001_Naerata!_talv_2025_low

Kingispikker PÜHADEKS

Haide ja Toomas –

edasi

ÜKSILDUS teeb haiget

4 Juhtkiri

6 Uut apteegis

8 Uudised

10 Lakkamatu naeruga peatumatult edasi

18 Kõigi viie meelega

20 Suur terviseoht: antibiootikumide võidujooks

24 Karmid külmamängud

28 Kui talv toob masenduse

32 Apotheka pani Ukraina laste tervise toetuseks õla alla

38 Iluabi enne pidu

45 Võluvesi sinu nahale

48 Hiilga nagu moelaval

52 Üksildus teeb haiget

56 Sepik seljas – meie aja nähtamatu terviserisk

60 Appi, ma olen nii haige

64 Lapse lemmikud, vanemate peavalu

68 Puista peolauale värskeid maitseid

72 Ristsõna

74 Mis peitub optimismisüstis?

Hoolivuse ja märkamise aeg

Aasta 2025 jõuab peagi lõpule. Usun, et sellest aastast on kõigil võtta kaasa mälestusi, mis puudutasid, ning hetki, mis panid mõtlema ja kasvatasid kogemustepagasit. Igaühel on kindlasti midagi, mille üle tänulik olla ja millele tagasi vaadates tunda, et just see viis meid paremasse kohta.

Aasta lõpp ja uue algus on märkamise aeg – teeme kokkuvõtteid ja vaatame lootusrikkalt uute katsumuste poole. Soovin, et teil oleks aasta lõpu virvarris kasvõi korraks aega peatuda, et tõeliselt kohal olla. Heita pilk iseendasse, hoida end ja teha valikuid, mis teid toetavad.

Selle ajakirja kaaneloos tõdeb Haide Männamäe, et kõige rohkem hellitab ta mõtteid argipäevast, mil tal oleks aega teha lihtsaid asju: valmistada süüa, koristada – ning seda mitte jooksupealt. Soovin, et teil oleks aega selleks, mille järele hing ihkab.

Soovin, et me märkaksime rohkem inimesi enda ümber. Neid inimesi, kes on justkui iseenesest mõistetavalt kogu aeg olemas: pereliikmed, sõbrad, kolleegid, head tuttavad. Et need märkamised tooksid kaasa mõtestatud kohalolekuid hetkes ja hoolivaid kontakte. Vahel piisab kallistusest, naeratusest ja paarist soojast sõnast, et murda vaikus ja leevendada üksildustunnet.

Paraku on tõsiasi, et üksildus on kiirelt tõusmas samaväärseks vaimse ja füüsilise tervise riskiks nagu depressioon. Lisaks üksildustundele hiilib sügistalvisel ajal kergelt ligi kaamos ja terviseärevus. Pikad pimedad päevad tühjendavad halastamatu kiirusega meie energiavarusid ning ennast hoida on sel ajal ülitähtis. Organismi toetamiseks leiab apteegist mitmekülgset turgutust. Kergema tervisemurega alusta just apteegist – apteeker aitab alati professionaalse ja usaldusväärse nõuandega.

Pühad on ideaalne aeg iseenda hellitamiseks. Poputage end süümepiinu tundmata! Kasutage kaamose aega ettekäändena, et täiendada oma iluarsenali. Apteegikosmeetika lisab igapäevaellu kvaliteetseid luksusehetki ja on justkui soe paitus, mida pimedal ajal nii väga vajame. Häid näpunäiteid tervise­ ja iluapteegi täiendamiseks leiab ka ajakirja lõpuosast.

Apotheka juhina olen siiralt tänulik, et usaldate ja armastate meid juba rohkem kui 25 aastat. Mõistame, et sellise positsiooniga kaasneb tohutu vastutus: hoolitseda Eesti inimeste tervise ja heaolu eest kõrgeimal tasemel. Luban, et töötame iga päev teadlikult ja pühendunult selle nimel, et tulevik oleks tervem ja oleksite hoolega hoitud.

Pühadehelgust ning rõõmurikast uut aastat!

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub märtsis.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: ELLEN LEENE

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Marika Pensa, Apotheka juht

Esikaane foto: KRISTIIN KÕOSALU

Stilist: KRISTIN LIIAS

MUAH: PIRET KALJUSTE

Rõivad: ESTONIAN DESIGN HOUSE, HATA DESIGN, GINA RI, STOCKMANN, TALI DISAINIPOOD

Tugev tugi kehale

UUT APTEEGIRIIULIL

Rahulikku meelt!

Puhas, ilma keemiliste lisaaineteta magneesiumdiglütsinaat Magnus REX300 (28 tk) 27,11 € ja Magnus REX150 (28 tk) 19,74 € toetab närvisüsteemi, lihaste tööd ja toob ka rahuliku une. Need looduslikud tõhusad mineraalid on pärit Surnumerest ning on kehale hästi omastatavad.

Hinga vabamalt!

Nohu ja köha on muutnud hingamise raskeks? Kidsmed Breathox soolainhalaator 17,14€ puhastab ja niisutab hingamisteid, leevendades külmetusnähte ja hingamisteede ärritust. Limaskestad rahunevad, hingamisteed saavad niisutatud ning tolmuosakesed eemaldatud. Sobib kasutamiseks alates 5. eluaastast.

Kindel kaitse seedetraktile

Viiruslik kõhulahtisus algab alati ootamatult. See röövib jõu ja häirib igapäevaelu. Antibiootikumiravi sage kõrvalmõju on samuti kõhulahtisus, mis kurnab keha ja aeglustab paranemist. Sellistel puhkudel tulevad appi Vitamin C Pro Expert + Boulardii kapslid (30 tk) 18,23 €. Need vähendavad kõhulahtisuse riski, kaitsevad seedetrakti ja toetavad immuunsust kindlalt töös, et taastumine kulgeks kiiremini ja saaksid oma tavarütmi tagasi.

Bakteriaalsed põletikud ja sagedased haigused kurnavad immuunsüsteemi ja vähendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet. Luxador Immustar vitamiin D3 õlikapslid 4000 IU (90 tk) 30,80 € sisaldavad sipelgapuukoore ekstrakti, mis toetab tõhusalt immuunsüsteemi ja taastab elujõu –et taastumine oleks pärast haigust kiirem ja jätkuks jaksu.

Uni magusamaks

Diasporali tootevalik on täienenud uue uinumist soodustava tootega, mis sisaldab suures annuses magneesiumi, melatoniini ja B2- ja B6-vitamiini. Pakikese Magnesium Diasporal Pro Direkt uinumiseks (30 tk) 27,78 € preparaati saad hõlpsalt lihtsalt suhu valada ning peagi märkad, kuidas uni tuleb kiiremini, oled lõõgastunum ning sul on rohkem energiat.

Kõtt, täid!

Kannad hambaklambreid?

GUM Sonic ORTHO elektriline hambahari 24,92 € on ideaalne põhjalikuks ja õrnaks suuhügieeniks breketite ja kapede kandmise ajal. Erikujulised harjased aitavad tõhusalt puhastada hambaid breketite, klambrite, kaarte ja traadi ümbruses, kuhu tavaline hambahari ei ulatu. Sobib suurepäraselt tundlikele hammastele ja igemetele neid liigselt survestamata ja ärritamata.

Liceoff sprei täikammiga (50 ml) 19,74 € teeb täidele ja tingudele tuule alla kõigest ühe kasutuskorraga. See sobib lastele juba alates teisest eluaastast. Pihus ei kuivata, ei ärrita peanahka ega jäta juukseid rasvaseks. Kui peres on kellelgi täid, tasub kõik pereliikmed üle kontrollida ning vajadusel lasta käiku Liceoff.

Tõhus lahendus tervisele

Vedelkapslid on uuenduslik viis viia toidulisandid otse rakku. Need imenduvad kiiremini ja tõhusamalt, on hästi omastatavad ning õrnad maole. Proovi järele, kui mugavad ja tõhusad nad on! Nordaid B12 vedelkapsel (60 tk) 19,96 €, Nordaid D-vitamiin D4000 vedelkapsel (60 tk) 19,96 € ja Nordaid Sleep Aid Strong vedelkapsel (1,95 mg, 60 tk) 19,96 €.

Vaktsineeri apteegis gripi ja COVID-19 vastu

Kuus noort teadlast ja õppurit pälvisid Apotheka stipendiumi

Gripp algab sageli järsku –higistamise ja külmavärinate, lihas- ja kurguvalu ning tihtipeale ka kõrge palavikuga. Vaktsineerimine on tõhusaim, mis kaitseb. Gripi vastu soovitab terviseamet vaktsineerida kõigil, eriti aga eakatel, krooniliste haigustega inimestel, rasedatel ja väikelastel. Vaktsineerida võib kogu gripihooaja vältel, kuid tõhusaim on seda teha enne haigestumise kõrgperioodi oktoobrist detsembrini. Immuunsus kujuneb välja umbes kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Ka COVID-19 viirus ei ole kuhu gile kadunud. COVID-19 vastu soovitatakse vaktsineerida, kui viimasest vaktsineerimi sest või läbipõdemisest on möödunud vähemalt kuus kuud üle 60-aastastel, hoo lekandeasutuste elanikel, tervishoiu- ja hoolekan deasutuste töötajatel ning rasedatel, kel on tervise seisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda. Broneeri aeg vaktsineerimi seks apteegis apotheka.ee/ teenused/vaktsineerimine

Apotheka tunnustas kuut farmaatsiaõppurit. Stipendiumi pälvisid Tartu Ülikooli doktorandid Hanna Keidong ja Kristiine Roostar, kliinilise farmaatsia magistrant Linda Maria Laane, proviisorõppe tudengid Liana Pinajeva, Lada Reutova ja Janeli Lember.

Apotheka juhi Marika Pensa sõnul toetab apteegikett uue põlvkonna apteekrite pealekasvu au ja uhkusega. „Ülikoolis haridust omandavad või äsja õpingud lõpetanud proviisorid on need, kes kujundavad tuleviku apteegisektori nägu. Apteekri roll on muutumises ja põimumas veelgi tihedamalt esmatasandi tervishoiuga. On oluline, et uus põlvkond apteekreid vastaks patsientide ootustele ja tervishoiusüsteemi vajadustele,“ lisas Pensa.

Apotheka farmaatsiaõppe ja -teaduse arendusfondi stipendiumi eesmärk on toetada Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi kaudu Eesti farmaatsiaõppe ja -teaduse igakülgset pikaajalist arengut.

Digilahendus peavalude korral

Apotheka ja Eesti tervisetehnoloogiaettevõte Migrevention on koostöös loonud võimaluse, kus apteeker saab olla esmane tugi peavalumure korral. Apteekrid pakuvad lühinõustamist ja aitavad hinnata, kas peavalu vajab edasist tähelepanu. Samuti tutvustavad teaduspõhist Migreventioni peavalupäevikut, mida saab mugavalt kasutada nutitelefonis. Migreventioni digipäevik aitab jälgida peavalude sagedust ja iseloomu ning ennetada ravimite ületarvitamist.

Teenust katsetatakse üheteistkümnes Apotheka apteegis: Tallinnas Viru keskuse apteegis, Tallinna Linnaapteegis Solarise keskuses ja Kolde Selveri apteegis, Tartus Ujula Konsumi, Raekoja, Lõunakeskuse, Tasku keskuse, Ravila, Kvartali ja Raadimõisa Selveri apteegis.

lemmikloomale vajalik apteegist

Kas teadsid, et suure osa lemmikloomade igapäevastest hooldus- ja tugitoodetest saab kätte otse apteegist?

Miks soetada lemmiklooma tooteid apteegist?

KIIRE JA MUGAV, sest apteek jääb sageli tee peale.

USALDUSVÄÄRNE. Kontrollitud tarneahel ja õiged hoiutingimused on eriti tähtsad nahahooldusvahendite ja toidulisandite puhul. Selged nõuanded. Proviisor aitab valida looma liigile ja kaalule sobiva toote.

Hooaja lemmikud Apothekas!

KÜLMA ILMA KAITSE: käpavaha/kaitsepalsam käppadele ja ninapalsam kuivuse vastu.

TOIDULISANDID JA VITAMIINID: oomegarasvhapped naha ja karvkatte heaks; liigeste tugi (glükoosamiin, MSM, kondroitiin) aktiivsetele ja seenioridele; üldvitamiinid.

RAHULIKUD REISID JA PÜHAD: rahustava toimega närimistabletid, tilgad, geelid ning feromoonilahendused.

VAJADUSPÕHISED LAHENDUSED. Nahahooldusvahendid, toidulisandid ja vitamiinid, välisparasiidi tõrjevahendid või rahustava toimega tooted teevad igapäevaelu lihtsamaks.

Kui mure on suur või krooniline, aruta seda kindlasti veterinaariga.

Foto: Tartu Ülikool

LAKKAMATU naeruga

peatumatult EDASI

Kui Haide Männamäe ja Toomas Tross ehk laval tuntud kui Piip ja Tuut korraga räägivad, ei teki vajadust proovida aru saada, kumb parasjagu alustas. Nende jutt on nagu igast küljest hoitud pingpongimäng, kus pall ei kuku kunagi maha.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU l STILIST: KRISTIN LIIAS l MUAH: PIRET KALJUSTE

RIIDED: ESTONIAN DESIGN HOUSE, HATA DESIGN, GINA RI, STOCKMANN, TALI DISAINIPOOD l INTERJÖÖR: PIIP JA TUUT TEATER

Kolm aastakümmet

ühist elu, lava ja kirge jaganud Haide ja Toomas on nagu kaks improvisaatorit, kelle vahel ei teki kunagi piinlikku vaikust – on vaid toetav sisseastumine teise mõttesse. Nende kodus kõlab kord naer, kord tekstiproov, ent enamasti ikkagi mõlemad korraga. Ja naeravad nad tõesti palju!

Oma loodud tegelaskujud Piibu ja Tuudu on nad mänginud tuhandetesse südametesse – ja ometi tundub, et nende täiuslikem roll on see, mida nad mängivad iga päev: teineteise kõrval olemine.

Hetkest, mis sünnib nali

Novembris esietendus Tallinna

Südalinna Teatris Haide ja Toomase lavastus „Klounid lendavad Marsile“.

Tükki hakkasid nad tegema mitte millestki, ainult pealkiri oli olemas.

Seitse teist professionaalset näitlejat prooviruumis, alustati etüüdidest ja erisugustest ülesannetest, nagu teatrikoolis. „Mitte teatrikoolis, vaid ikka nagu klounikoolis,“ täpsustab Toomas, „et nad leiaksid oma klounikarakteri. See on tegelikult igas inimeses olemas, mõni leiab selle üles kiiremini, teisel läheb aega. Ja kui see juhtub, saab alata mäng. “

Kuigi koomika mõjub justkui loominguline puhang, on koomilistel olukordadel ka oma väikesed reeglid, nagu muusikagi on matemaatiline, kui see panna paberile kirja.“

Koomika võib sündida klõpsti mänguhoos lustiga, kuid see tuleb ära kinnitada ning hakata kordama. „Koomika on kõik see, mis on tasakaalust väljas ehk mis ei ole harjumuspärane. Me ju oleme ise inimestena need normikohased olukorrad loonud. Näiteks poodi minnes võtan korvi, laon asjad sisse ja maksan kassas nende eest ära. Mittenormaalsed olukorrad on need, kui sa teed seda teistmoodi,“ selgitab Toomas, kuidas nali sünnib.

„Me saame väga palju naerda proovis,“ nendib Haide. „Natuke ohtlikult palju,“ nõustub Toomas. „Eino Baskin ütles Vanalinnastuudio proovides, kui läks väga naljakaks (Toomas jätkab Baskini kähisevalt suitsuse baritoniga), et proovis ei ole liiga palju hea naerda.“ Nii võivat juhtuda, et siis ei pruugi laval enam nii naljakas olla – nagu naeraksid ette ära ning siis ei jää enam publikule ruumi naerda.“ Loodetavasti on klouniga siiski teisiti, usub Haide.

Soovist olla parem

Piibu ja Tuuduna on näitlejapaar naerutanud rahvast nüüdseks rohkem kui 27 aastat, sellest 15 on nad saanud toimetada oma teatrimajas Toompeal.

„Oleme praegu väga heas faasis. Sama peatumatult edasi! Pidurdusjälge pole ja isegi selle algust pole näha,“ ütleb Haide. „Ja aina paremaks läheb, sest pidureid ei ole,“ kiidab Toomas tagant.

Sel sügisel kinos jooksnud dokumentaalfilm „Minu pere ja muud klounid“ näitas näitlejate elust külge, mida paljud ilmselt ei oodanud – ausat ja sügavat ühe pere kasvamise lugu, mille osaks ka raskused ja kitsikus ning ületuseks vajalik ühtsustunne. Kuidas pere ise nähtud peegeldust filmis läbi elas?

„Oleks ju tahtnud paremini... Parem lapsevanem olla, tublim ja osavam,“ sõnab Toomas mõtlikult.

„Olla rohkem kohal,“ lisab Haide. „Aga nüüd enam ei saa aega tagasi keerata,“ jätkab Toomas, „kuid saab edasi olla parem.“

Keegi internetiavarustes küsis, kas tõesti hoidis vanem tütar kogu aeg nooremaid lapsi, nagu filmist mulje jäi. „Päris nii ei olnud, et me oma lapsed üksi koju jätsime. Meil oli ka tugigrupp, kuid filmitegijate valik oli, et filmi mahtus ainult meie pere ja meie lugu,“ räägib Haide. „Just selliste kurvide ja keerukustega, nagu meie elu need viis aastat oli.“ Filmi väntamise ajal oli Toomase ja Haide põhisoov, et kinost lahkudes jääks vaatajale helge tunne või siis vähemalt see tunne, et siit edasi ma tahan ise parem olla. Hetkest, mil kaamerale stopp pandi, on möödunud veel kaks aastat. Lapsed on vahepeal täiskasvanuks saanud.

Omaenda teatrimajast Toompeal Kui Piip ja Tuut 15 aastat tagasi oma teatrimaja avasid, kiitsid paar sõpra ärimaailmast seda kui superideed, kuid teadsid kohe, et see ei tasu majanduslikult ära. „Aga me ei kuulanud neid, sest me olime vaimustuses oma mõttest. Väikesele vaatajale ei saa läheneda läbi turumajanduse. See on fakt! Kodus me ju ei käitu lastega kui äripartneritega! Nende esteetiline maailm vajab toetamist, kasvatamist ja

arendamist ning seda ei pea tegema turumajanduse reeglite kaudu. Sellepärast peabki kultuur olema toetatud,“ on Toomas veendunud. Õnneks on kultuuriministeerium mitu head aastat Piip ja Tuut Teatrit toetanud. See on aidanud ellu jääda.

Näitlejapaar teab, et nende teatrimaja on luksus, ent ütlevad selle ka uhkusega välja. „Väikesele vaatajale peabki pakkuma luksust, parimat, mis on meie võimuses. Parimat saabki ta justnimelt sellest väikesest saalist, kus ta on kogu aeg lähedal esinejatele, nii et ükski hetk ei pudene nähtu ta silmist ära, sest kõik on peopeal,“ ütleb Toomas. Kui etendus läbi, jäävad Piip ja Tuut publikuga lobisema ning võtavad kõik kallistused vastu. Ja neid ikka jagub.

Puhkamise keerulisest kunstist

Näitlejapaar teab, et nende teatrimaja on luksus, ent ütlevad selle ka uhkusega välja.

15 aastat – just nii kaua, kui neil on teatrimaja Toompeal – pole Haide ja Toomas saanud lubada endale normaalset puhkust, rääkimata puhkepäevadest. Nädalavahetusel mängivad nad teatris etendusi. Ka esmaspäeva ei oska nad vabana hoida, sest siis läheb lahti töönädal: asjaajamine – e­kirjad, arved, taotlused, aruanded – on Toomase õlul. Väljasõitudel on Haide roolis, et Toomas saaks samal ajal arvutis tööd teha. Aeg­ajalt, kui naine sõidu ajal kiljatab: „Vaata, kotkas!“, tõstab Toomas korraks pead, kuid pooleli olevast lausejupist on keeruline lahti lasta. „Mina näen, kuidas aastaajad vahetuvad, aga Toomas seda ei näe,“ sõnab Haide. Üle pika aja on näitlejad nüüdseks võtnud ette tõsise plaani puhata mõned aastad tagantjärele. Selleks sõidavad nad märtsis kolmeks kuuks Austraaliasse. „Tegelikult polegi see enam päris puhkus...“ poetab Haide nagu muuseas, ning mõlemad pahvatavad laginaga naerma. Ometi sai see alguse sellest, et nad hakkasid otsima aega, millal nad saaksid päriselt puhata... kuniks saabus kutse Austraalia eestlastelt. Neli linna, neli etendust nädalaste vahedega – kõlas nagu ideaalne võimalus argipäeviti puhata ja puhkepäeval tööd teha. Ent siis hakkas hinges kripeldama – kuidas nad lähevad teisele poole maakera ja pealgi diagonaalis üle ekvaatori, ning mängivad kõigest neli etendust ja ainult eestlastele. Ning Toomas hakkas uurima, kas samal ajal on ka mõni festival. Ja leidiski Adelaide’is maailma suuruselt teise kunsti­ ja alternatiivteatrite fringe festivali. Nüüd on neil seal kahe nädala jooksul kokku lepitud 15 etendust. Haide pahvatab selle peale kõrval nii kõvasti naerma, et valab endale tassi jäänud kohvi peale.

Oskamatusest öelda ei „Me ju ei oska EI öelda, kui kutsutakse esinema. See tähendab, et sinu peale mõeldakse,“ tõdeb Toomas. Haide sosistab, et täna ta seda siiski tegi. Esinemine pidi toimuma mai lõpus, aga siis on nad Austraalias. Ürituse korraldaja mõistis ning lubas pigem ise oma sündmuse juunikuusse kolida.

Toomase ja Haide süda jääb rahule, kui ütlevad ei mõjuva põhjusega. Küll ja veel on olnud kordi, kui kalendrisse on tõmmatud roheline joon – see tähendab, et Toomas ja Haide ei tee tööd – ülikiiresti on muutunud need jooned kollaseks, mis tähendab etendusi. „Kui meie etendusi ei tee, kustub teater ära. Nii lihtne see on. Sellepärast oleme olnud selles vurris väga pikalt,“ tõdeb Haide.

Nüüdseks ei ava Toomas juba mõnda aega enam kodus tööarvutit. Varem jätkas ta pärast etendusi tihtipeale veel kontoritöödega. Ühe hetkel aga hakkas arvuti koju jääma, kuigi mitte teadlikult. „Minu alateadlik kaitsemehhanism jättis selle sinna,“ pakub Toomas. Tõenäoliselt võis seda kutsuda ka väsimuseks. Praegu enam käsi selle järele ei tõusegi, kui just parasjagu mõni oluline kuupäev ei kuku. Näiteks kulka tähtaeg. „Ma reaalselt vaatan kella, kas ta ikka jõuab saatmise nuppu kell 23.59 vajutada. Aga nii on –inimene viimistleb viimase hetkeni,“ muigab Haide.

Toomas tunnistab, et on patoloogiline hilineja juba väiksest peale. Haide itsitab. Enne väljasõitu läheb tema alati varem välja, lootusega jõuda nii kiiremini kohale. „Ma loodan, et minu käitumine annab märku, aga see pole 30 aasta jooksul muutunud,“ sõnab Haide. Samal ajal mõtleb Toomas toas, et nüüd on hea rahulik hetk mõni töö ära teha.

„Äkki on hilinemise vastu võimalik mingi ravi määrata, aga tõenäoliselt pole selle mõju igavene, vaid neid kuure tuleks mingi aja tagant uuesti teha,“ naljatleb Toomas. Nagu unetute jaoks oli sanatoorium, ju on hilinejate jaoks ka midagi? Mingid harjutused ja metoodika on kindlasti olemas.“ Haidel pakub välja

plaani teha etendus sellest, mida tehakse pansionaadis, kus hilinejaid õpetatakse. „Kus keegi ei ole kokkulepitud ajal kohal,“ jätkab Toomas. Ja mõlemas lõkerdavad naerda. „Ja võite arvata, kas peaarst on õigel ajal kohal?“

Põlemises hoidvast sädemest

Ideedest, millega laval publikut üllatada, pole klouniperekonnal kunagi puudus olnud, pigem ajast neid teostada. Aegajalt panevad nad mõtted ka telefoni kirja. Vahel läheb mõni neist lendu ka, kuid väärt mõtted tiirlevad peas senikaua, kui leiavad võimaluse teostuda. Mõnikord on need sillaks hoopis mõttele.

„Mina arvan, et minul oma fantaasiat ja mõtteid ei ole,“ teatab Toomas esiotsa surmtõsiselt ja pahvatab siis koos Haidega taas naerma, „kui ma teiste inimestega ei kohtuks, ei kuulaks neid, rääkimata lugemisest.“ Ta nimetab neid „kirgasteks mõteteks“, mis sütitavad teda nii, et masinavärgist hakkavad pritsima oma mõtted ja käivitub fantaasia. Koostöö teiste näitlejate, kirjanike või muusikutega annab palju juurde. Olles teistele avatud, võib sündida asju, milleks ise pole valmiski olnud.

Hetkel, mis Toomas ja Haide punased ninad ette panevad, ununeb kõik muu. „Oledki laps, kel pole muid muresid,“ sõnab Haide. Publik ei näe, ega peagi nägema, mis toimub klounimaski taga. „Ma arvan, et me petame lisaks publikule ka iseennast ära,“ tunnistab Toomas. „See ongi selle võlu ja valu. Laval on kerge olla, aga kui sa sealt maha argipäeva astud, vot see on raske,“ sõnab Toomas. Haide hellitab mõtteid argipäevast, mil saab teha lihtsaid asju ja nendeks on ka aega – teha süüa, koristada – ning seda mitte jooksupealt. „Et see oleks planeeritud, mitte nii, et mul on 15 minutit ja teen selle asja ruttu ära,“ sõnab ta.

Poeg Siimu toetamisest

Haide telefon heliseb. Poeg Siim on jõudnud TERKi tugikeskusest kesklinna Kosmose peatusesse. „Ütlesin talle küll, et ta praegu ei tuleks. Aga kui ta võtab endale sihi, on tal sellest väga raske lahti lasta. Autistidega on nii,“ sõnab Haide. Nüüd on aga Siim pisut pahane.

Haide tõhus tervisenipp

SUHTLEMINE JA KUULAMINE. Minu tõeline vaimse tervise vitamiin on kohtumised kursuseõdedega. Saame sihikindlalt korra kuus kokku, et rääkida kõik südame pealt ära. Ma heameelega vahel lihtsalt kuulan. Oleme üksteise jaoks olemas.

enam vaja, seda infot aga saaks edukalt selle inimese kasuks tööle panna,“ ei mõista Haide süsteemi.

Tugikeskuses käib Siim tegemas asendustegevusi. „Ta tahab ajada omi asju ja liigub ise ringi. Ega ma muidugi tea, mida ta bussiga sõites teeb või kuidas kaassõitjad temasse suhtuvad siis, kui ta aeg­ajalt teeb mõne omamoodi liigutuse või paneb kõrvaklapid pähe ja laulab kõva häälega. Aga me siiski laseme tal toimetada omapäi,“ räägib Haide. „Ma ei teagi, mis see teine variant oleks. Istuks kodus kinni? Ei ole! Talle meeldib kinos käia ja siis tuleb teda toetada, et ta seda saaks teha.“

Tütardest, kelles on lava-miski

Vanem tütar Emma oli kaheaastane, kui istus Haide venna klubis Kuusteist Kannu kukupailt pinginurgas ja ootas, millal issi ja emme mängimise lõpetavad. Esimesse klassi minnes küsitakse lastelt ikka vanemate töö kohta. Emma maalis hoolikalt sõnu üksteise järel ritta: Isa, Toomas Tross – kloun. Ema, Haide Männamäe – kloun. See oli tema jaoks normaalne. Seda lugu meenutades purskavad Toomas ja Haide taas naerma. Emmast neli aastat noorem Anni ei jäänud istuma, tema tuli lavale ja võttis püksisäärest kinni.

Toomase tõhus tervisenipp

JALUTAMINE. See aitab igasuguste hädade vastu: seljavalu, vaimne pinge... Seda on ka lihtne teha. Kui natuke kiiremini jalutada, et selja ka märjaks saab, oleks täitsa super.

Pärast kooli lõpetamist oli Siim aasta otsa kodus, kuna vanemad ei osanud talle leida sobivat väljundit. „Seni oli kõik selge ja arusaadav. Kui määratakse ametlikult puue, siis alates sellest hetkest on teada, et selline inimene kasvab Eestis ning tal on vajadused. Pärast kooli aga hakkab kõik justkui otsast peale. Igal aastal tehakse arenguvestlusi ja kokkuvõtteid, mida ühel hetkel polegi justkui

Praegu õpib Emma samas koolis – The Commedia School – Kopenhaagenis, kus Haide ja Toomaski, Anni käib näitlemas noorsooteatri noorte stuudios. „See miski, mis peaks olema näitlejas või inimeses, kes lavale läheb, on neis mõlemas kuhjaga olemas,“ sõnab Haide. Kas nad sellest ka kunagi ameti teevad, veel ei tea, kuid vähemalt praegu pole nende mõtted ka mujale suundunud. „Anni laulab nagu kulda, ja Emma ka,“ ütleb Haide. „Kui midagi muud ei tule, siis tuleb neile üks muusikaliteater luua.“

Eelmisel suvel mängis Emma esimest korda koos Piibu ja Tuuduga Haapsalus Iloni Imedemaal Ilon Wiklandi 95. sünni­

TRADITSIOONID, MIS KESTAVAD. Jõulukuu etendused Piip ja Tuut Teatrimajas on kuid varem välja müüdud. Alates aastast 2011 mängivad nad etendust „Piip ja Tuut piparköögis“ – seni, kuni seda oodatakse, pole mõtet ka uut teha. Vahepeal on uusi inimesi peale kasvanud ning paljudel peredel on see saanud iga-aastaseks traditsiooniks.

Lapsemeelsetelt lastele. Lavastusi luues mõtlevad Toomas ja Haide sellele, et väikesel vaatajal on antennid teise koha peal kui täiskasvanutel. Talle ei jää meelde lugu, vaid seigad ja pildikesed ning tunne, mis nad etenduselt saavad. Ent tunne ei tule sellest, millest räägitakse, vaid sellest, kes on lava peal ja kuidas laval olija suhtub oma vaatajasse.

päevaks tehtud lavastuses „Piip ja Tuut otsivad Ilonit“ noort Ilonit. Etendustega on plaanis jätkata ka järgmisel suvel.

Haide plaksutab käsi – Emma tuleb homme hilisõhtul Kopenhaagenist koju, sest Tallinna Linnateatris on etendused, kus ta mängib lavastuses „Esietendus“.

„Me ei ole neile öelnud, et näitleja leib magus ei ole,“ märgib Toomas. Haide lõkerdab: „Ega tohigi öelda.“

Mõttest proovida muud elu Kas näitlejatel on vahel tekkinud ka tunne, et elu võiks olla rahulikum, stabiilsem ja vähema tähelepanu all? „Mõnikord tahaksin ma olla see tubli ja uhke investeerija, kes on osanud oma raha niimoodi paigutada, et ta saaks vastata küsimusele, et mis tööd te muidu teete: „Oi ma ei tööta enam ammu, kõik juba ise toimib!“ Ja siis ma lihtsalt võiksin anda mõne etenduse ega peaks sellest kellelegi aru andma,“ mõtiskleb Haide.

„Mulle meie amet väga meeldib, võiks lihtsalt ise olla selles nutikam, et ei peaks ise nii palju rapsima. Aga seda ei ole osanud teha,“ lisab Toomas. „Tegelikult on kogu see meie räägitud jutt niisama pudrukeerutamine pajas. Kõigil on samamoodi tegelikult. Me ise tekitame endale selle olukorra. See on minu loomus, mis on selline nurgeline ja lonkav, et ta ei suuda teha asju lupsti,“ ütleb Toomas. Nad naeravad taas.

Toomas: „Aga see on ju vana tõde: teiste muutmine – suur muutmine, enda muutmine –suurim muutmine.“

Haide: „Geniaalne, said jälle kuldlausega maha!“

Toomas: „Aga see pole minu tsitaat, see on kellegi kirgas lause.“

Kõigi VIIE meelega

Kui ma viisteist aastat tagasi ärksameelsuse koolitusele sattusin, mõtlesin ausalt öeldes, et mis jama see nüüd on. Kellel on aega hetkes kohal olla?!

TEKST: EIA UUS l FOTO: PRIIT SIIMON

Koolitusel räägiti meile, kuidas ärksameelsus ehk mindfulness on kõige parem ja lihtsam asi, mida inimene saab enda tervise heaks teha. Jah, sellest võidab igatpidi vaimne tervis, aga teatavasti on meie keha ja vaim läbinisti läbi põimunud – kui oleme murelikud või pinges, siis toodab aju muudkui kortisooli ja adrenaliini, mis mõjuvad halvasti nii meie tujule kui ka kõigile organitele.

Jajah, teoorias tundus see mulle kõik kena, aga mõte endast mediteerimas või mitte kiirustamas tundus mulle mõeldamatu. Koolitusel pidime näiteks silmad kinni aegluubis kõndima, et tunda, mida keha kõike sel ajal teeb – kuidas varvas puudutab maad, tald rullub põrandale, tasakaal läheb paigast. Istusime toolil ja tunnetasime, mis tunne on kehas, kuidas keha puutub mingites kohtades vastu tooli. Tegime hingamisharjutusi.

Ma ise elasin toona nii kaootilist elu – korraga täiskohaga töö, täiskohaga ülikool, „vabal ajal“ kirjanikutöö (EV 95 ootas minult näidendit, üks kirjastus raamatut ja teine ühe teise raamatu tõlget). Ma ei saanud aru, millal ma peaksin veel peatuma, et tunda maitseid, lõhnu ja muud.

Aga läks nii, nagu elus ikka läheb – kui ise pidurit ei oska tõmmata, tõmbab keha sinu eest. Põlesin läbi, ja üks viise, kuidas närvipinge tunda andis, olid tuhanded sipelgad kõikjal mu kehal. Kirjeldamatult ebameeldiv tunne. Olin veendunud, et mingid parasiidid on mu naha alla munenud või on mul kirbud. Tundus uskumatu, et mu oma aju saab olla see, mis tekitab mus üle keha tunde, nagu oleksin särtsuv elektrisüsteem, mis iga hetk mitmest kohast kõrvetab.

Hakkasin võtma ravimit, mis pani mu öösiti neljateistkümneks tunniks magama ja päeval olin nii rahulik, et vaikselt kulgesin. Vaatasin kevadel esimesi ererohelisi hiirekõrvu puudel, kuulasin suvel mesilaste suminat, tunnetasin sügisel vihmapiisku oma nahal ja talvel tundsin päriselt kaneeli, kardemoni ja muskaatpähkli maitset segunemas mandariiniga.

Hommikukohv. Selle lõhn, maitse, tänulikkus selle väikese argirituaali eest, kui kodus on kohvi ja piimagi. Koolitusel maitsesime ühe harjutusena rosinat. Kõigepealt nuusutad. Katsud. Vaatad. Kuulad kõrva ääres, kui seda pigistad. Lõpuks maitsed. Aga maitsed pikalt, lased keelel sulada, liigutad suus ringi. Mõtled selle viinamarja teekonnale ning kuidas ta üldse sinu juurde jõudis – kus ta kasvas, milline päike teda soojendas, kuidas keegi ta korjas ja kuivatas.

Varem sain selgeks suvelõhnade nuusutamise, nüüd aga ka kevade, sügise ja talve. Kogu see kompott!

Pärast ravikuuri tundsin, et ei taha end kunagi enam nii haigeks rapsida ning pean võtma selle aja, et iga päev oma kehaga kontaktis olla.

Selgus, et see polnudki nii raske – ei olnudki vaja iga hommik, lõuna ja õhtu pool tundi silmad kinni rätsepistes teha „Ommm“. Enda elus kohal olla ja mediteerida saab ka lihtsamate vahenditega.

Väikese lapse emana on viimased viis aastat mu elust olnud ehk veel kaootilisemad kui toonane ülikooliaeg ning ega ma argipäeva tempos ikka naljalt sööki nii mekitama jää. Seda enam, et olen selle tihti kiiruga valmis teinud ning see kipub korduma. Aga siis ma märkan neid hetki maal, kui aega on rohkem, kui saan rahus kurki lõikuda, õunu puhastada, kartulit koorida. Ja endale lubada mõne uue retsepti järgi uusi maitseid või nende kooslusi. Kui veel õnnestub süüa külas või peol, oskan eriti kohal olla naudingus, et keegi teine on selle söögi valmis teinud ja see maitseb teistmoodi kui mu enda kodutoit. Varem sain selgeks suvelõhnade nuusutamise, nüüd aga ka kevade, sügise ja talve. Kogu see kompott! Täna lugesin Tauno Vahteri uut raamatut „Tallinna lõhnad“, mis juhtis tähelepanu lõhnadele, mille olin unustanud (näiteks televiisori lõhn!) ja ta kirjeldab kõike, millest need lõhnad koosnevad (meri, kõdurajoonid, tubakas...) Ka selles olen saanud paremaks, et lasta silmadel vahepeal lihtsalt puhata. Küünlaleegil, raagus oksal tuules, lume langemisel akna taga.

Suur terviseoht: antibiootikumide võidujooks

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Maailmaterviseorganisatsioon(WHO)peab antibiootikumideresistentsustühekssuurimaksterviseriskiksmaailmas.Uute antibiootikumideväljatöötamineeisuudatempothoida

resistentsusekasvuga.

Bakterid arenevad antibiootikumi surve all: vale- ja liigtarvitamine kiirendab sobivate mutatsioonide ja geenide levikut, mistõttu on tavalisi infektsioone üha raskem ravida, ravi venib, riskid suurenevad ja kulud kasvavad.

Miks antibiootikumide resistentsus (AMR) on kujunenud nii suureks probleemiks ning kuidas saab igaüks meist aidata sellele pidurit tõmmata? Aru annab Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin

Doktor Märtin alustab selgitusi kaugemalt: „Mikroobimaailm on maamunal eksisteerinud ja pidanud olelusvõitlust hinnanguliselt 4,5 miljardit aastat. Et üks mikroob jääks ellu teise kõrval, on neil vaja olnud arendada keemilisi relvi, näiteks toksiine ja ensüüme. Seega on ka idee võitlusvahend antibiootikumist umbes sama vana.“ Ladina keelest

ülekantuna tähendab antibiootikum elusa organismi vastast ainet. Antibiootikumide avastamine on üks teaduse suurimatest õnnelikest juhustest. 1928. aastal märkas Šoti arst ja mikrobioloog Alexander Fleming, et seen Penicillium notatum takistas Staphylococcuse kasvu ja nimetas selle aine penitsilliiniks.

Miks antibiootikum oma suutlikkust kaotab?

Viimaste turule tulnud antibiootikumide klasside kohta leiti juba samal aastal resistentsed tüved. Need olid tuttuued antibiootikumid!

Antibiootikumid on unikaalne ravimigrupp, mis aitab looduses ühel elusorganismil teise vastu võidelda. Inimene on puhtjuhuslikult lahinguväli, kus toimuvad sündmused. Antibiootikumiga tapetakse kindlat mikroobiliiki konkreetses koldes, mille toimel saab inimene terveks. Antibiootikumidega on paljusid infektsioonhaigusi ravitud umbes 70–80 aastat. Nüüdseks oleme aga jõudnud murettekitava olukorrani, kus ravimiühikute hulgad on järjest suurenenud, infektsioone on aga järjest raskem ravida, kuna ravi ei toimi enam nii efektiivselt.

„Sellises koguses nagu praegu, pole antibiootikume maailmas kunagi toodetud,“ tõdeb doktor Märtin. „Mikroobimaailm paljunenub ju meeletu kiirusega, vahetab geene ja muteerub, mistõttu on need tohutud antibiootikumide kogused akumuleerunud. Selle tagajärjel on

RAVIMIREKLAAM

kaotanud olemasolevad antibiootikumid järjest enam oma võimet – seltskond mikroobe lihtsalt köhib selle peale, millele nad peaksid looduslikult reagee-

rima.“ söövad

programmid soovitavad tarvitada vähem antibiootikume, sest vastasel juhul ei saa neid varsti enam üldse kasutada. Niisiis puudub ravimifirma jaoks selle meeletu keerisega kaasajooksmiseks ka loogika.

Ksülometasoliin 1 mg/ml ninatilgad 10 ml

KÄSIMÜÜGIRAVIM

saa,

NOHU KORRAL

Miks lasub olukorral katastroofi pitser?

Infektsioonikontrolli arst toob välja kaks kõnekat mikrobioloogilist fakti: söödud antibiootikumidest 40–60% pissivad inimesed ja loomad muutumatult välja ja aastas väljutab inimene roojaga keskkonda oma kehakaalu jagu mikroobe. Mida see tähendab? „Uriini kaudu jõuavad antibiootikumid reovette ja sealt edasi loodusesse, kust seda ei filtreeri ükski reoveejaam välja,“ sõnab arst. „Selle info korjavad kasvamisel üles nii taimed kui ka need, kes taimi söövad. Bakterite DNAs tekivad mutatsioonid, mis on väikesed ja hiilivad.“

Nohu korral nina limaskesta turse vähendamiseks täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel.

2…3 tilka kumbagi ninasõõrmesse üks kord 8 …10 tunni jooksul. Mitte kasutada rohkem kui 3 annust kumbagi ninasõõrmesse ööpäevas. Mitte kasutada kauem kui 3…5 päeva!

maailmas tikum maailmasõda ravida kudede ühikuga haiglas tekitaja on mikroob pneumokokk, 12 miljonit ikkagi terveks, kuid tõdeb

Antibiootikumidest mõeldakse tihtipeale inimmeditsiini aspektist, ent kaht kolmandikku antibiootikumide toodangust maailmas kasutatakse looma- ja taimekasvatuses – selle söövad inimesed aga endale sisse. „See on aga viinud meid olukorrani, kus tahaksime ravida kopsupõletikku, aga ei saa, sest inimene ei reageeri enam ravimile. Konkreetne mikroob, kes kopsupõletikku tekitab, on ammuilma sellele antibiootikumile resistentne,“ selgitab Pille Märtin. Doktor põikab korraks aega, mil maailmas oli üks looduslik antibiootikum – penitsilliin. „Kui pärast teist maailmasõda saime penitsilliiniga ravida kopsupõletikku või naha pehmete kudede infektsiooni 20 000 kuni miljoni ühikuga ööpäevas, siis praegu läheb haiglas kopsupõletiku raviks, mille tekitaja on mikroob pneumokokk, 12 miljonit ühikut ööpäevas. Patsient saab ikkagi terveks, sest elukas on tundlik, kuid kogused on hoopis teistsugused!“ tõdeb infektsioonikontrolli arst.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Miks on ravimitööstusel bakteritega keeruline sammu pidada?

Kas siis tõesti üha kõikvõimsamana tunduv meditsiin ei suuda seda bakterite mässu peatada? Paraku on selles võitluses selged klassivahed: ühed istuvad vormeli, teised Moskvitši roolis, seejuures timmib inimkond ise vormelirajal kihutajaid järjest kiiremaks.

Ravimitööstusel kulub ühe ravimi loomiseks umbes 10–15 aastat. On kurb, aga tõsi – tootjal pole kuigi kasumlik antibiootikume toota. Esiteks tarvitab inimene neid lühikest aega, enamasti 3–14 päeva. Teiseks võib silmapilgu möödudes olla juba keegi resistentne. „Viimaste turule tulnud antibiootikumide klasside kohta leiti juba samal aastal resistentsed tüved. Need olid tuttuued antibiootikumid!“ rõhutab dr Märtin.

Fleming teadis juba 1945. aastal penitsilliini avastamise eest Nobeli preemiat vastu võttes: on oht, et teadmatuses inimene võtab liiga väikese annuse ja muudab oma mikroobid ravimile resistentseks. „Palju ei olnudki vaja –kolme-nelja aasta pärast olidki esimesed stafülokokid penitsilliinresistentsed,“ nendib dr Märtin.

Infektsioonikontrolliarst tõdeb, et kõik viimase aja AMRiga seotud

Miks on probleem nii plahvatuslikult kasvanud? 1950ndatel elas maamunal umbes 1 miljard inimest, praegu 9 miljardit. „See tähendab, et üheksa korda rohkem on ka ökosüsteeme. Inimese geneetilisest infost on 10% tema oma, ülejäänu bakterite, viiruste, seente ja jumal teab veel kelle oma,“ kirjeldab dr Märtin. „Ökosüsteem on aga hoomamatu. Iga kord, kui antibiootikumid selles süsteemis toimetavad – võtame tableti, saame süsti, sööme liha või taimi, supleme lõunamaa meres ja neelame lonksu vett alla või krõbistame toitu Egiptuse tänava ääres – ilmub jalamaid informatsioon meie ökosüsteemi ja meie mikromaailm muutub järjest kohanemisvõimelisemaks. Siit aga jõuame tõsise probleemini: meil peab olema ka järgmised 100 aastat antibiootikume, muidu me ei saa panna proteese, siirata elundeid, ravida lapsi ega sepsist, teha lõikusi.“

Seega pole antibiootikumide kasutamise kontrolli all hoidmine pelgalt meditsiini, vaid ka loomakasvatuse, põllumajanduse ja keskkonna probleem. 2024. aastal tuli Euroopa Liidus välja AMRi probleemi vastu võitlemiseks programm „Üks tervis“, milles lahatakse eri nurkade alt, mida teha selleks, et antibiootikumi imet säiliks ka järgmistele põlvkondadele.

Kui suur on Eestis probleem võrreldes muu maailmaga?

„Meie oleme Eestis issandatoreda koha peal vanajumala selja taga... veel,“ sõnab doktor Märtin. „Meil õnneks antimikroobse resistentsusega patsiente teab mis palju ei olegi.“

Eesti pluss on, et antibiootikumid on retseptiga ja kontrollitavad ravimid. Infektsioonikontrolli arstid, kes jälgivad

Müügiloa hoidja: Zaklady Farmaceutyczne Polpharma S.A., tootja Warsaw Pharmaceutical Works Polfa S.A. Eesti esindaja Paira AS, info@paira.ee, tel 603 5762.

Reklaami nr: EE/Gal/1120251

911 Active Formula Mukaltin siirup 100ml

Toidulisand suhkruga.

Alteed ja C-vitamiini sisaldav siirup ülemiste hingamisteede rahustamiseks.

Harilik altee mõjub rahustavalt suuõõnele ja neelule ning pehmendavalt kurgule ja häälepaeltele. Vitamiin C aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Tootja: AS PAIRA, Pae 8, 11414 Tallinn, Eesti. info@paira.ee

Antimikroobse resistentsusega võitleb terve maailm

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht, proviisor LY ROOTSLANE

Antibiootikumide

resistentsus (AMR) on juba aastaid üks suurimaid ülemaailmse tervis hoiu probleeme. AMR tekib, kui bakterid, viirused, seened ja parasiidid aja jooksul muutuvad ega reageeri enam ravimi tele. Seetõttu on infektsioone raskem ravida ning võib suureneda haiguste levik, enam on raskeid haigestumisi ja ka surmaga lõppevaid juhte. Seni on palju räägitud eeskätt antibiootikumide resistentsusest, kuid praegu on teemaks kujunenud antimikroobne resistentsus, sest lisaks bakteritele on resistentseks muutnud ka haigusi põhjustavad seened ja viirused.

haiglates, et ravimid läheksid ainult kindlale patsiendile näidustuse ja tundlikkuse alusel. Perearstide jaoks on koostatud ravijuhised, kuidas ja millises järjekorras infektsioonide korral ravimeid välja kirjutada.

Instantsid üle maailma, sh WHO ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) hoiavad AMRi probleemil silma peal ja astuvad selle ohjeldamiseks vajalikke samme. ECDC kogub labori verekülvide andmetest kokku kaheksa kriitilise inimpatogeeni kohta informatsiooni. On kindlad antibiootikumide klassid, mille resistentsus on alarmeeriv.

Dr Märtini sõnul on viimase 10 aasta jooksul kasvanud Euroopas ohtlikult kiiresti laia toimega karbapeneemantibiootikumide resistentsus. Neid võib pidada indikaatorantibiootikumiks, mida haiglas kasutatakse raskes seisundis patsientidel eluohtliku sepsise allutamiseks. „Aga kui see läbi kukub? See on õudusunenägu, millele lähema 10–15 aasta jooksul ei tahaks üldse mõelda,“ tõdeb dr Märtin.

AMRi seireks jälgitakse ka antibiootikumide kasutust 1000 elaniku kohta aastas. „Kui näiteks COVIDi ajal kasutas Eestis tuhandest elanikust 8–9, siis eelmisel ja üle-eelmisel aastal 13. Selle numbriga oleme Euroopas kolmandal kohal,“ märgib dr Märtin. Eestist vähem

Nii muutuvad ravimiresistentsuse tagajärjel antibiootikumid ja muud antimikroobsed ravimid ebaefektiivseks ning infektsioone on üha raskem või isegi võimatu ravida. Uusi ravimeid välja arendada on aga järjest keerulisem ja

2019. aastal põhjustas bakteriaalne AMR 1,27 miljonit surmajuhtumit ja aitas kaasa 4,95 miljoni surmajuhtumi tekkele. WHO prognooside kohaselt võib AMR 2050. aastaks põhjustada 10 miljonit surmajuhtumit aastas, kui probleemi lahendamiseks midagi ette ei võeta.

Vaktsineerimine on üks meetmeid, mis aitab kaasa AMRi vähendamisele. Kui inimesed kaitsevad end haiguste vastu, väheneb ka nende haigestumine haigustesse, mis vajavad antimikroobset ravi.

kasutatakse antibiootikume Hollandis ja Austrias. Muu Euroopa kasutab tunduvalt rohkem, näiteks Rumeenias või Kreekas 25–28 inimest tuhandest, mis tähendab, et seal on ka resistentsus tunduvalt suurem probleem.

Iseäranis nukker on olukord kaugemal: Aasia maades Hiinas, Indias, Bangladeshis. Aafrikas, Aasias ja LõunaAmeerikas on riike, kus antibiootikumid on vabalt kättesaadavad. See mõjutab ka meid: inimesed reisivad väga palju. „Suveniiridena ei tooda kaasa ainult ilusaid pisikesi tassikesi, vaid ka kohalikke mikroobe, kui inimesed söövad-joovad ja toimetavad nagu kohalikud,“ tõdeb dr Märtin.

Häda ei pruugigi pead tõsta kohe ning selliste teada-tuntud nakkushaiguste nagu difteeria, teetanuse, leetrite või hepatiitide näol, vaid muutunud mikrofloora näol.

„Jääb üle vaid loota, et oma floora tõrjub tundmatu tegelase välja ning inimene ei haigestu poole aasta jooksul pärast reisi mõne tavapärase infektsiooniga,“ nendib Märtin. Näiteks rootslaste statistika näitab, et umbes veerand reisijatest naaseb reisilt mõne kohaliku mikrofloora esindajaga, mis püsib tal seedetraktis kuni pool aastat, kus see võib, kuigi ei pruugi tekitada pealtnäha täiesti tavalist infektsiooni.

Kuidas inimene saaks ennast ise paremini hoida?

Doktor Märtin rõhutab elementaarseid hügieenireegleid, iseäranis hoolikas tasub olla reisidel:

Pese käsi.

Kasuta käteantiseptikume, kui kätepesu pole hetkel võimalik.

Jälgi, mida sööd ja jood.

Pese toit (nt värsked puu- ja köögiviljad) enne söömist korralikult ära. Niisama tähtis on viiruste kõrghooajal oktoobrist aprillini hoolitseda enda ja lähedaste tervise eest. Kõige sagedasemad infektsioonid Eestis on ülemiste hingamisteede haigused, aga ka bronhiidid, kopsupõletikud ja kuseteede nakkused. Eestis registreerib terviseamet igal aastal keskmiselt 200 000 ülemiste hingamisteede haigusjuhtu. Kaugeltki kõik juhtumid ei jõua aga registrisse. Õnneks tekitavad haigusi peamiselt viirused, nende ravimiseks antibiootikume vaja ei lähe. Aga kui viirusnakkus ei lähe niisama üle, vaid tüsistub bakteriaalse infektsiooniga? Selle ravimiseks on vaja antibiootikumi. Ennetamiseks saab aga ise nii mõndagi ära teha: Hoia haigena teistest eemale, et mitte nakatada ümbruskonda. Vaktsineeri, eriti kui oled riskirühmas (gripi, COVIDi, pneumokoki, hemofiiluse vastu on vakstiin). Nii põed haigust kergemini ning väheneb võimalus tarvitada antibiootikume teiseste tüsistuste tõttu.

Kuidas määrab arst ravi? „Hakates ravima antibiootikumidega mõnd bakteriaalset infektsiooni, on jube hea teada, keda sa täpselt tapma lähed,“ tõdeb dr Märtin. Selleks on vajalikud mikrobioloogilised külvid – uriinikülv, rögakülv, kurgust või nahapinnalt võetud materjal – ja teha laboriuuringud, mis võtavad aega päeva või kaks. Arst aga tahab aidata patsienti kohe ning määrab ravi kaudsete markerite põhjal, ka inimene ise tahab võimalikult ruttu terveks saada. Nii läheb tihtipeale esialgu käiku laiema toimega antibiootikum. „Hiiglalaia spektriga antibiootikum käitub piltlikult nagu tuumapomm –tapab täiesti valimatult. Sellise ravi mõju kestab nädalaid pärast ravi. Iga antibiootikumi ravikuuri lõppedes on ökosüsteem sassis,“ kirjeldab Märtin.

Uuringute abiga on võimalik saada aga ravi täpsemaks ja inimese mikrofloorale säästvamaks. Uuringu eesmärk on saada kätte materjal, millele saaks panna antibiogrammi. Antibiogramm näitab, milliste antibiootikumide suhtes on konkreetne bakter tundlik või resistentne. Selle põhjal saab valida patsien-

dile kõige tõhusama antibiootikumi.

„Antibiogrammis on ainult need antibiootikumid, mis peaksid talle looduslikult toimima,“ selgitab Märtin. „Niipea, kui antibiogrammis tekib R-täht, mis tähistab resistentsust, tähendab see seda, et midagi looduslikus antibiogrammis ei tööta. Mida rohkem seal R-tähti, seda vähem on valikuid inimese aitamiseks ja ravimiseks.“

Infektsionistina jälgib Märtin väga hoolega külvi uuringute tulemusi ja millist ravi inimene on saanud, iseäranis viimast kolme aastat. „See on ka tagantjärele väga oluline info, kui praegune ravi läks hästi. Kui antibiogramm ütleb, et saab palju lihtsamaid rohtusid kasutada, siis haiglas me seda ka teeme ning inimene paraneb suurepäraselt.“

Kuidas antibiootikume õigesti manustada?

See on ravi edukuses ja resistentsuse ohjeldamises üks kriitilise tähtsusega küsimusi. Sellega saab igaüks anda oma panuse.

TEE RAVIKUUR ALATI LÕPUNI. „Kui arst määras ravi pikkuseks seitse päeva, tuleb sellest raudpolt kinni pidada,“ paneb dr Märtin südamele. Katkestades ravi varem, kuna enesetunne paranes, saab populatsioon mikroobe, kes polnud ravimi suhtes nii tundlik, võimaluse üles kasvada, kohaneda ja muteeruda.

VÕTA RAVIMIT NII, NAGU ARST

VÕI APTEEKER ÜTLES. Kui arst kirjutas, et ravimit tuleb võtta iga 8 tunni järel, siis nii ka tee. Kui tablett ununeb või hilineb, saavad mikroobid põletikukoldes võimaluse paljuneda või muutuda resistentsemaks. Ravimi võtmise intervallides tasub olla väga täpne, et tulemus oleks maksimaalne.

JÄLGI, MILLEGA KOOS RAVIMIT VÕTAD. Kui arst ütleb, et ära võta ravimit piimaga (see tähendab piima ka kohvi peal ja jogurtiampsu tableti kõrvale),

mõtleb ta seda päriselt. Muidu ravim ei toimi. „Vahel küsitakse, kas isegi poolt klaasi veini ei tohi ravikuuri ajal võtta. Enamik ravimite, nagu ka alkoholi ainevahetusest toimub maksas: kui üks on ees, siis teise toime kaob. Samuti võib minna koostoimel tekkivate kõrvaltoimete tõttu enesetunne palju hullemaks.“

LOE RAVIMI INFOLEHTE. Ravimi võtmise reeglid erinevad antibiootikumiti päris palju. Täpsed juhised on kirjas patsiendi infolehel. Kui miski jääb arusaamatuks, küsi nõu apteekrilt, raviarstilt, perearstilt või -õelt.

JÄRELE JÄÄNUD ANTIBIOOTIKUMID VII APTEEKI. Kui ravikuurist jäi üle kolm tabletti, vii need tagasi apteeki, kus need hävitatakse ohutult.

Ära hoia neid igaks juhuks järgmiseks korraks!

Ära viska neid prügi hulka ega WCpotti – sealt jõuavad need keskkonda.

Ära anna neid haigeks jäänud sõbrannale ega naabrimehele – tal ei pruugi olla sama mikroob mis sinul.

„See on väga ohtlik tegevus – paranemise asemel dresseerib see inimese floorat vastupanuvõimeliseks, mille tõttu ta võib-olla järgmine kord ei saagi võtta sobivat ravimit, talle tuleb valida teine ravim või pole tema haiguse allutamiseks enam üldse suukaudseid ravimeid,“ hoiatab dr Märtin.

Dr Märtin loodab, et tulevik läheb siiski helgemaks. „Meil on prebiootikumid, mis meie oma mikrofloorale meeldivad, millest nad kosuvad, toituvad ja paljunevad. Igapäevane toidumenüü tasub valida selline, mis soodustab mikrofloora taastumist, kui see on antibiootikumikuuri tõttu hävinenud,“ soovitab infektsioonikontrolli arst. „Me peame mikroobimaailmaga koos edasi elama ning selleks on oluline püsida terve – söö normaalset toitu, maga piisavalt, liigu rohkelt ning antibiootikume võta ainult näidustuse korral ja nii nagu vaja.“

Toeta oma mikrofloorat sobiva toiduga!

Häid baktereid saab soolestikus toetada kiudainete, kääritatud toidu ja mitmekesise toiduvalikuga. Väldi liigset suhkrut, rasva ja töödeldud toitu.

KIUDAINERIKKAD TOIDUD (prebiootikumid) on heade bakterite toit, mis aitab neil paljuneda ja toota soolestikus kasulikke ühendeid.

Vali menüüsse: kaunviljad täisteratooted köögiviljad puuviljad pähklid ja seemned

KÄÄRITATUD TOIDUD (probiootikumid) sisaldavad kasulikke elus baktereid, mis rikastavad soolestiku mikrofloorat.

Vali menüüsse: kefiir ja naturaalne jogurt hapukapsas ja kimchi hapendatud kurgid (looduslikult, mitte äädikaga) kombucha (kääritatud teejook)

Pealtnäha tundub külmaga justkui lihtne – kui see naha vahele poeb, hakkame värisema, mis annab märku, et tuleb sooja saada. Vahel võib see aga kurja teha nii, et kohe ei saa arugi.

Karmid KÜLMAMÄNGUD

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, RAVE-LY RISTIMÄGI, ERAKOGU

Lennunduses töötav Karl Vaabel (28) on kogenud, kuidas külmakahjustus võib tekkida nii, et seda ei tunnegi.

Tol päeval oli õues ligi 18 kraadi külma, kui Karl läks oma tavapärasele jooksuringile. Ilmast lähtuvalt lükkis ta üksteise otsa mitu rõivakihti, pani mütsi pähe, salli kaela ja kindad kätte. Ta plaanis joosta umbes pool tundi, kuid jooksutiirult tagasi jõudes selgus, et oli võtmed maha unustanud. Vahepeal olid aga pereliikmed kodust lahkunud. Noormees otsustas joosta ühe samasuguse ringi veel. Pakase käes lipates kippus nina tilkuma ning Karl pühkis seda pidevalt kindaga. „Kõik tundus hästi, kuigi eks veidi külm oli,“ meenutab ta.

Koju jõudes olid Karli niiskeks saanud sõrmed tundetud ja kuidagi imelikud. Kindaid käest võttes nägi ta, et sõrmed olid muutunud täiesti valgeks ning soojenedes hakkasid need tugevalt valutama. Kummaline tunne püsis näppudes ka järgmisel päeval. Paari päeva pärast tuli kahelt sõrmelt nahk maha ning endiselt valutasid need pidevalt. Noormees mõistis, et ta oli saanud külmakahjustuse.

Nüüdseks on sellest juhtumist möödas üle kümne aasta, kuid praegugi annab kõige rohkem külma saanud sõrm tunda: jaheda ilmaga valutab ja muutub kangeks. Kaitseväes olles kauples Karl seetõttu endale välja õiguse kanda soojemaid kindaid. „Olen samas õnnelik, et midagi hullemat ei juhtunud,“ sõnab Karl.

kooliKliin i kum d r A i em Kie s perearstMirjam Mäg i

Vali sobiv riietus!

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht dr Aime Keis kinnitab, et külma talvega satub EMOsse külmakahjustusega patsiente rohkem, pehme talvega vähem. Tervise Arengu Instituudi andmetel pöördus eelmisel aastal loodusliku külma toimel saadud vigastuse tõttu ravile 145 inimest. Ligi kolmandikul juhtudest oli külm kahjustanud jalalaba ja kanda, 15% rannet või kätt, ülejäänutel oli külm teinud kurja kas üle- või alajäsemele või oli piirkond täpsustamata. Üks peamistest põhjustest, miks külm liiga teeb, on vale riietus. Tagajärjeks võivad olla tõsised tervisemured. Perearst Mirjam Mägi sõnul on levinumad riietumisvead Eesti külmas kliimas mütsi, kinnaste ja salli mittekandmine.

Kui tuulekülm on:

KUNI –15 KRAADI , tekib kahju tundide jooksul; –15–28 KRAADI , tekib

kahjustus 30 minuti jooksul; ÜLE –30 KRAADI tekib katmata nahal kahjustus kuskil 5–10 min jooksul.

„Ka liiga lühikeste jopede, mille alt kõht ja selg välja paistavad, rebestatud ja katkiste teksade ning nabapluuside kandmine. Tänaval paistavad silma ka noored, kel jope eest lahti. Samuti rõhutakse jalgade katmisele vähe –õhukeste sukkpükste kandmisest võib olla vähe kasu,“ märgib perearst.

Ent mitte ainult ebapiisava või liiga õhukese riietusega ei tõmba endale hädasid ligi, vaid ka liiga kitsad riided, mis ei võimalda kihiliselt riietuda või suruvad kinni vereringe, võivad saada külmakahjustuse alguspunktiks. Külmal ajal riietust valides tasub arvestada ka rõiva materjaliga. „Paljud noored kannavad sünteetilisi kangaid, mis ei anna sooja,“ nendib perearst.

Kaitse jäsemeid!

Perearst Mirjam Mägi sõnul „ohverdab“ esimesena inimkeha külmumisele käed-jalad ja pea, viimasena kehatüve. „Inimkehal on ellujäämiseks külma käes mehhanism nimega vasokonstriktsioon, mis kaitseb kehatüve kui elutähtsate organite kodu,“ selgitab perearst. „Piirates käte ja jalgade verevarustust, hoiab aju elutähtsaid organeid töös ning stabiilse temperatuuriga, kuid jäsemed muutuvad haavatavaks külmakahjustusele.“

Üks esimesi alajahtumise, aga ka võimaliku külmakahjustuse tekke sümptomeid on üle keha värisemine. Külmakahjustuse esimesed ilmingud võivad avalduda kõige sagedamini ninal, kõrvadel, põskedel, lõual, sõrmedel ja varvastel. „Neis piirkondades muutub nahk esmalt punaseks, seejärel valgeks. Nahk võib tunduda torkiv (nagu nõeltel), võib tekkida „sipelgate jooksmise“ tunne ning seejärel piirkond tuimeneb,“ kirjeldab Mirjam Mägi. Pikaajalise tagajärjena võib külmatundlikkus selles kohas suureneda.

Kaks suurimat müüti külmetamise kohta

1.Külmunud käed/jalad tuleb kohe tulikuuma vette pista või vastu kuuma radiaatorit panna.

MIRJAM MÄGI: See ei ole mõistlik, kuna külmunud nahk ei taju õigesti temperatuuri ning võib tekkida põletus. Samuti võib liiga intensiivne ja kiire soojendamine põhjustada tugevat valu ja veresoonte kahjustust. Soojendada tuleks kehasooja veega. NB! Katsu eelnevalt vett terve kehaosaga, et saada aru, mis vee temperatuur tegelikult on.

2.Kange alkoholi joomine annab sooja.

MIRJAM MÄGI: Selle mõju on petlik! Alkoholi toimel hakkab keha veelgi enam soojust ära andma. Nahk küll hetkeks soojeneb, kuid alkohol laiendab naha pindmisi veresooni, mille järel tekib soojuse kadu. Lisaks pärsib rohke alkoholi tarvitamine ka otsustusvõimet ning ümbritseva tajumist.

Külmakahjustus on Mägi sõnul kudede kahjustus, mis ajas süveneb. „Näiteks kehast eendunud osad saavad külmanäpistuse – esmalt on nahk valge ja tuim, kuid soojenedes muutub punaseks, nahk võib ka tursuda ja olla valulik. Tõsisema pindmise külmakahjustuse korral tekivada nahale villid,“ lisab ta. Sellise kahjustuse paranemine võib võtta nädalaid.

Kui külm on jõudnud naha alumistesse kihtidesse ja kujuneb sügav külmakahjustus, tekivad verega täidetud villid, nahk muutub sinakaks ja kõvaks. Sel juhul pole kahjustada saanud piirkonnas valu tunda, kuna närvilõpmed on hävinud.

Kui külm on teinud liiga, tuleb esmalt viia kannatanu sooja ruumi, võtta talt ära niisked riided, katta tekiga ja anda sooja jooki. „Soojendamine peab toimuma sammhaaval. Mingil juhul ei tohi anda kuuma jooki ega alkoholi,“ rõhutab Aime Keis. „Esmaabi eesmärk on vältida kudede edasist kahjustumist.“

Keisi sõnul ei jäta pindmine külmakahjustus üldjuhul jääknähte. „Sügava külmakahjustuse korral on risk kahjustatud

piirkonna verevarustuse häireks ja kudede kärbumiseks ehk nekroosiks,“ märgib ta. „Sügava kudede kahjustuse tõttu võib tekkida luukoe kahjustus või ka liigesestruktuuride kahjustus. IV astme külmakahjustus on tagasipöördumatu ja lõpeb kudede kärbumisega ning amputatsiooniga. Aga selleks, et kujuneks välja selge piir kahjustunud ja terve koe vahel, kulub sügava külmakahjustuse korral kaks-kolm kuud.

Hoia end külma ja tuule eest!

Kahju ei põhjusta ainult krõbedad külmakraadid, vaid ka tuul. „Tuul ei muuda õhu temperatuuri, kuid see kiirendab oluliselt soojusekadu kehapinnalt,“ märgib perearst. „Mida tugevam on tuul, seda kiiremini keha jahtub.“ Selle efekti mõõtmiseks kasutatakse tuulekülma indeksit, mis näitab, kui külm õhutemperatuur tegelikult tundub. Tuulekülm aitab hinnata külmakahjustuse ja alajahtumise riski. Nahk külmub kiiresti, kui temperatuur on piisavalt madal ja tuul tugev. Näiteks, kui õhutemperatuur on –10 °C ja tuule kiirus 10 m/s, võib tunduda, nagu oleks väljas –20 °C.

Soojendamine peab toimuma sammhaaval.

Mingil juhul ei tohi anda kuuma jooki ega alkoholi.

Aime Keis

„Kui lisada võrrandisse ka õhuniiskus, saame efekti, kus sama temperatuuriga niiske õhk tundub oluliselt külmem kui kuiv õhk. Mida suurem õhuniiskus, seda kiiremini kaotame soojust,“ ütleb Mirjam Mägi. „Vesi on oluliselt parem soojusjuht kui õhk. Seega on vajalik püsida kuivana.“

Külmetamise peamised tagajärjed on enamasti nn külmetushaigused. „Külm õhk jahutab keha, nõrgestab immuunsüsteemi ning selle tõttu on keha vastuvõtlikum viirustele. Jätkuvalt on haigustekitaja viirus, mitte külm!“ märgib Mirjam Mägi.

Külmetamisega on seotud sagedamini ägedad ülemiste hingamisteede nakkused, ka keskkõrvapõletik ja sinusiit ning naistel kuseteede põletikud. Pikaks veninud või raske haigestumise järel võib tekkida ka kopsupõletik.

Kes on ohus?

Külma eest pole kaitstud keegi, kuid on rühmi, kes riskivad külmakahjustustega oma käitumise ja eluviisi tõttu rohkem. NOORED. „Iseäranis teismelised, kes soovivad tihtipeale käia moega kaasas või tunnevad, et kõik on ju korras – me oleme võitmatud/surematud,“ tõdeb Mirjam Mägi. Ka piirideta alkoholi tarvitamine suurendab külmakahjustuste ohtu.

EAKAD. „Nende põhiline murekoht on aeglustunud ainevahetus ning nõrgenenud termoregulatsioon, samuti halvenenud vereringe,“ ütleb perearst. „Kindlasti ei tasu mainimata jätta ka sotsiaalset aspekti – eakatel võib olla probleeme ka kodus sooja tagamisega, mille tõttu on lisarisk alajahtumisele või külmakahjustusele.

KODUTUD. Nemad on eriti haavatavad, kuna viibivad pidevalt külma käes, seejuures tihipeale ka ebapiisava ja märja riietusega. „Nende immuunsüsteem võib olla pidevast külmast, vähesest toidust ning krooniliste haiguste tõttu kehvem,“ põhjendab Mirjam Mägi.

HARRASTUSSPORTLASED JA VÄLITÖÖDE TEGIJAD. Nende põhiline mure on füüsilise koormuse tõttu rohke higistamine ning valesid riideid kandes võib keha olla pidevalt märg ning alajahtuda. Mägedes ekstreem- või ka harrastusspordiga tegelejad peavad katma ka oma näonaha, et kaitsta seda külma ja tuulekülma eest.

ALKOHOLIGA LIIALDANUD. On juhtumeid, kui alkoholiga üle pingutanud inimesed väsivad koduteel ära ja jäävad lumehange tukkuma.

Avène Cold toitev kaitsekreem (40 ml) 16,73 €

Uriage Cold kaitsev kreem (100 ml) 22,08 €

Sensilis

Skin Rescue kaitsebarjääri taastav kreem (50 ml) 49,21 €

Päästetekk (160 x 210 cm) (NOBA) 4,13 €

A-Derma

Dermalibour+

Barrier kaitsev kreem (50 ml) 15,02 €

Ducray

Isdin Ureadin taastav kätekreem Q10 (50 ml) 14,05 €

Kaitse oma nahka külma eest!

Ducray Dexyane sügelusvastane ja pehmendav kehakreem (200 ml) 25,48 €

BioNike Proxera

kõrge rasvasisaldusega geel (50 ml) 25,02 €

Bioderma

Atoderm huulepalsam (15 ml) 9,84 €

Babé taastav huulekreem (15 ml) 8,40 €

Vali õige riietus!

BioNike

Proxera toitev kätekreem kuivale nahale (75 ml) 10,70 €

Riietu kihiliselt! See on kõige-kõige olulisem, kuna hoiab kuivas ja soojas. Lähtu kolme kihi põhimõttest: alus-, vahe- ja pealiskiht.

ALUSKIHI ülesanne on juhtida higi ja niiskust nahapinnalt eemale, eelista meriinovilla või sünteetilisi kangaid, näiteks dryfit-tehnoloogia. Välista puuvill, kuna see imab endasse niiskust.

VAHEKIHT toimib isolatsioonina, selle ülesanne on hoida kehasoojust kinni. Parimad materjalid on fliis, villane kampsun, kerge suletäidisega jope või vest.

PEALISKIHT kaitseb ilmastiku – tuule ja vihma –eest. Selleks sobivad hästi tuulejoped, vettpidavad ja hingavad membraanjoped, softshell -joped. Niisama õues olles on peamine hoida keha soojust. Külma ilmaga on kindlasti vajalikud aksessuaarid: soe müts, sall, kindad, soojad sokid. Sportlikul retkel on riietuse peamine ülesanne reguleerida niiskust. Selleks kanna kihilist riietust, mis juhib nahalt niiskust eemale, kuid on ka ilmastikukindel. Pikemale retkele minnes on tähtis ettevalmistus ning korralik varustus. Vajadusel võta soe lisakiht kaasa. Tähtis on ka soe jook ja energiarikas toit. Unustada ei tohi ka esmaabivahendeid, kui peaks tekkima kahjustus – plaastrid, valuravi, termokile külmemas piirkonnas.

Toodetel

Kui talv toob MASENDUSE

Mitte midagi ei taha teha. Mitte kuhugi ei himusta minna. Mitte kellegagi ei ihka kokku saada. Tahaks vaid pleedi all peidus kössitada. Kas tuleb tuttav ette? Mitte ehk nii äärmuslikult, ent ometi. Eriti siis, kui kaamoseaeg päral.

TEKST: MARIKA

MAKAROVA l FOTOD:

ERAKOGU, KALEV LILLEORG l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK

„Talvemasendus ehk hooajaline depressioon või hooajaline meeleoluhäire, mida inglise keeles kutsutakse seasonal affective disorder, on aastaaegade vahetumisega kaasnev vaimse tervise häire. Selle peamiseks põhjuseks peetakse vähest päikesevalgust, mistõttu esineb seda just talvel,“ tähendab Apotheka Viru keskuse apteegi provii sor­juhataja Triinu Entsik-Grünberg Talvemasenduse sümptomid sarnanevad depressiooni omadega: meeleolulangus ja energiapuudus, ärevus, stress, endassetõmbumine, ärritumine näilise põhjuseta, erakordselt madal enesehinnang. Mõned kipuvad magama tavalisest kauem, ka hommikune ärkamine võib olla raskem, mis toob kaasa päevase

unisuse ja keskendumisraskused. Isutada võib rasvase ja süsivesikurikka toidu järele.

Kuidas kaamoses vastu pidada?

Leia igasse päeva mõni rõõmus tegevus ja võta aega iseendale: lõõgastu vannis või saunas, lisades keriseveele eeterlikke õlisid, jaluta värskes õhus, võimalusel päevasel ajal, et ammutada endasse päikeseenergiat, suhtle, maga piisavalt ja söö tervislikult. Niisiis peitub võti kaamose vastu suuresti kolmes tugevas sambas.

TÖÖ JA TAASTUMISE TASAKAAL.

„Esimesena tuleks tagada, et töö­ ja puhkeaeg oleksid tasakaalus,“ sõnab EntsikGrünberg ning soovitab selleks jälgida 8+8+8 reeglit. „Ööpäeva peaks 8 töötunni kõrvale mahtuma 8 tundi isiklike asjadega tegelemiseks ja lähedastega suhtlemiseks ning 8 tundi unele,“ selgitab

proviisor. „Just kvaliteetne uni ja tähendusrikaste lähedaste suhete hoidmine on pimedal ajal eriti tähtsad. Meie laiuskraadi kaamoses ei tohiks inimene üksi olla.“

KEHALINE TEGEVUS. Jalutamine või mõni sportlik tegevus õues aitavad lahustada muremõtteid. Liikumine vabas õhus mõjub värskendavalt ning kehva ilma kohta kehtib tõdemus, et vale on vaid riietus. Kuna kõige raskem samm on alati üle välisukseläve, on nutikas lüüa kampa mõne sõbraga, et hoida motivatsiooni ja järjepidevust.

TERVISTAV TOIDUVALIK. Kolm­neli söögikorda päevas, ideaalis kindlatel kellaaegadel ja tingimata kosutav hommikusöök teevad stressi suhtes vastupidavamaks. Võtmesõna sügistalvise toidusedeli kokkupanemisel on – kirju. Värvilised köögiviljad varustavad organismi vajalike vitamiinide ja mineraalainetega ja tõstavad ka tuju.

„Kui oled vaimselt mõõnaseisus või stressirohkes olukorras, ei tohiks otsida kiiret leevendust šokolaadist, küpsisest või saiakesest, sest suhkur tekitab sõltuvust ning nii on ülekilod ja tervisemured kerged tulema,“ kõlab kogenud apteekri nõuanne. Liialdada ei maksa ka kohvi ja musta teega. Need võivad tõsta küll lühikeseks ajaks töövõimet, ent pikemas vaates tuua kaasa peavalud, ärritumise, närvilisuse, kõrgenenud vererõhu ja unetuse. „Alkoholgi võib lühikeseks ajaks anda petliku meelerahu või õigemini tuimuse tunde, kuid kokkuvõttes suurendab ärevust ja langetab une kvaliteeti,“ märgib proviisor.

Kuidas talvemasendust ennetada?

Tervise Alkeemia Hiina meditsiini ja nõelravi terapeut Kai Adrikorn maalib selle mõistmiseks kujuteldava pildi puust. Hiina meditsiini

järgi on suvi valguse, päikese, aktiivsuse, yang­energia aeg. Puu on lopsakalt lehine. Päike toetab lehtede kasvu väljastpoolt. Seestpoolt, juurtest, jõuavad lehtedesse vesi ja toitained. Sügisel tõmbab puu suvega kogunenud eluenergia okstest tüve suunas, et juhtida see kevade saabumiseni juurtesse hoiule.

„Meiegi peaksime suvega kogunenud eluenergiaga mõistlikult ümber käima. Aga mida me teeme? Elame kolm kuud erksas elevuses, tormame ühelt kontserdilt ja grillipeolt teisele, suhtleme otsatult… ja kulutame nii tohutult energiat. Ent just suvi on aeg koguda seda, mida talveks hoiule panna. Kes on end suvega tilgatumaks rapsinud, ongi sügistalveks tühi ja siis pole ime, et talvemasendus kimbutama pääseb,“ tõdeb Adrikorn.

Kõige lihtsam ja keha jaoks loomulikum viis täita ja hoida oma energiavarusid, on saada tuge looduse elementidest.

Neljast looduse elemendist – vesi, maa, tuli ja õhk – on kõige tähtsamad kaks esimest. Vesi reguleerib emotsioone ja annab jõudu tagasi. Maa toidab. Looduses on elemendid muidugi koos. Meie ülesanne on oma tegemistega suunata teadlikult tähelepanu elemendile, mida me hetkel toetuseks kõige rohkem vajame.

Kuidas ammutada väge looduse elementidest?

1. VESI

Vett tuleb juua ja vee sees tuleb olla. Vesi salvestab infot ja puhastab nii füüsiliselt kui ka energeetiliselt. Uju, käi duši all, vannis, saunas. Hulla suvel vihma käes, sest see on lõbus ja toidab nii emotsioone kui ka kõiki elundeid.

„Naiste jaoks on vee element ülioluline. Naiste energeetiline süsteem peast allapoole kipub olema külm, sest me oleme emotsionaalsed, muretseme, mõtleme üle. Sinna, kuhu suunad oma tähelepanu, voolab ka energia ehk pea on kuum, alakeha aga külm, sest energia on sealt ära tõmmatud. Sellest ka emotsionaalsed põiepõletikud, tupeinfektsioonid, kõhukinnisus või ­lahtisus,“ teab üheksa aastat ämmaemandana töötanud Adrikorn. SOOVITUS! Mine talvel sooja basseini, sauna ja spaasse ning kodus vanni end soojendama. Kellel vanni pole, võiks istuda sooja veega täidetud suures pesukausis. Märk sellest, et soojus on jõudnud sügavale kehasse, on pissihäda. Terapeut selgitab: „Neerud, kes ei armasta külma ega niiskust, paiknevad peaaegu keha keskteljel. Neerudest suunduvad juhad põide ja kui soojus sinna jõuab, lõdvestuvad ka kusejuhad ja see ajabki meid vees pissile.“ Joogivesi peab olema mineraaliderikas. Üks lihtne viis vee mineraliseerimiseks

on näiteks dr Riina Raudsiku retsept: lahustada 1 liitris vees 1/2 teelusikatäit söögisoodat ja 1/4 tl Himaalaja soola.

2. MAA

Meie planeedil on oma energia, Schumanni resonants, mida kutsutakse ka Maa südamelöökideks ning mida mõõdetakse üle maakera enam kui kahesajas jaamas. Need elektromagnetlained mõjutavad meie keha ja meelt aasta läbi. Uuringute järgi on neil meie bioloogilistele süsteemidele ühtlustav mõju. SOOVITUS! Et maa elemendist tuge saada, käi paljajalu looduslikul pinnasel, mis aktiveerib ka jalataldadel asuvaid akupunkte. Istu suvel päikesest kuumaks köetud kivil ja tunne, kuidas soojus mööda selgroogu üles tõuseb, nii et hakkad higistama nagu saunalaval. Söö vilju, mida maa kasvatab – peenralt, põllult, murust, metsast või veest.

3. TULI

Tule element on süda ehk meie kõige tähtsam elund. Südamesse tuleb kokku info kõikidest kehapiirkondadest. Kui tule elementi napib, muutub keha raskeks, ülekaaluliseks. Kui seda on liiga palju, läheb meel ärevaks.

„Mida rohkem on valgust, seda paremini funktsioneerime. Eriti oluline on hommikuvalgus, sest päikesetõusu yang, tuleenergia annab jaksu kogu päevaks. Ka meie n­ö vastuvõtuantennid on hommikul erksamad ja tundlikumad ning laadime infot alla paremini,“ jagab energiatöö seansse tegev Adrikorn. SOOVITUS! Mine pärast lõunasööki

jalutama, pea kõnnikoosolekuid. Kai Adrikorn ei nõustanud suvel ja sügisel patsiente mitte teraapiatoas istudes, vaid üheskoos õues jalutades. Kellel puupliit, kamin või ahi, võiksid iga päev vaadata elavat tuld. Kasvõi küünlaleeki. Tuleleek loob silmade kaudu meisse harmoonia ning puhastab sellest, mis aegunud, kulunud ja meisse enam ei sobitu.

4. ÕHK

Õhk on seotud maailmatajumise, kogemise ja hingamisega. „Emotsionaalne ja tunnete maailm on kõige taga. Valitseb neis segadus, lonkab inimene oma elus igas valdkonnas,“ teab Hiina meditsiini terapeut. „Tänapäeval on moes olla ülitundlik, mis paraku ei tähenda alati, et neil inimestel oleks peen taju ja kõrge vibratsioon, vaid hoopis seda, et neil on ülekoormatud närvisüsteem.“

SOOVITUS! Tee tööd oma emotsioonide ja tunnetega, õppides endas teadlikult looma rahu. Lisaks toeta oma keha, et ta suudaks emotsioonidega hakkama saada. Kui kehas on puudu vitamiinidest, mineraalainetest, rasvadest, valkudest, süsivesikutest, ei tule ta hästi toime kurnava emotsioonide kogemise protsessiga. Õpi ära joogalik täis­ ehk kõhuhingamine. Ehmatust, ärevust ja endast väljas olemist rahustab aga kõige kiiremini lihtne nõks: hinga sisse ja pea hinge kinni seni, kuni jaksad.

Kes õpib oma eluenergiat kasutama optimaalselt, ei kuluta seda inimestele ja tegevustele, mis ei inspireeri, ülenda ega tee paremaks inimeseks, neil jätkub energiat teha seda, mis paneb silma särama ja südame rõõmu tundma.

Rõõmus ja õnnelik süda särab, algatab, sütitab.

Tervise Alkeemia Hiina meditsiini ja nõelravi terapeut Kai Adrikorn

Leia tuge toidust!

L-TRÜPTOFAAN – leidub juustus, jogurtis, kana- ja kalkunilihas, munas, kalas, pähklites, seemnetes, avokaados, banaanis, brokolis ja kirssides. See asendamatu aminohape, mida organism ise ei tooda, osaleb õnnehormoon serotoniini ja unehormoon melatoniini sünteesis ning aitab lõõgastuda, hoida positiivset meeleolu, kognitiivseid funktsioone, vaimset ja füüsilist heaolu.

ROSINAD – turgutavad tänu suurele kaaliumisisaldusele närvisüsteemi. Tarvita mõistlikus koguses.

MESI – kuna mees olev looduslik suhkur on rahustava ja uinutava toimega, võiks see kuuluda pimedal ajal igapäevamenüüsse. Und soodustav doos on 1 tl enne magamaminekut, mida võid lisada rahustavasse taimeteesse.

Abi apteegiriiulilt!

C-, D-, Q-10- JA B-RÜHMA VITAMIINID – kui võtta B- ja D-vitamiini õlikapslitena, tasub kohvi ja musta tee joomisega hoida kaks tundi vahet. Spreid kasutades seda vajadust pole, sest vitamiinid imenduvad suu limaskesta kaudu otse vereringesse.

OOMEGA-3-RASVHAPPED, L-TRÜPTOFAAN KOOS NIMETATUD VITAMIINIDEGA – leevendavad väsimust ja stressi, tõstavad energiat ja töövõimet.

ASHWAGANDHA – ajurveedast tuntud adaptogeen pakub tuge vaimse pinge ja ärevuse ajal, aitab lõõgastuda, hoida emotsionaalset tasakaalu ja rahulikku meelt.

RAVIMTAIMETEED – soojendavad ja turgutavad. Melissi peetakse aju liitlaseks, see tugevdab mälu, peletab eemale süngeid mõtteid, tugevdab elutahet ja teeb meele rõõmsaks. Aed-liivatee annab elujõudu, rahustab ja taastab und. Palderjan ergutab häid emotsioone, toob tasakaalu, rahulolu ja heatahtlikkuse. Palderjani ei tohiks tarvitada pikalt, vaid teha pause. Lavendel on hea kurvameelsuse vastu, parandab tuju, muudab mõtted helgemaks ja selgemaks, on nii rahustav kui toniseeriv.

Allikas: Apotheka Viru keskuse apteegi proviisor-juhataja Triinu Entsik-Grünberg

Kogemus

Turguta end valgusega!

Biomarketi kosmeetika ja tervisetoodete valdkonna juht Ireen Reilandt

Olen varem, novembris-detsembris ehk kõige pimedamal ajal kasutanud kontoris tööpäevadel ennelõunasel ajal kuni üks tund valguslampi. See aitas mul hoida energiataset ja toetas meeleolu, mida valgusnappus vähendab. Eriti on sellest olnud abi lumeta talvedel, mil lähed tööle ja jõuad ka õhtul koju pimedas.

Nüüd, mil olen elanud kaks aastat kodus, kus üks sein on praktiliselt klaasist, olen kogenud isegi talvel, et läbi akna loomulikku valgust ja

loodust nautides on olla palju kergem ja energilisem, nii et valguslampi polegi enam vaja läinud. Arvan, et talvemasenduse tekkimist soodustab, kui viibitakse liiga palju siseruumides kunstvalguse käes.

Toeta keha seest ja väljast!

Rõõm Oomega-3-kalaõli + Q10 + D3 + E kapslid (30 tk 12,59 €) organismi kaitsevõime tugevdamiseks

Isdin Flavo-C ampullid melatoniiniga 2 ml (10 tk 33,99 €) öiseks naha taastamiseks

A. C-vitamiin

500 mg apelsinimaitselised närimistabletid (100 tk 8,48 €) immuunsuse turgutamiseks

Formula Vitale D-Vit päikesepärlid 4000 IU (120 tk 24,26 €) immuunsüsteemi toetuseks

Cumlaude CLX vaginaalsed oovulid 3 g (10 tk 14,98 €) intiimpiirkonna mikrofloora taastamiseks

Formula Nature palderjanitabletid Forte 200 mg (50 tk 7,03 €) närvipingete ja unetuse leevenduseks

Provisor Coenzyme Strong 100 mg (30 tk 28,83 €) väsimuse vähendamiseks

A. Tee melissilehed (15 g 2,17 €) stressi ja ärevuse vähendamiseks

Rõõm Vitamiin B kompleks tabletid (60 tk 14,80 €) energia ammutamiseks Avéne termaalvesi (300 ml 19,01 €) naha värskenduseks

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Apotheka pani Ukraina laste tervise toetuseks õla alla

Apotheka jaoks jõudis lõpusirgele tähenduslik ja südamega projekt –erivajadustega laste rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine Lääne-Ukraina külakeses Zuravnos.

TEKST: KARINA LOI

FOTOD: ERAKOGU

Sellest sügisest saavad sõjast räsitud Ukraina lapsed, kes elavad internaatides või vähekindlustatud peredes, Zuravno külas asuvas rehabilitatsioonikeskuses terviseteenuseid, mis aitavad parandada nende elukvaliteeti. Ja seda kõike heade Eesti inimeste toel.

Alates Ukraina sõja algusest said Eesti inimesed apteekide kaudu annetada Ukraina toetuseks, ostes Ukraina lipuvärvides lindikesi.

Kui kokku oli kogunenud arvestatav summa, hakkas Apotheka otsima usaldusväärset partnerit, kes aitaks leida sobivat toetusprojekti. Eelmisel aastal jõudis Eesti vabaühenduse Dyakuyu kaudu apteekideni vajadus renoveerida Zuravno külas asuv lastekoduhoone. Alates selle aasta märtsist muudeti see vana ja turgutust vajav hoone erivajadustega laste rehabilitatsioonikeskuseks.

Eesti inimeste annetuse toel ning Apotheka ja MTÜ Dyakuyu eestvedamisel renoveeriti hoone ning sisustati mööbli ja tänapäevase meditsiinitehnikaga, et hakata seal pakkuma lastele terviseteenuseid. Keskuses saavad tuge lapsed vanuses 4–18 aastat ja korraga

suudetakse vastu võtta kuni 185 last. Keskuse eesmärk on parandada laste, sealhulgas puuetega ja erivajadustega laste elukvaliteeti, taastades ja toetades nende tervist, arendades iseseisvalt hakkamasaamise oskusi, sotsialiseerumist ja lõimumist ühiskonda.

Keskuses töötab meeskond, kuhu kuuluvad: lastearst, neuroloog, füsioterapeut, hambaarst; füüsiline rehabilitoloog; psühholoog, logopeed, defektoloog, korrektsioonipedagoogid (kasvatajad); sotsiaaltöötajad ja sotsiaaltöö spetsialistid; ravivõimlemise juhendaja, massöör, meditsiiniõed.

Keskuses on õppe- ja arenduskabinetid individuaalsete ja rühmatundide jaoks terviseruumid ja mängualad, sensoorne ja lõõgastustuba, samuti röntgeni- ja ultraheliuuringute kabinet diagnostilisteks uuringuteks, veealuse duššmassaaži kabinet tervise- ja rehabilitatsiooniprogrammideks.

Eesti inimeste heategu ei aita ainult lapsi, vaid ka väga vaeses ja õnnetus seisus Zuravno küla, kus tekkis keskuse avades kauaigatsetud lootus ja uued töökohad küla elanikele, kes on sõjast kurnatud ja töö kaotanud.

Rehabilitatsiooniprojekt oli vaid pisike seeme millegi uue alguseks. Nüüdseks hakatakse otsima annetajaid ka keskuse muude ruumide kordategemiseks.

Esteetiline GÜNEKOLOOGIA naiselikkuse TEENISTUSES

Kas oled kuulnud, et ka günekoloogias on esteetiline suund? Nii nagu saab äratada naha nooruslikkust ja vormida keha kontuure, toetab esteetiline günekoloogia naise intiimpiirkonna heaolu, leevendades muresid, mis tekivad näiteks pärast sünnitust või menopausi ajal.

Tekst: KRISTA KIIN Foto: ERAKOGU, CUMLAUDE LAB, ADOBE STOCK

Viimase kümnendi jooksul on esteetilisele meditsiinile andnud hoogsa tõuke lasertehnoloogiad, täiteained (nt hüaluroonhape), plasmateraapia ja elektromagnetilised seadmed. Neid kasutatakse naha elastsuse taastamiseks, kortsude vähendamiseks ja kudede noorendamiseks.

Intiimesteetika ehk esteetiline günekoloogia on uus ja kiiresti arenev valdkond, mis keskendub naiste intiimpiirkonna tervise ja välimuse parandamisele ning aitab samal ajal lahendada funktsionaalseid probleeme, mis mõjutavad nii füüsilist toonust kui ka enesetunnet. Üha rohkem naisi saab sellest abi nii sünnitusjärgsete kui ka vanusest tingitud muutuste korral.

Soovitud tulemused minimaalse taastumisajaga

Elva haigla günekoloogi

Aive Kalinina sõnul on esteetiline günekoloogia mõeldud peale intiimpiirkonna välimuse korrigeerimise ka väikese

vaagna talitluse parandamisele, milleks hinnatakse nii anatoomiat kui ka elundite ja lihaste normaalset toimimist. Peamiselt otsitakse arstilt abi tupe toonuse languse, kuivuse, stressinkontinentsi ehk stress-tüüpi uriinipidamatuse ja häbememokkade muutuste korral. Need vaevused võivad avalduda pärast sünnitust, menopausi ajal või olla kaasasündinud. Intiimesteetika hõlmab laias valikus protseduure, alates mitteinvasiivsetest laser- ja plasmateraapiatest ning lõpetades kirurgiliste sekkumistega. „Individuaalsetele vajadustele kohandatud raviplaanid aitavad taastada suguelundite anatoomiat, toetavad vaagna toimivust, parandavad kudede elastsust ning leevendavad seksuaalfunktsiooniga seotud kaebusi,“ märgib Aive Kalinina.

Lahendused igale murele

Uusimad esteetilise meditsiini tehnoloogiad võimaldavad personaalsemaid, valutumaid ja taastusajalt lühemaid kombineeritud protseduure.

„Intiimesteetika valdkonnas kasutatakse näiteks hübriidmeetodeid, kus

INTIIMESTEETIKA RISKID JA KASU

Laser- ja raadiosagedustehnoloogiad + Parandavad kudede elastsust, suurendavad niiskust, lühem taastumisaeg. Pakuvad efektiivset ja valutuimat meetodit intiimpiirkonna noorendamiseks.

– Võivad põhjustada kerget põletikku, ebamugavustunnet ning harvem tüsistusi, kui protseduurid ei ole korralikult juhitud.

Plasmateraapia

+ Kasutab inimese enda bioloogilist materjali, mis toetab kudede loomulikku taastumist ja vähendab haiglariskide tõenäosust.

– Võimalik individuaalne reaktsioon või ebaühtlane toime; nõuab täpset raviskeemi järgimist.

Täiteained (nt hüaluroonhape)

+ Kiire ja nähtav tulemus intiimpiirkonna välimuse parandamisel ning funktsioonide toetamisel.

– Allergilised reaktsioonid või tursed süstekohal.

Kirurgilised ja hübriidmeetodid + Pakuvad pikaajalisi lahendusi ning individuaalset tulemust keerukamatele probleemidele.

– Suurem invasiivsus tähendab riske, nagu infektsioon, verejooks või pikem taastumisaeg.

HÄBEMEPIIRKONNA

HOOLDUSE SOOVITUSLIK ABC

Kui on tupe- või häbemepõletik ja valulik vahekord

Pese välissuguelundeid apteegist ostetud lõhnatu intiimpesugeeliga.

Pärast pesemist ära intiimpiirkonda hõõru, vaid kuivata puhta pehme rätikuga.

Naha kaitsebarjääri taastamiseks kasuta pärast pesemist ning hommikul ja õhtul niisutavaid hooldavaid tooteid, näiteks Cumlaude Lab valikust.

Väldi tupeloputust ning tupe pesemist seestpoolt – see pole vajalik, vaid rikub normaalset mikroobikooslust ja tekitab põletikke.

Väldi pesukaitsmete igapäevast kasutamist.

Eelista puuvillast või siidist aluspesu.

Väldi liibuvaid pükse (eriti teksad), sukkpükse, stringe ning hõõruvaid püksikuid.

Eelista pehmet lõhnastamata tualettpaberit.

Kasuta seksuaalvahekorra ajal intiimpiirkonna lubrikante ehk libesteid, mis leevendavad tupe kuivust (nt Cumlaude

Lab sarja Viderage Mucus lubrikant).

MARIA (49):

„LEIDSIN

LAHENDUSE, MIS TOETAB MU AKTIIVSET ELUVIISI!“

„Teen iga päev sporti – kolm korda nädalas käin ujumas ja kord-kaks rattaga sõitmas. Kuna treeningute järel tundsin aeg-ajalt tupe ja välisgenitaalide piirkonnas kuivust ning ebamugavust, pöördusin lahenduse leidmiseks günekoloogi poole, kes soovitas Cumlaude Lab sarja Viderage hüaluroonhappe sisaldusega intiimgeeli.

Oma kogemuse põhjal saan öelda, et geel on efektiivne limaskesta elastsuse ja niiskustaseme parandamisel, sobides hästi alakehapiirkonna hoolduseks pärast treeningut. Geel imendub kiiresti ega jäta ebamugavat või kleepuvat tunnet. Toote peamine eelis on kohene niiskustunne ja välissuguelundite ärritustunde vähenemine. Paranenud on ka seksuaalelu kvaliteet. Hindan väga, et geelil puuduvad lõhnaained ja seda on mugav kasutada, samuti on pakend igati sobiva suurusega ja mugav kaasas kanda.

tegevusi, mis põhjustavad hõõrdumist häbemepiirkonnas,

Ka pärast sportlikke (rattasõit, ratsutamine) ja muid tegevusi, mis põhjustavad hõõrdumist häbemepiirkonnas, võib hoolduseks kasutada Viderage’i sarja tooteid).

laser-, raadiosagedus- ja plasmateraapiaga saavutatakse optimaalne tulemus, mis ei nõua suurt invasiivsust ega pikka paranemist,“ sõnab Aive Kalinina. „Laserteraapia stimuleerib kollageeni tootmist, suurendab tupe limaskesta niiskust ja parandab elastsust. Raadiosagedus- ja plasmateraapiad toetavad kudede uuenemist ning vaagnapõhjalihaste tugevdamist.

Ultraheliteraapia omakorda parandab kudede verevarustust ja kollageeni tootmist, misläbi suureneb limaskestade niiskus ja elastsus.“

Kirurgilistest protseduuridest on vaginoplastika ja väikeste häbememokkade korrigeerimine mõeldud komplekssemate esteetiliste ja funktsionaalsete probleemide lahendamiseks. Sobiv ja kombineeritud ravi, mis lähtub iga naise vajadustest ja seisundist, parandab enesehinnangut ja seksuaalelu kvaliteeti märkimisväärselt.

Personaalsus ja loomulikkus

välimuse ja toimivuse säilitamisele ning taastamisele ilma liigse sekkumiseta. Üha populaarsem on ka bioloogilise materjali kasutamine, näiteks autoloogne plasma- ja rasvarakuteraapia, mis toetab oma kudede loomulikku uuenemist. „Lisaks on tähelepanu all vaimne heaolu – esteetilised protseduurid seotakse tervikliku tervishoiu

” Esteetilise

günekoloogia areng aitab luua veelgi individuaalsemaid ja mitteinvasiivseid lahendusi ning tõsta naiste intiimtervise teadlikkust.

Esteetilise günekoloogia areng aitab luua veelgi individuaalsemaid ja mitteinvasiivseid lahendusi ning tõsta naiste intiimtervise teadlikkust. Günekoloog Aive Kalinina sõnul on trend loomuliku

osaks, et toetada naiste enesekindlust ja paremat elukvaliteeti,“ märgib dr Kalinina. „Uued suunad toovad innovatiivseid võimalusi, kuid vajavad alati sertifitseeritud spetsialistide professionaalset lähenemist, et riske minimeerida.“ Nõnda aitab esteetilise günekoloogia areng ühtlasi vähendada intiimpiirkonna probleemidega seotud häbitunnet ja psühholoogilist stressi, mis varem takistas paljusid naisi abi otsimast.

Viderage’i hüaluroonhappega intiimgeel on hea valik neile, kes soovivad taastada või toetada oma naiselikku heaolu igapäevase hooldusega.“

INTIIMTERVISE EKSPERTBRÄND CUMLAUDE LAB SOOVITAB:

Viderage on Cumlaude Labi loodud tippkvaliteetne kosmeetiline intiimpiirkonda taastava hoolduse kaubamärk, mis on spetsialiseerunud naiste intiimpiirkonna heaolu, välimuse ja loomuliku funktsionaalsuse parandamisele.

AVASTA VIDERAGE’I TÕHUS

NELIK – niisutav intiimpesuvaht , rahustav intiimsprei, niisutav intiimgeel-kreem ja nahatooni ühtlustav intiimseerum.

Müügil suuremates Apotheka apteekides ja e-apteegis ning Apotheka Beauty e-poes.

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Verelipiidide taseme määramine

Hemoglobiini määramine*

Veresuhkru määramine

Kehakoostise määramine

Vererõhu mõõtmine**

Vaktsineerimine

Jalgade tervisekontroll

Luutiheduse määramine

Dexcom One paigaldamise nõustamine

Tervisenäitajate pakett

Tavahind***14,90 €6 €6 €10 €1 €Sõltub vaktsiinist 6 €6 €2 €27 €

Hind kliendikaardiga 10,90€4€4€7€0,50€4€4€1€19€

Tallinn

Rocca al Mare

Keskuse Apteek

Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri

Apteek

Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve Keskus)

Pärnu mnt 238

Apotheka Viru

Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris

Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri

Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek

Endla 45

Männiku Rimi

Apteek

Männiku tee 100

T1 Apteek

Peterburi tee 2, Tallinn

Viimsi

Viimsi Keskuse

Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek

Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Verelipiidide taseme määramine

Hemoglobiini määramine*

Veresuhkru määramine

Kehakoostise määramine

Vererõhu mõõtmine** Vaktsineerimine

Jalgade tervisekontroll

Luutiheduse määramine

Dexcom One paigaldamise nõustamine

Tervisenäitajate pakett

Tavahind***14,90 €6 €6 €10 €1 €Sõltub vaktsiinist 6 €6 €2 €27 €

Hind kliendikaardiga 10,90€4€4€7€0,50€4€4€1€19€

Tartu

Eedeni Keskuse

Apteek

Kalda tee 1c

Lõunakeskuse

Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi

Apteek

Ringtee 75

Tartu Kaubamaja

Apteek

Riia 1

Tasku Apteek Turu 2

Anne Selveri Apteek

Kalda tee 43

Maarjamõisa

Apteek Puusepa 8

Ida-Virumaa

Astri Keskuse

Apteek

Tallinna mnt 41, Narva

Pargi Keskuse

Apteek**** Puru tee 1, Jõhvi

Jõhvi Apteek**** Narva mnt 3, Jõhvi

Vironia Keskuse

Apteek

Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Lääne-Virumaa

Põhjakeskuse

Apteek

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Port Arturi Apteek Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse

Apteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

* Hemoglobiini määramise testribade saadavusega võib esineda raskusi. Kui broneeringud on avatud, valige endale sobiv aeg.

** Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.

*** Hinnad võivad apteekide lõikes erineda.

**** Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel: Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004, Jõhvi Apteek, tel: 335 6230.

Aasta säravaima sündmuseni on jäänud vaid mõni nädal – paras aeg anda oma välimusele sädelev lihv! Kuidas talveväsimuse ja halli jume kiuste panna nahk õhkuma värskusest, muuta keha siidiseks ja juuksed säravaks, et kütkestada pilke ja tunda end kui kuninganna ballil?

TEKST: KRISTA KIIN

FOTO: ERAKOGU, ADOBE STOCK

ENNE PIDU Iluabi

Hoolitsetud välimus ei sünni üleöö, selleks tuleb teadlikult valmistuda.

Ella Beauté Saloni kosmeetik-koolitaja Inga Raa õpetab, kuidas samm-sammult poputada oma nahka, juukseid ja keha nii, et peopäevaks oleksid puhanud ja särav, mitte stressis ja ärevil.

2–3 nädalat enne pidu: tee süvahooldust

Ideaalne aeg alustada intensiivsemate hooldustega, mille järel nahk ja juuksed vajavad taastumisaega.

Nägu

Sobiv aeg teha näonahale õrna või keskmise tugevusega happekoorimine, mikronõelumine või mõni muu aparaadihooldus, millel puuduvad sinu jaoks vastunäidustused ning millest taastumine ei nõua pikemat aega. Sellised hooldused eemaldavad nahapinnalt surnud rakud, mis parandab naha tekstuuri ja annab värskust. Samuti stimuleerivad need nahaalust vereringet, ergutavad rakutööd ning aitavad kiirendada kollageeni tootmist. Tulemuseks on pinguldatud nahk, värske ja ilus jume, ahenenud poorid, taandunud punetus ja vähenenud põletikud.

Tähtis on pärast protseduuri ka kodus oma naha eest õigesti hoolt kanda. Kasuta sobivat seerumit ja kreemi, mis koosmõjul annavad topeltkiire tulemuse. „Lisaks soovitan igal nädalal korra kanda nahale vastavalt vajadusele niisutav, rahustav või pinguldav näomask,“ lisab Inga Raa. „Kord nädalas võiks teha õrnemat ensüümkoorimist, kasutades hüaluroonhapet, C-vitamiini või niatsiinamiidi sisaldavaid seerumeid, mis toovad tagasi naha elastsuse ja sära. Aselaiinhappega seerumid omakorda aitavad hästi punetava ja põletikulise naha korral ning sobivad üldjuhul ka tundlikule nahale.“

Proovi!

BioNike My

Age nahka uuendav pintsliga näokoorija (50 ml 35,98 €)

näoseerum (50 ml 94,01 €)

Juuksed

Kui plaanid juuksevärvi muutust või uut lõikust, tee seda nüüd. Nii jõuab toon settida ja vajadusel on võimalik seda ka korrigeerida. Samuti on hea aeg teha sügavniisutavat hooldust. Kodus kasuta kord nädalas keratiini, argaaniaõli või shea -võiga juuksemaski, et taastada läige ja pehmus.

Proovi!

René Furterer

Head Spa Complexe 5 kontsentraat (50 ml 56,54 €)

René Furterer

Head Spa kooriv geel peanahale (150 ml 41,81 €)

Keha, käed ja jalad

Koori nahka ja tee kuivharjamist – see parandab vereringet ja muudab naha ühtlasemaks. Kätel ja jalgadel kasuta kord nädalas suhkrukoorijat ja toitvat kreemi, mis sisaldab niisutavaid õlisid ja uureat. Need taastavad kiiresti kareda naha ja aitavad nahalõhede korral.

Alusta hommikut või lõpeta päev lõõgastavate, kuid lihaseid toonustavate pilatese või jooga harjutustega. Kolme nädalaga võib kehaga imet teha, kui lisada päevakavva igapäevane kiirkõnd või sörkjooks!

Vähenda menüüs süsivesikute, suhkrut ja jahu sisaldavate toodete (sai, leib ja pasta) kogust – see aitab langetada mõnegi lisakilo ja parandab enesetunnet.

Proovi!

Eucerin UreaRepair lõhnav ihupiim kuivale nahale, 5% uureat (250 ml 28,17 €)

Eucerin UreaRepair õrn dušigeel, 5% uureat (400 ml 28,17 €)

Nädal enne pidu: säilita tasakaalu ja sära

Intensiivne ettevalmistus on tehtud! Nüüd on aeg rahustada nahka ja hoida see terve ja stabiilne.

Nägu

Kasuta õrnatoimelisi, kuid sügavniisutavaid seerumeid ja kreeme, mis sisaldavad hüaluroonhapet, niatsiinamiidi, antioksüdante või peptiide. Tee näole niisutav mask – eriti hea on kvaliteetne kangasvõi öömask, mis annab kohe elujõudu. Väldi tugevaid koorimisi ja uusi tooteid! Kui silmaalused on väsinud, turguta neid jahutava silmamaskiga ja tee massaažirulliku või külma teelusikaga kergeid masseerivaid liigutusi. Kosmeetiku juures vali lõõgastav ja samas nahka pinguldav näomassaaž koos kergema koorimise ja näomaskiga. See aitab hästi säilitada naha tervet jumet!

Juuksed

Proovi!

Isdin näoseerum hüaluroonhappega (30 ml 57,74 €)

Isdin silmaümbruskreem vananemisvastane (15 g 60,51 €)

Keskendu niisutamisele ja kaitsele! Pärast igat pesukorda lisa kerge õli või seerum juukseotstesse, et neid siluda ja läigestada. Kui soovid eriti kaunist tulemust, lase teha salongis läiget tugevdav hooldus või kasuta kodus maski, mis toidab juukseid, ilma neid raskeks muutmata.

Proovi!

Talvise nahahoolduse põhitõed

NIISUTUS ON KÕIGE ALUS. Hüaluroonhape ja glütseriin aitavad niiskust hoida.

ÖÖSEL TOIDA, PÄEVAL KAITSE! Antioksüdandid (C- ja E-vitamiin) kaitsevad nahka ja annavad sära. Niatsiinamiid tugevdab naha barjääri ja ühtlustab tooni. Aselaiinhape on tugevalt rahustava ja põletikuvastase toimega.

Babé õliseep (500 keha -

(500 ml 26,33 €)

Balm-to-Oil (500 ml 31,29 €)

Keha ja küüned

Jätka igapäevast niisutamist –vali kreem või õli, mis sisaldaks uureat, E-vitamiini või shea -võid. Need turgutavad naha välimust märgatavalt. Lase teha maniküür ja pediküür. Vajadusel saad veel enne pidu küünelaki värvi muuta!

ÄRA UNUSTA KREEMI ALLA KANDA SEERUMIT! Hommik alaku kerge puhastuse ja SPF-faktorit sisaldava või niisutava päevakreemiga. Päevakreemi peale võid kanda ka BB-kreemi, mis sisaldaks SPFi. Õhtuks sobivad kergete hapetega või retinooli sisaldavad tooted.

REGULAARSUS ON ILU VÕTI. Isegi minimalistlik, kuid järjepidev hooldus loob märkimisväärse tulemuse, mida märkavad kindlasti ka teised!

Allikas: Inga Raa, www.velvetskin.ee

Babé palsam

Suur päev on lähedal – nüüd on aeg puhata ning külvata nahk üle niisutusega ning vajadusel rahustada põletikukoldeid.

Nahk ja silmaalused

Jätka oma igapäevast ilurutiini: korralik nahapuhastus hommikul ja õhtul, seerum ja kreem. Kord päevas (või ka sagedamini) tee umbes viieminutiline näomassaaž kas sõrmede või massaažirullikuga. See parandab naha jumet silmanähtavalt! Tee rahustav, niisutav või pinguldav kangasmask, mis annab nahale elujõudu ja sära. Silmaalustel kasuta jahutavaid silmamaske või kurgiviile, mis vähendavad turset ja väsimuse märke.

Kaks päeva peoni: niisuta, niisuta, niisuta

BioNike

Juuksed

Paar päeva enne pidu kosuta kiharaid niisutava juuksemaskiga. Pese juuksed eelmisel õhtul, mitte samal päeval – nii püsib soeng paremini. Ära kasuta uut šampooni või palsamit, mida varem ei ole proovinud. Väldi ülitoitvate õlide kasutamist vahetult enne soengu tegemist – toodetega liialdamine vähendab soengu püsimist!

Hydr active BB näokreem SPF 15 (40 ml 29,34 €)

Babé mitsellaarvesi prebiootikumidega (400 ml 18,70 €)

Söök ja uni

Peopäeval: anna viimane lihv ja sära

Hommikul toniseeri nahk pärast näopesu, seejärel kanna nahale seerumit ja niisutavat päevakreemi.

VÄLDI: uusi tooteid, happekoorimist, vistrike pigistamist.

Joo piisavalt vett, vähemalt 1,5 l päevas ja lisa menüüsse oomega-3-rasvhappeid ehk kala ja avokaadot. Head teevad C-vitamiini rikkad puu- ja köögiviljad. Maga vähemalt 8 tundi –hea uni on parim ilusa naha saavutamiseks.

Meik

Vali niisutava koostisega, valgustpeegeldav jumestuskreem, mis jätab naha elavaks. Et meik püsiks kauem, kasuta primer ’it ehk aluskreemi ning värskuse lisamiseks kerget põsepuna. Huulepulk vali niisutav, et huuled ei kuivaks. Lõpeta jumestus kerge fikseeriva spreiga, mis lukustab meigi ja annab loomuliku tulemuse.

Avène Hyaluron rakke uuendav Activ B3 näokreem (50 ml 56,54 €)

Avène pesemisvaht (150 ml 25,24 €)

Juuksed ja enesetunne

Kui soeng on tehtud, väldi juuste liigset puudutamist. Söö midagi kerget, joo vett ja hinga sügavalt. Kõige ilusam lisand igale meigile on hea tuju ja enesekindlus.

Proovi!

Pärast pidu: puhasta ja taastu

Kui suursündmus on möödas ja sära hakkab hajuma, anna nahale puhkust.

Eemalda kogu meik põhjalikult ning vajadusel korda pesu, kuni nahk on täiesti puhas. Niisuta toonikuga ja kanna nahale taastav öökreem või -seerum. Joo rohkelt vett.

Järgmisel hommikul võib teha õrna näomassaaži või jahutava silmamaski, et taastada värskus ja parandada nahaalust vereringet.

Bioderma Sensibio H2O mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml 27,72 €)

Bioderma Sensibio Defensive rahustav ja niisutav seerum (30 ml 47,94 €)

Kullakarvaline kuma

Valgustpeegeldavate osakestega Novaclear Collagen sära andev kehakreem (180 ml) 17,43 € koos rikkalikult toitva Advanced pinguldava peptiididega näokreemiga (50 ml) 21,20 € loovad piduliku ja hooldava kingikomplekti. Sobib suurepäraselt naisele, kes tahab, et tema nahk säraks sama eredalt kui jõulutuled.

Kingiduett kallile

Jõuluootus toob küünlavalguse, piparkoogilõhna ja magusa küsimuse – mida kinkida? Ehk on siin abiks teadmine, et igaüks väärib hetke iseendale. Hoolikalt valitud ilukomplekt teeb pai meeltele ja nahale ning muudab iga päeva veidi erilisemaks.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: APOTHEKA

Looduslik luksus

Need kaks juuksehoolduse pärli on imeline kink sellele, kes naudib kvaliteetset ja aromaatset iluhetke. Toitev ja kaitsev René Furterer 5 Sens looduslik kuivõli juustele ja kehale (100 ml) 45,44 € sisaldab ainulaadset viie loodusliku taimeõliga segu, mille sensuaalne aroom ergutab meeli. Head Spa Complexe 5 stimuleeriv kontsentraat (50 ml) 56,54 € taaselustab peanaha ning taastab juuste tugevuse ja elujõu.

Peen ilu

Geelja tekstuuriga

BioNike My Age nahka uuendav näokoorija pintsliga (50 ml) 35,98 € ja huulte kuju täiustav Color huuleõli (7 ml) 14,86 € on kindel valik tänapäeva iluteadlikule naisele, kes hindab enesekindlat sära.

Õrn hool

Elustav ja raku DNA-d kaitsev Babé antioksüdantne C-vitamiiniga seerum (30 ml) 43,63 € ja intensiivselt toitev õliseep (500 ml) 26,33 € on kaunis kink praktilisele ja hoolivale inimesele. Ideaalne kombo, kui nahk kipub kuivaks jääma – olgu talvekülma või elurütmi tõttu.

Argaania elegants

Sügavniisutav Mincer

Pharma Argan Life taastav kreemmask (50 ml) 15,71 € ja luksuslik argaaniaõli näole ja kaelale (15 ml) 13,59 € on kümnesse

juhul, kui nahk on tuhm, väsinud või ebaühtlase jumega. Sari hellitab nahka, taastab sära ja annab jõudu.

Nooruslik sära

Noorendavad ja niisutavad

Isdin Instant Flash ampullid (2 ml 5 tk) 22,12 € ning hooldav ja modelleeriv A.G.E. Reverse Night kreem (50 ml) 79,10 € rõõmustavad tegusat ilusõpra, kes soovib särada hoolimata ajapuudusest. Toime kiire, mõju pikaajaline.

Luksuslik hoolitsus

Sensilis Origin Pro EGF5 kasvufaktoritega näokreem (50 ml) 99,50 € ja silmakreem (15 ml) 56,42 € paneb silma särama neil, kes soovivad minimalistlikku, kuid luksuslikku ilurutiini. Need nahka uuendavad tooted rahuldavad kiire ja hektilise elustiiliga inimese naha vajadusi. Hetkega tunneb näonahk end selliselt, nagu oleks äsja läbi teinud noorendava hoolduse.

Pehmus ja hellus

Kreemja tekstuuri ja lõõgastava aroomiga

Avène Body niisutav kehapalsam (250 ml) 29,63 € ja siluv Avène Hyaluron Activ B3 pinguldav seerum (30 ml) 49,83 € on täiuslik duett neile, kes hindavad nahahoolduses õrnust ja tõhusust. See on tõeline spaarahu keset kodu.

Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.

Loomulikult päikesesuudeldud

Ülipeen Idun Minerals sära andev meigikinnitaja (100 ml) 23,78 € ja õrna koostisega pruunistav näogeel (30 ml) 18,35 € on justkui loodud säravale hingele, kes armastab loomulikku ilu ja põhjamaist minimalismi.

Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.

VÕLUVESI sinu nahale

Iluriiulid on pungil veesarnastest toodetest. Kuigi kõik nad näevad välja sarnased – läbipaistvad vedelikud –on need sisult siiski erinevad. Kuidas need veed oma naha heaks maksimaalselt tööle panna?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, APOTHEKA

Babé prebiootikumidega mitsellaarvesi (400 ml) 18,70 €  Isdin mitsellaarvesi (400 ml) 23,32 €

Näovesi või toonik? Mitsellaarvesi või näoudu? Millal ja mida kasutada? Nõu jagab ilusalongi Caprice kosmeetik Katrin Toonela.

Mitsellaarvesi – õrn puhastaja

MIS? Mitsellaarvesi on kergelt geelja koostisega puhastusvedelik, mis sisaldab pisikesi seebilaadseid molekule ehk mitselle. Need toimivad nagu miniatuursed magnetid, tõmmates nahapinnalt ära mustuse, rasu ja meigijäägid. Mitsellaarvesi suudab teha mitut tegevust korraga: eemaldada meiki, puhastada nahka, niisutada ja toniseerida. Sobib ka tundlikule ning ärritunud nahale.

KUIDAS? Klassika on niisutada mitsellaarveega vatipadjad ja pühkida seejärel nendega nägu. Ent vee võib tilgutada ka peopessa ning kanda ringjate liigutustega sõrmedega mööda nägu laiali. Et saada nägu täielikult puhtaks, soovitab Katrin Toonela mitmeetapilist näopuhastust: esmalt eemalda mustus puhastusvahu, -geeli või -kreemiga ning seejärel pühi viimased mustuseriismed maha mitsellaarveega. „Kui soovid kasutada näo puhastamiseks ainult mitsellaarvett, kasuta seda kaks korda, vahepeal lihtsalt loputa nägu tavalise kraaniveega ning seejärel kanna teist korda mitsellaarvett nahale.“

Näovesi – lihvi andja

MIS? See on destilleeritud vesi, millesse on lisatud toimeaineid, näiteks taimeekstrakte või eeterlikke õlisid (nt roosivesi, lavendlivesi, kummelivesi).

NB!

Väldi näovett, milles on alkoholi, sest see kuivatab liigselt nahka.

„Vesi oma olemuselt on suure molekuliga, mille tõttu ei suuda see üksinda nahal peale äratuse ja värskenduse rohkem korda saata. Selleks ongi lisatud näoveele koostisained, mis niisutaksid, rahustaksid ja taastaksid naha pH-tasakaalu,“ selgitab Katrin Toonela. Näovesi on hea viis meigieemaldus lõpetada, et jätta nahale värske ja mugav tunne.

KUIDAS? Pärast naha puhastamist kanna näovesi nahale vatipatjade või sõrmedega. „Vatipadjad imavad endasse palju vett, sõrmi kasutades läheb vähem toodet raisku,“ teab kosmeetik. „Säästlikumaks tegutsemiseks võid kõigepealt teha vatipadjad kraaniveega märjaks, vajutada need korralikult kuivaks ning niisutada seejärel näoveega.“

Avène näovesi kuivale ja väga kuivale nahale (200 ml) 26,40 €

BioNike puhastusvesi meigi eemaldamiseks (400 ml) 23,34 €

Avène termaalvesi (150 ml) 14,68 €

Termaalvesi –looduslik rahustaja

MIS? Sügavalt maapõuest pärit mineraaliderikas vesi, mis sisaldab mikroelemente, näiteks kaltsiumi, magneesiumi, seleeni. Mineraalid rahustavad nahka ja toetavad selle kaitsebarjääri.

„Termaalvesi sobib hästi naha pindmiseks värskenduseks kogu päeva vältel iseäranis neile, kel on kergesti ärrituv nahk,“ sõnab Katrin Toonela.

KUIDAS? Pihusta nahale hommikul, pärast puhastust või kogu päeva jooksul. Sobib naha turgutamiseks ka pärast päikest, raseerimist või koorimist.

Uriage Eau Thermale termaalvesi (150 ml) 16,75 €

Kooriv toonik –uue aja ilusaladus

MIS? Toonik, mis enamasti sisaldab nahka koorivaid happeid (AHA, BHA, PHA). Kooriv toonik vähendab poore ja ühtlustab ka jumet. „Happed stimuleerivad uute naharakkude teket ning kõrvaldavad surnud naharakud, nii et tulemuseks on kaunilt särav nahk,“ ütleb Katrin Toonela.

KUIDAS? Katrin Toonela pakub kooriva tooniku kasutamiseks välja kaks võimalust.

• Kasuta seda üks-kaks korda nädalas õhtuti koos näoveega.

• Kasuta seda kuurina igal õhtul.

NB! Kui bränditi tooted erinevad, jälgi hoolikalt ka pakendil olevat kasutusjuhendit. Samuti mõtle läbi, milliseid teisi tooteid samal ajal kasutad, et hoiduda naha ülehooldamisest ning toimeainetega (NB! happed) liialdamisest, mille tõttu võib suureneda naha tundlikkus. Kanna kooriv toonik alati puhastatud nahale ja väldi silmaümbrust.

Näoudud ja pihused

–

kiire värskendus ja leevendus

MIS? Kerge pihustatav vedelik, mis annab nahale hetkega niisutust ja värskust. Sisaldavad sageli hüaluroonhapet, Aloe vera’t, vitamiine ja taimeekstrakte.

KUIDAS? Pihusta vett 20–30 cm kauguselt näole. Tee seda enne jumestamist, meigi kinnitamiseks või päeva jooksul naha värskendamiseks.

Bioderma

Sensibo AR+ SOS näosprei (70 ml) 25,47 €

IDUN Minerals sära andev meigikinnitaja (100 ml) 23,78 €

Toonik – naha tasakaalustaja

La Roche-Posay Effaclar poore ahendav toonik (200 ml) 21,39 €

MIS? Toonik on loodud selleks, et taastada naha loomulik pH pärast puhastamist. Sageli sisaldab niisutavaid, rahustavaid ja tasakaalustavaid toimeaineid. „See valmistab naha ette kreemi või seerumi imendumiseks,“ ütleb Katrin Toonela.

KUIDAS? Vala väike kogus toonikut peopessa ja patsuta kätega õrnalt nägu, et nahka ergutada.

Novaclear Green Acne toonik (150 ml) 8,48 €

Mincer Pharma Redness punetust vähendav toonik (150 ml) 11,55 €

Kas pole põnev, et särava ja terve jumega modellid moelavadel kannavad nahal paitavat luksust, mis on ka sul käeulatuses?

Sensilis Sensitive Skin Lab – see on justkui kaksikvõit, milles põimuvad hooldus ja kaunistus.

Hiilga nagu

TEKST: JOANNA ELIAS, SENSILIS SENSITIVE LAB TOOTEJUHT EKSPERTNÕUANDED: MEIGIKUNSTNIK GERDA MILLER

FOTOD: VIRGE VIERTEK

RÕIVAD: GINA RI

ÕHUSTIK: GINA RI MOEETENDUS TALLINN FASHION WEEK 2025

Moelaval pole ruumi kompromissidele: meik peab olema kauapüsiv, looomulikult särav, nahale kerge ja hooldavate koostisosadega. Just seda Sensilise dekoratiivkosmeetika pakubki. Tallinn Fashion Weekil nägime, kuidas jumestuskunstnik Gerda Miller lõi modellidele loomuliku ja kumava lavameigi Sensilis Sensitive Skin Lab jumestustoodetega. Alustuseks vajab kunstnik puhast lõuendit, sest puhas nahk on ühtlase jumestuse alus. Selleks puhastab meigikunstnik enne meigi pealekandmist modellide naha Sensilis Sensitive Skin

Lab rahustava mitsellaarveega (400 ml 20,40 €), mis eemaldab õrnalt nahale kogunenud mustuse ja rasu. Meigi all on äärmiselt tähtis ka niisutatud ja hooldatud nahk. Selleks sobib ideaalselt näokreem kuivale nahale Sensilis Sensitive Skin Lab Hydra Essence (40 ml 26,67 €) – toode, mida Gerda Miller hindab eriliselt just lavaoludes, sest see niisutab sügavuti, ei muuda nahka rasuseks, valmistab naha meigiks ette ja hoiab jumestuse kauem säravana, nii et meik ei libise maha. See on üks nendest salarelvadest, mis võlub nahale „ma-eiteegi-midagi-erilist“ sära.

Loomulik, kumav ja hooldav jumes-

Sigrid Viir, Kati Viikmaa (MJ Model Management)

Kati Karu (MJ Model Management)

moelaval

Sensilis Sensitive Skin Lab rahustava mitsellaarveega (400 ml 20,40 €)

Sensilis Sensitive Skin Lab Hydra Essence (40 ml 26,67 €)

Sensilis Sensitive Skin Lab tootevalikus on kolm jumestuskreemi:

• Dpigment ülikattev jumestusfluid (25 ml 49,28 €)

• Upgrade pinguldava ja niisutava efektiga jumestuskreem (30 ml 47,57 €)

• Pure Age Perfection siidise ja kumava lõpptulemusega matistav jumestuskreem (30 ml 47,57 €)

tus. Kui nahk on ette valmistatud, jääb jumestustoodetele lihtne töö: tuua esile loomulik ilu. Sensilise meigitoodete eripära peitub selles, et need ei maskeeri, vaid toetavad nahka. Tulemuseks on terve välimus, loomulik kuma, mida me meigis nii väga igatseme. Ripsmetušina eelistab Gerda Miller lavameigis kasutada Sensilis Endless (13,7 ml 27,54 €) pikendavat sügavmusta ripsmetušši, mille koostis võimaldab seda ripsmetele kanda mitme kihina, luues vajadusel eriti dramaatilisi look’e. Moelaval peab meik taluma nii tugevat prožektorivalgust kui ka kiireid temposid – kui see jumestus läbib lavamodellide „tuleproovi“, võib selle peale ka igapäevaelus igal juhul kindel olla.

Sensilis tunneb tundliku naha vajadusi ning loob tooteid, mis hooldavad samal ajal, kui kaunistavad. Moelava ilu ei ole enam ainult modellidele. Ka sina väärid sama hooldavat, luksuslikku ja nahasõbralikku lähenemist.

Tooted on saadaval Apotheka Beauty e-poes

Toodete juures on Apotheka Beauty e-poe hinnad.

Alexandra Tikerpuu

Yana Ronin (MJ Model Management), Kati Karu (MJ Model Management)

Ühele pehmust, teisele kohevust

BIONIKE Color huuleõli (7 ml) 14,86 €

Haide: Kasutan seda huuleõli iga päev. See on mõnus ja meeldib mulle, kuna huuled jäävad ühtlasemad ja pisut täidlasemadki.

BIONIKE Xage Eye Lift silmaümbrusseerum (15 ml) 37,82 €

Haide: Minu silmad võivad tugevatoimeliste toodetega punetama hakata. Tundub, et see toode sobib aga minu nahale ja silmaümbrusesse hästi. Võib-olla eelistaksin silmade ümber isegi kergemat ja õhema tekstuuriga kreemi, aga mu tundlikud silmad taluvad seda kreemi hästi, mis on juba suur asi.

Näitlejapaar Haide

Männamäe ja Toomas Tross ning nende tütred Anni (18) ja Emma (22) sukeldusid apteegiilumaailma, et leida just nende naha ja juuste vajadusi rahuldavad ja muresid lahendavad tooted. Kuidas see neil õnnestus?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU, APOTHEKA

BIONIKE Xage Ultimate näokreem pinguldav (50 ml) 47,52 €

Haide: Kreemi on mõnus ja kerge peale kanda. See imendub kiiresti ja silitan seda alati lõuajoonest allapoole ka kaelale. Mõne korra kasutamisega küll imet ei märka, aga usun, et visadus viib sihile.

KLORANE 72 h niisutav ja sära andev šampoon (200 ml) 15,22 € ja juuksepalsam (200 ml) 19,06 €

Toomas: Mul on õhemapoolsed peened juuksed, millele on üsna raske õiget šampooni leida.

See šampoon sobib hästi õhukestele juustele, mis kipuvad eriti talvekülmaga rasuseks muutuma. Pärast kasutamist säilitavad juuksed isegi kerge kohevuse.

Anni:

loodud geelja tekstuu-

SENSILIS SOS intensiivselt rahustav seerum (30 ml) 50,25 € Olen mures oma akne pärast, mistõttu nahk vajab pidevat maharahustamist. Proovisin seda tundliku naha barjäärifunktsiooni taastamiseks loodud geelja tekstuuriga seerumit. Mulle meeldis selle kerge ja värske lõhn ning tundus, et see isegi aitas.

ISDIN Acniben geelkreem (40 ml) 21,32 €

BABÉ dermaseptiline pesugeel (1000 ml) 22,27 €

Sellest kopsakast pudelist sai kogu meie pere suur lemmik, mida oli mõnus švammile doseerida.

Sobis kõigi nahale, isegi tundlikule. Nahk jäi pehme ja niistatud.

AVÉNE Cicalfate taastav kätekreem (100 ml) 18,26 €

Emma: Tihtipeale on paljud aknele mõeldud kreemid ja geelid üpriski kuivatavad, kuid see geelkreem on üliniisutav. Hoiab naha pehme ning reguleerib mu naha rasutootmise minimaalseks. Uusi punne pole tekkinud. Väga rahul!

Toomas: Talveks kulub mulle alati ära üks toitev kätekreem, sest mu käed muutuvad tihti kuivaks ja karedaks. See kreem teeb küll käed pehmeks ning toob leevendust ka nahalõhedele.

ISDIN

ÜKSILDUS teeb haiget

Helista, kirjuta, loe!

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (10–24)

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24 h)

Lasteabi telefon 116 111 (24 h) peaasi.ee nõustamisrobot lahendus.net hingehoid.ee palunabi.ee vaikuseminutid.ee

Üksildus on vaikne. Ta ei tee häält ega küsi tähelepanu, aga ta on kohal – kodudes, töökohtadel, peresuhetes. Ta võib olla peidus naeratuse taga või hetkes, mil viibid isegi koos teistega. See tunne on tuttavam, kui me arvame.

ÜTEKST: MARIKA MAKAROVA FOTOD: ADOBE STOCK, MARKO MUMM, REMO TÕNISSON

ksildus puudutab Eestis üllatavalt paljusid. Kui sellest rohkem rääkida, on seda lihtsam märgata – nii endas kui ka teistes.

Peaasi.ee asutaja ja tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa tõdeb, et kuigi Eestis ei ole regulaarselt ja süsteemselt mõõdetud, kui paljud end üksildasena tunnevad, on seda tehtud mujal maailmas. Mõnel pool kavandatakse üksilduse vähendamiseks suisa riiklikke programme. „Suurbritannias on näiteks olnud üksildusminister, sarnane ametipost on kuuldavasti ka Jaapanis,“ kinnitab Oidermaa.

Üksildus ei ole üksindus

Eesti Keele Instituut annab üksilduse tähenduseks hingelise läheduse, vastastikuse avatuse puudumise tunde. Üksindus tähendab üksinda, teistest lahus, ilma teisteta või eraldi olemist. Erialakirjandus määratleb üksilduse subjektiivseks ja soovimatuks seisundiks, kus kaaslase puudumise või kaotuse tõttu tekib ebakõla sotsiaalsete suhete kvantiteedi ja kvaliteedi ning inimese soovitud olukorra vahel.

Meeli Laane

Üksildus selja taga

„Kus sa kehas oma üksildustunnet tajud?“ – „Rinnus… mõnikord ka torsos,“ tuletan meelde selle tunde asupaiga enda sees. – „Kumb sul praegu aktiivne on?“ – „Rinnak.“ – „On sel tundel kuju?“ – Otsin mõttes sõna, mis kõige paremini kirjeldaks, mida endas tajun. „See on nagu vari.“– „Mis värvi ta on?“ – „Tumehall.“ – „Mis kuju tal on?“ – „Selline amööbikujuline tihke ja paindlik laik.“ – „On ta keha sees või väljas?“ – „Mõnikord, kui üksildustunne väga tugev on, on ta mu ümber, aga praegu on ta mul selja taga, abaluude all. On mu rahule jätnud, magab,“ vastused tulevad iseenesest mu seest, mitte peast. –„Kui sa teda vaatad, mida sa märkad?“ – „Ta on sihuke rahulik ja nunnuke. Tahaks talle lausa pai teha, nagu magavale lapsele,“ itsitan. –„Mulle tundub ka, et sa ei taha tast üldse lahti lasta. Ma esitan sulle küsimuse, vaata, mis vastus tuleb. Tunneta, kui kaua ta on su sees olnud?“ – „Kaua.“ – „Kas juba väikesest peale?“ – „Ei… hmmm, kui huvitav… sellest ajast, kui mu isa üle kahekümne aasta tagasi suri.“

Niisugune oli dialoog, mida ma kunagi leinateraapiaseansil Meeliga pidasin. Järgmisel päeval tundsin, et saan üle pika aja hingata täiel rinnal, kopsu alumiste sagarateni välja.

Anna-Kaisa Oidermaa lisab, et üksildustunne erineb üksindustundest selle poolest, et see teeb haiget, on raske taluda ja põhjustab kannatusi. „Üksildus on teiste inimestega ühenduse puudumise tunne, mis ei sõltu sellest, kas oleme nendega füüsiliselt koos või mitte ning mis annab hingevaluga märku, et nüüd tuleb päriselt ka kontakti otsida. Üksindus seevastu võib olla igatsetud, mil saab olla vaikuses iseendaga, oma mõtetega, nautida oma loovust,“ selgitab Oidermaa. Elunõustaja, leinakoolitaja ja transpersonaalne psühhoterapeut Meeli Laane läheneb üksildusele filosoofiliselt: „Üksildus on emotsionaalne eraldumine mitte ainult teistest, vaid ka iseendast, mille taga võivad olla uskumused, et ma olengi üksi, mitte keegi ei toeta mind. Oleme kogu fookuse viinud teistele, arvates, et neid pole minu jaoks olemas. Aga sa ei ole ka iseenda jaoks olemas. Me ise eraldame ennast teistest: kaome ära, ei võta ühendust, ei lase kedagi endale ligi. Iseendaga tuleks sõbraks saada, sest kui oled iseendaga kontaktis, julged ka usaldada, et maailmas on inimesi, kes sind hoiavad, lubad endal olla sina ise – tihtipeale ei julge me sedagi. Üksildustundega ei pea kohanema.“

Me ise eraldame ennast teistest: kaome ära, ei võta ühendust, ei lase kedagi endale ligi.

Meeli Laane

Üksildust on mitut masti

Peaasi.ee koduleht toob välja, et üksildustunnet on emotsionaalset, sotsiaalset ja eksistentsiaalset. Emotsionaalse üksilduse korral puudub kuuluvustunne suhetes tööl, perekonnas või mujal. Sotsiaalselt üksildasel inimesel on vähe tegelikke kontakte. Eksistentsiaalse üksilduse korral on inimene reaalselt üksi. Üksildustunne võib olla seotud ka muutunud oludega: uus kool, töö, kodukoha vahetus.

Samuti võib põhjus olla uues eluetapis: ea- või mõttekaaslased loovad pere, kolivad mujale, lapsed lahkuvad kodust ja vanemaealistel lähedased elust. Sisemiselt üksildased inimesed võivad olla küll abielus, suhtes, seltskonnas, ent tunnevad end ikkagi üksildasena.

Üksildustunne ei sõltu vanusest ega soost, küll aga võivad põhjused erineda. Noortel võib selleks olla negatiivsete ja valusate kogemuste rohkus, sotsiaalsete oskuste puudus suhteid luua, kiusamine, väärkohtlemine; vanemaealistel füüsilised piirangud kodust väljas käia või ühiskonnas levinud noorusekultus.

Uuringud on kinnitanud näost näkku suhtlemise tähtsust, sest üksildus seab eakamad suuremasse riski kognitiivse toimetuleku, dementsuse

Üksilduse esmaabi

SUSKA KÄED KÜLMA VEE ALLA. See toob tähelepanu emotsioonilt külmaaistingule ning sinu tagasi iseenda juurde kehasse.

PISTA MIDAGI SUHU. Kui emotsionaalne aju kipub üle võtma, pista suhu komm, sidruniviil, näts. Maitseelamusele keskendumine juhib tähelepanu emotsioonilt eemale.

5-4-3-2-1. See traumatöö harjutus maandab ja rahustab. Nimeta mõttes viis asja, mida sa enda ümber näed (pilv akna taga, puru põrandal). Nimeta 4 asja, mida sa katsuda saad (oma juuksed, lauapind). 3 heli, mida kuuled (automürin tänaval, arvuti surin). 2 lõhna, mida tunned (vildikas topsis, seep vannitoas). 1 asi, mida maitsta saad (kohvilonks, õunaamps).

Pikaajalisem leevendus

KIRJUTA ÜKSILDUSTUNNE ENDAST VÄLJA. Hea, kui saaksid selle kellelegi ette lugeda. Kui sellist inimest pole, kujuta ta ette või loe iseendale. Kindlasti kõva häälega. See aitab luua mõtetesse selgust.

KALLISTA ENNAST. Keha ei saa aru, et see sina oled. Tema arvab, et keegi teine. See sisendab turvatunnet.

VII END JALUTAMA. Keskendu jalutades detailidele, sest see toob su minevikust olevikku. Kui psüühika arvab, et midagi on pahasti, on osa meist minevikus. Mingid asjad praeguses hetkes, mis olid minevikuga sarnased, viisid su sinna tagasi, ehkki praegune olukord on teine. Vaata taevast, kuula lume krudinat, vihma sabinat, silita puutüvesid.

VÕTA VAIMSE TERVISE VITAMIINE. Tee päeva jooksul puhkepause, söö midagi mõnusat, unista, unusta enne und sinised ekraanid, kuula vaikust. Tee väike heategu. Naerata vastutulijale, ütle aitäh poemüüjale, tee pai oma toalillele, mine vabatahtlikuks, et teha midagi kellegi teise heaks – see toidab hinge.

TUNNE TÄNULIKKUST. Meenuta õhtul voodis vähemalt kolme asja, mille eest tänulik olla (näiteks, et sa elus oled; et sul on kodu; et sa ei pea kannatama tühja kõhtu).

EELHÄÄLESTA END PÜHADEKS. Kui tead ette, et oled pühadeajal üksi ja see võib olemise nukraks teha, mõtle välja, kellega saaksid telefonis või veebis jutustada, vali vaatamiseks jõulufilm, pane valmis lemmikplaat, luba endal täiega nutta.

ERISTU OMA MÕTETEST JA EMOTSIOONIDEST. Sa ei ole oma mõtted ega emotsioonid, need on üksnes osa sinust.

OLE UUDSIHIMULIK. Julge teha midagi teisiti; lubada endal olla sina ise; teha midagi, millest oled unistanud. See kasvatab emotsionaalset ressurssi, annab hingejõudu, laeb su sisemist akut.

Vaata ka meelilaane.ee, peaasi.ee/vaimse-tervise-vitamiinid/

Sa ei ole emana läbi kukkunud

KARINA (40)

Mul on kaks pisikest last. Ma poleks iial osanud arvata, et mu kogemus emana nendega võib olla nii erinev, ehkki teadsin, et väikese vanusevahega kahe lapsega ei saa kerge olema. Elu pärast esimest last oli roosamanna ja jätkus täpselt samamoodi nagu enne ta sündi – käisime igal pool ja midagi ei jäänud tegemata. Teine laps oli vägagi planeeritud, ent tundsin end emotsionaalselt kui läbikukkunud ema.

Laps sündis tervena, kuid oli juba sünnist saadik tohutult nõudlik. Ta nuttis näiva põhjuseta ööd ja päevad. Lähedastega sain telefonis suhelda ainult siis, kui ta magas. Toidupoes jooksin rutuga, laps süles, riiulite vahel, sest üldjuhul ta alati nuttis ja oli rahulolematu. Kui talle kodus midagi ei sobinud, istus ja lõi peaga vastu põrandat.

Tundsin, et olen emana läbi kukkunud, ei saa hakkama, ei oska lapse vajadusi mõista, teda maha rahustada. Samal ajal olid mul süümepiinad vanema lapse ees, kes ju ka tähelepanu vajas. Mees ei saanud samuti väga palju aidata, sest temaga leppis laps veel vähem, kuid ta oli mulle toeks ja meie suhe ei saanud kannatada. Suhe sõbrannadega aga küll. Hoidsin sel perioodil neist teadlikult eemale, sest ma ei tahtnud oma kogemust jagada, kuna arvasin, et mind ei mõisteta ja mõeldakse, et kuidas ma saan olla kurb, kui mul on kaks tervet last. On ju inimesi, kellel on rohkem lapsi, kes on veel keerulisemas olukorras ja ka neid, kellel pole üldse lapsi ning on seetõttu õnnetud. Tundus ebaõiglane kurta. Samuti ei soovinud ma kuulda õpetussõnu, kuidas peaksin lapsega käituma. Sageli võivad nõuaanded kasutoomise asemel hoopis haiget teha, sest sellises situatsioonis inimene on haavatav ja tundlik. Tundsin end oma elus väga üksildasena, olles ometigi ühes oma elu ilusaimas perioodis. Nüüd on sõbrannad tagasi, kuid me ei ole eriti rääkinud, miks ma eemale tõmbusin. Ka lapsega, ehkki ta on endiselt väga nõudlik, läksid asjad paremaks hetkest, kui ta kõndima hakkas. Oleme mehega mõelnud, et võibolla ta beebina tundis, et on oma kehas vangis ja seetõttu oli rahulolematu. Nüüd ta räägib, saab ise tegutseda ja annab mulle emotsionaalselt palju tagasi. Kõik need läbielamised on mul küll meeles, kuid ei piina mind enam.

Sarnases olukorras emasid julgustan rääkima ja jagama oma lugu, ennast süüdistamata ja etteheiteid tegemata. Lähedastele soovin aga märkamist ja valmisolekut kõrvale tõmbunu lihtsalt hinnanguid andmata ära kuulata.

Üksildust avastamas

Kolmepäevasel Meeli korraldatud naisteretriidil Lahemaa samblases metsas joonistasime oma üksildust, tegime psühhodraamat, otsisime ja saatsime ära oma üksildus- ja üksindustundeid, jagasime üksteisega oma valusaid ja ärapeidetud kogemisi, kirjutasime oma üksildusest loo ja lugesime selle paarilisele kõva häälega ette, nutsime, naersime, kõndisime metsavaikuses ja kirjutasime mängukaardi järgi muinasjutu. Minu oma rääkis mustast Kiisust, kes tundis end üksi, ehkki mitte mahajäetu, hüljatu või väljatõugatuna, ent igatses mitteüksildust, kus istub koos teise kassiga katuseharjal, sabad embamas, vaikuses, tundes, et on koju jõudnud, mil ei pea teineteisega mitte midagi rääkima, sest kõik on sõnadetagi selge.

ja ka enesetapu suhtes.

Aeg-ajalt võib üksildust tunda igaüks, kahjustavaks saab see siis, kui muutub krooniliseks. „Krooniline üksildus tähendab olukorda, mis kestab pikka aega, püsivalt ega saa leevendust. Tihtipeale ei osata tuge otsida. Kui üksildusega käib kaasas ka depressiivsus, siis ongi raske end käivitada ja oma olukorrale lahendusi otsida. Ja muidugi võib olla ka nii, et inimene on abi otsinud ja lõpuks loobunud, sest on ebaprofessionaalse abi tõttu haiget saanud,“ tõdeb Meeli Laane.

Sa ei ole oma üskilduses üksi „Kui inimene on üksildustunnet kogenud kaua ja sügavalt, siis oma jõududega sellest enamasti välja tulla ei saa, sest puuduvad oskused ja teadmised. Psühholoogias peetakse üheks suurimaks sammuks, mida inimene sellises olukorras enda heaolu jaoks teha saab –võtta kokku julgus ja vastu otsus: nüüd ma otsin abi,“ teab Meeli Laane. „Seda otsust peetakse tervendavamaks kui esmakordselt vastuvõtule minemist.“

Anna-Kaisa Oidermaa julgustab samuti teadvustama endale, et inimesed meie ümber on enamasti valmis toetama ning kinnitab, et üksildustunnet aitab leevendada ikkagi ainult inimlik kontakt. „Kui üksildusega toimetulemiseks oleks lihtsaid nippe, ei oleks see ju üle maailma nii suur probleem. Kuskilt tuleb alustada. Tee see telefonikõne, räägi, põrgata teistega oma mõtteid, sest neid enda sees aina keerutades nad ei muutugi. Sa ei ole oma üksilduses üksi.“

Tee see telefonikõne, räägi, põrgata teistega oma mõtteid. Sa ei ole oma üksilduses üksi.

Anna-Kaisa Oidermaa

Meeli Laane soovitab sirvida uudishimu ja avatusega läbi oma tutvusringkond. Ta näeb leinatöös sageli, et ükskõik kui hüljatu ja mahajäetuna inimene end ka ei tunne, on alati olemas keegi. Küsimus on, kas sa võtad ta vastu või valid jätkuvalt üksilduse. „Me kanname justkui piiratud vaatega ja ühtainsat värvi prille, märkamata neid, kes meil ka muid värve näha aitaksid. Psüühika on üles ehitatud meid elus hoidma. Mõnikord teeb ta seda elutervelt, teinekord aga meid kahjustavalt, mil kordame endale lugu, et olengi täiesti üksi jäetud, ehkki tegelikkus räägib midagi muud.“ Tugiisikuid võib olla ka mitu. Üks, kellega saad jagada oma hingesopis toimuvat; teine, kes ajab sind naerma; kolmas, kellega koos looduses uitamas käia; neljas, kellega kontserdile minna ja raamatutest rääkida; viies, kellega lobiseda tühjast-tähjast; kuues, kellega pidada sügavaid filosoofilisi vestlusi.

Anna-Kaisa Oidermaa

Sepik seljas –

MEIE AJA NÄHTAMATU terviserisk

Pidev istumine ja nutiseadmete mõõdutundetu pruukimine kahjustab rühti. Kühmselg, ette vajunud õlad ja pea pole aga pelgalt väline ilu- või mugavusküsimus, vaid võib mõjutada otseselt kogu meie tervist.

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Kõrvalekalded normaalsest rühist on füsioterapeut Signe Valgemäe sõnul tihtipeale märk keha kohanemisest ja peegeldus elustiilist. Probleemiks muutuvad need siis, kui tekivad kaebused.

Kehahoiak ei muutu üleöö – selle

taga on aastate jooksul kujunenud mustrid, millega keha on tasapisi kohanenud. „Näiteks pidevalt arvuti taga küürutades või telefoni ekraanile vaadates võib ühel hetkel märgata, et selg on kumeramaks muutunud, pea ette vajunud ja õlgadest sirutamine vaevaline. Sageli ei teadvusta inimene ise, et veedab iga päev tunde

ühes sundasendis,“ selgitab Valgemäe. Arvutis istumine ongi üks tüüpilisemaid sundasendeid. „Istudes on keha esiosa lihased, näiteks rinna- ja kaela eesmised lihased lühenenud, samal ajal kui seljalihased jäävad passiivseks ja nõrgenevad,“ selgitab füsioterapeut. Sellest tekib lihastasakaalutus: keha eesmine

pool on jäik, tagumine nõrk, aga pingesse võivad minna mõlemad pooled. Keha on aga nutikas kohaneja. Kui asend saab igapäevaseks, mäletab lihaskond seda ja hoiab sama mustrit ka mujal, näiteks kõndides või isegi puh keasendis ning see muutub keha uueks normaalsuseks.

Milline on rühi mõju tervisele?

Halb rüht ei mõjuta üksnes selga või kaela, vaid kogu organismi tööd ja meie heaolu. Kui rindkere vajub ette, ei saa kopsud täielikult laieneda ja hingamine muutub pinnapealsemaks. Kokku surutud kõhuõõs mõjutab omakorda seedimist. Pidev lihaspinge aeglustab vereringet ja annab närvisüsteemile signaale, mis suurendavad stressi ning väsimustunnet. „Lihaspinged võivad väljenduda näiteks peavalude või väsimuse kaudu. See on märk, et keha karjub appi ja vajab muutust,“ sõnab füsioterapeut. Kui inimene on halva kehahoiakuga, võib see peegelduda ka tema meeleolus ja enesekindluses.

Kuidas vanus rühti mõjutab? Rühiprobleemid ei vali vanust, sest sundasend on osa igas eas inimeste argipäevast. Ennekõike mõjutavad rühti inimeste töö olemus ja harjumused vabal ajal. Koolilapsed omandavad varakult harjumusasendid, mida mõjutavad nii koolipink kui ka nutitelefon. Kui asendeid ei korrigeerita, kanduvad mustrid edasi täiskasvanuikka.

Kuidas rühiprobleeme ennetada?

„Lastel on kõige tähtsam säilitada füüsiline koormus trennis ja igapäevane liikumine värskes õhus. Täiskasvanutel süvendab istuv töö lihaste nõrkust, samas kui vanemas eas lisandub rühti mõjutavate tegurite hulka keha loomulik jäikus ja elastsuse vähenemine,“ selgitab Valgemäe.

Hea uudis on aga see, et igas eas on võimalik rühi parandamiseks muudatusi teha. Vaja on vaid järjepidevust.

Iga asendimuutus pikema istumise ajal ja pausil tehtud jõuharjutus, sirutus või teadlik jalutuskäik on samm parema enesetunde ning tervema keha poole.

Kontoritöö on tänapäeval paljude inimeste jaoks vältimatu, kuid rühimurede korral määrab ka see, kuidas me vabal ajal liigume. Tihtipeale aga istutakse pärast kontoritoolilt tõusmist autorooli ning seejärel potsatatakse diivanile lõõgastuma ning nutiekraaniga aega veetma – nii on pea pidevalt ette suunatud, silmad naelutatud väikesele ekraanile ja kaelalihased pinges. Tööd ei saa tegemata jätta, aga võime mõelda sellele, kuidas tasakaalustada oma päeva teiste tegevustega,“ annab Valgemäe nõu.

Rühimurede ennetuse võti peitub teadlikkuses ja väikestes igapäevastes valikutes. Ergonoomiline töökoht, regulaarsed pausid ja tööasendite vahetamised on lihtsad, aga tõhusad sammud. Valgemäe soovitab mõelda kogu kehale, mitte keskenduda vaid ühele probleemsele piirkonnale.

„Istuvat tööasendit võiks võtta kui spordiala, milleks tuleb end tugevamaks treenida, et keha koormusele vastu peaks. Rühti toetav treening võiks lisaks konkreetsetele rühiharjutustele haarata ka suuremaid lihasgruppe ja panna südame tööle nii, et tekiks tasakaal. Oluline on tugevdada kogu keha lihaskonda, mitte ainult venitada,“ selgitab Valgemäe.

Kui

õppida oma tööasendit

jälgima, lisada päeva liikumishetki ja anda kehale võimalus taastuda, paraneb mitte ainult rüht, vaid ka hingamine, energiatase ning enesetunne.

Iga asendimuutus pikema istumise ajal ja pausil tehtud jõuharjutus, sirutus või teadlik jalutuskäik on samm parema enesetunde ning tervema keha poole.

Mis aitab probleemi lahendada?

Kühmselg ja ette vajunud kael pole siiski pöördumatud. Muutused nõuavad küll järjepidevust, aga tulemused on saavutatavad ka väikeste sammudega.

Valgemäe rõhutab, et üks kord nädalas tehtud trenn ei tasakaalusta igapäevast kaheksat tundi arvuti taga. Pigem loevad väikesed igapäevased tegemised, mis järjepidevalt keha toetavad: lühikesed võimlemisseansid kodus või liikumisampsud töö juures.

Kui õppida oma tööasendit jälgima, lisada päeva liikumishetki ja anda kehale võimalus taastuda, paraneb mitte ainult rüht, vaid ka hingamine, energiatase ning enesetunne.

„Hea rüht on märk lihaste tasakaalust ja harjumustest. Rüht on nagu hammaste pesu, mida võiks teadlikult iga päev hoida. See, kuidas oma keha hoiame, mõjutab iga hetke meie elus. Ennast on täiesti normaalne ka n-ö lösakile lasta ja vabalt tunda, aga mida rohkem suudame asendeid päeva jooksul vahetada, seda parem kehale,“ soovitab Valgemäe.

Praktilised sammud igapäevaellu

Keha on loodud liikuma! Istumine iseenesest pole probleem, küll aga pikaajaline ja katkestusteta istumine ning vähene liikumine, mille tõttu kannatavad lihased, liigesed ning vereringe.

Spetsiaalne rühitreening on probleemide korral parim abi. Samuti toetab kehahoidu väga hästi jõutreening, mille vältel tehakse teadlikult mõned selga tugevdavad harjutused. Peale selle on vajalik kaela aegajalt lõdvestada, ennast sirutada ja sügavamalt hingata, ka paariminutiline jalutuskäik.

Lihtsad harjutused paremaks rühiks

SIRUTUS SEINA ÄÄRES – seisa selg vastu seina, siruta käed üles ja liiguta neid mööda seina aeglaselt alla, hoides alaselga vastu seina. See avab rindkere ja tugevdab selga.

ABALUUDE KOKKUSURUMINE – tõmba abaluud taha ja alla, hoia paar sekundit ning lõdvesta. See aktiveerib seljalihaseid ja aitab õlgu sirutada.

RINDKERE AVAMINE TOOLIL – istu sirgelt, pane käed kukla taha ja ava küünarnukid külgedele, hingates sügavalt sisse. See venitab rinnalihaseid ja parandab hingamist.

KAELA LÕDVESTUS – lase lõug rinnale, kalluta pead kordamööda paremale ja vasakule, hoides venitusasendit mõni hetk. See vabastab kaelapingeid.

LÜHIKE JALUTUSKÄIK – tõuse iga 30–40 minuti järel ja liigu mõned minutid ringi. See elavdab vereringet ja tasakaalustab sundasendit.

| diklofenakdietüülamiin

TEKST: MARIKA MAKAROVA

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU psühhoterapeut

APPI, ma olen nii haige!

Mõnda inimest vea arsti juurde väevõimuga või meelita mesijutuga, teisest saab jällegi tohtri kabinetis püsikunde, kes laseb järjepanu mõõta oma tervisenäitajaid ning lahkab arstiga oma vastavastatud haigussümptomeid. Miks tervis mõnikord inimese nii ärevaks teeb, et röövib isegi une?

Kas järgnev stsenaarium tundub tuttav? Otsmik tuikab ja kõhus paremal pool kahtlaselt torgib – uurin, mida ütleb nende sümptomide kohta dr Google või tehisaru. Hommikusöögitaldriku kõrval on vähemalt viis erivärvilist kapslit-tabletti – äkki ma ei saa toidust kõike, mida vaja. Nii õudne väsimus on peal ja hommikul on raske ärgata – peaks ikkagi uued analüüsid ja tervisetestid tegema. Proua perearst, äkki ma saaksin saatekirja?

Mure tervise pärast võib olla igati põhjendatud, ent kuidas aru saada, et oled hoopis liialt ärev ja muutumas polkovniku leseks, kes arstidest targem ja maailma kõigi haiguste küüsis?

Naerata! uuris terviseärevuse tagamaid Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku ja Stuudio Tasapisitasakaal kliinilise psühholoogi-psühhoterapeudi Piret Annus-Reinbergi käest.

Kust jookseb piir?

Kas terviseärevus, hüpohondria või haigustekartus?

„Psühholoogid räägivad terviseärevusest. Terviseärevus on üks ärevushäiretest sotsiaalärevuse, paanikahäire, traumajärgse stressihäire kõrval. Selle põhiline tunnus on muretsemine oma tervise pärast isegi siis, kui kõik tervisenäitajad, uuringud ja analüüsid on normis ning arstid kinnitanud, et tervis korras,” selgitab kliiniline psühholoog. Terviseärev seirab kaebuste leidmiseks ja sümptomitele kinnituse saamiseks oma keha aistinguid vahetpidamata, sest on veendunud, et põeb rasket või eluohtlikku haigust. Kui südames pistab, on see märk saabuvast infarktist või tõsisest südamehäirest. Kui käed surevad ära ja surisevad, on päral multiskleroos. Kui kimbutavad hingamisraskused, on tabanud mononukleoos või mõni kopsuhaigus.

Tavapärasest muretsemisest saab psüühikahäire siis, kui see hakkab segama inimese igapäevaelu ning häirima tema elukvaliteeti, töölkäimist, sotsiaalseid suhteid ja hobidega tegelemist. Inimene ei suuda ülemuretsemise tõttu keskenduda, jätab suurest hirmust (näiteks nakatuda mõne pisikuga) kokkusaamistele ja üritustele minemata. Aeg-ajalt oma tervise pärast muret tunda, näiteks kui elus on juhtunud midagi äkilist või on aeg stres sirohke, on normaalne – psüühika nii moodi toimibki. Ent see läheb mööda ja närveldamiseks pole põhjust.

Kas terviseärevuse taga võivad olla ka hirm surma, teovõimetuks jäämise, iseendaga mitte hakkama saamise ees? „Jah ikka, ehkki ini mene ei tea seda endale tunnistada,” vastab Annus-Reinberg küsimusele. Ent on teisigi põhjuseid.

Kes terviseärevuse küüsi langevad?

Esiteks, ärevushäire, sh haigustekartus kipub ohustama neid, kes on loomu poolest tundlikumad, suurema neurootilisuse või kontrollivajadusega. „Sellised inimesed võivad olla teiste suhtes tähelepanelikumad ja hoolivamad, kuid see paneb nad ka stressile psüühiliselt tugevamini reageerima,” selgitab kliiniline psühholoog.

Tavapärasest muretsemisest

saab psüühikahäire siis, kui see hakkab

segama inimese igapäevaelu ning häirima tema elukvaliteeti.

Annus-Reinbergi sõnul on oma keha jälgida igati eluterve. Näiteks, kui oled väsinud, siis äkki on see märk, et peaksid hoopis puhkama, trenni vahele jätma, varem magama minema. Kui rohke koorene pasta muutis olemise raskeks ja roidunuks, tasub ehk edaspidi terasemalt jälgida, mis toidud ja mil moel enesetunnet mõjutavad ning teha selle põhjal nutikaid valikuid.

Lihtne öelda, raske teha

TOITUMISTERAPEUT JA -KOOLITAJA ELIS NIKOLAI-VENDLA

Teiseks, aju bioloogilised iseärasused võivad samuti mõjutada ärevuse kujunemist. Uuringud on näidanud, et ärevushäirega inimestel aktiveerub oimusagaras paiknev hirmu ja ärevusega seotud amügdala ehk mandelkeha kergemini, samas on otsmikusagaras olev eneseregulatsiooni ja tunnetuslikke funktsioone reguleeriv prefrontaal- ehk eesajukoor vähem aktiivne. Mõni on ju sünnist saadik vana rahu ise!

Kolmas tegur võib olla seotud mõne traumaatilise sündmusega lapsepõlves või hilisemas eas. Näiteks väiksena haiglas olemine kõigi valusate protseduuride, eraldatuse, vanematest eemaloleku hirmuga. Ka lähedase pikaleveninud terviseprobleem või ootamatu surm, pereliikme, sõbra või töökaaslase raske haigus võivad muuta enda tervise suhtes tundlikumaks. Haigusekartust esineb soost ja vanusest olenemata. Vastuvõtule või teraapiasse pöörduvad selle murega siiski

korrast hakkas veerema lumepall, mis kestis viis aastat. Praegu olen ma 34 ning terviseärevust ega ärevust pole mul aastaid olnud. Tollal aga mõtlesin pidevalt, mis mul viga on. Tundsin tihti surmahirmu, rinnus torkis, pea oli nagu vati sees ja käis ringi, kõhus keeras. Stressist olid mul muidugi ka kortisoolitase ja vererõhk kõrgemad ning pulss kiirem kui 23–24-aastasel peaks.

Ühest vastus, kuidas ma terviseärevusest lahti sain, mul polegi. Kindlasti aitas kaasa elustiili muutus. Ülikooli ajal on see ju üsna intensiivselt keha põletav: peod poole ööni, hommikul varakult ülikooli, alkohol. Hakkasin tervislikumalt sööma, tegin joogat ja hingamisteraapiat, käisin ka psühholoogi juures. Suure muutuse tõi see, et tegin karjäärielus kannapöörde ja leidsin enda jaoks selle, mida ma teha tahtsin – õppisin toitumisnõustajaks.

Ent kõige rohkem aitas vist ikkagi see, kui hakkasin oma ärevust mõistma ja sain aru, kuidas see n-ö surnud ring toimis: kõiki mu füüsilisi sümptomeid tekitas ärevus, mis omakorda võimendus. See pole miski, mida keegi minu seest välja opereerida saaks, nagu mõne muu haiguse korral, vaid et see ärevus on kinni minu mõtetes ning just mina ise pean sellega tegelema. Lihtne öelda, aga raske teha.

Tee rohkem

OLE füüsiliselt aktiivne, sest see vähendab stressitaset ja ärevust.

TEE keha jaoks iga päev midagi lõõgastavat – kõnni, spordi, venita ja lõdvesta lihaseid, sest kui keha on lõõgastunud, rahuneb ka meel.

MEELE RAHUSTAMISEKS õpi ära mõni hingamisharjutus, meelerahu- või lõõgastumistehnika, mediteeeri.

ÕPI OLEMA hetkes kõigi meeltega. Kui käid looduses jalutamas, ära koosta mõttes vastust töömeilidele, vaid naudi ümbrust kõikide meeltega. Tunne lõhnu, kuula helisid, vaata taevast, katsu puutüvesid.

rohkem naised. Meeste käitumisharjumused on varjatumad, nemad vaigistavad oma meeleoluhäireid pigem alkoholi, töörabamise, ületreenimisega.

Kuidas doktor Google aitab?

Terviseärevuse levikule ja süvenemisele aitab jõudsalt kaasa ka internet. „Kui näiteks tuttav haigestub vähki või muusse tõsisesse haigusesse, asub terviseärevusele kalduv inimene selle diagnoosi kohta sotsiaalmeediast, ajakirjandusest, Google’ist või tehisintellekti käest kohe juurde uurima. Paraku on interneti algoritmid välja töötatud nii, et märksõna sisestamise järel hakkab inforuum meile ette söötma valimatult kõike, mida internetis leidub… ja me

tihtipeale usume seda tõe pähe. Varem, kui polnud dr Google’it, ChatGPT-d, OpenAI-d, pidi minema info hankimiseks raamatukokku – ja no kes see siis viitsis,” sõnab Piret Annus-Reinberg. Professionaal hoiatab, et sümptomite guugeldamine suurendab ärevust ja loob segadust ainult juurde, sest saadud info on paljudel juhtudel puudulik ja vastuoluline. Ent painet võib paisutada ka see, kui tervisveebi ilmuvad oodatud analüüsinäidud koos tervisemarkerite referentsväärtustega... Appi, see näit on punases, issand see näit on nii madal, ja juba paned endale diagnoosi. Arst, kes on aastaid õppinud, oskab neist üksikutest näitajatest seada kokku tervikpildi, mida dr Google iialgi ei suuda. „Probleem ei ole selles, et haigustekartlikul oleks füüsilise tervisega midagi korrast ära,“ sõnab ärevus- ja meeleoluhäiretega töötav spetsialist, „vaid selles, et ta muretseb. Pidev uuringutel käimine, arstile aina uue ja uue aja kinnipanemine hoiavad terviseärevust üleval, sest mõtted keerlevad kogu aeg ühe ja sama teema ümber. Mida terviseärev aga tahab? Rahustamist ja kinnitust, et tal on tervisega kõik hästi.”

Kuidas nõiaringist välja saada?

Kui terviseärevus elu segama hakkab, tasub pöörduda psühhoterapeudi, psühholoogi või perearsti poole. Psühhoteraapias aidatakse näha probleemi objektiivse pilguga ja õpetatakse inimest sellega toime tulema. „Tegeleme ärevuse normaliseerimisega, sest seda ei pea alla suruma või sellega võitlema, vaid rahustamise asemel hoopis aktsepteerima,” tutvustab kognitiiv-käitumisteraapiaga tegelev psühholoog. „Teraapia õpetab ära

Meeste pikema sõpruse päev

Keskmise Eesti mehe jaoks kipub arstilkäik olema ikka veel psühholoogiliselt raske, paljudele aga suisa tabu. Tugeval Eesti mehel ju muresid olla ei tohi – nii tunnistavad kodanikualgatuse “Pikema sõpruse päev” kokku kutsunud mehed. Kuna mees käib arsti juures harva, jõuab ta sinna pahatihti juba tõsise tervisekahjustuse või kroonilise haigusega. Tervisekaotuse peamised põhjused Eesti meeste hulgas on südame-veresoonkonnahaigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Suitsetamine, kehv toitumine, alkoholiga liialdamine, vähene liikumine ja ebapiisav puhkamine mõjutavad oluliselt nende haiguste tekkimist. Meeste varase suremuse peamised

põhjused on südame-veresoonkonnahaigused ning kopsu- ja eesnäärmevähk. Aga kui alustaks ennetamist lihtsast tervisekontrollist vereproovi ja vererõhu mõõtmisega? “Pikema sõpruse päeva” väljamõtlejateks ja eestvedajateks olev kamp sõpru koos oma naistega kutsub kõiki Eesti mehi oma tervisele tähelepanu pöörama. See on päev, mil

tundma mudeli mõte-tunne-käitumine seost, nägema oma negatiivseid automaatmõtteid ja ebaotstrabekaid uskumusi, märkama haigustega seotud hirme ja tõekspidamisi, saama teadlikumaks sellest, kuidas terviseärevus mõjutab tervist ja käitumist, annab oskusi ärevuse ja stressiga toimetulekuks. Üle vaadatakse elustiil ja otsitakse üles kehas ebamugavust tekitavad pinged.”

Ideaalis võiks teraapias käia 8–12 korda, eriti need, kel terviseärevus kestnud aastaid. Ühest korrast piisab haruharva. Mõni saab ruttu aru, mis jama peas toimub ja mis nõiaringis on keerelnud. Teisel võtab kauem aega. Palju sõltub ka inimesest endast – kui palju ta teadvustab ja on valmis tegelema oma vaimse ja füüsilise enesehoiuga, tegema enda heaks iga päev midagi lõõgastavat, hoidma häid ja toetavaid suhteid.

Tee vähem

TERVISEÄREVUS hakkab aktsepteerides vähenema, võideldes või alla surudes aga kasvama.

PANE PIIR haiguste ja sümptomite guugeldamisele ja tehisarult küsimisele. Vähenda tarbetute uuringute ja arstikülastuste hulka – usu, see ei too hingerahu, vaid süvendab terviseärevust veelgi.

ÄRA KEELA endale kohtumisi, väljaskäimisi, rõõme ja toredaid tegevusi.

HOIDU alkoholist ja mõnuainetest.

mehed veedavad koos aega sõpradega põnevate tegevuste seltsis ning läbivad koos tervisekontrolli. Ühine koosoldud aeg on selleks, et tähistada sõprust, head tervist ja seltsis pikendada tervelt elatud aastaid. Apotheka apteekides üle Eesti pakutakse mitmesuguseid teenuseid, mille käigus saab ülevaate oma peamistest tervisenäitajatest. Apotheka apteekides saab analüüsida kehakoostist, määrata veresuhkru ja verelipiidide taset, mõõta vererõhku ja palju muudki. Kõrvalekalle normnäitajast võib kajastada probleeme tervisega. Lisaks saab apteekides vaktsineerida erinevate haiguse vastu, et neid ennetada. Teenustele on vajalik eelbroneerimine, mida saab teha apotheka.ee/teenused.

Vaata rohkem pikemsoprus.ee

Lapse lemmikud, vanemate peavalu

„Mulle ei maitse!“ kõlab tihtipeale juba enne, kui lusikas suhu jõuab. Laps valib jälle friikad ja viinerid – tuttav lugu? Kuidas tervislik toit märkamatult menüüsse sulandada, nii et see muutuks sama loomulikuks kui hommikune multikas?

TEKST: KRISTA KIIN

FOTOD: ADOBE STOCK, KAREN HÄRMS, ERAKOGU

Tallinna suurperede klubi koordinaator

Saggoril on kolm last.

Kahest täisealisest vanem, poeg elab nüüdseks juba omaette, kodus kasvavad veel 18-aas

tane tütar ja 11-aastane poeg. „Kuigi vanemate jaoks on laste toitumisharjumused

sageli lõputu draama, on mul olnud õnn olla pigem vastaspoolel – minu lapsed on alati olnud vägagi head sööjad,“ tunnistab Iti Heiti.

„See aga pole toimunud

Pirtsutamisest

Iti Heiti on pereelu

eelistanud koduseid ja mitmekesiseid sööke, millesse lisanud aedvilju

ja muid tervislikke komponente, mida paljud lapsed pigem väldivad. „Vanemale pojale ei maitse näiteks seened ja oad, kuigi ta on piisavalt viisakas ja söögi seest neid välja ei noki,“ muigab ema. Ka noorem poeg on ubade suhtes samuti pirtsakas, ent sööb neid siiski, kui kogus taldrikul ei ole liiga suur. Tütar seevastu on alati kõike söönud – Iti Heiti ei suuda meenutada ühtegi toiduainet, mida ta kõrvale tõstaks!

Nutikas tasub aga olla isegi heade sööjatega. „Ka meil on olnud üks „kangelane“, millega on tulnud tege-

Nõuanded emadele, kelle lapsed eelistavad kiirtoitu

1.OLE EESKUJU! Kui sa ise armastad köögivilju, puuvilju ja uusi maitseid, on ka pisipere avatum.

2.KONTROLLI KÜLMKAPPI, MITTE LAST. Hoia kodus alati esikohal tervislikud valikud. Laps valib, mis tal käepärast on.

3.KAASAMINE TEEB KANGELASE. Lase põnnil ise toitu valmistada, olgu see omleti keeramine või salati segamine. Isetegemine vähendab vastumeelsust.

4.KASUTA PEITMISNIPPI, KUID ÕPETA MAITSET. Kui lillkapsast niisama ei sööda, tee püreesuppi, kuid pärast söömist avalda koostisosad. Nii harjub laps maitsega ja saab aru, et kardetud toit ei olegi hirmuäratav.

5.PAKU KORDUVALT. Kui lapsele ei meeldi mõni aedvili, paku seda uuesti nädala või kahe pärast uuel kujul. Mõnikord võtab uue maitse omaks võtmine isegi kümneid kordi.

leda – lillkapsas,“ jätkab Iti Heiti. „Kord valmistasin lillkapsast püreesuppi, lisasin sisse sinihallitusjuustu ja peale röstisin kõrvitsaseemneid. Trikk toimis imeliselt – kõik söödi ära!“ Nüüdseks on see draama minevik – lapsed pistavad lillkapsast heameelega isegi toorelt, koos dipikastmega. Mõne juurvilja on ta ka väikesteks tükkideks lõigatuna toidu sisse peitnud. Pärast sööki koostisosi avaldades on järgnenud alati kerge naer ja luba: „Ja-jaa, võid seda teinekordki teha!“

Ema juhib külmkappi

Söömises kehtib Iti Heiti jaoks oluline põhimõte: elada tuleb reaalsuses. „See tähendab, et kuigi kodutoidud ja juurvil jad on au sees, sööme mõistagi ka viine reid, friikaid ja pitsat,“ sõnab ta. Sestap lubavad nad endale vahel ka kiirtoidu kohtades käimist, kuna liigne keelamine tekitaks ainult vastureaktsiooni.

Laste toitumisharjumuste kujunda mise kuldreegel seisneb Iti Heiti sõnul suuresti selles, mida koduses külmkapis leidub. „Kui seal on vaid viinerid, kananagitsad ja kiirnuudlid, siis mida laps peaks sööma?“ nendib ema. „Vanema vastutus on tagada, et tervislikud valikud oleksid alati esimesed ja kõige kergemini kättesaadavad. Kui kodus jagub värskeid aed- ja puuvilju ning toitvat sööki, on ka laste valikud paremad.“

Saggorite pere absoluutsed lemmikud on näiteks spaghetti bolognese, kanapasta, risoto, ahjujuurviljad ja munatoidud. Eriti maitseb kikerhernesalat. Lisaks armastavad kõik lapsed paprikat, eriti punast, muna ja avokaadot.

Ise tehtud, hästi tehtud

Iti Heiti sõnul on edu suurim saladus see, et kõik kolm last oskavad ka ise süüa teha. Ta on alati rõhutanud, et ise tehes maitseb toit kõige paremini. Nii valmistab tütar hea meelega näiteks kooreseid pastaroogasid, kust kunagi ei puudu tomat. Noorem poeg saab edukalt hakkama omleti ja grillvõikude ning ubadega. Vanem poeg elab juba omaette ja jagab emale isegi fotosid oma õhtusöökidest: hakklihakaste, kotletid, pastad, kohupiimaga magustoidud jne. „Ise kokkamine loob

viinamarjadega! See kinnitas talle, et lastele tuleb alati pakkuda uusi asju, isegi kui need tunduvad nn täiskasvanute toidud.

Toidulisandeid ta lastele üldjuhul ei anna, kuna usub mitmekesise toidu jõusse. Vaid 11-aastane poeg võtab igal õhtul magneesiumi, et toetada treeningkoormusest taastumist ja unekvaliteeti.

Pitsa ja nagitsad maitsevad hästi!

„Kui lapsed söövad kehvasti ja eeskätt valitud toite nagu viinerid, friikad, kananagitsad ja pitsa, tuleks esmalt peeglisse vaadata ja mõelda, miks see nii on,“ tõdeb toitumisnõustaja ja -terapeut Annely Püttsepp, kes kahe väikese lapse emana mõistab, et kiire elutempo juures ei ole alati aega valmistada täisväärtuslikku õhtusööki.

Pitsa, friikartulid ja nagitsad on töödeldud toidud – poolfabrikaadid, mis tekitavad inimestes sõltuvust. „Need sisaldavad enamasti rohkelt soola, suhkrut, rasva ja maitsetugevdajaid,“ hoiatab ta. „Olgugi, et sedalaadi söögid maitsevad hästi, on meil vanemana kohustus ja vastutus oma lapse tervise eest, mistõttu tuleks neid pakkuda võimalikult harva.“

Tervislikumate valikute poole

„Puuviljadega üldiselt probleeme ei ole, ent köögiviljadega on sageli keerulisem, ka täiskasvanutel,“ mainib Annely Püttsepp. „Kui inimestele teraapias räägin, kui suures koguses tuleks päevas köögivilju süüa, lähevad silmad väga suureks. Meie keskmine laps ega täiskasvanu selleni paraku ei küündi.“

Võti seisneb aga köögiviljade pidevas pakkumises. Neid tasub serveerida erinevaid – mitte ainult neid, mida laps kindlasti sööb. Sageli hakatakse kõhklema: „Aga kui ma porgandi asemel lillkapsast panen, siis ta ju ei söö!“ Täna, homme ja võib-olla ka nädala pärast mitte, aga ühel hetkel sööb. „Lihtne, kuid toimiv viis on panna köögiviljad lauale juba valmis,“ soovitab Püttsepp. Lapsed ei lähe ise tavaliselt külmkappi uurima, kas seal on mõni porgand või paprika, mida multikaid vaadates krõbistada. Enne kui nad köögiviljadeni jõuavad, hakkavad silma hoopis piimatooted ja näksid. Kui aga köögiviljad on puhastatud ja lauale pandud, võivad need kaduda nagu võluväel.

Põhimõtted, mida järgida

JÄRJEPIDEVUS. Kui pakkuda mõnd toitu järjepidevalt, otsustab laps ühel hetkel seda lõpuks proovida. Oluline on kannatlikkus ja rahumeelne järjekindlus.

TEISTE LASTE MÕJU. Kutsu külla naabrilaps, kes hea meelega köögivilju krõmpsutab – suure tõenäosusega läheb ka sinu põnn sellega kaasa. Väiksed õpivad jäljendades.

ÄRA SUNNI! Söögilauas peab olema hea ja turvaline. Keegi ei peaks nutma taldriku taga seni, kuni taldrik on tühi. Söömine ei tohi muutuda võimuvõitluseks.

KUI LAPS TÕSTAB ENDALE ISE TOITU, TULEB SEE ÄRA SÜÜA . Kui aga söögi tõstab ema-isa, ei ole mudilasel kohustust kõike ära süüa. Nii õpib laps tunnetama oma keha signaale – kui palju tal tegelikult kõht täis saab ning reguleerima portsjonite suurust.

EMA-ISA OTSUSTAVAD, MIDA JA

MILLAL SÜÜA, LAPS OTSUSTAB,

KUI PALJU SÜÜA. See on söömise üks tähtsamaid põhimõtteid, mis aitab kujundada pisipere tervislikku ja pingevaba suhet toiduga.

Allikas: Annely Püttsepp

Hea aeg köögi- ja puuviljade pakkumiseks on näiteks hommikuste multikate kõrvale või õhtul, kui mudilased tulevad lasteaiast ja õhtusöök ei ole veel valmis. „Muidugi on eeskuju väga oluline,“ lisab ta. „Kui peres söövad kõik köögivilju, hakkab ka laps neid varem või hiljem sööma. Sundida ei tohi, kuid tuleb olla järjepidev ja luua olukord, kus köögiviljad on pere jaoks normaalne osa igapäevaelust.“

Peita ja petta ei maksa

Kui vanemad pöörduvad toitumisterapeudi juurde murega, et laps ei söö nii, nagu peaks, pole selle taga enamasti probleemi. „Meil on peas mingi kujutletav idee, mismoodi ja mida mudilane

peaks sööma,“ räägib Püttsepp. „Kui ta nii ei tee, tekib ärevus. Kui laps sööb ühel toidukorral ainult kana ja teisel vaid kartulit, on see tegelikult täiesti okei. Neid, kellel on päriselt söömisega seotud probleemid – näiteks mõni trauma söögiga, neelamisraskused või selektiivne söömishäire – leidub pigem vähe.“

Peitmist Annely Püttsepp ei soovita. „Kui asuda põnnile vastumeelseid toiduaineid varjatult toidu sisse peitma, võib see halvimal juhul viia selleni, et laps hakkab üldse söömist kartma –äkki on kuskile jälle midagi salaja sisse sokutatud,“ põhjendab ta. „Smuuti näitel võiks proovida nii, et laps saab valida kaks komponenti ja vanem kaks. Kui täiskasvanu valikuks on näiteks spinat, las laps ise otsustab, mitu lehte te sinna panete. Ajapikku need kogused küllap kasvavad – mudilane saab aru, et spinat ei muuda smuuti maitset ja selle lisamine muutub normaalsuseks.“

Toidulisandid ei asenda tervislikku toitumist

Toitumisnõustaja usub, et pelgalt profülaktika mõttes ei tasu toidulisandeid tarvitada. „Ideaalses maailmas võiksid kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained tulla toidust,“ soovitab ta. „D-vitamiini kohta on ilmselt igaüks kuulnud, et pimedal ajal tuleb seda juurde tarbida. Multivitamiinide ja muude toidulisandite tarvitamine peaks aga olema vajaduspõhine.“ Alles siis, kui vereanalüüs näitab, et midagi napib, on näidustus lisandi võtmiseks. Oluline on meeles pidada, et toidulisandid ei asenda tervislikku ja tasakaalustatud toitumist ning enne tarvitamise alustamist võiks konsulteerida perearstiga.

Toidule toeks

Compliflora Baby tilgad (10 ml 12,91 €) piimhappebakterid seedimise toetamiseks

Rõõm vitamiin D3 25 mcg tilgad (10 ml 15,39 €) luude ja hammaste arenguks

Formula Vitale Kids+ D 20 mcg kummikarukesed (60 tk 17,55 €) immuunsuse ja luustiku toeks

Formula Vitale Kids+ Mega kummikarukesed (60 tk 17,53 €) energiaks ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

Formula Vitale Kids+ Multi kummikarukesed (60 tk 17,79 €) kasvu ja õppimisvõime soodustamiseks

Et laps saaks toidust kõik vajaliku

HOIA söögikorrad regulaarsed.

Väldi suvalist ja pidevat näksimist, siis ei ole lapsel söögikorra ajaks kõht juba täis. Klassikaline rütm on kolm põhitoidukorda ja üks–kaks vahepala päevas.

LISA köögivilju toidu sisse: näiteks pudru või kotletitainasse peenelt riivitud porgandit või kõrvitsapüreed. Poeta smuutidesse köögivilju, kasuta toitudes seemneid ja pähkleid.

KAASA laps toidu valmistamisse ning lase tal tunda, et ta on vajalik ja tema arvamus loeb.

KÜSI lapselt, mida ta sooviks süüa, aga anna talle kaks valikut.

Näiteks: „Kas sa soovid täna täisteramakarone Bolognese kastmega või kanasuppi?“ ning „Kas tahaksid magustoiduks kohupiima vanaema tehtud moosiga või kaks piparkooki?“ Allikas: Annely Püttsepp

Toodetel

Puista peolauale värskeid maitseid

Jõululaual ei pea alati olema vaid klassikaline seapraad ja hapukapsas. Sel aastal valmista roogi, mis pakuvad tuttavate mekkide kõrvale uusi ja hõrke maitseid.

Mahlakas hurmaa kerges salatis pakatab värskusest, tummine kruubisalat pakub soojust talveõhtusse ning Hasselbacki kõrvits lisab lauale kuldset elegantsi. Mõistagi ei saa ükski pidu läbi magusata – mahlane jõulukeeks täidab kodu vürtsikate aroomidega.

RETSEPTID PILLE ENDEN FOTOD JAAN HEINMAA

HURMAA-juustusalat

Hurmaahooajal saab seda mahlakat vilja panna nii salatisse kui ka suristada kastmeks. Kastme jaoks peaks hurmaa olema hästi valmis või pigem isegi üliküps. Salatisse sobib ka traditsioonilisem sinepiga vinegrettkaste ning passivad ühtviisi nii feta- kui ka sinihallitusjuust, viimane lisab parajalt pikantsust.

Neljale ▸ Valmistusaeg 20 minutit

80 g pekaani- või Kreeka pähkleid

1 Rooma salati pea 2 hurmaad

2 dl kuivatatud jõhvikaid 125 g feta- või sinihallitusjuustu

HURMAAKASTE:

1 väiksem hästi küps hurmaa

0,5 dl rapsi- või oliiviõli

1 sl sidrunimahla

2–3 tl valge veini äädikat

1 tl agaavisiirupit soola, musta pipart

▸ Rösti pähklid kuival kuumal pannil. Lase jahtuda ja haki. Lõika salat ribadeks. Koori hurmaad, poolita või lõika neljaks, ja viiluta. Sega kausis salat, hurmaaviilud (need võid ka salati peale panna), pähklid ja kuivatatud jõhvikad.

▸ Koori kastme tarvis hurmaa ja tükelda. Töötle saumikseriga püreeks. Lisa 1–3 sl vett. Klopi hulka ülejäänud ained ja maitsesta. Sega kaste salatiga vahetult enne serveerimist. Tõsta salat vaagnale või kaussi ja puista peale murendatud juust.

HASSELBACKI

kõrvits feta-jogurtikastmega

See efektne kõrvits võib olla nii maitsev lisand prae juurde kui ka iseseisev roog taimse toidu austajale. Kõrvitsad küpsevad pehmeks väga erinevalt, seepärast tuleb arvestada, et retseptis toodud aeg võib olla nii lühem kui pikem.

Neljale-kuuele ▸ Valmistusaeg 25 minutit + 55–65 minutit ahjus

1 kg muskaat- või keegelkõrvits

3 sl oliivi- või rapsiõli

50 g võid

1 sl mett

1 sl õunaäädikat

1 tl küüslaugupulbrit

20 g seedermänniseemneid

30 g kõrvitsaseemneid soola ja musta pipart

FETA-JOGURTIKASTE:

125 g feta juustu

125 g Kreeka jogurtit

1 sl oliiviõli

SERVEERIMISEKS:

2–3 sl granaatõunaseemneid ja hakitud peterselli

▸ Kuumuta ahi 225 kraadini. Koori kõrvits juurviljanoaga, lõika pooleks ja eemalda seemned. Pane kõrvitsapoolikud ahjuvormi ning määri oliiviõli ja soola-pipraga. Pööra lõikepooled alla ja küpseta 20–25 minutit, kuni kõrvits pehmeneb. Vähenda kuumus 200 kraadini.

▸ Võta kõrvits ahjust ja lase seista umbes 5 minutit või kuni see on piisavalt jahtunud, et käsi ei kõrveta. Tõsta lõikelauale. Tee iga 2–3 mm tagant sisselõiked, nii et ei lõika kõrvitsast täiesti läbi Tõsta vormi tagasi ja suru kergelt viilud laiali. Talita samuti teise kõrvitsapoolega. Määri kõrvits õliga, pintseldades seda lõigete vahele. Küpseta veel 10 minutit.

▸ Sulata pannil või. Klopi hulka mesi, äädikas ja küüslaugupulber. Pintselda kõrvitsatele umbes pool maitsevõist ja küpseta veel 15 minutit. Lisa ülejäänud võile seedermänni- ja kõrvitsaseemned. Määri segu kõrvitsapoolikutele ja küpseta viimased 10–15 minutit.

▸ Murenda feta köögikombaini või saumikseri kannu, lisa jogurt ja oliiviõli ning mikserda ühtlaseks massiks. Laota serveerimisvaagnale. Tõsta kõrvits kastmele ja puista ümber granaatõunaseemneid ja hakitud peterselli. Tõsta kõrvitsale lusikaga pannile kogunenud praevedelikku.

Soe KRUUBI -köögiviljasalat

Lihtsatest ainetest soe salat pakub jõululaual vaheldust tavapärastele lisanditele või sobib ka iseseisvaks roaks. Soovi korral võib lisada ka rukolalehti.

Neljale

Valmistusaeg 20 minutit + 30–40 minutit ahjus

2 porgandit

300 g kaalikat

1 väike punane sibul

2 sl + 1 tl rapsi- või oliiviõli

2,5 dl odrakruupe

7–7,5 dl vett või köögiviljapuljongit

1,5 sl kõrvitsaseemneid

2 sl hakitud peterselli või basiilikut

SINEPI-MEEKASTE:

2 sl Dijoni sinepit

2 sl oliiviõli

2 sl õunaäädikat või sidrunimahla

1 sl mett

1 purustatud küüslauguküüs soola, musta pipart

▸ Kuumuta ahi 200 kraadini. Koori juurviljad ja lõika väikesteks kuubikuteks. Koori sibul, poolita ja lõika viiludeks.

▸ Sega juurviljade (välja arvatud sibul) hulka 2 sl õli, soola ja pipart. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühekordse kihina ja küpseta 20–25 minutit.

▸ Sega sibulaviilud ja kõrvitsaseemned 1 tl õliga. Pane plaadile ja küpseta veel 10–15 minutit, kuni juurvili on pehme. Samal ajal kuumuta kastrulis vesi (või puljong) ja maitsesta soolaga. Loputa kruubid külma veega ja pane keeva vette. Kuumuta keemiseni, vähenda kuumust ja hauta kaane all 35–40 minutit, kuni kruubid on pehmed. Klopi kastme ained ühtlaseks.

▸ Sega kausis kruubid, juurviljad ja hakitud ürdid. Lisa kaste ja serveeri kohe.

Mahlane JÕULUKEEKS kõrvitsaga

See mahlane jõulukeeks on kuivatatud puuviljadest pungil ja v ürtsidest aroomikas. Tainasse peidetud kõrvits annab keeksile kena kollase värvi ning lisab mõnusalt niiskust, mistõttu seisab keeks kaua pehme.

10 tk

Valmistusaeg 35 minutit + 6 tundi maitsestumiseks + 50–55 minutit ahjus

1,5 dl brändit, rummi või apelsinimahla

500 g kuivatatud puuvilju – rosinaid, ploome, kirsse, aprikoose

300 g kõrvitsat

3 muna

1,5 dl suhkrut

1,25 dl õli + vormi määrimiseks

2,25 dl hapupiima

1,5 dl fariinisuhkrut

5 dl nisujahu

2 tl jahvatatud kaneeli

2 tl jahvatatud kardemoni

0,25 tl jahvatatud ingverit

0,25 tl jahvatatud nelki

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl soodat

0,5 tl soola

50 g Kreeka pähkleid riivsaia vormi puistamiseks

GLASUUR:

150 g tuhksuhkrut

1–2 sl piima

1 tl sulatatud võid

KAUNISTAMISEKS:

jõhvikaid, rosmariinioksi ja tuhksuhkrut

▸ Tükelda suuremad kuivatatud puuviljad ning vala peale brändi, rumm või apelsinimahl. Lase pool päeva kuni 24 tundi maitsestuda.

▸ Koori kõrvits, lõika tükkideks ja pane potti. Kalla poti põhja veidi vett, kata kaanega ja hauta 10–12 minutit, kuni kõrvits on pehme. Jälgi, et kõrvits poti põhja ei kõrbeks. Kui vaja, lisa veidi vett. Kui kõrvits on pehme ja poti põhjas on veel vett, siis auruta kaaneta, kuni põhi on kuiv. Püreesta kõrvits.

▸ Klopi munad suhkruga lahti. Vala juurde õli, hapupiim, fariinsuhkur ja püreestatud kõrvits. Sega kuivained kõigepealt omavahel ja seejärel vedelate ainetega. Lõpuks sega hulka puuviljad ja hakitud pähklid. ▸ Määri keeksivorm hoolikalt õliga ja puista üle riivsaiaga. Kalla tainas vormi ja silu. Küpseta 50–55 minutit. Proovi küpsust tikuga. Võta ahjust, lase 10–15 minutit jahtuda, kummuta vormist ja lase täiesti jahtuda.

▸ Glasuuri valmistamiseks sõelu tuhksuhkur kaussi. Sega vähehaaval hulka piim. Konsistents peab olema paks ja läikiv, kuid nii vedel, et lusikalt aeglaselt niriseb. Lõpuks sega hulka sulavõi. Tõsta keeks restile ja määri peale glasuur. Kaunista jõhvikate ja rosmariiniokstega.

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... hea uni on parim ravim". Auhinna

võitsid Elena Kõivastik Haapsalust, Ülle Haavasaar Pärnust, Reet Võrk Keilast, Annika Vilippus-Kask Tallinnast.

Seekord on auhinnaks 4 komplekti Babé tooteid. Ühes komplektis on Babé Hydra Calm niisutav dušigeel (500 ml), Babé Hydra Calm niisutav ihupiim, Babé antipersiprant rulldeodorant (50 ml) ja kosmeetikakott.

Vastused palume saata 10. veebruariks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Mis peitub optimismisüstis?

Keila Selveri apteegi juhataja Viivika Toom teab aadressi, kus elab terapeut, kes teeb optimismisüsti. Ta on valmis seda saladust jagama.

1)

Kuidas teist sai apteeker?

Minu soov oli saada ham baarstiks või hambateh nikuks. Hambaarstiks pürgides jäin ülikooli sisseastumisel esimesena nime kirjast välja, hambatehniku eksamil hambaid voolides aga sain aru, et see amet mulle ei sobi.

Kuna eksamid olid Tallinna meditsiinikoolis edukalt läbitud, otsustasin valida eri ala, kuhu sõbranna õppima läheb ning selleks sai farmaatsia.

2)Mis teeb apteekri töö teie jaoks huvitavaks?

Minu töö teeb huvitavaks apteegi külastaja. Neid kuulates ja nõustades

EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

tunnen, et olen kellegi jaoks vajalik ja eriti hea meel on, kui inimene lahkub apteegist naerul näoga. Lahedaks teeb päeva ka see, kui inimene tuleb tagasi ja tänab, et ravim või soovitus olid talle parimad, aga mina ise ei mäletagi enam situatsiooni ega vahel ka patsienti.

3)

Kust ammutate oma energiat?

Parim viis energiat koguda ja taastuda on puhkus. Minu jaoks tähendab see sõitu üle lahe Soome oma väikesesse suvilasse, mille ostsime kaks aastat tagasi. Minu parim puhkus on kalalkäimine, millega nüüdseks olen tegelenud juba peaaegu 17 aastat.

Alguse sai kõik sel lest, et olime taas ühel

pikemal retkel Soomes ja mina vaatasin pealt, kuidas abikaasa ja poeg püüavad kala. Tahtsin ka proovida, aga ega siis sellest pikemat juttu tehtud. Minu esimeseks õngeks lõigati pihlakaoks järve kaldalt, mille otsa sai keeratud tamiil ja konks. Sel õhtul sain oma esimesed roosärjed ja ahvena. Nüüd ei möödu üht kuudki, mil ma kalal ei käiks. Vahet ei ole, kas õues on sooja 35 kraadi või külma 22 kraadi.

4)Mis aitab teid talvehooajal tervena püsida?

Talveks hakkan valmistuma juba kevadel, kui algab ravimtaimede korjeaeg. Nurmenukk, pärnaõis, naistepuna, pune, piparmünt, meliss, Islandi samblik –need purgid tuleb täis korjata. Talvel haiguse ajal tee joomine on tõhusaim haiguse peletamise vahend. Loomulikult söön palju kala ja kui tööle pole vaja minna, on küüslauk minu sõber. Keha turgutab kõige paremini saun koos mõnusa leiliga, kuhu lisatud eeterlikke õlisid. Vihtlemisega omatehtud kasevihaga on hea päeva lõpetada.

Kuidas säilitate keerulisematel eluhetkedel tasakaalu?

Mina tunnen rasketel hetkedel, et kõige parem abimees on merekohin. Kuna elan mere ääres, siis lähen randa, istun liivale ja vaatan kaugusesse silmapiirini. Siis hakkavad sageli minu sees jooksma sõnad, mis tahavad paberile kirjutamist. Nii sünnivad minu salasahtlisse luuletused. Vahel on need kurvad, teinekord täis emotsioone, puhuti aga vaid rida sõnu, kuid mina oleksin käinud justkui terapeudi juures, kes teinud mulle optimismisüsti.

Väike näide:

Olid ajad, olid mured, ammu ilma läinud kured.

Nemad soojas peesitamas, Mina külmas unistamas.