Veebruar 2018 Märka Last

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri veebruar 2018 Lastekaitse Liidu projekti Targalt internetis erinumber

Juhtkiri • Tähistame üheskoos turvalise interneti päeva • Kes taltsutaks kübertonti? • Küberpähklid

puretud! • „Küberpähkli“ uuring 2018 • Lapsevanemad: šheering ei ole alati kheering! • Postitamine

sotsiaalmeedias – piiride seadmine! • Veebikonstaabel: sekkuda tuleb enne, kui kiusamisest saab kellegi

surmaotsus • KüberNaaskel kutsub noori küberkaitse talente võistlema! • Ahistamine • Internet on võimas vahend, et edendada headust • Nutiseadmete turvalisus − minu oluline vara infoajastul •

Sõbrapäev on lähenemas! • HITSA koolitused toetavad tarka internetikasutust • Mõtle oma

internetikontaktide peale! • Lapsed ja andmekaitse • Vanema ja lapse suhtlus­õigus ning selle reguleerimine

SISUKORD

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Juhtkiri 3 Tähistame üheskoos turvalise interneti päeva 4 Kes taltsutaks kübertonti? 6

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Küberpähklid puretud! 8 „Küberpähkli“ uuring 2018 11 Lapsevanemad: šheering ei ole alati kheering!* Postitamine sotsiaalmeedias – piiride seadmine!

12 14

Veebikonstaabel: sekkuda tuleb enne, kui kiusamisest saab kellegi surmaotsus 16

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

KüberNaaskel kutsub noori küberkaitse talente võistlema! 18 Ahistamine 20 Internet on võimas vahend, et edendada headust 23 Nutiseadmete turvalisus − minu oluline vara infoajastul 24

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Sõbrapäev on lähenemas! 27 HITSA koolitused toetavad tarka internetikasutust 28 Mõtle oma internetikontaktide peale! 30 Lapsed ja andmekaitse 32 Vanema ja lapse suhtlus­õigus ning selle reguleerimine 34

Aga Mina sõnumit edastavad erinevate valdkondade eestkõnelejad nii avalikust kui ka erasektorist. Ühistegevuste eesmärgiks on väikeste laste ja nende tugivõrgustike väärtustamine, tervise hoidmine, väärtuspõhiste otsuste tegemine ja turvalise keskkonna loomine.

Kujundus: Siiri Timmerman

Internet – kõige loovam jõud maailmas Loone Ots

MTÜ Lastekaitse Liit • president

Vanas muinasjutus käsib kuningas teenril

da virtuaalne turvalisus. Kuningad ja mehed

serveerida lõunaks kõige paremat asja maail-

ülepea pidid oskama end kaitsta lihtsate lihast

mas. Teener ostab turult keele ja selgitab, kui

ja luust vaenlaste vastu, kellega võideldi silmast

palju head saab keelega teha: rääkida, hoida

silma.

asju, avaldada armastust, kaitsta süütuid ja

Interneti ohud on sama ilmsed kui voorused.

ikka nii edasi.

Ometi räägime ohtudest rohkem, oleme kaitse-

Kuningas tasub keelekeetjale heldelt. Ja käsib

positsioonil. Tegelikult tasuks sama tugeva luubi

järgmiseks päevaks lauale tuua maailma kõige

all uurida võimalusi, kuidas edendada interne-

halvema asja. Suur on ta üllatus, kui taldrikult

ti päikesepoolt. Õpetada, et ka siis, kui võrgus

vaatab jälle vastu tuttav roog – keel. EI jää üle

ringleb jämedusi ja koledusi, on igal veebisvii-

muud, kui uskuda alama selgitust, et keelega

bijal võimalus katkestada halva materjali leviku

saab inimesi õnnetuks teha, laimata, hukuta-

ahel. Samamoodi on tal võimalus luua ise ainult

da… Tark teener pälvib veel parema palga ja

sisukat teksti ning levitada alati ja ainult headu-

peaministri paiga. Teenitult.

se sõnumit.

Meie ajal kasutame keelt – sageli? lausa

Projekt „Targalt internetis“ on aastaid kaits-

enamasti? – just internetis. Mitte ainult tähe-

nud lapsi seksuaalse ärakasutamise eest veebis

märkides, vaid ka ise tehtud või lihtsalt edas-

ja õpetanud lapsi ning nende vanemaid võrgus

tatud piltides ja videotes. Kas me teeme võrgus

õigesti toimetama. Tegusad, lastest hoolivad

suheldes head või kurja, sõltub ainult meist

partnerid eesotsas lastekaitse liiduga on suut-

enestest. Me vajame rohkelt tarkust, et vältida

nud ennetada paljusid traumasid ja jaganud

kas või kogemata haavamist, alandamist, viha-

hiiglahulga teavet, kuidas käituda ja luua sisu

õhutamist. Vajame tasakaalu ja küpsust, oskust

nii, et sellest on kõigil ainult rõõmu. Ka tänavu-

mõelda kaks sammu ette. Tundetaipu, nagu

ne internetitarkuse kuu pakub samale lauale

kõlab uudissõna emotsionaalse intelligentsuse

palju häid roogi. Mõne kausi-vaagna-kandiku on

kohta. Kõik see on õpitav ja õpetatav. Küsimus

Märka Last oma kandekasti ladunud ja pakub

on, kui varakult suudame hea internetitava

neid nüüd kõigile. Internet on ju nagu muinas-

noorele kasutajale selgeks teha.

jutt, kus igaüks saab olla kuningas.

Kuningate ajal polnud keegi tehisintellektist

Erinevalt keelemuinasjutust ei vaja õige

kuulnudki, üleilmne võrk oli julge fantaasia ja

võrguvalitseja kokka, teenrit ega ministrit. Ta

kirjaoskust ei läinud eriti vajagi, jätkus pitsat-

oskab ju ise luua maailma parimaid roogi.

sõrmusest. Polnud vaja ka arutada, kuidas taga-

3

Tähistame üheskoos turvalise interneti päeva Kerli Valner Projekt Targalt internetis Tänavu, Eesti juubeliaastal, tähista-

andnud, on kantud Eesti kaardile. Tutvu

takse rahvusvahelist turvalise inter-

turvalise interneti päeva üritustega klik-

neti päeva 6. veebruaril. Käesoleva

kides kaardile.

aasta turvalise interneti päeva motoks on „Loo, suhtle ja jaga lugupidavalt: parem internet saab alguse sinust“, millega julgustatakse kasutama tehnoloogiat vastutustundlikult, austavalt, kriitiliselt ja loovalt.

Turvalise interneti päeva tähistatakse sellel korral juba enam kui 150 riigis üle maailma (vt maailma kaarti). Erinevates riikides toimuv on koondatud veebilehele

Eelmisel aastal tegime sarnase üleskut-

https://www.saferinternetday.org/

se, mille raames korraldati 28700 osale-

web/sid/home, millelt leiab infot ka Eesti

jaga 185 teavitusüritust üle Eesti. Näiteks

ürituste kohta.

viidi läbi temaatilisi ainetunde ja arute-

Selleks, et Eesti erinevates paikades

lusid, korraldati kampaaniaid, konkurs-

saaksid nii õpilased, õpetajad kui ka lap-

se ja näitusi, loodi plakateid, videoid ning

sevanemad osa turvalise interneti päe-

temaatilisi koomikseid, kirjutati esseesid,

vast ning oleksid nutivahendite kasu-

vanemad õpilased õpetasid nooremaid

tamisel veelgi nutikamad, tegi projekt

või läksid õpetama oma vanavanemaid,

Targalt internetis lasteaedadele, kooli-

jagati nõuandeid lapsevanematele, , koo-

dele, noortekeskustele ja huviringidele

lidesse kutsuti külla veebikonstaablid või

üleskutse temaatiliste ürituste korralda-

noorte hulgas tuntud inimesi, kes kõnele-

miseks. Kõik, kes oma üritustest www.

sid e-ohutusest jne.

targaltinternetis.ee veebilehel teada on

Inspiratsiooni

4

pakkumiseks

oleme

Turvalise interneti päeva tähistatakse üle maailma koostanud kogumiku „Soovitusi 2018.

helepanu ka Eesti e-edulugu varjutavate-

aasta turvalise interneti päeva tähistami-

le negatiivsetele külgedele, mis ilmnevad

seks“, millest leiab temaatilisi teavitus-

eelkõige meie online suhtluskultuuris ja

materjale, videoid, mänge, tunnikavasid,

väljenduvad väga kõrges küberkiusa-

teste jpm, mida saab kasutada erinevate

mise ulatuses laste ja noorte seas. Roh-

e-ohutust puudutavate teemade käsitle-

kem infot: http://www.targaltinternetis.

misel ka peale turvalise interneti päeva.

ee/event/konverents-parem-internet-al-

Turvalise interneti päeval korraldatak-

gab-sinust-6-veebruaril/.

se MTÜ Lastekaitse Liidu, Telia ja Eesti In-

Turvalise interneti päeva raames antak-

formaatikaõpetajate Seltsi koostöös kon-

se välja käesolev Märka Last erinumber

verents „Parem internet algab sinust“,

ning projekti Targalt internetis koolitajad

mille fookuses on internetis käitumise

viivad koolides ja lasteaedades üle Eesti

kultuur. Konverentsil tõstatakse interneti

läbi interaktiivseid töötube ja koolitusi.

suhtluskultuuri valukohti ja võimalikke

Tähistame Eesti juubeliaastal turvalise

lahendusi, et internet oleks kriitika, kiu-

interneti päeva üheskoos veelgi võimsa-

samise ja hukkamõistu asemel üksteise

malt ning saame nutivahendite kasuta-

toetamiseks. Konverentsil pööratakse tä-

misel veelgi nutikamaks!

5

Kes taltsutaks kübertonti?

Holger Haljand, Telia Eesti erakliendiüksuse direktor

Suurim julgus

Meil on probleem. Oleme seda aastaid vaka all hoidnud ja silma alt ära lüka-

Kiusamine internetis ja nutiseadmetes ei

nud. Kui ta end ilmutab – mida juhtub

nõua julgust. Nii nagu nõuab seda kiusa-

tihti –, keerame pilgu ära. Loodame pi-

misele vastu astumine ja toe pakkumine

mesi, et nii läheb ta meist mööda või

neile, kes end ise kaitsta ei oska. Eesmärk

kaob pikapeale sootuks. Viimastel kuu-

ei saa olla see, et näidata näpuga süüdlas-

del olen kogenud, et seda koletist on

te poole, karistada või häbistada. See ei

võimalik taltsutada. Ja tulebki taltsuta-

vii sihile. Tuleb minna algpõhjuste juur-

da. Kõik koos, sest üksi ei pruugi ham-

de. Kõnetada nii neid, kes on kiusanud

mas peale hakata.

või olnud kiusatud, kui ka kõrvalseisjaid,

Seda pahalast on keeruline ära tunda ja

kellel on kiusamisvastases võitluses oluli-

veel keerulisem on temast rääkida. Palju-

ne roll. Tahan julgustada kiusamist mär-

del juhtudel on ta suisa sügavalt isiklik ja

kama, sekkuma, abi ja tuge pakkuma.

kõrvalseisjale nähtamatu. Statistika koha-

Kiusamine internetis on seda salakava-

selt on siiski iga neljas Eesti õpilane selle

lam, et mõjub kiusaja jaoks anonüümse-

tondiga kohtunud ning iga kuues ise jeeki-

na. Puudub kohene tagasiside, põhjusta-

mi saabastesse astunud. Kui aus olla, siis

tud valu pole näha ning empaatiavõime

arvan, et tegelikult on seis veel hullem. Me

seda väiksem. Mis kõige hullem, ohvri

lihtsalt ei taha või julge seda tunnistada.

jaoks võib see kesta 24/7 ehk jälitada teda

Jaanuari esimeses pooles Postimehes il-

koolist koju, seadmest seadmesse. See on

munud lugu teismelistest, kes mõnitasid

ühtviisi tõsine murekoht igas Eestimaa

Facebooki suletud grupis oma koolikaas-

nurgas, nii linna- kui ka maakoolides.

lasi, arvustasid nende välimust ja soovisid

Kõlbeliste normide mõjuala

surma nii neile kui ka nende lähedastele, ei lubanud mul enam pead liiva alla peita.

Aga millest see tuleb? Kehtivad ju nii ko-

Peame saama üle hirmudest ning rääki-

dus, koolis kui ka tööl kirjutamata viisa-

ma küberkiusamisest ausalt ja avameel-

kusreeglid, millest me kinni peame. Tes-

selt. Ülekäte kasvanud tonti tuleb taltsu-

time aeg-ajalt piire, ent jääme seda tehes

tada nüüd ja kohe, paremat aega ei tule.

6

ikka iseendaks. Kui ka eksime, tunnista-

esmalt pannakse midagi kirja ja alles siis

me viga, vabandame ja läheme edasi.

mõeldakse. Meie, täiskasvanute ülesanne

Olukord muutub siis, kui klaviatuuri ja

on pakkuda lahendusi, kuidas anda ühes

ekraaniga kahekesi jääda. Tekib teatud

väärtushinnangutega edasi elu üks oluli-

eraldatuse, isegi näilise anonüümsuse

semaid oskusi – oskus panna ennast teise

tunne. Ununevad tavapärased väärtus-

inimese kingadesse ja mõista, mida teine

hinnangud ja kaob seni normiks olnud

tunneb. Ja seda ka virtuaalmaailmas.

suhtluskultuur. Sotsiaalmeedia peama-

Süüdistada või näpuga näidata on liht-

gistraalilt selle kõrvaltänavatesse sattu-

ne, lahendusi pakkuda keerulisem. Siiski

des võib seal kokku põrkuda suisa karju-

usun, et viisakusreeglid peaksid kehtima

va kultuuritusega.

nii iga inimese sisemiste minade omava-

Mulle näib, et viga tuleb sisse hetkel,

helises kui ka väljapoole suunatud suht-

kui eeldatakse, et kõlbelised normid kan-

luses. Nii online- kui ka offline-suhtluses.

duvad ümbritseva keskkonna muutudes

Küsigem endalt ja oma lastelt, kui palju

automaatselt üle ka uude keskkonda. Si-

me räägime digitaalsest suhtluskultuurist

senedes küberkeskkonda, ei pruugi me

kodus ja kui palju õpetatakse seda koolis?

päriselt endiseks jääda. Vastupidi, eemal-

Julgen arvata, et pigem napilt, kui üldse.

dume oma moraalsete tõekspidamiste

Läinud sügise jooksul tehti samm paremu-

mõjualast. Iga inimese puhul sõltub muu-

se poole, kui #suurimjulgus kampaania

tuse ulatus sellest, kui paigas või küpsed

raames jõudsid küberkiusamisega seotud

on tema väärtushinnangud. Kui need on

materjalid ligi 150 000 kooliõpilaseni. Ka

alles välja kujunemas või nende arenda-

on kümned vabatahtlikud käinud kooli-

misel pole tehtud tööd, siis on loodud hea

des, et jagada küberkiusamise äratundmi-

pinnas küberkiusu tekkeks.

se ja ennetamise kohta selgitavat infot.

Suurima julguse kampaania jätkub sel

Sild kahe maailma vahel

kevadel. See kõik on ühe pika tee algus.

Läinud sügisel alguse saanud küberkiu-

Eda­si liikumiseks tuleb leida tahet näidata

su ennetava sotsiaalkampaania #suurim-

välja sisemuses peidus olevat suurimat jul-

julgus pinnalt on mul tekkinud arusaam

gust. Nii nagu kiusamine ei saa olla vastu-

sellest, kuidas kujunevad e-ajastul lapse

võetav päriselus, ei saa see olla aktseptee-

väärtushinnangud. Tehnoloogia peale-

ritav ka arvutis või telefonis meie taskus.

tungiga on toimunud nihe mõtlemises –

https://www.suurimjulgus.ee/

7

Küberpähklid puretud!

Birgy Lorenz Tallinna Tehnikaülikool, küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus Eelmisel aastal korraldati digitaalse ohu-

teada, et õpilased hindasid oma digiosku-

tuse testuuring 4.–9. klassidele pealkir-

si heaks ning põhiliseks digivahendiks on

jaga „Küberpähkel“. Varasemalt on seda

kujunenud nutitelefon, millele järgneb sü-

läbi viinud Hariduse Infotehnoloogia

learvuti ja kolmandale kohale platseerub

Sihtasutus mitmel üritusel (nt Robotexil,

tahvelarvuti. 73% koolidest on lubanud

õpilasvõistlustel), kus enamasti oli vasta-

õpilastel võtta oma seadme kaasa, et kasu-

jaid kuni 600. Alates 2017. aasta sügisest

tada seda vahetunnis, ning 42% on neid,

korraldab küsitlust aga Tallinna Tehnika-

kes võimaldavad seda ainetunnis. Pooled

ülikool kas e-uuringu või testina, eesmär-

uuringus osalenud koolid viivad läbi arvu-

giks anda ühiskonnale soovitusi, kuidas

ti- või ringitunde, kus omandatakse IT-os-

küberhügieeni taset Eestis tõsta ja aren-

kusi, kuid seda on tegelikult e-riigi tulevase

dada.

kodaniku kasvatamiseks liiga vähe. Ka di-

Uuring kestis kuu aega ja selles osales

gitaalse ohutuse teavitustöö jätab soovida:

200 kooli ning kokku 10 581 õpilast. Saime

neljandik õpilasi ei puutu sellega kokku

8

isegi mitte kord aastas. Veel selgus, et kui-

vad nii koolis kui ka väljaspool, et vähen-

gi õpilased üle Eesti on omandanud ühtsed

dada veebikonstaablite ja teiste ametnike

põhimõtted, kuidas tegutseda teoreetiliselt

ülekoormamist probleemidega, mis ei ole

turvaliselt, pole praktilises elus need vali-

kriitilised või on asutuse siseasjad. Koolid,

kud veel eriti juurdunud.

õpilased ja vanemad peavad aru saama, et veebikonstaableid on Eestis neli ning nad ei

Soovitused koolidele

jõua igale asutuse siseprobleemile vastata.

Kiiremini saab olukorra lahendada klassi-

Kõik õpilased ei pääse tehnoloogiale ligi,

või koolisiseselt (kaasates klassijuhataja,

koolides on nutiseadmete kasutamine ai-

õppejuhi, psühholoogi, vanemad jt).

netunnis pigem keelatud ning IT-ringides/ ainetundides osalemine on piiratud. Sel-

Teema tutvustamine õpilastele arvuti- ja

lest olukorrast lähtudes olgu siin välja too-

klassijuhatajatunnis või teadlikkuse tõst-

dud soovitused, kuidas parandada küber­

mise üritusel:

hügieeni:

Katsetage praktikas nutiseadmete turva-

• Nutiseadmeid tuleb kasutada turvaliselt

lise seadistamise võimalusi:

õppetöös eri õppeainetes.

1. SIM-kaardil koodi muutmine.

• Tuleb tõsta IT-ringide ja ainetundide

2. Arvuti / nutiseadme sissepääsuinfo muut-

mahtu (eriti suuremates koolides ja va-

mine. Igal seadmel (arvutil, nutiseadmel)

nemates klassides).

peaks parool olema võimalusel pikem

• Tuleb tõsta digitaalse ohutusega seotud

kui 15 tähemärki, sisaldades erimärke ja

lisategevuste mahtu, sh pöörata suure-

numbreid. Nutiseadme puhul tuleb eelis-

mat tähelepanu õpetajate harimisele ja

tada PIN-koodi või parooli näiteks sises-

lapsevanemate kaasamisele.

tusmustri või mõne muu biomeetrilise

Palume koolides mõelda, kuidas peresid

lahenduse asemel, mis ei paku praegu

enam toetada ja kasvatada digitaalselt pä-

veel kaitset võõra eest.

devat kodanikku.

3. Seadme asukoha tuvastamine kaardil, et

Jõudke nende inimesteni, kes probleemi

muuta see kasutuskõlbmatuks.

kohates ignoreerivad seda (osaledes kaud-

Õpetage koolides, kuidas teavitada sot-

selt kiusamises või olles ise kiusatav).

Selgitage,

milliseid

siaalmeedias ebasobilikust postitusest (fo-

tõendusmaterjale

tod, videod, kommentaarid), piltide / video-

peaks koguma (ekraanitõmmised, logid,

te raporteerimist ja internetiotsingu puhul

ajatempel) ja kellest oleks olukorra lahen-

vajadusel tulemuste eemaldamist otsimoo-

damisel abi.

torist.

Töötage välja tüüplahendusi, mis kehti-

9

Selgitage, kuidas turvaliselt arvutit kasu-

Arutlege kodus pere väärtushoiakute ja

tada (viirusetõrje, varundamine, allalaadi-

käitumismallide üle.

mise piiramine, digiandmete hävitamine ja

Arutage lapsega, milliseid andmeid on

mitmesuguste operatsioonisüsteemide ka-

sobilik enda kohta avaldada, nt asukoht,

sutamine) alates 4. klassist, kus uus infor-

päevaplaan, trenni ja huviringide toimumi-

maatika õppekava seda toetab. Lihtsamaid

se ajad, õpitulemused, lemmiklooma nimi

trikke ja nippe tuleks õpetada alates 1. koo-

(mis on tihti kasutatav paroolina). Selgita-

liastmest.

ge, milliseid riske sellise info avaldamine

Arutage õpilastega läbi pettusejuhtumid

kaasa võiks tuua. Kui laadida üles sotsiaal-

ja koostage materjale, mida on võimalik ka-

meediasse enda tehtud pilte, siis millised

sutada kriitilise mõtlemise arendamisel.

need võiksid olla?

Kõige populaarsem e-maili teenusepak-

Kuidas pidada sotsiaalmeedia vahendu-

kuja on Google. Seda võib seletada mitme

sel arukat ja kriitilist diskussiooni, sest ai-

faktoriga: õpilastel on Android-nutiseade,

nult n-ö ilusate piltide ja positiivse sisu ja-

mille kasutamiseks on vaja e-posti, eelista-

gamine ei loo inimesest positiivset muljet.

tult Gmaili; postkasti maht on suur, kuid

Arutage lapsega läbi, millistes reklaa-

mitte lõputu; e-posti kasutatakse teenuste-

mikampaaniates on sobilik osaleda ja

üleseks autentimiseks; koolid õpetavad ja

millistes mitte. Kelle andmed ta kirja pa-

kasutavad Google’i teenuseid ainetundi-

neb, kui pere otsustab, et ta võib reklaa-

des töökeskkonnana; kasutusel on korra-

mis osaleda? Mis riskid sellega kaasne-

likud lisateenused rämpsposti- ja viiruse-

vad, kui laps hakkab saama e-kirju ja

tõrjeks. Kõik see loob olukorra, kus koolid

kõnesid vastavate teavitustega. Uurige

peavad korralike paroolide loomise kõrval

juba lepingu sõlmimisel välja, kuidas sel-

hakkama õpetama ka mitmeastmelist au-

lest saab loobuda, kui pere nii otsustab.

tentimist, st süsteemi, kus lisaks paroolile küsitakse teenusesse sisselogimisel ka nu-

Küberpähkli“ uuringu läbiviimist toetas

tiseadmesse ilmuvat koodi. Loe täpsemalt

Kaitseministeerium ja auhinnad pani välja

siit:

Eesti Interneti Sihtasutus, HITSA, Politsei-

• Birgy Lorenz „Mitmeastmeline autenti-

ja Piirivalveamet, Targalt Internetis prog-

mine“, 2017 https://e-koolikott.ee/portfo-

ramm / Lastekaitse Liit, BCS Koolitus, Ins-

lio?id=7758

play, Telia Eesti, Tallinna Ülikooli digiturbe

• Veiko Hani „Erinevad autentimisviisid“,

labor ja Tallinna Haridusamet.

2017 https://sisu.ut.ee/autentimine

Uuringu tulemused: www.küberpähkel.

Soovitused lapsevanemale:

ee / www.kyberpahkel.ee

10

„Küberpähkli“ uuring 2018 „Küberpähklit“ viiakse läbi kaks korda

minalistika ja küberjulgeoleku keskuse tead-

aastas. Esimene voor on avatud 15. jaa-

lased, õppejõud, üliõpilased ja koostööpart-

nuarist kuni 11. veebruarini 2018 veebi-

nerid. Sisu koosneb 54 küberkaitsejuhtumist,

lehel www.kyberpahkel.ee ja osalema

mille abil saab teha küberhügieeni (digitaal-

oodatakse kõiki alates 10. eluaastast (soo-

se ohutuse ja küberkaitse) teavitustööd.

vituslikult 12. eluaastast).

Mängu autorid on Birgy Lorenz, Kaido

Uuringu eesmärgiks on paremini mõista

Kikkas, Kaie Maennel, Raido Orumets, Tii-

inimeste käitumist hädaolukorras, nt küber­

na Somer, Sten Mases, Toomas Lepik, Jaan

intsidendi või terrorismijuhtumi puhul, sa-

Priisalu, Kristiina Renel, Thilina Liyanage,

muti uuritakse, kust saadakse infot, kas seda

Jorge Medina, Örge Edgü, Alberto Zorilla,

analüüsitakse mõttes kriitiliselt ja kes peaks

Showcat Chowdhury, Arian Lopusanski, Ni-

õigeid käitumismalle ühiskonnas tutvusta-

kita Kuznietsov, Raido Roben, Joanna Mar,

ma. Küsimusi on peaaegu 50 (koos taustakü-

Kadri Cahani, Heino Sass Hallik, Gregor Ees-

simustega) ning vastamine võtab aega 45–60

maa, Anu Baum ja Aare Klooster. Illustrat-

minutit.

sioonide ja kujunduse autorid on Siim Tikk,

Ootame kõiki osalema!

Ken Oja, Kristian Kirsfeldt, Andrus Lember ja Magnus Haravee disainibüroost Velvet.

Küberkaitseteemaline kaardimäng

Mängu loomist toetasid Eesti Interneti

„CyberSeci juhtumid – nr 1“ on kaardimäng,

Sihtasutus, Kaitseministeerium, BCS Kooli-

millega pööratakse tähelepanu mitmetele

tus, F-Secure ja Tallinna Tehnikaülikool.

juhtumitele digitaalses maailmas. Mängu

Kaardimängu

loojad on Tallinna Tehnikaülikooli küberkri-

saab

https://go.ttu.ee/csgame

11

alla

laadida

siit:

Lapsevanemad: šheering ei ole alati kheering!* Andra Siibak,

Tartu Ülikool, meediauuringute professor

Iga lapse jaoks on ääretult oluline tunda,

mas, et noorte sotsiaalmeedia-käitumine on

et vanemad on tema üle uhked; et ta on

läinud üle igasuguse piiri; et nad postitavad

armastatud ja hoitud. Vanemate südam-

sageli asju, mis pole hea maitse näitajaks või

likud ja soojad sõnad on lapsele täpselt

on miljonite silmapaaride ees jagamiseks

sama olulised kui kallistused ning paid.

täiesti kohatud. Hoopis vähem räägitakse

Koduseinte vahel kasutatavad hellitavad

aga sellest, et paljud täiskasvanud peaksid

hüüdnimed ning armsad sõnad („minu

ka oma sotsiaalmeedia harjumused ja sisu-

mõmmike“, „väike printsess“, „minu

loome kriitilise pilguga üle vaatama. Kus-

päikseke“ vms) teevad reeglina lastel

juures eriti kriitilist meelt peaksid püüdma

meele rõõmsaks ning aitavad kinnistada

säilitada just lapsevanemad, sest aktiivselt

sooje suhteid lapse ja vanema vahel.

laste fotosid ja nende kohta käivaid posti-

Lood on aga hoopis teised, kui vanema-

tusi jagavatest sotsiaalmeediavanemast on

te ninnunännutamine jõuab kodust välja-

saanud üks kõige negatiivsemat meediaka-

poole, hoomamatu sotsiaalmeedia audi-

jastust pälviv kasutajatüüp. Samas ei ole

tooriumi ette. Eesti eelteismelistega tehtud

need negatiivsed kajastused eriti aidanud

intervjuudest selgubki, et Facebookis, oma

pidurdada vanemate postitamissoovi. Näi-

sõprade ja eakaaslaste silme ees, ei taha

teks 74%-l USA lapsevanematest, kes uurin­

enamik noori midagi kuulda sellest, et nad

gul osalesid, oli tutvusringkonnas mõni

on vanemate pisitibud või väikesed print-

selline vanem, kes tegi sotsiaalmeedias nii

sessid. Ja need „nunnud“ fotod, mida va-

palju lastega seonduvaid postitusi, et see

nemad oma võsukestest sageli postitavad,

ületas auditooriumi jaoks hea maitse piiri.

võiksid laste arvates pigem postitamata jää-

Enamgi veel, 56% osalenutest teadis mõn-

da, sest neil on piinlik. Lihtsalt nii piinlik.

da sellist lapsevanemat, kelle postitused

Tihtipeale kuuleme täiskasvanuid nurise-

valmistasid lapsele piinlikkust. Nii Amee-

12

rikas kui Euroopas läbi viidud küsitlustest

et laste arusaamad sellest, mis on „nunnu“

on üheselt muu hulgas selgunud, et lapse-

või „popp ja noortepärane“ võivad erineda

vanemad ei ole siiani täiel määral endale

nende arvamusest nagu öö ja päev. Üks ple-

teadvustanud, milline on nende roll lapse

kike kleidil või pisut sassis juuksed võivad

digitaalse jalajälje kujunemisloos.

vanema silmis tunduda tühised pisiasjad,

Eestis tehtud uuringutest nähtub, et siin-

mis ei riku kuidagi foto üldmuljet või emot-

sedki lapsed tahaksid nii mõnigi kord va-

siooni, ent lapse jaoks on need detailid ehk

nemaid perefotode jagamisel takistada või

elulise tähtsusega ning toovad eakaaslastelt

omada õigust seda keelata, kui nad tahavad

naeruvääristavaid kommentaare pälvides

postitustes „oma päiksekese“ tegemistest

sageli kaasa koormatäie muret ning pisa-

pajatama hakata. Kuid nagu mujal maa-

raid.

ilmas tehtud uuringute puhul, ilmnes ka

Lastel ei ole reeglina midagi selle vastu,

Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimi-

kui vanem jagab Facebookis toredaid pilte

se magistrandi Merike Lipu intervjuudest

perepuhkusest või edukast spordivõistlu-

meie 9–13-aastaste Facebooki kasutajate-

sest, aga nad tahaksid võimalust valikute

ga, et reeglina ei küsi vanemad laste käest

tegemisel rohkem sõna sekka öelda. Nad

neid puudutavate postituste tegemiseks

tahaksid, et vanemad võtaksid nende ette-

nõusolekut. Enamgi veel, uuringusse kaa-

panekuid, palveid ja soovitusi tõsiselt.

satud lapsevanemad leidsid üksmeelselt, et

Selleks et lapse ja vanema suhe oleks sõb-

nad ei vaja laste nõusolekut, et nende koh-

ralik ja lähedane, on soovitatav omavahel

ta midagi postitada või neist fotosid jagada,

kokku leppida kindlad reeglid, konkreetne

sest nad teavad ise, mis nende lastele kõige

netietikett, millest mõlemad veebisuhtlusel

parem on. Mõned vanemad küll ütlesid, et

lähtuvad. Ühiselt kokku lepitud mängureeg-

lapsed on vahel avaldanud soovi, et üks või

lite järgimine aitab suurendada üksteise-

teine neist tehtud foto vanema Facebooki

mõistmist ning lähedust. Seevastu kokkule-

fotoalbumisse ei jõuaks või et ta postituse

pete rikkumisel võivad tekkida probleemid

kustutaks, kuid tunnistasid samas, ei nad

nii lapse-vanema suhtluses Facebookis (nt

ei ole sellistele soovidele eriti tähelepanu

rakendab laps privaatsussätteid või blokee-

pööranud. Ehk teisisõnu langetasid uurin-

ringuid) kui ka väljaspool virtuaalset kesk-

gus osalenud vanemad postitusi tehes sage-

konda.

li otsuseid nii-öelda tugevama õigusest läh-

Šheering ei ole alati kheering!

tudes.

Nagu Merike Lipu uuringust selgus, kipu-

* Sharing is not caring – jagamine ei ole ala-

vad lapsevanemad sageli unustama tõika,

ti hoolimine

13

Postitamine sotsiaalmeedias – piiride seadmine!

Henry Jakobson

Isa ja blogija

Inimestel, kes veedavad suure osa ärkvel­

pääsu, kui usaldada vanemaid: nad ei teeks

olekuajast internetis, võib mingil hetkel

ju ometi midagi, mis laste autunnet võiks rii-

kaduda taju selle kohta, mis teemasid on

vata või neis häbi tekitada. Ent ometi unus-

mõistlik kõigiga jagada ja millised tuleks

tavad vanemad, missugused nad ise väikse-

koju nelja seina vahele jätta. Olen aastaid

na olid, kui sõbrad külla tulid. Nad istusid

tegutsenud sotsiaalmeedias ja seadnud

maha, lappasid fotoalbumeid, meenutasid

endale ajapikku teatud piirangud. Usun,

vanu aegu… Ja alati oli nende hulgas üks n-ö

et terve mõistus kinnitaks, et need võivad

salaalbum, mida me kunagi välja ei toonud.

ka väga vajalikuks osutuda.

Need olid need tobedad fotod, kus me teeme midagi piinlikku, nt istume poti peal, ronime

Privaatsus

ema seeliku alla jne. Ja kui siis ema või isa need pildid välja võttis, oli meil nägu puna-

Me saame ise valida, kui suure osa infost net-

ne ja me palusime läbi hammaste, et need

ti paiskame, kuid meie väikestel järeltulijatel

pildid kohe ära pandaks. Aga lapsevanem

seda võimalust ei ole. Neil ei ole muud välja-

ei toonud ju neid välja selleks, et lapsukest

14

häbistada, vaid sellepärast, et tema meelest

Samuti on vaja üle vaadata piltide seaded,

olid need maailma kõige vahvamad ja arm-

sest vaikimisi on meie telefonis peal säte,

samad pildid.

kus me jagame pildiga alati ka asukoha infot

Kui seesama album on aga nüüd vaatami-

koos kuupäeva ja kellaajaga. See on taas info,

seks sadadele tuhandetele inimestele, siis

mida on võimalik soovi korral ära kasutada.

võib vaid arvata, kui piinlik lapsel tulevikus

Kõige tähtsam küsimus

on, kui keegi tema nime googeldab. See ongi see piirang, mis ma olen endale seadnud.

Miks ma seda teen? See on esimene küsimus,

Kas mul oleks teismelisena piinlik, kui mu

mis tuleks endale alati enne postitust esita-

sõbrad neid pilte ja jutte näeksid? Kui jah,

da. Kellele see postitus vajalik on? Minu blo-

siis neid ma ei postita. Isegi siis, kui kaader

gi võlu peitub lugude lühikirjeldustes, aga

on ideaalne ja kõik on täpselt fookuses ning

harv juhus pole ka see, et mul on postitamine

seda pilti on kahju n-ö raisku lasta, läheb see

unarusse jäänud ja ma otsin vägisi midagi,

albumisse, mille levitamise üle otsustab mu

mida inimestega jagada. Sellised postitused

laps kunagi ise.

on alati eos läbikukkumisele määratud. Lugeja saab kohe aru, kas tegu on orgaanilise

Turvalisus

või sunnitud postitusega, ja viimane ei paku

Internetiturvalisus on praegu veel lapsekin-

mitte kellelegi huvi. Seda näitavad ka reakt-

gades ja keskmine netikasutaja ei mõtle selle

sioonid, mis pildi juurde ilmuvad.

peale, kui ta oma tegevusest tervele ilmale

Piir selle vahel, et sul on soov olla sotsiaal-

pasundab. See on samuti üks asi, mille peale

meedias edukas ja samas mitte kogu hinge

ma mõtlen, kui midagi postitan. Vahel harva

maailma ette laotada, on õhuke ja sellest üle

kui me kogu perega kodust välja pääseme, ei

astumine võib kaasa tuua mitmeid ebameel-

räägi ma kunagi oma blogis või Facebookis,

divusi hilisemas elus. Mina soovitan alusta-

et meil on perepäev ja me läheme sellesse

da tagasihoidlikult – küll see kõik ise vaikselt

või teise kohta. Ma teen seda alati tagant-

paika loksub. Avameelsed pildid toovad ehk

järele, sest info, et meie kodu on samal ajal

kiire tähelepanu, aga kas see tähelepanu on

järelevalveta, ei ole asi, mida ma kuulutada

just see, mida sa otsid?

tahan. Me oleme pahalastele tundliku info

Inimeste piirid on erinevad: see, mis on

kättesaamise nii lihtsaks muutnud – nad ei

ühe jaoks tabu, paneb teise lihtsalt õlgu kehi-

peagi tegema muud kui lihtsalt lugema-kuu-

tama. Aga sinu laps saab esimesed teadmi-

lama. Seega tuleks alati läbi mõelda, kas pos-

sed just sinult. Teie piirid on niisiis üsna sar-

titus võiks anda kellelegi sellist infot, mida

nased: ära siis postita midagi, mis võiks talle

võib kurjasti ära kasutada.

kunagi piinlikkust valmistada.

15

Veebikonstaabel: sekkuda tuleb enne, kui kiusamisest saab kellegi surmaotsus Maarja Punak,

veebikonstaabel

Viimastel aastatel on Eestis ja mujalgi

des nagu Sarahah ja Periscope. Naeruvää-

lume­pallina veerema läinud noorte ene-

ristamine, solvamine, üleseksualiseerimi-

setappude temaatika, mis hõlmab enese-

ne, eluohtlike trikkide tegemine, loomade

vigastusi, „Sinivaala“ sarnaseid mänge

piinamine on kõik see, mida tehakse pal-

ja paraku ka traagilisi tagajärgi, surma-

juski laikide ja vaatajanumbrite saamiseks.

juhtumeid.

Selline käitumine ei ole küll omane enami-

Selles valguses on veebikonstaablite vii-

kule sotsiaalmeedia kasutajatest, kuid see

mane tööaasta olnud märgiline, sest mit-

vähemus, kes taolist käitumist tolereerib,

med noored on ise teatanud meile soovist

on lärmakas.

end pideva kiusu tõttu ära tappa. Sagene-

Mõni läheb veel kaugemalegi. Näiteks

nud on ka juhtumid, kus ühed noorukid

tuntud youtuber Logan käis Jaapani enese-

põgenevad kodust, ähvardades endale viga

tapjate metsas ja sattuski juhtumisi peale

teha, ning teised jagavad veebis otsepilti

ühele inimesele, kes oli end üles poonud.

enda lõikumisest.

Pikalt mõtlemata leidis kogu tema tiim, et

Mõneti on sellise trendi taga fakt, et kü-

sellise leiu avalik jagamine teiste sotsiaal-

berkiusamine muutub aina jõhkramaks.

meedia kasutajatega on igati normaalne.

Ähvardajad ei dikteeri, et „kui kooli tuled,

Kui märkame, et kedagi kiusatakse, ei tohi me jääda ükskõikseks, vaid peame sekkuma enne, kui kiusamisest saab kellegi surmaotsus.

saad peksa“, vaid nõuavad üha enam, et „tee maailmale teene ja tapa end ise ära“.

Nii on see paraku ka mujal maailmas, et sotsiaalmeedias pilatakse kõike ja kõiki. Eestis tehakse seda nii YouTube’is, Snapchatis, Facebook Live’is kui ka sellistes uutes äppi-

16

Naeruvääristamine, solvamine, üleseksualiseerimine, eluohtlike trikkide tegemine, loomade piinamine on kõik see, mida tehakse paljuski laikide ja vaatajanumbrite saamiseks.

Video kogus miljon vaatamist enne, kui Lo-

adekvaatselt arutada.

gan ise selle eemaldas.

Tehnoloogiast võib olla abi sobimatu

USA lapsevanemad keelavad oma lastel

sisu

kiireks

eemaldamiseks

internetist,

Logani kanalit jälgida ja kritiseerivad You-

kuid palju suurem osa positiivse muutuse

Tube’i, et kanal ei tsenseerinud videot kuue

saavu­tamisel on meie inimestel endal. Kui

tunni vältel, mil see üleval rippus. Lapse-

„Kätte­ maksukontori“ üks osa keskendub

vanemad on endast väljas, sest nad ei tea

enesetappudele ja räägib Kuldsest Liblikast,

õigupoolest, kas ja kuidas 10-aastasele ene-

ei tohiks sari kaasa tuua uusi murelapsi,

setapu teemat avada. Ja isegi kui YouTu-

vaid peaks pakkuma positiivseid lahendusi.

be looks süsteemi, mis tunneb videopildilt

Kui kohalikud youtuber’id üksteisest räägi-

alati surnud inimese ära ning keelab selli-

vad, ei tohiks solvanguid pungil videolahing

se video postitamise, ei lahenda see siiski

lõppeda süüteoteate esitamisega politseile,

probleemi ennast. Ikka jääb küsimus, miks

vaid nad võiksid peene ja pehme ärapane-

peaks inimene üldse minema nii kaugele,

misega pakkuda konkurentsi stand-up-koo-

et enda vigastamise või tapmise kaudu tä-

mikutele.

helepanu saada.

Iga inimese võimuses on aidata kaasa

Samamoodi tekitavad muret filmimaa-

küberkiusamise vähendamisele: kui keegi

ilma uued suunad. Teist hooaega alustav

käitub sobimatult, saab ta blokeerida. Kui

Netflixi seriaal „13 Reasons Why“ ei ole

anonüümses keskkonnas ei peeta reegli-

ületanud Eestis uudiskünnist, kuigi on si-

test kinni, siis tuleb sealt lahkuda. Kui me

sult märgilise tähtsusega. Peategelaseks

ei laigi looma piinamise videot, siis vähe-

on suitsiidne teismeline, kes otsustab end

neb kellelgi motivatsioon üldse midagi sel-

tappa ja teatada selle põhjustest neile, kes

list salvestada. Kui me ei jaga klippe, milles

mängisid selles tema arvates mingit osa.

alandatakse teisi inimesi, siis ehk jäävad

Seriaal on maailmas kaasa toonud traagi-

needki teod tegemata. Ja kui märkame, et

lisi juhtumeid ning muretsema paneb see,

kedagi kiusatakse, ei tohi me jääda ükskõik-

et Eesti nooredki on seda vaadanud ilma,

seks, vaid peame sekkuma enne, kui kiusust

et kaasneks võimalus nähtu üle kellegagi

saab kellegi surmaotsus.

17

KüberNaaskel kutsub noori küberkaitse talente võistlema!

Birgy Lorenz Tallinna Tehnikaülikool, küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus Alates 2015. aastast on Eestis korraldatud

Liechtenstein, Norra, Rumeenia, Hispaania,

Küberolümpia võistlust, mille eesmärgiks

Šveits ja Inglismaa), siis nüüd võtab sellest

on leida üles andekad 14–30-aastased noo-

osa juba 20 maad. Eesti esindusmeeskond ni-

red, kes tunnevad rõõmu turvanõrkus-

mega „Team Estonia“ saavutas mullu auhin-

te avastamisest. Osalejate arv on aastast

nalise 6. koha: kaptenid Kristjan Leotoots ja

aastasse kasvanud ning jaanuaris kuulu-

Artur Luik; meeskonnaliikmed: Heino Sass

tati välja uue brändinimega võistlus Cy-

Hallik, Gregor Eesmaa, Tauri Toel, Taavi Eo-

berSpike ehk KüberNaaskel.

mäe, Kert Ojasoo, Jürgen Laks, Markkus Olaf

2018. aastal oodatakse võistlema kuni 270

Millend ja Tanel Peep; treener Triin Muul-

osalejat üle Eesti (sh residendid) vanuses 14–

mann.

30 aastat. Kirja saab ennast panna veebile-

„Läksime loomulikult võitma! Meeskond

hel www.cyberspike.ee kuni 11. veebruarini,

oli hea ja tuli toime ülesannetega, mis olid

veebipõhine eelvoor on 6.–8. märtsil ning põ-

tehnilised ja vajasid pidevalt ümbermõtle-

hivoor 12.juunil. Seekord on jõuvõtmise tee-

mist,“ ütles treener Muulmann. „Jäime rahu-

maks jäätisevabriku kaitsmine, mida ohus-

likuks ja olime paindlikud. Katsumuseks olid

tab ülekäte läinud tehisintellekt. Võistlust

tehnilised viperused võistlusel, mis takista-

korraldab Tallinna Tehnikaülikool ja selle

sid tegutsemast nii, nagu algselt planeeritud.

läbiviimist toetab Eesti Kaitseministeerium.

Meid aitas kiire asjade ümberkorraldamine: aitasime üksteist ja suhtlesime omavahel pi-

Võistlemine välismaal

devalt,“ ütleb meeskond nagu ühest suust.

Rahvusvahelisel võistlusel osalemine on

Juba kaks aastat on Eesti noortel küberkaits-

osa Küberolümpia projektist, millega toeta-

jatel olnud võimalus osaleda rahvusvahelisel

takse küberkaitse teavitustööd ja noorte ta-

võistlusel European Cyber Security Challen-

lentide leidmist. Küberolümpia idee autor,

ge, mis liigub riigist riiki. 2017. aastal toimus

ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministee-

see Hispaanias Malagas, sel aastal aga viiak-

rium. Peaauhinda, milleks on sõit võistluse-

se see läbi Inglismaal Londonis. Kui mullu

le European Cyber Security Challenge 2017,

osales 15 riiki (Austria, Küpros, Tšehhi, Taa-

toetas aga Eesti Interneti SA.

ni, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia,

18

Tüdrukud küberisse

rity“, mis tõi kohale üle 60 rahvusvahelise huvilise.

Juba aastaid on maailmas otsitud viise, kui-

• Küberolümpia programmi raames toimus

das tuua infotehnoloogia valdkonda enam

19. jaanuaril töötuba 14–24-aastastele tü-

tüdrukuid. Praegu on IT-ettevõtetes ja eri-

tarlastele ja neiudele, kus tutvustati õppi-

aladel umbes 80% mehi ja 20% naisi. Selleks

misvõimalusi IT valdkonnas, arutati digi-

et tutvustada tüdrukutele digi- ja kübervald-

taalse ohutuse juhtumeid ning tehti mõned

konda, on korraldatud mitmeid toredaid ette­

keerulisemad praktilised harjutused. Töö-

võtmisi:

toas osales 46 tüdrukut koos juhendajate-

• DigiGirls ja TechSisters, kelle missioon on

ga. Suur rõõm oli see, et registreerimise

tutvustada selles valdkonnas tegutsevaid

algusest möödus vaid 30 tundi, kui kohad

ettevõtteid ja inimesi ning viia koostöös

olid juba täis – see näitab, et tegelikult on

IT-firmadega läbi töötubasid.

tütarlaste huvi on suur, kuid nad ei taha

• Tallinna Tehnikaülikooli küberkaitse ma-

tulla poistega konkureerima või ei tunne,

gistrandid korraldasid 2017.aasta novemb-

et see valdkond võiks olla üks nende kar-

ris konverentsi „Women in CyberSecu-

jäärivalikutest.

Igal lapsel on õigus olla kaitstud seksuaalse väärkohtlemise eest Internet, digimeediakanalid ja sotsiaalmee-

teavet internetis levivast laste seksuaalset

dia pakuvad lõputult võimalusi tegutseda

väärkohtlemist esitavast materjalist.

võrgus nii teabe vastuvõtja kui ka aktiivse

Link

vihjeliini

videost

https://www.

sisutootjana. Kahjuks on enam kui kahe mil-

youtube.com/watch?time_conti-

jardi interneti kasutaja hulgas inimesi, kelle

nue=8&v=MxCQEd0Fopgb

tegevus võrgus rikub laste õigusi ja on lastele ohtlik. Nii näiteks kasutatakse ülemaailmset arvutivõrku laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali hoiustamiseks ja levitamiseks. Igal lapsel on õigus olla kaitstud seksuaalse väärkohtemise eest. Vihjeliin www.vihjeliin.ee on MTÜ Lastekaitse Liit poolt pakutav veebipõhine tasuta teenus, mis võimaldab interneti kasutajal edastada

19

Ahistamine Maarja Punak,

veebikonstaabel

Seksuaalse ahistamine on olnud juba pool

ne saunas vihtlemisega. On mõeldamatu, et

aastat nii meedias kui ka politseimaja kori-

keegi tuleb veekeskuses sauna ja hakkab kõiki

dorides oluline teema. See kerkis üles siis,

kasevihaga peksma. Enne küsitakse ikka luba

kui avalikuks hakkasid tulema nii tuntud

või oodatakse ära saunasolijate reaktsioon.

kui ka vähem tuntud inimeste kokkupuu-

Nende soov võib aga sõltuda nii vihtlejast, vi-

ted sellega. Politseinikud on aga alustanud

hast endast kui ka vihtlemise stiilist. Kui kee-

kahe uue, just seda teemat käsitleva pa-

gi avaldab soovi, et teda viheldakse, siis juhul

ragrahvi menetlemist ning kohtupraktika

kui seda tehakse liialt tugevasti, on inimesel

hakkab ka vaikselt tekkima.

alati õigus nõuda selle lõpetamist. Kui vihtleja

Enne kui tutvustan seksuaalse ahistamise

ei suuda aru saada, kas teine tahab vihtlemist,

ja ahistava jälitamise sisulist poolt, ei saa jätta

siis tuleb tal seda küsida. Mitte katse-eksituse

ütlemata, kui kahju mul on, et sageli aetakse

meetodil asjale läheneda.

segi seksuaalne väärkohtlemine ja ahistami-

Seksuaalne ahistamine on väärtegu, mille

ne. Paljud inimesed on rääkinud oma väga

eest on ette nähtud rahatrahv kuni 1200 eu-

rasketest üleelamistest. Nii staarid kui ka ta-

rot või arest. Kindlasti ei tohi seda segamini

vakodanikud on postitanud sotsiaalmeedias-

ajada vägistamise või kehalise väärkohtlemi-

se infot vägistamisest; sellest, kuidas alaea-

sega, mis on kuriteod. Seksuaalseks ahistami-

lisi on sunnitud kedagi katsuma või on neid

seks loetakse seksuaalse iseloomuga tahtlikku

katsutud; kuidas keegi on ära kasutanud oma

tegevust, mis toimus teise inimese tahte vas-

võimupositsiooni, et sundida alluvaid tegema

taselt ja mille eesmärk oli tema inimväärikust

midagi, millega nad muidu poleks nõus.

alandada.

Mis on seksuaalse iseloomuga ahistav tegevus?

Kuid selle kõigega ei saa tegeleda ja sellest ei saa õppida, kui diskussioon taandub sellele, kas seksistlike naljade tegemine või kellegi

Seksuaalse iseloomuga ahitav tegevus on üsna

tagumikule patsutamine on sobiv või mitte. Ei

lai mõiste. Politsei menetlusest jäävad silma

ole. Probleemise tõsiduse mõistmisele ei aita

juhtumid, kus mees (naisahistajate suhtes pole

kaasa see, kui avalik arutelu pöörleb ümber

alustatud tänase seisuga ühtegi menetlust)

küsimuse, kas nüüd on juba kellegi poole vaa-

katsus naise rinda, tagumikku või jalgevahet.

tamine või kellegi kallistamine ka seksuaalne

Ühel juhul pani politseisõidukisse viidud mees

ahistamine.

käe naispolitseiniku reie siseküljele ja tegi et-

Flirtimine ja üle piiri minemine on analoog-

20

tepaneku astuda vahekorda. Teda karistati

gi otsib enam kui pooltel (60%) juhtumitest

300 euro suuruse trahviga. Samuti mõisteti

ahistaja kontakti kannatanuga, et purunenud

süüdi raviarst, kes ahistas patsienti seksuaal-

suhet taastada. Seega on sageli tegu puntras-

selt ning tegi talle kohatuid ettepanekuid.

se jooksnud inimsuhetega, kus üks osapool ei

Olulised märksõnad on siin inimväärikust

tule olukorraga toime ning hakkab oma käitu-

alandav eesmärk ja tahtlus. Kui ülemus pa-

misega tõsiselt häirima teise inimese argielu.

neb alluvat kiites käe tema õla asemel tagu-

Mis on ahistav käitumine?

mikule, on tegemist sobimatu alandava käitu-

Ahistav käitumine on korduv häiriv tegevus.

misega. Kui võõras inimene klubis tantsimise

Tavapäraselt loetakse ahistavaks vähemalt

käigus partnerile keele kõrva torkab, siis on

kaht korda, kuid selles kuriteokoosseisus eel-

ka see meie klubikultuuris sobimatu käitu-

datakse, et neid võiks olla rohkem (ja tavali-

mine. Küll aga ei saa näiteks pidada süüteoks

selt on ka). Ei välistata ka olukorda, kus ahis-

tegu, kus mees annab kätlemise asemel nais-

taja toob näiteks kellegi koduukse taha kahel

soost isiku käele suud.

õhtul järjest surnud looma koos hirmutava

Politsei statistikast nähtub, et 2017. aastal re-

sõnumiga. Sel juhul ei pea kannatanu ootama

gistreeriti 20 seksuaalse ahistamise juhtumit.

kolmandat õhtut. Olgu see võrdluseks olukor-

Paljude menetlusse jõudnud juhtumite puhul

rale, kus jälitaja helistab ohvrile õhtul kaks

oli tegu naisterahva käperdamisega avalikus

korda. Enamikel juhtudel on häirivaid ja sobi-

kohas. Kolmel juhul toimus seksuaalse iseloo-

matuid tegevusi palju, kuna ahistav jälitami-

muga tahtevastane lähenemine töökohas, ka-

ne saab tavaliselt alguse purunenud suhtest.

hel juhul ööklubis.

Seetõttu antakse esimestel kordadel andeks

Ahistav jälitamine

ning püütakse teise käitumist mõista, kuid

Ahistav jälitamine on väärtegu ja karistatav

millalgi saabub piir, kus teise poole tegevus ei

rahalise karistuse või kuni aastase vangistu-

ole enam mõistuspärane.

sega. Seda ei tohi segi ajada eraviisilise jäli-

Eraellu sekkumiseks on palju viise ja see

tamisega, mis on jätkuvalt karistatav eraldi

paragrahv ei hõlma neid kõiki. Poole aasta

väärteona ja mille eest võib määrata karis-

näidete pinnalt saab öelda, et enamasti on see

tuseks vangistuse kuni kolm aastat. Ahistav

sõnumite ja kirjade saatmine, tutvumiskuu-

jälitamine on isiku eraellu sekkumine pideva

lutuste ülespanemine ahistatava numbriga,

kontaktivõtmise, jälgimise või muu viisina,

pidev helistamine ning sõnumite saatmine,

kui eesmärgiks on teise hirmutamine, alan-

ilma loata sobimatute piltide üleslaadimine,

damine või häirimine.

avalikes kohtades järelkäimine, sotsiaalmee-

2017. aastal registreeriti 90 ahistava jäli-

diakontodele tungimine.

tamisega seonduvat kuritegu. Statistika jär-

Üha levinum ongi inimese terroriseerimine

21

veebikeskkonnas, kus talle saab palju kurja

Igal süüteol on ette nähtud aegumine – hetk, millest alates ei ole seda enam võimalik menetleda.

Seksuaalsel ahistamisel on see kaks aastat pärast teo toimepanemist ja ahistaval jälitamisel viis aastat. See aga ei tähenda seda, et saaksime menetleda seksuaalset ahistamist, mis toimus 2016. aasta sügisel, sest sel ajal antud paragrahv veel ei kehtinud ja see tegu polnud tollase seadustiku mõistes süütegu.

Täiesti omaette teema on karistuse kustutamine karistusregistrist. Kui seksuaalse ahistamise süüteo eest on trahv tasutud, siis aasta pärast see rikkumine enam karistusregistri väljavõttes nähtav ei ole. Ahistava jälitamise puhul on register puhas kolme aasta pärast. Seaduse mõttes antakse inimestele need teod andeks. Küll aga toimub ühiskonnas debatt selle üle, millal see päriselt andeks antakse.

teha. Ahistava jälitamise paragrahv annab nüüd õiguskaitseorganitele võimalusi nende inimeste tegevuse tõkestamiseks. Kusjuures vahel piisab ainuüksi sellest, et inimeseni jõuab kõne politseinikult ja arusaam, et tema suhtes saab alustada või juba alustati kriminaalmenetlust. Levinumad näited on seotud sotsiaalmeediakontodele (Facebook) sissehäkkimise, kannatanu nime alt postitamise või e-kirjade saatmisega. Teame näiteid, kus inimene tühistas sel viisil oma endise elukaaslase tööintervjuud ning solvas tema uut potentsiaalselt tööandjat. Väga levinud on ähvardamine delikaatsete videote avaldamisega või piltide ja videote levitamine, millega sageli kaasneb ka inimese laimamine. Ahis-

puutumatust ja häirida teise inimese eraelu.

tavaks jälitamiseks muudab sellise käitumise asjaolu, et inimese nimelt hakatakse häirima

§ 1531. Seksuaalne ahistamine

tema sõpru, mille tulemusena ei ole häiritud

Teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega

ainult ühe inimese elu, vaid ka teiste oma.

Mõlema paragrahvi puhul tuleb märkida,

tema suhtes toime pandud kehalise seksuaal-

et tegemist on tahtlike süütegudega. #metoo

se iseloomuga tahtliku tegevuse eest karista-

liikumise kritiseerijad kardavad, et nüüdsest

takse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või

hakatakse karistama iga lähenemiskatse eest.

arestiga.

See ei ole nii. Me soovime eelkõige seda, et

§ 1573. Ahistav jälitamine

seadusega oleks võimalik anda märku, milli-

Teise isikuga korduva või järjepideva kon-

ne käitumisviis on ühiskonnas aktsepteeritav

takti otsimise, tema jälgimise või muul viisil

ja milline mitte. Terviserajal jooksva naise ta-

teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sek-

gumikust krabamine või kellegi pommitami-

kumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg

ne sotsiaalmeedias oma peenisepiltidega on

on teise isiku hirmutamine, alandamine või

näited sobimatust tegevusest ja ma ei usu, et

muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub

kui me need keelatuks loeme, siis võtaksime

käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süü-

kelleltki ära võimaluse luua suhteid. Flirti-

teokoosseis, karistatakse rahalise karistuse

mine on kunst, mis ei tohi ohustada kehalist

või kuni üheaastase vangistusega.

22

Internet on võimas vahend, et edendada headust Sillamäe Lastekaitse Ühing teeb Eesti vaba­ riigile omalaadse sünnipäevakingi 22. veebruaril esietendub Nokia Kontserdimajas noortemuusikal „Aelita 2.0 ehk Märka inimeses imet!“ Projekti mõte on luua terviklik professionaalne ühendkunstiteos, kus laval on täpselt 100 inimest. Kulisside taga toimetavad enamasti vabatahtlikud – muusikali puhastulu läheb Virumaa vähem kindlustatud perede lastele huvitegevuses osalemiseks.

See on 21. sajandi versioon A.Tolstoi ulmejutust. Eesti noored kohtuvad kauge galaktika noortega - on võõraste suhtes umbusku ja eel-

Noortemuusikal „Aelita 2.0“

arvamusi. Appi tulevad need, kel jätkub ava-

22.02.2018 kell 19 Nokia kontserdimaja Libreto ja laulutekstid: Loone Ots Muusikajuht: Siim Aimla Lavastajad: Reeda Toots ja Kaarel Orumägi Kunstnik: Maarja Pabunen Koreograaf: Natalja Šabartšina Eriefektide tiimi juhendaja: Omari Loid Produtsent: Vassili Golikov

tust, uudishimu ja head tahet suhtlemiseks. „Nii suure projekti haldamine on paras proovikivi,“ tõdeb produtsent Vassili Golikov. „Enne proovide algust korraldasime castingu, tegime ideekorje noorte arvamustest.

Projektis osales mitusada inimest. Selles, kus keegi esineb, kust väljuvad bussid jne, oleks ilma kodulehe, Facebooki ja meililistita olnud võimatu selgust saada. Tänu internetile on lihtne edasi saata valminud muusika näiteid

pildi- ja videopank: iga nädalalõpp on proo-

ning jagada ideid kujunduse ja plakatite koh-

vid ja juba esmaspäeval näeb osaleja, kuidas

ta. Just netifoorumides arutledes said asjad

ta lavalt paistab, jagab pilte sõpradega ja saab

paika. Ja näiteks noodid – tänapäeval on neid

häid sõnu vastu. Veebruaris kohtuvad kõik

ju lihtne koorile saata, nii et igaüks õpib oma

juba etendusel. Internet on võimas vahend,

partii selgeks juba enne, kui proovid algavad.

et edendada headust ja loomingulisust mitte

Väga innustav on ka meie pidevalt uuenev

ainult virtuaalselt, vaid ka tegelikult.“

23

Nutiseadmete turvalisus − minu oluline vara infoajastul Veiko Hani

Eduring Koolitused koolitaja

Me tarbime ja loome infot sageli seda en-

eest kaitsta. Lisaks sellele oleme lapsevane-

dale teadvustamata. Meie nutiseade te-

ma ja õpetajana ise lastele eeskujuks oma

geleb pidevalt enda võrgus hoidmisega,

ohuteadliku käitumisega. Märkame siis pa-

seega vahetatakse kogu aeg infot seadme

hatahtlikku või lohakat arvuti või nutisead-

ja tugijaamade vahel. Teeme ümbritse-

me kasutamist ning reageerime sellele!

vast pilte ja videoid ning laeme need üles

Sama tähtis on teha ennetustööd ning

pilve. Väljendame sotsiaalmeedias oma

teavitada õppijaid nutiseadme kasutamise-

arvamust ning suhtleme. Kõik need ja

ga seotud ohtudest. Seega tuleb tõsta oma

paljud teised tegevused jätavad aga en-

teadlikkust nutiseadmete turvalisusest ja

dast maha jälje.

rakendada turvameetmeid igapäevaselt.

Tuttavad on meist telefonikõne või vest-

Kutsun sind kaasa mõtlema nutiseadme-

lusaknasõnumi kaugusel. Ühenduses ole-

te turvalisuse teemal (pean siin loos nende

mine on muutunud kättesaadavaks ja liht-

seadmete all silmas eelkõige nutitelefoni ja

saks. Kuid nagu tööstusrevolutsiooni ajal

tahvelarvutit).

kasutati uusi lahendusi nii headel kui hal-

Mis mul nutiseadmes on?

badel eesmärkidel, on see samamoodi ka

Esmapilgul võib näida, et seal pole suurt

infoajastul. Tehnoloogia aitab kahtlemata

midagi, ja see omakorda loob eksliku turva-

lihtsustada ja kiirendada tegevusi, mis olid

tunne – mul pole midagi kaotada.

enne väga ressursimahukad (infovahetus,

Võtame aga rahakoti ja nutiseadme ning

automatiseerimine), kuid halbade kavat-

vaatame võrdlevalt, mis juhtub, kui üks või

sustega inimese kätte sattudes aitab see sa-

teine ära kaob ja satub pahalase kätte.

mas levitada valeinfot või kahjustada süs-

Kui võrrelda rahakoti sisu väärtust nuti-

teeme (internetivõrk, elektrijaamad).

seadme omaga, siis on pahatihi kahjud vii-

Infoajastu kodanikuna tuleb olla teadlik

mase puhul palju suuremad.

digiohtudest ning osata ennast ja teisi selle

24

Rahakott Pakend, mille sees on oluline vara

Raha

Nutiseade

Rahakott – maksab mõnikümmend Nutiseade – maksab mõnisada eurot.

eurot.

Sularaha on rahakotis enamasti vähe, Sularaha pole, aga võib olla ligipääs nt 10–50 eurot. Pangakaardid on loo- pangakontole, krediitkaardile või detavasti ilma PIN-koodi ja paroolita. rakendustes olevale infovarale.

Rahakoti vahel ei ole tavaliselt tundlikku isiklikku infot, aga samas võib olla ligipääs Olulised (tundlikud) tundlikele andmetele (ID-kaart, andmed ligipääsukaardid) ja mõnikord ka kasutajatunnused, paroolid ja PINkoodid.

Ligipääs suhtluskeskkondadesse.

Olenevalt kasutaja teadlikkusest võivad sotsiaalmeedia kontod sisaldada tundlikku isiklikku infot, sh suhtluses osalevate inimeste oma.

Sisaldab asukoha- ja navigeerimis­ infot, vahel ka kasutajatunnust ja parooli.

Pildid, videod

Ligipääs kõikidele kasutaja piltidele ja videotele ning lisaks suhtlus­ Mõned pildid lähedastest ja tuttava- võrgustikes olevate sõprade test ilma nimedeta. omadele.

Pildid sinu (kodusest) varast võivad sisaldada ka GPS-koordinaate.

Dokumendid, ligipääsud

Juhiluba, ID-kaart, pangakaart, klienLigipääsud paljudele kontodele ja dikaardid, ligipääsukaardid. Tšekid, nutiseadme sisule. arved.

Kontaktid

Mõned telefoninumbrid, aadressid ja Sajad kontaktid telefonis ja sotsiaalvisiitkaardid. võrgustikes.

Enamasti oleme kursis sellega, kuidas

leb tegeleda kõige selle taastamisega, mille

rahakotiga ringi käia, sest teame, mis seal

peale kulub üsna palju aega ja raha. Tava-

sees on ja millest me võime ilma jääda. Tea-

liselt aga ei kaasne rahakoti kadumisega

me, et panga- ja ligipääsukaardid tuleb sel

mainekahju.

juhul sulgeda, et vältida suuremaid kahju-

Nutiseadme kadumisega on lood keeruli-

sid, ja oskame seda ka lastele selgitada. Kui

semad. Tekivad sellised küsimused:

rahakott koos dokumentidega kaob, siis tu-

Mis mul nutiseadmes oli?

25

Kas seal sisalduvatest asjadest on koopia

Need on küsimused, millele tuleb vastu-

tehtud? Mis kontaktid, pildid ja dokumen-

sed leida enne, kui nutiseadet kasutama ha-

did seal olid?

kata. Ka lastele on oluline selgitada, et enda

Kas keegi võib nutiseadme sisule ligi pää-

ja teiste infovara peab hoidma nii, et see ei

seda?

satuks võõraste kätte.

Võimalikud kahjud

Kas mul oli turvaline ekraanilukk?

Mis juhtub siis, kui kellelgi õnnestub ek-

Tabelist võib järeldada, et mõlemal juhul

raanilukust mööda hiilida ja andmeid otse

võib (info)vara lohakast hoidmisest tekkida

mu telefonist lugeda?

arvestatav kahju:

Mida minu nutiseadme andmetest (pildid,

raha- ja ajakulu rahakoti või nutiseadme

videod, kontaktid, asukohaandmed, tööand-

füüsilisest ilmajäämisest;

ja jm dokumendid) võib välja lugeda?

andmelekkega seotud kahjud ligipääsu-

Millistele minu kontodele saab võõras

andmete sattumisest pahalaste kätte;

nutiseadmes ligi? Kui nutiseadmesse on sis-

andmelekkega seotud kahjud info avali-

se loginud, siis ei küsita sageli enam raken-

kustamisest pahalase poolt;

dustesse sisenemisel eraldi parooli.

raha- ja ajakulu infost ilmajäämise tõttu;

Kelle andmetele võõras veel ligi saab

raha- ja ajakulu info taastamiseks;

minu kontode kaudu? Pahalane võib üle

võimalik mainekahju andmelekkest.

võtta sinu identiteedi ja välja meelitada olu-

Nutiseadme kadumine ja sattumine pa-

list infot nt sinu ettevõttest. Samuti on näha

halase kätte on vaid üks näide, lisaks on

sinu sotsiaalmeedia kontaktide postitusi.

olemas turvaohud, mis kaanevad seadme

Millist mainekahju võib see inimene mul-

igapäevase kasutamisega.

le tekitada, kui ta esineb minuna?

Loodetavasti haarasid nüüd oma nuti-

Kas ta võib neid andmeid kuidagi minu ja

seadme ning vaatasid, kuidas sul on turva-

mu tööandja vastu või mu vara omastami-

asjad korraldatud. Kui veel mitte, siis tee

seks ära kasutada? Vargus, rööv, väljapres-

seda. Õpetajate ja lapsevanematena oleme

simine, manipuleerimine.

nutiseadme kasutamisel lastele suureks

Mida teha, teades, et minu jaoks oluline

eeskujuks.

info on kellegi teise käes ja ta võib seda kur-

Kuidas kasutada nutiseadet turvaliselt?

jalt kasutada?

Milliseid tasulisi teenuseid saab pahalane

Kuna internetimaailmas muutuvad asjad

minu arvelt tellida?

kiiresti, siis viitan siin nutiseadme turva-

Kas ma saan oma meilikontole veel sisse

lisuse tasuta e-kursusele: http://lingid.ee/

logida või on parool juba ära muudetud?

nuti­turva.

26

Sõbrapäev on lähenemas!

See tore tähtpäev pakub hea võimaluse

lastega koju vanematele näitamiseks saa-

öelda üksteisele midagi ilusat. Programm

ta või rühmas ja klassis nähtavale kohale

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ val-

kinnitada. Ka üksainus hea sõna paneb

mistas sõbrakuuks kaardikese, mida on

argipäeva särama ja lohutab nukrutsejat.

lihtne välja printida ja lastele täitmiseks

Kliki välja­printimiseks pildile!

jagada. Heade mõtetega kaardid saab kas

Hea sõber on see, kes ...

HITSA koolitused toetavad tarka internetikasutust Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus pakub

on aru saada, missugusel lehel peitub see kõi-

selgi, 2018. aastal õpetajatele ning koolijuh-

ge õigem info. Info otsimine ja selekteerimine

tidele koolitusi, tänu millele saab tehnoloo-

on omaette oskus. Kursusel „Infootsingu ABC

giat õppetöös targalt ära kasutada. Head

õpetajale“ tutvutakse õppetööks vajalike kva-

teadmised selles vallas aitavad igal juhul

liteetsete infoallikatega ning tuletatakse meel-

kaasa mõistlikule käitumisele internetis.

de autoriõiguste ja viitamisega seotud olulisi

On nii veebipõhiseid kui ka kombineeritud

aspekte. Samuti saab kursusel juhiseid, kuidas

koolitusi, mis on hea võimalus ise oma õp-

leida internetist materjale ning praktilise ko-

pekoormust reguleerida. Oluline on mui-

gemuse nende hindamisel, süstematiseerimi-

dugi, et kursus saaks täies mahus läbitud.

sel, haldamisel ja jagamisel.

Veebipõhiste koolituste pealkirjad on varase-

Õpetajatel ja õpilastel tuleb palju kokku

mast tuttavad, aga nii mõnigi neist on läbinud

puutuda nutiseadme kasutamisega ainetun-

ka uuenduse. „Soovitan tegelikult kõiki kooli-

nis. Kursusel „Nutiseadme kasutamine õppe-

tusi,“ ütles HITSA koolituste projektijuht Triin

töös“ tutvutaksegi nutiseadmete võimalustega

Kaasik. „Need on aktuaalsed ja olulised igale

ja sellega, kuidas neid õppeprotsessis raken-

õpetajale. Tegemist on „Koolielu“ portaalis toi-

dada. Samuti saab teavet seadmetes olevate

muvate 100% veebipõhiste koolitustega, nii et

seadete ja vabavaraliste allalaaditavate raken-

see on hea võimalus kiire õpetajatöö kõrvalt

duste kohta ning leitakse koos võimalusi, kui-

ennast täiendada. Koolitustel on kindel algus

das neid ainete õpetamisel kasutada. Käsitle-

ja lõpp, samuti tähtajad iseseisvate tööde jaoks

takse ka internetiturvalisuse teemat.

ja mõnel ka kindla kuupäevaga veebiseminar,

Osalejad mõtlevad välja tunni, kus kasuta-

ülejäänud aeg on õppija planeerida. Julgustan

takse nutiseadet, viivad selle õpilastega ka läbi

liituma kõiki, kes pole veel veebipõhistest koo-

ja jagavad saadud kogemusi teistega. Koostöös

litustest osa võtnud. Meie koolitajad on suure

mõeldakse välja uusi lahendusi seadmete ka-

kogemusega spetsialistid.“

sutamiseks tunnis, et õppimine oleks huvita-

Infootsingut tuleb ette igas ainetunnis ja vaat

vam, sisukam ja nõuaks õpilastelt suuremat

et iga päev. Samas oleme ehk kõik silmitsi seis-

aktiivsust.

nud olukorraga, kus Google annab märksõna-

Kuidas teha digivahendite abil koos tööd?

le vastuseks mitukümmend linki ja võimatu

Seda õpetatakse kursusel „Ühistöö vahendid“.

28

Ühistööoskus on digiajastul üks võtmesõ-

dele tingimusel, et see läbitakse täies mahus.

nadest, kuid seda arendatakse koolis para-

„Meil on hea meel, et HITSA koolituste lõpeta-

ku praegu liiga vähe. Samas on olemas hulk

jate protsent on kõrge. Usun, et see on nii tänu

veebivahendeid, mis annavad hea võimaluse

professionaalsetele koolitajatele ja motiveeri-

ühistööd teha nii õpetajatel omavahel kui ka

tud õppijatele,“ ütles Triin Kaasik.

õpilastel. Kursuse käigus tutvutakse ühistöö-

Jätkuvad ka HITSA koolitusprogrammid

vahenditega, millega saab koos kirjutada, joonistada ja palju muud põnevat luua. Õpetaja

Jutt on HITSA koolitusprogrammidest „Digial-

saab kõike õpitut kohe õpilastega arvutiklassis

gus“„Tuleviku õpetaja“ ja „Digiajastu haridus-

ka järele proovida.

juht“, kus auditoorne õppetöö on kombineeri-

Kursusel osalejad viiakse kurssi autoriõi-

tud veebipõhisega. Kaks esimest programmi

gustega ja rühmatöö metoodikaga, nad õpi-

toetavad õpetajaid, kes on alles oma digitee-

vad kasutama veebipõhiseid ajurünnaku ning

konna alguses, kolmas on pigem edasijõudnu-

ühiskirjutamise ja -joonistamise vahendeid.

tele ning mõeldud osalemiseks meeskonnana.

Kursusel „Juhendite loomine“ tutvuvad õpe-

HITSA

tajad mitut liiki juhenditega (tekstipõhine,

kuidas juhtida õppimist ja õpetamist digiajas-

roonselt heliga, screencast ehk videojuhend),

tul ning luua tänapäeva nõudmisi arvestav

õpivad neid hindama, looma ning avaldama

õpikeskkond. Programmis osaletakse kooli-

internetis. Kursus on mõeldud algajatele.

meeskondade kaupa, kuhu kuulub kaks kuni

„Esitlus ilma PowerPointita“ näitab, kuidas

neli liiget, sh koolijuht ja / või õppealajuhataja.

Web 2.0 vahendite rohkus on õpetajale appi

Programmis on kolm moodulit, sel poolaas-

tulnud, pakkudes mitmeid lahendusi esitlus-

tal on avatud kolmas moodul „Digipädevuse

te tegemiseks. Vahetatakse kogemusi, kuidas

arendamine haridusasutuses“, mis toimub

neid ainetundides rakendada.

Tallinnas ning kuhu saab ennast juba regist-

Kõikide nende koolituste kohta leiab täp-

reerida: http://koolitus.hitsa.ee/training/1468.

semat infot HITSA koolitusveebist (koolitus.

Esimest ja teist moodulit pakume taas 2018.

hitsa.ee), samas saab ka ennast registreeri-

aasta sügissemestril. Moodulitega saab lähe-

da. Koolitusel osalemine on tasuta lasteaias, ja

kutsekoolis

„Digi-

ajastu haridusjuht“ pakub tuge ja teadmisi,

esitlus, slidecast ehk slaidide vaatamine sünk-

üldhariduskoolis

täienduskoolitusprogramm

malt tutvuda siin: http://digijuht.hitsa.ee/

töötavale

Lähem info kõikide koolituste kohta on saa-

õpetajale, tugispetsialistile (eripedagoog, sot-

daval HITSA koolitusveebis koolitus.hitsa.ee.

siaalpedagoog, psühholoog, logopeed), hari-

Leia endale sobiv koolitus ja õpi targalt in-

dustehnoloogile, õppejuhile ja õppeasutuse

ternetis toimetama!

juhile, samuti kõrgkoolide haridustehnoloogi-

29

Mõtle oma internetikonta Kas tunned neid kõiki?

JAH

EI

need ko usald sõbr blokee http://noor.

Miks sa oled nendega internetis sõber, kui sa isegi ei tunne neid? Kas midagi juhtuks, kui sa nad kustutaksid?

EI

JAH

Kas see on mõistlik?

Kas soovid kõike kõigiga jagada?

Kas kõik sinu sõbrad näevad kõiki sinu postitusi?

EI

JAH

JAH

Tubli, see on mõistl Uuenda regulaarselt oma privaa ning mõtle läbi oma postitu

EI

Euroopa Komisjoni turvalisema interneti programmi raames teevad Insafe ja INHOPE koostööd turvalisema ning parema interneti nimel.

30

www.saferinternet.org

Kui sul on interneti kasutamisega seoses küsimusi või muresid, siis nõu ja abi saad www.lasteabi.ee.

aktide peale!

Kustuta nad ära. Jäta ainult ontaktid, keda sa tunned ja internetis dad. Lisateavet selle kohta, kuidas raliste hallata ja kuidas kontakte erida või kustutada, leiad veebilehelt .targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud/.

Kui sa tõesti ei raatsi neid kustutada, võid kasutada oma privaatsusseadeid, mille abil saad kontrollida ja piirata seda, mida nad näevad.

lik. atsusseadeid uste sisu.

s d

Infot, kuidas seda teha, leiad http://noor.targaltinternetis.ee/sotsiaalvorgustikud/.

Siit saad lugeda, kuidas muuta privaatsusseadeid erinevates keskkondades. http://noor.targaltinternetis.ee/ sotsiaal-vorgustikud/

Mõtle, kas see on ikka arukas. Mõtle sisu peale, mida sa jagad, kas teised (näiteks sugulased, trenni- ja koolikaaslased, õpetajad jne) võivad sellest valesti aru saada. Kui jah, siis muuda oma privaatsusseadeid. Juhised leiad http://noor.targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud.

31

Lapsed ja andmekaitse Milliseid muudatusi toob kaasa EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus?

Maire Iro

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik

Selle aasta 25. maist hakkab kehtima

liiga vabalt ringi käies kaasneda võivad

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üld-

ega hooma nii hästi kõiki võimalikke taga-

määrus. Uus määrus on otsekohalduv,

järgi. Seetõttu ei oska lapsed end alati ka

mis tähendab, et koos siseriiklike ra-

nende ohtude eest kaitsta.

kendusaktidega hakkab see asendama

Infoühiskonna teenused

ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Ehkki muutuvast andmekaitseõi-

Lapse õiguste eest seisab ennekõike lap-

gusest on meedias üsna palju räägitud,

sevanem, nii ka andmekaitsevaldkonnas.

on seni siiski tähelepanuta jäänud laste

Alaealise eest annab nõusoleku tema isi-

õigustega seotud küsimused. Milliseid

kuandmete kogumiseks ja kasutamiseks

muudatusi toob uus andmekaitseraa-

lapsevanem. Uus regulatsioon loob aga sel-

mistik kaasa laste jaoks?

le reegli kõrvale ühe erandi. Üldmääruse

Kõigepealt on oluline rõhutada, et las-

kohaselt võib alaealine infoühiskonna

tele kehtivad oma isikuandmete kaitsmi-

teenuseid kasutades anda oma isikuand-

se osas kõik samad õigused, mis täiskas-

mete töötlemiseks nõusoleku ise, kui ta

vanutelegi – näiteks õigus tutvuda enda

on vähemalt 16-aastane. Siia alla käivad

kohta kogutud andmetega, õigus andmete

näiteks erinevad suhtluskeskkonnad, sot-

parandamisele ja kustutamisele. Miks me

siaalmeedia ja e-posti teenus.

sel juhul laste õigustest üleüldse eraldi

Kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele

räägime?

on antud võimalus see vanusepiir veel alla-

Määruses on mitmel korral rõhutatud,

poole tuua. Siiski peab see jääma vahemik-

et lapse isikuandmed vajavad võrreldes

ku 13-16 aastat. Eestis praeguseks veel lõp-

täiskasvanu andmetega erilisemat kaitset.

likku otsust tehtud ei ole, ent Andmekaitse

Lapsed lihtsalt ei pruugi olla piisavalt tead-

Inspektsioon on soovitanud tuua see piir

likud kõigist ohtudest, mis isikuandmetega

võimalikult madalale. Kooskõlastusringile

32

Lastesõbralik teavitus

jõudnud isikuandmete kaitse seaduse eelnõus on Justiitsministeerium vanusepiiri-

Uues määruses on nõue, et kogu isikuand-

na välja pakkunud 14. eluaasta. Mis tähen-

mete töötlemist puudutav info peab ole-

dab, et eelnõu järgi võiks alaealine alates

ma esitatud selgelt, arusaadavalt ja lihtsas

14. eluaastast juba ise otsustada, kas anda

keeles. Seda eriti teabe osas, mis on suu-

nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks

natud otseselt lastele. Ka täiskasvanul on

näiteks sotsiaalmeedia ettevõttele või

sageli raske mõista keerulises juriidilises

mitte. Noorema lapse puhul peab isiku-

keeles kirjutatud pikki kasutustingimusi

andmete töötlemiseks andma nõusoleku

või lepinguid. Seda enam ei saa sellistest

lapsevanem.

tekstist aru laps. Seetõttu tuleb info esita-

Tuletan meelde, et sellega ei kehtestata

da kokkuvõtlikult ning sellises sõnastuses,

mitte uut piirangut, vaid tuuakse vanu-

et see oleks lapse jaoks lihtsasti mõistetav.

sepiiri hoopis allapoole. Siiani on isiku-

Soovitatav on kasutada ka visualiseeri-

andmete töötlemisel lapsevanema nõus-

mist, et esitatud info paremini arusaadav

olekust lähtutud kuni lapse 18-aastaseks

oleks.

saamiseni. Edaspidi on see piir infoühis-

Näiteks kui rääkida erinevatest lastele

konna teenuste osas madalamal. Eesti

mõeldud veebipõhistest mängudest, peaks

muide on siin selgelt liberaalsema suuna

lapse jaoks enne nende mängima asumist

esindaja – kui liikmesriik erandit ei keh-

olema selge, milliseid andmeid ja miks

testa, jääb selleks üldmääruses kehtesta-

mäng tema kohta kogub. Sama kehtib kõi-

tud piir ehk 16 aastat.

gi lastele mõeldud äppide, programmide ja teenuste kohta, olgu need siis oma ole-

Nõustamisteenused

muselt haridusliku eesmärgiga või puh-

Ühe olulise erandina on määruses lastega

talt meelelahutuslikud.

seoses räägitud ka ennetus- ja nõustamis-

Õpetaja, lapsevanem või noorsootöötaja

teenusest. Nimelt ei ole vanema nõusole-

saab lastele selgitada, et kui kasutustin-

kut vaja seoses otse lapsele pakutavate en-

gimused jäävad segaseks, siis tasub enne

netus- ja nõustamisteenuste osutamisega

nendega nõustumist täiskasvanuga nõu

ning selliste teenuste kontekstis ei tohiks

pidada. Olukorras, kus laps ei ole kindel,

vanema nõusolekut nõuda. Kõige lihtsa-

milliseid andmeid tema kohta kogutakse

ma näitena võib siinkohal nimetada vast

või kuidas neid kasutatakse, tasub olla et-

nõuandetelefone või abiliine, kuhu laps

tevaatlik ning selliste teenuste kasutamist

ise abi küsimiseks helistab.

tuleks pigem vältida.

33

Vanema ja lapse suhtlus­õigus ning selle reguleerimine Karina Lõhmus-Ein Vanema õigus suhelda oma lapsega ja lap-

huvi vanemate vahelise konflikti tõttu ta-

se õigus suhelda oma vanemaga, on üks

haplaanile jääda. Vanematel on sageli keeru-

kesksemaid õigusi vanema ja lapse suhtes.

line mõista, et nende omavahelise suhte lõp-

Omavaheline suhtlemine ja koos olemine

pemine ei lõpeta lapse suhet teise vanemaga.

on vajalikud selleks, et lapse ja vanema

See, et vanem ise ei soovi teise vanemaga su-

vahel tekiksid ning säiliksid isiklikud ja

helda, ei tähenda seda, et ka lapse huvides

emotsionaalsed suhted. Ilma suhtlemise-

oleks teise vanemaga mitte suhelda.

ta vanema ja lapse suhe faktiliselt kaob.

Lapsega koos elavate vanemate seas esineb

Lapsel ei teki ega säili lähedussuhet ja

arusaamist, et kui laps elab minu juures, siis

isiklikke suhteid vanemaga, kellega ta ei

olen mina see, kes otsustab kas ja millal laps

saa koos aega veeta ja ühiseid tegevusi

teise vanemaga suhtleb. Samuti arvatakse, et

ette võtta.

ainuhooldusõiguse saamine annab võimalu-

Perekonnaseaduses on suhtlusõigus re-

se lapse suhtlemine teise vanemaga keelata.

guleeritud §-s 143. Perekonnaseaduse § 143

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis on

lõike 1 kohaselt on lapsel ja vanemal vas-

nende õigused ja kohustused võrdsed. Lap-

tastikune õigus teineteisega isiklikult suhel-

sega kooselamine ei anna vanemale õigust

da. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus

otsustada ainuisikuliselt teise vanema lapse

suhelda lapsega isiklikult. Tulenevalt pere-

elus osalemise üle. Lapse ja vanema suhtlus-

konnaseadusest ei ole vanemal seega mitte

õigus ei lõpe ühise hooldusõiguse lõpetamise

üksnes õigus lapsega suhelda, vaid ka kohus-

ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse and-

tus seda teha. Lapsel seevastu on õigus vane-

misega.

maga suhelda. Kohustust vanemaga suhelda

Lahuselavate vanemate hulgas on see-

lapsel ei ole.

vastu lähenemist, mille kohaselt peab laps

Erilise tähtsuse omandab suhtlusõigus va-

vanemate õiguse ja võrdsuse põhimõttest

nemate lahuselu korral ja olukorras, kus lap-

tulenevalt veetma nende juures 50% ajast.

sega koos elav vanem ei soovi, et lahuselav

Vanemate võrdsed õigused ei tähenda seda,

vanem lapse elus osaleks. Kuigi vanemal on

et laps peab mõlema vanema juures 50%

kohustus lähtuda lapse huvidest, võib lapse

ajast veetma. Kohtupraktikas on asutud sei-

34

sukohale, et vanemate õiguste võrdsuse põ-

vanem väärtustab lapse suhet teise vanema-

himõtet piirab lapse huvi põhimõte, mistõttu

ga ja toetab lapse suhtlemist teise vanemaga.

ei pea vanema ja lapse suhtlemiskorda kind-

Lapse heaolu on paremini tagatud kui ka pä-

laks määrates tagama vanematele võrdset

rast vanemate kooselu lõppemist on tal kaks

õigust lapsega suhelda.1

teda armastavat vanemat, kellega tal on lä-

Vanemate lahuselu korral peaksid vane-

hedased suhted.

mad lahuselava vanema ja lapse suhtlemise

Lapse ja teise vanema suhtlemise takista-

tingimustes omavahel kokku leppima. See-

mise tagajärjeks võib olla suhtlemist takis-

juures peavad vanemad lähtuma eelkõige

tava vanema isikuhooldusõiguse piiramine

oma lapse heaolust ja huvidest. Lapse jaoks

(perekonnaseaduse § 134 lg 3). Näiteks võib

on parim, kui vanemad suudavad lapse ja

kohus määrata, et lapsega kooselaval vane-

lahuselava vanema suhtlemise tingimus-

mal ei ole õigust otsustada lapse ja teise va-

tes üksmeelele jõuda ning teevad lapsesse

nema suhtlemist puudutavaid küsimusi ning

puutuvates küsimustes omavahel koostööd.

vastavaid otsuseid teeb vanema asemel koh-

Suhtluskorra kokkuleppe sõlmimisel on va-

tu poolt määratud isik (erieest­kostja).

nematel võimalik teha koostööd lastekait-

Suhtluskorra kindlaksmääramine kohtus

setöötajatega.

Lastekaitsetöötaja

nõustab

vanemaid ja aitab neid kokkuleppele jõuda

Kahjuks tuleb ette, et vanemate hoiakud ja

ning saavutatud kokkulepet vormistada.

arusaamised on sedavõrd erinevad, et nad

Perekonnaseaduse § 143 lõike 2 kohaselt

ei suuda lapse ja lahuselava suhtluskorras

peab vanem peab hoiduma tegevusest, mis

kokku leppida. Sellisel juhul määrab suht-

kahjustab lapse suhet teise vanemaga või

luskorra tingimused kindlaks kohus. Kui üks

raskendab lapse kasvatamist. Lapse suhet

vanem ei saa lapsega suhelda ning vanemad

teise vanemaga kahjustab lapse ja teise va-

ei suuda suhtluskorras kokku leppida, on

nema kokkusaamiste takistamine. Lapse ja

üldjuhul lapse huvides suhtluskorra kind-

teise vanema suhte kahjustamisena on kä-

laksmääramine kohtu poolt. Suhtlusõiguse

sitletav ka lapse mõjutamine teise vanemaga

teostamise võimatuse korral ei ole suhtlus-

suhtlemisest loobumise eesmärgil. See võib

korra kindlaksmääramine vajalik mitte üks-

toimuda näiteks teise vanema halvustamise,

nes lahuselava vanema õiguste tagamiseks,

lapses kooselava vanema vastu kahju- või

vaid lapse õiguste ja huvide kaitsmiseks.

suhtesüütunde tekitamise teel.

Avalduse suhtlusekorra kindlaks määra-

Lapse ja lahuselava vanema suhtlemise ta-

miseks saab esitada lahuselav vanem, kes ei

kistamine rikub nii lapse kui lahuselava va-

saa lapsega suhelda või ei saa piisavalt suhel-

nema õigusi ja huve. Lapse huvides tegutsev

1

da. Samas võib avalduse suhtluskorra kind-

RKO 3-2-1-13-07

35

laksmääramiseks esitada ka lapsega koos-

tevahelised erimeelsused, seda täpsem peaks

elav vanem, kelle arvates ei teosta lahuselav

olema suhtluskord.2

vanem suhtlusõigust lapse huve arvestaval

Universaalseid suhtluskorra tingimusi, mis

viisil (näiteks ei pea lahuselav vanem omava-

sobiksid igale lapsele ja vanemale, ei eksistee-

helistest kokkulepetest kinni või nõuab lapse

ri. Iga juhtum on eriline, mistõttu tuleb koh-

viibimist enda juures liigsel määral). Avaldus

tul iga konkreetse suhtluskorra määramisel

suhtluskorra kindlaksmääramiseks tuleb esi-

arvestada selle asjaoludega. Kohtupraktikas

tada lapse elukohajärgsele maakohtule. Aval-

on siiski väljakujunenud teatud põhimõtted,

duses tuleks muuhulgas ära näidata, millise

mida suhtluskorra kindlaksmääramisel tu-

suhtluskorra määramist vanem soovib.

leb arvestada.

Lapsega suhtlemist puudutavas vaidluses

Suhtluskorra tingimuste määratlemisel on

on kohtul õigus määrata lapse ja lahuselava

oluline on lapse vanus, lapse suhted vanema-

vanema suhtluskord menetluse ajaks. Sel-

tega, vanemate elukohtade kaugus teinetei-

leks, et lapse ja vanema suhtlusõigus oleks

sest, vanemate töögraafik, lapse päevakava,

juba menetluse ajal tagatud tuleb koos aval-

lapse hõivatus õppe- ja huvitegevusega jne.

dusega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Suhtluskord peab lähtuma lapse huvist ega

esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus

või olla last ebamõistlikult koormav.

suhtluskorra kindlaksmääramiseks menetlu-

Tavaliselt lähtutakse suhtluskorra määra-

se ajaks. Esialgse õiguskaitse korras suhtlus-

misel põhimõttest, et mõlemal vanemal peaks

korra määramine menetluse ajal on vajalik

olema võimalik veeta lapsega nädalavahetu-

selleks, et lapse ja lahuselava vanema suhtle-

si, koolivaheaegu ja puhkusi. Kui vanemad

mine oleks reguleeritud ajal, mil nö põhivaid-

elavad lähestikku, siis on lapsel võimalik vee-

lust alles lahendatakse. Esialgse õiguskaitse

ta lahuselava vanemaga ka argipäevi.

kohaldamise määrus kuulub täitmisele selle

Lapsest lahus elaval vanemal peab üldju-

tegemisest alates. Vanematel on küll õigus

hul olema võimalus kohtuda lapsega omaette,

seda vaidlustada, kuid vaidlustamine ei pea-

väljaspool teise vanema kodu, oma tavapära-

ta esialgse õiguskaitse määruse kehtivust.

ses elukeskkonnas, sh välisriigis.3 Üksnes juhul, kui selline suhtlus kahjustaks last, saab

Suhtluskorra tingimused

kohus määrata kindla koha, kus lapse ja lahuselava vanema kokkusaamised toimuvad või

Lapse ja vanema suhtluskorra kehtestamisel

määrata, et kokkusaamised toimuvad lapsele

määrab kohus lapse ja vanema kokkusaa-

sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Näiteks

miste viisi, koha, sageduse, kestvuse ja lapse

siis, kui tegemist on imiku või väikelapsega,

üleandmise korra. Suhtluskord peab olema

selge ja täidetav. Mida suuremad on vanema-

2 3

36

RKTKo 3-2-1-83-11 RKTKo 3-2-1-113-14

Suhtluskorra muutmine

kelle huvides ei ole kooselavast vanemat pikemalt eemal viibida, võib näha ette, et lap-

Kohtu poolt määratud suhtluskorda peavad

se teatud vanuseni kohtub lahuselav vanem

täitma ja selle tingimusi järgima mõlemad

lapsega tema kodus.

vanemad. Eelduslikult arvestab kohtu poolt

Lapse kohanemisvajaduse olemasolul võib

määratud suhtluskord lapse huve ja muid

määrata astmelise suhtluskorra. Kohus võib

olulisi asjaolusid parimal viisil ning sisaldab

suhtluskorda määrates näha ette ülemineku-

kõigi asjaosaliste jaoks sobivaimat suhtlusõi-

aja, mis eelneb nö tavapärasele suhtluskor-

guse regulatsiooni.

rale. Üleminekuaja suhtluskorras nähakse

Kohtumäärusega

ette suhtlemine väiksemas mahus kui nö ta-

kehtestatud

suhtlus-

korra olemasolu ei tähenda aga seda, et sel-

vapärases suhtluskorras. See aitab lapsel la-

line suhtluskord peaks kuni lapse täiseali-

huselava vanema juures viibimisega tasapisi

seks saamiseni muutumatuna kehtima. Aja

harjuda ja kohaneda. Sellises üleminekuajas

möödumisel võivad asjaolud, millest suht-

võivad kokku leppida ka vanemad ise.

luskorra tingimuste määramisel lähtuti,

Üleminekuaega võib olla vajalik näiteks

oluliselt muutuda. Asjaolude muutumisel

siis, kui tegemist on väga väikese lapsega,

ei pruugi kehtiv suhtluskord olla enam lap-

kelle huvides ei ole kuni teatud ea saabumi-

se huvidega kooskõlas. Samuti võib teatud

seni jääda teise vanema juurde pikemateks

asjaolude muutumine, näiteks lahuselava

perioodideks. Samuti on üleminekuaja ka-

vanema või lapse elukoha muutus, tuua

sutamine põhjendatud olukorras, kus laps

kaasa suhtluskorra täieliku või osalise täit-

ja lahuselav vanem ei ole varasemalt üldse

mise võimatuse.

suhelnud, nende suhtluses on olnud pikem

Suhtluskorda mõjutavate asjaolude muu-

paus või on suhtlus olnud väga vähene. Üle-

tumisel peaksid vanemad püüdma leppida

minekuaja suhtluskorras nähakse ette suht-

suhtluskorra muutmises ise kokku. Kokku-

luse järk-järguline suurenemine kuni jõu-

leppe mittesaavutamisel võib nii lapsega

takse nö tavapärase suhtluskorrani. Näiteks

kooselav vanem kui lahuselav vanem nõuda

võib ette näha, et teatud perioodil toimuvad

kohtult kehtiva suhtluskorra muutmist esita-

lapse ja lahuselava vanema kokkusaamised

des vastava avalduse kohtule. Suhtluskorra

üksnes päevasel ajal, sellele järgneb periood,

muutmise avaldust läbivaatav kohus hindab

kus laps jääb lahuselava vanema juurde ka-

ja otsustab, kas kehtiv suhtlemise kord vas-

heks päevaks koos ööbimisega ning seejärel

tab lapse huvidele.4 Vajadusel kehtestab ko-

hakatakse täitma tavapärast suhtluskorda,

hus uue suhtluskorra.

mis näeb ette lapse viibimise lahuselava vanema juures ka pikemate perioodidena.

4

37

RKTKo 3-2-1-4-13

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank