Veebruar 2020 - Targalt internetis erinumber

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri Veebruar 2020

Kuidas tähistatakse tänavu Eestis turvalise interneti päeva? • Mis on lapsevanema roll digitaalses maailmas? • Pilguheit eelmise aasta sotsiaalmeediale politseiniku mätta otsast • Küberturvalisuse eeskujude näitamine meedias annaks pikaajalist mõju • Veerand lastest kogeb kiusamist – julge sellele vahele sekkuda •KüberPähkel näitab õpilaste nõudlust kvaliteetse digiohutuse hariduse järgi • Uued õpiobjektid aitavad internetis targalt tegutseda • Andmekaitse ei tohi saada õpetamisel takistuseks • Mowgli internetidžunglis • Reageeri, kui märkad 1 internetis laste seksuaalset väärkohtlemist • Arvuti taustapildid ja ekraanisäästjad - lisa tarkuseterad oma arvutisse •

SISUKORD Kuidas tähistatakse tänavu Eestis turvalise interneti päeva? 5 Mis on lapsevanema roll digitaalses maailmas? 8 Pilguheit eelmise aasta sotsiaalmeediale politseiniku mätta otsast 13 Küberturvalisuse eeskujude näitamine meedias annaks pikaajalist mõju 18 Veerand lastest kogeb kiusamist – julge sellele vahele sekkuda 21 KüberPähkel näitab õpilaste nõudlust kvaliteetse digiohutuse hariduse järgi 26 Uued õpiobjektid aitavad internetis targalt tegutseda 31 Andmekaitse ei tohi saada õpetamisel takistuseks 37 Mowgli internetidžunglis

43

Reageeri, kui märkad internetis laste seksuaalset väärkohtlemist

48

Arvuti taustapildid ja ekraanisäästjad lisa tarkuseterad oma arvutisse 52 Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Kujundus: Katrin Nõu

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: pixabay.com freepik.com

Toimetaja: Kerli Valner kerli.valner@lastekaitseliit.ee

Ajakirja väljaandmist toetab Euroopa komisjon ja Sotsiaalministeerium

satu lihtsalt korraks, vaid kus nad elavad päriselt oma päriselu, siis kuidas meie, täiskasvanud, saaksime neid turvata?

Netis sündinud Varje Ojala Lastekaitse Liidu juhataja

Eri sotsiaalmeediaplatvormide näol on tegemist keskkondadega, kus noorem generatsioon ujub kui kala vees, samal ajal kui enamikul täiskasvanutest puuduvad selles maailmas navigeerimiseks nii oskused kui ka teadmised. Seega oleme mitmes mõttes lõhkise küna ees, kuna põlvkondade vahel on päris suur tühimik, mis vajab täitmist.

„Kui oled kuhugi sündinud, on Sul loomupärane oskus seal hakkama saada. Nemad on sündinud netis.“ Just nii kõlas VAT Teatri aastatetaguse etenduse „Netis sündinud“ üks repliike. „Reaalis räägib siis, kui peab, kuid küberruumis ei leidu talle vastast.

Nad ei ole netisõltlased, nad elavad seal päriselt. Saavad netis haiget ja teevad netis haiget.” – need on mõned üksikud mõttekillud, mis täissaalidele mängitud tükist toona kajama jäid.

Lastekaitse Liidu koordineeritav ning nelja organisatsiooni poolt elluviidav projekt „Targalt internetis“ www. targaltinternetis.ee on üks seda tühimikku täitev tööriist. Projekti missioon on lihtne ning reaalsest vajadusest lähtuv – anda lastele ja lapsevanematele teadmisi targemate valikute tegemiseks internetis ning tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist esitava sisuga materjalide levikut. Viimase tarvis on loodud veebipõhine teenus www.vihjeliin.ee.

Praegu, aastaid hiljem, on kogu see temaatika nii laste kui ka täiskasvanute hulgas aktuaalsem kui kunagi varem. Ühelt poolt on vahepealse ajaga kõik meeletult palju edasi arenenud ja muutunud, kuid teisalt on põhiküsimused ning probleemid jäänud suuresti samaks.

Kas ja kuidas ühendada elutervelt seda, mis toimub ühel ja teisel pool ekraani ehk reaalsuses ja virtuaalsuses? Kas ja kui palju peaks laste internetikasutust limiteerima või muul moel reguleerima?

Kuna internet on koht, kuhu lapsed ei 3

Jõudes ringiga tagasi algusesse, oleme olukorras, kus igaühe jaoks on veebis lõputu hulk sisu ja piiramatud võimalused kättesaadavad. Kui vaatame, kuidas online-maailm on igasse eluvaldkonda põimunud, ei ole enam ammu küsimus, kas midagi juhtub, vaid meil on vaja ühiselt leida vastused küsimustele mida? ja kuidas?

Millist sisu tarbida ning kuidas seda targalt teha? Seda ja veel paljusid teisi teemasid käesolev Märka Last „Targalt internetis“ number käsitlebki.

Julget märkamist ning avatud meeli nii siia- kui ka sinnapoole ekraani!

Turvalise interneti päeva videot saad eesti keeles vaadata, kui klikid videol, siis paremal all ääres settings - subtitles- Estonian.

4

Kuidas tähistatakse tänavu Eestis turvalise interneti päeva?

Kerli Valner

Teavitustöö juht, Projekt Targalt internetis MTÜ Lastekaitse Liit

11. veebruaril tähistame rahvusvahelist turvalise interneti päeva „Parem internet kõigile“. Enam kui 160 riigis pööratakse üheskoos tähelepanu interneti turvalisemale ja oskuslikumale kasutamisele. Eestis on selle päeva raames fookuses digitehnoloogia vastutustundliku kasutamise kultuur.

5

Lapsevanematele korraldatakse meediakampaania „Laps teeb seda, mida näeb. Täiskasvanu ole hea eeskuju ka internetis.“ Selle raames jagatakse nii temaatilist videot kui ka õpetlikke digiterasid. Projekti Targalt internetis raames on HITSA poolt loodud uued digiteradega arvuti taustapildid ja ekraanisäästjad, mis aitavad nutivahendite kasutamisega seotud tarkusi meeles hoida. Siis on loodetavasti ka lihtsam nii täiskasvanutel kui ka lastel nende järgi toimida. Isiklik eeskuju ja usaldusväärne vestlus lapsega on parim kaitsevahend digiohutuse tagamiseks.

Lastekaitse Liidu, TalTechi ja HITSA koostöös toimuvad turvalise interneti päeval Tallinnas digitaalse ohutuse õpetamise töötoad. Töötoas valmib igal osalejal grupitööna praktiline tunnikava digitaalse ohutuse ja küberkaitse teemade õpetamiseks.

Käesolevas Lastekaitse Liidu ajakirja Märka Last Targalt internetis erinumbris kirjutab politseileitnant Maarja Punak, et ta on eelmisel aastal sotsiaalmeedias toimuvale tagasi vaadates hoopis enam mures täiskasvanute käitumise pärast kui noorte pärast. „Mis saab sellest noorte põlvkonnast, kes hoolimatutest täiskasvanutest ümbritsetuna kujundab enda väärtusmaailma? Selle ees on mul hirm. Lapsevanem saab enda käitumise, hoiakute ja põhimõtetega oluliselt mõjutada noore kujunemist hoolivaks, kõiki aktsepteerivaks ja ka iseennast armastavaks inimeseks,“kirjutas ta.

Projekti Targalt internetis koolitaja ja lapsevanem Kalev Pihl rõhutab, et lapsele heade käitumisharjumuste õpetamine käib ennekõike lapsevanema enda käitumise kaudu. Lapse ja lapsevanema vahel tuleks kokku leppida nutivahendite kasutamise reeglid ning neid tuleks järgida ka lapsevanemal. „Proovime esmalt end eeskujulikult kätte võtta ja püüame leida aega oma lastele, sest nende elud on väärt olla täisväärtuslikud,“ sõnas Pihl.

Lapsed ja noored üle Eesti saavad oma teadmised ja osavuse proovile panna võttes osa mitmest võistlusest ja konkursist. Näiteks nooremate klasside õpilased on oodatud osalema Kahoot viktoriinis „Ole targalt internetis“ ning KüberNööpnõela võistlusel.

Vanemad õpilased saavad oma teadmised ja oskused proovile panna Kübernaaskli võistlusel ning Küberpõgenemistoa omaloomingu konkursil. Lisaks on turvalise interneti päevaks võimalus 6

õpilastel teele panna oma meemiarvamus ning osa võtta meemikonkursist „Laps teeb, mida laps näeb“.

Näiteks leiab sealt infot mängude ja sotsiaalmeedia keskkondadest, e-demokraatiast, sellest, kuidas ära tunda valeuudist ning rakendustest, mis aitavad lapsevanemal toetada laste turvalisemat nutivahendite kasutamist.

Mõned koolid ja lasteaiad andsid ka meile oma üritustest eelnevalt teada, nendega saate tutvuda juures oleval kaardil. Peale ürituste korraldamist kogume kokku edulood, et pakkuda inspiratsiooni põnevate ürituste korraldamisel ka edaspidi. Jälgige infot www. targaltinternetis.ee.

Projekti Targalt internetis eestvedamisel kutsusime koole, lasteaedasid ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames korraldama lastele, noortele ja täiskasvanutele temaatilisi teavitusüritusi. Üleskutse raames jagati koolidele ja lasteaedadele inspiratsioonikogumik uute temaatiliste teavitusmaterjalidega, mida saab ürituste korraldamisel teadmiste edasi andmiseks kasutada.

Kes soovib teada, kuidas teistes riikides turvalise interneti päeva tähistatakse, saab seda teha SIIN.

7

Mis on lapsevanema roll digitaalses maailmas?

Kalev Pihl,

lapsevanem ja koolitaja

Milline on kõige suurem „valuuta”, mis on lapsevanemal varajases koolieas lapsele pakkuda, millega saab tõsiselt kaubelda?

Valuuta number üks võiks ju olla lapsega koosveedetud aeg, kuid see ei ole kauplemiseks kõige efektiivsem.

Tugevuselt järgmine valuuta kipub tänapäeval olema aga nutitelefon ja seal veedetud aeg.

8

ll

9

MIDA ÜKS VASTUTUSTUNDLIK LAPSEVANEM TEHA SAAB?

Telefon on laste populaarseim meelelahutus ning sellest saadav kogemus on personaalsem ja privaatsem kui ükski teine. Kunagine meelelahutusobjekt arvuti on tihti asendatud mängukonsooliga, kuna vaid tõsisemad noored mängurid oskavad raali spetsiaalseid võlusid nautida. Arvuti kasutamine millekski muuks peale meelelahutuse on „arhailine ja nii eelmine kümnend”, mistõttu seda kasutatakse enamasti vaid koolitundide ettevalmistamisel või kui telefoni lubatud kasutamise aeg on piiratud/otsas.

Esiteks on vaja aru saada, et meie lapsed õpivad oluliselt vähem meie sõnadest ja palju rohkem meie tegudest.

Ehk lapsele heade käitumisharjumuste õpetamine käib ennekõike lapsevanema enda käitumise kaudu. Sotsiaalmeedias sõpradega suhtlemine, seal veedetud aeg ning sinna postitatav sisu peaks olema lapsevanemal alati läbi kaalutud, et kas ta on nõus oma lapsele selgitama, mida ta sotsiaalmeedias teeb ja miks, sest sealt õpib laps kõige paremini.

Muidugi on samavõrra tähtis rääkida ka sellest, mida ja miks lapsevanem ei tee, kuid seejuures kindlasti teadvustada, et mõne kogemuse peab laps ikka ise saama. Pealegi, alati vanemate keelamine ei mõju. Ilmselt ei ole olemas lapsevanemat, kes ise lapsena poleks teinud ühtegi asja, mille kahjulikkus oli talle eelnevalt hästi selgeks tehtud.

Tänapäeva lapsed pole selles osas kuidagi erinevad.

“On oluline, et reeglid koolitöö tegemiseks ja meelelahutuseks oleks erinevad. Kindlasti võiks sealjuures ajalised piirangud olla omavahel erinevad. Tähtis pole, kas enne töö, siis lõbu või vastupidi – tähtis on, et oleks järjekord.”

10

Teine mõte, mis peaks olema lapse ja lapsevanema vahel kokku lepitud, on reeglid. Reeglid on vaja esmalt välja töötada ja siis kehtestada. Reegleid võib vanem ka üksi välja mõelda, kuid kehtestamisel on kindlasti vaja ka lapse osalust. Võimalikud reeglid võiksid olla järgmised:

leida lehelt targaltinternetis.ee. Parim viis reeglitega toimetulekuks on üksteist usaldada, reeglites ühiselt kokku leppida ja üleastumiste vältimiseks jooksvalt ühiselt plaani pidada. Mõnikord need sammud aga ei õnnestu ja sellistel puhkudel on vaja abi.

Neljandaks, juhul kui kokkulepped lähevadki vett vedama, on soovitatav internetist abi otsida. Suurimad internetiteenuseid pakkuvad tarkvaraettevõtted, millega Eestis kokku puututakse, on Google, Apple ja Microsoft. Need ettevõtted on loonud reeglite paremaks kehtestamiseks perekonnaseadeid toetavad programmid:

• Millised õigused ja kohustused lapsel on oma või ühiskasutatava seadme kasutamisel?

• Millised on lapsevanema õigused ja kohustused lapse seadme üle?

• Mis on lapse lubatud/keelatud tegevused ja millal peaks konsulteerima vanemaga?

• https://safety.google/families/;

• Millal ja kui pikalt võib telefoni/ mängukonsooli/arvutit kasutada?

• https://www.apple.com/families/; • https: //account .microsoft .com/ family/about.

Üldiselt soovitakse, et seadet kasutatakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. On oluline, et reeglid koolitöö tegemiseks ja meelelahutuseks oleks erinevad. Kindlasti võiks sealjuures ajalised piirangud olla omavahel erinevad.

Tähtis pole, kas enne töö, siis lõbu või vastupidi – tähtis on, et oleks järjekord.

Kolmas tähtis asi pärast reeglite loomist on neid tutvustada ja selgitada, millistel juhtudel need kehtivad. Reeglitest ei ole kuskil üleval ühest terviklikku nimekirja, kuid mõtteid nende tegemiseks võib

Nendel programmidel ei ole ja ei tule omavahelist koostöövõimet. Näiteks Apple ei paku ega hakka pakkuma tuge Google’i ega Microsofti kontoga seotud reeglite haldamiseks. See omakorda soosib perekonnas ühe tootja telefoni.

Ka Microsofti toetava arvuti kasutamisel on eri veebikeskkondade reeglid telefoni seadetest eraldi. Siiski pakuvad need platvormid kõik üsna selget abi kehtestatud reeglite järgimiseks. Tasub meeles pidada, et tehnoloogiaga ei saa 11

asendada seda, mida mainiti kolmandas punktis, ehk lapsele reeglite sisendamist.

Lõpuks ei olegi tehnoloogia midagi muud kui vahend või vidin, millega tuleb õpetada oma last mõistlikult ümber käima. Aastasadu on vanemad õpetanud lastele tulega ümberkäimist, noa kasutamist või suurte loomade kohtlemist – tänapäevased väljakutsed pole ei suuremad ega väiksemad, need on lihtsalt teistsugused. Suurim erinevus tänapäeval on see, et meie vanemad ei saanud päris samu asju samal viisil meile lapsepõlves õpetada – tänapäeva vahendeid polnud kõiki olemaski. Teine meid tabanud häda on see, et me täiskasvanutena ei käitu just alati nende uute vidinatega ideaalselt ja seetõttu on meie eeskuju laste jaoks pahatihti vildakas – sama on ka näiteks tubaka- või alkoholitarbimisega. Proovime esmalt end eeskujulikult kätte võtta ja püüame leida aega oma lastele, sest nende elud on väärt olla täisväärtuslikud.

“Aastasadu on vanemad õpetanud lastele tulega ümberkäimist, noa kasutamist või suurte loomade kohtlemist – tänapäevased väljakutsed pole ei suuremad ega väiksemad, need on lihtsalt teistsugused. “

12

Pilguheit eelmise aasta sotsiaalmeediale politseiniku mätta otsast Maarja Punak

Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseileitnant

2019 oli õnnelik aasta sotsiaalmeedia ja noorte vaates.

Kohutavaid sotsiaalmeediatrende, mis meie noorte igapäevaelu oleksid oluliselt mõjutanud, praktiliselt polnud. Ja kui keegi ütleb „Momo“, siis kontrollisin igaks juhuks järele, seegi jäi 2018. a sügisesse.

13

Muret ei ole valmistanud ka uued rakendused. Populaarne TikTok on peaaegu iga noore telefonis olemas. Politseinikuna vaadates peegeldub sealt heatahtlikku huumorit rohkem kui teistes videote jagamist võimaldatavates platvormides. Äpi enda ülesehitus ja võimalused mõnes mõttes kutsuvadki kasutajaid sinna tegema naljakaid katsetusi, klippe ja videotrikke. Jah, mõned videod, mis Eesti noored on sinna pannud, ei ole olnud sobilikud. Näiteks kui 10aastased twerk’ivad aluspükstes, siis see on hetk, kus lapsevanem peaks lapsega rääkima. On olnud ka mõni kiusamisevideo, kus noored alandavad kodutuid

inimesi, kuid vaadates üldist pilti, siis see on suhteliselt harv juhus. Tean, et politseinikud on endale TikToki äpi alla laadinud, et olla kursis noorte tegemistega nende enda piirkonnas, ning äpi abil on nii mõnigi süütegu seetõttu lahenduse leidnud. Pahatahtlikkus ja vägivald ei ole üldiselt seal trendiks saanud. Pigem näeb just seal teistest platvormidest erinevalt eneseirooniat; eksimine ja selle jagamine on seal tavapärane, mistõttu ma julgen loota, et äpi kasutamine on kasulik ka noorte enesekindlusele.

14

Eelmise aasta lõpus üritas TikTok ka ise kiusamist takistada, kuid seda kummalisel moel, mis õnneks kestis väga vähe aega. Nimelt piirati teadlikult selliste inimeste videote levikut, keda moderaatorite hinnangul võidakse kõige tõenäolisemalt kiusata. Täpset nimekirja kirjelduste alustest ei ole teada, kuid sinna kuulusid füüsilise ja vaimse puudega, välimusliku eripäraga ning väidetavalt ka vähemusgruppidesse kuuluvad kasutajad. Kuigi eesmärk võis olla õilis, siis oli tegemist ikkagi diskrimineerimisega ning praeguseks selline modereerimine enam ei toimi.

“Tean, et politseinikud on endale TikToki äpi alla laadinud, et olla kursis noorte tegemistega nende enda piirkonnas, ning äpi abil on nii mõnigi süütegu seetõttu lahenduse leidnud. “

TikToki suurim miinus on ajakulu. Enda kogemusest võin öelda, et esimese allalaadimise järel, kui soovisin äpiga tutvuda, kulus märkamatult 2,5 tundi.

Sama on rääkinud ka teised äpi kasutajad. Seega pole vaja imestada, kui noortel jäävad õppetööd tegemata, sest TikTokis kaob aeg nende endi sõnul kiiremini kui kuskil mujal – sealne „korraks vaatan“ võrdub vähemalt 20 minuti ajakuluga.

15

Mida tulevik toob? Mida mujal maailmas murekohana nähakse? Jõuludeks osteti lastele kingiks suurtes kogustes nutividinaid, millel on põhiliselt kolm eesmärki: tervisenäitajate jälgimine, asukoha määramine eemalt ning sotsiaalmeediast kiirülevaate saamine. Probleeme võib tekkida neist kõigist.

Esiteks on välismaa lastearstid sõna võtnud sellele teemal, et noored lapsed ei pea lugema samme ega kaloreid – see võib põhjustada stressi ja võib mõjuda halvasti nende enesehinnangule. Vanemate ülesanne on hoolitseda, et laps toituks tervislikult, ning soodustada ühiste ettevõtmiste ning trennide kaudu tema füüsilist aktiivsust.

Teiseks ei ole veel teada, kuidas tegelikult mõjutab noori teadmine, et vanemal on võimalik teda igal ajahetkel positsioneerida. Kas vanemad on osanud seda lastele selgitada selliselt, et nad ei tunneks end jälitatavatena, kelle eraelu on oluliselt piiratud? Ja kas me saame olla kindlad, et erinevate positsioonimisrakenduste kaudu ei saa laste käike jälgida ka võõrad, ohtu kujutavad inimesed?

Kolmandaks, pidev pisikese kirja lugemine ning viibimine lõppematus infotulvas mõjutab igal juhul noore aju ning käitumist. Juba praegu on teada, et noortel on keeruline keskenduda ning suurt kogust infot meelde jätta. See on arusaadav, sest kui ma ise peaksin lugema ajalugu paralleelselt meemide vaatamise ja TikToki tantsusammude õppimisega, siis igast asjast jääb meelde vaid killuke ning ajaloo kontrolltööd suurepärasele tulemusele teha ongi keeruline.

16

Kuigi Facebook on noorte maailmas populaarsuselt langevas trendis, siis rühmavestlused Messengeris või WhatsAppis on jätkuvalt alles ning kahjuks ka sealne kiusamine pole kuskile kadunud. Mõnes mõttes on see paratamatu, sest endiselt päriseluski ütlevad inimesed teistele halvasti.

Sotsiaalmeedia suurim miinus on see, et seal tehtu jõuab väga paljudeni ning salvestub teadmata ajaks. Seega tuleb kindlasti põhjalikumalt tegeleda sotsiaalsete oskuste õpetamisega, et noored üksteisest rohkem hooliksid ja üksteise eest ka vajadusel välja astuksid kohtades, kus täiskasvanuid juures pole ja ligi ei pääse.

pornograafiline. Mis on saanud sellest põhimõttest, et täiskasvanutena oleme nooretele eeskujuks? Mis saab sellest noorte põlvkonnast, kes hoolimatutest täiskasvanutest ümbritsetuna kujundab enda väärtusmaailma? Selle ees on mul hirm. See on ka põhjus, miks ma jätkuvalt panustan enda aega võimalusel just täiskasvanute koolitamisele, sest lapsevanem saab enda käitumise, hoiakute ja põhimõtetega oluliselt mõjutada noore kujunemist hoolivaks, kõiki aktsepteerivaks ja ka iseennast armastavaks inimeseks.

Minu enda jaoks jääb eelmist aastat aga meenutama asjaolu, et täiskasvanud käitusid sotsiaalmeedias halvemini, kui olin kartnud: poliitilised debatid, mis muutusid kiiresti isiklikeks labasteks rünneteks; alandavad moonutatud pildid meie presidendist; mustamise eesmärgil loodud suletud tagarääkimisrühmad.

2019. aastal jäi rekordkogus inimesi internetikelmuste tõttu ilma suurtest rahasummadest. Negatiivses toonis jäävad meelde ka need täiskasvanute otse-eetrid, mis jõudsid noorteni, kuid mille sisu oli ääretult labane, vääritu ja

“Minu enda jaoks jääb eelmist aastat aga meenutama asjaolu, et täiskasvanud käitusid sotsiaalmeedias halvemini, kui olin kartnud.”

17

Küberturvalisuse eeskujude näitamine meedias annaks pikaajalist mõju Lauri Tankler

RIA küberturvalisuse juhtivanalüütik, meediaekspert

18

Kirjutasime koos Eve Tisleriga „Meedia ja mõjutamise“ õpikus välja ühe huvitava näite sellest, kuidas meedias nähtu mõjutab inimest terve elu. Lugu oli sellest, kuidas 1990. keskel tuli USAs teleekraanidele uus kangelanna, kes ootamatul kombel ei vajanudki meessoost kaitsjat või päästjat ja suutis teaduspõhiselt läheneda kõigile temale ette veeretatud müsteeriumitele.

kasutatud juba pikalt, kuid teaduslik kinnitus selle tähenduslikkusest leiti alles 2018. aastal.

Meedia ja meedias esinevad tegelaskujud on meile eeskujuks, tahame seda või mitte. Kõige enam mõjutavad nad meid muidugi sel ajal, kui me alles kasvame ja ei pruugi ise seda mõju mõista. Näiteks 2012. aastal uuris Indiana Ülikooli teadur Nicole Martins ühe aasta jooksul 400 musta- ja valgenahalist Ühendriikide last, et aru saada, kuidas televiisori vaatamine mõjutab enesehinnangut. Tulemused näitasid, et uuringus osalejail langes enesehinnang kõigil, välja arvatud valgenahalistel poistel.

20 aastat pärast sarja esialgse üheksa hooaja lõppemist, 2018. aastal, küsitleti sarja regulaarselt vaadanud naistelt nende elu mõjutanud otsuste kohta (võrreldes kontrollgrupiga – naistega, kes olid seda sarja vaadanud kas harva või üldse mitte). Uuringu tulemused kinnitasid, et see kangelanna tõstis oluliselt sarja vaatavate naiste teadlikkust STEM (Science, Technology, Engineering and Math) erialade kohta ning andis tüdrukutele ja naistele inspiratsiooni loodus- ja täppisteaduste erialadele spetsialiseerumiseks.

“Meedia ja meedias esinevad tegelaskujud on meile eeskujuks, tahame seda või mitte. Kõige enam mõjutavad nad meid muidugi sel ajal, kui me alles kasvame ja ei pruugi ise seda mõju mõista.”

See sari oli „Salatoimikud“ ja kangelanna Dana Scully – üks esimesi populaarse telesarja naispeategelasi, kelle põhilisteks iseloomujoonteks olid intelligentsus, enesekindlus ja analüüsioskus.

Lisaks sellele oli ta vapper, sest ei jäänud relvaga pimedasse tuppa astudes maha oma kolleegist, meesagendist Fox Mulderist. Fraasi „Scully mõju“ on 19

Martins kommenteeris uuringut, öeldes, et lapsed ei saa sinna midagi parata, kui võrdlevad end teleekraanil nähtud karakteritega. „Ükskõik, mis telesarja sa vaatad – kui oled valgenahaline ja meessoost, läheb sul hästi,“ rääkis ta.

Naisi näidatakse tema sõnul pigem ühekülgsetes rollides, kus nad on saanud edukaks oma hea väljanägemise, mitte suurepäraste teadmiste tõttu. Mustanahaliste karakterite telerollid on aga seotud pigem eluraskustega ja aeg-ajalt ka kuritegevusega – isegi siis, kui loo lõpuks nad ületavad oma eluraskused ja muutuvad positiivseteks kangelasteks.

Seda teadmist, et meedias jälgitavate tegelaste positiivsed harjumused aitavad lastel samu häid harjumusi kujundada, on juba muidugi kasutatud.

Igasugu multifilmid ja lastesaated soovitavad olla ettevaatlikud, pesta hambaid, koristada oma tuba ja vaadata enne tee ületamist vasakule ja paremale.

Igas saates või filmis on mingi kangelane, kelle lapsed ära tunnevad ja kelle moodi pärast käituda tahavad. Nende sarjade, multikate ja saadete autorid üritavad pidevalt välja mõelda, kuidas olla samal ajal nii huvitavad kui ka edastada üldtuntud positiivseid sõnumeid.

On selge, et pikemas perspektiivis muutub küberturvalisus järjest olulisemaks igapäevaoskuste osaks (nii tehnilises mõttes, nagu tarkvara uuendamine ja pahavara, kui ka strateegilises mõttes, nagu valede äratundmine ja anonüümne küberkiusamine).

Pole mingit kahtlust, et küberturvalisust tuleks lasteaias ja koolis käsitleda, kuid sealjuures ei tohiks ära unustada, kui palju mõjutavad käitumist tänapäeva kangelased – nii fiktiivsed (Dana Scully) kui ka päriselulised (lapsevanemad, õpetajad, sotsiaalmeediastaarid ja muidu meedias palju sõna saavad kõneisikud).

“Martins kommenteeris uuringut, öeldes, et lapsed ei saa sinna midagi parata, kui võrdlevad end teleekraanil nähtud karakteritega.”

20

Veerand lastest kogeb kiusamist – julge sellele vahele sekkuda Karl Gustav Adamsoo

Telia avalike suhete projektijuht

Mullu avaldatud EU Kids Online’i üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu põhjal on aasta jooksul Eestis kiusamist kogenud iga neljas laps. Sama tulemus leiti ka seitse aastat tagasi ehk me räägime endiselt koolist kui ellujäämiskursusest.

21

„Kiusamist ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. Kõige valusam on aga kooliealiste kiusamine, sest see võib jätta jälje kogu eluks ning mõjutab kõiki ümbritsevaid, nii klassikaaslasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Retsepti kiusamise ja küberkiusamise täielikuks väljajuurimiseks pole meil kahjuks jagada, ent tugineme Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooli spetsialistide teadmistele, kes ütlevad, et suurim jõud kiusamise peatamiseks on vaikival enamusel, kes saaks sekkuda. Kui vaid keegi kõrvalseisjatest oleks julge ega kardaks kiusatavat kaitstes oma sotsiaalset staatust kaotada, aitaks see kiusamist peatada ning annaks kiusatavale väga suurt tuge,“ lausus Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Elo Võrk.

Uuringust selgub, et kõige enam puutuvad kiusamisega kokku 11–12-aastased lapsed, samuti kogevad kiusamist oluliselt rohkem vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed. On selge, et kõigele annab hoogu juurde tehnoloogia hüppeline areng ning selle roll meie igapäevaelus. Tehnoloogia positiivsete aspektide kõrval tuleb kokku puutuda ka äärmiselt valusa teemaga – küberkiusamisega. Selle vastu seismiseks lõi Telia kolm aastat tagasi algatuse „Suurim julgus“, mille eesmärk on tõstatada küberkiusu probleemi Eesti koolinoorte seas ja pakkuda abi, nõuandeid ja lahendusi küberkiusu vähendamiseks. Algatus sündis 2017. aastal Telia Eesti eestvedamisel koostöös Lastekaitse Liidu, Kiusamisvaba Kooli, Haridus- ja Teaduministeeriumi, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Lasteabi, veebikonstaablite ja noorteorganisatsioonidega.

Telefoni- või internetikius on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlus. „Mida aeg edasi, seda peenekoelisemaks kiusamine kooliseinte vahel muutub. Kübermaailm on avanud enneolematud võimalused, kahjuks ka võimaluse tõrjumiseks, tagaselja naljapiltide levitamiseks või pelgalt halvustavalt tagarääkimiseks.

Just seesama särav kolme kaameraga mitmetolline käe külge otsekui

“Telefoni- või internetikius on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlus.”

22

liimunud imevahend kaotab igasugused piirid, andes võimaluse tungida kiusatava turvalisse ruumi, pöörata kogu maailm pahupidi ja siis jälle pärismaailmas teeselda, nagu poleks mitte midagi juhtunud. Teesklus pärismaailmas toimub samal ajal, kui me-eitee-ju-mitte-midagi-erilist suhtumine virtuaalses maailmas hävitab kiusatavas tema kõige ilusamat ja väärtuslikumat osa,“ lausus Telia PR projektijuht Karl Gustav Adamsoo.

“Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest koguni 77% on kogenud seda silmast silma ning 67% on kogenud telefonis või arvutis.”

Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest koguni 77% on kogenud seda silmast silma ning 67% on kogenud telefonis või arvutis. „Internetis on kiusamise peamiseks väljenduseks vastikud või solvavad sõnumid, aga ka rühmast või mingist tegevusest väljajätmine. Samuti on levinud ähvardamine, vastikute ja solvavate sõnumite saatmine või nende üleslaadimine kohtades, kus teised võivad neid näha,“ kirjeldas Võrk olukorda.

Muideks, abi on üsna lähedalt võtta – Eestis on suur spetsialistide armee eesotsas Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooliga, kes on valmis vaeva nägema, et meie noori kooliseinte vahel õnnelikena hoida. Selle toetamiseks on väga oluline, et süsteemne

23

kiusuennetus poleks koolidele vabatahtlik hobi, vaid strateegia, et koolimajadesse mahuks palju tarkust ja veelgi rohkem empaatiat.

Kuna Telia pakub teenust, mida lapsed kasutavad internetis suhtlemiseks ja mängimiseks, peame oluliseks küberturvalisuse teemasse süvitsi minemist, et pakkuda lastele turvalist, kiusamisvaba, avatud ja toetavat online-ruumi,“ lausus Telia Company vastutustundlikkuse valdkonna juht Heddy Ring.

„Jah, ka ise saab väga palju ära teha toetava õhkkonna kujundamiseks.

Kuidas sul läheb? – sõnakõlksuna on see küsimus justkui tühipaljas, aga tõrjutud inimhingele võib see avada ukse, mis varasemalt paistis olevat lootusetult kinni. Olulisi küsimusi on aga teisigi, näiteks kuidas sul täna internetis läks.

Kui märkame meie ümber toimuvat kiusamist, on see samm lähemale soojemale ja sõbralikumale klassile või koolile, rääkimata paremast ja õnnelikumast ühiskonnast,“ lausus Adamsoo.

Veebilehel www.suurimjulgus.ee on kiusamise ja turvalise internetis surfamise kohta kogu vajalik info kokku kogutud, ka on võimalik sealses vestlusaknas anonüümselt suhelda Lasteabi spetsialistiga, kellelt saab ööpäev läbi nõu ja abi küsida.

„Meil on vastutus selle ees, et lastel oleks internetis turvaline ja hea olla.

Seda toetab hetkel nii küberkiusamise vastane algatus #Suurimjulgus kui ka meie laste nõuandva vestlus- ja mõttevahetusringi (Telia Children Advisory Panel) uuringutulemuste rakendamine.

24

SOOVITUSED LAPSEVANEMATELE 1. Kõige olulisem on usalduslik suhe.

Tunne huvi, küsi ja räägi lapsega asjadest, mis teda internetis rõõmustavad ja mis talle meeldivad. Küsi, kuidas tal täna internetis läks. Nii julgeb ta sinu juurde rääkima tulla ka juhul, kui internetis on juhtunud midagi ebameeldivat.

5. Pilte ja infot oma lapsest jaga vaid siis, kui laps on selleks loa andnud. Kui laps soovib, et sa mõne pildi temast sotsiaalmeedias maha võtaksid, tuleb seda kohe teha.

6. Tee endale selgeks elementaarsed turvalisuse ja küberhügieeni reeglid.

7. Luba lapsel kontod teha vaid nendesse kohtadesse, kus sul endal konto on.

Hoia nendel kontodel silm peal. Nii näed, mida tema ja ta sõbrad postitavad, et vajadusel mittesobivale käitumisele tähelepanu juhtida.

2. Räägi sellest, et internetis kehtivad samad reeglid, mis päriselus. Sa ei tee ju internetis teistele midagi sellist, mida sa ei taha, et sulle tehakse: ei solva, ei võta mängides asju ära jne.

3. Ole ise eeskujuks. Käitu ja suhtle viisakalt. Jälgi, kui palju veedad aega ise nutiseadmetes.

On hea, kui peres on interneti kasutamise kohta omad reeglid, leppige need omavahel kokku ja olge alati lapsele toeks. Laps peab tundma, et vanem kaitseb teda juhul, kui midagi juhtub.

4. Kui lapsel on mängus asjad ära võetud, ta on kaotanud või keegi on talle väga halvasti öelnud, ei tohi kindlasti karistada nutiseadmete keeluga. See on lapsele kahekordne karistus ja muudab olukorra veelgi raskemini talutavaks. Räägi lapsega, ole talle toeks, mõelge koos, kuidas edaspidi selliseid asju ära saaks hoida.

25

KüberPähkel näitab õpilaste nõudlust kvaliteetse digiohutuse hariduse järgi Birgy Lorenz,

Tallinna Tehnikaülikooli teadur Küberolümpia ja Küberpähkli projektijuht

Küberpähkli digitaalse ohutuse teemalist uuringut korraldatakse Eestis juba 2015. aastast.

2019. aasta oktoobrikuus võtsid testimisest osa 8688 õpilast 4.–9. klassidest üle Eesti.

26

27

Uuring sisaldas kokku 44 küsimust, millest 8 olid taustaküsimused, 9 suhtumist mõõtvad küsimused ja 22 valikvastustega küberturvalisuse teadmisi kontrollivad küsimused. Uuritavad teemad olid järgmised: digiohutuse terminid, arvutikasutus, nutiseadme lukustamine ja kadumine ning tehnoloogia probleemide lahendamine, sotsiaalmeedias tekkivate probleemide lahendamine, info tarbimise ajal kriitilise mõtlemise säilitamine ja tuleviku tehnoloogiad infoühiskonnas. Kuna uuringus osalesid enamasti asutused, mille digivõimekus ja digitaalse ohutuse teadlikkus on suhteliselt kõrge, siis uuringu analüüs kajastab Eesti keskmist, mille tase on pigem idealiseeritud võrreldes kõikides Eesti koolides valdava tegelikkusega.

Õpilaste vastustest digiseadmete kasutamise võimaluste kohta selgus, et koolis on vahetunnis lubatud oma arvutit või nutiseadet kasutada 63,2% vastanute sõnul, ainetundides on lubatud kasutada aga 43,7% õpilaste sõnul. Kui võrrelda seda andmestikku PISA 2018 uuringu tulemustega (ja eelmiste aastate PISA tulemustega) IKT kasutuses, siis on märgata sama trendi – õpilaste digitehnika kasutus isiklikel eesmärkidel on hüppeliselt kasvanud, kuid hüpe aktiivseks kasutuseks koolitöös on jäänud oodatust madalamale. Õpetajad jätavad kodus teha digiseadmete abil tehtavaid ülesandeid, aga ainetundi sellised seadmed tihti oodatud veel ei ole. Küsitletud õpilased pääsevad IT-õppele või informaatikale ligi protsentuaalselt järgmistes tundides: arvutitunnis 52%; arvutiringis 3%; robootikaringis 6% ning muus organiseeritud tegevuses arvutitega 7%. Üheski arvuteid vajavas tegevuses ei osale aga 33% uuringus osalenud noori.

28

89,6% vastanud noorte sõnul teavitatakse koolides digiohutusest, kusjuures üks või paar korda aastas (53%) tähistakse päeva „Targalt Internetis“. 73,7% sõnul räägivad vanemad, kuidas tehnikaga ohutult käituda (nendest 48% kord või paar aastas) ja 55,8% juhtudest arutatakse sõpradega digiohutuse teemadel (nendest 50% kord või paar aastas). Õpilased sooviksid saada digitaalse ohutuse teavet professionaalilt, näiteks arvutiõpetajalt, IT-juhilt, veebikonstaablilt, väliselt eksperdilt; kusjuures 4.–6. klassi õpilased ootavad, et ka pädevad aineõpetajad/klassijuhatajad tõstataksid vajalikke teemasid oma ainetunnis. Teavitustööd tehakse 4.–6. klassile sagedamini kui 7.–9. klassile, kes vajaks enam tehnilisemaid ja sügavamaid õpetusi kui „pane parem parool“.

“Õpetajad jätavad kodus teha digiseadmete abil tehtavaid ülesandeid, aga ainetundi sellised seadmed tihti oodatud veel ei ole.”

Samuti saavad kodus ohutuse koolitust ja nõustamist enam tüdrukud kui poisid. Et edukalt infoühiskonna rünnete ja probleemidega silmitsi seista, siis senine teema fookuses hoidmise intervall ei ole piisav, et kõik vajalikud teemad saaksid igal aastal kaetud. Digiohutuse koolitused on oodatud läbiviimiseks 4.–6. klasside lapsevanematele, sest selles vanuses laps küsib abi ka kodus. On oluline tuua vanemad laste ja õpetajatega ühte inforuumi!

29

Uurides digiohutuse pädevusi, saame tulemuste abil ülevaate ka teadmiste kitsaskohtadest. Puudused ja soovitused nende parandamiseks on esitatud järgmiselt:

• On märgata „hea tüdruku“ ja „paha poisi“ kontseptsiooni koolis – tihti lahterdavad õpetajad õpilasi sugude põhjal. Kui sotsiaalmeedias midagi juhtub, siis abi ja nõu saab pigem tüdrukult; kui aga vaja kellelegi digitaalselt „ära teha“, tuleks pöörduda poisi poole. Sellest tulenevalt peaks tegelema enam tüdrukute tehnilise oskuspagasiga ja poiste sotsiaalsete pädevustega lahendada olukordi ilma agressioonita.

• Tuleks enam hakata tähelepanu pöörama tegelikele IT-maailma ja digitaalse ohutuse/küberkaitse terminitele, millega infoühiskonnas iga päev kokku puututakse. Küsimus ei ole selles, kas noored selliste teemadega oma pikas edasises elus kokku puutuvad, vaid millal nad seda teevad;

Uuringu tulemustega saab tutvuda lehel www.kyberpahkel.ee, valides menüüst „Uuringuanalüüsid“.

• Noored ei oska internetis valede ja pettustega hakkama saada, samas puuduvad ka sellekohased õppematerjalid. Lisaks pole õpilastel head arusaama sellest, mis on isikuandmed ning kuidas ja milleks neid kaitsta.

Hetkel on kättesaadavates õppematerjalides esitatud info liiga segane ja ebaühtlane. Vaja on ühtlustada nii termineid, lahendusi kui ka ülesandeid;

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetab Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus ning korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Uuringu tulemused aitavad ellu viia projekti „Targalt Internetis“ tegevust Eestis ja suunata digitaalse ohutuse fookust õpilaste, õpetajate ja vanemate harimiseks ning toetamiseks.

• On vaja tuua õppematerjalidesse juurde moraali, vigu ja eetikat valgustavaid mõtlemisküsimusi, mille vastused sõltuvad olukorrast ja kultuurikontekstist. Tegemist on kõrgema astme mõtlemisülesannetega ja eeldavad mõlema osapoole pingutusi ja aruteluoskust.

30

Uued õpiobjektid aitavad internetis targalt tegutseda Madli Leikop

Koolielu.ee toimetaja

Digiajastul pole midagi lihtsamat, kui otsida internetist kiiresti infot, lugeda veebist uudiseid või mängida nutimängu.

See lihtsus võib olla aga petlik, sest internetis liigeldes tuleb kogu aeg teha valikuid ja peab olema kindel, et need valikud on ohutud.

31

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses on projekti „Targalt internetis” raames valminud kuus uut õpiobjekti, mille eesmärk on suurendada õpetajate, lastevanemate ja õpilaste teadmisi turvalisest käitumisest internetis. Õppematerjalides esitatud eluliste näidete ja enesekontrollitestide abil saab igaüks tõsta digiohutuse teadlikkust. Käsitletud on olukordi, millega inimesed internetis iga päev kokku puutuvad ning kus õpetaja või lapsevanema nõuanne on noorele enam kui vajalik. Näiteks, kuidas ära tunda valeuudiseid ja õngitsuskirju, kuidas vältida ebasobivaid kontakte sotsiaalmeedias, missugused on kodanike võimalused osaleda e-demokraatias ja sellega seotud riskid jpm.

Õpiobjektide autorid on oma ala spetsialistid ja praktikud, suures osas õpetajad ning haridustehnoloogid.

Näiteks raamatu „Turvaline internet.

Digimaailma teejuht” autor Diana Poudel koostas õpiobjekti „Sotsiaalmeedia keskkonnad”. Ta sõnas, et tegi sisu osas valikud lähtuvalt kogemusest külalistundides, kus noored on jaganud väga erinevaid (ja mõnikord ka hirmutavaid) sotsiaalmeediakogemusi. „Õppematerjalid on mõeldud eelkõige õpetajatele ja lapsevanematele, kuid kindlasti sobivad tutvumiseks kõigile, sest tänapäeval on sotsiaalmeedia üks osa meie avalikust ruumist ning selle toimimispõhimõtteid on oluline mõista. Keegi meist ju ei arva, et näiteks teater ja staadion on täpselt samasugused kohad, kuid sotsiaalmeediakanalite puhul ei suudeta tihti aru saada, et tegelikult võivad eri keskkonnad olla mõeldud erinevate tegevuste ja sihtrühmade jaoks,” selgitas Poudel.

Õpiobjektid on mõeldud iseseisvaks õppimiseks. Need sisaldavad lugemismaterjale, videoid ja enesekontrolliteste. Õpiobjekte saab tervikuna või osaliselt kasutada ka ainetundides. Õpiobjektide pikkuseks on arvestatud üks kuni kaks akadeemilist tundi, kuid teemadele pühendatud aeg sõltub siiski õppija enda huvist ja vajadusest.

32

Kuidas ära tunda valeuudist?

Sisuloomest õpetajale

Valeuudised on aktuaalseks teemaks kõigile. Kuidas olla kindel, et loetav või vaadatav uudis on ikka õige? Nagu õpiobjektis öeldakse „Ühtset vastust/ lahendust sellele küsimusele ei ole, kuid õppematerjal annab sulle mõned nipid, kuidas uudise usaldusväärsust hinnata.” Õpiobjekt „Valeuudised” tutvustabki õpilastele ja õpetajatele valeuudise mõistet ning kuidas selliseid uudiseid ära tunda.

Õpiobjektis „Sisuloomest õpetajale” tutvustatakse digitaalse sisuloomise võimalusi õppetöös. Sisuloome on loominguline eneseväljendus, varasemate teadmiste ja sisu lõimimine ja ümbertöötamine, uue sisu loomine ja toimetamine ning programmeerimine.

Digitaalset sisu saab luua digikeskkondades ja digitaalsete vahendite abil.

See algab tekstitöötlusest ja areneb edasi piltide, tabelite, videote, testide, animatsiooni, programmeerimise ja teiste digitaalsete sisuloome vormideni. Õpetaja saab õpiobjektist teada, millised on tuntumad sisuloome keskkonnad, kuidas neid kasutada ja võimalikke probleeme ennetada.

33

Sotsiaalmeedia keskkonnad

„Digiturvalisuse teema on järjest aktuaalsem, sest üha rohkem meie teadlikust ärkvelolekust möödub virtuaalses ruumis. Kui tuua näide tavaelust, siis oma kodukandis me üldjuhul pettuse ohvriks ei lange, võõrasse riiki reisides on meil aga väga suur oht petta saada. Internetis on samamoodi – kui me ka oleme mõne olukorra enda jaoks selgeks mõelnud, siis iga päev tekib uusi võimalusi ja olukordi, mida me ei tunne, ning petturid kasutavad meie teadmatust ära,” selgitas õpiobjekti autor Diana Poudel.

Sotsiaalmeedia teema ei ole uus, kuid endiselt on päevakohane meelde tuletada, millised on sotsiaalmeedias valitsevad võimalused ja ohud. Ühtlasi antakse ülevaade interneti ajaloost, räägitakse tuntuimatest sotsiaalmeedia petuskeemidest (näiteks kahtlased loteriid; tööpakkumised, kus lubatakse palju raha vähese vaevaga jms) ning tutvustatakse üksikasjalikumalt kõige populaarsemaid sotsiaalmeediakanaleid.

Õpiobjekti läbinu oskab ennast kaitsta sotsiaalmeedias ebasoovitatavate kontaktide ja erinevate riskide eest.

34

E-demokraatia ja turvalisus

Õpiobjekti üks autoreid, Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulainen, sõnas kommentaariks, et e-osaluse teema on tänapäeva ühiskonnas pidevalt aktuaalne, küll e-hääletuse kontekstis, aga ka rahvaalgatuse teemal. „Õpiobjekt annab oskusi e-ühiskonnas toimetulekuks. Elektrooniline osalemine (=e-osalemine) on inimestele andnud uusi võimalusi ühiskonnaelus kaasarääkimiseks. Sellega kaasnevad nii e-demokraatiale omased võimalused kui ka ohud, millele juhimegi tähelepanu.

E-demokraatia on paljudele täiskasvanutelegi võõras mõiste. Kui kasutada e-valimiste võimalust, kas siis see ongi e-demokraatia? Või tähendab see õigust Facebookis vabalt arvamust esitada, petitsioone algatada ja riigikogu liikmele e-kirja saata? Õpiobjekt „E-demokraatia ja turvalisus” tutvustab huvilistele laiemalt, mis on demokraatlik riik, kodanikuõigused ja -kohustused. Käsitletakse ka seda, kuidas digiajastul digivahendeid kasutades demokraatiat ellu viia ning missugused on selle võimalused ja ohud. Iseseisvalt läbitav või koolitundi integreeritav õpiobjekt sisaldab mõtisklusülesandeid ja enesekontrolliteste.

Õpiobjekti saab läbida iseseisvalt, kuid ka õpetaja võib suunata õpilasele konkreetse teemalõigu, et luua kindla fookusega arutelu, kinnistada teadmist või võimaldada praktiseerimist.”

35

Rakendused lastevanematele

Mängude keskkonnad

See õpiobjekt on abiks lastevanematele – tutvustatakse rakendusi, mis toetavad laste turvalist interneti kasutamist. Õpiobjektis räägitakse teemast laiemalt ja tutvustatakse ka konkreetseid rakendusi, mis on vanematele abiks. Siiski ei maksa unustada, et isiklik eeskuju ja usaldusväärne vestlus lapsega on parim kaitsevahend digiohutuse tagamiseks!

See on uus põnev teema, kus tutvustatakse populaarseid mängude keskkondi ja nendega seotud sotsiaalvõrgustikke ning mängudes esinevaid infoturbe ohte. On ju veebipõhiste mängude mängimine üks põhilisi noorte meelelahutusi internetis.

Selle õpiobjekti tutvustamine on vajalik õpetajatele ja lastevanematele, et nad oskaksid noori mänguhuvilisi mängukeskkondades suunata ja juhendada

Õpiobjektid on tasuta kättesaadavad projekti „Targalt internetis” kodulehelt https://www.targaltinternetis.ee/opetajatele/oppematerjalid/ .

Head tutvumist ja õppimist!

36

Andmekaitse ei tohi saada õpetamisel takistuseks Kadri Levand Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Üks osa inimesi ei avalda põhimõtte pärast endast internetis kunagi ühtegi pilti ja mõjutavad ka oma lapsi sedaviisi käituma. Teine osa inimesi võib aga osaleda kasvõi tõsielusarjas ja rääkida oma kogemusest kuni vägagi intiimsete haiguste põdemiseni välja ja ei koonerda ka oma lapse piltide avalikustamisega Instagramis. Kahe äärmuse vahele jääb veel kümneid variante, sest inimeste privaatsuse taju on väga erinev ning seda, mida üks inimene teeb, võib olla teisel raske mõista.

37

Proovime aga aru saada, et kui asi puudutab lapsi, peab alati nende andmete avaldamisel olema kaalutlevam ja ettevaatlikum. Alaealistel ei ole õigust enda andmete avaldamisel kaasa rääkida, kui nende eest otsustavad kuni täisealiseks saamiseni seaduslikud esindajad. Näiteks tõsielusarjas enda elu peensusteni lahti võttev vanem saab alati otsustada andmete avaldamise või mitteavaldamise üle enda vaatevinklist.

Vahel võib juhtuda aga nii, et lastele ei meeldi see, mida vanemad neist maailmale näitavad või räägivad. Alati tuleks võimalusel arvestada laste soovidega.

Väga hea oleks, kui õpetajad saaks sellel teemal oma õpilastega vestelda, et välja selgitada, mida lapsed arvavad ja kuidas nad tänapäeva maailmas oma privaatsust tajuvad.

Teadupärast tuleb koolides väga sageli ette olukordi, kus töötajad ei tea, milline käitumine on õige ja mis on taunitav.

Tihti avaldavad nad õpilase andmeid kas valesti või jätavad vajaliku info ilma põhjuseta avaldamata. Üldine reegel, mida soovitame õpetajatel järgida, on lähtuda andmete kajastamisel põhimõttest „nii vähe kui eesmärgi saavutamiseks vajalik“, aga nii, et midagi olulist ei jääks jällegi tegemata. Järgnev reaalselt juhtunud lugu aitab põhimõtet paremini selgitada.

Meenub juhtum klassijuhatajast, kes avaldas kohe pärast õppenõukogu toimumist oma klassile selle ühises Facebooki grupis postituse, et kaks õpilast ei jätka enam halva õppeedukuse tõttu selles klassis õppimist, ning hoiatas, et teised õpilased korralikumad oleks. Siin on aga kaks punkti, millele sooviksin tähelepanu juhtida.

Esmalt, klassikaaslastel on küll õigustatud huvi teada, kes nende klassis õpib või enam ei õpi, aga põhjuste avaldamine peaks jääma juba otsusest puudutatud isikutele endile. Teiseks, ka kõnealused õpilased said otsusest teada selle postituse kaudu, sest õppenõukogu ei olnud jõudnud veel lastevanematele teavitada. Oleks vanemaid teavitatud, oleks ehk otsust vaidlustatud.

38

INTERNETIST EI KAO MIDAGI Kui rääkida internetikeskkondades andmete avaldamisest, siis tõepoolest peab alati olema valmis, et kõik, mis on kord internetti üles pandud, ei pruugi sealt kunagi kaduda ja võib ikka ja jälle kasvõi aastaid hiljem välja ilmuda. Õnneks on kõigil võimalus kaaluda, mida ta avaldab, ja üle vaadata suhtlusgruppide privaatsussätted. Paljud klassid on teinud omale suhtlusportaalides piiratud juurdepääsuga grupid või listid, mille juures soovitame kokku leppida, et enne piltide jm andmete avaldamist rühmast väljapoole peaks teistelt luba küsima. Hea oleks, et lapsed mõistaks, et sellised suhted peaks toimima vastastikustel kokkulepetel.

“Ühtepidi peaks õpetama lastele, et nad ise enda kohta liiga palju infot ei avaldaks. Teistpidi ka seda, et kui keegi teine nende kohta midagi avaldab, siis isegi, kui see sel hetkel haiget teeb, ei muutu kogu maailma arvamus nende kohta.”

Ühtepidi peaks õpetama lastele, et nad ise enda kohta liiga palju infot ei avaldaks. Teistpidi ka seda, et kui keegi teine nende kohta midagi avaldab, siis isegi, kui see sel hetkel haiget teeb, ei muutu kogu maailma arvamus nende kohta. Muidugi ei ole äärmused kunagi head ja raskem on neil, kes lasevad ennast teiste arvamusest rohkem mõjutada.

39

HINNETEST KUNI PILDISTAMISENI

Inimeste omavahelist vaba vestlemist on väga raske seadusega reguleerida.

Ka kool pole selles osas erand ja õpetajate omavahelist rääkimist või millestki mõtlemist ei saa keegi keelata. Eravestluses ametialase info rääkimine on eelkõige eetika valdkonda kuuluv teema, kus kõige rohkem saab suunda näidata kooli juht.

Hinnete avaldamise teema on olnud viimasel ajal pidevalt vaidluse all. Kui õpetaja tahab klassi hindeid avaldada, siis saab seda teha ka nimesid mainimata. Kui eesmärk on aga välja tuua mõned eriti tublid, mis on ka tavaks olnud, siis selles osas ei ole inspektsioon kunagi ülemäära kooli siseasjadesse sekkunud. Oluline on arvestada sellega, et kui on keegi, kes on ses osas tundlikum ja ei soovi ka positiivset väljatoomist, siis peab tema sooviga arvestama. Kindlasti ei saa ära keelata seda, kui mingite andmete avaldamine lastele meeldib. Tegelikult saab iga kool kehtestada reeglid õpilaste tunnustamise ja esiletõstmise kohta oma kodukorras.1

Kui palju aga keegi pääseb ligi kooli andmebaasidele või infosüsteemidele, peab kool ise määrama näiteks sisekorraeeskirjades. Õpetajad peaks kollektiivis andmete edastamisel lähtuma samamoodi sellest, et info liigub ainult neile, kellele on see ametiülesannetest lähtuvalt vajalik. Seega, kui mõni laps on koduõppel või vahetab klassi, peaks see olema teada ainult neile, kellel seda tarvis. Eesmärki ja selle vajalikkust põhjendab alati info edastaja, kes saab teha ka otsuse andmete avaldamise mahu kohta.

Tavalised teemad koolides on veel erinevad rikkumisjuhtumid, näiteks lapsed kasutavad kooli ruumides pürotehnikat, suitsetavad või rikuvad kooli vara jne. Juhul kui klassisiseselt on niigi teada, kes mida tegi, siis edasine süüdlaste ja kannatanute anonüümselt kajastamine ei kanna endas enam vajalikku eesmärki. Kui aga intsident puudutab vaid paari inimest ja teised sellest ei tea, siis peakski juhtum jääma vaid nende vahele. Õppemetoodika 1 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 57.

40

Küll kohaldub juhul, kui pilt või video edastatakse kolmandatele isikutele või postitakse kuhugi avalikult ja siis on vajalik isikute eelnev nõusolek või mõni muu seadusest tulenev õiguslik alus.

Oluline on aga märkida, et koolil on õigus kehtestada reeglid oma territooriumil ja õppetunnis filmimiseks/pildistamiseks.

Reeglid on olulised, sest vahel võib tunnis telefoni kasutamine olla põhjendatud, näiteks kui see on õppetöö osa.

vaatepunktist oleks nende teemade kajastamine teistele õpilastele kindlasti kasulik, aga seda saab teha ka nimesid nimetamata. On oluline, et ei tekitataks avalikku häbiposti.

Kui rääkida terviseandmetest, nt haiguslehest, siis see on mõjuv põhjus puudumiseks (nii õpilasel kui ka õpetajal). Kui inimene tahab avalikustada, miks ta haiguslehele jäi, siis see on tema otsus.

Täpsema diagnoosi või põhjuse nõudmine ei ole aga õigustatud. Igasuguste kahtluste korral saab haiguslehe andmise aluseid kontrollida haigekassast. Ka kehalise kasvatuse õpetajal võib olla oluline teada, mis on lapse vastunäidustused tunnis (mida laps teha ei või), aga konkreetset diagnoosi pole tal vaja teada.

“Kui pilt või video edastatakse kolmandatele isikutele või postitakse kuhugi avalikult ja siis on vajalik isikute eelnev nõusolek või mõni muu seadusest tulenev õiguslik alus. “

Üha enam küsimusi tekitab koolis pildistamine ja filmimine. Millal võib seda teha õpilane ja millal õpetaja? Põhimõte on lihtne – kui inimesi jäädvustatakse isiklikul eesmärgil (näiteks vaadatakse oma pereringis või edastatakse õiguskaitseorganitele), siis isikuandmete kaitse üldmäärus ei kohaldu.

41

Lõpuks taandub isikuandmete avaldamine sellele, et probleemid tekivad vaid siis, kui seda tehakse kellegi selja taga ja mingil muul eesmärgil kui õppeks. Soovitame laste ja vanematega võimalikult varakult isikukaitsereeglites kokku leppida, sh arvestada nende üksikutega, kes on mingil põhjusel tundlikumad. Alati võib olla vanemal mõjuvaid põhjuseid, mis ta oma lapse kohta midagi avaldada ei soovi. Näiteks võib olla teine vägivaldne vanem, kelle eest üritatakse last kaitsta, et ei tuleks välja, kus ta õpib. Andmekaitse inspektsiooni peamine soovitus on omavahel suhelda, mis on kahjuks tänapäeva muutuvas maailmas kõige keerulisem, aga ka kõige olulisem tegevus, mille õppimist peab juba koolis alustama.

Kui vanem nõuab e-koolist või kooli tervisesüsteemist meditsiiniõel kogu andmestiku eemaldamist, sest tema meelest on see vale (sest kõik logid selle kohta, mis teenust laps saanud on ja mis hinnangu eksperdid andnud on, on valed), kas kool peab vanema nõudmist täitma?

Vanemad ei pruugi alati olla nõude esitamisel mõelnud sellele, et kui tema näeb lapse andmeid, siis teised, kes asjasse ei puutu, neid ei näe. Õpilase kohta sisestatud info ei saa olla kättesaadav kolmandatele isikutele.

Info kustutamist ei saa e-koolist ega tervisesüsteemist nõuda, kui sissekande tegemiseks on olemas õiguslik alus. Info sisestamisel tuleb jälgida seda, et õpilase isikuandmeid näevad need, kel on selleks õigus. Need on õpilase seaduslikud esindajad ja inimesed, kes vajavad infot oma ametiülesannete täitmiseks. Kindlasti ei ole mõeldav, et õpilase haigusjuhtumi raames ei saa meditsiiniõde juurdepääsu andmetele, mis on vajalikud õpilase tervise kohta otsuse tegemiseks. Loomulikult niisama lapse kohta sisestatud andmeid uurida ei ole lubatud.

42

MOWGLI INTERNETIDŽUNGLIS Risto Sepp, kohtutäitur

Vanematena teame, et meil on õigus oma lapsi kasvatada, aga tihti unustame Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27, mille kohaselt on lastevanematel lisaks kasvatamisele ka kohustus nende eest hoolitseda.

43

Lapse üleandmine. Laps pidi üle antama oma teisele vanemale, lapsele mugavas ja harjumuspärases keskkonnas: korteris, kus viimased kolm aastat oli elatud. Lapse üleandjad aga otsustasid korraldada tervele külale etenduse, kutsudes näoraamatu kaudu inimesed majaesisele platsile vaatama, jälgima ja salvestama. Nii korraldati stseen, kus platsil olnud paarikümnest inimesest filmis kogu toimuvat iga teine.

KOHUSETUNNE JA REEGLID

Selle loo juures tuleb selgitada kahte lihtsat, aga elamisväärseks olemiseks väga olulist põhimõtet – kohusetunnet ja vastutustunnet.

Ükskõik, millises riigis me ka ei elaks, peame lähtuma seal väljakujunenud kokkulepetest. Ei ole muud varianti.

Me peame taluma ja lähtuma riigis tavapärastest ühiskondlikest ja sotsiaalsetest kokkulepetest. Need on kokkulepped, milleta elamine muutuks anarhiaks. Neid kokkuleppeid nimetatakse seadusteks. Seadusi koostavad spetsialistid, kes arvestavad kõikide ühiskonna mõjude ja sellega kokkupuutuvate inimestega ning selle juhtumi korral lapsega, kes oli vaidluse keskmes.

Selles vaidluses ei allunud lapse üleandmiseks kohustatud isik kohtuotsuses märgitule. See ei ole lubatav. Kui kohtuotsus on jõustunud, on see mõeldud täitmiseks. Sellega on möödunud kõik vaidlustamise võimalused. Kõik.

Hiljem ei saa rääkida, et kuskil tehakse paremini ja ausamalt. Edasi kaebamine on minetatud ja ainus variant on käituda, nagu kohtuotsuses kirjas.

Mowglil olid sündides vanemad, kes teda armastasid. Nii on enamiku laste ja nende vanemate puhul. Mowgli loos aga mäletatavasti juhtus õnnetus, mille tagajärjel ta kaotas oma vanemad ja mis mõistetavalt mõjutas tema edasist elu temast olenematutel põhjustel. Mowglil oli kohustus elada metsa reeglite järgi ja vastutada omaenda tegude eest.

”Ükskõik, millises riigis me ka ei elaks, peame lähtuma seal väljakujunenud kokkulepetest.

Ei ole muud varianti.

Me peame taluma ja lähtuma riigis tavapärastest ühiskondlikest ja sotsiaalsetest kokkulepetest.”

44

VASTUTUSTUNNE. AVALIK RUUM ON INTERNET

See laps oli vaevu viieaastane. Mingi mälupilt tal sellest õudsest päevast on.

Ilmselt küll erinev sellest, mida asjaosalised täiskasvanud mäletavad, aga midagi siiski. Väidan, et ta ei taha meelde tuletada või täpsemalt uurida, miks asjaosalised nii käitusid. Miks peakski?

See oli piisavalt ebameeldiv. Pigem tahab ta ehk ebameeldiva kogemuse unustada ja mälust jäädavalt kustutada.

Seda aga ei saa. Isegi kui see olukord mälupildist kustub, elab see internetis kunagi allalaetuna edasi. Tänaseks on ta pea kümnene. Videod karjumisest ja kaklemisest on endiselt netis leitavad.

Võib mööduda kümme aastat tänasest ja midagi ei muutu. Kaua võib nii edasi minna – ei tea. Ühte aga tean – lapsele see ei meeldi.

Teiseks peab arvestama avaliku ruumiga. Nii nagu Mowgli loos oli teod nähtavad ja kajasid džunglis pikalt ja võimsalt, on ka tänapäeva elus enamik internetti paisatav info seal ja jääb sinna.

Vahest ka kõvasti kajama.

Kirjeldatud lapse üleandmise loos läks hunnik maja ees üles võetud materjali interneti avarustesse rändama üsna pikaks ajaks, kui et mitte terveks eluks.

Kogu materjal, mis praegu netis tiirleb, on palistatud viha ja solvumise agooniaga. Miks anti laps üle maja ees selle asemel, et lähtuda kohtulahendis ette antud juhistest ning miks oli vaja kogu külal draamaks kujunenud olukorda filmida, on mulle seni jäänud arusaamatuks. Kindel on see, et lapse huvides säärane käitumine ei ole.

Isegi kui prooviksite ette kujutada end sarnases olukorras, tunneksite kohustatud isiku asemel ilmselget ebaõiglust ja viha kogu ümbritseva suhtes. Miks peaks rikkuma lapse elu?

45

TAGAJÄRJED

Meie loo laps võib muuta elukohta, isegi riiki, kus elab, aga internetil ei ole riigipiiri. Ja isegi kui videod on kodukeelsed, on meil ja kõigil teda ümbritsevatel Google’i tõlge. Endiselt ei jää midagi saladuseks.

Mõelge hetkeks tagajärgedele ja kõigele kaasnevale, mida netis avaldame. Kuidas mõjutab netis avaldatu isiku elu? Kas me suudame näha, kuidas meie kirjeldatud loos laps koolis käib ja kogu kool teab, mida tema suhtes kunagi avaldatud on.

Sinuga käib kaasas vari, mida sa ei ole kunagi tahtnud. On see loos kirjeldatud lapsele tema arenguks kasulik? Kas ta saab sellest midagi positiivset õppida?

Isegi kui tema kooli- ja eluteel on avaldatuga kokkupuutuvad uued inimesed kogu loo suhtes kaastundlikud, peab arvestama sellega, kas laps üldse soovib kaastunnet. Ehk soovib ta, et looga seoses ei läheneks talle keegi – ei solvama, mõnitama ega kaasa tundma.

Piiblis on üks hea tarkusetera „Suuga hävitab jumalatu oma ligimese” (õp 11:9). Vana raamatu tarkus kõlab tänapäevalgi arusaadavalt, ainult neti kontekstis. Mõistlik on ka internetis enne mõelda ja alles siis alla laadida või postitada.

13-aastane pussitas 15-aastast. Õpilane tulistas õpetajat. Mees tappis kurikaga ühe naise ja vigastas teist.

Tüdruk võttis endalt elu netis avaldatu tõttu jne. Kirjeldatud lood ei ole sündinud Ameerikas, vaid Eestis. Need on üksikud ülestähendused paljudest sarnastest, mis said mõjutuse millestki, mis on valesti tehtud või tegemata jäänud. Vabalt võib üheks sääraseks mõjutajaks olla video netis.

Olen palju lapsega suhtlemise või üleandmise korra lahendiga kokku puutunud. See on töö, mida kohtutäitur ei tee just rõõmuga. Ja kõikide nende juhtumite juures olen saanud seotud isikute käest (tavaliselt vanematelt ) selge sõnumi, et nad tegutsevad laste huvides. Kurb tõsiasi on, et enamik

“Arvestage, et olukord ei ole sääraste lugude puhul ajutine ega ka asjaosalise juhtida – keegi teine otsustab nõrgema eest, mida, millal ja millises mahus avaldada ja see määrab tema edaspidise elu – väikese inimese või suure, seal pole vahet.”

46

juhtumid lähtuvad täiskasvanu isiklikust soovist teisele kätte maksta või koht kätte näidata. Lapse huvides ei käitu ei lapsega koosolev vanem, kes seda lapse õiguste konventsiooni ja perekonnaseaduse järgi tegema peaks, ega ka lapsest lahusolev vanem, kes on lapse igapäevaelust kaugenenud ja tahab kasutada oma kohtulahendist tulenevat õigust lapsega koos kaks korda kuus aega veeta ning kaotatud aega mänguasjadega tasa teha. Aeg tuleks aga tagasi võita usalduse ja aja investeerimisega koosolemisse, mitte asjadega.

Last saab üle anda nõudja avalduse ja kohtulahendi alusel täitemenetluse seadustiku § 23 lõike 1 järgi.

Lapse üleandmise sisuliste küsimuste lahendamisel lähtub kohtutäitur peaasjalikult täitemenetluse seadustiku §-st 179 ja 26.1. Üleandmise juures peab viibima sotsiaaltöötaja, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks.

LOE VEEL: Lapsega suhtlemine suhtluskorra täitemenetluses. Võlgnik on paha ja sissenõudja hea. Või oli see vastupidi?! (R. Sepp) h t t p s : //a j a k i r i . l a s t e k a i t s e l i i t . ee /2017/04/07/lapsega- suhtlem ine-suhtluskorra-taitemenetluses-volgnik-on-paha-ja-sissenoudja-hea-voi-oli-see-vastupidi/

Arvestage, et olukord ei ole sääraste lugude puhul ajutine ega ka asjaosalise juhtida – keegi teine otsustab nõrgema eest, mida, millal ja millises mahus avaldada ja see määrab tema edaspidise elu – väikese inimese või suure, seal pole vahet.

Artikkel ilmub projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames.

47

Reageeri, kui märkad internetis laste seksuaalset väärkohtlemist Malle Hallimäe

Vihjeliini projektijuht MTÜ Lastekaitse Liit

Internet, digimeediakanalid ja sotsiaalmeedia pakuvad lõputult võimalusi tegutseda võrgus nii teabe vastuvõtja kui ka aktiivse sisutootjana.

Samas seab tehnoloogia areng meid mitmete väljakutsete ette.

48

Seksuaalset väärkohtlemist ei tohiks ükski laps kogeda, kuid kahjuks seda juhtub lastega üle maailma. Seksuaalhuvi laste või neid kujutavate piltide vastu ei ole uus fenomen. Digitehnoloogia ja internet on lihtsustanud laste seksuaalse väärkohtlemise jäädvustamist, levitamist ja selle kättesaadavust. Möödunud aastal sai Interpoli andmebaasile teatavaks rohkem kui 1,5 miljonit laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat fotot ja videot, mille ohvriteks on pea 20 000 last üle maailma (Interpol, 2019). Sellise materjali valmistamiseks kasutatud laps on ohver, kelle tervist ja väärikust on julmalt kuritarvitatud.

Videote ja piltide veebis ringlemine tähendab lapse seksuaalset väärkohtlemist üha uuesti ja uuesti. Samuti esineb risk, et laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat pildimaterjali fantaasiate rahuldamiseks tarbiv täiskasvanu võib säärase käitumise üle kanda ka reaalsusesse. Seetõttu on oluline tõkestada internetis säärase sisuga materjali levikut.

Vihjeliin www.vihjeliin.ee on MTÜ Lastekaitse Liidu tasuta pakutav veebipõhine teenus, mis võimaldab interneti kasutajal edastada teavet seal levivast laste seksuaalset väärkohtlemist esitavast

49

materjalist. Teate saab veebilehel asuva vormi kaudu edastada igaüks, kes on internetis märganud fotot või videot, kus on tema arvates last seksuaalselt väärkoheldud. Teate saab edastada anonüümselt ilma isikuandmeid edastamata.

“Möödunud aastal sai Interpoli andmebaasile teatavaks rohkem kui 1,5 miljonit laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat fotot ja videot, mille ohvriteks on pea 20 000 last üle maailma (Interpol, 2019).”

Vihjeliin on ülemaailmse koostöövõrgustiku INHOPE www.inhope.org liige, mis ühendab enam kui 40 riigi vihjeliine.

Kõik võrgustiku liikmed tegutsevad samal eesmärgil – aidata kaasa internetist laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali võimalikult kiirele eemaldamisele. Iga selline foto või video, mis internetis ringleb, rikub ohvriks langenud lapse õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust.

Vihjeliini tegevuse eesmärk on aidata kaasa internetist laste seksuaalset väärkohtlemist esitava sisu eemaldamisele.

Eesmärgi saavutamiseks teeb Lastekaitse Liit koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Iga vihjeliinile saabunud teate sisu analüüsitakse ning, kui tegemist on laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjaliga, edastatakse info politseile.

Loe rohkem www.vihjeliin.ee

50

51

Arvuti taustapildid ja ekraanisäästjad - lisa tarkuseterad oma arvutisse Ilus ja kasulik! Lisa turvalise interneti päeva tarkuseterad oma arvutisse!

KUIDAS TARKUSETERAD TAUSTAPILDIKS LISADA?

Valminud on turvalise interneti teemalised arvutitaustad. Suur valik pilte koos tarkustega, mida meil kõigil aegajalt üle korrata tasub. Sobivad kasutamiseks nii koolis, lasteaias, tööl kui ka kodus. Valik on sinu – loodus, loomad või lilled - vaata lähemalt https://www.hitsa.ee/tarktaust.

1. Kliki

arvuti töölaual ja vali parema

2. Vali

taust (background) ning vali,

ARVUTI

hiireklikiga isikupärasta (personalize). kas soovid taustaks pilti või slaidiesitlust.

3. Vali

sirvi (browse) ning otsi arvutist

üles sobiv pilt või galerii.

4. Vali, kui tihti pilt vahetub.

Samal kombel võid targad taustapildid lisada ka oma arvuti ekraanisäästjaks ehk lukustuspildiks (lock screen).

52

TUTVU LASTEKAITSE LIIDUGA www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu õppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Ära löö last – ka sõnadega!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Kasvame koos!

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Targalt internetis!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt)

• Kiusamisest vabaks!

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi • teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

• Lapse hääl!

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

54