4 Mida ma sellest kõigest arvan
6 Uut apteegis
9 Uudised
10 Kristo Elias õpib elama
16 Tingimustega armastus
18 Naudi sügisilma masenduse ja stressita!
24 Kuidas pääseda tubakalõksust
28 Kuidas käed-jalad ellu äratada
32 a. – tervis Apothekast
34 Toit mõjutab nahka nii heas kui
ka halvas
40 Tervisemured, mis kimbutavad lemmikuid
44 Kui nägu paistab number suurem
48 Hapetega säravaks ja siledaks
52 Ilu-uudised
54 Akne – nahaseisund, mis vajab hoolt
58 Lihtsuse poole püüeldes
60 Olen hea – iseendana
64 Sammhaaval parema elu poole
68 Pajad tulele
72 Ristsõna
74 Ära iial ütle iial
Igal aastal koguneb augustis Paide Vallimäele 10 000 inimest, kes hakkavad arvama. Nii on see juba 10 aastat Paide arvamusfestivalil tavaks. Jüriöö ülestõusu ajal käisid seal arvamas ka eestlaste neli kuningat, kellele see lõppes väga halvasti.
Nali naljaks. Sedapuhku arutlesime Paides kolmandat korda selle üle, mis saab Eesti tervishoiust, kui me samamoodi edasi liigume kui seni. Küllap olete kuulnud kaebamist, et raha on vähe, arste on vähe, õdesid on vähe, ravimeid on vähe, haiglaid on vähe ja nõnda edasi. Eestlastel on õnneks üks hea omadus – me oleme alati hakkama saanud, olgu meil midagi vähe või palju. Saame ka nüüd. Alati ei ole vaja ilmtingimata rohkem raha, mõnikord piisab ka sellest, kui mõelda natuke rohkem läbi, korraldada paremini, jaotada ümber rolle või on lihtsalt rohkem pealehakkamist. Täpselt nii on ka tervishoiuga.
Hakatuseks võiks anda apteekritele rohkem võimalusi inimesi aidata ja nõustada. Seni on seda kiivalt piiratud, kuigi apteegid on nagu raamatukogud või poed – need on igas Eestimaa paigas. Kohe patsientide ligidal, tihtipeale jalutuskäigu kaugusel. Peenemalt öeldes – apteekrid võiksid olla rohkem patsienditeekonda kaasatud. Neil võiks olla ligipääs patsiendi terviseandmetele ja võimalus vajalikku terviseinfot ka lisada. Eks ikka selleks, et patsiendil endal ja kogu tervisetoe meeskonnal oleks terviklikum ülevaade.
Aastaid on räägitud sellest, et apteekril peaks olema esmatasandi tervishoius suurem roll. Meie perearstiabi seisab silmitsi suurte muredega. On olukordi, kus arsti juurde ei pääsegi või jõutakse sinna alles siis, kui haigus juba läbi põetud. Apteekrid saaksid abistada haiguste ennetamise, sõeluuringute ja vaktsineerimisega.
Panen kõikidele patsientidele südamele – igaüks on oma tervisemeeskonna täisväärtuslik liige ning oluline on võtta vastutus, järgida arsti ja apteekri soovitusi ning usaldada vähem doktor Google’it. Vahel on vaja korrigeerida ka oma seniseid mõtte ja käitumismustreid.
Marika Pensa, Apotheka juht
Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub detsembris.
Peatoimetaja:
EVELIN KIVILO-PAAS
Toimetaja:
MARET EINMANN
Keeletoimetaja:
ESTER PÕLDMA
Kujundus:
JANETT RIKKAND
Väljaandja: APOTHEKA
Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee
Rohkem infot: apotheka.ee
Esikaane foto:
AIVAR KULLAMAA
Stilistika:
KRISTIN LIIAS
Meik:
MAIE JAOMAA
Rõivad:
STOCKMANN, RESERVED
Soolestikus asub suur osa meie immuunsüsteemist, seetõttu tasub hoolt kanda selle eest, et sealses eluolus valitseks tasakaal. Piimhappebakteritega toidulisand ProBact-Ratiopharm (10 tk 10,53 €) tasakaalustab soolestiku mikrofloorat. ProBact+B RPH kapslid (30 tk 11,31 €) sisaldab piimhappebaktereid ja B-vitamiini kompleksi.
Toidulisandid RÕÕM esindavad minimalistlikku suunda toidulisandite turul. Nende koostisest ei leia ebavajalikke ja organismi kurnavaid toiduvärve. Kuna kapsleid ja tablette pole katmas ega tooraine värvi ühtlustamas ühtegi selleks traditsiooniliselt kasutatavat ainet, määrab tooraine värvus ka kapsli värvuse. Seetõttu võivad need välja näha ka säbrulised.
Vali kehasõbralik toidulisand, millest on riisutud kõik mittevajalik ning jäetud peamine – usaldusväärsed ja kvaliteetsed toimeained.
Nohu on piin, appi tuleb Sudaxil (Pseudoefedriinvesinikkloriid 60 mg 10 tk 6,16 €)! Käsimüügiravim aitab nohu korral vähendada nina limaskesta turset ja sekreeti. Täiskasvanud ja vähemalt 12-aastased lapsed võivad võtta kuni neli tabletti ööpäevas.
Tsitruse ja mee maitsega Isla Medic Acute (30 tk 9,67 €) toob leevendust külmetuse ja kipitava kurgu korral. Hüaluroonhapet ja islandi käokõrva sisaldavad hüdrogeeli kompleksiga imemistabletid kaitsevad tõhusalt suu ja kurgu limaskesta.
Kaebuste
Looduslik ja säilitusaineteta Humer Daily Nasal Hygiene ninasprei termaalvesi (50 ml 13 €) on hea imikutele, lastele ja täiskasvanutele ninaõõnsuste puhastamiseks ja allergilise riniidi ja sinusiidi ennetamiseks. Nohu ajal vähendab sekreeti ja niisutab nina limaskesta.
Magnesium Pro Expert ZEN (30 tk 17,67 €) tuleb appi, kui vaimne stress ja füüsiline koormus on kasvanud suureks. Preparaat magneesiumi, tsingi, B-grupi vitamiinide ning kuldjuure ekstraktiga aitab organismil kohaneda raskustega. Toidulisand Magnesium Pro Expert RED (30 tk 17,67 €) toetab vaimse stressi korral südant ja veresoonkonda magneesiumi, B-grupi vitamiinide ning punase veini esktraktiga.
Imemistablettide Vocal mõnusate maitsete rivi on saanud täiendust! Vocal mee- ja sidrunimaitselised imemistabletid islandi sambliku, C-vitamiini, hüaluroonhappe, tsingi ning meega (24 tk 7,95 €) turgutavad kipitavat kurku ja kähedat häält. Lisaks saab ka immuunsus toetust.
Bioaktiivsed taimeekstraktid ja mineraalained Hipocratilt on uues vormis –kalla maitsvad lahused otse suhu. Kiire ja tõhus! Relaxium (10 tk 12,40 €) lõõgastab ja toob hea une, Skindrink (14 tk 31,55 €) toetab naha tervist, Silicium (14 tk 14,31 €) annab energiat ning tugevdab küüsi ja juukseid, Sportus (14 tk 15,35 €) toetab treeninguid.
Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.
Paljudel inimestel on tabletti raske neelata. Lahenduse pakub MEDCOAT®. Rootsis valmistatud uuendusliku ja auhindu võitnud toote kasutaja saab spetsiaalse aplikaatori abiga ise tablettidele ja kapslitele vahetult enne nende võtmist peale kanda meeldiva maitsega katte. Libe ja sülge stimuleeriv kate muudab tablettide neelamise lihtsamaks ning see lahustub pärast tableti neelamist kiiresti ja sisaldab ainult toiduks liigitatud koostisosi. Katet saab kasutada eri suuruse ja kujuga tablettide ning kapslite, samuti poolitatud tablettidega. MEDCOAT®-i on lihtne kasutada nii täiskasvanutel kui ka lastel alates hetkest, kui nad suudavad terveid või poolitatud tablette alla neelata.
Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa pakuvad HPV kodutestimist emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistele.
Ka tänavu saavad nimetatud sihtrühma kuuluvad naised, kes ei ole veel sõeluuringus osalenud, võimaluse valida, kas teha sõeluuring kliinikus või kodus. Kodutesti soovijad saavad testikomplekti tellida aadressilt hpv. synlab.ee ja tasuta saata proovi laborisse analüüsimisele. Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonnas saab tasuta kodutesti ka apteegist. Projektis osaleb nendes maakondades 90 apteeki, kaasatud on Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi apteegid.
Kodus võetud proove saab laborisse saata kuni selle aasta lõpuni. Uuringu tulemuse kohta saadetakse kodutesti teinud naistele personaalne teavitus, samuti on tulemust võimalik vaadata patsiendiportaalist.
Kodutest on lihtne, mugav ja valutu. Koos kodutestiga saadetakse proovivõtujuhend, mida järgides on ise proovi võtta lihtne. Kodus ise võetud ja tervishoiutöötaja võetud proovid on HPV määramiseks sama usaldusväärsed.
Sel aastal on emakakaelavähi sõeluuringul oodatud osalema naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.
Alates tänavu 3. augustist on avatud digiretseptide ja patsiendi terviseandmete kokkuvõtete andmevahetus Hispaaniaga. Siiani oleme saanud digiretseptide andmeid vahetada Soome, Poola, Horvaatia ja Portugaliga, annab teada Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Augusti algusest saab Eesti digiretsepti alusel ravimeid välja osta ka Hispaanias ning Hispaania kodanikel on võimalus osta koduriigis väljakirjutatud digiretseptide alusel ravimeid Eesti apteekidest. Lisaks retseptidele saavad Eesti tervishoiutöötajad näha ka ravi vajavate Hispaania patsientide terviseandmete kokkuvõtet ning Eesti inimeste olulisemad terviseandmed on kättesaadavad ka Hispaania tervishoiutöötajatele.
Terviseandmete kokkuvõtte teenus on mõeldud eelkõige erakorralises ravis kasutamiseks, kus välisriigi tervishoiutöötajatel on võimalik saada ülevaade patsiendi kõige olulisematest terviseandmetest (nt diagnoosid, allergiad, kasutatavad ravimid jm).
Eesti patsientide terviseandmeid on nüüd võimalik vaadata Luksemburgi, Hollandi, Prantsusmaa, Portugali ning Hispaania teenusega liitunud tervishoiutöötajatel.
Piiriülese andmevahetusega liitus suurem osa Hispaania regioonidest, vaid mõned üksikud piirkonnad liituvad lähiajal.
Kodutest on lihtne, mugav ja valutu.
Ehteestlasliku töö au sees hoidmise kõrval tuleb ära õppida iseenda väärtustamine, soovitab „Osooni“ saatejuht Kristo Elias.
FOTOD: AIVAR KULLAMAA
STILISTIKA: KRISTIN LIIAS
RÕIVAD: STOCKMANN, RESERVED MEIK: MAIE JAOMAA
asta algul tunnistas
Kristo Elias (38) suure auditooriumi ees oma läbipõlemist. ETV saates „Mehed, hakkame elama!“, kus võeti luubi alla meeste tervis, sai telelemmik arstikabinetis kaela külma duši – dr Anneli Talvik rääkis otsesõnu Kristo tervise lagunemise märkidest. Arst soovitas kiiremas korras puhkuse võtta ja oma elu ümber sättida.
Pool aastat hiljem, kui istume keset suve Nõmme – Kristo kodupaiga – mändide all, tunnistab saatejuht, kui väga ta lugu inimestele korda läks: „Sain peale saadet väga palju tagasisidet – oli lausa uskumatu, kui paljud end sarnases olukorras ära tundsid. Isegi võtetel taandusid „Osooni“ teemad teinekord minu tervise ees. Olin suvel koos sõbraga matkamas Matsalu rahvuspargis, kui järsku astus ligi kohalik mees: „Aa, kuule, sa pidid ju haige olema?““
Ent veel suurem kui tagasiside ulatus oli Kristo jaoks šokk ise. Üks asi on tunnistada probleemi oma perele ja lähimatele sõpradele, aga kuulda hävitavat hinnangut oma tervisele telesaates … „See arsti vastuvõtt oli päris karm, kusjuures eetrisse jõudis ju sellest vaid väike osa,“ meenutab Kristo. „Vahel tuleb valusalt lüüa, et reaalsus kohale jõuaks!“
See kogemus on ta sundinud elusse teistmoodi suhtuma. Seni töösse uppununa ja ehteestlaslikul kombel lakkamatut rabamist hinnanuna on ta nüüd väärtused ümber vaadanud. Töö ei ole elus kõige tähtsam.
Kristo ongi töötempole edukalt pidurit tõmmanud. Üle paljude aastate puhkas ta suvel kuu aega järjest niimoodi, et ei teinud ühtki lisaprojekti, ei mingit listööd –nagu seni alatasa juhtus. Otsekui olekski normaalne, et oh, puhkan päevakese, aga järgmisel lähen teen jälle natuke tööd. Sellist tunnet, et töö oleks meelest läinud, eelmiste puhkuste ajal ei tekkinudki.
Tänavu oli kõik teisiti. „Suvi on olnud tšillim, rahulikum – ma ei muretse kogu aeg tööasjade pärast. Aga kõiki läbipõlemise märke selle poolaastaga veel ei ravi. See on mõtlemise muutus, mis peaks kestma pikemalt,“ võtab Elias kokku tervenemise ajajärgu alguse. Äsja üle pika aja võttel käies oli tal lausa veider tunne. Veel märkas ta, et kui tavaliselt planeerib ta käigupealt järgmisi töid, siis nüüd tahaks hakata kokku panema hoopis uusi puhkuseplaane.
Kristo ei raba ainult teles – nii „Osooni“ kui ka „Ajujahi“ saateid tehes, vaid tänu saatejuhi ametile, pakutakse talle sagedasti ka näiteks ürituste juhtimist: „„Kuule, kas see kuupäev on sul vaba, saad tulla?“ uuritakse. Ma olen vastanud, et saan küll, kuigi see vaba peaks olema tegelikult kinni. Ehk kui see on mul puhkamise päev, siis see tegelikult ju ei ole vaba – seda mõtlemise muutust püüan oma ellu rakendada,“ tunnistab Kristo. Ta tõdeb, et töö on vaid üks elu tähtsatest asjadest.
Muidugi on uue suhtumise juures ka üks aga: vähem töötamine võib kaasa tuua ka muutused senises elustandardis ehk väiksema sissetuleku. Kristo sõpruskonnas on see teema sageli jutuks tulnud. „Oleme 40-ndate tuuris, kõik teevad tohutult tööd, aga lõpuks viivad vaevaga teenitud raha arstidele ja psühholoogidele. Nii et siit kerkib küsimus, mis kasu sellest suurest töötegemisest siis lõpuks on. Tuleb meelde tuletada, et raha ei ole elus kõige tähtsam. Tasub töid paremini läbi mõelda ja end väärtustada,“ ütleb Kristo. Kuigi ta ennustab, et maksukasvu ja majanduse kiratsemisega töörabamise mõtteviis niipea ei muutu ning läbipõlemisi ja kokkukukkumisi tuleb ette veel paljudel meist.
Kõige enam unistab Kristo tasakaalust töö ja puhkuse vahel. Nüüd võib öelda, et ta on juba sinnapoole teel.
„Osooni“ tegemine tundub vaatajale tihti unelmate töö: sõida aga kaunisse loodusesse, jaluta asjatundjatega ringi ja lobise. Kristo näeb oma aastatepikkuse töö pealt, et see kujutlus on tegelikkusest valgusaastate kaugusel. Haaravale saatelõigule eelneb nädalaid ettevalmistust, pikk sõit Eesti teise otsa ja teinekord ka ekstreemsevõitu jalgsimatk võttepaigale. Rääkimata saatejuhi kepsakast olekust, mida vaataja alati eeldab. „Ekraanil pead kogu aeg särama. Ma ei saa öelda: „Oleme praegu siin metsas, aga tegelikult olen ma praegu hästi väsinud.“ Õigustatud on kergelt loppis olek ehk vaid juhul, kui oled sõitnud kell neli hommikul metsise seirele. Aga tavalisel päikselisel päeval ei saa saatejuht kustunud välja näha. Üks kuulus operaator on öelnud, et televisioon pole koht inimeste hirmutamiseks, ja saatejuhte puudutab see esmajärjekorras.“
Mugavustsoonist välja
rabelda pole lihtne
Kui kolleeg Kaidor Kahar poleks Kristot saatesse kutsunud, jõudnuks viimane oma elu muutmise vajaduseni ehk liiga hilja. Dr Talvik toonitas samuti, et mehed küll jõuavad arsti juurde, aga enamasti siis, kui mingi pauk on ära käinud. Kristot köitiski saatesse minnes võimalus – kuigi kaamerate juuresolekul – oma tervis põhjalikult üle vaadata, sest muidu kipub see tegemist nõudvate asjade nimekirjas tahapoole vajuma. Ka meie kohtumisele tuleb Kristo perearsti juurest, kus käis abikaasa Joanna mahitusel kontrollimas kahtlast sünnimärki.
Peale mentaalsete muutuste tahab Kristo end ka füüsiliselt rohkem karastada. Üritab end aeg-ajalt kätte võtta ja hakata jälle sportima. Kuigi talle meeldib jooksmas käia, pole ta veel saavutanud vajalikku püsivust, sest kõige raskem osa jooksma minekust on tema jaoks tossude jalga tõmbamine ja koduukse avamine. „Ma pole väga spordiinimene. Ei vaata sporti ega pea seda oluliseks, aga enda liigutamine on ikka väga tähtis. Keegi teine ei pane sind liikuma, ainult sa ise.“
Juba neli aastat on Kristo talisupelnud. Tänu karastatusele ei pelga ta jahedat vett ka suvel, kuid kõige ägedam on jäisesse vette sulpsata talvel, mil see annab tubli vaimse ergastuse. Kristo nimetab seda lihtsaks ekstreemsuseks –seda on lihtne teha, aga pärastist enesetunnet võib pidada ekstreemseks.
Televisioon võttis kõigepealt Kristo sõrme ja siis kogu käe. Err.ee portaalist leiab vanu videoid, kus nüüdne menusaate juht on alles oma esimeses teleametis – ilmapoiss. Tollimaaklerina töötanud mees otsis teletööst lisaväljakutseid, kuni televisioon ta täiega endasse neelas. „Keegi pole kuskilt välja visanud, see mulle meeldib,“ ütleb Kristo oma karjääri kohta, kus alati ootavad ees uued projektid: „Mõtled igal aastal, et see aasta oli põnev, sellest ägedamat ei saa enam tulla. Siis vaatad järgmisel aastal jälle tehtule tagasi ja tõded, et vaat sel aastal oli veel põnevam. See on
ka põhjus, miks olen jõudnud seisu, kus töö kipub maha murdma – kogu aeg on põnev, küte on kogu aeg peal.“
Nüüdsama käis ta tegemas lugu ritsikatest ja tirtsudest koos bioloogiga, kes on neid kaua uurinud. „Eestis on 40 ritsikaliiki, kel saab vahet teha heliderütmide järgi!“ ütleb ta vaimustunult. Sama huvitav oli põlvili mudas otsida rauamaaki, mida kunagi Eestis leiti ja sulatati.
Teisalt näeb võttemeeskond mõistagi lähedalt seda, mis looduses muutunud on. „Inimene kasutab loodust nii palju, et me ei saa varsti metsikusest enam midagi rääkida. Kõik meie metsad on inimese nägu, ürgmetsa ju sisuliselt enam ei ole. Tulevikus on puitu aina rohkem vaja ja mets võetakse aina varem maha,“ räägib Kristo. „Samas kasvab mets ükskord tagasi. Mina ei käi ringi selle jutuga, et oi, metsad on maha võetud. Pigem on probleem selles, et inimene kasutab maad hästi intensiivselt ja metsikust jääb vähemaks, peab otsima tikutulega taga seda õiget loodust. Inimkeskne lähenemine, mis eeldab, et mina pean saama igale poole, kuhu tahan, ei säästa loodust. Kui tahta loodusliku süsteemi püsimist, tuleb lasta ka teistel liikidel elada.“
Saatejuhina avastab ta kogu aeg uut infot ka enda jaoks, saab teadlikumaks ja targemaks. „Kümme aastat tagasi ei rääkinud me kuumalainetest, vihmavalingutest, kestvast põuast ega muudest ekstreemsustest – need on asjad, mis on meie elus muutunud. Minult on küsitud, kas ma ökoärevust ei põe, kuulen ju
Kristole meeldib, et tänapäeval arutletakse sõpruskondades ja kolleegide seltsis nii palju tervise- ja eriti vaimse tervise teemadel: kuidas leida abi, hingelist tasakaalu. Isegi võttele sõites tegutseb teinekord bussis mobiilne teraapiagrupp neljal rattal.
nii palju teemakohast infot. Üritan mitte põdeda, muidu ei saakski seda tööd teha,“ tunnistab ta.
Kristo on „Osooni“ teinud kümme aastat ja puutub päris sageli kokku küsimusega, kas huvitavad lood juba otsa ei saa. Mingi tõetera on küsimuses olemas, sest nii, nagu käib ringkäik looduses, korduvad ka saate teemad. Ühtpidi pakub saate tegemine ohtralt põnevust ja teistpidi ülesannet tuua ekraanile köitvat nii endale kui ka vaatajatele.
Põlise koorilauljana on Kristo koorilaulule truuks jäänud. See on üks väheseid hobisid, mis on temaga läbi elu kaasas käinud, ja alati üritab ta leida kord nädalas aja, et minna ERR-i segakoori proovi.
Saadet tehes on Kristo läbi sõitnud kogu Eesti. Kõige armsamad on talle väikesaared, kus hapra taimestikuga loopealsed. Rabades võlub Kristot see, kui äkki looduskeskkond täiesti teistsuguseks muutub.
Pere aukohal
Maalapsena on temas alles sinasõprus metsaga ja kirg marjakorjamise vastu. Igal suvel on suunavõtt murakarappa kindel mis kindel. „Korjan marju ja kuulan samal ajal klappidest ajaloo podcast’i – kindlasti mitte looduseteemalist, sellest ma hoian kaugele, kuna see meenutab tööd. Aga ajalooteema meeldib mulle väga. Nagu ka korjamise protsess. Avastasin sel suvel vist ka uue murakakoha.“
Sel suvel võttis ta esimest korda rappa kaasa ka oma poja Jasperi, kes küll marju noppida kaua ei mallanud, aga vähemalt ots peretraditsiooni kestmiseks sai lahti tehtud. „Olen oma pere üle väga õnnelik ja see on mulle kõige tähtsam asi – püsiv ja rahulik pereelu,“ tõdeb Kristo. „Olen alati unistanud ka oma suvemajast ja nüüd on mul väike tareke Järvamaal, kus saan olla omaette.“
Stabiilsus on Kristole oluline ka töös. Ta on rahul, et on saanud teha pikki aastaid tööd samas kohas. „Olen näinud kõrvalt, kui kaua inimesed otsivad oma kohta elus – ega leiagi alati,“ ütleb Kristo. „Meie põlvkonnas on inimesi, kes lihtsalt otsivad ja otsivad ja otsivad, ei leia seda õiget kohta, vahetavad ametit, omandavad uusi haridusi – kõik kogu aeg vahetub ning kõrvalt ei jõua järge pidada, kus või kellena ta nüüd töötab. Enda puhul ei kujutaks ma seda ette.“
Läinud aasta lõpul nimetas keskkonnaminister Kristo ja tema „Osooni“ kolleegi Sander Loite keskkonnavaldkonna mõjuisikuteks. Küllap on see märk, et Kristo teeb õiget asja.
Ma pidevalt vaidlen endaga, püüan aru saada, analüüsin – mõtlen,“ avaldas mu sõbranna, kui nautisime ilusat sooja õhtut minu maakodus.
Kui mitte varem, siis lapsi kasvatades põrkume olukordadega, mida soovime teisiti lahendada kui põlvkonnad enne meid. Lootusega, et võibolla on siis meie lastel maailmas kergem hakkama saada, neil on tervem minapilt ja enesekindlus. Varases lapsepõlves kogume endasse mustreid, mis saadavad meid terve elu. On ilus, kui jõuame ühel hetkel punkti, mis suunab meid endasse talletunud süsteeme üle vaatama, neid ümber hindama ja korrigeerima.
Inimene sünnib siia ilma üpriski kaitsetuna, keegi meist ei jääks ellu, kui need, kes on meie ümber, meie eest ei hoolitseks. Selle hoolitsuse ja armastuse nimel kohandame end vastavalt keskkonnale, sest see on ellujäämiseks vajalik. Õpime naeratama, siis kui vaja, tegema häält, et saada tähelepanu, õpime ära, mis on tarvilik selleks, et olla hoitud ning armastatud.
„Mulle meeldis väga teie esinemine. Ma tahaksin ka nii elada. Aga ma ei saa,“ tunnistas mulle üks seitsmenda klassi õpilane, kui olin oma ettekande lõpetanud. Ilus ja armas tüdruk, aga kurbade silmadega, seisis minu ees ja ootas justkui võlusõna, mis talle kergendust tooks. Olin rääkinud päris lihtsal teemal, julgustasin noori leidma seda, mis neile südamest tähtis, mida nad päriselt soovivad teha. Võtsin aja ja lasin tal enda loo ära rääkida. Mõistsin kuulates, et suure tõenäosusega ei ole ta sellisel viisil ennast veel kellelegi avanud. Tema vanemad olid lahutatud ja ta elas koos isaga. „Ma ei saa teha asju, mis mulle meeldivad. Pean käima muusikakoolis, pean hästi õppima, pean olema tubli.“ Miks? Sest muidu on isal veel raskem, muidu ei saaks isa hakkama. Tohutu koormaga tüdruk. Millal saab ta olla muretult laps, milliseid mustreid ta endasse korjab ja kuidas tulevikus elama hakkab?
„Su isa armastab sind kindlasti. Kui ta teaks, kuidas sa ennast tunned ja mida mõtled, siis oleks temagi kurb. Ju ta püüab nii, nagu ta oskab. Palun ole talle abiks ja räägi talle seda, mida sa minulegi rääkisid,“ püüdsin leida soovituse. „Ma ei julge,“ oli vastus. Mõistan – seda on ühe lapse jaoks palju, liiga palju. Hirm kaotada see, kes on sinu meelest veel
ainus, kes sulle on alles jäänud. Hirm kaotada armastus võtab võimaluse olla tunnistatud sellena, kes sa tegelikult oled.
Ja kuigi me seda vanematena ei soovi, võivad lapsed meie teadmatuse tagajärjel koguda endasse mustreid tingimuste kohta, mis aitavad neil meie armastust ära teenida. Kuigi nende soov on lihtsamast lihtsam – olla märgatud ja hoitud just sellistena, nagu nad on. Kas tõesti aktsepteerime oma lapsi ainult siis, kui nad täidavad kõiki ootuseid, mis me neile pannud oleme: saavad viisi, käivad trennides ja huviringides, mis on meie meelest kasulikud, võidavad olümpiaade ja saavad kiituskirju? Me ei sea ootuseid neile, kes meile olulised pole. Koormame vaid kõige kallimaid, eelkõige oma lapsi ja elukaaslast.
Mustreid, mida oleme iseendasse lapsena kinnistanud, on palju. Mõned neist aitavad meil elus paremini hakkama saada ja mõned pidurdavad maksimaalse potentsiaali avaldumist. Loomulikult teeb elu kergemaks taipamine, et minu elu on minu enda kätes, see, kuidas ma olen, tegutsen ja tunnen, sõltub eelkõige minust endast, et minu tunnetepuhangud on varem salvestunud kogemuste järelkaja. Kuid isegi siis, kui sisemiste pimedusesoppidega tegelemine ebamugava ja võimatu ajakuluna näib, võiks me lapsevanematena püüda ennast tasapisi ümber programmeerida kasvõi selleks, et mitte edasi anda neid mustreid, mis meid endid on koormanud ja takistanud. Selleks, et meie lastel oleks lihtsam. Et nad teaksid, et armastame neid niikuinii isegi siis, kui neil mõni asi välja ei tule, kui nad soovivad viiuli asemel jalgpalli mängida või savist kujusid voolida.
Kui meil endil täiskasvanutena on minevikus lüngad sarnase kinnituse osas, siis tasuks võtta korraks aeg maha –minna mõttes tagasi viieaastase enda juurde ja teda kõrvalt jälgida. Kas ta tunneb ennast hästi? On ta õnnelik? Kelle armastust ta tunneb? Kelle armastust ta igatseb? Võtta mõttes sel lapsel ümbert kinni ja lubada talle: ma armastan sind niikuinii, sa ei ole üksi, ma olen sinu jaoks alati olemas. Võibolla on ta seda kinnitust juba ammu oodanud.
TEKST: INGA LUNGE l FOTO: HELIS KÜNNAP
Siinses kliimavöötmes tuleb juba septembris end erilise hoole alla võtta, et ennetada pimedusega ligi tikkuvat energiapuudust. Õnneks on suuresti enda teha, kas oled stressile vastuvõtlik või mitte. Need 15 nõuannet aitavad tõepoolest pinge ja pimeduse kiuste eluga rahul olla.
TEKST: REELI MAASIKAMÄE FOTOD: ADOBE STOCK
Pole ühte õiget soovitust piisava ööune kohta. Minimaalseks tervislikuks puhkeajaks peetakse küll seitset unetundi, kuid kõige parem indikaator on siiski tunne, millega sa hommikul ärkad: oled sa välja puhanud või ikka väsinud. Selle järgi peaksidki sättima paika, mis kell õhtul magama minna, et hommikul puhanuna tõusta.
Igaöine väljapuhkamine on põhiline eeldus, et tuled hästi toime oma töö ja argitoimetustega. Pidevalt väsinuna tajud väljakutseid takistusena, erinevaid arvamusi ärritavana ja ka tavapäraselt toredaid tegevusi koormana. Olles nurgeline kaaslane, sujuvad peresuhted kehvasti ja diplomaatilist lähenemist vajavad olukorrad saavad konarliku lahenduse. Liiatigi tunned end väsinuna lihtsalt halvasti. Nii lood ise aluse lisastressile oma elus.
Seega on parem tagada endale hea unehügieen ja sulle vajaliku pikkusega ööuni.
Täisväärtuslik toit on kehale parim kütus. Pane rõhku salatile ja köögiviljadele, näksimiseks eelista paari pähklit või puuvilja. Toidu kõrvale on parim jook vesi. Tervislik toit hoiab meeled virged ja varustab keha vitamiinidega, mis muu hulgas hoolitsevad hea tuju eest.
Hea on teada, et söögiisu reguleerib ka ööuni. Vähe magades küsib energianäljas keha turgutust magusast ja rasvasest toidust, mis teeb uimaseks ja mõjub kehakaalule halvasti ehk toob su ellu pingeid.
Liikumine teeb tuju heaks ja annab juurde energiat. Aeroobne liikumine on hea, kuid parim, kui kombineerid seda lihastrenniga. Eriti tõhusa energiahoo annab iga ilmaga õues liikumine.
Ka ainuüksi 15-minutiline jalutuskäik alandab stressihormooni kortisooli taset, maandab pingeid ja loob aluse sellele, et lihtsad olukorrad ei vii sind stressi. Värske õhk ja kerge koormus tekitavad märkamatult positiivseid tundeid. Jalutamine on imeravim mitme mure vastu.
Raskustest hoolimata on igaühe elus palju seda, mille eest tänulik olla. Leia iga päev hetk, et mõelda ja märgata, mis on su elus hästi. Kõige tõhusam on, kui paned need mõtted punktidena iga päev ka kirja.
Ohuolukorras on stress kehale hädavajalik enese alalhoiuinstinkt. Märgates ohtu, vallandab keha stressihormooni, mis alarmeerib tervet keha: lihased lähevad pingesse, vererõhk tõuseb, süda pumpab kiiremini verd, hingamine kiireneb ja muutub pinnapealsemaks ning veresuhkur tõuseb, et anda plahvatuslik energiasööst. Selle toel võtab organism kokku kõik jõuvarud, et teha ülim pingutus, kas põgeneda või võidelda. Kui oht möödub, taastuvad keha tavalised funktsioonid.
Kui igapäevane elu on väga pingeline, muutub keha stressireaktsioon pidevaks. See on organismile väga suur koormus ning kulutab asjatult elutähtsaid organeid. Nii põhjustab pidev stress pöördumatut kahju immuunsüsteemile ning suurendab tõsiste krooniliste haiguste, näiteks dementsuse, diabeedi, insuldi ja infarkti riski.
Pidev infomüra ja uudised tekitavad stressi ning takistavad lõdvestumist. Veeda teadlikult vähem aega nutiseadmetes ja arvutis. Nii oled rohkem kohal igas hetkes. Ilma ekraanideta on su päevades rohkem vaba aega, mida pühendada iseendale, lähedastele ja hobidele.
Kui kõik ajab närvi, viitab see puhkuse- või vaheldusvajadusele. Rutiin teeb mõnikord head, kuid kui iga päev on pikka aega samasugune, mõjub see frustreerivalt. Ole uudishimulik ja muuda oma harjumusi – see on väga värskendav!
Kui tunned lämmatavat ärevust ja vajad kiiret leevendust raskele enesetundele, tulevad kehale appi need lihtsad tegevused.
VENITA LIHASEID. Kuna stress ajab lihased pingesse, mõjub kogu kehale lõdvestavalt, kui hingad sügavalt sisse ning sirutad käed üles ja painutad keha külgedele. Piisab kolmest korrast, et end paremini tunda.
JALUTA. Värske õhk ja ka vaid 10–15-minutiline kõnnak lõdvestab lihaseid, rahustab hingamist ja alandab kehas stressihormoonide taset.
TEE TEADVELOLEKUPAUS. Võta aeg hetkeks maha mediteerides või kasutades mõne mindfulness -äpi abi. See peatab äreva mõttevoo, rahustab ja lõõgastab.
LEIA VÕIMALUS NAERDA. Ärevate tunnetega pole hea sotsiaalmeediat kasutada. Kui aga jälgid kontosid, mis pakuvad rõõmsat sisu, näiteks toredaid loomavideoid, mis ajavad sind naerma, täidavad need selles olukorras head eesmärki. Juba paar naeruturtsatust aitavad sul end paremini tunda.
KUULA RAHUSTAVAT MUUSIKAT. Pane silmad kinni ja eemaldu hetkeks stressiolukorrast. Muusika viib iseenesest mõtted eemale ja mõjub rahustavalt.
VÄHENDA LÄRMI ENDA ÜMBER. Häälekas taust tekitab närvilisust ja õhutab ärevust. Kui lärm ümbritseb sind kodus, pane teler kinni või muusika vaiksemaks ja palu perelt 10-minutilist vaikusehetke. Kui oled kohas, kus sa lärmi kontrollida ei saa, näiteks kontoris, eemaldu mõneks ajaks mürast või kanna endaga kaasas kõrvaklappe, et end distantseerida.
Hobid hajutavad tähelepanu isikliku ja tööelu muredelt. Eemaldud nii kohustustest, igapäevastressist ja võtad puhkehetke argiasjadest. Eriti hästi mõjuvad tegevused, mille kallal peab nokitsema ja millel on silmaga nähtav tulemus, näiteks käsitöö, meisterdamine või joonistamine. Need tegevused on nii rahustavad kui ka teraapilised.
Ära võrdle ennast ega oma elu sellega, mis paistab sotsiaalmeedia piltidelt. Mürgise sisekõne asemel kiida ennast mõttes teadlikult. Oled iseenda parim sõber.
Kuna viimasel ajal on uudised sageli rusuvad, tasub valida ja piirata aega, mil end maailmas toimuvaga kursis hoiad. Näiteks pane paika, et loed uudiseid pool tundi hommikul, lõuna paiku ja õhtupoolikul. Sellest piisab, et teada, mis su ümber toimub. Kolm tundi enne und aga lülita end aktiivsest meediavoost välja.
Leia endale vabal ajal toredat tegevust ka kodust väljas – mine kinno, raamatukokku või saa kokku sõpradega. Suhtle positiivsete inimestega, kes teevad sulle rõõmu ja annavad ka tuge.
Kui kipud ülemäära muretsema, on abi, kui sead päevas endale paika kindla muretsemisaja, näiteks üks minut või kõige rohkem 20–30 minutit. Muretsemisaeg võib olla kindel aeg iga päev või ka juhuslik aja mahavõtmine, kui tunned, et parasjagu seda vajad. Sel ajal luba endal elada läbi kõik oma muremõtted. Kui aeg saab täis, naase oma tavapäraste tegevuste juurde.
Selleks, et end hästi tunda, vajad iga päev emotsionaalset puhkust, mil saad hoolitseda vaid enda eest – aega, mil sa ei pea naeratama, kui sa seda ei soovi, ega tegema asju teiste meeleheaks. Parim võimalus iseendaga olemiseks on mediteerimine. Kui sa seda iseseisvalt ei oska, leia endale sobiv mindfulness -äpp, mille toel igal päev 10–15 minutit oma mõtteid korrastada.
4 taimset koostisainet kiiremaks rahunemiseks
Mõtle, mida tahad sel aastal veel korda saata: kuidas soovid veeta eesolevat puhkust; millised on su plaanid koduga; milliseid raamatuid soovid tulevikus lugeda; kuidas võiksid panustada enesearengusse. Plaanide tegemine annab igapäevaelule perspektiivi ning on vahva, kui tead, mida tulevikult oodata või kuhupoole teel oled.
Täielikult stressi vältida pole võimalik ja seda pole vaja ka eraldi eesmärgiks võtta. Tänu mõõdukale stressile võtame end näiteks kokku, et sooritada eksamit, teha avalik ettekanne või pidada kinni töö tähtajast. Oluline on aga pärast seda stressi teadlikult leevendada ning pingelisi perioode enda elus hajutada.
Kui on uuritud, mis eristab õnnelikke ja õnnetuid inimesi, on tulnud välja, et kui 60% ulatuses määravad meie õnnetunde geenid ja keskkond, siis ülejäänud 40% on enda teha. Õnnelikke eristasid vähem õnnelikest muu hulgas tervislikud eluviisid ja positiivne ellusuhtumine, kuid ka see, et õnnelikud inimesed püüavadki olla õnnelikud, sest nad on otsustanud nii.
Peale selle, et hea on olla oma eluga rahul, on veel üks põhjus oma õnnetundesse panustada: õnn on parim argielustressi peletaja.
NervoStress tabletid
19 koostisainet tugevama närvisüsteemi heaks
■ B-grupi vitamiinid
■ Aminohapped
■ Taimsed ekstraktid
■ Melatoniin
Toidulisand.
Turustaja: AS Paira, info@paira.ee. Saadaval apteekides.
Millised apteegitooted aitavad, selgitab Apotheka farmatseut Laura-Kristiina
Valdson .
Kas hea enesetunde ja energia säilitamiseks peab pimedal ajal tingimata vitamiine võtma?
Kui toituda mitmekesiselt ja tervislikult, siis pimedal ajal ilmtingimata midagi muud peale D-vitamiini juurde võtta pole vaja. Samas mõnekuune profülaktiline B- ja C-vitamiini kuur üldiselt halba ei tee. Need on vesilahustuvad ning üleliigse koguse organismist väljutavad neerud. Seega ei pea kartma, et nende kogused organismis kuhjuvad.
Kas organismil on mõne vitamiini või mineraalaine puudus, näitab kõige paremini vereanalüüs.
Milliste vitamiinide puudust võiks kahtlustada, kui vaevab pidev väsimus või masendus kipub peale?
Esimese variandina võiks kahtlustada D-vitamiini, raua või B-vitamiinide, eriti B12 puudust. Nende defitsiit võib põhjustada väsimust, eriti aneemia ehk kehvveresuse puhul.
Sügismasendust võib mõningal määral leevendada ka L-trüptofaani ehk serotoniini eelühendi juurde manustamine. Selle kaudu sünteesib organism nn õnnehormooni serotoniini. Taimsetest toidulisanditest leevendavad ärevust ja stressi kannatuslille ekstrakt, aga ka palderjan, meliss, humal, lavendel ja veiste-südamerohi.
Samas on väsimus väga üldine sümptom. Kui see kestab kaua, siis peaks kontrollima oma verepilti, sest väsimust
põhjustavad lisaks vitamiinipuudusele ka mõned kroonilised haigused, näiteks kilpnäärme alatalitlus.
Millised apteegitooted aitavad stressi korral?
Stressi vastu saab abi sellistest B-vitamiini kompleksidest, kuhu on lisatud rahustavad taimsed ekstraktid ja L-trüptofaan. Sellised on näiteks Rõõmu Närvisüsteemi tabletid ja Nervostrong (nii tavaline kui ka Intensive). Osa ravimitega ei sobi naistepuna, sest võib vähendada nende toimet – ilma naistepunata on näiteks Nervostrong Intensive. Taimsetest preparaatidest sobivad hästi Tervisepüramiidi BeCalm või Valeradix Anti-Stress tabletid.
Nervostrong Intensive kapslid (15 tk) 15,20 €
Rõõm vitamiin B12 suukaudne sprei (240 mcg 20 ml) 15,96 €
Kõik teavad, et suitsetamine on tervisele mitmel moel kahjulik. Aga kas tead, et sama halvad või tavasigarettidest veelgi kahjulikumad on ka kõik ülejäänud nikotiini sisaldavad tooted, nagu närimis-, nuusk- ja huuletubakas, vesipiip, e-sigaret ja snus ehk nikotiinipadi.
Nikotiin on närvimürk, mis tekitab sama tugevat sõltuvust nagu heroiin ja kokaiin. Just sellepärast ongi suitsetamise mahajätmine paras katsumus. Apotheka proviisor Janika Tähnas ütleb, et ükskõik mis kujul nikotiini tarvitatakse, kahjustab see kesknärvisüsteemi ning võib esile kutsuda ärevus-, tähelepanu- ja keskendumishäireid. Lisaks on teada nikotiini tarvitamise seos paljude vähkkasvajatega.
Mida nikotiin organismis korda saadab, seda on uuritud väga palju. Tähnas toob välja, et nikotiin nõrgestab immuunsüsteemi ning inimene haigestub kergemini paljudesse haigustesse. „Samal põhjusel paranevad ka haavad halvemini,“ selgitab ta. Ammu on teada nikotiini kahjulikkus südame- ja veresoonkonna tervisele: see muudab arterite seinad jäigaks, selle tagajärjel tõuseb vererõhk ning kasvab oluliselt infarkti- ja insuldirisk. Ka II tüübi diabeeti haigestumise üks riske on seotud nikotiini tarbimisega. Lisaks kahjustab suitsetamine kopse, väheneb lõhna- ja maitsetundlikkus, sagedamini võivad esineda igeme- ja suuõõnepõletikud ning hambaprobleemid.
Terve kollektsioon vähki tekitavaid aineid
Huule- ehk mokatubakas on suitsuvaba tubakatoode, mis sisaldab lisaks nikotiinile ka tervet hulka kemikaale ja üle 20 vähki tekitava aine. „Mokatubaka kasutamine ei saasta küll ümbritsevat keskkonda ega mõjuta kõrvalolevaid inimesi, kuid kahjustada saab sellest kogu tarvitaja organism. Pidev kontakt mokatubaka kemikaaliseguga suuõõnes tõstab oluliselt huule-, keele-, kõri-, põseja neeluvähi tekke riski,“ sõnab Tähnas. „Lisaks satub toksilist segu seedetrakti sülje allaneelamisega, mis omakorda suurendab söögitoru ja kõhunäärme haavandite ja vähi tekke riski ning lisanduvad ka kõik eelmainitud nikotiini kahjulikud toimed.“
Nuusktubakas ehk snuff on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on mõeldud ninna tõmbamiseks. „Sellise tubakavormi puhul on eriti ohtlik see, et lühikese ajaga satub vereringesse suur annus nikotiini, mis võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust, aga ka surma.
Lisaks sisaldab nuusktubakas 28 vähki tekitavat ainet,“ ütleb Tähnas. „Kuna nuusktubakas levib ka mustal turul, siis võib diilerite käest ostetud tubakasse olla segatud ka narkootilisi aineid ja sel viisil võib tarvitajast saada ka uimastisõltlane. Nikotiinisõltuvus tekib nuusk- ja huuletubakaga kergemini kui tavasigarettidega, sest manustatav nikotiinikogus on pide-
vam ja sageli ka suuremas annuses.“
Vähem ohtlik pole ka vesipiibu suitsetamine. See protsess kestab ajaliselt kauem ning vesipiibu tõmbaja saab suurema nikotiinikoguse. Tähnase sõnul sageli lausa märkimisväärselt suurema, sest tund vesipiibu suitsetamist on võrreldav koguni 100 sigareti suitsetamisega. Vesipiibu suitsus on palju rohkem vingugaasi ning vesi ei filtreeri välja kõiki tootes leiduvaid kahjulikke aineid, mis satuvad otse organismi.
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tubakast loobumise nõustamisega tegelev õde Aive Tammik lisab, et vesipiibu huuliku ja ka e-sigareti jagamine mitme kasutaja vahel sisaldab riski saada mõni nakkushaigus, nagu C-hepatiit, ohatis, hingamisteede viirus või koguni tuberkuloos.
Veipides ei saa nikotiinisõltuvusest lahti
Üha populaarsemaks muutuvad e-sigaretid pole sugugi nii ohutud, kui tootjad neid reklaamivad. E-sigaret ehk veip on elektrooniline patareitoitel seade, kus kasutatakse nikotiiniga või nikotiinita keemiliste segude vedelikke. Tähnas selgitab, et e-sigaretis sisalduvate mait seainete põlemisel tekib organismis hul ganisti reaktiivseid hapnikuosakesi (ROS), mis kutsub rakkudes esile oksüdatiivset stressi (OxS). „See omakorda viib aga organismi ühel hetkel mitme haigusliku muutuseni, sealhulgas südame-veresoon konnahaigusteni või kasvajate tekkeni. Lausa nii, et oksüdatiivset stressi seos tatakse ka viljatusega nii meestel kui ka naistel, lisaks ka raseduse katkemisega,“ sõnab Tähnas. „Sageli tarvitavad veipijad enesele märkamatult oluliselt rohkem nikotiini kui suitsetades. Nimelt sisaldab 1 ml e-sigaretti sama palju nikotiini, kui leidub terves pakis tavasigarettides. Seega ei saa kuidagi väita, et e-sigaretid oleksid mingilgi moel ohutumad kui muud tubakatooted, ja seda isegi siis, kui see ei sisalda väidetavalt nikotiini.“ Nimelt on kontrolltestidel leitud, et isegi nikotiinivabana müüdav e-sigaret võib ikkagi seda ainet sisaldada. Seega ei sobi veip kindlasti suitsetamisest loobumise aseaineks.
Haiglad ja tervisekeskused pakuvad nõustamist tubakast loobumiseks. Aive Tammik ütleb, et ta on nõustanud ka 12-, 14- ja 16-aastast suitsetajat. „Selles eas ei oska noored ohte karta enne, kui tagajärjed on käes. Sõltuvus kujuneb noores eas välja kiiremini ja on täiskasvanuna tugevam,“ sõnab ta.
„Tubakatoodetest loobumisel on
oluline patsiendi teadlikkus ja teadvustatud tegevus. Selleks nõustame ja toetame patsienti. Tubakatoodetest loobumisel kasutatakse nii nikotiini sisaldavaid asendusravimeid (plaastrid, nätsud, imemistabletid, suupihusti) kui ka farmakoloogilist ravi. Samal ajal suitsetada ja kasutada nikotiini asendusravimeid ei tohiks.“
Samalaadset teenust osutatakse ka Apotheka apteekides, kus nõu saavad küsida kõik, kes sooviksid nikotiinisõltuvusest lahti saada. „Pakutavat küll nimetatakse tubakast loobumise teenuseks, aga tegelikult on loobumise etapid ja põhimõte ikka samad erinevate nikotiintoodete tarvitamise puhul, seega oodatud on ka näiteks e-sigarettide tarvitajad, kes tahaksid selle harjumuse maha jätta,“ lisab Janika Tähnas.
Nõustamise esmasel kohtumisel määratakse nikotiinsõltuvuse tase; arutatakse, mis motiveerib inimest tubakatoodete tarvitamisest loobuma; koostatakse loobumisplaan ning vajadusel soovitatakse nikotiinasendusravi või suunatakse perearsti juurde retseptiravimi määramiseks. Esimene kohtumine
kestab 30–50 minutit. Edasised kohtumised on umbes 15 minutit ja selle jooksul vesteldakse edusammude üle ja vajadusel korrigeeritakse loobumis- või raviplaani.
Tähnas märgib, et nikotiintoodete tarvitamisest loobumine on kindlasti tõhusam väljaõppinud nõustaja abiga, sest väga sageli on vaja inimest sel teekonnal ka motiveerida, toetada ning selgitada, et loobumine ei pruugi esimese korraga õnnestuda. „See pole aga kindlasti läbikukkumine, tuleb vaid leida enda jaoks uus ja sobilik hetk. Kindla tahtmise juures õnnestub loobumine ühel hetkel kindlasti.“
Ta selgitab, et nikotiinisõltuvusest loobumine ongi sageli keeruline, kuna see on võrdväärne heroiini-või kokaiinisõltuvusega. „Nikotiiniretseptoritel on organismis väga pikaaegne mälu, seega öeldakse, et inimene on nikotiinisõltuvusest vaba alles aasta pärast viimase sigareti tõmbamist või nikotiintoote tarvitamist. Igasugune mõjutegur, näiteks passiivne suitsetamine, kui elukaaslane või sõbrad tarvitamist jätkavad, või stressirohked perioodid elus võivad viia kergemini taasalustamiseni. See aga ei
tähenda, et ei peaks suitsetamisest loobumist uuesti proovima, sest iga nikotiinivaba eluperiood annab tervisele olulist kasu, sealhulgas tervemini elatud aastaid,“ räägib Tähnas. „Motivatsioon on loobumisel alati oluline, kuid tugeva sõltuvuse korral on kindlasti soovitatav kasutada nõustamisteenust ning loobumisel järgida ka vajalikku raviplaani.“
Proviisorina toob ta välja asjaolu, millele inimesed ei oska sageli tähelepanu pöörata – nimelt nikotiini ja teatud ravimite koosmõju. „On väga palju ravimeid, mille toime võib nikotiini tõttu nõrgeneda ja ravim osutub ebaefektiivseks, või vastupidi, tugevneda, kutsudes esile kõrvaltoimeid,“ selgitab Tähnas. Veel on teada, et nikotiinil ja kofeiinil on koosmõju ehk nikotiini tarvitajad, kes kohvi armastavad, peavad oluliselt rohkem kohvi tarbima, et saada kofeiini ergutavat toimet. „Seega, kui inimene on nikotiinist loobunud, kuid harjunud rohkelt kohvi jooma, tuleks ka teadlikult selle kogust vähendada, vastasel juhul võib liigne kofeiini mõju põhjustada äkitselt südamerütmihäireid, pulsisageduse suurenemist või kesknärvisüsteemi üleerutust.“
Sõltuvusest aitavad
loobuda näiteks
16-tunnise
mõjuga
plaastrid, mida võiks
kasutada esmavalikuna.
Suitsetamisest ja nikotiintoodete tarbimisest loobumisel kasutatakse nikotiinasendusravi (NAR), mille preparaadid (nikotiini sisaldavad plaastrid, närimiskummid, suuõõnespreid või imemistabletid) on saadaval apteekide käsimüügis.
Apotheka proviisor Janika Tähnas soovitab iseseisvalt loobudes tutvuda juhistega kodulehel www.tubakainfo.ee, sest nii on mahajätmine lihtsam. Sellel lehel on ka Fagerströmi küsitlus, mille abil saab välja selgitada oma tubakasõltuvuse astme. See sobib ära teha ka neil, kes kavatsevad maha jätta veipimise, huule- või nuusktubaka tarvitamise. Test annab vastuse, kas ja millist nikotiinasendusravi võiks tarvitada.
Kerge sõltuvuse korral saab inimene üldjuhul ise halvast harjumusest loobumisega hakkama, kuid mõõduka sõltuvuse korral võib vaja minna ka asendusravi. Sõltuvusest aitavad loobuda näiteks 16-tunnise mõjuga plaastrid, mida võiks kasutada esmavalikuna. Kui aga sõltuvus on tugevam – näiteks inimene ärkab suitsetamiseks öösiti või paneb suitsu ette hommikul esimese asjana, on olemas ka 24 tunni plaaster. „Tugeva või väga tugeva sõltuvusega on soovitatav kasutada 15–21 mg plaastreid, vajadusel võib lisaks tarvitada tugeva suitsetamise tungi vähendamiseks kas närimiskummi (2–4 mg), imemistablette (1,5 mg) või suuõõnespreid (1 mg) – vaid 1 valikutest,“ sõnab Janika Tähnas.
Nikotiinasendusravi kestab 8–10 nädalat. „Oluline on siinkohal ravikuur täpselt juhendi järgi läbi teha, sest võõrutusperiood kestab 8–10 nädalat ning varasemal lõpetamisel võib tekkida tagasilöök kergemini,“ märgib Tähnas. Kui tegu on aga väga tugeva sõltuvusega, saavad arstid vajadusel välja kirjutada ka mõningaid retseptiravimeid, mis kergendavad loobumist.
Jalga äkki nagu polekski all! Paljud meist on sedaviisi ehmunud, kui jalg üle põlve pikalt telekat vaadatud ja siis tõustud, et näiteks kööki teetassi järele minna. Üks toetuspunkt tundub äkki täiesti kadunud, vaata et pikali ei kuku! Või oled ärganud unest selle peale, et ei tunne enam oma kätt. Tükk aega rapsimist ja käe mudimist, alles siis saab vere jälle käima. Küll on tüütu!
Käte või jalgade suremine on üks tavalisemaid terviseviperusi. Samas saab sellest kiiresti üle – veidike liigutamist, masseerimist, jäseme raputamist ja mure paistab mööduvat.
Apotheka apteeker Krista Kurvet kinnitabki, et vahetevahel kätejalgade suremist kogeda on üsna tavaline asi, samas esineb enamasti vanematel inimestel harva ka kroonilist käte-jalgade suremist.
Kurveti sõnul kaebavad inimesed kõige enam kätes-jalgades olevat surinat, justkui jookseksid naha all sipelgad või torgitaks seda väikeste nõeltega. Mainitakse ka jäsemete tuimust, põletus- või külmatunnet ja mõnel juhul ka sügelust ning valu.
Samas võib käte ja jalgade suremisest tihti saada krooniline probleem, mille algpõhjus on mõni olemasolev haigus. Krista Kurveti sõnul võib vahel tegemist olla mõne retseptiravimi, näiteks verapamiili või amiodarooni aeg-ajalt esineva kõrvaltoimega. Samuti võib seda põhjustada ka B-grupi vitamiinide puudus.
Tähtis on leida põhjus
Kliiniku Reakt füsioterapeut Rainar Vahtrik ütleb oma kogemuse põhjal, et ainuüksi käte-jalgade suremise pärast
nende kliinikusse naljalt ei pöörduta. „Pigem kerkib see teemaks muudel põhjustel pöördumisel. Näiteks kaebab patsient mitu kuud väldanud kaelavalu. Kui aga lisaks juurde uurime, kas valu kiirgab näiteks kätte või kas käed surevad ära, siis on vastuseks hämmeldunud pilk ja vastus: „Jah! Juba paar aastat ärkan üles ja käsi on täitsa tuim. Ja kontoris istudes pean vahepeal käsi raputama, et need üles ärkaksid“. Nii et tihtipeale seda surisemist või suremist ei peeta kuigi oluliseks asjaks.“
Käte-jalgade suremist võib Vahtriku
sõnul põhjustada suur hulk seisundeid ning see võib olla ka mõne haiguse ja tervisemure kõrvalnäht. Nimetagem diabeeti, südamehädasid, kokkupuudet mürgiste ainetega, alkoholi liigtarvitamist, hulgiskleroosi või kasvajaid.
„Käte ja jalgade suremisel on ka mehaanilisi põhjustajaid: närvi kompressiooni ehk närvi peale surumist võib tekitada näiteks magamisasend, lauanurgale toetumine või mõni istumisasend, teatavate spordialade harrastamine ja ühelaadsete liigutuste järjepidev tegemine,“ räägib Rainar Vahtrik. Põhjus võib olla ka kaelaprobleemides või põletikes
Käte ja jalgade suremine on üks kõige sagedasemaid tervisehäireid, mis võib peita ka päris tõsiseid põhjuseid.TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: ADOBE STOCK
ning isegi depressioonis ja ärevushäires, mis põhjustavad närvisüsteemis talitluse ebakõlasid ja võivad surinatena tekitada füüsilisi sümptomeid. „Aga tihtipeale võib probleem olla põhjustatud ka nii lihtsast asjast nagu vähene liikumine!“ kinnitab Vahtrik. „Kokkuvõtvalt – surinaid võib tekitada terve hulk seisundeid ning selle jaoks ongi spetsialistid, et välja selgitada, milles võiks asi olla ja kuidas muret lahendada.“
Mida teha?
Apteeker Krista Kurvet rõhutab, et kui tegemist on kroonilise probleemiga, siis
on kõige olulisem leida algpõhjus ja seda ravida. Toetava meetmena on tähtsal kohal tervislik eluviis: tuleks korrapäraselt liikuda ja venitusharjutuste teha, toituda täisväärtuslikult ja juua piisavas koguses vett.
Vereringe ergutamiseks ja seeläbi surina ning valu vähendamiseks võib teha ka soojendavaid kompresse või määrida käsi-jalgu soojendava toimega kreemidega. Apteegist võib lisaks osta B-grupi vitamiine ning kasutada soojendava toimega kreeme.
Kui surinaga kaasneb ka valu, võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. Mõnel juhul võib abi olla ka retseptiravi-
mitest, näiteks epilepsiavastastest ravimitest või antidepressantidest.
Kui tegemist on just käte surinaga, võib kasu olla ka näiteks randmeortoosist, mis aitab kätt kindlas asendis hoida.
Võluravim – liikumine
„Võluravim, mis ilmselt aitaks enamikku inimesi, on liikumine – sportlik, seltskondlik või ükskõik mis muus formaadis,“ soovitab füsioterapeut Rainar Vahtrik. „Inimkeha on liikumiseks ette nähtud ja kui seda eesmärgipõhiselt kasutada, siis toimibki keha tavaliselt nii, nagu meil vaja oleks. Kui probleem on juba tekkinud, siis võiks konsulteerida oma perearsti või füsioterapeudiga, et saada ülevaade tervisemure võimalikest tekkepõhjustest ning ühtlasi panna paika ka plaan, kuidas olukord kontrolli alla saada.“
Võluravim, mis ilmselt aitaks enamikku inimesi, on liikumine –sportlik, seltskondlik või ükskõik mis muus formaadis.
Üks levinumaid käte suremise põhjustajaid on karpaalkanali sündroom – läbi randmekanali kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel tekkiv haigusseisund.
Karpaalkanali sündroomi puhul käed mitte üksnes ei sure, vaid kuna selle haiguse tagajärjel on surve närvile suurem, põhjustab seisund ka valu, mis võib muutuda vägagi vaevavaks.
Karpaalkanali sündroom kimbutab eeskätt just füüsilise töö tegijaid või neid, kelle ametis tuleb pidevalt ette ühesuguseid liigutusi – näiteks arvutiga töötajad. Tihti süvendab sündroomi käte ülekoormus ja teinekord on oma osa ka randme traumal. Rohkem on sellega hädas naised, eriti keskealised, aga ka näiteks rasedaid kimbutab see sündroom tihtilugu. Vahel ei leitagi haiguse selget tekkepõhjust.
Kergematel puhkudel aitavad spetsiaalsed harjutused. Kui seisund on raskem, ravitakse sündroomi kas süsti või operatsiooniga.
Tundetu käsi
Aiandis töötaval Katrinil (52) ilmnes karpaalkanali mure esimest korda 30ndates eluaastates last oodates, kui raseduse lõpukuudel hakkas vasak käsi häirivalt valutama ja krampi kiskuma. Peale lapse sündi sündroom kadus, kuni ilmus 15 aastat hiljem taas lagedale. „Kõigepealt hakkas öösiti surema vasak käsi. Ärkasin aeg-ajalt selle peale, et käelaba oli tundetuks muutunud, ja istukil voodis, rapsisin kätt seni, kuni see jälle elumärke ilmutama hakkas,“ kirjeldab Katrin. „Ei saa salata, et see oli tüütu, aga samas ei tundunudki algul teab mis tõsine häda. Kes meist siis poleks kokku puutunud olukorraga, et käsi või jalg on pärast pikka teatud asendis olekut tundetuks muutunud. Küll läheb kohe üle. Ja läks ka.“
Kulus mõni kuu ning lisaks suremisele hakkasid Katrini käed valutama ja tuimaks muutuma — enamasti vasak, harva parem, aga vahel lausa mõlemad
Küll läheb kohe üle. Ja läks ka.
korraga. Mõnikord muutus valu käes nii tugevaks, et edasi magada saigi vaid pärast valuvaigisti võtmist. Käevalu vastu kirjutas perearst kangemat rohtu ja soovitas osta ortoosi ehk käetoe – tugevast materjalist sõrmedeta kinda taolise abivahendi, mis hoiab kätt stabiilses asendis ja vähendab vaevusi. „Selle hind oli üsna krõbe, aga tegelikult oli ortoosist
päris palju abi – see tõepoolest säästis kätt ja valu oli väiksem. Ainult magada oli sellise veerandkipsiga ebamugav,“ meenutab Katrin. Kuna tervisehäda siiski kuhugi ei kadunud, sai naine lõplikult abi alles operatsioonilaual. Karpaalkanali lõikus on üldiselt lihtne ja tõhus ning sealtpeale pole Katrin käte suremise ja valu üle kaevanud.
€
5,60 €
Bertils Vitamin B12 + foolhape imemistabletid (100 tk) 17,26 € Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.
Kes meist siis poleks kokku puutunud olukorraga, et käsi või jalg on pärast pikka teatud asendis olekut tundetuks muutunud.Rõõm vitamiin B-kompleks tabletid (60 tk) 13,94 A. B-kompleks tabletid (30 tk)
Viimastel aastatel on apteegilettide kaubavalik laienenud omatoodetega (ingl. privat label ), kuhu kuuluvad nii toidulisandid kui ka muud tervisekaubad. Omabrändi tooted on populaarsust kogunud terves maailmas.
TEKST: ELISE LAIVERIK l FOTOD: APOTHEKA
Toodetest, mis kunagi olid mõeldud asendama tuntud kaubamärke, on saanud arenev ja uuenduslik valdkond, kust tarbija leiab nii soodsaid hindu kui ka muid plusse.
Omamärgi toodete arendamisel on võimalik oluliselt rohkem kaasa rääkida ja arvestada kohaliku turu nõudmisi, lubatud koostiskomponente ja maksimaalseid annuseid päevas ning pakendi suurust. Kõikide nüanssidega arvestamine annabki parima hinna ja kvaliteedi suhte, mis on omamärgi toote võti.
Apotheka omatooted tulid turule juba 14 aastat tagasi. Esimesed tooted olid pipra- ja sinepiplaastrid, mille tunneb ära suure a. märgi järgi. Sealt edasi hakati otsima võimalusi tuua brändi valikusse toidulisandid ja praeguseks on sortimendis 77 tervisetoodet, nende hulgas mahedad ravimtaimeteed ja tervist toetavad vitamiinide ja mineraalainete preparaadid kogu perele. Osa neist on toodetud Eestimaal, teine osa aga koostöös Euroopa partneritega.
Kvaliteet
Vastupidi levinud arvamusele, et omamärgitoodete valmistajad teevad kvali-
teedis järeleandmisi, nüüdisajastavad tootjad pidevalt tootmistehnikat ning peavad vastama GMP (Good Manufacturing Practice) ehk hea tootmistava sertifikaadile. Me teeme koostööd usaldusväärsete tarnijatega, kes kontrollivad igati oma toodete kvaliteeti, nende ohutust ja tõhusust. Näiteks uue toidulisandi retsepti katsetamisel hindab tootja valitud koostisosade kokkusobivust ja püsivust ning seda, mis tingimustel ja kui kaua need lubatud piirnormides säilivad.
Oma kaubamärgi toidulisandid kohanduvad turu vajadustega. Erinevalt laiatarbebrändidest, mis toodavad universaalseid lahendusi, on omamärgi toodete puhul on võimalik aga kujundada just selliseid retsepte, mida klient otsib.
Tarbijate usalduse tugevdamine
Apotheka omatoodete sari on seadnud endale eesmärgi luua klientide vajadustele vastavaid uuenduslikke ja hea hinnaga tooteid.
a. Lacto Forte kapslid (20 tk) 7,95 €
a. Oomega-3-kalaõlikapslid (1000 mg 90 tk) 9,65 €
a. Oomega-3-kalaõli + vitamiin D (90 tk) 11,30 €
a. Melatoniin Forte tabletid (1,9 mg 30 tk) 8,15 €
a. Köh-Köh kurgusiirup (150 ml) 6,30 €
Selle aasta lõpuks saavad kõik Apotheka omatooted ka uue imago ning edaspidi tunneb need eksimatult ära punase ja valge värviga pakendi järgi. Tooted on saadaval ka Läti ja Leedu Apotheka apteekides. Punane, Apotheka tunnuseks olev a. oli, on ja jääb omatooteid märkima.
On toite, mis kipuvad muutma pale tuhmiks, põhjustama enneaegse vananemise märke ja tekitama aknet. Mida siis süüa, et nahk oleks terve ja kaunis? Toitumisnõustajad jagavad soovitusi.
TEKST: KRISTA KIIN
“Välimus peegeldab, kuidas ning millistes kogustes me sööme, kui palju liigume, magame, keha seestpoolt veega niisutame ning millised on meie suhted,“ räägib OÜ Soulfuli toitumisnõustaja Kristiina Kikas. „Kui see kõik on tasakaalust väljas, ei pruugi me tunda end oma kehas hästi ega olla rahul naha välimusega.“
„Näiteks mõjutab liigselt töödeldud toit – nii toiduainetööstusest ultratöödelduna tulev kui ka liigne praadimine kodus –, liigne suhkrurikka toidu söömine ja ühekülgne toitumine nahka: see kipub toitma baktereid, keda seostatakse organismis põletikuliste protsessidega,“ hoiatab toitumisnõustaja Anne-Mai Küünemäe. „Ka alkoholi, kohvi ja musta teega ei tohiks liialdada. Transrasvhapete vähendamiseks või vältimiseks tasub võimalikult vähe süüa rafineeritud süsivesikuterikkaid toite, näiteks valget saia ja saiakesi, pastat, küpsiseid.“
Sileda naha vaenlased
Viimastel aastatel on avaldatud hulk uuringuid toitudest ja jookidest, mille sage tarbimine peegeldub halvasti naha tervises ning kogu välimuses. Näiteks on leitud, et ülearune suhkrutarbimine võib käivitada glükatsiooniprotsessi: patustades maiustustega rohkem, kui rakud suudavad töödelda, kleepuvad liigsed suhkrumolekulid valkude külge ning võivad kahjustada kollageeni- ja elastiinikiude, mis hoiavad naha pingul ja terve. Rafineeritud suhkur paneb keha tootma rohkem rasu ning selle tõttu ummistuvad poorid. Lisaks kleepub suhkur hammastele, soodustades nende lagunemist ja värvimuutust.
Liiga kuiva naha või silmaaluste kottide põhjus võib peituda liialt soolases toidus. Täiskasvanutel on soovitatav päevas tarbida mitte üle 6 g soola, et organism saaks täita olulisi funktsioone. Enamik inimesi saab aga juba pelgalt töödeldud toitudest rohkem soola, kui on päevas vaja, mis võib tekitada vedelikupeetust, paistetust ja näoturset.
Kui maks töötab hästi, väljutatakse keha kaudu toksiinid, mis võivad ka nahka mõjutada. Kui kahjulikud ained
kogunevad maksa ja neid ei lagundata korralikult, võib nahal tekkida probleeme, näiteks akne, kehv jume ja kortsukesed. Uuring on näidanud, et sage napsitamine suurendab ka nahahaiguse rosaatsea riski.
Alkohol tekitab kehas ka vedelikupuudust, mis võib põhjustada unehäireid. Ebapiisav uni on süüdlane naha kaitsebarjääri nõrgenemises ja vananemisnähtudes (kortsud, ebaühtlane pigmentatsioon, naha lõtvumine).
Põletikulised protsessid toovad kahju Vürtsikas toit soodustab rosaatseat, kuid võib nahale kurja teha ka menopausi ajal. Arvatakse, et naha veresooned on üleminekueas tundlikumad. Kuna vürtsikas toit laiendab veresooni, võib menopausis naiste nahk olla sel ajal laiguline. Aeg-ajalt võib vürtsikat karrit küll nautida, kuid regulaarne nahaärritus võib põhjustada veenide püsivat punetust või ka turseid.
Söestunud äärega lihatükk võib sisaldada põletikku soodustavaid ühendeid, mille tõttu näonahk hakkab lõtvuma, kuna põletik lagundab nahas kollageeni.
Töödeldud lihas, näiteks valmistoitudes, vorstis ja peekonis sisalduvad sulfitid ja muud säilitusainedki võivad vallandada nahas põletikku ja kiirendada vananemisilmingute teket.
Töödeldud lihaproduktid kipuvad sisaldama ka palju soola, mis võib muuta näo tursunuks. Kiireks lahenduseks haara appi kofeiini sisaldav silmaümbruskreem!
Püüa asendada punane liha kana- või kalkunilihaga või söö vähem liha ja rohkem köögivilju. Glükeemilist koormust ning sellega seonduvat ja nahka kahjustavat põletikku suurendavad ka praetud toidud.
Rasvase lihaga kaasnevad vabad radikaalid –ebastabiilsed molekulid, mis kahjustavad terveid rakke. Need võivad mõjutada naha võimet end kaitsta ja kollageeni toota. Seepärast võiks kaaluda punase liha väljavahetamist kana- või kalkuniliha vastu. Unustada ei tohiks antioksüdante, mis võivad teatud tüüpi rakukahjustusi ära hoida või edasi lükata. Antioksüdantiderikkad toidud ja seerumid aitavad võidelda vananemist soodustavate vabade radikaalidega. Täida külmik puuja köögiviljadega, mis on head antioksüdantide allikad, ning otsi näoseerumeid, mis sisaldavad C-vitamiini.
Lisaks halva kolesterooli taseme tõstmisele ja südamehaiguste riskile võivad transrasvad olla kahjulikud nahale, kuna soodustavad põletikku, mis kipub lagundama kollageeni. Tagasihoidlikum võiks olla nende toodete tarbimisel, kus on kasutatud hüdrogeenitud taimerasva (nt küpsised, saiakesed, taimsed koore ja juustu analoogid). Kahjulikke transrasvu võivad sisaldada ka kaubanduslikes fritüürides praetud toidud, näiteks friikartulid.
Kel on kalduvus aknele, võiks piirata lehmapiima joomist. Mõned uuringud viitavad sellele, et osa piimas
sisalduvaid bioaktiivseid hormoone põhjustavad kehas poore ummistavat põletikku. Jogurt ja juust on leebema mõjuga – puuduvad tõendid selle kohta, et need võiksid suurendada vistrike tekkimise ohtu.
Rasvad ennetavad naha kuivust
„Sageli on kuiva ja kareda naha põhjuseks kasulike rasvhapete puudus organismis,“ tõdeb Kristiina Kikas. Naha heaolu silmas pidades on soovitatav jälgida oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete tasakaalu. Kui toidus on vastav rasvhapete suhe tasakaalust väljas ning oomega-6 tarbimine suur, toetatakse kehas põletikku soodustavaid protsesse. „Selle vähendamiseks või vältimiseks võiks piirata loomsete küllastunud rasvade tarbimist,“ soovitab Kikas. „Tervist toetavate rasvhapete saamiseks tasub lisada menüüsse rohkem oomega-3-rikkaid taimseid toite ja toiduaineid, näiteks Kreeka pähkleid või seemneid: tšiia-, lina-, kanepi-, Siberi seedermänni-, soja- ja rapsiseemneid või tudraseemneid.“
Lisaks taimsetele allikatele tasub menüüs olulisele kohale seada ka kala, eriti merekalad. „Forell ja lõhe, aga ka heeringas on väga head oomega-3-rasvhapete allikad,“ toob Kikas välja. „Lisaks sisaldab kala rikkalikult D-, B3-, B6- ja B12-vitamiini. Merekalades leidub palju nahale kasulikku E-vitamiini. Makrellides ja sardiinides on märkimisväärsel hulgal Q-vitamiini.“
Kollageen aitab fotovananemise vastu ja seda leidub puljongites, želatiinis, merevetikates (klorella) ning kondipuljongist tehtud sültides.
Hüaluroonhape aitab niisutada nahka, on vananemisvastane, tõhus dermatiidi leevenduseks, seetõttu lisatakse seda ohtralt ilutoodetesse, kuid seda saab ka toidust. „Hüaluroonhapet leidub näiteks sojatoodetes, tärkliserikastes köögiviljades, maguskartulis, tsitruselistes, tomatis, banaanis, spinatis, lehtkapsas, seemnetes ja pähklites, subproduktides, mandlites ja kuumtöödeldud aedubades.“
Vitamiinid pigem toidust kui purgist
„Kui ollakse pikalt alatoitunud, on nahk üks esimesi, mis toitainepuudusesse jääb, sest esimesena kaetakse teiste elundite toitainevajadus,“ paneb Anne-Mai Küünemäe südamele. „Kui makro- või mikrotoitaineid saadakse ebapiisavalt, aeglustub naharakkude uuenemine ja naha väljanägemine halveneb. Seetõttu
Retsept:
Kristiina Kikas
(Valmistusaeg: 5 minutit)
• 400 g värskeid või külmutatud
mureleid/kirsse
• 200 ml magustamata mandlijooki
(või muud taimset jooki)
• 2 sl toorkakaod või magus tamata kakaopulbrit
• 1–2 sl Kreeka või paksema
konsistentsiga taimset jogurtit
• 1–2 laimi mahl
• 1 peotäis jääkuubikuid
Pane kõik koostisosad blenderisse ja töötle, kuni saad kreemja ja meeldiva konsistentsi. Maitse – kui soovid magusamat, lisa kirsse või mureleid, kui hapukamat, siis laimimahla. Võid smuutit ka külmutada, tehes sellest mahlapulgad, mida nautida hiljem. Värskena tarbi 24 tunni jooksul, külmikus säilib kuni 1 kuu.
Lisaks taimsetele allikatele tasub menüüs olulisele kohale seada ka kala, eriti merekalad.
on naha hea tervise tarbeks ülimalt oluline tagada organismile stabiilselt kõik vajalikud toitained.“
Et hinnata organismi vitamiinivajadust, soovitab Kristiina Kikas võtta ühendust erialaspetsialistiga, kes aitab analüüsida menüüd, või paluda teha perearstil vereproovid. „Mida mitmekesisem on menüü, seda parem nii üldisele tervisele kui ka naha seisundile,“ nendib toitumisnõustaja. „Kõik värvilised köögiviljad, sh tumerohelised lehtsalatid, puuviljad ja marjad peaksid olema menüüs.“ Et kasulikud vitamiinid köögiviljadest kaduma ei läheks, peaks vältima pikaajalist töötlemist kõrgel kuumusel ja eelistama hoopis näiteks aurutamist või vokkimist. „Kui süüa rohkem töötlemata toitu, ürte, puu-, köögi-, kaun- ja täisteravilju, pähkleid, seemneid ja rasvast kala ning vähendada rafineeritud suhkru tarbimist, toidad nahka seestpoolt väljapoole,“ soovitab Kikas.
Vitamiine peaks Küünemäe sõnul lisaks võtma pigem ettevaatlikult. „Usun, et kui hoida oma toidulaud mitmekesisena, saame sealt kõik vajaliku kätte ka lisandeid võtmata,“ põhjendab toitumisnõustaja. „Erand on siin vitamiin D, mida on kindlasti vaja purgist juurde võtta. Tervist toetav toitumine, piisav vee tarbimine, alkoholi ja ultraviolettkiirgusega piiri pidamine ning aktiivne eluviis on põhisambad, millele ka naha tervis toetub. Küllastunud rasvhapete saamist võiks vähendada nii, et umbes 80% oleks taimne ja 20% loomne toit.“
A-VITAMIIN on võimas antioksüdant, aitab hoida nahka tervena ja leevendada aknet, dermatiiti ja psoriaasi. A-vitamiini saab piimast, võist, juustust, rohelistest lehtköögiviljadest ning punastest ja oranžidest puu- ja köögiviljadest (paprika, kõrvits, keedetud porgand, küpsetatud bataat ja tomat), munast ja maksast
E-VITAMIIN on tugev antioksüdant ja takistab naha niiskuskadu, kaitseb nahka vabade radikaalide ja keskkonnamürkide eest, rahustab ärritunud nahka, kiirendab haavade paranemist, suurendab A-vitamiini biotoimet ja toetab seleeni antioksüdantset võimet. Parimad allikad on kalaõlid, mustad sõstrad, seemned-pähklid ning tudraõli. Hästi mõjuvad muna, sibul, paprika, avokaado ja bataat
C-VITAMIIN on oluline antioksüdant, kaitseb nahakahjustuste ja päikesepõletuste eest, aitab kaasa haavade paranemisele. C-vitamiin toetab naha kollageeni sünteesi ja parandab immuunsust. Rikkalikud allikad on tsitruselised, paprika, brokoli, murelid, kirsid, maasikad ja kiivid. C-vitamiini saab puuviljadest (nt apelsin, õun, mango) ja eriti marjadest (sõstrad), samuti köögiviljadest (paprika).
ASTAKSANTIINI leidub lõhes ja koorikloomades. Antioksüdantne toime on sel karotenoidil tugevam kui E- ja C-vitamiinil ning beetakaroteenil. Kaitseb nahka enneaegsete vananemise ilmingute ning kahjuliku päikesekiirguse eest. Soovitatakse imendumise parandamiseks tarbida koos E- ja C-vitamiiniga.
RESVERATROOL võitleb negatiivsete keskkonnategurite põhjustatud oksüdatiivse stressi tagajärjel tekkivate vabade radikaalidega. Seda leidub viinamarjades, tatras, greibis ja õunakoortes, punases ja valges veinis, mustikates, jõhvikates ning tumedas šokolaadis
BIOFLAVONOIDID sisalduvad näiteks kakaoubades. Kvaliteetses kõrge kakaosisaldusega šokolaadis leidub ka märkimisväärne kogus seleeni, rikkalikult kaaliumi, fosforit, rauda, tsinki, vaske, mangaani, kroomi ja magneesiumi. Seega 20 grammi vähemalt 75-protsendise kakaosisaldusega šokolaadi päevas on nahale kasulik.
POLÜFENOOLID on looduslikud ühendid, mida leidub enamikus taimedes ja neil on samuti antioksüdantsed omadused. Polüfenoole sisaldavad ka punane vein, kohv, must tee ja šokolaad. Ent neis leidub ka teisi ühendeid – veinis alkoholi, šokolaadis suhkrut, kohvis-tees kofeiini, mistõttu ei tohiks nendega liialdada.
Allikad: toitumisnõustajad Kristiina Kikas ja Anne-Mai Küünemäe
Unusta oma armid!
hoiab ära liigse armistumise • leevendab sügelust
Sobib igasuguste armide ravimiseks, takistab uute armide teket ja ravib vanu
Sobib täiskasvanutele ja vähemalt aastastele lastele
Käsimüügiravim
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Näidustus: Hüpertroofilised, keloidsed, liigutusi piiravad ja kosmeetiliselt moonutavad armid, mis tekivad pärast operatsioone, amputatsioone, põletust, avariisid, kontraktuure, nt Dupuytren’i kontraktuur, kõõluste traumaatilised kontraktuurid ja tsikatritsiaalsed striktuurid.
B-grupi vitamiinid . Sageli põhjustab ketendavat ja kuiva nahka nende vitamiinide puudus organismis. Mõned allikad väidavad koguni, et tegemist on õnnehormooni allikaga. Ohtralt leidub B-vitamiine kuumtöödeldud maksas ja neerudes, pärmis, täisteraleivas, mandlites ning enamikus pähklites-seemnetes, keedetud vuti- ja kanamunades, aga ka paljudes juustudes. B-grupi vitamiine sisaldavad ka rohelised lehtköögiviljad: spinat ja lehtkapsas, mida tuleks imendumise parandamiseks kergelt kuumtöödelda. Kasuks tulevad herned, avokaado ja brokoli.
D-vitamiin vähendab naha DNAkahjustusi ja põletikku. Selle head allikad on kalaõlid, muna, vitaminiseeritud piimatooted, rasvarikkad kalad ja või
Vitamiinisarnase aine Q10 vähesuse korral avalduvad organismis vananemisprotsessid, kuna see oluline antioksüdant kaitseb rakukahjustuste ja vananemise mõju eest. Q10 koensüümi sünteesitakse kehas, ent vananedes see protsess aeglustub. See rasvlahustuv antioksüdant aitab hoida ka E-vitamiini pidevalt toimivas vormis. Q10 leidub näiteks seemnetes-pähklites, loomalihas, rasvastes kalades, munakollases ja mandlites
Mineraalaineid on noorusliku naha heaks samuti vaja. Seleenipuudus tekitab enneaegseid kortse ja pigmendilaike. Rikkalikud allikad on mereannid ja parapähklid Tsinki, mis osaleb A-vitamiini sünteesis ja naha paranemisprotsessides, leidub
ohtralt näiteks maksas, kamajahus, seemnetes ja pähklites, mereandides ja munas Kollageeni sünteesiks tähtis räni tagab naha elastsuse ning on kasulik ka juustele ja küüntele. Räni saab (täis) teraviljatoodetest, köögiviljadest, õuntest, sellerist, nõgesest, maasikatest ja banaanidest .
Allikad: toitumisnõustajad Kristiina Kikas ja Anne-Mai Küünemäe
Rõõm iluvitamiinid biotiiniga tabletid (60 tk) 18,38 €
A. B-kompleks tabletid (30 tk) 5,60 € Vitamiin D päikesepärlid (100 MCG / 4000 IU 120 tk) 23,65 €
Rõõm koensüüm Q10 C-vitamiiniga (100 mg 30 tk) 24,48 €
Beauty+ tabletid (30 tk) 16,20 €
Tervisepüramiid vitamiin A+E Strong kapslid (60 tk) 18,71 €
Provisor liposoomne vitamiin C (250 mg 60 tk)
25,88 €
Rõõm Oomega -3 kalaõli D3 + Q10 kapslid (60 tk)
18,38 €
Bertils
tabletid (50 mcg 100 tk) 10,28 €
(60 tk) 20,45 €
Provisor Ilu kummikommid
Kelasin seleen
Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.
Tervisehädasid võib ette tulla nii tõuloomadel kui ka ristanditel ning segaverelistel. Toome välja mõningad haigused, mis meie populaarsematel koera- ja kassitõugudel kõige sagedamini esinevad.
Looma valikul tuleb lähtuda enamast kui tema välimusest. Esmalt tuleks mõelda, miks looma võtta plaanite, see aitab valida sobivamate iseloomuomadustega tõu. Kui otsite vaid head sõpra, võib seada sammud ka varjupaiga poole.
Tõuloomaks teeb koera või kassi ainult tõutunnistus. Suurepärase neljajalgse sõbra saab aga kasvatada nii tõuloomast kui ka segaverelisest. Tõustandardid annavad aimduse, milliseks seda tõugu kutsikas või kassipoeg kõige tõenäolisemalt kasvab, tundmatut päritolu loomade puhul ennustamiseks vajalik info üldjuhul puudub. Enne looma valimist tasub uurida lisaks tõu iseloomule ka muude omaduste ning sagedasemaste tervisemurede kohta, nõnda on juba veidi ette teada, mille osas teda hoolsamalt jälgida. Kui tunnete oma lemmiku tervise pärast muret, tasub loomaga minna kindlasti loomaarsti juurde tervisekontrolli.
Kuldne retriiver
Puusa- ja küünarliigese düsplaasia –liigese ebanormaalse anatoomia tõttu
esineb jäsemete valulikkust ja longet, kanget kõnnakut, raskusi liikumisel ja hüppamisel, aktiivsuse vähenemist.
Kae, glaukoom, reetina düsplaasia ja progressiivne reetina atroofia (PRA) on geneetilised haigused, mis põhjustavad nägemise kaotust, ennetada neid ei saa.
Ihtüoos on geneetiline nahahaigus, mille puhul nahk on kuiv ning esineb rohkelt kõõma. Haigus võib olla vaevumärgatav, aga ka väga ränk.
Allergiad – enamasti esineb sügelust ja nahapõletikke, veidi harvem seedehäireid, eriti kindlalt vihjavad allergiale nahaprobleemid ja seedehäired koos.
Kõrvapõletik – kõrvade raputamine ja kratsimine, rohke kõrvanõre ja punetus. Kõrvad on valulikud ja mõnikord hoiab koer pead viltu, haige kõrv allpool, raskel juhul isegi keerutab ringiratast.
Aordi stenoos ja südamehaigused – aort ehk suurim veresoon on kitsenenud, mistõttu süda peab vere kehas ringi liigutamiseks rohkem tööd tegema, suurenenud koormus südamele võib viia südamepuudulikkuseni.
Sümptomite hulka kuuluvad nõrkus, koormustaluvuse vähenemine, lõõtsutamine, köha, tursed.
Labradori retriiver
Puusa- ja küünarliigese düsplaasia, artriit (ehk liigesepõletik) põhjustab lonkamist.
Ülekaalulisus – labrador on reeglina alati näljane, mistõttu omanik peab tarbitavaid kaloreid hoolega jälgima. Rasvumine tekitab mitmeid terviseriske ning soodustab paljude teiste haiguste teket.
Progressiivne reetina atroofia (PRA) – põhjustab nägemise kaotust. Kõrvapõletik.
Südamehaigused.
Kõriparalüüs – häälepaelu mõjutav närvikahjustus tekitab hingamisraskusi, hane tuututamisega sarnanevat köha. Ennetada seda ei saa, ravi suhtes tuleks konsulteerida loomaarstiga.
Epilepsia – teadmata põhjusel tekivad krambihood, ennetada neid kuidagi ei saa, ravi on medikamentoosne.
Saksa lambakoer
Puusa- ja küünarliigese düsplaasia. Maokeerd on sügava rinnakorviga koertel tekkiv eluohtlik seisund, kus magu pöördub ümber oma telje ning selle tagajärjel verevarustus katkeb. Kõhu ümbermõõt suureneb, koer tunneb end väga halvasti, öögib, kuid oksemasse ei välju. Kahtluse korral tuleb minna kohe loomakliinikusse. Ennetuseks tuleb vältida jooksmist ja mängimist vahetult pärast söögikorda. Toidukogused võiksid olla väiksemad ja toidukordi päevas selle võrra rohkem või tuleks anda toit vähehaaval ette, vältimaks ahmimist.
Degeneratiivne müelopaatia – progresseeruvat tagajäsemete halvatust põhjustav haigus, ennetada pole võimalik.
Eksokriinne pankrease puudulikkus – kõhunääre ei tooda vajalikke seedeensüüme, põhjustades seedehäireid. Olukorda ennetada ei saa, raviks antakse sünteetilist ensüümi.
Epilepsia.
Anaalfurunkuloos – valulik sügav nahapõletik päraku ümber. Ravi on medikamentoosne, selle määrab dermatoloog.
Põlvekedra paigast nihkumine ehk patella luksatsioon, mis põhjustab tagajäseme üleval hoidmist ja hüplevat liikumist, kuni põlvekeder normaalasendisse tagasi libiseb. Kergel juhul on abiks valuravi, raskemal kirurgiline korrigeerimine.
Hingetoru kokkulangemine ehk trahhea kollaps – kõhrede nõrkuse tõttu vajub õhutee teatud tingimustel kokku, takistades hingamist, näiteks elevuse korral. Kergematel juhtudel piisab looma rahustamisest hingamisraskuse möödumiseks.
Süringomüeelia – koljuanatoomia muutuse tõttu ei mahu väikeaju koljusse ära ning sopistub seljaajukanalisse, mille tagajärjel moodustub seljaajuvedelikuga täitunud tsüst, mis põhjustab peavalu ja neuroloogilisi nähte.
Vesipea ehk hüdrotseefalus –süringomüeelia tagajärg, kus kogunev seljaajuvedelik surub ajukude kokku ning koljusisene rõhk tõuseb. Nähtav on peakolju suurenemine, ümardumine, esineb peasurumist ja neuroloogilisi nähte, valu.
Alopeetsia X – karvade väljalangemisega kulgev nahahaigus, sageli puhtalt kosmeetiline ja koerale endale muret ei tekita. Ravivõimalusi tuleks arutada dermatoloogiga, ravi ei pruugi olla.
Patella luksatsioon.
Süringomüeelia.
Mitraalklapi puudulikkus – südameklapi häire, mis raskemal juhul või vanemas eas viib südamepuudulikkuseni. Tüüpiline leid on südamekahin, mis avastatakse tavalise kontrolli käigus. Ravivajaduse määrab kardioloog.
Briti lühikarvaline kass
Polütsüstiline neeruhaigus – neerudesse tekivad tsüstid, see kahjustab neerufunktsiooni ning viib lõpuks neerupuudulikkuseni.
Eelsoodumus ülekaalulisuseks
Hemofiilia B – vere hüübimishäire, mille korral trauma või kirurgia puhul tekkiv veritsus ei peatu
Maine coon (Meini kass)
Puusadüsplaasia.
Küünarliigese düsplaasia.
Lihasatroofia – närvikahjustuse tõttu kõhetuvad jäsemete lihased, mis viib liikumisraskusteni.
Hüpertroofiline kardiomüopaatia. Püruvaadi kinaasi puudulikkus (geneetiline haigus).
Scottish fold (Šoti lontkõrvaline kass)
Liigesehaigused. Lontis kõrvad tulenevad geenmutatsioonist (mutatsioon teeb kõhre nii nõrgaks, et see ei suuda kõrva kanda), kuid mõjutab ka organismi teisi kõhri, mistõttu degeneratiivset liigesehaigust esineb sisuliselt igas liigeses, isegi sabas. Kõigil lontkõrvalistel on kõhrekahjustused, kuid erineva raskusastmega.
Väliskõrvapõletikud.
normaalselt, võib tekkida ka sisemisi verejookse.
Gingiviit e igemepõletik.
Hüpertroofiline kardiomüopaatia –südamehaigus, mida saab diagnoosida kardioloog, kuid esineda võib äkksurm enne muude sümptomite teket.
Kasside karvkattel on olulised ülesanded: kaitseks keskkonna eest, sooja hoidmiseks ja suhtlemiseks. Karvastik on väga tundlik ja annab kassile informatsooni ümbritseva kohta. Kassi keel on kidaline karvastiku eest hoolitsemiseks ja kass veedab suure osa ajast end lakkudes ja puhastades. Kuna naharasu ühtlaseks jaotamiseks ei ole sfinksil karvu, koguneb rasu nahale ja küünevallile. Seetõttu vajab loom regulaarset vannitamist sobiva vahendiga.
Esineda võib järgmisi muresid:
• Nahaprobleeme ja vigastusi puuduva karvkatte tõttu,
• seennakkusi,
• päikesepõletusi,
• alajahtumist,
• seedehäireid,
• hüpertroofilist kardiomüopaatiat.
Pärsia kass
Pärsia kass ei suuda enda karvastiku eest iseseisvalt piisavalt hoolt kanda ja vajab igapäevast kammimist juba väikese kassipojana. Hilisemas elus ei pruugi olla võimalik kassi harjamisega harjutada ja pusade tekkimisel on rängad nahapõletikud garanteeritud, mistõttu loom võib anesteesias pügamist vajada. Anesteesiaga kaasnevad aga riskid ja koormus organismile, mistõttu groomingu eesmärgil looma regulaarne rahustamine on täiesti ebaeetiline.
Pärsia kassil peab iga päev silmi nõrest puhastama. Pulstid tekivad ka roojaga määrdunud sabaalustesse karvadesse, mida peab samuti pidevalt hooldama. Ülioluline on võtta kassipoeg lugupeetava kasvataja käest, kes on aretuskassidele teinud geenitestid ja annab kassipojaga kaasa
tõutunnistuse, passi ja geenitestide tulemused. Samuti tuleb arvestada elukestva karvahooldusega.
Lühikoonulised ehk brahhütsefaalsed ehk lömmninalised tõud on oluliselt moondunud koljuga, silmaga mittenähta
valt esineb hälbeid ka pehmekudedes looma ninaotsast sabaotsani.
Ebanormaalsest anatoomiast tingituna esineb
• hingamisraskusi (brahhütsefaalsündroom),
• hambahaigusi (hambad ei mahu õigesti suhu ära),
• raskusi söömise ja joomisega,
• silmade nõretust (silmad on punnis ja pisarajuha ebanormaalne), mis tekitab nahapõletikku,
• hüdrotseefalust ehk vesipäisust,
• poegimisraskusi,
• polütsüstilist neeruhaigust,
• hüpertroofilist kardiomüopaatiat,
• progressiivse reetina atroofiat,
• puusadüsplaasiat,
• kuumarabandust.
Liigesehaiguste leevenduseks tuleks hoida optimaalset kehakaalu ja pakkuda sobiva tempoga füüsilist aktiivsust. Sageli on vaja vältida äkilist jooksmist-hüppamist. Küünised olgu võimalikult lühikesed, vältimaks lisaraskust liikumisel. Kodus ja talvel õues tuleks vältida libisemisvõimalusi –kanda õues papusid, toas katta põrandad vaipkattega. Vaja võib olla valuravi, toidulisandikuure, füsioteraapiat või kirurgilist sekkumist – seda kõike saab arutada loomaarstiga.
Silma, neeru- ja südamehaiguste ennetuseks pole palju teha, varaseks tuvastamiseks tuleb külastada regulaarselt loomaarsti. Kui saab ravida, tuleb järgida võimalikult täpselt loomaarsti juhtnööre.
Nahapõletike ennetuseks tuleb hooldada karvkatet vastavalt vajadusele: paksu aluskarvaga looma kammida regulaarselt, karvkatte puudumisel on vajalikud selleks mõeldud
Eri tõud on erineva temperamendi ja liikumisvajadusega.
Kui valida töökoer, kes peaks terve päeva väljas liikuma ning olema piisavalt arukas iseseisvalt probleemide lahendamiseks, ei ole diivanikoera eluviis talle ei vaimselt ega füüsiliselt piisavalt stimuleeriv ning peagi tekivad käitumisprobleemid. Samamoodi tekib probleeme väga elava ja võrdlemisi metsiku bengali kassiga, kui talle tubasele rutiinile keskkonnarikastust mitte pakkuda. Lühidalt: loomaga peab tegelema nii palju, kui tema vajadus on, ning tõule omasel viisil.
Piisavalt liikumist!
Korrapärane mõõdukas füüsiline aktiivsus on kõigile loomadele tervena püsimiseks vajalik. Seejuures on liikumisvajadus igal loomal äärmiselt erinev. Noor sportkoer vajab iga päev mitmetunniseid treeninguid, vanem liigesehaige toakoer vajab kaht-kolme lühikest jalutuskäiku. Keskmiselt vajab koer päevas vähemalt kaht jalutuskäiku, millest üks on vähemalt kaks tundi pikk. Ka kassid vajavad igapäevast liigutamist, kuigi omanikel on seda sageli raskem mõista. Kass ei viitsi pikalt järjest sama tegevuse juures püsida, seetõttu peaks 5–15-minutilisi mängusessioone olema päevas mitu.
nahahooldustooted. Voldilise nahaga loomadel tuleb hooldada ja puhastada voldivahesid, vajadusel puhastada silmi rähmast. Teha tuleks pidevat välisparasiiditõrjet vajadusel aasta ringi, kuid vähemalt kevadest sügiseni.
Hambahaiguste ennetuseks tuleks harjata iga päev lemmiku hambaid ning vaadata suuõõs üle. Probleemide tekkimisel otsustab loomaarst ravi vajaduse.
Hingamisraskusi ei pruugi lühikoonulistel tõugudel olla võimalik ennetada.
Lühikese ninaga looma omanik peab olema soojal ajal ettevaatlik – vältida tuleb jalutamist ja trenni tegemist kuumaga, looma ei tohi jätta päikese kätte. Raskematel juhtudel ei suuda brahhütsefaalne loom väiksematki füüsilist pingutust ette võtta ning vajab kirurgilist sekkumist ebanormaalse anatoomia korrigeerimiseks.
Sobiv toit
Liikumise ja sobiva toidu andmisega ongi suurem osa haiguste ennetamisest tehtud. Pole olemas toitu, mis sobiks kõigile kassidele ja koertele.
Toit peab olema täisväärtuslik ja tasakaalustatud ehk sisaldama vajalikke toitaineid õiges vahekorras. Kõige õigem on toidusoovitusi küsida oma loomaarstilt. Toit peab vastama looma vanusele ja suurusele ehk noorloomal, täiskasvanul ja seenioril on väga erinev toitainevajadus. Sama kehtib suurt ja väikest tõugu koera puhul.
Kõige lihtsam on valida kommertstoit loomapoest või loomakliinikust. Enamasti on paraku nii, et odavamad brändid on odavad põhjusega ja kaua kasutades kõige tervislikumad ei ole.
Terviseprobleemide varaseks tuvastamiseks tasub iga loomaga regulaarselt loomaarsti külastada. Kliiniline ülevaatus tehakse ka iga-aastase vaktsineerimise eel. Kaasasündinud haigusi on sageli võimalik tuvastada esimeste kutsika-kassipoja visiitide käigus.
Sageli on keeruline vältida kokkupuudet näoturseid põhjustavate teguritega, nagu allergiad, stress ja keskkonnamürgid. Siiski leidub küllalt viise, kuidas paistetust näol leevendada – külma veega loputamisest kuni näojooga ja tõhusate kreemideni.
TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Lisaks rafineeritud süsivesikute, soolase toidu ja alkoholiga patustamisele võis suvel soojade ilmadega aeglustuda lümfiringe ja süvendada vedelikupuudust – ja nii võibki sügise hakul peeglist vastu vaadata täidlasem keha ja pundunum nägu.
Vähem soola, süsivesikuid ja töödeldud toite
Kõige käepärasem on näotursete leevendamist alustada toitumise ja elustiili ülevaatamise ja korrigeeri misega. Iseäranis õhtul hilja ja enne magamaminekut
tasuks vältida suure soola sisaldu sega näkse-toite, näiteks krõpse ja salsat või pitsat punase veiniga. Kuna keha püüab vee ja soolade vahekorda pingsalt tasakaalus hoida, alarmeerivad neerud soolakoguse suurenedes kogu organismi soolade lahjendamiseks endas vedelikku kinni hoidma.
Reeglina ongi veepeetuse tagajärjeks näotursed. Samuti ei maksaks tarbida töödeldud süsivesikuid (saiakesed, valge riis, puuvilja mahlad ja karastusjoogid, hommikusöögihelbed, pasta jms) päeva teises pooles. See ei tähenda, et friikartulitest või Hiina toidust peaks loobuma
igaveseks, hoida tuleks aga üldist suundumust tervisliku ja tasakaalustatud toitumise poole, mis võib pikemas perspektiivis ennetada nii keha kui ka näo ülespaisumist.
Ühtlasi soovitavad toitumisnõustajad vältida toite, mis võivad põhjustada põletikku: gluteen, transrasvad (krõpsud, friikartulid, saiakesed ja maiustused), praetud ja töödeldud toidud (vorst ja lihatooted). Ühekülgne menüü, milles sisaldub palju suhkrut ja rasvarikkaid valmistooteid ning vähe puu- ja köögivilju, toidab kehas põletikulisi protsesse. Eelistada võiks looduslikke ja värs-
keid toite ning lisada toidu kordadele koostisosi, millel on võimas põletikuvastane toime: kurkum, apteegitill, ingver, kookospähkel ja sidrun. Neid võib lisada smuutidesse või mahladesse, puistata ingverit hommikuhelvestele või küpsetada suvikõrvitsat ja peeti rohelistest leht köögiviljadest salati kõrvale.
Põletiku tekkimise oht suureneb ka siis, kui soolestikus on kasulike ja soovimatute bakterite suhe tasakaalust väljas. Kes tarbib regulaarselt probiootilisi toite, näiteks hapukapsast, kimchi t, keefirit ja kombucha’t, toetab soolefloora tasakaalu ja hoiab ära põletikke.
Õhtusöögikõrvane pokaal punast veini tasub vee vastu välja vahetada. Alkohol viib kehast vee välja ning orga nism reageerib sellele vedelikku veel rohkem kinni hoides. Rohkema vee joomine aitab ka „välja loputada“ liigse soola, mida keha on eelmiste soolaste söögikordade ajal kinni hoidnud. Kellele ei meeldi pelgalt vett juua, võiks lisada vette sidruni-, laimi- või apelsiniviile, mis annavad veele mõnusalt värske ja puuviljase maitse.
Rohkem liikumist ja und Ka füüsiline koormus ja korralik higistamine aitavad kehasse seisma jäänud vedelikke liikuma panna ning näo turset vähendada. Lisaks võib kehaline tegevus aja jooksul kaasa tuua kehakaalu languse – kaalumuutused omakorda ilmnevad ka näol.
Kui magada öösel vähem kui 7–8 tundi, ei avalda see negatiivset mõju ainuüksi immuunsüsteemile, vaid ka keha võimele toota põletikke vältivaid hormoone. Seega võib
või tavalisest rohkem paistes näoga. Head ei tee ka ebamugav magamisasend, madalavõitu padi ning liiga kõva või pehme madrats. Magada võiks kõrgema padja või isegi kahe padjaga, et pea oleks une ajal ülejäänud kehast veidi kõrgemal.
Turses silmaaluseid võib põhjustada ka kohalik rasvkude, mis moodustab alalaul rasvapadja. Samuti soosivad silmade paistetust liiga rasvarikkad kreemid ja valed kreemitamisvõtted.
Teinekord osutab silmaaluste tursete tekki mine aga tõsistele terviseprobleemidele. Mõned haigused, mille sümptomiks võib olla turse silma all, on näiteks neerupõletik, põsekoopapõletik, allergiline riniit, konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik ning kilpnäärme talitlushäired. Toidust, õietolmust või ravimitest põhjustatud allergiline reaktsioon võib lisaks nohule ja silmade ärritusele põhjustada ka näopõletikku.
„Kuigi turseid näol ja silmade all võivad põhjustada kõik eelpool toodud tegurid –hiline õhtusöök rohke veiniga, vedelikupuudus, soolane toit, ülekaal ning lümfiringe häired –, on kaks nüanssi, millele tasuks mõelda – kas tursed on põhjustatud elustiilist või on need pärilikud,“ toob välja kodumaise nahahooldussarja D’DIFFERENCE brändijuht ja iluekspert Carmen Kibur. „Kui tursed on pärilikud, siis kreem ei aita. Kui teil on pikad tööpäevad või meeleolukad peod, loobuge õhtul silmakreemist! Lümfiringe üritab unetundide abil tublisti tööd teha, ja kreem, mida te heas usus õhtul silmade ümber määrite, on sellele lisakoormus. Naha niisutamiseks kasutage pigem seerumit ja hommikul head kreemi, mis sisaldaks kofeiini, tiigrirohu (Gotu Kola e Aasia vesinaba e Centella asiatica) ekstrakti või rukkilille ja kurki.“
Reeglina on silmaalused tursed ajutine probleem, mis kaob ise paari päevaga. „Kui tursed tulevad millegagi liialdamisest, on abi jahutamisest (külm lusikas või õhukesse kangasse mässitud jääkuubik), seejärel kreem peale – ja probleem leeveneb,“ soovitab Kibur. „Mure taandumise kiirus sõltub naha prinkusest: mida parem on naha toonus, seda kiiremini paistetus alaneb.“
Pärilike murede korral jäävad kreemid paraku jõuetuks.
„Paremaks õnnestub siiski muuta igat olukorda ja hea tulemuse saab
erinevate tegevuste ühendamisel,“ lohutab Carmen Kibur. „Tursete puhul on hea ühendada näojooga harjutused, tervislikumad toitumis- ja vedelikutarbimisharjumused ning nahahooldus. Kogunenud jääkaineid eemaldada ning nahka saab trimmida ka kirurgiliselt.“
Sihile viib kannatlikkus
Silmaümbruse nahk on õhem kui paberileht. Sealt saab Carmen Kiburi sõnul paljugi välja lugeda. „Antud piirkonda tuleb käsitleda hellalt – silmakreemi soovitan nahale kanda neljanda ehk sõrmuse sõrmega, sest just selle näpu padjake on palju pehmem kui teiste sõrmede oma,“ toonitab Kibur. „Nahka soovitan mitte hõõruda, parem on õrnalt tupsutada, patsutada või trummeldada.“
Silmaaluste tumedad varjud on kreemide jaoks mõistagi raske ülesanne. „Hakkama saab tumedusega, mis on tingitud väsimusest, haigusest või kurnatusest,“ jätkab Kibur. „Sellisel puhul aitavad mõned peptiidid ja ka ergutav kofeiin, mooruspuu ekstrakt ja hea massaaž – õrn sõrmedega patsutamine, trummeldamine, kerge näpistamine. Usun ka näojooga harjutustesse!“
Tootevalikul soovitab Kibur jälgida, et kõige suurem osakaal oleks niisutavatel ainetel (hüaluroonhape, aaloe, taimeveed) ja aktiivainetel (peptiidid ja vitamiinid ning mineraalained), kuid väiksem hulk õlidel ning taimevõidel. „Silmatoode võiks olla lõhnavaba, kerge koostisega ning kiiresti imenduv,“ lisab ta.
Carmen Kibur rõhutab, et puhastamine on kauni naha A ja O. „Seerumitel ja kreemidel on palju lihtsam oma jõudu näidata, kui ei pea rasu-, meigi- ja jääkainete kihist läbi tungima,“ räägib ta. „Nahahooldusega seoses on meil palju hirme, väga tahaksin naistelt pingeid maha võtta! Ülitäpselt püütakse kinni hoida ilutoodete kasutusjuhistest ja -aegadest ning kardetakse eksida. Palju levib hirmutavaid jutte, et kreemid imbuvad vereringesse ja seetõttu peab kõik olema väga looduslik… Aga nahahooldus ei ole meditsiin ja kreem ei ole tablett!“
Carmen Kibur märgib, et kui nahaga tekivad mured – tursed, tumedus, tundlikkus –, tasub viia ilutoodete arv miini mumini ja anda nahale rahu. „Paljud meist katsetavad liiga palju erinevaid tooteid ja ajavad naha sellega hulluks,“ on Kibur kogenud. „Nahk aga on suur ja aeglane organ, seega tulemusteni jõudmiseks ja muutuste märkamiseks kulub vahel mitu kuud ning mitu purki kreemi. Kärsitusega võime endale teha karuteene.“
Mõistagi saab turses ja tumedaid silmaaluseid varjata ka meigi ja peite-
Klorane silmaümbruskreem roll-on orgaanilise rukkilillega (15 ml)
21,13 €
BioNike Eye tursevastane silma
Isdin turseid leevendav silmaümbruskreem K-oksiidiga
(15 g) 48,14 €
D'DIFFERENCE
Royal Beauty 6D silmaümbruse
seerum (15 ml)
61,90 € (Apotheka Beauty)
Novaclear Advanced seerum C-vitamiiniga (30 ml)
16,64 €
Idun Minerals Perfect peitekreem silmaalustele (hele) (6 ml)
25,25 € (Apotheka Beauty)
ümbrusgeel
(15 ml)
21,73 €
Jowaé vitamiinirikas energiat andev niisutav geel (40 ml) 18,96 €
Bioderma Sensibo H2O mitsellaarvesi
tundlikule nahale (500 ml)
24,59 €
Klorane niisutavad-rahustavad geelpadjad silmaümbrusele (2 x 7 tk) 30,21 €
kreemiga. „Jumestus võiks olla kerge ja oluline on koht, kuhu toodet kanda –„koti“ ehk turse peale määrides tungib varjamist nõudev koht hoopis esile, sest meigitooted sisaldavad sageli valgust tagasi peegeldavaid aineid,“ hoiatab Kibur. „Parem on peitekreemi kanda silma sisenurka ja turse alla ning hajutada. Videoid täpsete juhistega leiab veebist palju.“
Paistes näole ja silmadele võib abi otsida ilusalongi hooldustest ning professionaali tehtavast (lümfi)massaažist, et vereringe paremini liikuma saada. „Koduse hoolduse puhul loeb järjekindlus ja rutiin, tulemused võtavad aega ning on vaja häid tooteid ja kannatust, salongihooldused pakuvad aga kiiremat efekti,“ toob Carmen Kibur välja. „Viimastel aastatel on salongihooldused astunud pika arengusammu edasi –LED-valgushoolduse tulemusi kiidavad paljud. Mitteinvasiivseid uuenduslikke hooldusi jagub veel: tõhusad koorimised, HIFU-meetod, vectorlifting ehk nahapinguldustehnoloogia.“
Kibur soovitab alustada järk-järgult, liikudes mitteinvasiivsetelt protseduuridelt edasi, aga toetades kõiki võtteid hea massaaži, näojooga ning igapäevase koduse hooldusega. „Biorevitalisatsioon, täitesüstid, Botox ja ilulõikused – need kõik annavad tulemuse ja võtavad väli
musest aastaid maha, aga peaaegu alati on aru saada, et näoga on midagi tehtud,“ tõdeb ta. „Kui silmade all on suured „kotid“ või laug on alla vajunud, on lõikus ilmselt tõhusaim abi, aga värskuse ja ühtlase naha hoidmiseks ei pea nii kaugele minema. Mu massöör hoiatas, et pärast süstimist ja näoniitide panemist ei saa näolihaste süvamassaaži teha vähemalt pool aastat. See hoiab mind kõvasti tagasi, sest loomulikkus on mulle olulisem kui siledus – kui üks koht siledaks muuta, tunduvad teised ebatäiused veelgi kontrastsemad.“
Mõjusaimad teiste hulgas
Sageli jagunevadki naised kaheks: need kes oma „vigadega“ lepivad, uskudes, et näolt peegeldub elu, ja teised, kes algul kreemide ja hiljem aparaadihoolduste, süstide ning lõikustega silmaümbrust „korras“ hoida proovivad. „Ükskõik, millisesse leeri keegi kuulub, tasub teada, et efektiivsetest aktiivainetest on kõige mõjusamad peptiidid, hüaluroonhape, taimsed tüvirakud, retinool ja C-vitamiin,“ räägib Carmen Kibur. „Lisaks mõned ekstraktid: käokuld, vetikad ning leebemad happed.“ Leebemate hapetega essentse, toonikuid ja koorijaid soovitab Kibur kanda ka põsesarnale ja meelekohtadele. „Nahale kõige õrnemad on lillehapped,“ lisab ta. „Need ei ärrita, aga on tõhusa siluva toimega ja tõstavad kenasti naha niiskussisaldust.“
koorimise, hoolduse või keemilise koorimise protseduurid vaid ilusalongide ja kliinikute teenuste hulka, on leebemad happekoorijad nüüd jõudnud pea iga iluteadliku naise vannituppa.
TEKST: KRISTA KIIN
FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK
Happeid kasutatakse peente kortsukeste silumiseks ja lõtvunud naha turgutamiseks, aga ka akne, naha liigse rasuerituse ja laienenud pooride ning komedoonide korral. Abi saab ka tuhmi jume ja ebaühtlase pigmentatsiooni puhul.
„Happekoorimise headest külgedest võiks rääkida pikalt, sest igal happel on omad plussid. Kõige üldisemalt on aga keemilise koorimise roll lõhkuda tihked sidemed surnud rakkude vahel ja eemaldada sarvestunud rakud,“ selgitab New Look Clinicu peaspetsialist Kairi Sakjas
Supervõimetega AHA-happed Happeid liigitakse rühmadesse. „Kõige tuntumad on puuviljahapped või AHAehk alfa-hüdroksühapped, mille hulka kuuluvad piimhape (piimast, jogurtist, hapukoorest), mandlihape (mõrumandlitest), viinamarjahape (viinamarjadest), sidrunhape (sidrunitest, laimidest ja apelsinidest), õunhape (suhkruvahtrast), fütohape (teraviljadest) ja glükoolhape saadakse erinevatest puuvilja hapetest nt suhkrupeet, ananass, tsitruselised,“ loetleb Kairi Sakjas. Sellest reast toob ta välja piimhappe, mille koorimisvõime on küll tagasihoidlik, kuid lisaülesanded väga olulised. Nimelt on piimhape tähtis naha loomuliku niiskustaseme tagamisel ja mõjutab tugevalt naha mikrobioomi, et pindmine nahakiht oleks terve ega laseks mikroobe organismi sisse.
„Minu teine lemmik on glükoolhape,“ jätkab Kairi Sakjas. „See on ainus hape AHA-hapete rühmast, mis on suuteline poore ahendama ning tungima naha sügavamasse ehk dermise kihti. Glükoolhape tekitab nahale tavaliselt ebameeldiva kipitava tunde, kuid Laboratoires Renophasei meditsiinilise kosmeetika teadlased kombineerisid seda aminohappega, et saavutada suurepäraseid tulemusi ebameeldivust talumata.“ Glükoolhape on tugeva põletiku- ja vana-
nemisvastase toimega, samuti annab häid tulemusi aknearmidega võitlemisel.
„Veel üheks samasse rühma kuuluv tõhus hape on mandlihape, mis on praegu iluteenindajate kindel valik, kuid mille kasutamisel saavutatavad tulemused sõltuvad siiski olulisel määral sellest, milline on happe pH-tase,“ täiendab Kairi Sakjas. „See hape annab häid tulemusi pigmendimurede ja põletikulise akne korral.“
Probleemse naha abilised Järgmise rühmana tuntakse BHAehk beetahüdroksühappeid. Sellest rühmast toob Kairi Sakjas esile eelkõige salitsüülhappeid. „Tegemist on tugevalt keratolüütilise ainega, mida tasuks valida eelkõige komedoonse akne puhul,“ märgib Sakjas. „Kuna salitsüülhappe puhul on tegemist väga kooriva preparaadiga, sobib see ka melasma probleemide puhul. Kindlasti tuleb meeles pidada, et antud hape kuivatab nahka ja teeb selle hellaks.“
Vähem tuntud hapete rühm on dikarboksüülhapped, kuhu kuulub näiteks aselaiinhape, mis on asendamatu rosaatsea puhul ning aitab ka pigmendilaikudega inimesi. „Samasse rühma kuulub merevaikhape, millel on vananemist pidurdav toime,“ lisab Sakjas. „Praegu on seda võimalik naha sisse saada ainult biodermalisatsiooni protseduuriga. Oleme oma kliinikus seda teinud nüüdseks rohkem kui aasta jooksul ja näeme, et lisaks vananemisvastasele toimele on happel ka põletikuvastane mõju.“
Samasse hapete rühma kuulub ka paljude lemmik retinoehape, mis on kõige aktiivsem vorm A-vitamiinist. „Kõik teised (retinool, retinüül, retinaalaldehüüd) on pehmemad vormid, kuid sellest hoolimata imenduvad need ained sügavale nahka ning neil on fibroplaste aktiveeriv toime –retinoidid aitavad nahal toota juurde kollageeni ja elastiini,“ räägib Kairi Sakjas. „Retinoehape parandab ka verevarustust uute veresoonte moodustumise stimuleerimise kaudu ning sellel on ka komedolüütiline toime ehk retinoehape lahustab komedoone ning kiirendab naharakkude uuendamist.“
Nahka kaitsev suhkruroohape
Kõige vähem tuntud on Kairi Sakjase kinnitusel glükonolaktoon ehk suhkruroohapped. Need kuuluvad PHA- ehk polühüdroksühapete rühma, kuhu kuulub ka hüaluroonhape. „Glükonolaktoon on väga tugev antioksüdant ja niisutaja, mis kaitseb nahka enneaegse vananemise eest, neutraliseerides vabu radikaale ja andes nahale vastupidavuse välismõjudele,“ kirjeldab Sakjas. „Sel happel on kergeid
antibakteriaalseid omadusi, mistõttu sobib hästi tundliku nahaga inimestele akne ja kuperoosa ravis ega ärrita isegi rosaatsea all kannatavat nahka.“
Varem soovitati happehooldused lõpetada kohe kevade hakul, mil päike kõrgemalt käima hakkab. Tegelikult pole see vajalik. „On tõesti üksikuid happeid –näiteks salitsüülhape ja retinoehape –, mida ei soovitata päikselisel hooajal eriti kasutada, kuna need muudavad naha valgustundlikuks,“ selgitab Kairi Sakjas, „samas on mandlihape ja glükoolhape tugevad antioksüdandid, mis neutraliseerivad päikesekiirgusest pärinevaid vabu radikaale ning kaitsevad seeläbi rakke.“ Siiski ei soovitata pärast nende hapetega koorimist järgmisel päeval randa päevitama või mägedesse suusatama minna. „Glükonolaktoonhappe (suhkruroohappe) puhul on aga kliinilised uuringud tõestanud, et see suurendab naha kaitset UVkiirte vastu koguni kuni 50%,“ rõhutab Kairi Sakjas. „Lisaks naha kaitsele on boonus glükonolaktooni vananemisvastane toime, elastiini ja kollageeni tootmise stimuleerimine, naha pinna tugevdamine välisärritajate vastu, põletikuvastane toime ning omadus siduda vett, mis annab nahale suurepärase niisutatuse.“
Totaalselt muutunud hapete maailm
Ehkki happekoorimise teema on ilumaailmas aina populaarsem ning ka tooted jõudnud salongidest kodukasutusse, tundub selle ümber liikuvat endiselt palju müüte ja ehk ka väärkasutust. „Sageli arvatakse, et happed pigem rikuvad ja kuivatavad nahka ning muudavad selle õhukeseks,“ nimetab Kairi Sakjas. „Osaliselt – rääkides näiteks salitsüülhappest või TCA-st (triklooräädikhape) – on sellel väitel tõepõhi all, kuid vale on seda laiendada tervele happekoorimise valdkonnale.“ Kairi Sakjas on happekoorimise protseduure ja koolitusi teinud üle 15 aasta ning selle aja jooksul on hapete maailm tema sõnul täiesti muutunud. „Kui 20 aastat tagasi oli moes keemilise koorimisega nahk maha koorida põhimõttel, mida rohkem ketendas, seda uhkem, siis nüüd pakuvad meditsiinilised sarjad koorimist, mis tungib naha sisse ja mõjutab seda sügavuti, kuid rakud irduvad pärast protseduuri märkamatult, igapäevase näopesu käigus.“ Selline lähenemine on nahale märksa tervislikum ning kahtlemata ka esteetilisem.
„Vastavalt naha tüübile ja seisundile tuleb kasutamiseks valida ka õige hape,“ nendib Sakjas. „Hape ei muuda kindlasti nahka õhukeseks, vaid seda teeb just naha koorimise puudumine. Surnud rakud on oma kujult õhukesed liistakud ja kui need
üksteise peale kihistuvad, ei jätku hapnikul võimalust sellest tihkest „kilest“ läbi tungida ega naha vereringel jõudu uusi volüümseid rakke juurde toota.“ Nii koosneb nahk sellisel juhul enamasti õhukestest surnud naharakkudest, mis lõpuks praktiliselt läbi paistavad. „Kui tundub, et kõik veresooned on läbi naha näha, on tagumine aeg leida endale nahaspetsialist, kes teeb aktiivainetega happekoorimist,“ võtab Sakjas kokku.
Julgelt ka kodukasutusse
Kes on võtnud happetooted kasutusele oma koduses hoolduses, on kahtlemata väga tubli ja iluteadlik. „Reegel on see, et ühe happega toote kasutamine peaks toimuma vähemalt korra päevas, et tagada rakkude normaalne töö,“ märgib Kairi Sakjas. „Hea on võrdluseks tuua kümne tuhande sammu käimine iga päev, mis on hea üldise tervise jaoks.“ Kairi Sakjas soovitab oma klientidele eelkõige glükoolhappega puhastustoodet ja seejärel ööseks vajaduspõhiselt mõnd happekreemi. „Oluline on jälgida, et pärast happepuhastustoote kasutamist niisutataks nahka näotoonikuga, mitte mitsellaarveega, ning hommikuseks kreemiks peab samuti olema niisutav kreem,“ rõhutab Sakjas. „Hape ja niisutus käivad alati käsikäes ja mitte seetõttu, et hape kuivataks, vaid põhjusel, et hape paneb rakkude ainevahetuse kiiremini tööle ja niisutust läheb rohkem vaja. Pärast jooksu tekib ju ka organismil joogijanu.“
Oluline on õigesti aru saada koduse happekoorimise mõistest: leidub kodukasutuse tooteid, mis sisaldavad väheses koguses happeid ja mida võib kasutada
• Sügisel kipub paljudel nahk kehvaks minema, kuna päike enam ei kuivata naha pindmist kihti ja ebapuhtus saab pinnale kerkida. Seepärast võiks teha kasvõi 3–4 protseduurist koosneva happekoorimiskuuri, et nii naha alus- kui ka pealiskiht saaksid taas puhtaks ja rakkude töö normaliseeruks.
• Sügise saabudes on aeg vahetada geeljad kreemid kreemjate vastu. Kes suvel seerumit ei kasutanud, võiks nüüd oma nahka poputada ja lubada ka üks seerumikuur.
• Sügistalvisel ajal meie kliimas päikesekaitsefaktoriga (SPF-iga) tooteid ei armastata, kuid isegi külma ja tuulise ilmaga suudab päike ikka nahka vanandada ning firma Rhea Cosmeticsi ja Bologna ülikooli teadlaste uuringust selgus, et jumestustoodetes olev SPF ei suuda kaitsta nahka terve päeva jooksul. Praegu on aga isegi suuremaks naharakkude tapjaks sinine valgus, mida saame kõikvõimalikelt ekraanidelt. Seetõttu on välja tulnud SPF + blue light kaitse tooted, millest kujuneb küllap uus trend. Neid võiks kasutada meigi all lisakaitseks.
Allikas: Kairi Sakjas
iga päev, aga jagub ka tooteid, mis on intensiivsemad. Viimaseid üle 1–2 korra nädalas kasutada ei tohi. „Neid nimetatakse kodusteks happekoorijateks, ülejäänud aga on naha normaalse töö tegijad,“ jätkab Kairi Sakjas. Koduseks happekoorijaks soovitab ta alati valida glükoolhappega maski. Tugevad retinoolid jäägu spetsialistidele ning alkoholialuselised erijuhtudeks.
Kel ei ole kodus veel ühtegi happega
kreem glükoolhappega (50 ml)
toodet, neile paneb Sakjas südamele, et esimeste ostude koostisosades ei sisalduks salitsüülhapet. „Ka ei maksaks alustada kohe retinoolidega, pigem startige hüaluroonhappega,“ annab Sakjas nõu. „Teisisõnu: ärge nõudke, et nahk suudaks kohe joosta, kui see pole veel kiirkõndigi teinud! Põletikulisema naha puhul ei tohiks asuda nahka kohe kuivatama, vaid proovida võiks enne probiootilisi fluide, kreeme ja maske.“
Bioderma Sebium happekoorija kombineeritud ja rasusele nahale (40 ml)
Novaclear Advanced seerum sinise valguse
Naise intiimpiirkond on mikroorganismide rünnakutele vastuvõtlikum kui teised kehapiirkonnad, seepärast on ülioluline säilitada head intiimhügieeni. Kuna intiimpiirkond on õrn, sobivad seda hooldama leebed anioonsed puhastusained. Kaitsvate ja niisutavate omadustega igapäevane intiimpesugeel Cumlaude Lab (200 ml 13,89 €) austab naha ja tundlike limaskestade füsioloogilist pH-d ning selle seebi- ja sulfaadivaba koostis ei ärrita.
BioNike tootevalikusse on lisandunud neli uut toodet, mis on loodud spetsiaalselt psoriaasi dermatoloogiliste ilmingute, nagu kroonilise kseroosi, hüperkeratoosi ning naastude raviks ja ennetamiseks.
BioNike Proxera Psomed sarja keskmes troonib üks tõhusamatest niisutavatest toimeainetest – uurea, millega võib turgutada ja pehmendada kogu keha varbaotstest juusteni. Sarjast leiad geeli 40% uureaga (100 ml 16,39 €), kreemi 20% uureaga (200 ml 19,04 €), küünekreemi 30% uureaga (10 ml 15,73€) ja šampooni 3% uureaga (125 ml 14,82 €).
Lase looduslikul koorijal oma peanahk läikima lüüa! Taimse söe, meresoola, apelsini eeterliku õli ja aaloega René Furterer Head Spa kooriv geel peanahale (150 ml 38,09 €) puhastab sügavuti ja niisutab peanahka. Kord nädalas kasutades eemaldab koorija peanahalt šampooni ja hooldustoodete jäägid ning muudab juuksed läikivamaks, tugevamaks ja tervemaks. Pealegi – biolaguneva koostisega, 99% koostisosadest on looduslikku päritolu ja tuub taaskasutatavast plastist.
Akne põhjustab muret paljudele. Oluline on aga teadvustada, et akne on ajutine seisund ning sellele saab
tõhusalt vastu astuda õige nahahoolduse ja elustiiliga.
Akne on teismeeas sagedane nähtus, mis võib põhjustada füüsilist ebamugavust ja emotsionaalset stressi. Välimust ja nahka mõjutades võib akne tunduda silmatorkav ja tekitada enesehinnangu probleeme. Akne tekib nahapooride ummistumisest rasunäärmete ületootmise, surnud naharakkude ja bakterite koostoimel. See võib viia vistrike, komedoonide ja põletiku tekkeni, mis omakorda võib tekitada armistumist. Tavaliselt kaasneb akne puberteediga ja sellest kasvatakse välja, kuid üha rohkem jäävad akne ilmingud kestma ka peale seda, eriti naistel. Viimast kirjeldabki termin „täiskasvanute akne“, mis võib vajada samasugust
ravi nagu noorte akne, kuid tihti nõuab hoopis eriravi ja on põhjustatud enamasti hormonaalsetest muutustest, ravimeist, stressist, teatud toiduainetest või kosmeetikatoodetest.
Aknele kalduva naha hooldus
Akne ilmingutega naha puhul aitavad sobilikud tooted pideval kasutamisel vältida pooride ummistust, põletikku ja uute vistrike teket. Õige hooldusrežiim aitab hoida naha puhtana, reguleerida rasu tootmist ning ennetada akne esinemist. Igapäevane nahahooldus hõlmab õrna puhastust, niisutamist ja aknet pärssivaid tooteid.
1)Kui kannad meiki, siis alusta selle eemaldamisest igapäevaseks kasutamiseks mõeldud Novaclear
Green Acne mitsellaarveega (400 ml, 10,33 €).
2)Seejärel pese nägu teepuuõli ja rohelise tee ekstraktiga Novaclear
Green Acne näopesuvahendiga (150 ml, 9,32 €), põhjalikult puhastava harjaotsikuga, kuid õrna koostisega Novaclear
Green Acne näopesuvahu (100 ml, 9,32 €) või näopuhastusvahuga BioNike Aknet (150 ml, 12,62 €), mis aitab vähendada rasu ületootmist ja bakterite levikut.
3)Pärast pesu kasuta toonikut , näiteks Novaclear Green Acne toonikut (150 ml, 8,27 €), et tasakaalustada naha pH d.
4)Seejärel niisuta ja hoolda akne ilmingutega nahka sobiliku kreemiga. Selleks vali ülikerge koostisega ka meigi aluskreemiks sobilik BioNike Aknet Hydramat rasueritust normaliseeriv kreem (40 ml, 14,44 €), või kerge tekstuuriga niisutav ja rahustav BioNike Aknet Hydra Plus taastav kreem (40 ml, 15,72 €), mis annab mugavustunde ja taastab kuiva, ka akneravimitest tingitud äärmiselt hapra naha tasakaalu.
• Loo naha hooldamises kindlad harjumused ja ole neis järjepidev.
• Väldi vistrike pigistamist, see võib süvendada põletikku ja põhjustada arme.
• Kergema akne puhul külasta kosmeetikut, suuremate põletikukollete puhul pöördu nahaarsti poole.
• Järgi tervislikke eluviise, sh tasakaalustatud toitumist, piisavat und ja stressi maandamist.
5)Üksikute vistrike puhul on hea kasutada ka paikseid tooteid, näiteks sobib Novaclear Green Acne paikne hooldusvahend (10 ml, 9,32 €) või BioNike Aknet Quick Pen vistrikevastane hooldus (10 ml, 10,75 €), mida võib mitu korda päevas probleemsele kohale kanda.
6)Tugevamate ilmingutega akne puhul aitab öiseks kasutamiseks mõeldud BioNike Aknet Azelike Plus intensiivne kreem (30 ml, 17,21 €), mida tuleks kanda õhukese kihina hooldust vajavatele kohtalele. Tänu keratolüütilis
tele, bakteriostaatilistele ja rasueritust normaliseerivatele omadustele takistavad need aktiivsed toimeained komedoonide (valge ja mustpeade) teket, vähendades rasunäärme folliikulite ummistumist.
7)Kasuta UV-kaitset , sest intensiivse aknehoolduse ajal on nahk tundlikum ka päikese suhtes. Selleks sobib hästi spetsiaalselt aknele kalduvale nahale loodud niatsiinamiidi sisaldusega BioNike Sun Aknet päikesekaitsefluid SPF 50+ (50 ml, 15,96 €), et vähendada päikesest tingitud kahjulikku mõju.
8)Koori ja tee maski. Oma iganädalasse ilurutiini võiks lisada ka BioNike Aknet kooriva näopesugeeli probleemsele nahale (200 ml, 12,20 €), kui käsil pole just intensiivset ravikuuri. See geel sobib kasutamiseks ka duši all kehapesuvahendina. Samuti on hea kasutada poore ahendavat BioNike Instant Pure puhastavat maski (75 ml, 19,34 €).
9)
Külasta kosmeetikut või arsti. Kui kergemate akne ilmingute korral aitab kosmeetik, siis raskema põletikulise akne korral tuleks pöörduda nahaarsti poole.
Õige hooldusrežiim aitab hoida naha puhtana, reguleerida rasu tootmist ning ennetada akne esinemist.
Meigipõhi, mis ei ummista poore Aknega nahale ja aknele kalduvale nahale leidub ka spetsiaalseid hooldavaid meigipõhjatooteid. Ilusa meigibaasi saamiseks puhasta ja niisuta nahk sobilike ülal mainitud toodetega ning kanna vajadusel suurematele punetavatele kolletele BioNike Color Cover punaste laikude peitekreemi 301 Vert (12 ml, 14,57 €), et laike neutraliseerida.
Seejärel kanna üle näo hooldav BioNike Aknet Comfort Cover jumestuskreem SPF 30 102 Sable (30 ml, 18,38 €), mis on hea katvusega, vähendab ideaalselt pooride suurust ja ebapuhtust, ka suuri vistrikke, ning ühtlustab naha tekstuuri. Väga tugeva katvuse saamiseks võid proovida BioNike Color Cover jumestuskreemi SPF 30 101 Ivoire (40 ml, 24,34 €), Peale seda kinnita meigipõhi siidise tekstuuri ja rasu imavate peente pulbriosakestega BioNike Color kompaktpuudriga 101 Ivoire (8 g, 18,80 €), et saavutada matt ja kauapüsiv tulemus. Näo ilmestamiseks kanna põsesarna alla BioNike Color päikesepuudrit 206 Mosaique (10 g, 17,47 €) või kasuta BioNike Color komplekti päikesepuuder+pintsel (N1+N1, 33,95 €), milles on päikesepuuder ja selle peale kandmiseks pehme pintsel. Meigibaasi kinnitamiseks ja näo värskendamiseks kasuta pre- ja probiootikumidega BioNike veespreid (250 ml, 12,77 €), mis pehmendab ja rahustab nahka, andes sellele heaolutunde.
Sära silmadesse!
Kui nahk ei tundu veatu, siis on hea panna rõhk mujale. Silmad on just need, mida tagasihoidlikult esile tuua. Selleks sobivad silmapliiats ja ripsmetušš, kuid oma roll on ka lauvärvil ja kulmutoodetel.
Kui soovid, kanna silmalaugudele BioNike Color Primer meigialuskreem (30 ml, 21,98 €), et luua lauvärvile püsiv baas, ja nahatooni ühtlustamiseks lau peale ning silma alla Idun Minerals Havre valgust peegeldav peitekreem (6 ml, 25,25 €), mida on hea näppudega kergelt hajutada.
Seejärel kanna laugudele kerge säraga naturaalset tooni kompaktlauvärv BioNike Color 408 Champagne (3 g, 11,84 €), et lisada silmadele heledust, ning ripsmepiirile BioNike Color silmapliiatsit Kohl&Kajal 306 Violet (9,06 €), et anda neile sügavust.
Meigita ei saa jääda ka kulmud. Kasuta oma kulmukarvade toonile lähedast värvi kulmupliiatsit BioNike Color Nr 502 (helepruun, 12,47 €), et tuua kulmukuju esile, ning fikseeri karvad sobilikku tooni Idun Minerals Fiber kulmugeeliga (5 ml, 14,90 €), et karva-
kesed püsiksid kogu päeva soovitud suunas.
Lõpetuseks kanna ripsmetele volüümi andev Idun Minerals ripsmetušš Vatn (veekindel ja volüümi andev, must, 9 ml, 19,21 €), mis püsib kogu päeva ja vajab eelmaldamiseks vaid sooja, üle 38-kraadist vett.
Huulevärv hoia mahedana, selleks sobib hüaluroonhappega niisutav BioNike Color volüümi andev huuleläige (001 Nude Rose, 6 ml, 14,19 €), mis katab huuled pehme mittekleepuva kihiga ning annab neile sära ja mugavuse.
88%
88%
Telemees Kristo Elias on veendunud, et nahahooldusesse tasub suhtuda nagu enese eest hoolitsemisse üleüldiselt. „Häid tulemusi ei saagi oodata siis, kui ise midagi ette ei võta,“ kinnitab ta.
TEKST:
FOTO: AIVAR KULLAMAA
Kristo nimetab oma nahahooldustavasid lihtsaks – šampoon, dušigeel, päikesekreem, antiperspirant, talvel ka näokreem ja vajadusel huulepalsam.
„Püüdlen lihtsuse poole ja minu ideaal oleks küllap see, kui
kõik need tooted oleks võimalik kätte saada ühest või maksimaalselt kahest pudelist. Eks seda tasub muidugi võtta terakese huumoriga,“ muigab Kristo. Oma naha seisukorraga on Kristo rahul. „Mu nahk on üldiselt väga hea, suuri probleeme
ei esine ja olen alati lihtsalt läbi saanud,“ tõdeb ta. „Samas, kipub nahk olema suvel liig rasune ja talvel siis vastupidi, hoopiski kuiv.“ Kuidas kulgesid telemehe katsetused Apotheka iluriiulitelt pärit hooldustoodetega?
BioNike Instant Pure puhastav mask
Babé Hydra Calm niisutav ihupiim (500 ml) 23,71 €
Ma pole kuigi palju keha kreemitanud, kuna mu nahk lihtsalt ei muutu nii kuivaks, et tunneksin selle järele vajadust. Andsin ihupiimale siiski võimaluse ja kõige rohkem meeldis see, et kreem on väga vedel ja hästi imenduv. Ei jäänud tunnet, et oleks ennast millegagi sisse määrinud.
(75 ml) 19,34 € See näomask oli suur üllataja! Olen oma elus teinud näomaski vaid mõni kord ja pigem mitte vabatahtlikult, vaid abikaasa tugeval soovitusel. Selle näomaski haarasin aga pärast pikka metsamatka ise kätte, sest see jättis nahale tõesti väga mõnusa tunde! Värskendav, puhastav! Jäin väga rahule ja kasutan seda toodet kindlasti ka edaspidi.
Babé Hydra Calm niisutav dušigeel (500 ml) 20,88 €
Mõnus dušigeel, puhastab hästi ega jäta sealjuures nahka kuivaks. Olen Babé dušigeelidega ka juba varem tuttav, kuna kogu meie pere suur lemmik on juba pikalt olnud Babé õliseep. See dušigeel on sellele väga mõnus vaheldus.
BioNike Sun päikesekaitsefluid näole
SPF 30 (50 ml) 17,07 €
Välitingimustes töötamine nõuab päikesekaitset aasta läbi. Päike ei mõju nahale ju kahjustavalt ainult suvel 30 kraadi juures! Olen tänu abikaasale juba varem avastanud fluid tüüpi päikesekreemid näole, mis ei jäta nahka ebameeldivalt kleepuvaks ega raskeks. Üldjuhul sirutangi käe pigem selliste ekstrakergete päikesekreemide poole. Ka see päikesekreem on väga mõnus ja olnud mulle hea igapäevane kaaslane.
René Furterer Triphasic stimuleeriv
šampoon (200 ml) 21,23 € Šampoon oli mõnus, jättis peanahale värske tunde. Juuksed püsisid puhtana. Juuksekasvu stimuleeriva efekti hindamiseks peab tootele ilmselt pikema võimaluse andma. Sel oli meeldiv, loodust meenutav lõhn.
Ducray Hidrosis Control higistamisvastane roll-on (40 ml) 17,42 €
Olen nüüdseks juba paar aastat apteegist pärinevaid antiperspiranttooteid kasutanud ja naljalt tavapoest enam hügieenitooteid otsima ei lähe. Tundub, et dermakosmeetika tootjad teavad, mida nad teevad ja efektiivsust on tõesti tunda. Ducray deodorant oli mugavas pudelis, töötab nii, nagu pudelil lubatud ja sobib kindlasti suurepäraselt õrnema nahaga lõhnatundlikule inimesele. Antiperspirantidel on tihti üsna tugev lõhn, sellel aga lõhn peaaegu et puudub.
Isdin niisutav kätekreem avokaadoõliga (50 ml) 9,60 € Ma ei ole teab mis kätekreemitaja kunagi olnud, kuid võibolla peaksin seda tulevikus rohkem tegema. See kreem on meeldivalt kerge konsistentsiga, imendub hästi ja jätab käed pehmeks. Lõhn on samuti meeldiv.
Babé taastav huulekreem (15 ml)
7,88 €
Viibin igal aastaajal palju väljas, lisaks teen suure osa linnasõitudest rattaga. Suvel päike, tuul, sügisel ja talvel jahedus, vihm, lumi – kõik need muudavad huuled paratamatult aeg ajalt kuivaks. Väga mõnus ja piisavalt kerge huulepalsam huulte hoolduseks. Hea taskusse pista. Meeldib, et ei jäta huuli läikima, imendub kiiresti.
Avène For Men vananemisvastane kreem (50 ml) 35,79 € Tõenäoliselt minu uus lemmikkreem. Nägu püüan regulaarselt kreemitada, kuna teletööl saan ikka aeg ajalt kommentaare, et näonaha eest võiks rohkem hoolitseda – muidu on grimmi väga keeruline peale kanda. Meeldib kreemi konsistents, mis jätab nahale hea tunde, sel on meeldiv ja mugav pakend.
Avène Cleanance matistav emulsioon (40 ml) 20,80 € Väga meeldiv näokreem. Rasusele nahale sobib hästi. Vistrikega mul probleeme ei ole, kuid nahk on rasune küll, eriti suvel. Hoiab rasutekke hästi kontrolli all.
õpetusi, kuidas olla parem lapsevanem või elukaaslane. Teisalt hoiatavad artiklid, kuidas sa kohe kindlasti oma lapsed ära rikud ning elukaaslase teise juurde hirmutad. Paljud õpetustest on vastuolulised ja pealiskaudsed ning tekitavad aitamise asemel kohati rohkem ärevust, süütunnet ja häbi.
TEKST: holistiline terapeut KATRIN ALUJEV l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK l FOTO: ERAKOGU
Me tahame olla paremad lapsevanemad ja elukaaslased, kuid mulle tundub, et alustame sageli valest kohast. Me üritame leida väljastpoolt informatsiooni selle kohta, milline on parem lapsevanem ja elukaaslane, ning seejärel üritame ennast sinna raamistikku mahutada. Me oleme harjunud niipidi õppima ja arenema.
Juba väiksena öeldi meile, millised on head lapsed, kuidas olla tark ja tubli. Näiteks pidi tubli laps olema ühtmoodi hea matemaatikas, keeltes, kirjandi kirjutamises, kehalises kasvatuses, käsitöös ja loomulikult ka laulmises. Kahjuks ei ole nii võimalik end tundma õppida, leida oma isiklikke ja eripäraseid tugevaid ning nõrku külgi. Antakse hoopis hinnangud: su sooritus pole piisav, seega sina pole piisav, õpi rohkem! Me saame üsna varakult teada, milles me ei vasta üldisele „liivavormile“, kuid me ei õpi nägema, milline igaühe oma „liivavorm“ on. Me ei vaata elule just sageli sellest vaatenurgast, kuidas ise õnnelik ja rahulolev olla, pakkudes just seda, mida kõige paremini oskan ja seal, kuhu kõige paremini sobitun.
Inimene on sündinud siia ilma teatud tugevate külgede ja omadustega ning saab anda endast seda, mis tal on –
töötaja, elukaaslase ja lapsevanemana, igas rollis. Kõik inimesed ja suhted ei pea olema ühesugused, ei saagi olla, sest oleme erinevad ning vajame eri asju ja see aitabki ühiskonnal toimida. See teeb inimkonna tugevaks. Nõrgaks teeb meid see, kui üritame kõiki ühte raami mahutada.
Mõista ja kasuta seda, mis sinus on Mis oleks, kui sa ei püüaks ennast parandada, vaid rohkem elada sellena, kes sa tegelikult oled, aktsepteerida ennast nii, nagu sa oled, proovida mõista ja kasutada seda, mis sinus juba on? Ma olen uudishimuliku loomuga ja tahan kogu aeg juurde õppida. Samas olen ka äärmiselt kriitilise meelega, võin lõputult analüüsida ja minus on päris korralik annus perfektsionismi. Need võivad olla väga kasulikud loomuomadused, kuid samas ka äärmiselt lõhkuvad.
Näiteks piitsutasin ma ennast aastaid ema rollis – mulle tundus kogu aeg, et ma pole piisavalt hea ema. Ma vaatasin teisi enda ümber, lugesin mitmesuguseid raamatuid. Ma võrdlesin ja sain aru, et ma ei vasta kõikidele nõuetele ning ootustele, mis tänapäeval emadele esitatakse. Olin esimeste aastatega teinud lapse kasvatamises nii palju vigu, et sellest võiks raamatu kirjutada. Mõistagi
Õpi tundma ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, väärtusi, vajadusi ja hirme. See annab sulle filtri, millega maailma teadlikumalt vaadelda, teadlikumalt otsuseid teha (ka suhete loomisel või jätkamisel) ja õpetusi vastu võtta.
Vali hoolega, kelle õpetusi sa järgid. Õpetus võib küll olla kellelegi õige, kuid see ei pruugi sobida sulle.
Blokeeri teadlikult sotsiaalmeedias „õpetajaid“, kelle lähenemine sinus pigem ärevust tekitab, kui kasu toob.
Lase alati iga õpetus läbi enda filtri, enne kui vastu võtad ja järeldusi teed, ka nende õpetajate puhul, kes sinu maailma sobituvad. Jah, ka see artikkel. See on minu tõde ja minu arvamus. Ainult.
Õpi mediteerima ja kuulama seeläbi rohkem oma sisemist tarkust.
Allikas: Katrin Alujev
andis see aluse lõpututeks enesekriitilisteks mõtteheietusteks.
Ma ei näinud, et tegin emana ka päris palju hästi. Meil on ürgne kalduvus näha pigem negatiivset. Ma ei teadvustanud tollel hetkel seda, et olemegi emadena erinevad ja ka lapsed vajavad oma vanematelt isesuguseid asju. Mul on kaks tütart ja ma ei saa noorema tütrega kasutada samu kasvatusmeetodeid kui vanemaga – lapsed on oma loomult väga erinevad. Ehk taas olen ma katseeksituse meetodiga toimetamas.
Olen ennast ka paarisuhete mittetoimimise pärast kritiseerinud, ennast arendanud, ennast liigselt painutanud. Muutnud ennast, et teisel oleks parem, kritiseerinud ja õiendanud, et teine hakkaks muutuma, otsinud igasuguseid viise, et mu suhted läheks paremaks. Aga iga suhet ei saagi paremaks teha. Mõned suhted on eos valedel alustel kokku saanud, sest kumbki pole ennast ja oma suhtevajadusi mõistnud. Me kipume teisele poolele alguses „kuldse kuu selga
mõtlema“. Eriti naised eeldavad ja oletavad ning on siis pärast armumise faasi pettunud.
Üksi ei saa paarisuhet paremaks teha, on vaja mõlema poole tahet ja pingutust. Kui teine pool ei taha kaasa tulla, siis usu seda, mida ta enda kohta sulle näitab. Kui painutame ennast ainult sellepärast, et olla teisele inimesele sobivam kaaslane, lõhume iseend.
Kõik algab sinust
Kui tahad olla parem elukaaslane, ema ning ka parem sõber ja töötaja, on vaja alustada enda tundma õppimisest. Sul on vaja saada enda parimaks väljaandeks, mitte kellegi koopiaks.
Sul on sinu loomuomadused, anded ja vajadused, sinu isiklikud väärtused ja eesmärgid. Sul on vaja hakata kasvama seest väljapoole. Sul on vaja iga õpetus, uus info ja otsus lasta läbi oma isikliku keskme ja filtri. Selleks on vaja esmalt saada endaga hästi tuttavaks. Loomulikult saab siin ka teatud väliseid
abilisi kasutada, kuid peamiselt on see sissepoole vaatav protsess. Teekond enda sisemusse, enda mõttemustrite maailma. Meditatsioon võib siinkohal olla suurepärane abiline, see aitab endaga tuttavaks saada ja samas ka paremini oma autopiloodil kihutavat meelt juhtida. Mõned soovitused veel.
• Pane kirja vähemalt kolm rolli, mida sa elus praegu täidad. Nimeta nüüd iga rolli puhul võimeid ja omadusi, mida ilmutad siis, kui täidad seda rolli kõige paremini. Ära võrdle, mõtle ainult enda peale.
• Iga kord, kui märkad ennast argipäevas võrdlemas ning kritiseerimas, too teadlikult tähelepanu nendele külgedele, mille kirja panid.
• Proovi argipäevas teadlikumalt neid külgi kasutada ning ka arendada.
Kui vaatad uudishimuga
Meie kultuuri on justkui sisse kirjutatud ka see, et eksimine on halb, oled justkui läbi kukkunud, kui teed vea. Nii hakkame vigu vältima ja püüame kõike kohe
õigesti teha. Paraku toob see tihti kaasa selle, et hakkame väiksemalt elama, kardame raskusi ning laskume lõputusse enesematerdamisse.
See, kuidas sa suhtud vigadesse, määrab ära, kui edukas sa elus oled. Kui sa võtad vigu dramaatiliselt, siis piirad oma arengut. Kui sa õpid oma vigu uudishimuga vaatama ning püüad neid teadlikult analüüsida, et kasvada, on see suurepärane viis õppida.
Elus on nii palju sellist, mida me ei saa enne teada, kui pole ise proovinud ja läbi teinud. Me võime ainult oletada, mis meile sobib, kuid tegelikult me ei tea. Me peame iga päev olema ise oma elu teadlased. Me peame katsetama ja leidma kinnitust või oma hüpoteesid ümber lükkama. Meil on vaja õppida olema oma elu suhtes uudishimulikud, mitte dramaatilised ja liiga tõsised.
Jaapanis on traditsiooniline asjade parandamise meetod kintsugi – katkise nõu killud kleebitakse kokku ning ühenduskohad värvitakse kulla või hõbedase värviga üle. See õpetab nägema tugevust haavatavuses, ebatäiuslikkuses ja võimes vigadest õppida. Ma olin aastaid teenindusjuht. Teeninduses on üldteada tõde, et hästi lahendatud kliendikaebus teeb kliendi lojaalsemaks kui aastatepikkune suurepärane teenindus. Sama kehtib kõigi suhete kohta. Sa võid võtta eksimusi ja varasemat teadmatust kui draamat ning läbikukkumist, kuid sa võid sellesse ka teadlikult suhtuda ning kasutada seda kasvuks. See ei tähenda, et vigade teadvustamine ning nendega tegelemine muutuks mugavaks ja üdini meeldivaks. See on ikka ja alati ebamugav, lihtsalt ajapikku natuke vähem. Mida enesekriitilisem ja kriitikatundlikum sa oled, seda keerulisem on vigadega toimetulemist õppida, kuid seda suurem on õppetunnist saadud kasu.
Süüdistamine lõhub tervist
Emotsionaalselt on eksimisega seotud ebamugavusse tavaliselt põimitud süü, piinlikkus või häbitunne ja ka teiste süüdistamine. Süüdistamise taha on omakorda peidetud oma häbi eitamine. Olen ise seda tüüpi, kes kipub oma vea puhul enesekaitseks kohe väljast süüdlast otsima. Praegu ma teadvustan seda, kuid varem oli see mu automaatne kaitsereaktsioon, millega manipuleerisin teise poole süüd tundma. Ka praegu on see mu esmane sisemine reaktsioon, kuid tavaliselt suudan ennast kohe teolt tabada ja teadlikult olukorda analüüsida.
Tean, et mul on vaja üles leida oma häbi tundmise koht ning sellega tegeleda. Täpselt nii nagu need, kes langevad enesesüüdistamisse. Nii teiste kui ka
Sellel hetkel, kui mõistad, et oled eksinud, tulvab sinusse adrenaliin. See on puhas energia. Sa võid kasutada seda enda materdamiseks, kuid siis on see energia kurnav ja lõhkuv. Minu isiklik tehnika on järgmine.
Tunnistan endale ja aktsepteerin, et tegin vea või mu varasem käitumine on viinud mind soovimatu tulemuseni. Kuni ma seda ei tee, püüan ma alateadlikult teemat ignoreerida või olematuks teha, kuid ebamugavust see ära ei võta. Vaja on aktsepteerida reaalsust.
Seejärel tunnetan ma oma keha ja märkan, kus ma kehas füüsiliselt seda ebamugavat aistingut tunnen. Selle asemel, et seda ignoreerida või maha suruda, ma kasutan seda. Ma hingan sügavamalt alakõhtu ja läbi selle ebamugavuse, ma hingan seda kehast välja. Meil on ütlus „läksin endast välja“ – selline hingamine toob sind tagasi kehasse, hetke ja reaalsusesse ning rahustab. Nii saad hakata olukorda teadlikumalt lahendama.
Seejärel kasutan kehasse tulvanud energiat, et asja parandada (vabandada, uuesti teha) või olukorda õppimiseks analüüsida.
Kohe, kui taban ennast taas kasutu mõtte ketramiselt, ütlen stopp ega luba endal jätkata. Tuletan teadlikult meelde, kuidas asja lahendasin või mida õppisin.
Otsin teadlikult mingi tegevuse, mis mind selle kasutu ja ketrava mõtte juurest kõrvale viib, tegelen kasvõi kassiga.
Allikas: Katrin Alujev
enda süüdistamine on kurnavad ja me lõhume nende tegevustega märkamatult, kuid järjekindlalt oma tervist.
Ohvripositsiooni minemine tuleneb nii meie loomusest kui ka kasvukeskkonnast. Näiteks minusugune teisi süüdistav lapsevanem võib tekitada lapses kalduvuse endas süüd näha. Hea on ka neid tagamaid mõista, siis on lihtsam sellest mustrist lahti lasta. Vahel on vaja koos
psühholoogi või terapeudiga selle käitumismustri all peituvad traumad või otsused läbi töötada. Väga palju abi on ka lihtsalt sellest, kui teadvustad oma tavalist ohvripositsiooni, kas sa oled enda või teiste süüdistaja. Nii saad endale kiiresti meelde tuletada, et see on vaid su tavapärane mõttemuster, mitte ilmtingimata tõde selles olukorras.
kasulikust mõjust nii meeleolule kui ka tervisele räägitakse üha rohkem. Võimalusi regulaarseks ja ka seltskondlikuks
kõnniks on mitu, üks neist on liituda Kõnnime Koos jalutusgrupiga.
TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: MAGNUS HEINMETS
Koos kõndimise populariseerimise mõte ja sellest välja arenenud MTÜ Kõnnime Koos sündis 2021. aastal ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatoris. MTÜ asutajad Katre Savi, Maarja Randväli ja Piret Loomets arendasid inkubaatoris välja lahenduse juhendatud jalutusgruppide süsteemi loomiseks Eestis.
Piret Loomets ütleb, et koos kõndimise algatusele andis innustust ka
fakt, et Eestis on enam kui pool kõigist 16–64-aastastest elanikest ülekaalus või rasvunud ja kolmandik tööealistest liigub päevas vähem kui 15 minutit. „Vähene füüsiline aktiivsus on seotud suureneva kehakaaluga, mis on omakorda erisuguste krooniliste haiguste tekke riskitegur. Kõndimine on kõige lihtsam liikumisviis kehakaalu alandamiseks ja lisaks tugevdab see füüsist, leevendab ärevust ja vaimset pinget. Koos jalutamine on suurepärane viis järjepideva kõndimise
alustamiseks, uute sõprade leidmiseks ja motivatsiooni säilitamiseks. Leidsime, et taoliste gruppide loomine võiks aidata muuta liikumisharjumuse regulaarseks.“
Kõnnime Koos esimesele neljale jalutusgrupile leiti juhtideks kogemusnõustajad, kellele rühma juhtimine ja inimeste motiveerimine meeldisid, ning asukohad valiti neile sobivalt. Edasi levis sõna jalutusgruppidest kiirelt ning järgmised rühmajuhid leiti Tervise Arengu Instituudi paikkonna terviseedenduse
Augusti alguses avaldatud uuringu tulemustes toodi välja pöördvõrdeline seos päevase sammude arvu ja suremuse vahel. Selgus, et tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks ei pea tingimata 10 000 sammu reeglit järgima. Kõigist võimalikest põhjustest tingitud suremus väheneb juba alates 3967 sammust päevas ja südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud suremus alates 2337 sammust päevas.
Allikas: European Journal of Preventive Cardiology, doi.org/10.1093/eurjpc/zwad229.
võrgustiku ja kohalike omavalitsuste kaudu. Nüüd toimetab Kõnnime Koos nime all Eestis kokku juba 17 jalutusgruppi. Kõige aktiivsemad neist asuvad Tartus, kus koostöös linnavalitsusega käib koos igal nädalal lausa viis gruppi. „Tavaliselt on gruppidel juulis vaheaeg ja alustatakse taas augustis, uusi gruppe saame aga avada aasta läbi, vastavalt soovidele ning rahastusvõimalustele. Kui keegi tunneb, et sooviks oma kodukohas jalutusgruppi juhendada, võib ta meiega julgelt ühendust võtta,“ ütleb Loomets.
Kõndimine sobib kõigile ja nii ka jalutusgruppides osalemine. Grupiga võib liituda igaüks, kes soovib rahulikumas tempos kõndida. Tempo valitakse alati kõige aeglasema jalutaja järgi ja korraga liigutakse 45 minutit kuni 1,5 tundi. Grupijuht valib marsruudi, mis võib iga kord olla pisut erinev, ainult alguspunkt on
kepikõnnitreeninguid, aga regulaarselt toimuvad kõige tavalisemad jalutuskäigud. Kõik meie grupijuhid on saanud koolituse ja selle käigus ka füsioterapeudi loengu koos harjutuskavaga, mida nad võivad soovi korral jalutuse vahepeal või lõpus kasutada. Mõne grupi asukohas on ka välijõusaalid, mille võimalused kõnniringe põnevamaks muudavad. Samuti on grupijuhid osalejatele vajadusel toeks terviseküsimustes,“ selgitab Loomets.
Jalutusgruppidega liitumine on tasuta ja oodatud on kõik. Kõnnime Koos asutaja sõnul on senised kogunemised toonud kõndimise juurde väga erinevas vanuses ning erinevate liikumisharjumustega inimesi. Jalutusgruppidega saab liituda Kõnnime Koos veebilehe kaudu ja edasi ei jäägi muud üle, kui ilmale vastavad riided selga panna ning valitud rühma stardipunkti kohale minna. „Enamasti on jalutusgrupid 10-liikmelised. Seniste osalejate valdav ajend kõndima tulla on olnud soov ja vajadus regulaarse liikumise järele ning võimalus jalutada vahvas seltskonnas. Samuti peetakse oluliseks grupijuhi valitud toredat rada ja meeldetuletusi registreerunutele, et nad on taas jalutama oodatud,“ märgib Loomets.
Palju kasu lihtsast asjast
Sõltumata sellest, kas eesmärk on seltskondlikult aega veeta, oma tervisesse panustada või lihtsalt aktiivsemalt ja looduses aega veeta – elukvaliteeti parandavad ühised jalutuskäigud igal juhul.
Piret Loomets soovitab, et aktiivne täiskasvanud inimene
Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. Käsimüügiravim. Näidustused: Pärast südameinfarkti või isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitäie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com või Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). Kõrvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee või saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
võiks liikuda mõõdukas tempos vähemalt 20–30 minutit korraga iga päev või kombineerida nädalasse intensiivsemat liikumist nõudvaid tegevusi. „Värskes õhus liikumine avaldab positiivset mõju kehale, vaimsele tervisele, elukvaliteedile ja enesehinnangule. Väljas kõndimine toetab ja parandab südame tööd ning ajuvereringet, mis omakorda aitab parandada vaimset võimekust. Lisaks aitab aktiivne liikumine kaasa mõttetööle, parandab unekvaliteeti ja tõstab õnnehormooni serotoniini taset.“
Kõndima mineku innustajatena
toovad Kõnnime Koos eestvedajad välja veel palju kasutegureid
• tugevneb immuunsus;
• tugevnevad luud, lihased, kõõlused, kõhred;
• paraneb rasva ainevahetus, mis aitab langetada kehakaalu;
• alaneb vererõhk;
• paraneb energiavahetus;
• südame löögisagedus puhkeolekus väheneb;
• suureneb vastupidavus ja tugevneb südamelihas.
Allikas: konnimekoos.ee.
Kõndimine on olnud kunstiinimeste üks lemmikharrastus ja selle heast mõjust on kirjutatud ka mitu populaarset raamatut.
Frédéric Gros „Kõndimise filosoofia“.
Prantsuse filosoofist autor mõtiskleb muu hulgas kõndimisviiside ja kuulsate kirjanike kõndimisharjumuste üle ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport.
Erling Kagge „Kõnni. Üks samm korraga“. Norra seikleja ja kirglik matkaja Erling Kagge otsib kirjanduse, filosoofia ning isiklike rännakute kaudu vastuseid küsimusele, miks on iga samm oluline.
Üle Eesti toimetavates gruppides käib koos igas eas ja erineva liikumisharjumusega inimesi. Jalutusgrupiga liitumiseks on igaühel oma põhjused, enim tuuakse välja järgmist: Koos on toredam kõndida, üksi on keerulisem motivatsiooni leida.
Grupis on seltskond, kes alati ootab – juba see innustab kohale minema.
Koos kõndijate seas on eri elualadelt huvitavaid inimesi, kellega tutvuda ja kellega muidu ehk kokku ei satuks.
Kõndimisel on positiivne meditatiivne mõju ja see aitab end argipäevast välja lülitada.
Koos kõndimine annab lisavõimaluse oma tervise eest hoolt kanda.
Jalutusgrupis saab kodukandis ringi vaadata ja mõnusalt looduses aega veeta.
Loodus pakub meile rohkelt kingitusi, mille hulgas on ka tavaline rosmariin. See ravimtaim on olnud tähtis juba Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegadest ning seda on meditsiinis kasutatud tuhandeid aastaid. Rosmariini rahvameditsiinis kasutamise kauaaegsed ja rikkalikud traditsioonid tähendavad, et sellel ravimtaimel on tõestatavaid toimeid. Tänapäeval tunneme rosmariini ja selle eeterlikke õlisid valuvaigistava, perifeerset vereringet toetava ning paljude teiste ravitoimete poolest.
Kõik rosmariini eeterlikud õlid ei ole siiski samaväärsed. Rosmariini päritolu on väga tähtis, kuna eeterliku õli koostisained sõltuvad kliimatingimustest, milles rosmariin kasvab. Kreemis Rosacta® sisalduv rosmariini eeterlik õli saadakse Põhja-Aafrikas õitsemisajal hoolikalt käsitsi korjatud rosmariinitaimedest. Rosmariinitaim annab kõige rohkem eeterlikku õli just õitsemisajal.
Rosacta® kreem (rosmariiniõli) on loodusliku päritoluga käsimüügiravim, mis leevendab lihas- ja liigesevalu ning parandab perifeerset vereringet. Turul on palju erinevaid loodusliku päritoluga tooteid, kuid millega erineb just Rosacta kreem (rosmariiniõli)?
Rosacta® kreemi (rosmariiniõli) peamised eelised on selle aktiivne koostisosa, millest 10% on rosmariini (Rosmarinus officinalis L.) eeterlik õli– selle ainulaadne toimeviis eristab kreemi teistest sama kategooria toodetest.
Loodusest tulenev topeltjõud toimib kahel viisil:
1. Valu leevendamine. Toimib valuvaigistina, leevendab valu, vähendab liigeste turset ja jäikust ning parandab painduvust.
2. Suurenenud perifeerne vereringe. Suurenenud vereringe mõjutatud piirkonnas aitab kaasa kiiremale paranemis- ja taastumisprotsessile.
Lisaks looduse kahekordsele jõule on Rosacta (rosmariiniõli) kasutamiseks mugav ja rahustava rosmariini lõhnaga. Kreemi tuleks kanda 2-3 korda päevas.
Rosacta® kreemi (rosmariiniõli) soovitame kasutada, kui teil on valu alaseljas, õlgades või kaelas, samuti jalgades või kätes, mis takistavad teil teha igapäevaseid - või sportlikke tegevusi.
Seda soovitatakse ka inimestele, kellel on külmad või valutavad jalad, mis on põhjustatud pikast istumisest, seismisest, reisimisest või ebasobivatest jalanõudest.
Käsimüügiravim.
Näidustus: Nõrk lihas- ja liigesvalu ning kergete perifeersete vereringehäirete leevendamine täiskasvanutel. Traditsiooniline taimne ravim, mille näidustused põhinevad pikaajalistel kasutamiskogemustel. Müügiloa hoidja: Medis GmbH
Nüüd, kui saak aias ja põllul ootab koristamist või on juba tallele pandud, on parim aeg üks köögiviljarohke pada tulele panna. Pajaroog on üks tänuväärne toit, mis valmib pliidil omasoodu – vaja ainult koostisosad potti panna. Samas pakub see roog lõputult võimalusi kombineerimiseks ja maitsestamiseks.
RETSEPTID: PILLE ENDEN
Toit nõuab valmistaja kätt ainult 15 minutiks, ülejäänud aja haudub omasoodu. Just pikalt hautamine annab sellele rohkete köögiviljadega roale õige meki.
Neljale
Valmistusaeg: 1 tund ja 40 minutit
1 sibul
2–3 küüslauguküünt
500 g kaalikat
500 g porgandit
500 g kartuleid
400 g kapsast
500 g suitsuribi
kuivatatud tüümiani
1 dl hakitud peterselli ja tilli õli praadimiseks
soola ja musta pipart
Koori ja viiluta sibul ning küüslauk. Koori juurviljad ja lõika ühesuurusteks kuubikuteks. Haki kapsas.
Kuumuta pajapõhjas õlis sibulat ja küüslauku madalal kuumusel 2–3 minutit. Suurenda kuumust, lisa kaalikas ja porgand ning pruunista. Pane patta suitsuribi. Lisa 7–8 dl vett (või nii palju, et ained on enam-vähem kaetud), kata pott kaanega ja hauta 15‒20 minutit.
Lisa potti kartulid, kapsas, kuivatatud tüümian ja hakitud ürdid ning hauta veel umbes 45 minutit, kuni liha ja köögiviljad on pehmed. Maitsesta soola ja pipraga ning hauta veel 5 minutit.
Väikese vürtsiga köögiviljahautis saab kõrvitsast nii tummisust kui ka mõnusa värske ja põneva maitselisa.
Neljale, valmistusaeg: 55 minutit
1 sibul
1 porgand
600 g kõrvitsat
2 sl õli
2 küüslauguküünt
1 punane tšilli
7 dl kanapuljongit
2 sl tomatipastat
2 purki (800 g) tükeldatud tomateid või 600 g hästi
küpseid tomateid
1 purk (400 g) punaseid ube
1 paprika
1 laim
koriandrilehti serveerimiseks
Koori ja haki sibul ning porgand. Koori kõrvits, eemalda seemned ja lõika viljaliha väikesteks kuubikuteks.
Prae kastruli põhjas õlis sibulat mõõdukal kuumusel 5 minutit või kuni see pehmeneb. Lisa purustatud küüslauk, hakitud tšilli ja porgand ning kuumuta läbi.
Kalla hulka puljong ja kuumuta keemiseni. Lisa pool kõrvitsakuubikutest. Lase podiseda 15–20 minutit või kuni kõrvits on nii pehme, et hakkab lagunema. Lisa tomatipasta, tükeldatud tomatid, nõrutatud oad, kuubikuteks lõigatud paprika ja ülejäänud kõrvits. Hauta veel 15–17 minutit, kuni segu pakseneb ja kõrvits on pehme.
Maitsesta laimimahlaga ning timmi vajadusel maitset soola ja pipraga. Serveeri koriandrilehtedega.
Koduselt lihtne ja ka hinnalt üsnagi soodne roog, milles broilerisüdamed on koos aedviljadega pehmeks haudunud.
Neljale, valmistusaeg: 40 minutit
400 g (külmutatud) broilerisüdameid
1 sibul
300 g kaalikat
2 porgandit
200 g juursellerit
õli praadimiseks
1–2 sl kikerherne- või nisujahu
3 dl vett või puljongit
1 dl tomatipastat
3 sl magusat tšillikastet
2-3 sl hapukoort
hakitud peterselli soola ja musta pipart
Sulata külmutatud broilerisüdamed. Poolita südamed, lõika ära sooned ja rasv, pese ja kuivata majapidamispaberiga. Koori ja haki sibul. Koori kaalikas, porgandid ja juurseller, lõika kuubikuteks.
Pruunista südamed pannil õlis kahes jaos. Pruunista haudepoti põhjas õlis sibul, kaalikas, porgand ja juurseller. Lisa südamed. Puista peale jahu, kuumuta läbi ja lisa vesi või puljong. Hauta kaane all 15 minutit.
Lisa tomatipasta ja tšillikaste ning maitsesta soola ja pipraga. Raputa hulka hakitud peterselli ning hauta, kuni juurviljad on pehmed. Lisa hapukoor ning timmi maitse soola ja pipraga sobivaks. Serveeri keedetud riisi või kartuliga.
Kõik-ühes-kalapada valmib kiiresti ja mingeid lisandeid juurde ei vajagi. Kui, siis vaid head krõbedat saia. Roa võib valmistada ka ilma kooreta, siis tuleks puljongit rohkem lisada.
Neljale
Valmistusaeg: 45 minutit
1 suur sibul
2 sellerivart
2 suurt kartulit
2 porgandit
2 sl õli
4 dl köögiviljapuljongit
2 dl köögikoort
400–500 g lõhefileed
0,5 dl hakitud tilli soola ja musta pipart hakitud murulauku serveerimiseks
Koori ja haki sibul. Viiluta sellerivarred. Koori kartulid ja porgandid, lõika väikesteks 1 cm kuubikuteks.
Kuumuta sibulat ja sellerit paja põhjas õlis 4–5 minutit. Lisa kartuli- ja porgandikuubikud ning pruunista. Kalla potti puljong ja lase keema tõusta. Alanda kuumust ja hauta 10–12 minutit, kuni kartulid- porgandid on enam-vähem pehmed.
Lisa koor, 1,5–2 cm kuubikuteks või viiludeks lõigatud lõhe, till ja maitseained. Hauta kaane all madalal kuumusel 5–7 minutit, kuni lõhe on küps. Puista peale hakitud murulauku.
Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... maksma, siis kindlasti." Auhinna võitsid Liivi Kihnu Viljandimaalt, Maret Annuk Narvast, Erdmann Peters Tartust, Mare Parkala Tallinnast.
Seekord on auhinnaks
4 komplekti, kuhu kuuluvad Isdin A.G.E Reverse Day vananemisvastane näokreem (50 ml), Isdin turseid leevendav K-oksiidiga silmaümbruskreem
(15 ml) ja Isdin Flavo-C Forte C-vitamiiniga seerum (5,3 ml)
Vastused palume saata 10. novembriks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.
„Lapsepõlves olin palju haige ja sageli tuli mul viibida polikliinikus, haiglas, füsioteraapias ja apteegis. Vaatasin tol ajal neid valgetes kitlites inimesi, kes tundusid nii targad ja salapärased, ja mõtlesin, et ükspäev tahan minagi samasuguseks saada,“ meenutab Apotheka Viru keskuse apteegi proviisor Annika Toobal .
1)Kuidas sai sinust apteeker?
Olen tervishoiu vastu alati mingit tõmmet tundnud. Minu teekond proviisoriks saamiseni on aga olnud pikk. Alustasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist ja mul oli aastaid farmatseudi kutse, kuni lõpuks avanes võimalus Tartu Ülikoolis proviisoriõppesse astuda. Sinna vahele jäi töö farmatseudina erinevates apteekides, töö ravimiesindajana ravimifirmas ning rohkelt oma elu kohaldamist Eesti ja teiste riikide – Soome, Prantsusmaa, Poola – vahel, kus abikaasa samal ajal oma karjääri tegi.
Proviisorikraadi sain 2020. aastal, kui olin 42aastane. Kolm nädalat enne lõpueksamit sündisid veel kaksikud, kes pidid esialgu meie juurde tulema pärast eksameid, aga ju oli neil plaan lõpuaktusel kohal olla. Praegu olen oma teekonna üle väga õnnelik. 2)
Mida sa oma töökoha juures kõige rohkem naudid?
Töötan praegu Eesti ühes suuremas, Apotheka Viru keskuse apteegis. See on ilus, väga laia tootevaliku, võimaluste ja väljakutsetega apteek. Selles apteegis on võimalus nõustada väga erinevaid patsiente, pakkuda terviseteenuseid ning aidata kaasa olulisele osale tervishoiuteenusest –
vaktsineerimisele. Mul on palju väga toredaid kolleege, üks neist on kohe päris eriline ja temasarnast teist Eestis naljalt ei leia – robot Pärt, kes abistab meid retseptiravimite väljastamisel.
3)Kuidas oma tervist hoiad ja turgutad?
Kõige tähtsam on olla füüsiliselt aktiivne ja usun, et see on mind elus palju aidanud ka oma tervisemuredega toime tulla. Olin lapsena algkoolis kehalisest kasvatusest vabastatud, kuid 3. klassis nõudsin, et mind trenni lubataks. Suure kauplemise peale anti luba ja sellest hetkest algas minu sportlaskarjäär. Olin 32aastane, kui oma viimase hooaja meistriliigas võrkpalli mängisin. Praegu spordin nii oma rõõmuks kui ka tervise hoidmiseks, olgu selleks jooks, rattasõit, tennis, rühmatreeningud spordiklubis või iluuisutamine, mida ka kolleegidega sai proovitud. Tunnen, kuidas seeläbi tugevneb nii füüsiline kui ka vaimne tervis. Lisaks püüan võimalikult palju värskes õhus olla ja maakodus käies saunas leili visata.
4)Millega sulle meeldib vabal ajal tegeleda?
Vaba aega kipub viimasel ajal väga vähe olema. Mulle meeldib kinos ja teatris käia. Vii
Kolleegide Kersti Mõistuse ja Riina Orastega maalimas.
Puhkehetkel looduses.
mased teatrikülastused on olnud Noorsooteatrisse, kus olen saanud vaadata etendusi ka kõige pisematele. Meeldib väga heade sõpradega aega veeta ja reisida, kuid viimasel ajal olen suurema osa vabadest hetkedest perega.
Minu rõõmu ja energia allikad on lapsed, abikaasa, sõbrad ja head kolleegid. Hea uni, hea söök ja hea huumor.
5)Mida on vaja selleks, et olla hea apteeker?
Usun, et hea apteeker on empaatiline, suurte erialateadmistega spetsialist. Hea apteeker on ka hea suhtleja, hea kolleeg ja partner teistele tervishoiutöötajatele.
KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU
Annika koos abikaasa Kerdi ning laste Nonna ja Jakobiga Tartu Ülikooli lõpetamisel.
ERITI KÕRGE KONTSENTRATSIOON
ILMA
KALAMAITSETA fjordkalaoli.ee
Toidulisandid. Oluline on tasakaalustatud toitumine ning tervislik elustiil.
