kuulama, nõustama ja lahendusi pakkuma. Julgustan sind apteeki pöörduma ja mitte ainult rohu või vitamiinide pärast, vaid usaldama apteekrit ka tervisevaevuste ennetamise küsimustes.
Sügisene Naerata ajakiri pakub hulga praktilisi teadmisi ja soovitusi, kuidas oma tervist hoida ja teha selleks teadlikke valikuid. Siit leiab infot peavaluravi tänapäevaste lahenduste ja alkoholi ohumärkide kohta ning nõuandeid kõrvapõletiku raviks. Rõõmustav on ka teada anda, et täiskasvanute HPV-vastane vaktsineerimine on apteekides käima lükatud. Peale selle on apteegid tänuväärses rollis vähi varajasel avastamisel, pakkudes emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühmale HPV koduteste.
Sügisel on eriliselt oluline pöörata tähelepanu oma vaimsele tervisele. Teadlik enesehoid ja armastav suhtumine iseendasse aitavad sügiskaamosest mööda kihutada. Samuti ärgem unustagem sotsiaalseid kontakte – hästi hoitud suhted lähedastega on tugisammas nii rõõmuhetkedel kui ka raskematel aegadel. Need aitavad meil seesmiselt tärgata ja uutele raskustele vastu astuda. Unustada ei tasu ka päikesevalguse head mõju, piisavat puhkust, tervislikku toitu ja looduses viibimise kasu – kõik see hoiab ja kannab meid läbi aasta.
Ära unusta liikuda! Sügis oma vaheldusrikkuses lausa kutsub värsket õhku ahmima, mis annab omakorda võimaluse keskenduda sisekaemusele ja uutele teadmistele. Nii mõnus on minna kargel sügishommikul või -õhtul jalutama lihtsalt vaikuses või siis hoopis sammuda oma lemmiku taskuhäälingu saatel. Need on elu väikesed hetked, mis annavad sageli rohkem kui miski muu.
Soovin sulle elurõõmu ja head energiat algavaks hooajaks. Kui tunned, et vajad nõu või professionaalset toetust oma tervisele, astu julgelt apteeki – meie oleme selleks, et sind aidata.
Marika Pensa, Apotheka juht
Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.
Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub detsembris.
Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS
Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA
Kujundus: ELLEN LEENE
Väljaandja: APOTHEKA
Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee
Rohkem infot: apotheka.ee
Esikaane foto: ANU HAMMER
Stilist: ALLI-LIIS VANDEL
MUAH: MAIE JAOMAA
Rõivad: LES DEUX, RALPH LAUREN (KAUBAMAJA), MITHIO, ENNOS (TALLINN DESIGN HOUSE), JALATSID ERAKOGU
UUT APTEEGIRIIULIL
Miljardikink soolestikule
Uued tõhusad probiootikumid on jõudnud Eesti turule! CDS22Formula 112 miljardit kapslid (20 tk) 43,39 € ja CDS22-Formula 450 miljardit pulber (12 tk) 47,72 € on preparaadid, mille tõendatud toimele soolehaiguste ravis on alla kirjutanud Ameerika Gastroenteroloogia Assotsiatsioon. CDS22-formula on osalenud rohkem kui 80 kliinilises uuringus ning selle kohta on avaldatud üle 200 teadusliku artikli. CDS22-formula probiootikum on väga tõhus seedetrakti häirete korral.
Rahu kurgule
Südamele südamest
Hea kaerast
Apotheka apteekidesse on jõudnud uus nahahooldussari Aveeno, mis on keskendunud looduslike koostisosade, nagu kaer ja soja kasutamisele nahahoolduses. Kaera jõudu on iseäranis täheldatud tundliku naha hoolduses, kuna kaerajahu toetab naha mikrobioomi ning kaerast saadud õli tugevdab naha niiskusbarjääri. Sarjast leiab tooted nii näo kui ka keha hoolduseks.
Nahk klaariks
litaset ja
ja
Toeta oma südame ja veresoonte tervist toidulisand Zovacor Forte Qmax tablettidega (60 tk) 51,63 €. Hiina punase riisi, punase sibula, oliivilehe ekstraktide ja vitamiin Q10 toidulisand aitab säilitada veres normaalset kolesteroolitaset ja vererõhku.
Kui köha on kurku ärritanud, tuleb appi Theratus ProNatural köhasiirup (128 g) 16,21 €, mis moodustab limaskestadele kaitsekihi, et pidurdada ärritajad, eemaldada lima ja niisutada. Rahustab kurku nii kuiva kui ka märja köha korral.
Nahahooldussari Eucerin®
DermoPure
Clinical on loodud iluvigadega naha ebatäiuste ja aknejärgsete laikude vähendamiseks. Nahk on hetkega rahustatud ja niisutatud ning korrapäraselt kasutades muutub see aja jooksul klaarimaks ja siledamaks.
Tugisammas immuunsusele
Luxador Immustar Vitamin D3 õlikapslid 4000 IU (90 tk) 30,80 € on preparaat, mis toetab sinu immuunsust terve sügistalvise hooaja. Selles on kokku saanud ülivajalik D-vitamiin, mis koos sipelgapuukoore ekstrakti ja tsingiga aitavad säilitada organismi vastupanuvõimet.
Tugevda oma juukseid!
juures on Apotheka e-apteegi hinnad. hooaja.
Juuste väljalangemisvastane hooldussari Novaclear HAIR on loodud nõrkade ja väljalangevate juuste toetuseks. Tooted sisaldavad uudset koostist Baicapil™ – segu taimeekstraktidest, mis tugevdavad juukseid ja parandavad tihedust, ning aitavad võidelda juuste väljalangemise vastu, lisades volüümi ja elujõudu. Tooted sobivad ka tundlikule nahale. 18,81–19,26 €
raktide
Toodete
Paira on turul tuntud erinevate taimsete tinktuuride pakkumise poolest. Meie tilgad on saadaval praktiliselt kõigis Eesti apteekides. 2025. aastal otsustasime pakkuda samaväärseid tinktuure natuke teises vormis – spreidena. Tootmise algatamisel lähtusime asjaolust, et suu limaskestalt imendub toode kiiremini, mis tähendab ka kiiremat toimet. Spreide pihustamisel suhu jääb ära veega lahjendamine, mis teeb toote kasutamise lihtsaks. Ja kõige lõpuks tahtsime me pakkuda kliendile midagi uut. Need spreid kuuluvad PARENE brändi alla.
Taimsetel tinktuuridel põhinev südamesprei teie südame ja vereringe toetamiseks
Toetab teie südant
Rahustab
Imendub kiiresti
Lihtne kasutada
Suuõõnde pihustatav sprei kiirendab toote imendumist. Viirpuu onabikssüdamefunktsioonijaperifeersevereringetoetamisel. Veiste-südamerohi aitabtoetadasüdame-veresoonkonnajanärvisüsteemi tööd ning aitab vähendada liigset erutuvust.
Meliss aitab kaasa lõõgastumisele, rahunemisele ning heale unele. Astelpaju marjad aitavad toetada südame-veresoonkonna tööd. Tseilonikaneelipuukoor aitabtoetadasüdantjavereringet.Aitabsäilitada normaalsetverelipiididetasetningtoetadaheakolesterooli(HDL)moodustumist.
Taimsetel tinktuuridel põhinev rahustav sprei, mis toetab närvisüsteemi ja südame funktsioone
Meliss ja piparmünt aitavad kaasa optimaalsele lõõgastumisele ja aitavad säilitada tervislikku und.
Meliss aitab kaasa pinge ja rahutuse vähendamisele.
Viirpuu on abiks südame funktsiooni ja perifeerse vereringe toetamisel.
Veiste-südamerohi aitab toetada närvisüsteemi ja südame-veresoonkonna tööd.
Imendub kiiresti
Lihtne kasutada
Suuõõnde pihustatav sprei kiirendab toote imendumist. Viirpuu aitab kaasa lõõgastumisele ning närvisüsteemi, südametegevuse ja perifeerse vereringe toetamisele.
Põis pitsitab?
Jälle see tüütu põiepõletik? Urinal
D-Mannose lahustuvad tabletid (14 tk) 28,23 € aitavad vältida kuseteede infektsioonide ja põiepõletiku kordumist. Preparaadis on peidus tõeline looduse jõud: jõhvikaekstrakti ja kuseteede infektsioonidega võitlev D-mannoosi kompleks.
Kõtt, kõrvetised!
Maovaevustele toob kiire leevenduse
Neobianacid (14 tk) 10,85 € ja (45 tk) 23,88 €, mis tõttab appi nii refluksi, kõrvetiste kui ka seedehäirete korral. See üdini looduslik preparaat sobib kogu perele ning lastele alates 6. eluaastast.
Rohkem energiat
Apelsini- ja sidrunimaitselised kummikommid New Nordic Magic Magnesium Citrat Gummies (60 tk) 36,35 € on loodud selleks, et leevendada väsimust ja taastada energiat. Magneesium on meister toetamaks lihaste normaalset talitlust, närvisüsteemi ja energiavahetust.
Kontrolli rõhku!
Täisautomaatne vererõhupreparaat Diagnostic Pro Sense patareitoitega, 61,48 € mõõdab kiirelt ja usaldusväärselt vererõhku ja pulssi. Sellega on ülilihtne hoida kodus olulistel tervisenäitajatel silma peal.
Apotheka apteekrite nõustamisoskus HINNATI PARIMAKS
Eesti inimesed hindavad Apotheka apteekrite nõustamisoskust apteegisektoris kõrgeimaks, selgus uuringufirma Dive korraldatud valdkonnauuringust. Apteekri nõustamine hõlmab sümptomite täpsustamist, ravimi valikute pakkumist ja kasutamise selgitust, samuti soovitusi tervise toetamiseks. Uuringu järgi on Apotheka teenindustase 90,34%, mis teeb meist tervikuna ühe parima teenindusega apteegiketi. Lisaks hinnati kõrgelt Apotheka teeninduse kvaliteeti, töötajate usaldusväärsust ja apteegikeskkonda. Uuring korraldati testostude meetodil.
HPV vastu saab VAKTSINEERIDA
ka
apteegis
Apteekidesse lisandus uus teenus –inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerimine. HPV vastu vaktsineerimine on kõige tõhusam nooremas eas, enne seksuaalelu algust.
Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Piret Veerus ütleb, et ka täiskasvanud võivad HPV-vastasest vaktsineerimisest kasu saada. „Paljud täiskasvanud ei pruugi olla kõigi HPV vaktsiini kaetud HPV tüüpidega kokku puutunud, seega võib vaktsineerimine aidata ennetada teatud tüüpi HPV-vähki ja muid haigusi,“ lisab Piret Veerus.
Täiskasvanute vaktsineerimine HPV vastu on tasuline ning nüüdsest saab vaktsineerida ka apteekides. Täiskasvanuid vaktsineeritakse HPV vastu kahe doosiga, mille minimaalne vahe on kuus kuud. Ühe vaktsineerimiskorra hind apteekides on 147–150 eurot.
Apteekides soovitatakse PEAVALUGA KLIENTIDELE
digilahendust
Apotheka ja Eesti tervisetehnoloogiaettevõte Migrevention on koostöös loonud võimaluse, kus apteeker saab olla esmane tugi peavalumure korral. Apteekrid pakuvad lühinõustamist ja aitavad hinnata, kas peavalu vajab edasist tähelepanu, ning tutvustavad teaduspõhist Migreventioni peavalupäevikut, mida saab mugavalt kasutada nutitelefonis. Migreventioni digipäevik aitab jälgida peavalude sagedust ja iseloomu ning ennetada ravimite ületarvitamist.
Uut teenust katsetatakse viies Apotheka apteegis: Tallinnas Viru keskuse apteegis ja Tallinna Linnaapteegis Solarise keskuses ning Tartus Ujula Konsumi, Raekoja ja Lõunakeskuse apteegis.
Tele- ja raadiomees Mart Mardisalu (56) usub, et kirg maailma ja enda vastu hoiab inimest vormis paremini kui pingutussport.
TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD : ANU HAMMER
STILIST: ALLI-LIIS VANDEL l MEIK: MAIE JAOMAA
ASSISTENT: SONJA KUUSK
TÄNAME: SURFIKLUBI SURFY
RÕIVAD: LES DEUX, RALPH LAUREN (KAUBAMAJA), MITHIO, ENNOS (TALLINN DESIGN HOUSE), JALATSID ERAKOGU
„Kui me ISEENDAGA tegeleme, siis ELAMEGI sajani.“
Läinud suvel avas Mart Mardisalu oma elus ühe uue ukse. Ta oli päev enne Gruusiast tagasi kodumaale jõudnud, viinud kohvrid koju, käinud duši all ja juba järgmisel hommikul oli kõpsti Postimehe meediamajas Pariisi olümpiamängude ülekannete stuudioproovis. „Olümpia ülekandmine oli tohutult põnev ja tekitas väga hea sünergia Kanal 2, Postimehe ja Kuku raadio vahel. Kogu maja liikus ühes suunas ja olümpiaprojekt kukkus lahedalt välja,“ meenutab Mart oma uut töist algust Eestis.
Pärast olümpiat sai Mardisalust saatejuht Kuku raadio argipäevases uudistemagasinis „Pärastlõuna“, mida ta jagab Neeme Rauaga. Pärast mitu aastat kestnud elu Gruusias, kus Mardi abikaasa Riina töötas Eesti suursaadikuna, Mart aga hoidis silma peal tütre kooliskäimisel ja muul eluolul, oli sukeldumine uudistemeediasse otsekui pea ees vette hüppamine. Kolm tundi otseeetrit arvukate külaliste ja seinast seina teemadega on nõudlik saateformaat. „Selles mõttes oli väljakutse tohutu. Saabusin Gruusiast, lootes, et hakkan hoogsalt tööd
vihtuma, aga ei kujutanud ma ette, et selle intensiivsusega harjumine on keeruline. Kuna päris lollina ei taha raadioeetris välja kosta, siis tuleb ennast võimalikult hästi intervjuude teemadega kurssi viia ja see tekitas paraja stressi. Mingil ajahetkel keerlesid peas ainult mõtted, et, appi, mul on homme jälle saade, aga 12 tundi enne saate algust on vajalikust kümnest intervjuust olemas ainult kaks! Kust ma ülejäänud leian, millest nendega räägin ja nii edasi – niisugused klassikalised ajakirjaniku mured pöörlesid teadvuses, nii et tahtsin peaga vastu seina joosta või kuskile rappa jõhvikaid korjama minna ja sinna jäädagi,“ meenutab Mardisalu ausalt esimesi karme nädalaid.
Ka kogenud telehunt õpib
Mart ärkas hommikuti kell viis – mitte sellepärast, et uni oleks ära läinud, vaid peljates, et muidu ei jõua saadet ette valmistatud. Kulus paarkolm kuud, kuni ta uue ameti tempoga harjus. Sealtpeale on töö pakkunud pinget ning põnevust.
„Seitsmestes uudistes“, kus ta oli ametis enne Gruusiasse lahkumist. See on olnud pidev õppimine ka Mardisalusugusele telehundile, kes tänu pikale kogemusele tundis, et ta teab televisioonist kõike.
„Kui ma 30 aastat tagasi tegin poplaulu „Varumees“, siis eelmisel hooajal ma olingi varumees, andsin saatejuht Kristjan Goldile aegajalt Kanal 2 hommikutelevisioonis vabu päevi, sain ennast otseeetris soojana hoida,“ mainib Mardisalu. „Eks ma pean ennast teleinimeseks ja minu jaoks oli oluline, et mingi tegutsemisväljund jääks ka televisiooni. Kui „Täistunni“ loo tegemine võimaldab teemasse süüvimist ja detailsemat lähenemist, siis „Telehommik“ pakub pehmema olemusega teemakäsitlust, mida Mart peab enda jaoks ideaalseks koosluseks.
Raadio kõrvalt on ta kaasa löönud ka televisioonis, tehes saatelõike päevakajalises saates „Täistund“, mis erineb suuresti tema tööst TV3
Mida õppida grusiinidelt?
Peale nõudlike tööprojektide tuli Eestisse naastes taasharjuda ka kodumaa heitliku ilmaga. „35 kraadi palavust Gruusias on palju lihtsamini talutav kui 25 soojakraadi Eestis, kuna ma vahepeal jõudsin kliima mõttes grusiiniks muutuda,“ muigab mees. „Gruusias on õhk kuiv, õhuniiskus on palju
madalam kui Eestis. Nii oli tänavune suvi tõeline katsumus!“
Aastad Gruusias panid Mardi peale kliima veel muulegi teisiti mõtlema. Grusiinid on rahvas, kelle ellusuhtumisest võiks tema sõnul mõndagi kõrva taha panna: „Nende minnalaskmise hoiak on palju fatalistlikum kui meil ja sellel on nii plusse kui ka miinuseid. Pluss on ilmselt see, et paljud teemad, mis meil siin stressi tekitavad ja kipuvad hinge seest sööma, lasevad grusiinid endal lihtsalt mööda külge maha joosta. See on üks grusiinide iseloomujooni, mis muudab kõigega hakkamasaamise kuidagi lihtsamaks. Imetlen nende oskust tegeleda ainult nende asjadega, kus sinust midagi sõltub. Ja oskus jätta need asjad, kus sinust midagi ei sõltu, heas mõttes sinnapaika.“
Hoopis teistsuguse eluviisiga riigis elamine õpetas Marti ajakirjanikuna paremini aduma probleeme ning märkama murede üksikasju. „Sageli on nii, et keskendume kas mingitele jamadele või suurtele positiivsetele emotsioonidele. Aga harva on aega panna tähele detaile, uurida, millest probleem koosneb või kus need kivid täpselt paiknevad, mille võiks ümber laduda. Aeg teises keskkonnas paneb sind süvitsi huvituma kohaliku elu põhimõtetest,“ selgitab Mart. „Sa tahad aru saada, mis neid käima tõmbab, mis on nende jaoks oluline. Kuidas nad ise näevad, kuhu suunas nende ühiskond ja elu võiks liikuda, kuidas see võiks muutuda.“ Seda suhtumist loodab kogenud meediahunt Mardisalu ka uuel eetrihooajal rohkem oma töösse tuua.
Loksuda kaasa uue põlvkonnaga „Kui sa tegeled hommikust õhtuni päevakajaliste teemadega, näiteks mu raadiosaate formaatki on selline, et sa tõesti pead olema iga päev kursis kõige maailmas toimuvaga, siis paratamatult süvenemine kannatab. Tunnen raadiosaadete puhul tihti vajadust rohkem süvitsi minna. Ja päris mitmel korral –ma ei häbene seda öelda – on mul saatekülalise ees piinlik olnud, sest ma ei suuda temaga samal tasemel teemat lahata, kuna ma lihtsalt ei tea sellest piisavalt. Siis ma lohutan ennast mõttega, et enamik raadiokuulajaid seda ka ei tea – niisiis saame koos targemaks.“
Kiires tempos tiksuvate päevauudiste kõrval igatseb tema hing meelelahutuse järele kõige laiemas mõttes, kus on ammustest aegadest ka Mardi enda juured meediainimesena. Võibolla kannab elu veel mõne sellise võimaluse temani. Seni leiab Mardisalu end aegajalt õhtut juhtimast või muus püünepealses
Hoopis teistsuguse eluviisiga riigis elamine
õpetas Marti
ajakirjanikuna paremini aduma probleeme ning märkama murede üksikasju.
rollis, kuid märksa harvem kui endistel aegadel. Nii meediat kui ka lava seob tema sõnul sarnane hoiak – nad mõlemad armastavad noori. „Meelelahutuslava on ikkagi noorte pärusmaa. Ma pean seda normaalseks ega kujutaks ennast ka väga hästi enam ette varsti kuuekümnesena kahekümneste üritusel keksimas. See näeks koomiline välja,“ muigab ta. Gruusias sattus ta abikaasaga ühele vastuvõtule, kus õhtut juhtis tuntud Eesti laulja. Mart avastas end sel hetkel mõtlemast, et paarkümmend aastat tagasi oleks ilmselt tema seal laval seisnud. Aga ta paneb käe südamele, et ütleb seda igasuguse meelekibeduseta: „Me mõtleme teistmoodi kui nemad. See on põlvkond, kes on kasvanud vabas ühiskonnas, kel ei ole mingit poolnostalgilist mälestust nõukogude ajast, mis annaks võimaluse koos teha nalju, millest meie tol ajal üles kasvanutena aru saame. Uued põlvkonnad viivad elu sinna suunda, kuhu tahavad ja me peame lihtsalt nendega kaasa loksuma.“
Rohkelt väärtuslikke aastaid
Kuigi Mart end veel vanana ei tunne, muudab kasvav vanusenumber iga inimest. Mingid protsessid organismis on pöördumatult muutunud ja nõuavad seetõttu tähelepanu. Mardisalu jaoks on üks viiekümnendate eluaastate saabumise märksõna see, et kasutusele tuli võtta prillid. „Ma pidasin end alati kotkaks, aga ühel ilusal päeval tundsin ootamatult, et silmad on õhtul väsinud, kissitan neid. Aastapaariga muutus silmanägemine kehvemaks, nii et tuli prille kandma hakata. Organism annab sulle ise märku, kui midagi on muutunud,“ räägib ta. Igavesest noorusest ta kindlasti ei unista ning vanusenumbrite lisandumisega tuleb lihtsalt kohaneda – olgu siis selle märk kodus teinekord pisut valjemaks keeratud telekas või mõni möödapääs
matu tablett. Ta on seda usku, et aktiivne eluhoiak, oluliste teemadega kursisolek, tänapäeva teaduse, meditsiini ja muude teadmiste kõige laiemas mõttes ärakasutamine annabki meile juurde väärtuslikult ja tervena elatud aastaid.
„Kui ma väike poiss olin, tähistas 50aastase inimese sünnipäeva tõeline pensionäride kokkutulek, millest tuli noorematel ringiga mööda käia – naistel olid tehtud pähe keemilised lokid ja õhtu edenedes võttis keegi ikka mingil hetkel akordioni põlvele. See kõik on tänaseks nii muutunud!“ tõdeb Mart.
Elu enda kätes
Mardisalu püüab oma vormiga nii palju tegeleda kui tarvis. Ta usub, et ei kuulu sellesse seltskonda, mille esindajaid ta õnneks täna märkab vähem kui kümmeviisteist aastat tagasi – need on inimesed, kelle elu on nii ära väsitanud, et nad ka endale käega löövad. Tavaliselt tähendab see, et kõigepealt kaob huvi maailma vastu ja lõpuks kaob huvi ka enda vastu. Inimestesse elujaatavust ja heas mõttes aktiivsust võiks Mardi arvates rohkem süstida ka meid ümbritsev keskkond. See annaks võimaluse neil silmad rohkem särama panna, et elus lõpuperioodile julgelt vastu vaadata. „Ma olen seda meelt, et väga palju sellest, millisena meie elu keskealisena või seeniorina välja näeb, on ikkagi meie enda kätes. Kui me iseendaga tegeleme ja kui meie elu on kvaliteetne igas mõttes, siis me elame sajani.“
Mardi teismeline tütar käib peale koerajutuga. „Me abikaasaga anname aru, et kui me koera võtame, siis niikuinii endale. Kuid vähemalt teatud kriitilises mahus peab laps suutma ka ise hommikuti koeraga välja minna, see ei tohi jääda ainult isaema kaela,“ avaldab Mart. Nii et kui vanemad on tütre valmisoleku koera kantseldada piisavaks hinnanud, siis koer ka Mardisalude peresse tuleb. Lisaks alles õhus olevale võimalusele kunagi koeraga pikki mõnusaid jalutuskäike teha, hoiab Mart silma peal, et säiliks mõõdukas füüsiline aktiivsus – mõni sörk, kõndimine, võimlemine ja kodune sõudeergomeeter annavad paraja mahvi.
„Ma ei arva, et peaksin 57aastasesena hakkama triatloni harrastama. Mitte et minust valesti aru saadaks, aga see on hästi suur pealehakkamine, mis nõuab ikkagi teadlikku treenitust, et mitte infarktiga lõpetada. Väiksem intensiivsus, piisav mõõdukas kehaline koormus on minu jaoks täitsa okei. Alkoholi enam niikuinii samapalju ei võta nagu paarkümmend aastat tagasi, aga klaasike head veini toidu kõrvale kuulub
Sooleuuring kümnete tuhandete
silme all
Mart Mardisalu lasi „Täistunni“ saates vaatajate silme ees oma soolestikku uurida.
Oma terviseuuringut telesaates esitleda oli mulle ajakirjanikuna uus kogemus. Aga tundus, et seda on vaja teha, sest Eestis leiab soolevähk võrreldes Euroopa keskmisega ligi kolmandiku võrra rohkem ohvreid. Igal aastal sureb sel põhjusel Eestis üle 400 inimese ja tuhatkond saab diagnoosi.
Soolevähi ennetusele ja ravile keskendunud dr Indrek Seire pakkus välja teema, mis heidaks valgust soolevähi problemaatikale. Arutelude käigus jõudsime mõttele, et kõige efektiivsemalt mõjuks isikustatud lugu ajakirjaniku enda kogemusest. Kuna teema on tõsine ja vajab teavdustamist, ei tundunud saatemeeskonnas lõpuks tehtud otsus, et mina ajaksin oma tagumiku samuti uuringulaual upakile, üldse nii dramaatiline. Kokku oli lepitud, et filmime kogu protsessi algusest peale, et leevendada paljude inimeste kartust nende uuringute ees.
Nii tuttavatelt kui ka võõrastelt inimestelt tuli loole palju positiivset vastukaja ja vaatajad on andnud teada, et võtavad nüüd samuti uuringud ette. Ausalt öeldes olin enne uuringu algust rohkem ärevil. Sa ju ikkagi kokkuvõttes ei tea, mis seal selgub. Annad endale aru, et minuvanusel inimesel on oluline see uuring läbi teha, aga ees ootav teadmatus, emotsionaalne, psühholoogiline seisund oli närviline.
Pärast uuringut tuli dr Seire taastumispalatisse ja ütles, et nad leidsid minult uuringu käigus healoomulised moodustised, mis olid piisavalt väiksed ja need sai juba uuringu käigus eemaldada. Midagi drastilist muutma ma oma elus ei pea, kuid aeg-ajalt peaksin käima uuesti diagnostikat tegemas.
igas mõttes kvaliteetse elu juurde,“ ütleb Mart.
Ülemäära kõike reeglitesse sättida pole tal mõttes. „Kuidagi avastad, et elu paneb ise asjad paika. Kahekümnendates eluaastates võisid öö läbi üleval olla ja hommikul said ikkagi oma asjadega hakkama. Aga praegu on nii, et kui on plaanis suurem sõprade kokkutulek, siis selle tahaks ette võtta juba reedel, et laupäeval ja pühapäeval saaks organism rahulikult taastuda.“
Armastus muusika vastu Teismelise tütrega koos toimetades ei saa kuidagi ätistuda. „Meil on Annaga usalduslik suhe ja see hoiab mind ka vaimselt noorena. Kusjuures, usu või mitte – tahan siinkohal lausa kiita TikTokki. Käisime lapsega AC/DC kontserdil, kuhu mina oleks niikuinii pileti ostnud, aga esimene ettepanek kontserdile minna tuli hoopis temalt.
Mardi fännid teavad, kuidas ta armastab laulmist ja kui suur iidol on tema jaoks Frank Sinatra.
Ta ütles, et temale see bänd meeldib ja TikTokis seda bändi näidatakse ning et „Highway to Hell“ on maailma kõige lahedam lugu ja tema elu lõpeb, kui ta ei saa kontserdile. Nii me temaga koos läksimegi ja rüselesime lauluväljakul koos 63 000 fänniga. See on lahe, kui saad niisugust muusikat nautida koos endast 40 aastat noorema lapsega ja see kõnetab nii teda kui ka sind,“ räägib Mardisalu.
Mardi fännid teavad, kuidas ta armastab laulmist ja kui suur iidol on tema jaoks Frank Sinatra. Üksi laval mikrofoni taga pole teda ammuilma nähtud, aga eelmisest talvest seisab ta laval oma kooriga – Akadeemilise Meeste Lauluseltsiga. Pääses koorilauljana sel aastatuhandel esimest korda laulupeole – tema eelmine käik laulukaare alla jäi suisa 1990ndate algusesse. Koori dirigent on Laine Randjärv, keda Mart tunneb „miljon aastat“ ja kooris ootas ees veel tuttavaid laulumehi. Seltskonna noorim liige on veidi üle 40 ja kõige vanemad mehed 70 eluaasta ringis.
Mardile olid tähtsad paar kriteeriumi. Esiteks, et koor võtaks endale natuke muusikalisi ambitsioone. Ja teiseks, et proove ei oleks rohkem kui kord nädalas, sest sagedasemat harjutamist ei mahutaks ta oma ellu ära. „Kooris osalemine on mingis mõttes minek tagasi juurte juurde, aga ikkagi teise nurga alt.“
Mardi pere oli samuti laulupeol kaasas. „Tütrel oli selgelt igav pikk päev, mis kell kaks hakkab pihta ja kell 10 õhtul lõpeb… Palju lahedam on seista
kuskil pontšikujärjekorras ja CocaColat nuiata!“ muheleb Mart.
„Aga kui ühendkoorid olid lõpus laval ja tuli kogu klassika: „Tuljak“, „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Mu isamaa on minu arm“, oli laps jäänud tähelepanelikult kuulama. Küllap tekkis lauluväljakul mingi eriline energia. Ja ta oli öelnud
pärast emale, et lahe värk!“ Mart loodab, et ehk ongi laulupeoseeme idanema pandud. „Ta ehk ei puutu laulupeondusega järgmised 30 aastat kokku, aga ta on seal käinud ja ma olen kindel, et varem või hiljem ta pöördub selle juurde tagasi. Tahab ise ka olla üks nendest paljudest.“
min
min
OOTUS
Sügise tulek täidab mu alati suure ootusega – ma ootan uut kooliaastat, sügise värve, oktoobri nädalavahetustel Saaremaal seente ja marjade küllust, tähistaevast, uut rahvatantsuhooaega ja Barcelonasse esinema minekut, teatriaastat, sügistalvel ilmuvat raamatu laviini, lapse joonistusi lasteaiast, konverentse... ja nii paljut veel.
TEKST: EIA UUS l FOTO: CÄROL LIIS METSLA
Hiljuti küsis mu sõbranna oma mehelt, mida too ootab (neil on kaks ägedat last, maakodu, ja ees ootavad uued seiklused) ning mees vastas pärast pikka mõttepausi: „Mitte midagi.“ Tal on nimelt depressioon – ja mitte miski ei suuda selle tumeda udu taga tekitada elevust.
Olen isegi selles seisus olnud. Nutnud psühholoogi kabinetis ja öelnud: „Ma ei taha mitte midagi, mitte midagi.“
Psühholoog küsis, mis mulle varem meeldis. Loetlesin asju ja ta ütles, et teeksin neid, aga ma ei suutnud siis midagi hullemat välja mõelda, kui kõik need tegevused sõpradega, mis veel hiljuti mulle suurt rõõmu olid pakkunud.
Tahtsin ainult voodis pikali olla ja vahelduva eduga nutta. Ta seletas mulle, et aju vajab vaheldust ja hoolimata sellest, mis mulle tundub, et ma tunnen, pean siiski jätkama endale (varem) sümpaatsete tegevustega.
Tahtsin ära jätta oma 35. sünnipäeva, aga tema ärgitusel jäi see ikkagi plaani – terve päeva nutsin voodis, ei tahtnud minna – aga sündmus oli nii liigutav, südamlik, õnnelik ja toetav. Hakkasin järjekindlalt otsima igas päevas head ja pidevalt tuttavatega toredaid asju tegema. Praegugi näib uskumatu, kui kiiresti ma tänu sellele august välja tulin.
Meie aju ei armasta tühjust –see loob ruumi ärevusele ja masendusele.
Mulle meenus, kuidas töötasin filminduses ja mu töö oli reklaamidesse, filmidesse ja seriaalidesse näitlejaid ja taustategelasi leida. Üks mu lemmikseltskond, kelle ma igal võimalusel kohale kutsusin, oli kamp peotantsijaid, kes olid oma nelikümmend aastat koos tantsinud. Mõni oli juba üle kaheksakümne, hallipäine, ent oi kui kõbus. Nad tulid alati kambaga, neil oli alati nii hea meel koos asju teha. Küll mängisid nad Ilmar Raagi prantsuse filmis matuselisi, küll jooksid pool ööd Kristiine keskuse ühest otsast teise ühe välismaa mobiilioperaatori reklaamis. Ma polnud kunagi
varem suutnud ennast vanana ette kujutada, aga nendega koos ma mõtlesin – oh, selline ma tahan ühel päeval olla! Kirglik, tegus, entusiastlik.
Aga seesugune kogukond, kes mind noore ja rõõmsana hoiab, ei teki iseenesest. Sain aru, et pean selle jaoks ise midagi tegema. Liitusin kahe raamatuklubiga, mõlemaga kohtun korra kuus. Loeme kõik igal kuul sama raamatut, et sellest siis rääkida. Läksin rahvatantsu, sest meie seltsi 70+ tantsijad on lihtsalt nii inspireerivad. Olen ka märganud, et väga nooruslikud ja tegusad püsivad õpetajad ning teised laste ja noortega töötajad – läksin kooli tööle.
Meie aju ei armasta tühjust –see loob ruumi ärevusele ja masendusele.
Kui sõbrad otsustasid kevadel, et läheme suvel Kreekasse, olin ma nii väsinud ja finantsiliselt kehvas seisus, et üldse ei oodanud seda reisi. Pigem ootasin Eesti suve ja Saaremaad, aga tuletasin endale meelde, et aju vajab vaheldust ja midagi oodata. See paaripäevane reis oli küll lühike, kuum, aga andis meile uusi ühiseid mälestusi, kvaliteetseid sügavaid vestlusi, maitsvaid kõhutäisi ja lõputult naermist!
Aga ootama ei pea ainult suuri asju, nagu tantsupidu või välisreis. Mõnikord olen õhtul elevil, et hommikul saab kohvi! Ootan mitme kirjaniku uue raamatu ilmumist. Sõprade külla saabumist. Lemmiksarja uut osa. Ootamine vallandab ajus dopamiini, ja dopamiin paneb meid tegutsema.
Mõnes mõttes on meie kalender üles ehitatud ootusele –1. september (isegi, kui peres pole kedagi kooliealist, liigutab ka võõraste laste kooliminek mind igal sügisel), pööripäev, sünnipäevad, mardipäev, kadripäev, halloween, jõulud, aastavahetus. Alati saab valida, kas toriseda (näiteks selle üle, kui kaks kuud enne jõule hakkab kaubanduskeskuses jõuluhullus pihta) või ootajatega ühineda ning mõnuga ootuse ja vahelduse vilju maitsta.
KÄSIMÜÜGIRAVIM. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidagi nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: KRKA d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501, Sloveenia. www.krka.ee Täiendav teave on saadaval müügiloa hoidja Eesti esindusest: KRKA d.d., Novo mesto, Eesti liaal, A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, Eesti. Tel: +3726671658.
Ligi veerand Eesti inimestest teab, mida tähendab, kui enesetunnet hakkab juhtima tunde kestev migreeni hoog. Digitaalse peavalupäeviku abil on võimalik valu juhtimisohjad taas enda kätte haarata.
Päevikuga peavaludele jälile
TEKST: MARIKA MAKAROVA
FOTOD: ADOBE STOCK, MIGREVENTION
P„eavalu on maailmas kõige sagedamini esinev kaebus ja üks peamisi elukvaliteedi langetajaid,“ tõdeb Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloog-vanemarst ja meditsiiniteaduste doktor Mark Braschinsky Rahvusvaheliselt on peavalud jaotatud kolme suurde rühma: esmased, teisesed ja haruldasemad. Esmased on 90% kõikidest peavaludest, seejuures on migreen neuroloogiliste haiguste hulgas levinuim.
„Populatsiooniuuringu järgi kannatab Eestis migreeni all ligikaudu 300 000 inimest, diagnoositud on neist vaid umbes 12 000,“ räägib Eesti migreeni ja peavalu patsientide ühingu üks asutajatest, erialalt keemia- ja geenitehnoloog, digitervise ettevõtja Katrina Laks . Täiskasvanutel on kõige tavalisem 4–72 tundi kestev aurata migreen, mis on ühepoolne, pulseeriv, mõõdukalt tugev kuni väga tugev ning läheb hullemaks füüsilise pingutuse järel. Tüüpilised sümptomid on iiveldus, oksendamine, valgus-, müra-, paljudel ka lõhnatundlikkus. Auraga migreenist annavad enne haigushoogu märku kuni tunnipikkused nägemis-, tasakaalu- või muud häired.
Krooniliseks loetakse migreeni, mil peavaludega päevi tuleb ühes kuus vähemalt 15. „Migreeni ravis on olulised õige preparaat, annus ja ajastus,“ sõnab dr Braschinsky. „See tähendab üheainsa ravimi võtmist piisavas doosis ja peavalu alguses, sest siis on mõju tõhusam.“
Pingetüüpi peavalude käes kannatab
umbes 60% inimestest. Lisaks tablettidele aitavad nende korral ka kognitiivkäitumuslik ja füsioteraapia, samuti akupunktuur, massaaž ja lõdvestustehnikad.
Neuroloog paneb südamele hoida kontrolli all valuvaigistite manustamine – võttes neid kaheksal või enamal päeval kuus, toob kaasa liigtarvitamisest tingitud peavalu. Tekib surnud ring: peavalu ravimiga vaigistamine toob kaasa uue peavalu. Alles siis, kui ravimist põhjustatud peavalu on välja ravitud, saab tõese pildi selle varjus olnud esmase peavalu olemusest.
Teisesed ehk sekundaarsed peavalud moodustavad peavaludest umbes 10%. Nende põhjus on pea- või kaelatrauma, infektsioon, mõni haigus. Kolmandasse ehk haruldaste rühma kuuluvad näiteks näo-, kolju-, peapiirkonna närvivalu.
Peavalude põhjustest teadlikum
Selleks, et mõista paremini oma peavalusid, tuvastada nende käivitajaid, tulla valudega edukamalt toime ning saada tõhusamat ravi, on kasulik võtta appi peavalupäevik. Neuroloogia kaasprofessor dr Mark Braschinsky on üks mobiilse peavalurakenduse Migreventioni loojatest.
Mark Braschinsky
Migrevention on Eestis loodud digitaalne peavalupäevik, mille saad äpina alla laadida. Selle nõustamisteenus ühendab sind lisaks nõu ja abi saamiseks perearsti, -õe või neuroloogiga. Just see teeb Migreventioni digitaalsest peavalupäevikust maailma esimese digitaalse peavalukliiniku. Migrevention on mõeldud esmaste peavalude ehk migreeni, pingetüüpi- ja kobarpeavalu all kannatajale, samuti neile, keda valuhoog kimbutab vaid mõned korrad aastas. Teiseste peavaludega äpp ei toimeta. Rakendus näitab n-ö must-valgel, kui sageli ja kui pikalt peavaluhoog kestis, mis ravimid ja mis annuses aitasid või mitte ning mis peavaluhoo esile võis kutsuda. Tänu sellele infole on võimalik oma peavaludel täpsemalt silm peal hoida ja neid ka osavamalt ohjeldada. Peavalupäevikut on lihtne kasutada. Äpp tuleb telefoni alla laadida, luua konto ning kui peavalu algab, see avada ja vajutada „Alusta episoodi“, mis käivitab ajamõõtja. Peavalu lõppedes tuleb see kindlasti sulgeda, milleks pole vaja muud, kui sõrmega ekraanil libistada. Edasi tuleb märkida valu tugevus skaalal 0–10-ni, lisada valuvaigisti nimi ja annus ning vallandajad ehk tegurid, mis valuhoo esile kutsusid. Selleks võib olla stress, unerežiimi või ilma muutus, menstruatsioon, mõni toit, jook, lõhn või midagi muud. Järgmisel korral näitab äpp juba loetelu nii sisestatud ravimitest kui ka vallandajatest. Soovi korral saab lisada ka kommentaari, näiteks kas ajas iiveldama, oksendama, oli eriti niru olla. Kes peavalu ajal äppi
3 peavalumüüti
KOHV LEEVENDAB PEAVALU. Lühiajaline kofeiinidoos – umbes üks tass kohvi (100–130 mg) – võib peavalu, eriti pingetüüpi peavalu või migreeni leevendada. Sagedasel tarbimisel võib aga kofeiin peavalusid hoopis esile kutsuda või süvendada ravimitest tingitud peavalu. Seega aitab mõõdukus – harva ja õigel ajal tarvitades võib kofeiin olla tõhus, liigtarvitades aga vastupidise mõjuga.
MIGREEN ON PÄRILIK. Migreenil on tugev geneetiline eelsoodumus – kui üks vanem põeb migreeni, on lapsel kuni 50% tõenäosus samuti haigestuda, kahe vanema korral isegi kuni 75%. Samas võib haigus avalduda ka neil, kelle perekonnas pole seda varem diagnoositud. Geenid loovad aluse, aga migreeni vallandumiseks on vaja keskkonnategureid nagu stress, unehäired, hormonaalsed muutused või teatud toidud. Migreen on seega geneetilise ja keskkonna koosmõju tulemus.
MEESTEL VALUTAB PEA NAISTEST HARVEM. Meestel esineb migreeni harvem kui naistel, kuid nemad kannatavad sagedamini pinge ja ka kobarpeavalude käes, mis on naistel harvemad. Kobarpeavalu nimetatakse ka „enesetapupeavaluks“, sest valu tundub kui noahoop pähe, kus nuga keeratakse korraks ringi ja siis välja tõmmatakse.
Vaata ka: migrevention.com, peavalu.ee, migreenjapeavalu.ee
Peavalupäevikut korralikult täites joonistub välja muster, mida saab näha kalendervaates graafikuna
täita ei jaksa, võib seda teha hiljem, ent siiski esimesel võimalusel, mil kõik veel värskelt meeles on.
Lihtne ja selge ülevaade valudest „Päevik küsib ainult kliiniliselt olulisi küsimusi,“ kinnitab Migrevention OÜ tegevjuht ja üks äpi loojatest Katrina Laks. Ta ise on oma enam kui 20-aastase migreenipatsiendi staaži jooksul täitnud nii digi- kui paberkujul peavalupäevikuid lugematul hulgal. „Täitsin neid ka pärast kõiki oma haiglas veedetud migreeniepisoode. Ent vastata 18 leheküljele küsimustele üheainsa episoodi kohta on patsiendile tohutu koormus. Mul tuli selle ajaga juba uus hoog peale,“ muigab ta. „Sellepärast
Digitervise ettevõtja Katrina Laks on täitnud migreeni tõttu lugematul hulgal peavalupäevikuid. Migreventioni rakenduse abil on nüüd lihtne oma peavalusid jälgida. SÜGIS
tahabki see äpp teada ainult viit kõige olulisemat asja.“
Migrevention jõudis turule 2024. aastal. Teekond selle sünnini sai aga alguse kümme aastat varem, mil kohtusid neuroloog Mark Braschinsky ja migreenipatsient Katrina Laks, kel kogunes peavalupäevi kuus 29. Migreeni komplikatsiooni tõttu kõne- ja liikumisvõime kaotanuna sai Laksist Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliinikusse jõudes dr Braschinsky patsient.
Nüüdseks on Katrina migreen tänu ravimitele ja režiimile kontrolli all. Ta teab, et migreeni ärahoidmiseks peab armastama rutiini, tasakaalu tööaja ja endale võetud hetkede vahel, tarvitama piisavalt vedelikku, sööma korrapärastel aegadel, liikuma ja jälgima unerežiimi. Viimane tähendab sedagi, et ei saa lubada endale laupäeva hommikul tavapärasest kauem magada, kuigi tahaks.
Peavalupäevikut korralikult täites joonistub välja muster, mida saab näha kalendervaates graafikuna: mitu korda kuus pea valutab, kui tugevalt, milliseid ravimeid ja kui palju on võetud, mis
Valu ei tohi kannatada!
migreenihoo esile kutsunud. Tulemused võivad üllatada!
„Meedikud tahavad teada valu kestust, tugevust, sagedust ja ravimite tarvitamist. Usaldusväärsete kliiniliste järelduste tegemiseks on minimaalne jälgimisperiood kolm kuud,“ täpsustab Laks.
Äpp hoiatab ka ravimite liigtarvitamise eest. Rakenduse algoritmis on andmebaas erinevatest ravimitest ja nende soovituslikest igakuistest kogustest. Kui tarvitamine hakkab jõudma igakuise limiidini, saab kasutaja esimese, limiiti ületades järgmise teavituse.
Peavalu arvudes
„Migreventioni rakendus on loodud ühiselt patsientide ja arstidega. Selles olevaid andmeid on võimalik jagada tervishoiuteenuse osutajaga, et too saaks teha paremaid raviotsuseid ning kokkuvõttes aidata ka märgatavalt rohkem peavaluga kimpus olijaid,“ sõnab Laks.
• 17,7% täiskasvanuist ehk pea iga viies inimene Eestis kannatab migreeni all.
• 90% neist on ilma korraliku diagnoosita.
• 80% pingepeavalu ja 50% migreenipatsientidest ei ole oma peavalust kunagi perearstile rääkinud.
Allikas: Migrevention
Migreventioni rakenduse kohta on võimalik rohkem uurida ka Apotheka viies apteegis: Tallinnas Viru ja Solarise keskuses ning Tartus Kvartali, Kaubamaja ja Rae Apothekas.
Soovitan apteeki tulijale mitte ignoreerida apteekri küsimusi valuvaigistite kasutamise kohta ning olla võimalikult aus eeskätt iseenda suhtes. Sellest võib sõltuda, kui toimivat abi saad. Kui valuvaigisteid võetakse üle seitsme korra kuus ja kannatatakse ägeda või kroonilise peavalu all, tuleks võtta ühendust perearstiga ja hakata oma peavalusid jälgima. Migreventioni äpp on selleks väga mugav.
Apteeki pöördutakse sageli migreenist, pingest, külmetusest, traumast, kõrgest vererõhust, sundasendist või alkoholi liigtarvitamisest tingitud peavaluga. Õige toimeaine valimine sõltub peavalu tüübist ja seda aitab teha apteeker. Migreeni korral tuleb võtta ravim sisse nii kiiresti kui võimalik, mitte jääda ootama, et hoog ise üle läheb.
Alkoholi liigtarvitamisest tingitud peavalu korral tuleks kindlasti välistada paratsetamool, sest nende koostoime võib kahjustada maksa. Ravimi võtmisel lähtu alati lubatud annusest ja pea kinni tarvitamise lubatud sagedusest ööpäeva jooksul.
Apotheka koduleheküljel on olemas ka kalkulaator, mis aitab lapsevanemal arvutada välja valuvaigisti õige annuse lapse kehakaalust lähtuvalt ning lubatud ööpäevase annuse.
Apotheka proviisor Uljana Jazõkov
MIS TOIMUB
AJAL? perimenopausi
Umbes 35.–40. eluaastates hakkab naise keha muutuma. Tasahilju algab perimenopaus, mis annab endast märku nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt. Kuidas jääda iseendaks selle pöördelise teekonna keskel?
TEKST: LIISU LAST l FOTOD: ADOBE STOCK, CONFIDO, APOTHEKA
Perimenopaus ehk ülemine kuiga on eluetapp, mil naise reproduktiivne iga hakkab lõppema. Tavaliselt algab see 40. eluaastate keskel, kuid mõnel juhul ka varem või hiljem. Confido meditsiinikeskuse ämmaemanda Kairi Ansperi sõnul võib perimenopaus kesta mitu aastat ning see lõpeb siis, kui menstruatsioonid on lõplikult lakanud. Menopausis on naine siis, kui tal pole menstruatsiooni olnud 12 kuu jooksul.
muutusi, kuna östrogeeni retseptorid asuvad üle kogu keha,“ selgitab Kairi Ansper.
Keha ja elu häälestuvad ümber
Perimenopausi jooksul toimuvad kehas hormonaalsed muutused: munasarjade töö aeglustub, naissuguhormoonide tase hakkab kõikuma ja östrogeenitase langeb. „See mõjutab ka teiste organsüsteemide toimimist, mis võib esile kutsuda mitmesuguseid kehalisi ja emotsionaalseid
Perimenopausi nimetatakse mõnikord ka tagurpidi puberteediks, sest sarnaselt teismeeaga toimuvad kehas olulised ümberhäälestused. Keha vananeb tasapisi ning koos hormonaalsete kõikumistega suureneb ka näiteks südameveresoonkonna haiguste ja osteoporoosi risk. „Hormoonide kõikumine võib muuta naise tundlikumaks stressile ja meeleolumuutustele, mistõttu vajavad paljud sel perioodil rohkem teadlikku enese eest hoolitsemist ja tuge,“ sõnab Ansper. Samal ajal võivad toimuda teisedki elulised muutused, näiteks laste iseseisvumine, murdepunkt tööelus või vajadus hoolitseda oma vanemate eest. Seetõttu on hea aeg pöörata tähelepanu ennetusele, elustiilivalikutele ja regulaarsele tervisekontrollile.
Vihjed, mida ei tasu eirata Kairi Ansper tõdeb, et perimenopausi esimesed märgid võivad jääda esialgu märkamatuks või minna segamini stressi, unevõla või elumuutustega. Üks esimesi kindlamaid vihjeid on muutused menstruatsioonitsüklis. „Näiteks võib tsükli pikkus kõikuda rohkem kui seitse päeva või muutub vereeritus väiksemaks või hoopis tugevamaks või pikemaks – see viitab asjaolule, et ovulatsioon ei pruugi iga kuu toimuda. Hilisemas etapis võivad menstruatsioonid jääda vahele ja lõpuks lakkavad täielikult,“ selgitab ämmaemand. Kuumahood ja öine higistamine on alguses sageli kerged ja episoodilised. Sagedasemad tunnusjooned on raskused uinumisel või öine ärkamine; meeleolukõikumine, ärevus, ärrituvus või kurvameelsus; väsimus, keskendumisraskused või mäluhäired; libiido langus või ebamugavustunne intiimpiirkonnas.
Ansperi sõnul on vajalik nende märkide esinemisel keha kuulata, märgata muutusi menstruatsioonitsüklis ning panna tähele uute kehaliste või emot-
sionaalsete sümptomite ilmnemist, mis muude elusündmustega (nt stressirohke aeg) kokku ei lähe. Kui need sümptomid hakkavad igapäevaelu häirima või tekitavad kahtlust, näiteks menstruatsioon muutub väga vererohkeks, ebaregulaarseks või tekib vaheveritsus, tasub pöörduda meditsiinitöötaja poole.
Hormoonimöllust võitjana välja
Perimenopausi diagnoositakse peamiselt sümptomite ja menstruatsioonide mustri põhjal, eriti naistel vanuses 45+. „Analüüside määramisel on oma koht, kui selleks on individuaalne näidustus,“ märgib Kairi Ansper. „Uuringud võivad olla vajalikud, kui kahtlustatakse muid terviseprobleeme, nagu kilpnäärme alatalitlus, aneemia, B12-vitamiini puudus või soovitakse hinnata FSH ehk folliikuleid stimuleeriva hormooni taset menopausi staatuse selgitamiseks.“
Tohtri nõu aitab ka siis, kui tahaks arutada ravivõimalusi, sh looduslikke või medikamentoosseid lahendusi.
„Hormoonasendusravi (HAR) on tõenduspõhine viis menopausiga seotud vaevuste leevendamiseks ning seda tasub kaaluda siis, kui sümptomid hakkavad elukvaliteeti oluliselt mõjutama,“ sõnab Ansper. Nendeks on näiteks kuumahood ja öine higistamine, aga ka uneprobleemid, mis on sageli seotud just öiste kuumahoogude ja hormonaalsete kõikumistega. Lokaalset östrogeenravi võib kasutada urogenitaalse sündroomi korral (kuivus, kipitus, valulik vahekord, sagedased kuseteede infektsioonid). Luumassi languse või osteoporoosi riski korral aitab HAR säilitada luutihedust ja vähendada luumurdude riski.
Eriti soovitatav on HAR siis, kui menopaus on alanud liiga vara (enne 45. eluaastat), kuna see aitab ära hoida varajase östrogeenipuuduse pikaajalisi mõjusid, nt südame-veresoonkonna haigusi ja luude hõrenemist. HAR sobib enamasti tervetele alla 60-aastastele naistele, kelle menopausist on möödas alla 10 aasta. Ravi määrab arst, hinnates selle sobivust ning kasude ja riskide suhet.
Suhtumistest ja uskumustest
Iga naise perimenopausi kogemus on individuaalne – suured erinevused võivad olla nii sümptomite tugevuses, kestuses kui ka selles, kuidas igaüks neid muutusi tajub. „Mõnel möödub see eluperiood peaaegu märkamatult, teisele aga võib kaasa tuua märkimisväärseid kehalisi ja emotsionaalseid väljakutseid,“ nendib Ansper. „Erinevused tulenevad mitmest tegurist, millest üks on geneetiline eelsoodumus. Näiteks võib peres esineda
Perimenopaus ei ole rasestumisvastane kindlustus!
Perimenopausi ajal väheneb märkimisväärselt naise loomulik viljakus: ovulatsioon muutub harvemaks, menstruaaltsükkel ebaregulaarsemaks, munarakkude kvaliteet ja arv vähenevad. Munarakkude varu hakkab oluliselt kahanema juba vanuses 37–38 ning tuleb ette ovulatsioonita tsükleid. Uuringud näitavad, et 40–45-aastastel naistel võib ligikaudu kolmandikus tsüklitest puududa ovulatsioon, hilisemas perimenopausis need aga sagenevad. Rasestumine muutub üha ebatõenäolisemaks, kuigi täielikult see võimalus ei kao. Kuna iga naise keha on erinev, võib mõnel ovulatsioon püsida kauem, teisel lõppeda varem. Perimenopaus ei ole rasestumisvastane „kindlustus“. Kui rasedust ei soovita, tuleks jätkata usaldusväärsete rasestumisvastaste meetodite kasutamist vähemalt 12 kuu jooksul pärast viimast menstruatsiooni või 24 kuu jooksul, kui naine on alla 50-aastane.
Allikas: Confido ämmaemand Kairi Ansper
varajast või hilist menopausi.“ Samuti erineb see, kui kiiresti ja järsult östrogeeni tase langeb. Rolli mängivad vaimne ja emotsionaalne seisund – kui naisel on eelsoodumus meeleoluhäiretele, ärevusele või depressioonile, võivad hormonaalsed kõikumised neid süvendada. „Ka ühiskondlikud hoiakud ja isiklikud uskumused mõjutavad seda, kuidas naine oma keha muutustesse suhtub,“ lisab ämmaemand.
Ohjelda perimenopausi sümptomeid
Kuigi hormonaalseid muutusi ei saa peatada, on võimalik nende kulgu leevendada ja oma enesetunnet märkimisväärselt parandada.
TASAKAALUSTATUD TOITU-
MINE Toiduvalik, milles on rikkalikult kiudaineid, täisteratooteid, köögivilju, oomega-3-rasvhappeid ning võimalikult
vähe lisatud suhkrut ja töödeldud toiduaineid, toetab kehal muutustega toimetulekut. Valgurikas toit toetab lihasmassi säilimist, mis vananedes väheneb. Jälgi, et saaksid piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, et säilitada luude tugevus ja ennetada luude hõrenemist.
FÜÜSILINE AKTIIVSUS. Eriti jõutreening aitab tugevdada lihaseid ja luid, hoida ainevahetust aktiivsena ning hoida kehakaalu kontrolli all. Aeroobne treening nagu kõnd, ujumine või rattasõit, toetab südameveresoonkonna tervist ja parandab meeleolu. Liikumine toob parema une ja vähendab ärevust.
STRESSITASEME JUHTIMINE. Krooniline stress võib süvendada hormonaalset tasakaalutust ja suurendada kuumahoogude sagedust. Stressihormooni kortisooli tasakaalustamiseks on tõhusad jooga- ja hingamisharjutused, teadveloleku praktika (mindfulness), vajadusel ka psühholoogiline tugi. Tähtis on tugev sotsiaalne ja emotsionaalne tugi, mida saavad pakkuda kaaslane, pere ja lähedased sõbrad.
KORRAS UNEREŽIIM. See aitab hormonaalsete muutustega paremini toime tulla. Keha sisekella toetab, kui ärgata ja magama minna ühel ja samal ajal. Enne magamaminekut on hea luua endale lõõgastav rituaal (soe vann, lugemine, hingamisharjutused). Jahe ja hästi õhutatud ruum soodustab und ning aitab kuumahoogude korral.
TEADLIKUD VALIKUD. Alkohol, kofeiin, suitsetamine, aga ka teatud toidud (nt väga vürtsikad road) võivad perimenopausi sümptomeid võimendada.
Proovi!
Hormonaalse
tasakaalu heaks
Be More kuningakepiõli pehmekapslid
1000 mg (60 tk) 18,43 € ja Terrapoint Rotklee
Plus kapslid (30 tk) 20,61 €
Looduslikke lahendusi
Apteegiriiulitel leidub looduslikke vahendeid, mille abil toetada naise keha tasakaalu – vähendada kuumahooge, soodustada und, tasakaalustada meeleolu ja parandada enesetunnet. Apotheka proviisor Margit Karileet annab nõu, kuidas neid teadlikult ja turvaliselt kasutada.
Fütoöstrogeenid on taimedes (nt kuningakepiõli, kobarlursslill, mungapipar, aasristik, soja, hiina heinputk) leiduvad ühendid, mis tekitavad inimorganismis östrogeenilaadse efekti, kuid nende keemiline valem erineb nn loomulike östrogeenide omast. Nende efekt varieerub.
Peale nende leidub ka teisi looduslikke vahendid, mis leevendavad sümptomeid, kuid neil puudub hormoonilaadne toime. Näiteks salveid võib kasutada higistamise vastu, palderjani ja melissi ärevuse leevendamiseks. B-grupi vitamiinid ja magneesium mahendavad stressi ning depressiooni sümptomeid. D-vitamiin ja kaltsium aitavad luude hõrenemise vastu, oomega-3-rasvhapped on põletikuvastase toimega. Suukaudsed astelpajuõli kapslid niisutavad limaskesti.
Kuna probleemide intensiivsus ja kestvus ning inimeste taluvusvõime on erinev, võib mõnel piisata ühe toidulisandi tarvitamisest, teine vajab mitme vahendi (nii retseptiravimi kui ka toidulisandi) kombineerimist.
Kui kasutada mitut sama toimemehhanismiga vahendit, võivad need hakata üksteisega konkureerima ning sellega toimet hoopis vähendada. Seetõttu tasub konsulteerida enne kasutamist arsti või apteekriga.
Tunne perimenopausi sümptomeid
• ebatavalised (vererohkemad, lühema- või pikemaajalised) menstruatsioonid;
• kuumahood ja öine higistamine;
• meeleolu kõikumised, ärrituvus, ärevus, depressioon, südame pekslemine;
Instagram plahvatab sõbrannade kohtumistest lauatäie pokaalide ja küüleris jaheneva veiniga. Vein ongi väärikas ja nautimisväärne jook, kuid millal tekib sellest probleem?
Naised joovad liiga palju. MIKS?
TEKST: TIIU NARUSK
FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Nad on edukad naised, kes elavad ilusat elu. Nad on hoolitsetud ja kannavad moodsaid riideid. Nende sotsiaalmeediakontod on täis pilte reisidest, seltskonna- ja kultuuriüritustest, kaunitest kodudest. Kõik see näeb välja kui üks tõeliselt kadestusväärne klantspilt. Aga osal neist on probleem, mis ei jää kaadri taha. Vastupidi, see on kõigile vaatajatele piltidel selgelt näha – veiniklaas, sama kohustuslik kui särav naeratus. Nad on naised, kes tarvitavad liiga palju alkoholi.
Naised joovad aina rohkem
Numbrid tunnistavad karmi tõde – naiste alkoholitarvitamine Eestis kasvab ning teadlased usuvad, et see on suuresti toimunud veini joomise arvelt. Veini ei suhtuta ühiskonnas tavaliselt sellise alkoholina, mis inimese tervist laastab ja probleeme tekitab. Nii nagu purjus inimest nähes ei eeldata, et tema seisundi põhjuseks on ohtralt kummutatud Pinot Grigio. Veinimaailm tähendab pigem vanade veinimajade väärikat ajalugu, glamuurseid üritusi ja koolitusi, põneva taustaga brände, jookide serveeringut elegantses pokaalis ja lõpuks ka tõdemust, et klaas veini toidu kõrvale paneb elamusele krooni.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku psühholoog-nõustaja
Jane Alopi sõnul tuleks eestlaste alkoholitarvitamise objektiivseks iseloomustamiseks vaadata numbreid ja need viitavad jätkuvalt sellele, et meil juuakse aastas üle 10 liitri
Kuidas alkoholi vähem juua?
Psühholoog Jane Alop soovitab alkoholiga kimpus olijal alustada teadvustamisega ja endalt küsida – kui sageli ma tarvitan, mis on korraga (nt ühel õhtul) tarvitatud kogus ja kuivõrd olen mõjutatud sotsiaalsest survest tarvitada alkoholi. Hea võimalus on teha kaasa kampaania „Septembris ei joo“ ja kui see ei valmista mingeid raskusi ning ka tähtsal juubelil valin südamerahuga veeklaasi, siis saan öelda, et kontrollin oma tarvitamist. See ei ole absoluutne garantii, kuid see on üks tõend sellest, et päriselt joon/ei joo siis, kui ise tahan. Paljud pereõed ja -arstid on koolitatud patsiendiga tema tarvitamisharjumusest rääkima ja oskavad selle riske hinnata. Suhteliselt mõistliku ooteajaga on saadavad alkoholitarvitamise häire raviteenused, mida rahastab Tervisekassa. Eestis osutavad neid teenuseid PERH, Tartu Ülikooli kliinikum, Pärnu haigla, Viljandi haigla ja Võru haigla, lisaks väiksemad teenusepakkujad. Teenuseid saavad ka ravikindlustuseta isikud. Samad teenuseosutajad pakuvad nõustamist ka alkoholi liigtarvitaja lähedastele.
puhast alkoholi inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on 6 liitrit inimese kohta piir, millest suurema koguse korral tekib oluline kahju rahva tervisele. „Täpsemalt vaadates ei jagune 10 alkoholiliitrit ühtlaselt 15+ vanuses inimeste vahel, sest mõned ei tarvita üldse, mõned vähe ja mõned väga palju. Kui aga uurida ärevuse, depressiooni, unehäirete üle kurtvate inimeste alkoholitarvitamise harjumust, selgub, et veinitamine on nende inimeste elustiilis väga normaliseeritud,“ räägib Jane Alop.
Eesti naiste alkoholitarbimine on statistika põhjal 20 aastaga kasvanud neli korda. See on muret tegevaks teemaks tõusnud mitmel põhjusel, ütleb Jane Alop. „Esiteks hakkavad naised kapist välja tulema. Ravile pöördub palju rohkem naisi võrreldes näiteks viie aasta tagusega. Selle põhjal ei saa väita, et naised tarvitavad praegu rohkem alkoholi, pigem on pikaajaline pidev tarvitamine tekitanud nüüdseks neile tõsise tervisekahju.“
Meeste alkoholikogused on küll vähenenud, kuid Alopi sõnul on see marginaalne ja sageli seotud alkoholi asendamisega muude uimastitega. „See, et naisi rohkem ravile pöördub, on hea. Haigus – alkoholitarvitamise häire – on endiselt tugevalt häbimärgistatud, kuid meeste liigtarvitamist ja sellega kaasnevaid probleeme tolereeritakse siiski rohkem kui naiste omi. Seetõttu on naistel keerulisem ka iseendale tunnistada, et tarvitamisharjumust ei suudeta enam kontrollida,“ tõdeb psühholoog.
Kui jood, pea piiri
Uuringud kinnitavad, et alkohol ei ole ohutu ka vähestes kogustes. Madala riskiga alkoholikogused on pidevalt muutunud väiksemaks, uuemate teadusandmete kohaselt on nii meestel kui ka naistel mõistlik piirduda kahe pokaali veiniga nädalas. Kõik, mida tarvitatakse üle selle, kasvatab märgatavalt mitme vähivormi, südameveresoonkonna haiguste ja muude tõbede
NAISED, kes veinitavad
KÄTLIN (42)
„Ma olen pidanud end pigem tavaliseks alkoholitarbijaks. Paar kokteili sõbrannadega välja minnes, paar-kolm pokaali veini külas olles. Mitte midagi erilist.
Ühel hetkel tekkis mu ellu aga tõesti rohkem alkoholi. See oli kuus aastat tagasi sügisel. Ma olin just uue töökoha leidnud ja pidin seal ennast eriti tublina näitama. Kuna olin pool aastat varem ka oma abikaasast lahku läinud, vajasin tingimata parema palgaga töökohta. Elasin tol ajal suhteliselt automaatpiloodi peal. Mu eksil oli uus pruut ja ta tegeles meie lasteaiaealiste poistega heal juhul ühel nädalavahetusel kuus. Nii tiksuski mu töönädal 24/7 samas mustris: hommikusöök-lasteaed-tööle-töölt tagasi-lasteaed-poodi-koju-õhtusööklastega tegelemine.
Ja siis kukkusin heal juhul õhtul 22.30 diivanile. Ma ei jaksanud eriti midagi teha, aga siiski tahtsin veel aega endale, kasvõi natuke. Et endale öelda: „Käti, sa olid täna jälle nii tubli!“ Tavaliselt premeerisin end laste eest ära peidetud jäätisega. Veinimõte tuli mulle ühel õhtul pähe täiesti sujuvalt, paar-kolm veini oli tavaliselt ikka kodus riiulis. Valasin endale klaasi tummisemat punast veini ja tegin Netflixi lahti. Tunni pärast tundsin ennast nagu võlumaailmas – vaatad umbes viiendat korda Bridget Jonesi filmi ja tunned, kuidas film ja vein su ära tinistavad.
Ma ei pea vist ütlema, et see ei jäänud ainsaks korraks. Kaks suurt klaasi veini õhtul oli miinimum, umbes kord nädalas lahendasin ära terve pudeli. Mõni päev jäi vahele, kui olin nii väsinud, et kukkusin lastega koos voodisse.
Vaatad umbes viiendat korda Bridget Jonesi filmi ja tunned, kuidas film ja vein su ära tinistavad.
Veinijoomine iseendaga kestis umbes kolmveerand aastat, kusjuures mu endagi imestuseks ei mõjunud see mu tervisele kuidagi. Magasin normaalselt, vahel lausa hästi, pohmellist ei teadnud ma midagi. Tööle ilmusin enda meelest täiesti adekvaatsena. Elu veeres tasapisi rööbastesse ja õhtustest veinijoomistest kadus lõpuks korraga pudeli ärajoomine, aga vähemalt klaasi võtsin umbes pooltel õhtutel ikkagi.
Kuudepikkune kodus istumine COVID-i ajal koos kahe aktiivse poisiga aga võttis täiesti võhmale. Siis hakkasin jälle rohkem veini jooma. Ühel õhtul sattusime veini jooma koos sõbrannaga ja minu ära joodud kogus oli tema omast kindlasti kaks korda suurem. Kui hiljem helistasime, pillas ta umbes sellise lause – „päris hoogsalt panid!“.
Tühine asi, aga see jäi mind häirima. Võib-olla sellepärast, et see ongi olnud ainus kõrvalseisja märkus minu veinijoomise kohta. Äkki mul oligi seda alateadlikult vaja kuulda? Igatahes, kuigi ma veini oma elust täiesti välistada ei suuda ega tahagi, siis püüan nüüd täiesti teadlikult piirduda klaasi või kahega.“
Veini joomine on kasvanud
Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta andmete kohaselt tarvitas ligi kolmandik Eesti 16–64-aastastest elanikest alkoholi kord nädalas või sagedamini.
Mehed tarvitavad alkoholi ootuspäraselt sagedamini kui naised, kuid pikaajalises võrdluses on vähemalt kord nädalas alkoholi tarvitavate meeste osakaal pigem vähenenud (47 protsenti aastal 2014 vs 46 protsenti aastal 2024), naiste seas aga on näitaja märgatavalt suurenenud (16 protsenti vs 27 protsenti).
Naiste alkoholiprobleemide sagenemise üheks põhjuseks peetakse regulaarset veinijoomist. Vähemalt mõnel korral nädalas tarvitas veini 2012. aastal viis protsenti naistest, 10 aastat hiljem poole rohkem. Ka on vein ainus alkohol, mille tarvitamine aasta-aastalt kasvab.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
tekke võimalust, kusjuures elu jooksul vähki haigestumise risk suureneb oluliselt, mida rohkem alkoholi tarvitatakse.
Psühholoog Jane Alopi sõnul ei ole sõltuvusel soolisi erinevusi. „Sõltuvus, ükskõik millest, kujuneb pideva, meeldivat elamust pakkuva tegevuse kordamise tulemusena. Igal õhtul klaas veini on sotsiaalselt suhteliselt aktsepteeritud ja seostub paljudel eduka inimese eluviisiga,“ kinnitab ta. „Naised püüavad hoiduda silmanähtavalt purju jäämisest ja seetõttu on raskem aru saada, kui sõltuvus on tekkinud. Usutakse, et „kui tahan, võin olla joomata, ma lihtsalt ei pea kainust vajalikuks“.“
Sageli „aitab“ alkohol naistel toime tulla pingetega paarisuhtes, probleeme vaigistatakse õhtul ühise alkoholitarvitamisega, mis justkui jälle ühendab. Ka naiste kohtumised toimuvad sageli veiniklaasi taga, kuid seda ei peeta joomiseks nagu meestel. Etanool ei diskrimineeri ega eelista üht sugu teisele, kuid paljudel juhtudel on naiste kehakaal siiski meeste omast väiksem ja joove tekib kiiremini. Pideval tarvitamisel tekib aga alkoholi suhtes tolerantsus, st sama kogus alkoholi ei anna samasugust efekti ja meeldiva oleku saavutamiseks tuleb koguseid suurendada. Seeläbi suureneb terviserisk veelgi. Klaas mulli on suhteliselt lihtsalt kättesaadav võimalus hea enesetunde tekkeks ja siis tekibki see kordamine ning muutused aju töös.“
Jane Alop ütleb, et fookus ei ole mitte ainult sellel, kuidas vähem alkoholi tarvitada, vaid keskenduda tuleks võimalustele, kuidas naised saaks raskustega toime kaine peaga. „Pidev alkoholi tarvitamine muudab naised igas mõttes väga haavatavaks. Alkohol olgu ainult rõõmsate inimeste, siiralt õnnelike naiste eriline jook erilisel sündmusel.“
INGRID (54)
„Igal pool – fimides, sotsiaalmeedias on ilusasti riides inimesed, veini- või kokteiliklaasid ees! Ma ei kujuta ette, et seda kuidagimoodi võiks väärata. Siis tuleks kogu filmi- ja kirjandusmaailm ümber teha, sest ma ei tea, millal viimati vaatasin filmi, kus keegi ei astu pärast rasket tööpäeva külmkapi juurde ega ava pudelit õlut. Või ei vala välja klaasi veini.
Minul on alkoholiga positiivne suhe, sest ma ei mäleta, millal oleksin olnud umbjoobes või väga karske. Loomulikult, kui ma olen lapsi oodanud ja neid imetanud, siis ma ei joonud.
Hakkasin regulaarselt veini jooma umbes 15 aastat tagasi, kui sain aru, et minu amet lubab mul enamasti kodunt töötada, kus keegi mu tegevust ei jälgi, ja teiseks on külm valge vein lihtsalt mõnus. Käin hommikul trennis, keskpäeval võtan kerge lõuna ja edasi läheb töö veiniklaasi saatel tunduvalt libedamalt.
Ma ei näe põhjust veinitamisest loobuda. Loen arstide hoiatusi, et alkoholi tarbimine kipub süvenema, nii et alguses võtad klaasi, siis kaks ja lõpuks võtad pudeli. Aga minu kogused ei kasva. Olen öelnud oma lähikondsetele, et kui ma hakkan salaja poest veini tooma ja kuskil aianurgas seda jooma, siis peab mind
korrale kutsuma. Kõige suurem probleem ongi minu jaoks see, et ma mõjun pere noorematele liikmetele negatiivse eeskujuna – ema teeb köögis süüa, veiniklaas käes.
Olen korra sõites politseile vahele jäänud. Auto võeti ära ja abikaasa kutsuti järele seda koju viima. Õudselt häbi oli, aga sain üksnes hoiatuse, sest promill oli väga väike selleks ajaks. Hoiatavad lood, kus kellegagi napsisena midagi juhtub, mõjuvad korraks. Kusjuures olen viimastel aastatel avastanud oma sõpruskonnas salajoodikuid – vahele on jäädud sellega, et ei peeta kokkulepetest kinni. Inimestel, kelle puhul sa selle peale ei tulekski. Sellised „tsükliaugud“ on alati olnud seotud depressiooniga, mingi murega isiklikus või töises elus ja siis uputatakse see probleem alkoholi. Minul kuulub vein rõõmsa elu juurde.“
HPV –salakaval viirus, mida saab edukalt taltsutada
TEKST: KRISTINA TRAKS
FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Inimese papilloomiviirus ehk HPV on tõenäoliselt sama vana kui inimkond ning Eestis väga levinud. Hea uudis on aga see, et ohtlikke kasvajaid põhjustava viiruse vastu on olemas tõhus vaktsiin ja toimub riiklik sõeluuring, mille abil ennetatakse igal aastal hulk potentsiaalseid vähijuhtumeid.
HPV (inglise keeles human papillomavirus) näol on tegu pisikeste ümbriseta DNA-viiruste sugukonnaga, kuhu kuulub sadu eri tüüpi viiruseid, ütleb Tervise Arengu Instituudi vanemteadur ja Lääne-Tallinna keskhaigla naistearst dr Piret Veerus. „Need viirused levivad kontaktnakkusena ja paljunevad peremeesorganismi naha väliskihi ja limaskestade rakkudes. Enamasti kulgeb nakkus märkamatult, kuid mõned papilloomiviiruse tüübid põhjustavad healoomulisi moodustisi nagu soolatüükad ning mõned kõrge vähiriskiga tüved võivad pikaajalise nakkuse korral tekitada emakakaela-, tupe- ja lahklihavähki naistel, peenisevähki meestel, lisaks suuneelu- ja pärakuvähki,“ selgitab dr Veerus.
Eesti kuulub nende riikide hulka, kus HPV levimus on kõrge – elu jooksul haigestub neli inimest viiest. HPV põhjustab Eestis igal aastal üle 200 vähijuhu ning nende arv kasvab. Veerus toob välja, et aastatel 1998–2022 suurenes meestel suuneeluvähi juhtude arv peaaegu kaks ja naistel ligi neli korda. Meestel on ühtlasi kasvanud peenisevähi ja naistel pärakuvähi juhtude arv. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist
Keiti Aren lisab, et Eestis on HPV-st põhjustatud vähijuhtude arv meestel kasvamas, naistel aga veidi kahanemas ning tõenäoliselt tuleneb see naistele tehtavast emakakaelavähi sõeluuringust. „Meestele on oluline meelde tuletada, et nemadki võivad HPV-ga nakatuda ning see võib tekitada genitaaltüükaid ja vähki genitaalja anaalpiirkonnas ning suuõõnes. Lisaks kannavad ka mehed samamoodi viirust edasi teistele,“ sõnab Aren.
Vaktsineerimine aitab
Kuidas vältida püsivat HPVnakkust?
Vaktsineeri ennast enne suguelu algust; hoidu varajasest seksuaalelu algusest ja juhuslikest vahekordadest; kasuta juhuvahekorras kondoomi; väldi suitsetamist; käi regulaarselt tervisekontrollis.
Allikas: Terviseamet
HPV-nakkust on võimalik ära hoida vaktsineerimisega, mis on kõige tõhusam enne suguelu algust. Eestis algas riiklik HPV vastu vaktsineerimine 2018. aastal ning alates 2024. aasta veebruarist on võimalik kõigil 12–18-aastastel noortel (sh ka noormeestel) end tasuta HPV vastu vaktsineerida. „Vaktsiin on ohutu ja väga tõhus,“ märgib doktor Veerus.
Sellegipoolest on vaktsineerimine läinud küllaltki aeglases tempos. Eelmisel aastal olid dr Veeruse sõnul Eestis HPV vastu vaktsineeritud natuke üle poolte 14-aastastest (54%), seejuures neiud enam kui noormehed. „Julgustan lapsevanemaid kindlasti lapsi HPV vastu vaktsineerima, see on vajalik ja oluline tervisekindlustus pikkadeks aastateks. HPV vaktsiini abil on võimalik ära hoida umbes 80% vähieelsetest muutustest, 90% emakakaelavähi juhtudest, 84% pärakuvähi juhtudest, 60% tupevähi juhtudest,“ toob ta näiteid. „Kindlasti tuleks vaktsineerida HPV vastu kõiki noori, sõltumata soost.“
Keiti Areni sõnul tagab vaktsineerimine noores eas parima kaitse enne kokkupuudet viirusega. „Üle 80 protsendi inimestest nakatub vähemalt üks kord elus mõne HPV viirusetüübiga, kuid ligi veerand nakatuvad esimese aasta jooksul pärast suguelu alustamist,“ sõnab Aren. „Kui vaktsineerimise hetkel on inimene juba nakatunud mõne HPV tüvega, annab vaktsiin kaitse teiste tüvede vastu, kuid ei ravi
Vaktsineerimine
on win-winolukord!
HPV vastu soovitatakse vaktsineerida ka noormeestel.
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi
õpilane Marten Toovis (17) ütleb, et vaktsineerimine on win-win-olukord. Tema lasi end vaktsineerida, sest see tundus õige ja vajalik.
olemasolevat infektsiooni.“
„Ma ise ei kaota sellest midagi ja vaktsineerimisega kaitsen ka oma lähedasi. Vaktsineeritus annab turvatunde ja ma ei pea üldse mõtlema enam selle peale, kas võin nüüd haigeks jääda,“ sõnab Marten. „Mida rohkem inimesi vaktsineerivad ennast haiguste vastu, seda turvalisem on – see on minu arvamus. Vaktsiinide pärast on enamik hirmsaid haigusi ära kadunud.“
ma ei pea üldse mõtlema enam selle peale, kas sõnab
Dr Veerus täpsustab, et HPV vastu soovitatakse vaktsineerida kuni 26-aastaseid, kes on varem HPV vastu vaktsineerimata (kaks doosi) ning nõrgenenud immuunsüsteemiga isikuid (kolm doosi). Kuni 45-aastaste vaktsineerimisel soovitatakse vaktsineerimisotsus teha individuaalselt koos arstiga. Vähieelne seisund avastatakse sõeluuringul Eestis on aastaid tehtud 30–65-aastastele naistele iga viie aasta tagant emakakaelavähi sõeluuringut. Oma sõeluuringu aastat on hea lihtne meeles pidada: kui su sünnipäevanumber lõpeb sel aastal viie või nulliga, ongi käes sinu kord uuringule minna. Uuringu käigus kontrollitakse kõrge riski HPV olemasolu. „Testi saab teha tervishoiuasutuses või ka ise kodus,“ selgitab dr Veerus. „Kui HPV-test on positiivne, tehakse vajalikud lisauuringud ja kui seal leitakse vähieelsed muutused, saab need õigeaegselt ja edukalt ravida. Sõeluuringu sihtrühmas on kõik positiivsele sõeluuringutestile järgnevad lisauuringud ja ravi tasuta.“
Sõeluuring puudutab vaid emakakaela, kuid ülejäänud kehapiirkondade HPV põhjustatud pahaloomuliste kasvajate kohta sõeluuring puudub. Seega on õigeaegne vaktsineerimine HPV vastu eriti oluline, lisab dr Veerus.
Sõeluuring kodutestina
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul saab juba mõned aastad emakakaelavähi testi teha kodus ning see on leidnud naiste seas väga hea vastuvõtu – sõeluuringus osalemise protsent on suurenenud ja teste tehakse rohkem. Aastal 2022 alustati kodutestide katseuuringuga Ida-Virumaa apteekides. See näitas Virumaa naiste suurt huvi ja usaldust kodutesti vastu, misjärel laiendati kodutestide apteegiprojekt ka Valga-, Põlva- ja Viljandimaale. Tänavu on plaanis HPV kodutestimise projekti laiendada ja pakkuda teste Eesti kõigi maakondade apteekides.
Meditsiinis on üldine arvamus, et sõeluuringu ja vaktsineerimise abil on võimalik emakakaelavähk peaaegu välja juurida.
Sõeluuringu teste jagatakse vastava aastakäigu naistele tasuta. „Naine tuleb apteeki ja kui ta end identifitseerib, siis apteeker näeb oma arvutisüsteemist, et tal on käes aeg osaleda sõeluuringus. Ta pakub tasuta sõeluuringu testi, mille saab kodus ise võtta ja postiga laborisse saata,“ selgitab proviisor. „Ida-Virumaal saime just niimoodi sõeluuringus osalemisele 10 protsenti juurde, mis on suur edasiminek.“
Rootslane rõhutab, et tasuta sõeluuringu testi saab apteegist vaid siis, kui naisel on käes sõeluuringule kutsumise aasta. Kes aga tahab end igaks juhuks HPV suhtes testida, saab seda teha oma raha eest Synlabis.
Uue teenusena pakutakse täiskasvanutele alates selle aasta augustist apteekides ka HPV-viiruse vastu vaktsineerimist. Rootslane selgitab, et vaktsiin kaitseb üheksa vähitüve eest. Kui noortel piisab ühest vaktsiinidoosist, siis vanemad vajavad kaht doosi. „Meditsiinis on üldine arvamus, et sõeluuringu ja vaktsineerimise abil on võimalik emakakaelavähk peaaegu välja juurida,“ sõnab Rootslane. „Haigust saab edukalt ennetada, kuna see areneb pika perioodi jooksul. Vaktsineerimine on ennast eduka ennetusena tõestanud.“
õpilaneMarten
Kaitse end GRIPI vastu!
Paratamatu, aga tõsi – gripiviirused ei maga! Ja see tähendab üht – ennast tuleb kaitsta. Vaktsineerimine on tõhusaim viis haigestumist ja ränki tagajärgi ennetada.
TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS
FOTOD: APOTHEKA, ADOBE STOCK
Põhjapoolkeral algab gripihooaeg tavaliselt oktoobris ning kestab keskmiselt 32 nädalat ehk maikuu keskpaigani. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Julia Geller ütleb, et muutused ilmaoludes, inimeste sotsiaalses käitumises, samuti mõned muud tegurid võivad küll selle kestust ja ulatust ka mõjutada. „Näiteks COVID-19 pandeemia ajal, kui kehtisid sotsiaalse distantseerumise reeglid ja muud piirangud, maskikandmise nõuded, inimesed jälgisid kätehügieeni reegleid ja köhimise etiketti väga hoolikalt, oli grippi haigestumine peaaegu nullilähedane,“ tõdeb Geller.
Terviseameti andmetel registreeriti eelmisel hooajal Eestis ligi 20 000 gripijuhtumit. Haiglasse sattus haigestumise tagajärjel ligi 1600 inimest, iga seitsmes patsient oli alla 4-aastane ning rohkem kui pooled üle 60-aastased. „Võttes
arvesse, et osa põeb grippi ka arsti poole pöördumata, haigestub reaalselt grippi rohkem, hinnanguliselt 25 000 – 40 000 inimest igal hooajal,“ täpsustab Geller. „Kui raskelt inimene haigestub, sõltub tema immuunsusest ja terviseseisundist. Tõsi, suurt rolli mängib ka teadlikkus haiguse ennetamisest. Vähendades haigestumise riski lihtsaid reegleid jälgides, väheneb ka tõenäosus sattuda haiglaravile.“
Keda ohustab raskekujuline gripp kõige rohkem?
Risk raskelt haigestuda, haiglasse sattuda ning tüsistuste tõttu ka surra on suurem: vanemaealistel (üle 60-aastased), kuna nende immuunsüsteem on nõrgem ja neil esineb sagedamini kroonilisi haigusi; väikelastel (eriti alla 2-aastased), sest nende immuunsüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud; krooniliste haiguste põdejatel (nt südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused (astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK)),
neeru- või maksahaigused, diabeet või immuunpuudulikkus); rasedatel, kuna nende vastuvõtlikkus raskele gripile ja tüsistustele on suurem.
Julia Gelleri sõnul on enamik rasket gripikulgu põdenud ja haiglaravile sattunud patsientidest olnud vaktsineerimata. Tervisekassa vaktsineerimise teenuse juht Hanna Jäe tõdeb, et jätkuvalt tekitab muret gripivaktsiiniga hõlmatuse tase vanemaealiste hulgas (26,7%), kes moodustavad üle poole hospitaliseeritutest. „Sama lugu on väikelastega vanuses 6 kuud kuni 7 aastat. Möödunud viirushooajal sattus haiglasse 22% alla 7-aastastest haigestunud lastest.“ Positiivsena toob Jäe välja jällegi selle, et tööandjate aktiivsus ja tööealiste täiskasvanute huvi gripivaktsineerimise vastu kahe viimase hooaja võrdluses suurenenud.
Millal on parim aeg gripi vastu vaktsineerida?
Jäe sõnul on gripiviiruse näol on tegemist kavala tegelasega, mis aasta-aastalt oma tüvesid muudab. „Igal hooajal on
ringluses varasemaga võrreldes veidi erinevad viiruse variandid ja see on põhjus, miks gripi vastu peab vaktsineerima igal hooajal,“ lisab Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Irina Filippova.
Gripi riskirühmad
Gripi vastu vaktsineerimine on soovitatud kõigile üle 6 kuu vanustele. Suurem tõenäosus on haigestuda raskelt: vanemaealistel (üle 60-aastased); alla 7-aastastel lastel; immuunpuudulikkusega inimestel; raskete krooniliste haiguste põdejatel; hoolekandeasutuste elanikel; rasedatel.
Rasedad on gripi raskest kulust ja tüsistustest enam ohustatud, eriti riskitegurite, nagu rasvumise, kõrgvererõhktõve või diabeedi korral. Grippi haigestumine võib halvasti mõjuda ka lootele, suurendades raseduse katkemise, enneaegse sünnituse, loote surma ja väikese sünnikaalu tõenäosust.
Allikas: Irina Filippova, Terviseamet
krooniliste haiguste ägenemine –võib põhjustada südamepuudulikkuse süvenemist, KOK-i ägenemist, diabeedi tasakaalust välja viimist; muud rasked tüsistused – harvemini võib kaasneda südamelihasepõletik (müokardiit), ajupõletik (entsefaliit) ja veremürgitus (sepsis), lastel ka keskkõrva- ja põsekoopapõletik.
Kuidas gripivaktsiinid toimivad?
Õigeaegne vaktsineerimine on tõhusaim viis grippi haigestumist vältida. Gripivaktsiiinid on tõhusad ja ohutud, need vähendavad raske haigestumise ja tagajärgede riski.
surmaga lõppevaks kuluks,“ lisab ta. Millised võivad olla vaktsiinide kõrvatoimed?
„Kõigel, millel on toime, on ka kõrvaltoimed,“ nendib Filippova. „Ent gripivaktsiinid on üldiselt hästi talutavad. Kõige sagedamini võib esineda süstekoha valulikkust, punetust või turset, mõnikord võib tekkida kerge palavik ja gripilaadsed nähud, nagu peavalu, köha, liigeste ja lihaste valu jm, mis mööduvad 1–2 päeva jooksul.
Kas gripivaktsiinil on vastunäidustusi?
Vastunäidustused on Filippova sõnul ülitundlikkus toime- või abiainete suhtes. Gripivaktsiini ei tohi kasutada inimestel, kellel on tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon (anafülaksia) vaktsiini komponentidele (nt muna, želatiin).
Kõrge palavikuga kulgevate haiguste või ägedate infektsioonide korral tuleb vaktsineerimine edasi lükata. Pärast vaktsineerimist on soovitatav viibida 15 minutit tervishoiuasutuses, mille järel võib jätkata piiranguteta oma igapäevaseid tegevusi.
Vaktsineeri end apteegis!
Vaktsineerimisest on saanud apteegis püsiteenus. Apteegis vaktsineerimise peamine eelis on kättesaadavus –mugavus ja kiirus. „Apteegis on võimalik vaktsineerida ka õhtuti, pärast tööpäeva ja nädalavahetustel, võtta kaasa lapsed või eakamad lähedased,“ sõnab Rocca al Mare Apotheka juhataja, proviisor Pille Sonn
Parim aeg gripi vastu vaktsineerimiseks on oktoobris-novembris. Kaitse tekib kahe nädala jooksul ja kestab 6–12 kuud. Vaktsineerida saab perearsti juures, haiglate ja erakliinikute vaktsineerimiskabinettides ning apteekides.
Millised võivad olla grippi haigestumise tagajärjed?
Julia Gelleri sõnul seisneb gripi ohtlikkus tüsistustes, mis on tihtipeale haiglaravi peamine põhjus.
Sagedasemad tüsistused on: kopsupõletik – ohtlikem tüsistus, võib olla kas viiruse enda põhjustatud (primaarne viiruspneumoonia) või tekkida sekundaarse bakteriaalse nakkuse tagajärjel;
Irina Filippova tõdeb, et sõltuvalt sellest, kui hästi eelmisel hooajal tehtud ennustused kattuvad päriselt ringlusse tulevate gripitüvedega, on efektiivsus haigestumise vältimisel vahemikus 40–60 protsenti. „Kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, on neil aga oluliselt väiksem tõenäosus haiguse raskeks või
Sonn tõdeb, et inimesed on apteekides vaktineerimise võimaluse hästi vastu võtnud ning on tekkinud püsikliendid, kes käivad igal aastal gripi vastu vaktsineerimas. „Paaril viimasel aastal on riskirühmadel olnud võimalik apteegis ka tasuta vaktsineerida, nende kaitse kompenseerib Tervisekassa,“ lisab proviisor.
Vaktsiinid jõuavad sel aastal Eestisse eeldatavasti oktoobri alguses. Veebilehel vaktsineeriapteegis.ee on kirjas info apteekide kohta, kus vaktsineerida saab. Soovitatav on vaktsineerimise aeg apteegis ette broneerida.
Leia lähim koht, kus vaktsineerida!
Gripi vastu on võimalik vaktsineerida perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides ja apteekides üle Eesti. Riskirühmadele on gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Sobiva koha ja aja leiab riiklikust vaktsineerimise veebist vaktsineeri.ee/lahen-vaktsineerima, Terviseportaalist terviseportaal.ee, apteekides vaktsineeriapteegis.ee.
Allikas: Tervisekassa vaktsineerimise teenuse juht Hanna Jäe
proviisorPille Sonn
Karastama!
TEKST: Meliva üldarst DR HELEN PALM
FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Karastamine on popp, ja seda mitmel mõjuval põhjusel.Karastamise efekti saavutamiseks on võtmetähtsusega järjepidevus.
Karastamine tähendab keha järkjärgulist allutamist looduslikele stressiteguritele, et suurendada vastupidavust, parandada tervist ja üldist heaolu. Karastamisest võib mõelda kui immuunsüsteemi, vereringe ja närvisüsteemi loomulikust treeningust. Selmet külma vältida, puututakse sellega hoopis järjepidevalt kokku. Kuid siiski, miks panna end vabatahtlikult ebamugavatesse tingimustess?
AKTIVEERIB NÄRVISÜSTEEMI. Külma käes viibimine stimuleerib sümpaatilist närvisüsteemi (võitle-või-põgene reaktsiooni), suurendades hormoonide norepinefriini ja dopamiini taset, mis omakorda tõstab erksust, meeleolu ja stressitaluvust.
MÕJUTAB SÜDANT JA VERESOONKONDA.
Külm ahendab veresooni, millele järgneb veresoonte laienemine – nii paraneb vereringe. Kui protsess kordub, võib see aja jooksul aidata puhkeoleku pulssi ja vererõhku alandada.
REGULEERIB IMMUUNSUST. Karastamine võib suurendada valgeliblede arvu ja tsütokiinide (immuunsüsteemi signaalvalgud) regulatsiooni, parandades seeläbi immuunsüsteemi tööd ja vähendades kroonilist põletikku. Uuringud näitavad regulaarsetel karastajatel nakkushaigustesse haigestumise sageduse vähenemist.
TOETAB VAIMSET TERVIST. Karastamine parandab vaimset vastupidavust – kontrollitud ebamugavusega silmitsi seismine suurendab enesekindlust, vähendab stressi ja parandab meeleolu.
VIIS VIISI karastamiseks
KÜLM VESI: jaheda või külma duši all käimine või külmavannid. Alusta aeglaselt ja rahulikult. Näiteks lõpeta soe dušš 30 sekundi jaheda veega. Suurenda kestust ja intensiivsust (veetemperatuuri) järk-järgult. Proovi karastada vähemalt kolm korda nädalas. Võta puhkepäev, kui keha tunneb end väsinuna.
ÕHUVANNID : aja veetmine õues värskes õhus, võimalusel õhukeste riietega. Sagedus võiks olla 3–5 korda nädalas, ideaalis hommikul. Alusta 2–5 minutiga ning suurenda taluvuse tekkimisel 10–15 minutini nädalate jooksul. Kombineeri rahuliku liikumisega (nt venitamine, rahulik kõndimine).
PALJAJALU KÕNDIMINE: paljajalu looduslikul jahedal pinnasel kõndides paraneb vereringe ja stimuleeritakse närvilõpmeid. Seda võib praktiseerida iga päev või ülepäeviti, olenevalt pinnasest ja temperatuurist. Alustada võiks poolest kuni 1 minutist, pikendades järk-järgult 3–5 minutini. Kindlasti tuleb lõpetada, kui jalad muutuvad tuimaks või valusaks.
Kes peaks olema ettevaatlik?
VAHELDUVA TEMPERATUURI
TERAAPIA: saunaseanssidele järgneb külma veega kokkupuude, mis kiirendab vereringet ja väljutab kehast mürgid. Alustatakse saunaseansist või kuumast vannist kestusega 10–15 minutit saunas (70–90 °C), jätkates külma duši või külmavanniga (10–15 °C) 30 sekundit kuni 2 minutit. Oluline on puhkefaas taastumiseks, mis võiks olla 5–10 minutit. Sellist tsüklit võib korrata 2–3 korda.
FÜÜSILINE AKTIIVSUS IGA
ILMAGA: regulaarne õues treenimine, olenemata vihmast, külmast või kuumusest, suurendab keha võimet toime tulla keskkonnastressiga. Praktiseeri vähemalt 4–5 korda nädalas, näiteks kõnni minimaalselt 20 minutit järjest. Riietu kihiliselt, kuid mitte liiga soojalt, et keha saaks temperatuurimuutustega kohaneda.
Karastamise ajal on oluline vältida ülepinget või järsku ehmatust oma kehale. Kindlasti peab vältima alkoholi tarvitamist, kuna see vähendab külmatundlikkust ja suurendab hüpotermia riski. Kuigi karastamine on enamiku inimeste jaoks ohutu, peaksid krooniliste haiguste korral (südameveresoonkonnahaigused ja vereringeprobleemid) enne alustamist konsulteerima arstiga.
Mida KÕRVAD kardavad?
Kõrvapõletik kiusab küll rohkem lapsi, kuid võib tabada ka täiskasvanuid. Sagedased või lausa kroonilised täiskasvanute kõrvapõletikud ei ole naljaasi, vaid võivad viidata tõsistele tervisemuredele, mis vajavad põhjalikumat uurimist ja ravi.
TEKST: KRISTINA TRAKS l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK
Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguarst-juhtivarst dr
Mare Kalvet selgitab, kuidas kõrvapõletik tekib. Kõrvapõletik ehk meditsiiniliselt otiit tekib siis, kui keskkõrvas normaalselt tekkiv vedelik ei pääse sealt välja neelu, vaid loob soodsa keskkonna bakterite vohamiseks. Lapsed on täiskasvanutega võrreldes kõrvapõletikule oluliselt vastuvõtlikumad oma anatoomia ja alles areneva immuunsüsteemi tõttu. Seejuures on leitud passiivse suitsetamise negatiivne seos kõrvapõletikega – lapsed mitte ainult ei haigestu tõenäolisemalt, vaid ka nende tervenemine võib kulgeda aeglasemalt.
„Sarnaselt lastega algavad ka täiskasvanute kõrvapõletikud sageli nn külmetushaigusest,“ märgib Kalvet. Kõrvapõletike tekkeks soodsat keskkonda loovad doktori sõnul allergiad, suitsetamine ja õhusaaste, harvemini suurenenud adenoidid/ mandlid, ninapolüübid, ninakasvajad ja suulaelõhe. „Täiskasvanu kõrvapõletik võib olla hoiatussignaal süsteemse või kroonilise seisundi kohta, mis vajab põhjalikku nina-kõrva-kurguarsti juures uurimist ja ravi,“ lisab Kalvet.
Seosed viirushaiguste ja allergiatega Üsna tüüpiliselt on kõrvapõletiku n-ö eelkäijad ülemiste hingamisteede infektsioonid, nagu viirushaigused, gripp ja sinusiit. „Kuulmetõrved, mis reguleerivad rõhku, võivad nende infektsioonide käigus ummistuda lima ja vedelikuga, mis põhjustab ebamugavust, valu ja vedeliku kogunemist keskkõrva. See võib omakorda viia kõrvapõletikeni,“ selgitab dr Kalvet. „Krooniline, eriti allergiline nohu ja vedelikuga keskkõrvapõletik on kaks levinud seisundit, millel on keeruline ja omavahel seotud tekkemehhanism.“
Dr Kalveti sõnul on tähtis mõista, et kroonilised seisundid (nt allergiline riniit) ei põhjusta ainult üksikuid infektsioone, vaid loovad ülemistes hingamisteedes kroonilise põletiku ja talitlushäire, mis soodustab korduvate kõrvaprobleemide teket. Hingamisteed on omavahel ühenduses ning püsiv probleem ühes hingamissüsteemi osas (nina/neel) mõjutab otseselt teist (keskkõrv). See tähendab, et kroonilise nohu ja allergiate ravi on korduvate kõrvapõletike ja nendega seotud tüsistuste ennetamiseks kriitiliselt tähtis.
Ujujakõrv Kõrvadele võib liiga teha ka ujudes ning tekitada endale välise kuulmekanali põletiku ehk nn ujujakõrva. „See tekib siis, kui vesi jääb kõrvakanalisse pikaks ajaks ja loob niiske keskkonna pisikutele (tavaliselt bakteritele) kasvamiseks ja naha nakatamiseks. See põletik ei ole nakkav,“ sõnab dr Kalvet. Ujujakõrva sümpto-
mid ilmnevad tavaliselt mõne päeva jooksul pärast ujumist. Kõrva sees hakkab sügelema, kõrv võib punetada, olla turses ja puudutamisel valus, kõrvast võib tekkida eritis. Alguses on sümptomid kerged, aga kui neile ei reageeri, võib olukord halveneda.
Kõige parem oleks muidugi ujujakõrva ennetada – hoida kõrvad võimalikult kuivad, kasutada ujumisel ujumismütsi, kõrvatroppe, pärast ujumist või duši all käimist kõrvad korralikult kuivatada. Dr Kalveti sõnul ei ole seisund „vesi kõrvas“ enamasti ohtlik.
Kõrvad ja külm
Inimestel, kes tegelevad külmades oludes välispordiga (surfamine, suusatamine, lumelauasõit jne) võib pikaajaline kokkupuude madalate temperatuuridega viia selleni, et kõrvakanalis suureneb luukasv. „Seda seisundit tuntakse eksostoosi ehk surfarikõrvana. See on näide keha vastusest kroonilisele keskkonnastressile, kusjuures tegu pole vaid ägeda ebamugavusega, vaid struktuurse muutusega – luu kasv, mis algul oleks justkui mõeldud kaitsma külma eest, loob tegelikult uusi probleeme,“ räägib dr Kalvet. „Luuline kasv kitsendab kõrvakanalit, muutes vee, kõrvavaigu ja mustuse väljavoolu raskeks. See suurendab oluliselt kõrva vastuvõtlikkust infektsioonidele. Korduvad kõrvapõletikud, mis on eksostoosi otsene tagajärg, võivad põhjustada püsiva kuulmislanguse.“ Liigse luukasvu korrigeerimiseks on kirurgilised protseduurid, kuid taastumine on aeglane ja külmast temperatuurist on vaja jätkuvalt eemale hoida.
Surfarikõrva vältimiseks on oluline ennast külma eest kaitsta. Paljaste kõrvadega suusatamas või jooksmas käia ei ole mõistlik ning alla 15-kraadise temperatuuri korral kehtib lihtne vanaemade tarkus – kaitse kõrvu ja pane müts pähe.
Dr Kalveti sõnul on meie kõrvad külma suhtes nii õrnad sellepärast, et need koosnevad peamiselt kõhrest ja neis on väga vähe rasva või lihaseid. „Pikaajaline kokkupuude pakasega võib põhjustada ebamugavust, valu ja pöördumatu kahjustuse. „Samas, külm ilm otseselt kõrvapõletikke ei tekita, need on peamiselt seotud siiski ülemiste hingamisteede infektsioonidega. Külma ilmaga tuntav kõrvavalu on sageli seotud hoopis vereringe aeglustumisega ja väliskuulmekäigu kaitsmata närvidega, mitte alati põletikega.“
Kuidas kõrvad puhtaks saada?
Vanemad võisid meile küll õpetada kõrvade puhtaks urgitsemist, kuid kõrvaarsti sõnul on see mittevajalik ja lausa ohtlik tegevus. „Kõrv on isepuhastuv organ ja see, mis tundub puhastamisena, on tegelikult vastupidine ja kahjulik – kõrvavaik surutakse sügavamale, põhjustatakse nii vigastusi ja tekitatakse infektsiooni,“ ütleb dr Kalvet. „Kõrvavaik on loomulik ja kasulik aine. See niisutab kõrvakanalit, püüab kinni mustuse ja tolmu ning aitab kõrva kaitsta infektsiooni eest. Vatitikud on küll vannitubades levinud, kuid kõrvade puhastamiseks ei peaks neid kasutama.“
Kõrvadel tasub lasta ise puhastuda: kui kõrvavaik muutub kõrvakanali avauses nähtavaks, pühi see lihtsalt õrnalt niiske lapiga ära. Kui kõrvavaiku on liigselt, on mõistlik konsulteerida pereõega, kes aitab kõrvavaigu ohutult eemaldada.
Apteegist KÕRVA-
TERVISE heaks
Apteekides leidub mitmesuguseid vahendeid kõrvade puhastamiseks, samuti kõrvatroppe ja preparaate kõrvade tervise eest hoolitsemiseks.
Apotheka apteeker Maria Semtsova soovitab kõrvade puhastamiseks eemale hoida vatitikkudest ning pigem kasutada vajadusel mõnd pihustatavat vahendit:
• isotooniline aerosoolsprei –kuulmekäigu puhastamiseks ja vaigukorkide tekkimise ennetamiseks;
• oliiviõli sisaldav sprei – kõrvavaigu pehmendamiseks ja eemaldamiseks;
• pehmendavad ja niisutavad tilgad või sprei – kõrvavaigu korkide eemaldamiseks ja välise kuulmekäigu hoolduseks;
• taimsete ekstraktidega tilgad või sprei – pehmendavad ja lahustuvad kõrvavaigu korgid, takistavad põletiku teket, neil on nõrk antibakteriaalne toime.
Müra summutamiseks leidub eri materjalist ja eri suurusega kõrvatroppe. Magamiseks sobivad ühekordsed või kuni viie kasutuskorraga vahast kõrvatropid. Nende suurim eelis on kõrge mürasummutus. Ujumiseks ja lennureisideks on hea kasutada silikoonist kõrvatroppe, mis on korduvkasutatavad ja pestavad. Nende mürasummutus on veidi väiksem, kuid toimivad hästi. Ujumiseks ja lennukisse sobivad ka filtritega termoplastilised kõrvatropid. Kindlasti tutvu enne kasutamist kõrva-
Nordic Tone tabletid (60 tk) 31,41 €
troppide kasutusjuhendiga, sest valesti paigaldatud kõrvatropid pole tõhusad ning halvimal juhul võivad põhjustada kuulmiskahjustust või vigastust.
Kõrvapõletike korral tuleb kõigepealt selgitada arsti juures välja põhjus ning seda ravida. Apteegist leiab toetavaid abivahendeid:
• tilgad, mis sisaldavad libestavaid, pehmendavaid, kaitsvaid ja rahustavaid ained. Koostises on taimsed ekstraktid, mis võivad leevendada kerget põletikku;
• tilgad, mis aitavad eemaldada liigset vedelikku kuulmekäigu kudedest ja vähendavad niimoodi turset. Nendes tilkades sisalduv lidokaiin omab tuimastavat toimet, mis aitab ajutiselt valu leevendada;
• vitamiinipreparaadid, mis küll otseselt ei ravi põletikku, kuid toetavad kõrvade tervist.
Kõik need vahendid on mõeldud vaid kergete sümptomite leevendamiseks või ennetamiseks. Oluline on teada, et kõrvades ei ole eriti palju valuretseptoreid, mistõttu ei pruugi lokaalsed tuimastavad tilgad olla kõrvavalu korral eriti tõhusad, efektiivsem on võtta suukaudne valuvaigisti.
Kaigert taimsed kõrvaküünlad (2 tk) 6,47 €
Vaxol kõrvasprei (10 ml) 13,56 €
Discreet Large pehmest vahust beežid kõrvatropid (5 paari) 4,43 €
S gise vaikse saabumisega ning inimeste taas hinemisega lasteaedades, koolides ning kontoriruumides algab ka lemistes hingamisteedes levivate viirushaiguste levik. Enamik lemiste hingamisteede nakkustest on põhjustatud rinoviiruste poolt, k ll aga on laialdase levikuga ka adeno-, koroona- ning gripiviirus. Viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena, kuid ka otsesel kontak l nakkusallika sekreediga. Kõige sagedamini toimub infektsiooni levik ninas, kus viiruse osakesed kinnituvad ning sisenevad limaskesta epiteelrakkudesse ja asuvad seejärel paljunema.
Nakatumise ennetamiseks haiguste leviku kõrghooajal on soovituslik he kätepesu, avalikus kohas inimestega distantsi hoidmine, maski kandmine ning vaktsineerimine (võimalik koroona- ja gripiviiruse vastu). Lisaks eelmainitule on võimalik kasutada ka vahendeid, mis tekitavad ninaneelus f silise kaitsebarjääri takistamaks viiruste kinnitumist ning paljunemist. Enim uuritud tooted on ninapihus d, mis sisaldavad viiruseid pärssiva toimeainena kas karrageeni, viirusevastaseid an kehasid või erinevaid pol oole.
Ioota-karrageen seondub viiruse osakestega ja takistab nende kleepumist limaskestadele. Kuna toime on f sikaline, ei sõltu see konkreetsest viiruset vest. Viskoosse karrageeniga seotud viirusosakesed eemaldatakse loomuliku mukotsiliaarse s steemi abil. Seeläbi on võimalik ennetada haigestumist või l hendada
SISUTURUNDUS
SISUTURUNDUS
haiguse kestust, sest viirustel ei ole võimalik limaskestadel paljuneda ja laialdaselt levida. Lisaks tekitab iootakarrageen limaskestal pikalt säiliva niiskuskihi, mis toetab omakorda keha loomulikku kaitses steemi viiruste vastu võideldes. Nina limaskest peab olema korralikult niisutatud, et tagada mukotsiliaarne kliirens – kuiva limaskesta korral on ninas olev lima paks ning võõrkehade kahjutuks tegemine aeglustunud.
Ioota-karrageen on söödavatest mere punave ka liikidest saadud pol meer, mille molekulid on suured, painduvad ning moodustavad geele. Võrreldes teiste karrageeni t pidega on ioota-karrageenil kordades parem viiruste nakatumisvõimet inhibeeriv toime.
Ioota-karrageeni on kliiniliselt uuritud ning algsete uuringute põhjal on leitud viiruskoormust vähendav toime ja haiguse kestuse l henemine keskmiselt 2,1 päeva võrra [1,2]. COVID-19 laialdase leviku valguses on läbi viidud ka uuringuid selgitamaks ioota-karrageeni toimet koroonaviirustele. Kliinilise uuringu tulemused näitavad, et iootakarrageeni kasutanute grupis esines võrreldes platseebogrupiga COVID-19 nakatumise vähenemist ning s mptomite kiiremat leevenemist [3]. Agovirax ninaspreid võivad kasutada kõik patsiendigrupid – eakad, alates 1-aastased lapsed, rasedad, imetavad emad ja krooniliste haigustega patsiendid. Enim
kasu leiavad inimesed, kes on vaktsineerimata, viibivad suurtes
tööalaselt
koolikeskkonnas viibivad
rahvahulkades, puutuvad tööalaselt kokku haigestunud inimestega ning lasteaia- ja koolikeskkonnas viibivad lapsed.
paar korda päevas vastavalt
paar korda päevas vastavalt
võib ennetavalt mõlemasse ninapoolde vajadusele, esmaste mptomite korral alustatakse manustamist nii kiires kui vähemalt kolm korda
Agovirax'it võib ennetavalt mõlemasse ninapoolde pihustada vajadusele, esmaste k lmetushaiguste s mptomite korral alustatakse manustamist nii kiires kui võimalik ja vähemalt kolm korda päevas. Uudse võimalusena on saadaval ka Agovirax An virus imemistable d. Täiskasvanutel läbi viidud uuringud on
An virus imemistable d. Täiskasvanutel läbi näidanud ioota-karrageeni sisaldavate imemistable de kasutamise järel s ljes vähemalt 60 korda suuremat ioota-
karageeni kontsentratsiooni, kui on vajalik vähemalt 90% kõigi tes tud hingamisteede viiruste, sh SARS-CoV-2 neutraliseerimiseks ja inak veerimiseks [4]. Ägeda viirusliku kurgupõle ku puhul aitasid need lisaks s mptomite vähendamisele takistada viiruste paljunemist [5]. Agovirax An virus imemistable�e võib kasutada alates 6. eluaastast kuni 6 korda päevas vastavalt vajadusele.
J. Neonatal Surg. Vol. 13 (2024): 1. 2. 3. 4. 5.
Mul discip Respir Med. 2014 Nov 12;9(1):57
Med Pharm Rep. 2021 Jan;94(1):28-34
Int J Gen Med. 2021 Oct 1:14:6277-6286
Int J Gen Med. 2021 Sep 7:14:5241-5249
Nahamured ei pruugi olla tingitud valest seerumist või liiga vähesest niisutamisest, vaid hoopis soolestiku rahutust mikromaailmast. Kui kõhus möllab tasakaalutus – bakterid sõdivad, põletikud pulbitsevad ja immuunsüsteem on häireseisundis –, annab nahk sellest kiiresti märku.
KREEM ei aita, kui KÕHT
karjub APPI
TEKST: LIISU LAST
FOTOD: ADOBE STOCK, ANDRES TENNUS, ANASTASIA KRALLE
Tartu Ülikooli mikrobioloog Reet Mändar tõdeb, et meie soolestikus elavad mikroobid mõjutavad palju enamat kui vaid seedimist. „Soolestiku mikrobioota on keeruline ja väga aktiivne kooslus. Mikroobide paljunemiskiirus on suur ning nende toodetud ainevahetusproduktide spekter kirju,“ ütleb Mändar. Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud, et soolestiku mikroobikooslused mõjutavad märkimisväärselt naha tervist. „Nende kahe suure organi kahepoolset suhtlust tuntakse kui soolestik-nahk-telge (gut-skin-axis). Soolestikus elavad bakterid toodavad lühikese ahelaga rasvhappeid, millest tähtsaimaks peetakse butüraati ehk võihapet, mis
tugevdavad soolebarjääri ja vähendavad seeläbi süsteemse põletiku teket,“ selgitab professor Mändar. Peale selle toetavad soolestiku mikroobid immuunsüsteemi tööd, vähendades muuhulgas autoimmuunsete ja põletikuliste nahahaiguste riski. Samuti toodavad mikroobid neurotransmittereid (näiteks GABA ehk gamma-aminovõihape, serotoniin), mis võivad mõjutada naha seisundit närvisüsteemi kaudu. Niisiis mängib mikrobioota tasakaal naha tervise säilitamisel võtmerolli, kinnitab Mändar.
Kui soole mikrobioota tasakaal häirub
Tasakaaluhäire ehk düsbioosi korral väheneb soole mikrobioota mitmekesisus ning muutuvad oluliste mikroobirühmade suhted. „Kui mikrobioomi tasakaal on häiritud, näiteks pärast antibiootikumikuuri või stressirohket perioodi, võib see väljenduda nii seedeprobleemides, üldises kehvas enesetundes, meeleolukõikumistes kui ka nahaprobleemides,“ märgib mikrobioloog. „Kui väheneb lühikese
KESKKONNATEADLIKKUS –vähenda tarbetut kokkupuudet kodukeemia ja antibiootikumidega.
TÕENDUSPÕHINE PROBIOOTIKUMIDE KASUTAMINE – vali preparaadid, mille kasulikud omadused on teaduslikult tõestatud.
Allikas: Tartu Ülikooli mikrobioloog Reet Mändar
ahelaga rasvhappeid tootvate bakterite hulk, nõrgenevad soole epiteelirakkude vahel olevad tiheliidused, mille tõttu satub bakterite jääkaineid ja rakuseina komponente (sh endotoksiine) liigselt vereringesse. See omakorda põhjustab organismis madala aktiivsusega põletiku kujunemist, mis mõjutab kõiki organeid, sh nahka, soodustades nahahaiguste teket või ägenemist (nt akne, atoopiline dermatiit, psoriaas, rosaatsea jt).“
Näiteks akne korral on leitud, et soolebakterite mitmekesisus on vähenenud ja kasulike piimhappebakterite (Bifidobacterium ja Lactobacillus) osakaal vajalikust madalam, kuid samal ajal on suurenenud põletikku soodustavate bakterite hulk. „Need muutused võivad mõjutada ka hormonaalseid ja metaboolseid radasid inimese organismis, mis soodustavad rasu tootmist ja naha pooride ummistumist. Samas annavad need teadmised lootust, et soole mikrobioota tasakaalu taastamine võib olla üks võimalikest sihtmärkidest nahahaiguste ennetamises ja ravis,“ usub mikrobioloog.
Sisemine ilu teaduspõhiselt
Niisiis on naha jaoks häid uudised: kandes oma soolemikroobide eest teadlikult hoolt, on võimalik lisaks üldtervisele ka naha välimust ja tervist parandada. Kuidas seda targasti teha?
mitmekesine toit koos fermenteeritud toiduainetega toetavad kasulike bakterite kasvu, seevastu liigselt töödeldud ja suhkrurikas toit võib mikrobioota tasakaalu häirida. Võimaluste piires tasub vältida ülemäärase kodukeemia ja antibiootikumide kasutamist. Kasuks tuleb õigesti valitud probiootikumide tarvitamine – need on elusad mikroobid, millel on tüvespetsiifilised tervisele kasulikud omadused. „Uuringud on tõestanud, et probiootikumide tarbimine võib parandada naha niiskustaset ja vähendada põletikku,“ kinnitab Mändar. Katsetest on ilmnenud, et näiteks Lactobacillus fermentum ME-3-ga keefiri joomine võib leevendada atoopilist dermatiiti.
Naha tervist toetavaid teaduspõhiseid probiootikume on esialgu veel vähe, kuid nende väljatöötamine on tõusev trend. „Näiteks on Eestis müüdava probiootilise segu ProBact-Ratiopharm koostises Bifidobacterium animalis subsp. lactisBl-04, millel on tõestatud kasulik toime naha tervisele,“ lisab professor Mändar. Samuti võib probiootilise segu GutGuide ProSkin 3000 koostisse kuuluvate bakterite nahasõbralike omaduste kohta teaduskirjandusest infot leida.
Kosmeetika kui probiootiline toit
Kuna mikrobioota on ka nahas, on seda võimalik mõjutada otse nahale manustatavate probiootikumidega. Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi mikrobioloogia osakonna teadlaste, TÜ Kliinikumi nahakliiniku ja ettevõtte Maikli ühistöös on hiljuti välja arendatud akne ja atoopilise dermatiidi patsientidele probiootilised nahahooldustooted, mis on praegu patentimisel.
Mändari sõnul mängib siin olulist rolli toitumine – kiudainerikas ja
Seda, et õigesti valitud pre-, pro- ja isegi postbiootikumid võivad naha mikrobioomile avaldada sügavat mõju, tõdeb ka kodumaise nahahooldusmärgi Lumi nahahoolduse spetsialist ja koolitaja Maria Serg. „Mikrobioomi tasakaalustamine ei ole moevool, vaid tõhus ja jätkusuutlik viis nahka hoida ja parandada. Tasakaalus nahk suudab end ise taastada, enamik probleeme taandub siis loomulikul teel. Prebiootikumid on nahale toeks, pakkudes kasulikele bakteritele sobivat keskkonda ning aitavad mikrobioomi tasakaalu otseselt taastada. Postbiootikumid, mis on kasulike bakterite elutegevuse saadus,
võivad rahustada, vähendada põletikku ja toetada naha kaitsevõimet ka siis, kui elusprobiootikume ei kasutata.“
Probiootikumidega kosmeetika sobib iseäranis tundlikule, ärritunud ja tasakaalust väljas nahale. „Eriti kasulik on see akne, rosaatsea, ekseemi, perioraaldermatiidi või kuiva põletikulise naha korral, mille on sageli põhjustanud häiritud mikrobioom ja nõrgenenud barjäär,“ selgitab Maria Serg. „Probiootilised koostisosad aitavad taastada naha loomulikku ökosüsteemi ja rahustada põletikku. Mikrobioomi tasakaalustamine on üks tõhusamaid viise nahka rahustada ja pikaajaliselt tervendada – eriti juhtudel, kus tavalised põletikuvastased või kuivatavad vahendid on andnud vaid ajutise tulemuse.“
ÄRA
USU müüte!
„Probiootiline“ ei tähenda lihtsalt „head bakterit“. Probiootikumiks saab nimetada vaid neid bakteritüvesid, mille konkreetne mõju on kliiniliselt tõestatud ja millel on selge tunnusnimi, näiteks ME-3.
Kõik keha mikroobid ei asu vaid soolestikus – neid leidub ka nahal, suus, sugu- ja hingamisteedes ning kõik nad mõjutavad tervist.
Meie mikrobioom on palju enamat kui lihtsalt seedimise abiline. See on keeruline ja delikaatne süsteem, mis mõjutab pea kõiki kehas toimuvaid protsesse.
Allikas: Tartu Ülikooli mikrobioloog Reet Mändar
Mitte moeröögatus, vaid naha alusmüür
Mõistagi ei juhtu imed üleöö, aga sihipärase hooldusega on tulemused selgelt tuntavad ja nähtavad. „Kui naha mikrobioom saab tagasi tasakaalu, kaha-
neb punetus, põletikuliste kollete hulk ja intensiivsus taanduvad, vistrikke tekib vähem,“ märgib Serg. „Samuti paraneb naha niiskustase, tugevneb kaitsebarjäär, mille tulemusena muutub jume ühtlasemaks ja kirkamaks.“
Toeta toiduga!
Heade bakteritega varustavad organismi fermenteeritud toidud:
• Hapukapsas
• Kimchi (Korea vürtsikas hapukapsas)
• Jogurt
• Keefir
• Hapujuuretisega leib
• Miso
• Tofu
• Kombucha (kääritatud teejook)
• Hapendatud köögiviljad (nt kurgid, porgandid)
Mikrobioomisõbralik nahahooldus tähendab, et ilu- ja hügieenirituaalides välditakse koostisosi, mis kahjustavad naha loomulikku tasakaalu. „Eriti ettevaatlik tuleks olla tugevalt vahutavate pindaktiivsete ainetega, mis pesevad maha nahka kaitsvad lipiidid,“ hoiatab Maria Serg. Samuti tuleks vältida kõrge kontsentratsiooniga alkohole, tugevatoimelisi happeid ja abrasiivseid nahakoorijaid. Sünteetilised lõhna- ja värvained võivad tundlikku nahka veelgi rohkem ärritada.
Naha mikrobioomi säilitamine võiks niisiis olla terve naha hoolduse elementaarne alustala. „Mikrobioom ei ole lihtsalt trenditeema, vaid üks naha loomulikest struktuuridest – kaitsekiht, millel on elutähtsad ülesanded, alates niiskustasakaalu hoidmisest ning lõpetades põletike ja enneaegse vananemise ennetamisega,“ rõhutab Serg. „Kui kahjustada seda nähtamatut, aga toimivat süsteemi, näiteks liiga tugeva koorimise, antibakteriaalsete toodete või liiga sagedase pesuga, muutub nahk tundlikumaks, punetavamaks ja isegi vananeb kiiremini. Need muutused on sageli hiilivad ja kumulatiivsed, mida ei pruugi kohe oma igapäevase rutiiniga seostada.“
Turguta oma soolestikku ja nahka heade bakteritega!
Mis saab juuste pesemises olla keerulist? Pigistad šampooni peopessa, hõõrud sõrmedega vastu peanahka vahule, loputad välja ja ongi valmis! Selleks, et juuksed hiilgaksid ja kütkestaksid, on vaja siiski enamat. 7
Kuningliku juuksepesu reeglit
Soovitage head šampooni ja palsamit blondidele juustele! – sarnaseid küsimusi kohtab sotsiaalmeedia ilugruppides sadu.
Vahel võib minna õnneks ja leidagi endale suurepäraselt sobiva toote, teinekord aga minna hoopis alt, sest soovitaja juukse- ja peanahatüüp ning kasutamisharjumused on sinu omadest sootuks erinevad.
juuksurMarg
„Teadlik juuksehooldus ei keskendu ainult šam-
pooni ja palsami valikule, tähtsad on ka pesemise sagedus, vee temperatuur, peanaha seisukord ja hooldustooted, mis aitavad juustest välja tuua parima,“ tõdeb juuksur, koolitaja ja omanimelise juuksurisalongi omanik Margit Merirand-Sarapuu. Järgnevalt jagab Margit nippe, kuidas oma juuksed hella hoolitsuse abil särama panna ning millega arvestada tavapärasest erilisemate toodete kasutamisel.
Kui sageli peaks juukseid pesema?
Pea pesemise sagedus sõltub paljuski juuksetüübist ja peanaha seisukorrast.
Et lõputult keerlevast pesutru-
Peanahk toodab loomulikku rasu ehk seebumit, mis niisutab ja kaitseb juukseid. Pestes pead liiga sageli, näiteks iga päev ja tugeva šampooniga, eemaldad pidevalt peanahalt loomuliku kaitsekihti. See aga kuivatab nahka. Et olukorda kompenseerida, tekib rasunäärmete ületalitlus, mis viib sagedase pesu nõiaringi.
Liiga sage peapesu röövib ka juuksekarvast niiskust, mis muudab need hapraks ja kergesti katkevaks. Nii kaotavad juuksed oma sära ja elastsuse. Kui sagedase pesu käigus saab häiritud peanaha mikrofloora tasakaal, võivad tekkida ka kõõm ja sügelus. Et lõputult keerlevast pesutrumilist väljuda, vähenda järk-järgult pesukordade arvu. Harjuta peanahka kahe–kolme pesukorraga nädalas. Samas, kui vajad siiski igapäevast pesu, näiteks tugeva higistamise, sportimise vm tõttu, vali peapesuks õrnatoimeline šampoon.
seid tuleks läiget
Milline on ideaalne vee tempera- tuur juuste pesemiseks?
Pesuks ei sobi liiga kuum ega ka liiga külm vesi. Liiga kuum vesi kuivatab juukseid ja peanahka ning võib ärritada tundlikku nahka. Külm vesi aga ei suuda hästi hakkama saada mustuse ja rasuga. Mõistlik on pesta juukseid leige veega, ideaalne temperatuur on 35–37 kraadi. Loputada tuleks juukseid aga jaheda veega, mis sulgeb juuksesoomused, lisab läiget ja parandab peanaha vereringet.
Kas palsamit tuleks kasutada iga pesukorra järel?
Jah, palsamit peaks kasutama iga kord pärast juuste pesemist. Šampoon avab pesu käigus juuksekarva ning eemaldab sel moel juustelt mustuse ja viimistlusainete jäägid. Palsam seevastu sulgeb juuksesoomused, niisutab ja toidab ega lase tekkida pusadel. Justkui mähkides kiharad kaitsvasse nähtamatusse loori, hoiab palsam juukseid keskkonnakahjustuste nagu UV-kiirguse ja kuumtöötluse eest ning aitab säilitada juuste elastsust ja sära. Ilma palsamita jääksid juuksed õnnetuks –karedaks, kahuseks ja kahjustustele vastuvõtlikuks.
Kuidas valida sobivat palsamit?
Kuldreegli järgi tuleb šampoon valida peanaha, kuid palsam juuksetüübi järgi. Kuivadele, kahjustatud või värvitud/ blondeeritud juustele paku toitvat ja niisutavat palsamit, mis sisaldab külluslikke õlisid.
eriti kui juuksed on kuivad ja haprad. Need annavad ekstraniisutust, parandavad kammitavust, kaitsevad kuumuse eest ja viimistlevad soengu.
Kas hirm šampoonide levinud koostisosade, nagu sulfaadid, silikoonid ja parabeenid suhtes on õigustatud? Millal tasub neist hoiduda?
Palju räägitud, nn halbade koostisosade nimekirjast ei pea tingimata kõike vältima, küll aga on tähtis tunda oma juukseid ja peanahka, et arvestada nende vajadustega.
Sulfaadid tekitavad vahtu, mis aitab eemaldada mustust ja rasu. Kui nahk on kuiv ja ärritub kergelt, võiks neid vältida. Tasub teada, et SLS on toimelt tugev ja ärritab rohkem, SLES aga leebem.
Õhukestele või rasusematele juustele vali õhulisema koostisega, mitte liiga toitev palsam. Hea valik on näiteks volüümi andvad sarjad. Lokkis või kahused kiharad kipuvad olema kuivad, mistõttu on nad tänulikud sügavniisutavate toodete hellituse eest. Kui peanahk on tundlik või allergiline, eelista kergemaid lõhna- ja sulfaadivabu palsameid.
Silikoone kasutatakse toodetes, et siluda ja lisada läiget. Pikaajaliselt ja sageli kasutades võivad need ladestuda juustesse, mis muudab kiharad tuhmiks ja elutuks. Probleem tekib sügavpuhastuse puudumisel.
Parabeenid on säilitusained, mis üldiselt on ohutud, kuid allergikud võiksid neist hoiduda. Alkoholi kasutatakse ilutoodetes nende stabiliseerivate ja lahustavate omaduste pärast. Kuna alkohol on kuivatava toimega, võiksid neid vältida kuivade ja lokiliste juuste omanikud.
Kas palsami võib
asendada
juuksemaski või pähejäetava hooldustootega?
Millist alahinnatud toodet või tehnikat soovitaksid katsetada, et viia oma juuksehooldus uuele tasemele?
Juuksemask on pigem täiendav hooldus, millega turgutada juukseid kord nädalas, iseäranis siis, kui kiharad on kahjustatud või väga kuivad. Maski toime on intensiivsem kui palsamil ning selles on rikkalikumalt toitvaid ja taastavaid koostisosi. Süvahoolduseks mõeldud maskiga ei tasu juukseid üle hellitada, sest nii on oht kiharad üle toita, mistõttu muutuvad need raskeks ja elutuks.
PESUEELNE ÕLI VÕI KAITSE . Määri spetsiaalset õli enne pesu peanahale ja juustele ning hoia seda 30 minutit kuni 3 tundi peas. Nüüd alles näed, kuidas blondeeritud või lokkis juuksed hakkavad nurru lööma.
PALSAM ENNE ŠAMPOONI. Kui sul on peened juuksekarvad, mis kipuvad muutuma raskeks, kasuta palsamit enne šampooni. Palsam kaitseb ja silub, aga šampoon eemaldab liigsed jäägid.
JAHEDA VEEGA LOPUTUS. Peapesu viimane loputus tee jaheda või külma veega. See aitab sulgeda juuksesoomused ning muuta juuksed siledamaks ja läikivamaks.
üle nii toita, need raskeks ja spreipalsamid, palsamit,
Juustesse jäetavad tooted, näiteks spreipalsamid, õlid ja kreemid ei asenda palsamit, vaid täiendavad selle toimet,
SIIDIST PADJAPÜÜR. Vaheta oma tavapärane puuvillast padjapüür siidise vastu. Siid säilitab temperatuuri ning selle õrnus vähendab hõõrdumist, mis põhjustab juuste katkemist ja kahu.
5 levinud viga juuste pesemisel
LIIGA KUUM VESI. See võib ärritada peanahka ja nõrgestada juuksejuuri. Kuna kuum vesi eemaldab rasu ja kuivatab, püüab peanahk seda olukorda tasakaalustada uue rasu tootmisega. Nii muutuvad juuksed tavapärasest kiiremini mustaks.
ŠAMPOON JUUKSEOTSTES. Šampooni pähe kandes keskendu peanaha masseerimisele, mitte juuste hõõrumisele. Nii säästad juukse kutiikuleid liigse kuivamise ja hapraks muutumise eest.
PALSAM PEANAHAL. Palsam on mõeldud juuksekarva sulgemiseks, niisutamiseks ja toitmiseks, mitte peanahale panemiseks. Palsami rasvased koostisosad võivad jääda peanahale ja muuta juuksejuured raskeks ning pea läheb kiiresti mustaks.
KEHV LOPUTAMINE. Juustesse jäänud šampooni ja hooldusvahendite jäägid võivad põhjustada sügelust ja tuhmust.
Babé eriti õrn šampoon (500 ml) 22,07 €
JUUSTE HÕÕRUMINE RÄTIKUGA. Märgade juuste tugev hõõrumine ja kammimine pärast pesu soodustab juuste katkemist ja kahususe teket.
Allikas: Margit Merirand-Sarapuu
Uudsed koostised, trendikad tehnikad
BioNike Hair toitev palsam (200 ml) 12,94 €
Idun volüümi andev šampoon (250 ml) 18,72 €
Idun volüümi andev juuksepalsam (250 ml) 18,74 €
Hellita juukseid!
Totsikud iluriiulitel tervitavad uudse koostise ja tekstuuriga. Et neist maksimum välja pigistada, on kasulik olla kursis nippide ja peenhäälestusega!
TAHKE ŠAMPOON
Tahke šampoon on keskkonnasõbralik valik, kuna koostises on vähe vett ning toode pole plastpudelis. Tihtipeale on see ka säilitusaineteta ja sulfaadivaba.
Väga kontsentreeritud koostise tõttu kulub seda vähe. Seda võib hõõruda õrnalt otse märgadele juustele või hõõruda eelnevalt käte vahel vahutama. Pärast kasutamist tuleb šampoon hoolikalt kuivama panna, muidu muutub see pehmeks ja kleepuvaks ning selle eluiga lüheneb. Tahke šampoon vajab vahel pehmemat vett, kareda vee korral võib see halvasti vahutada.
KUIVŠAMPOON
Kuiv šampoon on ajutine lahendus kiirel hommikul või reisil olles ega asenda päris peapesu. Seda võib kasutada pesukordade vahel rasu imamiseks, et pikendada pesude vahel olevat aega ja lisada volüümi. Sageli pihustades koguneb šampoon juustesse ja peanahale ning võib nii ummistada peanaha poore, ärritada, tekitada sügelust ning muuta juuksed raskeks, tuhmiks ja elutuks.
Pikajaaline ja pidev kasutamine võib isegi soodustada juuste hõrenemist ja väljalangemist. Need, kes kuivšampooni kasutavad, peaksid kindlasti kord kuus pesema juukseid sügavpuhastava šampooniga, et jäägid juustest eemaldada.
HÕBEŠAMPOON
Hõbešampoon on loodud heledatele ja hallidele juustele, et eemaldab neist kollakaid ja
oranžikaid toone. Seda tasub kasutada üks kuni kaks korda nädalas, olenevalt kontsentratsioonist ja soovitud tulemuse intensiivsusest. Kindlasti tuleks seda kasutada vaheldumisi niisutavate ja taastavate šampoonide ja hooldustoodetega, kuna hõbešampoonid on kuivatava toimega ning võivad vastasel juhul muuta juuksed rabedaks, tuhmiks ja elutuks.
SÜGAVPUHASTAV ŠAMPOON
Sügavpuhastav šampoon eemaldab tõhusalt juustesse kuhjunud silikoonid, viimistlusvahendite jäägid ja rasu. Seda on soovitatav kasutada üks-kaks korda koos ning enne juuksemaski. Kuivade juuste korral piisab ühest korrast kuus.
LOODUSLIK ŠAMPOON
Looduslikus šampoonis on kasutatud peamiselt taimseid koostisosi ning on välditud sünteetilisi kemikaale (sulfaadid, silikoonid, parabeenid). Oma õrnema koostise tõttu võib see olla parem valik tundliku naha ja allergiate korral, kuid siiski mitte ilmtingimata.
Ka looduslik (nt eeterlikud õlid ja teatud taimsed ekstraktid) võib mõnel juhul ärritada.
Tavaliselt vahutavad loo duslikud šampoonid vähem, mistõttu vajab nende kasutamine harjumist.
Ellips
Smooth&Shiny pealemääritavad juuksevitamiinid (1 ml 8 tk) 5,64 €
juhul
René Furterer
Absolue
Keratine taastav juuksemask (30 ml) 10,28 €
Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.
Tervitusi küpsele NAHALE
Kopsaka kogemustepagasiga aja kirjanik ja toimetaja Tiina Kruus on oma ametis katsetanud ja hinnanud loetamatul hulgal ilutooteid. Nüüd reastab ta oma lemmikud apteegiriiulitelt leitud pärlite hulgast.
TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS, TIINA KRUUS
FOTOD: ANU HAMMER, APOTHEKA
Tiina iluharjumuste kujunemisel on kokku saanud praktilised vajadused, soovitud tulemused ning tooteist maha jäävad tundmused. Tema nahk ja juuksejuured on pigem rasusemat tüüpi, mis vanusega muutunud kuivemaks. „Juukseid hooldades kasutan ainult kohevust andvaid tooteid, siis olen eluga rahul,“ ütleb ta. Et peletada kuivust juukseotstes, on Tiina lülitanud oma juuksehooldusharjumustesse ka seerumid ja maskid.
Näopuhastusvahenditest kasutab ta ainult geele ja vahte, sest talle meeldib, kui saab päeva n-ö maha pesta. Ja siis veel üks murekoht – pigmendilaigud, millega naine järjekindlalt tegeleb.
tooteid, seotstes, sest murekoht tervitab. käies
vitas,
Keha pesemiseks eelistab ta dušiõli, mida küps nahk rõõmuga tervitab. „Tihti ununeb keha kreemitamine ära, aga õliga duši all käies on kaks ühes. Olen väga rahul, et üks pediküürija seda soovitas, nüüd enam tavalisi dušigeele ei kasutagi,“ tõdeb Tiina.
ISDIN taastav huulepulk roosa (4 g) 9,51 € Näeb tagasihoidlik välja, aga toime on suurepärane. Niisutab väga veenvalt ja annab ka kergelt kumava tooni. Väga praktiline toode, lemmik!
Sobib leevendama tõeliselt kuiva nahka. Minu nahatüübile jäi kehal pisut liigagi rammusaks, kuid see-eest tegi korda kõik karedamad kohad nahal, näiteks küünarnukid ja pahkluud.
BIONIKE TRIDERM dušiõli kõikidele nahatüüpidele (400 ml) 16,99 € Neutraalse lõhnaga pesuvahend, mis mõjub tundlikuma või kuivema nahaga kasutajale igati leevendavalt.
SENSILIS õrn puhastusvaht (200 ml) 20,40 € Kuna mina olen seda tüüpi, kellele meeldib nägu õhtuti sõna otseses mõttes puhtaks pesta, sobis see vaht ideaalselt. Õrn, lõhnatu, tihe, vahendit kulub vähe ja see ei tekitanud ühtki ärritust. Nahk jäi pehme ja muretu. Olen väga rahul ja ostan kindlasti ka edaspidi. Lemmik!
RENÉ FURTERER Sublime Karit niisutav juuksemask (200 ml) 50,62 € Shea -või ja keramiididega mask sobib hästi niisugustele juustele nagu minul, mis vajavad pärast suvetuuseldust keskmise intensiivsusega niisutust. Juuksed jäävad pärast nädala-paari tagant maskiga poputamist imepehmed!
RENÉ FURTERER Sublime Karit é niisutav
šampoon (200 ml) 23,21 €
AVÉNE Sun pigmendivastane päikesekaitseemulsioon SPF 50 + (40 ml) 42,47 € Veel üks lemmik! Nii paljude lisakaitsetega (ka sinise valguse vastu!), suveks täiesti möödapääsmatu naha päästja päikese eest ja pigmendilaikude ärahoidmisel. Kerge konsistentsiga, lihtsalt peale kantav ja jätab nahale kergelt läbikumava ühtlustava jume. Kui midagi üldse veel soovida, siis erinevate toonide valikut. Väga mugav pakend, mida on lihtne kaasas kanda, et päeva jooksul kaitset uuesti peale kanda.
Seda šampooni kasutades jõudsin järeldusele, et ka juuksehoolduses võiks palju sagedamini proovida apteegitooteid – ees võivad oodata tõelised üllatused. René Furtereri brändi avastamise üle on mul hea meel. Geelja konsistentsiga šampoon niisutas märgatavalt juukseid isegi palsamit kasutamata, tavaliselt sõnakuulmatud juuksekarvakesed olid hiljem soengut sättides nähtamatud.
SENSILIS Pure Age Perfection
Retinal uuendav ööseerum (50 ml) 61,02 €
Väga ilus pudel, mis annab juba väljastpoolt lubaduse ka kvaliteetseks sisuks ja seda Sensilise ööseerumil ka on! Seerum oleks nagu minu nahale spetsiaalselt disainitud, leevendades ühtaegu nii rasuse naha probleeme kui ka korrigeerides vanuseilminguid. Juba teine lemmik sellelt brändilt.
BIONIKE Proxera toitev kätekreem kuivale nahale (75 ml) 10,70 € Kätekreem on õhuke ja viskoosne, aga niisutab hästi. Väga kerge meeldiva lõhnaga.
BABÉ Depig ment+ losjoon sära andev (150 ml) 25,82 € Kasutasin hoolega ja loodan, et annab tulemusi pigmendilaikude helenemises. Kui midagi ette heita, siis seda, et minu nahal jäi pisut kleepuv.
BABÉ Depigment+ silmaümbruskreem (15 ml) 24,62 € Väga neutraalse olemusega, kergelt imenduv, ei ärrita. Kui lisaks veel pigmendilaike vähendav toime, siis on raske midagi paremat tahta!
BABÉ Depigment+ emulsioon pigmendilaikudega nahale (40 ml) 37,03 € Kuigi tundus, et seda võiks pigem proovida sügisest alates, mil päike enam pigmendilaike ei intensiivista, meelitas laigukeste helendamise lubadus ja ülimugav pakend emulsiooni kohe kasutama. Kerge ja lahe kreem, mida on lihtne kasutada, imendub hästi. Lemmik.
BIONIKE Hair kuivšampoon (150 ml) 14,22 € Kuivšampoon tegi oma tööd täpselt nii, nagu peab. Pealekandmisel jäi seda toodet juustes vähem näha kui mõnda teist, mida olen kasutanud. Samuti imendus see teistest paremini ega tekitanud ebameeldivaid aistinguid. Pika päeva kestel vajas siiski värskendavat lisadoosi.
Tundlikult
Ttabatud ilu
BioNike dekoratiivkosmeetika läheneb ilule unikaalselt ja hoolivalt. Luba end hellitada selle õrna puudutusega ja joovastuda kingitud särast.
TEKST: NATALY PANT, BIONIKE TOOTEJUHT l MEIK: JUMESTUSKUNSTNIK SOLVEIG JÕGISOO
FOTOD: MAKSIM TOOME l MODELL: MERLE PALMISTE
undlik nahk nõuab erilist tähelepanu ning õrna, kuid tõhusat hooldust. BioNike tooted on selle pakkumises meistrid! Need on dermatoloogiliselt testitud ja allergeenivabad. BioNike dekoratiivkosmeetikas pole kasutatud säilitus- ja lõhnaaineid, see on gluteenivaba ning nikkel-testitud. Tänu sellele on maandatud riskid, et nahk võiks reageerida toodete kasutamisele ärritusega.
BioNike dekoratiivkosmeetika võimaldab saavutada nii kaunilt loo-
muliku ja värske kui ka dramaatilise ja kauapüsiva jumestuse. Igapäevaste meigikasutajate jaoks võib olla väljakutse hoida nahka terve ja niisutatuna. BioNike toodetes on nahka hooldavad ja tugevdavad komponendid, mis aitavad säilitada naha loomulikku tasakaalu, vältides selle kuivust ja ärritust. Tulemuseks on jumestus, mis istub nahal hästi, püsib kaua ning laseb nahal hingata.
BioNike tooted sobivad ideaalselt ka neile, kelle töö või elustiil eeldab meigi sagedast kandmist ja uuendamist.
Valikust leiab laia värvipaleti ning erisuguseid tekstuure, alustades kergete seerumilaadsete jumestuskreemidega ning lõpetades täiusliku katvusega jumestustoodetega. Kuna toodete koostis ei ummista poore ega põhjusta nahaärritust, sobivad need ideaalselt ka akne või muude nahamurede korral.
BioNike dekoratiivkosmeetika ühendab ilu ja nahahoolduse ning on tõeline abimees kõigile, kes soovivad oma nahka iga päev kaitsta ja kaunistada.
BioNike tooted sobivad ideaalselt
ka neile, kelle töö või elustiil eeldab meigi sagedast kandmist ja uuendamist.
MERLE meigis kasutatud tooted
meigis kasutatud tooted
Defence Color jumestuskreem Lifting 202 Creme ja kontuurimiseks
Lifting 203 Sable (30 ml
Defence Color tolmpuuder (15 g 32,96 €)
Defence Color päikesepuuder
202 Soleil (10 g 27,04 €)
Defence Color kulmupliiats 503 tumepruun (15,99 €)
Defence Color silmapliiatsid 103 Brun ja 105 Vert (13,44 €)
Defence Color ripsmetušš koolutavpikendav-volüümi andev (8 ml 21,74 €)
Defence Color matt huulepulk
Defence Color huulepulk
806
806 Rouge Cerise
(3,5 ml 19,20)
(3,5 ml 19,20)
Defence Color huulepliiats 204 Rouge (6 g 15,02 €)
Defence Color silmapliiats HD 304 Bleu Marine (13,44 €)
Defence Color vedel põsepuna 402 Peche (5 ml 22,73 €)
Defence Color kompaktpõsepuna 310 Rouge Framboise (5 g 21,40 €)
Defence Color kompaktlauvärv
404 Cacao ja 422 Mocha (3 g 18,30 €)
BioNike dekoratiivkosmeetika on müügil Apotheka Beauty
Toodetel on Apotheka Beauty e-poe hinnad.
e-poes.
TEKST: LIIVIA SAAR
FOTOD: ALBERT TRUUVÄÄRT,
ADOBE STOCK
Sporditee algab südamest, mitte stardipakult
ILapse esimesed sammud spordisaali, staadionile või ujulasse võivad kujundada tema suhtumise liikumisse kogu eluks. Mõni leiab kohe oma ala, teine proovib mitut ning justkui ükski ei tundu päriselt sobivat. Mida teha, et last ikkagi liikuma innustada?
gal lapsevanemal on ilmselt tulnud ette olukordi, mil laps teatab, et ei taha enam trenni minna. On see parasjagu pelgalt hetkeemotsioon, mil aitab ärakuulamine ja julgustamine või on avalduse taga midagi rohkemat? Mõistagi peaks sportimine pakkuma ennekõike lapsele rõõmu, toetama tervist, keha ja vaimu. Ent kui laps areneb treeningutel silmanähtavalt ning on paista, et sporditegemisest võiks kasvada välja ka midagi rohkemat... Millal on õige utsitada tagant, millal anda järele? Kuidas vanematena märgata, kust lõpevad enda täitumata unistused ja algavad lapse vajadused?
Täna üks, homme teine trenn Nõmmelanna Karin Pajuri (40) kärgpere viiest lapsest kaks – 22-aastased tütar ja poeg – on pesast juba välja lennanud. Kodus kasvab kolm poissi: 15-aastane Karel Steven, kaheksane Kristo Stig ja kuuene Karl Alex. Trall huvialaringide ja sporditreeningute ümber on seega peres tavapärane. „15-aastasega käib ses osas tõeline teismelise elu: täna soovin seda trenni, kuu aja pärast toda, aga järgmisel aastal ei taha neist ühtegi,“ muigab ema. Eelmisel õppeaastal läks noormees sõbra jälgedes suure hurraaga võrkpalli mängima ja nädala pärast teatas, et see ei ole tema jaoks. „Ma ikka pakkusin, et kuna ta on pikk poiss (1.90 m), sobiks ala ju ideaalselt, tema aga vastu: ei-ei, mulle meeldib ajuga tööd teha!“ räägib Karin. Ema ei hakanud poega survestama, kui too otsustas, et lõppenud õppeaastal on ta kodune ning ühtegi hobi ei võta,
vaid püüab arvutis midagi huvitavat teha.
Kuna Karin on Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidu juhatuse esinaine, otsustas poeg, et korraldab lasterikastele suvepäeva. „Tundus, et see sobis talle – nii organiseeris Karel Steven koos sama vana sõbraga oma 8. klassi lõpus suurürituse pea 300 inimesele,“ märgib ema. „Tuli välja, et huviala ei pea tõesti tingimata spordiga seotud olema – nagu laps ütles, nii oligi – ajutöö sobis!“
Igaüks leiab oma
Spordipisiku on leidnud endas aga pere pisim. Karl Alex, kes alustas neljaselt lasteaias trenniga, on praeguseks nii äge jalgpallipoiss, keda kutsutakse juba eri koondistesse. „Ta on n-ö vasaku jalaga jalgpallur, kes teadupärast on täiesti unikaalsed,“ muigab Karin. „Äge on teda mängimas vaadata!“
Tõsi küll, jalgpallitrennis käis lasteaiapäevil ka Karel Steven. „Treener ütles, et tal ei ole selle vastu midagi, et poissi treenida, aga kuni too väravast välja ei tule, ei ole siin midagi teha!“ nendib ema. Osaliselt sai Karin juba siis aru, et pole mõtet tagant sundida. Küll aga sõidab Karel Steven hooajal jalgrattaga tubli 20–40 kilomeetrit päevas. „Seda mitte huviala ega treenimise pärast, vaid ta lihtsalt armastab rattasõitu nii väga. Ükskõik, kuhu vaja minna, teeb poiss seda rattaga, alustades juba poolest kevadest, kui ilmad vähegi võimaldavad,“ seletab Karin.
Kaheksane Kristo Stig on rahvatantsupoiss. Huvi selle vastu tekkis omal algatusel, ema-isa suunamiseta. Lisaks
soovis poiss seda, et saaks kindlasti käia robootikas või mõnes muus huviringis, mis oleks seotud robotite ja ehitamisega, sest tema suur soov on saada tehnikuks või inseneriks. „Nii oleme leidnud tantsule lisaks toreda hobi, mis võimaldab ka aju treenida.“ Muide, just tänu Kristo Stigile soovivad rahvatantsuga alustada ka Karin ja tema abikaasa Karl! „Nii et siin ei suuna last mitte vanemad, vaid vastupidi!“ naerab ema.
Karin on lasknud suuresti lastel oma trennivalikud ise teha. „Spordipisikut pole meil kummalgi mehega, kuid tingimata oleme oluliseks pidanud, et lapsed ei hakkaks vett kartma – nii käisin
TEADVUSTA OMA SÕNADE
MÕJU. Nii positiivne kui ka negatiivne sõnakasutus ja suhtlusviis kujundavad lapse enesehinnangut, motivatsiooni ja liikumisrõõmu.
KESKENDU POSITIIVSELE. Julgusta ja tunnusta lapse pingutusi, väldi liigset kriitikat. LOO TOETAV KESKKOND. Tee treeneriga koostööd, et tagada lapse heaolu, areng ja positiivne spordikogemus.
Allikas: Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA
Pajurite peres on lapsed saanud suuresti ise oma trennivalikud teha.
Oleme oluliseks pidanud, et lapsed ei hakkaks vett kartma – nii käisin kõikide lastega nende titeeast peale ujumistrennis.
kõikide lastega nende titeeast peale ujumistrennis,“ sõnab ta. Muus osas on nad lasknud katsetada ja pakkunud võimalusi proovida juba lasteaia ajal, nii palju kui suurpere rahalised võimalused lubavad.
„Kui laps käib trennis, on teada, et ta on hoitud, kaitstud ja treenitud. Nii nagu tuleb tema soove kuulata, tasub ka jälgida, kas laps on üheks või teiseks huvialaks võimeline – kui trennile tekib täielik vastuseis, ei maksa sundida. Kui teatud hetkel läheb raskeks, tuleb toetada – teinekord on see lihtsalt emotsioonidest tingitud,“ tõdeb Karin.
Ekraanide tagant liikuma Maailma terviseorganisatsiooni üldiste soovituste järgi peaksid lapsed ja noored olema päevas vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsed. Ülemaailmselt jääb aga umbes neljal põnnil viiest kehaline aktiivsus alla soovitatud taseme. Paljud tänapäeva lapsed kipuvad kalduma ülekaalulisusele, kuid eelistavad liikumise asemel istuda nutiekraanide ees. Kuigi huvialaring ei pea olema ilmtingimata füüsiline, on see üks võimalus laste liikumisaktiivsust tõsta.
Spordipsühholoog ja Katriito OÜ arendusjuht Dagmar Rahula tõdeb samas, et ainuüksi sporditreeningutel osalemine ei pruugi tagada lapse liikumisnormide täitmist, mistõttu üksnes sellele lootma jääda ei saa. Näiteks on leitud, et vanemad hindavad oma mudilaste aktiivsuse taset tihtipeale üle. „Pere nooremate kehalise aktiivsusega on seotud mitu tegurit: kui palju emadisad pakuvad võimalusi liikuda; kuivõrd vanemad ise lapsega koos liiguvad ning missugust eeskuju mudeldavad,“ selgitab ta. „Lapsed kujundavad vanemate eeskujul arusaama sellest, milline on normaalne liikumine, ning võtavad nähtud tegevused eeskujuks ka enda igapäevases käitumises.“
Rõõm sünnib valikuvabadusest
Enne ühele spordialale spetsialiseerumist soovitab Dagmar Rahula keskenduda varajasele mitmekesisusele. „Lapsele võiks anda võimaluse katsetada erinevaid spordialasid,“ täpsustab ta. „Nõnda avaneb tal võimalus leida endale meeldiv spordiala, samuti aitab see kaasa lapse mitmekülgsele arengule, kiiremale psühhosotsiaalsele arengule ning vähendab vigastuste riski ja spordist väljalangevust.“
Treeningute eesmärk ei pea olema tingimata tippsport. Igati mõistlik on treenida selleks, et kogeda rahulolu ja tugevdada tervist. Üldjuhul soovitatakse ühele alale spetsialiseeruda alates 12. eluaastast, kuid see sõltub ka lapse arengust ja spordialast, näiteks iluuisutamises või iluvõimlemises spetsialiseerutakse varem. „On oluline, et laps saaks valida spordialad, millega ta ise tegeleda tahab. Mida mitmekülgsemad on treeningud, seda rohkem omandab noor oskusi ja arendab füüsilisi võimeid,“ kinnitab Rahula. „Näiteks Soomes, Rootsis ja Norras on tavaline, et lapsed tegelevad mitme spordialaga, mitte ei keskendu varakult ühele. See on osa spordikultuuri teadlikust lähenemisest, mille keskmes on lapse heaolu, mitmekülgne areng ja sportimisrõõm, mitte varajane spetsialiseerumine ja tulemused.“
Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA sporditurvalisuse koordinaator Ilona Kivisik viitab teadusuuringutele, mis on näidanud, et osa vanemaid suunab oma järeltulijaid sporditegevusse alateadlikult eesmärgiga realiseerida enda täitumata unistusi või ambitsioone. „See võib põhjustada olukorra, kus lapse vajadused ja heaolu jäävad vanema ootuste varju,“ hoiatab Kivisik. „Ema-isade ülesanne on toetada ja mõista, mitte kontrollida ja survestada.“
Keskendugem protsessile, mitte ainult tulemusele „Sundimise teel liikumisharjumust ei kasvata, kuid see ei tähenda, et vanemate ja treenerite toetus poleks tähtis,“ ütleb spordipsühholoog. „Kehalist aktiivsust ennustab see, kuivõrd meeldiv on olnud lapse kogemus liikumise ajal ja kuidas seda kogemust hiljem meenutatakse. See tähendab, et edasine spordis osalemine on paljuski seotud sellega, kuivõrd meeldivaks noor seda peab. Spordi nautimiseks ja rõõmu kogemiseks tuleks treeningutel toetada tema sisemist motivatsiooni näiteks mõtestatud mängu ja jõukohaste ülesannete pakkumisega – siis on tõenäosus spordis jätkata suurem.“
Kivisik rõhutab, et sport ei tohiks tulla lapse une, õppimise, sõprade ja teiste huvide arvelt. „Iga noor areneb omas tempos ja treeningud peaksid seda arvestama. Sportlikku pühendumust ja pingutamist saab õpetada ka viisil, mis ei vii läbipõlemise, ületreenimise või vigastusteni. Spordi positiivset mõju ei saa eeldada, kui tegevustega või tegevusetusega kaasneb hirm või liigne survestamine,“ nendib ta.
Rõõm võidust, kurbus kaotusest, pinge enne võistlust või pettumus ebaõnnestunud soorituse pärast –kõik on loomulik osa spordist.
Kuidas luua lapsele spordikeskkond, mis annaks talle võimaluse areneda nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt? Turvaline ja eetiline spordikeskkond toetub väikese inimesele kolmele psühholoogilisele baasvajadusele: autonoomsus (vabadus teha valikuid), kompetentsustunne (kogemus „ma saan hakkama“) ja seotus (kuuluvus, hoolivad suhted). Kui need on täidetud, on lapsel suurem sisemine motivatsioon ja väiksem risk kogeda stressi või spordist loobuda. „Oluline on, et treeningud on eakohased ja ohutud, laps saab võimaluse olla tema ise – tal on luba eksida ja uuesti proovida ning tema pingutus on väärtustatud,“ ütleb Ilona Kivisik.
Nii nagu kõiges muus, tuleb ka
sporditeel ette raskusi ja isegi loobumisi. „Selliseid olukordi ei tohiks käsitleda läbikukkumise, vaid loomuliku osana lapse arengust,“ paneb Kivisik südamele. „Kui täiskasvanu annab enda hoiakute kaudu teada, et eksimine on osa õppimisest, proovib laps julgemalt uusi tegevusi. Oluline on ema-isa konstruktiivne kiitus.“ Kui laps tõesti ei soovi enam treeningutel osaleda või kaalub spordist loobuda, soovitab Ilona Kivisik olukorda lahendada rahumeelselt – karistamine, häbistamine või sundimine jätkata ei too kasu ühelegi osapoolele. „Pelgalt noore inimese kuulamisest üksi ei piisa; kuuldut tuleb ka mõtestada ja analüüsida, püüdes mõista lapse käitumise ja tunnete tagamaid,“ märgib Kivisik. „Koos tuleks otsida sobivaid lahendusi ning need ellu rakendada.“ Nii nagu koolis, on ka spordiga tegeledes abiks arenguvestlused, mille põhjal saab hiljem hinnata, kas tehtud valikud toetasid lapse heaolu ja arengut.
Sõnadel on spordis suur mõju Hea sõna annab jõudu ja julgustab last pingutama ka siis, kui kõik ei lähe ideaalselt. „Üks heatahtlik ja julgustav lause võib last inspireerida ja toetada, samas kui kriitiline või alandav kommentaar võib jätta sügava jälje, tekitada ebakindlust ja viia isegi spordist loobumiseni,“ tõdeb Ilona Kivisik.
Igal aastal 6. aprillil tähistatakse Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel valge kaardi päeva. See päev kõneleb sellest, kuidas sport suudab ühiskonda paremaks muuta – inimesi ühendada, dialoogi arendada ning luua mõistmist ja hoolivust. Sel aastal on kampaania peateema #sõnalonjõud ehk kuidas sõnadel on jõud kujundada laste spordikogemust. Sport on emotsionaalne. „Rõõm võidust, kurbus kaotusest, pinge enne võistlust või pettumus ebaõnnestunud soorituse pärast – kõik on loomulik osa spordist,“ tõdeb Kivisik. „Tugevaid emotsioone kogevad nii lapsed kui ka täiskasvanud. On inimlik, et teinekord võib öelda midagi, mida hiljem kahetsetakse. Just seetõttu on oluline teada, kuidas sellistes olukordades toimida.“
Kui sõnad või käitumine on teisele haiget teinud, tasub meeles pidada, et vabandamine ei ole nõrkus, vaid tugevus. See õpetab lapsele vastutust, empaatiat ja oskust suhteid taastada. Vabandamine aitab parandada usaldust ning näitab, et tundeid võib väljendada, kuid ka tagajärgedega tuleb toime tulla. Kui sport õpetab rõõmustama ja pettuma, andestama ja edasi liikuma, kasvatab see inimest tervikuna.
| diklofenakdietüülamiin
Kui heas
sotsiaalses vormis sa oled?
M o n i k a P
õde
vaimsetervise
SFüüsilist vormi võime mõõta koormustesti, stopperi või mõõdu l indiga, aga kuidas hinnata sotsiaalset vormi (i.k social fitness)? Tegu on näitajaga, mis mõõdab suhete kvaliteeti samamoodi, nagu nutikellad tervistavaid samme kokku loevad.
otsiaalselt heas vormis on inimene, kelle suhted, alustades partnerist ja lõpetades kolleegidega, on sisukad, soojad ja toetavad, tõdeb Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise õde Monika Punapart. Sellised suhted panevad särama, tundma end õnnelikuma ja tervemana, neis puudub pinge, ärevus ja hirm. Peale selle pakuvad need suhted turvatunnet, mida saab üle kanda ka suhtlusesse võõrastega. Turvalistest suhetest saadav rahuolu aitab tekitada
TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ERAKOGU
spontaansust ja huvi teiste vastu.
„Head suhted sisaldavad tundetarkuse kasutamist, aktiivset kuulamist, tähenduslikkust ja oskust konflikte lahendada. Turvalisus, mida see võrgustik pakub, peegeldub närvisüsteemis: stressihormoon kortisool püsib madalam, uni on rahulikum ja eesmärkidele keskendumine lihtsam. Samuti on kergem võimalike tagasilöökidega hakkama saada,“ selgitab Punapart.
Inimesed, kes on üksildased, kelle elus on rohkesti konfliktseid ja ebaterveid suh
teid, kogevad sagedamini depressiooni, posttraumaatilist stressihäiret, ärevust ning kalduvad olema suitsiidsemad. Sellised inimesed võivad kippuda kuritarvitama mõnuaineid. Neil väheneb huvi ümbritseva ja ka iseenda heaolu vastu ning nad võivad ühiskonnast isoleeruda.
Kui suhtluslihas vajab trenni Heade suhete loomine ei juhtu täiskasvanuna iseenesest nagu lastel mänguväljakul. Selleks tuleb teadlikult ise samme astuda. „Uued kontaktid võivad
esialgu tunduda hirmutavad ja ebamugavad, sest kaldume vastusena eeldama tihtipeale halvimat. Sellest saab aga üle, kui valida suhtluse alustamiseks inimesi, kellega võib olla ühiseid teemasid – lapsevanemad, koeraomanikud, sama hobi harrastajad,“ teab Punapart.
Oma sotsiaalset lihast saab treenida näiteks liitudes mitmesuguste klubidega, võttes osa üritustest või tehes vabatahtlikku tööd gruppides, mis regulaarselt kohtuvad. Riskida tasub, sest mugavusest välja astudes võid leida inimese, kellega jagada rõõmu ja tuge.
Vaatamata sellele, et toetav suhtlusvõrgustik on tähtis, on suhtluse vajalikku hulka keeruline mõõta, sest inimeste vajadused on erinevad. „Väljapoole elavad inimesed armastavad suhelda ja seltskondi, see tõstab neid ja annab energiat. Sissepoole elavad inimesed eelistavad suhtlemisel väikeseid ringkondi, aga vajavad pärast palju aega ka üksi olemiseks, et end järgmiseks suhtluskorraks jälle täis laadida,“ selgitab Punapart.
Vaimse tervise spetsialist soovitab oma sotsiaalse vormi väljaselgitamist alustada eneseanalüüsist ja mõelda, millised suhted elus hetkel on: kas pikemad või lühemad; sagedaste või harvemate kohtumistega; kas on olemas inimene, kellele võid ka südaöösel murega helistada; kas toetatakse teineteist vastastikku; kas suhted tõstavad emotsionaalselt või kurnavad. „Sotsiaalselt vormis inimene oskab väärtustada häid suhteid ja neid ka toita,“ sõnab ta.
Head suhted toovad tulemuse ka Excelis
Sotsiaalset vormi ei määra mitte suhtlemiskordade hulk, vaid nende kvaliteet ehk tunne, mille need jätavad. „Uuringud näitavad, et kuigi veebisuhtlus võib üksildust leevendada, tekitab tõelise ühenduse ja kuuluvustunde ikkagi vahetu silmast silma kontakt,“ ütleb Pupart. Inimesed ja nende vajadused erinevad ning mõnikord võivad ka lühiajalised või tavapärasest teistsuguses vormis kontaktid tekitada hea tunde – lõpuks loeb see, et inimene ise tunneb, et tema elus on sotsiaalsust piisavalt.
Toetavad suhted mõjutavad ka tööelu
ja empaatilisust. „Kui inimesel on kodus midagi juhtunud, näiteks hommikul tüli kaaslasega, ongi raskem tööl oma ülesandeid täita. Samas inimesed, kellel on toetavad suhted, saavad oma emotsioonide reguleerimisega paremini hakkama ja see aitab neil keskenduda olulisele, sest päeva lõpuks nad teavad, et neil on tugi olemas,“ selgitab vaimse tervise õde. Toetavate suhete puudumine võib aga tekitada huvipuudust töö suhtes, keskendumisraskusi ja läbipõlemist, sest inimene võib tunda, et ta peab kõigega üksi hakkama saama ning kannatab tema võimekus oma vaimseid, emotsionaalseid ja töiseid ressursse jagada.
Sotsiaalne vorm padeliväljakult
Kommunikatsiooniekspert Ann Hiiemaa peab end üsna heaks suhtlejaks, aga see ei tähenda, et ta sooviks igal pool olla kõige häälekam või tähelepanu keskpunktis.
Ann naudib sisukaid, avatud ja inspireerivaid vestlusi, olgu siis spordiväljakul, tööelus või sõpradega. „Mul on kerge inimestega kontakti luua ja ühisosa leida, sest ma päriselt huvitun teistest,“ sõnab ta. Samas hindab ta ka omaette olemise hetki ja akude laadimist.
Trenn ja sotsiaalne ajaviide korraga
Viimane aasta aega on Anni jaoks number üks spordiala olnud padel. Varem tegeles ta üle kümne aasta kergejõustikuga ja tuli kuuel korral Eesti meistriks ning võistlustelt saadav adrenaliin toitis siis ja toidab teda ka praegu. Viis aastat
on mänginud Ann ka tennist. „See on uskumatu, kui kiiresti on padel minu elu üle võtnud. Nädalad keerlevad justkui trenniaegade ja turniiride ümber,“ sõnab ta.
Padel on Annile õpetanud, et trenn ei pea olema ainult tõsine pingutus, vaid ka meelelahutust ja rõõmu pakkuv
Ann sõbrannadega padeliplatsil.
ajaviide. Teda panevad padeli mängu ilu ja kerge tempo sageli unustama, et tegu on füüsilise treeninguga. „See on justkui mõnus sotsiaalne õhtu, mis lihtsalt juhtub ka keha vormis hoidma. Lisaks annab see mulle vaimse tasakaalu: keskendun ainult hetkele, ei mõtle tööasjadele ega muretse. Valdkond, kus tegutsen, on väga nõudlik ja stressirohke ning võin täiesti sajaprotsendilise kindlusega öelda, et toimetan selles sektoris tänu sellele, et sport hoiab mind tasakaalus.“
Võrgustik sõpradest ja õppetundidest
Padel on Anni ellu toonud uut suhtlust ja treeninud tema sotsiaalset vormi. Tema sotsiaalne võrgustik koosnebki viimasel ajal suures osas just inimestest, kellega ta koos padelit mängib. Paljudest on
saanud päris sõbrad, kellega jagada ka väljakuväliseid teemasid. Sõbrannad on koos mängides veelgi lähedasemaks saanud, sest koos veedetakse palju aega ning elatakse läbi nii võite kui ka kaotusi. „Samas tunnen natuke kurbust ka nende suhete pärast, kus teine pool padelit ei mängi, sest need on veidi varju jäänud,“ sõnab ta.
Tänu padelile on Ann hakanud paremini mõistma, kuidas kaotusi mitte isiklikult võtta ja neist taastuda, pealegi leiab igast mängust õppetunde. „Olen muutunud kannatlikumaks ja oskan nüüd rohkem rõõmu tunda ka väikestest võitudest. See on teinud elu kergemaks ja aidanud aktsepteerida nii ennast kui ka teisi,“ tõdeb Ann. „Ülinõudliku inimesena õpetab padel mulle iga kord seda, et me kõik anname endast parima. Nii on kergem teha rahu nii iseenda kui ka teistega. Olen õppinud elu aktsepteerima nii heas kui ka halvas, nii kaotusi kui ka võite on lihtsam võtta rahulikult ja õpetlikult.“
Mänguliselt vaimselt tasakaalu
Meeleolule annavad padel ja mängukaaslased Anni sõnul samuti tohutult juurde. Pärast pingelist tööpäeva võib ta küll väsinuna mängima minna, aga trenni järel on ta taas energiline ja rõõmus – see mõjub nagu restart. „Kui alustan päeva varahommikuse mänguga, on kogu päeva jooksul tasakaal parem. Väikesed asjad ärritavad vähem, pea on selge ning tuju parem. Minu vaimsele tervisele on padel ja selle kogukond andnud kindlust ja rõõmu, sest tean, et mul on oma inimesed ning väljund, mis hoiab mind liikumas ja ühendab.“
Oma sotsiaalset vormi hindab Ann üsna heaks – ta on regulaarselt väljakul, loob uusi kontakte ja hoiab pikaajalisi suhteid. „Minu jaoks on kõige olulisemad järjepidevus, siirus ja avatus. Olen piisavalt julge, et mugavustsoonist välja tulla ja uusi inimesi tundma õppida, aga hindan väga ka sügavamaid ning kestvamaid suhteid, mis sünnivad ajas. Samuti püüan tasakaalustada oma padelimaailma teiste inimestega oma elus, et kõik olulised suhted saaksid piisavalt tähelepanu,“ ütleb ta.
Sotsiaalse vormi hoidmisse panustab Ann teadlikult ja järjepidevalt. Vähemalt korra kuus kirjutab või helistab ta mõnele trennikaaslasele ka väljaspool treeningut. Samuti püüab ta alati turniiridel või väiksematel kohtumistel kohal olla ja kui keegi kutsub midagi koos tegema, lööb võimalusel alati kampa.
Ann õnnelikult turniiril.
Aluseline, happeline –KUMB SIIS?
Võimalik, et oled kuulnud räägitavat
aluselisest toidust ja selle tulust tervisele ning eneset undele. Mida aluseline toitumine endast täpsemalt kujutab ja kuivõrd see meie organismi
TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: ADOBE STOCK, AIRI LEON
Hakatuseks üks selgitus –täpsem on rääkida mitte aluselistest ja happelistest toiduainetest, vaid ainevahetuse käigus aluselist või happelist jääki tekitavatest toitudest. Võtame näiteks sidruni. Ehkki selle maitse on nii hapu, et veab näo krimpsu, tekitab see organismis aluselise jäägi. Niisiis aitab sidrun organismil happelist koormust hoopis tasakaalustada, mitte suurendada. Toit pole ei hape ega alus, happelise või aluselise jäägi jätab see, kuidas keha seedides toitu töötleb.
„Ebatäpne on seegi mõte, et söö aluselist toitu ja su vere pH muutub aluseliseks. See ei ole korrektne. Organism on tunduvalt keerulisem,“ tõdeb tõenduspõhistest teadmistest lugu pidav toitumisterapeut Jaanika Tapver. „Vere pH-d hoiavad kopsud, vere puhversüsteemid ja neerud väga kitsas vahemikus, mida toitumine mõjutada ei saa. Toitumine mõjutab uriini pH-d ja neerudele langevat
potentsiaalset happekoormust, mida keha ise üldiselt efektiivselt reguleerib.“
Lääne dieedi kurb mõju
mõjutab?
Jaanika Tapver ütleb, et toidust tulenev happeline koormus (ing k DAL – Dietary Acid Load) on kujunemas oluliseks toitumiskontseptsiooniks. Tänapäeva lääne dieet, mida iseloomustab rohke töödeldud toidu, loomsete valkude ja soola tarbimine, suurendab DAL-i näitajaid. Ehkki keha suudab lühiajalise happekoormusega toime tulla, seostatakse pikaajalist kõrget happelise koormuse taset krooniliste haiguste, sealhulgas II tüüpi diabeedi, südame-veresoonkonna ja neeruhaiguste, kõrgvererõhk-
Meie geniaalne keha
Meie keha on imeliselt tark. Maos valitseb happeline keskkond, mis on vajalik valkude lagundamiseks ning paljude mikrotoitainete, nagu kaltsiumi, raua ja B12-vitamiini imendumise ettevalmistamiseks. Kaksteistsõrmiksooles lisandub seedemahlade hulka sapp, pankreas eritab bikarbonaate, mis muudab soolesisu aluselisemaks. Peensooles, kus toimub põhiosa toitainete imendumisest, on keskkond nõrgalt aluseline. Jõuaks sinna tugevalt happeline sisu, saaks kahjustada soole limaskest ja tekiksid haavandid. Seedesüsteemi pH-tasemed, happeline magu ja aluselisem peensool on keha loomulik tasakaal, mida reguleerivad füsioloogilised mehhanismid ega saa oluliselt muuta toidu pH kaudu. Meie keha on targalt loodud ja aastatuhandete jooksul nutikalt kohandunud.
tõve, rasvumise, insuliiniresistentsuse ja mõnede vähivormide suurenenud riskiga. „Kord nädalas šašlõkki süües ei juhtu midagi, sest keha tuleb sellega toime. Kui aga igapäevane toitumine koosneb valdavalt töödeldud lihast, praetud toitudest ja magusast, võib see ajapikku suurendada happelist koormust. Kuigi enamik andmeid DAL-i ja krooniliste haiguste vahel on vaatluspõhised ega tõesta otsest põhjuslikku seost, on uuringutes täheldatud, et inimesed, kes järgivad madala happelise koormusega toitumist, haigestuvad neisse haigustesse harvem,“ täheldab Jaanika Tapver, kes õpib ka tervishoiuõeks.
Mida tuleks süüa?
Toidulauale võiks valida rohkem toiduaineid, mis aitavad vähendada kehas happelist koormust. „Toitumise juures on kõige tähtsam tasakaal. Meie taldrikul napib sageli toitainerikkaid taimseid toiduaineid: marju, täisteratooteid, köögi-, lehtköögi-, kaun- ja puuvilju. Tihti tarvitame liiga vähe kvaliteetseid rasvhappeid, näiteks oomega-3- ja monoküllastumata rasvhappeid, mida saab rasvasest kalast, krevettidest ja muudest mereandidest, samuti pähklitest, seemnetest, avokaadost ja oliiviõlist,“ tõdeb Tapver.
Eelistada võiks maitsestamata ja vähese rasvasisaldusega piimatooteid, süüa pigem kala ja linnuliha punase liha asemel. Loomset valku tasub kombineerida taimsega, näiteks süüa liha kõrvale ka kaunvilju, lisada salatisse tofut, pähkleid või seemneid. Menüüsse tasub lülitada hapendatud toiduained, nagu hapukurk, hapukapsas, keefir, maitsestamata jogurt.
Soola tasub tarvitada mõõdukalt, liialdada ei maksa töödeldud toidu, magusate jookide ja maiustuste ning punase ja rasvase lihaga.
Aluselist jääki tekitavad toidud on tervisele kasulikud eelkõige seetõttu, et on toitainerikkad, sisaldavad rohkelt vitamiine, antioksüdante, mineraalja kiudaineid. Võrreldes enamiku loomsete toiduainetega on neis ka rohkem mikrotoitaineid ja kiudaineid, mis annavad täiskõhutunde ja aitavad vältida ülesöömist, toetavad seedimist ja leevendavad kõhukinnisust ning on toiduks kasulikele soolestikubakteritele. Tasakaalustatud mikrobioota aga toetab immuunsüsteemi. Arvatakse, et ligi 70% immuunsusest paikneb just soolestikus.
Nelja jalaga taburet
Jaanika muigab, et kutsub tasakaalustatud toitumist mitteteaduspõhiselt nelja jalaga taburetiks. „Need neli jalga on
Oska valida!
Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeerium on kokku pannud nimekirja toiduainetest, mis mõjutavad neerudele langevat happekoormust.
Happekoormust
vähendavad
Köögi- ja kaunviljad: tomat, paprika, porru, shiitake seened, peedilehed, spinat, lehtkapsas, maguskartul, võilillelehed, suvikõrvits, porgand, kõrvits, peet, brokoli, sibul, kapsas, lillkapsas, küüslauk, lehtsalat, kurk, liima-, pinto- ja muud oad.
Liha ja linnud: kana-, sea-, looma-, lambaliha, hakkliha, sink.
Kala: tuunikala, kasvanduse lõhe.
valgud, rasvad, kiudained ja süsivesikud. Kui kõik jalad on olemas, seisab taburet püsti. Kui on puudu üks jalg, hakkab see kõikuma, kui puudu on kaks jalga, kukub taburet kokku,“ tõdeb ta.
Miks nii paljusid isutab magusa järele? Põhjus võib olla ebapiisav ja tasakaalustamata menüü, energia või mõne toitaine puudus. Magus annab küll kiire, kuid paraku ajutise lahenduse. „Lihtsüsivesikud imenduvad ruttu ja tõstavad veresuhkru taset, millele järgneb ka kiire langus. Niisugune kõikumine võib kaasa tuua väsimuse, tujukõikumisi ja uue magusaisu. Kui süüa pidevalt magusaid ja töödeldud süsivesikuid, võib veres ringlev glü-
koos hakata ladestuma rasvana ning kõhunääre peab järjest rohkem insuliini tootma. Aja jooksul võib see vähendada organismi insuliinitundlikkust ning viia insuliiniresistentsuse ja II tüüpi diabeedini,“ selgitab naine, kes sai tervisliku toitumise pisiku kaasa kodust. Jaanika lapsepõlvemaitsed koosnesid suures osas köögiviljadest, puuviljadest ja maitsetaimedest.
Teadlikkus toidu mõjust tervisele tuli kahekümnendate eluaastate lõpus, kui ületöötamine hakkas tervisele mõjuma. Ta uuris ja luges palju toitumiskirjandust, et leida lahendus oma väsimusele, seedehäiretele, peavaludele ja halvenenud enesetundele... Ja sai abi.
Kõrvitsa-hakklihasupp
Sügisene soe ja toitev supp ühendab endas kõrvitsa pehmuse ja mahlakuse ning hakkliha toekuse. Selles supis pole kõrvits tavapäraselt püreestatud, vaid hoopis kuubikutena. Karripasta annab aimatava vürtsika järelmaitse, aga selle võib ka panemata jätta või lisada seda hoopiski rohkem – nii nagu rohkem meeldib.
Neljale
Valmistusaeg 45 minutit
1 sibul, 2 porgandit, 3 kartulit, 500 g kõrvitsat, 2 sl õli, 300 g hakkliha, 3 sl tomatipüreed, 1 tl punast karripastat, 1,2 l köögiviljapuljongit või vett, soola, musta pipart, hakitud peterselli serveerimiseks
▸ Koori sibul, porgandid ja kartulid. Lõika kõrvitsalt ära koor ja eemalda seemned. Haki sibul. Ülejäänud aedviljad lõika 1–1,5 cm kuubikuteks.
▸ Kuumuta õli suure poti põhjas. Lisa sibul ning prae mõõdukal kuumusel 5–6 minutit. Lisa porgandid ja prae veel 2 minutit. Suurenda pliidi kuumust. Pane potti hakkliha ja prae kuni see on kergelt pruunistunud. Lisa tomatipüree ja karripasta ning kuumuta läbi.
▸ Kalla potti kuum puljong või vesi ja lisa kartulid. Kuumuta keemiseni, vähenda kuumust, kata pott kaanega ning hauta 8–10 minutit, aeg-ajalt segades, kuni aedviljad on pehmenenud. Lisa kõrvitsakuubikud ja hauta veel 10–12 minutit, kuni ka kõrvits on pehme. Timmi maitset, kui vaja. Puista peale hakitud peterselli.
Road kuldsest KÕRVITSAST
Kõrvitsatoidud on sügise tõelised lemmikud! Kõrvits annab roogadele mahlasust, mahedat maitset ja silmale kaunist kuldkollast värvi. Lase sel päiksekarva viljal hõrgult särada!
Kõrvits on äärmiselt mitmekülgne köögivili, millest saab valmistada nii soolaseid kui ka magusaid roogasid, alustades tummiste suppide ja toitvate pearoogade ning lõpetades mahlakate küpsetistega. Eri roogades löövad kõrvitsa parimad omadused särama ning nii toob see vili toidulauale hooajalist mekki.
Kõrvitsa- MAISIKARASK
Mõnusalt mahlane ja kergelt mure küpsetis sobib suurepäraselt nii iseseisvaks suupisteks kui ka supi või salati kõrvale. Kõrvitsa lisamine annab klassikalisele karaskile uue, veidi magusa maitsenüansi ning muudab selle kuldseks ja väga pehmeks. Karask maitseb eriti hea soojana või toorjuustuga serveerides.
Kuuele ▸ Valmistusaeg 15 minutit + 25–30 minutit ahjus
300 g kõrvitsa viljaliha 1,5 dl nisujahu
2,5 dl maisijahu 0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat 1 sl suhkrut
1 tl soola
2 dl keefirit
2 muna
75 g sulatatud võid + vormi määrimiseks
4 sl hakitud murulauku
▸ Koori kõrvits ja riivi peene riiviga. Sega nisu- ja maisijahu, küpsetuspulber, sooda, suhkur ja sool. Tee keskele süvend ja vala sinna keefir. Lisa lahtiklopitud munad ja sulavõi ning sega ühtlaseks tainaks. Sega hulka riivitud kõrvits ja murulauk.
▸ Vala tainas 20x20 cm võiga määritud vormi. Küpseta 180-kraadises ahjus 25–30 minutit, kuni sissetorgatud tikk jääb puhtaks.
Lase 5 minutit vormis jahtuda ja siis tõsta välja. Serveeri soojalt või jahtunult.
Kõrvitsa- NUUDLIKOTLETID kodujuustuga
Lihtne ja kodune roog on vahva vaheldus traditsioonilistele kotlettidele. Pehme mahlane kõrvits ja nuudlid moodustavad maitsva kergelt krõbeda koosluse. See on hea võimalus kasutada ära kõrvits, aga ka järelejäänud nuudlid või spagetid. Kotletid sobivad hästi nii taimetoidulauale kui ka lisandiks pearoa kõrvale.
Neljale
Valmistusaeg 30 minutit + 15–20 minutit ahjus
500 g kõrvitsat
2 sl õli + praadimiseks 200 g nuudleid
3 muna
50 g riivitud kõva juustu, näiteks parmesani 100 g kodujuustu
2 sl hakitud peterselli soola, musta pipart serveerimiseks värsket salatit ja tomatikastet
▸ Kuumuta ahi 220 kraadini. Lõika kõrvits viiludeks, lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale õli ja küpseta ahjus 15–20 minutit, kuni pehmeneb. Eemalda koor ja purusta viljaliha kahvliga või riivi peene riiviga.
▸ Keeda nuudlid al dente. Nõruta, vala üle külma veega ja jahuta. Sega hulka kõrvits, munad, riivjuust ja kodujuust. Maitsesta soola ja pipraga ning lisa hakitud petersell.
▸ Kuumuta õli pannil. Tõsta kotletimass lusikaga portsjonitena pannile, vormi pannilabidaga kuju korrapärasemaks ja prae mõõdukal kuumusel 3–4 minutit, kuni on kulpdruun. Keera ettevaatlikult ümber ja prae ka teiselt poolt kuldpruuniks. Serveeri soovi korral värske salati ja meelepärase tomatikastmega.
KÕRVITSARULLBISKVIIT toorjuustukreemiga
Sügisehõnguline ja hõrk maius koosneb kõrvitsapüreest erilise mahlakuse saanud biskviidist ja mahedast toorjuustukreemist. Kõrvits annab biskviidile niiskuse, mistõttu püsib see kaua pehme. See on ka parajalt vürtsikas, mille maitset tasakaalustab toorjuustukreem.
12 tk ▸ Valmistusaeg 30 minutit + 27–35 minutit ahjus + 2 tundi külmkapis
200 g kõrvitsa viljaliha
1,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit näpuotsaga soola
0,5 tl jahvatatud kaneeli
0,25 tl jahvatatud muskaatpähklit
2 dl suhkrut
3 muna
õli plaadi määrimiseks tuhksuhkrut paberile ja peale puistamiseks
TÄIDIS:
200 g maitsestamata toorjuustu
1 dl tuhksuhkrut
1 tl vanilliekstrakti
1 dl vahukoort
▸ Kuumuta ahi 225 kraadini. Rösti kõrvitsat ahjus 15–20 minutit või kuni see on hästi pehme. Võta ahjust ja lase jahtuda. Püreesta.
▸ Vähenda ahju kuumus 190 kraadile. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja määri õliga. Sega jahu, küpsetuspulber, sool ja vürtsid. Vahusta munad ja suhkur heledaks tugevaks vahuks. Sega hulka esmalt kõrvitspüree ja seejärel kuivained.
▸ Vala tainas ahjuplaadile ja aja ühtlaselt laiali. Küpseta 12–15 minutit või kuni servad on kergelt pruunistunud ja biskviit õrnalt vajutamisel tagasi kerkib.
▸ Kata küpsetuspaber ühtlaselt tuhksuhkrukihiga. Kummuta küpsenud biskviit sellele ja eemalda ettevaatlikult pealmine küpsetuspaber. Keera biskviit paberisse rulli ja lase jahtuda.
▸ Toorjuustutäidise jaoks hõõru toorjuust tuhksuhkru ja vanilliekstraktiga pehmeks. Vahusta koor pehmeks vahuks. Lisa toorjuust ja mikserda tugevaks vahuks.
▸ Rulli kook õrnalt lahti ja määri peale toorjuustutäidis. Keera tihedalt rulli ja mässi toidukilesse. Tõsta vähemalt 2 tunniks külmkappi, et täidis taheneks. Enne serveerimist puista üle tuhksuhkruga.
Võida Apothekalt kingitusi!
Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... Kaitse putukate vastu" Auhinna
võitsid Regina Jõeleht Hiiumaalt, Margarita Õuema, Pärnumaa Ester
Treier Tallinnast, Mare Mandri Viimsist.
Auhinnaks on 4 komplekti
Formula Vitale toidulisandeid:
silmade turgutamiseks Vision+ kapslid (30 tk), lastele Kids+ Mega kummikarukesed (60 tk), D-Vit päikese sprei 4000 IU (20 ml), C-Vit Prolong tabletid (1000 g, 60 tk)
Vastused palume saata 10. novembriks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.
1)
Olete apteekri ametit pidanud ligi 40 aastat. Mis teid selle elukutse juures kõige rohkem köidab? Meditsiin on mind huvitanud juba lapsest saadik. Pärast A. H. Tammsaare nimelise 1. keskkooli lõpetamist sattusin õppima Tartu meditsiinikooli velsker-ämmaemandaks ning puutusin kokku farmaatsiaga. Pärast esimest õppeaastat sooritasin õnnestunud sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli farmaatsia erialale.
Noore inimesena soovisin alustada iseseisvat elu Tartust kaugemal. Saatuse ja enese tahtel sattusin tööle Häädemeestele apteekriks. Boonuseks olid mereline kliima ja männimetsad. Sel moel sain lahti ka kroonilisest nohust.
Apteekri ameti juures on mind võlunud täpsus, ravimite valmistamise võimalus, seoste otsimine ravimite soovitamisel ning olla erialaselt justkui kokk arsti köögis. Mulle teeb kõige rohkem rõõmu teadmine, et mind usaldatakse apteekrina ja ka elu korraldajana Häädemeeste ümbruses ning kogu maakonnas.
2)
Peate apteeki oma kodumajas. Kuidas olete oma töö- ja eraelu niimoodi korraldanud, et mõlemad hästi laabuksid?
Jah, ma olen üks õnnelikke, kes ei pea kaugele tööle sõitma. Kui olen kodus, on võimalik Häädemeeste apteegist abi saada 24/7. Ega seda kurjasti ära kasutata. Väljaspool tööaega tullakse või helistatakse ikka siis, kui abivajadus on tõsine, näiteks lapsed haigestuvad õhtul või nädalavahetusel või on trauma.
Öised korrad on erandlikud, mitte nagu valveapteekides. Ent vahel tuleb ka ette ka torenaljakaid seiku. Ükskord kuulsin varahommikul kella kahe paiku uksekella. Uksel nägin švipsis naisterahvast, munalikööri pudel käes. Tal oli vaja piima
Nagu kokk arsti köögis
Häädemeeste aleviku keskel armsa viilkatusega puitmaja uksele koputades ei jää ükski abivajaja abita, tiksugu või öötund. Piirkonna ainsas apteegis ulatab vajaliku rohupudeli ja annab nõu proviisor Andrus Soopalu .
KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU
mürgistuse vastu, sest midagi olevat omatehtud likööris halvasti. Sain aru, et ju on likööri lihtsalt palju manustatud. Lugesin alkoholi tarbimise kohta sõnad peale, andsin mõned rahvameditsiini tarkused ja abivajaja lahkus rahulolevalt. Järgmisel tööpäeval tuli sama naine apteeki, kutsus mind kõrvale ning ütles häbelikult, kuid kindlalt: „Ärge võtke seda juhtumit tõsiselt, sest see, kes öösel siin käis, ei olnud mina, vaid minu teisik!“
3)
Mis mured toovad inimesi teie juurde kõige sagedamini?
Pika tööperioodi jooksul on tulnud abi anda igasugustes olukordades. Olgu igapäevane nõustamine, lahenduste otsimine sotsiaalsetele muredele, ravimite kojuviimine, puugi väljavõtmine, sügavale kuulmekäiku lükatud kõrvakiti eemaldamine, sidumine jne.
Maal on apteekri roll palju laialdasem,
kui erialased kohustused nõuavad. Kõigeks peab valmis olema, et aidata. Teinekord tuleb aga suunata abivajaja mujale, kus lahendus on kõige kiirem.
Väiksemas kogukonnas tekib apteekri ja patsiendi vahel usalduslik side, mis talletab apteekri jaoks vaikimisi vajalikku informatsiooni patsiendi eripära ja vajaduste kohta.
4)
Mis nippidega enda tervist turgutate?
Levinumatest pahedest olen prii: ma ei suitseta, alkoholi tarbin pigem harva või üldse mitte. Liikumine on olnud mul kas teadlik või seotud mõne hobiga. Vahel on olnud küll tugitoolitunde rohkem kui vaja. Praegu püüan üha enam olla oma tervisele sõber: käin kolm tundi nädalas jõusaalis, kõnnin võimalusel hommikuti, söön sobivas kaloraažis neli tervislikku toidukorda päevas ja proovin vältida liigset stressi.
5)Mis teid vabal ajal kõige rohkem rõõmustab?
Vaba ajaga on tavaliselt nii nagu tervisliku käitumisega – seda tuleb osata võtta. Mul on kaks tublit täiskasvanud poega, kellel on oma pere. Elukaaslane Tiinaga kasvatame kahte toredat aktiivset nelja- ja kuueaastast poissi.
Olen tegelnud pikki aastaid rahvatantsuga, alates Tartu Ülikooli ansamblist. Siis tuli minu ellu näitering. Samuti olen 30 aastat osalenud aktiivselt Häädemeeste Lions Clubi ridades. Sel sügisel täitub 20 aastat vallavolikogus, millest 10 aastat volikogu esimehena. Kõik see tasakaalustab ja treenib vaimsust. Suurima energialaengu saan ma aga reisides.
