Naerata! Suvi 2025

Lydia Rahula:

„Lapsemeelsus peab jääma – see hoiab värskena!”

46 5 juuste elumuutvat hetke

Pilguga päikese poole

50 Apteegiilu créme de la créme

Harmooniapuu hoolas kasvataja

Elada tuhat elu

Energiajoogi põletavas lõksus 23 Kuidas taltsutada ohatist?

8 soovitust ravimitega reisimiseks

30 Suviste vigastuste esmaabi 36 Naise keha saladused: treeni harmoonias hormoonidega

Ai, ja ta suskaski!

53 Hooldatud nahk – ilusa jumestuse kuldvõtmeke

56 Oma ilu meister

58 Puhkusele... süümepiinadeta

62 Uuring paljastab: mis vägi meid trenni toob?

66 Kiududes peituv vägi

68 Suvised hõrgud hetked kiudainete seltsis

72 Ristsõna

74 Keskendu omaenda teekonnale

Sillerdav SUVI

Suvi, sillerdav suvi, lõputult pikk on päev, kauaks nõnda nüüd jälle jääb...

Suvel on alati kõik helgem ja kergem, nagu kõlab selles Jaak Joala laulus, mis jääb ikka kõrvu kummitama. Soojus ja valgus teevad imesid nii looduse kui ka inimesega. Suvi on parim aeg lihtsalt olla, aga ka unistada ja unistusi ellu viia, sest just siis tundub kõik võimalik.

Ahh, mõtleme koos korraks sellele! Jaanipäev, võrratud suvekontserdid lehtlates, peenrad täis värskeid hõrgutisi, rammestavad pärastlõunad sõpradega, jalgu paitav merevesi... ja isegi kodune sääsepirin grillahju kõrval. See on see, mis teeb suvest kauaigatsetud aja.

Eestil on oma olümpiamängud, mis korduvad iga nelja aasta järel. Sellest sai alguse meie rahva eneseteadvus ja uhkus. Ka sel suvel toimub suur laulu- ja tantsupidu. Pidu, mis on tulvil rõõmu, pisaraid, emotsioone ja koos jagatud unustamatuid elamusi. „Iseoma“ on selleaastase peo kandev mõte. Ise oma, meie oma, meie lugu, meie riik, meie pidu – kõik see, mis on meile oluline. Ajakirja kaaneleedi, igihaljas koorijuht Lydia Rahula ütleb otse: „Muusikal on jõud puudutada ja tõsta, viia sinna, kuhu mõistus ei ulatu, aga tunne ulatub.“ Täpselt nii ongi –muusika puudutab ja ühendab.

Lydia ütleb lihtsalt ja targalt, et kõige tähtsam on, kui inimesed on terved ja saavad liikuda. Soovin, et me ei unustaks suve kerguses oma kõige kallimat vara ning suhtuks sellesse hoole ja armastusega. Tihtilugu polegi vaja midagi erakordset teha, vaid olla enda vastu lihtsalt armastavalt hell.

Liikumine käib igal juhul suvega käsikäes. Õnneks koguneb samme suvel rohkem ja kergemalt ning see teeb pai meie kehale ja vaimule. Ka reisimine ahvatleb enam, sest sihtkohtade valik on rikkalik. Seekordne ajakiri sisaldab häid praktilisi soovitusi ravimitega reisimiseks – vaata järele, et muresid ära hoida.

Päike on meie suur suvine sõber ja hellitaja. Päike annab palju, aga võib võtta veel enam, kui temasse hooletult suhtuda. Päike võib teha nii vanaks kui ka nooreks, sõltub sellest, kuidas sa temaga läbi saad, kuidas ennast avad ja kaitsed. Vaata kindlasti meie päikesekaitse soovitusi – need tulevad kasuks!

Kõige rohkem soovin, et naudiksime Eesti suve kogu selle hiilguses. Et võtaksime elamist kergusega ja oskaksime olla hetkes, nii päikeses kui ka vihmas, mille järel on õhk kerge ja hõrk. Oleksime lapselikult rõõmsad, kui märg säravroheline muru sillerdavate vihmapiiskadega paitab meie jalataldu. Imetleksime kui kunstiteost neid uduseid hommikud, kui kõik on ümberringi hall ja taamal laiub kollakas viljapõld. Üks minu iga-aastane igatsus on just suvi kogu oma värvirikkuses. Kaunist unistuste täitumise sel suvel!

Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub septembris. Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Toimetaja: TIINA KRUUS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: ELLEN LEENE

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: ANU HAMMER

Stilist: MARION LAEV

MUAH: GERDA MILLER

Rõivad: EVE HANSON, XENIA JOOST SUSTAINABLE FASHION ENNOS/TALLINN DESIGN HOUSE, KÄT/ TALLINN DESIGN HOUSE

Sinu lapse heaks! Sinu lapse heaks!

ELUAASTAST SOBILIK ALATES

D400 SPREI KOOKOSÕLIGA

10MCG 30 ml.

Ilma lisaainete ja magusaineta, koostises vaid D-vitamiin ja MCT kookosõli. Mõeldud imikutele ja lastele, kellel tekivad kergelt allergilised nähud ja maitseühenditest seedeprobleemid. Õlilahus mugavas spreipudelis – lihtne kasutada ja hästi omastatav.

UUT APTEEGIRIIULIL

Liigesed liikuma!

Valusad, jäigad ja põletikus liigesed vajavad tõhusat tuge. Unikaalne kompleks Artroveron® Active+ lahustuv pulber (20 tk) 13,45 € sisaldab suurt annust glükoosamiini ja kondroitiini, mis kõige tähtsamad liigesekõhre komponendid. Preparaat aitab taastada vaevatud kõhresid ja säilitada liigeste tervist. Ikka selleks, et sina saaksid valuta liikuda.

Pai mikrofloorale

Täiustatud koostisega KarpaLact Strong kapslid (20 tk) 16,70 € on loodud põie ja intiimpiirkonna heaoluks. Kapslites on koos kõik hea, mida saab jõhvikast, ning kasulikud piimhappebakterid mikrofloora tasakaalustamiseks. Head bakterid vähendavad halbade bakterite ja pärmseene kasvuruumi ning toetavad intiimpiirkonna tervist.

Saa väsimusest võitu

Väsimus, jõu puudus ja kergesti tekkiv hingeldus võivad viidata rauavaegusele organismis. Ferronol rauasiirup (250 ml) 17,68 € ja (500 ml) 29,47 € on loodud organismi turgutuseks, kui väsimus ja kurnatus kipuvad võimust võtma. Tootes sisalduv raud aitab kaasa vere punaliblede ja hemoglobiini normaalsele moodustumisele, C-vitamiin toetab raua imendumist, B-rühma vitamiinid aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.

Päikesest paitatud

Soojust ja lõõgastust

Türgi pipra tinktuur (25 ml 3,41 €) on toetav abiline, kui lihased ja liigesed on valulikud. Tinktuur soojendab, lõõgastab ja parandab verevarustust. Tasub proovida ka siis, kui käed-jalad külmetavad.

Uus ilusari Apothekas!

Saa tuttavaks – Itaalia innovaatiline ja kvaliteetne kosmeetikabränd Beauty Spa on nüüd uudistamiseks ka Apothekas. See bränd kasutab kõige värskemaid dermatoloogia- ja meditsiinivaldkonna teadmisi, pakkudes tõhusaid lahendusi eriilmeliste nahamurede lahendamiseks. Toodetes on ühendatud teaduspõhine nahahooldus ja looduslike toimeainete puhtus. Eriti ainulaadne on Ozuceutica sari, milles on kasutatud patenditud osoonitud seesamiõli. See õli on võimeline parandama raku energiat ning taastab, rahustab ja tervendab nahka.

Jume ühtlaseks ja kaitstuks

Ülikerge tekstuuriga fluid Avène Sun Ultra Fluid jumet ühtlustav SPF 50+ (50 ml 31,29 €) näole ja kaelale imendub hetkega. Kergelt toonitud koostis sisaldab kapseldatud mikropigmente, mis vabanevad toote pealekandmisel, muutes naha värskeks ja säravaks. Nahk on kaitstud UVB- ja UVAkiirguse ning sinise valguse põhjustatud rakukahjustuste ja fotovananemise eest. Ideaalne jumestuse alus.

Et võiksid muretult päikest nautida, leia Babé valikust laia spektriga päikesekaitsetooted, mis üllatavad oma mugavuse, multifunktsionaalsuse ja ülikerge tekstuuriga. Peale UVA-, UVB- ja infrapunakiirguse kaitsevad need ka ekraanidest voogava sinise valguse eest.

Päikesekaitsesprei näole, juustele ja kehale SPF 50 (150 ml 26,58 €) on sel suvel asendamatu, sest kaitseb ja niisutab pealaest jalatallani. Ülikerge päikesekaitsefluid spreina SPF 50 (200 ml 29,92 €) imendub kiirelt, niisutab ja pehmendab nahka. Huule- ja põsepunapalsamite SPF 50 (20 ml 10,53 €) valikus on punane, roosa ja beež toon. Naudi mitut toimet ühest tootest – niisutust, kaitset, loomulikku tooni, sära ja volüümiefekti.

Toodete juures on Apotheka e-apteeg i hinnad.

Apotheka e-apteek

on jätkuvalt klientide

lemmik

Apotheka e-apteek on Eesti inimeste enim soovitatud veebiapteek, selgub Kantar Emori NPS soovitusindeksi uuringust. Ja nii juba kolmandat aastat järjest. Inimesed hindavad Apotheka apteekide väga head klienditeenindust ja laia tootevalikut. Uuringus toodi esile ka apteekrite professionaalne tase ja meeldiv suhtumine, kiire teenindus, apteekide kodulähedus ning mugav tellimisvõimalus.

„Apteekide veebikeskkondi on viimase paari kuu jooksul kasutanud enam kui 80% Eesti elanikest – see on oluline kanal nii käsimüügi- ja retseptiravimite kui ka muude toodete soetamiseks,“ sõnas Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko. „Apotheka e-apteek on jätkuvalt valdkonna kõrgeima soovitusindeksiga ning on ka veebikeskkondade üldedetabelis kõrgel kohal,

koos teiste tugevatega nagu Swedbanki internetipank ning LuxExpressi koduleht,“ tõdes Esko.

„Oleme ääretult uhked ja rõõmsad, et kliendid hindavad meid kõrgelt. Apteekrite pühendunud töö ja Eesti inimeste toetus innustavad meid veel rohkem püüdlema selle poole, et olla usaldusväärne, alati

kättesaadav ja laialdasi tervisevajadusi kattev partner,“ kommenteeris Apotheka juhatuse liige Marika Pensa.

NPS soovitusindeksi uuring selgitab välja, kuivõrd soovitaksid inimesed oma sõpradele ja tuttavatele ettevõtteid, mille teenindusega nad on viimasel ajal kokku puutunud.

Difteeria ja teetanuse vastu saab end kaitsta apteekides

Mitmes apteegis Eestis on täiskasvanutel nüüd võimalik saada ohtlike nakkushaiguste, nagu difteeria ja teetanuse (dT) kordusvaktsiini. Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas vaktsiinidoos lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6–7-aastaselt ja 15–16-aastaselt. Terviseameti soovitusel tuleb täiskasvanutel teha dT-kordusvaktsiin iga kümne aasta tagant, et tagada püsiv immuunkaitse nende raskete haiguste vastu.

Vaktsineerimise teenust ja vaktsiinide hankimist korraldab Tervisekassa. „Difteeria-teetanuse vaktsineerimine kuulub Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse ning

on tööealistele täiskasvanutele ainuke kavapõhine tasuta vaktsiin,“ selgitab Tervisekassa apteegiteenuse ja vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. „Vaktsineerimisvõimalus apteekides muudab oluliselt paremaks ennetusteenuse kättesaadavust.“

„Vaktsineerimine apteegis on kiire ja mugav viis oma tervise eest hoolitseda, selle saab ühendada näiteks tavalise poeskäiguga. Apteek on inimesele sageli kõige lähem koht vaktsineerimiseks, see on avatud ka pärast tööpäeva ja nädalavahetuseti,“ sõnab

Eesti Proviisorapteekrite Liidu juht Ly Rootslane. Apteegis vaktsineerimiseks saab broneerida aega aadressil www vaktsineeriapteegis.ee.

Lisaks apteekidele pakuvad difteeria-teetanuse vaktsineerimist ka töötervis-

hoiuarstid kogu Eestis. Samuti on võimalus end vaktsineerida kõigis perearstikeskuses või vaktsineerimiskabinettides.

Ka lapsevanemad saavad kontrollida, kas nende lapsed on difteeria ja teetanuse vastu kaitstud. Eestis vaktsineeritakse lapsi nende haiguste vastu riikliku immuniseerimiskava alusel. Lapsevanematel soovitame aeg-ajalt kontrollida lapse vaktsineerimisandmeid

terviseportaalis www.terviseportaal.ee ning vajadusel pidada nõu perearstiga. Kui laps on vaktsineerimata või vaktsineerimised on jäänud vahele, saab vajaliku kaitse taastada perearsti juures. Difteeria ja teetanus on potentsiaalselt eluohtlikud haigused, mille levikut saab tõhusalt ennetada regulaarse vaktsineerimisega.

Foto:

HARMOONIAPUU hoolas

KASVATAJA

Romaanis „Triumfikaar“ ütleb Erich Maria

Remarque: „Elul pole kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi.“ „Sellepärast ma ei olegi täiuslik,“ naerab Eesti armastatuimaid dirigente ja muusikaõpetajaid Lydia Rahula. „Mul on sinnamaani pikk tee minna.“

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ANU HAMMER l ASSISTENT: SONJA KUUSK l STILISTIKA: MARION LAEV MUAH: GERDA MILLER l TÄNAME: TALLINNA LAULUVÄLJAK l RÕIVAD: EVE HANSON, XENIA JOOST SUSTAINABLE FASHION

ENNOS/TALLINN DESIGN HOUSE, KÄT/ TALLINN DESIGN HOUSE l KINGAD: RESERVED, DR. MARTENS/TALLINNA KAUBAMAJA SUKAD-SOKID: CALZEDONIA, UNIQLO l EHTED: IRIS JANVIER, LUMMUS/LEVI DESIGN SHOP, ERAKOGU

On laulupeoaasta. Ja see tähendab Lydia jaoks alati üht –suurt tööd. Aga mitte ainult. Ka ilu ja kokkusaamisrõõmu.

„Olla koos suurel laval – kõik see keemia, mis dirigentide ja lauljate vahel on – see on hästi võimas,“ lausub koorijuht. „Kirev, värvi- ja nüansirikas. Minu peas on see nagu harmooniapuu, mille kõik kroonid on laiali.“

Selliste hetkede keskel on legendaarne koorjuht olnud nii palju kordi, et kui temalt küsida, mitmel laulupeol ta oma elus kokku on käinud, jääb ta kimbatusse. Mõeldes ajale, mil ta lapsena Viljandis elas, meenub rongisõit Tallinna ja elamine koolimajas. Laulupeodirigendidebüüdi tegi Lydia 1987. aastal mudilaskooride ees, edasi noorte ja üldlaulupeod Tallinnas ja Tartus, riburada laste-,

poiste- ja ühendkooride juhatamisi

Jõgevamaal, meestelaulupäevad Tartus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus, Pärnus, Saaremaal, ESTO-päevade laulupidu Kanadas... Viimasel noorte laulupeol juhatas Lydia ühendkoore.

Võimatut nõudes võib saavutada võimaliku

Laulupeoaastal pärivad õpilased ühtepuhku: õpetaja, kas me ikka saame laulupeole? Sõel on ju tihe. „No kuulge, muidugi saame! Kui meil on ikkagi muusikakallakuga lauljad lastekooris Vocal Spirit, siis me peame tasemel laulma,“ tuleb üle poolsaja aasta õpilasi laulupidudele viinud koorijuhilt ainuvõimalik vastus.

Lydia töötab põhimõtte järgi: kui sa ei pane lapsi tegema seda, mida nad ei suuda, siis nad kunagi ei tee seda, mida nad tegelikult suudavad. „See on nii!

Tuleb arendada mõtet, et me saame kõikidest asjadest jagu, aga me peame ka tööd tegema,“ ütleb ta. „Ja lastega tuleb olla aus.“

Igal laulukirjutajal ja koorijuhil on alati oma tunnetus, kuidas tema loodud või juhatatud laul võiks kõlada. Laulupeolaulu ajal on koore juhatava dirigendi käes võim öelda, millise koha peal võib hingata ja millisel mitte –raamid on kõigile ühesugused. „On üks aju, kes juhatab ning teised nagu väikesed prootonid, kes seda aktsepteerivad. Mina lauluõpetajana olen koorijuhataja mõttepikendus ning pean olema oma ütlustes lastele väga tähelepanelik,“ räägib Lydia laulupeo ettelaulmisteks valmistumisest. Kogenud õpetajana teab ta hästi, et lastega tasub rääkida kujundlikult, tuua näiteid igapäevaelust, nende enda kogemusest, sest nii jääb paremini meelde.

Noortega koos noor Mõnikord küsivad õpilased Lydialt: „Õpetaja, kui vana te olete?“

„Olen nii vana, nagu mind näed,“ naeratab Lydia vastu.

Lastega saavutas ta hea kontakti juba noorena. „Kui oled noor ja tunnis korda ei ole, ega siis sellest ka midagi head välja tule,“ sõnab Lydia. „Peab küll oskama distantsi hoida, aga ikkagi olema oma inimene. Lapsed tunnetavad, kui sa neid armastad.“

Mis hetkest ta aga sai aru, et soovib end pühendada muusikale ja töötada lastega? Kui ta lõpetas põhikooli, avati õkva Lydia kodumaja vastas, Viljandi kultuurharidustöö koolis keskkooli baasil koorijuhtimise eriala. Viimasel kursusel, 17-aastasena hakkas Lydia juba ise lapsi õpetama. Kuigi endal

Milline laul kirjeldab Eesti koorilaulu hinge kõige paremini? „Oh laula ja hõiska, kui lauluaeg on käes...“ võtab muusikaõpetaja viisi üles.

Lydia arvates võiks laulupidude repertuaaris olla veelgi rohkem laule, mida kuuldes tekiks peolistel äratundmisrõõm – see annaks võimaluse publikul end kaasatuna tunda.

veel kool lõpetamata, viis noor pealehakkaja samal aastal lapsed laulupeole. 1980. aastal tehti talle ettepanek tulla tööle Tallinnasse.

Lastega koos olles tunneb Lydia, kuidas energia temasse voolab. „See energiavahetus on nii suur, mis me koolis üksteisega teeme,“ sõnab muusikapedagoog. Isegi varajasel kevadhommikul suudab Lydia uniselt kössitavate õpilaste energianupu üles leida. „Tõuseme püsti, tõstame käed üles ja juba on näha, kuidas osa hakkab naeratama,“ kõneleb ta.

Üks süda ja üks hing

Lydiale meeldib meenutada Ungari helilooja ja haridustegelase Zoltán Kodály sõnu: kui laulab kool, siis laulab ka rahvas.

Mitut põlvkonda noori lauljaid juhatanud muusik tõdeb, et praegu takistab koorimuusika juurde jõudmist muude tegevuste paljusus, mida vanasti oli vähem ja siis olid ka koorid suuremad.

Ent Lydia teab – muusikal on jõud puudutada ja tõsta, viia sinna, kuhu mõistus ei ulatu, aga tunne ulatub. „Lapsed, kes laulavad, on hingelt teistsugused: empaatilisemad, tundlikumad, vastuvõtlikumad, teinekord ka solvuvad kergemini... Aga nad on rõõmsameelsed, organiseerimisvõimelised ja lõpuks ka julgemad,“ räägib Lydia.

Sotsiaalne keskkond kooris arendab oskust tunnetega toime tulla. „Koor peab olema nõtke ja muusika tegemises hing sees – ma annan selle edasi ning püüan selle neilt vastu saada, et kuulajatele edasi anda. Meil on üks süda ja üks hing. See ongi see nivoo, milles on muusikat, sa ise särad, sa oled õnnelik...,“ kõneleb Lydia energiavahetusest kooriruumis ja naeratab.

Poisihinge peab olema Oma elutööks peab Lydia 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal asutatud Tallinna poistekoori. Poistekoori peetakse kõige raskemaks kooriliigiks. „Poisse on keeruline laulma tuua, nad peavad olema tugevad isiksused. Koorjuhtki peab olema lapsemeelne, nende hinge sisse pugema,“ sõnab Lydia. „Seda poisihinge peab olema!“ Ilmselgelt Lydias, kes lapsena poistega puu otsas ronis, trifaaterit mängis ning veriste või marraskil põlvedega ringi jooksis, seda on.

Muusikust kolleeg Siim Aimla on märkinud, et tänu Lydiale on väga paljudest Eesti meestest kasvanud palju paremad mehed. Mida ta nende poistega siis teeb? Lydia naeratab: „Seda on keeruline öelda, ma lihtsalt olen niisugune. Elementaarsed asjad: viisakas tuleb olla, sisse astudes tuleb öelda tere, tuleb

Lydia 7 tervislikku hetke

KIUDAINED. Koolilõuna ajal tõstab Lydia taldrikule hunniku riivitud peeti, kapsast, porgandit ja kaalikat, muule jääb vähem ruumi.

KOMMIPIIRANG. Kuigi ta armastab palju kommi süüa, püüab ta end piirata, et õhtul pärast kella 18 ta enam seda ei teeks.

HOMMIKUSÖÖK. Peale korraliku kange kohvi krõmpsutab ta hommikuti toorest ingverit nagu redist ja sööb pähkleid. Sinna juurde võileib ja puder.

ÕHTUSÖÖGIKS LINNUPETE. Kui pimedaks läheb, ei ole vaja enam süüa. Kuna suvel on aga kaua valge, sööb ta õhtuti teadlikult vähem – endal on kergem olla.

EI NÄKSIMISELE. Ta teadlikult ei näksi. Nii pole ka hambaarstil kuigi palju tööd, sest kattu ja hambakivi eriti teki.

SALVESTATUD ENERGIA. Magamine on tema nõrk külg. „Ma arvan, et ma laste kaudu salvestan oma energia. Kuna akupank on mul päris suur, siis kasutan järgmisel päeval seda jääki, kui olen saanud vähem magada.“

KRUIIS JA RATTASÕIT. Abikaasa Tõnisega käib Lydia mitu korda aastas Rootsi kruiisil ning reisil kõnnivad nad kohe tõesti palju. Suveaeg möödub aga üheskoos jalgrattaga sõites.

olla džentelmen. Selle juurde igipõlised väärtused: ära tee seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Tunne kella. Märka abivajajat enda kõrval. Arvesta teistega, mitte ainult endaga. Jää heatahtlikuks,“ räägib ta. „See tuleb ka kodust. Lapsed on kodu peeglid, seda on näha, kui lapsel on kodus kõik paigas.“

Rasked otsused Dirigent vajub sügavamalt mõttesse, kui jutuks tulevad keerulised otsused muusikuna. Aastal 2003 asutas ta Eesti Lastekoori. Esialgu küll öeldi, et lapsi

on niigi laulupeol kõige rohkem. Leidus aga maakondi, kus mõnel kooril polnud kusagil laulda. Esimesele kohtumisele Tartusse saabus üle Eesti kokku 180 last, kelle hulgast valiti välja 100. Koos hakati harjutamas käima kord kuus nädalavahetuseti Eesti eri paigus – Paikusel, Orus, Tallinnas... Ja nii 10 aastat. Kui jõudis kätte hetk tehtud töö üle anda, oli Lydial kahju küll, ent ta teadis, et on vaja ennast ka säästa.

„Kõige raskem otsus aga ilmselt alles tuleb,“ lausub Lydia mõtlikult ja jätkab sõnu otsides, „Kunagi saabub ikka aeg, kui koori ette astub uus inimene, kes armastab muusikat ja Tallinna poistekoori. Ega saa ju ometi nii, et lahkun päris enne lõppu...“

Elab muusikas

„Olen vist kõigesööja,“ naerab Lydia, kui pärida talt, millist muusikat ta tööst vabal heameelega kuulab. Lydiat paelub vaimulik muusika ja selle interpreteerimine. Küllap on siin oma osa selleski, et ta on teinud aastaid kooriproove kirikutes. Ta armastab klassikat, ka töötlusi ning kuldaväärt hitte, mida kõik tahavad kaasa laulda. Üks selline on näiteks „Unustuse jõel“.

Tal ei ole Eestis lemmikheliloojat, austust väärivad kõik. Kui ta on saanud kontserdielamuse, ei tule tal und. „Nagu näitlejad lähevad rolli nii sisse, et ei saa sealt pärast välja,“ märgib Lydia. „Laulupeoaastal ma ei saa magada, mul kõik laulud kumisevad peas, ma ei saa nendest lahti.“

Lydia, kui tugev on Eesti koorikultuur? „Tugev, sest meil on tugevad dirigendid,“ sõnab ta. Ja kui laulupidu on tulekul, tehakse kohe ka koore juurde. Samas teab dirigent laulupeoprotsessis elades ka seda, et väikestes maakohtades on osa koore ka ära kadunud. „Pole, kellega laulupeole tulla ja mõned õpetajad ei taha ka seda keerulist protsessi läbi teha,“ sõnab ta. „Kui õpetajad võtaksid ka selliseid lapsi koori, kes võib-olla väga hästi viisi ei pea, oleks sellest lapsele väga suur kasu – ta saaks olla muusika sees. See aitab aju korrused tolmust puhtaks pühkida, võimaluse tegelda vahepeal ka muuga peale liitmise ja lahutamise. Eks laulupeo kontekstis on see muidugi raskem ülesanne, sest laulupeolaulud nõuavad juba noodist lugemise oskust ja ka nootidele pihtasaamist.“

Et elu oleks lihtsam

Lydia hea vormi ja energilisuse taga on tugev sporditaust. Tõelise spordihingena tegi Lydia kooliajal riistvõimlemist, kergejõustikku ja rahvatantsu, oli rakkes muusikakoolis ja fotograafiaringis. „Kui oled sportvõimleja, on üldfüüsis hästi

tugev,“ sõnab Lydia. Ükskõik mis spordivõistlus ka polnud – suusatamine, korvpall, kergejõustik – Lydia oli alati platsis. „Hüppasin kaugust ja kõrgust – ega siis tehnikat polnud, kõik käis jõu pealt,“ muigab ta. Liigutamise lust on säilinud aga tänaseni.

„Olen järjekindel, kuid ka mugav,“ sõnab ta. Et selg ja puusad ei hakkaks valutama, oleks kergem elada ning jõuaks lastega koos hüpata-karata, tuleb end vahel ka sundida. Näiteks täna tegi ta 20 kätekõverdust. Hiljaaegu luges ta kusagilt, et tema vanuses võiks neid jaksata teha 5–10. Kükke teeb Lydia tavaliselt 40. Jõuaks rohkemgi, aga siis tekib viitsimise küsimus. Tähtis on ennast hästi tunda.

„Ma tean hästi kõike seda, kuidas tuleks teha,“ ütleb Lydia, „et õhtul võiks ükskõik mis ilmaga minna jalutama. Kui ma aga lähen hommikul kell 7.20 kodust välja ja jõuan õhtul kell 7 tagasi, siis ma tahan ka rahulikult televiisorit vaadata ja ajalehti lugeda.

Kui abikaasa vahel märgib, et ta ei peaks liigutamise pärast üldse muretsema, sest „vehib“ ju kogu aeg kätega, vastab tema, et südamele on vaja samme. Nii tunneb ta erilist rõõmu suveajast, kui saab palju kõndida ja kuulata looduse sümfooniat.

Et elu oleks chill Kõhklematagi, olgu ta suure laulupeo dirigendipuldis ühendkoore juhatamas; jooksmas, vile suus, Tallinna poistekoori laagris jalgpallimurul või müttamas maal kolme lapselapsega, kinnistub mõte – jah, see naine elab ägedat elu. „See on tõesti kirju nagu pühademuna,“ ütleb ta naerusuiselt. „Kõige tähtsam on, kui inimesed on terved. Ma pean olema õnnelik, et ma suudan niimoodi liikuda.“

„Ma tahaksin näha veel kaua oma lapselapsi – mis neist saab, kuhu kooli nad lähevad,“ mõtiskleb Lydia ja lisab naeruga. „Tahan, et elu oleks chill.“ Selleks aga tuleb ise seesmiselt rõõmus olla ning tunda rõõmu väikestest asjadest. „Kõik me ei saa teha suuri asju, kuid võime teha väikesi asju suure armastusega,“ teab Lydia. „Lapsemeelsus peab jääma – see hoiab sind värskena. Kui kaob ära rõõm väikestest asjadest –sellest, kuidas lill puhkeb õide või kägu kukub, siis inimesed manduvadki.“

Lydial on ikka kombeks oma õpilastele öelda, et ega õpetajad ka kõiki asju tea, olgu ta kas või professor. „Mul on lihtsalt rohkem kogemusi, kuna olen kauem ilmas elanud,“ ütleb ta, muie suul.

Ilus inimene, kes ei kanna maski

Inga Lunge, sõber

Lydia on ilus inimene. Sellesama lausega võikski kõik olla öeldud. Imetlesin Lydiat kooliajal, kui nägin teda koridore mööda õpetajate toa poole liikumas. Temast õhkus enesekindlust ja tasakaalu, midagi sellist, millest paljudel puudu jäi. Ta on tugev ja aus, sada protsenti pühendunud sellele, mida armastab. Usun, et ta on olnud eeskuju paljudele oma õpilastele ja töökaaslastele. On imetlusväärne, kui hea tiimi moodustavad nad koos abikaasa Tõnisega. Kindlasti ei oleks Lydia see, kes ta on ilma Tõniseta, ning vastupidi.

Lydia ei kanna maski ja selle tundsin ma noore inimesena ära. Kui ma midagi olen temalt õppinud, siis ilmselt julgust olla päriselt see, kes ma olen, ja oskust pühenduda.

Pisikesele iseendale sosistaksin aga praegu tasakesi kõrva: „Küll oleks kurb, kui sa hirmu pärast hea sõna ütlemata jätad.“ Lydia on imetlusväärne ja mul on hea meel, et meie eriline sõprus on tänaseni säilinud. Me mõjutame kõiki, kes on meie ümber, isegi siis, kui me sellest vahel aru ei saa.

*

BRÄND MAAILMAS

COREGA

FIKSEERIMISKREEMID

SUUST EEMALDATAVATELE SEADMETELE

Parandab täielikult proteeside kandmise kogemust

Patsientidele, kellel on probleeme proteesi alla kinnijääva toiduga

Täielikud hambaproteesid Osalised hambaproteesid

Patsientidele, kes vajavad oma igemetele lisamugavust

• 263% tugevam fikseerimine1

Meie ULTIMATE tehnoloogia tugevaima hammustuse jaoks

• Ei mingit toitu proteeside all2

• Kliiniliselt tõestatud igemete mugavus

COREGA

• Maksimaalne fikseerimine3

• Toiduosakeste kontroll: blokeerib 5x rohkem toiduosakesi4

TÄPPISOTSIK

Pideva joonena aplitseerimine

PUHASTUSTABLETID

SUUST EEMALDATAVATELE SEADMETELE

Patsientidele, kellel on vaja lisavalgendamist

15 minutit või kogu öö

• ACTIVE BUBBLES tehnoloogiaga

• Puhastab tõhusalt plekid hambaproteesidelt valgema ja säravama naeratuse heaks

• Maksimaalne fikseerimine3

• Mugavus igemetele: null survetunnet igemetele5

Täielikud hambaproteesid Osalised hambaproteesid Reteinerid ja joondajad Suukaitsmed

Baasvalem

3…5 minutit**

• ACTIVE BUBBLES tehnoloogiaga

• Kiire ja tõhus igapäevane puhastusvahend plekkide ja hambakatu eemaldamiseks9

*GlobalData 2024 research; **Hambaproteesid võib ööseks lahusesse jätta; 1pärast 1 tundi vs ilma fikseerimisvahendi kasutamiseta; 275% inimestest ei tundnud toiduosakesi hambaproteeside all peale söömist (n=48); 3COREGA valikus; 4Võrreldes ilma kinnitustooteta; 582% nõustus, et ei tundnud survet igemetele (Sõltumatu uuring, 03.2023, 150 proteeside kandjat, USA); 6Laboritestides; 7Laborikatses võrreldes tootega Corega 3 min; 8vs. hambapasta, ainult leotamine, laborikatsetes; 9Igapäevasel juhistele vastaval kasutamisel. Kaubamärgid kuuluvad või on litsentseeritud HALEONile ©2024 HALEON või litsentsiandja. Taula Pharma OÜ. +372 5551 3134, info@taulapharma.ee. PM-EE-PLD-25-00002

ELADA tuhat elu

Lugemine lubab meil elada tuhat elu, kogeda tuhandet saatust, kõiki tundeid, kohata nii palju inimesi ja olukordi, millega me silmitsi ei satuks – ning kõige selle juures inimesena kasvada.

TEKST: EIA UUS l FOTO: CÄROL LIIS METSLA

Minu elus on alati vaheldunud perioodid, kus ma loen nagu hull (mitu raamatut nädalas) ja perioodid, kus ma ei loe raamatust vaat et ridagi. Mõnikord on need pikad perioodid, suisa aastad, mõnikord kuud. Aga viimasel ajal, olles aina paremas kontaktis iseendaga, märgates aina enam, kuidas enesetundele mõjub trenn või selle ärajätmine, loodus, stress, alkohol, kehv toitumine, une piiramine, olen hakanud ka märkama, et on väga suur ja tuntav vahe, kas ma veedan iga päev või iga nädal aega paberraamatut lugedes või ei.

Eelmise aasta novembrist kuni veebruari lõpuni oli mul väga hea lugemisaeg. Veebruari lõpuks suisa nii hea, et ärkasin hommikuti enne last ja sain pool tundi raamatut lugeda.

Jah, teadlased ja terapeudid on seda kogu aeg rääkinud, aga nägin lõpuks ka enda pealt, kui suur vahe on, kui ei alusta hommikut telefonis rullimise ja meilimaaniaga. Ma ei teinud hommikul isegi kohvi mitte – lihtsalt lugesin, näiteks miniatuure või luuletusi, ärkasin, virgusin, aju lülitus sisse. Ja siis märtsis-aprillis-mais jõudsin igal kuul algusest lõpuni lugeda vaevalt ühe paberraamatu. Ühelt poolt oli tõesti väga pingeline ja suurte nõudmistega aeg –aga teisalt kulutasin kümneid tunde telefonis suvalisele kraamile, mis kindlasti mu närvisüsteemi rahulikumaks ei muutnud.

Lugemine kahtlemata arendab empaatiavõimet – eriti ilukirjanduse lugemine aitab panna end teiste inimeste olukorda ja mõista erisuguseid vaatenurki ja emotsioone.

Raamatute lugemine arendab mõtlemisoskust ja sõnavara, treenib keskendumisvõimet ja tähelepanu, suurendab teadmisi, arendab empaatiavõimet, lõõgastab ja vähendab stressi. Eriti viimastel aastatel, kus tänu nutitelefonidele ja internetist tulevale katkematule infovoole kõigi keskendumisvõime kannatab, tunnen, kui väga ma vajan aega raamatu seltsis. Kümmekond aastat tagasi treenisin end e-lugerit kasutama. Reisisin palju, mul oli mõistlik raamatuvirna asemel kaasa pakkida õhuke pisike luger, mis sisaldas terve

raamatukogu. Sain sinna sisse igal sammul uusi teoseid osta, märkida mugavalt üles tsitaate ja neid hiljem leida ja kopeerida nii lugeris, telefonis kui ka arvutis. Kui lapse sain ja mu ellu tuli sadu tunde kärutamist, harjutasin end audioraamatuid kuulama. Praegu harjutan end moodsatelt formaatidelt tagasi vanale heale paberile. Kui paar aastat tagasi paberi ja lugemise juurde naasin, sain aru, et pärast iga lauset hakkas minu ahvimõte ringi lippama: „Sellele pidin kirjutama! ... Seda pean poest tooma! ... Reisikuupäevad tuleb üle vaadata!... Huvitav, kas sellele töömeilile juba vastati?...“ Tähelepanu on miski, mida saab treenida ning juba mõne kuuga on keskendumisvõime areng vägagi märgatav.

Hiljuti vestlesin ühe eduka Eesti ärimehega, kes ütles, et tema pole kunagi terapeudi või psühholoogi juures käinud, aga ta on alati palju lugenud ja tunneb, et on kõik vastused raamatutest kätte saanud. Lugemine kahtlemata arendab empaatiavõimet – eriti ilukirjanduse lugemine aitab panna end teiste inimeste olukorda ja mõista erisuguseid vaatenurki ja emotsioone. See annab tihti oskuse mõista teisi inimesi enda elus, rääkimata siis iseendast.

Mulle väga meeldib ütlus, et raamat on peegel – me saame seal näha vaid seda, mis meis juba olemas on. Korraldan igal kuul Rahva Raamatus avalikku raamatuklubi, kus loeme kõik sama raamatut ja vahel ei suuda ära imestada, kui erinevalt igaüks meist seda kogeb – samast raamatust on üks üles noppinud armastuse teema, teine töötegemise, kolmas peresuhted, neljas enesearenduse, viies ühiskonna ja nii edasi.

Minu jaoks on lugedes vist üks tähtsamaid tundeid hoopis see, et ma ei ole üksi – keegi veel on kogenud seda, millega mina olen pidanud enda elus tegelema. Ka kõige pimedamatel eluhetkedel ei ole ma olnud üksi, kuni mul on seltsiks olnud kasvõi üksainus raamat.

Energiajoogi

läbipõletavas lõksus

„Jõin energiajooki, ei teagi miks, ja tundsin seejärel ülimat ärevust. Kaks päeva hiljem andsin vereproovi, mille tulemusi nähes lõi perearst käsi kokku, et mida ma teinud olen – mu verepilt oli väga veider. Ja siis meenus mulle too energiajook.“

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

Toitumisnõustaja Kaidi Piir võib tuua sarnaseid näited energiajookide tarvitamise mõjust veel. „Käisin eile jõusaalis, kus üks heas vormis noormees tegi trenni, kõrval energiajook. Milleks? Energiajook ja jõusaal või muu treening ei ole sõbrad. Maksimaalse sooritusvõime jaoks on vaja keha hüdreerida, anda talle elektrolüüte, mida energijajookides olemaski pole,“ tõdeb toitumisnõustaja.

Ometi näitavad ülemaailmsed tarbimisuuringud, et energiajookide tarbimine üha kasvab. Kõige enam tarvitavad energiajooke 12–17­aastased noorukid ja noored täiskasvanud vanuses 18–30. Mõned loodavad sellega peletada unisust; teised saada õppimiseks või tööks energiat juurde; kolmandad põhjusel, et sõbrad joovad; osa aga maitse pärast.

Annely Sootsi tervisekoolis toitumisterapeudi kutset omandav Kaidi Piir kummutab arusaama, nagu annaks

energiajook kehale lisaenergiat. „Energia ei tule mitte joogist, vaid organismi enda energiavarudest, mida kofeiin ja muud ergutavad ained ära kasutavad ja sind endast rohkem välja pigistama petavad. Kui eesmärk on olla terve ja tugev, pole energiajook jätkusuutlik lahendus, sest see põletab keha lõpuks läbi,“ tõdeb Kaidi.

Energiajook – tõeline kofeiinipomm

Energiajoogid, mille müük on paljudes riikides alla 18­aastastele keelatud, on kofeiini, suhkrute, magusainete, ergutavate ainete ja sünteetiliste vitamiinidega joogid, mis on loodud ajutiselt vähendama väsimust ja muutma erksamaks. Muudest jookidest eristab energiajooke eelkõige sõltuvust tekitav kesknärvisüsteemi ja ainevahetuse stimulant kofeiin.

Energiajooke on nii lisatud suhkrutega kui ka kunstlike magusainetega. Suhkruvabades versioonides kasutatakse süntee­

tilisi magusaineid, mis veresuhkrut küll ei tõsta, ent ajavad keha segadusse, sest organismil on raske aru saada millestki, mis on küll magus, aga kaloreid ei anna. Levinumad magusained on sukraloos, aspartaam, atsesulfaam K, millel on tõestatud negatiivsed tervisemõjud.

„Tauriinist (looduslikult esinev aminohape – toim ) olen kuulnud räägitavat negatiivses võtmes, ent see on organismi jaoks hädavajalik toitaine. Tauriin ei ole energiajoogis kurjajuur, seda on ikka liigne happelisus, kofeiin, suhkur, sünteetilised magusaineid ja säilitusained,“ kinnitab toitumisnõustaja.

Patust puhtad ei ole ka energiajookides olevad mullid ehk lahustatud süsinikdioksiid, mis võib igapäevasel tarbimisel tuua kaasa tõsiseid seedeprobleeme, ärritada mao ja soolestiku seinu, tekitada puhitust, kõhugaase ja kõhulahtisust.

ELUST ENESEST:

„Olen tarbinud energiajooke iga päev kaks-kolm kuud ja alles nüüd hakkan märkama, et midagi on justkui valesti. Ma ei saa ilma nendeta päeva jätkata – sellest on saanud sõltuvus. Lisaks on mul tekkinud kerged südamerütmihäired. Teen viis korda nädalas 1,5–2 tundi jõutreeningut ja mul on olnud probleeme pulsi allasaamisega. Nüüd ma energiajooki enne trenni enam ei joo. Kui väga tahan, siis kas pärast trenni või hommikusööki. Huvitav oleks teada, mida need teevad organismile pikemas vaates.“

Spordijook ei ole energiajook Tihtipeale aetakse energiajooke segamini ka spordijookidega. Spordijook aga ei ole energiajook, sest see ei sisalda kofeiini. Spordijoogi eripära on mineraalainete, nagu naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, raua jm sisaldus, et taastada sportides organismist higistamisega kaotatud elektrolüüdid. Peale selle sisaldab spordijook suhkruid ja kunstlikke magusaineid, sünteetilisi vitamiine, maitse­, lõhna­, värv­ ja säiltusaineid.

Spordijooke on erinevaid. Hüpotoonilised joogid imenduvad kiirelt ja aitavad taastada peamiselt vedelikku. Isotoonilised imenduvad samuti kiiresti ja annavad ka energiat, mistõttu sobivad kasutamiseks pikema treeningu või võistluse ajal. Hüpertoonilistes jookides on rohkem süsivesikuid, need imenduvad aeglasemalt ning on seetõttu paslikud energiavarude taastamiseks pärast füüsilist pingutust. Tarbides neid treeningu või võistluse ajal, võivad need veepuudust hoopis süvendada ja põhjustada ka seedehäireid. Niisiis tasub tarvitada spordijooki teadlikult ja eesmärgipäraselt.

Kaidi Piir teab oma klientide kogemustest, et spordijoogid võivad teinekord ka seedesüsteemi ärritada ning tuua kaasa kõhulahtisuse ja ­gaasid – midagi, mis võistluse ajal meelt just rõõmsaks ei tee. Põhjus on spordijookide suur suhkrusisaldus ja keha jaoks harjumatud kunstlikud magusained.

E ained energia- ja spordijookides

E150D KARAMELL – toiduvärv ammooniumsulfitkaramell võib tekitada kõhulahtisust ja tõsta vähiriski.

E200 SORBIINHAPE, E202 KAALIUMSORBAAT – säilitusained, mis võivad esile kutsuda nahaärritust, allergiat, raskendada astmat.

E210 BENSOEHAPE – säilitusaine, mis võib põhjustada peavalu, migreeni, maoärrituse.

E211 NAATRIUMBENOSAAT –säilitusaine, mille kuhjuv toime võib tuua peavalu, migreeni, maoärrituse, ärevuse, võimendada ATH-sümptomeid, eriti lastel ja noorukitel.

E950 ATSESULFAAM – suhkrust kuni 200 korda magusam sünteetiline magusaine võib tõsta vähiriski.

E951 ASPARTAAM – suhkrust kuni 200 korda magusama sünteetilise magusaine kõrvaltoime võib olla ärritus, masendus, unetus, peavalu, allergia, suurenenud vähirisk.

E955 SUKARLOOS – suhkrust kuni 600 korda magusam sünteetiline magusaine rikub meie DNAd ja tõstab vähiriski.

Mida teeb kehaga kofeiin?

Kui kofeiini sisaldavaga energiajoogiga liialdamine võib organismile kahju teha, siis kuidas on lood meie igapäevase kohviga?

Kaidi Piiri selgitusel parandab mõistlikus koguses ja vanusele kohaselt tarbides kohv tänu kofeiinile ja antioksüdantidele kognitiivseid võimeid ja mõjub positiivselt südame­veresoonkonnale. „Energiajooki ja kohvi ei saa aga võrdsustada, sest energiajoogis puuduvad kohvis olevad kasulikud antioksüdandid. Liialdades võib kofeiin soodustada vedelikukaotust, tõsta pulssi ja vererõhku ning suurendada

Kaidi Piir

Veresuhkru pidev üles-alla kõikumine võib tuua ärevushäired, keskendumis- ja õpiraskused, soodustada

ATH-sümptomeid, sest stressihormoone pumbatakse aina juurde.

südamerütmihäirete riski. Kuigi kõrget vererõhku ja rütmihäireid seostatakse eakate tervisemuredega, esineb seda kahjuks aina enam nooremate seas. Kuna vererõhku ja pulsisagedust tõstab ka aktiivne treening, tekib küsimus, kui toetavalt võib selline kombo lõpuks tervisele mõjuda? Liites juurde energiajookide suure suhkrusisalduse, lisandub valemisse veel veresuhkru kõikumine,“ hoiatab Kaidi.

Tervise Arengu Instituudi soovituste kohaselt ei tohiks noorukid tarbida üle 100 mg kofeiini päevas. 500 ml energiajoogis on kofeiini 160 mg, 500 ml koolajoogis 65 mg, ühes tassis kohvis 100 mg. Lapsele ja noorele me kohvi ei anna, energiajooki ja koolat aga lubame?

LUGU ELUST ENESEST:

„Olen korra, 20-aastasena joonud energiajooki, kui pidin öösel Tartust Tallinnasse sõitma. Energiat jagus. Hommikul kella viie ajal koju jõudes ja magama minnes süda puperdas ja mul tekkis kohutav paanika. Peale seda kogemust pole ma energiajooke enam puutunud. Praegu selgitan oma lastele, et homse energia arvelt pole mõtet täna tuuseldada.“

Kui suur suhkrukogus on mõistlik?

Optimaalseks suhkrukoguseks päevas joogist ja toidust saaduna peetakse 20–30 grammi. Ühes teelusikas on suhkrut 5 g. Energia­ ja karastusjoogi 100 milliliitris on keskmiselt 11 g suhkrut – pooleliitrise pudeli kohta teeb see 50 g ehk 10 teelusikat! Pooles liitris spordijoogis on suhkrut pea 40 g, vitamiinivees 25 g. Niisugune suhkrukogus tõstab veresuhkru kiiresti kõrgele, andes energiat, millele järgneb insuliini toimel veresuhkru kiire langus, suur isu, meeleolumuutus ja väsimus. Veresuhkru pidev üles­alla kõikumine võib tuua ärevushäired, keskendumis­ ja õpiraskused, soodustada ATH­sümptomeid, sest stressihormoone pumbatakse aina juurde. Kuna energiajook annab hetkelise täiskõhutunde, võib kaduda ka isu päris toidu järele ning nii jääb keha toitainetepuudusesse.

„Päeva jooksul pidevalt energiajooke tarbides ei tekigi seda hetke, mil insuliinitase piisavalt langeks. Keha põletab aga rasvu ainult siis, kui nii veresuhkur kui ka insuliin on madalad. Kui veresuhkur pärast kiiret tõusu kukub, püüab organism seda tõsta, kergitades stressihormoon kortisooli taset, mida teeb ka kofeiin. Aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem ja keha arvates tuleb või­

Ohud energiajookides

• vererõhu tõus;

• südamepekslemine, südame suurenenud löögisagedus;

• unehäired, unetus, magamatus;

• seedehäired, kõhuvalu;

• prediabeet, diabeet ja ülekaalulisus;

• peavalu, pearinglus;

• ärevus, närvilisus, rahutus;

• keskendumisraskused;

• sõltuvusprobleemid;

• füüsiline ja vaimne väsimus ja kurnatus;

• organismi veekadu;

• hambaemaili kahjustused.

Vaata ka toitumisnoustamine.ee, Instagram @loov.eluviis

delda või põgeneda,“ selgitab Piir. „Toidu seedimine toimub aga ainult rahuseisundis, kui on aktiivne parasümpaatilise närvisüsteemi taastav programm – puhka ja seedi. Kuulen sageli, et noortel ei ole hommikuti söögiisu, mille põhjus võib olla liigne stressihormoon kehas.“

Treeni targalt

Kes tahab tervise mõttes jätkusuutlikult trenni teha, olgu jõusaalis, staadionil või metsarajal, peaks energia­ ja spordijoogi asemel tähtsustama hoopis toitumist. „Sellest, mida me sööme, ehitab keha ennast üles. Kui rakkudel ei ole selleks õiget materjali, siis millest nad seda teevad? Kofeiinist, suhkrust ja lisaainetest?“ küsib Kaidi retooriliselt. „Keha vajab vitamiine, mineraal­ ja toitaineid, et muu hulgas ehitada ja taastada lihaseid ja kudesid, toota ensüüme ja hormoone, toetada immuun­ ja närvisüsteemi, moodustada verd, kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest, sünteesida ATP­d – adenosiintrifosfaati, mis on rakkude peamine energia talletaja ja edasikandja. Energia saamiseks kofeiini­ ja suhkrurikkaid energiajooke juues lõhume tegelikult organismi enda energiamasinat.“

Kehale jõu andmiseks söö tund aega enne trenni kerge, aeglaseid süsivesikuid ja valku sisaldav eine, näiteks marju Kreeka jogurtiga. Tund­paar pärast trenni aga midagi toekat ja täisväärtuslikku ning pool taldrikust olgu mitmesugused köögiviljad. Veerand kuulugu teraviljadele, mille hulka arvatakse ka tärklist sisaldav kartul ning viimane veerand taldrikust on valk (kala, liha, piimatoode vm). Tavainimene peaks iga kilogrammi kehakaalu kohta saama valku 0,8–1,2 g päevas, kes tahab lihasmassi kasvatada, see 1,2–1,6 g päevas.

Vett tasub juua juba enne trenni, sest kehale on vaja seestpoolt anda niiskust ja elektrolüüte. Parim on mineraalvesi, naturaalne ja ilma suhkruta sidrunivesi või elektrolüütiderikas kookosvesi.

Kehale

jõu andmiseks söö tund aega enne trenni kerge, aeglaseid süsivesikuid ja valku sisaldav eine, näiteks marju Kreeka jogurtiga.

Kindlasti ei tohi unustada hommikusööki, sest pärast öist paastu on vaja anda kehale valku, süsivesikuid ja häid rasvu näiteks pähklite, seemnete, avokaado näol, et hoida paigas hormonaalne tasakaal, toetada ajutööd ja tagada stabiilne energia kogu päevaks.

„Väike jooksu­ või jalutusring enne hommikusööki,“ tutvustab Kaidi iseenda hommikuid. „Minu pere hommikulaual on tavaliselt mahe täisterakaerahelbepuder marjade ja pähklitega, kõrval Kreeka jogurt. Või muna kaunviljadest ja kvaliteetsest oliiviõlist tehtud hummusega, avokaado või avokaado­muna määre täisteraleival või hapusaial.“

Kui kehas on hormoonid ja veresuhkur tasakaalus, jaksame rohkem nii kodus, koolis, tööl kui ka trennis. Meid ei juhi isud magusa, rasvase, soolase või muu ebatervisliku järele ega ka ärevus, stress, hägune mõtlemine ning tujukus.

„Kõige lihtsamad asjad, mida enda heaks teha, mida me aga nii tihti ära unustame, on toitumine, liikumine, enda ümbritsemine sind toetavate inimestega ja unehügieen,“ tähendab Kaidi Piir.

Tüütu ohatis ei hooli sellest, et sul on homme kaua oodatud koolikokkutulek, oluline töövestlus või kohting uue peikaga, ta ilmub välja alati kõige ebasobivamal ajal. Kui aga tema tulemise märguanded ära tunda ja kohe tegutseda, võib hullema ära hoida.

TEKST: KRISTINA TRAKS

FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

Kuidas taltsutada OHATIST ?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kannab hinnangulisest 77% elanikest maailmas herpes simplex’i viirust (HSV), mis ilmutab end soodsate asjaolude kokkulangemisel suuümbruses ohatisena või genitaalherpesena. On tõsi, et olles kord selle viirusega nakatunud, siis lahti sellest enam ei saa, küll aga on võimalik seda tõhusate abivahenditega edukalt ohjeldada.

Külaline kõige ebasobivamal hetkel

Väikeettevõtjana tegutsev Mariliis (40) on huuleherpesega aastaid tuttav ja ta isegi teab üsna täpselt, kellelt ta selle kunagi sai. „Aktiivse ohatisega inimest ei tohi suudelda, see on raudne reegel, mida ma ükskord ei järginud,“ tõdeb ta. „Nii et selles mõttes peab paika vana ütlus, et ohatis tuleb väravas tuule käes suudlemisest.“

Mariliisi kogemuse järgi areneb herpes väga kiiresti – esmasest sügelemistundest, mis annab märku, et huulel midagi toimub, kulub paar tundi ning

ongi moodustunud vill. „Kui mul herpes välja lööb, siis ikka nii korralikult, et huul on lõhki ja koledasti kärnas. Hämmastaval kombel ründab herpes mind alati siis, kui seda oleks kõige vähem tarvis näha,“ kirjeldab naine.

Näiteks on tüüpiline, et Mariliisil hakkab huul tulitama reisile minnes. „Eelmise aasta novembris oli mul vaja reisile minna ja lennujaama sõites tundsin, et herpes tuleb. Lennujaama jõudes oli ülemine huul juba punne täis ja läksin apteeki küsima, kas selle vastu on mingit leevendust,“ räägib ta. „Mul tekib herpes tavapäraselt siis, kui päevakava on väga tihedalt tegemisi täis pressitud ning kindlasti kevadel ja sügisel.“

olevat atsikloviiriga herpesevastast ravimit, mis toimib väga tõhusalt. „Kui tunnen huult pakitsemas, võtan kohe ühe tableti sisse ja paar tundi hiljem järgmise. Nii jääb vill arenemata,“ sõnab ta.

Mariliisi sõnul on tähtis alustada ravi kohe. „Võti on kiires ravi alustamises. Herpest ei saa organismist ära ravida, aga ohjeldada saab ravimitega päris hästi, nii et olukord ei pruugi käest täiesti ära minna,“ teab ta.

Mõistagi on Mariliis herpese vastu igasuguseid vahendeid proovinud. Ta on kasutanud retseptiravimeid, häda korral on ville isegi hambapastaga määrinud, et see neid natuke kuivataks. Viimase leiuna kiidab Mariliis apteegi käsimüügis

Viiruste kirju perekond Herpesviiruste perekonda kuulub palju viiruseid. Herpes simplex 1 (HSV1) põhjustab külmaville ehk rahvakeeli ohatist, aga võib vahel ka genitaalherpese põhjus olla. Herpes simplex 2 (HSV2) on genitaalherpese sagedasim põhjustaja. Herpesviiruste perekonda kuulub ka vöötohatis, mida põhjustab tuulerõugete viirus varicella zoster

Meliva üldarsti Keilin Turjakase sõnul tekitab huuleohatisena tuntud haigust herpes simplex’i viirus, mis võib sümptomeid põhjustada peamiselt näo piirkonnas, aga ka genitaalidel. „Herpesviirusega nakatumine võib olla ka asümptomaatiline, see tähendab ilma igasuguste haigusnähtudeta. Teistel juhtudel on peamised haigestumise tunnused valulike villide teke huulele, suuümbrusesse, nina piirkonda, lõuale või genitaalide piirkonda,“ selgitab dr Turjakas.

Haigus levib aktiivselt haigestunud inimese otsese kontakti kaudu. „Villi piirkond, samuti ka sülg, sisaldab viirusosakesi ning kandub teisele inimesele limaskesta või vigastatud naha kaudu,“ ütleb ta. „Viiruse leviku takistamiseks tuleks vältida ohatise piirkonna otsest kontakti teiste inimestega. Kui esinevad huuleherpese nähud, ei tohiks samal ajal teistele näiteks musi teha ega suudelda, samuti ei tohiks jagada süljega kokku puutunud esemeid.“

Kaaslane kogu eluks

Viirusega nakatumine kestab eluaeg. See tähendab, et olles ühe korra viiruse külge saanud, püsib see mitteaktiveeritud kujul kehas jäädavalt. Selliseid viiruse mitteaktiivseid kandjaid on umbes 40–50 protsenti populatsioonist. Periooditi võivad viiruse sümptomid uuesti esineda. „Vallandajaks võib olla näiteks emotsionaalne või füüsiline stress, palavik, ülemiste hingamisteede nakkus või muu haigestumine,“ märgib dr Turjakas.

Tavaliselt taanduvad herpesviirusest tingitud haigusnähud enamasti ka ilma ravita 1–2 nädala jooksul. Küll aga tuleks meditsiinilist abi otsida, kui sümptomid tekivad näiteks silma piirkonda. „Erilist tähelepanu vajavad ka teadaoleva vähenenud immuunsusega inimesed, näiteks HIV-patsiendid või teatud ravimite, näiteks immunosupressantide tarvitajad, samuti rasedad. Neil võib haigus põhjustada tõsisemaid tüsistusi ning haigestujad vajavad kiiret seisundi hindamist ja spetsiifilist ravi,“ lisab dr Turjakas.

Ravi on arsti sõnul kõige tõhusam juba esimeste sümptomite ilmnemisel, milleks võib olla huulepiirkonna sügelus, kipitus, põletustunne. Raviks on olemas näiteks lööbele määritav viirusevastane kreem, samuti on ilma retseptita saadaval ka suukaudne viirusevastane tablettravi. „Ravi kestab enamikul juhtudel viis päeva. Soovitus on küsida täpsemat nõu meditsiinitöötajalt, oma arstilt või apteekrilt,“ sõnab dr Turjakas.

Ohatise ravis tuleb olla kiire

Apotheka proviisor Catri Valner ütleb, et huuleherpes kimbutab paljusid ja sageli, millest annab märku see, et apteegis ei möödu päevagi, kui mõni külastaja selle vastu ravi ei küsi.

„Herpest tuleb ette aasta läbi, sest põhjused, mis viiruse aktiveerivad, on tihti seotud immuunsüsteemiga. Kui organism on nõrgestatud stressi, väsimuse või teiste viirushaiguste tõttu, siis lööb see välja. Suvel aktiveerub see tihti ka päikesekiirguse tõttu, samuti mõjutab viirust naistel tsükkel,“ selgitab Catri Valner. Apteekri põhisõnum herpesviirusega hädas olijaile on: alusta raviga võimalikult kiiresti – nii kui tunned turset, kihelust või sügelust, tasub kohe viirust leevendavate ravimitega rünnata ja nii ehk õnnestub villide tulek ära hoida. „Kõige parem, kui raviga saab alustada enne, kui tekib vesivill. Siis läheb paranemine kiiremini,“ sõnab ta. Kui aga huuleherpes kimbutab juba väga tihti ehk 7–10 korda aastas, levib ulatuslikult ja häirib esteetiliselt, tuleks Valneri sõnul nõu pidada oma perearstiga, kes saab kirjutada retseptiravimid. „Need sisaldavad samu aineid, mis käsimüügiravimid, aga suuremas doosis. Samas ka retseptiravimid ei tapa viirust ära, vaid aitavad seda ainult ohjeldada,“ lisab ta. Apteegist leiab valiku viirusevastaseid ravimeid. Kõik Herpes simplex’i vastased ravimid (kreemid ja tabletid) sisaldavad atsikloviiri. Valneri sõnul on need preparaadid mõeldud korduva huuleherpese varajaste ilmingute ja sümptomite raviks normaalse immuunsüsteemiga täiskasvanutel ja noorukitel (12-aastased ja vanemad), et takistada villide muutumist haavandilisteks kahjustusteks. „Kreeme tuleks peale määrida võimalikult kiiresti ja kasutada neid kuni viis korda päevas,“ õpetab apteeker. „Tablette kasutades tuleks läbi teha terve kuur, mitte võtta vaid üks tablett, mis näib juba olukorda leevendavat.“

Peale selle leiab apteegist pentsikloviiri sisaldava kreemi, põletustunnet ja sügeluse alandamist vähendava ränigeeli, spetsiaalsed kiled ja ohatiseplaastrid. Millist vahendit on kõige mõistlikum kasutada, saab aidata otsustada apteeker sõltuvalt vajadusest.

Taltsuta ohatist!

Compeed ohatiseplaaster (15 tk) 19,42 €

Urgo geel ohatisele (3 ml) 16,48 €

Silicea Lip Herpes geel (5 g) 10,90 €

Dermaplast Effect ohatiseplaaster (17 x 12 mm, 16 tk) 16,76 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Proviisor Catri Va

ravimitega reisimiseks

8 SOOVITUST

Kui lähed reisile ja tarvitad ravimeid, on vajalik läbimõeldud ettevalmistus, et reis kulgeks sujuvalt ja muretult.

TEKST: Apotheka proviisor JANIKA TÄHNAS

FOTOD: ADOBE STOCK

Riigiti kehtivad ravimite kaasavõtmise kohta erinevad seadused ja nõuded. Selleks, et vältida ebameeldivaid üllatusi turvakontrollis või piiril, tasub kindlasti tutvuda sihtriigi reeglitega ning veenduda, et kõik vajalikud dokumendid oleksid olemas ja ravimid ka õigesti pakitud. Millega on tähtis reisile minnes arvestada?

1.Võta kaasa vajalikud dokumendid – näiteks retsepti koopia(d) (eelistatuna inglise keeles) või elektrooniline kuva (pilt), vajadusel arsti teatis, kui ravim on saadud raviasutusest.

2.Konsulteeri eelnevalt arstiga – reisi kestel võib tekkida vajadus ravimi annust kohandada või muuta võtmise ajakava, näiteks reisides ajavööndite vahel.

3.Hoia ravimeid originaalpakendis – see aitab vältida kahtlusi turvakontrollis ja piiril, kuna originaalpakendid sisaldavad kõiki vajalikke andmeid ravimi kohta.

4.Järgi annustamissoovitusi – enne reisi veendu, et sul on kogu reisiks piisavalt ravimeid ning vajadusel aruta arstiga, kas reisiks on vaja teha muudatusi raviskeemis.

5.Paki ravimid käsipagasisse – kui tegu on vedelikuga, järgi lennujaama turvakontrolli reegleid. Samuti tasub insuliinisüstid ja ampullid pakkida suletavasse kilekotti. Igapäevaselt tarvitatavad ravimid paki käsipagasisse, et vältida probleeme turvakontrollis või olukorda, mil pagasi kaotsiminekul vajalikku ravimit enam pole.

6.Pea kinni ravimi säilitamistingimustest – vale säilitamine võib ravimit kahjustada, mille tõttu väheneb näiteks toimeaine sisaldus ja ravim ei pruugi avaldada enam vajalikku toimet. Igal ravimipakendil on peale märgitud temperatuuri piirmäär säilitamiseks ning kindlasti peavad ravimid olema otsese päikese eest kaitstud. Samuti pole niiske keskkond, näiteks vannituba hea hoiustamise koht, kuna kõrgem temperatuur ja liigne niiskus võivad põhjustada ravimite ebastabiilsust ja kiiremat lagunemist. Külmal temperatuuril säilitatavaid ravimeid tasub transportimise ajaks pakendada spetsiaalsesse külma hoidvasse kotti, insuliinide jaoks tasub soetada ka süstaldele mõeldud jahetasku, hoiab ka kuumal suvepäeval vajalikku temperatuuri ega lase ravimil rikneda.

7.Koosta igaks juhuks varuplaan – kui peaksid kaotama osa oma ravimitest või saavad need mingil moel kahjustatud. Õigesti end ette valmistades saad keskenduda reisi nautimisele.

8.Uuri sihtriigi seadusi –mõned riigid keelavad teatud ravimid või piiravad nende sissevedu, seega tasub eelnevalt uurida, milliseid ravimeid saab sinna reisides kaasa võtta.

proviisor

Janika

T ä h n a s

Kui pakend on lubatust suurem või on vajadus võtta kaasa rohkem käsimüügiravimeid, tuleb enne reisi

taotleda ravimiametilt luba.

Käsimüügiravimid

Reisile võib kaasa võtta kuni 10 nimetust käsimüügiravimit ning igast ravimist võib olla maksimaalselt viis jaemüügipakendit. Ravimipakendi suurus ei tohi ületada kehtestatud piiranguid. Kui pakend on lubatust suurem või on vajadus võtta kaasa rohkem käsimüügiravimeid, tuleb enne reisi taotleda ravimiametilt luba.

Loomaga reisides võib reisile kaasa võtta loomale mõeldud käsimüügiravimeid kuni viis eri nimetusega ravimit ja igaühte kuni kolm pakendit.

Reisile kaasavõetavate käsimüügiravimite pakendite suurus võib olla kuni

• 200 tabletti või kapslit;

• 500 g pulbrit lahuse valmistamiseks;

• 500 ml suukaudset või infusioonilahust;

• 30 ampulli või viaali süstitavat ravimit;

• 200 ml/200 g välispidist ravimit;

• 200 annust inhaleeritavat (st sissehingatavat) ravimit;

• 10 ravimplaastrit;

• 50 g homöopaatilisi graanuleid;

• 100 g drooge.

Retseptiravimid

Retseptiravimeid võib reisile kaasa võtta arsti väljakirjutatud koguses. Retseptiravimite otstarvet võib olla vajalik tõendada piiriületusel tolliametnikele. Selleks peab kaasa võtma digiretsepti koopia (soovitatavalt ingliskeelsena), mille saab alla laadida Terviseportaalist enda väljaostetud retseptide alt. Prinditud koopia on kindlam variant riikides, kus digitaalne asjaajamine pole laialt levinud. Arsti teatis on vajalik juhul, kui ravim pole Eesti apteegis retsepti alusel välja ostetud ega ole alles ka paberretsepti koopiat või on ravim saadud tervishoiuteenuse osutajalt, näiteks kliinikust.

Retseptiravimite alla kuuluvad ka narkootilised ja psühhotroopsed ravimid. Et selliseid ravimeid saaks reisile kaasa võtta, tuleb apteegis

lasta vormistada Schengeni tunnistus, seda isegi siis, kui tegu on vaid paari tabletiga.

Loomale mõeldud retseptiravimeid võib reisile kaasa võtta vajalikus koguses. Selle kohta tuleb aga kindlasti kaasa võtta veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia. Loomadele mõeldud narkootilistele ja psühhotroopsetele ravimitele eraldi nõudeid ei ole ja Schengeni tunnistust nende kohta vormistada pole tarvis.

Millal on vaja Schengeni tunnistust?

Schengeni tunnistus on dokument, mis kinnitab, et reisijal kaasas olevate ravimite kasutamine on õigustatud ja vastab Schengeni ala reeglitele. Tunnistus väljastatakse selliste ravimite kohta, mis kuuluvad narkootiliste (tähis N) või psühhotroopsete (tähis P) ravimite hulka. Seda, millise grupi ravimiga on tegu, saab inimene küsida apteegist või vaadata ravimiameti kodulehel ravimiregistrist.

NARKOOTILISED JA PSÜHHOTROOPSED RAVIMID ON:

• uinutid ja rahustid – alprasolaam, bromasepaam, diasepaam, lorasepaam jt.

• valuvaigistid – oksükodoon, morfiin, tramadool jt.

• aktiivsus ­ ja tähelepanuhäire (ATH) ravimiks kasutatavad ravimid –metüülfenidaat jt.

Inimene vajab Schengeni tunnistust ka juhul, kui ta ei reisi Schengeni ala sihtriiki, aga läbib seda vahepeatusena, näiteks lennujaamas ümber istudes. Schengeni riigid on selle aasta 1. jaanuari seisuga Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari. Schengeni tunnistust saab taotleda apteegis, selleks tuleb näidata apteekrile isikut tõendavat dokumenti ja öelda tunnistuse vormistamiseks vajalikud andmed:

Reisi kuupäevad ning info lähte­ ja sihtriigi kohta. Reisida võib tunnistuse kehtivusperioodi jooksul läbi erinevate Schengeni riikide.

Andmed narkootiliste või psühhotroopsete ravimite kohta, mida

MIDA TASUB TEADA Schengeni tunnistuse kohta?

1. Schengeni tunnistus kehtib vaid isikuliselt, koos reisidokumendiga (pass või ID ­ kaart), mille number on märgitud Schengeni tunnistusele.

2. Schengeni tunnistuse saab apteegis küsida ka teisele isikule, nt alaealisele lapsele või elukaaslasele.

3. Schengeni tunnistus väljastatakse inimesele, kellel on Eestis püsiv elukoht.

4. Schengeni tunnistuse saab vormistada maksimaalselt 30 ­ päevase ravivajaduse jaoks. Kui reis kestab kauem, tuleb puuduolev ravim hankida välisriigis viibides.

5. Schengeni tunnistus hakkab kehtima kuupäevast, mis määrati tunnistusele reisi alguseks.

6. Ühele Schengeni tunnistusele saab vormistada vaid ühe ravimi.

7. Schengeni tunnistus on oluline narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisimiseks, kuna ilma tõendita võivad tekkida tõsised juriidilised probleemid. Karistused ja trahvid sõltuvad riigist. Kindlasti konfiskeeritakse ravim, mille kaasavõtmise otstarvet ei suuda reisija tõendada, kaasneda võivad rahatrahvid, reisikeeld Schengeni alale või riiki, kus rikkumine toimus ja raskemal juhul vangistus.

8. Schengeni tunnistus kehtib vaid Schengeni alal, mujale reisides on vajalikud lisadokumendid, nagu retsepti koopia ja/või arsti teatis.

tahetakse kaasa võtta – ravimi nimetus, toimeaine sisaldus, ravimvorm, pakendi suurus ja pakendite arv.

Reisidokumendi number – väga oluline on reisida selle dokumendiga, mille number on tunnistusele vormistatud. Vastasel juhul on tunnistus kehtetu.

Schengeni tunnistuse saab apteeker vormistada ka ravimile, mida ei ole Ees­

tist välja ostetud või mille on väljastanud raviasutus. Esimesel juhul on apteekrile vaja esitada teise riigi retsepti koopia ja apteegist väljaostmist tõendav kviitung ja teisel arsti teatis ravimi vajaduse tõendamiseks. Schengeni tunnistuse väljastamine on tasuline teenus ja iga ravimi kohta väljastatud tunnistus maksab 5 eurot.

Suviste vigastuste

ESMAABI

Suvi tõmbab justkui magnetina liikuma ja tegutsema. Ja kes ei teaks, et tegijail ju ikka juhtub. Kuidas anda õigesti esmaabi, kui suvise lustimise käigus oled saanud viga?

TEKST: IZABELLE ADAMSON, PROVIISOR

FOTOD: ADOBE STOCK

Suvel juhtub teiste aastaaegadega võrreldes tunduvalt rohkem haavade ja traumadega lõppevaid õnnetusi. Olgu rattalt kukkudes saadud marrastus, batuudil hüpates välja väänatud jalg, aiatööl kätte lõigatud haav või tulikuumalt grillilt saadud kõrvetus – kõik need vajavad õiget ja kiiret esmaabi. Kuidas hoolitseda vigastada saanud koha eest nii, et vältida suuremat kahju ja paraneda kiiremini?

Haavad

proviisor Izabe l le A d a m s no

Õige haavahooldus kiirendab paranemist ja aitab vältida põletikke.

Kuidas anda esmaabi?

1. Sõltumata sellest, kas tegu on lõike-, torke- või marrastushaavaga, tuleb esmajärjekorras peatada tugev verejooks haavatampooniga.

2. Kui vigastuse tekitanud võõrkeha on pisike, näiteks pind või klaasikild, võib võõrkeha eemaldada steriilsete pintsettidega.

3. Loputa haav puhta vee all ning seejärel kasuta haavapuhas -

Tähtis teada!

Kõik traumahaavad on suure saastumisriskiga ning kui haava korrektselt ei hooldata, võib haavas tekkida infektsioon ja on risk sepsise ehk veremürgistuse tekkeks. Kui haavast hakkab erituma mäda, selle ümbruses esineb punetus, kuumatunne ja turse ning tõuseb palavik, tuleb kiiresti võtta ühendust perearstiga. Sügava ja suure õmblemist vajava või loomahammustuse haavaga tuleks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Tuleta meelde, kas oled teetanuse vastu vaktsineeritud. Suur osa teetanuse juhtudest on seotud naha vigastamisega, mille käigus satub haigustekitaja organismi. Teetanust põhjustavate bakterite eoseid leidub rohkelt nii pinnases kui ka tolmus. Teetanusse võib haigestuda näiteks hoogsa aiatöö käigus, mil torkad mullase hargiga kätte; astud jalga roostes naela või saad loomalt hammustada. Täiskas -

Põletused

tusvahendit (nt Prontosan haavasprei (75 ml) 9,65 €), et vabastada haav võõrkehadest ja mikroobidest.

4. Puhastatud haava võid katta niisutava haavageeliga (nt Prontosan haavageel (30 ml) 22,91 €), mis puhastab, kiirendab haava paranemist ja vähendab selle kleepumist sideme või plaastri külge. Plaastri kleepumist haava külge saab vältida ka immutatud haavavõrguga (nt Grassolind haavavõrk (5 x 5 cm 50 tk) 15,05 €).

5. Kata haav steriilse imava plaastri või sidemega. Plaaster peab olema haava pinnast suurem, et vältida plaastri kinnituskoha sattumist haavale.

VÄLDI! Haava kuivatavaid ja ärritavaid vahendeid, mis sisaldavad alkoholi, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati või briljantrohelist Vesinikperoksiid on ebapiisava antiseptilise toimega, hävitab haava paranemiseks vajalikke uusi naharakke ja pidurdab haava paranemist. Etanooli sisaldavad lahused on haavale kandes valusad ning hävitavad samuti uusi naharakke. Briljantroheline ning kaaliumpermanganaat värvivad haavapiirkonda, mille tõttu on haava raskusastet keeruline hinnata.

vanud inimesed peaksid iga 10 aasta tagant laskma kaitset teetanuse vastu uuendada.

Naha põletuskahjustuse võib tekitada otsene kokkupuude tule või kuuma grilliga, päike, aga ka spordiväljaku pinnal libisemine. Kiire ja korrektne esmaabi aitab vähendada valu ja turse teket ning mõjutab kahjustuse ulatust ja taastumise kiirust.

Kuidas anda esmaabi?

1. Esmalt hinda põletust – kui suur protsent kehapinnast on kannatada saanud ning kui sügav on põletus.

2. Jahuta äsja põletada saanud nahka 10–15 minuti jooksul jaheda vee all või kasuta spetsiaalset kudesid rahustavat ja jahutavat põletusjärgset geeli (nt Burnjel geel hüaluroonhappega põletuse esmaabiks (80 ml) 8,94 €), et peatada kahjustuse süvenemine. Ära kasuta jääkülma vett ega jääd, kuna selle tagajärjel veresooned ahenevad ning tekib oht kahjustuse süvenemiseks.

3. Põletada saanud koha võid katta spetsiaalse jahutava hüdrogeelplaastriga (Cosmos plaastrid põletushaavadele (68 x 43 mm 8 tk) 8,52 €).

4. Kui põletuskahjustuse saanud pind on suurem kui kannatanu käelaba või sügav, st hõlmab kõiki nahakihte, tuleb pärast esmaabi andmist kindlasti arsti poole pöörduda.

5. Päikesepõletuse korral sobivad esmaabiks jahutavad põletusjärgsed geelid, kergemal juhul on abi aaloegeelist (nt Babé aaloegeel (90 ml) 9,86 €) või päevitusjärgsetest toodetest.

Väldi! Kahjustunud nahale ei tohi panna pantenooli, vaseliini, hapukoort ega muid rasvaseid kreeme, sest need ei lase nahal hingata ning soodustavad kudedes kahjustuse levikut.

Hea teada!

Pindmiste põletushaavade (I ja II astme põletus) korral on nahk kahjustunud osaliselt ning paraneb salvide ja haavaplaastrite abil. Pindmise põletuse korral on valu väga tugev, kui aga valu pole enam tunda, on nahk saanud kahjustada kogu paksuses ning närvilõpmed saanud põletada (III ja IV astme põletus) ja vajab arsti sekkumist ehk nahasiirdamist.

Haudumine ja villid

Kuumadel suvepäevadel võib nahavoltide piirkonnas hõõrdumise ja niiskuse tõttu minna nahk hauduma. Sellest annavad märku punetavad ja ärritunud laigud. Ka villid on ebamugavad kaaslased, mis tekivad hõõrdumise tagajärjel, näiteks sportides, matkates või üle pika aja suvekingi jalga pannes.

Kuidas anda esmaabi?

1. Kuivata pärast pesu nahka hoolikalt ja vali õhku läbilaskvad riided. 2. Kanna haudunud nahale tsinksalvi, mis rahustab ja kuivatab, abi saab ka nahka taastavatest kreemidest (nt Avéne Cicalfate+ taastav kreem (40 ml) 13,24 €). Ennetavalt võib nahale kanda kreeme, mis loovad nahka kaitsva kihi (nt Sudocrem Multi-Expert kreem (60 g) 8,34 €).

3. Villides nahk puhasta voolava veega, kuivata ning aseta villidele spetsiaalsed villiplaastrid (Dermaplast Effect villiplaaster (suur, 6 tk) 7,42 €) või hüdrokolloidplaastrid, mis hoiavad vigastatud piirkonna niiskena, muudavad villi vähem valulikuks ja soodustavad paranemist.

4. Lõhkenud ja mustusega kokku puutunud villi hoolda nagu saastunud haava ning puhasta see antiseptilise vahendiga, kuid katmiseks võib kasutada ka villi- ja hüdrokolloidplaastreid.

Kukkumise traumad

Väldi! Ära kanna kuumal suvepäeval liibuvaid, kitsaid ja sünteetilisest materjalist rõivaid. Hoidu kitsastest ja uutest, veel sisse kandmata jalanõudest, kui tead, et on plaanis pikem kõndimine.

Hea teada!

Villide ennetamiseks leiab apteegist spetsiaalse vahendi, Compeed ville ennetava pulga (8 ml) 12,10 €. Sellega võib hõõruda piirkondi, kus villide tekkimise tõenäosus suurem, enne pikemat jalgsimatka või trenni.

Metsajooksul, batuudil lustides, ratta või tõukerattaga sõites tuleb ette kukkumisi, mis võivad lõppeda traumaga.

Kuidas anda esmaabi?

1. Jahuta kohe pärast õnnetust vigastatud piirkonda 15 minuti jooksul kas ühekordse (nt Dermaplast Active külmaplaaster 10 x 14 cm 5 tk 8,19 €, Dermaplast Active külmaside (6 cm x 4 m) 4,04 €) või külmkapis hoitava külmakotiga (külma-kuumakott Med-Therm (10 x 18 cm) 3,36 €, Dermaplast Active külmakompress (isekülmuv) 15 x17 cm 3,93 €) või külmaspreiga (Ice Power külmasprei (200 ml) 10,28 €).

2. Jätka vigastatud piirkonna jahutamist 48 tunni jooksul iga 3–4 tunni tagant.

3. Kergemate vigastuste korral anna viga saanud jäsemele puhkust, turse vältimiseks tõsta jäse kõrgemale ning fikseeri toestava sidemega.

4. Valu vaigistamiseks võid kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni tablette ning ka pealemääritavaid diklofenakki või ibuprofeeni sisaldavaid geele.

Väldi! Ära hoia külmakotti otse naha vastas, vaid pane see riidest koti sisse või rätikute vahele. Ära kasuta külmakotti järjest kauem kui 20 minutit, sest suureneb risk külmast tekitatud koekahjustuse tekkeks.

Hea teada!

Trauma tõsidusest annab märku valu intensiivsus ja vigastuse ulatus. Kui valu on väljakannatamatu, kahtlustad luumurdu, jäse on deformeerunud või pole paari tunni järel võimalik jalale toetuda ning valu ei vähene, tasub pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi. Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Mis on vertiigo ja kuidas seda ravitakse?

Vertiigo pärineb ladinakeelsest sõnast ja tähendab pöörlemist. Meditsiinis mõistetakse vertiigo all nö iseliikumise tunnet – inimene tunneb, et kas tema ise või maailm tema ümber pöörleb ning taolise seisundiga võivad kaasneda iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäired ja tekkida minestamiseelne tunne ning silmade kiire kontrollimatu edasi-tagasi liikumine. Vertiigo ei ole eraldi haigus, vaid on mõne muu haiguse sümptom. Vertiigo võib vägagi häirida inimese igapäeva elu - peapööritusega autojuhtimine või ujumine või jalgrattaga sõitmine võivad olla lausa ohtlikud tegevused nii endale kui teistele inimestele. Vertiigo piirab rasketehnikaga töötamist, redeli kasutamist, aga ka näiteks piloodina töötamist. Eakatel inimestel suurendab vertiigo oluliselt kukkumise ning sellega kaasnevate traumade riski.

Mis on vertiigo tekkepõhjused?

Vertiigo tekkepõhjused on peamiselt tasakaalusüsteemi või kesknärvisüsteemiga seotud. 80-90% kõigist vertiigo juhtudest on põhjustatud tasakaaluaparaadi probleemidest, need vertiigohood on küll kurnavad, kuid tavaliselt healoomulise kuluga. Enamlevinud diagnoos on healoomuline asendivertiigo; ingl. bening paroxysmel positional vertigo (BPPV). BPPV tekib, kui sisekõrvas paiknevad kuulmekivikesed satuvad elundis valesse asukohta ning takistavad sisekõrvas paikneva vedeliku vaba liikumist. BPPV võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid sagedamini üle 50 aastastel ja naistel ning enam paremal kehapoolel. Haigushoog võib vallanduda pea asendi muudatusel: ette- või tahapoole kallutamine, küljele pööramine, isegi voodis lamades asendi ümbervahetamine võib esile kutsuda vertiigohoo. Haigushoog vältab tavaliselt mõned minutid, kuid võib kesta ka päevi või nädalaid. Vertiigot võivad põhjustada ka tasakaalunärvi põletik ja Meniere'i tõbi. Viimane on krooniline sisekõrva haigus, mille täpsed tekkepõhjused ei ole teada. Tekivad korduvad vertiigo hood, kohin kõrvus, kuulmislangus. Teadlased on leidnud, et Meniere’i tõvega kaasneb väga sageli BPPV, mõnede uuringute andmetel kuni 70% Meniere’i tõvega isikutel diagnoositakse BPPV hooge.

Kuidas vertiigot ravitakse?

Millised kaasnevad haigused võivad põhjustada pearinglust?

Kesknärvisüsteemiga seotud haigused, mis võivad vertiigot põhjustada, on näiteks migreen, sclerosis multiplex, aga eluohtlikud haigused nagu ajuinfarkt või ajuverejooks, mis vajavad väga kiiret meditsiinilist abi. Migreeniga kaasnevat vertiigot nimetatakse vestibulaarseks migreeniks ning oletatakse, et selle all kannatab 10% pearinglusega inimestest. Vestibulaarne migreen võib tekkida alles mitmeid aastaid peale nö tavalise migreeni diagnoosimist ja tavaelanikkonnaga võrreldes on migreeniga inimestel vertiigot 2-3 korda sagedamini. Inimestel, kellel on auraga migreen, on omakorda suurem risk vestibulaarse vertiigo tekkeks ning risk suureneb inimese vanuse kasvades. 2 12 13 14,15

Mida tuntakse vertiigohoo ajal?

Vertiigo korral võivad tekkida erinevad aistingud – võib tekkida pöörlemisetunne või tunne, et ümbrus pöörleb. Kirjeldatud on tasakaaluhäiret, mis järgneb kui peatuda peale pikalt ühel kohal keerutamist või peale karuselli sõitu. Tihti tekib ebakindlustunne kõndimisel, tasakaal kaob. Sageli võivad tekkida iiveldus, oksendamine.2

Vertiigo puhul tuleks meditsiinilist abi otsida ja arvestada, et ravi määrab arst peale diagnoosi täpsustamist. Diagnoosimiseks võib lisaks anamneesile vaja minna erinevaid teste ja analüüse. Ravi võib koosneda nii toitumisharjumuste muutmisest, suukaudsest tablettravist kui ka spetsiaalsetest harjutustest, mis aitavad sisekõrvas normaalse kuulmekivikeste asendi saavutamisele kaasa. Ravimisel on vajalik järjepidevus, kuna ravi tulemuslikkus võib võtta nädalaid. Oluline on otsida abi arsti juurest, kuna vertiigo häirib oluliselt igapäeva elu ning mõjutab elukvaliteeti ja võib olla mõne tõsisema haiguse või seisundi sümptom. 2 3,16

Viited: 1. Merriam-Webster. (n.d.). Vertigo. Merriam-Webster Medical Dictionary. Vaadatud: 25.10.2024. 2. Salvinelli F. et al. What is vertigo? La Clinica Terapeutica. 2003 Sep-Oct;154(5):341-348. PMID: 14994924. 3. Sinisalu V. et al. Vertiigo – sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst 2009; 88(11):761−763. 4. Ranjan R. et al. Quality of Life Rating for Dizziness: A Self-reporting Questionnaire. Indian J Otolaryngol Head Neck Surg (November 2019) 71(Suppl 2):S1040–S1046. 5. Oghalai JS. et al. Unrecognized benign paroxysmal positional vertigo in elderly patients. Otolaryngol Head Neck Surg. 2000 May;122(5):630-4. 6. Lui F. et al. Central Vertigo. StatPearls. Treasure Island (FL). 2024. 7. Jahn K. et al. Vestibular Rehabilitation Research Group in the European DIZZYNET. Vestibular rehabilitation therapy in Europe: chances and challenges. J Neurol. 2019 Sep;266(Suppl 1):9-10. 8. Brevern von M. et al. Benign paroxysmal positional vertigo predominantly affects the right labyrinth. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2004;75(10):1487–1488. 9. Sajjadi H. et al. Meniere's disease. The Lancet, Volume 372, Issue 9636, 406 – 414. 2008. 10. Balatsouras DG. et al. Benign paroxysmal positional vertigo associated with Meniere's disease: epidemiological, pathophysiologic, clinical, and therapeutic aspects. Ann Otol Rhinol Laryngol. 2012 Oct;121(10):682-8. 11. Parapella MM. Benign paroxysmal positional vertigo and other vestibular symptoms in Ménière disease. Ear Nose Throat J 87(10):562. 2008. 12. Lempert T. et al. Epidemiology of vertigo, migraine and vestibular migraine. J Neurol 256, 333–338. 2009. 13. Nowaczewska M. Vestibular migraine - an underdiagnosed cause of vertigo. Diagnosis and treatment. Neurol Neurochir Pol. 2020;54(2):106-115. 2020. 14. Vuković V. et al. Prevalence of vertigo, dizziness,and migrainous vertigo in patients with migraine. Headache. 2007; 47(10): 1427–1435. 15. Calhoun AH et al. The point prevalence of dizziness or vertigo in migraine--and factors that influence presentation. Headache. 2011; 51(9): 1388–1392. 16. Wang YH. et al. Benign paroxsymal positional vertigo - recommendations for treatment in primary care. Ther Clin Risk Manag. 2019 Jun 11;15:719-725.

Koostas: Viatris OÜ, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti.

Sinisalu V. et al Vertiigo - sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst 2009; 88(11):761-763

Tunne oma valu - neuropaatiline valu

Mis on valu?

Valu on kahjustuse või vigastusega kaasnev ebameeldiv tunne, negatiivne seisund, mis võib mõjutada inimese vaimset tervist. Valul on kaitsev roll, aidates inimestel ohtlikes olukordades elus püsida. Valu aisting aitab juba lapsel aru saada olukorra tõsidusest. Näiteks, puudutades teravaid või tuliseid esemeid, tunneme valu. Valu võib muutuda ka haiguslikuks seisundiks, mõjutades elukvaliteeti. Valu tunne saab alguse närvilõpmetel ehk “valuanduritel”. Valuandurid saadavad närviteede ja seljaaju kaudu signaali ajju. See ühendus võimaldab ajul tõlgendada valu. 1,3 3 4,5 3

Kuidas valu eristatakse?

Tunne oma

Mis on valu?

Valu on kahjustuse või vigastusega ebameeldiv tunne, negatiivne seisund, mõjutada inimese vaimset tervist. roll, aidates inimestel ohtlikes olukordades püsida. Valu aisting aitab juba lapsel olukorra tõsidusest. Näiteks, puudutades tuliseid esemeid, tunneme valu. Valu ka haiguslikuks seisundiks, mõjutades

Kroonilise valu all kannatab 25–30% Euroopa rahvastikust. Neuropaatilist valu peetakse üheks raskemini kontrollitavaks valuks, mille all kannatab 7–10% maailma rahvastikust. 1 2,5

Valu tunne saab alguse närvilõpmetel “valuanduritel”. Valuandurid saadavad seljaaju kaudu signaali ajju. See ühendus ajul tõlgendada valu.

3

Kuidas valu eristatakse?

Valu liigitatakse tugevuse, kestvuse ja toimemehhanismi alusel. Valu tugevust peetakse otseselt sõltuvaks vigastuse raskusastmest: mida suurem kahjustus, seda suurem valu. Valu tugevust saab hinnata numbrilise hindamisskaalaga. Kestvuse alusel eristatakse ägedat ja kroonilist valu. Äge valu kaob, kui algpõhjus (nt haavad, luumurrud või põletik) on ravitud. Krooniline valu ei kao algpõhjuse paranemisel, vaid kestab edasi. Valu liigitatakse ka toimemehhanismi alusel peamiselt notsitseptiivseks ja neuropaatiliseks. Notsitseptiivne valu on tingitud kudede kahjustusest ja on levinuim valuliik, mida põhjustab näiteks kukkumine, põletik või vigastus. Neuropaatiline valu on närvide kahjustusest või nende vigastusest tingitud valu, mis võib esineda närvisüsteemi erinevates osades (nt diabeetiline polüneuropaatia, seljaaju trauma, ajuinsult jne). Neuropaatiline valu võib tekkida ootamatult ja olla kurnav.

Neuropaatilise valu ravi

Valu liigitatakse tugevuse, kestvuse mida suurem kahjustus, seda suurem ägedat ja kroonilist valu. Äge valu kaob, paranemisel, vaid kestab edasi. Valu Notsitseptiivne valu on tingitud kudede Neuropaatiline valu on närvide kahjustusest diabeetiline polüneuropaatia, seljaaju

Neuropaatilise valu ravimine on keerukas ja nõuab pühendumust. Neuropaatilist valu diagnoosib arst. Diagnoosimise aluseks on varasem haiguslugu, sümptomid ja uuringud. Neuropaatilise valu eristamiseks teistest valudest ja raskusastme hindamiseks kasutatakse ka spetsiaalseid küsimustikke. Raviskeemi võivad kuuluda nii ravimid, kui ka muud ravivõtted, näiteks füsioteraapia. Ravimitest kasutatakse nii paikseid (nahale määritavad ravimid), kui ka suukaudseid ravimeid. Tulemuslikuks raviks on oluline järjepidev ravi ja arsti ettekirjutuste järgimine. Samuti oluline teada, et ravimite annustamine neuropaatilise valu korral on individuaalne. Ravi alustatakse väiksemate annustega, mida vajadusel järk-järgult suurendatakse. Reageerimine valuravile on erinev. Osadel inimestel avaldub ravimite valu leevendav toime kiiremini. Maksimaalse toime saabumine võib võtta aega, mõnedel juhtudel kuni nädalaid. Tähtis on järgida koostatud valuravi plaani. See peab olema realistlike eesmärkidega ja sisaldama kõiki valu leevendavaid meetodeid k.a. ravimeid. Valuravi eesmärkideks on vähendada valu kolmandiku võrra, parandanda une- ja elukvaliteeti, säilitada sotsiaalne aktiivsus ning töövõime.

Kui kahtlustad, et sul võib olla neuropaatiline valu, võta ühendust oma perearstiga!

Kas teil on neuropaatiline valu?

Neuropaatilise valu ravi Neuropaatilise valu ravimine on keerukas varasem haiguslugu, sümptomid ja ka spetsiaalseid küsimustikke. Raviskeemi kasutatakse nii paikseid (nahale määritavad arsti ettekirjutuste järgimine. Samuti alustatakse väiksemate annustega, avaldub ravimite valu leevendav toime Tähtis on järgida koostatud valuravi meetodeid k.a. ravimeid. Valuravi sotsiaalne aktiivsus ning töövõime.

Kasutage hindamiseks küsimustikku. NB! Küsimustik ei asenda diagnostikat. www.paindetect.ee

Kui kahtlustad, et sul võib valu, võta ühendust

Viited: 1. Vilisaar, J. et al. Kroonilise valusündroomi praktiline käsitlus. Eesti Arst 2014; 93(5):269–274. 2.Van Hecke, O. et al. Neuropathic pain in the general population: A systematic review of epidemiological studies. International Association for the Study of Pain. 155 (2014) 654–662. 3. Koorits, U. Krooniline valu ja valukliinik. Eesti Arst 2005; 84 (6):426-432. 4. Raffaeli, W. et al. Pain as a disease: an overview. Journal of Pain Research 2017:10. 5. Burke, D. et al. Neuropathic pain prevalence following spinal cord injury: Asystematic review and meta-analysis. Eur J Pain 21(2017) 29-44. 6. Domenica A. et al. Validation of Digital Visual Analog Scale Pain Scoring with a Traditional Paper-based Visual Analog Scale in Adults. Journal of the American Academy of Orthopedic Surgeons. March 2018, Vol 2, No 3. 7. Attal, N. et al. Pharmacotherapy of neuropathic pain: which drugs, which treatment algorithms? Pain. 2015; 156(4 Suppl):S104–S114. 8. Finnerup, N.B. et al. Neuropathic pain: from mechanisms to treatment. 2021, Physio Rev 101: 259–301. 9. Schlereth, T. Guideline “diagnosis and non-interventional therapy of neuropathic pain” of the German Society of Neurology. Neurological Research and Practice (2020) 2:16.

Viited: 1. Vilisaar, J. et al. Kroonilise valusündroomi epidemiological studies. International Association for disease: an overview. Journal of Pain Research 2017:10. Domenica A. et al. Validation of Digital Visual Analog 2018, Vol 2, No 3. 7. Attal, N. et al. Pharmacotherapy mechanisms to treatment. 2021, Physio Rev 101: 259–301. Research and Practice (2020) 2:16.

Koostas: Viatris OÜ, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti.

NAISE KEHA SALADUSED:

treeni harmoonias hormoonidega

Naise keha pole masin, mis pidevalt ühes rütmis töötab, vaid pigem nagu looduse orkester, kus iga hormonaalne tõus ja langus mängib oma osa. Kord oled valmis laine harjal maailma vallutama, siis koguma rahus jõudu järgmise tõusu jaoks. Selle teadmisega tasub arvestada ka treeningutes.

t L i ivia R a u d is kD e irpecn

Füsioterapeu

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ADOBESTOCK, FELIX LAASME, ERAKOGU

Füsioterapeut Liivia RaudsikDeprince’i sõnul ei ole naise hormonaalne tsükkel lihtsalt tsükkel, vaid tema keha loomulik rütm, mis mõjutab nii jõudlust, taastumist kui ka enesetunnet. Menstruaaltsükli etapid – follikulaarfaas, ovulatsioon ja luteaalfaas – toovad kaasa naise hormoonide taseme muutused, mis võivad mõjutada keha võimet treenida ning taastuda. Mil määral võiksid naised

sportides arvestada oma hormonaalse tsükliga? Füsioterapeut Liivia RaudsikDeprince selgitab, mis naiste sooritusvõimet mõjutab ning kuidas näha naise keha tugevuse ja tarkuse allikana.

Follikulaarfaasis, mil östrogeeni tase hakkab tõusma, on naised sageli energilisemad ja võimelised tegema intensiivsemaid treeninguid. Ovulatsiooni ajal saavutavad paljud naised oma füsioloogilise tippvormi, samas

tunneb osa naistest end sel ajal hoopis kehvemini. Luteaalfaasis, mil nii progesterooni kui ka östrogeeni tase on kõrge, kuid progesteroon domineerib, vajab keha rohkem taastumist ning naised võivad tunda suuremat vajadust rahulikuma treeningu järele. „Hormonaalse tsükli mõistmine ja selle arvestamine treeningplaanis aitab nii sportlastel kui ka harrastajatel oma keha paremini kuulata ja vajadusel treeningud sellele vasta-

valt kohandada,“ tõdeb füsioterapeut. Peale selle mõjutavad treeningut tsükli jooksul ning tihipeale just selle teises pooles ilmnevad ebamugavused, näiteks paistetustunde tekkimine luteaalfaasis ning pea- või kõhuvalu. „Naised peaksid teadma, et teatud ebamugavus on normaalne ja oma keha reageerimisest teadlik olek aitab sellega paremini toime tulla,“ sõnab Raudsik-Deprince.

Pillid ja pingutus: keha mõjutavad tegurid

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine on paljudele naistele vajalik valik, kuid see mõjutab ka loomulikku hormonaalset tsüklit. „Kombineeritud pillid sisaldavad östrogeeni ja progesterooniga sarnaseid sünteetilisi hormoone, mis pärsivad kehas hormoonide tootmist ning peatavad loomuliku tsükli. Pillid on äärmiselt tõhusad rasestumisvastased vahendid, samas ei ole nende mõju sportlikule saavutusvõimele piisavalt palju uuritud, et konkreetseid

Kui naisel on valulik või vererohke menstruatsioon või mõni muu terviseprobleem, mis segab regulaarset treenimist, võib pillide kasutamine olla parim valik.

lisab, et kui lõpetada pillide kasutamine, võib loomuliku tsükli taastumine aega võtta. See tähendab, et keha võib mõnda aega käituda ettearvamatult, mistõttu tuleb olla valmis tegema enesetundest lähtuvalt treeningkavas muudatusi.

Energiapuudus ja ohud: mis on RED-S?

järeldusi teha,“ tõdeb füsioterapeut. Küll aga on leitud, et pillid võivad avaldada sportlikule jõudlusele teatavat negatiivset mõju, kuid see ei puuduta kõiki naisi. „Kui naisel on valulik või vererohke menstruatsioon või mõni muu terviseprobleem, mis segab regulaarset treenimist, võib pillide kasutamine olla parim valik. Lõpuks peab iga naine langetama otsuse vastavalt individuaalsetele vajadustele ja elustiilile,“ sõnab Raudsik-Deprince. Ta

Treening on organismile koormus. Kui sellega üle pingutada ja süüa liiga vähe, võib naissportlasi ja aktiivseid harrastajaid tabada kolmiksündroom, millele iseloomulikud tunnused on häirunud ja kalorivaene toitumine, menstruatsiooni lakkamine ja luutiheduse kahanemine. Viimastel aastatel on aga kolmiksündroomi mõiste laienenud ning järjest rohkem räägitakse selle asemel suhtelisest energiadefitsiidist spordis (ingl k relative energy deficiency in sport –RED-S), kuna probleemi ei esine ainult naissportlaste, vaid ka meeste hulgas. „RED-S tekib, kui keha energiavajadus treeningute, toitumise ja taastumise vahel ei ole tasakaalus. Kehale saadetakse signaal, et energiat tuleb säästa ning selle tagajärjel lülitatakse välja energiaintensiivsed funktsioonid, nagu suguhormoonide tootmine ja kilpnäärme normaalne talitlus,“ selgitab füsioterapeut.

Naistel on üks ohumärk tsüklihäired või menstruatsiooni puudumine, mis viitab sellele, et keha ei saa piisavalt energiat. RED-S mõjutab peale hormonaalse tasakaalu ka ainevahetust, immuunsüsteemi ja vaimset tervist. „Selline seisund võib viia väsimusmurdude, depressiooni ja ületreeningu riskini,“ tõdeb Raudsik-Deprince. Energiadefitsiidi vältimiseks on vaja jälgida, et energiatarbimine oleks piisav ja toit kvaliteetne ning täisväärtuslik. „Oluline on süüa tasakaalustatult ja mitte karta süsivesikuid, mis on keha peamine energiaallikas,“ sõnab ekspert.

Kolm alustala: kuidas tagada tasakaal?

Tasakaalustatud treeningplaan peaks toetuma kolmele sambale: treeningkoormus, taastumine ja toitumine. Kui üks neist on paigast ära, kannatab ka sportlik sooritus. „Kui treeningkoormus ja toitumine on paigas, aga taastumine on ebapiisav, on risk treenida üle. Kui aga taastumine ja toitumine on korras, aga treening on alakoormusega, ei saavutata soovitud tulemusi,“ lausub Raudsik-Deprince.

Füsioterapeut soovitab viia esmalt need kolm suurt alustala tasakaalu ning alles seejärjel hakata tegelema pisidetailidega, nagu toidulisandid või

erivarustus. Iga naise keha on erinev ja ei ole universaalset lähenemist, mis sobiks kõigile. „See, mis töötab ühe naise jaoks, ei pruugi olla efektiivne teisele. Tasub proovida erinevaid treeningmeetodeid ja jälgida, kuidas keha neile reageerib,“ annab füsioterapeut nõu.

Näiteks mõned naised leiavad, et intensiivsed treeningud sobivad neile kõige paremini follikulaarfaasis, samas kui teised eelistavad siis keskenduda jõutreeningule. Sama kehtib ka taastumise kohta – mõnele naisele sobib

aktiivne taastumine, näiteks jooga või ujumine, samas vajavad teised täielikku puhkust.

Kuula ja tunneta: treeni targalt, mitte rohkem Raudsik-Deprince julgustab naisi oma keha kuulama: „Kui keha sosistab, et midagi on valesti, tuleb sellele reageerida. Nii ei pea hiljem tegelema olukorraga, kus keha juba karjub. See kehtib nii hormonaalse tasakaalu, treeningkoormuse kui ka toitumise kohta.“ Tervislik ja

tasakaalustatud lähenemine treeningutele ei tähenda ainult paremat sportlikku sooritusvõimet, vaid ka paremat tervist ja elukvaliteeti.

Naise keha on unikaalne ja selle mõistmine ning austamine on võti tõhusamateks treeninguteks ja tervislikumaks eluks. Kel on huvi teemasse rohkem süveneda, soovitab füsioterapeut Stacy Simsi raamatut „Roar“, mis aitab naistel sügavamalt oma keha mõista ja leida viise, kuidas treenida harmoonias loomuliku bioloogiaga.

Kevad Belle Saarepera: „TUNNEN END TUGEVAMALT!“

Ettevõtja, modell ja kirglik biohäkker Kevad Belle Saarepera (23) on katsetanud aastaid erisuguseid tervise-, toitumis- ja treeninglähenemisi ning pööranud seejuures üha enam tähelepanu naise hormonaalsele tasakaalule. „Olen elus igasuguseid treeninguid teinud: mänginud professionaalselt võrkpalli, käinud palju jõusaalis ja proovinud grupitreeninguid,“ loetleb ta. Viimastel aastatel on ta aga avastanud, et kõige paremini sobib talle intuitiivne treeningukava, kus on ruumi nii jõuharjutustele, tantsulistele rühmatreeningutele kui ka rahulikule liikumisele.

Kevad Belle arvates ei pruugi paljud populaarsed lähenemised olla naise hormonaalse tsükli vaatest sobivad. „Enne kui ma midagi uut proovin, loen teadusuuringuid. Tihtipeale on aga terviseuuringud tehtud vaid meestega, mistõttu ei saa neid tulemusi üks ühele naistele üle kanda,“ märgib ta. Nii avastas Kevad Belle näiteks vahelduvpaastu praktiseerides, et liiga pikad paastumise aknad võivad naise tsüklit ja hormoonide taset negatiivselt mõjutada. „Esimesed kuud olid toredad, aga lõpuks suutsin oma hormoonide tasakaalu niimoodi ära rikkuda, et mul tekkis akne ja keha tasakaalu taastumine võttis aastaid,“ räägib ta.

Igaks trenniks oma aeg Kevad Belle leiab, et naise tsükkel ei tohiks olla karistus, vaid keha loomulik rütm, millega kooskõlas

tegutseda. „Kui teeme trenni ja sööme tasakaalustatult ning oleme oma kehaga balansis, saame palju rohkem kasu, tunneme end õnnelikumana ja naudime ka rahulikumaid perioode,“ sõnab ta. Oma kogemusest teab ta, et näiteks ovulatsiooni ajal võib tal tekkida suurem soov teha intensiivseid või jõulisi treeninguid, ent tsükli luteaalfaasis ja menstruatsiooni ajal eelistab ta pigem joogat või rahulikumaid treeninguid.

Just tsükli jälgimine on aidanud Kevad Bellel mõista, millal on kehal rohkem energiat ja millal vajab ta rahunemist või taastumist. Seejuures on võtmesõna intuitiivne lähenemine. „Ma ei jälgi kindlat kava, vaid lähtun enesetundest,“ sõnab ta. Kevad on katsetanud ka teisi trende, näiteks külmaga karastamist, kuid ta mõistis, et ka seal ei ole vajalik esktreemsustesse minna. „Naistel on meestega võrreldes teistsugune stressitaluvus, seega ei vaja me nii ekstreemset külma, et saavutada sama positiivne mõju,“ sõnab ta. Heaolu ja tasakaalu põhialusteks peab Kevad Belle aga mõõdukust ning järjepidevust, sest ülemäärane stress on eriti naise keha jaoks kurnav. „Kui teeme liiga palju trenni, peame ekstreemseid paaste või kogeme tugevat külma, mõjutab see meie närvisüsteemi ja ka hormoone,“ teab Kevad Belle. Tema eelistab jääda truuks oma keha signaalidele, timmida koormust vastavalt tsükli faasidele ja oma energiatasemele. „Oluline on,

et treening oleks jätkusuutlik ja me ise tahaks seda teha. Tänu teadlikule, tsüklipõhisele lähenemisele saab naine tunda end tugevamana, hoida stressitaseme kontrolli all ja nautida mitmekesist liikumist, mis toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu,“ ütleb ta.

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid ter viseteenuseid, kuni visetestidest ter ja sineerimisest t vak alates nõustamiseni. Tut vu oma koduapteegi ter viseteenustega apotheka.ee/teenused.

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Tavahind***

Hind kliendikaardiga

Tallinn

Rocca al Mare

Keskuse Apteek

Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri

Apteek

Kadaka tee 56a

Netiapteek (Jär ve Keskus)

Pärnu mnt 238

Apotheka Viru

Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris

Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri

Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek

Endla 45

Männiku Rimi

Apteek

Männiku tee 100

T1 Apteek

Peterburi tee 2, Tallinn

Viimsi

Viimsi Keskuse

Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek

Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tar tu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Hind kliendikaardiga

Tar tu

Eedeni Keskuse

Apteek

Kalda tee 1c

Lõunakeskuse

Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi

Apteek

Ringtee 75

Tar tu Kaubamaja

Apteek Riia 1

Tasku Apteek Turu 2

Anne Selveri Apteek Kalda tee 43

Maarjamõisa

Apteek

Puusepa 8

Ida-Virumaa

Astri Keskuse

Apteek

Tallinna mnt 41, Nar va

Pargi Keskuse

Apteek**** Puru tee 1, Jõhvi

Jõhvi Apteek**** Nar va mnt 3, Jõhvi

Vironia Keskuse

Apteek

Jär veküla tee 50, Kohtla-Jär ve

Lääne -Virumaa

Põhjakeskuse

Apteek

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Por t Ar turi Apteek

Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse

Apteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

* Hemoglobiini määramise testribade saadavusega võib esineda raskusi Kui broneeringud on avatud, valige endale sobiv aeg ** Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt. *** Hinnad võivad apteekide lõikes erineda **** Vak tsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel : Pargi Keskuse Apteek, tel : 354 4004, Jõhvi Apteek, tel : 335 6230

Lemmikloomaga puhkama minnes on vaja teda parasiitide eest kaitsta

Liina Laaneoja, veterinaarparasitoloog

Kauaoodatud soe ilm on saabunud ning koos sellega ka puhkuste aeg. Reisiplaane tehes tuleb arvestada ka oma lemmikloomaga. Kui suveks minnakse maale, kus lemmik liigub rohkem looduses, on oluline ennetada parasiidinakkusi. Looma tuleb kaitsta kirpude, puukide ja erinevate siseparasiitide eest. Kirbud hammustavad ja võivad põhjustada kirbuallergiat ning levitada paelussi, Dipylidium caninum’ it. Kui puuk kinnitub, võib ta üle kanda erinevaid haigustekitajaid, millest mõned põhjustavad väga raskeid haigestumisi.

Eriti oluline on välisparasiiditõrje nende lemmikloomade puhul, kes muidu elavad toas, aga suveks viiakse maale. Kodus toas elades neile tõrjet ei tehta ja tihtipeale ei tulda selle peale, et maal ja looduses viibides olukord muutub ning loom on kirpudele ja puukidele kerge saak. Sobivaima tõrjevahendi valikul tuleb arvesse võtta, kas tegemist on koera või kassiga, sest osa koertele mõeldud veterinaarravimeid on kassidele surmavalt mürgised. Seetõttu tuleb valiku tegemisel olla väga hoolikas!

Aktiivsele looduses liikuvale lemmikoomale on soovitatav kasutada puuke peletavat veterinaarravimit, mis takistab puukide kinnitumist loomale ning seeläbi haigustekitajate ülekandumist (kokkupuutel loomaga kukuvad puugid maha ja surevad). Enamik apteekides saadaolevatest puuke tõrjuvatest veterinaarravimitest toimivad ka kirpude vastu, tagades lemmikule kaitse mõlema välisparasiidi eest.

Siseparasiiditõrje puhkuse perioodil sõltub looma harjumustest. Kui suveks maale reisinud lemmik on tubli jahimees ja püüab näiteks hiiri, sööb hoopis tigusid ja vihmausse, või eelistab toorest liha, tuleks talle aktiivsel „jahiperioodil“ teha ussitõrjet kord kuus. Ikka sellepärast, et ussid loomale kahjulikud ei oleks ning loom parasiidimunadega

RAVIMIREKLAAM

(imidaklopriid, flumetriin)

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Kasutage veterinaarravimit vastutustundlikult! Foresto (imidaklopriid, flumetriin), Elanco ja Elanco diagonaalne logo on Elanco ja selle tütarettevõtte kaubamärgid. ©2024 Elanco ja selle tütarettevõtted.

väliskeskkonda ei saastaks. Parasiidimunadega saastunud pinnasest (samuti pesemata puu- ja juurviljadest) võivad nakkuse saada ka inimesed, mistõttu on loomade regulaarne ussitõrje oluline meie kõigi tervise huvides.

Kui juhtub, et olete parasiiditõrjega hiljaks jäänud ja näete looma väljaheites usse, konsulteerige kohe oma loomaarstiga ja pidage nõu, millega seda nakkust ravida. Loomaarst aitab koostada teie looma jaoks individuaalse parasiiditõrje plaani.

Lemmikloomadega reisides, eriti riigist välja, tuleb arvestada uute võimalike ohtudega. Kaugemale reisides suureneb risk tuua kaasa meie piirkonna jaoks uusi haigusi ning nende siirutajaid. Seetõttu on oluline koostada reisisihtkoha põhjal lemmiku jaoks individuaalne parasiiditõrje plaan. Siinjuures tuleb silmas pidada ka reisi pikkust ning varuda vajalikud veterinaarravimid kogu reisi ajaks, et lemmik oleks pidevalt kaitstud.

Praegu teadaolevalt on suurimad reisidelt kaasatoodavate parasitaarhaiguste riskid järgmised: südameusstõbi, babesioos, leismanioos, angiostrongüloos ja silmausstõbi, kuid esineb veel teisigi, mida siinkohal ei jõua käsitleda.

Reisimisel võiks olla suureks abiks ESCCAPi juhend (vt QR-kood), kus on riikide kaupa välja toodud lemmikloomi ohustavad parasitaarsed riskid. Valige riik, kuhu reisite ja vaadake, mis seal ees ootab. Seejärel pidage nõu oma loomaarstiga, valige oma loomale sobivaimad tõrjevahendid ja olge reisideks valmis. Mõnusat parasiidivaba puhkust meile kõigile!

Rihmad kinni ja seiklus võib alata! Kuni 8 kuud kaitset kirpude ja puukide eest

flumetriin) (imidaklopriid, flumetriin)

Olgu lõkkeõhtu, marjulkäik või rattaretk järvekaldal – kindel on see, et Eesti suves ei pääse neil õdusatel hetkedel ka tülikatest putukatest. Kuigi enamasti lõpevad need kohtumised väiksemate ebamugavustega, võivad mõnel juhul putukahammustused ja nõelamised vallandada ka tõsisemaid allergianähte.

Ai, ja ta

suskaski!

Mesilased ja herilased

Kõige ohtlikumad putukaallergeenid Eestis on mesilase- ja herilasemürk. Enamikul inimestel tekib nõelamise järel paikne reaktsioon, mis väljendub kerge või mõõduka valu, punetuse ja sügelusena nõelamispiirkonnas. Siiski võivad reaktsioonid olla erinevad ning mõnel inimesel piirdub see kergemate nahareaktsioonidega, teistel aga võib nõelatasaamine põhjustada eluohtlikke tüsistusi.

Millised on reaktsioonitüübid ja kuidas neid ravida?

PAIKNE REAKTSIOON

Tunnused: lühiajaline valu, punetus, sügelus

Ravi: enamasti pole vaja, kuna reaktsioon möödub mõne tunni jooksul iseenesest

NB! Nõelamine kõri piirkonnas võib olla eluohtlik, isegi kui tegu on paikse reaktsiooniga, sest hingamisteed võivad tursuda

ULATUSLIK PAIKNE REAKTSIOON

Sümptomid: intensiivne punetus, läbimõõduga üle 10 cm turse, tugev valu

Kestus: 24 tundi kuni mitu päeva

Ravi:

• Kasutada võib antihistamiine ehk allergiatablette, nagu tsetirisiin, loratadiin või desloratadiin.

• Nõelamispiirkonda võib määrida

hüdrokortisoonsalviga, et vähendada põletikku, turset, valu ja sügelust. Allergiatablette ja hüdrokortisoonsalvi võib kasutada samal ajal, kuna üks toimib lokaalselt ning teine süsteemselt.

• Tugeva valu korral toob leevendust suukaudne valuvaigisti, näiteks ibuprofeen.

• Turse ja sügeluse leevendamiseks aseta nõelamiskohale külmakompress.

SÜSTEEMSED REAKTSIOONID – KÕIGE OHTLIKUMAD!

Sümptomid: nahareaktsioonid asuvad pistekohast kaugemal, punetus võib olla üle kogu keha. Tekkida võivad vererõhulangus, hingamishäired, seedetrakti probleemid, südame rütmihäired ja teadvusekaotus.

Raskeim vorm: anafülaktiline šokk, mis võib lõppeda südameseiskumisega.

Millal on vajalik kiirabi?

HELISTA 112, KUI ESINEB:

• tugev lööve üle kogu keha; • nõelamine kõripiirkonda, hingamisraskused; • iiveldus, oksendamine, kõhuvalu • nõrkus, segasusseisund, minestus, peavalu.

Tõsise diagnoosiga allergikud, kel on varem süsteemseid reaktsioone esinenud, kannavad hooaegadel (kevadel, suvel) adrenaliini sisaldavat süstalt kaasas, mida süstitakse kohe pärast nõelamist.

TEKST: APOTHEKA APTEEKER HEIKKO TIITS l FOTOD: ADOBE STOCK

Lastel ja allergilistel inimestel avalduvad hammustuse sümptomid tugevamalt, kuid enamasti pole need ohtlikud.

Sääsed ja parmud

Enamasti pole sääse ja parmu hammustus ohtlik, kuid valu ja ebamugavat sügelust ja kihelust tekitab see siiski. Sääse sülg sisaldab valke, mis võivad nahal tekitada allergilist reaktsiooni – punetavaid ja sügelevaid kuplasid. Lastel ja allergilistel inimestel avalduvad hammustuse sümptomid tugevamalt, kuid enamasti pole need ohtlikud. Küll aga võivad putukahammustused jääda nahale mitmeks päevaks ja põhjustada piinarikast sügelust. Oluline on teada, et mida rohkem hammustuskohta sügada, seda rohkem piirkond ärritub ja sügeleb.

Kuidas leevendada hammustada saanud piirkonda?

Sügelust ja turset aitavad vähendada

• Allergo Stop kreem;

• Kuldtähe salv (Vietnami salv);

• kampriõliga kompress toetab vereringet ja vähendab nahareaktsiooni;

• jahutavad ja sügelust vähendavad geelid.

Tugevama reaktsiooni korral aitab

• dimetindeenmaleaat geel, mis sobib ka lastele alates 1. eluaastast;

• hüdrokortisoon-salv tuleb appi tugevama paistetuse ja sügeluse korral;

• antihistamiinikumid (allergiatablettid) nagu tsetirisiin, loratadiin või desloratadiin.

Peleta ja leevenda!

Ciccarelli SOS nahka päästev kreem (25 ml) 7,97 €

Ciccarelli SOS putukahammustust leevendav pliiats (15 ml) 8,09 €

Kuidas end putukate eest kaitsta?

Kasuta akendel, voodil, lapsevankril võrke. Head looduslikud putukapeletajad on teepuuõli ja lavendliõli, mida võib leevenduseks määrida ka hammustuskohtadele.

Looduses peletavad putukaid eemale tõrjevahendid, mida leidub nii aerosoolide, õlide kui ka kreemidena.

Väldi tugevalõhnalisi parfüüme, sest magus lõhn meelitab putukaid (eriti herilasi ja mesilasi ligi).

Kontrolli enne joomist, ega mõni putukas pole pudelisse, klaasi või joogikannu sattunud.

Kanna pikki riideid, eriti metsas ja õhtul väljas viibides. Hoidu ka liiga erksatest värvidest.

Väldi paljajalu käimist, eriti õitsval aasal, kus võid maamesilasele otsa astuda.

Ära püüa ise lõhkuda mesilase- või herilasepesi.

teepuuõli (10 ml) 4,48 €

Lavendliõli (Lavandula Angustifolia) 100% (10 ml) 4,65 €

Urgo geel putukahammustustele (3,25 ml) 11,27 €

juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Paira

Paira

Toodete

Šampoon, palsam, mask – see on juuste argipäev. Pakkudes kiharatele aeg-ajalt ka erilisemaid hetki, võid üllatuda tulemusest ning avastada neis enneolematu sära ja elujõu!

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, APOTHEKA

5 elumuutvat hetke

juuste

Anna peanahale uus hingamine!

Peanahk, millest juuksekarv end välja sirutab, on nagu peenar, mille viljakuse tõstmiseks on vaja regulaarset puhastamist, kobestamist ja väetamist. Just selleks peanahakoorijad ongi – need eemaldavad õrnalt, ent tõhusalt kogunenud surnud naharakud, tootejäägid ja liigse rasu, mis võivad aja jooksul ummistada poore ning pidurdada juuksekasvu.

Proovi järele ja märka, kuidas su peanahk hingab vabamalt, õhkab värskusest ja uuest elujõust. Ergastunud vereringe annab juuksejuurtele signaali tervemate, säravamate ja tugevamate juuste kasvuks.

Nipp!

Muuda peanaha koorimine naudingurohkeks spaarituaaliks: alusta aeglase peanaha massaažiga. Loputa seejärel koorija juustest välja. Kuivata juuksed sooja rätikuga ning kanna juustele oma lemmikmask. Lase sel mõnuga rätiku all mõjuda!

Tee peanahale restart!

Meresoola ja apelsini eeterliku õliga René Furtereri Head Spa kooriv geel peanahale (150 ml) 41,13 €

Hapete, kofeiini ja uureaga

Pharmaceris

H Stimupeel puhastav koorija peanahale (125 ml) 28,85 € juuste väljalangemise ja kõõma vastu

Juhi juukseid, nagu ise soovid!

Juuste loomuses on olla vaba –tantsida tuule käes, keerelda ja pöörelda iseenda taktis. Kui soovid seda vabadust taltsutada, on vaja head ja usaldusväärset partnerit, kes kindlalt ja elegantselt oma töö ära teeks.

Jojoobiekstraktiga fikseeriv sprei René Furterer Style (300 ml) 24,87 € annab juustele keskmise tugevusega kinnituse, mis hoiab soengu paigal, kuid jätab juuksed siiski paindlikuks ja elavaks. Juuksed säravad, on loomulikud ja katsudes siidised – ei mingit kiivriefekti. Fikseeriv sprei sobib nii igapäevaseks stiliseerimiseks, et soeng püsiks päev läbi värske ja loomulik, kui ka pidulikemateks hetkedeks, mil vaja, et loodud vorm ja viimistlus tantsusammud vastu peaks.

Ärata uinunud juuksejuured!

Juuksed peegeldavad tihtipeale seda, mis toimub meie sisemuses. Periooditi võivad nad väljendada oma meelsust isegi massilisema lahkumisena. Põhjuseid on erisuguseid. Kui vaim on pingul, reageerib ka keha. Ka aastaaegade vaheldumine ja hormonaalsed muutused võivad juuksevahetust kiirendada. Tervisemured, ravimid, samuti puudujäägid toidulaual mõjutavad juuste seisundit.

Väljalangemine ei ole alati lõplik. Enamasti annab see märku, et tarvis on vaadata üle oma elurütm. Kas sellesse jagub piisavalt kosutavat und, täisväärtuslikku toitu ja hingetõmbepause? Leia aega, et hoolitseda enda eest.

Tee juustele taastuskuur!

Seespidiste juuksevitamiinide toimest on kõneldud palju. Need on nagu täisväärtuslik toit, mis vereringe kaudu jõuab otse sinna, kus uued juuksed sünnivad ehk juurteni. Biotiin, tsink, Bja C-vitamiinid, kollageen on peamised abilised, mis aitavad ehitada tugevamat ja soodsamat kasvupinnast juustele. Kuidas aga toimivad nende nooremad, moodsa väljaõppe saanud kolleegid, otse juustesse määritavad vitamiinid? Need on kiired ning kohese efekti peal väljas! Nad toidavad juuksejuuri, niisutavad säbrulisi juuksesalke ning annavad hetkega sära ja pehmuse.

Üheskoos aga moodustavad nad superduo – üks toidab juukseid sügavalt seestpoolt, teine hoolitseb nende välimuse ja heaolu eest väliselt.

Hellita eriliselt!

Ellips Hair Repair pealemääritavad juuksevitamiinid (1 ml x 50 tk) 41,08 € katkiste ja kuivade juukseotste taastamiseks. Annavad tagasi sileduse ja pehmuse.

Ellips Smooth & Silky pealemääritavad juuksevitamiinid (1 ml x 50 tk) 41,20 € aitavad kontrollida kahuste ja lokkis juuste säbrulisust, nagu oleks neid nähtamatu kamm silunud.

Ellips Hair Treatment pealemääritavad juuksevitamiinid (1 ml x 50 tk) 36,82 € katkemise ja lõhenemise ennetamiseks. Lisab niisutust, tugevust ja läiget.

Nipp!

Pharmaceris H Stimuforten sprei juuksekasvu stimuleerimiseks (125 ml) 31,77 € annab juustele energiat, kui need periooditi liigselt välja langevad. Loodusliku kasvufaktori FGF-i ja kofeiini kompleksil on topelttoime, mis takistab ühtaegu nii juuste väljalangemist kui ka ergutab uute juuste kasvu.

Peanaha masseerimine ergutab vereringet ja annab karvanääpsudele elujõudu. Muuda see harjumuseks!

Proovi uutmoodi pesukogemust!

Keskkonnateadlikud ja looduslähedaste valikute pooldajad on juba avastanud tahke šampooni tugevused. Muuhulgas on see pisike seebikangelane ka ääretult mugav, kauakestev alternatiiv, mis sobib hästi ka reisile. Skeptikud küll võivad esialgu kahelda, et kuidas üks väike seebijupike suudab juuksepahmakas korralikult oma töö ära teha. Anna talle võimalus – hõõru seda märgade käte vahel, määri juustele ning vaata, mis seejärel juhtuma hakkab. Väike vahupidu on peagi platsis ning valmis su juuksed puhtusest õhkama panema. Su juuksed tänavad selle pehmuse ja kohevuse eest.

Tahke šampooni kasuks räägib ka selle säästlikkus. Üks tükike kestab sama kaua kui kaks-kolm pudelit vedelat šampooni ning seda pole võimalik üle annustada. Pealegi on seda väga mugav ja muretu reisile kaasa võtta –ei leki kotis ega kohvris ning saab pista käsipagasisse. Üks musternäide sellest suurepärasest kombost on loodusliku koostisega Klorane tahke šampoon kaerapiimaga (80 g) 17,01 €.

Pilguga PÄIKESE poole

Päikesekreem pole ammu enam lihtsalt kreem, mis UV-kiired kinni püüab ja nahka põletuse eest hoiab. Uudsed koostised, läbimõeldud tekstuurid ja eriti kavalad lisanüansid on teinud neist tõelised suveilu multitalendid.

Naha liigvarajane vananemine, pigmendilaigud, ebaühtlane või kahvatu jume – palun väga, neile kõigile võib pakkuda vastulöögi üks tõeliselt uuenduslik päikesekaitsetoode. Siit leiad põneva valiku päikesetooteid, mis saadaval Apotheka iluriiulitel. Kui aga mõtiskled, kas otsustada kreemituubi või spreipudeli kasuks, siis tea, et igal tekstuuril on oma plussid, ühtmoodi turvata suudavad nad aga päikesekiirte eest kõik.

KREEMID JA EMULSIOONID: hea kuivale ja tundlikule nahale, mis vajab intensiivsemat niisutust.

FLUIDID JA GEELID: kerge koostise ja kiire imenduvuse tõttu sobivad hästi rasusele ja kombineeritud nahale.

SPREID: kui hindad kiiret ja lihtsalt pealekandmist. Pakuvad kaitset nii kehale kui ka juustele.

PULGAD :

kompaktsed ja mugavad kaasas kanda, ideaalsed tundlikele piirkondadele, huuled, põsesarnad, kõrvalestad ja silmaümbrus.

TOONIVAD TOOTED: ühendavad endas päikesekaitse ja kerge jumestuse. Lisavad jumet ja ühtlustavad nahatooni.

Ekstraõrn hoolitus

ISDIN päikesekaitsepulk SPF 50 (10 g) 20,81 € kaitseb tõhusalt päikese eest tundlikke nahapiirkondi – huuli, nina ja silmaümbrust.

PIISAVALT KAITSTUD?

Enamik inimesi kasutab liiga vähe päikesekaitsetoodet. Näo ja kaela korralikuks kaitsmiseks kulub 1 teelusikatäis, kehale aga vähemalt 2 supilusikatäit kreemi.

Kiired ja tõhusad

Babé päikesekaitse sprei näole, juustele, kehale SPF 50 (150 ml) 26,58 € imendub kiirelt ega jäta nahale rasvast kihti.

Babé päikesekaitsefluid spreina SPF 50 (200 ml) 29,92 € on kerge ja läbipaistev, samas tugeva kaitsega. Veekindluse tõttu sobib ideaalselt aktiivseks päevaks õues.

BioNike Sun päikesekaitselosjoon SPF 50+ (100 ml) 18,13 € imendub kiirelt ning hoiab tundlikku nahka päikesekahjustuste eest.

ISDIN päikesekaitselosjoon punetavale nahale SPF 50 (50 ml) 29,95 € aitab ennetada ja vähendada nahaärritust.

Erilisteks vajadusteks

Täiuslikuks timmitud jume

Avène Sun Ultra Fluid jumet ühtlustav SPF 50+ (50 ml) 31,29 € täiustab nahatooni, sobitub ka tundliku nahaga.

Sensilis tooniv fluid hüaluroonhappega SPF 50+ 50 ml 30,09 € ühtlustab nahatooni, pannes selle loomulikult särama.

Magic säraandev päikesekaitseemulsioon näole SPF 50 (50 ml) 26,83 € võlub nahale loomuliku sära.

Sensilis fluid hüaluroonhappega SPF 50+ (50 ml) 30,09 € niisutab intensiivselt kuiva nahka.

Sensilis Pure Age matistav päikesekaitse SPF 50+ (40 ml) 41,03 € aitab kontrollida rasueritust ja vähendada läiget.

Avène Sun päikesekaitseemulsioon pigmendivastane SPF 50+ (40 ml) 41,79 € aitab ennetada ja vähendada pigmendilaike.

Babé huule- ja põsepuna palsam SPF 50 (20 ml) 10,53 € kaitseb, toonib kergelt huuled ja põsed ning annab mõnusa niisutuse. Valikus on punane, roosa ja beež.

ISDIN

APTEEGIILU

crème de la crème

Peeglitagused iludetektiivid on rääkinud! Nad on puurinud läbi iga toote koostisosa, selgitanud välja imeeliksiiride saladused, tilk tilga haaval hinnanud tekstuure, lõhnu, tõhusust... Ikka selleks, et sina võiksid kogeda apteegiilu vahukoort kirssidega.

Sinu ees on valik sel aastal iluauhindu noppinud apteegikosmeetika toodetest, mis hoolitsevad märkimisväärse tõhususe ja kvaliteediga sel suve sinu ilu eest. Sa tunned need ära märgiste „Anne & Stiil ilulemmik 2025“ ja „Buduaari ilulemmik 2025“ järgi!

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ADOBE STOCK, UNSPLASH, APOTHEKA

Poputa näonahka

Avène Hyaluron Activ B3 intensiivne öökreem (50 ml) 55,62 € naha uuendamiseks ja pinguldamiseks

Avène Cleanance Aqua-Gel matistav (50 ml) 28,33 € rasuerituse reguleerimiseks ja pooride ahendamiseks

BioNike Defence My Age Gold jumet ühtlustav päevakreem SPF 15 (40 ml) 37,89 € valgustpeegeldava sära andmiseks

Sensilis Sensitive Skin Lab Eternalist näokreem retinooliga (50 ml) 60,04 € naha uuendamiseks

ISDIN Fusion Gel Sport päikesekaitsegeel-kreem SPF 50 (100 ml) 33,70 € on hea valik, sest on vee- ja higikindel ning sobib ka karvastele kehapiirkondadele.

Sõrbusta päikesega turvaliselt

ISDIN

BioNike Defence

Sun Age UV Specialist vananemisvastane päikesekaitselosjoon SPF 50+ kuivale ja väga kuivale nahale (50 ml) 29,90 €

ISDIN päikesekaitselosjoon punetavale nahale SPF 50 (50 ml) 29,95 €

Laboratorios Babé päikesekaitsepulk SPF 50 (30 g) 27,21 € tundlikele nahapiirkondadele

Avène Sun

Ultra Fluid toonitud päikesekaitseemulsioon SPF 50+ (50 ml) 31,29 € nahatooni täiustamiseks

Pane nahk, juuksed ja silmad ekstra särama

Novaclear Advanced seerum C-vitamiiniga (30 ml) 16,85 € naha taaselustamiseks

Melaclear pigmendilaikude vastane näoseerum (30 ml) 78,62 € olemasolevate laikude vähendamiseks ja uute ärahoidmiseks

IDUN Minerals Vatn veekindel ja volüümi andev ripsmetušš (9 ml) 19,44€

Sensilis Sensitive Skin

Lab Origin Pro EFF-5 silmakreem kasvufaktoritega (15 ml) 55,51 € silmaümbruse noorendamiseks

Laboratorios Babé Antiox antioksüdantne seerum C-vitamiiniga (30 ml) 42,92 € sära lisamiseks

René Furterer Color Glow kuumakaitsekreem juustele (100 ml) 29,55 € sära ja pehmuse andmiseks

Hooldatud NAH K –ilusa jumestuse

KULDVÕTMEKE!

Ilus nahk ei vaja hoolduses 10–15 eri toodet, vaid tähtis on leida oma naha jaoks need õiged. Ikka selleks, et võiksid rõõmu tunda kaunist, tervest ja hoolitsetud nahast.

TEKST: KIRKKE KAEV, Sensilis Sensitive Skin Lab’i koolitaja ja jumestuskunstnik

FOTOD: HELEN TULP JA SENSILIS SENSITIVE SKIN LAB

1. samm: puhasta õrnalt, mitte agressiivselt

Kui sinu nahatüüp on kas kuiv või normaalne ning oled eelneval õhtul naha korralikult puhastanud, võid hommikul puhastusvahendi kasutamise vahele jätta ja pesta nägu vaid leige veega. See aitab säilitada naha loomulikku kaitsekihti, vältida kuivust, kiskumistunnet ja ärritust.

Rasusele või aknele kalduv nahk võib aga vajada kerget hommikust puhastust Sensilise sügavpuhastava näopuhastusgeeliga. Geel puhastab naha, selle loomulikku tasakaalu austades ja eemaldades öö jooksul kogunenud liigse rasu ning hoides naha matina.

Enamik nahaprobleeme, millega koolitaja ja jumestajana kokku puutun, tulenevad kas liigsest puhastamisest, aktiivainete valest kasutamisest või meigitoodetest, mis ummistavad nahka. Sensilis Sensitive Skin Lab’i brändijuhina tean, et Sensilise tooted austavad tundlikku nahka ja toetavad selle loomulikke funktsioone. Vähem on rohkem! Jagan siin oma välja töötatud ja ennast tõestanud nahahooldusvõtteid nii rasusele kui ka kuivale nahale, mis ühendavad nahahoolduse ja meigi üheks terviklikuks süsteemiks.

2. samm: niisuta, aga mõistlikult!

Niisutamine näohoolduses on hädavajalik samm, ka rasusele nahale. See hoiab naha pringina, tugevdab kaitsebarjääri ning valmistab naha ette SPFi ja meigi pealekandmiseks. Tõhusad Sensilis Sensitive Skin Lab niisutajad: Rasusele ja/või kombineeritud nahale:

Õhtuseks puhastuseks:

1 etapp: Sensilis rahustav mitsellaarvesi (400 ml 20,07 €) kerge meigi ja SPFi eemaldamiseks või Sensilis rahustav puhastuspalsam näole (50 ml 25,22 €) igale nahatüübile meigi ja SPFi eemaldamiseks.

2 etapp: Sensilis õrn puhastusvaht (200 ml 20,07 €) kuivale ja normaalsele nahale või eraldiseisva puhastusvahendina, kui ei ole kasutatud SPFi ega tugevat meiki. Rasusele ja aknelisele nahale on hea valik Sensilis sügavpuhastav näopuhastusgeel (400 ml 22,20 €).

• Sensilis Upgrade AR näokreem kergesti ärrituvale nahale (50 ml 57,53 €) – kerge, geelja sorbetilaadse tekstuuriga kreem niisutab ilma raskustunnet tekitamata. Õlivaba, rahustav ja kiiresti imenduv – ideaalne hommikuseks kasutuseks.

• Sensilis Hydra Essence niisutav geel normaalsele ja kombineeritud nahale (40 ml 26,24 €) – niisutav sorbettgeel rasusele nahale. Õlivaba ja imendub kiiresti.

Kuivale ja/või küpsele nahale: Sensilis Hydra Essence niisutav näokreem kuivale nahale (40 ml 26,24 €) – eriti niisutav ja kiiresti imenduv kreem kuivale nahale, millel on rikkalik, kuid mitte rasune tekstuur. Ideaalne ka meigi alla. Sisaldab hüaluroonhapet, rahustavat pantenooli ja shea-võid. Sensilis Origin PRO EGF 5 kasvufaktoritega näokreem (50 ml 97,89 €) –rikkaliku tekstuuriga, kergesti imenduv kreem terviklikuks nahka noorendavaks ja taastavaks hoolduseks. Toimib sünergiliselt kõigi vananemismärkide vastu, sisaldades kasvufaktoreid ja peptiide. •

Kuidas valmis pildil olev jumestus?

1. Et luua ühtlasem ja siledam alus meigipõhjale, kasutasin Sensilise pigmendivastast primer -kreemi SPF 50 (40 ml 39,36 €), mis on imeline kaks ühes toode.

2. Kandsin nahale Sensilis Upgrade’i pinguldavat jumestuskreemi toonis 01 (30 ml 46,80 €). See jumestuskreem katab suurepäraselt, jääb nahal loomulik ja kumav ning on ka veekindel.

3. Kasutasin Sensilis Velvet Skin peitekreemi (7 ml 25,42 €) punetuse, vistrike ja ebatasasuste katmiseks.

4. Ripsmetel kasutasin Sensilis Sublime Lashes ripsmetušši (14 ml 27,09 €), mis minu sirgetele ja hõredatele ripsmetele on ideaalne. Pikendab, koolutab ja eraldab, ilma et ripsmed kleepuksid kokku. Enne ripsmetuši pealekandmist puuderdasin kergelt meigipintsliga ripsmed kreemijääkidest, et tušš kinnituks ripsmetele paremini ja ühtlasemalt.

5. Kinnitasin T-tsooni ja silmaalused üle kerge läbipaistva puudriga, et fotol ei jääks need piirkonnad läikima.

3. samm: kaitse oma nahka!

SPF on tõhusaim vananemisvastane hooldustoode! Igapäevane UV-kaitse on nahahoolduse kõige olulisem samm vananemise ja põletikuliste probleemide ennetamiseks. UVA-kiired on kohal aasta ringi, läbides pilvi ja klaasi ning põhjustades seeläbi hüperpigmentatsiooni, kollageenikadu ja ärritusi. UVB-kiired suurendavad päikesepõletuse ja nahavähi riski.

Soovitan:

• Sensilis pigmendivastane primerkreem SPF 50+ (40 ml 39,36 €) on ideaalne kuivale, tuhmile ja/või tundlikule nahale. Õhulise tekstuuriga tooniv vaht pakub tugevat kaitset UVA-, UVB- ja sinise valguse eest. Samal ajal ühtlustab nahatooni, vähendab ebatasasusi ja jätab naha matiks ning siledaks. Sobib suurepäraselt nii meigi aluskreemiks kui ka näonaha ühtlustamiseks meigivabal päeval.

• Sensilis tooniv päikesekaitsefluid SPF 50+ (40 ml 28,76 €) on ideaalne

Sensilise UV-tooted pakuvad uuenduslikke tekstuure ja mitmekülgseid lahendusi, et kaitsta ja samal ajal hooldada nahka – igale nahatüübile leiab sobiva toote, alustades toonivate vahtude ning lõpetades matistavate fluididega.

• Sensilis Pure Age Perfection matistav päikesekaitse SPF 50+ (40 ml 41,03 €) on õlivaba, hingav ja nahka mitte ummistav fluid, mis kaitseb UVA-, UVB- ja sinise valguse eest. Niisutab kergelt, kontrollib rasueritust, matistab nahka ning sobib ideaalselt tundlikule, rasusele ja aknele kalduvale nahale.

valik neile, kes soovivad päikesekaitset koos loomuliku meigi efektiga. Erakordselt kerge, veepõhine, laiaspektriline päikesekaitse, mis pakub loomulikku katvust, tagab ühtlase nahatooni, tervisliku jume ja siidiselt mati viimistluse.

4. samm: meik, mis toetab, mitte ei peida

Milline jumestuskreem valida?

Küps või kuiv nahk:

Sensilis Upgrade pinguldav jumestuskreem (30 ml 46,80 €). Niatsiinamiid rahustab, matt viimistlus peidab poore. Saadaval kolm tooni.

Rasune või aknele kalduv nahk:

Sensilis Pure Age Perfection matistav jumestuskreem (30 ml 46,80 €)

Niatsiinamiid rahustab, matt viimistlus peidab poore. Saadaval kolm tooni.

Minimalistlik lahendus igale nahatüübile:

Sensilis tooniv päikesekaitsefluid SPF 50+

Sensilise meigitooted on dermatoloogiliselt testitud, mittekomedogeensed ja rikastatud nahka hooldavate aktiivainetega. Iga samm sinu meigiharjumustes on samal ajal etapp nahahoolduses.

(40 ml 28,76 €), Sensilis pigmendivastane primer- kreem SPF 50+ (40 ml 39,36 €), Sensilis tooniv fluid hüaluroonhappega SPF 50+ (50 ml 30,09 €)

Probleemsetel aladel:

Kasuta Sensilis Velvet Skin pinguldavat peitekreemi (7 ml 25,42 €) punetuse, vistrike ja ebatasasuste katmiseks. Kreemjas, hästi kattev koostis sulandub nahaga, ei kogune kortsukestesse ja annab loomuliku tulemuse.

Meigi kinnitamiseks:

Sensilis Invisible Mat kinnituspuuder (11 g 43,46 €) on ülikerge tekstuuriga ning sobib ideaalselt meigi kinnitamiseks ja T-tsooni värskendamiseks päeva jooksul. Toodete juures on Apotheka Beauty hinnad.

Oma ILU meister

Dirigendi ja koorijuhi Lydia Rahula viimaste aastate fi rmamärgi, kärtspunase ülestõstetud poisipea autorit pole vaja kaugelt otsida – meister on tema ise. Kui osavad käed ja head vahendid käepärast, on ilutegemised talle lausa lust.

Lydia on olnud blond, brünett, kirju ja kandnud ajakirja Eesti Naine kaane peal isegi sinist karva juuksevärvi. Ent praegune kaugelt märgatav värv on kümnesse – seda ütlevad talle kõik! „Nii et kui mul juuksed hakkavad ära kukkuma, siis ma paruka teen samasuguse,“ naerab ta. Oma juukseid värvib ta ise, abikaasa Tõnis aitab vaid kuklaossa värvi pintseldada. Kui mõni salk kipub kuskilt liiga pikaks kasvama, napsab muusikaõpetaja sellegi ise kääridega ära. Ikkagi juuksuri tütar!

Ka teiste ilutegemistega tuleb Lydia ise toime. „Ma oskan kreemi panna, silmi värvida – kõik naised ju oskavad. Hoian nii palju aega kokku, kui ei peagi kuhugi aega kinni panema ega sõitma. Ainult maniküüris käin.“ Koduse iluriiuli täiustamiseks ning uute lemmikute leidmiseks testis Lydia Apotheka ilutooteid.

ISDIN NIISUTAV HÜALUROONHAPPEGA SILMAÜMBRUSGEEL (15 g) 52,65 € Suurepärane leid! Ülimõnus ja luksuslik. Boonuseks massaažiotsak. Miski ei tee rutem vanaks kui alati meeles mõlkuv mõte, et saadakse vanemaks. Selle kreemi kasutamine ongi vastupidise efektiga. Parim silmaümbruse kreem, mida olen kasutanud. Hinne: 5+.

TEKST:

AVÈNE VITAMIN ACTIV CG KORRIGEERIV NÄOSEERUM (30 ml) 48,67 € Kerge ja mõnusalt niisutav seerum. Tunnen, et nahk hakkab särama, pigmendilaigud muutuvad heledamaks ning jume paistab peeglist ühtlasem. Silub ka kortse.

BIONIKE MY AGE GOLD ÖÖKREEM PINGULDAV (50 ml) 42,60 € Kes paljakäsi käib, seda kindad ei pigista. Kes aga ilma kreemita käib, selle näonahk pitsitab. See kreem pinguldab nahka, niisutab mõnusalt ning samas on pehme ja armas.

EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ANU HAMMER, APOTHEKA

SENSILIS UPGRADE

PINGULDAV JUMESTUS-

KREEM (30 ml) 46,80 €

Kasutage aega ja kreemitage, sest aeg lendab nii kiiresti... See meigikreem imendub väga hästi. On kerge, meeldivalt sametine, katab kenasti ja taaselustab nahka.

SENSILIS ENDLESS RIPSMETUŠŠ

PIKENDAV MUST (13,7 ml) 27,09 €

Meeldiva kujuga –ripsmetuši otsas on nagu väike lehvikhari, mis jõuab iga ripsmeni.

RENÉ FURTERER HEAD SPA

KOORIV GEEL PEANAHALE (150 ml) 41,13 € Ülihea peanaha koorija. Ma pole kunagi peanahka koorinud, kuid pärast seda on juuksed läikivamad ning tunduvad ka tugevamad ja tervemad. Eemaldab kõik mustuse jäägid. Üks minu lemmikutest, looduslik veel pealekauba.

SENSILIS ORIGIN PRO EGF 5 SEERUM KASVUFAKTORITEGA (30 ml) 97,89 €

Sensilis on minu jaoks uus firma. Oli väga meeldiv avastus! Kõik tooted olid väga head ja kasutan neid edasi. Kandsin seerumit näole ja kaelale hommikul ja õhtul. Niisutas nahka nii sügavuti ning nahk reageeris sellele rahulolevalt.

SENSILIS PUHASTUS-

VAHT ÕRN (200 ml) 20,07 €

Kuigi mulle väga ei meeldi veega loputada nahka, siis see oli küll meeldiv üllatus. See on seebivaba ja rikkaliku kreemise tekstuuriga ja rõõmustab. Olla rõõmus ei maksa midagi, aga teeb elu nauditavamaks.

BABÉ ÕLISEEP

(500 ml ) 25,91 €

Suur pumbaga pudel teeb kasutamise lihtsaks. Õliseebi pluss on ka see, et pärast pesemist ei peagi enam ennast eraldi kreemitama, kuigi muidugi võib. Nahk jääb niisamagi pehme ja mõnus.

KLORANE NIISUTAV JA SÄRA

ANDEV 72 H JUUKSEMASK (250 ml) 30,70 €

Ma ei ole varem olnud juuksemaskiusku ega ole seda ka kunagi kasutanud. Klorane 72 h juuksemask niisutas ja pani juuksed ka kenasti läikima. Tekitas niiskust hoidva kaitsekihi juuste pinnale. Tundsin sellest suurt mõnu!

Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.

Super-

Puhkusele…

süümepiinadeta!

Kalender on lõpuks tühi, äratuskella pole vaja helisema panna ja isegi ilmateade lubab päikest. Kõik tingimused ideaalseks lõõgastumiseks on justkui olemas – aga igatsetud rahu ei tule.

TEKST: LIIVIA SAAR

FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

Mõtted tormlevad. Kas peaks minema randa, matkama või tegema hoopis midagi kasulikku – koristama kappe, lugema midagi arendavat või kiikama igaks juhuks töisesse kirjakasti? Kui sotsiaalmeedia avad, on keegi jalgrattamatkal Lõuna-Eestis, teine jagab pilte perereisist Itaaliasse, kolmas teeb aianurgas imesid. Kõik see näib kuidagi tähendusrikas, aktiivne ja särav. Sina aga istud hommikumantlis rõdul ja tunned end... liiga laisalt. Mitte sellepärast, et sulle puhkus ei meeldiks, vaid kuna alateadlikult võrdled end teistega ja küsid: „Kas ma kasutan seda aega piisavalt hästi?“

Elu, mis toimub alati kuskil mujal...

Nõnda ilmus avalikku teadvusse ja keelekasutusse termin FOMO (fear of missing out) ehk hirm millestki ilma jääda. Iseäranis on sotsiaalne ärevus kasvanud ühismeedia võidukäiguga, mil võime pidevalt näha kõigi teiste tipphetki ja enda elu nendega võrrelda. Jälgime kõrvalt inimesi, keda me ei tunne ega tea nende tegelikke lugusid või elu keerdkäike.

Suuresti seetõttu paistabki teiste elu näiliselt nii suurepärane. „Ilmajäämise tunne on sageli põhjendatud ja reaalne, sest valikuid leidubki meeletult palju,“

Need märgid näitavad, et su elus on liiga vähe JOMOt...

• kui puhates tekib süütunne, et „ma ei tee midagi kasulikku“,

• kui telefonist eemalolek tekitab ärevust,

• kui iga vaba hetk tuleb millegagi täita ning pidev tegutsemine tundub ainus viis rahutust vaigistada (näiteks katkematu millegi kuulamine-vaatamine trenni, sõidu, söömise, koristamise vms ajal),

• kui sa ei suuda olla suhtluse ja tegevuse juures kohal ning pidevalt tahaks, et asjad läheks juba kiiremini.

Allikas: Malle Rajangu

selgitab teadveloleku koolitaja ja heaolu coach Malle Rajangu. „Kui sellega kaasnevad ärevus, ülemäärane ajakulu võimalustega kursisolekuks ja raskus keskenduda käsilolevale tegevusele, sest mõtted tegelevad muudkui teiste väljavaadetega, muutubki see FOMOks.“

Sotsiaalmeedias ja turundussõnumites on võimalused esitletud eriti ahvatlevas pakendis ning nii käib FOMOga kaasas ka FOBO ehk fear of better options –hirm, et mõni muu valik oleks veel parem. Kui esimene on nagu pealetükkiv pidu, millest kardad ilma jääda, siis FOBO selle sündmuse vastik kõrvalnäht –sa lähed küll kohale, aga istud terve õhtu ukse juures, piiludes, ega juhuslikult pole kuskil mujal ägedam üritus käimas. Või istud restoranilauas, menüü käes juba higiseks muutumas, kuni tellid viimaks Caesari salati... ning kui naaberlauda saabub aurav trühvlipasta, tunned, et elu on üks suur eksitus. Puhkusereisi otsides leiad kena majutuse, kus kõik tundub ideaalne, aga sa ei vajuta broneerimise nuppu, sest äkki mõni teine hotell pakub sama raha eest veel ka hommiku- ja õhtusööke ning merevaadet.

Ühendus iseenda, mitte internetiga

Kui FOMO paneb sind iga sõbrapildi peale higistama, sest sind ei ole seal ning FOBO sunnib mistahes otsust vältima, sest ilmuda võib parem võimalus, on nende kahe lärmakalt äreva sugulase

Harjuta kohalolu!

Et oma ellu rohkem rahu ja teadlikkust tuua, on vaja harjumusi ning kordusi, et uus suhtumisviis kinnistuks.

Tee päeva jooksul (vähemalt) kolm kohalolupausi, 1–3 minutit korraga. Vali mõni piisavalt väike ja lihtne samm, nii et järjepidevuse hoidmine tundub tõesti tehtav. Mõtle sellest kui eksperimendist iseendaga! Tee endaga kokkulepe, et püüad olla järjepidev 1–2 nädalat ning valid siis uuesti, kuidas edasi jätkad.

Ideid kohalolupausideks.

• Joo hommikukohvi, nautides seda kõigi meeltega.

• Söö toidukorra ajal üks amps nii, et märkad päriselt värve, tekstuuri, maitset ja lõhna.

• Õue astudes peatu korraks. Luba endal mõni hetk keskendunult kogeda õhu puudutust näol, lõhnu, pilvi, puulehti, lindude lendu.

• Enne kohtumisi või ekraani avamist tee 1–3 teadlikku hingetõmmet ja teadvusta: mis on praegu oluline?

• Üleminekul ühelt tegevuselt teisele lõdvestu hetkeks ja uuri heasoovlikult, mis toimub su mõtetes, tunnetes, kehas. Mõtle, mida sa praegu vajad.

Allikas: Malle Rajangu

kõrvale tekkinud zen-versioon – JOMO (joy of missing out) ehk rõõm kõrvalejäämisest.

Võib-olla sa isegi mäletad, kui 2021. aasta ühel oktoobripäeval langesid mitmeks tunniks rivist välja Facebook, Messenger, Instagram ja WhatsApp? Miljardid üle maailma kaotasid ligipääsu oma igapäevastele suhtlus- ja sotsiaalmeediakanalitele. Kuigi esialgu tekitas see palju frustratsiooni, kogesid paljud ka ootamatut kergendust – nad ei pidanud midagi postitama, kommenteerima, skrollima ega reageerima. Meediakatkestus tuletas meelde, kui sõltuvad me oleme digisuhtlusest ning kui rahustav võib olla info- ja sotsiaalmüra ajutine vaibumine.

JOMO kasvatab enesekindlust – tunnet, et ma suudan oma elu ise juhtida. Aju tasandil tähendab see närvisüsteemi rahunemist ning keskendumisvõime ja emotsionaalse tasakaalu suurenemist.

„Kõrvalejäämise rõõm tähendab valikut elada oma rütmis, austades enda vajadusi ja piire. See loob aja ja ruumi süvenemiseks ja taastumiseks,“ selgitab Rajangu. „JOMO kasvatab enesekindlust – tunnet, et ma suudan oma elu ise juhtida. Aju tasandil tähendab see närvisüsteemi rahunemist ning keskendumisvõime ja emotsionaalse tasakaalu suurenemist.“

Kui tekib hirm ei öelda või loobuda mõnest üritusest, jääda justkui kõrvale või kaotada midagi olulist, soovitab Rajangu endalt pärida, mis vajadused peituvad ilmajäämise hirmu taga. Kas näiteks soov põnevuse, kuuluvuse või kindlustunde järele? Kui käsi tahab telefoni järele haarata, on see harjumus, rahutus või ärevus? „Ole endaga leebe, sest aus otsavaatamine võib emotsionaalselt üsna ebamugav olla,“ julgustab koolitaja. „Mõtle, kuidas saaksid nende vajaduste eest teadlikult hoolitseda?

Kui ütled millelegi ei, saad öelda jah millelegi muule. Küsimused „Mida ma praegu vajan?“ ja „Mis on mulle tõeliselt oluline?“ aitavad luua selgust ja mõista, kas otsus tuleb ilmajäämise hirmust või ühendusest iseendaga.“

Võimalus nautida lihtsalt olemist

Rõõmu- ja motivatsioonikoolitaja Silja Siller tõdeb, et meie laiuskraadil kogeme aastas mitu kuud valguse vaegust, mistõttu tundub iga päikesepaisteline

Malle Rajangu

hetk muutuvat projektiks, mida vaja maksimaalselt ära kasutada. „Suvi ei pea olema osa sellest projektist! Ideaalne puhkus ei ole kohtumisi täis kalender, vaid pigem paus tegemistest ja planeerimisest,“ ütleb Silja.

Silja jaoks tähendab JOMO sisemise vabaduse praktikat. „See on oma keha ja vaimu kuulamine ning lubamine olla hetkes; see on vabadus valida, kas ja kuhu minna, millele vastata ning mida planeerida,“ jätkab naine. „Elu ilma tõmblemiseta on paus ja võimalus nautida lihtsalt olemist, mis tekib, kui õpime valima iseennast, enda suhtes hell olema ning oma keha kuulama. Nendes pausides saab keha lõdvestuda ja meel puhata. Mina tunnen, et kui suudan lahti lasta ootustest ning võrdlemisest, siis luban endal kogeda seda, mida päriselt soovin. Seeläbi taastuvad minus rahulolu ja sügav sisemine rõõm ning kaob vajadus endale ja teistele midagi tõestada.“

Silja usub, et Eestimaa lühike suvi ja veelgi lühem puhkuseaeg ei pea olema täis tikitud üritusi, teatrietendusi, rohimist ja marjade korjamist. „Teinekord on suurim puhkus ja luksus lihtsalt... olla,“ tõdeb koolitaja. Tema kogemus näitab, et sisemine rahu ja rõõm ei sünni sellest, kui kõik on tehtud, vaid pigem

Suvele vastu kerguse ja rõõmuga!

Plaani aega molutamiseks. Lihtsalt ole ja kulge nii, kuidas süda lustib.

Toeta oma keha – ja see toetab sind. Tee iga päev midagi füüsilist: jaluta, venita, tee joogat, jõutrenni või aiatööd. Liikumine aitab lõdvestuda ja kohal olla ning loob rõõmutunnet.

Luba endal tunda rõõmu väikestest asjadest, olgu selleks jääkohv terrassil, paljajalu tantsimine murul või raamatu lugemine rannas. Need on hetked, mis panevad südame helisema ega ole vaja planeerida – ja see ongi puhkuse eesmärk!

Lae end heas seltskonnas sõprade ja iseendaga. Hetked kallite inimestega täidavad, nagu ka vaikus looduses või lihtsalt sügav hingetõmme.

Veeda võimalikult palju aega looduses – kõndimine, ujumine, rattaga sõitmine või lihtsalt ümbruse vaatamine rahustab närvisüsteemi ja toidab nii keha kui ka vaimu. Säti igasse päeva üks rõõmuamps – söö lemmikjäätist, vaata päikeseloojangut, naudi teatrietendust, kohtu sõpradega või võta hetk iseendale.

Pea meeles, et me ei pea muutma oma suve suureks võidujooksuks. Meil kõigil on võimalus leida ruum hingamiseks ja laadimiseks. Kui mõni etendus, reis või marjasaak jääbki vahele – las minna! Hetk, kui su süda on rahul ja sa oled päriselt kohal, on hindamatu.

hetkedest, kui lubad endal mitte midagi teha. „N-ö juhtme seinast välja tõmbamine võib tunduda hirmutav, eriti kui oled harjunud olema tegus ja toimetama ning arvad, et muidu hakkab igav, kuid see on vajalik,“ rõhutab ta. „Igavus on märk sellest, et keha ja meeled on vabanenud tormamisest ning oleme jõudmas sügava rahu, rõõmu ja loovuseni. Julge

Allikas: Silja Siller

suvel valida rõõmu, vabadust ja lihtsalt olemist!“

Siiski ei tähenda JOMO tingimata täielikku laisklemist või harjumuspärasest loobumist. „Ise olen leidnud, et just head toetavad ja sisseharjutatud rituaalid aitavad mul ka suvel hoida tasakaalu ja laadida oma patareisid veelgi sügavamalt,“ kinnitab Silja.

Uuring paljastab:

Inspireeru ja alusta !

Fmis vägi meid trenni toob?

Kui suured trennilõvid on Eesti inimesed? Mis motiveerib liikuma ja mis takistab? Hiljutine uuring paljastab tõe!

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: KAREN HÄRMS, ERAKOGU, ADOBE STOCK

üüsilise aktiivsuse kasulikkus vaimsele ja kehalisele tervisele on küll üldteada, aga vaatamata sellele näitab Eestis eelmisel aastal tehtud uuring „Liikumisharrastustega tegelemine elanikkonnas“, et aktiivsusnumbritel on küllalt tõusuruumi. Alla poole (42%) Eesti elanikest tegeleb liikumisharrastustega regulaarselt, kuid tervelt viiendik elanikkonnast pole seda viimase aasta

jooksul üldse teinud. Uurisime tuntud Eesti inimestelt, mis vägi neid ikka ja jälle trenni viib ning kuidas end heas liikumisrütmis hoida.

Trennist saab teine kodu Regulaarse sportimise juurde jõudis vabakutseline näitleja Kaisa Selde (38) üle seitsme aasta tagasi, kui ta avastas klubis Reval Sport rühmatreeningud. Ühel hetkel tundis ta, et kui juba nii palju trennis käia, võiks rohkem teada ka sellest, millist trenni, kuidas ja kui palju teha. Nii otsustas Kaisa õppida selgeks ka treeneriameti.

Rühmatrennid on talle siiani südamelähedased. „Inimene on ikkagi sotsiaalne olend ja ma hindan seda, et saadakse kokku ning tehakse koos midagi. Tänapäeval oleme nii palju üksi ja veedame aega ekraani ees, treening võiks olla suhtlemise, naeratamise ja üksteise innustamise aeg,“ leiab Kaisa.

Praeguseks on Kaisa nii personaal- kui ka rühmatreener ja kuna

trennitunde koguneb tema nädalasse üle 15, peab ta endale aeg-ajalt ka puhkamist meelde tuletama. Teatri- ja treeneritöö kõrvalt püüab Kaisa leida aega ka oma trennideks ja igapäevaseks liikumiseks. „Kui on palju tööd, tuleb nutikas olla, et leida hetki, mida liikumiseks näpistada. Näiteks võtan lõunapausi ajal võileiva kaasa ja jalutan ning see aitab hästi pea klaariks saada. Praeguseid ilusaid ilmasid on selleks eriti hea ära kasutada,“ lausub ta. Treenida eelistab ta rühmas. See on tema jaoks igatpidi arendav: teatris õpib ta teiste näitlejate vaatlemisest ning treenerina saab ta seda teha teiste tundides. „Rühmatreening on koostegemise nauding. Nii seal, aga ka jõusaalis tekib eraldi kogukond, sõprade ring ehk trennidest saab mõnes mõttes teine kodu.“

Liikumine on Kaisa elus vajalik ka vaimse tervise võtmes, sest see aitab mõtteid korrastada ja enesearengut jälgida ning tekitab heaolutunde. „Mina kui depressiivsusele kalduv inimene leidsin trenni näol enda jaoks võluvõtmekese. Eriti oluline on liikumine kiire elutempo juures – tasub võtta hetk kas hommikul, õhtul või lõunapausil, telefon garderoobi unustada ning ennast midagi muud tehes kõigest välja lülitada,“ soovitab ta.

Treening annab heaoluhormoone

Teletähe, kirjaniku ja koolitaja Mihkel Raua (56) igapäevast liikumisharjumust mõjutab tugevalt tema elutempo ja reisimine, aga nii palju kui võimalik, üritab ta treeninguid oma teiste toimetustega siduda. „Ma olen jõutreeningu inimene ja väga kardiot ei armasta, kuigi tean, et

Kaisa Selde

Mihkel Raud

peaksin ka seda tegema. Ideaalsel nädalal jõuan jõusaali viiel, kiiremal ajal kolmel korral. Lihastreening annab mulle kõige kiiremini parema enesetunde ja toonuse ning tulemus ei lase end väga kaua oodata,“ ütleb Mihkel.

Jõusaalis on ta järjepidevalt käinud juba pea kaheksa aastat, et hoida head vormi ja vaimset tervist. Intensiivsematel tööperioodidel aitab treenimine tal end maandada ja heaoluhormoone tekitada. „Oluline on muidugi aru saada, et treening pole ainus, mis vormi mõjutab, teine pool on toitumine, millega mul on mõnevõrra keerulisemad lood. Kahjuks ei ole nii, et käid trennis ja võid pärast seda ükskõik mida süüa, ilma et see kuidagi mõju avaldaks,“ tõdeb ta.

Peale heaolutunde aitab Mihklil järjepidevust hoida ka kindla kava järgi treenimine, milleks ta varem kasutas ka personaaltreeneri abi. „Olen jõudnud arusaamisele, et jõutreening on midagi, mida ma lihtsalt pean tegema. Kui vahepeal tuleb pause sisse, annab enesetunne märku, et on aeg jälle toimetama hakata. Õnneks on lihastel n-ö musklimälu, mis tuleb üsna kiiresti tagasi isegi siis, kui mingil põhjusel

on treeningutes pikem paus. Paari nädalaga olen taas tagasi seal, kus olin enne pausi algust.“

Mihkel soovitab leida endale ükskõik milline sobiv liikumisharrastus, kuna see mõjutab oluliselt elukvaliteeti – enesetunnet, töövõimet, emotsionaalset tervist. „Tasub lihtsalt ära proovida, kuidas treening mõjub. Näiteks käi kolm korda jõusaalis ära ja vaata, kuidas tunne on. Võin suhteliselt kindlalt lubada, et tunne on väga hea!“ sõna ta.

Liikumine kingib parema enesetunde

Peaaegu kogu elu sportinud saatejuht Eeva Esse-Sõõrumaa (35) käis kooli ajal aastaid kergejõustikutrennis, pärast aga toimetas ta omasoodu spordiklubide rühmatreeningutes, jõusaalis ja ka jooksurajal. „Minu peamine põhjus liikuda on hea enesetunde ja üleüldise tasakaalu saavutamine. Ütlus „Terves kehas terve vaim“ ei ole sõnakõlks, vaid saan sellest iga aastaga aina enam aru,“ selgitab Eeva. Alates 2017. aastast on Eeva pühendunud rohkem kestvusspordile. Kõige enam on ta jooksnud, sõitnud maanteerattaga, suusatanud ning ujunud. Nendel aladel on ta osalenud paljudel spordivõistlustel. „Aeg või koht edetabelis ei ole kunagi mu eesmärk olnud, ennekõike olen soovinud läbida distantsid hea enesetundega,“ ütleb Eeva. „Kõige enam hindan sportimise juures oma individuaalset arengut ja tervisenäitajate paranemist.“

Praegu tegeleb Eeva üldfüüsilise treeninguga jõusaalis ja valmistub jooksuhooajaks. Aasta lõpus on tal plaanis koos sõpradega minna Põhja-Itaaliasse jooksumaratonile. Enne seda soovib ta aga sügisel ka Tallinnas kas pool- või täismaratoni joosta.

„Olen jõudnud arusaamisele, et jõutreening on midagi, mida ma lihtsalt pean tegema.“

Mihkel Raud

viisi, mis aitavad sind hoida trennilainel

Kuidas alustada liikumisega ja hoida end motiveerituna?

Leia endale trennikaaslane, kellega koos muutub liikumine sotsiaalseks ja motiveerivaks.

Kasuta oma edusammude jälgimiseks nutiseadet või treeninguäppi.

Sea väikesed ja realistlikud eesmärgid, mida saavutada.

Mitmekesista oma treeninguid, et vältida rutiini ja säilitada huvi.

Premeeri ennast, kui oled täitnud eesmärgi. Tee endale väike kingitus, mõnus puhkus või tunnusta ennast teadlikult saavutuse eest.

„Tõuke ennast liigutada annab teadmine, et sport ja liikumine kingib alati parema enesetunde. Kasvõi pool tunnikest õues jalutamist võib väsinud vaimule uue hingamise anda!“

Eeva Esse

LIIKUMINE parandab tervist ja hoiab noorena

Eesti inimesed liiguvad eeskätt oma tervise nimel, selgus SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse ning Turu-uuringute AS-i uuringust „Liikumisharrastustega tegelemine elanikkonnas“. Enamik aktiivse eluviisiga vastajatest tõdes, et tunneb end vähem stressis, nende uni on parem ning on tänu regulaarsele treeningule ka oma igapäevaeluga rohkem rahul. Lisaks aitab füüsiline aktiivsus tulla toime ka pingeliste eluetappidega.

Liikumise peamiste põhjustena tõid uuringus osalejad välja: tervise parandamise (71%), füüsilise vormi hoidmise (69%) ja kehakaalu kontrollimise (53%). Iga kolmas vastanu tunnistas liikumise mõju enesehinnangule ja vananemisilmingute pidurdamisele. Sportimine on paljude jaoks terviklik eluviis, mitte pelgalt treening. Pea veerand vastanutest liigub eelkõige rõõmu ja naudingutunde pärast, mis kinnitab, et liikumine on ka oluline osa elukvaliteedist. Grupitreeningute ja seltskondlike spordialade kaudu loodetakse leida ka uusi tutvusi ja tugevdada sotsiaalset kuuluvustunnet.

Kes ja kui palju liigub?

Ehkki 79% Eesti elanikest tegeleb mingil määral liikumisega, on regulaarseid harrastajad siiski vähemuses. Ligi kolmandik vastanutest liigub vähemalt viis korda nädalas ja 42% teeb seda sagedamini kui kord nädalas. Samas ei harrasta 19% vastanutest liikumist üldse. Kõige aktiivsemad on noored vanuses 15–24 eluaastat, kellest 45% spordib vähemalt kolm korda nädalas. Aktiivsus väheneb vanuse kasvades: 25–34-aastastest spordib iga nädal 64%, 35–49-aastastest 56% ja 50–69-aastastest 49%. Liigutamise juures mängib rolli ka kehakaal: normaal- või alakaalulised inimesed on aktiivsemad. Õpilased, üliõpilased ning kõrgharidusega ja kõrgema ametipositsiooniga inimesed liiguvad samuti rohkem kui teised.

Kus ja millist trenni tehakse?

Eesti elanikud eelistavad liikuda värskes õhus. Enam kui pooled (58%) aktiivsetest inimestest treenib parkides, tervise- ja metsaradadel. Jõusaalid ja spordiklubid on samuti populaarsed, eriti noorte seas. 15–24-aastastest käib jõusaalis 40% ja sagedamini just noormehed. Mehed on aktiivsemad jõutreeningutes, naised valivad pigem treeneri juhendamise või grupitrennid. Ujumine ja talisuplus on samuti üha atraktiivsemad, eriti 35–44-aastaste hulgas.

Tehnoloogia roll treeningutes

Tänapäevased nutikad seadmed võimaldavad jälgida mitte ainult liigutud aega, vaid ka treeningu kvaliteeti, pulsisagedust ja taastumist, samuti und ning kalorikulu. See on muutnud treeningud teadlikumaks ning võimaldab kohandada liikumist vastavalt oma tervisele ja eesmärkidele. Inimestel on lihtsam märgata oma arengut ja sellest tulenevalt ka motivatsiooni säilitada. Uuringu andmetel kasutab vähemalt üht nutiseadet või äppi oma liikumise jälgimiseks 38% regulaarsetest liikumisharrastajatest, 15–24-aastastest üle poolte.

Miks osa inimesi ei liigu?

Uuringust selgub, et kõige sagedasem takistus on ajapuudus, mida tunnistavad ennekõike tööealised vastajad. Pärast pikka

töö- või koolipäeva tuntakse end väsinuna ja puudub jõud end veel trenni või isegi jalutustiirule vedada.

Teine peamine põhjus on motivatsiooni ja harjumuste puudumine. Paljud ei tea, kust alustada, millist liikumisviisi valida või kardavad, et nad ei tee harjutusi õigesti. Need hirmud võivad tekitada ebamugavust avalikes treeningupaikades või grupitundides.

Ka terviseprobleemid ja ülekaal võivad liigutamist takistada. Mõned vastajad märkisid, et füüsiline valu, liigeseprobleemid või kroonilised haigused piiravad nende liikumisvõimalusi.

Mida sellest kaasa võtta?

Tervislik eluviis ei alga suurte eesmärkide seadmisega, vaid väikeste sammudega. Uuring näitab, et ka mõõdukas liikumine, olgu selleks igapäevane jalutuskäik või paar korda nädalas tehtud treening, võib suurendada heaolutunnet.

Inimestel, kes suudavad treeningu muuta rutiiniks, on kergem sellest kinni pidada. Oluline on leida endale sobiv liikumise viis: kas looduses, spordiklubis, sõpradega või üksi. Kui eesmärk on vähendada stressi ja magada paremini, võib abi olla rahulikest ja järjepidevatest tegevustest. Kui soov on parandada vormi või kaalust alla võtta, aitab jõusaal ja kindla trennikava järgimine.

Kõige tähtsam on aga see, et liikumine ei oleks kohustus, vaid võimalus enda eest hoolitseda. Eesti elanike vastused näitavad, et kui keskkond, ajagraafik ja motivatsioon klapivad, on end võimalik liigutada ka kiire elutempo keskel. Tuleb vaid astuda see esimene samm – ja teha seda enda heaks!

*SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse ning Turu-uuringute AS-i koostöös tehtud uuringus „Liikumisharrastustega tegelemine elanikkonnas“ osales 1010 Eesti elanikku vanuses 15–69 aastat.

KIUDUDES peituv vägi

Köögi- ja kaunviljad, marjad ja puuviljad, pähklid ja seemned, täisteratooted – kiudaineid on ainult taimses toidus.

Me ei vaja neid palju, aga me vajame neid ilmtingimata.

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

„Nii nagu luud annavad inimesele struktuuri, hoiavad kiudained koos köögi-, puu- ja muid vilju. Vanasti, kui veel ei teatud, mis kiudained on, kutsutigi neid taimede luustikuks,“ ütleb Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene.

Vene on toiduteadlane, kelle kitsam eriala on lõhna- ja maitseteadus ning kirg aidata inimestel teha paremaid toiduvalikuid, maitseeelamust ohverdamata. Igal õhtul pärib ta oma kahe lapse käest, millest nood täna oma kiudaineid said, ja kui lapsed ühtki toitu meenutada ei suuda, „sunnib“ neid sööma ära ühe õuna.

Õun või õunamahl?

„Kiudainetel on organismis täita palju ülesandeid. Näiteks hoida veresuhkru- ja

insuliinitase stabiilsena. Toon tudengitele võrdluse autoga. Kaks inimest ostavad auto. Üks neist sõidab pidevalt kiirendades ja pidurdades, teine aga sujuvalt, pidurdab rahulikult ja kiirustki lisab ühtlaselt. Kumma auto mootor on kümne aasta pärast paremas seisus? Kahtlemata teise,“ muigab ta. „Kui inimene toimetab nagu esimene auto, tuleb kehal pidevalt taluda veresuhkru ja insuliini üles-alla hüppamist. Täna ei juhtugi midagi, aga viie-kümne aasta pärast võib tervist ohustada diabeet või muu haigus. Just kiudained on need, mis veresuhkru ühtlase hoiavad.“

Juba 1970. aastail tehti uuring, kus ühele rühmale anti viljalihata õunamahla, teisele õunapüreed, kuhu

jäid sisse õuna kiudained, kolmandad krõmpsutasid värsket õuna. Seejärel mõõdeti, kui kiiresti tõusid veresuhkruja insuliinitase ning kui kiiresti kõht täis sai ja taas tühjaks läks. Veresuhkur ja insuliin tõusid kiiresti nii mahlajoojail, ja huvitaval kombel ka püreemaitsjail, õunasööjail aeglasemalt. Ka kõht sai õunasööjail täis ning läks tühjaks tunduvalt aeglasemalt kui mahla- ja püreetarvitajail. Miks? Selgus, et veresuhkru tasakaalus hoidmiseks jääb ainult kiudainetest väheks, vajalik on ka toidu närimine ja mälumine. Need kaks tegevust koos toiduaine lõhkumata struktuuriga, mis terves viljas alles jääb, on olulised ka küllastustunde tekkimises. Nii et paraku pole paljukiidetud smuutid ühtigi nii kasulikud, kui arvatud.

KristelVene

Miks närimine hea on?

Kiudainerikka toidu närimine võtab aega, vett imades kiudained paisuvad ja venitavad maoseinu, mis saadab ajule signaali, et kõht on täis. Kiudainerikkad toidud annavad tavaliselt ka vähem kaloreid. Tänapäeva suurtoidutööstuse ülitöödeldud toit seda ei tee, sest selles pole kiudaineid. „Me sööme üle. Ülekaalulisuse näitajad on väga karmid –iga viies 5. klassi laps on rasvunud. USA-s ja Ühendkuningriigis sööb ülitöödeldud toitu 60–80% lastest. Eesti kohta selline statistika puudub. Küll aga teame, et maailmakuulsal kiirtoidurestoranil läheb Eestis paremini kui mujal maailmas – kasvavad nii käive kui ka kasum. Ülitöödeldud toit ei ole valmistatud päris toiduainetest, vaid nende komponentidest. Kui lugeda näiteks populaarsete kartulikrõpsude koostisainete nimekirja, siis päris kartulit seal polegi, on kuivatatud kartulipulber, maisi- ja riisitärklis ja ka nisujahu. Pealegi rikub see soolebakterite koostist ning tõstab veresuhkru ja insuliini kõrgele ja kähku,“ selgitab Vene. Kiirtoit on tehtud mugavaks, kiiresti seeditavaks, koostis on pehme, mida kaua mäluma ei pea. Ka manipuleerivad need õndsustunde tekitamisega. „Nn bliss point on punkt, kus rasva, suhkru ja soola kombinatsioon on peensusteni välja timmitud, et leida üles inimese jaoks see õndsushetk, kus maitse on kõige meeldivam. Nii söödki ühe kartulikrõpsu, küpsise või kommi asemel ära terve paki,“ tõdeb toiduteaduste doktor. Kiudainetel on aga ka see fenomen, et need rikastavad soolestiku mikrobioomi. Mida mitmekesisem see bakterite, seente ja viiruste kogum on, seda tervemad oleme ka ise. Kiudained on mikroobide toit. Tõsi, mikroorganismidele maitsevad ka suhkur ja tärklis, sest nende lagundamiseks tuleb vähem tööd teha, üldjuhul need aga soolestikku ei jõua, sest seeditakse enne ära. Kui meie toidulaud on ühekülgne ja kiudainevaene, lähevad paigast mikrobioomi tervis ja tasakaal. Vene sõnul kinnitavad tervete eestlaste mikrobioomi liigivaesust ka tehnikaülikoolis tehtud uuringud.

Kuidas kiudained toimivad?

Toiduteaduses arvatakse kiudained organismi kõige tähtsama energiaallika –süsivesikute hulka. Süsivesikud jagatakse imendumise kiiruse järgi kiireteks ja aeglasteks. Esimeste hulka kuuluvad suhkur ja töödeldud toiduaineid, milles seedimise ja ainevahetuse jaoks vajalikud toitained praktiliselt puuduvad ja mis veresuhkrut kiiresti kergitavad (magusad toidud, töödeldud ja rafineeritud teraviljatooted, nt valge sai). Teises rühmas

Kust saab kiudaneid?

Täiskasvanud inimene vajab päevas 25–35 g kiudaineid. Näiteks 1 spl lina- või tšiiaseemnetest saab 4–5 g, 50 g kaerahelbepudrust 5 g, ühest keskmisest koorega õunast 4 g kiudaineid.

SÖÖ ROHKEM

• puu- ja köögivilju,

• pähkleid ja seemneid,

• tatart,

• rukkileiba.

Milles peitub kiudainete jõud?

• kaitsevad soolestikku,

• soodustavad seedimist,

• pehmendavad soolesisu ja hõlbustavad selle edasiliikumist ja väljutamist,

• hoiavad ära kõhukinnisuse,

on täisteravili, köögi-, puu- ja kaunvili, mis tõstavad veresuhkrut aeglasemalt ja annavad energiat pikemaks ajaks.

Kristel Vene seletab süsivesikute olemuse lahti ahju kütmise näitega: „Kiiresti seeduvad süsivesikud suhkrud ja tärklis on nagu kortsutatud paber. Ahju küttes saad sellega kiiresti energiat, mis aga ei kesta kaua. Kiudainerikkad süsivesikud on nagu ahju kütmine puudega, millest vabaneb energia küll aeglaselt, ent annab sooja kauem.“

Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes. Nende eripära on see, et seedeensüümid neid lagundada ei suuda. Küll teevad seda aga soolestikus elavad bakterid, kelle toiduks ongi kiudained. Kõige levinum kiudaine on tselluloos, mida leidub eeskätt köögiviljades. Kiudainete hulka kuuluvad veel pektiin, inuliin, ligniin, kitiin, beetaglükaan, oligosahhariid. Kiudainete mõju seedekulglale sõltub suuresti sellest, kas need on vees lahustuvad või mittelahustuvad. Näiteks pektiin moodustab geeli, mis hõlbustab soolesisu

SÖÖ VÄHEM

• kartulit,

• riisi,

• suhkrut,

• maiustusi,

• nisutooteid.

• koguvad ja eemaldavad mürkaineid,

• aitavad vähendada jäme- või pärasoolevähi ohtu,

• aitavad ennetada diabeeti,

• osalevad K-vitamiini tootmises.

liikumist; tselluloos või ligniin imavad endasse vett ja paisuvad, kergendades sellega rooja liikumist ja hoides ära kõhukinnisuse. Organism vajab mõlemat ja enamikus kiudaineid sisaldavates toiduainetes mõlemat ongi. Lahustuvaid kiudaineid saab puu-, köögi- ja kaunviljadest, marjadest, pähklitest, seemnetest. Lahustumatuid põhiliselt teraviljadest.

Vähe või palju?

Tallinna Tehnikaülikoolis on koos Soome teadlastega käsil projekt, mis uurib kiudainete puuduse ja seedimise põhjuseid mikrobioomipõhiselt. Miks näiteks tekitab ubade söömine ühel gaase, teisel mitte? Põhjuseks on mikrobioomi kooslus, mis on inimeseti erinev. Väljaheiteproovist tehakse kindlaks, millised bakterid selles konkreetses soolestikus elavad ning selle järgi antakse soovitusi, milliseid kiudaineid süüa. „Näiteks võivad sulle sobida pähklid ja tatar, mulle aga mitte. Mina peaksin sööma ube ja läätsi,“ tutvustab Kristel. „Eestis veel selliseid spetsiifilisi kiudainepõhiseid analüüse koos toitumissoovitustega ei tehta. Küll aga pakuvad Elsavie ja Synlab toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadlaste loodud mikrobioomi roojatesti, mis annab ülevaate mikroobide koosseisust ja nõu toitumise korrigeerimiseks üldiselt.“

Nii pole võimalik anda ka kõikidele ühtmoodi sobivat kiudainete edetabelit. Kasu on aga juba siis, kui suurendad oma igapäevast kiudainete tarbimist kasvõi 5%: ühe õuna, pirni, peotäie pähklite jagu. Kuivatatud köögi- või puuvilju ning pähkleid-seemneid süües tasub kõhukinnisusest hoidumiseks kindlasti aga juua vett, mida kiudained paisumiseks vajavad. Kui seda neile ei anna, napsavad nad seda organismist.

retseptid

Peet, spinat, artišokid, kikerherned, kapsad ja marjad – kõik on kiudainesisalduse edetabelis esirinnas. Rääkimata täisteratoodetest. Suvel on nendega eriti lihtne oma toidulaud tervislikuks muuta ja seda üsna vähese ajakuluga.

Rohelised takod PEEDIGA

Vrappide valmistamiseks ei pea just väga pikalt köögis aega veetma, eriti kui kasutad valmis tortiljasid. Sel juhul kindlasti vali täistera­ või näiteks peeditortiljad. Ent neid pole kuigi keeruline ka ise valmistada. Spinat ja peet on head kiudaineallikad ja nende kooslus on üsnagi värvikas.

Neljale

Valmistusaeg 35 minutit  +  30 minutit külmkapis

SPINATITORTILJAD:

2–2,5 dl täisteranisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1,5 sl õli

40 g spinatilehti

0,5 dl + 1 sl sooja piima või vett jahu rullimiseks

TÄIDIS:

300 g keedetud peeti

2 sl laimimahla

200 g kodujuustu

100 g majoneesi  suur peotäis rohelisi salatilehti, näiteks rukolat või spinatit

4 sl röstitud päevalilleseemneid  soovi korral hernevõrseid  soola, musta pipart, pruuni suhkrut

▸ Sega kausis jahu, küpsetuspulber ja sool. Lisa õli ja sega, kuni saad ühtlase puru.

▸ Pane spinat ja soe piim/vesi blenderisse või töötle saumikseriga püreeks. Vala jahusegu hulka ja sega ühtlaseks tainaks. Kui tainas on liiga vedel, lisa veidi jahu. Sõtku ca 5 minutit, kuni saad ühtlase elastse taina. Vormi palliks, mässi toidukilesse ja pane vähemalt 20 minutiks külmkappi.

▸ Puista lauale veidi jahu. Jaga tainas umbes 1,5–2 cm suurusteks pallideks. Rulli iga pall 8–10 cm kettaks – mida õhem ketas saab, seda parem tortilja tuleb.

▸ Kuumuta pann keskmisel kuumusel. Küpseta tortiljasid ükshaaval kuival pannil umbes 30–60 sekundit kummaltki poolt, kuni tainas on tihke, peale tekivad mullid ja on kohati veidi pruunistunud. Võta pannilt, keera pooleks ja lase rätiku all jahtuda.

▸ Lõika peet väikesteks kuubikuteks. Sega hulka laimimahl, maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Lase vähemalt 30 minutit maitsestuda.

▸ Sega kodujuustu hulka majonees, maitsesta natukese soola ja pipraga. Tõsta igasse tortiljataskusse salatilehti, peeti ja kodujuustu. Puista peale seemneid ning pane hernevõrseid. Serveeri kohe.

TOSCANA tomati-artšokisalat

See värske suvine salat sisaldab marineeritud artišokisüdameid, kikerherneid, punast sibulat, värskeid ürte ja küpseid tomateid. Artišokk ja kikerherned on suure kiudainesisaldusega, ürdid ja tomatid suurendavad tervislikkuse astet vitamiinide ja antioksüdantidega.

Neljale

Valmistusaeg 20 minutit + 1–2 tundi külmkapis

300 g kirsstomateid 1 väike punane sibul 1 purk (280 g) artišokisüdameid marinaadis

1 purk (400 g) kikerherneid punt basiilikulehti punt murulauku  1 sl kappareid

VINEGRETTKASTE:

0,5 dl oliiviõli

2 sl punase veini äädikat 2 sl hakitud peterselli 2 küüslauguküünt soola, musta pipart

▸ Kõigepealt valmista ette salatiained. Lõika kirsstomatid pooleks ja viiluta õhukeselt punane sibul. Nõruta artišokisüdamed ja lõika vajadusel väiksemaks. Kurna kikerherned ja loputa külma veega, lase nõrguda. Haki murulauk ja lõika basiilikulehed õhukesteks ribadeks.

▸ Valmista kaste. Mõõda kaussi oliiviõli, äädikas, hakitud petersell ja purustatud küüslauk. Maitsesta soola ja pipraga ning klopi ühtlaseks.

▸ Sega kausis tomatid, punane sibul, murulauk, basiilik, marineeritud artišokisüdamed, kikerherned ja kapparid. Lisa kaste ja sega läbi. Hoia 1–2 tundi enne serveerimist külmkapis.

VÕILEIB lillkapsanagitsate ja salatiga

Lillkapsas on maitsev ja kasulik. Sellest valmistatud nagitsaid saab niisama dipikastmega süüa või siis hoopis ühe toitva võileiva valmistamiseks kasutada.

Neljale

Valmistusaeg 20 minutit + 20–25 minutit ahjus + 2 tundi marinaadis

LILLKAPSAS:

1,5 dl majoneesi

0,5 dl marineeritud kurgi vedelikku

1 sl Dijoni sinepit

2 küüslauguküünt

1–2 tl Cayenne’i pipart  soola, musta pipart

600 g lillkapsast

1,5 dl riivsaia

SALAT:

300 g varajast kapsast 1 väike sibul

2 sl kurgivedelikku

1 sl oliiviõli

SERVEERIMISEKS

4 koorikleiba, majoneesi, teravat tomati- või tšillikastet ja marineeritud kurki.

▸ Mõõda kaussi 1,5 dl majoneesi, 0,5 dl kurgimarinaadi, 1 sl Dijoni sinepit, purustatud küüslauk ja 1–2 tl Cayenne’i pipart, soola ja pipart ning klopi ühtlaseks. Eralda lillkapsas õisikuteks, suuremad lõika viiludeks ja sega marinaadiga. Lase vähemalt 2 tundi külmkapis maitsestuda.

▸ Kuumuta ahi 220 kraadini. Sega lillkapsaõisikud riivsaiaga ja lao ühekordse kihina ahjuplaadile. Küpseta 20–25 minutit, kuni on kuldpruunid ja krõbedad. Seda võib teha ka kuumaõhufritüüris.

▸ Valmista salat. Lõika kapsas ribadeks. Lõika sibul õhukesteks viiludeks. Sega kapsas ja sibul kurgimarinaadi ja õliga, maitsesta soola ja pipraga.

▸ Soovi korral rösti leivad. Tõsta peale salatit ja lillkapsast ning serveeri kohe. Võid lisada ka majoneesi või/ja meelepärast kastet ja marineeritud kurki.

Suvine POKAALIKOOK marjade ja toorjuustuga

Pokaalikooki on eriti mugav valmistada. Krõbe täisterajahust ja kaerahelvestest tainapuru, kohupiimakreem ning värsked marjad on võrratu kooslus. Kui ahju tööle panna ei taha, siis või tainapuru praadida kuival kuumal pannil, kuni see on parajalt krõbe.

Neljale

Valmistusaeg  25 minutit + 10–12 minutit ahjus + 30 minutit külmkapis

2 dl vahukoort

200 g kohupiima

1 dl tuhksuhkrut

500 g marju (maasikaid, vaarikaid, sõstraid, mustikaid)

PURU:

50 g võid, 0,75 dl täisteranisujahu, 1 dl kaerahelbeid, 2 sl suhkrut, 0,5 sl vanilli suhkrut , näpuotsaga soola

▸ Kuumuta ahi 175 kraadini. Valmista kõigepealt tainapuru. Näpi tükeldatud või, jahu, kaerahelbed, suhkur ja sool puruks. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 10–12 minutit, kuni segu on krõbe. Sega aeg-ajalt. Võta ahjust ja lase jahtuda. ▸ Vahusta koor 0,5 dl tuhksuhkruga tugevaks vahuks. Sega kohupiima hulka ülejäänud tuhksuhkur ja mikserda vahukoore hulka. Tõsta pokaalidesse kihiti tainapuru, juustuvaht ja marjad. Pane 30 minutiks külmkappi. Kaunista marjadega.

Kui Sul tekivad gaasid ja kõhuvaevused peale piimatoodete söömist, siis võib Sul olla laktoositalumatus. Et taas rõõmsalt jäätist süüa ja piimakohvi juua, võta enne sööki 1-2 kapslit Lactraset, mis lõhustab piimasuhkru laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks glükoosiks ja galaktoosiks. Niimoodi toimides saad ilma vaevusteta nautida oma lemmiksööki ning kõht püsib korras! Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Lactrase GO! www.lactrase.fi

Nogasin® on alfa-galaktosidaasi sisaldav looduslik seedeensüüm, mis aitab seedida peensooles raskesti imenduvaid toitaineid ja hoiab ära kõhupuhituse ning kõhugaaside tekke. Nogasin soodustab aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvate seedimatute süsivesikute lõhustumist seedekulglas.

Kui oled märganud, et peale sööki on raske olla, kõht on punnis nagu õhupall ja kõhugaasid vaevavad – siis võta 1-3 kapslit Nogasini enne sööki. Jälgi, millised toiduained tekitavad kõhupuhitust ning väldi halba enesetunnet, võttes enne sööki Nogasini. Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Nogasin GO! www.nogasin.fi

Abi seedimisele leiad apteegist ! lõhustumist Nogasini enne

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... veerandsaja-aastane" Auhinna võitsid

Kaja Lutsar Põlvamaalt, Ester Kutepov

Türilt, Hannes Anton Jõgevalt, Ilmi-Lydia Vau Kohtla-Järvelt.

Auhinnaks on 4 komplekti juuksehooldustooteid

René Furtererilt: Naturia kuivšampoon, Sublime Karite niisutav šampoon ja Triphasic stimuleeriv šampoon.

Vastused palume saata 10. augustiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

HEITMA

OMAENDA

Keskendu teekonnale

Revali Raeapteegi apteeker Eve Tsopp on veendunud, et elus on tähtsaim keskenduda oma teekonnale. „Tunnista

julge

1)

oma eksimusi ja

uuesti alustada,“ lisab ta.

Kuidas jõudiste apteekri ametini?

Lõpetasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvaheliste suhete erialal ja unistasin diplomaatilisest karjäärist. Alustasin aga tööd panganduses ja laste sündides pühendusin perele. Tööjõuturule naastes avastasin, et haridusele vastavat tööd leida on keeruline, kui CV-s on aastatepikkune tühimik. Valisin ümberõppeks eriala, mille spetsialistide järele on nõudlus ning lõpetasin Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli farmatseudina.

2)Mida tähendab teie jaoks töötada Eesti vanimas ja väärikamas apteegis?

Revali Raeapteek on ainulaadne – Euroopas vanim püsivalt samas asukohas tegutsenud apteek. Olen seal töötanud aasta aega. Kohtun iga päev farmaatsiaeriala inimestega maailma eri riikidest. Lisaks raeapteegi ajaloo tutvustamisele vastan huviliste küsimustele Eesti tervishoiu korralduse, digiretseptide elektroonilise

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS

süsteemi ja proviisoriks õppimise võimaluste kohta. Raeapteegis käib palju välismaalasi, kes soovivad osta ravimeid, mida nad on harjunud oma kodumaal tarvitama. Nõustamise käigus tuleb selgitada, et oluline on ravimi toimeaine, mitte kaubanduslik nimetus ning leida sobiv alternatiiv Eestis turustatavate ravimpreparaatide seast. Olen rahul, et saan kasutada oma inglise ja saksa keele oskust. Mulle meeldib, et apteekri ametis peab olema vormis nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Farmaatsiatööstus on kiiresti arenev valdkond, kus iga päev toob kaasa uusi teadmisi. Hindan kõrgelt oma töökaaslasi, kes on usaldusväärsed, positiivsed ja abivalmis inimesed.

3)Milliseid nippe kasutate, et oma tervist hoida ja energiat koguda?

Oluline on leida sobiv tasakaal – töö- ja puhkeaja, pere, sõprade ja üksi olemise, linnas ja looduses viibimise vahel. Kõige paremini taastun mere ääres jalutades, oma mõtteid korrastades. Perekond on minu tagala. Vaba aja veedan oma maakodus mere ääres kadakate keskel. Peale selle meeldib mulle väga reisida. Valin avastamiseks alati uue sihtkoha, sest huvitavaid paiku on maailmas palju. Armastan teatris käia. On olnud hooaegu, mil külastasin kõiki Estonia reper-

Eve apteegipreparaat nr 1

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõputööd kirjutades lugesin läbi kümneid teadusartikleid koensüüm Q10-st. Uurisin Q10 eri vorme, omastumist ja tähtsust inimorganismile. Seetõttu arvan, et Q10 võiks kuuluda inimestele alates 40. eluaastatest igapäevaste toidulisandite hulka, et suurendada organismi energiavarusid ja aeglustada vananemisprotsesse.

tuaaris olevaid ooperi-, opereti- ja balletilavastusi. Hobi korras tegelen floristikaga, kaunistades lilledega pulmapidusid ja teisi pidulikke üritusi.

4)

Kolm tegevust, milleta suvi poleks täiuslik.

Suved veedan alati Eestis. Olen sündinud ja kasvanud Pärnus ning seetõttu meeldib mulle veeta suvepäeva mere ääres kas ujudes, jalutades, piknikku pidades või lihtsalt merekohinat kuulates. Meie perel on traditsioon külastada igal suvel mõnd Eesti väikesaart – Osmussaar, Ruhnu, Abruka, Piirissaar – väga toredad sihtkohad suvisteks seiklusteks. Suveöödel on mõnus tähistaevast vaadelda, tõeline luksus, millest suurlinnade elanikud valgusreostuse tõttu ainult unistada võivad.

5)

Millised mõtted aitavad elu keerdkäikude korral?

Leia enda inimesed, tegevused ja paigad, mis annavad sulle energiat. Ära võrdle enda elu teiste edulugudega, vaid keskendu oma teekonnale. Tunnista oma eksimusi ja julge uuesti alustada.

l FOTOD: ERAKOGU

Hobi, mis pakub silmale rõõmu.