Naerata! Talv 2024

ATH –moehaigus või elu muutev diagnoos?

Naha sära SALADUSED

Muuda oma KEHAKEEMIA õnnelikuks

TALV 2024

4 Juhtkiri

6 Uut apteegis

8 Uudised

10 Kui äratad vaatajas rõõmu

16 Veel üks pingutus

40 Tõnu Raadik: pidi olema põhjus, miks ma lisaaja sain

44 Kaunite juuste saladus

48 Tervislike kinkide spikker

50 Ilu-uudised

18 ATH – moehaigus või elumuutev diagnoos

24 5 levinud liigeseprobleemi, mis ei hüüa tulles

28 Kui maailm su ümber pööritab

32 Kuidas valida õige meditsiiniseade?

36 Kas hingad õigesti?

52 Värske, särav ja pidulik hommikust õhtuni

55 Sära võidab alati

59 Kumma valid – ingli- või kuradikokteili?

64 Viska leili!

68 Jõuluroad naabritelt

72 Ristsõna

74 Väike tüdruk suures paadis

Tahe olla kaitstud

Kas olete märganud Apotheka apteegiriiulitel Eesti Kaitseväe maskeerumisvormis tooteid? Me ei ole hakanud apteekides väärt kaupa kamuflaaži abil peitma, selle taga on hoopis meie sügav kummardus ja toetusavaldus Eesti reservväelastele, kelle heaks annetame osa igalt müüdud laiguliselt karbilt.

Kaitsetahte projekti korraldatakse reservväelaste toetuseks tänavu esimest korda ja sellega liitus lisaks Apothekale muljet avaldav hulk suure südamega ettevõtteid jäätisetootjatest pankadeni. Ettevõtmine kestis kuu aega ja valiti tänavu suvel Eesti aasta kaubandusteoks. Meie aga arvasime, et ühest kuust jääb väheks ja Apotheka jätkab sõdurikuube pakendatud kaupade müüki vähemalt terve aasta, mille eest oli meil suur au pälvida riigikaitse toetaja tiitel. Kaitstud riigi vajalikkusest saame me kõik aru.

Sama oluline on, et meie riigi kaitsjad tunnevad, et oleme nende seljataga ja toetame neid.

Kaitsta ei ole vaja ainult riiki, vaid ka igaühte meie seast – terviserikete, viiruste, haiguste ja ootamatuste eest. Apotheka on seda teinud juba ligi 25 aastat ja naljaga pooleks võime öelda, et olemegi muutunud kaitsevaldkonna ettevõtteks. Kaitsta on vaja iga inimest sellepärast, et ühiskonnana oleme ainult nii tugevad, kui tugev on meie kõige nõrgem lüli. Ja mitte ainult haiguste, vaid ka ebateaduse ja soolapuhumise eest.

Eesti inimeste terviseteadlikkus pakub meile sageli põnevaid väljakutseid, võistelda tuleb nii dr Google’i diagnoosi kui ka naabri­Maie ravisoovitustega, rääkimata vandenõuteoreetikutest ...

Selle vastu aitab ainult pidev teavitustöö ja harimine, maast madalast kuni kõrge eani välja. Eesti riik on ka sellest aru saanud ja tahab oluliselt suurendada haiguste ennetustööd, sest lõpuks on see kõigile parem – ja mis seal salata – ka odavam. Rõõm on tõdeda, et sellesse kaasatakse järjest rohkem ka apteekreid – nõustamisel, tervisenäitajate mõõtmisel ja vaktsineerimisel. Apotheka usinad apteekrid on igal juhul valmis ja tahet täis. Ilusat pühadeaega kõigile, me oleme kaitstud!

Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub märtsis.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: MIRTEL VÜRST

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: AIVAR KULLAMAA

Stilistika: KRISTIN LIIAS

Muah: PIRET KALJUSTE

Rõivad: STOCKMANN, TILDA KNITWEAR, LEVI DISAINIPOOD

Ehted: TALI DISAINIPOOD

UUT APTEEGIRIIULIL

See rõõmustab soolestikku

Sigurijuure ekstraktist saadud inuliini ja magneesiumi sümbioos ehk Magnulin (28 tk) 18,13 € on loodud soolestiku toetuseks. Inuliin on kiudaine, mis toimib prebiootikumina ja soodustab kasulike bakterite kasvu soolestikus. See aitab reguleerida seedimist ja vähendada kõhukinnisust. Magneesium lõõgastab soolestiku lihaseid ning pakub tuge närvisüsteemile.

Sinu elurõõmuks

Uudse meeleolu parandava ja üldtoniseeriva preparaadi Altivia Vitale (30 tk) 18,05 € koostisse kuuluvad jamsijuure, ashwagandha, hariliku lutserni ja viirpuu ekstrakt.

Tõhusalt koostööd tehes tõstavad need energiataset ja meeleolu ning aitavad nii stressiga paremini toime tulla. Kapsleid soovitatakse kasutada, kui vaevavad muremõtted, masendus ja jõuetus.

Kui lapse kõht on kinni

Macrobalans suukaudne lahuse pulber lastele (6g 20 tk) 10,25 € tuleb appi siis, kui on kõht kinni. Toode sisaldab lahtistavat toimeainet makrogooli. See suurendab vedeliku kogust väljaheites, kergendades selle väljutamist. Kotikeses olev pulber segatakse klaasis vees, mahlas või muus vedelikus. Tavaline kuuri pikkus on kuni 14 päeva.

Õrn hool nahale

Uus maisitärklisel põhinev Bübchen Baby puuder SOS (80 g 8,94 €) on naha vastu eriti õrn ning sobib kasutamiseks alates sünnist. Jojobaõliga rikastatud beebipuuder kaitseb punetuse, ärrituse ja hõõrdumise eest, imades liigse niiskuse ja jättes naha meeldivalt kuivaks ja värskeks. Ei sisalda mineraalõlisid, talki ega parabeene ning sobib hästi ka täiskasvanute nahahoolduseks.

Kastet kuivadele

silmadele

Kui silmad on valgusele tundlikud, ärritunud või on tunne, justkui oleks liivatera silmas, on silmad tõenäoliselt kuivad. Ocutein Ribo-Hyal (10 ml) 20,26 € on niisutav silmageel, mis taastab kuiva silma kahjustunud lipiidikihi ning leevendab valgustundlikkust ja ärritust. Anna oma silmadele rahu.

Vaiki, köha!

Grintuss Adult siirup (180 g) 15,36 € ja Grintuss Pediatric siirup (180 g) 15,36 € sobivad nii kuiva kui ka lahtise köha raviks kas ägedas faasis või püsiva köha korral. Siirupil on kaitsev, rahustav, põletikuvastane ja rögaeritust reguleeriv toime. 100% looduslik toode, mis lisaks ravimtaimedele sisaldab nektarit ja mett.

Haava hoolduseks

Vesinikperoksiidi lahus 3% sprei (50 ml) 2,52 € on värvuseta, peaaegu lõhnatu, nõrgalt happelise reaktsiooniga vedelik, mida kasutatakse naha puhastamiseks ja marrastuste ning haavade töötlemiseks. Naha puhastamisel aitab see lahustada ning eraldada kuivanud vere- ja mädakoorikud.

Imuunsusele väge juurde

Luxador Immustar vitamiin D3 õlikapslid 4000 IU (90 tk) 30,30 € sisaldab lisaks D-vitamiinile ka sipelgapuu koore ekstrakti ning tsinki, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Sipelgapuu toetab organismi vastupanuvõime säilitamist.

Vabane hemorroididest!

Hemopran on uuenduslik kolmest tootest koosnev terviklahendus, mis aitab tõhusalt hemorroidide ja muude anaalpiirkonna murede korral.

Hemopran spetsiifiline pesugeel (125 ml) 14,73 € toob leevendust sügeluse, põletustunde ja ärrituse korral anaalpiirkonnas. Kaitseb infektsioonide eest. Hemopran kaitsev endorektaalkreem (35 ml 16,86 €) on nii sisemiste kui ka välimiste hemorroidide ning anaal- ja perianaallõhede raviks. Kiirendab kudede taastumist. Hemopran hüaluroonhappega suposiidid (2 g 7 tk) 17,72 € sisemiste hemorroidide ja anaallõhede, fistulite raviks ning erisuguste pärasoolepõletike leevendamiseks.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Viirushaiguste kõrghetk on käes

Kätte on jõudnud aeg, kui järjest roh kem tabavad meid viirusnakkused, mis põhjustavad nohu, köha või kurguvalu. Rahvasuus nimetatakse neid külmetushaigusteks, kuid neid ei põhjusta külmetamine, vaid mitmesugused viirused.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkus on iseparanev haigus. Mõnikord taanduvad kõik haigusnähud päeva või paari jooksul, enamasti võtab täielik paranemine veidi kauem aega.

UUS TEENUS APOTHEKAS: kontrolli oma tervist regulaarselt

Elustiilihaiguste tekkimise peamised riskitegurid on kõrge kolesterooli ja veresuhkru tase, kõrge vererõhk ning liigne kehakaal. Samuti on riskiks suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Regulaarselt tervisekontrollis käimine on aga tõsiste haiguste ennetamise alus. Statistika näitab, et neljandikul 40-aastastel meestel esineb juba mingeid südamega seotud kaebusi, mis vajaksid tähelepanu.

Iga inimene peaks teadma, milline on tema vererõhk, kolesteroolisisaldus ja vere glükoosisisaldus, eriti oluline on seda teada üle 40-aastastel. Liiga suur vööümbermõõt on märk sellest, et inimest ohustavad südamehaiguste

riskitegurid on üle normi. Meestel võiks vööümbermõõt jääda vahemikku 94–102 cm, naistel 80–88 cm. Apotheka apteekides on võimalik mõõta ühe teenusega verelipiidide sisaldust, sealhulgas üldkolesterooli ja verelipiidide omavahelist tasakaalu, veresuhkru taset ning kehakoostist. Registreeri end Apotheka veebilehel apotheka.ee ja vali teenuste alt „tervisenäitajate pakett“. Seejärel vali apteek, leia sobiv aeg ning täida vorm. Soovituslik on mõõtmine teha enne söömist või vähemalt 2 tundi peale sööki, oodatud on kõik alates 18. eluaastast ja kehakaaluga kuni 150 kg. Aega kulub umbes 30 minutit.

Apotheka toetab reservväelasi

Haiguse sümptomeid on võimalik leevendada, kuid haiguse kestust ravimite ja ravivõtete abil lühendada ei saa. Erandid on gripp ja COVID-19, mil arst saab kindlate näidustuste korral riskirühma inimestele välja kirjutada vastavat ravimit.

Külmetushaiguse sümptomid ei teki kohe, kui viirusega nakatud. Haigus kujuneb tavaliselt paari päeva möödumisel nakatumisest. Küll aga muutub haigestunud inimene teistele nakkusohtlikuks juba haiguse peiteperioodil. Seega võib nakkusallikas olla väliselt (veel) terve inimene.

Viirustesse nakatumise riski saab vähendada, kui vältida lähikontakti haigetega, pesta mitu korda päevas hoolikalt käsi, kanda rahvarohketes kohtades maski, viibida palju värskes õhus ja tuulutada ruume. Enamiku hingamisteede viirusnakkuste vastu ei ole võimalik end vaktsineerida, välja arvatud gripp ja COVID-19.

PANE TÄHELE! Antibiootikumid viirusnakkusi ei ravi ning nendest viirusnakkuste ravis ja tüsistuste ärahoidmisel kasu ei ole.

Apotheka liitus tänavu kevadel Kaitsetahte projektiga, kus kaitseministeeriumi eestvedamisel ja mitmete Eesti ettevõtete osalusel toodi reservväelaste nädalal turule kaitseväe digilaigumustris tooteid ja teenuseid. Projekti eesmärk oli jagada sõnumit reservväelaste olulisusest Eesti riigikaitsele.

Apotheka pakendas reservväelaste auks 12 omatoodet sõdurikuube ja annetas iga toote ostult teatud summa reservväelaste fondi. Otsustasime, et digilaigumustris tooted jäävad turule terveks aastaks ja anname sellega oma pikemaajalise panuse Eesti riigi kaitse toetamiseks.

Meil on suur rõõm, et algatust on juba tunnustatud ja märgatud. Oktoobrikuus pälvis Kaitsetahte projekt aasta kaubandusteo auhinna. Samuti sai Kaitseliit kätte reservväelaste fondist soetatud 20 ründe- ning neli termokaameraga varustatud luuredrooni.

Aitäh, armsad Apotheka kliendid, et teiega koostöös on meil võimalus tugevdada Eesti riigi kaitset ja toetada reservväelasi. Reservis on tervist!

Kui äratad vaatajas

Mäng on näitlejatest õe ja venna Sandra Uusbergi ja Kristjan Üksküla geenides. See on saatnud neid nii laval kui ka väljaspool seda – koduses kostüümidraamas, naaberhoovi detektiivibüroos ning sel õhtusel hetkel, kui tuled lähevad kustu ning nad ongi seal, üksteisest hingetõmbe kaugusel koos ja sellest sünnib midagi...

TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: AIVAR KULLAMAA l MUAH: PIRET KALJUSTE l STILISTIKA: KRISTIN LIIAS l

RIIDED: STOCKMANN, TILDA KNITWEAR, LEVI DISAINIPOOD l EHTED: TALI DISAINIPOOD

Sandra Uusbergil (38) ja Kristjan Ükskülal (37) on kibekiired ajad. Sandral on käsil peaproovid Priit Strandbergi lavastuse, Molière’i „Õpetatud naistega“, mis Tallinna Linnateatris peatselt esietenduseni jõuab. Nõutud näitlejana on ta alailma teatrilaval ka õhtuti. Pealekauba on Sandra juba üle kümne aasta ERR-i kaadritagune diktorihääl, kes teadustab mahedal häälel ETV vaatajatele, et kell 20.05 jõuab eetrisse „Pealtnägija“.

Kristjan, kes muidu ametis näitlejana Theatrumis, valmistab aga ette kahemehetükki kunagise linnateatri kolleegi Argo Aadliga. Vanalinna Muusikamajas näeb ilmavalgust Mrožeki „Leping“, absurdihuumorist kantud teos, mis räägib tõsistel ja praegu väga aktuaalsetel teemadel. Kristjan mängib üht rollidest ning seab tüki ka lavale. „Olen seitse-kaheksa aastat seda materjali kaasas kandnud ja väga oodanud, et seda mängida. Argot inspireeris see tekst samuti.“

Kui vennastepaare on linnateatris ennegi koos mänginud (Piusid ja Kalmetid), siis õe-venna tandem on palju haruldasem. Sandra ja Kristjan on nagu kaksikud, sest neil on vanusevahet vähem kui poolteist aastat. Koos astusid nad lavakasse ja koos kutsuti nad pärast lõpetamist tööle linnateatrisse. „Me oleme ühes toas kasvanud ja alati väga hästi läbi saanud,“ kinnitab Sandra. „Kuna meil on nii väike vanusevahe, siis oli alati mängukaaslane võtta. Ilmselt on kuidagi ka kergem, et me oleme poiss ja tüdruk, nii ei tulnud ette mingit rivaalitsemist või kadedust.“ Kristjan nõustub: „Oleme pikka aega kõrvuti käinud ja suhtleme ka nüüd, kus ma teises teatris töötan, väga sageli. Minu tütred nõuavad lausa üle päeva, et saaksid Sandra lastega mängida, nii et läbikäimine on väga tihe!“

Teatrit tegemas põnnipõlvest peale

Mäng on näitlejatest õe-venna Sandra ja Kristjani geenides ja saatnud neid nii laval kui ka väljaspool seda. Kuigi Sandra ja Kristjani vanemad pole teatriinimesed, on isapoolsete vanavanemate, näitlejate Aarne ja Siina Üksküla geenid lapselastes eredalt välja löönud. Lastena käisid Sandra ja Kristjan sagedasti teatris, muuhulgas vaatamas ka täiskasvanute etendusi, kust leiti alati midagi huvitavat. Õe ja venna omavahelised mängud nägid tihtilugu välja nagu väiksemat sorti kostüümidraamad ja Kristjan on väga uhke, et õde kirjutas oma esimese näidendi spetsiaalselt talle. Sandra oli siis 7–8-aastane ja näidend kandis pealkirja „Üksik kauboi“.

Suviti saadeti lapsed Pärnusse vanaemade juurde suvitama ja sealse sõpruskonnaga mängiti naaberhoovides detektiivimänge, mis pulbitsesid ehedast improvisatsioonist. „Peitsime salakirju ja mängisime, et me oleme detektiivibüroo, ja siis käisime mööda Pärnut ringi, juureldes, kuidas juhtumit lahendada. Pidasime kriminalistidena omavahel tähtsaid telefonikõnesid. See oli tohutult kütkestav,“ mäletavad Sandra ja Kristjan.

Õde-venda usuvad, et nende näitlejateekonnal on suur roll ka nende koolil – Vanalinna Hariduskolleegiumil, mille teatriharus nad õppisid. See oli loominguline ja innustav keskkond, kus noorel inimesel oli võimalik oma huvidele pühenduda. Kristjan on nüüd oma kunagises koolis tagasi teatriõpetajana, kes ellu saatnud juba neljanda n-ö oma lennu. „Noortega tegelemine täiendab mu enda tööd näitlejana ja lavastajana, on meile vastastikku nii palju õpetanud,“ ütleb ta. „Igapäevaselt noori kõrvalt vaadata on võimalus tulla jälle tagasi teatriõpetuse ABC juurde. Võtta läbi olulisi praktilisi ja teoreetilisi teadmisi, avastada alati midagi uut ja tähelepanuväärset, mis aitab näitleja ning lavastajana edasi liikuda.“

Laval ja linal publiku ees Sandra näitlejateekond koduteatris on olnud õnnelik ja ta on saanud mängida mitmepalgelisi rolle. „Teater on mulle kõike andnud ja unistan, et muudkui annaks edasi. Kui ma üldse midagi selle kõrvale igatsen, siis –filmi. Sain üsna vara küll kogemuse filmis „Elavad pildid“ kaasa tehes, aga siis sündisid lapsed ja olen sealtpeale tiirelnud teater-kodu orbiidil, prooviesinemistele jõudmata. Aga nüüd mõlgutan mõtteid, et ehk

Sandra tõdeb, et teater on talle kõike andnud, ning unistab, et annaks ka edasi.

tuleks mu ellu veel mõni film, mis oleks teistsuguse näitlejatööna tohutult huvitav.“

Ka Kristjan, kelle filmikogemus suurem, sooviks filmides rohkem osaleda, aga on tänulik, et on viimastel aastatel teatris huvitavaid rolle saanud. „Mulle tohutult meeldib filmis mängida, aga seda saab Eestis kahjuks harva teha, kuna filme tehakse vähe ja näitlejaid on palju. Samas on nii mõnigi maailmakuulus filminäitleja tunnistanud, et näitleja kodumaa on ikkagi teater ja selleks, et näitlejana edasi areneda ja filmides paremini mängida, peaks pidevalt ka teatrilavale astuma,“ märgib ta ja lisab, et teater on väga elus ja habras loominguline nähtus. „See on iga päev muutumises, ei saa üht ja sama etendust mängida igal õhtul samamoodi. See õhtune hetk, kui kell seitse on publik tulnud üle Eesti teatrisaali kokku, tuled lähevad kustu ja me olemegi seal, üksteisest hingetõmbe kaugusel koos ja sellest sünnib midagi ...,“ kirjeldab ta.

Töö teatriõpetajana

annab Kristjanile võimaluse tulla tagasi teatriõpetuse ABC juurde ning avastada midagi uut, et näitleja ja lavastajana edasi liikuda.

Gümnaasiumi ajal ütles õpetaja Tõnis Rätsep, et näitleja põhiülesanne on äratada vaataja kujutlus. „Kui sul on see õnnestunud, siis näeme, kuidas vastastikuses suhtluses hakkab tekkima uus maailm ja kuidas see inspireerib.“

Sandra lisab: „Kui äratasid vaatajas mingi rõõmu, saad seetõttu väga erilise emotsiooni osaliseks.“

Kristjanile meeldib mängida külalisena teistes teatrites: „See on omamoodi värskus, kuna puutud kokku uute inimestega. Sul ongi võimalik korraks oma kontekstist välja minna, õppida midagi uut ja vaadata oma tööd teise nurga alt – võibolla on isegi lihtsam vältida oma väljakujunenud stampe. Oled uute inimeste kõrval nii-öelda kikivarvul ja tähelepanelikum.“

Tema sõnul on uskumatu, kuidas viimasel ajal seatakse vahel küsimärgi alla kultuuri vajalikkust. „Mõni näiteks ei saa üldse aru, miks kultuuri vaja on ja miks on meil nii palju teatreid ja näitlejaid. Teisalt aga valitseb Eestis selline teatriarmastus – meil on miljon teatrikülastust aastas 1,4-miljonilise elanikkonnaga riigis. Järelikult on Eestis teatri ja näitlejate järele suur nõudlus. Me toome teatris lavale mõtted ja olukorrad, millele inimene elus vastuseid otsib. Nagu Shakespeare'i „Hamletis“, kus öeldakse, et teatri eesmärk on näidata, hoida peeglit loodu ees. Publik tuleb teatrisse, et otsida oma elu olukordadele alateadlikult mingeid lahendusi või selgitusi,“ teab Kristjan.

Elu nagu Lindgreni raamatutes

Sandra ja Kristjan on õnnelikud oma suure suguseltsi üle, mis tihedalt läbi käib. Sandra ütleb, et tajub

Kuna meil on nii väike vanusevahe, siis oli alati mängukaaslane võtta. Ilmselt on kuidagi ka kergem, et me oleme poiss ja tüdruk, nii ei tulnud ette mingit rivaalitsemist või kadedust.

nüüd 10- ja 8-aastase lapse emana, kui tähtsaks kujundajaks noorele inimesele on teadmine perekonna olulisusest – et on nii palju inimesi, kes sinust hoolivad.“ Aga kui suur töö perekondliku läbikäimise korraldamine tegelikult on, alates vanaemadest –seda kogu aeg koos hoida ja tähtsustada. Kuigi see on kõigi ühine panus, on ikka keegi see, kes kutsub kokku, valmistab ette, koristab toad, teeb toidud, planeerib ja muretseb,“ räägib Sandra. Koolivaheagadel ja pühade ajal on kummalgi õest-vennast riburada nii ühiseid kui eraldi kokkusaamisi lähedastega, nii et tuleb ette võtta mitmeid autosõite ja lausa pikki jõulutiire.

„Minu lapsed küsivad igal aastalõpul: „Kas me käime kõik jõulud läbi?“ – see elevus on nii tore, naudin seda! Mälestus Pärnu jõuludest isaema Siina ja balletiõpetajast emaema Evi juures on nii soe,“ räägib Sandra. Väikestena veetsid nad kõik koolivaheajad

Pärnus. Nende endi pere elas Lasnamäel üsna pisikeses korteris ja nii igatsesid nende ema-isa alati tagasi oma kunagisse kodulinna. „Pärnu armsad tänavad, jalutuskäigud vanaemadega turule, pärast jäätist sööma, parki kiikuma ja mere äärde. Ning see naabruskonna hoovide mängumaailm, mis meil tekkis,“ meenutab Kristjan lapsepõlve helgemaid hetki.

„See on õhkkond, mida kogu aeg igatsed, kodusoojus. Selle puudumist tajud siis, kui ta mingil põhjusel ära jääb, näiteks kellegi haiguse tõttu. Mõni küsib, mida te siis teete, kui lähedastega koos olete? Sinule armas inimene, perekonnaliige, sugulane tuleb uksest sisse, lihtsalt istub oma kohale laua taga, muud ei olegi vaja. Olete tunde koos ... Ja kui keegi jätab tulemata, tekib otsemaid tühimik – midagi on puudu,“ jätkab Kristjan.

„Meie Pärnu vanaemad on 86 ja 87, aga sellised, et ronivad redeli otsa, tahavad teha omapead remonti ja kõigega iseseisvalt hakkama saada. Meie pigem mõtleme, et tahaks neid kuidagi säästa. Helistame tulles neile hästi

napilt ette, et nad ei hakkaks ettevalmistusi tegema, aga kus sa sellega! „„Ma käisin siuh-säuh poest läbi, turult läbi, natuke valus oli astuda, aga turult sain kõik, mis vaja!“, „Kuule, ma sain juba lastele need kingid. Kas need sobivad?“, „Kudusin veel selle kampsuni, praegu ei jaksa rohkem, silmad ja käed veidi valutavad!““ etendab Sandra veenvalt oma vanaemasid ja nende suhtumist.

Kuidas tekib pühadetunne

Sandra ja Kristjani suguseltsi jõululaupäevas on oluline roll muusikal ja mitte üksnes paki lunastamiseks mõeldud etteastega. „On tekkinud tore traditsioon, et enne jõuluvana tulekut laulame kodus ühislaulikutest jõululaule. See on hetk, mis toob meelde Lindgreni raamatute maailma ja tekitab ülihea tunde,“ räägib Sandra. Sandra ütleb, et nende suguvõsas pole kunagi olnud suuri elamisi, aga ka kõige väiksemasse tuppa saab alati sättida ühe pika laua kasvõi köögist esikuni. Sul ei pea olema rahakott puuga seljas, et ühist pidu pidada: igaüks

toob midagi lauale, külalised mahutatakse ka kitsas ruumis ära ning miski ei takista koosolemise tähistamist.

Kristjan on kuulnud, et 50–60 aastat tagasi istuti sõpradega sageli tundide viisi koos tollastes väikestes köökides ja arutati maailma asjade üle. „Tekib tunne, et kõige armsamad peod toimuvad mingis pisikeses ruumis, kus levib see inimlik soojus, tänu millele oled avatud.“

Nende endi pühadeaegse meeleolu juured on ka Tallinna vanalinnas asunud koolis, kus enne vaheaega käiakse terve kooli ja vanematega kirikus. „Hästi soe tunne vaatab igalt poolt vastu, kogukonnatunne. Mäletan lapsepõlvest saadik kõndimist jõulumeeleolus pimedas vanalinnas paksu lume sees, siis jõuad kirikusse ja näed sõpru, vanemaid ja jätad hiljem kaaslastega hüvasti: näeme siis pärast vaheaega! Ja sa tead, et hommeülehomme ootavad ees kingid ja jõuluvana,“ meenutab Kristjan.

Pühade ajal seisab nende peolaual klassikaline jõulupraad ja kindlasti peavad seal olema ka verivorstid, hapukapsas, pohlamoos ja kõrvitsasalat. Aga ühel hetkel, kui juba mitu jõulupidu on selja taga, hakkavad lauale ilmuma supid ja kala. Kuna terves suguvõsas on väga andekad kokad, siis tunnistab Kristjan, et kohati tahaks peale pühi esimese asjana jõusaali külastada või jooksma minna.

Nagu pühadega, seostuvad ka lapsepõlvega kindlad maitsed. „Kui ma mõtlen enda lapsepõlve peale, siis meenub esimesena vanaema Evi suur soe porgandipirukas, mis ootab rätiku all. Mummil, vanaema Siinal, on kuulus kohupiimakook – paistab, et mingid asjad seostuvad alati teatud olukordadega ja jääd neid alati igatsema,“ ütleb Sandra.

Uue aasta unistused

Mida võiks uus aasta endaga kaasa tuua?

Sandra igatseb kõige rohkem hingerahu, kainet mõistust ja tervist kõigile. „Mulle tundub, et täiskasvanud inimesel on vastutus ja kunstnikul on vastutus, millega täita kas siis oma laste või oma publiku meeled. Võib-olla jõuluajal tulekski sellele mõelda, mis asi see on, mida meil on vaja külvata, ja ka seda, mida ei ole vaja.“

Kristjani unistused ulatuvad kaugele: „Et lõppeks see kohati hirmuäratav olukord maailmas ja suur pinge kuidagi rahumeelselt laheneks. Et oleks endal meeles olla tänulik selle eest, mis sul juba praegu olemas on ... Hiljuti lahkus armas klassiõde, samuti näitleja Ragne Veensalu. Me polnud temaga ammu suhelnud, elu oli viinud meid eri linnadesse. Aga ma sain aru, kui armas ja oluline inimene ta mulle oli. Ja sa ei mõtle, et 37-aastane inimene võiks ühtäkki lahkuda raske haigusega. Tuleks väärtustada seda, et meil on võimalik oma perega lihtsalt koos olla ja käesolevat hetke hinnata, sest kunagi ei tea, kui palju sulle või kellelegi aega antud on.“

Mängud murul ja laua taga

Värske õhk on Üksküladele olnud alati oluline ja hüüd „Lapsed, õue!“ on nende peredes kaikunud läbi põlvkondade.

Kristjan on pärast tütarde (praegu viiene ja kahene) sündi nendega jalutuskäikudele suundudes saanud aru, et värsket õhku pole vaja mitte üksnes lapsel, vaid ka temal endal: minimaalselt kaks tundi, vahel isegi kolm-neli, mil lihtsalt jalutad lapsega, aga saad magava lapse käru lükates mõelda klaariks ka oma mõtted. Ta nautis aastaid jalgpallitrenni, aga praegu on põlvevigastus selle mõneks ajaks katkestanud. „Mind näitlejana huvitab ju eelkõige mäng, tahan mängida koos teistega mingit mängu!“ igatseb Kristjan neid aegu tagasi. Sandra nõustub, et ühistoimimine on alati huvitavam kui üksi mingit kava pusida. Tema jaoks on üks jalutamise võlusid võimalus märgata aastaaegade vaheldumist. Aga teater pakub head võimalust end hommikuti enne proove pilatese või jõutrenniga vormis hoida.

Enne pere loomist sattus Kristjan õhtuti kokku sõpradega, kellega tihti lauamänge mängiti. Nüüd on seda perekohustuste tõttu mõistetavalt vähemaks jäänud, aga kui vahel satub ta näiteks õpilastega laagris viibides mõnda mängu mängima, võib ta sellest nii haaratud saada, et ei märka kella kulgemistki.

Ka Sandra tunnistab, et abikaasa Uku pere suurematel kokkusaamistel Lõuna-Eesti talus on tavaks, et õhtuti kogunetakse suure laua taha ja mängitakse kirglikult lauamänge. „Lastes on tekkinud nii suur huvi nende mängude vastu! Mul on tegelikult selle üle väga hea meel, sest eelistan emana selliseid mänge olukorrale, kus istutakse ninapidi nutitelefonis.“

Veel üks pingutus

Minu 2024. aasta üks tähenduslik märksõna on

„Anett“, sest veebruarist novembrini töötasin endise tipptennisisti Anett Kontaveidi raamatu kallal.

Tõtt-öelda ei teadnud ma varem tennisest kuigi palju.

TEKST: EIA UUS l FOTO: ERAKOGU

Ma ei ole sportlikus peres kasvanud – kodus ei olnud sport mingilgi kujul au sees, me ei teinud seda, telekast ka ei vaadanud. Aga kuulates Anetti nädalast nädalasse liikumise ja pingutuse ilust ja mõnust ja valust rääkimas, tundsin, et ei suuda paigal istuda. Ma tahtsin ka seda kogeda! Tahtsin ka liikuda. Igal treeningkorral jõuda veidi rohkem kui eelmisel.

Teiseks on head motiveerijad olnud inimesed, kes jagavad sotsiaalmeedias pilte või videoid oma sporditegemisest. Kui see trend tekkis, narriti sotsmeedias neid inimesi üksjagu – et nad ei käi spordisaalis treenimas, vaid ainult endast pilti tegemas. „Kui sa selfit jõusaalist ei postitanud, kas sa siis üldse käisid seal?“

Aga minu jaoks on olnud nii motiveeriv näha, et inimesed jõuavad regulaarselt trenni ka nelja lapse kõrvalt või kahe töökohaga ja beebi kaenlas. Ise olen ma pigem alati olnud see, kes leiab sada miljon põhjust, miks ma sel kuul – või sel aastal! – enam trenni ei jõua. Olin varem alati maksimalist – kas kõik või mitte midagi. Tänaseks olen seda usku, et iga väike samm loeb. Kui enne tegin trenni 0 minutit ja nüüd teen 4 minutit, on see ikkagi väga suur kasv.

LIsegi kui tundub, et täna ma ei jaksa, ma lähen kohale.

Ja kui ma juba kohal olen, siis tavaliselt jaksan.

ugesin kunagi soovitust minna jooksma üheks minutiks. Mitte plaanida joosta viis kilomeetrit, sest see võtab aega ja on raske, vaid kolm korda nädalas panna jooksuriided selga selle mõttega, et ma nüüd lähen jooksen ühe minuti. Kui ühe minuti olen ära jooksnud, on vähetõenäoline, et ma ei jätka – olen ju juba õues, trenniriided on seljas, soe on sees ... No ma jooksen natuke veel.

Ma olen hakanud ennast õnnitlema ka lihtsalt kohale

minemise eest. Isegi kui tundub, et täna ma ei jaksa, ma lähen kohale. Ja kui ma juba kohal olen, siis tavaliselt jaksan.

Kolmas motivaator on olnud keha, mis mingis vanuses hakkab ise liikumist nõudma. Tänapäeval õnneks räägitakse väga palju sellest, kui uskumatult oluline on vanemaks saades jõutreening, eriti naistel.

Mõtlesin, et 39-aastasena esimest korda jõusaali minnes olen 20-aastaste kõrval kohatu, aga minu suureks üllatuseks on enamik inimesi jõusaalis minust kõvasti vanemad, paljud neist hallide juustega, ja eranditult kõik neist tõstavad suuremaid raskusi kui mina, kes ma ometigi olen viimased neli aastat harjunud tihti liikuma nii, et seljas on raske kott, parema käe haardes on tänaseks 17-kilone laps, teises lapse ratas ja poekotid.

Hiljuti käisin üritusel, kus olid koos inimesed väga erinevatest valdkondadest. Paljudega rääkides tuli teemaks jõutrenn, mis tahes kujul inimesed seda harrastavad.

Tuttav mees, keda tean noorest peale, rääkis, kuidas läks jõusaali tegema ülikooli jaoks antropoloogiauurimust, eeldades, et leiab sealt eest vaid karikatuursed musklimehed, aga tegelikult liigub seal igasuguseid inimesi – igasuguse vormi, elukorralduse, eesmärkidega.

Täna, kui me teame nii palju sellest, kuidas tervist hoida ja parandada, nii füüsilist kui ka vaimset, tundub kuritegelik mitte liikuda. Olgu selleks kasvõi kõndimine või elutoas võimlemine. Internet on tasuta treeningvideoid täis, hantliteks sobivad veepudelidki.

Varem arvasin, et kui liigutuse tegemine muutub raskeks, on aeg trenn lõpetada. Nüüd saan aru, et alles sellest punktist treening algab. Minu kui eluaegse trennipõlguri jaoks on muutunud tõeliseks naudinguks teha veel üks kätekõverdus, veel üks press, veel üks tõste – veel üks pingutus.

Viimasel ajal sageli teemaks olnud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on närvisüsteemi arenguhäire, mis algab lapseeas ning kandub enam kui poolel juhtudest üle ka täiskasvanuikka. Kui palju see elu mõjutab?

ATH – moehaigus või elumuutev diagnoos

TEKST: KADRI KÜTT

ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK

FOTOD: ERAKOGU

Põhisümptomid, nagu tähelepanu häiritus, hüperaktiivsus ja/või impulsiivsus võivad esineda paljudel, aga ATH diagnoosi korral kaasneb ka häiritud igapäevaelu.

Elukestev tunne, et midagi on valesti

Noor naine Annaliisa (37), räägib avameelselt, et elas aastaid, teadmata, mis tema vaimset ja füüsilist heaolu takistas, kuniks ATH diagnoos muutis tema elu igapäevaste raskustega toimetulekul. „Olen üle kümne aasta psühholoogide ja terapeutide juures käinud, sest mul oli krooniline depressioon. Juba üheksaaastaselt kirjutasin oma päevikusse, et vihkan elu ja soovin surra. Nii palju, kui mäletan, olen alati kurvameelne olnud.“

Depressioon ja pidev väsimus kurnasid Annaliisat, kuid ta ei osanud sellele põhjust leida. „Mul oli alati tunne, et midagi on valesti, aga ma ei teadnud, mis see on. Sain koolis hakkama, lõpetasin nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe ära, aga kogu aeg oli tunne, et olen kuidagi teistsugune.“

Annaliisa räägib, et tema viha ja depressioon kasvasid aja jooksul, eriti siis, kui temast sai järjest kahe väikelapse ema. „Olin depressiivne ja samal ajal vihane. Tundsin tohutut emadusega seotud süüd, sest ma ei suutnud ennast kontrollida – käratasin beebi peale ja olin vihane, kui lapsed mind ärritasid. See süütunne murdis mind iga päevaga aina rohkem.“

Pärast mitmeid katseid leida oma probleemidele leevendust, jõudis

Annaliisa psühhiaater Helen Kadastiku juurde. „Läksin tema juurde vihahoogude ja depressiooni tõttu, aga mul ei olnud aimugi, et mul võiks ATH olla. Osa varasemaid spetsialiste, kelle juures käisin, arvas, et mul on bipolaarne häire, aga see ei tundunud õige. Kui Helen soovitas mul ATH testi teha, mõtlesin, et see pole võimalik, sest see on ju ulakate poiste

haigus! Mina? Ma ei oleks mitte kunagi arvanud, et see on põhjus.“

Annaliisa täitis sellegipoolest esmalt lihtsama testi, mille tulemused viitasid, et tal võib ATH olla. Sellele järgnes juba ametlik ning põhjalik ATH testimine, mis tõi päevavalgele diagnoosi, mida ta ei osanud ette näha. „Selgus, et mul on kombineeritud ATH – tähelepanematus ja impulsiivsus hüperaktiivsusega. Diagnoos selgitas nii palju minu minevikust ja käitumisest.“

Ravimid lahendavad vaid osa probleemist

ATH diagnoos aitas Annaliisal mõista oma varasemaid käitumisviise, mida ta ei olnud osanud häirega seostada. „Mul oli probleeme impulsiivse käitumisega. Noorena olid mul käitumishäired ja koolidirektor rääkis pidevalt minu Kaagverre saatmisest. Vaid mõni aasta tagasi aga tellisin näiteks internetist täiesti suvaliselt asju kokku – kui pakk kohale jõudis, ei teadnud ma isegi, mis seal sees on, sest olin lihtsalt dopamiini laksust midagi ostnud.“ Lisaks võitleb Annaliisa sundkäitumistega. „Mul on olnud aastaid probleem näo ja sõrmede nokkimisega. Tundsin selle pärast tohutut häbi. Mul on näol ja kätel armid ning haavad, sest ma ei suuda lõpetada. Alles hiljuti sain teada, et ka see käitumine on seotud ATH-ga.“

ATH diagnoos tõi Annaliisale küll selgust ja kergendust, aga see ei tähendanud, et tema elu kohe lihtsamaks muutus. „Diagnoos andis mulle selgituse, miks mul on alati olnud tunne, et ma ei suuda end täielikult kokku võtta. Sellest teadmisest aga üksi ei piisa –pean endiselt iga päev sellega võitlema. Pärast laste sündi muutus enesetunne minu jaoks eriti väljakannatamatuks. Tundsin, et kui varem suutsin mitme palliga žongleerida, siis nüüd, kui valemisse tulid lapsed, varises kogu mu kaardimaja kokku.“ Annaliisa räägib, et ta tunneb, justkui peaks pidevalt valima, millele ta oma piiratud energiat kulutab, ja see on tõeliselt raske. Ta tunneb, et kuskil tuleb tal pidevalt järele anda – kas tööl või kodus. Kui ta teeb tööd, ei saa ta lastele piisavalt tähelepanu pöörata.

Annaliisa sõnul aitasid diagnoosi järel lõpuks leitud sobivad ravimid keskendumist parandada ja teatud sümptomeid leevendada, aga need tõid kaasa ka uusi probleeme. „Ravimitega suutsin keskenduda, aga need võtsid mul ära söögiisu ega lahendanud mu hüperaktiivsust. Mul on pidevalt vaja midagi teha, ma ei saa rahulikult olla. Lisaks põhjustasid ravimid unehäireid

Minu valik on Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape)

Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. Käsimüügiravim. Näidustused: Pärast südameinfarkti või isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitäie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com või Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). Kõrvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee või saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

ja migreeni. Enne ravimeid magasin ma väga palju, aga nende mõjul jäin hiljem magama ja ärkasin varem. Lõpuks hakkasid ravimid oma mõju kaotama ja mul tekkis vajadus nende annuseid suurendada. Siis aga tulid migreenid ja unetus tagasi.“

ATH kui pidev eneseleidmise protsess

Annaliisa otsustas mõni aeg tagasi ravimitest pausi teha, aga nendeta on tema tööpäevad rasked. „Suudan keskenduda vaid päeva esimese paari tunni jooksul. Seejärel hakkavad vead tulema ja mu mõte uitab – teen üht asja ja järsku hakkan hoopis midagi muud tegema. See pidev võitlus keskendumise ja hajeviloleku vahel on kurnav.“

Lisaks ravimitele on Annaliisa käinud teraapias, et oma eluga paremini toime tulla. „Teraapia on aidanud mul oma mõttemustreid murda ja paremini aru saada, kuidas ATH mu elu mõjutab. Olen õppinud oma energiat ja tähelepanu paremini jaotama ja tean, et mul tuleb väikeste sammudega edasi liikuda.“

Võimalused paremaks enesetundeks

Küsimustele vastab Confido Vaimse Tervise Kliiniku juht ja psühhiaater dr MARI-LIIS LAANETU

Mis on täiskasvanute ATH ja kuidas see väljendub?

Täiskasvanute ATH väljendub vastava diagnoosiga lastest erinevalt. Enam esineb tähelepanu defitsiiti, hüperaktiivsus väljendub pigem sisemise rahutustunde ja liigse jutukusena. Eriti kõrgema intelligentsusta seme korral on enam välja kujunenud n-ö kompen satoorseid mehha nisme, mistõttu on häire märkamine keerulisem.

Kas ATH on tänapäeval enam levinud või pigem rohkem diagnoositud?

ATH diagnoos vajab kohanemist ning järjekindlat tööd enda ja oma vaimse heaolu nimel.

Üks on aga Annaliisa jaoks selge – elu koos ATH-ga jääb tema katsumuseks. „Mul on päevi, kus tunnen, et olen täiesti läbi. Mul ei ole jõudu ja tunnen end lootusetuna. Samas on teraapia aidanud mul paremini mõista, et see on osa minu elust ja et pean sellega tegelema.“ Annaliisa kogemus näitab, et ATH diagnoos vajab kohanemist ning järjekindlat tööd enda ja oma vaimse heaolu nimel. See tõi Annaliisale küll selgust ja kergendust, aga tal on mõnikord siiski raske leppida mõttega, et see häire ei kao kuhugi. „Olen tihti nutnud, sest tunnen, et olen katki. Teadmine, et ATH ei lähegi üle, vaid jääb minuga elu lõpuni, tekitab vahel lootusetust. Samal ajal tean, et on oluline meeles pidada, et on olemas vahendid, mis aitavad sellega toime tulla.“ Annaliisa ütleb, et ta on õppinud oma elu ja aega juhtima ning energiat paremini kasutama. See on pidev töö, aga diagnoos aitas tal paremini aru saada, kuidas tema aju toimib.

on ATH korral raske keskenduda vajalikele tegevustele sobival ajal, ei suudeta aega ja tegevusi planee rida ega neid alustada ning asju lükatakse pidevalt edasi. Tähelepanu kipub kergesti hajuma, tehakse n-ö hooletusvigu, pikemates vestlustes ja koosolekutel on raske hoida tähelepanu toimuval. Sageli on ATH-ga inimestel raske oma asju korras hoida, nad ei leia neid alati üles. ATH-ga inimesed võivad kippuda teisi nende tegemiste juures segama ja sageli on neil keeruline nii vestlustes kui ka muudes situatsioonides oodata ära oma korda. Käitumises võib ilmneda impulsiivsust – seda nii sõnades kui ka tegudes.

Kui levinud ATH täiskasvanute seas on?

Täiskasvanute seas arvatakse ATH levimus olevat kuni 7% ja seda võrdselt nii naistel kui ka meestel. ATH diagnoosimise eeldus on lisaks vastavate sümptomite esinemisele ka igapäevaelu häiritus mitmes valdkonnas –kui seda ei esine, ei peaks vastavat diagnoosi ka panema. Uuringute alusel kaasneb ATH ravimata jätmisega suur risk järjepidevaks akadeemiliseks alasoorituseks ja haridustee katkemiseks, ebaõnnestumiseks tööelus, pere- ja sõprussuhetes ning psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamiseks. Lisaks kaasneb sageli seoses tajutava toimetuleku raskendatuse, võimalike ebaõnnestumiste ning negatiivse tagasisidega ka enesehinnangu ja meeleolu alanemine ning ärevusega seonduvad vaevused.

Viimasel ajal on ilmselt jäänud mulje, et ATH on uus häire, mida aegajalt ka kerge negatiivse varjundiga moehaiguseks nimetatakse. Tegemist ei ole aga kaugeltki uue, moodsa aja probleemiga, vaid pika ajalooga häirega, mille sümptomite kliinilist olulisust on täheldatud juba enam kui kahe sajandi vältel. Kui esialgu käsitleti vastavat häiret ja sümptomeid vaid lapseea häirena, mis kasvab puberteediea jooksul välja, siis hiljutised uuringud on näidanud, et umbes 50%-l lastest, kellel on diagnoositud ATH, jäävad sümptomid püsima ka täiskasvanueas. Eelnevast lähtudes on hakatud ATH-d täiskasvanutel diagnoosima üsna hiljuti ning seetõttu on meil väga palju inimesi, kellel on see häire, kuid mitte diagnoosi, mistõttu teadlikkuse suurenedes (seda nii arstide kui ka inimeste seas üldiselt) on hakatud ATH-d enam diagnoosima ning märkama.

Mida veel enda juures märgata, mis ATH-le viidata võib?

ATH-le viitavate sümptomite puhul on oluline märgata, kas neist tulenev häirib selgelt igapäevast toimetulekut mitmes eluvaldkonnas ja kas need raskused on inimest saatnud juba alates lapseeast. Tasub panna tähele, kuidas suudetakse pikemaajalist keskendumist nõudvate ülesannetega toime tulla, kui raske või kerge on liikumatult paigal istuda ja kuidas tuntakse end näiteks tööpäeva järel – kas väsimuse tase on vastavuses päeva jooksul tehtuga.

ATH diagnoosimise kõige olulisem lüli on info kogumine patsiendi vaevuste ja sümptomite kohta, seda nii praeguses ajahetkes kui ka lapsepõlves. ATH-le omased sümptomid kattuvad paljuski teiste psüühikahäirete sümptomitega, mistõttu on oluline neid eristada. Sageli on ka hilisemas elus avaldunud keskendumise raskused tingitud hoopis elustiiliga seotud faktoritest –liigne töökoormus, piisava puhkeaja

(sh ajule!) puudumine, ebapiisav uni, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine või väliskeskkonnast tulenev stiimulite rohkus, samuti võivad keskendumist häirida kehalise tervise probleemid, ravimid jne.

Mida teha ATH kahtluse ja/või diagnoosi korral?

ATH kahtlusel suunatakse inimene diagnostilisele intervjuule, mille käigus täpsustatakse vaevuste ja sümptomite algusaeg, intensiivsus ja see, kui palju on need häirinud igapäevast toimetulekut ning mõjutanud elukäiku. Võimalusel kogutakse infot ka lähedastelt, eelistatult pereliikmelt, kes oskab anda ka infot lapsepõlve kohta, aga selle võimaluse puudumisel on abiks ka näiteks elukaaslase või lähedase sõbra kaasamine. Lisaks diagnostilisele intervjuule tehakse vajadusel arvutipõhine

QbTest, mis on objektiivne viis ATH kolme põhitunnuse – hüperaktiivsuse, tähelepanu puudulikkuse ja impulsiivsuse – mõõtmiseks.

Praegu ei suudeta ATH-d ravida, olemasolevad sekkumised on suunatud sümptomite kontrollimisele ja toimetuleku parandamisele. ATH ravis kombineeritakse medikamentoosset ja mittemedikamentoosset ravi ning selle peamine eesmärk on parandada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti, vähendades ATH põhisümptomeid. Oluline roll on patsiendi harimisel, aeg-ajalt muud sekkumist ei soovitagi – häire olemuse mõistmine aitab paremini aru saada endast, mõista elus esinenud raskusi, vähendada enesesüüdistusi, olla enda

vastu sõbralikum ning teha sobivamaid valikuid, sh karjääris.

Kuidas on võimalik enesetunnet parandada?

Kui tarvitada ravimeid, tasub pidada meeles, et ravim toimib sisuliselt vaid oma toimeaine kestel ega anna selle tarvitajale teadmisi ja oskusi, mida ta pole omandanud (näiteks oskus õppida), kuid annab võimaluse seda teha. ATH ravimitena on Eestis kasutusel nii psühhostimulandid (metüülfenidaat, lisdeksamfetamiindimesülaat) kui ka mittestimulandid (atomoksetiin, guanfatsiin, klonidiin), täiskasvanute ravis on esmavalik stimulandid. Psühhiaatriga koostöös leitakse inimesele sobiv ravim ja ravimiannus, mis annaks optimaalse tulemuse: sümptomite leevenemise, toimetuleku paranemise ja vastuvõetavad kõrvaltoimed. Lisaks ravimitele on tähtis elustiili nõustamine, oluline on regulaarne füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav uneaeg, ümbritseva keskkonna korrigeerimine jne. Mittemedikamentoosse sekkumisena rakendatakse ka psühhoteraapiat, tõendatud kasu on enim kognitiiv-käitumuslikul teraapial, aga positiivset mõju on leitud ka teadvelolekul põhineval ja dialektilisel käitumisteraapial.

Praegu ei suudeta ATH-d ravida, olemasolevad sekkumised on suunatud sümptomite kontrollimisele ja toimetuleku parandamisele.

IZABELLE ADAMSON , Tallinna Ravi tänava Apotheka juhataja ja proviisor

ATH ümber on palju stigmasid, sh moehaiguse kuvand, ja seetõttu võivad patsiendid ning nende lähedased tunda end ATH ravimite ostmisel ebamugavalt. Apteekritel on seega oluline roll, et patsiente toetada ja

aidata neil ravimitega seotud ebakindlusest üle saada.

Esmase diagnoosi saanud patsiendid vajavad sageli mitmekordset kinnitust, et ravim on vajalik ja et tegu pole illegaalse narkootikumiga. Oluline on rahulikult ja selgelt läbi rääkida, kuidas ravimit kasutada nii, et saada maksimaalne efekt ning vältida ebasoodsaid kõrvaltoimeid. Kõik küsimused ravimite kohta, kasvõi korduvad, on alati mõistlik apteekriga

läbi arutada – eriti kui arsti vastuvõtul jagatud informatsioon on ununenud või segaseks jäänud.

Viimasel ajal on palju juttu olnud ka sellest, et ATH korral välja kirjutatud ravimeid kasutavad inimesed, kellel diagnoos puudub. Teisele inimesele välja kirjutatud ravimit ei tohiks kasutada, isegi kui sümptomid tunduvad sarnased. Sellega kaasneb risk kuritarvitamise väljakujunemiseks, üledoseerimiseks ja seeläbi kõrvaltoimete tekkimiseks, teiste ravimitega koostoimeteks ning üldise tervisliku seisundi halvenemiseks. proviisor

MILLINE D-VITAMIIN ON SINU LAPSELE PARIM?

3SOBILIK ALATES ELUAASTAST

D400 LIPOSOOMNE

SUUKAUDNE SPREI 10MCG

30ml

Parima imendumisega D-vitamiin. D-vitamiini molekulid on kapseldatud kaitsvatesse liposoomidesse, mis transpordivad

3SOBILIK ALATES ELUAASTAST

D-vitamiini vereringe kaudu otse rakkudesse. Toode sisaldab loodusidentseid säilitusaineid ja looduslikku magusainet ksülitool. Vitamiin D aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena ning aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

D400 SUUKAUDNE SPREI

VESIEMULSIOON 10MCG 30ml

D-vitamiini vesiemulsioon on imendumise ja biosaadavuse osas parem vorm kui õlibaasil vitamiin – rasvlahustuv vitamiin on emulgeeritud ning imendumine algab suu limaskestast kiirelt ja tõhusalt. Toode sisaldab loodusidentseid säilitusaineid ja looduslikku magusainet ksülitool. Vitamiin D aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena ning aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

0

SOBILIK ALATES ELUAASTAST

D400 SPREI KOOKOSÕLIGA 10MCG

30ml

Ilma lisaainete ja magusaineta, koostises vaid D-vitamiin ja MCT kookosõli. Mõeldud imikutele ja lastele, kellel tekivad kergelt allergilised nähud ja maitseühenditest seedeprobleemid. Õlilahus spreipudelis, mida on mugavam lapsele manustada kui tilka. Õlilahuse imendumine on madalam kui vesiemulsioonil. Airless pudel tagab õlilahuse parema säilimise.

0SOBILIK ALATES ELUAASTAST

D-VITAMIINI JA

PIIMHAPPEBAKTERITEGA

TILGAD D400 10MCG 7,5ml 2=1

Toode on mõeldud lastele immuunsüsteemi tugevdamiseks, seedetrakti toetamiseks ja vitamiini D3 taseme tõstmiseks. Piimhappebakteril Lactobacillus rhamnosus (6594) on uuringutega tõestatud immuunsüsteemi toetav toime, et efektiivselt võidelda võimalike patogeenidega. Uuringutega on tõestatud ka soole mikrobiootat parandav toime.

MÜÜGIL APTEEKIDES

3SOBILIK ALATES ELUAASTAST

www.nordaid.eu

OOMEGA(EPAX)+D3-VITAMIIN SPREI 2=1 30ml

Oomega-3-rasvhapped on asendamatud rasvhapped, see tähendab, et meie keha neid ise ei sünteesi ning need jõuavad meie organismi vaid toidu kaudu. Oomega-3 rasvhapetel on positiivne mõju südame-veresoonkonna süsteemile. DHA, mis on üks peamisi oomega-3 rasvhappeid, on kriitilise tähtsusega aju struktuuride normaalseks toimimiseks. Oomega-3 rasvhapete regulaarne tarbimine võib aidata kaitsta silmi ja on kasulik ka naha ja juuste tervisele. Vitamiin D aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena ning aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Õlilahus spreipudelis, mida on mugavam lapsele manustada. Airless pudel tagab õlilahuse parema säilimise. Toode sisaldab premiumklassi patendeeritud Norra kalaõli EPAX. Alates 3 eluaastast 1-2 pihustust.

Liigesemured mõjutavad miljoneid inimesi ja võivad tõsiselt igapäevast elu piirata ning sportimist takistada. Õnneks on levinumaid riske võimalik ennetada ja üha rohkem on ka taastumis- ning ravivõimalusi. Füsioterapeut Sander Jürs selgitab, kuidas liigeste tervist toetada ja parandada.

levinud liigeseprobleemi, mis ei hüüa tulles

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

1.

OSTEOARTROOS on liigeste kulumishaigus, mida iseloomustab kõhre taandareng ja valu. Kõhre lagunemisel suureneb hõõrdumine liigeste vahel, see põhjustab valu ja liikumispiiranguid. Osteoartroosi peamised tekkepõhjused on vananemine, liigeste ülekoormus, ülekaal ja varasemad vigastused.

Osteoartroos annab endast märku valu ja liigeste jäikusena, eriti pärast füüsilist koormust või pikemat puhkust. Samuti võib esineda liigeste turset ja n-ö

krigisemist. Kõige sagedamini mõjutab osteoartroos põlvi, puusi, küünarliigest ja rannet ning lülisammast.

Osteoartroosi ennetamiseks ja raviks on oluline süüa tervislikult, et hoida kaal kontrolli all ja vähendada koormust liigestele. Regulaarne mõõdukas liikumine ja liigeste tugevdamine aitavad säilitada liikuvust ning vähendada valu.

Füsioteraapia ja harjutused võivad samuti aidata parandada liigeste liikuvust ning tugevdada neid ümbritsevaid lihaseid ja sidemeid. Raskematel osteo-

artroosi juhtudel võib aga vajalikuks osutuda kirurgiline sekkumine, näiteks liigese asendamine.

2.

REUMATOIDARTRIIT on autoimmuunhaigus, mis põhjustab liigeste kroonilist põletikku ja valu. See tekib, kui immuunsüsteem „ründab“ ekslikult liigeste kudesid ning põhjustab põletikku ja kahjustusi. Reumatoidartriiti võivad põhjustada geneetiline eelsoodumus või immuunsüsteemi häired.

Reumatoidartriidist annab märku valu, turse ja jäikus liigestes, eriti hommikuti või pärast pikemat puhkepausi. Samuti võivad esineda väsimus, palavik ja üldine halb enesetunne. Reumatoidartriit mõjutab sageli väikeseid liigeseid, näiteks sõrmi ja randmeid, kuid võib haarata ka suuremaid liigeseid.

Varajane diagnoosimine ja ravi on reumatoidartriidi puhul hädavajalik. Ravimid aitavad põletikku kontrolli all hoida ja liigeste kahjustusi vähendada. Füsioteraapia ja harjutused võivad liigeste liikuvust parandada ja valu vähendada. Oluline on ka tervislikult süüa ja vähendada stressi. Samuti tuleks loobuda suitsetamisest, kuna see võib suurendada haiguse riski ja raskendada selle kulgu.

3.

PODAGRA on artriidi vorm, mida põhjustab kusihappekristallide kogunemine liigestesse. Kusihappe tase veres tõuseb, kui keha toodab liiga palju kusihapet või neerud ei erita seda piisavalt. Kõrge kusihappe tase veres on seotud toitumise (liha, mereannid, alkohol), geneetilise eelsoodumuse ja mõningate ravimite tarvitamisega. Podagra lööb välja äkilise ja tugeva valuna liigestes, tavaliselt suures varbas, koos turse, punetuse ning kuumatundega. Podagrahoog võib kesta mõnest päevast mitme nädalani ja aeg-ajalt korduda.

Podagrat aitab ennetada kusihappe taseme kontrollimine veres. Vajadusel määrab arst ravimid, mis vähendavad kusihappe tootmist või suurendavad selle eritumist. Oluline on ka muuta dieeti, näiteks vähendada puriinirikaste toitude (nt punane liha, mereannid) söömist ning vältida alkoholi, eriti õlut, ja magustatud jooke. Rohke vee joomine aitab kusihapet kehast välja loputada. 4.

HÜPPAJA PÕLV ehk põlvekedra kõõluse haigestumine esineb sageli korduvate hüpete ning maandumiste tõttu, põhjustades kõõluse ülekoormust ja mikrorebendeid. Tüüpiliselt põhjustab seda probleemi intensiivne sportimine, ebapiisav soojendus ja ülekoormus.

Hüppaja põlve korral on valu tunda põlve esiküljel, eriti treeningu ajal ja vahetult pärast seda. Valu võib olla terav ja süveneda, kui jätkata koormusega piisava puhkuseta. Samuti võivad kõõluse piirkonnas esineda turse ja hell tunne.

Vigastust saab ennetada ja selle ravi toetada puhkusega ning sportliku tegevuse mahu vähendamisega, et vältida kõõluse edasist kahjustamist. Jääkompresside kasutamine valu ja turse vähendamiseks võib samuti kasuks tulla. Venitused ja harjutused reie nelipealihase ning tagumiste lihaste tugevdamiseks aitavad vähendada koormust põlvele ja parandada kõõluse seisundit. Massaaž, füsioteraapia ja näiteks ultraheliravi aitavad samuti taastumisele kaasa. Kasu võib olla ka põlvetugedest.

5.

EESMINE RISTATISIDEME

VIGASTUS on üks tõsisemaid põlvevigastusi, mis põhjustab põlve ebastabiilsust. See vigastus tekib tavaliselt kiirete suunamuutuste, järskude peatumiste ja hüpete tõttu, mille tagajärjeks on liigne koormus ja sidemete rebenemine. Otsene trauma põlvele, näiteks kokkupõrke või kukkumise tagajärjel, võib samuti ristatisideme vigastuse tekitada. Vigastus avaldub valu ja tursena põlve piirkonnas, raskendatud on kõndimine ning jala sirutamine. Tihti on vigastuse puhul põlves kuulda või tunda "plõksu" ja põlv võib tunduda ebastabiilne või "lukustunud". Vigastus võib piirata spordi ja igapäevaste tegevustega jätkamist. Ennetamiseks tasub teha põlve stabiilsust parandavaid jõu- ja tasakaaluharjutusi. Õige soojendus ja korrektne tehnika treeningutel on samuti äärmiselt tähtsad. Vigastuse korral tuleks esialgu kasutada RICE-meetodit (rest, ice, compression, elevation) ehk puhkust, jääd, survet ja jala kõrgemale tõstmist, et vähendada turset ning valu. Tõsisematel juhtudel tasuks nõu pidada ortopeediga.

Sportides ei tasu liigestele liiga teha

Sander Jürs toob välja, et füsioterapeudi poole pöörduvad sportijad sagedamini hüppaja põlve, Achilleuse kõõluse haigestumise ja hüppeliigese nikastuse ehk hüppeliigest toetavate sidemete venituste või rebendite korral. „Kaht esimest vigastust põhjustab sageli ülekoormus ehk treeningkoormust tõstetakse liiga kiiresti ega lasta kehal kohaneda. Hüppeliigese nikastuse põhjus on enamasti trauma –kas jala väänamine metsas puujuurika otsa astudes või näiteks korvpallis vastase jala peale maandumine,“ märgib Sander Jürs. Achilleuse kõõluse haigestumise ja nn hüppaja põlve vigastusest taastudes on esikohal koormuse kohandamine ning kõõlust tugevdavad harjutused Väga sageli esinevad need vigastused vastupidavusalade harrastajatel, aga enamasti ei pea meeldivast spordialast

Raviviisid, mis aitavad parandada liigeste tervist

Liigeseprobleemide puhul annavad õigeaegne sekkumine ja ravimeetodid võimaluse valu leevendada, kudesid taastada ja elukvaliteeti säilitada.

TÜVIRAKURAVI on üks paljulubavamaid meetodeid liigeseprobleemide ravis. See põhineb tüvirakkude võimel eristuda eri koetüüpideks ja soodustada kudede paranemist ning taasteket. Tüvirakke saadakse patsiendi enda luuüdist või rasvkoest ning need süstitakse kahjustatud liigesesse. Tüvirakud aitavad vähendada põletikku, soodustavad kõhre taastumist ja parandavad liigese funktsioneerimist.

Tüvirakuravi on näidanud häid tulemusi osteoartroosi ja teiste degeneratiivsete liigesehaiguste ravis ning see on teatud juhtudel alternatiiv liigesevahetuse operatsioonile.

PRP-RAVIS ehk trombotsüüdirikka plasma ravis kasutatakse inimese enda verd, mis tsentrifuugitakse, et eraldada sellest trombotsüüdirikas plasma. Plasma sisaldab aineid, mis soodustavad kudede paranemist ja vähendavad põletikku. See süstitakse kahjustatud liigesesse, kus plasma stimuleerib kõhre ja teiste kudede taastumist. PRP-ravi on efektiivne liigeseprobleemide, sh osteoartroosi, kõõluseprobleemide ja spordivigastuste ravis. See meetod on minimaalselt invasiivne ja inimese enda verest saadud plasma vähendab allergiliste reaktsioonide riski.

HÜALUROONHAPPE SÜSTID on tõhusad liigesevalu ja jäikuse leevendamiseks, eriti osteoartroosi korral. Osteoartroosi puhul väheneb liigeses hüaluroonhappe sisaldus ja see põhjustab valu ning jäikust. Hüaluroonhape on looduslik aine, mida esineb liigesevedelikus ja mis aitab liigeseid n-ö määrida, vähendades nende hõõrdumist ning amortiseerides lööke. Hüaluroonhappe süstid aitavad taastada liigesevedeliku viskoossust ja parandada liikuvust. Süstid on olnud tõhusad põlve- ja puusaliigese osteoartroosi ravis, leevendades valu ja parandades elukvaliteeti. Allikad: ortopeediarstid.ee, välismeditsiinikirjandus

õnneks täielikult loobuma. „Enda praktikas olen saanud häid tulemusi, kohandades koormust vastavalt valu tugevusele. Teadusuuringud on näidanud, et kui valu on koormusel 3–4 palli 10-st, mõjub sportimine vigastusest taastumisele sageli positiivselt. Näitena võib tuua jooksmise: kui lähed jooksma ja jooksu alguses valulikkust ei esine, aga treeningu käigus valu süveneb, tuleks treening lõpetada hetkel, kui valu muutub tugevamaks kui 3–4 palli 10-st. Nii saab jooksukoormust järk-järgult suurendada, sest keha kohaneb valuga ja see tekib üha hiljem.“

Apteeker Anet Valkenklau soovitab:

Sageli satuvad apteeki inimesed, kes kurdavad liigesvalu, jäikust, turset ja liigesliikuvuse vähenemist. Lahendust ja abi otsitakse ka vigastuste ja traumade korral, sundasenditest põhjustatud vaevuste leevendamiseks, aga ka liigeseid kimbutavate haiguste korral, nagu osteoartroos, reumatoidartiit ja podagra. Miks hakkavad liigesed valutama ning kuidas leida murele parimat lahendust?

Teadusuuringud on näidanud, et kui valu on koormusel 3–4 palli 10-st, mõjub sportimine vigastusest taastumisele sageli positiivselt.

Väga häid tulemusi annab nendest vigastustest taastumisel jõutreening, mis on lisaks koormuse kohandamisele taastusravis võtmetähtsusega. Teadusuuringute ja enda praktika põhjal kinnitab füsioterapeut, et kõige parema tulemuse annab jõutreening, kus kasutatakse suurt raskust ja aeglast liigutust. „Näiteks hüppaja põlve vigastuse puhul on väga efektiivne kükk, kus liigutust sooritatakse aeglaselt (3–4 sekundi jooksul alla, 3–4 sekundi jooksul üles) ja kasutatakse raskust, kus juba 6–8 korduse juures tekib tugev väsimus. Muidugi ei saa vigastuse algfaasis alati seda meetodit kasutada, sest valulikkuse tõttu ei ole võimalik suurt raskust kasutada.“

Hüppeliigese nikastuse ehk sidemete venituse või rebendi puhul sõltub taastusravi suurel määral vigastuse tõsidusest. Selliste vigastuste puhul on aga alati väga tähtsal kohal tasakaaluharjutused ja eriti oluline on järkjärguline tagasipöördumine spordi juurde. Harjutused ja taastusravi võiksid olla sellised, et sportlane tunneb ennast 100 protsenti terve ja enesekindlana, enne kui astub uuesti näiteks korvpalliväljakule. „Igasuguste spordivigastuste, sh liigesevigastuste tekkes mängib suurimat rolli liiga kiire koormuse kasv ja keha taluvusvõime ületamine. Taastumisel on koormuse doseerimisel tähtis lähtuda valust ja koormus peaks kasvama järkjärgult.“

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Kui liiges teeb valu

Liigesed võivad hakata valutama mitmel põhjusel, näiteks pideva keha sundasendi, ülekoormuse, trauma või vigastuse tõttu. Valu põhjuseks võivad olla ka organismi ainevahetushäired ning põletikulised või geneetilist laadi liigesehaigused, nagu reumatoidartriit, osteoartroos, bursiit, podagra. Ebatervislikud harjumused, sh alkoholi tarvitamine, suitsetamine ning ülekaal, vähene liikumine ja kesine toitumine võivad samuti soodustada liigesevaevusi.

Liigesemured võivad olla ka hooajalised. Talvel kurdavad inimesed rohkem valu ja jäikust, mis võib olla seotud külma ilma ja madalama õhurõhuga. Külm võib põhjustada lihaste ja liigeste kokkutõmbumist ja suurendada valuaistinguid.

Tihtipeale on suvel inimeste toidulaud mitmekesisem ning ollakse ka kehaliselt aktiivsemad kui talvel ning see omakorda hoiab liigeseid liikuvamana. Liikumine aitab liigesvedeliku tekkele kaasa, mis tagab liigese normaalse funktsioneerimise, takistab luupindade kokkupuutumist ja kõhre kulumist, leevendab põrutusi ja varustab kõhre vajalike toitainetega. Liikumine elavdab ka keha vereringet, mille tõttu vähenevad ka valuaistingud.

Apteek aitab

Apteegist leiab erisuguseid lahendusi liigeste toetuseks. Näiteks liigese

Toeta oma liigeseid!

Scudotex puuvillane tugev põlvekaitse (eri suurused) 23,41 €

Orliman põlveortoos 7104-A (eri suurused) 72,60 €

Fit spordipalsam (100 ml) 13,69 €

Proenzi Arthrostop kreem (100 ml) 18,30 €

Orliman hüppeliigese ortoos Tob-500B (eri suurused) 40,99 €

Ennetav tugi toidulisanditest

Liigesevaevuste ennetamiseks on head:

D-VITAMIIN + (K2-VITAMIIN) – D-vitamiin aitab kehal kaltsiumi omastada, mis on oluline luude ja liigeste tugevuse säilitamiseks. K2-vitamiin töötab koos

D-vitamiiniga, aidates suunata kaltsiumi õigesse kohta – luudesse ja hammastesse – vältides selle ladestumist pehmetesse kudedesse, sealhulgas liigestesse ja veresoonte seintesse.

KALTSIUM – luude ja liigeste tugevdamiseks hädavajalik mineraal. Kui kehas pole piisavalt kaltsiumi, võib see põhjustada luude hõrenemist (osteoporoosi) ja liigeste kulumist, mis omakorda võib suurendada liigesevalusid ja jäikust.

MAGNEESIUM – oluline mineraal, mis toetab lihaste ja närvide normaalset funktsiooni. See aitab ka D-vitamiini omastada ning osaleb kollageeni sünteesis. Piisav magneesiumi tase aitab vältida lihaskrampe ja jäikust, mis võivad liigeseid mõjutada.

C-VITAMIIN – oluline antioksüdant, mis osaleb kollageeni tootmisel, aitab vähendada oksüdatiivset stressi kehas ja soodustab keha taastumisprotsesse.

OOMEGA-3-RASVHAPPED – omavad põletikuvastast toimet, aitavad vähendada liigesejäikust ja valulikkust.

Seleen – oluline antioksüdant, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, võib aidata vähendada põletikku.

trauma korral, millele on iseloomulik valu ja turse, võib nahale kanda valu- ja tursevastaseid plaastreid, külmageele ja -spreisid. Kangetele lihastele-liigestele on mõeldud soojendavad kreemid ja salvid. Apteekides leidub ka sidemeid, tugesid ja ortoose, mis vähendavad liigeskoormust ja hoiavad muret tegeva piirkonna fikseeritud ja soojas.

Liigesevaevuste ennetamiseks ja tervete liigesefunktsioonide säilitamiseks leidub toidulisandeid, mille koostisest leiab järgmised ained:

GLÜKOSAMIIN – aine, mida keha kasutab kõhrete, liigesepindade, selgroo lülivaheketaste ja liigesevedeliku moodustumisel;

KONDROITIIN – suurendab liigesevedeliku tootmist, misläbi paraneb liigese liikuvus;

MSM (metüülsulfonüülmetaan) –orgaaniline väävel, mida leidub nii inimkehas kui ka loomsetes ja taimsetes

Ottbock hüppeliigese tugi Elastic Ankle Support (eri suurused) 19,48 €

Võrratu elu valuta!

toiduainetes. Aitab leevendada põletikku, valu ning kiirendada taastumist pärast treeningut;

HÜALUROONHAPE – sarnaneb funktsioonilt liigesevedelikuga, toimib liigestes määrdeainena ja amortisaatorina ning aitab liigestel õlitatult töötada;

KOLLAGEEN – oluline ehitusvalk, justkui liim, mida esineb kehas lausa 28 eri vormis. 80–90 protsenti kollageenist on 1. tüüpi kollageen, mida leidub luustikus, nahas, kõõlustes, veresoontes, sidekudedes ja organites. 2. tüüpi kollageen on peamine kõhre komponent, mis aitab kaasa liigese elastsuse ja tugevuse säilitamisele.

·Lihasvalud

Levinumad toimeained liigeste ravi toetuseks on mittesteroidsed valu- ja põletikuvastased ravimid, mida saab manustada kas suukaudselt (ibuprofeen, deksketoprofeen, naprokseen, diklofenak) või kanda nahale kas kreemi, geeli või plaastri kujul.

Cemio

Gemze kapslid (60 tk) 29,45 €

Võrratu elu valuta!

Ortofen

Diklofenak

20 mg/g

·Liigespiirkonna valud ja põletikulised seisundid

·Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)

Nõrga ja mõõduka valu ning põletiku paikne leevendamine pehmetes kudedes.

·Imendub kiiresti ja täielikult, võib masseerida

Müügiloahoidja: AS Grindeks, Krustpils 53, Riga, LV-1057, Läti

Info: Grindeks Eesti filiaal, Tondi 33, Tallinn, 11316, tel 6 120 224

– Lihasvalud

– Liigespiirkonna valud ja põletikulised seisundid

Nõrga ja mõõduka valu ning põletiku paikne leevendamine pehmetes kudedes.

– Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)

– Imendub kiiresti ja täielikult, võib masseerida

– Lihasvalud

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Versan Shots (10 ml 20 tk ) 34,21 €

Rõõm glükosamiin kondroitiin MSM tabletid (60 tk) 20,17 €

– Liigespiirkonna valud ja põletikulised seisundid

Nõrga ja mõõduka valu ning põletiku paikne leevendamine pehmetes kudedes. ofen

– Lihasvalud

– Liigespiirkonna valud ja põletikulised seisundid

– Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)

– Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)

– Imendub kiiresti ja täielikult, võib masseerida

– Imendub kiiresti ja täielikult, võib masseerida

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja:

AS Grindeks, Krustpils 53, Riga, LV-1057, Läti

Info: AS Grindeks Eesti filiaal, Tondi 33, Tallinn 11316, tel 6120 224

Vertiigo on pearinglushoog, mis võib kaasa tuua tasakaalukaotuse, iivelduse ja oksendamise. See tekib sisekõrva tasakaaluelundi või peaaju tasakaalukeskuse häirest ja on nii mõnegi terviseprobleemi sümptom. Ehkki vertiigo võib enesetunde mõneks ajaks uppi lüüa, pole see eluohtlik.

Kui MAAILM su ümber PÖÖRITAB

TEKST: MARIKA MAKAROVA

ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK

FOTO: ERAKOGU

Kujuta ette, et oled sunnitud magama poolistukil, sest selili ei saa. Et hambaarsti juures käimisega on probleeme, sest seal peab pikali heitma. Ka juuksuris, sest seal tuleb pea kuklasse ajada. Kontserdil, isegi klassikalise muusika omal, olla on keeruline, sest tugevad helid teevad kõrvale haiget. Lennata ei saa üldse, sest nii ebamugav on. Katariina esimene kogemus enda ümber pööritavast maailmast tabas teda kuuendal raseduskuul, mil pea käis ringi nii hullusti, et tulevane ema ei saanud aru, kus on maa, kus taevas. Sestsaadik on vertiigo ta elus püsikülaline. Vahel on paus pikem ja läbielamine leebem, teinekord võib tasakaaluhäire olla aga nii pöörane, et toas tuleb ringi liikuda käpukil, sest püsti tõusta pole lihtsalt võimalik. Praegu on 56-aastase naise elus vaikuseperiood. Enesetunnet on aidanud leevendada apteegi käsimüügiravim ning ka see, et ta on õppinud vertiigoga elama. See on teda erinevalt nii mõnestki saatusekaaslasest säästnud ärevushäiretest ja ka kartusest uue hoo ees nina kodust välja pista.

Pearinglus, vertiigo, Ménière'i tõbi

„Vertiigo ja tasakaaluhäire vahele pannakse sageli võrdusmärk, ehkki võiks eristada, kas inimest tabas vertiigohoog või kerge tasakaalutus, inglise keeles lightheadedness,“ ütleb Audiomed OÜ Kuulmiskeskuse audioloog Sandra Vill. „Pearinglus, mis tekib, kui toolilt või voodist kiiresti püsti tõusta, või kui kõndides kisub veidi ühele või teisele poole, võib olla seotud vererõhu muutusega, mille puhul kõigub inimene ise, maailm tema ümber püsib paigal. Vertiigo põhjustatud peapöörituse puhul on inimene ise küll paigal, ent kogu maailm tema ümber keerleb ja karussellitab. Ja see on tavaliselt seotud sisekõrvaga.“

Mida vertiigo tähendab, teab Sandra omast käest. Tõsi, teda tabas see küll alles pärast audioloogiks saamist. Tartu Ülikoolis eripedagoogikat õppides meeldisid neiule miskipärast just vaegkuulmisega seotud teemad. Nii et kui tuli võimalus minna stipendiaadina Suurbritanniasse Southamptoni Ülikooli audioloogiat tudeerima, ei pidanud ta pikalt mõtlema. Kaks aastat magistriõpinguid pakkus kõike, mille vastu noor naine huvi tundis: psühholoogiat, nõustamist, patsiente, meditsiini, teadust ja intensiivset praktikat.

„Vertiigo ei ole diagnoos, vaid sümptom, nii nagu valugi pole diagnoos, vaid mingi haigusseisundi sümptom. See võib olla mõjutatud pea asendist või mitte, võib olla ühekordne episood või kiusata jätkuvalt. Vertiigo on ka üks Ménière'i tõve kolmest tüüpilisest tunnusest. Teised kaks on kuulmislangus tavaliselt madalates, bassistes toonides ja enamasti ühes kõrvas ning tinnitus, vilin või kohin kõrvus,“ selgitab audioloogiamagister, kelle sõnul on Ménière'i vertiigo päris õudne katsumus, kus maailm su ümber

Sandra Villa kolm soovitust

Pööra pead paremalevasemale, üles-alla, tee pearinge ja kaelajoogat, treeni silma-käe koordinatsiooni. Hommikul voodiserval, päeval arvuti taga, kodus töölt tulles, õhtul teleka ees.

2. 3.

Kõnni linnas ja looduses, vaata ringi, aja pea kuklasse, uudista. Keha vajab loomulikke liigutusi ja liigutamist. Söö ja ela tervislikult, et hoida immuunsus tugev. Siis ei pääse ka viirused kõrva kimbutama.

võib pöörelda ringi mitte minuteid, vaid tunde, vahel isegi mitu päeva järjest. Ménière jääb korduvate hoogudena kimbutama kogu eluks.

„See, kui inimesel esinevad kõik need kolm sümptomit koos, ei tähenda veel Ménière'i tõbe. Ménière on nii Eestis kui ka mujal maailmas üle diagnoositud. Tegelikult on klassikaline Ménière’i tõbi haigus, mida esineb väga harva,“ tähendab Tartus kõrva- ja kuulmisprobleemidega patsiente vastu võttev Vill.

Trauma, viirused, vanus Vertiigo põhjused on erinevad – muutused sisekõrvas, peatraumad, viirused, ravimid. Suur osa tekib ka iseeneslikult, mis puhul on põhjust leida keeruline. Pea pooltel juhtudel on tegu healoomulise asendivertiigoga – hetkelise pearinglusega, mis võib tabada näiteks voodis külge keerates või üles vaatamisel. Põhjus on sisekõrvas olevate väikeste kaltsiumkristallide liikumine.

Vertiigo ei ole diagnoos, vaid sümptom, nii nagu valugi pole diagnoos, vaid mingi haigusseisundi sümptom. See võib olla mõjutatud pea asendist või mitte, võib olla ühekordne episood või kiusata jätkuvalt.

Sisekõrvas asub meie tasakaaluelund, mis on täidetud kuulmevedelikuga ja kus asuvad karvakestega kaetud tunderakud. Nende karvakeste peal on väikesed kaltsiumkristallid, mis pead liigutades koos karvakestega liiguvad, saates ajule vajalikku infot keha tasakaalus hoidmiseks. Peaksid need kristallid aga karvakeste küljest eemalduma ja sisekõrva vedelikku iseseisvalt ujuma minema, on platsis pearinglus. Täpset seletust, miks kristallid karvakeste küljest lahti ühenduvad, ei teata. See võib olla trauma tekitatud järsk pealiigutus, verervarustushäire, isheemiatõbi vm. Ravimitest abi ei ole, küll aga kindlatest harjutustest, mis kristallid taas õigesse kohta juhivad. Külmetushaiguste perioodil võivad

viirused rünnata ka kõrva, mitte ainult hingamisteid, ning tuua kaasa tasakaalunärvi põletiku ehk vestibulaarse neuroniidi, mis pearinglust esile kutsub. Kui sellega kaasneb ka kuulmislangus, on tegu sisekõrva põletiku ehk labürintiidiga. Põletikust taastumiseks tuleb kehale anda puhkust, juua rohkelt vett ja tugevdada immuunsust.

„Eelsoodumus vertiigoks on eelkõige vanematel inimestel. Tasakaaluelund tahab, et me pead iga päev igas suunas liigutaksime. Mida harvem seda teha, seda enam võib mõni ootamatu peapööre või nõksatus kristallid paigast nihutada ja tuua pearingluse. Sama käib ka kaua ühes asendis lamanud voodihaigete kohta. Tegelikult kõigi, nii pikalt arvuti taga kui ka muus sundasendis istujate kohta. Vertiigole ei meeldi istuv töö ja liikumatus,“ muigab audioloog.

Harjutused, liigutamine, ennetamine

Kui vertiigohoog on tugev, tabab ootamatult ja oksendamisega, soovitab Sandra Vill kutsuda kiirabi või minna EMO-sse.

Tartlastel on selleks Kõrvakliinikus isegi erakorraline vastuvõtt kõrva-, nina- ja kurguhaigustega hädalistele. Pärast aga, samuti siis, kui pearinglus tülitab krooniliselt või on tabanud kasvõi mõnda aega tagasi, külastada audioloogi või kõrva-nina-kurguarsti. Perearst ei pruugi osata aidata.

„Patsiendi nõustamine, talle olukorra selgitamine ning ärevuse, stressi ja hirmu mahavõtmine on väga olulised,“ paneb pearinglusest, tinnitusest ja teistel audioloogiaga seotud teemadel koolitusi teinud Sandra südamele. „Ning muidugi harjutused, millesse mul on suur usk, sest ma olen näinud, kui palju neist kasu on. Tasakaaluelund suudab oma funktsiooni taastada, aga me peame teda aitama. Rehabilitatsiooniharjutused on kontimööda kõigile, ei vaja lisavarustust ega ruumi. Neid võib teha kasvõi telekat vaadates reklaamipausi ajal.“ Ka kiidab ta Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel olevaid harjutusi pearingluse puhuks (https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfoandmebaas/harjutused-pearingluse-korral/), mis on head nii taastumiseks kui

Küsi abi apteegist!

Rapla Selveri Apotheka farmatseut HEIKKO TIITS

Vertiigo ehk rahvakeeli peapööritus on apteekrile tuttav probleem, mille üle kurdavad sageli just eakamad, ent muret tuleb ette ka noortel. Põhjuseid on mitu: häired ajuverevarustuses, ärevus, madal vererõhk ja veresuhkur, südame rütmihäired, lihaspinged kaelas ning mõned spetsiifilised haigused. Enamasti kurdetakse kas pikaajalist või alles hiljuti tekkinud peapööritust. Näiteks hetk tagasi kodust välja tulles, peale intensiivset trenni, pikka sõitu ühistranspordiga ja seejärel istmelt püsti tõustes, poodeldes jne. Äkitselt tekkinud peapöörituse puhul oleme inimesel esmalt mõõtnud ära vererõhu ning jälginud vererõhuaparaadilt, kas süda on rütmis. Seejärel pakkunud vajadusel vett juua ja lasknud veidi istuda.

RAUAPREPARAADID

ennetamiseks.

Ravimite kohta ütleb kuulmisproff, et niisugust, mis kõrvast tuleneva vertiigo puhul aitaksid, pole olemas. Liiga kergekäeliselt beetahistiine mure vastu tarvitades võib tervenemisele hoopis karuteene teha, sest see annab tasakaaluelundile signaali, et kõik on hästi ja probleemi pole. Küll võiks ravimeid proovida äkkkuulmislanguse ning iivelduse ja oksendamise puhuks. Ei ole olemas ka vitamiine või toidulisandeid, mis vertiigo eemal hoiaksid. Ent kindlasti on need omal kohal immuunsuse putitamiseks, et viirused sisekõrva kimbutama ei saaks tulla.

„Ennetamine on alati tõhusam kui tagajärgedega tegelemine. Tasakaaluelundile meeldib loomulik liigutamine, mida annab õues kõndimine, kus me uudistades pead, kaela ja keha pöörame. Jõusaalis kõnnilindil sammumine või autoroolis istumine, kus pea ja kael stoiliselt vaid otseasendis on, keha loomulikku liigutamist ei asenda. Nii et liigu, liiguta ja ära tunne hirmu,“ julgustab inimeste aitamisest ja oma tööst suurt rõõmu tundev Sandra.

Kui peapööritus algas hiljuti,

võivad leevendust tuua:

VALIDOOL

Aitab üpris tõhusalt järsult tekkinud peapöörituse vastu. Sisaldades palderjaniühendit, on see hea abimees, kui peapööritus on tekkinud ärevusest. Lisaks sisaldab ka suhkrut, mis aitab tõsta glükoositaset veres, juhul kui peapööritus on tingitud madalast veresuhkrust. Validool suhkruga (60 mg 10 tk) 0,93 €

KOFEIINITABLETID

Aitavad väheke vererõhku tõsta ja sobivad just noorematele, kes kurdavad peapööritust, mis võib olla tingitud madalast vererõhust. Kofeiinitabletid (100 mg 100 tk) 6,25 €

Pikaajalise peapöörituse korral võib abi leida toidulisanditest

HÕLMIKPUU PREPARAADID

Kuna vertiigo üks põhjus võib olla kehv ajuverevarustus, siis hõlmikpuu Gingko biloba parandab vereringet, laiendades veresooni ja muutes verd vähem kleepuvaks. Formula Vitale Neuro+ tabletid (30 tk) 21,66 €

Vere vähene rauasisaldus võib samuti peapööritust tekitada, sest punaverelibled ei kanna endaga

kaasas piisavalt hapnikku, mille tõttu on verevarustus ajus häiritud ja tagajärg võib olla pearinglus. Rauapreparaadi võtmise vajadus tuleb kindlasti eelnevalt vereanalüüsiga välja selgitada, ennetavalt rauda võtta ei tohiks. Rõõm raud kapslid (50 mg 60 tk) 19,86 €

INGVERIPREPARAADID

Ka ingverit sisaldavad preparaadid võivad aidata peapöörituse ning sellega kaasneva iivelduse ja oksendamise korral. A. Ingver tabletid (500 mg 90 tk) 7,97 €

Millal toetab meditsiiniseadmete ostu Tervisekassa, selgitab Tervisekassa kommunikatsioonispetsialist Vivika Tamra .

Kuidas VALIDA ÕIGE meditsiiniseade?

TEKST: VIVIKA TAMRA, Tervisekassa kommunikatsioonispetsialist l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Tervisekassa hüvitab ravikindlustatud inimestele selliseid meditsiiniseadmeid, mille abil saab ravida haigusi ja vigastusi või hoida ära nende süvenemist. Meditsiiniseadmete loetelus on tootegruppe ehk meditsiiniseadme rühmi ligi 60 ja nendesse kuulub u 2000 meditsiiniseadet, mida Tervisekassa kompenseerib.

Hüvitatavate seadmete hulka kuuluvad näiteks diabeetikutele veresuhkru mõõtmiseks ja selle taseme korrigeerimiseks vajalikud tarvikud (glükomeetri testribad, lantsetid, insuliininõelad, glükoosisensorid), stoomide hooldusvahendid, ortoosid, põiekateetrid ja haavasidemed, samuti unehäirete ravi seadmed ja nende maskid ning kompressioonitooted nii lümfitursete kui ka venoosse puudulikkuse ja haavandite raviks.

Kuidas saab soodustust?

Meditsiiniseadmete soetamiseks peab arst eelnevalt tuvastama ravivajaduse. Kui arst hindab, et patsiendi terviseseisund vastab neile tingimustele, mille põhjal Tervisekassa meditsiiniseadmeid hüvitab, kirjutab ta välja digitaalse meditsiiniseadme kaardi ehk nn digiretsepti. Seejärel saab inimene ise või tema lähedane pöörduda apteeki või seadmete müüja poole, kellel on Tervisekassaga müügileping.

Tervisekassa hüvitab ainult neid meditsiiniseadmeid, mis on kantud meditsiiniseadmete loetellu. Meditsiiniseadmeid hüvitatakse 90% või 50% soodusmääraga seadme piirhinnast. Inimene peab ise tasuma vastavalt 10% või 50% seadme piirhinnast ja seda

ületava osa.

Sageli tekitab inimestes küsimusi Tervisekassa seatud meditsiiniseadme piirhind ja selle arvutamine. Selle esmapilgul keerukana näiva põhimõtte selgitamisel on kindlasti suureks abiks müüjad. Tervisekassa maksab suure osa meditsiiniseadmete puhul 90% piirhinnast ja inimese kanda jääb tagasihoidlikum summa ehk 10%.

„Kui inimene eelistab mingil põhjusel kallimat meditsiiniseadet, tuleb tal tasuda ka hinnalisa. Julgustame inimesi küsima müüjalt soodsamaid võimalusi, et hoida oma ravikulud optimaalsed. See on eriti oluline krooniliste haiguste puhul, kus inimese ravivajadus on pikaajaline ja omaosalus võib kokkuvõttes kujuneda märkimisväärseks. Kõik tooted, mis on lisatud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu, on läbinud põhjaliku hindamise ning oleme veendunud, et ka hinnalt soodsamad tooted on kvaliteetsed, sarnase toimega ja

mõeldud sama funktsiooni täitmiseks, mis kallimad valikud,“ selgitab Tervisekassa meditsiiniseadmete ekspert Hanna Veisman. Piirhinna arvutamise reeglid on kokku lepitud ravikindlustuse seaduses. Arvutamise alus on meditsiiniseadmete loetellu kuuluvate sarnaste omadustega toodete hinnad ja soodustus arvestatakse tootegrupis odavuselt teisel kohal asuva toote hinna alusel. Näiteks kui valikus on sama otstarbega meditsiiniseade hinnaga 20, 30 või 40

Veis m a n

eurot, siis määratakse piirhinnaks reeglina hinnalt teise soodsaima seadme hind ehk 30 eurot ja Tervisekassa soodusprotsent arvutatakse sellest summast. Soodsamate toodete eest tasub inimene seega vastavalt 2 eurot ja 3 eurot. 40-eurose toote ostul tasub inimene lisaks 3 eurole ka piirhinda ületava osa 10 eurot ehk kokku 13 eurot.

„Sellise süsteemi eelis on laiema toodetevaliku võimaldamine, mis annab patsiendile vabaduse valida eri hinna klassi toodete vahel. Samuti on praktika näidanud, et see lähenemine säilitab tootjate huvi tooteid müüa ja soodustab hinnakonkurentsi. See omakorda aitab kasutada meie ühist raviraha targalt ja nii suurendada hüvitatavate toodete valikut,“ rõhutab Veisman.

Kust saab osta soodustu sega seadmeid?

Tervisekassa kodulehelt tervisekassa.ee/meditsiinisead mete-muujad) leiab infot seadmete ja nende müüjate kohta, kes paku vad soodustust. Lisainfo otsimisel on abiks ka ja abivahendite andmekogu (www.msa.sm.ee), kus on esitatud kõik Tervisekassa rahastatavad meditsiiniseadmed koos kasutus juhendite, levitajate ja muu vajaliku infoga. Oluline on meeles pidada, et mida spetsiifilisemad on tooted, seda tõenäolisemalt müüvad neid valdkon nale spetsialiseerunud ettevõtted.

Ortoos peab vajaliku toestuse pakkumiseks istuma väga hästi käe või jala ümber – see ei tohi olla liiga suur ega ka liiga väike,

tekib probleem, tuleks esmalt pöörduda tagasi poodi, kust seade soetati. „Nii saab seadme müünud ettevõte aidata olukorda lahendada ja vajadusel on ka võimalik informeerida tootjat, kes on kohustatud tegelema probleemi põhjuste väljaselgitamise ning kõrvaldamisega. Toodetel on ka garantiiaeg, mille käigus on müüjal kohustus vigaseks osutunud seade välja vahe

Digiretsepti alusel müüvad lihtsa maid meditsiiniseadmeid (nt diabee ditarvikuid ja haavasidemeid) ka paljud apteegid. Täpsemat infot tootevaliku kohta leiab lehekülgedelt www.ravimiinfo.ee ja www.apteegiinfo.ee/info. Alati tasub müüdavate toodete hindu võrrelda ja leida endale soodsaim ostukoht.

Oluline on valida õige seade

Kuna meditsiiniseadmeid on väga palju ning sobiva seadme valik sõltub sageli inimesest ja tema terviseseisundist, on asjatundja nõu vajalik, eriti juhtudel, kui meditsiiniseadet ostetakse esimest korda. „Meie jaoks on apteekrid ja meditsiiniseadmete müüjad väga hinnatud partnerid, kuna nad aitavad valida sobivaimat toodet paljude võimaluste hulgast. Näiteks venoosse puudulikkuse survesukad peavad olema õige suurusega. Samuti peab ortoos vajaliku toestuse pakkumiseks istuma väga hästi käe või jala ümber – see ei tohi olla liiga suur ega ka liiga väike, samal ajal peab toestus

olema õige tugevusega. Või peab näiteks haavaside vastama patsiendi haava paranemise faasile. Seega tuleb müüjal koos patsiendiga kaaluda mitmesuguseid võimalusi ja kui saab, siis tuleks tooteid ka proovida, sest vale suuruse ostmise korral ei ole müüjal enamasti kohustust toodet ümber vahetada ja Tervisekassa ei kompenseeri uue seadme soetamist,“ rõhutab Veisman.

Samuti on oluline seadmete hooldus ning nende ohutu ja õige kasutamine. Ka seadusandja on pannud edasimüüjale kohustuse inimest juhendada ja nõustada. „Nõustamine on lahutamatu osa kvaliteetsest klienditeenindusest ja lisaraha sobiva meditsiiniseadme valiku tegemisel inimeselt küsida ei tohi. Kõik mõõtmised, proovimised ja testid, mida tehakse poes, et valida parim võimalik seade, on juba toote hinna sees,“ kinnitab Veisman.

Kui ostetud meditsiiniseadmega

antud soovitusi,“ tuletab ta meelde.

Paljud lapsed hingavad läbi suu. Suuhingamine pole aga iluviga, vaid mõjutab tervist ning vajaks lahendamist. Toimiv abi on olemas – müofunktsionaalne teraapia.

Kas hingad õigesti?

TEKST: KRISTINA TRAKS l FOTOD: ADOBE STOCK, ELIKA HUNT

Suuhingamine tekib enamasti ninahingamistakistuse tõttu, selgitab Glossom Tervisekliiniku müofunktsionaalne terapeut Ivika Laas. Ninahingamist võib takistada suurenenud adenoid, nina turse, nohuna väljenduv allergia või hoopis nina vaheseina kõverus vms. Ninahingamistakistuse olemasolu hindab ja diagnoosib kõrva-nina-kurguarst, allergiakahtluse korral allergoloog. Paljudel juhtudel on probleem juba kõrvaldatud – adenoid eemaldatud või allergia kontrolli alla saadud –, kuid harjumus hingata läbi suu püsib.

„Suu kaudu hingamise harjumus võib tekkida ka siis, kui lapse keel ei liigu piisavalt, näiteks on keelekida tugevalt kinnitunud – lapse keel puhkab sel juhul suu põhjas ning lihased ei saa tugevaks muutuda, kui keele liikumine on takistatud. Nõrkade lihaste tõttu vajub suu lahti. Keel peaks olema suus iseseisvalt liikuv ning see võimaldab lapsel korrektselt neelata, mäluda ja normaalselt kõneleda. Keele õige puhkeasend on vastu suulage,“ selgitab Ivika Laas.

lne t e r a p e u t I kiv a Lsaa

müofunktsionaa

Müofunktsionaalse terapeudi juures käivad kõige sagadamini 4–9-aastased lapsed, keda suunavad teraapiasse tavaliselt hambaarstid või ortodondid. Nemad näevad, et keele asend on vale ning hambakaartes on juba toimunud muutused – hambad kipuvad puseriti minema. Ivika sõnul on palju ka neid vanemaid, kes tulevad ise palju varem, kuna märkavad, et lapsel on probleem.

Mis vihjab suuhingamisele?

Vihjeid suuhingamisele on mitu. Esi-

mene asi on muidugi see, et lapse suu on püsivalt avatud või on kuuldav suu kaudu hingamine. Seda võib märgata une ajal, aga ka piltidel või rahuasendis, kui laps on millelegi keskendunud, näiteks vaatab multikaid. „Punaseks lipukeseks on ka kõne mitteeakohane areng – kõne arengus on tekkinud mahajäämus või räägib laps pikalt nn oma keeles just nõrkade lihaste tõttu,“ kirjeldab Ivika. „Suuhingamisele viitavad sageli ka uneaegse hingamishäire tunnused – öine ärkamine, siplemine, norskamine, vee joomine, öine WC-s käimine või allapissimine (enurees) ja lapse päevane väsimus. Mul on käinud vastuvõtul vanemaid koolilastega, kes on hommikul ärgates nii väsinud, et ema riietab kooliks sisuliselt magavat last.“

Mõnikord on raskendatud mälumine – laps eelistab süüa pehmet toitu, tõmbab sageli vett ja toitu kurku, lapse toitumine on hästi valikuline või ta ei jaksagi mäluda ning jätab seetõttu söömata. „Seda tuleb ette eriti lihaga, kuid väikese toiduvaliku tõttu võib siit edasi välja kujuneda toitainete ja vitamiinide puudus,“ toob Ivika näite, kuidas suuhingamise probleem on tegelikult palju laiem kui lihtsalt suu lahti olemine. „Alati ei otsita abi lasteaiaeas ning jõutakse visiidile juba koolilapsega. Eks arvatakse, et laps kasvab probleemist välja, aga kui on tekkinud harjumuslik suuhingamine, siis seda esineb ka täiskasvanutel – probleem võib olla ammu lahendatud, aga inimene hingab ikkagi läbi suu, sest on nii harjunud.“

Paljudel lastel on probleemiks keelekida liialt tugev kinnitumine. Seda kontrollitakse juba beebidel ning vajadusel keelekida vabastatakse. Uuringud näitavad Ivika sõnul, et kui teha müofunktsionaalset teraapiat enne ja pärast keelekida vabastamist, on tulemused palju paremad, sest keele liikumine õpetatakse harjutustega ringi ning keelekida uuesti tugevalt kinnitumine paranemise käigus on vähetõenäoline.

Vähe teatakse seda, et suuhingamine muudab näokolju kuju ja hambakaart. Suuhingamine võib põhjustada näiteks liiga kitsast hambakaart, kuhu hambad justkui ära ei mahu. Suuhingamine võib rikkuda juba tehtud kalli breketravi. „Arvatakse, et kui hambad on puseriti ega mahu suhu ära, siis ortodont teeb asja korda. Ta teebki, aga kui hammaste asendi on põhjustanud suuhingamine, keele vale liikumine ja nõrgad lihased, võib tagasilangus tulla isegi vaid 4 kuuga. Samas on teatud juhtudel müofunktsionaalsete harjutustega võimalik breketravi ennetada – hambakaar saab lapse kasvades muutuda laiemaks, kui vabaneda suuhingamise harjumusest,“ selgitab Ivika.

Abi on olemas

Ivika ütleb, et tavaliselt jõutakse tema juurde siis, kui probleem on juba suur ja kestnud mõnda aega. „Kui laps on nädal aega nohu tõttu hinganud läbi suu, siis ei ole muidugi mõtet tulla, sest kui möödub nohu, saab korda ka hingamine. Aga kui asi on kestnud terve hooaja ja rohkemgi, siis peaks küll uurima, milles on probleem,“ sõnab ta. „Esimesel visiidil on meil pikk vestlus lapsevanemaga, sest tegemist on kompleksse probleemiga, mis mõjutab kogu organismi. Hindan lapse hingamist ja seda, kas ta saab läbi nina hingata. Vaatan keele liikumist, kui võimalik, hindan keelekida ning annan kaasa kodused harjutused. Kui suuhingamise põhjuseks paistab olevat mõni ilmne probleem, näiteks suurenenud adenoid või allergia, suunan lapse vastava eriala arstile.“

Harjutused on Ivika sõnul alguses lihtsad ning lähevad tasapisi keerulisemaks. Nagu ka füsioteraapia puhul on harjutustest abi ainult siis, kui neid ka päriselt järjekindlalt tehakse. „Loome keele kontakti suulaega ja teeme hingamisharjutusi. Teraapias kasutame ka aparaate, mis suunavad neelamist ja keelefunktsiooni. Muidugi on see kõik vabatahtlik ja mänguline,“ selgitab terapeut.

„Kui harjutusi teha nii, nagu on soovitatud, siis esimesed tulemused tulevad küllaltki kiiresti – juba mõne nädalaga. Samas on harjutuste tegemise eest hoolt kanda ikkagi lapsevanema asi, kes peab neid meelde tuletama ja last motiveerima.

Vähe on lapsi, kes on nii tublid, et teevad harjutusi ilma vanemliku toe ja suunami seta,“ märgib Ivika.

keelefunktsioon on õige, siis see on nagu jalgrattasõit – selle peale ei pea enam mõtlema ja see on eluks ajaks selge.“

Varasem algus, kiiremad tulemused

Ivika ütleb, et müofunktsionaalse teraapiaga on nagu iga raviga – mida varem peale hakata, seda kiiremini tulevad tulemused. „Näokolju areng on kõige kiirem kuni kuuenda eluaastani, seevastu 14–15-aastased lapsed on juba põhimõtteliselt täiskasvanud,“ ütleb ta. Samas ei ole liiga hilja muret lahendada ka täiskasvanuna: „Minu juures käis üks meesterahvas varasema suuhingamisharjumusega. Esimesel korral kohtudes alustasime harjutustega ning ta nägi väga kiiresti tulemusi. Kui kohtusime kolmandat korda, siis märkis ta, et on 6 aastat oma und jälginud ja nüüd viimased 3 nädalat võitnud oma päevadesse tunni juurde – magab tund aega vähem, aga ärkab puhanuna.“

Kokkuvõttes ütleb Ivika, et suuhingamine on kompleksne terviseprobleem, mis seotud organismi paljude eri tahkude ja funktsioonidega. Ta lisab, et välismaal on selle temaatikaga tegeletud juba kaua, kuid Eestis on vastava ala spetsialiste vähe. „Ka arstide teadlikkus võiks sel teemal olla suurem, paljud pereja hambaarstid ei oska suuhingamise probleemi märgata ja patsienti edasi suunata. Lapsevanemad näevad oma last aga iga päev ja võiksid samuti märgata, kui laps pidevalt läbi avatud suu hingab.“

Vähe teatakse seda, et suuhingamine muudab näokolju kuju ja hambakaart.

Harjutusi peaks iga päev tegema 3–5 minu tit ning need võiks liita olemasoleva rutiiniga –näiteks enne või pärast muinasjutu lugemist või hambapesu. „Suvel soovitan harjutusi teha hommikul, sest õhtul ollakse õues, talvel jälle vastupidi,“ õpetab Ivika. „Hea on teada, et tulemu sed on püsivad ning neid har jutusi ei pea tegema eluaeg. Kui

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Tavahind***

Hind kliendikaardiga

Tallinn

Rocca al Mare

Keskuse Apteek

Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri

Apteek

Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve Keskus)

Pärnu mnt 238

Apotheka Viru

Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris

Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri

Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek

Endla 45

Männiku Rimi

Apteek

Männiku tee 100

T1 Apteek

Peterburi tee 2, Tallinn

Viimsi

Viimsi Keskuse

Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek

Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Verelipiidide taseme määramine

globiini määramine*

Hind kliendikaardiga

Tartu

Eedeni Keskuse

Apteek

Kalda tee 1c

Lõunakeskuse

Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi

Apteek

Ringtee 75

Tartu Kaubamaja

Apteek

Riia 1

Tasku Apteek

Turu 2

Anne Selveri Apteek

Kalda tee 43

Maarjamõisa

Apteek

Puusepa 8

Ida-Virumaa

Astri Keskuse

Apteek

Tallinna mnt 41, Narva

Pargi Keskuse

Apteek**** Puru tee 1, Jõhvi

Jõhvi Apteek**** Narva mnt 3, Jõhvi

Vironia Keskuse

Apteek

Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Lääne-Virumaa

Põhjakeskuse

Apteek

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Port Arturi Apteek

Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse

Apteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

* Hemoglobiini määramise testribade saadavusega võib esineda raskusi. Kui broneeringud on avatud, valige endale sobiv aeg.

** Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.

*** Hinnad võivad apteekide lõikes erineda.

**** Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel: Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004, Jõhvi Apteek, tel: 335 6230.

TÕNU RAADIK:

Pidi olema mikspõhjus,ma LISAAJA sain

Mõni seiklus, mis elu meile pakub, on ootamatum kui teised, sunnib korraks aega maha võtma ja olnu üle järele mõtlema. Kas kõik on pelgalt juhus või määrab ometi miski seda, mis tulemas on?

TEKST: INGA LUNGE l FOTOD: HELIS KÜNNAP, ANN TENNO

Tõnu on sõber. Täpsemalt paljude muusikute, näitlejate ja tema muusika austajate sõber. Kaks aastat tagasi pärast jõulukontserte sõitis Tõnu Mehhikosse oma elukaaslasele Ann Tennole külla. Ees ootas põnev ja eksootiline reis uude kultuuri ning keskkonda. Ann on Mehhikos elanud alates koroonapandeemia algusest ja jätkanud seal tegutsemist hinnatud fotograafina.

Tõsisemat muret Tõnu tervise pärast ei osanud meist keegi tunda. Tõnu ei ole inimene, kes asjatult kurdaks ja enda muresid jagaks. Ikka on ta rõõmus, viiul õlal ning vabal hetkel mõnel Pirita jooksurajal või hoopis kusagil ujumas.

Sportlik Tõnu

„Ma tegin juba noorena sporti. Korvpallitrennis käisin kohe

hästi pikalt. Trenn ja kool, ega selle kõrvalt muuks palju aega jäänudki,“ meenutab Raadik lapsepõlve, mil treenis isegi Kohtla-Järve noorte meeskonnas. Tegelikult harrastasid paljud poisid siis Tõnu sõnul hoopis poksi. „Jõhvi oli kaevurite linn ja ellujäämiskursus käis kogu aeg. Tänavatel olid kambad ja mina oma viiulikastiga ei sulandunud päris hästi sellesse süsteemi. Isa ütles, et poksis saan endale lömmis nina ja rikun käed ära. Aga nendele, kes poksi läksid, tänaval enam kallale ei tuldud. Ju siis midagi muutus nende asendis nii, et neid enam ei torgitud,“ jutustab Tõnu.

Suurimateks spordi juurde suunajateks peab ta oma vanemaid. Ema oli aktiivne suusataja ja isa aitas panna elutoa lakke akrobaatikarõngad ning lõuatõstekangi.

„Siis, kui Piritale kolisin, hakkasin jooksmas käima. Eks

Muusika hingest ja südamest.

Mehhiko troopilises kuumuses. Hetk, mil tervisega on kõik veel hästi.

Mehhiko kuumuses ja niiskuses

Tõnule said saatuslikuks Mehhiko subtroopiline kuumus ja niiskus. „Märkasin juba Ameerikas, kui hommikul oma harjutusi tegin, et pulss ei tule enam alla tagasi. Kodus alanes pulss ikka ilusti, aga seal enam mitte. Kui juba Mehhikosse Puerto Vallartasse jõudsin, oli kliima veelgi kuumem ja niiskem. Aga mulle see meeldis,“ seletab Tõnu õhinal. Ta vehib kätega ja innustub nagu väike laps nendest mälupiltidest, mida ta minu

ümbrus mõjutas ka palju. Tol ajal jooksuradasid ju eriti polnud. Nüüd on kõik muutunud, rajad on valgustatud ja kergliiklusteid nii palju, kui süda lustib, ainult mine ja kasuta,“ selgitab Tõnu.

Kui ta nüüd elule tagasi vaatab, siis kinnitab ta isegi, et tervis on tal üldiselt korras olnud. „Väiksemaid vigastusi on ikka ette tulnud – puu otsast alla sadamisi ja muud sellist,“ muigab Tõnu.

Ometi juhtus nii, et kauni ja rahuliku reisi asemel tabas sportlikku Raadikut Mehhikos tõsisem terviserike. „Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis tõesti – ma jooksin kogu aeg valuga. Kõndisin, kuni valu ära kadus, ja siis jooksin jälle. Ma arvasin, et treenin sellega enda südant. Pidi nii olema, et kui veresooned lähevad umbe, siis teised sooned võtavad funktsiooni üle. Pärast arstid muidugi ütlesid mulle, et iga korraga ma siiski lõhkusin ennast,“ ohkab Tõnu. Valude pärast pöördus Tõnu Eestis ka arstide poole ja nende soovide kohaselt oleks südameoperatsioon võinud toimuda juba palju varem. „Arvasin, et käin Mehhikos ära ja siis tulen Eestisse lõikusele,“ jutustab Tõnu.

väike jaoks lahti rullib. suured.

ootamatu, olla

„Sa ei kujuta ette, kui vägev seal on ujuda. Lained on suured. Kui ma ujuma läksin, siis olin nagu puuleht – see oli nii äge. Ma olen palju ujunud. Paar kilomeetrit päevas oli minu jaoks täiesti tavaline. Ma ei kartnud ühelgi hetkel, et ei saa hakkama. See kogemus oli ootamatu, et laine võib olla nii tugev, et ei saagi tagasi,“ tunnistab ta nüüd.

Kaks aastat tagasi valis

Tõnu Mehhikos ujumiseks vees

Tõnu Mehhikos ujumiseks koha, millest rand jäi paarisaja meetri kaugusele ja kus lisaks temale olid vees veel vaid paar sportlikku noormeest. „Vaatasin neid sportlasi ja mõtlesin, et mina tahan ka minna.“

kohas langes aga kiiresti, tekja enam

seda

Anni päästev tegutsemine

Kõndisin, kuni valu ära kadus, ja siis jooksin jälle.

Ma arvasin, et treenin sellega enda südant.

Põhi tolles saatuslikus kohas langes aga kiiresti, tekkis ootamatult kiire tagasivool ja Tõnu hakkas teadmatusest sellele voolule vastu võitlema. „Avastasin, et ma ei saa enam välja. Nad kutsuvad seda rip current’iks. See on lühiajaline, hästi intensiivne ning lükkab sind tagasi. Muidugi kaob see ühel hetkel ära, aga mina ei teadnud sellest siis midagi ja kiskusin ennast ikka ranna poole. Ilmselt läksin üle piiri, millest ei oleks tohtinud üle minna,“ tunnistab ta.

2022. aasta jaanuari ühel rahulikul õhtupoolikul saabus teiselt poolt maakera teade, et armastatud viiuldaja ja helilooja Tõnu Raadik on saanud Mehhikos infarkti ning vajab kiiremas korras südameoperatsiooni. Käivitus kampaania, mille käigus koguti operatsioonikulude katteks suur hulk raha. Segadused kindlustusfirmaga ning kriitiline ajafaktor muutsid murelikuks kõik, kes Tõnu vähegi tunnevad.

„Kui vaadata tagasi, siis läks kõik väga hästi. Sõbrad ütlesid, et kui ma kusagil Pirita jooksurajal külili oleksin käinud, siis võibolla poleks keegi juurde tulnud. Oleks arvatud, et mees lihtsalt magab põõsas peatäit välja. See oli suur vedamine, et Ann oli minu juures ja ma sain väga kiiresti abi. Mida kauem inimene ilma hapnikuta on, seda ohtlikum. Ann tegi õigesti, et mind kohe elustama hakkas. Anni jaoks oli see muidugi tohutu šokk,“ ohkab Tõnu. oli

Õnneks taastus Tõnu üsna kiiresti, kuigi operatsioon võttis plaanitust palju kauem aega. „Kui nad olid mu lahti lõiganud, selgus, et oli ikkagi südameklapi rike, mida tuli parandada. Haiglast sain välja umbes nädala pärast. Jumal tänatud, sest see, mis arve tohutult lakke lõi, oligi taastusravi päev. Iga päev oli väga kallis. Meil katab selle Tervisekassa. Aga kui seda tuleb ise maksta, on see väga kallis,“ selgitab Raadik. Pärast keerulisi üleelamisi jäi Tõnu mitmeks kuuks Mehhikosse oma kalli Anni juurde ja naasis Eestisse alles aprilli lõpuks. „Nad oleksid tahtnud mind seal hoida vist kauem, et oleksin seal olnud ka terve suve. Aga ma paranesin kiiremini, kui nad arvasid,“ muigab Tõnu, kes on nüüd olnud Eesti arstide järelevalve all. „Mul hoitakse silm peal. Eesti arstid muidugi noomisid mind, et sellise seikluse ette võtsin. Sain riielda, ja seda ikka asja pärast.“

Nende hääl, kes päriselt hädas, ei pruugigi väga kaugele kõlada. Olen kuulnud, et sõjaväljal minnakse selle juurde, kes on vait. Sest neil, kes karjuvad, on ilmselt veel jõudu.

on veel palju võimsam – ma tean, et see on olemas, kuid ei oska selles vees veel väga hästi ujuda,“ ütleb Tõnu, kelle jaoks on siiani imekspandav, et nii paljud inimesed teda keerulisel ajal abistama tõttasid.

Tõnu soovib nüüd kosununa heategijatele midagi tagasi anda. Kuigi ega ilmselt keegi neist suurt tasu ootagi. „Muusika on see, mida ma teha oskan. Kontserdi tegemine tundus alguses võimatu ettevõtmine. Tegin plaadi ära ja sain alles siis aru, et ma ei leia kõiki neid inimesi üles. Minu lootus on, et saan enne jõule neile selle plaadi üle anda,“ unistab Raadik. „See, mida ma plaanin, on elurõõmu kontsert.“

Rõõmsa meelega päevast päeva Nii Mehhiko kui Eesti arstid leiavad, et suures osas võis Tõnu tervist mõjutada pärilik faktor. Muusiku mõlemad vanemad on pilvepiirile läinud just südameprobleemidega. Õnneks on arstiteadus vahepeal palju arenenud ja õige sekkumise korral on võimalik inimene veel elule tagasi aidata. Praegu elab Tõnu suures plaanis samasugust elu nagu varem. „Trenni teen ikka edasi ja ujumas käin ka. Võibolla ekstreemseid asju enam teha ei soovi –koopasse sukeldumisi näiteks väldin. Mäest sööstlaskumisi ka enam ei teeks,“ naerab ta lõbusalt. Rõõmus meel ja positiivne ellusuhtumine kannavad teda päevast päeva ikka edasi. Enam ei pinguta ta noorte sportlastega võidu joosta ega muretse liialt selle pärast, kui mõni trenn vahele jääb.

Võiks arvata, et pärast ehmatavat kogemust hoiab Tõnu end Mehhikost eemale, kuid üllatuslikult on see hoopis vastupidi. „Olen käinud Mehhikos pärast seda veel ja ideaalis sooviksin sinna elama minna,“ seletab ta õhinal. Lisaks Annile kutsuvad teda eksootilisele maale tagasi muusika, kliima ning kultuur.

Muusikaline maailmameri

„Kui olin Mehhikos, kuulasin palju muusikat. Need päevad on päris pikad, kui midagi erilist teha ei tohi. Kõrvad olid mul õnneks vabad. Muidugi oli minu joaks nende muusika nagu oja vulin, sest hispaania keelest ma ju aru ei saanud. Aga õnneks on nii, et kui on hea lugu, siis saad mõttest sõnadetagi aru,“ selgitab Tõnu. Muusikaline osa on seal hästi rikkalik ja kirju. „Proovisin seda veidi panna ka oma plaadile, mille tegin tänutäheks kõigile abistajatele. Aga see suur muusikaline maailmameri

Tõnu tänab!

Tõnu Raadiku muusikutest ja lauljatest sõbrad astuvad koos ühel detsembriõhtul Alexela kontserdimajas lavale, et rõõmustada inimesi suure tänukontserdiga, mille piletitulust toetatakse ühingut Siirdatud Süda. „Nende hääl, kes päriselt hädas, ei pruugigi väga kaugele kõlada. Olen kuulnud, et sõjaväljal minnakse selle juurde, kes on vait. Sest neil, kes karjuvad, on ilmselt veel jõudu,“ mõtiskleb Tõnu ja on kindel, et õiges kohas ning õigel hetkel võib rahast palju abi olla.

Sümfoonia on veel tegemata

Tulevikule mõeldes on Tõnu optimistlik. Ta naerab ja ütleb, et on alles oma loomingulise tee alguses, suured teod ootavad teda ees ja punkti loomingule ei paista veel niipea.

„Laulud on laulud – need on üks žanr, väikevorm. Nagu luuletus,“ ütleb Tõnu, „aga on olemas ka suurvormid, ning need on veel tegemata. Või õigemine natuke on ka tehtud, aga sooviksin veel. Ooperit olen kirjutanud, aga sümfoonia on veel tegemata. Ma sooviksin selle ikka valmis saada. Aga see on pikk protsess, eriti kui ei ole konkreetset tähtaega, mis tagant sunniks. Nagu mul õppejõud kunagi ütles – kõik sümfooniad võtavad nii kaua aega, kui sulle antakse,“ muheleb Tõnu ja laseb pilgul mõtlikult alla veereda. „Eks ma sain midagi enda jaoks pärast seda õnnetust teada küll. Mida, seda ma välja ei ütle. Ma tean, et pidi olema mingi põhjus, miks ma lisaaja sain. See on isiklikku laadi asi. Mul ei olnud veel õige aeg minna.“

Inga

Tõnu Raadiku muusikutest ja lauljatest sõbrad astuvad 21. detsembri õhtul Alexela kontserdimajas koos lavale, et rõõmustada inimesi suure tänukontserdiga „Tuleasemed“. Koos Tõnuga esinevad sel õhtul lavale Lauri Saatpalu, Toomas Uibo, Inga ja Toomas Lunge, Reet Linna, Kristjan Kasearu ja paljud teised. Piletitulust toetatakse mittetulundusühingut Siirdatud Süda.

Peanaha eest hoolitsemine peaks olema osa igapäevasest nahahooldusrutiinist. On ju peanahk justkui näonaha jätk ning ka sel võib esineda ärritust, sügelust ja kuivust. Kuidas neid muresid ennetada?

Kaunite juuste SALADUS

TEKST: LIIVIA SAAR l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

„Terve peanahk on alati lõhnatu, hallikasvalge värvusega ning sel ei esine sügelust, kõõma, vistrikke, ärritust ega punetust,“ loetleb Juuste Akadeemia looja, juukseuurija ja juukseravispetsialist Kerli Mägar. Tema sõnul on mikroskoobi abil tehtud juuksejuure- ja peanahauuringud näidanud, et juuksejuurte tervist ja juuste kasvu häirivad ning väljalangemist aktiveerivad peanaha mikrofloora tasakaalutus, peanaha kapillaarvereringe

halvenemine, juuksekanalite põletikud või ummistused ning juuksekanalites esinevad parasiidid (Demodex Folliculorum). Kui juuksejuurtel on toitainete ja hapniku saamine raskendatud või kui peanaha kapillaarivereringe häiritud, ongi ka juuste kasv häiritud, selgitab Mägar. Juuksekasv on takistatud ka siis, kui juuksekanalid on ummistunud kristalliseerunud rasuga – see võib juhtuda näiteks siis, kui peanaha mikrofloora on rikutud nahale sobimatute šampoonidega. „Juba 3–4 kuu pärast paistab see ka

juuste probleemina väljapoole,“ ütleb Kerli Mägar. Tähtis mikrobioom Naha mikrobioomi mitmekesisus on seotud seede-, närvi- ja immuunsüsteemi ning hormonaalse tasakaaluga. Paraku esineb juukseuurija kinnitusel peanaha probleeme aasta-aastalt järjest rohkem nii noorte kui ka täiskasvanute hulgas. „Juuste ja peanaha tervist mõjutavad kehasisesed tegurid, näiteks hormo-

Juuksed saavad kehas toitaineid kõige viimasena, kuid näitavad välja esimesena, kui organismis on midagi tasakaalust väljas.

naalne tasakaal, immuunsus, seedetrakti seisund, sh toitumine,“ selgitab Kerli Mägar. Peanaha ja juuste tervist mõjutavad ka naha jaoks liiga tugeva koostisega šampoonid, seerumid, juuksevärvid ning liiga sage juustepesu. Ülearu intensiivne šampoonitamine ning kuum vesi soodustavad peanaha rasu tootmist.

„Inimene on bakterikooslustega sõna otseses tähenduses pealaest jalatallani kaetud,“ jätkab Mägar. „Soolestiku-naha telje tõttu avaldab ühes mikrobioomis toimuv mõju teisele. Soolestik ja nahk on justkui keha välis- ja sisekeskkonna vahelised ühenduslülid – mõlemal on väga hea verevarustus ning mõlemad suhtlevad aktiivselt nii närvi- kui ka immuunsüsteemi, aga ka hormoonidega.“

Stress näitab end nahal

On kindlaks tehtud, et pikemaajaline stress soodustab ja vallandab nahaprobleeme, näiteks atoopilist dermatiiti ning juuste väljalangemist. „Pinged aktiveerivad stressihormooni kortisooli tootmist ja kollageeni vähenemist ning põhjustavad hormonaalset tasakaalutust, halve-

nenud seedefunktsioone ja oksüdatiivset stressi, mis kõik mõjutavad peanaha ja juuste tervist,“ tõdeb juukseuurija. Kahjuks soodustavad ka meie igapäevased juuksehooldusharjumused – värvimine, keemilised lokid, sirgendamine – kiharate kuivust, hõrenemist ja väljalangemist. „Oleme juuksejuure- ja peanahauuringutes vaadelnud mikroskoobi abil ka juuksejuuri nendes piirkondades, kus on kasutusel juuksepikendused,“ selgitab Kerli Mägar. „Kui juuksepikendus on juuksejuure jaoks raske, siis see rebib juuksejuure tema kasvutsükli keskel juuksekanalist välja. Võib minna mitu aastat, enne kui samasse juuksekanalisse saab uus juuksekarv tagasi kasvada.“

Kosutust sees- ja välispidiselt Juuksejuure- ja peanahauuringud on kinnitanud, et toetades peanaha mikrofloorat sobivate hooldustoodete ja peanahaprotseduuridega, vähenevad mitmed peanahaprobleemid märgatavalt. „Lisaks on hea turgutada soolestiku mikrobioomi tasakaalustatud toiduga,“ täiendab Mägar. „Selleks tasub vähendada loomsete rasvade ja suhkrute tarbimist, toetada valkude seedimist, lisades menüüsse rohkem kiudainerikkaid, sh probiootilisi (hapendatud) toiduained, tarbida iga päev kvaliteetseid rasvhappeid ja juua piisavalt vett.“ Et saada positiivset muutust peanaha ja juuste seisundis, on oluline turgutada keha seest ja väljast.

Tervete ja tugevate juuste nimel tuleks hoida peanaha mikrofloora tasakaalus ning juuksekanalid põletiku-

Mida külm juustele teeb?

Talvega kipuvad juuksed muutuma kuivaks ja elektrist särtsuvaks. Temperatuurimuutused, mütsi all higistamine ja aeglustunud vereringe võivad juuksed muuta nõrgaks ja kergesti katkevaks.

TALVEKÜLMA KÄES:

Kanna peakatet, sest juuksekarvas leiduv vesi hakkab miinuskraadide juures külmuma, paisutades ning seeläbi kahjustades juuksekarva seestpoolt.

Mütsi all peidus olnud juukseid tasub turgutada niisutava juukseõliga, et anda neile siidine sära. Kasuta looduslikest materjalidest valmistatud juukseharja ning väldi sünteetilisi rõivamaterjale, eriti peakatete ja sallide puhul. Parimad materjalid on kašmiir ja vill.

Märgade juustega õue minna ei tohiks, sest külmakrõbedad juuksed kipuvad kergemini katkema ja murduma.

Võimalusel ära pese juukseid iga päev ega ka liiga kuuma veega, see võib juuksed hapraks muuta.

Kui juuksed muutuvad kiiresti rasuseks, võta appi kuivšampoon.

Kasuta niisutavaid šampoone ja tee iga nädal maske.

Elektrit aitavad eemaldada juustesse jäetavad spreipalsamid.

Väldi juuste föönitamist, sirgendamist ja lokitamist.

Võimalusel kasuta siseruumides õhuniisutajat, see aitab vähendada niiskusekadu ka juustes.

Küsi oma juuksurilt, millist salongiprotseduuri ta soovitaks talviseks tervenduseks.

20 mg/g šampoon ketokonasool

vabad ja puhtad. „Väliselt toetavad peanaha tervist regulaarsed detoxhooldused, lisaks õli ja balneoloogilise turba maskid, naha olukorrast lähtuvalt sobiva koostisega šampoonid ja seerumid ning juuste värvimine taimsete segudega,“ soovitab juukseuurija. „Kui värvida juukseid 100 protsenti taimse seguga, on peanaha seisund pärast rahulikum isegi peanaha psoriaasi korral.“ Püsivärvide molekulid seevastu jäävad juustesse kuudeks, mille tagajärjel muutuvad juuksed pahatihti hapraks, karedaks ja saavad püsivalt kahjustada. Taimsete segudega juukseid värvides võib täheldada märgatavat juuste kasvu aktiveerumist ja juuksekarva struktuuri paranemist. „Lisaks saavad juuksed püsiva sära ja läike, mis ei muutu aja jooksul tuhmiks,“ toob Mägar välja. Juuksed saavad kehas toitaineid kõige viimasena, kuid näitavad välja esimesena, kui organismis on midagi tasakaalust väljas. Nii on oluline anda kehale lisaks makrotoitainetele ehk süsivesikutele, rasvadele, valkudele ka mikrotoitaineid – vitamiine,

Hellust ning hoolt juustele ja peanahale

Rõõm iluvitamiinid biotiiniga (60 tk) 19,67 €

Rõõm piimhappebakterid kapslid (15 tk) 11,93 €

mineraalaineid, fütotoitaineid ning küllastumata rasvhappeid, mida saab näiteks rasvasest kalast ja külmpressitud taimeõlist „Nahamurede korral toetavad küüslauk, ingver, probiootikumid, seedeensüümid, D3- ja B5-vitamiinid ning tsink,“ lisab Kerli Mägar.

Pahaaineid tasub vältida

Pikaajaline töö juukseuurijana on Kerli Mägarit veennud, et peanaha ja juuste tervis on paremini toetatud, kui juustehoolduseks kasutatakse šampoone, mis on vabad sulfaatidest (SLS – sodium lauryl sulfate; SLES – sodium laureth sulfate), parabeenidest (ethyl-, methyl-, propyl-, butylparaben) ja silikoonidest (dimethicone, cyclotetrasiloxane, cyclopentasiloxane). Näiteks sulfaate sisaldavad šampoonid annavad juustele küll näiliselt puhta efekti, kuid jätavad peanaha ilma kaitsva bakteriaalse mikrofloorata, põhjustades peanahaprobleeme ja juuste väljalangemist.

„Šampooni on mõistlik valida peanaha olukorrast ning palsamit juuste olukorrast lähtuvalt,“ soovitab Mägar. „Näiteks kui peanahal

Klorane kuivšampoon nõgeseekstraktiga (150 ml) 18,18 €

Ducray Kelual DS šampoon (100 ml) 21,74 €

esineb sügelust või kõõma, tasub kasutusele võtta just selliste taimsete ekstraktidega šampoon, mis aitab peanaha mikrofloorat tasakaalustada ning sügelust ja kõõma vähendada. Lisaks sobivad peanaha seerumid, mis sisaldavad teepuuõli, klimbasooli või tsinki.“ Juhul, kui rasunääre on küll aktiivne – inimene kogeb, et juuksed lähevad kiiresti rasuseks –, aga peanahk tegelikult kuiv, tasub eelistada šampoone, mis on vabad sulfaatidest, parabeenidest ja silikoonidest ning sisaldavad pigem aaloe vera ekstakti, balneoloogilist turvast või kaoliini ehk valget savi.

„Kui juuksed on töödeldud, kuivad, kahused ja murduvad, soovitan eelistada naturaalsete õlidega palsameid ja need ei tohiks sisaldada silikoone,“ lisab Mägar. Viimast kasutatakse juuksehooldustoodetes kammitavuse parandamiseks, kuna see silendab kiharaid ja eraldab karvad üksteisest, kuid peanahale sattudes ladestuvad need abiained nahale ja juuksepooridesse, ummistades poore ning takistades hapniku jõudmist juuksejuureni.

„Sobiva koostisega šampooni ja palsamit võiks valida juuksespetsialisti abiga, sest kasutades sagedaseks pesuks peanahale ebasobiva koostisega šampooni või seerumit, võib tagajärjeks olla ärritunud nahk ning juuste väljalangemine,“ hoiatab Mägar.

BioNike Hair peanahka rahustav õrn palsam (200 ml) 10,28 €

Babé eriti õrn šampoon (500 ml) 21,71 €

IDUN Minerals juuksemask (200 ml) 20,46 €

ABC teepuuõli intensiivne šampoon (250 ml) 14,79 €

Nizoral Care toonik peanahale (100 ml) 19,30 €

New Nordic Hair Volume tabletid (30 tk) 35,75 €

Formula Vitale D-vitamiin päikesepärlid 4000 IU (40 tk) 8,61 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Tervislike kinkide spikker

Mida kinkida kallitele?

Mis oleks, kui valiks seekord midagi tervislikku või sellist, millega end iga päev võiks hellitada?

Apotheka apteegiriiulid on sellistest kingiideedest pungil. Kui kingikotti rohkem kinke tarvis, küsi nõu apteekrilt.

ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK

Kuni 10 eurot

ISDIN huulepalsam tundlikele huultele SPF 30 (4 g) 9,36 € Toidab ja kaitseb tundlikke ja kuivi huuli, jättes need mõnusalt niisutatuks ja pehmeks.

Formula Vitale

D-vitamiini päikesepärlid

4000 IU (40 tk) 8,61 €

Võimas D-vitamiini toidulisand, mis toetab immuunsüsteemi ja luude tervist. Mugavas kapsli vormis päikesepärlid täidavad varud ka pimedal ajal, mil organism vajab eriti tuge.

BioNike Proxera toitev kätekreem kuivale nahale (75 ml) 8,62 € Poputab hellalt karedaid ja lõhenenud nahaga käsi, varustades neid vajaliku niisutusega. Imendub kiiresti ega jäta käsi rasvaseks.

Babé Healthyaging vananemisvastane päevakreem SPF 30 (50 ml) 40,75 € Luksuslikult siidise kreemja tekstuuriga kreem imendub ruttu ja sobib hästi ka meigi alla. Antioksüdantiderikas koostis aitab vähendada vananemisilminguid.

Detsembris leiad Apotheka apteekidest paljud kosmeetikatooted vähemalt 25% soodsamalt.

BioNike kinkekomplekt Man 34,92 € Asjalikust meestekomplektist leiab habemeajamisvahu (200 ml), habemeajamisjärgse palsami (75 ml) ja rulldeodorandi (50 ml)

Kuni

Formula Vitale Kids+ D kummikarukesed (20 mcg 60 tk) 17,27 € Maitsvad kummikarud muudavad lapse jaoks vitamiini võtmise mõnusaks. D-vitamiin pakub head tuge immuunsüsteemile.

Kasulik lapsele!

Luksust emale!

Kuni 50 eurot

Avéne Hyaluron Activ B3 kolmekordse toimega silmakreem (15 ml) 36,10 €

Kreem niisutab ja silub õrna silmaümbrust ning vähendab turseid ja kortse. Sobib ideaalselt väsimusmärkide leevendamiseks ja värske ilme saavutamiseks.

Sõbrannale turgutuseks!

Babé Healthyaging kinkekomplekt küpsele nahale 62,46 €

Väärtuslik kingitus emale, vanaemale või abikaasale sisaldab vananemisvastaseid ampulle 2ml (7 tk), kreemi silma-huulekontuuridele (15 ml) ja näokreemi küpsele nahale (50 ml).

Rõõm koensüüm Q10

C-vitamiiniga (100 mg 30 tk) 25,07 € Koensüüm Q10 ja C-vitamiin aitavad hoida südame ja veresoonte tervist. Hea väsimuse ja kurnatuse korral.

Kuni 100 eurot

Vererõhuaparaat Microlife täisautomaatne BP B2 Basic õlavarrele 84,36 €

Lihtne ja mugav viis koduseks vererõhu mõõtmiseks üle 12-aastastel ja vanematel inimestel.

Isale tervise kontrolliks!

Avéne Cold Cream toitev kaitsekreem (40 ml) 15,83 €

Väga mõnus kreem talveks tervele perele! Küllaltki rasvane, kuid ei jää nahal läikima ega kleepuma. Kaitseb nahka külma eest ja leevendab ärritusi.

Super valik spordisõbrale!

Magne B6 Fast (20 tk) 16,30 € Kiirelt lahustuv magneesiumi ja B6-vitamiini kooslus aitab vähendada väsimust ja toetada närvisüsteemi. Ideaalne igapäevaseks energiataseme hoidmiseks ja lihaste lõõgastamiseks.

Tõstame kapsli juuste terviseks!

Bighair kapslites (60 tk) 25,61 € peitub rikkalik kombo toitaineid, mis annavad juuksekasvule jõudu ning toetavad ka küünte ja naha tervist. Koostisest leiad biotiini, mis on üks olulisemaid juuste ja küünte tugisambaid. C-vitamiin soodustab kollageeni moodustumist. Peale nende sisaldab preparaat pantoteen- ja foolhapet, vitamiine, tsinki, vaske ja räni ning muud – kõike, mida ilu toetuseks vaja.

Supervalik tundlikele hammastele

Sensodyne hambapasta Clinical Repair (75 ml) 13,72 € on imeline leid tundlike hammaste hooldamiseks ja kaitsmiseks. See leevendab hammaste tundlikkust juba 2 minutiga.

Magusam uni ja väiksemad kortsud?

Jah, palun! Kirsimaitselised Beauty Sleep kummikommid (40 tk) 28,81 € on välja töötanud oma Eesti inimesed. Kummikommid sisaldavad melatoniini, ashwaghanda’t, kummelit ja hüaluroonhapet. Melatoniin annab sügavama ja kvaliteetsema une ning hüaluroonhape toetab kortsude vähenemist. Toode valiti Inglismaa toidulisandite võistlusel Nourish Awardsil 12 parima vaimse tervise toote hulka.

Noorendav käik sisse

Vananemist kiirendavad elustiil ja keskkonnategurid, mis muudavad naha epigeneetilisi mustreid. Eucerin Hyaluron-Filler Epigenetic seerum (30 ml) 83,24 € aktiveerib nooruslikkuse geenid, nii et naharakud saaksid toimetada noorendava käiguga.

Tulemused on märgata pärast neljanädalast kasutamist. Nahk on pinguldatud, kortsud vähenenud, nahakontuurid paranenud, jume ühtlasem ja säravam.

Foto: Adobe Stock

Nii oluline on tunda end kauni ja enesekindlana nii tööpäeva jooksul kui ka õhtul sõpradega kohtudes! Kuidas saavutada veatu meik, mis püsib kauem kui vaid paar tundi? Kuidas muuta päevameik õhtuseks glamuuriks? Jumestaja Solveig Jõgisoo jagab näpunäiteid.

VÄRSKE, SÄRAV ja PIDULIK hommikust õhtuni

TEKST: SOLVEIG JÕGISOO

FOTOD: MAKSIM TOOME

MODELL: KAIRE

Kahjuks juhtub sageli, et hommikul tehtud meik ei tundu õhtul enam nii värske ja särav. Kuid mõnikord võib õhtuste plaanide tõttu olla vajadus muuta oma välimust silmapaistvamaks ja glamuursemaks.

1. Alusta korralikust nahahooldusest ehk puhasta ja niisuta

Soovitus!

BioNike tasakaalustav puhastusgeel (200 ml 14,99 €)

BioNike värskendav näovesi tundlikule nahale (200 ml 17,53 €)

BioNike näopesuvaht tundlikule nahale (150 ml 15,74 €)

BioNike mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml 18,17 €)

Alusta puhta ja niisutatud nahaga. Kasuta näopesugeeli, -vahtu või mitsellaarvett ning lisa niisutust toonikuga, mis sobib sinu nahatüübile.

Niisutamine loob sileda aluse, millele meik kergemini kinnitub. Vali nahatüübile sobiv päevakreem, mis sisaldab niisutavaid komponente.

Soovitus!

BioNike My Age Pearl näoseerum 10% C-vitamiiniga (30 ml 37,61 €)

BioNike My Age Pearl taaselustav päevakreem (50 ml 34,26 €)

2. Kasuta primer'it meigi aluskihina

Primer silub nahapinda ja pikendab meigi püsivust. Vali toode vastavalt nahatüübile, näiteks matt primer rasusele nahale või niisutav kuivale nahale.

3. Vali kvaliteetsed jumestustooted

Kasuta kerget jumestuskreemi, mis katab ühtlaselt ega koorma nahka.

Peitekreem aitab varjata tumedaid ringe silmade all ja ebatasasusi.

Soovitus!

Soovitus!

BioNike Color Primer meigialuskreem (30 ml 22,26 €)

Soovitus!

BioNike Color jumestuskreem-seerum Skin Tint (30 ml 22,06 €)

BioNike Color Cover siniste laikude peitekreem 302 Corail (12 ml 14,76 €)

4. Fikseeri puudri ja sprei abil

Pärast jumestuse pealekandmist kasuta fikseerivat puudrit läike eemaldamiseks ja meigi püsivuse tagamiseks. Lõpetuseks kasuta fikseerivat spreid, mis n-ö lukustab meigi paika ning annab värske ja püsiva ilme.

Soovitus!

BioNike Color tolmpuuder (15 g 32,43 €)

IDUN Minerals sära andev meigikinnitaja (100 ml 23,40 €)

5. Vali õige meigitehnika

Kanna tooted nahale kihtide kaupa, et vältida liiga paksu meiki. Alusta kergete toodetega ning lisa vajadusel rohkem katvust.

6. Kontrolli läiget!

Hoia käepärast matistav näopaber või õlivabad salvrätikud liigse läike eemaldamiseks ilma meiki rikkumata.

Kasuta vajadusel tooteid, mis matistavad nahka.

Jumestaja

Tihedad ripsmed saad luua tumepruuni veekindla pliiatsiga, kui värvid sellega ülemise lau limaskesta äärest ääreni.

Põsepuna võib asendada huulepulgaga, kui segada seda meigikreemiga.

Meigikinnitaja asemel võid kasutada näoseerumit –hõõru paar tilka niisutavat seerumit kätele ning tupsuta nägu, et taastada niiskus ja elavdada meiki.

7. Värskenda!

Kasuta oma välimuse värskendamiseks näospreid või niisutavat spreid.

Soovitus!

IDUN Minerals näovärskendaja-meigikinnitaja (100 ml 21,78 €)

Päevameigist ÕHTUMEIK paari lihtsa nipiga

1. välimust

Silmad on meigis keskne element, mis võib muuta kogu välimust. Kui päeva jooksul kasutasid neutraalseid toone, lisa õhtuks veidi dramaatilisust.

SILMALAINER: dele julgem joon.

LAUVÄRV: vat või tumedamat tooni lauvärvi silmapaistvama välimuse loomiseks.

RIPSMED:

Soovitus!

BioNike Color ripsmetušš Absolute koolutav-pikendav-volüümi andev (8 ml 20,52 €)

BioNike Color silmalainer (3 ml 14,36 €)

BioNike Color kompaktlauvärvid toonides 405 Lumiere, 411 Taupe, 414 Marsala (kõik 3 g 12,07 €)

2. Muuda huulte tooni

Huuled mängivad samuti suurt rolli päeva- ja õhtumeigi eristamisel. Vaheta kerge huulepulk intensiivsema tooni vastu, näiteks tumedama või erksama punase või ploomitooni vastu.

Soovitus!

BioNike Color Comfort

Mat huuleläige 705 Bourgogne (4,5 ml 16,80 €)

BioNike Color kreemjas huulepulk 115 Mauve (3,5 ml 14,83 €)

BioNike Color silmapliiats Kohl Kajal 302 Brun (9,18 €)

3. Viimistle ja lisa sära

Viimistle liigse läike eemaldamiseks oma meik kerge puudriga ja lisa põsesarnadele valgustpeegeldavat kreemi või puudrit (highlighter), et saavutada terve ja särav jume.

Soovitus!

BioNike Color vedel põsepuna 401 Rose (5 ml 19,38 €)

Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.

Pronksikarva suvejume on ammu kustunud ning kahvatus võtab võimust. Mis paneks tuhmunud naha taas särama?

SÄRA võidab alati

TEKST: LIISU LAST FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Tõhusate ja regulaarsete ilurituaalidega on võimalik kinkida nahale kaunis kuma.

Kuna talvekülm aeglustab rasunäärmete tööd ja soojaks köetud toad röövivad nahast vajalikku niiskust, muutub nahk kuivaks ja tuhmiks.

„Hooldused eemaldavad naha pinnakuivuse ja parandavad selle seisundit ehk need niisutavad, toidavad ja stimuleerivad,“ tõdeb Hurmus OÜ tegevjuht ja asutaja, kosmeetik ja koolitaja Külliki Piatecki. Mida tervem ja hooldatum on nahk, seda parem on selle kaitse väliskeskkonna mõjutuste vastu.

Puhastusrituaalid ausse

Nahahoolduses on tähtis individuaalne lähenemine, kuid alati peab meeles pidama, et korralik hooldus koosneb terviklikust rutiinist. „Naha puhastamine ehk kosmeetiline hügieen on tähtis õigupoolest igal aastaajal nii hommikuti kui õhtuti,“ sõnab kosmeetik-koolitaja. „Külmemal perioodil peaks meeles pidama, et puhastustooted ei oleks liialt tugevatoimelised ega eemaldaks nahka kaitsvat hüdrolipiidkihti ja mikrobioomi. Seega tuleks leida sobilik näopesupiim või -õli, mis puhastab kogu näo ja kaela

Proovi!

piirkonna igapäevasest mustusest, jumestusest, nahale kogunenud rasust ja bakteritest.“ Viimaseid koguneb ka telefoni kõrva vastas hoidmise ning näo puudutamise käigus, kui juukseid päeva jooksul sättida. Õhtusest näopesust viilimine loob tingimused ummistunud pooride, ärritunud naha ja löövete tekkeks. Risk suureneb veelgi, kui näol on meigikiht.

Bioderma Sensibo H2O mitsellaar vesi tundlikule nahale (850 ml) 32,29 €

BioNike puhastuspiim meigi eemaldamiseks (400 ml) 17,82 €

„Järgmiseks viimistle nahka näoveega, milleks võib leida endale sobiliku mitsellaarvee, lihtsa tooniku või nahka hooldavaid toimeaineid sisaldava seerum-näovee,“ juhendab Piatecki.

„Enamik naisi on harjunud seejärel kandma nahale kreemi. Tegelikult oleks vaja kreemi alla kanda ka seerumit. Just see imeeliksiir on tähtis individuaalne lähenemine naha konkreetsetele vajadustele ja seerumiga saab just varieerida igapäevast nahahooldust. Olenevalt naha seisukorrast võiks olla kasutuses kas niisutav, toitev, pinguldav, valgendav või rahustav seerum.“ Alles pärast seerumi imendumist kantakse nahale silmakreem ja seejärel päevakreem kogu näole. Hommikuses hooldusrutiinis võiks kreem sisaldada ka päikesekaitsefaktorit (SPF), et vältida fotovananemise ilmingute tekkimist.

Koori!

Sensilis nahatekstuuri parandav näokoorija (50 g) 32,29 €

Niisuta!

Turguta!

Olenevalt nahatüübist ja olukorrast tuleks vahetevahel nahka koorida. „Tundlikumale nahale sobivad ensüümaatilised tooted, rasusema ja tugevama naha puhul võib appi võtta ka mehaanilised või kombineeritud koorijad,“ soovitab Piatecki. „Sügistalvel on tähtsal kohal ka erinevaid happeid sisaldavad koduhooldustooted, samuti professionaalsed keemilised koorimised.“ Tänu hapetele suudame eemaldada liigsarvestunud naha kuivust ja karedust tekitavat rakukihti ning samas stimuleerida naha uuenemist ja epidermise vahetumist.“ Erinevate AHA-, BHA- ja PHA-hapete valik on lai ja võimaldab leida igale erinevale nahatüübile sobiliku tugevuse ja toime.

Maskita!

Ebapiisava nahahoolduse puhul on maskidega võimalik nahahoolduse puudujääke kompenseerida. „Koduste näomaskide puhul soovitan maski alla kanda alati just oma nahale sobilik seerum, mis nn mähitakse maskiga naha sisse,“ toob kosmeetik-koolitaja välja.

vel on tähtsal kohal

Ideaalmaailmas oleks meil kõigil aega enda eest hoolitseda ja välja näha nagu moenädala laval pilku püüdev supermodell. Kuid me elame reaalses maailmas, kus täielik ilurutiin ei ole pahatihti lihtsalt võimalik. Kui pead mõne sammu oma meigirituaalidest vahele jätma, veendu, et see ei oleks niisutaja. Viimane loob niiskusbarjääri naha ja jumestuse vahele, mis aitab kaitsta nahka kuivamise eest!

ISDIN seerum hüaluroonhappega (30 ml) 56,81 €

Naha turgutamisel tuleb Piatecki sõnul lähtuda naha individuaalsetest vajadustest ja olukorrast. „Kas on vajalik lihtne niisutamine, raku stimulatsioon, jume ühtlustamine või juba nahka tugevdav ja pinguldav hooldus,“ loetleb ta. „Igale probleemile on olemas toimeained, mis naha seisukorda parandavad. Kindlasti ei kehti põhimõte „mida rohkem, seda parem“, sest arvestada tuleb ka naha tundlikkust ja järjest enam esinevaid allergilisi reaktsioone.“

Proovi!

„Maskidest on jätkuvalt popid erinevad kangasmaskid, mida leidub nii erinevatest materjalidest kui ka mitmesuguste toimeainetega. Pärast maski võiks selle toime alalhoidmiseks lõpetada ilurituaali kreemiga, mis fikseerib eelnevad toimeained naha sisse.“

Lisa sära!

Külliki Piatecki toob välja tublid toimeained, mida nahahooldustoodetest otsida.

Alustada võiks hüaluroonhappest kui tugevast niisutajast. Hüaluroonhapet võib esineda madalamolekulaarsena (pisimolekul) või kõrgemolekulaarsena (suur molekul). Väiksem molekul läbib nahka efektiivsemalt – jõuab sügavamale ja mõjutab seeläbi sügavamat nahakihti.

Biocell niisutav näomask hüaluroonhappega (1 tk)  4,60 €

Nahka turgutavad ka antioksüdatiivsed toimeained (C-vitamiin, resveratrool, ubikinool, kvertsetiin, epigallokatehiin), mis tugevdavad naharakke ja ennetavad vananemisilmingute teket.

Nahale annavad toonust ja prinkust ka aminohapped ja peptiidid, mida kutsutakse kasvufaktoriteks või tüvirakkudeks.

Nahka stimuleeriva ja turgutava toimega on nahahoolduse pärl reti-

Elavda nahka ka seespidiselt

„Kui sügisesed ilmamuutused ning kütteperiood nahka mõjutavad, nii et see muutub tuhmiks ja kuivaks, tulevad appi toidulisandid, mis aitavad nahka elavdada seespidiselt, rakutasandil,“ kinnitab Biocyte’i nutrikosmeetika esindaja Sandra Volkov ettevõttest Ultimate Beauty. „Need aitavad perioodiliselt, kuid teevad organismile head ka pikema aja vältel.“

Kollageen on naha suurim valk, mis vastutab pringi ja noorusliku naha eest. Hüaluroonhape on looduslik

Novaclear Advanced sära andev seerum glutatiooni ja retinooliga (30 ml) 16,85 €

nool ja selle derivaadid. Retinoidid ja bioretinoidid stimuleerivad naha raku-uuenemist, on depigmenteeriva ning korneoteraapilise ehk naha sarvkihi (corneum) terviklikkust taastava ja säilitava toimega.

Üks eriline toimeaine, mis suudab nahasiseselt rakkude aktiivsust ja naha iseeneslikku taastumist parandada, on osoonitud õlid. Kosmeetikas kasutatakse enamasti osoonitud seesami- või päevalilleõli, mis suudavad naha hapniku omastamist parandada ja lisavad kudedele superenergiat. Osoonitud õlidega tooted sobivad ideaalselt naha tundlikkuse ja põletikuliste ilmingute vähendamiseks ning naha toitmiseks, uuendamiseks ja noorendamiseks.

Sesderma Retisil vananemisvastane kreem (50 ml) 75,30 € Babé antioksüdantne seerum C-vitamiiniga (30 ml) 42,92 €

polüsahhariid, oluline komponent sidekoes ja naha struktuuris. Need kaks ongi peamised toitained toidulisandites, mis aitavad nahka seespidiselt turgutada. Kollageeni ja hüaluroonhapet on usinasti hakatud lisama ka iluvitamiinidesse. „Eriti hea oleks, kui mõlemad toitained oleksid ühitatud ühes tootes ja sinna sekka lisatud ka veel C-vitamiini,“ toonitab Volkov. „Viimane aitab kaasa normaalsele kollageeni sünteesile. Nahale vajalike toitainete sünergia on parema efektiivsusega ja kombinat-

Proovi!

Proovi!

Proovi!

Proovi!

e-poe hinnad.

Iluuni ja maagiline 8

On põhjus, miks ikka ja jälle räägitakse maagilisest arvust kaheksa: kaheksa tundi und, kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi puhkust ja kaheksa klaasi vett. Korralik uni aitab vähendada peenikesi kortsujooni ning tumedaid silmaaluseid.

Proovi!

Söö hästi!

Ilus nahk ei alga jumestusest ega isegi nahahooldustootedest, vaid sellest, millega oma keha toita. Kasuks tulevad tumerohelised lehtköögiviljad. Soola- ja suhkrurikkad töödeldud toidud menüüs ei tee head, seega ütle ei limonaadile, kartulikrõpsudele ja kommidele. Piimatooted (ka orgaanilised) võivad paraku vistrikke tekitada, kuna piimatoodetes sisalduvad hormoonid aktiveerivad rasunäärmeid ja soodustavad pooride teket.

Piisava ööuneta vabastab keha stressihormoone, mis lagundavad looduslikku kollageeni. Viimane aga hoiab naha sileda ja elastsena. Siiski, kuigi nahk tänab piisava une eest, ei tasu voodis lebada ja teleka ees veeta tervet päeva!

Babé HealthyAging+ vananemisvastane fluid SPF 50 (40 ml) 24,37 €

SPF-kaitsega kreem

Nahale teevad head

Antioksüdantiderikkad toidud, näiteks mustikad, lehtkapsas, tume šokolaad, võitlevad nahka vanandavate vabade radikaalidega.

ja

on juures

Et hoida nahk pehme ja sile, söö toite, mis sisaldavad oomega3-rasvhappeid: kala, tšiiaseemneid, Kreeka pähkleid Vesi aitab eemaldada nahapõletikke ja -lööbeid põhjustavaid toksiine, seega vedelikupuuduse korral kimbutavad meid vistrikud. Vesi aitab hoida naha terve, sileda ja pringi! Kuigi niisutavad kreemid pakuvad kiiret lahendust, tasub pikaajalise kasu nimel lülitada oma igapäevaellu vee joomine. vee joomine.

Talv ei ole vabandus SPF-faktoriga nahahooldustooteid mitte kasutada, kuna UV-kiirgus ohustab meid aasta ringi, mis tähendab enneaegset vananemist, kortse ja hüperpigmentatsiooni. Kuna ilulettidel laiub nii palju võimalusi – alates pihustest traditsiooniliste päikesekaitsekreemideni, sekka ka BB- ja CC-kreemid – pole tõesti mingit ettekäänet naha kaitsmisest viilida.

Kasuta puhtaid jumestustarvikuid

Proovi!

Provisor ilu kummikommid (60 tk)  20,69 €

Kui soovid täiuslikku nahka, veendu, et sinu meigipintslid ja muud töövahendid oleksid puhtad. Võid kõike õigesti teha – süüa tervislikult, nahka puhastada ja niisutada, kuid see ei loe, kui kasutad määrdunud jumestuspintsleid ja -svamme. Olenevalt kasutussagedusest peab pintsleid pesema nii hügieeni kui ka vastupidavuse eesmärgil vähemalt kord nädalas või paar korda kuus. Pesukordade vahel võid appi võtta niiskeid salvrätikuid, et eemaldada liigset jumestus- või peitekreemi pintslikestelt. Veendu, et pärast näo pesemist patsutaksid selle kuivaks puhta rätikuga. Vastasel juhul nullid kogu hoolika pesu.

sioon imendub paremini.“ Kuna nahka jõuavad toitained tavaliselt alles siis, kui teised elutähtsad organid on oma jao kätte saanud, tuleks iluvitamiine tarvitada kuurina ehk kolm kuud, et saavutada märgatavat tulemust.

Collagen Skin Beauty tabletid (120 tk) 21,98 €

Beauty kummikommid (30 tk) 16,01 €

Formula Vitale Beauty+ tabletid (30 tk) 17,30 €

Biotiin

Collagen

„Luban sulle, et kui kasutad selle raamatu kõige olulisemaid tehnikaid ja tööriistu ning teed seda iga päev, siis kuue kuu jooksul koged endast ja maailmast versiooni, millega sa pole juba pikka aega kontaktis olnud või mis on sulle senitundmatu.“

Kumma valid: ingli- või kuradikokteili?

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: UNSPLASH, ERAKOGU

Kõlab paljulubavalt, eks? Nii ütleb raamatu „Kehakeemia: kuus elumuutvat ainet“ autor, Rootsi rahvusvaheline koolitaja ja ettevõtja David JP Phillips, kes kehakeemiat muutes sai aastaga jagu pikaaegsest depressioonist. Naerata! noppis sellest nõuannetest tulvil käsiraamatust välja üht-teist.

Parimaks versiooniks iseendast saab, kui kontrollida oma mõtteid, otsuseid ja tundeid, mis pole muud, kui meie enda ja maailma ajutised tajud, mida me valida saame… kui oskame. Teadliku inimese vastand on see, kellel on puuduliku enesejuhtimisoskuse tõttu tunded kontrolli alt väljas, kes pigem reageerib, kui tegutseb.

Raamatus on juttu vaid kuuest hormoonist, ehkki kehas on neid 50, pluss 100 virgatsainet. Phillips selgitab: „Mul oli ainetele kolm nõuet: see peaks avaldama kohe märgatavat mõju, inimene peaks saama ainet soovi korral ise luua ja seda peaks olema võimalik luua lihtsa praktilise tööriista abil. Ülejäänud 144 ei suuda lihtsa praktilise tööriista abil vaimu mõjutada, kui selleks soov tekib.“

Rootsist pärit rahvusvahelise õppejõu ja koolitaja David JP

Phillipsi ülemaailmne menuraamat "KEHAKEEMIA: KUUS ELUMUUTVAT

AINET" annab lihtsa ja ladusa ülevaate sellest, kuidas mõjutada oma kehakeemiat ning elada seeläbi õnnelikumalt. Teos on saadaval ka heliraamatuna, mille on sisse lugenud näitleja Tambet Tuisk.

Inglikokteil vs.

Inglikokteili aluseks on neli valdkonda.

UNI. Enamik vajab seda 7–8 tundi. Neljast unetsüklist üks tähtsamaid on sügav uni, milles peaksime veetma 13–23%.

Kvaliteetse une tarvis hoidu paar tundi enne magamaminekut sinistest ekraanidest ja mine igal õhtul voodisse enam-vähem samal ajal. TOITUMINE. Mikrobioom ja soolestiku-aju telg mõjutavad oluliselt meie vaimset tervist. Soolestku mikrofloora toetamiseks söö mitmekesiselt.

TREENING. Muuda liikumine ja treenimine elustiiliks, siis ei tundu need kohustusena. Pikad jalutuskäigud, jõusaal, muu meelepärane viis end liigutada suurendavad stressitaluvust ja annavad endorfiine.

kuradikokteil

KURADIKOKTEILI tarvitaja kannatab põletiku ja valu põhjustatud stressi või kroonilise stressi käes, muretseb, pettub, mõtleb üle, elab emotsionaalselt tuima ja rõõmutut elu, ei luba endal tunda või väljendada positiivseid emotsioone, on võtnud ohvrirolli, kasutab võimu ja muid tumedaid jõude oma sotsiaalse staatuse tõstmiseks. Sellisest sõltuvusest vabanemiseks kasuta stressikaarti, millest tuleb juttu kortisooli juures, ning oksütotsiini tööriistu. Asenda kiire dopamiin aeglasega. Tunne enesearmastust, vähenda enesekriitikat, maga hästi, tee trenni ja mediteeri.

MEDITATSIOON. Tugevat meditatiivset mõju avaldab juba 13 minutit mediteerimist päevas kaheksa nädala jooksul. Kõige lihtsamad on fookus-, tänulikkuse- ja vaatlusmeditatsioon.

DOPAMIIN – motivatsioon ja naudingud

Dopamiin laeb energia ja elevusega. Puudus toob kaasa tühjusetunde, ärrituse ja sõltuvuse kiirest dopamiinist, mida saab meelt lahutavatest tegevustest: mobiilis surfamisest, sotsmeediast, kiirtoidust, mobiilimängudest, internetis kolamisest. Aeglast dopamiini andvad tegevused nõuavad küll aega, ent rikastavad teadmistega, süstivad motivatsiooni, elavdavad fantaasiat, treenivad mälu. Need on nn päris asjad, nagu raamatute lugemine, suhtlemine, õppimine, hobid. Tööriistad:



DOPAMIINI KUHJAMINE – vaatad telekat, piilud telefoni ja näksid ka veel midagi. Stopp! Harjuta end keskenduma ühele tegevusele korraga ja asenda kiire dopamiin aeglasega.

 DOPAMIINITASAKAAL – luba endale kiiret dopamiini ainult 20% päevas, nädalavahetuseti 40%. Ära alusta päeva mobiiliga, sest äkiline üleminek uneseisundist infotulvale mõjutab keskendumisvõimet.

 DOPAMIINIPOHMELUS – sellest hoidumiseks ära nädalavahetusel kiiret dopamiini üle tarbi. Tee parem nn päris asju.

OKSÜTOTSIIN – ühtekuuluvus ja inimlikkus

Oksütotsiin aitab luua sidet sinu ja teiste, sinu ja millegi suurema vahel. Tänu talle kogeme inimlikku lähedust, usaldust, hoolimist. Oksütotsiini saamiseks kallista, puuduta, suhtle, tunne tänulikkust, koge empaatia- ja armastusetunnet. Selle madal tase toob motivatsioonipuuduse, vaidlused, arusaamatused. Tume oksütotsiin tähendab tagarääkimist ja teiste halvustamist selleks, et ennast paremini tunda.

Tööriistad

 AUKARTUS – alandlikkusetunne

millegi suurema, üleva, ilusa ees. Õpi märkama enda ümber ilu, ülevust, ainulaadsust.

 TÄNULIKKUS – igal õhtul enne magamaminemist kirjuta üles või meenuta voodis kolme asja, mille eest olla tänulik.

 HO’OPONOPONO – Havai mantra kõlab: ma armastan sind, mul on kahju, palun anna mulle andeks, tänan sind. Sule silmad ja korda seda mõttes neile, kes on sind elus mõjutanud positiivselt ja ka negatiivselt. Ning ütle seda iseendalegi.

Proovi apteegist!

Formula Vitale C­VIT

Prolong tabletid (1000 mg 60 tk) 13,59 €

Provisor Vitamin D + Oomega 3 + Q10 (60 tk) 20,71 €

Rõõm naistepuna tabletid (60 tk) 9,48 €

Toodete juures on Apotheka e­apteegi hinnad.

Provisor Vitamiin

D3 kapslid viinamarjaseemneõliga 4000 IU (90 tk) 20,71 €

Inglikokteilide retseptid

SEROTONIIN – sotsiaalne staatus ja rahulolu

Serotoniini üks nurgakividest on sotsiaalne staatus, enesega rahulolu. Kui dopamiin tekitab tunde, et tahad midagi, mida sul veel ei ole, siis serotoniin annab rahulolu sellest, mis sul juba on. Puudusest annavad märku füüsiline või psüühiline valu, põletik, negatiivsed mõttemustrid, soolestiku halb mikrofloora, madal enesehinnang, meeleolukõikumised. Tööriistad

 VALGUS – serotoniinitaset mõjutavad päike ja silmadesse jõudev valgus. Pimedad talvepäevad teevad meeleolu nukraks, sestap võta aega jalutuskäikudeks, eriti päikeselise ilmaga.

 TOIT – tagasilöökide korral isutab ebatervisliku toidu järele, sest süsivesikutest vabaneb trüptofaani, mis aitab toota serotoniini. Kui olemine on niru ja sind kisub rämpstoidu poole, varu käeulatusse porgandit, hernekaunu, pähkleid, mõrušokolaadi.

● Enne tööintervjuud või kohtingut – testosteroon + oksütotsiin

● Enne sotsiaalset kohtumist –endorfiin + testosteroon + oksütotsiin

● Tõhusamaks õppimiseks –dopamiin + testosteroon

● Konfliktide lahendamiseks –oksütotsiin + serotoniin + dopamiin

● Rohkemaks loovuseks – dopamiin + serotoniin

● Kergemaks uinumiseks –oksütotsiin + kortisool

● Reipana ärkamiseks – dopamiin + oksütotsiin

● Edusammude tähistamiseks –testosteroon + serotoniin

● Armumiseks – oksütotsiin + serotoniin + dopamiin + endorfiin + stress ehk erutus

● Otsustusvõime parandamiseks –dopamiin + kortisool

● Millegi keerulise sooritamiseks –serotoniin + dopamiin + testosteroon + oksütotsiin + endorfiin

● Motivatsiooni tõstmiseks –dopamiin + testosteroon

 TEADVELOLEK – see on rahulolu sellest, kui koged elu kõigi meeltega. Selle vastandiks on rööprähklemine. Teadveloleku harjutamiseks ole kohal ühes tegevuses korraga, siin ja praegu.

KORTISOOL – hea ja halb stress

Kortisool, adrenaliin ja noradrenaliin on stressi kolm põhikomponenti. Kortisool annab energiat, adreanaliin suurendab südame löögisagedust, noradrenaliin parandab keskendumisvõimet ja tähelepanu. Hea stress paneb elusana tundma, proovima midagi uut, lahendama probleeme. Rohkelt pikaajalist stressi on aga kurjast. Siis kasuta stressikaarti, tee trenni, vaata üle oma tõekspidamised.

Tööriistad

 STRESSIKAART – jaga kolme kategooriassse kõik, mis sinus stressi tekitab. 1) saan eemaldada (lõpetan suhted inimestega, kes mind halvasti tundma panevad). 2) saan lahendada (asendan enesekriitika enda tunnustamisega). 3) ei tea (olukorrad, kus puuduvad probleemi lahendamiseks vahendid). Ning asu kohe tegutsema.

 HINGAMINE – pikad rahulikud hingetõmbed annavad ajule märku, et ohtu pole. 6–8 sügavat hingetõmmet minutis rahustab kõige kiiremini. Võid stressi ka sügavalt välja ohata või häälekalt oiata.

 KORTISOOL VS. DOPAMIIN – kortisool väljendub sõnapaariga „ma pean“, dopamiin sõnapaariga „ma tahan“. Asenda „ma pean“ sõnapaariga „ma tahan“.

ENDORFIINID – eufooria ja joovastus

Endorfiinid on keha enda morfiiin, mida ta toodab nii valu leevendamiseks kui ka joovastava tunde tekitamiseks. Beetaendorfiine on esile tõstetud sotsiaalsete suhetega seotud uuringutes. Näiteks kui romantiline partner sind puudutab, kui tunned ühtekuuluvust. Beetaendorfiinid suurendavad ka võimet mõista teiste emotsioone ja end teiste olukorda seada. Tööriistad

 NAERATUS JA NAER – naeratades vallanduvad endorfiinid, serotoniin ja dopamiin. Naermine on veel parem – iseäranis siis, kui naerad nii, et kõhulihased krambis, sest siis vabaneb endorfiine veel rohkem.

 MUUSIKA JA TANTS – muusikal on kergelt valuvaigistav toime tänu endorfiinidele, mis inimese valuläve tõstavad. Endorfiine saab ka tantsides.

 ŠOKOLAAD – tumedat šokolaadi süües koged endorfiinide eufoorilist mõju, dopamiinitase tõuseb aga lausa 150%.

TESTOSTEROON – enesekindlus ja agressiivsus

Testosteroon võiks olla inglikokteili lühiajaline koostisosa. Seda seostatakse sageli agressiivsusega, ehkki … kui serotoniin on sotsiaalse staatuse mõõdupuu, siis testosteroon on vahend selle kasvatamiseks. Kui sinu vahend sotsiaalse staatuse kasvatamiseks on heldus, võimendab testosteroon seda käitumist. On see huumor, muudab testosteroon su veel lõbusamaks. Ent kui see on vägivald, suurendab testosteroon ka seda.

Tööriistad

 ENESEKINDLUS – enesekindlus tähendab seda, kui palju sa usaldad end eri tegevustes. Enesekindluse lisamiseks kontrolli oma kehakeelt: hoia pea püsti ja jalad paralleelselt, ära kõigu ega hoia käsi koos, räägi selge ja kõva häälega. Enne olulist kohtumist seisa ja liigu 10 minutit nõnda, nagu sulle kuuluks kogu maailm.

 AGRESSIIVSUS – see tõstab testosteroonitaset. Kui tunned, et sotsiaalse staatuse languse korral su agressiivsus kasvab, ära anna sellele järele, vaid vaigista hoopis sügava hingamisega.

 RISK – võta julgelt riske ning harjuta end nägema tagasilööke ja kaotusi kütusena, mis aitab sul järgmine kord võidukas olla.

Tasakaal ja kohalolu

Avalon Health Kliiniku ennetusmeditsiini arst MAIBRIT SCHAMARDIN

Tervis ei tähenda haiguse puudumist, vaid head füüsilist, emotsionaalset ja vaimset seisundit. Selle, samuti hormonaalse tasakaalu saavutamise ja hoidmise alussambad on armastav suhe iseenda ja ümbritsevaga, hormoonide optimaalne tase, liikumine ja lihastrenn, eriti naistele vanuses 35+, uni, tervislik ja toitainerikas toit, toksiinidevaba keskkond, päevaval gus, eesmärgid elus.

Hormoonid – keemilised sõnumitoojad – mõjutavad kehas paljusid protsesse ja ka üksteist. Näiteks kui soolestiku mikrobioom on korras, vähenevad ka hormonaalse tasakaalutuse sümptomid. Soolestiku tervis mõjutab suguhormoon östrogeeni ainevahetust. Suguhormoon testosteroonist räägitakse naiste puhul küll vähe, ent enne menopausi toodab naise keha seda östrogeenist kolm korda rohkem. Piisav testosteroonitase on muu hulgas oluline lihaste, luude ja veresoonkonna tervise ning ajufunktsioonide hoidmiseks. Üheks madala testosteroonitaseme näitajaks on unehäired. Uni on aga ülioluline. Kes hommikuti raskelt ärkab või depressiivne on, neil võib olla madal kortisoolitase. Kortisool peaks hommikuti olema üleval ning tulema õhtul alla ja andma teatepulga melatoniinile. Et aidata kehal valmistuda õhtuseks melatoniinitootmiseks, võiks hommikul kella 10–12 vahel teha õues 15-minutilise jalutuskäigu.

Sügavad hingamisharjutused, jooga, meditatsioon, varjatud emotsionaalsete traumadega tegelemine, enese väärtustamine – need kõik toetavad hormonaalset tasakaalu. Ka teadmine, et oluline ei ole see, mida me teeme, vaid see, millises seisundis olles me midagi teeme. Kas me naudime teekonda, kas oleme igapäevatoimetusi tehes täielikus kohalolus ja tasakaalus.

Asjatundjad soovitavad

DR MAIBRIT SCHAMARDIN:

● C-vitamiin 750 mg päevas toetab naistel 30. eluaastate keskpaigast algavat progesteroonitaseme langust.

● Mungapipar tõstab progesteroonitaset ning aitab progesterooni ja östrogeeni tasakaalu viia.

● Oomega-3-kalaõli ja GLA (kurgirohuõli) on olulised naiste hormonaalse tasakaalu jaoks, samuti põletiku alandamiseks. Oomega ­ 3 aitab langetada ka ärevust ja kortisoolitaset.

● Koensüüm Q10 toetab munasarjades energia tootmist.

DAVID JP PHILLIPS:

● D-vitamiin mängib kaudselt rolli serotoniini tootmises, aitab tervislikult vananeda ja vähendada ärevust.

● Naistepuna aitab kehal valmistada trüptofaani, mille abil toota serotoniini.

MaibritSchama

Viska leili!

Saunas käimine on meie rahvale väga omane tegevus juba aastasadu, nädalalõpu traditsioon koduses saunas, maakodus või suvilas. Peamiselt käiakse saunas lõõgastumas, keha puhastamas ja tervist turgutamas.

TEKST: proviisor SILJA

Sauna tervistavat mõju on inimkond tundnud juba aastatuhandeid. Sauna mõju teaduslik tõestamine ei ole aga veel tänapäevalgi kõigi vastusteni jõudnud, sest uuringuid on tehtud vähe. Vanad eestlased aga ei kahelnud sauna tervislikkuses, sest muid ravivõimalusi maarahval ei olnud ning abi otsiti saunast nii külmetushaiguste, lihas- ja liigesvalude kui ka meeleolulanguse korral. Eesti vanasõnagi ütleb, et saun on vaese mehe tohter. Saun on peamiselt siiski tervise hoidmise ja haiguste ennetamise võimalus, kuigi saunas võib käia ka kroonilisi haigusi leevendamas. Teada on, et saun pikendab eluiga.

Mis kehaga saunalaval toimub?

Kuuma keskkonda sattudes hakkab

esmalt kiiresti tõusma naha pindmine temperatuur (0,5–1 kraadi minutis). Sel ajal tajume sauna soojust eriti intensiivselt. Pärast esimeste minutite möödumist, kui keha tuumtemperatuur on tõusnud 36,9 kraadini, hakkab erituma higi. Eelkõige peab soojus jõudma meie aju hüpotalamuse piirkonda area praeoptica, mille ülesanne on reguleerida kehatemperatuuri.

Alles sel hetkel saab keha aru, et see kuumus on ohtlik ja hakkab end jahutama. Peagi on üle 70 protsendi kehast kaetud higiga. Higistamine on väga tõhus üle keha toimiv jahutussüsteem. Inimorganism suudab reguleerida higistamise intensiivsust, aktiveerides või sulgedes higinäärmeid ning suurendades või vähendades igast näärmest eritatava vedeliku kogust. Higistamine võib inimeseti erineda ning seetõttu talutakse ka

kuuma keskkonda erinevalt.

Higi tekib naha pinnale ja aurustub seejärel ümbritsevasse õhku. Vedeliku aurustumine pindadelt on alati jahutav. Et jahtumist kiirendada, võib naha verevarustus suureneda lausa kümnekordselt. Esialgu jahutab higi vaid keha pinda, kuid peagi sunnib jahtuma kogu keha – jahutatud veri liigub keha sisemusse organeid jahutama.

Sauna mõju südamele

Lisaks keha jahutamisele mõjub veresoonte laienemine vererõhku alandavalt. Vere piisavas ringluses hoidmiseks hakkab süda kiiremini lööma. Pulsi kiirenemine mõjub kehale kui mõõduka intensiivsusega treening. Regulaarne saunata-

NELLIS l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

proviisor

Silja

Katsed on näidanud, et keha soojendamine

võib lühendada uinumisaega ligi üheksa minutit.

mine parandab südame ja veresoonkonna stressitaluvust. Saunaskäimine on pisut nagu kiire tempoga kõndimine või hüppenööriga hüppamine, mis viib pulsi üles ja paneb higi voolama. Kuna saunatamine koormab südant ja veresoonkonda, aitab see treenida autonoomset närvisüsteemi. Mida enam on südamelöökide sagedus võimeline vastavalt olukorrale muutuma, seda tervem ja stressile vastupidavam on organism. Pulsisageduse vähene muutlikkus on aga märk kõrgvererõhktõve, südame rütmihäirete või isegi südame seiskumise riskist. Sauna mõju südame talitlusele ning südame-veresoonkonnahaigustele on üks põhjalikumalt läbi uuritud saunaga seotud valdkondi. Näiteks on ühe uuringu käigus aastakümneid jälgitud 2300 Soome mehe tervislikku seisundit ning tõestatud, et saunatamine aitab vähendada mitmeid südame ja veresoonkonnaga seotud terviseriske. Mida tihedamini saunatada, seda väiksem on võimalus haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse. Uuringu teinud teadlaste sõnul sõltub südame-veresoonkonnahaiguste risk just saunatamise sagedusest, mitte saunas viibitud ajast. Kaks või kolm korda nädalas saunas käies on südame seiskumise tagajärjel tekkiva äkksurma oht 22 protsenti väiksem, neli kuni seitse korda nädalas saunatades aga lausa 63 protsenti väiksem. Südame isheemiatõve ehk koronaartõve oht vähe-

neb 23–48 protsenti sõltuvalt sellest, kui tihti saunas käia. Siin võib tuua paralleeli tervisliku liikumise soovitustega –vähemalt 5 korda nädalas, vähemalt 30 minutit korraga liikumist, mis paneb kergelt higistama.

Füsioloogiliselt on oluline, et saunatamine alandab vererõhku, oksüdatiivset stressi ja keha kudesid kahjustavat põletikku. Arterite jäikus väheneb ja paraneb nende reaktiivsus vererõhu muutustele. See kaitseb veresooni ja kergendab südame koormust vere soontesse pumpamisel. Oluline on sauna mõju ka veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi aeglustamisel. Saunaskäimine mõjutab vererasvade komponente – väheneb üldkolesterooli, LDL-i ehk nn halva kolesterooli ja triglütseriidide sisaldus veres. Samuti paraneb veresuhkru ainevahetus ja selle vastuvõtt kudedesse, mis toetab vere glükoosisisalduse tasakaalus hoidmist (vere glükoosisisalduse suurenemine võib põhjustada diabeeti).

Keha õpib stressi taluma

Midagi sootuks huvitavat juhtub aga meie rakkudes. Kuumus (sealhulgas palavik) soodustab kuumašoki valkude teket. Väliskeskkonnast tulenev stress – olgu selleks liigne kuumus, vedelikupuudus või mõni mürk – võib rakke kahjustada ja muuta ühe või teise organi töövõimetuks. Sellises olukorras hakkab organism tootma nn stressivastaseid valke, mille ülesanne on kahjustunud rakke parandada, taastades rakkude loomupärase funktsiooni. Kuumašoki valkude tootmine pakub universaalset kaitset kõiksugu füsioloogiat mõjutavate ohtude vastu. Kui keha õpib taluma üht tüüpi stressi, kandub see oskus üle ka teistele võimalikele kahjutekitajatele.

Kosutav uni

Saunatamise mõju unele on märkimisväärne – 2019. aastal ilmunud ülemaailmse saunauuringu kohaselt hindab 83,5 protsenti vastanuist oma und

Veelgi põhjalikumalt saab sauna tervistavast mõjust lugeda raamatust "SAUN", mis pälvis eelmisel aastal kirjandusauhinna "Aasta raamat" rahvalemmiku tiitli. Raamat annab põhjaliku ülevaate Eesti saunast ja selle pärimusest ning viib rännakule ka kaugete maade saunadesse.

pärast sauna paremaks. Keha jahtumisele pärast sauna kaasneb ka unisus. Uinumiseks peab kehatemperatuur langema. Keha soojendamine enne magamaminekut aitab keha n-ö ära petta. Kuum keskkond (saun, soe dušš või vann) suunab vere keha keskmest jäsemetesse ja nahka ning kui me lõpuks saunast väljume, jahtub keha kiiresti – laienenud soontes jahtunud veri ringleb meie sisemuses ja jahutab kogu keha. Katsed on näidanud, et keha soojendamine võib lühendada uinumisaega ligi üheksa minutit. Saun aitab ka kauem magada, eriti vanematel inimestel, sest keha ei jahtu varahommikuks liialt ära.

Tervist toetavalt mõjub juba see, et saunas käimine lõõgastab, vähendab seeläbi stressi, tekitab head meeleolu, toob parema une. Saun on koht, kus jätta maha nutiseadmed ning suhelda inimestega vahetult või olla üksi ning võtta aeg iseendaga. Saun hoiab ja loob inimsuhteid ning toetab nii meie vaimset tervist.

Sauna tervistava mõju valem on seega lihtne – sage lühiajaline viibimine kuumas keskkonnas muudab meie keha haigustele ja teistele terviseriskidele vastupidavamaks. Nii pikendab saunatamine inimese eluiga ja annab juurde tervelt elatud aastaid.

Vihtlemise vägi

Vihtlemisel stimuleeritakse nahka, et tuua verd pindmistesse kihtidesse varustama nahka toitainetega ja eemaldama ainevahetusjääke. Viht kannab rohkem saunakuumust keha pinnale. Samuti muudab kuumem viht vihtlemiskogemuse intensiivsemaks. Nahaga kokku puutuvad lehed ja oksad aitavad aga maha uhta surnud naharakke. Ühtlasi soodustab vihtlemine jahtumist pärast sauna ‒ organism jahtub kiiremini, kui veri on liikunud keha keskmest jäsemetesse ja nahka. See omakorda on und soodustav protsess. Muud saunaprotseduurid, näiteks koorimised soolaga või mõne teise koorijaga on samuti nahka masseeriva, puhastava ja pehmendava mõjuga.

1.

2.

12 tervislikku SAUNASOOVITUST

Sauna tuleks minna hea enesetundega

Saun on kehale koormus, mis võtab energiat. Tähtis on, et sauna ajal vere glükoositase liiga madalale ei läheks ega põhjustaks nõrkust ja loidust. Korraliku ja mitmekesise toidukorra võiks teha 2–3 tundi enne sauna, et kehal oleks piisavalt aega toitu sobivates tingimustes seedida, tund aega varem võib võtta kerge vahepala. Kuumas saunas liigub veri keha keskmest ehk seedeelundite piirkonnast jäsemetesse ja nahka, mistõttu muutub toidu õige seedimine raskeks. Samuti on saunas olemine organismile stressiolukord, mil keha kohaldab ennast „võitluseks“ ning pärsib seedenõrede tootmist ja teisi protsesse, mis on toidu seedimiseks olulised. Sellest saab ka ise ebamugavus- ja raskustunde põhjal aru. Hoiduda tasub vürtsikatest ja ergutavatest toitudest-jookidest, mis viivad kehast vedelikku välja.

suuda adekvaatselt mõelda ja võime kogeda hallutsinatsioone. Seetõttu on just peaaju jahutamine ja vajadusel pea mütsiga katmine saunalaval eriti oluline.

6.

Soovitatav on käia saunas regulaarselt . Ära ole kuumas saunas järjest väga pikalt, kuna pikad ja intensiivsed saunas olemised võivad põhjustada vedelikupuudust ja ebamugavustunnet. Piira saunas viibimise aega vastavalt oma eelistustele ja keha taluvusele.

7.

3. Sauna eel, ajal ja järel sobib joogiks vesi, mineraalvesi või taimetee. Samuti võiks seltskondlikel saunatamistel liiga soolaste ning rasvaste suupistete asemele valida tervislikumad alternatiivid.

4. Inimeste kuumustaluvus on individuaalne. Parim indikaator on enesetunne. Kui saunalaval olles hakkab juba minuti möödudes halb ja kehas raskustunne tekkima, on sauna kuumus liiga kõrge. Abi võib olla sellest, kui tulla laval madalamale astmele. Üldise soovitusena võiks sauna kütta ligikaudu 75 kraadini ning seejärel kuumust reguleerida leili viskamisega. Aurustuv leilivesi toob kerisekividelt kuuma juurde.

5. Kuumusele kõige tundlikum on aju. Kui aju temperatuur tõuseb vaid paari pügala võrra normaalsest kõrgemale, on meie kognitiivsed ja motoorsed võimed pärsitud. Täheldame sama olukorda palavikuga. Me ei

Jahuta vahepeal keha. Pärast sauna anna kehale aega rahulikult koormusest taastuda. Soovitatav on hoiduda autoga sõitmisest või ohtlike masinate käsitsemisest, kuna sel ajal on tähelepanu ja kognitiivsed võimed pärsitud.

8. Ole saunas käimisega ettevaatlik, kui sul on madal või kõikuv vererõhk. Kuumas veresooned laienevad ning vererõhk võib veelgi langeda. Selle tulemusena häirub ajus verevarustus ning võib põhjustada

pearinglust, nõrkust, minestamist. Seega tuleb saunas olles jälgida hoolikalt oma enesetunnet . Püsti tõusmisel tee rahulikke ja kontrollitud liigutusi, et silme eest mustaks ei läheks ega tekiks kukkumisohtu. Rõhku aitab hoida ka piisav vedeliku tarbimine enne sauna.

9. Ise vihtlemist võiksid vältida inimesed, kes vihtlemisel tunnevad liigset pulsi kiirenemist ja halva enesetunde teket. Vihtlemine on omamoodi kardiotreening, millega vanuse tõustes peaks arvestama – kuumas saunas viibimine on juba niigi kehale paras koormus. Mõõdukas saunatamine ja vihtlemine sobib ka lastele ja rasedatele naistele.

10. Ülekaalulistel inimestel on soovitatav saunaga piiri pidada, sest nemad kaotavad saunas suurema koguse vedelikku kui normaalkaalus inimesed ning võivad seetõttu sattuda tõsisesse vedelikupuudusesse. Nemad peaksid jooma rohkem vett

11. Laval on soovitatav käia kõige rohkem kaks korda ja mitte kauem kui 10 minutit . Seejärel tuleb teha pikem paus, et keha saaks taastada oma normaalse temperatuuri. Alkoholi tarvitamine saunas on vastunäidustatud, kuumuse ja alkoholi koostoime mõjub organismile rängalt.

12. Saun on vastunäidustatud anhidroosi korral, mil keha ei tooda piisavalt või üldse higi ega suuda end kuumas keskkonnas jahutada. Neil tekib kergesti kuumarabandus.

retseptid

Taas on paljudes peredes päevakorras küsimus, mida sel aastal jõululauale panna, eriti kui iga-aastased traditsioonilised road on ära tüüdanud. Ehk on aeg koduse seaprae ja hapukapsa kõrval proovida uusi maitseid.

PilleEnden

Naabrite juures leidub meie maitsemeelele sobivaid ja üsna tuttavlikku jõulutoitu.

Jõuluroad naabritelt

TEKST: PILLE ENDEN

FOTOD: JAAN HEINMAA, ERAKOGU

50 tk

Valmistusaeg: 45 minutit + 1 tund ja 20 minutit kerkimiseks + 12–15 minutit ahjus

LÄTI

peekonipirukad

Pīrāgi – suitsulihaga täidetud ahjus küpsetatud poolkuu kujulised küpsetised – on üks olulisemaid Läti jõuluroogasid. Kuigi pagaritöökodadest saab neid osta aasta läbi, sobivad jõulude ajal ainult kodus valmistatud küpsetised. Pirukate täidise jaoks tavaliselt peekon hakitakse, kuid kombainis töödeldes või hakklihamasinast läbi lastes jääb täidis ühtlasem. Sellest kogusest tuleb 2 plaaditäit pirukaid. Täpne arv sõltub pirukavormi suurusest.

TAINAS:

50 g pärmi

3 sl suhkrut

8–9 dl nisujahu

3 dl sooja piima

1 tl soola

2 sl õli

TÄIDIS:

2 keskmist sibulat

2 sl õli

500 g suitsupeekonit või kondita ribiliha musta pipart muna pintseldamiseks

Murenda kausis pärm, lisa teelusikatäis suhkrut ja teelusikatäis jahu. Seejärel lisa 2 supilusikatäit sooja vett ja sega läbi.

Jäta kaetuna 10–20 minutiks sooja kohta seisma. Kui segu hakkab mullitama, on aeg taina tegemisega jätkata.

Kuumuta piim käesoojaks. Lisa pärmisegule soe piim, suhkur ja sool. Sega korralikult läbi. Lisa hulka jahu, algul ¾ kogusest. Siis hakka vähehaaval lisama ülejäänut. Sõtku korralikult läbi. Tainas peaks jääma pehme ja elastne. Lisa õli ja sõtku veel kord läbi. Kata rätikuga ja jäta kerkima sooja kohta umbes tunniks või kuni maht on kahekordistunud.

Täidise jaoks koori ja haki sibulad. Prae pannil õlis klaasjaks. Lase jahtuda. Tükelda peekon. Töötle koos sibulaga kombainis peeneks massiks või aja läbi hakklihamasina. Maitsesta pipraga.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli tainas jahusel laual lahti 2–3 mm paksuseks. Võta 8–10 cm läbimõõduga pirukavorm või klaas ja lõika sellega tainast ringid. Tõsta poolele tainale lihatäidis. Keera teine pool peale ja suru servad hoolikalt kokku. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja pintselda lahtiklopitud munaga. Küpseta 12–15 minutit, kuni pirukad on kuldpruunid. Võta ahjust, kata rätikuga ja lase jahtuda.

Neljale

Valmistusaeg: 55 minutit

ROOTSI

lihapallid

Rootsis ei tule jõulud ilma lihapallideta.

Svenska köttbullar on traditsioonilisel jõululaual ikka olemas, tavaliselt koos kartulipüree ja pohlamoosiga.

Aga lihapallid sobivad ka suupistena. Kui lisada hakklihamassile natuke peeti, on värv ka jõulusem.

Peedi-hapukurgisalat sobib pallide juurde suurepäraselt.

600 g segahakkliha

1 viil saia

1 dl köögikoort

1 keskmine kartul

1 sibul

1 väike keedetud peet

1 tl pruuni suhkrut

1 sl sojakastet

1 tl piparkoogimaitseainet

võid praadimiseks soola, musta pipart

PEEDI-HAPUKURGISALAT:

3 keskmist peeti

2–3 marineeritud kurki

2 küüslauguküünt

2 sl õli

1 sl mett soola, musta pipart

Pane saiaviil koore sisse likku. Keeda ja püreesta kartul. Haki sibul hästi peeneks. Prae hakitud sibulat võis, kuni see muutub läbipaistvaks. Riivi peet peene riiviga. Sega kõik lihapallide koostisained ühtlaseks ja klopi hästi läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

Vormi massist väikesed pallid. Pruunista neid portsjonitena pannil võis 4–6 minutit keskmisel kuumusel. Palle võib ka küpsetada 180-kraadises ahjus 20 minutit.

Salati jaoks riivi jämeda riiviga peedid ja kurgid. Lisa purustatud küüslauk, õli ja mesi. Maitsesta soola ja pipraga.

retseptid

Kuuele

Valmistusaeg:

50 minutit + 40–45 minutit ahjus

ROOTSI puuviljakeeks

Fruktkaka – rootslaste rikkalik mahlane keeks sobib jõululauale kui valatult. Keeksi valmistamisega tasub juba eelmisel päeval pihta hakata ja kuivatatud puuviljad likku panna.

100 g kuivatatud viigimarju

120 g kuivatatud aprikoose

120 g rosinaid

1,5 dl tumedat rummi

2 sl riivitud apelsinikoort

1 sl riivitud sidrunikoort

3,5 dl nisujahu

1 tl soodat

2 dl suhkrut

180 g pehmet võid

4 toasooja muna võid vormi määrimiseks riivsaia vormi puistamiseks

APELSINIGLASUUR:

2 sl apelsinist pressitud mahla

1,5–2 dl tuhksuhkrut

Kaunistamiseks apelsiniviile ja jõhvikaid

SOOME kaalikavorm

Kaalikavorm ehk lanttulaatikko on Soome traditsiooniline jõuluroog. Seda serveeritakse jõulusingi, liha või kala kõrvale. Tavaliselt vormi jaoks keedetud kaalikas püreestatakse, aga kui see peene riiviga riivida, ei jää sisu nii pudrune.

1 kg kaalikaid

2 dl vahu- või köögikoort

1 dl piima

1 muna

1 sl siirupit

2 cm jupp ingverit

2 sl võid soola, musta pipart

PEALE PUISTAMISEKS: riivsaia

2–3 sl võid

Koori kaalikad ja lõika pooleks või neljaks, sõltuvalt suurusest. Keeda soolakas vees peaaegu pehmeks. Kuumuta ahi 200 kraadini. Riivi kaalikad. Lisa koor, piim, lahtiklopitud muna ning maitseained. Maitse segu ja lisa vajadusel soola või siirupit. Tõsta ahjuvormi ja sega hulka paar supilusikatäit võid. Puista peale riivsaia ja lao õhukesed võilaastud. Küpseta ahjus 40–45 minutit, kuni vorm on pealt pruunistunud.

Haki viigimarjad ja aprikoosid peeneks. Sega väikeses kausis viigimarjad, aprikoosid ja rosinad. Lisa rumm ning apelsini- ja sidrunikoor. Kata toidukilega ja lase toatemperatuuril seista vähemalt 4 tundi või kuni üleöö. Sega aeg-ajalt. Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri keeksivormi põhi ja küljed hästi hoolikalt võiga ja puista üle riivsaiaga.

Sega omavahel jahu ja sooda. Vahusta või suhkruga heledaks vahuks. Mikserda ükshaaval hulka munad, pärast iga lisamist korralikult läbi mikserdades. Lisa puuvilja-rummisegu ning jahusegu ja sega ühtlaseks.

Tõsta tainas vormi ja silu pealt. Küpseta 55–60 minutit, kuni keskele torgatud tikk tuleb puhtana välja. Võta ahjust, lase 10 minutit jahtuda ja kummuta siis vormist välja. Lase täiesti jahtuda.

Sega apelsinimahla hulka nii palju tuhksuhkrut, et glasuur ei voola laiali, ja määri keeksile. Kaunista apelsiniviilude ja jõhvikatega.

12 tk

Valmistusaeg:

25 minutit + 4 tundi leotamiseks + 55–60 minutit ahjus

Mis on vertiigo ja kuidas seda ravitakse?

Vertiigo pärineb ladinakeelsest sõnast ja tähendab pöörlemist. Meditsiinis mõistetakse vertiigo all nö iseliikumise tunnet – inimene tunneb, et kas tema ise või maailm tema ümber pöörleb ning taolise seisundiga võivad kaasneda iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäired ja tekkida minestamiseelne tunne ning silmade kiire kontrollimatu edasi-tagasi liikumine. Vertiigo ei ole eraldi haigus, vaid on mõne muu haiguse sümptom. Vertiigo võib vägagi häirida inimese igapäeva elu - peapööritusega autojuhtimine või ujumine või jalgrattaga sõitmine võivad olla lausa ohtlikud tegevused nii endale kui teistele inimestele. Vertiigo piirab rasketehnikaga töötamist, redeli kasutamist, aga ka näiteks piloodina töötamist. Eakatel inimestel suurendab vertiigo oluliseltkukkumiseningsellegakaasnevatetraumaderiski.

Mis on vertiigo tekkepõhjused?

Vertiigo tekkepõhjused on peamiselt tasakaalusüsteemi või kesknärvisüsteemiga seotud. 80-90% kõigist vertiigo juhtudest on põhjustatud tasakaaluaparaadi probleemidest, need vertiigohood on küll kurnavad, kuid tavaliselt healoomulise kuluga. Enamlevinud diagnoos on healoomuline asendivertiigo; ingl. bening paroxysmel positional vertigo (BPPV). BPPV tekib, kui sisekõrvas paiknevad kuulmekivikesed satuvad elundis valesse asukohta ning takistavad sisekõrvas paikneva vedeliku vaba liikumist. BPPV võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid sagedamini üle 50 aastastel ja naistel ning enam paremal kehapoolel. Haigushoog võib vallanduda pea asendi muudatusel:ette-võitahapoolekallutamine,küljelepööramine,isegi voodis lamades asendi ümbervahetamine võib esile kutsuda vertiigohoo. Haigushoog vältab tavaliselt mõned minutid, kuid võib kesta ka päevi või nädalaid. Vertiigot võivad põhjustada ka tasakaalunärvi põletik ja Meniere'i tõbi. Viimane on krooniline sisekõrva haigus, mille täpsed tekkepõhjused ei ole teada. Tekivad korduvad vertiigo hood, kohin kõrvus, kuulmislangus. Teadlased on leidnud, et Meniere’i tõvega kaasneb väga sageli BPPV, mõnede uuringute andmetel kuni 70% Meniere’i tõvega isikutel diagnoositakseBPPVhooge.

Kuidas vertiigot ravitakse?

Millised kaasnevad haigused võivad põhjustada pearinglust?

Kesknärvisüsteemiga seotud haigused, mis võivad vertiigot põhjustada, on näiteks migreen, sclerosis multiplex, aga eluohtlikud haigused nagu ajuinfarkt või ajuverejooks, mis vajavad väga kiiret meditsiinilist abi. Migreeniga kaasnevat vertiigot nimetatakse vestibulaarseks migreeniks ning oletatakse, et selle all kannatab 10% pearinglusega inimestest. Vestibulaarne migreen võib tekkida alles mitmeid aastaid peale nö tavalise migreeni diagnoosimist ja tavaelanikkonnaga võrreldes on migreeniga inimestel vertiigot 2-3 korda sagedamini. Inimestel, kellel on auraga migreen, on omakorda suurem risk vestibulaarse vertiigo tekkeks ning risk suureneb inimese vanuse kasvades. 2 12 13 14,15

Mida tuntakse vertiigohoo ajal?

Vertiigo korral võivad tekkida erinevad aistingud – võib tekkida pöörlemisetunne või tunne, et ümbrus pöörleb. Kirjeldatud on tasakaaluhäiret, mis järgneb kui peatuda peale pikalt ühel kohal keerutamist või peale karuselli sõitu. Tihti tekib ebakindlustunne kõndimisel,tasakaalkaob.Sagelivõivadtekkidaiiveldus,oksendamine.2

Vertiigo puhul tuleks meditsiinilist abi otsida ja arvestada, et ravi määrab arst peale diagnoosi täpsustamist. Diagnoosimiseks võib lisaks anamneesile vaja minna erinevaid teste ja analüüse. Ravi võib koosneda nii toitumisharjumuste muutmisest, suukaudsest tablettravist kui ka spetsiaalsetest harjutustest, mis aitavad sisekõrvas normaalse kuulmekivikeste asendi saavutamisele kaasa. Ravimisel on vajalik järjepidevus, kuna ravi tulemuslikkus võib võtta nädalaid. Oluline on otsida abi arsti juurest, kuna vertiigo häirib oluliselt igapäeva elu ning mõjutab elukvaliteetijavõibollamõnetõsisemahaigusevõiseisundisümptom. 2 3,16

Viited: 1. Merriam-Webster. (n.d.). Vertigo. Merriam-Webster Medical Dictionary. Vaadatud: 25.10.2024. 2. Salvinelli F. et al. What is vertigo? La Clinica Terapeutica. 2003 Sep-Oct;154(5):341-348. PMID: 14994924. 3. Sinisalu V. et al. Vertiigo – sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst 2009; 88(11):761−763. 4. Ranjan R. et al. Quality of Life Rating for Dizziness: A Self-reporting Questionnaire. Indian J Otolaryngol Head Neck Surg (November 2019) 71(Suppl 2):S1040–S1046. 5. Oghalai JS. et al. Unrecognized benign paroxysmal positional vertigo in elderly patients. Otolaryngol Head Neck Surg. 2000 May;122(5):630-4. 6. Lui F. et al. Central Vertigo. StatPearls. Treasure Island (FL). 2024. 7. Jahn K. et al. Vestibular Rehabilitation Research Group in the European DIZZYNET. Vestibular rehabilitation therapy in Europe: chances and challenges. J Neurol. 2019 Sep;266(Suppl 1):9-10. 8. Brevern von M. et al. Benign paroxysmal positional vertigo predominantly affects the right labyrinth. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2004;75(10):1487–1488. 9. Sajjadi H. et al. Meniere's disease. The Lancet, Volume 372, Issue 9636, 406 – 414. 2008. 10. Balatsouras DG. et al. Benign paroxysmal positional vertigo associated with Meniere's disease: epidemiological, pathophysiologic, clinical, and therapeutic aspects. Ann Otol Rhinol Laryngol. 2012 Oct;121(10):682-8. 11. Parapella MM. Benign paroxysmal positional vertigo and other vestibular symptoms in Ménière disease. Ear Nose Throat J 87(10):562. 2008. 12. Lempert T. et al. Epidemiology of vertigo, migraine and vestibular migraine. J Neurol 256, 333–338. 2009. 13. Nowaczewska M. Vestibular migraine - an underdiagnosed cause of vertigo. Diagnosis and treatment. Neurol Neurochir Pol. 2020;54(2):106-115. 2020. 14. Vuković V. et al. Prevalence of vertigo, dizziness,and migrainous vertigo in patients with migraine. Headache. 2007; 47(10): 1427–1435. 15. Calhoun AH et al. The point prevalence of dizziness or vertigo in migraine--and factors that influence presentation. Headache. 2011; 51(9): 1388–1392. 16. Wang YH. et al. Benign paroxsymal positional vertigo - recommendations for treatment in primary care. Ther Clin Risk Manag. 2019 Jun 11;15:719-725.

Koostas: Viatris OÜ, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti.

Sinisalu V. et al Vertiigo - sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst 2009; 88(11):761-763

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... miks siis rohtu võtta." Auhinna võitsid Ester Kutepov Türilt, Kaja Lutsar Lutsu külast Põlvamaalt, Meelis Tiisler Ruusmäe külast Võrumaalt, Heidi Heinsaar Raplast.

AUHINNAKS ON 4 KOMPLEKTI ILUTOOTEID. Pakki kuuluvad Novaclear Advanced seerum hüaluroonhappega või sinise valguse kaitsega SPF30, Hydro niisutav kangasmask (1 tk), niisutav päevakreem (50 ml) ja toonik hüaluroonhappega ( 50 ml)

Vastused palume saata 10. veebruariks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Väike tüdruk suures paadis

„Kui noored tihtipeale otsivad enda jaoks unis tuste elukutset ja töökohta, siis mina sain õnneks juba ülikooli ajal aru, et olen valinud enda jaoks absoluutselt õige eriala,“ sõnab Tartu raekoja apteegi proviisor-juhataja Janika Tähnas

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1)Mis sind apteegitöös võlub?

Minu igapäevatöö on praegu küll enamasti arvutis, kuid kõige südantsoojendavam on see, kui saan apteegikülastaja murele lahendust pakkuda või anda talle kindlamat teadmist ravimite kohta või terviseküsimuste korral.

Oleme korraldanud patsientidele harivaid loenguid tervisest ja ravimitest ning pakkunud apteegiteenuseid, sealhulgas vaktsineerimist. Viimatine uuenduslik katseprojekt oli apteegis valmistatavate veterinaarravimite 3D-printimine. Esimese jaeapteegina maailmas alustasime 3D-printimise katsetustega umbes kaks aastat tagasi. Loodame, et ühel hetkel saame ka inimestele unikaalsetes annustes ravimeid valmistada.

2)

Milliseid nippe kasutad, et taastuda ja energiat koguda?

Üks minu meelishobisid ning parimaid vaimu tasakaalustajaid on aiandus, sest tehtud töö tulemust näeb kiiresti. Samuti olen terve elu olnud seotud liikumisharrastustega. Kui keha tunneb stressi, tuleb lihtsalt minna õue tegutsema, käia perega jalutamas või kulgeda jalgrattaga – tunda,

kuidas mõtted voolavad muredest vabaks ja kehal hakkab kergem.

3)

Mis on sinu suurim sportlik kirg?

Mäletan 8. klassist, kui meie kooli tuli sõudmistreener Jüri Kurul pikki ja tugevaid noori õpilasi trenni värbama ning pani meid kehalise kasvatuse tunnis ergomeetrit aja peale sõitma. Kuna ma olen kasvult suhteliselt lühike ja kehatüübilt üldse mitte sõudjale parimate eeldustega, ei jäänud mina treenerile sugugi silma, aga kuna minu jaoks tundus sõudmine midagi nii erilist ja põnevat, olin sellest hoolimata krapsti trennis kohal ja alustasin harjutamisega. Tavaks on, et kõige väiksem pannakse suure paadi roolijaks. Nooremana oli mul siis kaks rolli: sõudsin väikestes paatides ja juhtisin suuri paate. Praeguseks on minu paadikaaslased väga edukad veteransportlased, kellega oleme aastate jooksul noppinud hulgaliselt esimesi kohti, sealhulgas ka rahvusvahelistel võistlustel. Viimati osalesime septembris Saksamaal Brandenburgis sõudmise veteranide maailmameistrivõistlustel. Rõõm oli ka juhtida paati, mille üks meeskonnaliikmetest oli kahekordne olümpiamängude hõbemedalist Jüri Jaanson. Veel hämmastas, et vanim sportlane stardiprotokollis oli 98-aastane ja väga palju oli võistlejaid

vanuseklassis 80+.

4)

Kuidas hoiad talvehooajal oma tervist ja head enesetunnet?

Kui uni ja füüsiline aktiivsus on tasakaalus, on tervis ka palju tugevam. Olen selle katsetuse omal nahal viimaste aastate jooksul läbi teinud, kuna peres on ka üks 4-aastane. Napid unetunnid, täiskohaga töö, lastega toimetamine ja lastelt saadud viirused viisid lõpuks sagedaste haigusteni. Jälgin, et magan 7–8 tundi. Praeguse aja lemmiktreening on pilates, mida saab mugavalt ka kodus harrastada. Minu pimeda aja vitamiinid on D- ja C-vitamiin, lisaks oomega-rasvhapped ning mineraalainetest magneesium. Kui keha pole mikrotoitainete defitsiidis, on ka immuunsus tugevam.

5)Millist tarkusetera tuletad endale raskel hetkel meelde?

Iga raskuse ületamine teeb tugevamaks ja kogemuse võrra rikkamaks. Alati on hea tunne saavutatu üle ja kui mure või raskus kipub väga rusuma, siis olen ikka öelnud, et hommik on õhtust targem ning puhanud olemisega pole mured pooltki nii suured, mida lahendada ei annaks. Igaühel võiks olla vähemalt üks parim sõber, kellega regulaarselt kokku saada, kõik mured hingelt ära puistata ja selja taha jätta ning midagi vahvat koos teha.

Aed iseendale, perele ja sõpradele. Tänavu aga võitis Tähnaste pere aed Tartumaa kauneima kodu tiitli.